dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Riigikontrolli tähelepanekud jäätmete sisseveo ja taastuvenergia toetuse arvestamise kohta

Konkurentsiamet · 25. veebruar 2021
Viit
1-6/2021-005-1
Registreeritud
25. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-6/2021
Vastutaja
Marilin Tilkson (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus)
Lahendamise tähtaeg
15. märts 2021

Failid

  • 📎VK_Märgukiri_jäätmete_import_taastuvenergiatoetused_Lea Kõu_25.02.2021_2-1_80050_10.asice472 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 25.02.2021 nr 2-1/80050/10 Keskkonnaministeerium Elering AS Keskkonnaamet Riigikontrolli tähelepanekud jäätmete sisseveo ja taastuvenergia toetuse arvestamise kohta Austatud asutuse juht Riigikontrollis on valmimas kaks jäätmeteemalist aruannet: „Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle“ ja „Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt“, mis avalikustatakse märtsis 2021. Neis aruannetes käsitletule l isaks analüüsis Riigikontroll ka toetuste maksmist biolagunevatest jäätmetest energiatootmise korral ning jäätmete sisseveo kontrollimist ja Enefit Green ASi Iru elektrijaamale taastuvenergia tasu maksmist. Jäätmete sissevedu Ülevaade Eestis tekib aastas ligikaudu 500 000 tonni olmejäätmeid1, millest rohkem kui kolmandik põletatakse Iru elektrijaama jäätmepõletusplokis. 2 Iru elektrijaama jäätmete põletamise võimsus on aastas 260 000 tonni. Põletatavatest jäätmetest moodustavad valdava osa Eestis tekkinud j äätmed (alates 2014. a on see kogus ulatunud 178 000 – 210 000 tonnini). Lisaks põletatakse sisseveetud jäätmeid, mille kogus on olnud vahemikus 47 000 – 68 000 tonni. Peamiselt on jäätmeid sisse toodud Soomest, Iirimaalt ja Suurbritanniast. Enamasti on toodud segaolmejäätmeid, vähem jäätmete sortimise jääke ja põlevjäätmeid (jäätmekütust). Jäätmete sisseveo lube väljastab Keskkonnaamet. 3 Keskkonnaameti sõnul on neil kokkulepe Eesti Energia ASiga, et imporditav kogus ei oleks suurem kui ca 20% jaama võimsusest (kokkulepe pole kirjalikult fikseeritud). Alates 2015. aastast on sisseveetud jäätmete kogus olnud vahemikus 20 – 28%. 1 Keskkonnaagentuuri andmed olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu arvutusest 2019. a kohta (IV arvutusmetoodika). Nende andmete järgi tekkis 2019. a kodumajapidamisjäätmeid ja samalaadseid jäätmeid 490 000 t, 2018. a 535 000 t ja 2017. a 514 000 t. 2 Keskkonnaagentuuri andmed olmejäätmete tekke ja käitlemise kohta 2019. a. Iru elektrijaama jäätmepõletusplokis põletati 179 000 tonni Eestis tekkinud olmejäätmeid, mis moodustas 37% kõigist olmejäätmeist. 3 01.01.2021 liideti Keskkonnaametiga Keskkonnainspektsioon. Kuna märgukirjas on käsitletud varasemat, Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni tegutsemise perioodi, on kirjas kasutatud endiste asutuste nimesid. Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056. Keskkonnaamet lubab olmejäätmeid sisse vedada, kuigi Eesti segaolmejäätmete ladestamine on suurenenud Riikidevahelist jäätmevedu reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta. Määrus näeb ette juhtumid, mil riik saab keelata jäätmete sisseveo. Näiteks kui jäätmete sissevedu ohustab liikmesriigi enda jäätmekava eesmärkide saavutamist, võib riik seda mitte lubada. Eesti puhul tähendab see seda, et sisseveo loa andmisel tuleb muu hulgas hinnata, kas selle tulemusel suureneb siinsete jäätmete ladestamine. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet olid 2015. ja 2016. aastal ühel meelel, et jäätmete sissevedu on põhjendatud vaid juhul, kui on leitud uusi võimalusi jäätmete taaskasutamiseks, näiteks jäätmekütuse kasutamiseks, ja on suurenenud Eesti olmejäätmete liigiti kogumine, mille tõttu tekib vähem jäätmeid, mida tuleb põletada või ladestada. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet olid toona seisukohal, et Eestis ei ole piisavalt võimalusi jäätmeid taaskasutada ja nende sissevedu tooks kaasa Eestis tekkivate jäätmete ladestamise kasvu. 4 Statistika kinnitab, et nii ongi läinud. Võrreldes 2015. aastaga kasvas 2019. aastal prügilatesse jõudvate segaolmejäätmete kogus 65 000 tonni (2015. a 120 000 t ja 2019. a 185 000 t). 5 Ladestatud segaolmejäätmete kogus on sel perioodil kasvanud ligi 19 000 t (2015. a 35 000 t ja 2019. a 54 000 t) ning sisseveetud jäätmete kogus ei ole oluliselt vähenenud. Seega ei ole jäätmete samas mahus sisseveo lubamine kooskõlas Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi varem väljendatud seisukohtadega ning takistab jäätmekava eesmärkide saavutamist. Riigi jäätmekava 2014–2020 kohaselt oli ette nähtud, et segaolmejäätmete sissevedu kontrollitakse riigi tasandil. Eelisjärjekorras tuleks käidelda Eestis tekkinud segaolmejäätmeid, et vältida olukorda, kus kaldutakse kõrvale jäätmekäitlushierarhias eelistatud käitlusviisidest. Jäätmeid tul eb võimalikult suures koguses ringlusse võtta ja taaskasutada (sh põletada) ning vältida nende ladestamist. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet leidsid viis aastat tagasi, et sisseveo lube saab anda juhul, kui Eestis luuakse uusi jäätmete taaskasutamist või ringlussevõttu võimaldavaid käitlusvõimsusi. Tegelikult on Eestis jäätmete taaskasutamise võimsusi jäänud vähemaks (suletud on jäätmekütust tootnud ASi Ragn & Sells jäätmete mehhaanilis -bioloogilise töötlemise tehas ja suurim jäätmekütuse kasutaja Kunda tsemenditehas lõpetas selle kütuse kasutamise). Keskkonnaministeerium selgitas Riigikontrollile 2021. aasta jaanuaris, et segaolmejäätmete ja põlevjäätmete sisseveol on ebaoluline mõju ladestamise kasvule. Seega on viie aasta taguse ajaga võrreldes asutud vastupidisele seisukohale. Riigikontrolli hinnangul peaks Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet uuesti hindama, kas jäätmete senises mahus sissevedu on põhjendatud. Segaolmejäätmete liigiti kogumine Eestis ei ole paranenud, segaolmejäätmete kogus on suurenenud ja neist tehtavale jäätmekütusele Eestis turgu ei ole. Seetõttu on selliste jäätmete käitlemisel põletamise ainus alternatiiv need ladestada. Järelevalve tegijatel puudub operatiivne juurdepääs jäätmete sisseveo andmetele Praegune jäätmete sisseveost teavitamise süsteem on üles ehitatud selliselt, et Keskkonnainspektsioonil on keeruline ja aeganõudev kontrollida, mis liiki jäätmeid ja millises koguses Eestisse tuuakse ning kuidas neid käideldakse. Keskkonnaamet vastutab jäätmete sisseveo lubade andmise eest. Keskkonnaamet väljastab jäätmeid Eestisse vedavale ettevõttele jäätmeveoloa, kus on märgitud jäätmete kogus ja liik. 4 Keskkonnaameti 21.11.2016. a kiri nr 8 2/16/283 ja Keskkonnaministeeriumi 13.12.2016. a vastus nr 9-2/16/10343-2; Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ning Eesti Jäätmekäitlejate Liidu esindajate 06.04.2015. a kohtumise kokkuvõte. 5 Võrreldes 2015. aastaga tekkis Eestis 2019. aastal 25 000 tonni rohkem segaolmejäätmeid. -2- Aastas annab Keskkonnaamet välja ligikaudu 70 jäätmete sisseveo veo luba ning iga loa raames võib vedada sadu veoseid. Lisaks loale tuleb iga jäätmesaadetise kohta saata Keskkonnaametile kolm teatist: esimese teate saadab loa omanik kolm päeva enne jäätmete väljasaatmist, teise teate saadab jäätmete vastuvõtja siis, kui jäätmed jõuavad taaskasutuseks märgitud kohta, ja ning kolm anda teate siis, kui jäätmete käitlemine on lõpule viidud. See peaks andma võimaluse kontrollida jäätmevedu ja - käitlust. Teadete ja dokumentide hulk ulatub aastas aga tuhandete dokumentideni. Teadete haldamiseks ei ole eraldi infosüsteemi, vaid need saadetakse e-kirjaga eraldi Keskkonnaameti e- posti aadressile. Vedu kajastavad dokumendid on lisatud manusena kas PDF- või JPG-formaadis. Keskkonnainspektsiooni ülesanne on kontrollida jäätmete sisseveo ja käitlemisega seotud nõuete täitmist. Selleks, et veenduda, kas teadetes kirjas olev jäätmekogus vastab loaga ette nähtud kogusele ning kes oli tegelik jäätmekäitleja, peaks ükshaaval teated läbi vaatama. Teadete suure hulga tõttu ei ole Keskkonnainspektsiooni järelevalvega tegevad ametnikud suutnud neid teateid operatiivselt läbi vaadata ega järelevalvet planeerida. Seetõttu ei ole nendest abi, et jälgida jäätmete pidevat liikumist, ennetada süütegusid ja kontrollida ning tõkestada kahtlasi saadetisi (suurema rikkumisohuga saadetised, mis sisaldavad nt valesid jäätmeid, pärinevad käitlejalt, kel pole selleks luba, vms). Selleks, et veenduda teatistes esitatud andmete õigsuses, oleks Keskkonnainspektsioonil vaja kontrollida, kes on olnud näiteks Soomes jäätmete käitleja, kas ta on üle andnud sama liiki jäätmeid ja samas koguses, mida näitavad Keskkonnaametile esitatud teatised. Et selgitada, kui lihtne või keeruline on saada infot jäätmete käitlejate ning nende deklareeritud andmete kohta, võttis Riigikontroll ühendust Soome Keskkonnaministeeriumi ja Soome Kesk konnainstituudi töötajatega. Selgus, et täpsem info on andmebaasides olemas (nt teave jäätmete käitlejate ja jäätmesaadetiste arvu ning jäätmete koguse kohta), kuid Eesti asutustel puudub sellele juurdepääs ja seda teavet Soome ja Eesti riigiasutused omavahel ei vaheta. Lisaks on andmete päring tasuline (töötunni hind 100 eurot), sest info otsimine eeldab käsitööd. Seetõttu on Eesti riigiasutustel keeruline kontrollida, kas neile teada antud jäätmete kogus ja liigid vastavad Soome jäätmekäitlejate poolt sealsetes andmebaasides deklareeritud jäätmete kogusele ja liikidele. Kuna puudub regulaarne andmevahetus Soome ametkondadega, siis on väga keeruline tuvastada ilma sadamates kontrolle tegemata juhtumeid, kus Soomes aruandes näidatud jäätmed on Eesti jäätmearuandes deklareeritud mingit muud liiki jäätmetena või on muutunud jäätmete kogus. Järelevalve jäätmete sisseveo üle ei ole piisav Riigikontrolli hinnangul ei ole kontroll sisseveetavate jäätmete üle tõhus. Kontrolli tehakse pisteliselt jäätmete sisseveo eelteatiste üle, kuid nende teadete hulga ja andmete formaadi tõttu on kontrolltoimingud ja analüüsivõimekus ebapiisavad. Sageli toimub dokumentide kontroll tagantjärele, kui jäätmete sissevedu on juba toimunud ja jäätmeid ei ole reaalselt enam võimalik näha. Jäätmekäitluse järelevalve on olnud Keskkonnainspektsiooni jaoks prioriteet alates 2018. aastast. Võrreldes varasemaga on praeguseks Keskkonnainspektsiooni sõnul vähenenud pisteliste kontrollide osakaal ja suurenenud on selliste kontrollide osa, mille puhul on juba eelnevalt tuvastatud kahtlus. 2020. aastal korraldati Tallinna sadamas 10 suuremat kontrollioperatsiooni, mille käigus avastati mitmeid juhtumeid, kus sisseveetud jäätmete koostis ei vastanud deklareeritud jäätmeliigile. Ligikaudu 1/3 kontrollitud jäätmesaadetistest olid Soomest Iru elektrijaama toodavad jäätmed ning nende puhul avastati korduvalt suuremaid või väiksemaid rikkumisi: näiteks on jäätmekütuse asemel sisse toodud ehitus-lammutusjäätmeid või segaolmejäätmete nime all pakendijäätmeid. Keskkonnainspektsiooni järelevalvetoimingute käigus selgus ka, et jäätmesaadetise vedaja tõi -3- jäätmed Iru elektrijaama, ent seal ei kontrollitud enne põletamist, kas tegemist on samade jäätmetega, mida dokumentide kohaselt oli põletamiseks toodud. 6 Ebapiisava järelevalve tõttu on võimalik, et näiteks karjääride täitmiseks või ka elektrijaamas põletamiseks tuuakse sisse deklareeritud jäätmete asemel muid jäätmeid (nt ehitus - ja lammutus- jäätmeid või nende sortimise jääke, pakendijäätmeid). Nende jäätmete sisseveoks ei ole Keskkonnaamet luba andnud. Jäätmete sisseveo kontrolli tõhustamiseks on Riigikontrolli arvates oluline luua jäätmesaadetiste teatiste andmebaas, mis võimaldaks saada masintöödeldaval kujul teavet Eestisse Soomest ja mujalt toodud jäätmete liikide ja koguste kohta. Jäätmete põletamise eest makstav taastuvenergia toetus Taastuvenergia toetuse maksja ei kontrolli esitatud andmete õigsust Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse järgi peab taastuvast allikast elektrienergia tootja elektrienergia osakaalu määramisel välja selgitama iga kütusepartii kütteväärtuse ja koostama juhendi kütteväärtuse määramiseks ning pidama igakuulist arvestust tarbitud kütuse koguse kohta. 7 AS Elering kui toetuse maksmise eest vastutav asutus ei ole kontrollinud, kas tootjad on oma kohustusi täitnud. AS Eleringi sõnul ei ole neil ei elektrituruseaduse ega ka selle § 58 lg 7 alusel antud määruse järgi õigust järelevalvet teha. Samas ütleb elektrituruseaduse § 58 lg 4 selgelt, et põhivõrguettevõte võib nõuda tootjalt teavet, mille põhjal kontrollida taastuvenergiatoetuse taotlemiseks esitatud andmeid. Juhul kui seda ei tehta, ei pruugi makstud toetused olla õiges suuruses. Määruse nõuetest kinnipidamisele ei ole siiani tähelepanu pööranud ka Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Iru elektrijaamale on antud õigus taotleda taastuvenergia toetust olmejäätmete hulgas oleva biomassi (biolagunevad jäätmed) eest. Toetuse suurus sõltub olmejäätmete põletamisel toodetud elektrienergia kogusest. Toetuse arvutamisel võetakse arvesse biolagunevate jäätmete osakaalu põletatud olmejäätmete seas ning jäätmete kütteväärtust. Mida rohkem on olmejäätmete seas biolagunevaid jäätmeid ja mida suurem jäätmete kütteväärtus, seda rohkem taastuvenergia toetust on võimalik toodetud elektrienergia eest taotleda. Iru elektrijaamale maksti 2019. aastal jäätmete põletamise eest taastuvenergia toetust ligi 3 miljonit eurot. Alates jäätmepõletusploki tegevuse alustamisest 2013. aastal kuni 2019. aastani on makstud elektrijaamale taastuvenergia toetust kokku ligi 16 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kehtestanud taastuvenergia toetuse arves tamise ja kontrollimise korra. 8 Riigikontrolli päringust MKMile ja ASile Elering selgus, et põhivõrguettevõte usaldab elektritootja Eesti Energia esitatud uuringu andmeid, millega on välja selgitatud põletatavate olmejäätmete koostis ja CO 2-heite koefitsient, ega ole kontrollinud, kas sellesse uuringusse olid hõlmatud kõik põletatavad jäätmeliigid ning kas analüüs on korrektselt läbi viidud (nt kas on kasutatud õiget metoodikat). ASi Elering esindaja tunnistas, et neil puuduvad uuringu metoodika ja tulemuste kontrollimiseks teadmised ja nad on usaldanud uuringu tulemusi, sest selle on teinud valdkonnas tunnustatud eksperdid. 6 Piiriüleste jäätmesaadetiste kontroll 2020. a mais ja Iru elektrijaama kontroll 2020. a juunis. 7 Kütteväärtuse määramise metoodika ja valem on esitatud SEI Tallinna ja TTÜ uuringutes, mis on Keskkonnaministeerium on heaks kiitnud. 8 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.02.2004. a määrus nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused“. -4- Samuti ei ole AS Elering kontrollinud, kas taotlustes esitatud jäätmete kütteväärtus vastab tegelikult põletatud jäätmete kütteväärtusele. Tegelikult on toetuse maksmise aluseks olnud SEI Tallinna ja TTÜ olmejäätmete 2015. 9 ja 2019. aasta10 uuringutes leitud väärtused. Samas näeb ministri enda määrus ette, et iga kütusepartii puhul peab tootja välja selgitama kütteväärtuse ja toetuse maks jal on õigus seda kontrollida. 11 Riigikontroll võrdles taastuvenergia toetuse taotlustes esitatud jäätmekoguseid jäätmearuandluse infosüsteemi sisestatud andmetega ning analüüsis põletatavate jäätmete sortimise uuringuid. Selle põhjal tekkis kahtlus, et andmetes, mida Iru elektrijaam on toetuse taotlemisel kasutanud, ei ole võetud arvesse, et osa jäätmeid on sisse toodud ning ei pruugi olla sama koostisega kui Eesti jäätmed. Kahtlusi tekitanud asjaolude kohta palus Riigikontroll Eesti Energia ASi selgitusi ning infovahetuse käigus tunnistas ettevõte, et taotlustes kasutatud andmed erinevad mõningal määral tegelikest andmetest. Riigikontrolli esitatud kahtlusi oleks pidanud märkama toetuste maksmise eest vastutav AS Elering. Riigikontroll juhib tähelepanu, et kuni 2020. aastani pärinesid taastuvenergia taotlustes esitatud jäätmeid puudutavad andmed 2015. aasta uuringust, kuid selle uuringuga ei analüüsitud sisseveetud jäätmeid, mis on moodustanud vähemalt viiendiku põletatud jäätmetest. Nende jäätmete täpne koostis ja kütteväärtus ei ole teada. Seega ei ole välja selgitatud biolagunevate jäätmete osakaalu ega jäätmete kütteväärtust tervikuna. Riigikontroll ei oska hinnata, kas toetust on makstud rohkem või vähem, kuid edaspidi tuleb toetuse maksmisel arvesse võtta kõigi põletatavate jäätmete koostist ja kütteväärtust. Riigikontroll tuvastas puudusi ka 2019. aasta uuringus selles osas, mis käsitleb Iru elektrijaamas põletatavaid Soomest sisseveetud jäätmeid. Võrreldes uuringutulemusi Soome segaolmejäätmete sortimisuuringutega12 ilmneb, et analüüsitud jäätmete koostis erineb oluliselt keskmisest Soome segaolmejäätmete koostisest. Tulemused viitavad sellele, et Iru elektrijaama tarbeks sisseveetud jäätmed ei olnud segaolmejäätmed, vaid pigem ehitusjäätmete või suurjäätmete (nt mööbel) sortimise jäägid. Eesti uuringu kohaselt oli Soome segaolmejäätmete hulgas biojäätmeid (toidu - ja aiajäätmeid) ligikaudu 1%. Soome riigi tellitud segaolmejäätmete uuringute põhjal on aga sealsete segaolmejäätmete biojäätmete sisaldus ligilähedane Eesti jäätmete sisaldusega ehk ca 32%. Samuti selgus Iru elektrijaama tellitud analüüsis, et Soomest sisseveetud jäätmete hulgas on ebatavaliselt suur hulk puitu – 27%, kuid Soome andmetel on nende segaolmejäätmete keskmine puidusisaldus 1,5% ja Eesti uuringute järgi Eesti jäätmetes 2%). Samuti leidus uuringu kohaselt jäätmete hulgas palju purustatud mööbli materjale. MKM ja AS Elering ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et toetust on küsitud segaolmejäätmetega samadel alustel ka muude jäätmeliikide põletamise eest. Näiteks on Iru elektrijaamas põletatud jäätmekütust, jäätmete sortimise jääke, pakendeid, vanarehve ning nende puhul on toetuse taotlustes arvestatud, et biolagunevate jäätmete osakaal ja kütteväärtus on sama kui segaolmejäätmetel, kuigi need jäätmeliigid ei sisalda biolagunevaid jäätmeid üldse või on nende sisaldus väiksem kui segaolmejäätmetel. Põhivõrguettevõt e ASi Elering väitel on toetuste maksmisel kasutatavad andmed usaldusväärsed, sest andmete aluseks oleva uuringu ja seal kasutatud metoodika on heaks kiitnud 9 Iru Elektrijaama jäätmeenergiaplokis põletatavate Eesti segaolmejäätmete koostise ja omaduste määramine, SEI Tallinn, TTÜ, 2015. 10 Iru elektrijaama jäätmepõletusplokis põletatavate jäätmete liigilise koostise ja omaduste ning põletamisel tekkiva CO2 heitekoefitsiendi määramine, SEI Tallinn, TTÜ, 2019. 11 § 5 lg 1 – Iga kütusepartii kütteväärtus peab olema määratud ja dokumenteeritud. Määruse § 2 sätestab kütusepartii mõiste: kütuse kogus, mis on tarnitud samaaegselt samast lähtekohast sama mootorsõidukiga või selle koosseisu kuuluva haagisega samalt saatjalt samale saajale samasse sihtkohta. 12 Kotitalousjätteen keskimääräinen valtakunnallinen koostumus (Riigi keskmine olmejäätmete koostis). 18.02.2021. a seisuga. -5- Keskkonnaministeerium. Riigikontrolli hinnangul ei ole see väide täpne, sest Keskkonnaministeeriumi peamine eesmärk oli uuringuga välja selgitada põletatavate jäätmete CO2-heite koefitsiendid. Keskkonnaministeerium ei hinnanud, kas uuringus kasutatud metoodika võimaldab korrektselt arvestada taastuvenergia toetust. Kui MKM leiab, et seni kasutatud jäätmete koostise ja kütteväärtuse määramise metoodika on põhjendatud, siis tuleks taastuvenergia toetuse maksmise aluseks olevas määruses teha erisus jäätmetest energia tootmise osas. Juhul kui leitakse, et taastuvenergia tasu aluseks olevad andmed võib tuletada teatud aja tagant läbi viidavate jäätmesortimisuuringute põhjal, tuleks kindlasti silmas pidada, et Keskkonnaministeerium kavandab suuri muudatusi jäätmehoolduse valdkonnas (nn jäätmepööret), mille käigus peaks oluliselt paranema jäätmete liigiti kogumine ja eriti pööratakse tähelepanu biojäätmete sortimise edendamisele. Seetõttu tuleks edaspidi teha uus uuring siis, kui riiklikud andmed näitavad, et liigiti kogumine on paranenud. Kui Eestis paraneb olmejäätmete sortimine ja segaolmejäätmete hulgas väheneb biojäätmete, paberi ja papi, plasti jms liigiti kogutavate materjalide sisaldus, siis muutub ka põletatavate olmejäätmete koostis ja kütteväärtus ning see mõjutab makstava toetuse suurust. Samuti tuleb välja selgitada sisseveetavate põletatavate jäätmete koostis ja kütteväärtus. Põhivõrguettevõt e AS Elering tunnistas, et nad ei jälgi praegu jäätmevaldkonna arengut ega oska ka hinnata, millal vana uuringu andmed enam ei kehti ja on aeg uus uuring tellida. Kui toetust makstakse 3–4 aastat vanade andmete alusel, siis on oht, et jäätmete põletaja saab suuremat toetust tänu sellele, et 3–4 aastat tagasi toimus liigiti kogumine halvemini ning segaolmejäätmetes oli rohkem biolagunevaid jäätmeid. Eelpool välja toodud probleemidest lähtuvalt palub Riigikontroll seisukohta järgmistes küsimustes. Keskkonnaministeeriumilt: - Kas jäätmete sissevedu energia tootmise eesmärgil on põhjendatud ning millises mahus on see lubatud? Kas nn jäätmepöördega seoses peaks muutuma ka jäätmete sisseveo osakaal? Keskkonnaametilt: - Kuidas lahendatakse sisseveetavate jäätmetega seotud järelevalve puudused? Kas ja millal muudetakse jäätmete sisseveo teatised andmebaasis töödeldavaks? - Kas peetakse vajalikuks luua regulaarne andmevahetus teiste riikidega, et kontrollida teatistes esitatud andmete õigust? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt: - Kuidas plaanitakse lahendada vastuolu Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.02.2004. aasta määruses nr 33 „Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused“ sätestatud nõuete ning tegelikult praktikas toimiva taastuvenergia toetuse arvestamise vahel? ASilt Elering: - Kuidas plaanitakse edaspidi veenduda, et andmed, mille põhjal arvestatakse jäätmetest energia tootmise puhul makstavat taastuvenergiatoetust, tuginevad kontrollitud metoodikal ja tulemustel? Palun vastake hiljemalt 15.03.2021 aadressile [email protected]. -6- Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen peakontrolör Koopia: Konkurentsiamet Airi Andresson [email protected] -7-
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →