Maris Lauri
Justiitsministeerium Meie: 18.03.2021 nr 7-12/20-0167-279-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected],
[email protected],
Konkurentsiameti arvamus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõule
Austatud proua Lauri
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Justiitsministeeriumile
kooskõlastamiseks „Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu“ koos lisadega (edaspidi eelnõu)1.
Eelnõu kaaskirja kohaselt on muudatuste eesmärgiks täiendada ehitusseadustikku
regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa
ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi, vesiviljeluse jm arendamiseks ja esitada need alad
avalikule konkursile. Esitatud regulatsiooni eesmärk on pakkuda turule enampakkumise korras
potentsiaalne arendusobjekt, mille planeerimisest ja keskkonnamõjudest tulenevad riskid on
riigi poolt viidud miinimumini, mis annab avaliku veekogu omanikule ehk riigile võimaluse
maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu.
Konkurentsiamet on varasemalt eelnõu kohta avaldanud arvamust 05. oktoobri 2020. a kirjaga
nr 7-12/20-0167-279-12. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on arvestanud eelnõu
täiendamisel vaid osaliselt Konkurentsiameti ettepanekutega3.
Konkurentsiamet on endiselt seisukohal, et selge ja võrdselt kohtlev regulatsioon avaliku
veekogu koormamiseks ehitistega peab võimaldama täita riigile pandud taastuvenergia
tootmise eesmärke, kuid peab samas soosima ka konkurentsi ning innovatsiooni. Eelnõu
ettevalmistajad on eelnõus teinud muudatusi ja täiendusi, kui Konkurentsiameti arvates ei ole
muudatused piisavad.
Konkurentsiamet soovib juhtida tähelepanu eelnõu osadele, mis vajaksid endiselt täiendavat
selgitamist või kaalumist.
1
eelnõu on kättesaadav EIS-s, toimik nr 20-1068, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e94c0a11-
5d584237-a4e6-0ec6f8fc6ca1
2
https://adr.rik.ee/ka/fail/7682586/subfile/0
3
Vt eelnõu seletuskirja lisa 4 , kooskõlastustabel
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
1. Eelnõu kohaselt ei pea riik avaliku veekogu ehitisega koormamiseks omama hoonestusluba4.
Juhul, kui riik esitab hoonestusloa taotluse, ei saa esitada riigi esitatud hoonestusloa taotluses
nimetatud ala kohta konkureerivat taotlust5.
1.1 Konkurentsiameti hinnangul ei selgu eelnõust, millistest kriteeriumitest lähtuvalt riik
kaalub, kas ise alustada hoonestusloa taotlemist.
Eelnõud on täiendatud sättega6, mille kohaselt riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga
koormata avalikku veekogu kas meretuulepargiga riikidevahelise koostööprojekti ellu
viimiseks või vesiviljelusega seotud ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks
vajalike rajatistega.
Samas sättest ei selgu millistest kriteeriumitest lähtuvalt riik kaalub, kas taotleda hoonestusluba
või mitte. Kuna riigi poolt hoonestusloa taotlemisel ei ole võimalik konkureerivaid taotlusi
esitada, siis ei toimu ka võimalike konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamist. Ilma
hoonestusloa taotluse hindamiseta ei pruugi olla alati selge, et riigipoolt kavandatav
hoonestusloa otstarve on parim võimalik lahendus.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku ka riigi poolt hoonestusloa taotlemise eelduseks seada kindal
kriteeriumid ning lubada esitada konkureerivaid hoonestusloa taotlusi.
1.2 Eelnõus puudub mõju analüüs juhul kui hoonestusloa taotlejaks on riik.
Endiselt on puudu näiteks analüüs riigi kulude kohta hoonestusloa taotlemisel, nt riigile
kaasnevad kulud erinevate uuringute läbiviimisel ja mõjude hindamisel. Samuti ei selgu
seletuskirjast, miks peab osadel juhtudel hoonestusloa saamiseks vajalike kulude katmisega
seotud riski kandma riik, teistel juhtudel on see jäetud võimalike taotlejate kanda. Eelnõu
eeldab, nagu saaks riik kõigi riigi poolt taotletud alade puhul hoonestusloa ja seda riigi poolt
taotletud hoonestusluba on enampakkumisel võimalik võõrandada alghinnast suuremalt.
Eelnõu koostajad on Konkurentsiameti kommentaarile vastanud, et mõjuanalüüs on esitatud
lisatud Vabariigi Valituse määruse eelnõu seletuskirjas. Ilmselt ühe seaduse kehtestamisest
tulenevate majanduslike mõjude analüüs ei saa paikneda valituse määruse seletuskirjas.
Valituse määruse eelnõu seletuskirjast selgub, et võimalikele uuringutele võib kuluda kuni 2
miljonit eurot ning võimalik saadav tulu on enampakkumisest või valikpakkumisest saadava
kõik tulud, mis ületavad pakkumise alghinna, mille moodustavad riigi poolt hoonestusloa
menetlusest tehtud kulud ja enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisega seonduvad
kulud ja hoonestustasudest saadav tulu riigile, milleks on ca 300 000 eurot 1 ruutkilomeetri
kohta aastas.
Ka valitsuse määruse seletuskirjas toodud arvestades, ei selgu vastused Konkurentsiameti
märkustele. Kuna riik saab taotleda hoonestusluba vaid eesmärgiga koormata avalikku veekogu
meretuulepargiga riikidevahelise koostööprojekti ellu viimiseks ning vesiviljelusega seotud
ettevõtluseks ettenähtud ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega, siis oma
olemuselt on need niivõrd erinevad valdkonnad, et selline kulude -tulude esitamine ei saa käia
mõlema valdkonna kohta.
Lisaks, tulude saamisel, on osundatud Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande
eelnõule7. Majandusliku mõjude hindamisel on kasutatud koostatud Merealade majandusliku
mudelit, mille kohta planeeringu mõjude hindamise aruande allmärkuses number 120 on mh
ära toodud, et mudeli tulemuste tõlgendamisel on oluline arvestada, et tegemist on pigem
diskussiooniplatvormiga, mitte tegelikkuse kajastamise vahendiga. Mudeli parameetrite
4
eelnõu EhS § 1131 lg 1
5
eelnõu EhS § 1132 lg 4
6
Eelnõu EhS§ 1132
7
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02-
14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf.
2 (4)
väärtused on suure määramatusega, kuna Eesti oludes puuduvad tihti usaldusväärsed
mõõdetud näitajaid, seega tuleb mudeli tulemuste näol tegemist indikatiivsete tulemustega.
Konkurentsiameti hinnangul on vaja eelnõud mõjuanalüüsi osas täiendada.
1.3 Eelnõus on sätestatud, et hoonestusloa üleminekul hoonestusluba soovivale isikule
teostatakse eelkontroll. Samas ei viida läbi kontrolli, kui võõrandatakse äriühing, mille kasuks
on hoonestusluba välja antud. Konkurentsiametile teadaolevalt on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium olnud ette valmistamas ka välisinvesteeringute taustauuringu
seaduse eelnõu.
Konkurentsiameti hinnangul tuleks eelnõud täiendada ja oleks otstarbekas, et hoonestusloa
üleminek ja välisinvesteeringute tausta kontroll toimuks sarnastel alustel.
1.4 Hoonestusloa pikendamine ja muutmine.
Eelnõu jätab muutmata seni kehtinud hoonestuslubade pikendamise regulatsiooni, võimaldades
hoonestusluba pikendada kuni 50 aasta võrra8. Seejuures kohaldatakse hoonestusloa
pikendamisele hoonestusloa muutmise tingimuste kohta sätestatut.
Sellest tulenevalt saab pädev asutus keelduda hoonestusloa pikendamisest üksnes juhul, kui
esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused.
Seega näeb nii kehtiv regulatsioon, kui ka eelnõus sätestatu ette, et avalikku veekogu
hoonestusloaga koormatud ala kasutatakse üsna pika ajavältel (kuni 100 aastat) samal otstarbel
ning ei võimalda sama ala kasutusele võtta uuel või innovaatilisemal viisil.
Konkurentsiameti hinnangul vajaks eelnõu täiendamist selliselt, et hoonestusloa pikendamisel
või muutmisel teavitatakse sellest avalikkust ja võimaldatakse konkureerivate hoonestusloa
taotluste esitamine. Üksnes avaliku veekogu parema kasutusotstarbe puudumisel pikendatakse
olemasolevat hoonestusluba.
1.6. Kehtiva elektrituruseaduse § 923 lõike 1 ja eelnõu kohaselt on hoonestustasu suurus avaliku
veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise
väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast
lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa
korralise hindamise tulemuste alusel.
Konkurentsiamet palub kaaluda, kas hoonestustasu sidumine maa hindamise seaduse alusel
leitava toomismaa keskmise väärtusega tagab riigile kuuluva ressursi kasutamise eest õiglase
tasu, kuna maa korraline hindamine on seni toimunud ebaregulaarselt (viimati viidi läbi 2001.
a).
Arvestades Eesti ja teiste EL liikmesriikide eesmärki saavutada aastaks 2050
kliimaneutraalsus, muutub tuuleenergia väga väärtuslikuks ressursiks. Sobilik on
tõmmata paralleeli nafta- ja gaasiressurssidega aastakümneid tagasi ning võtta analoogi, et
targalt jagatud ressurssidest teenib riik arvestatavat tulu. Sobilik näide on nafta- ja
gaasiressursside jagamine Norras, kus nn. „naftafondi“ on tänaseks kogunenud üle triljoni USA
dollari9. Naftafondi tulemusel on Norra riigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) kõrge, 2020.
aastal oli Norra riigi SKP 414, 23 mld USA dollarit10, kui vaadata Venetsueela SKP, kellel on
samuti suured naftavarud, siis me näeme, et Venetsueela SKP oli 2020. aastal 43,75 mld USA
dollarit11, mis on peaaegu 10 korda madalam Norra riigi SKP-st, üheks põhjuseks, miks
Venetsueela SKP on madalam Norra SKP-st, on muuhulgas ka see, et riik ei ole suutnud oma
8
vrdl eelnõu 1139 lg 2 ja VeeS § 224 lg 2
9
https://www.nbim.no/
10
https://www.imf.org/en/Countries/NOR
11
https://www.imf.org/en/Countries/VEN
3 (4)
naftavarudest avatud konkursi teel kasu lõigata.
Konkurentsiameti hinnangul võib olla ebapiisav, pidades silmas riigi tulusid, lähtuda üksnes
eelnõus välja pakutud eesmärgist maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu.
Konkurentsiamet leiab, et siinkohal peaks kaaluma vajadust täiendava regulatsiooni
väljatöötamiseks, mis võimaldab saada riigil tulevikus avaliku veekogu ehitistega
koormamisest tulu mitte ainult hoonestusõiguse eest, vaid ka selle pinnal toodetava tuuleenergia
ressursilt. Üheks selliseks võimaluseks on eraldiseisva ressursitasu kehtestamine, mida avaliku
veekogu ehitisega koormamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil enampakkumise võitnud
ettevõtjad riigile regulaarselt tasuvad. Näitena võib veel välja tuua, et Eesti riik on kehtestanud
keskkonnatasude seaduses loodusvarade kasutusõiguse tasud põlevkivile ja turbale12, millega
teenitakse riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.
Kokkuvõttes on amet seisukohal, et avaliku veekoguga kaasneva tuuleenergia puhul on
tegemist väärtusliku ressursiga, mille jagamine peab toimuma avalikult ja läbipaistva
menetluse kaudu. Lisaks on oluline, et riik teeniks tulevikus ka tuuleenergialt tasu,
mistõttu tuleks kaaluda ka perspektiivis tuuleenergia ressursile regulaarse tasu
kehtestamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Kiur Põld
667 2590
[email protected]
12
https://www.riigiteataja.ee/akt/KeTS
4 (4)