dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 5. veebruar 2021
Viit
1-6/21-0018-002-1
Registreeritud
5. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1 Asutuse töö
Sari
1-6 Kirjavahetus isikute, asutuste ja organisatsioonidega
Toimik
1-6/21-0018
Vastutaja
Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1-621-0018-002-1 05.02.2021 Väljaminev kiri.asice245 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 05.02.2021 nr 1-6/21-0018-002-1 10122 Tallinn E-post [email protected] Koopia: Justiitsministeerium ([email protected]); Rahandusministeerium ([email protected]). Konkurentsiameti arvamus elektri jaotusvõrkude sõltumatuse tagamiseks Seoses üleminekuga kliimaneutraalsusele on elektri jaotusvõrguettevõtjad muutumas aina olulisemaks infrastruktuuri ettevõtjateks ning analoogselt elektri põhivõrguettevõtjaga on neil üha olulisem roll elektrituru toimimisel. Uued arengud ja tehnoloogilised lahendused, nagu elektri väiketootmine, salvestusseadmed, elektriautode laadimistaristu, tarbimise juhtimine jm, on otseselt seotud elektrijaotusvõrguga. Seejuures on väga oluline, et juhul, kui jaotusvõrguettevõtja omanik on ise elektri ettevõtja (tootja, müüja, vm teenuste pakkuja), siis kohtleks ta nii konkurente kui ka emaettevõtet võrdselt. Eelpoolnimetatud juhul konkureerib emaettevõte otseselt teiste turuosalistega ning on oluline, et kõigil konkurentidel oleksid võrdsed võimalused. Eestis on taoline olukord Eesti Energia AS-i kontserni kuuluva jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ osas. Lisaks tasub rõhutada, et Eestis on oluline jaotusvõrkude kontsentratsioon, kus Elektrilevi OÜ turuosa on 86,3% (2019. aasta andmete põhjal) ning tegemist on ainsa üle 100 000 klienti omava jaotusvõrguettevõtjaga. 2019. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu kohta sätestab, et jaotusvõrguettevõtja peab kohtlema võrdselt kõiki turuosalisi ning olema sõltumatu ka juhul kui emaettevõtja tegutseb ise samal ajal elektriturul. Muuhulgas on sätestatud alljärgnevad kohustused nagu osta elektrit ja muid elektrisüsteemi teenuseid võrdsetel alustel ja mitte eelistada sealjuures emaettevõtet; teostada võrgu arendust läbipaistval ja kõikide turuosaliste huvisid järgival viisil; andmete avaldamise osas tagama kõikide turuosaliste võrdse juurdepääsu ja mitte eelistama sealjuures emaettevõtet; ärisaladuse ja konfidentsiaalse info hoidmise kohustus, jm nõuded. Sisuliselt võib tõmmata aina enam paralleeli elektri põhivõrguettevõtjaga, mille sõltumatuse tagamine on väga oluline tingimus elektrituru tõrgeteta toimimiseks. Kui põhivõrgu omandi eristamise nõuded sätestati detailselt juba enam kui 10 aastat tagasi eelmises Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/72/EÜ, siis jaotusvõrguettevõtjate sõltumatuse tagamise regulatsioonis on liikmesriikidel küllaltki suur kaalutlusõigus ning Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 2019. a vastuvõetud direktiiv (EL) 2019/944 ei sätesta olulisi täiendavaid tingimusi. Direktiiv sätestab, et üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrk peab olema eraldiseisev juriidiline isik, ettevõttel peavad olema piisavad inimressursid, emaettevõte ei tohi sekkuda jaotusvõrgu igapäevasesse majandustegevusse, teenused ja tooted, mida sisse ostetakse, tuleb hankida turutingimustel avatud hangete kaudu, lisaks üldised reeglid, millega peab olema tagatud kõigi turuosaliste võrdne kohtlemine ja keeld eelistada emaettevõtet. Seega võib väita, et direktiiv annab küll väga selged suunised tagada jaotusvõrgu sõltumatus, kuid samas jätab vormi ja meetodite valiku liikmesriikide otsustada. 2020. a oktoobris teavitas Eesti Energia AS olulisustest ümberkorraldustest, mille raames tütarettevõte Enefit Connect OÜ1 võttis üle enamuse Elektrilevi OÜ töötajatest ja funktsioonidest. Tegemist on äärmiselt radikaalse reformiga. kus varem Elektrilevi OÜ-s töötanud 7272-st töötajast viidi valdav enamus üle Enefit Connect OÜ-sse ning Elektrilevi OÜ-sse jäi vaid 30 töötajat. Konkurentsiseaduse § 2 lõikest 3 tulenevalt võib lugeda üheks ettevõtjaks üksteisega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad. Eelnevast tulenevalt loetakse konkurentsireeglite rakendamise kontekstis tavaliselt üheks ettevõtjaks ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid (arvestades ka äriseadustiku § 6), sest üldjuhul ei konkureeri tütarettevõtjad omavahel ega ka emaettevõtjaga, kuna see ei ole majanduslikult mõistlik ja tütarettevõtjate äritegevus määratakse suures osas otseselt või kaudselt kindlaks emaettevõtja poolt. Seetõttu ka antud juhtumi puhul on jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse tagamise eelduseks ema- ja tütarettevõtja suhete detailne reguleerimine seadusandluses. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on algatanud seadusandliku initsiatiivi3 jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse täpsustamiseks, kus vastavalt eelnõule täiendatakse ELTS paragrahve 16 ja 18 ning täpsustatakse vähemalt 100 000 tarbijaga jaotusvõrgu sõltumatuse regulatsiooni. Konkurentsiamet on seisukohal, et nimetatud regulatsioon tuleks veelkord põhjalikumalt läbi analüüsida ning vaadelda, mis on parim viis sõltumatuse tagamiseks. Alljärgnevalt on amet kaardistatud olulisi aspekte, mis on vajalikud, et tagada jaotusvõrgu sõltumatus emaettevõttest ning täita direktiivis sätestatud eesmärke. Võrgu arendamine peab toimuma viisil, mis tagab võrdsed võimalused kõigile turuosalistele ning välistab emaettevõtte eelistamise. Kuna liitumisel tuleb tasuda liitumistasu, mis on oluline osa vastava projekti maksumusest, siis on turuosalised huvitatud, et võrgu arendamine toimuks viisil, kus see paikneks potentsiaalsetele teenuse tarbijatele võimalikult lähedal ning liitustasu suurus kujuneks minimaalseks. Näitena võib tuua elektriautode laadimistaristu, mis on oluline tuleviku arengu perspektiivis. Info vaba võrguvõimsuse olemasolu kohta peab olema võrdselt kättesaadav kõigile turuosalistele. See on otseselt seotud eelmises lõigus kirjeldatud olukorraga, kus võimalikult soodsa hinnaga võrguga liitumine on seotud vaba võimsuse olemasoluga. Tarbimisinfo ning kliendiandmed ja muud elektrivõrgu funktsioneerimisega seotud teave peab olema võrdselt kättesaadav ning täidetud muud olulised nõuded. Tulenevalt eelpooltoodust on väga oluline jaotusvõrgu sõltumatus IT-süsteemide arendamisel, 1 https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2020/10/13/eesti-energia-loob-uue-vabaturu-vorguteenuste- ettevotte-enefit-connect 2 https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141/ettevottest/tutvustus/failid/ELV%202019%20MAA_tervik.pdf 3 https://www.riigiteataja.ee/eelnoud/menetluskaik/MKM/20-0380 2 (4) mis peab vältima olukorda, kus emaettevõtjal on turul tegutsemiseks eelis, mis moonutab konkurentsiolukorda. Ka peavad jaotusvõrguettevõtja käsutuses olema piisavad inimressursid, et tagada sõltumatus emaettevõttest. Samuti vaba valik teenuste sisseostmiseks, mis eeldab läbipaistvatel tingimusel avalike hangete korraldamist. Liigne integreeritus emaettevõttega tekitab riski, kus jaotusvõrgu tegelikku juhtimist on keeruline ellu viia ning tekib olukord, kus emaettevõte on väga tugevas siseteabe valdaja (insideri) rollis. Efektiivseim viis ettevõtte sõltumatuse tagamiseks oleks omandi eristamine. Analoogne protsess viidi läbi 10 aastat tagasi, kui Eesti Energia AS-i kontsernist lahutati põhivõrguettevõte Elering AS. Lisaks on sõltumatus tagatud ka ettevõtete omandi viimisega erinevate