dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 10. märts 2021
Viit
9-1/2021-002-3
Registreeritud
10. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AB Sven Sillar Narva osakond, Narva Vesi AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9 Veevaldkond
Sari
9-1 Veevaldkonna kirjavahetus
Toimik
9-1/2021
Vastutaja
Kiur Põld (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎9-12021-002-3 10.03.2021 Väljaminev kiri.asice291 KB

Sisu (failidest)

Andrei Matvejev Teie: 25.01.2021 AB Sven Sillar Narva osakond Meie: 10.03.2021 nr 9-1/2021-002-3 Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected], [email protected], Vastus selgitustaotlusele Austatud härra Matvejev AS Narva Vesi esitas 25. jaanuaril 2021. a selgitustaotluse, milles soovis selgitusi vee-ettevõtja poolt rajatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rahastamise küsimuses. Samuti sooviste teada, kas liitumistasu määramine ja vähendamine on kooskõlas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) §-ga 6 ning millisel viisil ehitamise rahastamine mõjub veeteenuste hinnale. 1) Selgitustaotluses toodud asjaolude kohaselt soovitakse toetada rajatava ÜVK-ga liitujat selliselt, et iga liituja puhul 2/3 liitumistasu maksumusest võtavad vee-ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse üksus ühiselt enda kanda. Seejuures kohaliku omavalitsuse üksus, kes on ka vee- ettevõtja aktsionär, on nõus vastavas ulatuses suurendama täiendava sissemaksega vee-ettevõtja aktsiakapitali. 2) ÜVVKS § 6 lõige 8 sätestab, et tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumistasudest ning see peab kajastuma liitumistasu arvutamise metoodikas. Seega on seadus ette näinud, et liitumistasu kulude hüvitamise korral vee-ettevõtjale tuleb vastavad hüvitatavad kulutused liitumistasust maha arvata. Sarnane nõue on ka AS-i Narva Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodikas1 (punktid 2.9 ja 3.6) (edaspidi liitumistasu metoodika). 3) Juhul, kui aktsiakapitali suurendamisel saadud vahendeid kasutatakse ÜVK arendamiseks, siis ei ole tegemist aktsionäri poolt antava toetusega, vaid tavapärase vee-ettevõtja investeeringuga omavahenditest. 4) ÜVVKS kui ka liitumistasu metoodika ei välista, et osa liitumistasust võib vee-ettevõte katta enda kasumist. Seejuures peab siiski silmas pidama, et vee-ettevõtja peab säilitama oma finantsmajandusliku jätkusuutlikkuse ning soodustus tehakse kõikidele klientidele ühestel alustel, ehk jälgitakse võrdse kohtlemise põhimõtet. 5) Juhime tähelepanu asjaolule, et liitumistasu hüvitamine või vähendamine kohaliku 1 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/9._as_narva_vesi.pdf Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 omavalituse üksuse või tema kontrolli all oleva vee-ettevõtte poolt võib olla käsitletav riigiabina. Riigiabi kohta on pädev selgitusi andma Rahandusministeerium. 6) ÜVVKS § 14 lõike 2 punkti 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et oleks tagatud investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks ning punkti 6 kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Seega ÜVVKS § 6 lõike 1 punktist 1 ja § 14 lõike 2 punktist 6 lähtuvalt tuleb eristada veeteenuse hinna kujundamisel investeeringuid kolme erinevasse piirkonda: 1) Olemasolev ÜVK piirkond e investeeringud olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkuse tagamiseks; 2) Arenduspiirkond, mis on kohaliku omavalituse volikogu poolt kehtestatud ÜVK arendamise kavas määratud kui piirkond, kus ÜVK-ga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi; 3) Muu kohaliku omavalituse volikogu poolt kehtestatud ÜVK arendamise kavas määratud piirkond (nn uusarendus). ÜVVKS § 14 lg 2 p 2 võimaldab veeteenuse hinna kujundamisel arvestada neid investeeringuid, mis on vajalikud olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkuse tagamiseks. ÜVVKS § 14 lg 2 punkt 6 võimaldab veeteenuse hinna kujundamisel arvestada neid investeeringuid, mis on tehtud kohaliku omavalituse volikogu poolt kehtestatud ÜVK arendamise kavas määratud piirkonda, kus ÜVK-ga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Kui on tegemist uusarendusega, siis selle piirkonna arenduseks tehtud investeeringuid veeteenuse hinna kujundamisel arvestada ei saa ning seda sõltuma sellest, millistest vahenditest need investeeringud kaetakse (sh vee-ettevõtja omavahendite arvelt). Uusarenduspiirkonna investeeringud tuleb teha kas liitumistasudest või muudest toetustest, mida vee-ettevõtjale võimaldatakse. Tarbija kinnistu ÜVK-ga ühendamiseks tehtav kulutus (ühendustasu), ei ole käsitletav investeeringuna ja selliseid kulutusi veeteenuse hinna kujundamisel ei arvestata. Küsimuste korral palun pöörduge jurist Kiur Põld poole telefonil 667 2590 või e-kirja aadressil [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Saul osakonnajuhataja Kiur Põld 667 2590 [email protected] 2 (2)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel