Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 22.02.2021 nr 7-12/21-0034-046-1
10122 Tallinn
E-kiri:
[email protected]
Koopia: Justiitsministeerium (
[email protected])
Rahandusministeerium (
[email protected]
Konkurentsiameti hinnang taastuvenergia tasude kohta
Taastuvenergia toetusi on tootjatele makstud üle 20 aasta. Esimene toetuste skeem rakendati
1998. aastal kehtima hakanud energiaseadusega, kui võrguettevõtetele pandi kohustus osta
taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit fikseeritud hinnaga.
Konkurentsiamet analüüsis Eestis rakendatud taastuvenergia toetuste skeeme ning nende
majanduslikku mõju ning soovitab selle kohta esitatud hinnangus (lisa 1) üle minna
turupõhisele lahendusele ning taastuvenergia toetused järk-järgult kaotada. Võttes aluseks
Euroopa Liidu puhta energia paketi, tuleks taastuvenergia eesmärgid saavutada võimalikult
väikese toetuse abil ning vaba konkurentsi tingimustes.
Ajas odavnevad ka taastuvenergia tootmisega seotud kulud ning seetõttu võib eeldada, et
tulevikus on valdavat osa jaamadest võimalik ehitada ilma toetuseta.
Lisa 1: Konkurentsiameti hinnang
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
Peadirektor
Marilin Tilkson 667 2576
[email protected]
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
KONKURENTSIAMETI HINNANG
TAASTUVENERGIA TASUDE KOHTA
TALLINN 2021
Sisukord
Eesmärk ...................................................................................................................................... 3
Eesti taastuvenergia sektori ülevaade ......................................................................................... 4
Taastuvenergia toetuste regulatsioon ......................................................................................... 8
Taastuvenergia sektoris toetuste saamise näidisjuhtumid .......................................................... 9
Näited Elektrilevi OÜ elektrivõrguga liitumistest ................................................................ 10
Ülevaade päikeseelektrijaamade tasuvusanalüüsist ................................................................. 12
Meretuulepargid ....................................................................................................................... 15
Taastuvenergia toetused ........................................................................................................... 16
Lühiülevaade taastuvenergia oksjonitest .................................................................................. 19
Eestis toimunud taastuvenergia oksjonid ............................................................................. 20
Näiteid Eesti lähiriikide taastuvenergia oksjonitest .............................................................. 21
Konkurentsiameti järeldused ja soovitused .............................................................................. 22
2
Eesmärk
Taastuvenergia toetusi on tootjatele makstud üle 20 aasta. Esimene toetuste skeem rakendati
1998. aastal kehtima hakanud energiaseadusega, kui võrguettevõtetele pandi kohustus osta
taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit fikseeritud hinnaga. Nimetatud skeem kehtis ligi
10 aastat ning muudeti 2007. aastal, mil tootjatele hakati maksma otsetoetust 53,7 €/MWh.
Mõningate muudatustega jäi nimetatud toetusskeem kehtima 2018. aasta lõpuni. Alates 2019.
aastast rakendatakse oksjonite süsteemi, samas on kuni tänaseni säilinud ka mitmed
eelpoolnimetatud toetusskeemi elemendid. Hetkel on Riigikogus arutlusel elektrituruseaduse
(ELTS) muutmise eelnõu (156 SE), mille eesmärk on võimaldada läbi viia suunatud
tehnoloogia oksjoneid (kui tänastel oksjonitel võib pakkuja ise vabalt valida, millist
tehnoloogilist lahendust kasutada, siis eelnõu kohaselt saab oksjoni tingimustes sätestada,
millist tehnoloogilist lahendust tuleb kasutada). Neid ning ka eelnevalt kehtinud toetusskeeme
on põhjalikumalt kirjeldatud käesoleva analüüsi lehekülgedel 8-9.
Konkurentsiamet on korduvalt analüüsinud erinevate toetusskeemide majanduslikku mõju.
2010. aastal juhtis amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu asjaolule, et
kehtiva ELTS-i § 59 alusel makstavad toetused taastuvatest allikatest ja tõhusa koostootmise
režiimil toodetud elektrienergia eest moonutavad turgu, annavad osadele elektrienergia
tootjatele alusetu konkurentsieelise ning põhjustavad elektritarbijale põhjendamatult kõrge
majandusliku koormuse. Konkurentsiamet tegi ettepaneku muuta ELTS-i selliselt, et toetuste
suurus tagaks tootjatele mõistliku kasumlikkuse ning vastaks tarbijate õiguslike ootuste
printsiibile. Muudatuse ettepanek oli ajendatud Konkurentsiameti läbi viidud ELTS-i §-is 59
nimetatud toetuste maksmise mõju analüüsist, mille tulemusel jõudis amet seisukohale, et
kehtestatud toetuste skeem ei ole pikaajalises perspektiivis jätkusuutlik. 2012. aastal palus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Konkurentsiametil 2010. aastal koostatud
analüüsi uuendada, kaasates muuhulgas ka alates 2010. aastast elektrienergia tootmist alustanud
tootjate andmeid.
2012. aastal juhtis Konkurentsiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tähelepanu, et ameti hinnangul ei taga kehtiva ELTS-i §-is 59 toodud toetuste süsteem tarbijate
õiguslike ootuste täitumist, sest läbiviidud analüüsi tulemused näitavad, et toetused tagavad
paljudele tootjatele põhjendamatult kõrge tulukuse ja nendega kaasneb tarbijale põhjendamatu
kulu. Konkurentsiamet oli seisukohal, et kehtiva ELTS-i §-is 59 kehtestatud toetuste skeem ei
ole jätkusuutlik, kuna toetatakse majanduslikult niigi tasuvaid investeerimisprojekte, asetades
seeläbi tarbijatele taastuvenergia tasu suurusega põhjendamatu majandusliku koormuse.
ELTS-i eelnõu (156 SE) raames saatis Konkurentsiamet Riigikogu majanduskomisjonile 2019.
aasta augustis kirja, kus märkis, et ausa konkurentsi toimimise tagamiseks on vajalik, et
elektrisektoris arvestatakse vajadust säilitada tehnoloogia neutraalsuse printsiip. Tehnoloogia
neutraalsuse printsiibi alusel ei soosita konkreetset liiki tehnoloogia kasutamist, vaid
vähempakkumisel võidab soodsama pakkumise teinud ettevõtja, sõltumata kasutatavast
tehnoloogiast. Nimetatud printsiibi rakendamine tagab tarbijale väikseima maksukoormuse.
Konkurentsiamet tõi lisaks välja, et kehtivas seaduses sätestatud konkurentsineutraalsusest
loobumisel ei saa välistada olukorda, kus suunatud pakkumise tulemusel kujuneb kõrge toetuse
määr koos olulise koormusega elektritarbijale.
3
Kuna taastuvenergia tehnoloogia maksumus on ajas tunduvalt odavnenud ja muutunud veelgi
efektiivsemaks, mida näitab ka joonis 1, siis on käesoleva hinnangu eesmärk kaardistada Eesti
taastuvenergia sektori hetkeolukord ja taastuvenergia toetustega seonduv üle vaadata.
Joonis 1. Taastuvenergia tootmisseadmete tehnoloogia hind1
Euroopa Liidu puhta energia pakett näeb ette ülemineku süsinikuneutraalsusele aastaks 2050.
Tegemist on väga ambitsioonika eesmärgiga, mis tuleb saavutada tarbijale vähimal koormaval
moel ehk üleminekul kliimaneutraalsusele ei tohiks energia hind tänasega võrreldes tõusta.
Seejuures on oluline, et rakendatavad toetuste skeemid oleksid maksimaalselt turupõhised ja ei
kahjustaks konkurentsi2.
Eesti taastuvenergia sektori ülevaade
Eestis on viimase viieteistkümne aastaga taastuvenergiavõimsusi hoogsalt lisandunud. Jooniselt
2 selgub, et kuigi soojuselektrijaamade elektrivõimsus on kõige suurem ja valdavalt kasutatakse
nendes jaamades mittetaastuvaid energiaallikad, siis tasapisi on igal aastal lisandunud eelkõige
täiendavaid tuuleelektrijaamade võimsusi ja taastuvkütustel põhinevaid koostootmisjaamu.
2019. aastal oli soojuselektrijaamade elektrivõimsus 2 733 MW, hüdroelektrijaamade võimsus
5 MW ja tuuleelektrijaamade võimsus 315 MW.
1
18th ERRA Energy Investment and Regulation Conference, September 23-24 Riga, Latvia
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest
toodetud energia kasutamise edendamise kohta
4
3500
3000
2500
2000
1500
1000
500
0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Soojuselektrijaamade elektrivõimsus, MW Hüdroelektrijaamade võimsus, MW
Tuuleelektrijaamade võimsus, MW
Joonis 2. Elektritootmise võimsused, MW. Allikas: Statistikaamet
Alates 2008. aastast on taastuvenergiast elektri tootmine märgatavalt suurenenud (vt joonis 3).
Kõige rohkem toodetakse taastuvenergiat biomassist, selle järgneb toodang tuulest. 2020. aastal
toodeti biomassist ja biogaasist elektrit 1 254 GWh, tuuleenergiast 824 GWh, hüdroenergiast
27 GWh.
1400
1200
1000
800
600
400
200
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Hüdroenergia Tuuleenergia Biomass ja biogaas
Joonis 3. Taastuvenergiast toodetud elektrienergia, GWh. Allikas: Elering AS
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia kasutamise edendamise kohta (lisa 1) võttis Eesti eesmärgiks, et taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises on 2020.
aastaks 25% aastaks. Energiamajanduse arengukava ja taastuvenergia tegevuskavas on välja
toodud erinevad meetmed, et ergutada taastuvenergia kasutuselevõttu. Meetmetena nähakse
5
ette toetused energiasektoris, toetused põllumajandus- ja metsandussektoris ja meetmed teadus-
ja arendustegevuse ergutamiseks.
35%
30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 4. Taastuvenergia osakaal lõpptarbimises. Allikas: Eurostat
Jooniselt 4 selgub, et Eurostati andmetel täitis Eesti sätestatud eesmärgi juba 2011. aastaks ning
saavutas taastuvenergia osatähtsuse energia summaarses lõpptarbimises 25%. 2019. aastal
moodustas taastuvenergia osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest 31,9%.
Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 põhjal valmis Eesti riiklik energia- ja
kliimakava (edaspidi REKK), mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 19.12.2019. REKK 2030 on
teatis, mis on koostatud, et täita EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL)
2018/1999 Artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuet.
Vabariigi Valitsuse heakskiidetud REKK 2030 seadis eesmärgid:
• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050;
• Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika,
põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030
võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%;
• Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030
olema vähemalt 42%: aastal 2030 toodetakse taastuvenergiat 16 TWh ehk 50% energia
lõpptarbimisest, sh taastuvelekter 4,3 TWh (2018 = 1,8 TWh), taastuvsoojus 11 TWh
(2018 = 9,5TWh), transport 0,7 TWh (2018 = 0,3 TWh);
• Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a;
• Primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga);
• Energiajulgeoleku tagamine hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult
madalal;
• Elektrivõrkude riikide vahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine: Läti
suunalise võimsuse suurendamine ja elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa
sagedusalaga 2025. aastal;
• Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse
konkurentsivõime hoidmiseks.
6
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
2020 2021 2022 2025 2027 2030
Taastuvenergia osakaal Taastuvenergia osakaal transpordis
Taastuvenergia osakaal soojamajanduses Taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest kokku
Joonis 5. Eesti taastuvenergia osatähtsuse prognoos energia summaarses lõpptarbimises
üldiselt ja sektorite kaupa. Allikas: REKK 2030
REKK 2030 kohaselt on aastatel 2020-2030 suurim kasvupotentsiaal tuuleenergial (nii
maismaa kui meretuuleelektrijaamade näol) samuti päikeseenergial. Suurim kasvupotentsiaal
soojuse- ja jahutusenergia vallas on soojuspumpadel. Järgmisel kümnendil nähakse II
generatsiooni biokütuste ning elektrienergia osakaalu kasvu. Töötatakse selle nimel, et
vähendada I põlvkonna biokütuste osakaal transpordis võimalikult kiiresti miinimumini.
Soovitakse II generatsiooni kütuste tarbimine katta võimalikult suures mahus siseriiklikult
toodetud kütusega. Suurim potentsiaal on kodumaise biometaani tootmisel ning transpordis
kasutamisel. Joonise 5 kohaselt kasvab taastuvenergia osakaal 2030. aastaks soojamajanduses
63% (2020. aastal - 55%), transpordis 14% (2020. aastal - 10%), taastuvenergia osakaaluks
lõpptarbimises kujuneb 42% (2020. aastal - 34%).
Tabel 1. Taastuvenergia juurdekasv, GWh. Allikas: REKK 2030
Juurdekasv,
Taastuvenergia juurdekasv 2017 2030 GWh
Taastuvelektrienergia toodang, GWh 1 763 4 325 2 562
Taastuvenergia kasutus transpordis, GWh 34 690 655
Soojus- ja jahutusenergia toodang taastuvatest
energiaallikatest, GWh 9 062 11 000 1 938
Kogu taastuvatest energiaallikatest saadud energia, GWh 11 034 16 015 4 981
Tabeli 1 kohaselt kasvab taastuvenergia alates 2017. aastat kuni 2030. aastani ligikaudu 5 TWh.
Taastuvelektrienergia toodang kasvab ligikaudu 2,6 TWh, taastuvenergia kasutus transpordis
ligikaudu 0,7 TWh ja soojus- ja jahutusenergia juurdekasv on ligikaudu 1,9 TWh.
7
Taastuvenergia toetuste regulatsioon
Esimene toetuste skeem rakendati 1998. aastal kehtima hakanud energiaseadusega, millega
pandi võrguettevõtetele kohustus osta taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit fikseeritud
hinnaga3. Nimetatud skeem kehtis ligi 10 aastat ning muudeti aastal 2007, mil tootjatele hakati
maksma otsetoetust 53,7 €/MWh, mille väljamaksja on süsteemihaldur Elering. Taastuvenergia
toetuse rahastamisest tekkiva kulu ning toetuste haldamise põhjendatud kulu ning
päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise põhjendatud kulu kannab tarbija,
arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.
Lisaks taastuvatele energiaallikatele rakendati otsetoetuse skeemi 32,0 €/MWh elektrienergia
eest, kui see on toodetud tõhusa koostootmise režiimil jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses,
turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist ning tõhusa koostootmise režiimil tootmisseadmega,
mille elektriline võimsus ei ületa 10 MW.
Alates selle kehtima hakkamisest 2007. aastal, on toetuste maksmise regulatsiooni korduvalt
muudetud. Vastavalt 2007. aastal kehtestatud süsteemile maksti taastuvast energiaallikast
elektrienergia tootmisel toetust vaid juhul kui tootmisseadme võimsus oli alla 100 MW. 1.
juunil 2009 muudeti ELTS-i ning eemaldati tootmisvõimsust sätestav piirang. Selle tulemusel
hakkasid toetust saama ka Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS, kes kasutasid elektrienergia
tootmiseks lisaks põlevkivile ka puiduhaket.
Järgnevalt muudeti ELTS-is toetusi käsitlevaid sätteid 2010. aasta veebruaris. Suurim muudatus
energiatootjatele makstavate toetuste süsteemis oli ostukohustuse kaotamine, põhjusel et seda
ei kasutatud, kuid samas täpsustati ettevõtjate ringi, kellel on õigus saada toetust.
Vastavalt kehtestatud seadusele maksti toetust:
1) elektrienergia eest, kui see oli toodetud taastuvast energiaallikast tootmisseadmega, mille
netovõimsus ei ületa 125 MW4;
2) alates 2010. aasta 1. juulist elektrienergia eest, kui see oli toodetud biomassist koostootmise
režiimil, välja arvatud juhul, kui biomassist toodetakse elektrienergiat kondensatsioonirežiimil,
siis toetust ei maksta5.
3) elektrienergia eest, kui see oli toodetud koostootmise režiimil jäätmetest jäätmeseaduse
tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist6;
4) elektrienergia eest, kui see oli toodetud tõhusa koostootmise režiimil tootmisseadmega, mille
elektriline võimsus ei ületa 10 MW7.
2018 aasta juulis muudeti elektrituruseadust ning taastuvate energiaallikate toetamisel mindi
üle oksjoni süsteemile. Siiski säilis teatud juhtudel õigus saada ka seni kehtinud otsetoetust 53,7
€/MWh. Vähemalt 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest
3
Seaduses defineeriti taastuv energiaallikas alternatiivse energiaallikana ning ostukohustuse suurus oli 90%
kodutarbija hinnast.
4
Tootjale makstakse toetust 0,0537 €/kWh elektrienergia eest.
5
Tootjale makstakse toetust 0,0537 €/kWh elektrienergia eest.
6
Tootjale makstakse toetust 0,032 €/kWh elektrienergia eest.
7
Tootjale makstake toetust 0,032 €/kWh elektrienergia eest.
8
oli tootjal õigus taotleda toetust, kui tootja oli hiljemalt 2016. aasta 31. detsembri seisuga
alustanud seda tootmisseadet puudutava investeerimisprojekti osas töödega vähemalt ühel
järgmistest viisidest:
1) alustanud elektrienergia tootmist;
2) alustanud seda investeerimisprojekti puudutavate ehitustöödega;
3) võtnud endale kindla kohustuse tellida seadmeid tootmisseadme rajamiseks;
4) võtnud mis tahes muu kohustuse, mis muudab selle investeerimisprojekti pöördumatuks;
seejuures ei loeta investeerimisprojekti pöördumatuks muutvate kohustuste hulka
tootmisseadmealuse kinnistu omandamist, lubade hankimist ega ettevalmistustöid.
Samuti säilis õigus saada otsetoetust väiketootjatel. Tootmisseadme puhul, mille elektriline
võimsus on suurem kui 50 kW ja väiksem kui 1 MW, peab tootja asjakohane tootmisseade
toetuse saamiseks elektrienergiat tootma hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril. Alla 50 kW
elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest võib tootja saada toetust
juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning asjakohase
tootmisseadme rajamiseks ei ole tootja saanud riigilt investeeringutoetust.
Seega võib alates 2018 a. seaduse muudatusest liigitada taastuvenergia eest makstavad toetused
kaheks - nö „vana skeemi“ ja „uue skeemi“ järgi makstavad toetused.
Vana skeemi järgi makstakse otsetoetust 53,7 €/MWh tootjatele, kes toodavad taastuvenergiat
nõuetekohase tootmisseadmega ja tootja on hiljemalt 31.12.2016 tootmist alustanud või
alustanud ehitustöödega või võtnud endale kohustuse, mis muudab projekti pöördumatuks, see
kehtib vähemalt 1 MW tootmisseadmete puhul. Lisaks saavad toetust ka väiketootjad
võimsusega 50 kW kuni 1 MW 31. detsembrini 2018 ja võimsusega alla 50 kW kuni 31.
detsembrini 2020.
Uue skeemi järgi peavad tootjad, kes soovivad saada toetust, osalema vähempakkumisel8, mille
tulemusel saavad toetust need ettevõtjad, kes toodavad soodsaimalt taastuvenergiat.
Taastuvenergia sektoris toetuste saamise näidisjuhtumid
Suurematest toetuste saajatest võib mainida AS-i Utilitas Tallinn Mustamäe koostootmisjaama,
mis valmis 2019. aastal, kuid projekti planeerimist alustati 2013. aastal9, mille tõttu mahtus
Mustamäe koostootmisjaam veel „vana toetusskeemi“ alla, kuigi 2019. aastal kehtis juba
taastuvenergia oksjonite süsteem. Kuna Mustamäe koostootmisjaama ehitamist alustati vana
toetuskeemi kehtimise ajal, siis saab ettevõte taastuvenergia toetust 12 aastat. Seega hakati
toetust maksma 2019. aastal ja makstakse kuni 2031. aastani. Jaama elektriline võimsus on 10
MW 10 ning eeldades kasutustundide arvuks 6000 h/aastas, kujuneb elektrienergia aastaseks
toodanguks ca. 60 000 MWh. Seega võib eeldada, et tootja saab 12 aasta jooksul toetust
suurusjärgus 38 mln €.
8
Vähempakkumine – konkureeriv pakkumismenetlus taastuvast energiaallikast energia soodsaima
toetusmääraga tootja leidmiseks.
9
https://majandus24.postimees.ee/6818656/utilitas-avas-mustamael-48-miljoni-eurose-koostootmisjaama
10
Majandustegevuse register: https://www.utilitas.ee/as-utilitas-tallinn/
9
Teine suur projekt mille arendamisel on eeldatud toetust „vana skeemi“ kohaselt on Tootsi
tuulepargi arendus, kus Eesti Energia AS ostis kinnistu 51,5 mln € eest 11 . Eleringi otsuse
kohaselt ei kvalifitseeru projekt küll toetuse tingimustele, kuid tegemist on haldusotsusega,
mille saab kohtus vaidlustada. Konkurentsiametil puuduvad täpsed andmed tuulepargi võimuse
osas. Ajakirjanduses on hinnatud 12-aastase toetuse kogusummaks üle 200 mln € 12 ning
aastaseks elektri toodanguks 300 GWh13. Viimane annaks 12-aastaseks summaarseks toetuseks
193 mln €. Seega võib eeldada, et toetuse kogusumma suurusjärk 200 mln € peab paika. Samas
on nimetatud summa arvutamisel eeldatud, et tuuleelektrijaam saaks täissummas toetust kogu
toodetud elektrienergia koguse eest. Vastavalt seadusele makstakse tuulest toodetud elektri eest
toetust kuni toodangu koguse 600 GWh täitumiseni. Elering AS-i andmetel oli toetatava
tuulikute toodangu kogus 2020. aastal 603 GWh, samas kui tuulest toodeti kokku 744 GWh.
Seega ei suurendaks Tootsi tuuleelektrijaama toodang tarbijate koormust kogu eeldatava
summa võrra, sest vastu tuleks eelpool mainitud 600 GWh piir.
Kui projekt siiski saaks toetust ja käivituks näiteks 2024. aastal, siis tähendaks see, et „vana
skeemi“ kohaselt arvestatud taastuvenergia toetust makstaks kuni aastani 2036 ehk võttes
toetuse skeemi alguseks aasta 2007, oleks kokkuvõttes tegemist summaarselt 30-aastase toetuse
maksmise perioodiga. Kokkuvõttes on eelpool kirjeldatud projekti näol tegemist eeldusega ning
tänase seisuga puudub lõplik lahend, kas nimetatud tootja saab toetust ja kui palju mõjutab see
elektrihinda tarbijale.
Näited Elektrilevi OÜ elektrivõrguga liitumistest
Alates 2019. aastast on hüppeliselt kasvanud Elektrilevi OÜ võrguga liituda soovijate hulk.
ELTS-i kohaselt võib tootja alla 50 kW elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud
elektrienergia eest saada toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta 31.
detsembril. See on kaasa toonud suure huvi rajada eelkõige päikeseelektrijaamu. Selle tõttu on
jaotusvõrguettevõtja pandud suure koormuse alla, et tähtaegselt ühendada uued tootjad
võrguga.
2019. aasta jooksul esitati Elektrilevi OÜ-le 4380 elektritootja liitumistaotlust koguvõimsusega
520,4 MW. 2018. aastal esitati 1412 elektritootja liitumistaotlust võimsusega 202,1 MW. 2019.
aastal liitumistaotluste arvud ja mahud kasvasid märkimisväärselt. 14.12.2020 seisuga on
Elektrilevi OÜ esitatud 7879 liitumistaotlust kokku võimsusega 1647 MW. 1647 MW on kaks
korda enam kui Eesti baasvõimsus, 2019. aasta tipuvõimsus oli 1450 MW. Nimetatud võimsuse
juures oleks võimalik toota umbkaudu 10 821 GWh14 elektrit, mis on 0,6 korda suurem, kui
2019. aastal toodetud elektrienergia kogus (6 447 GWh). Sellises koguses valdavalt
päikeseenergia tootjate liitumine tingib suure võimusega salvestusseadmete ehitamise või
varuvõimsuse rajamise ning ei ole jätkusuutlik elektrisüsteemile.
11
https://majandus24.postimees.ee/6902618/eesti-energia-ostis-tootsi-tuulepargi-kinnistu-51-5-miljoni-
euroga
12
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/12/17/eesti-energia-tootsi-tuulepark-jaab-hiigeltoetusest-ilma
13
https://majandus24.postimees.ee/3984541/sutter-tootsi-tuulepark-annab-tarbijatele-sama-raha-eest-poole-
rohkem-taastuvenergiat-aastas
14
Eeldades, et päikeseelektrijaama kasutegur on 0,75, võetud Hevac OÜ ekspertanalüüsist.
10
Kõige aktiivsem liituja on võimsusega 16 kW kuni 50 kW väiketootja (vt joonis 6). 2020. aasta
esimese 49 nädalaga on 16 kW kuni 499 kW tootjatelt laekunud 4795 liitumistaotlust
võimsusega 725,1 MW. Mikrotootjatelt on laekunud liitumistaotlusi 2773 koguvõimsusega
29,5 MW. 500 kW ning suuremate tootjate liitumistaotlusi on laekunud 311 koguvõimsusega
892,5 MW.
4500
4000
3500
3000
2500
2000
1500
1000
500
0
2018 2019 2020
Mikrotootja 16-50 kW 50-499 kW 500+ kW
Joonis 6. Elektrilevi OÜ võrguga liitumistaotluste arv. Allikas: Elektrilevi OÜ
1000,0
900,0
800,0
700,0
600,0
500,0
400,0
300,0
200,0
100,0
0,0
2018 2019 2020
Mikrotootja 16-50 kW 50-499 kW 500+ kW
Joonis 7. Elektrilevi võrguga liitujate võimsused. Allikas: Elektrilevi OÜ
Elektrilevi OÜ andmeil oli neil seisuga 14.12.2020 menetluses 1489 liitumistaotlust summaarse
võimsusega 725,7 MW. Kliendile pakkumise koostamise järgus oli 504 taotlust, lepingu
allkirjastamisel 327 taotlust ning ehituses 658 taotlust. Taotluste arvu järgi on menetluses kõige
11
rohkem 16-50 kW elektritootja liitumisi, mis tuleneb huvist ehitada välja kuni 50 kW
toetusskeemile vastavaid üksikuid elektrijaamasid.
Analoogseks näiteks on Enefit Green AS-i (Eesti Energia AS tütarfirma) plaan ehitada ühele
suurele maalapile 84 väikesest päikeseelektrijaamast koosnev suur päikeseelektrijaam, mis
annab kokku võimsuse 4,2 MW15. Sellega tagatakse, et Enefit Green AS-il on võimalik osa
saada alla 50 kW tootmisvõimsusega taastuvenergia tootjatele mõeldud taastuvenergia
toetusest.
Eelnevalt on välja toodud mõned näited, kuidas arendajad näevad vaeva, et saada enda
projektile taastuvenergia toetust. Näiteks hakkaksid osad arendajad saama vana skeemi alusel
toetust, kuigi tootmisega alustatakse alles siis, kui kehtib juba uus toetamise skeem. Osad
arendajad näevad vaeva, et mahtuda alla 50 kW tootmisseadme taastuvenergia toetuse alla,
selleks on alustatud nö. kobarjaamade ehitamist. Eelpooltoodud väidete alusel võiks hinnata, et
„vana skeem“ annab hea majandusliku tasuvuse. Võttes aluseks viimase 3 aasta elektri
keskmise börsihinna 42,1 €/MWh ja liites sellele toetuse 53,7 €/MWh, kujuneks hinnaks kokku
95,8 €/MWh.
Ülevaade päikeseelektrijaamade tasuvusanalüüsist
Kuna eelnevatel aastatel on hüppeliselt kasvanud päikeseelektrijaamade paigaldamine, siis
soovis amet analüüsida päikeseelektrijaamade tasuvust ja seda, kui palju mõjutab
taastuvenergia toetus nende jaamade finantsilist seisu.
Selleks tellis Konkurentsiamet päikeseelektrijaamade tasuvuse analüüsi jaoks Hevac OÜ-lt
ekspertanalüüsi 16 , milles esitati päikesejaamade sisendandmed: soetusmaksumus, tehniline
eluiga, elektriauditi kulud, hooldus- ja remondikulud, muud kulud ning elektri toodangu kogus.
Vastavalt lähteülesandele käsitleti eksperthinnangus hüpoteetilisi päikeseelektrijaamu
võimsusega 10 kW, 50 kW, 500 kW ja 1000 kW. Eksperthinnangus leitud hüpoteetiliste
päikeseelektrijaamade investeeringu maksumused on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Päikeseelektrijaamade hüpoteetilised investeeringu maksumused
10 50 kW 50 kW 500 1000 Tehniline
Andmed
kW (katusel) (maapeal) kW kW eluiga
80 155
Territoorium, sh 529 1 496 2 196 -
635 660
30 -
Liitumine 529 1 496 1 496 55 660
635
50 100 -
Maa 0 0 700
000 000
Insenertehnilised 20
900 2 000 2 000 30 000 -
tööd 000
389 641 -
Ehitamine, sh 9 300 36 300 40 100
000 000
15
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/09/16/riigifirma-jahib-vaikestele-paikeseenergia-tootjatele-moeldud-
riigiraha
16
Hevac OÜ ekspertanalüüsiga on võimalik tutvuda ameti veebilehel: www.konkurentsiamet.ee
12
32
Inverter 1 600 3 500 3 500 62 000 10-15 a
000
176 312
PV paneelid 3 700 16 500 16 500 20-25 a
000 000
Alusraam ja 70
1 550 7 300 7 300 99 500 20-25 a
kaabeldus 500
58 -
Tööjõud 1 900 6 000 7 300 85 000
000
52
Muu 550 3 000 5 500 82 500 20-25 a
500
Kokku
10 489 826
investeeringumaksu 39 796 44 296 -
729 635 660
mus, €
Tabelist 2 selgub, et 10 kW päikeseelektrijaama maksumus on 10 729 eurot, 50 kW katusel
oleva päikeseelektrijaama investeeringu maksumus 39 796 eurot, 50 kW maapeal oleva
päikeseelektrijaama maksumus on 44 296 eurot, 500 kW päikeseelektrijaama maksumus on
489 635 eurot ja 1000 kW päikeseelektrijaama maksumus on 826 660 eurot.
Vastavalt ekspertanalüüsist saadud sisenditele arvutas Konkurentsiamet välja 10 kW, 50 kW,
500 kW ja 1000 kW tasuvused17. Konkurentsiamet hindas, et 10 ja 50 kW päikesejaamade
tasuvusajad on vahemikus 11-21 aastat ning 500 ja 1000 kW päikesejaamade tasuvusajad on
vahemikus 10-13 aastat.
Konkurentsiameti analüüs näitas, et taastuvenergia toetuseta ei ole ükski vaadeldud projektidest
tänase elektri keskmise börsihinna juures tasuv. Taastuvenergia toetusega (53,7 €/MWh 12
aasta jooksul) kujuneb tasuvaks 50% ulatuses omatarbeks toodetava elektri (10 kW ja 50 kW)
puhul 50 kW projekt ning 100% võrku müüdava elektri (500 kW ja 1000 kW) puhul 1000 kW
projekt, mistõttu võib väita, et investeerimisprojektide tasuvusele avaldab positiivset mõju
päikeseelektrijaamade võimsuse suurenemine.
Ilma taastuvenergia toetuseta peaks väikeste (elektrit toodetakse 50% ulatuses omatarbeks)
investeerimisprojektide ära tasumiseks keskmine börsihind 2021. aastal olema 10 kW projekti
puhul 195,4 €/MWh ja 50 kW projekti puhul 101,4 €/MWh. Sama on ka üksnes elektri
tootmiseks mõeldud projektide tasuvusega, kus tasuvuse saavutamiseks peaks keskmine
börsihind 2021. aastal olema 500 kW projekti puhul 80,7 €/MWh ja 1000 kW projekti puhul
68,2 €/MWh. Seega võib väita, et investeeringute puhul on oluline mastaabiefekt. Kui näiteks
1000 kW päikesejaam vajaks tasuvuse saavutamiseks keskmist börsihinda 68,2 €/MWh, siis
sellest suuremad päikesejaamad (elektri tootjad) oleksid enam konkurentsivõimelised.
Võttes arvesse kuni 2018. aastal lõpuni makstud ja väiketootjate jaamadele makstava 12-aastase
toetuse 53,7 €/MWh, ei osutu tasuvaks 10 kW projekt. 50 ja 1000 kW projektid on tasuvad,
samas ei saa rääkida suurest tasuvusest. Ka 500 kW projekti võib veel tänase madala kapitali
hinna juures tasuvaks lugeda.
17
Konkurentsiameti ülevaade päikeseelektrijaamade tasuvusanalüüsist on leitav ameti veebilehelt:
www.konkurentsiamet.ee
13
Kuna päikejaamade investeerimisprojektid on väga pikaajalise iseloomuga, võivad
tasuvusarvutustes kasutatud näitajad tegelikult kujuneda prognoositutest väiksemaks või
suuremaks ning seetõttu mõjutada nii positiivselt kui negatiivselt tasuvusi. Seejuures on väga
oluline sisend diskontomäär ehk WACC, mille väärtuseks on Konkurentsiamet võtnud 6%.
Võttes arvesse tänaseid ülimadalaid intressimäärasid ja võimalust rakendada
finantsvõimendust, võib investorite eeldatav tootlus olla sellest isegi madalam.
Konkurentsiamet lähtus arvutuste tegemisel konservatiivsest vaatest: arvestatud on elektri
toodangu lineaarse kahanemisega ning investeeringuprojektide maksumused on võetud
üksikute projektide baasil. Soetades seadmeid suuremate võimsuste jaoks on võimalik
saavutada soodsam investeeringute maksumus ja seega ka paremad majandustulemused. Samas
jääb faktiks, et „vana toetuse“ skeemile esitati väga suurel arvul liitumistaotlusi, mis on
indikaatoriks, et investorite jaoks on tegemist siiski kasumlike projektidega. Ka tuleb rõhutada
maastaabiefekti ehk rajades suuremal hulgal tootmisüksusi, kujuneb investeeringute maksumus
soodsamaks.
Kokkuvõttes, nagu eelpool juba mainitud, näitab päikeseelektrijaamade buum vanale
toetusskeemile, et tegemist on vägagi tasuvate projektidega, teiselt poolt näitab
Konkurentsiameti analüüs, et üksikud projektid ei ole tänase elektrituru hinna juures
majanduslikult tasuvad ning vajavad endiselt toetust. Kokkuvõtvalt võivad vastuolulisel
tulemusel olla järgmised põhjused:
• Lähtuvalt ekspertanalüüsist on eeldused konservatiivsed: investeeringu maksumus, elektri
toodang, toodangu iga-aastane vähenemine. Seejuures on eeldatud, et majapidamine või
investor realiseerib ühe konkreetse projekti: installeerib päikesepaneelid omatarbeks või
rajab ühe konkreetse päikeseelektrijaama nn. põllule. Kui tegemist on mitme projektiga või
suuremate võimsustega, tuleb mängu mastaabiefekt, kus mitme projekti realiseerimisel saab
säästu nii investeeringu maksumuselt kui ka tegevuskuludelt.
• Elektri hinnaks on võetud viimase 3 aasta ajalooline keskmine 42,1 €/MWh ning arvutustes
on eeldatud, et hind on reaalsetes väärtustes sama ka kogu investeeringu eluea ehk järgneva
25 aasta jooksul (alates 2022. aastast on 2021. aasta hinda suurendatud iga-aastase eeldatava
inflatsiooni 2% võrra). Tegemist on konservatiivse ennustusega. Võttes arvesse, et CO2
kvootide süsteemi eesmärk on tõsta kunstlikult fossiilsetest kütustest toodetava elektri hinda
võib eeldada, et elektrienergia hind tõuseb tulevikus ka reaalsetes väärtustes ehk kiiremini
kui inflatsioon. Kõrgema elektrihinna eesmärk on muuta investeering taastuvenergiasse
tasuvaks ka ilma toetusteta. Elektri hinna kujunemise osas puudub sobilik pikaajaline
statistika. Eestis on likviidne elektribörs aastast 2013 ning Euroopa kontekstis võib rääkida
10- kuni 15-aastasest ajaloost. Analoogiat saab vaadelda eelkõige nafta hindadega, kus on
pikaajaline statistika. Joonisel 8 on toodud nafta hindade statistika viimase 50 aasta jooksul,
alates aastast 1968. Selle ajaperioodi jooksul on reaalne hind kahekordistunud ja võttes
eelduseks hinna taastumise pandeemiaeelsele tasemele, saab rääkida hinna
kolmekordistumisest. Loomulikult ei saa eitada hinna väga suurt volatiilsust, kus hind on
kõikunud vahemikus 20 kuni 120 USD/barrel. Kokkuvõttes võib tulevikus eeldada elektri
hinna tõusu reaalsetes väärtustes, millel oleks oluline mõju investeeringute tasuvusele.
• Võimalik, et investorid on rahul palju madalama kapitali tootlikkusega. Konkurentsiamet
on võtnud kapitali tootlikkuseks ehk WACC-i suuruseks 6%. Samas kui kasutada näiteks
finantsvõimendust 50% kujuneb 2% võlakapitali juures omakapitali tootlikkuseks 10%.
10% on aga tänaste väga madalate intressi määrade juures hea kapitali tootlus. Lisaks tuleb
14
arvestada, et taastuvenergia projektid on madala riskiga, sest elektriturg on likviidne ning
alati on võimalik kaup maha müüa. Ka laenavad pangad meelsasti roheenergia projektidele,
samas kui fossiilse energia projektidele on väga raske rahastust leida.
Joonis 8. Nafta hinnad nominaalsetes ja reaalväärtustes18.
Meretuulepargid
Kuna Eesti tingimustes kujutavad meretuulepargid väga suurt võimalust üleminekuks
kliimaneutraalsusele, siis tuleks nimetatud ressurssi võimalikult efektiivselt kasutada, et saada
maksimaalne efekt nii energiatarbijale kui ka laiemalt kogu ühiskonnale. Konkurentsimet on
teinud vastava soovituse19, milles leidis, et tuuleressurssi saab võrrelda nafta- ja gaasivarudega
aastakümnete taguses kontekstis, kus nimetatud ressursside kasutusele andmine vaba
konkurentsi tingimustes on toonud paljudele riikidele jõukust.
Konkurentsiamet leidis, et peaks kaaluma vajadust täiendava regulatsiooni väljatöötamiseks,
mis võimaldab saada riigil tulevikus avaliku veekogu ehitistega koormamisest tulu mitte ainult
hoonestusõiguse eest, vaid ka selle pinnal toodetava tuuleenergia ressursilt. Seetõttu tasuks
kaaluda tuuleenergia ressursile regulaarse tasu kehtestamist.
18
EIA Short-Term Energy Outlook January 2021 https://www.eia.gov/outlooks/steo/realprices/real_prices.xlsx
19
Konkurentsiameti dokumendiregister: https://adr.rik.ee/ka/dokument/7682585
15
Taastuvenergia toetused
Eestis toetavad taastuvenergiat tarbijad, kes maksavad igas kuus elektri võrguteenuse eest.
Tarbijad on maksnud taastuvenergia eest alates 2007. aastast 20 , kui muudeti ELTS-i, mis
kehtestas taastuvenergia tootjatele toetused. Kui 2007. aastal oli väljamakstav taastuvenergia
toetus tarbija poolt 1,39 €/MWh, siis 2020. aastal oli tarbija poolne väljamakstav toetus summas
11,3 €/MWh ehk alates 2007. aastast on taastuvenergia tasu tõusnud 8 korda (vt tabel 3). Ehk
teisiti öelduna on tarbijate maksukoormus suurenenud 8 korda.
Tabel 3. Tarbija toetus taastuvenergiasse. Allikas: Elering AS
Taastuvenergia toetused väljamakstavad Muutus võrreldes eelneva
Aasta tarbija poolt, €/MWh aastaga, %
2007 1,39 x
2008 2,29 64,7
2009 3,88 69,4
2010 8,1 108,8
2011 6,1 -24,7
2012 9,7 59,0
2013 8,7 -10,3
2014 7,7 -11,5
2015 8,9 15,6
2016 9,6 7,9
2017 10,4 8,3
2018 8,9 -14,4
2019 10,4 16,9
2020 11,3 8,7
Tabeli 4 kohaselt on taastuvenergia toetuseid alates 2007 kuni 2019 väljamakstud summas
777,7 mln €, koostootmisjaamadele tõhusa tootmise eest on makstud toetusi välja 50,2 mln €.
Toetusi kokku on makstud tarbijate poolt aastatel 2007 kuni 2020 summas 827,9 mln €.
Tabel 4. Väljamakstud toetused taastuvenergiale ja tõhusale koostootmisele. Allikas: Elering
AS
Taastuvenergia Tõhusa koostootmise Kokku väljamakstud
Aasta toetused, mln € toetused, mln € toetused, mln €
2007 4,6 1,0 5,6
2008 8,1 1,5 9,6
2009 22,8 3,1 25,9
2010 41,6 3,9 45,5
2011 57,2 4,7 62,0
20
Enne 2007 aasta ELTS muudatust lülitati toetused jaotusvõrgu hinda ning selle mõju tariifile oli väike.
16
2012 62,8 4,2 67,0
2013 53,2 4,6 57,8
2014 59,7 5,0 64,8
2015 67,3 4,8 72,1
2016 63,9 4,4 68,4
2017 74,2 3,5 77,7
2018 78,5 3,5 82,0
2019 86,8 2,8 89,5
2020 97,0 3,1 100,1
Kokku 777,7 50,2 827,9
Jooniselt 9 on näha ajalist kulgu, kuidas vastavalt tarbijate poolt väljamakstud taastuvenergia
tasule on tõusnud toetuste summad, kui 2007. aastal oli toetatav summa üle 5 mln €, siis 2020.
aastal juba 100 mln € ehk toetuse summa on tõusnud 20 korda.
120,0 12
100,0 10
80,0 8
60,0 6
40,0 4
20,0 2
0,0 0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Väljamakstud toetused, mln € Taastuvenergia toetus väljamakstud tarbija poolt, €/MWh
Joonis 9. Väljamakstud toetused. Allikas: Elering AS
2020. aasta seisuga on käivitunud ja on käivitumas veel mitu taastuvenergia tootmisjaama, mis
võivad vana skeemi alusel taastuvenergia toetust saada. Samuti planeeritakse ka aastatel 2020
kuni 2030 täiendava taastuvenergia võimsuse leidmiseks korraldada vähemuspakkumisi.
Tabelis 5 ja joonisel 10 on toodud AS-i Elering esitatud taastuvenergia tasu ja toetuse prognoos
aastani 2030.
Tabel 5. Taastuvenergia tasu ja toetuse prognoos. Allikas: Elering AS21
21
Tabelis 5 toodud andmed esitas Elering AS 2020. aasta oktoobrikuus
17
Aasta Taastuvenergia tasu, €/MWh Taastuvenergia toetuse prognoos, mln €
2021 12,8 106,2
2022 10,3 85,6
2023 8,6 71,6
2024 4,9 41,3
2025 3,9 32,9
2026 7,0 59,4
2027 7,0 59,4
2028 6,9 59,4
2029 6,9 59,4
2030 7,7 67,0
Kokku X 642,3
120,0 14
12
100,0
10
80,0
8
60,0
6
40,0
4
20,0
2
0,0 0
Taastuvenergia toetused, mln € Taastuvenergia tasu, €/MWh
Joonis 10. Taastuvenergia tasud ja toetused tegelik ja prognoos. Allikas: Elering AS22
Aastateks 2021 kuni 2030 prognoositakse toetuse summaks üle 640 mln €. Tegemist on
prognoosiga ning tegelikud väljamakstavad toetuse summad kujunevad vähempakkumistel.
Prognooside kohaselt võib perioodi 2007-2030 ehk 23 aastase perioodi toetuse
kogumaksumus kujuneda tarbijale kokku 1,5 miljardit €. Kuna plaanis on taastuvenergia
oksjoneid korraldada vähemalt kuni 2030. aastani, siis peab tarbija maksma toetust vähemalt
aastani 2042, kuna seaduse kohaselt saab taastuvenergia tootja toetust 12 aasta jooksul.
Vaadates tarbija panustamist taastuvenergiasse 2019. aasta andmete põhjal, siis taastuvenergia
tasu osakaal tarbija elektriarvel on 7%, mis näitab, et see tasu mõjutab oluliselt tarbija
22
Joonisel 9 toodud andmed esitas Elering AS 2020 aasta oktoobris.
18
elektriarve suuruse kujunemist (vt joonis 11). Kuna taastuvenergia tasu võetakse tarbitud
võrguteenuse mahu põhiselt, siis maksab suurema tarbimisega tarbija ka selle võrra rohkem
taastuvenergia tasu.
Käibemaks 20%
17% Võrguteenus
41%
Taastuvenergia tasu
7%
Elektriaktsiis
3%
Elektrienergia
32%
Joonis 11. Taastuvenergia tasu osakaal elektritarbija hinnas
Jooniselt 11 nähtub, et kõige suurem osakaal elektriarvel on võrguteenuse kulu, mis moodustab
kogu elektriarvest 41%, sellele järgneb kulu elektrienergiale 32% ja maksud moodustavad
kokku 27%.
Tehes lihtsustatud näite joonise 11 andmete põhjal, kui tarbija elektriarve (sh elektrienergia,
võrguteenus, taastuvenergia tasu, elektriaktsiis, käibemaks) on 25 eurot kuus, saame tõdeda, et
taastuvenergia tasu suurus kogu elektriarvest oli umbkaudu 1,75 eurot kuus.
Lühiülevaade taastuvenergia oksjonitest
ELTS-i kohaselt seni kasutusel olnud toetuskeem asendatakse järk-järgult vähempakkumiste
korraga ehk korraldatakse taastuvenergia oksjoneid eesmärgiga leida soodsaima toetusmääraga
taastuvenergia tootja. Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 53,7 €/MWh, kus tootja
saadav tasu koos toetuse väljamaksmise kalendrikuule eelnenud kalendrikuu Eesti
hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinnaga ei tohi
ületada 93,0 €/MWh. Vähempakkumise tulemuse alusel makstakse tootjale toetust 12 aastat
alates tootmise alustamisest. Kuigi tegemist on ülempiiriga ning tegelik toetuse suurus selgub
oksjonil, on tegemist kõrge maksimaalse määraga.
19
Joonis 12. Taastuvenergia oksjonitel kujunenud keskmised hinnad. Allikas: Irena.org23
Joonise 12 kohaselt on korraldatud taastuvenergia oksjonitel kujunenud keskmine hind järk-
järgult vähenenud. Kui veel 2011. aastal oli päikeseenergia hind peaaegu 255 €/MWh (300
USD/MWh), aga 2018. aastal oli hind juba langenud alla 60 €/MWh (70 USD/MWh),
Tuuleenergiast elektritootmisel kujunes hind 2010. aastal natuke alla 85 €/MWh (100
USD/MWh), siis 2018. aastal oli tootmise hind ligikaudu 42 €/MWh (50 USD/MWh). Joonisel
12 toodud statistika näitab, et taastuvenergiast elektritootmine on märgatavalt odavnenud.
Eestis toimunud taastuvenergia oksjonid
Eestis kuulutati esimene taastuvenergia oksjon välja 2019. aasta lõpus. Oksjonil osales 13
ettevõtjat 17 tootmisseadmega24. Oksjonil osalevate pakkumiste kogumahuks oli 16,28 GWh.
Kõigi pakkujate pakutud toetusmäärad 25 olid vahemikus 58,39−89,87 €/MWh. Vastavalt
oksjonile esitatud tulemustele toetatakse viite pakkujat. Nende viie pakkuja pakutud
toetusmäära vahemikud olid 58,39−69,2 €/MWh ja neile makstakse toetust 12 aastat alates
tootmise alustamisest. Seega, toetuse summaks kujuneb umbkaudu 12,49 – 23,3 €/MWh (58,39
– 45,926 = 12,49 €/MWh; 69,2 – 45,9 = 23,3 €/MWh) vastavalt oksjonitulemustele.
23
https://www.irena.org/-/media/Files/IRENA/Agency/Publication/2019/Dec/IRENA_RE-Auctions_Status-and-
trends_2019.pdf
24
https://elering.ee/sites/default/files/public/Taastuvenergia/KORRALDUS%20Taastuvast%20energiaallikast%20
elektrienergia%20tootmise%20v%C3%A4hempakkumise%20tulemuste%20kinnitamine%2002.07.2020.pdf
25
Toetusmäär koosneb kuu keskmisest elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonna päev-ette turu hinnast ja
toetuse summast.
26
2019. aasta elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonna keskmine hind 45,9 €/MWh
20
Teine taastuvenergia oksjon tehti 2020. aastal. Vähempakkumisel osales 27
päikeseelektrijaama tootmisseadet ning oksjonil pakutud energiahulk ületas soovitavat mahtu
neljakordselt. Võitjaks osutus kuus ettevõtet seitsme tootmisüksusega27.
Võitjaks kujunenud pakkumiste vahemikud olid 54,7-57,38 €/MWh eest, mis koosneb
keskmisest börsihinnast (näiteks 2019. aasta keskmine börsihind oli 45,86 €/MWh) ja sellele
lisanduvast toetuse summast. Taastuvenergiatasu makstakse tootjale 12 aastat. Seega, toetuse
summaks kujuneb umbkaudu 8,8 – 11,48 €/MWh (54,7 – 45,928= 8,8 €/MWh; 57,38 – 45,9 =
11,48 €/MWh) vastavalt oksjonitulemustele.
Näiteid Eesti lähiriikide taastuvenergia oksjonitest
Leedu: 2020. aasta jaanuaris kinnitas Leedu energiaregulaator taastuvenergia oksjoni võitja,
kus võitja pakutav hinnapreemium oli 0 €/MWh, mis tähendab, et tootja saab ainult turuhinna.
„See on Leedu taastuvenergiasse arendamise murdepunkt, kuna tuuleparkidesse tehakse
investeeringuid ilma riigi toetuseta esimest korda. Leedu on ilmselgelt suutnud luua eriti
atraktiivse keskkonna energiaga seotud investeeringute jaoks. See tähendab väiksemat sõltuvust
elektrienergia impordist, rohkem töökohti ja riigile suuremat sissetulekut“ ütleb
energiaminister Žygimantas Vaičiūnas29.
Leedu valitsus on lisaks veel heaks kiitnud kolm taastuvenergia oksjonit, mis korraldatakse
alates maikuust 2020. aastal kuni aastani 2022. Igal taastuvenergia oksjonil on plaanis jaotada
0,7 TWh elektrienergiat. Leedu on korraldanud tehnoloogiliselt neutraalseid oksjoneid, mis on
avatud kõigile taastuvenergia pakkujatele.
Soome: Juba 2018. aastal tehti esimesed tuuleenergiasse investeeringud ilma toetusteta. 2019.
aastal toimus Soomes taastuvenergia oksjon, kus vastu võetud pakkumisest kujunes keskmiseks
hinnaks 2,49 €/MWh30. Vastuvõetud pakkumistest oli madalaim 1,27 €/MWh ja kõrgeim 3,97
€/MWh. Toetusi makstakse projektidele 12 aastat.
27
https://mkm.ee/et/uudised/valitsus-kinnitas-roheelektri-vahempakkumised
28
2019. aasta elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonna keskmine hind 45,9 €/MWh
29
http://enmin.lrv.lt/en/news/investors-are-ready-to-invest-in-renewable-energy-in-lithuania-without-state-
support
30
https://www.montelnews.com/en/story/finnish-green-energy-tender-averages-eur-249mwh/995945
21
Konkurentsiameti järeldused ja soovitused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud
energia kasutamise edendamise kohta (lisa 1) võttis Eesti eesmärgiks, et taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia osakaal energia summaarses lõpptarbimises on 25% aastaks
2020. Eesti täitis võetud eesmärgi juba 2011. aastal tänu investeerimist soosivatele
taastuvenergia toetustele. Eesti on 2030. aastaks võtnud veel ambitsioonikama eesmärgi, et
taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest peab olema vähemalt 42%. Kõige suuremat
taastuvenergia kasvupotentsiaali nähakse tuuleenergias ja samuti ka päikseenergias.
Suurenenud taastuvenergia kasutuselevõtuga on samuti suurenenud taastuvenergia toetuste
summa. Alates 2007. aastast võrreldes 2020. aastaga on taastuvenergia tasu tõusnud 8 korda.
Ehk teisiti öelduna on tarbijate maksukoormus suurenenud 8 korda. 2020. aastal oli tarbija
poolne väljamakstav tasu summas 11,3 €/MWh. Tarbijate poolt on taastuvenergia toetusi
makstud aastatel 2007 kuni 2020 kokku summas 827,9 mln €. Prognooside kohaselt võib
perioodi 2007 kuni 2030 ehk 23 aastase perioodi toetuse kogumaksumus kujuneda tarbijale
kokku 1,5 miljardit €.
ELTS-i kohaselt seni kasutusel olnud toetuskeem asendus 2021. aastast lõplikult taastuvenergia
oksjonitega eesmärgiga leida soodsaima toetusmääraga taastuvenergia tootja.
Vähempakkumise võitja toetuse ülemmäär on 53,7 €/MWh. Seni toimunud väiksemahuliste
vähempakkumiste tulemused on jäänud sellest ülemmäärast kordades väiksemaks.
Suuremamahuliste vähempakkumiste (2021. aastal 450 GWh ning 2023. aastal 650 GWh)
puhul prognoositakse toetusvajaduse kukkumist nullilähedaseks. Taastuvenergia oksjonite
statistika näitab, et toetuste summad vähenevad igal aastal. Näiteks võib välja tuua, et Leedus
korraldatud oksjonil oli tulemuseks see, et oksjoni võitnud tootjale makstakse ainult turuhinda
ja samuti Soomes korraldatud oksjonil saadi tulemuseks, et maksimaalne toetuse summa on
natuke üle 2 €/MWh, kuid Eestis toimund taastuvenergia oksjonite toetuse summaks on
kujunenud umbkaudu 9 kuni 23 €/MWh. Eesti lähiriikide kogemused näitavad selgelt, et
taastuvenergia jaamu on võimalik rajada ka minimaalse taastuvenergia toetusega. Võttes
aluseks Euroopa Liidu puhta energia paketti, tuleks eesmärgid saavutada võimalikult
minimaalse toetuse ja vaba konkurentsi tingimustes.
Alates 2007. aastast on kehtinud taastuvenergia toetused ja seadusega määrati toetuste
perioodiks 12 aastat, mis tähendab, et kui tootja alustas tootmist 2007. aastal, siis sai ta toetust
kuni 2019. aastani. Kuigi 2021. aastal on täielikult üle mindud taastuvenergia oksjonipõhisele
süsteemile, siis makstakse tootjale toetust 12 aastat. See tähendab, et kui jaam rajatakse 2021.
aastal, siis tal on võimalik toetust saada kuni 2033. aastani. Seega, 2007. aastal tehtud otsused
mõjutavad majandust ja tarbijaid aastakümneid.
Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on taastuvatest energiaallikatest toodetud
elektrienergiat käsitlevad toetuskavad osutunud taastuvelektri kasutuselevõtmise edendamise
tõhusaks vahendiks. Samas ütleb direktiiv et, kui liikmesriigid otsustavad toetuskavasid
rakendada, tuleks toetust anda kujul, mis moonutab võimalikult vähe elektriturgude toimimist.
Sel eesmärgil on järjest enamates liikmesriikides rakendatud turupõhiseid skeeme.
Kuna päikeseelektrijaamade paigaldamisel on olnud hüppeline kasv, siis amet analüüsis
põhjalikumalt nende jaamade majandusnäitajaid. Konkurentsiameti analüüs näitas, et
22
taastuvenergia toetuseta ei ole 10 kW, 50 kW, 500 kW ja 1000 kW hüpoteetilised
päikeseelektrijaamad tänase elektri keskmise börsihinna juures tasuvad. Taastuvenergia
toetusega (53,7 €/MWh 12 aasta jooksul) kujuneb tasuvaks 50% ulatuses omatarbeks toodetava
elektri (10 kW ja 50 kW) puhul 50 kW projekt ning 100% võrku müüdava elektri (500 kW ja
1000 kW) puhul 1000 kW projekt, mistõttu võib väita, et investeerimisprojektide tasuvusele
avaldab positiivset mõju päikeseelektrijaamade võimsuse suurenemine. Samas on 53,7 €/MWh
toetusele esitatud rekordarvul taotlusi, mille alusel võib siiski järeldada, et tegemist on tasuvate
projektidega ning võimalik, et amet on oma analüüsis olnud liiga konservatiivne.
Amet on ka varasemalt analüüsinud taastuvenergia projekte ja leidnud, et toetatakse
majanduslikult niigi tasuvaid investeerimisprojekte ja need toetused põhjustavad
elektritarbijale põhjendamatult kõrge majandusliku koormuse. Samas nähtub eelpoolviidatud
päikeseelektrijaamade analüüsist, et ilma toetuseta ei ole nimetatud projektid tasuvad. Seega on
toetuste maksmisel oluline lähtuda konkurentsineutraalsuse printsiibist: teatud liiki tootmine
võib olla juba täna konkurentsivõimeline, samas kui näiteks päikeseelektrijaamad vajavad meie
laiuskraadil endiselt subsiidiume. Tarbija seisukohalt on oluline saavutada kliimaneutraalsus
vähima hinnaga ehk keskkonnasõbraliku tehnoloogia rakendamisel ei ole tarbijal vahet millise
rakendamisel eesmärk saavutatakse.
Oluline ressurss on olemas meretuuleparkide näol, mis taastuvenergiana muutub aina
hinnalisemaks ning selle kasutusele andmine peaks toimuma oksjonite teel, mis annaks
parima tulemuse.
Kuna taastuvenergia tootmiskulud ajas odavnevad siis võib eeldada, et tulevikus
suudetakse ehitada valdav osa ilma toetusteta. Tänase kehtiva toetusskeemi juures on ka
tarbijatele peale pandud põhjendamatult suur maksukoormus ja see jätkub veel
aastakümneid. Eesti on täitnud küll võetud taastuvenergia kohustused, kuid tarbija jaoks
ei ole see tulnud odavalt: aastatel 2007 kuni 2020 oli tarbija maksukoormus kokku 827,9
mln € ning prognoosi kohaselt lisandub järgnevate aastate jooksul (2021 kuni 2030) veel
täiendavalt 642 mln €. Kokku teeb see ligi 1,5 miljardit € mis ei ole tarbija jaoks väike
raha. Võttes arvesse rakendatud oksjonite skeemi, maksab tarbija taastuvenergia tasu
aastani 2045.
Seega soovitab Konkurentsiamet vastavalt taastuvenergia direktiivile üle minna
turupõhisele lahendusele ja järk-järgult kaotada taastuvenergia toetused.
23