ministeeriumite haldusaladesse. Ameti hinnangul on nimetatud reform olnud edukas ning taganud süsteemihalduri täieliku sõltumatuse. Samas, võttes arvesse Eesti Energia AS-i eripära - väga suurt sõltuvust põlevkivitööstusest ja koalitsioonilepingus sätestatud eesmärke väljuda põlevkivielektri tootmisest aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040, ei ole mõttekas lahutada jaotusvõrku Eesti Energia AS-i kontsernist. Elektrilevi OÜ oma stabiilse kassavooga kujundab tasakaalustavat finantsjõudu põlevkivitööstusele kontsentreerunud Eesti Energia AS-i kontsernile. Lisaks tuleb arvestada ka Ida-Virumaa eripäraga ning sealse elanikkonna hõivatusega põlevkivitööstuses. Majandusaasta aruannete alusel oli Elektrilevi OÜ kulumi eelne kasum 2019.a ligi 80 mln € ning 2018 a. üle 100 mln € ehk tegemist on arvestatava kassavooga mis tasakaalustab kontserni muid riske. Konkurentsiamet soovitab eelnõus toodud sõltumatuse tagamise meetmed veelkord läbi analüüsida ning kaaluda nn „riik riigis“ lahenduse rakendamist, kus on küll tagatud jaotusvõrgu sõltumatus, kuid samas säilib finantsiline integreeritus ja tagatud on emaettevõtte ultimatiivne õigus teenida kasumit oma varalt. Lisaks on oluline säilitada ema- ja tütarettevõtte finantsiline integreeritus. Kuna lihtsam on sõnastada jaotusvõrgu sõltumatus lubamise kui keelamise kriteeriumite alusel, siis on alljärgnevalt sõnastatud kriteeriumid, mille alusel oleks jaotusvõrk finantsiliselt kontserni integreeritud, ülejäänud tegevustes oleks jaotusvõrk täiesti sõltumatu (võrgu arendamine ja juhtimine, konkreetsed investeerimisotsused, teenuste sisseost, hangete korraldamine, jne). Emaettevõttel on õigus kinnitada tütarettevõtte eelarve, sh investeeringute eelarve, sätestada kasumi teenimise eesmärk, varade tootlikkuse kriteeriumid, maksimaalne võlakoormus. Samuti säiliks finantsiline integreeritus, kus laenukapitali teenindamine toimuks kontserni siseselt. Ka on emaettevõttel õigus sätestada elektrivarustuse kvaliteedi kriteeriumid. Oluline on tagada jaotusvõrgu juhatuse sõltumatus, kus selle tasustamise, motiveerimise (näiteks otsus tähtaja pikendamise osas) on seotud eelkõige omaniku poolt sätestatud finantseesmärkide täitmisega ning mitte juhatuse tegevusega, mis on seotud elektrivõrgu teenuse osutamisega. Kokkuvõtteks võib ema- ja tütarettevõtte vahelist seost iseloomustada kui finantsinvesteeringut, kus emaettevõtte peamine huvi on kasumi teenimine ning vara väärtuse kasv. Konkurentsiameti hinnangul aitaks eelpool pakutud lahendus viia minimaalseks riskid, mis on seotud emaettevõtja eeliste ära kasutamisega ning tagaks ühtlasi direktiivis sätestatud eesmärkide täitmise. Jaotusvõrguettevõtja sõltumatuse tugevdamise juures tuleb vaadelda ka võimalikke negatiivseid aspekte. Nimelt on kontsernisiseste tegevuste konsolideerumise eesmärk kuluefektiivsus ning vastupidine suund võib kaasa tuua selle languse. Samas on võrgutasud allutatud regulatsioonile ning nende muudatus tuleb kooskõlastada Konkurentsiametiga, kelle ülesanne on järgida, et ettevõtte majandamisel säiliks kuluefektiivsus. Teiselt poolt võib konsolideerumise efekti tasakaalustada tütarettevõtte vabadus hangete teostamisel, kus tellides väljaspool kontserni võib saavutada samuti kulude kokkuhoidu. Kokkuvõttes sätestab direktiiv 2019/944 liikmesriigile selge kohustuse tagada jaotusvõrkude sõltumatus, kuid jätab vormi ja meetodite valiku liikmesriikide otsustada. Konkurentsiamet soovitab MKM-l erinevad võimalused veelkord läbi analüüsida ning 3 (4) kaaluda ühe variandina ka ameti soovitatud nn. „riik riigis“ lahenduse rakendamist. Lugupidamisega Märt Ots Peadirektor Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 4 (4)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel