Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 05.02.2021 nr 1-6/21-0018-002-1
10122 Tallinn
E-post
[email protected]
Koopia: Justiitsministeerium (
[email protected]);
Rahandusministeerium (
[email protected]).
Konkurentsiameti arvamus elektri jaotusvõrkude
sõltumatuse tagamiseks
Seoses üleminekuga kliimaneutraalsusele on elektri jaotusvõrguettevõtjad muutumas aina
olulisemaks infrastruktuuri ettevõtjateks ning analoogselt elektri põhivõrguettevõtjaga on neil
üha olulisem roll elektrituru toimimisel. Uued arengud ja tehnoloogilised lahendused, nagu
elektri väiketootmine, salvestusseadmed, elektriautode laadimistaristu, tarbimise juhtimine jm,
on otseselt seotud elektrijaotusvõrguga. Seejuures on väga oluline, et juhul, kui
jaotusvõrguettevõtja omanik on ise elektri ettevõtja (tootja, müüja, vm teenuste pakkuja), siis
kohtleks ta nii konkurente kui ka emaettevõtet võrdselt. Eelpoolnimetatud juhul konkureerib
emaettevõte otseselt teiste turuosalistega ning on oluline, et kõigil konkurentidel oleksid
võrdsed võimalused. Eestis on taoline olukord Eesti Energia AS-i kontserni kuuluva
jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ osas. Lisaks tasub rõhutada, et Eestis on oluline
jaotusvõrkude kontsentratsioon, kus Elektrilevi OÜ turuosa on 86,3% (2019. aasta andmete
põhjal) ning tegemist on ainsa üle 100 000 klienti omava jaotusvõrguettevõtjaga.
2019. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia
siseturu kohta sätestab, et jaotusvõrguettevõtja peab kohtlema võrdselt kõiki turuosalisi ning
olema sõltumatu ka juhul kui emaettevõtja tegutseb ise samal ajal elektriturul. Muuhulgas on
sätestatud alljärgnevad kohustused nagu osta elektrit ja muid elektrisüsteemi teenuseid
võrdsetel alustel ja mitte eelistada sealjuures emaettevõtet; teostada võrgu arendust läbipaistval
ja kõikide turuosaliste huvisid järgival viisil; andmete avaldamise osas tagama kõikide
turuosaliste võrdse juurdepääsu ja mitte eelistama sealjuures emaettevõtet; ärisaladuse ja
konfidentsiaalse info hoidmise kohustus, jm nõuded. Sisuliselt võib tõmmata aina enam
paralleeli elektri põhivõrguettevõtjaga, mille sõltumatuse tagamine on väga oluline tingimus
elektrituru tõrgeteta toimimiseks.
Kui põhivõrgu omandi eristamise nõuded sätestati detailselt juba enam kui 10 aastat tagasi
eelmises Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/72/EÜ, siis jaotusvõrguettevõtjate
sõltumatuse tagamise regulatsioonis on liikmesriikidel küllaltki suur kaalutlusõigus ning
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
2019. a vastuvõetud direktiiv (EL) 2019/944 ei sätesta olulisi täiendavaid tingimusi. Direktiiv
sätestab, et üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrk peab olema eraldiseisev juriidiline isik, ettevõttel
peavad olema piisavad inimressursid, emaettevõte ei tohi sekkuda jaotusvõrgu igapäevasesse
majandustegevusse, teenused ja tooted, mida sisse ostetakse, tuleb hankida turutingimustel
avatud hangete kaudu, lisaks üldised reeglid, millega peab olema tagatud kõigi turuosaliste
võrdne kohtlemine ja keeld eelistada emaettevõtet. Seega võib väita, et direktiiv annab küll
väga selged suunised tagada jaotusvõrgu sõltumatus, kuid samas jätab vormi ja meetodite
valiku liikmesriikide otsustada.
2020. a oktoobris teavitas Eesti Energia AS olulisustest ümberkorraldustest, mille raames
tütarettevõte Enefit Connect OÜ1 võttis üle enamuse Elektrilevi OÜ töötajatest ja
funktsioonidest. Tegemist on äärmiselt radikaalse reformiga. kus varem Elektrilevi OÜ-s
töötanud 7272-st töötajast viidi valdav enamus üle Enefit Connect OÜ-sse ning Elektrilevi
OÜ-sse jäi vaid 30 töötajat.
Konkurentsiseaduse § 2 lõikest 3 tulenevalt võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva
mõju kaudu seotud ettevõtjad. Eelnevast tulenevalt loetakse konkurentsireeglite rakendamise
kontekstis tavaliselt üheks ettevõtjaks ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid (arvestades ka
äriseadustiku § 6), sest üldjuhul ei konkureeri tütarettevõtjad omavahel ega ka emaettevõtjaga,
kuna see ei ole majanduslikult mõistlik ja tütarettevõtjate äritegevus määratakse suures osas
otseselt või kaudselt kindlaks emaettevõtja poolt. Seetõttu ka antud juhtumi puhul on
jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse tagamise eelduseks ema- ja tütarettevõtja suhete detailne
reguleerimine seadusandluses.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on algatanud seadusandliku initsiatiivi3
jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse täpsustamiseks, kus vastavalt eelnõule täiendatakse ELTS
paragrahve 16 ja 18 ning täpsustatakse vähemalt 100 000 tarbijaga jaotusvõrgu sõltumatuse
regulatsiooni.
Konkurentsiamet on seisukohal, et nimetatud regulatsioon tuleks veelkord põhjalikumalt läbi
analüüsida ning vaadelda, mis on parim viis sõltumatuse tagamiseks. Alljärgnevalt on amet
kaardistatud olulisi aspekte, mis on vajalikud, et tagada jaotusvõrgu sõltumatus emaettevõttest
ning täita direktiivis sätestatud eesmärke.
Võrgu arendamine peab toimuma viisil, mis tagab võrdsed võimalused kõigile turuosalistele
ning välistab emaettevõtte eelistamise. Kuna liitumisel tuleb tasuda liitumistasu, mis on oluline
osa vastava projekti maksumusest, siis on turuosalised huvitatud, et võrgu arendamine toimuks
viisil, kus see paikneks potentsiaalsetele teenuse tarbijatele võimalikult lähedal ning liitustasu
suurus kujuneks minimaalseks. Näitena võib tuua elektriautode laadimistaristu, mis on oluline
tuleviku arengu perspektiivis.
Info vaba võrguvõimsuse olemasolu kohta peab olema võrdselt kättesaadav kõigile
turuosalistele. See on otseselt seotud eelmises lõigus kirjeldatud olukorraga, kus võimalikult
soodsa hinnaga võrguga liitumine on seotud vaba võimsuse olemasoluga.
Tarbimisinfo ning kliendiandmed ja muud elektrivõrgu funktsioneerimisega seotud teave peab
olema võrdselt kättesaadav ning täidetud muud olulised nõuded.
Tulenevalt eelpooltoodust on väga oluline jaotusvõrgu sõltumatus IT-süsteemide arendamisel,
1
https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/10/13/eesti-energia-loob-uue-vabaturu-vorguteenuste-
ettevotte-enefit-connect
2
https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/ELV%202019%20MAA_tervik.pdf
3
https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/20-0380
2 (4)
mis peab vältima olukorda, kus emaettevõtjal on turul tegutsemiseks eelis, mis moonutab
konkurentsiolukorda. Ka peavad jaotusvõrguettevõtja käsutuses olema piisavad inimressursid,
et tagada sõltumatus emaettevõttest. Samuti vaba valik teenuste sisseostmiseks, mis eeldab
läbipaistvatel tingimusel avalike hangete korraldamist. Liigne integreeritus emaettevõttega
tekitab riski, kus jaotusvõrgu tegelikku juhtimist on keeruline ellu viia ning tekib olukord, kus
emaettevõte on väga tugevas siseteabe valdaja (insideri) rollis.
Efektiivseim viis ettevõtte sõltumatuse tagamiseks oleks omandi eristamine. Analoogne
protsess viidi läbi 10 aastat tagasi, kui Eesti Energia AS-i kontsernist lahutati põhivõrguettevõte
Elering AS. Lisaks on sõltumatus tagatud ka ettevõtete omandi viimisega erinevate
ministeeriumite haldusaladesse. Ameti hinnangul on nimetatud reform olnud edukas ning
taganud süsteemihalduri täieliku sõltumatuse. Samas, võttes arvesse Eesti Energia AS-i eripära
- väga suurt sõltuvust põlevkivitööstusest ja koalitsioonilepingus sätestatud eesmärke väljuda
põlevkivielektri tootmisest aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna
hiljemalt aastaks 2040, ei ole mõttekas lahutada jaotusvõrku Eesti Energia AS-i kontsernist.
Elektrilevi OÜ oma stabiilse kassavooga kujundab tasakaalustavat finantsjõudu
põlevkivitööstusele kontsentreerunud Eesti Energia AS-i kontsernile. Lisaks tuleb arvestada ka
Ida-Virumaa eripäraga ning sealse elanikkonna hõivatusega põlevkivitööstuses. Majandusaasta
aruannete alusel oli Elektrilevi OÜ kulumi eelne kasum 2019.a ligi 80 mln € ning 2018 a. üle
100 mln € ehk tegemist on arvestatava kassavooga mis tasakaalustab kontserni muid riske.
Konkurentsiamet soovitab eelnõus toodud sõltumatuse tagamise meetmed veelkord läbi
analüüsida ning kaaluda nn „riik riigis“ lahenduse rakendamist, kus on küll tagatud
jaotusvõrgu sõltumatus, kuid samas säilib finantsiline integreeritus ja tagatud on emaettevõtte
ultimatiivne õigus teenida kasumit oma varalt. Lisaks on oluline säilitada ema- ja tütarettevõtte
finantsiline integreeritus. Kuna lihtsam on sõnastada jaotusvõrgu sõltumatus lubamise kui
keelamise kriteeriumite alusel, siis on alljärgnevalt sõnastatud kriteeriumid, mille alusel oleks
jaotusvõrk finantsiliselt kontserni integreeritud, ülejäänud tegevustes oleks jaotusvõrk täiesti
sõltumatu (võrgu arendamine ja juhtimine, konkreetsed investeerimisotsused, teenuste sisseost,
hangete korraldamine, jne).
Emaettevõttel on õigus kinnitada tütarettevõtte eelarve, sh investeeringute eelarve, sätestada
kasumi teenimise eesmärk, varade tootlikkuse kriteeriumid, maksimaalne võlakoormus. Samuti
säiliks finantsiline integreeritus, kus laenukapitali teenindamine toimuks kontserni siseselt. Ka
on emaettevõttel õigus sätestada elektrivarustuse kvaliteedi kriteeriumid. Oluline on tagada
jaotusvõrgu juhatuse sõltumatus, kus selle tasustamise, motiveerimise (näiteks otsus tähtaja
pikendamise osas) on seotud eelkõige omaniku poolt sätestatud finantseesmärkide täitmisega
ning mitte juhatuse tegevusega, mis on seotud elektrivõrgu teenuse osutamisega. Kokkuvõtteks
võib ema- ja tütarettevõtte vahelist seost iseloomustada kui finantsinvesteeringut, kus
emaettevõtte peamine huvi on kasumi teenimine ning vara väärtuse kasv.
Konkurentsiameti hinnangul aitaks eelpool pakutud lahendus viia minimaalseks riskid, mis on
seotud emaettevõtja eeliste ära kasutamisega ning tagaks ühtlasi direktiivis sätestatud
eesmärkide täitmise.
Jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse tugevdamise juures tuleb vaadelda ka võimalikke
negatiivseid aspekte. Nimelt on kontsernisiseste tegevuste konsolideerumise eesmärk
kuluefektiivsus ning vastupidine suund võib kaasa tuua selle languse. Samas on võrgutasud
allutatud regulatsioonile ning nende muudatus tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga, kelle
ülesanne on järgida, et ettevõtte majandamisel säiliks kuluefektiivsus. Teiselt poolt võib
konsolideerumise efekti tasakaalustada tütarettevõtte vabadus hangete teostamisel, kus tellides
väljaspool kontserni võib saavutada samuti kulude kokkuhoidu.
Kokkuvõttes sätestab direktiiv 2019/944 liikmesriigile selge kohustuse tagada
jaotusvõrkude sõltumatus, kuid jätab vormi ja meetodite valiku liikmesriikide otsustada.
Konkurentsiamet soovitab MKM-l erinevad võimalused veelkord läbi analüüsida ning
3 (4)
kaaluda ühe variandina ka ameti soovitatud nn. „riik riigis“ lahenduse rakendamist.
Lugupidamisega
Märt Ots
Peadirektor
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
4 (4)