Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 25.02.2021 nr 2-1/80050/10
Keskkonnaministeerium
Elering AS
Keskkonnaamet
Riigikontrolli tähelepanekud jäätmete sisseveo ja taastuvenergia toetuse arvestamise kohta
Austatud asutuse juht
Riigikontrollis on valmimas kaks jäätmeteemalist aruannet: „Jäätmete taaskasutustoimingud
prügilates ja järelevalve ladestamise üle“ ja „Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete
ringlussevõtt“, mis avalikustatakse märtsis 2021. Neis aruannetes käsitletule l isaks analüüsis
Riigikontroll ka toetuste maksmist biolagunevatest jäätmetest energiatootmise korral ning jäätmete
sisseveo kontrollimist ja Enefit Green ASi Iru elektrijaamale taastuvenergia tasu maksmist.
Jäätmete sissevedu
Ülevaade
Eestis tekib aastas ligikaudu 500 000 tonni olmejäätmeid1, millest rohkem kui kolmandik
põletatakse Iru elektrijaama jäätmepõletusplokis. 2 Iru elektrijaama jäätmete põletamise võimsus on
aastas 260 000 tonni. Põletatavatest jäätmetest moodustavad valdava osa Eestis tekkinud j äätmed
(alates 2014. a on see kogus ulatunud 178 000 – 210 000 tonnini). Lisaks põletatakse sisseveetud
jäätmeid, mille kogus on olnud vahemikus 47 000 – 68 000 tonni. Peamiselt on jäätmeid sisse
toodud Soomest, Iirimaalt ja Suurbritanniast. Enamasti on toodud segaolmejäätmeid, vähem
jäätmete sortimise jääke ja põlevjäätmeid (jäätmekütust).
Jäätmete sisseveo lube väljastab Keskkonnaamet. 3 Keskkonnaameti sõnul on neil kokkulepe Eesti
Energia ASiga, et imporditav kogus ei oleks suurem kui ca 20% jaama võimsusest (kokkulepe pole
kirjalikult fikseeritud). Alates 2015. aastast on sisseveetud jäätmete kogus olnud vahemikus 20 –
28%.
1 Keskkonnaagentuuri andmed olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu arvutusest 2019. a kohta (IV
arvutusmetoodika). Nende andmete järgi tekkis 2019. a kodumajapidamisjäätmeid ja samalaadseid jäätmeid
490 000 t, 2018. a 535 000 t ja 2017. a 514 000 t.
2 Keskkonnaagentuuri andmed olmejäätmete tekke ja käitlemise kohta 2019. a. Iru elektrijaama
jäätmepõletusplokis põletati 179 000 tonni Eestis tekkinud olmejäätmeid, mis moodustas 37% kõigist
olmejäätmeist.
3 01.01.2021 liideti Keskkonnaametiga Keskkonnainspektsioon. Kuna märgukirjas on käsitletud varasemat,
Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni tegutsemise perioodi, on kirjas kasutatud endiste asutuste
nimesid.
Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post
[email protected], reg-nr 74000056.
Keskkonnaamet lubab olmejäätmeid sisse vedada, kuigi Eesti segaolmejäätmete
ladestamine on suurenenud
Riikidevahelist jäätmevedu reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006
jäätmesaadetiste kohta. Määrus näeb ette juhtumid, mil riik saab keelata jäätmete sisseveo.
Näiteks kui jäätmete sissevedu ohustab liikmesriigi enda jäätmekava eesmärkide saavutamist, võib
riik seda mitte lubada. Eesti puhul tähendab see seda, et sisseveo loa andmisel tuleb muu hulgas
hinnata, kas selle tulemusel suureneb siinsete jäätmete ladestamine.
Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet olid 2015. ja 2016. aastal ühel meelel, et jäätmete
sissevedu on põhjendatud vaid juhul, kui on leitud uusi võimalusi jäätmete taaskasutamiseks,
näiteks jäätmekütuse kasutamiseks, ja on suurenenud Eesti olmejäätmete liigiti kogumine, mille
tõttu tekib vähem jäätmeid, mida tuleb põletada või ladestada. Keskkonnaministeerium ja
Keskkonnaamet olid toona seisukohal, et Eestis ei ole piisavalt võimalusi jäätmeid taaskasutada ja
nende sissevedu tooks kaasa Eestis tekkivate jäätmete ladestamise kasvu. 4
Statistika kinnitab, et nii ongi läinud. Võrreldes 2015. aastaga kasvas 2019. aastal prügilatesse
jõudvate segaolmejäätmete kogus 65 000 tonni (2015. a 120 000 t ja 2019. a 185 000 t). 5
Ladestatud segaolmejäätmete kogus on sel perioodil kasvanud ligi 19 000 t (2015. a 35 000 t ja
2019. a 54 000 t) ning sisseveetud jäätmete kogus ei ole oluliselt vähenenud. Seega ei ole
jäätmete samas mahus sisseveo lubamine kooskõlas Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi
varem väljendatud seisukohtadega ning takistab jäätmekava eesmärkide saavutamist.
Riigi jäätmekava 2014–2020 kohaselt oli ette nähtud, et segaolmejäätmete sissevedu kontrollitakse
riigi tasandil. Eelisjärjekorras tuleks käidelda Eestis tekkinud segaolmejäätmeid, et vältida olukorda,
kus kaldutakse kõrvale jäätmekäitlushierarhias eelistatud käitlusviisidest. Jäätmeid tul eb võimalikult
suures koguses ringlusse võtta ja taaskasutada (sh põletada) ning vältida nende ladestamist.
Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet leidsid viis aastat tagasi, et sisseveo lube saab anda
juhul, kui Eestis luuakse uusi jäätmete taaskasutamist või ringlussevõttu võimaldavaid
käitlusvõimsusi. Tegelikult on Eestis jäätmete taaskasutamise võimsusi jäänud vähemaks (suletud
on jäätmekütust tootnud ASi Ragn & Sells jäätmete mehhaanilis -bioloogilise töötlemise tehas ja
suurim jäätmekütuse kasutaja Kunda tsemenditehas lõpetas selle kütuse kasutamise).
Keskkonnaministeerium selgitas Riigikontrollile 2021. aasta jaanuaris, et segaolmejäätmete ja
põlevjäätmete sisseveol on ebaoluline mõju ladestamise kasvule. Seega on viie aasta taguse ajaga
võrreldes asutud vastupidisele seisukohale.
Riigikontrolli hinnangul peaks Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet uuesti hindama, kas
jäätmete senises mahus sissevedu on põhjendatud. Segaolmejäätmete liigiti kogumine Eestis ei
ole paranenud, segaolmejäätmete kogus on suurenenud ja neist tehtavale jäätmekütusele Eestis
turgu ei ole. Seetõttu on selliste jäätmete käitlemisel põletamise ainus alternatiiv need ladestada.
Järelevalve tegijatel puudub operatiivne juurdepääs jäätmete sisseveo andmetele
Praegune jäätmete sisseveost teavitamise süsteem on üles ehitatud selliselt, et
Keskkonnainspektsioonil on keeruline ja aeganõudev kontrollida, mis liiki jäätmeid ja millises
koguses Eestisse tuuakse ning kuidas neid käideldakse.
Keskkonnaamet vastutab jäätmete sisseveo lubade andmise eest. Keskkonnaamet väljastab
jäätmeid Eestisse vedavale ettevõttele jäätmeveoloa, kus on märgitud jäätmete kogus ja liik.
4 Keskkonnaameti 21.11.2016. a kiri nr 8 2/16/283 ja Keskkonnaministeeriumi 13.12.2016. a vastus nr
9-2/16/10343-2; Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ning Eesti Jäätmekäitlejate Liidu esindajate
06.04.2015. a kohtumise kokkuvõte.
5 Võrreldes 2015. aastaga tekkis Eestis 2019. aastal 25 000 tonni rohkem segaolmejäätmeid.
-2-
Aastas annab Keskkonnaamet välja ligikaudu 70 jäätmete sisseveo veo luba ning iga loa raames
võib vedada sadu veoseid.
Lisaks loale tuleb iga jäätmesaadetise kohta saata Keskkonnaametile kolm teatist: esimese teate
saadab loa omanik kolm päeva enne jäätmete väljasaatmist, teise teate saadab jäätmete
vastuvõtja siis, kui jäätmed jõuavad taaskasutuseks märgitud kohta, ja ning kolm anda teate siis, kui
jäätmete käitlemine on lõpule viidud. See peaks andma võimaluse kontrollida jäätmevedu ja -
käitlust. Teadete ja dokumentide hulk ulatub aastas aga tuhandete dokumentideni. Teadete
haldamiseks ei ole eraldi infosüsteemi, vaid need saadetakse e-kirjaga eraldi Keskkonnaameti e-
posti aadressile. Vedu kajastavad dokumendid on lisatud manusena kas PDF- või JPG-formaadis.
Keskkonnainspektsiooni ülesanne on kontrollida jäätmete sisseveo ja käitlemisega seotud nõuete
täitmist. Selleks, et veenduda, kas teadetes kirjas olev jäätmekogus vastab loaga ette nähtud
kogusele ning kes oli tegelik jäätmekäitleja, peaks ükshaaval teated läbi vaatama. Teadete suure
hulga tõttu ei ole Keskkonnainspektsiooni järelevalvega tegevad ametnikud suutnud neid teateid
operatiivselt läbi vaadata ega järelevalvet planeerida. Seetõttu ei ole nendest abi, et jälgida
jäätmete pidevat liikumist, ennetada süütegusid ja kontrollida ning tõkestada kahtlasi saadetisi
(suurema rikkumisohuga saadetised, mis sisaldavad nt valesid jäätmeid, pärinevad käitlejalt, kel
pole selleks luba, vms).
Selleks, et veenduda teatistes esitatud andmete õigsuses, oleks Keskkonnainspektsioonil vaja
kontrollida, kes on olnud näiteks Soomes jäätmete käitleja, kas ta on üle andnud sama liiki
jäätmeid ja samas koguses, mida näitavad Keskkonnaametile esitatud teatised. Et selgitada, kui
lihtne või keeruline on saada infot jäätmete käitlejate ning nende deklareeritud andmete kohta,
võttis Riigikontroll ühendust Soome Keskkonnaministeeriumi ja Soome Kesk konnainstituudi
töötajatega. Selgus, et täpsem info on andmebaasides olemas (nt teave jäätmete käitlejate ja
jäätmesaadetiste arvu ning jäätmete koguse kohta), kuid Eesti asutustel puudub sellele juurdepääs
ja seda teavet Soome ja Eesti riigiasutused omavahel ei vaheta. Lisaks on andmete päring tasuline
(töötunni hind 100 eurot), sest info otsimine eeldab käsitööd. Seetõttu on Eesti riigiasutustel
keeruline kontrollida, kas neile teada antud jäätmete kogus ja liigid vastavad Soome
jäätmekäitlejate poolt sealsetes andmebaasides deklareeritud jäätmete kogusele ja liikidele. Kuna
puudub regulaarne andmevahetus Soome ametkondadega, siis on väga keeruline tuvastada ilma
sadamates kontrolle tegemata juhtumeid, kus Soomes aruandes näidatud jäätmed on Eesti
jäätmearuandes deklareeritud mingit muud liiki jäätmetena või on muutunud jäätmete kogus.
Järelevalve jäätmete sisseveo üle ei ole piisav
Riigikontrolli hinnangul ei ole kontroll sisseveetavate jäätmete üle tõhus. Kontrolli tehakse pisteliselt
jäätmete sisseveo eelteatiste üle, kuid nende teadete hulga ja andmete formaadi tõttu on
kontrolltoimingud ja analüüsivõimekus ebapiisavad. Sageli toimub dokumentide kontroll
tagantjärele, kui jäätmete sissevedu on juba toimunud ja jäätmeid ei ole reaalselt enam võimalik
näha.
Jäätmekäitluse järelevalve on olnud Keskkonnainspektsiooni jaoks prioriteet alates 2018. aastast.
Võrreldes varasemaga on praeguseks Keskkonnainspektsiooni sõnul vähenenud pisteliste
kontrollide osakaal ja suurenenud on selliste kontrollide osa, mille puhul on juba eelnevalt
tuvastatud kahtlus. 2020. aastal korraldati Tallinna sadamas 10 suuremat kontrollioperatsiooni,
mille käigus avastati mitmeid juhtumeid, kus sisseveetud jäätmete koostis ei vastanud
deklareeritud jäätmeliigile.
Ligikaudu 1/3 kontrollitud jäätmesaadetistest olid Soomest Iru elektrijaama toodavad jäätmed ning
nende puhul avastati korduvalt suuremaid või väiksemaid rikkumisi: näiteks on jäätmekütuse
asemel sisse toodud ehitus-lammutusjäätmeid või segaolmejäätmete nime all pakendijäätmeid.
Keskkonnainspektsiooni järelevalvetoimingute käigus selgus ka, et jäätmesaadetise vedaja tõi
-3-
jäätmed Iru elektrijaama, ent seal ei kontrollitud enne põletamist, kas tegemist on samade
jäätmetega, mida dokumentide kohaselt oli põletamiseks toodud. 6
Ebapiisava järelevalve tõttu on võimalik, et näiteks karjääride täitmiseks või ka elektrijaamas
põletamiseks tuuakse sisse deklareeritud jäätmete asemel muid jäätmeid (nt ehitus - ja lammutus-
jäätmeid või nende sortimise jääke, pakendijäätmeid). Nende jäätmete sisseveoks ei ole
Keskkonnaamet luba andnud.
Jäätmete sisseveo kontrolli tõhustamiseks on Riigikontrolli arvates oluline luua jäätmesaadetiste
teatiste andmebaas, mis võimaldaks saada masintöödeldaval kujul teavet Eestisse Soomest ja
mujalt toodud jäätmete liikide ja koguste kohta.
Jäätmete põletamise eest makstav taastuvenergia toetus
Taastuvenergia toetuse maksja ei kontrolli esitatud andmete õigsust
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse järgi peab taastuvast allikast elektrienergia tootja
elektrienergia osakaalu määramisel välja selgitama iga kütusepartii kütteväärtuse ja koostama
juhendi kütteväärtuse määramiseks ning pidama igakuulist arvestust tarbitud kütuse koguse
kohta. 7 AS Elering kui toetuse maksmise eest vastutav asutus ei ole kontrollinud, kas tootjad on
oma kohustusi täitnud.
AS Eleringi sõnul ei ole neil ei elektrituruseaduse ega ka selle § 58 lg 7 alusel antud määruse järgi
õigust järelevalvet teha. Samas ütleb elektrituruseaduse § 58 lg 4 selgelt, et põhivõrguettevõte võib
nõuda tootjalt teavet, mille põhjal kontrollida taastuvenergiatoetuse taotlemiseks esitatud andmeid.
Juhul kui seda ei tehta, ei pruugi makstud toetused olla õiges suuruses. Määruse nõuetest
kinnipidamisele ei ole siiani tähelepanu pööranud ka Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium
(MKM).
Iru elektrijaamale on antud õigus taotleda taastuvenergia toetust olmejäätmete hulgas oleva
biomassi (biolagunevad jäätmed) eest. Toetuse suurus sõltub olmejäätmete põletamisel toodetud
elektrienergia kogusest. Toetuse arvutamisel võetakse arvesse biolagunevate jäätmete osakaalu
põletatud olmejäätmete seas ning jäätmete kütteväärtust. Mida rohkem on olmejäätmete seas
biolagunevaid jäätmeid ja mida suurem jäätmete kütteväärtus, seda rohkem taastuvenergia toetust
on võimalik toodetud elektrienergia eest taotleda.
Iru elektrijaamale maksti 2019. aastal jäätmete põletamise eest taastuvenergia toetust ligi 3 miljonit
eurot. Alates jäätmepõletusploki tegevuse alustamisest 2013. aastal kuni 2019. aastani on makstud
elektrijaamale taastuvenergia toetust kokku ligi 16 miljonit eurot.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kehtestanud taastuvenergia toetuse arves tamise ja
kontrollimise korra. 8 Riigikontrolli päringust MKMile ja ASile Elering selgus, et põhivõrguettevõte
usaldab elektritootja Eesti Energia esitatud uuringu andmeid, millega on välja selgitatud
põletatavate olmejäätmete koostis ja CO 2-heite koefitsient, ega ole kontrollinud, kas sellesse
uuringusse olid hõlmatud kõik põletatavad jäätmeliigid ning kas analüüs on korrektselt läbi viidud
(nt kas on kasutatud õiget metoodikat). ASi Elering esindaja tunnistas, et neil puuduvad uuringu
metoodika ja tulemuste kontrollimiseks teadmised ja nad on usaldanud uuringu tulemusi, sest selle
on teinud valdkonnas tunnustatud eksperdid.
6 Piiriüleste jäätmesaadetiste kontroll 2020. a mais ja Iru elektrijaama kontroll 2020. a juunis.
7 Kütteväärtuse määramise metoodika ja valem on esitatud SEI Tallinna ja TTÜ uuringutes, mis on
Keskkonnaministeerium on heaks kiitnud.
8 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.02.2004. a määrus nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava
elektrienergia osakaalu määramise tingimused“.
-4-
Samuti ei ole AS Elering kontrollinud, kas taotlustes esitatud jäätmete kütteväärtus vastab tegelikult
põletatud jäätmete kütteväärtusele. Tegelikult on toetuse maksmise aluseks olnud SEI Tallinna ja
TTÜ olmejäätmete 2015. 9 ja 2019. aasta10 uuringutes leitud väärtused. Samas näeb ministri enda
määrus ette, et iga kütusepartii puhul peab tootja välja selgitama kütteväärtuse ja toetuse maks jal
on õigus seda kontrollida. 11
Riigikontroll võrdles taastuvenergia toetuse taotlustes esitatud jäätmekoguseid jäätmearuandluse
infosüsteemi sisestatud andmetega ning analüüsis põletatavate jäätmete sortimise uuringuid. Selle
põhjal tekkis kahtlus, et andmetes, mida Iru elektrijaam on toetuse taotlemisel kasutanud, ei ole
võetud arvesse, et osa jäätmeid on sisse toodud ning ei pruugi olla sama koostisega kui Eesti
jäätmed. Kahtlusi tekitanud asjaolude kohta palus Riigikontroll Eesti Energia ASi selgitusi ning
infovahetuse käigus tunnistas ettevõte, et taotlustes kasutatud andmed erinevad mõningal määral
tegelikest andmetest. Riigikontrolli esitatud kahtlusi oleks pidanud märkama toetuste maksmise
eest vastutav AS Elering.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et kuni 2020. aastani pärinesid taastuvenergia taotlustes esitatud
jäätmeid puudutavad andmed 2015. aasta uuringust, kuid selle uuringuga ei analüüsitud
sisseveetud jäätmeid, mis on moodustanud vähemalt viiendiku põletatud jäätmetest. Nende
jäätmete täpne koostis ja kütteväärtus ei ole teada. Seega ei ole välja selgitatud biolagunevate
jäätmete osakaalu ega jäätmete kütteväärtust tervikuna. Riigikontroll ei oska hinnata, kas toetust
on makstud rohkem või vähem, kuid edaspidi tuleb toetuse maksmisel arvesse võtta kõigi
põletatavate jäätmete koostist ja kütteväärtust.
Riigikontroll tuvastas puudusi ka 2019. aasta uuringus selles osas, mis käsitleb Iru elektrijaamas
põletatavaid Soomest sisseveetud jäätmeid. Võrreldes uuringutulemusi Soome segaolmejäätmete
sortimisuuringutega12 ilmneb, et analüüsitud jäätmete koostis erineb oluliselt keskmisest Soome
segaolmejäätmete koostisest. Tulemused viitavad sellele, et Iru elektrijaama tarbeks sisseveetud
jäätmed ei olnud segaolmejäätmed, vaid pigem ehitusjäätmete või suurjäätmete (nt mööbel)
sortimise jäägid. Eesti uuringu kohaselt oli Soome segaolmejäätmete hulgas biojäätmeid (toidu - ja
aiajäätmeid) ligikaudu 1%. Soome riigi tellitud segaolmejäätmete uuringute põhjal on aga sealsete
segaolmejäätmete biojäätmete sisaldus ligilähedane Eesti jäätmete sisaldusega ehk ca 32%.
Samuti selgus Iru elektrijaama tellitud analüüsis, et Soomest sisseveetud jäätmete hulgas on
ebatavaliselt suur hulk puitu – 27%, kuid Soome andmetel on nende segaolmejäätmete keskmine
puidusisaldus 1,5% ja Eesti uuringute järgi Eesti jäätmetes 2%). Samuti leidus uuringu kohaselt
jäätmete hulgas palju purustatud mööbli materjale.
MKM ja AS Elering ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et toetust on küsitud
segaolmejäätmetega samadel alustel ka muude jäätmeliikide põletamise eest. Näiteks on Iru
elektrijaamas põletatud jäätmekütust, jäätmete sortimise jääke, pakendeid, vanarehve ning nende
puhul on toetuse taotlustes arvestatud, et biolagunevate jäätmete osakaal ja kütteväärtus on sama
kui segaolmejäätmetel, kuigi need jäätmeliigid ei sisalda biolagunevaid jäätmeid üldse või on
nende sisaldus väiksem kui segaolmejäätmetel.
Põhivõrguettevõt e ASi Elering väitel on toetuste maksmisel kasutatavad andmed usaldusväärsed,
sest andmete aluseks oleva uuringu ja seal kasutatud metoodika on heaks kiitnud
9 Iru Elektrijaama jäätmeenergiaplokis põletatavate Eesti segaolmejäätmete koostise ja omaduste määramine,
SEI Tallinn, TTÜ, 2015.
10 Iru elektrijaama jäätmepõletusplokis põletatavate jäätmete liigilise koostise ja omaduste ning põletamisel
tekkiva CO2 heitekoefitsiendi määramine, SEI Tallinn, TTÜ, 2019.
11 § 5 lg 1 – Iga kütusepartii kütteväärtus peab olema määratud ja dokumenteeritud. Määruse § 2 sätestab
kütusepartii mõiste: kütuse kogus, mis on tarnitud samaaegselt samast lähtekohast sama mootorsõidukiga või
selle koosseisu kuuluva haagisega samalt saatjalt samale saajale samasse sihtkohta.
12 Kotitalousjätteen keskimääräinen valtakunnallinen koostumus (Riigi keskmine olmejäätmete koostis).
18.02.2021. a seisuga.
-5-
Keskkonnaministeerium. Riigikontrolli hinnangul ei ole see väide täpne, sest
Keskkonnaministeeriumi peamine eesmärk oli uuringuga välja selgitada põletatavate jäätmete
CO2-heite koefitsiendid. Keskkonnaministeerium ei hinnanud, kas uuringus kasutatud metoodika
võimaldab korrektselt arvestada taastuvenergia toetust.
Kui MKM leiab, et seni kasutatud jäätmete koostise ja kütteväärtuse määramise metoodika on
põhjendatud, siis tuleks taastuvenergia toetuse maksmise aluseks olevas määruses teha erisus
jäätmetest energia tootmise osas. Juhul kui leitakse, et taastuvenergia tasu aluseks olevad
andmed võib tuletada teatud aja tagant läbi viidavate jäätmesortimisuuringute põhjal, tuleks
kindlasti silmas pidada, et Keskkonnaministeerium kavandab suuri muudatusi jäätmehoolduse
valdkonnas (nn jäätmepööret), mille käigus peaks oluliselt paranema jäätmete liigiti kogumine ja
eriti pööratakse tähelepanu biojäätmete sortimise edendamisele. Seetõttu tuleks edaspidi teha uus
uuring siis, kui riiklikud andmed näitavad, et liigiti kogumine on paranenud. Kui Eestis paraneb
olmejäätmete sortimine ja segaolmejäätmete hulgas väheneb biojäätmete, paberi ja papi, plasti jms
liigiti kogutavate materjalide sisaldus, siis muutub ka põletatavate olmejäätmete koostis ja
kütteväärtus ning see mõjutab makstava toetuse suurust. Samuti tuleb välja selgitada
sisseveetavate põletatavate jäätmete koostis ja kütteväärtus.
Põhivõrguettevõt e AS Elering tunnistas, et nad ei jälgi praegu jäätmevaldkonna arengut ega oska
ka hinnata, millal vana uuringu andmed enam ei kehti ja on aeg uus uuring tellida. Kui toetust
makstakse 3–4 aastat vanade andmete alusel, siis on oht, et jäätmete põletaja saab suuremat
toetust tänu sellele, et 3–4 aastat tagasi toimus liigiti kogumine halvemini ning segaolmejäätmetes
oli rohkem biolagunevaid jäätmeid.
Eelpool välja toodud probleemidest lähtuvalt palub Riigikontroll seisukohta järgmistes
küsimustes.
Keskkonnaministeeriumilt:
- Kas jäätmete sissevedu energia tootmise eesmärgil on põhjendatud ning millises mahus
on see lubatud? Kas nn jäätmepöördega seoses peaks muutuma ka jäätmete sisseveo
osakaal?
Keskkonnaametilt:
- Kuidas lahendatakse sisseveetavate jäätmetega seotud järelevalve puudused? Kas ja
millal muudetakse jäätmete sisseveo teatised andmebaasis töödeldavaks?
- Kas peetakse vajalikuks luua regulaarne andmevahetus teiste riikidega, et kontrollida
teatistes esitatud andmete õigust?
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt:
- Kuidas plaanitakse lahendada vastuolu Majandus- ja kommunikatsiooniministri
23.02.2004. aasta määruses nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia
osakaalu määramise tingimused“ sätestatud nõuete ning tegelikult praktikas toimiva
taastuvenergia toetuse arvestamise vahel?
ASilt Elering:
- Kuidas plaanitakse edaspidi veenduda, et andmed, mille põhjal arvestatakse jäätmetest
energia tootmise puhul makstavat taastuvenergiatoetust, tuginevad kontrollitud metoodikal
ja tulemustel?
Palun vastake hiljemalt 15.03.2021 aadressile
[email protected].
-6-
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ines Metsalu-Nurminen
peakontrolör
Koopia: Konkurentsiamet
Airi Andresson
[email protected]
-7-