dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · 4. veebruar 2021
Seotud ettevõtted
AS Gaasivõrk (adressaat)
Viit
7-5/20-0144-330-3
Registreeritud
4. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Gaasivõrk
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-5 Gaasi võrguteenuste menetluste toimikud
Toimik
7-5/20-0144
Vastutaja
Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
4. veebruar 2021

Failid

  • 📎29.12.2020 AS-i Gaasivork võrguteenuse hinna otsus ärisaladuseta.pdf517 KB

Sisu (failidest)

Väljavõte (ärisaladuse eemaldatud, tähistatud ……..*) OTSUS 29.12.2020 nr 7-3/2020-053 AS-i Gaasivõrk gaasi jaotamise võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohta 1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA ASJAOLUD 1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 23 lg 4 kohaselt peab võrguettevõtja võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustamist. MGS § 37 lg 3 punkt 4 kohaselt on Konkurentsiameti ülesandeks kooskõlastada MGS § 23 lg 4 nimetatud võrguteenuste hinnad. MGS §23 lg 2 kohaselt peavad võrguteenuste hinnad olema põhjendatud, lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga. MGS § 23 lg 3 kohaselt tuleb võrguteenuse hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude katmine; 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. MGS § 1 lg 2 kohaselt peavad maagaasi ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav gaasivarustus. Vastavalt MGS § 23 lg 41 töötab Konkurentsiamet välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika, lähtudes MGS §-des 23 ja 232 sätestatud nõuetest. MGS § 23 lg 42 sätestab, et Konkurentsiamet avalikustab võrguteenuse hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest võrguteenuste hinna kooskõlastamisel. Konkurentsiameti peadirektori 08.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/2019-016 kehtestati „Gaasi võrguteenuse hinna arvutamise ühtne metoodika jaotusvõrguettevõtjatele“ (edaspidi Metoodika), mis on avalikustatud veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee. Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla 2 (22) kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist Konkurentsiameti kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika täpsustamine enne hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse hinnaregulatsiooni menetluse algust. Metoodika ei ole õigusakt, vaid Konkurentsiameti kui sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument, millel on halduseväliselt informatiivne, mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. MGS-st lähtudes teeb Konkurentsiamet võrgutasude kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 60 päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik taotluse kooskõlastamiseks. Tulenevalt haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Konkurentsiamet on välja töötanud ja avaldanud oma veebilehel maagaasi võrguteenuse hindade taotlemise vormid MS Exceli tabelite kujul (edaspidi Küsimustik; vt http://www.konkurentsiamet.ee/ Regulatsiooniteenistus / Maagaas / Hinnaregulatsioon / Hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks esitatavad andmed / Tabelid maagaasi võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks või järelevalvemenetluse läbiviimiseks). Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt konkurentsiseadusest (edaspidi KonkS) ja MGS-st ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hinna aluseks võetud hinnakomponendid sisaldaks üksnes põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. 1.2. Taotleja andmed AS Gaasivõrk (edaspidi GV) on kantud äriregistrisse 11.07.2013 registrikoodiga 12503841 ja asukohaga Gaasi tn 5, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11415. Ettevõtte elektronposti aadress on [email protected]. Äriregistri andmetel on GV põhitegevusalaks maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu. Lisategevusalaks on muude üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük. Ettevõtte majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ning aktsiakapitali suurus on 2 000 000 eurot. GV omanikuks on AS Eesti Gaas, mille põhitegevusalaks on gaasimüük magistraalvõrkude kaudu. Taotluse menetlemise ajal kehtib AS-i Gaasivõrk Konkurentsiameti 16.10.2019 otsusega nr 7- 3/2019-058 kooskõlastatud gaasi jaotamise võrguteenuse hind 0,06456 €/m3 ehk 6,162 €/MWh1 (edaspidi võrguteenuse kehtiv hind). Viimati analüüsiti ettevõtja gaasi võrguteenuse müügikogust ning enamikku kulusid Konkurentsiameti 14.12.2015 otsuses nr 7.1-7/15-017. 1.3. Haldusmenetluse alustamine, käik ja asjaolud 19.08.2020 registreeriti Konkurentsiametis nr-ga 7-5/20-0144-248-1 GV taotlus gaasi võrguteenuse hinna …… €/m3 kooskõlastamiseks (edaspidi Hinnataotlus). MGS § 23 lg 5, MGS § 10 lg 5, HMS § 33 lg 2 ja § 35 lg 4 koostoimest tulenevalt algas GV taotluse menetluse 1 Gaasi ülemisel kütteväärtusel 10,478 MWh/tuh m 3, mis vastab gaasi ülekandesüsteemihalduri Elering AS-i poolt alates 01.01.2020 kehtiva gaasi ülekande võrguteenuse hinna kujundamisel arvestatud kütteväärtusele. 3 (22) tähtaeg 20.08.2020 (nõuetekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast). 04.09.2020 saatis Konkurentsiamet GV-le järelepärimise, milles sooviti, et ettevõtja esitaks müügi- ja omatarbe koguste, maagaasi hinna, tegevuskulude ja kulumi arvestuse kohta detailsemaid andmeid ja selgitusi ning põhivara järjepidevuse kontrollimiseks esitaks põhivara arvestuse andmed ka 2015 ja 2016.a kohta. 22.09.2020 saatis ettevõtja Konkurentsiameti 04.09.2020 järelepärimisele vastuskirja ning korrigeeritud Hinnataotluse (põhjendatud tulukuse summa täpsustamine, mis ei mõjuta võrguteenuse hinda). 25.09.2020 saatis Konkurentsiamet GV-le järelepärimise, milles sooviti, et ettevõtja täpsustaks ja selgitaks ameti poolt ettevõtja 22.09.2020 vastuskirjas tuvastatud andmete vastuolusid ning vastamata jäänud küsimusi (tegevuskulud, põhivara arvestus). 12.10.2020 saatis ettevõtja Konkurentsiameti 25.09.2020 järelepärimisele vastuskirja. Vahemikus 16.10.2020 – 06.11.2020 pöördus Konkurentsiamet GV suurtarbijate poole (millest teavitas ettevõtjat 22.10.2020 kirjas) infopäringutega sh vajadusel korduvalt/ meeldetuletustega tarbijate enda prognoosi saamiseks 2020 ja 2021 GV-lt ostetava võrguteenuse koguse kohta, ning sai vastused järelepärimistele 12.11.2020-ks. 22.10.2020 saatis Konkurentsiamet GV-le järelepärimise, milles sooviti GV täiendavaid selgitusi/ põhjendusi seoses võrguteenuse müügikoguste prognoosimisega, tuginedes seni kogutud informatsiooni baasil analüüsitule. Amet selgitas seejuures, et müügikoguste prognoosi põhjendatusel on määrav mõju hinnangu andmisel MGS-le vastava võrguteenuse hinna kujundamise kohta, kuivõrd müügikoguse prognoosiga seonduv (nt märkimisväärsed erinevused tegelike näitajatega jm) avaldavad olulist mõju eeskätt muutuvkuludele, aga ka muudele kulukomponentidele hinnangu andmisel (nt oluline erinevus müügikoguse prognoosnäitajates võib kujundada oluliselt erinevaks ka muude komponentide osas analüüsitavad näitajad – osakaalud, ühikkulud jne). Samuti, et ebaselgus prognoosimise põhimõtetes ja prognoosnäitajate kujunemises ei võimalda piisavalt objektiivsetel alustel anda hinnangut ka müügikogusest vähem või rohkem sõltuvate kulukomponentide osas. Kirjas teavitas amet ettevõtjat ka infopäringust suurtarbijatele nende hinnangu saamiseks 2020 ja 2021 maagaasi võrguteenuse tarbimise prognoosi osas. 26.10.2020 saatis ettevõtja Konkurentsiameti 22.10.2020 järelepärimisele vastuskirja. 13.11.2020 pöördus Konkurentsiamet GV poole maagaasi ja võrguteenuse ostulepingu osas (lepingu ja/ või lepingu lisade esitamiseks). 18.11.2020 edastas ettevõtja vastuseks Konkurentsiameti 13.11.2020 järelepärimisele võrguteenuse ostu lepingu/ selle lisad ning uue maagaasi ostulepingu. Eeltoodust tulenevalt peatus taotluse menetlemise tähtaeg perioodil 05.09.2020 – 22.09.2020, 26.09.2020 – 12.10.2020, 17.10.2020 – 12.11.2020 ja 14.11.2020 – 18.11.2020 (kokku 67 päeva), kuna puudusid hinnamenetluse läbiviimiseks vajalikud andmed, selgitused või põhjendused. 24.11.2020 pikendas Konkurentsiamet Hinnataotluse menetluse 60 päevani, millest teavitas GV- d. 04.12.2020 saatis Konkurentsiamet kirjaga nr 7-5/20-0144-330-1 (Hinnang) GV-le seisukohad taotletud gaasi võrguteenuse hinna kujunemise aluseks olevate komponentide põhjendatuse 4 (22) kohta. Tulenevalt HMS § 40 lg 1 andis Konkurentsiamet GV-le võimaluse esitada kirjalikult hiljemalt 28.12.2020 oma selgitused, arvamuse ja vastuväited gaasi võrguteenuse hinna komponentide osas ning teha taotluses vastavad korrigeerimised. Perioodil 05.-29.12.2020 toimusid GV ja Konkurentsiameti esindajate vahel infovahetus ja arutelud võrguteenuse hinna komponentide üle, samuti sai amet suurtarbijalt täpsustused müügikoguse prognoosi osas. 29.12.2020 registreeriti Konkurentsiametis GV korrigeeritud Hinnataotlus võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks. Ettevõtja tõi mh välja, et taotluse esitamise üheks ajendiks oli asjaolu, et vältida menetluse viibimisega tekkiva kahju suurenemist. Konkurentsiamet märgib, et kuna on menetluse läbi viinud vastavalt seaduses sätestatud alustele, ei pea amet taolist GV väidet põhjendatuks. GV taotluse läbi vaadanud, leidis Konkurentsiamet, et see vastab nõuetele ning amet arvestab sellega otsuse tegemisel. Tulenevalt MGS regulatsioonist peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg ajavahemikul 05.12.2020 kuni 29.12.2020 ehk 25 päeva, kuna puudusid hinnamenetluse läbiviimiseks vajalikud ettevõtja andmed/ selgitused ning digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud taotlus. Alljärgnevalt on toodud Konkurentsiameti seisukohad GV Hinnataotluse põhjendatuse kohta. GV Hinnataotluses toodud hinnakomponentide alusel gaasi võrguteenuse hinna kujunemisest koostas Konkurentsiamet tabeli 1, milles ühtlasi võrreldakse Hinnataotluse komponente kehtiva otsuse hinnakomponentidega. Tabel 1 Konkurentsiameti 16.10.2019 otsuse 7-3/ 2019-058 ja GV taotluse andmete võrdlus 16.10.2019 Rida Kirjeldus Ühik otsus 7-3/ Taotlus Muutus 2019-058 1 2 3 4 5 1 Müügikogus mln m3 … … … 2 Võrguteenuse ostukogus, sh mln m3 … … … 2.1. võrguteenuse osutamiseks mln m3 … … … 2.2. omatarbeks mln m3 … … … 2.3. võrgu toimimiseks vajalik gaas mln m3 … … … 3 Võrguteenuse sisseostuhind rõhul üle 16 baari €/tuh m3 … … … 4 Maagaasi ostuhind €/tuh m3 … … … 5 Muutuvkulud, sh tuh € … … … 5.1. võrguteenuse ostukulud tuh € … … … 5.2. maagaasi ostukulu omatarbeks tuh € … … … 5.3. võrgu toimimiseks vajaliku gaasi ostukulu tuh € … … … 6 Tegevuskulud tuh € … … … 7 Põhivara kulum tuh € … … … 8 Põhjendatud tulukus tuh € … … … 9 Lubatud müügitulu tuh € … … … 10 Võrguteenuse hind €/m3 … … … 5 (22) 2. VÕRGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Tabel 2 annab ülevaate GV esitatud andmetest Hinnataotluse Küsimustiku leheküljel „Tabel A.Üldandmed“ toodud torustiku pikkuse, mõõtepunktide, klientide ja töötajate kohta. Tabel 2 GV maagaasi võrguteenusega seotud üldnäitajad Küsimustiku leheküljel „Tabel A.Üldandmed“ toodud andmete alusel Rida Nimetus Ühik 2017 2018 2019 2020 Reg.per. 1 2 … … … … … 1 Gaasitorustiku pikkus km … … … … … 2 Mõõtepunktide arv tk … … … … … 3 Klientide arv tk … … … … … 4 sh vabatarbijad tk … … … … … 5 sh kodutarbijad tk … … … … … Maagaasi võrguteenusega seotud ... … … … … 6 töötajate arv in GV osutab jaotusvõrgu kaudu gaasi jaotamise võrguteenust kogu Eesti territooriumil. ………… GV on selgitanud muutuseid klientide arvudes järgmiselt: „… ühel kliendil võib olla mitu erineva EIC koodiga gaasi tarbivat objekti ja seega ka mitu kehtivat võrgulepingut. Klientide arv väheneb nende klientide võrra, kes on lõpetanud kõikidel oma objektidel gaasi tarbimise ning kellel ei ole enam ühtegi kehtivat võrgulepingut ning kasvab nende klientide võrra, kes sõlmivad esimese võrgulepingu. 2018. aastal toimus AS Gaasivõrk andmebaaside korrastus, mille tulemusena andmebaasis ühe kliendi kõik objektid viidi kokku ühe primaarse kliendi alla ja selle korrastuse tulemusel vähenes unikaalsete klientide arv ….. võrra. Lisaks on alates 2017 aastast kuni tänaseni klientide arv vähenenud ….. võrra tulenevalt korteritega sõlmitud võrgulepingutelt korteriühistu lepingutele üleminekule. Ülejäänud muutused klientide arvus tulenevad otseselt sellest, et vähemalt ühte kehtivat võrgulepingut omavate klientide arv on vähenenud. Selgitame veel, et kui klient mingil objektil lõpetab gaasi tarbimise ja seega ka võrgulepingu, kuid kliendil on lisaks sellele gaasitarbimise lõpetanud objektile veel üks või mitu kehtiva võrgulepinguga objekti, kus gaasi edasi tarbitakse, siis klientide arv ei muutu. Samuti ei muutu klientide arv, kui klient alustab gaasi tarbimist oma teisel või järgneval objektil. Omanikuvahetuste korral, kui uus omanik jätkab objektil gaasi tarbimist ning sõlmib võrgulepingu, gaasi tarbivate objektide arv ei muutu, kuid klientide arvu muutus sõltub sellest, kas uuel või vanal omanikul on veel teisi gaasi tarbivaid objekte. Uute gaasitorustike ehitamisega liidetakse igal aastal keskmiselt ligikaudu 300 uut gaasi tarbivat objekti. See ei tähenda aga kolmesadat uut klienti, sest uusi objekte lisandub ka olemasolevatele klientidele. Igal aastal lõpetatakse gaasi tarbimine kahjuks rohkem kui neljasajal objektil, mistõttu kokkuvõttes gaasi tarbivate objektide arv väheneb igal aastal enam kui saja võrra.“ Maagaasi võrguteenusega seotud töötajate arv on Hinnataotluse kohaselt vähenenud 2017.a … inimeselt 2020.a-l …... Sama töötajate arvu prognoosib GV ka regulatsiooniperioodil. Töötajate arvu vähenemine on ettevõtja selgituste kohaselt seotud mitmete võrguteenuse osutamiseks vajalike tegevuste ettevõtte oma töötajatega tegemise asendumisel teenuste sisseostuga. GV on esitanud Konkurentsiametile tegelikud andmed majandusaastate 2017 kuni 2019 kohta ning prognoositud andmed 2020 (sh võrguteenuse müügi- ja ostukoguste kohta 2020 11 kuu tegelikud andmed) ja 2021 kohta. Lähtudes eelnevast võtab Konkurentsiamet analüüsimisel aluseks majandusaastate 2017 kuni 2019 tegelikud andmed (võrguteenuse müügi- ja ostukoguste kohta ka 2020 11 kuu tegelikud andmed) ja regulatsiooniperioodina käsitleb 2021.a-ks 6 (22) prognoositud näitajaid. Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad GV gaasi võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse Hinnataotluses toodud andmeid. 3. VÕRGUTEENUSE MÜÜGIKOGUS Võrguteenuse müügikogustele (müügimahule) hinnangu andmine on oluline, kuna see on aluseks võrguteenuse hinna arvutamisel. Mida väiksem on müügikogus, seda kõrgemaks kujuneb võrguteenuse hind. MGS § 232 lg 1 sätestab, et võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse leidmiseks täiendav analüüs. Metoodika p 4.3 selgitab, et vajadus müügikoguse täiendava analüüsi järele tekib juhul, kui võrguettevõtja on tegutsenud alla kolme kalendriaasta või kui tarbijate arvus, struktuuris ja müügikoguses on toimunud kolme majandusaasta jooksul muutused, mis oluliselt mõjutavad müügikoguseid (näiteks tarbijad on loobunud gaasi tarbimisest või on lisandunud uued tarbijad, tööstustoodangu suurendamine, tööstusettevõtte taaskäivitamine, jne.). GV Hinnataotlus müügikoguse (362,47 mln m³) osas Hinnataotluse kohaselt prognoosib GV regulatsiooniperioodi võrguteenuse müügikoguseks 362,47 mln m³. Ettevõtte võrguteenuse müügikogustest ning nende dünaamikast aastatel 2017- 2020 ja regulatsiooniperioodil annab ülevaate Tabel 3. Tabel 3 GV gaasi võrguteenuse müügikogused 2020 Rida Nimetus Ühik 2017 2018 2019 progn. Reg.per. 1 2 3 4 5 6 7 1 Võrguteenuse müügikogus mln m³ … … … … … 2 sh kodutarbijad mln m³ … … … … … 3 sh vabatarbijad mln m³ … … … … … Võrguteenuse 4 % … … … … müügikoguse muutus GV on Hinnataotlusele lisatud seletuskirjas ja menetluse käigus antud selgitustes märkinud, et võrguteenuse kogus on pidevalt vähenenud seoses kaugkütteettevõtete üleminekuga gaasilt hakkepuidule soojuse tootmisel, kliima soojenemisest tingitud hoonete kütmiseks kasutatava gaasikoguse vähenemise tõttu ning 2020.a-l on oluliselt mõjunud Covid-19 tulenevad piirangud ja muutused majanduses. Konkurentsiameti seisukoht müügikoguse osas 2017.a-l oli GV maagaasi võrguteenuse müügikogus …... Tabelis 3 (vt read 1 ja 4) toodud andmetest nähtub, et edaspidi on GV võrguteenuse müügikogus iga-aastaselt kahanenud - 2018 ja 2019 tegelik müügikoguse langus võrreldes eelneva aastaga oli vastavalt 0….... 2020.a- ks on ettevõtja prognoosinud veel …. müügikoguse langust. Regulatsiooniperioodiks (2021) prognoositakse aga müügikoguse kasvu (…. ehk ….. m3 aastas (vt tabel 3 read 1 ja 4). Tabelist 3 nähtub, et kodutarbijate müügikogus oli aastatel 2017-2019 väga stabiilne, olles 7 (22) vahemikus …….. (vt Tabel 3 rida 2), keskmiselt …….. Regulatsiooniperioodiks on GV prognoosinud kodutarbijate müügikoguseks ……. (vt Tabel 3 rida 2 veerg Reg.per) lähtudes viimase 36 kuu2 tegelikest andmetest. See on 1….. …… madalam aastate 2017-2019 aritmeetilisest keskmisest müügikogusest ……… Võttes arvesse, et käesoleva otsuse koostamise hetkeks on 2020. a-st möödunud juba 11 kuud, aktsepteerib Konkurentsiamet kodutarbijate müügikoguse prognoosi ……., mis põhineb Hinnataotluse esitamisele eelnenud 36 kuu (dets.2017-nov.2020) ehk kolme 12-kuulise perioodi ehk kolme aasta tegelikel andmetel. Vabatarbijate müügikogus oli 2017.a-l ja 2018.a-l sarnasel tasemel (……….ja vähenes 2019.a-l ……... Regulatsiooniperioodiks (2021.a) prognoosib GV vabatarbijate müügikoguse olulist vähenemist võrreldes 2019.a-ga ehk tasemele …….. (vt Tabel 3 rida 3 veerg Reg.per). GV on Hinnataotluse menetluse käigus esitanud detailsed andmed suuremate muutuste kohta vabatarbijate müügikogustes alates jaanuarist 2017 ja selgitused prognoosimisel arvesse võetud asjaolude kohta (näiteks üleminek teisele kütteliigile/ vähenenud gaasitarbimine kaugkütteettevõtetes, gaasivõrgus ja tootmises, muutused tööstusettevõtete tootmisprotsessides; samuti olulised mõjud Covid-19 viiruse piirangutest / majandusmõjudest (nt hotellid, restoranid, teenindusasutused, büroohooned jms) ning 2020.a soojemast ilmast). Regulatsiooniperioodiks prognoositud vabatarbijate müügikogus on aga ……..) suurem 2020.a-ks prognoositust, mil toimusid suurimad (sh püsiva iseloomuga) muutused / langused tarbimisstruktuuris. Seega näeb võrguettevõtja regulatsiooniperioodil 2020.a negatiivsetest mõjudest taastumist üldiselt langustrendis oleva mittetaastuva kütuse (maagaasi) tarbimisel. Konkurentsiamet teostas GV poolt esitatud müügikoguste alusel kontrollarvutuse võttes arvesse MGS-is ja Metoodikas kirjeldatud müügikoguse prognoosimise põhimõtteid3 ning ettevõtte poolt esitatud täiendavaid eespool kirjeldatud vabatarbijate müügikogust mõjutavaid asjaolusid. GV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud müügikogus ei erine oluliselt Konkurentsiameti poolt teostatud kontrollarvutuse tulemusest, mistõttu on amet seisukohal, et ettevõtja on Hinnataotluses prognoosinud vabatarbijate regulatsiooniperioodi müügikoguse põhjendatud tasemele (3……). Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks GV Hinnataotluses regulatsiooniperioodiks prognoositud gaasi võrguteenuse müügikogust kokku 362,47 mln m³ …….. 4. VÕRGUTEENUSE HINNA KOMPONENDID MGS § 23 lg 2 kohaselt peavad võrguteenuste hinnad olema põhjendatud, lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga. MGS § 23 lg 3 kohaselt tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud: 2 Detsember 2017 kuni november 2020. 3 Sh lähtudes müügikoguse prognoosimisel Hinnataotluse esitamisele eelnenud 36 kuu (dets.2017-nov.2020) ehk kolme 12-kuulise perioodi tegelikest andmetest (käesoleva otsuse koostamise hetkeks on 2020. a-st möödunud juba 11 kuud) tarbimise osas, mis ei tingi erisusi analüüsimisel Metoodika p 4.3 lähtuvalt. 4 Konkurentsiametile on müügikoguste kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 8 (22) 1) vajalike tegevuskulude katmine, 2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, 3) keskkonnanõuete täitmine, 4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, 5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt, 6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise põhjendatud kulud. MGS § 232 lg 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Metoodika p 5 selgitab, et mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtte majandustegevusega, vaid sõltuvad täielikult ettevõttevälistest teguritest. Mittekontrollitavaid kulusid võivad sisaldada nii muutuvkulud (administratiivselt reguleeritud teenuste tasud ja hinnad) kui ka tegevuskulud (riigilõiv, maamaks, riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise tasu jne). Juhul kui mittekontrollitavad kulud on põhjendatud (tõendatud), rakendatakse nende suhtes täielikku hindades kajastamise printsiipi. 4.1. Muutuvkulud Metoodika p 6.2 selgitab, et muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest. Muutuvkulud on seotud selliste teenuste või kaupade kasutamisega, mis on otseselt seotud gaasi võrguteenuse müügikogusega (näiteks sisseostetav gaasi ülekande- ja/või jaotusteenus, rõhu regulaatorites (rõhualandajates) gaasi eelnevaks soojendamiseks vajalik elektri- või gaasienergia jms). Metoodika p 6.3 selgitab, et muutuvkulud saadakse vajalike teenuste või kaupade hindade korrutamisel teenuse või kauba ostukogusega. GV Hinnataotlus muutuvkulude (……. osas Hinnataotlusest tulenevalt prognoosib GV regulatsiooniperioodi võrguteenuse muutuvkuludeks …… (vt Tabel 1 rida 5 veerg 4), sh gaasi võrguteenuse kulu …… (vt tabel 1 rida 5.1 veerg 4), maagaasi ostukulu omatarbeks5 ….. (vt tabel 1 rida 5.2 veerg 4) ja võrguteenuse toimimiseks vajaliku gaasi6 (edaspidi võrguteenuse gaas) ostukulu …… (vt tabel 1 rida 5.3 veerg 4). Prognoositud võrguteenuse müügikogus 362,47 mln m³ (vt tabel 1 rida 1 veerg 4) ning prognoositud gaasi omatarbe ja võrguteenuse gaasi kogus 1….. vt tabel 1 read 2.2 ja 2.3 veerg 4) kokku moodustavad võrguteenuse ostukoguse ….. (vt tabel 1 rida 2 veerg 4). Muutuvkulud saadakse prognoositud võrguteenuse ostukoguse …… korrutamisel võrguteenuse ostuhinnaga …… (vt tabel 1 rida 3 veerg 4) ning prognoositud gaasi koguse …… korrutamisel maagaasi hinnaga …..….. (vt tabel 1 rida 4 veerg 4). Hinnataotluses ja täiendavates materjalides kajastatud aastate 2017-2019 ja regulatsiooniperioodi, samuti viimase 12-kuulise perioodi (dets.19-nov.20) võrguteenuste ostu- ja müügikogused ning tarbitavad gaasikogused on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 4). 5 Maagaasi omatarve on gaasi kulu gaasi soojendamiseks ja gaasi regulaatorpunktide soojendamiseks. 6 Võrguteenuse toimimiseks vajalik gaas on GV gaasivõrku siseneva ja gaasivõrgust väljuva mõõdetud gaasikoguse vahe tulenevalt võrku siseneva ja võrgust väljuva gaasi temperatuuri ja rõhu erinevusest. 9 (22) Tabel 4 GV võrguteenuse ostu- ja müügi- ning tarbitava gaasi kogused dets.19- Rida Nimetus Ühik 2017 2018 2019 Reg.per. nov.20 1 2 3 4 5 6 7 1 Võrguteenuse müügikogus mln m³ …. …. …. …. 362,47 2 sh kodutarbija mln m³ …. …. …. …. …. 3 Gaasi ostukogus mln m³ …. …. …. …. …. 4 sh omatarve mln m³ …. …. …. …. …. 5 sh võrguteenuse gaas mln m³ …. …. …. …. …. Võrguteenuse ostukogus (rida 6 mln m³ …. …. …. …. …. 1 + 3) Gaasi ostukoguse ja 7 % …. …. …. …. …. võrguteenuse ostukoguse suhe 8 sh omatarve % …. …. …. …. …. 9 sh võrguteenuse gaas % …. …. …. …. …. Võrguteenuse gaasi koguse ja …. …. …. …. …. 10 % kodutarbijate müügikoguse suhe Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude osas GV muutuvkulude põhjendatusele hinnangu andmiseks analüüsib Konkurentsiamet alljärgnevalt esmalt ettevõtja prognoositud võrguteenuse ja gaasi ostukoguseid ja siis hindasid. Gaasi ostukogus on MGS § 23 lg 3 p 6 kohane võrguteenuse osutamisel kasutatav gaasi kogus. Eelnevast tabelist (vt Tabel 4) selgub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud gaasi ostukogus on …. mis moodustab 0….. võrguteenuse ostukogusest …..³ (vt Tabel 4 rida 6 veerg 7). Regulatsiooniperioodiks prognoositud gaasi ostukogus ….. on absoluutsuuruses madalam aastate 2017-2019 tegelikest näitajatest (vastavad näitajad 2…… ja ei erine oluliselt perioodi dets.19-nov.20 näitajast (…… Gaasi ostukoguse osatähtsus võrguteenuse ostukogusest on 2019. aastaks oluliselt langenud ….. vähenedes viimase 12 kuu arvestuses veelgi (….. Konkurentsiamet on seisukohal, et kui analüüsitav näitaja on ühel aastal kasvanud ja järgmisel kahanenud või vastupidi, saab üldjuhul võrrelda prognoositavat näitajat kolme aasta keskmise tasemega. Kui analüüsitav näitaja on aga pidevalt kasvanud või kahanenud ning on teada eelnimetatud trendi põhjustavad asjaolud, mille põhjal ei ole alust prognoosida trendi muutust, siis on põhjendatud hinnata prognoosi viimase tegeliku näitaja alusel. Gaasi ostukogus kujuneb omatarbe gaasist (gaasi edastamisega seotud kogus) ning võrguteenuse gaasist (võrku siseneva ja võrgust väljuva mõõdetud gaasikoguse vahe). Omatarbe gaasikoguse osatähtsus võrguteenuse ostukogusest on olnud kolmel viimasel (2017 – 2019) aastal stabiilne, vastavalt ….. (vt Tabel 4 rida 7 veerud 3 – 5). Lähtuvalt asjaolust, et gaasi omatarbe koguse osatähtsus on püsinud kolmel viimasel aastal stabiilsena, vastavalt ….. ning võrguteenuse osutamisel kasutatava omatarbe gaasi osatähtsus võrguteenuse ostukogusest regulatsiooniperioodil ei ületa viimaste tegelike näitajatega aastate osatähtsuseid, saab 7 Konkurentsiametile on osakaalude kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 10 (22) Konkurentsiamet pidada põhjendatuks GV omatarbe gaasi kogust …... Võrguteenuse gaasi osatähtsus võrguteenuse ostukogusest on 2019. aastaks võrreldes eelnevate aastatega langenud 2017. aasta 0……. Tabelist 4 nähtub ka, et võrguteenuse gaasi kogus väheneb kodutarbijatele müüdava võrguteenuse koguse suhtes (kauglugemisega arvestite vahetus puudutabki olulises osas kodutarbijaid), olles GV regulatsiooniperioodi prognoosis (… eelnevate perioodide, sh viimase 12 kuu tegelikest näitajatest madalam (vt Tabel 4 rida 10). See näitab seda, et ettevõtja on uute arvestite paigaldamisest tuleneva (võrguteenuse gaasi kogust vähendava) mõju arvesse võtnud. Eeltoodust tulenevalt saab Konkurentsiamet pidada võrguteenuse gaasi koguse prognoosimisel põhjendatuks põhimõtet võtta arvestuse aluseks viimase 12-kuulise perioodi tegelik osatähtsus … Lähtudes eespool mainitud suhtest …. ja käesoleva otsuse punktis 3 põhjendatuks peetud müügikogusest (362,47 mln m3), peab Konkurentsiamet põhjendatuks võrguteenuse gaasi koguse …… aastas lülitamist võrguteenuse muutuvkulude arvestusse. Lähtuvalt eeltoodust ja asjaolust, et amet on käesoleva otsuse punktis 3 pidanud põhjendatuks võrguteenuse müügikogust 362,47 mln m3 ning käesolevas punktis gaasi omatarbe kogust ….. ja võrguteenuse gaasi kogust ….., peab Konkurentsiamet põhjendatuks ka GV Hinnataotluses regulatsiooniperioodiks prognoositud võrguteenuse ostukogust ….. ning võrguteenuse osutamisel kasutatavat gaasi kogust 1….. . Märgime, et võrguteenuse gaasi kogus peaks ka edaspidi järk-järgult langema, jõudmaks lähiaastatel minimaalsele võimalikule tasemele. Võrguteenust ostab GV 31.07.2013 gaasi ülekandeteenuse osutaja Elering AS-iga (endine teenuse osutaja oli AS EG Võrguteenus) sõlmitud lepingu nr VTL-2013-1 alusel. Konkurentsiamet on kooskõlastanud Elering AS-ile 16.06.2020 otsusega nr 7-3/2020-024 võrguteenuse hinnaks 3,64 €/MWh ehk 38,14 €/tuh m³, millest tulenevalt on põhjendatud ostetava võrguteenuse kulude leidmisel kasutada eelnimetatud võrguteenuse hinda. Omatarbe- ja võrguteenuse gaasi (maagaasi) ostuhinnaks on GV Hinnataotluses prognoosinud ….. 18.11.2020 edastatud e-kirjas selgitas GV Konkurentsiametile, et pidas 2020. aasta novembris läbirääkimisi ….. gaasi avatud tarne lepingu muutmiseks. Läbirääkimiste käigus saavutati maagaasi ostuks varasemast lepingust soodsamad tingimused ning 18.11.2020 sõlmiti ka uus leping nr 0190020484 (edaspidi Leping). Nimetatud Lepingu p 1.1. tulenevalt ostab GV perioodil 01.01.2021 kuni 31.12.2021 oma jaotusvõrgu toimimiseks (jaotusvõrgu bilansi tagamiseks ja jaotusvõrgu omatarbe objektide 11 (22) gaasiga varustamiseks) gaasi orienteeruvalt koguses … …. …. …… …... ……. Konkurentsiamet teostas GV regulatsiooniperioodil kasutatava maagaasi hinna põhjendatuse hindamiseks kontrollarvutuse lähtudes 18.11.2020 sõlmitud Lepingu tingimustest järgmiselt (vt ka tabel 5): 1) …….. 2) ……. ……. TTF, Ülemine kütteväärtus, Kuu €/MWh MWh/tuh m³ …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… …… … …… … …… …… …… …… …… ……..). Konkurentsiameti kontrollarvutuse tulemusena saadud hind …… on sarnane 8 Leitav www.powernext.com/futures-market-data. 9 Leitav https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet 12 (22) Hinnataotluses prognoositud gaasi hinnaga …. (erinevuse mõju taotletavale võrguteenuse hinnale puudub10). Võttes arvesse, et GV Hinnataotluses prognoositud maagaasi hind on lähedane Konkurentsiameti kontrollarvutuse tulemusel saadud maagaasi hinnale ning et maagaasi ostuhinna arvestamise aluseks olevad andmed võivad muutuda (nii suureneda kui väheneda), peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud maagaasi ostuhinda …. Korrutades Hinnataotluses prognoositud ja käesolevas punktis põhjendatuks peetud võrguteenuse ostu koguse …. Elering AS-ile Konkurentsiameti 16.06.2020 otsusega nr 7-3/2020- 024 kooskõlastatud võrguteenuse hinna 38,14 €/tuh m³ ning võrguteenuse osutamiseks vajaliku gaasi koguse …. maagaasi ostuhinnaga ….. ning liites vastavate korrutiste tulemused, kujuneb muutuvkulude summaks ……. mis vastab Hinnataotluses prognoositud muutuvkulude summale …. Lähtuvalt eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks GV Hinnataotluses regulatsiooniperioodiks prognoositud muutuvkulusid summas …. 4.2. Tegevuskulud MGS § 232 lg 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest: 1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (edaspidi THI) dünaamikaga; 2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud); 3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste ettevõtjate kuludega. MGS § 232 lg 2 sätestab, et hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi; 3) põhitegevusega mitteseotud kulusid; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid; 5) finantskulusid; 6) dividendide tulumaksukulu; 7)muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Metoodika p 7.3 selgitab, et kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab ettevõtte tegevuskulude muutust aastate lõikes, mis üldjuhul ei tohi suureneda rohkem kui THI. Varasemate aastate THI väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee, jooksva aasta THI väärtus võetakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist (avaldatud www.rahandusministeerium.ee). Metoodika p 7.4 selgitab, et süvaanalüüs peab sisaldama tegevuskulude detailset kululiikide 10 Erinevus prognoositud maagaasi hinnast ……. võrguteenuse hinda ei mõjuta (hind kujuneb mõlemal juhul …..). 11 Konkurentsiametile on muutuvkulu komponentide kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 13 (22) jaotust kolme viimase kalendriaasta lõikes ning prognoosi regulatsiooniperioodiks. Süvaanalüüsi käigus peab ettevõtja põhjendama taotletavate kululiikide vajadust, muutumist ja kuluefektiivsust. Süvaanalüüsi läbiviimisel võrreldakse erinevate kululiikide erikulu dünaamikat. Metoodika punkt 7.5 selgitab, et ettevõtja tegevuskulude põhjal arvutatud erikulusid (tegevuskulude summa müügikoguse kohta) võrreldakse sarnaste ettevõtjate tegevuskulude erikuluga. Vajadusel võib Konkurentsiamet analüüsida ka sarnaste ettevõtjate kululiike ja nende erikulu (näiteks ettevõtjate tööjõukulu, hooldus- ja remondikulu jms kulu müügikoguse kohta). GV Hinnataotlus tegevuskulude …… osas GV taotleb võrguteenuse hinda tegevuskulusid summas …… aastas. Hinnataotluses kajastatud GV tegevuskulude dünaamika on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 6). Tabel 6 GV tegevuskulud 27.05.2015 Reg. Rida Nimetus Ühik otsus nr 7.1- 2017 2018 2019 periood 7/15-00412 Tegevuskulud võrgu- 1 tuh € ….. ….. ….. ….. ….. teenuse osutamisel kokku Tegevuskulud ilma IT 2 tuh € ….. ….. ….. ….. ….. kulumikomponendita13 Muutus võrreldes eelneva 3 % ….. ….. ….. veeruga 4 THI % ….. ….. ….. ….. Konkurentsiameti seisukoht tegevuskulude osas Eelnevast tabelist (vt Tabel 6) nähtub, et GV tegevuskulud (ilma IT kulumikomponendita) on 2017.a-l olnud …… vähenenud 2018.a-l …… ning 2019.a- l kasvanud ….. Samal ajal olid Konkurentsiameti poolt 14.12.2015 otsusega 7.1- 7/15-017 (edaspidi 2015 Otsus) põhjendatuks loetud tegevuskulud (regulatsiooniperiood 2016) ….. Regulatsiooniperioodiks prognoosib GV tegevuskulusid sarnasel tasemel 2019.a- ga ehk ….. (vt Tabel 6 rida 2), mis sisaldavad mh põhjendatud kulusid Covid-19 viiruse levikut tõkestavate ja personali kaitsvate meetmete - isikukaitsevahendite soetamine, transpordivahendite kasutamise ümberkorraldamine jm, et tagada igal ajahetkel elutähtsa teenuse toimimine ja kaitsevahenditega varustatus teenuse osutamisel - ja muude töötervishoiu vajaduste tarbeks, kokku ….. Viimati nimetatud kulude jätkumise vajadust ja suurust on asjakohane (üle) hinnata järgmise hinnamenetluse käigus, lähtuvalt Covid-19 viiruse leviku ohjamist tagavate meetmete sisust aastatel 2022-2023 ja edaspidi. Võrreldes 2015 Otsuse kohase kuluga …… kujuneb ülejäänud tegevuskulude kasvuks ……. ….. mis ületab mõnevõrra THI kasvu samal perioodil …… Võttes arvesse aga asjaolu, et nimetatud kulus sisaldub mitmete ettevõtja jaoks paratamatute kulude 12 14.12.2015 otsusega 7.1-7/15-017 loeti põhjendatuks 27.05.2015 otsuse nr 7.1-7/15-004 (tegevuskulude komponente analüüsiti põhjalikumalt) kohane tegevuskulude summa ….. kuivõrd eelnenud poole aasta jooksul ei toimunud tegevuskuludes olulisi muutusi (regulatsiooniperiood 2016). 13 ……. 14 10,7% [1×(100+3,4)/100×(100+3,4)/100×(100+2,3)/100×(100-0,2)/100×(100+1,4)/100×100-100=10,7]. Statistikaameti andmetel oli THI muutus aastatel 2017, 2018 ja 2019 vastavalt 3,4%, 3,4% ja 2,3% ning Rahandusministeeriumi 2020 suvise majandusprognoosi kohaselt on THI muutus 2020.a-l -0,2% ja 2021.a-l 1,4%. 14 (22) suurenemine võrreldes 2015. aasta kuludega (näiteks täiendavate side- ja telekommunikatsioonikulude jm lisandumine tingituna kauglugemisfunktsiooniga varustatud mõõtepunktide arvu 16,3 kordsest kasvust perioodil 2015-2020, muud kauglugemisfunktsiooni tagavad kulud (sh IT-alased); samuti maamaksu, riigilõivude, tehnovõrkude talumistasude suurenemine) on Konkurentsiamet seisukohal, et GV prognoosituid tegevuskulude suurenemist üle THI kasvu võib pidada põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust aktsepteerib Konkurentsiamet GV regulatsiooniperioodi tegevuskulude prognoosi summas …… Märgime kuluefektiivse juhtimise osas, et vabaturu tingimustes tegutseval ettevõttel tuleb hinnastamisel lähtuda turul valitsevast olukorrast ja konkurentsis püsimiseks vajalikust hinnatasemest. Järgides analoogiat vabaturul tegutsevate ettevõtjatega, ei saa Konkurentsiamet aktsepteerida teenusel olulist kulude kasvatamist ka monopoolses sektoris (kulude osas, mis on ettevõtja kontrollitavad ja peavad MGS-st tulenevalt lähtuma kuluefektiivsusest). Monopoolsete ettevõtete regulatsioonile allutamise eesmärk on suunata neid majandustegevuses käituma võimalikult sarnaselt turukonkurentsis tegutsevate ettevõtjatega. Eelnevat põhimõtet/eesmärki kannab ka MGS § 232 lg 3, mille kohaselt tuleb võrguettevõtjal võrguteenuse osutamisel järgida kuluefektiivsuse põhimõtet, seda eriti müügikoguste langeva trendi tingimustes. 4.3. Kapitalikulu MGS § 23 lg 3 p 2 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks. MGS § 232 lg 4 sätestab, et hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast. MGS § 232 lg 5 sätestab, et põhivara hulka ei arvestata (Metoodika p 8.10): 1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid; 2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid; 3) tagastamatu abi raames (sealhulgas sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara; 4) liitumistasudest soetatud põhivara; 5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks. MGS § 232 lg 6 (Metoodika p 8.13) sätestab, et põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel. MGS § 232 lg 9 (Metoodika p 8.5) sätestab, et põhivara kulumi (kapitalikulu) arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Metoodika p 8.2 selgitab, et põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine võrguteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. Metoodika p 8.3 selgitab, et kuluminorm on vara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus. Erinevatel põhivaradel võib olla erinev kasulik tehnilise eluiga ja seega ka kuluminorm. Põhivara kasuliku tehnilise eluea põhjendamisel kontrollib Konkurentsiamet järgmisi asjaolusid: 1) põhivara eeldatav kasutamise aeg; 2) põhivara oodatav füüsiline kulumine; 3) põhivara tehniline või moraalne vananemine. Metoodika p 8.4 selgitab, et põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit. 15 (22) Metoodika p 8.6 selgitab, et jooksval majandusaastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta kulumi arvestusse nii, et investeeritud vara soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5 ning järgnevatel aastatel võetakse nimetatud põhivara kulumi arvestusse kogu soetusmaksumuse ulatuses. Jooksval majandusaastal arvestusest eemaldatud põhivara (müük, likvideerimine, mahakandmine) võetakse selle aasta kulumi arvestusse nii, et eemaldatud põhivarade soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5. Metoodika p 8.7 selgitab, et reguleeritava põhivara väärtus on ettevõtja investeeritud võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa. Metoodika p 8.15 (MGS § 232 lg 8) selgitab, et käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Kui andmetest selgub, et kolme aasta keskmisest käibekapitali suurusest ei piisa õigeaegselt võrguteenuse osutamiseks vajalike kaupade ja teenuste eest tasumiseks, teostatakse käibekapitali vajaduse osas täiendav analüüs. Metoodika p 8.8 selgitab, et põhivara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks prognoositud põhjendatud investeeringud kooskõlas Metoodika p-des 8.9., 8.10., ja 8.13. toodud põhimõtetega. Metoodika p 8.9 selgitab, et teistele gaasivõrgu ettevõtjatele tasutud liitumistasud arvestatakse põhivara hulka. Metoodika p 8.11 selgitab, et võrguettevõtja raamatupidamises tuleb põhivara eristada tegevuste kaupa. Konkurentsiamet analüüsib põhivara jaotust erinevate tegevusalade vahel ning kontrollib, et müüdavad kaubad ja teenused ei sisaldaks tegevusalade ristsubsideerimist. Metoodika p 8.16 selgitab, et regulatsiooniperioodi reguleeritava vara ehk investeeritud kapitali keskmine väärtus arvutatakse alljärgnevalt: RV = (PV0+PV1)/2 + KK kus: RV – reguleeritava vara väärtus, PV0 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta alguses, PV1 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus, KK - käibekapital. Metoodika p 8.17 selgitab, et põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus arvutatakse: PV1= PV0 + I – PK - L kus: PV0 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta alguses, PV1 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus, I – põhivara investeeringud, PK – põhivara kulum; L – majandusaastal eemaldatud (müüdud või mahakantud) põhivara jääkmaksumus. Võrguteenuse osutamisel kasutatav põhivara Võrguteenuse hinda lülitatava kapitalikulu ehk kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast. Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu GV poolt soetatud võrguteenusega seotud põhivarale. Jaotusvõrgu põhivara oli kuni aastani 2018 emaettevõtte AS Eesti Gaas bilansis ning antud rendilepinguga vastutavale kasutusele AS Gaasivõrgule. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist on jaotusvõrgu põhivara GV omandis ja bilansis. Põhivara bilansilised maksumused ja kulumiarvestuse järjepidevus üleandmisega ei muutunud. 16 (22) Valdav osa võrguteenusega seotud põhivara oli kuni 2018.a lõpuni emaettevõtte AS Eesti Gaas bilansis ning antud rendilepinguga vastutavale kasutusele GV-le. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist on võrguteenuse põhivara GV omandis ja bilansis. Varade üleminekul jätkas GV emaettevõttes rakendatud põhivarade arvestust. Põhivara bilansilised maksumused ja kulumiarvestuse järjepidevus üleandmisega ei muutunud. Sellest muutusest tulenevalt ei ole alljärgnevates andmetes eristatud aastatel 2015-2018 AS Eesti Gaas omandis olnud võrguteenuse varasid, vaid on esitatud varade koondandmed. Hinnataotluses esitas ettevõtja andmed põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 7). Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult GV poolt võrguteenuse osutamisel kasutatavate põhivarade arvestus. Tabel 7 GV võrguteenuse põhivara rida Võrguteenuse põhivara ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Võrguteenuse põhivara kokku 1 Soetusmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… …… 2 Jääkmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… …… 3 Investeeringud tuh € …… …… …… …… …… …… …… 4 Kulum (kapitalikulu) tuh € …… …… …… …… …… …… …… Muud põhivara liikumised tuh € …… …… …… …… …… …… …… 5 jääkmaksumuses 6 Soetusmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… …… 7 Jääkmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… …… Liitumistasudest soetatud põhivara 8 Soetusmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… …… 9 Jääkmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… …… 10 Investeering liitumistasudest tuh € …… …… …… …… …… …… …… 11 Liitumistasude kulum tuh € …… …… …… …… …… …… …… 12 Soetusmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… …… 13 Jääkmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… …… Võrguteenuse vara ilma liitumistasudeta 14 Soetusmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… …… 15 Jääkmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… …… 17 Investeeringud tuh € …… …… …… …… …… …… …… 19 Kulum (liitumistasudeta) tuh € …… …… …… …… …… …… …… 20 Keskmine kuluminorm % …… …… …… …… …… …… …… 21 Soetusmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… …… 22 Jääkmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… …… GV esitatud andmed investeeringute kohta Hinnataotluse kohaselt on GV aastatel 2015-2021 teostanud/planeerib teostada investeeringuid kogusummas ….. millest liitumistasud moodustavad ….. ja ettevõtja omavahendid ….. Ülevaade teostatud ja planeeritavatest investeeringutest on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 8): Tabel 8 Investeeringud rida Investeeringud Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 KOKKU 1 Investeeringud, sh tuh € …. …. …. …. …. …. …. …. 2 torustik ……. tuh € …. …. …. …. …. …. …. …. 3 võrguseadmed …… tuh € …. …. …. …. …. …. …. …. 4 mõõteseadmed ….. tuh € …. …. …. …. …. …. …. …. 5 mõõteseadmed …… tuh € …. …. …. …. …. …. …. …. 17 (22) rida Investeeringud Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 KOKKU 6 tarkvara ….. tuh € …. … … … … … … … seadmed-arvutustehnika …… … … … … … … … … 7 tuh € seadmed-tööriistad, invertar …… … … … … … … … … 8 tuh € muud masinad ja seadmed ….. … … … … … … … … 9 tuh € 10 transpordivahendid ….. tuh € … … … … … … … … 11 rendivarad-masinad ….. tuh € … … … … … … … … 12 Liitumistasude investeering tuh € … … … … … … … … 13 Investeeringud liitumistasudeta tuh € … … … … … … … … Eelnevas tabelis on kajastatud nii GV enda poolt teostatud ja teostatavad investeeringud kui ka aastatel 2015-2018 tema emaettevõtja AS Eesti Gaas poolt võrguteenuse varadesse (mis olid antud GV haldusesse) tehtud investeeringud. Konkurentsiameti seisukoht investeeringute osas Konkurentsiamet, lähtudes GV esitatud andmetest ja selgitustest, peab põhjendatuks eelnevas tabelis (vt Tabel 8) kajastatud investeeringuid, sest need teostatakse maagaasi tarbijatele katkematu maagaasi tarbimise võimaldamiseks. Tulenevalt eeltoodust aktsepteerib Konkurentsiamet GV poolt aastatel 2015-2019 teostatud ja aastateks 2020-2021 planeeritud investeeringuid kogusummas ….. millest liitumistasud moodustavad …. ja ettevõtja omavahendid ….. Konkurentsiamet peab põhjendatuks arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist (vt Tabel 7) nähtub, et regulatsiooniperioodi (2021.a) alguses on GV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud võrguteenuse osutamisel kasutatava vara soetusväärtus ……. (vt Tabel 7 read 14 ja 15). GV taotletud võrguteenuse hinda lülitatud kapitalikulu ……. Hinnataotluse kohaselt arvestab GV regulatsiooniperioodi kapitalikulu kogusummaks ….. tuh €. Sellest ….. on liitumistasudest soetatud varade kapitalikulu ning …. võrguteenuse tasusse lülitatav kapitalikulu. Hinnataotluses esitatud kapitalikulu jagunemine varagruppide vahel on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 9). Tabel 9 GV kapitalikulu Eluiga Kulumi- 2021.a kulum rida Kapitalikulu (aastat) norm (%) (tuh €) 1 Kulum ehk kapitalikulu kokku, sh …. 2 - maa ….. … 3 - torustik ….. … … … 4 - võrguseadmed ….. … … … 5 - mõõteseadmed ….. … … … 6 - mõõteseadmed ….. … … … 7 - tarkvara ….. … … … 8 Seadmed-arvutustehnika ….. … … … 9 Inventar ….. … … … 10 Muud masinad ja seadmed ….. … … … 11 Seadmed-tööriistad ….. … … … 18 (22) Eluiga Kulumi- 2021.a kulum rida Kapitalikulu (aastat) norm (%) (tuh €) 12 Transpordivahendid ….. ….. 13 Rendivarad ….. ….. ….. ….. 14 Liitumistasude kulum ….. 15 Kulum ehk kapitalikulu (liitumistasudeta) ….. Konkurentsiamet seisukoht kapitalikulu osas GV 2021.a-ks prognoositud põhivara kulumi põhjendatuse analüüsimisel hindab Konkurentsiamet esmalt GV põhivara kuluminormide põhjendatust. Hinnataotluses on GV selgitanud, et kasutab AS-ilt Eesti Gaas omandatud varade puhul järjepidevat arvestust st ei ole muudetud vara maksumusi ega kasulikke eluigasid. Mõõteseadmete kohta on GV selgitanud, et alates 2018.a-st soetatud kaugloetavate arvestite kasulikuks elueaks on hinnatud 8 aastat. Hinnang tugineb asjaoludele, et arvestite kommunikatsiooni akumulaatori keskmine eluiga on 8 aastat (vastavalt ettevõtte eelnevale kogemusele ja tootja Honeywell Elster kirjeldusele) ning arvesse on võetud uute tehnoloogiate üha kiiremat moraalset vananemist. GV kuluminormide põhjendatuse hindamiseks võrdles Konkurentsiamet GV põhivara kuluminorme eelnevates menetlustes esitatud andmetega ning Tallinna Tehnikaülikooli eksperthinnangus (Leping nr 308 L, 26.06.2003) märgitud maagaasivõrgu kuluminormidega. Võrdluse tulemusena selgus, et GV kasutatavad põhivara kuluminormid on võrreldavad eeltoodud eksperthinnangus kajastatud maagaasivõrgu kuluminormidega (ettevõte kasutab omandatud varade puhul järjepidevat kulumiarvestust). Lisaks peab Konkurentsiamet põhjendatuks alates 2018.a-st soetatud arvestite kasulikku eluiga 8 aastat ehk kuluminormi 12,5% aastas. Tuginedes eelnevale peab Konkurentsiamet põhjendatuks GV poolt kasutatavaid ja eelnevas tabelis kajastatud kapitalikulu norme (vt Tabel 9 veerg „Kuluminorm“). Lisaks eeltoodule kontrollis Konkurentsiamet GV esitatud põhivarade nimekirju ja leidis, et need ei sisalda mittepõhjendatud varasid MGS § 232 lõike 5 mõistes. Võrguteenuse põhivara maksumustele põhjendatuks peetud kuluminormide rakendamisel kujuneb 2021.a põhivara kulumiks ….. millest ….. on seotud liitumistasudest soetatud põhivaraga. Seega kujuneb võrguteenuse hinda lülitatavaks kapitalikuluks ….. … Konkurentsiamet peab võrguteenuse hinnas põhjendatuks GV 2021.a põhivara kulumit ….. kuna see on kujunenud võrguteenuse varade väärtuse ja põhjendatud kuluminormide alusel ning eristatud on liitumistasudest soetatud varade kulum. 4.4. Põhjendatud tulukus MGS § 232 lg 31 sätestab, et MGS § 23 lg 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind. MGS § 232 lg 7 sätestab, et põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel, et võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali suurus, korrutatakse kaalutud keskmise kapitali hinnaga. 19 (22) Metoodika p 9.2 selgitab, et põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud keskmise kapitali hinna alusel järgneva valemiga: PT = RV x WACC, kus: PT - põhjendatud tulukus; WACC - kaalutud keskmine kapitali hind; RV - reguleeritav vara. Metoodika p 9.3 selgitab, et kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel: WACC = ke x OK / (VK + OK) + k d x VK / (VK + OK) kus: ke - omakapitali hind (%); kd - võlakapitali hind (%); OK - omakapitali osakaal (%); VK - võlakapitali osakaal (%). Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“15. Nimetatud juhendi punkti 5 Tabelis 11 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) gaasi jaotusvõrguettevõtjatele 4,60%. GV taotletud võrguteenuse hinda lülitatud tulukus summas ….. Hinnataotluses on GV prognoosinud regulatsiooniperioodi tulukuseks ….. mille arvutuskäik on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10). Tabel 10 GV tulukuse arvutus Hinnataotluse kohaselt rida Näitaja Ühik 2021 1 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses (PVo) tuh € ….. 2 Investeeringud (I) tuh € ….. 3 Põhivara kulum (PK) tuh € ….. 4 Likvideeritud põhivara (L) tuh € ….. 5 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus (PV1) tuh € ….. 6 Netoväliskäive tuh € ….. 7 Käibekapital = 5% netokäibest (KK) tuh € ….. 8 Reguleeritava vara väärtus (RV) tuh € ….. 9 WACC % ….. 10 Põhjendatud tulukus (PT) tuh € ….. Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse osas Põhjendatud tulukus arvutatakse vastavalt valemile PT = RV × WACC (Metoodika p 9.2), seejuures reguleeritav vara RV = (PV0+PV1)/2 + KK (Metoodika p 8.16). Seega GV Hinnataotluses ning tabelis 15 toodud andmete põhjal kujuneb GV põhjendatud 15 Kehtib alates 01.01.2020; „käskkiri 20.11.2019 nr 1-2/2019-019“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee . 20 (22) tulukuse suurus järgnevalt (tuh €): KK = netoväliskäive × 5% = ….. RV = (PV0+PV1)/2 + KK = ….. PT = RV × WACC = ….. mis on arvutatud matemaatiliselt õigesti ning vastab Hinnataotluses toodud põhjendatud tulukuse suurusele. MGS § 232 lg 8 sätestab, et käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks täiendav analüüs. GV on vastuseks ameti järelepärimisele selgitanud MGS-s toodust erineva käibekapitali arvestuse osas (Küsimustiku töölehel „Tabel G. Põhjendatud tulukus“ on arvestatud netoväliskäibeks 2021.a-ks prognoositud võrguteenuse müügitulu) järgmiselt: „Käibekapitali suurenemise vajadus on oluliselt suurenenud seoses oluliseima kulu Elering ASlt ülekandeteenuse ostukulu tõusuga. Sellest tulenevalt on AS Gaasivõrk pidanud põhjendatuks kasutada käibekapitali arvutamisel jooksva aasta müügitulu. Arvestades, et MGS viitab, et vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks täiendav analüüs, siis ei lähe Gaasivõrk AS lähenemine MGS-ga vastuollu.“ Konkurentsiamet on seisukohal, arvestades GV selgitusi, et käibekapitali aluseks on põhjendatud võtta kolme viimase kalendriaasta aritmeetilistest keskmisest müügitulust erinev näitaja. GV on prognoosinud Hinnataotluses kajastatud netoväliskäibe …… lähtudes regulatsiooniperioodiks prognoositud müügitulust. Konkurentsiamet, kontrollinud tulukuse arvutust, peab võrguteenuse hinnas põhjendatuks tulukust ….., mis on arvutatud matemaatiliselt õigesti ning vastab Hinnataotluses toodud põhjendatud tulukuse suurusele. 5. LUBATUD MÜÜGITULU JA GAASI VÕRGUTEENUSE HIND MGS § 232 lg 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Metoodika p 3.2 kohaselt jaotab Konkurentsiamet kulud järgnevalt: - muutuvkulud, - tegevuskulud - põhivara kulum. Metoodika p 3.3 kohaselt kujuneb kulukomponentide alusel lubatud müügitulu alljärgneva valemi alusel: Tlubatud = MK+TK+PK+PT , kus, Tlubatud - lubatud müügitulu; MK – muutuvkulud; TK - tegevuskulud; PK – põhivara kulum; PT - põhjendatud tulukus. Metoodika p 3.4 selgitab, et võrguteenuse hind arvutatakse alljärgneva valemiga: 21 (22) hindn = Tlubatud / Mn kus: T lubatud - regulatsiooniperioodil lubatud müügitulu; Mn - võrguteenuse müügikogus; hindn - võrguteenuse hind. Metoodika p 3.4 selgitab, et võrguettevõtja võib moodustada tarbijagruppe (jaotusteenuse kasutajad erinevatel töörõhkudel või võimsustel). Võrguettevõtja peab põhjendama erinevate gruppide kulude kujunemist ja sellest tulenevalt erinevate hindade kujunemist vastavalt Metoodika p 3.4 toodud valemile. Lubatud müügitulu kujuneb erinevate võrguteenuste hindade ja nende müügikoguste korrutiste summa alusel, vastavalt sellele võtab võrrand alljärgneva kuju: kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; Mn - vastava võrguteenuse müügikogus; hindn - vastavavõrguteenuse hind; i - kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste arv. GV Hinnataotlus müügitulu ja gaasi võrguteenuse hinna osas (….. GV Hinnataotluses prognoositud müügikoguse 362,47 mln m³ juures kujuneb regulatsiooniperioodi müügitulu järgmiselt: muutuvkulud ….. tegevuskulud ….. kapitalikulu ….. põhjendatud tulukus ….. kokku 25 276,80 tuh € Müügitulu 25 276,80 tuh € korral kujuneb võrguteenuse hinnaks 0,06973 €/m³ (25 276,80 / (362,47 × 1000) = 0,06973) ehk 69,73 €/tuh m³ (0,06973 x 1000 = 69,73). Konkurentsiameti seisukoht müügitulu ja gaasi võrguteenuse hinna osas Käesoleva otsuse punktides 3, 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 toodud põhjendustel pidas Konkurentsiamet põhjendatuks taotletud müügikogust, muutuvkulusid, tegevuskulusid, kapitalikulu ja põhjendatud tulukust. Lähtuvalt eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ka taotletud müügitulu 25 276,80 tuh € aastas ja võrguteenuse hinda 0,06973 €/m3. 6. KOKKUVÕTE Konkurentsiameti hinnangul on AS Gaasivõrk võrguteenuse hinda taotletud muutuvkulud, tegevuskulud, põhivara kapitalikulu ja põhjendatud tulukus ehk nende summana kujunev võrguteenuse lubatud müügitulu põhjendatud. Sellest tulenevalt on müügitulu 25 276,80 tuh € korral põhjendatud ka võrguteenuse hind 0,06973 €/m3. 22 (22) Lähtudes eeltoodust ning juhindudes MGS § 1 lg 2, § 23 lg 2 kuni 5, § 232, § 37 lg 3 punktist 4 ja Metoodikast otsustan: kooskõlastada AS Gaasivõrk kooskõlastamiseks esitatud gaasi võrguteenuse hind 0,06973 €/m3 . Võrguteenuse hinda mõjutavate hinnakomponentide (võrguteenuse müügikogus, kulud) muutumisel tuleb AS-il Gaasivõrk esitada viivitamatult taotlus võrguteenuse uue hinna kooskõlastamiseks. Vastavalt MGS § 23 lg 6 avalikustab jaotusvõrgu ettevõtja võrguteenuse kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ja teavitab tarbijaid uutest hindadest vähemalt kaks kuud ette. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on AS-il Gaasivõrk õigus esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel