Väljavõte (ärisaladuse eemaldatud,
tähistatud ……..*)
OTSUS
29.12.2020 nr 7-3/2020-053
AS-i Gaasivõrk gaasi jaotamise võrguteenuse hinna kooskõlastamise kohta
1. SEADUSANDLIKUD ALUSED, HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE, KÄIK JA
ASJAOLUD
1.1. Seadusandlikud alused ja rakendatav metoodika
Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 23 lg 4 kohaselt peab võrguettevõtja võrguteenuste hinnad
ja nende kehtestamise alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja
Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustamist.
MGS § 37 lg 3 punkt 4 kohaselt on Konkurentsiameti ülesandeks kooskõlastada MGS § 23 lg 4
nimetatud võrguteenuste hinnad. MGS §23 lg 2 kohaselt peavad võrguteenuste hinnad olema
põhjendatud, lähtudes võrgu toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu
kaudu jaotatava gaasi mõõtmise ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest
kulutustest ning põhjendatud tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine
gaasiga.
MGS § 23 lg 3 kohaselt tuleb võrguteenuse hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt.
MGS § 1 lg 2 kohaselt peavad maagaasi ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused
olema koordineeritud ning vastama objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse
põhimõtetele, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning
keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav gaasivarustus.
Vastavalt MGS § 23 lg 41 töötab Konkurentsiamet välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse
metoodika, lähtudes MGS §-des 23 ja 232 sätestatud nõuetest.
MGS § 23 lg 42 sätestab, et Konkurentsiamet avalikustab võrguteenuse hinna arvutamise ühtse
metoodika ning lähtub sellest võrguteenuste hinna kooskõlastamisel. Konkurentsiameti
peadirektori 08.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/2019-016 kehtestati „Gaasi võrguteenuse hinna
arvutamise ühtne metoodika jaotusvõrguettevõtjatele“ (edaspidi Metoodika), mis on
avalikustatud veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.
Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla
2 (22)
kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kooskõlastamisel järgides võrdse
kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist Konkurentsiameti
kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega (regulatsioonimetoodika täpsustamine enne
hinnaregulatsiooni rakendumist) ja hinnaregulatsiooni subjektide teavitamisega, mis loob
võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse
hinnaregulatsiooni menetluse algust. Metoodika ei ole õigusakt, vaid Konkurentsiameti kui
sõltumatu regulaatori kaalutlusõiguse kasutamist tutvustav dokument, millel on halduseväliselt
informatiivne, mitte normatiivne tähendus. Halduseeskirja normid omandavad faktilise
välismõju nende kohaldamise tulemusena.
MGS-st lähtudes teeb Konkurentsiamet võrgutasude kooskõlastamise kohta otsuse 30 päeva
jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka
kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 60
päevani, teatades tähtaja pikendamisest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist.
Taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet,
mis on vajalik taotluse kooskõlastamiseks.
Tulenevalt haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) on Konkurentsiametil õigus määrata
kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. Konkurentsiamet on välja töötanud ja avaldanud
oma veebilehel maagaasi võrguteenuse hindade taotlemise vormid MS Exceli tabelite kujul
(edaspidi Küsimustik; vt http://www.konkurentsiamet.ee/ Regulatsiooniteenistus / Maagaas /
Hinnaregulatsioon / Hinna- või järelevalvemenetluse läbiviimiseks esitatavad andmed / Tabelid
maagaasi võrguteenuse hinna kooskõlastamiseks või järelevalvemenetluse läbiviimiseks).
Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt konkurentsiseadusest (edaspidi KonkS) ja MGS-st ning
täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hinna
aluseks võetud hinnakomponendid sisaldaks üksnes põhjendatud kulusid ja põhjendatud
tulukust.
1.2. Taotleja andmed
AS Gaasivõrk (edaspidi GV) on kantud äriregistrisse 11.07.2013 registrikoodiga 12503841 ja
asukohaga Gaasi tn 5, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11415. Ettevõtte
elektronposti aadress on
[email protected]. Äriregistri andmetel on GV põhitegevusalaks
maagaasi ülekanne ja jaotus maagaasivõrgu kaudu. Lisategevusalaks on muude üld- ja
eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük. Ettevõtte majandusaasta algab 01. jaanuaril ja
lõpeb 31. detsembril ning aktsiakapitali suurus on 2 000 000 eurot. GV omanikuks on AS Eesti
Gaas, mille põhitegevusalaks on gaasimüük magistraalvõrkude kaudu.
Taotluse menetlemise ajal kehtib AS-i Gaasivõrk Konkurentsiameti 16.10.2019 otsusega nr 7-
3/2019-058 kooskõlastatud gaasi jaotamise võrguteenuse hind 0,06456 €/m3 ehk 6,162
€/MWh1 (edaspidi võrguteenuse kehtiv hind). Viimati analüüsiti ettevõtja gaasi võrguteenuse
müügikogust ning enamikku kulusid Konkurentsiameti 14.12.2015 otsuses nr 7.1-7/15-017.
1.3. Haldusmenetluse alustamine, käik ja asjaolud
19.08.2020 registreeriti Konkurentsiametis nr-ga 7-5/20-0144-248-1 GV taotlus gaasi
võrguteenuse hinna …… €/m3 kooskõlastamiseks (edaspidi Hinnataotlus). MGS § 23 lg 5, MGS
§ 10 lg 5, HMS § 33 lg 2 ja § 35 lg 4 koostoimest tulenevalt algas GV taotluse menetluse
1
Gaasi ülemisel kütteväärtusel 10,478 MWh/tuh m 3, mis vastab gaasi ülekandesüsteemihalduri Elering AS-i poolt
alates 01.01.2020 kehtiva gaasi ülekande võrguteenuse hinna kujundamisel arvestatud kütteväärtusele.
3 (22)
tähtaeg 20.08.2020 (nõuetekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast).
04.09.2020 saatis Konkurentsiamet GV-le järelepärimise, milles sooviti, et ettevõtja esitaks
müügi- ja omatarbe koguste, maagaasi hinna, tegevuskulude ja kulumi arvestuse kohta
detailsemaid andmeid ja selgitusi ning põhivara järjepidevuse kontrollimiseks esitaks põhivara
arvestuse andmed ka 2015 ja 2016.a kohta.
22.09.2020 saatis ettevõtja Konkurentsiameti 04.09.2020 järelepärimisele vastuskirja ning
korrigeeritud Hinnataotluse (põhjendatud tulukuse summa täpsustamine, mis ei mõjuta
võrguteenuse hinda).
25.09.2020 saatis Konkurentsiamet GV-le järelepärimise, milles sooviti, et ettevõtja täpsustaks
ja selgitaks ameti poolt ettevõtja 22.09.2020 vastuskirjas tuvastatud andmete vastuolusid ning
vastamata jäänud küsimusi (tegevuskulud, põhivara arvestus).
12.10.2020 saatis ettevõtja Konkurentsiameti 25.09.2020 järelepärimisele vastuskirja.
Vahemikus 16.10.2020 – 06.11.2020 pöördus Konkurentsiamet GV suurtarbijate poole (millest
teavitas ettevõtjat 22.10.2020 kirjas) infopäringutega sh vajadusel korduvalt/ meeldetuletustega
tarbijate enda prognoosi saamiseks 2020 ja 2021 GV-lt ostetava võrguteenuse koguse kohta, ning
sai vastused järelepärimistele 12.11.2020-ks.
22.10.2020 saatis Konkurentsiamet GV-le järelepärimise, milles sooviti GV täiendavaid
selgitusi/ põhjendusi seoses võrguteenuse müügikoguste prognoosimisega, tuginedes seni
kogutud informatsiooni baasil analüüsitule. Amet selgitas seejuures, et müügikoguste prognoosi
põhjendatusel on määrav mõju hinnangu andmisel MGS-le vastava võrguteenuse hinna
kujundamise kohta, kuivõrd müügikoguse prognoosiga seonduv (nt märkimisväärsed erinevused
tegelike näitajatega jm) avaldavad olulist mõju eeskätt muutuvkuludele, aga ka muudele
kulukomponentidele hinnangu andmisel (nt oluline erinevus müügikoguse prognoosnäitajates
võib kujundada oluliselt erinevaks ka muude komponentide osas analüüsitavad näitajad –
osakaalud, ühikkulud jne). Samuti, et ebaselgus prognoosimise põhimõtetes ja prognoosnäitajate
kujunemises ei võimalda piisavalt objektiivsetel alustel anda hinnangut ka müügikogusest vähem
või rohkem sõltuvate kulukomponentide osas. Kirjas teavitas amet ettevõtjat ka infopäringust
suurtarbijatele nende hinnangu saamiseks 2020 ja 2021 maagaasi võrguteenuse tarbimise
prognoosi osas.
26.10.2020 saatis ettevõtja Konkurentsiameti 22.10.2020 järelepärimisele vastuskirja.
13.11.2020 pöördus Konkurentsiamet GV poole maagaasi ja võrguteenuse ostulepingu osas
(lepingu ja/ või lepingu lisade esitamiseks).
18.11.2020 edastas ettevõtja vastuseks Konkurentsiameti 13.11.2020 järelepärimisele
võrguteenuse ostu lepingu/ selle lisad ning uue maagaasi ostulepingu.
Eeltoodust tulenevalt peatus taotluse menetlemise tähtaeg perioodil 05.09.2020 – 22.09.2020,
26.09.2020 – 12.10.2020, 17.10.2020 – 12.11.2020 ja 14.11.2020 – 18.11.2020 (kokku 67
päeva), kuna puudusid hinnamenetluse läbiviimiseks vajalikud andmed, selgitused või
põhjendused.
24.11.2020 pikendas Konkurentsiamet Hinnataotluse menetluse 60 päevani, millest teavitas GV-
d.
04.12.2020 saatis Konkurentsiamet kirjaga nr 7-5/20-0144-330-1 (Hinnang) GV-le seisukohad
taotletud gaasi võrguteenuse hinna kujunemise aluseks olevate komponentide põhjendatuse
4 (22)
kohta. Tulenevalt HMS § 40 lg 1 andis Konkurentsiamet GV-le võimaluse esitada kirjalikult
hiljemalt 28.12.2020 oma selgitused, arvamuse ja vastuväited gaasi võrguteenuse hinna
komponentide osas ning teha taotluses vastavad korrigeerimised.
Perioodil 05.-29.12.2020 toimusid GV ja Konkurentsiameti esindajate vahel infovahetus ja
arutelud võrguteenuse hinna komponentide üle, samuti sai amet suurtarbijalt täpsustused
müügikoguse prognoosi osas.
29.12.2020 registreeriti Konkurentsiametis GV korrigeeritud Hinnataotlus võrguteenuse hinna
kooskõlastamiseks. Ettevõtja tõi mh välja, et taotluse esitamise üheks ajendiks oli asjaolu, et
vältida menetluse viibimisega tekkiva kahju suurenemist. Konkurentsiamet märgib, et kuna on
menetluse läbi viinud vastavalt seaduses sätestatud alustele, ei pea amet taolist GV väidet
põhjendatuks. GV taotluse läbi vaadanud, leidis Konkurentsiamet, et see vastab nõuetele ning
amet arvestab sellega otsuse tegemisel.
Tulenevalt MGS regulatsioonist peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg ajavahemikul
05.12.2020 kuni 29.12.2020 ehk 25 päeva, kuna puudusid hinnamenetluse läbiviimiseks
vajalikud ettevõtja andmed/ selgitused ning digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud taotlus.
Alljärgnevalt on toodud Konkurentsiameti seisukohad GV Hinnataotluse põhjendatuse kohta.
GV Hinnataotluses toodud hinnakomponentide alusel gaasi võrguteenuse hinna kujunemisest
koostas Konkurentsiamet tabeli 1, milles ühtlasi võrreldakse Hinnataotluse komponente kehtiva
otsuse hinnakomponentidega.
Tabel 1 Konkurentsiameti 16.10.2019 otsuse 7-3/ 2019-058 ja GV taotluse andmete võrdlus
16.10.2019
Rida Kirjeldus Ühik otsus 7-3/ Taotlus Muutus
2019-058
1 2 3 4 5
1 Müügikogus mln m3 … … …
2 Võrguteenuse ostukogus, sh mln m3 … … …
2.1. võrguteenuse osutamiseks mln m3 … … …
2.2. omatarbeks mln m3 … … …
2.3. võrgu toimimiseks vajalik gaas mln m3 … … …
3 Võrguteenuse sisseostuhind rõhul üle 16 baari €/tuh m3 … … …
4 Maagaasi ostuhind €/tuh m3 … … …
5 Muutuvkulud, sh tuh € … … …
5.1. võrguteenuse ostukulud tuh € … … …
5.2. maagaasi ostukulu omatarbeks tuh € … … …
5.3. võrgu toimimiseks vajaliku gaasi ostukulu tuh € … … …
6 Tegevuskulud tuh € … … …
7 Põhivara kulum tuh € … … …
8 Põhjendatud tulukus tuh € … … …
9 Lubatud müügitulu tuh € … … …
10 Võrguteenuse hind €/m3 … … …
5 (22)
2. VÕRGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS
Tabel 2 annab ülevaate GV esitatud andmetest Hinnataotluse Küsimustiku leheküljel „Tabel
A.Üldandmed“ toodud torustiku pikkuse, mõõtepunktide, klientide ja töötajate kohta.
Tabel 2 GV maagaasi võrguteenusega seotud üldnäitajad Küsimustiku leheküljel „Tabel
A.Üldandmed“ toodud andmete alusel
Rida Nimetus Ühik 2017 2018 2019 2020 Reg.per.
1 2 … … … … …
1 Gaasitorustiku pikkus km … … … … …
2 Mõõtepunktide arv tk … … … … …
3 Klientide arv tk … … … … …
4 sh vabatarbijad tk … … … … …
5 sh kodutarbijad tk … … … … …
Maagaasi võrguteenusega seotud ... … … … …
6 töötajate arv in
GV osutab jaotusvõrgu kaudu gaasi jaotamise võrguteenust kogu Eesti territooriumil. …………
GV on selgitanud muutuseid klientide arvudes järgmiselt: „… ühel kliendil võib olla mitu erineva
EIC koodiga gaasi tarbivat objekti ja seega ka mitu kehtivat võrgulepingut. Klientide arv
väheneb nende klientide võrra, kes on lõpetanud kõikidel oma objektidel gaasi tarbimise ning
kellel ei ole enam ühtegi kehtivat võrgulepingut ning kasvab nende klientide võrra, kes sõlmivad
esimese võrgulepingu. 2018. aastal toimus AS Gaasivõrk andmebaaside korrastus, mille
tulemusena andmebaasis ühe kliendi kõik objektid viidi kokku ühe primaarse kliendi alla ja selle
korrastuse tulemusel vähenes unikaalsete klientide arv ….. võrra. Lisaks on alates 2017 aastast
kuni tänaseni klientide arv vähenenud ….. võrra tulenevalt korteritega sõlmitud võrgulepingutelt
korteriühistu lepingutele üleminekule. Ülejäänud muutused klientide arvus tulenevad otseselt
sellest, et vähemalt ühte kehtivat võrgulepingut omavate klientide arv on vähenenud. Selgitame
veel, et kui klient mingil objektil lõpetab gaasi tarbimise ja seega ka võrgulepingu, kuid kliendil
on lisaks sellele gaasitarbimise lõpetanud objektile veel üks või mitu kehtiva võrgulepinguga
objekti, kus gaasi edasi tarbitakse, siis klientide arv ei muutu. Samuti ei muutu klientide arv, kui
klient alustab gaasi tarbimist oma teisel või järgneval objektil. Omanikuvahetuste korral, kui uus
omanik jätkab objektil gaasi tarbimist ning sõlmib võrgulepingu, gaasi tarbivate objektide arv
ei muutu, kuid klientide arvu muutus sõltub sellest, kas uuel või vanal omanikul on veel teisi
gaasi tarbivaid objekte. Uute gaasitorustike ehitamisega liidetakse igal aastal keskmiselt
ligikaudu 300 uut gaasi tarbivat objekti. See ei tähenda aga kolmesadat uut klienti, sest uusi
objekte lisandub ka olemasolevatele klientidele. Igal aastal lõpetatakse gaasi tarbimine kahjuks
rohkem kui neljasajal objektil, mistõttu kokkuvõttes gaasi tarbivate objektide arv väheneb igal
aastal enam kui saja võrra.“
Maagaasi võrguteenusega seotud töötajate arv on Hinnataotluse kohaselt vähenenud 2017.a …
inimeselt 2020.a-l …... Sama töötajate arvu prognoosib GV ka regulatsiooniperioodil. Töötajate
arvu vähenemine on ettevõtja selgituste kohaselt seotud mitmete võrguteenuse osutamiseks
vajalike tegevuste ettevõtte oma töötajatega tegemise asendumisel teenuste sisseostuga.
GV on esitanud Konkurentsiametile tegelikud andmed majandusaastate 2017 kuni 2019 kohta
ning prognoositud andmed 2020 (sh võrguteenuse müügi- ja ostukoguste kohta 2020 11 kuu
tegelikud andmed) ja 2021 kohta. Lähtudes eelnevast võtab Konkurentsiamet analüüsimisel
aluseks majandusaastate 2017 kuni 2019 tegelikud andmed (võrguteenuse müügi- ja ostukoguste
kohta ka 2020 11 kuu tegelikud andmed) ja regulatsiooniperioodina käsitleb 2021.a-ks
6 (22)
prognoositud näitajaid.
Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad GV gaasi võrguteenuse hinna
kooskõlastamise kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse Hinnataotluses toodud
andmeid.
3. VÕRGUTEENUSE MÜÜGIKOGUS
Võrguteenuse müügikogustele (müügimahule) hinnangu andmine on oluline, kuna see on
aluseks võrguteenuse hinna arvutamisel. Mida väiksem on müügikogus, seda kõrgemaks
kujuneb võrguteenuse hind.
MGS § 232 lg 1 sätestab, et võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme
kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse
leidmiseks täiendav analüüs. Metoodika p 4.3 selgitab, et vajadus müügikoguse täiendava
analüüsi järele tekib juhul, kui võrguettevõtja on tegutsenud alla kolme kalendriaasta või kui
tarbijate arvus, struktuuris ja müügikoguses on toimunud kolme majandusaasta jooksul
muutused, mis oluliselt mõjutavad müügikoguseid (näiteks tarbijad on loobunud gaasi
tarbimisest või on lisandunud uued tarbijad, tööstustoodangu suurendamine, tööstusettevõtte
taaskäivitamine, jne.).
GV Hinnataotlus müügikoguse (362,47 mln m³) osas
Hinnataotluse kohaselt prognoosib GV regulatsiooniperioodi võrguteenuse müügikoguseks
362,47 mln m³. Ettevõtte võrguteenuse müügikogustest ning nende dünaamikast aastatel 2017-
2020 ja regulatsiooniperioodil annab ülevaate Tabel 3.
Tabel 3 GV gaasi võrguteenuse müügikogused
2020
Rida Nimetus Ühik 2017 2018 2019 progn. Reg.per.
1 2 3 4 5 6 7
1 Võrguteenuse müügikogus mln m³ … … … … …
2 sh kodutarbijad mln m³ … … … … …
3 sh vabatarbijad mln m³ … … … … …
Võrguteenuse
4 % … … … …
müügikoguse muutus
GV on Hinnataotlusele lisatud seletuskirjas ja menetluse käigus antud selgitustes märkinud, et
võrguteenuse kogus on pidevalt vähenenud seoses kaugkütteettevõtete üleminekuga gaasilt
hakkepuidule soojuse tootmisel, kliima soojenemisest tingitud hoonete kütmiseks kasutatava
gaasikoguse vähenemise tõttu ning 2020.a-l on oluliselt mõjunud Covid-19 tulenevad piirangud
ja muutused majanduses.
Konkurentsiameti seisukoht müügikoguse osas
2017.a-l oli GV maagaasi võrguteenuse müügikogus …... Tabelis 3 (vt read 1 ja 4) toodud
andmetest nähtub, et edaspidi on GV võrguteenuse müügikogus iga-aastaselt kahanenud
- 2018 ja 2019 tegelik müügikoguse langus võrreldes eelneva aastaga oli vastavalt 0….... 2020.a-
ks on ettevõtja prognoosinud veel …. müügikoguse langust. Regulatsiooniperioodiks (2021)
prognoositakse aga müügikoguse kasvu (…. ehk ….. m3 aastas (vt tabel 3 read 1 ja 4).
Tabelist 3 nähtub, et kodutarbijate müügikogus oli aastatel 2017-2019 väga stabiilne, olles
7 (22)
vahemikus …….. (vt Tabel 3 rida 2), keskmiselt …….. Regulatsiooniperioodiks on GV
prognoosinud kodutarbijate müügikoguseks ……. (vt Tabel 3 rida 2 veerg Reg.per) lähtudes
viimase 36 kuu2 tegelikest andmetest. See on 1…..
…… madalam aastate 2017-2019 aritmeetilisest keskmisest müügikogusest
……… Võttes arvesse, et käesoleva otsuse koostamise hetkeks on 2020. a-st möödunud juba 11
kuud, aktsepteerib Konkurentsiamet kodutarbijate müügikoguse prognoosi ……., mis
põhineb Hinnataotluse esitamisele eelnenud 36 kuu (dets.2017-nov.2020) ehk kolme 12-kuulise
perioodi ehk kolme aasta tegelikel andmetel.
Vabatarbijate müügikogus oli 2017.a-l ja 2018.a-l sarnasel tasemel (……….ja vähenes 2019.a-l
……... Regulatsiooniperioodiks (2021.a) prognoosib GV vabatarbijate müügikoguse olulist
vähenemist võrreldes 2019.a-ga ehk tasemele …….. (vt Tabel 3 rida 3 veerg Reg.per). GV on
Hinnataotluse menetluse käigus esitanud detailsed andmed suuremate muutuste kohta
vabatarbijate müügikogustes alates jaanuarist 2017 ja selgitused prognoosimisel arvesse võetud
asjaolude kohta (näiteks üleminek teisele kütteliigile/ vähenenud gaasitarbimine
kaugkütteettevõtetes, gaasivõrgus ja tootmises, muutused tööstusettevõtete tootmisprotsessides;
samuti olulised mõjud Covid-19 viiruse piirangutest / majandusmõjudest (nt hotellid, restoranid,
teenindusasutused, büroohooned jms) ning 2020.a soojemast ilmast). Regulatsiooniperioodiks
prognoositud vabatarbijate müügikogus on aga ……..) suurem 2020.a-ks prognoositust, mil
toimusid suurimad (sh püsiva iseloomuga) muutused / langused tarbimisstruktuuris. Seega näeb
võrguettevõtja regulatsiooniperioodil 2020.a negatiivsetest mõjudest taastumist üldiselt
langustrendis oleva mittetaastuva kütuse (maagaasi) tarbimisel.
Konkurentsiamet teostas GV poolt esitatud müügikoguste alusel kontrollarvutuse võttes arvesse
MGS-is ja Metoodikas kirjeldatud müügikoguse prognoosimise põhimõtteid3 ning ettevõtte
poolt esitatud täiendavaid eespool kirjeldatud vabatarbijate müügikogust mõjutavaid asjaolusid.
GV poolt regulatsiooniperioodiks prognoositud müügikogus ei erine oluliselt Konkurentsiameti
poolt teostatud kontrollarvutuse tulemusest, mistõttu on amet seisukohal, et ettevõtja on
Hinnataotluses prognoosinud vabatarbijate regulatsiooniperioodi müügikoguse
põhjendatud tasemele (3……).
Lähtudes eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks GV Hinnataotluses
regulatsiooniperioodiks prognoositud gaasi võrguteenuse müügikogust kokku 362,47 mln
m³ ……..
4. VÕRGUTEENUSE HINNA KOMPONENDID
MGS § 23 lg 2 kohaselt peavad võrguteenuste hinnad olema põhjendatud, lähtudes võrgu
toimimiseks ja arendamiseks, töö- ja varustuskindluseks, võrgu kaudu jaotatava gaasi mõõtmise
ja mõõtmisandmete edastamiseks ja arvestamiseks vajalikest kulutustest ning põhjendatud
tulukusest nii, et oleks tagatud tarbija häireteta varustamine gaasiga.
MGS § 23 lg 3 kohaselt tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud:
2
Detsember 2017 kuni november 2020.
3
Sh lähtudes müügikoguse prognoosimisel Hinnataotluse esitamisele eelnenud 36 kuu (dets.2017-nov.2020) ehk
kolme 12-kuulise perioodi tegelikest andmetest (käesoleva otsuse koostamise hetkeks on 2020. a-st möödunud
juba 11 kuud) tarbimise osas, mis ei tingi erisusi analüüsimisel Metoodika p 4.3 lähtuvalt.
4
Konkurentsiametile on müügikoguste kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega
(kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.
8 (22)
1) vajalike tegevuskulude katmine,
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks,
3) keskkonnanõuete täitmine,
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine,
5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt,
6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise
põhjendatud kulud.
MGS § 232 lg 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma
kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise.
Metoodika p 5 selgitab, et mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtte
majandustegevusega, vaid sõltuvad täielikult ettevõttevälistest teguritest. Mittekontrollitavaid
kulusid võivad sisaldada nii muutuvkulud (administratiivselt reguleeritud teenuste tasud ja
hinnad) kui ka tegevuskulud (riigilõiv, maamaks, riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise
tasu jne). Juhul kui mittekontrollitavad kulud on põhjendatud (tõendatud), rakendatakse nende
suhtes täielikku hindades kajastamise printsiipi.
4.1. Muutuvkulud
Metoodika p 6.2 selgitab, et muutuvkulud on kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse
muutumisest. Muutuvkulud on seotud selliste teenuste või kaupade kasutamisega, mis on otseselt
seotud gaasi võrguteenuse müügikogusega (näiteks sisseostetav gaasi ülekande- ja/või
jaotusteenus, rõhu regulaatorites (rõhualandajates) gaasi eelnevaks soojendamiseks vajalik
elektri- või gaasienergia jms). Metoodika p 6.3 selgitab, et muutuvkulud saadakse vajalike
teenuste või kaupade hindade korrutamisel teenuse või kauba ostukogusega.
GV Hinnataotlus muutuvkulude (……. osas
Hinnataotlusest tulenevalt prognoosib GV regulatsiooniperioodi võrguteenuse muutuvkuludeks
…… (vt Tabel 1 rida 5 veerg 4), sh gaasi võrguteenuse kulu …… (vt tabel
1 rida 5.1 veerg 4), maagaasi ostukulu omatarbeks5 ….. (vt tabel 1 rida 5.2 veerg 4) ja
võrguteenuse toimimiseks vajaliku gaasi6 (edaspidi võrguteenuse gaas) ostukulu …… (vt tabel 1
rida 5.3 veerg 4). Prognoositud võrguteenuse müügikogus 362,47 mln m³ (vt tabel 1 rida 1 veerg
4) ning prognoositud gaasi omatarbe ja võrguteenuse gaasi kogus 1….. vt tabel 1 read 2.2 ja 2.3
veerg 4) kokku moodustavad võrguteenuse ostukoguse ….. (vt tabel 1 rida 2 veerg 4).
Muutuvkulud saadakse prognoositud võrguteenuse ostukoguse …… korrutamisel võrguteenuse
ostuhinnaga …… (vt tabel 1 rida 3 veerg 4) ning prognoositud gaasi koguse …… korrutamisel
maagaasi hinnaga …..….. (vt tabel 1 rida 4 veerg 4).
Hinnataotluses ja täiendavates materjalides kajastatud aastate 2017-2019 ja
regulatsiooniperioodi, samuti viimase 12-kuulise perioodi (dets.19-nov.20) võrguteenuste ostu-
ja müügikogused ning tarbitavad gaasikogused on kajastatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 4).
5
Maagaasi omatarve on gaasi kulu gaasi soojendamiseks ja gaasi regulaatorpunktide soojendamiseks.
6
Võrguteenuse toimimiseks vajalik gaas on GV gaasivõrku siseneva ja gaasivõrgust väljuva mõõdetud gaasikoguse
vahe tulenevalt võrku siseneva ja võrgust väljuva gaasi temperatuuri ja rõhu erinevusest.
9 (22)
Tabel 4 GV võrguteenuse ostu- ja müügi- ning tarbitava gaasi kogused
dets.19-
Rida Nimetus Ühik 2017 2018 2019 Reg.per.
nov.20
1 2 3 4 5 6 7
1 Võrguteenuse müügikogus mln m³ …. …. …. …. 362,47
2 sh kodutarbija mln m³ …. …. …. …. ….
3 Gaasi ostukogus mln m³ …. …. …. …. ….
4 sh omatarve mln m³ …. …. …. …. ….
5 sh võrguteenuse gaas mln m³ …. …. …. …. ….
Võrguteenuse ostukogus (rida
6 mln m³ …. …. …. …. ….
1 + 3)
Gaasi ostukoguse ja
7 % …. …. …. …. ….
võrguteenuse ostukoguse suhe
8 sh omatarve % …. …. …. …. ….
9 sh võrguteenuse gaas % …. …. …. …. ….
Võrguteenuse gaasi koguse ja …. …. …. …. ….
10 %
kodutarbijate müügikoguse suhe
Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude osas
GV muutuvkulude põhjendatusele hinnangu andmiseks analüüsib Konkurentsiamet alljärgnevalt
esmalt ettevõtja prognoositud võrguteenuse ja gaasi ostukoguseid ja siis hindasid.
Gaasi ostukogus on MGS § 23 lg 3 p 6 kohane võrguteenuse osutamisel kasutatav gaasi kogus.
Eelnevast tabelist (vt Tabel 4) selgub, et regulatsiooniperioodiks prognoositud gaasi ostukogus
on …. mis moodustab 0….. võrguteenuse ostukogusest …..³ (vt Tabel 4 rida 6 veerg 7).
Regulatsiooniperioodiks prognoositud gaasi ostukogus ….. on absoluutsuuruses madalam
aastate 2017-2019 tegelikest näitajatest (vastavad näitajad 2…… ja ei erine oluliselt perioodi
dets.19-nov.20 näitajast (…… Gaasi ostukoguse osatähtsus võrguteenuse ostukogusest on 2019.
aastaks oluliselt langenud ….. vähenedes viimase 12 kuu arvestuses veelgi (…..
Konkurentsiamet on seisukohal, et kui analüüsitav näitaja on ühel aastal kasvanud ja järgmisel
kahanenud või vastupidi, saab üldjuhul võrrelda prognoositavat näitajat kolme aasta keskmise
tasemega. Kui analüüsitav näitaja on aga pidevalt kasvanud või kahanenud ning on teada
eelnimetatud trendi põhjustavad asjaolud, mille põhjal ei ole alust prognoosida trendi muutust,
siis on põhjendatud hinnata prognoosi viimase tegeliku näitaja alusel.
Gaasi ostukogus kujuneb omatarbe gaasist (gaasi edastamisega seotud kogus) ning võrguteenuse
gaasist (võrku siseneva ja võrgust väljuva mõõdetud gaasikoguse vahe). Omatarbe gaasikoguse
osatähtsus võrguteenuse ostukogusest on olnud kolmel viimasel (2017 – 2019) aastal stabiilne,
vastavalt ….. (vt Tabel 4 rida 7 veerud 3 – 5). Lähtuvalt asjaolust, et gaasi omatarbe koguse
osatähtsus on püsinud kolmel viimasel aastal stabiilsena, vastavalt ….. ning võrguteenuse
osutamisel kasutatava omatarbe gaasi osatähtsus võrguteenuse ostukogusest
regulatsiooniperioodil ei ületa viimaste tegelike näitajatega aastate osatähtsuseid, saab
7
Konkurentsiametile on osakaalude kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud
Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.
10 (22)
Konkurentsiamet pidada põhjendatuks GV omatarbe gaasi kogust …...
Võrguteenuse gaasi osatähtsus võrguteenuse ostukogusest on 2019. aastaks võrreldes eelnevate
aastatega langenud 2017. aasta 0…….
Tabelist 4 nähtub ka, et võrguteenuse gaasi kogus väheneb kodutarbijatele müüdava
võrguteenuse koguse suhtes (kauglugemisega arvestite vahetus puudutabki olulises osas
kodutarbijaid), olles GV regulatsiooniperioodi prognoosis (… eelnevate perioodide, sh viimase
12 kuu tegelikest näitajatest madalam (vt Tabel 4 rida 10). See näitab seda, et ettevõtja on uute
arvestite paigaldamisest tuleneva (võrguteenuse gaasi kogust vähendava) mõju arvesse võtnud.
Eeltoodust tulenevalt saab Konkurentsiamet pidada võrguteenuse gaasi koguse
prognoosimisel põhjendatuks põhimõtet võtta arvestuse aluseks viimase 12-kuulise
perioodi tegelik osatähtsus … Lähtudes eespool mainitud suhtest …. ja käesoleva otsuse
punktis 3 põhjendatuks peetud müügikogusest (362,47 mln m3), peab Konkurentsiamet
põhjendatuks võrguteenuse gaasi koguse …… aastas lülitamist võrguteenuse muutuvkulude
arvestusse.
Lähtuvalt eeltoodust ja asjaolust, et amet on käesoleva otsuse punktis 3 pidanud põhjendatuks
võrguteenuse müügikogust 362,47 mln m3 ning käesolevas punktis gaasi omatarbe kogust ….. ja
võrguteenuse gaasi kogust ….., peab Konkurentsiamet põhjendatuks ka GV Hinnataotluses
regulatsiooniperioodiks prognoositud võrguteenuse ostukogust ….. ning võrguteenuse
osutamisel kasutatavat gaasi kogust 1….. . Märgime, et võrguteenuse gaasi kogus peaks ka
edaspidi järk-järgult langema, jõudmaks lähiaastatel minimaalsele võimalikule tasemele.
Võrguteenust ostab GV 31.07.2013 gaasi ülekandeteenuse osutaja Elering AS-iga (endine
teenuse osutaja oli AS EG Võrguteenus) sõlmitud lepingu nr VTL-2013-1 alusel.
Konkurentsiamet on kooskõlastanud Elering AS-ile 16.06.2020 otsusega nr 7-3/2020-024
võrguteenuse hinnaks 3,64 €/MWh ehk 38,14 €/tuh m³, millest tulenevalt on põhjendatud
ostetava võrguteenuse kulude leidmisel kasutada eelnimetatud võrguteenuse hinda.
Omatarbe- ja võrguteenuse gaasi (maagaasi) ostuhinnaks on GV Hinnataotluses prognoosinud
…..
18.11.2020 edastatud e-kirjas selgitas GV Konkurentsiametile, et pidas 2020. aasta novembris
läbirääkimisi ….. gaasi avatud tarne lepingu muutmiseks. Läbirääkimiste käigus saavutati
maagaasi ostuks varasemast lepingust soodsamad tingimused ning 18.11.2020 sõlmiti ka uus
leping nr 0190020484 (edaspidi Leping).
Nimetatud Lepingu p 1.1. tulenevalt ostab GV perioodil 01.01.2021 kuni 31.12.2021 oma
jaotusvõrgu toimimiseks (jaotusvõrgu bilansi tagamiseks ja jaotusvõrgu omatarbe objektide
11 (22)
gaasiga varustamiseks) gaasi orienteeruvalt koguses …
….
….
……
…...
…….
Konkurentsiamet teostas GV regulatsiooniperioodil kasutatava maagaasi hinna põhjendatuse
hindamiseks kontrollarvutuse lähtudes 18.11.2020 sõlmitud Lepingu tingimustest järgmiselt (vt
ka tabel 5):
1) ……..
2) …….
…….
TTF, Ülemine kütteväärtus,
Kuu €/MWh MWh/tuh m³
…… ……
…… …… ……
…… …… ……
…… …… ……
…… …… ……
…… …… ……
…… …… ……
…… …… ……
…… …… ……
…… …… ……
…… …… ……
…… …… ……
…… ……
…… …… ……
…… … ……
…
…… …… ……
…… ……
……..). Konkurentsiameti kontrollarvutuse tulemusena saadud hind …… on sarnane
8
Leitav www.powernext.com/futures-market-data.
9
Leitav https://elering.ee/vorgugaasi-kvaliteet
12 (22)
Hinnataotluses prognoositud gaasi hinnaga …. (erinevuse mõju taotletavale võrguteenuse
hinnale puudub10). Võttes arvesse, et GV Hinnataotluses prognoositud maagaasi hind on
lähedane Konkurentsiameti kontrollarvutuse tulemusel saadud maagaasi hinnale ning et
maagaasi ostuhinna arvestamise aluseks olevad andmed võivad muutuda (nii suureneda kui
väheneda), peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud
maagaasi ostuhinda ….
Korrutades Hinnataotluses prognoositud ja käesolevas punktis põhjendatuks peetud
võrguteenuse ostu koguse …. Elering AS-ile Konkurentsiameti 16.06.2020 otsusega nr 7-3/2020-
024 kooskõlastatud võrguteenuse hinna 38,14 €/tuh m³ ning võrguteenuse osutamiseks
vajaliku gaasi koguse …. maagaasi ostuhinnaga ….. ning liites vastavate korrutiste tulemused,
kujuneb muutuvkulude summaks ……. mis vastab Hinnataotluses prognoositud muutuvkulude
summale ….
Lähtuvalt eeltoodust peab Konkurentsiamet põhjendatuks GV Hinnataotluses
regulatsiooniperioodiks prognoositud muutuvkulusid summas ….
4.2. Tegevuskulud
MGS § 232 lg 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma
kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise.
Põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest printsiipidest:
1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (edaspidi THI)
dünaamikaga;
2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas
eksperthinnangud);
3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste
sarnaste ettevõtjate kuludega.
MGS § 232 lg 2 sätestab, et hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;
3) põhitegevusega mitteseotud kulusid;
4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;
5) finantskulusid;
6) dividendide tulumaksukulu;
7)muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.
Metoodika p 7.3 selgitab, et kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab ettevõtte tegevuskulude
muutust aastate lõikes, mis üldjuhul ei tohi suureneda rohkem kui THI. Varasemate aastate THI
väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee, jooksva aasta THI väärtus võetakse
Rahandusministeeriumi majandusprognoosist (avaldatud www.rahandusministeerium.ee).
Metoodika p 7.4 selgitab, et süvaanalüüs peab sisaldama tegevuskulude detailset kululiikide
10
Erinevus prognoositud maagaasi hinnast ……. võrguteenuse hinda ei mõjuta (hind kujuneb mõlemal juhul …..).
11
Konkurentsiametile on muutuvkulu komponentide kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema
täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest
andmetest.
13 (22)
jaotust kolme viimase kalendriaasta lõikes ning prognoosi regulatsiooniperioodiks. Süvaanalüüsi
käigus peab ettevõtja põhjendama taotletavate kululiikide vajadust, muutumist ja
kuluefektiivsust. Süvaanalüüsi läbiviimisel võrreldakse erinevate kululiikide erikulu
dünaamikat.
Metoodika punkt 7.5 selgitab, et ettevõtja tegevuskulude põhjal arvutatud erikulusid
(tegevuskulude summa müügikoguse kohta) võrreldakse sarnaste ettevõtjate tegevuskulude
erikuluga. Vajadusel võib Konkurentsiamet analüüsida ka sarnaste ettevõtjate kululiike ja nende
erikulu (näiteks ettevõtjate tööjõukulu, hooldus- ja remondikulu jms kulu müügikoguse kohta).
GV Hinnataotlus tegevuskulude …… osas
GV taotleb võrguteenuse hinda tegevuskulusid summas …… aastas. Hinnataotluses kajastatud
GV tegevuskulude dünaamika on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 6).
Tabel 6 GV tegevuskulud
27.05.2015
Reg.
Rida Nimetus Ühik otsus nr 7.1- 2017 2018 2019
periood
7/15-00412
Tegevuskulud võrgu-
1 tuh € ….. ….. ….. ….. …..
teenuse osutamisel kokku
Tegevuskulud ilma IT
2 tuh € ….. ….. ….. ….. …..
kulumikomponendita13
Muutus võrreldes eelneva
3 % ….. ….. …..
veeruga
4 THI % ….. ….. ….. …..
Konkurentsiameti seisukoht tegevuskulude osas
Eelnevast tabelist (vt Tabel 6) nähtub, et GV tegevuskulud (ilma IT kulumikomponendita) on
2017.a-l olnud …… vähenenud 2018.a-l …… ning 2019.a- l kasvanud ….. Samal ajal olid
Konkurentsiameti poolt 14.12.2015 otsusega 7.1- 7/15-017 (edaspidi 2015 Otsus) põhjendatuks
loetud tegevuskulud (regulatsiooniperiood 2016) ….. Regulatsiooniperioodiks prognoosib GV
tegevuskulusid sarnasel tasemel 2019.a- ga ehk ….. (vt Tabel 6 rida 2), mis sisaldavad mh
põhjendatud kulusid Covid-19 viiruse levikut tõkestavate ja personali kaitsvate meetmete -
isikukaitsevahendite soetamine, transpordivahendite kasutamise ümberkorraldamine jm, et
tagada igal ajahetkel elutähtsa teenuse toimimine ja kaitsevahenditega varustatus teenuse
osutamisel - ja muude töötervishoiu vajaduste tarbeks, kokku ….. Viimati nimetatud kulude
jätkumise vajadust ja suurust on asjakohane (üle) hinnata järgmise hinnamenetluse käigus,
lähtuvalt Covid-19 viiruse leviku ohjamist tagavate meetmete sisust aastatel 2022-2023 ja
edaspidi. Võrreldes 2015 Otsuse kohase kuluga …… kujuneb ülejäänud tegevuskulude kasvuks
…….
….. mis ületab mõnevõrra THI kasvu samal perioodil …… Võttes arvesse aga asjaolu, et
nimetatud kulus sisaldub mitmete ettevõtja jaoks paratamatute kulude
12
14.12.2015 otsusega 7.1-7/15-017 loeti põhjendatuks 27.05.2015 otsuse nr 7.1-7/15-004 (tegevuskulude
komponente analüüsiti põhjalikumalt) kohane tegevuskulude summa ….. kuivõrd eelnenud poole aasta jooksul ei
toimunud tegevuskuludes olulisi muutusi (regulatsiooniperiood 2016).
13
…….
14
10,7% [1×(100+3,4)/100×(100+3,4)/100×(100+2,3)/100×(100-0,2)/100×(100+1,4)/100×100-100=10,7].
Statistikaameti andmetel oli THI muutus aastatel 2017, 2018 ja 2019 vastavalt 3,4%, 3,4% ja 2,3% ning
Rahandusministeeriumi 2020 suvise majandusprognoosi kohaselt on THI muutus 2020.a-l -0,2% ja 2021.a-l 1,4%.
14 (22)
suurenemine võrreldes 2015. aasta kuludega (näiteks täiendavate side- ja
telekommunikatsioonikulude jm lisandumine tingituna kauglugemisfunktsiooniga varustatud
mõõtepunktide arvu 16,3 kordsest kasvust perioodil 2015-2020, muud kauglugemisfunktsiooni
tagavad kulud (sh IT-alased); samuti maamaksu, riigilõivude, tehnovõrkude talumistasude
suurenemine) on Konkurentsiamet seisukohal, et GV prognoosituid tegevuskulude suurenemist
üle THI kasvu võib pidada põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust aktsepteerib Konkurentsiamet
GV regulatsiooniperioodi tegevuskulude prognoosi summas ……
Märgime kuluefektiivse juhtimise osas, et vabaturu tingimustes tegutseval ettevõttel tuleb
hinnastamisel lähtuda turul valitsevast olukorrast ja konkurentsis püsimiseks vajalikust
hinnatasemest. Järgides analoogiat vabaturul tegutsevate ettevõtjatega, ei saa Konkurentsiamet
aktsepteerida teenusel olulist kulude kasvatamist ka monopoolses sektoris (kulude osas, mis on
ettevõtja kontrollitavad ja peavad MGS-st tulenevalt lähtuma kuluefektiivsusest). Monopoolsete
ettevõtete regulatsioonile allutamise eesmärk on suunata neid majandustegevuses käituma
võimalikult sarnaselt turukonkurentsis tegutsevate ettevõtjatega. Eelnevat põhimõtet/eesmärki
kannab ka MGS § 232 lg 3, mille kohaselt tuleb võrguettevõtjal võrguteenuse osutamisel
järgida kuluefektiivsuse põhimõtet, seda eriti müügikoguste langeva trendi tingimustes.
4.3. Kapitalikulu
MGS § 23 lg 3 p 2 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud
investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks.
MGS § 232 lg 4 sätestab, et hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel
lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast.
MGS § 232 lg 5 sätestab, et põhivara hulka ei arvestata (Metoodika p 8.10):
1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;
2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid;
3) tagastamatu abi raames (sealhulgas sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;
4) liitumistasudest soetatud põhivara;
5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.
MGS § 232 lg 6 (Metoodika p 8.13) sätestab, et põhivara väärtuse arvestus on järjepidev ning
jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutmisel.
MGS § 232 lg 9 (Metoodika p 8.5) sätestab, et põhivara kulumi (kapitalikulu) arvutamisel
lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis
vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.
Metoodika p 8.2 selgitab, et põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks
tehtud kulutuste tagasiteenimine võrguteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea
jooksul.
Metoodika p 8.3 selgitab, et kuluminorm on vara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus.
Erinevatel põhivaradel võib olla erinev kasulik tehnilise eluiga ja seega ka kuluminorm. Põhivara
kasuliku tehnilise eluea põhjendamisel kontrollib Konkurentsiamet järgmisi asjaolusid:
1) põhivara eeldatav kasutamise aeg;
2) põhivara oodatav füüsiline kulumine;
3) põhivara tehniline või moraalne vananemine.
Metoodika p 8.4 selgitab, et põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit.
15 (22)
Metoodika p 8.6 selgitab, et jooksval majandusaastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta
kulumi arvestusse nii, et investeeritud vara soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5 ning
järgnevatel aastatel võetakse nimetatud põhivara kulumi arvestusse kogu soetusmaksumuse
ulatuses. Jooksval majandusaastal arvestusest eemaldatud põhivara (müük, likvideerimine,
mahakandmine) võetakse selle aasta kulumi arvestusse nii, et eemaldatud põhivarade
soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5.
Metoodika p 8.7 selgitab, et reguleeritava põhivara väärtus on ettevõtja investeeritud
võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa.
Metoodika p 8.15 (MGS § 232 lg 8) selgitab, et käibekapitali suurus on viis protsenti viimase
kolme kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Kui andmetest selgub, et kolme aasta
keskmisest käibekapitali suurusest ei piisa õigeaegselt võrguteenuse osutamiseks vajalike
kaupade ja teenuste eest tasumiseks, teostatakse käibekapitali vajaduse osas täiendav analüüs.
Metoodika p 8.8 selgitab, et põhivara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja
regulatsiooniperioodiks prognoositud põhjendatud investeeringud kooskõlas Metoodika p-des
8.9., 8.10., ja 8.13. toodud põhimõtetega.
Metoodika p 8.9 selgitab, et teistele gaasivõrgu ettevõtjatele tasutud liitumistasud arvestatakse
põhivara hulka.
Metoodika p 8.11 selgitab, et võrguettevõtja raamatupidamises tuleb põhivara eristada tegevuste
kaupa. Konkurentsiamet analüüsib põhivara jaotust erinevate tegevusalade vahel ning kontrollib,
et müüdavad kaubad ja teenused ei sisaldaks tegevusalade ristsubsideerimist.
Metoodika p 8.16 selgitab, et regulatsiooniperioodi reguleeritava vara ehk investeeritud kapitali
keskmine väärtus arvutatakse alljärgnevalt:
RV = (PV0+PV1)/2 + KK
kus:
RV – reguleeritava vara väärtus,
PV0 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta alguses,
PV1 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus,
KK - käibekapital.
Metoodika p 8.17 selgitab, et põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus arvutatakse:
PV1= PV0 + I – PK - L
kus:
PV0 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta alguses,
PV1 - põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus,
I – põhivara investeeringud,
PK – põhivara kulum;
L – majandusaastal eemaldatud (müüdud või mahakantud) põhivara jääkmaksumus.
Võrguteenuse osutamisel kasutatav põhivara
Võrguteenuse hinda lülitatava kapitalikulu ehk kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse
osutamiseks vajalikust põhivarast. Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu GV poolt
soetatud võrguteenusega seotud põhivarale. Jaotusvõrgu põhivara oli kuni aastani 2018
emaettevõtte AS Eesti Gaas bilansis ning antud rendilepinguga vastutavale kasutusele AS
Gaasivõrgule. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist on jaotusvõrgu põhivara GV omandis ja bilansis.
Põhivara bilansilised maksumused ja kulumiarvestuse järjepidevus üleandmisega ei muutunud.
16 (22)
Valdav osa võrguteenusega seotud põhivara oli kuni 2018.a lõpuni emaettevõtte AS Eesti Gaas
bilansis ning antud rendilepinguga vastutavale kasutusele GV-le. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist
on võrguteenuse põhivara GV omandis ja bilansis. Varade üleminekul jätkas GV emaettevõttes
rakendatud põhivarade arvestust. Põhivara bilansilised maksumused ja kulumiarvestuse
järjepidevus üleandmisega ei muutunud. Sellest muutusest tulenevalt ei ole alljärgnevates
andmetes eristatud aastatel 2015-2018 AS Eesti Gaas omandis olnud võrguteenuse varasid, vaid
on esitatud varade koondandmed.
Hinnataotluses esitas ettevõtja andmed põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute
ning kapitalikulu summade kohta (vt Tabel 7). Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult GV poolt
võrguteenuse osutamisel kasutatavate põhivarade arvestus.
Tabel 7 GV võrguteenuse põhivara
rida Võrguteenuse põhivara ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Võrguteenuse põhivara kokku
1 Soetusmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
2 Jääkmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
3 Investeeringud tuh € …… …… …… …… …… …… ……
4 Kulum (kapitalikulu) tuh € …… …… …… …… …… …… ……
Muud põhivara liikumised
tuh € …… …… …… …… …… …… ……
5 jääkmaksumuses
6 Soetusmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
7 Jääkmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
Liitumistasudest soetatud põhivara
8 Soetusmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
9 Jääkmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
10 Investeering liitumistasudest tuh € …… …… …… …… …… …… ……
11 Liitumistasude kulum tuh € …… …… …… …… …… …… ……
12 Soetusmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
13 Jääkmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
Võrguteenuse vara ilma liitumistasudeta
14 Soetusmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
15 Jääkmaksumus aasta algul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
17 Investeeringud tuh € …… …… …… …… …… …… ……
19 Kulum (liitumistasudeta) tuh € …… …… …… …… …… …… ……
20 Keskmine kuluminorm % …… …… …… …… …… …… ……
21 Soetusmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
22 Jääkmaksumus aasta lõpul tuh € …… …… …… …… …… …… ……
GV esitatud andmed investeeringute kohta
Hinnataotluse kohaselt on GV aastatel 2015-2021 teostanud/planeerib teostada investeeringuid
kogusummas ….. millest liitumistasud moodustavad ….. ja ettevõtja omavahendid ….. Ülevaade
teostatud ja planeeritavatest investeeringutest on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 8):
Tabel 8 Investeeringud
rida Investeeringud Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 KOKKU
1 Investeeringud, sh tuh € …. …. …. …. …. …. …. ….
2 torustik ……. tuh € …. …. …. …. …. …. …. ….
3 võrguseadmed …… tuh € …. …. …. …. …. …. …. ….
4 mõõteseadmed ….. tuh € …. …. …. …. …. …. …. ….
5 mõõteseadmed …… tuh € …. …. …. …. …. …. …. ….
17 (22)
rida Investeeringud Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 KOKKU
6 tarkvara ….. tuh € …. … … … … … … …
seadmed-arvutustehnika ……
… … … … … … … …
7 tuh €
seadmed-tööriistad, invertar ……
… … … … … … … …
8 tuh €
muud masinad ja seadmed …..
… … … … … … … …
9 tuh €
10 transpordivahendid ….. tuh € … … … … … … … …
11 rendivarad-masinad ….. tuh € … … … … … … … …
12 Liitumistasude investeering tuh € … … … … … … … …
13 Investeeringud liitumistasudeta tuh € … … … … … … … …
Eelnevas tabelis on kajastatud nii GV enda poolt teostatud ja teostatavad investeeringud kui ka
aastatel 2015-2018 tema emaettevõtja AS Eesti Gaas poolt võrguteenuse varadesse (mis olid
antud GV haldusesse) tehtud investeeringud.
Konkurentsiameti seisukoht investeeringute osas
Konkurentsiamet, lähtudes GV esitatud andmetest ja selgitustest, peab põhjendatuks eelnevas
tabelis (vt Tabel 8) kajastatud investeeringuid, sest need teostatakse maagaasi tarbijatele
katkematu maagaasi tarbimise võimaldamiseks. Tulenevalt eeltoodust aktsepteerib
Konkurentsiamet GV poolt aastatel 2015-2019 teostatud ja aastateks 2020-2021
planeeritud investeeringuid kogusummas ….. millest liitumistasud moodustavad …. ja
ettevõtja omavahendid ….. Konkurentsiamet peab põhjendatuks arvestada nimetatud
investeeringud ka põhivara koosseisu.
Tabelist (vt Tabel 7) nähtub, et regulatsiooniperioodi (2021.a) alguses on GV
omavahenditest ja laenukohustustest soetatud võrguteenuse osutamisel kasutatava vara
soetusväärtus ……. (vt Tabel 7 read 14 ja 15).
GV taotletud võrguteenuse hinda lülitatud kapitalikulu …….
Hinnataotluse kohaselt arvestab GV regulatsiooniperioodi kapitalikulu kogusummaks ….. tuh €.
Sellest ….. on liitumistasudest soetatud varade kapitalikulu ning …. võrguteenuse tasusse
lülitatav kapitalikulu. Hinnataotluses esitatud kapitalikulu jagunemine varagruppide vahel on
esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 9).
Tabel 9 GV kapitalikulu
Eluiga Kulumi- 2021.a kulum
rida Kapitalikulu
(aastat) norm (%) (tuh €)
1 Kulum ehk kapitalikulu kokku, sh ….
2 - maa ….. …
3 - torustik ….. … … …
4 - võrguseadmed ….. … … …
5 - mõõteseadmed ….. … … …
6 - mõõteseadmed ….. … … …
7 - tarkvara ….. … … …
8 Seadmed-arvutustehnika ….. … … …
9 Inventar ….. … … …
10 Muud masinad ja seadmed ….. … … …
11 Seadmed-tööriistad ….. … … …
18 (22)
Eluiga Kulumi- 2021.a kulum
rida Kapitalikulu
(aastat) norm (%) (tuh €)
12 Transpordivahendid ….. …..
13 Rendivarad ….. ….. ….. …..
14 Liitumistasude kulum …..
15 Kulum ehk kapitalikulu (liitumistasudeta) …..
Konkurentsiamet seisukoht kapitalikulu osas
GV 2021.a-ks prognoositud põhivara kulumi põhjendatuse analüüsimisel hindab
Konkurentsiamet esmalt GV põhivara kuluminormide põhjendatust.
Hinnataotluses on GV selgitanud, et kasutab AS-ilt Eesti Gaas omandatud varade puhul
järjepidevat arvestust st ei ole muudetud vara maksumusi ega kasulikke eluigasid.
Mõõteseadmete kohta on GV selgitanud, et alates 2018.a-st soetatud kaugloetavate arvestite
kasulikuks elueaks on hinnatud 8 aastat. Hinnang tugineb asjaoludele, et arvestite
kommunikatsiooni akumulaatori keskmine eluiga on 8 aastat (vastavalt ettevõtte eelnevale
kogemusele ja tootja Honeywell Elster kirjeldusele) ning arvesse on võetud uute tehnoloogiate
üha kiiremat moraalset vananemist.
GV kuluminormide põhjendatuse hindamiseks võrdles Konkurentsiamet GV põhivara
kuluminorme eelnevates menetlustes esitatud andmetega ning Tallinna Tehnikaülikooli
eksperthinnangus (Leping nr 308 L, 26.06.2003) märgitud maagaasivõrgu kuluminormidega.
Võrdluse tulemusena selgus, et GV kasutatavad põhivara kuluminormid on võrreldavad
eeltoodud eksperthinnangus kajastatud maagaasivõrgu kuluminormidega (ettevõte kasutab
omandatud varade puhul järjepidevat kulumiarvestust). Lisaks peab Konkurentsiamet
põhjendatuks alates 2018.a-st soetatud arvestite kasulikku eluiga 8 aastat ehk kuluminormi
12,5% aastas.
Tuginedes eelnevale peab Konkurentsiamet põhjendatuks GV poolt kasutatavaid ja eelnevas
tabelis kajastatud kapitalikulu norme (vt Tabel 9 veerg „Kuluminorm“).
Lisaks eeltoodule kontrollis Konkurentsiamet GV esitatud põhivarade nimekirju ja leidis, et need
ei sisalda mittepõhjendatud varasid MGS § 232 lõike 5 mõistes.
Võrguteenuse põhivara maksumustele põhjendatuks peetud kuluminormide rakendamisel
kujuneb 2021.a põhivara kulumiks ….. millest ….. on seotud liitumistasudest soetatud
põhivaraga. Seega kujuneb võrguteenuse hinda lülitatavaks kapitalikuluks ….. …
Konkurentsiamet peab võrguteenuse hinnas põhjendatuks GV 2021.a põhivara kulumit
….. kuna see on kujunenud võrguteenuse varade väärtuse ja põhjendatud kuluminormide
alusel ning eristatud on liitumistasudest soetatud varade kulum.
4.4. Põhjendatud tulukus
MGS § 232 lg 31 sätestab, et MGS § 23 lg 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise
aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.
MGS § 232 lg 7 sätestab, et põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel, et võrguteenuse
osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali suurus, korrutatakse
kaalutud keskmise kapitali hinnaga.
19 (22)
Metoodika p 9.2 selgitab, et põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja
kaalutud keskmise kapitali hinna alusel järgneva valemiga:
PT = RV x WACC,
kus:
PT - põhjendatud tulukus;
WACC - kaalutud keskmine kapitali hind;
RV - reguleeritav vara.
Metoodika p 9.3 selgitab, et kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise
valemi alusel:
WACC = ke x OK / (VK + OK) + k d x VK / (VK + OK)
kus:
ke - omakapitali hind (%);
kd - võlakapitali hind (%);
OK - omakapitali osakaal (%);
VK - võlakapitali osakaal (%).
Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC)
leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud
keskmise kapitali hinna arvutamiseks“15. Nimetatud juhendi punkti 5 Tabelis 11 on kajastatud
kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) gaasi jaotusvõrguettevõtjatele 4,60%.
GV taotletud võrguteenuse hinda lülitatud tulukus summas …..
Hinnataotluses on GV prognoosinud regulatsiooniperioodi tulukuseks ….. mille arvutuskäik on
toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10).
Tabel 10 GV tulukuse arvutus Hinnataotluse kohaselt
rida Näitaja Ühik 2021
1 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses (PVo) tuh € …..
2 Investeeringud (I) tuh € …..
3 Põhivara kulum (PK) tuh € …..
4 Likvideeritud põhivara (L) tuh € …..
5 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus (PV1) tuh € …..
6 Netoväliskäive tuh € …..
7 Käibekapital = 5% netokäibest (KK) tuh € …..
8 Reguleeritava vara väärtus (RV) tuh € …..
9 WACC % …..
10 Põhjendatud tulukus (PT) tuh € …..
Konkurentsiameti seisukoht põhjendatud tulukuse osas
Põhjendatud tulukus arvutatakse vastavalt valemile PT = RV × WACC (Metoodika p 9.2),
seejuures reguleeritav vara RV = (PV0+PV1)/2 + KK (Metoodika p 8.16).
Seega GV Hinnataotluses ning tabelis 15 toodud andmete põhjal kujuneb GV põhjendatud
15
Kehtib alates 01.01.2020; „käskkiri 20.11.2019 nr 1-2/2019-019“, mis on avalikustatud Konkurentsiameti
veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee .
20 (22)
tulukuse suurus järgnevalt (tuh €):
KK = netoväliskäive × 5% = …..
RV = (PV0+PV1)/2 + KK = …..
PT = RV × WACC = …..
mis on arvutatud matemaatiliselt õigesti ning vastab Hinnataotluses toodud põhjendatud tulukuse
suurusele.
MGS § 232 lg 8 sätestab, et käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme kalendriaasta
käibe aritmeetilisest keskmisest. Vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks
täiendav analüüs.
GV on vastuseks ameti järelepärimisele selgitanud MGS-s toodust erineva käibekapitali
arvestuse osas (Küsimustiku töölehel „Tabel G. Põhjendatud tulukus“ on arvestatud
netoväliskäibeks 2021.a-ks prognoositud võrguteenuse müügitulu) järgmiselt: „Käibekapitali
suurenemise vajadus on oluliselt suurenenud seoses oluliseima kulu Elering ASlt
ülekandeteenuse ostukulu tõusuga. Sellest tulenevalt on AS Gaasivõrk pidanud põhjendatuks
kasutada käibekapitali arvutamisel jooksva aasta müügitulu. Arvestades, et MGS viitab, et
vajaduse korral teostatakse käibekapitali suuruse leidmiseks täiendav analüüs, siis ei lähe
Gaasivõrk AS lähenemine MGS-ga vastuollu.“
Konkurentsiamet on seisukohal, arvestades GV selgitusi, et käibekapitali aluseks on põhjendatud
võtta kolme viimase kalendriaasta aritmeetilistest keskmisest müügitulust erinev näitaja. GV on
prognoosinud Hinnataotluses kajastatud netoväliskäibe …… lähtudes regulatsiooniperioodiks
prognoositud müügitulust.
Konkurentsiamet, kontrollinud tulukuse arvutust, peab võrguteenuse hinnas
põhjendatuks tulukust ….., mis on arvutatud matemaatiliselt õigesti ning vastab
Hinnataotluses toodud põhjendatud tulukuse suurusele.
5. LUBATUD MÜÜGITULU JA GAASI VÕRGUTEENUSE HIND
MGS § 232 lg 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma
kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise.
Metoodika p 3.2 kohaselt jaotab Konkurentsiamet kulud järgnevalt:
- muutuvkulud,
- tegevuskulud
- põhivara kulum.
Metoodika p 3.3 kohaselt kujuneb kulukomponentide alusel lubatud müügitulu alljärgneva
valemi alusel:
Tlubatud = MK+TK+PK+PT ,
kus,
Tlubatud - lubatud müügitulu;
MK – muutuvkulud;
TK - tegevuskulud;
PK – põhivara kulum;
PT - põhjendatud tulukus.
Metoodika p 3.4 selgitab, et võrguteenuse hind arvutatakse alljärgneva valemiga:
21 (22)
hindn = Tlubatud / Mn
kus: T
lubatud - regulatsiooniperioodil lubatud müügitulu;
Mn - võrguteenuse müügikogus;
hindn - võrguteenuse hind.
Metoodika p 3.4 selgitab, et võrguettevõtja võib moodustada tarbijagruppe (jaotusteenuse
kasutajad erinevatel töörõhkudel või võimsustel). Võrguettevõtja peab põhjendama erinevate
gruppide kulude kujunemist ja sellest tulenevalt erinevate hindade kujunemist vastavalt
Metoodika p 3.4 toodud valemile.
Lubatud müügitulu kujuneb erinevate võrguteenuste hindade ja nende müügikoguste korrutiste
summa alusel, vastavalt sellele võtab võrrand alljärgneva kuju:
kus:
Tlubatud - lubatud müügitulu;
Mn - vastava võrguteenuse müügikogus;
hindn - vastavavõrguteenuse hind;
i - kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste arv.
GV Hinnataotlus müügitulu ja gaasi võrguteenuse hinna osas (…..
GV Hinnataotluses prognoositud müügikoguse 362,47 mln m³ juures kujuneb
regulatsiooniperioodi müügitulu järgmiselt:
muutuvkulud …..
tegevuskulud …..
kapitalikulu …..
põhjendatud tulukus …..
kokku 25 276,80 tuh €
Müügitulu 25 276,80 tuh € korral kujuneb võrguteenuse hinnaks 0,06973 €/m³ (25 276,80 /
(362,47 × 1000) = 0,06973) ehk 69,73 €/tuh m³ (0,06973 x 1000 = 69,73).
Konkurentsiameti seisukoht müügitulu ja gaasi võrguteenuse hinna osas
Käesoleva otsuse punktides 3, 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4 toodud põhjendustel pidas Konkurentsiamet
põhjendatuks taotletud müügikogust, muutuvkulusid, tegevuskulusid, kapitalikulu ja
põhjendatud tulukust.
Lähtuvalt eeltoodust, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ka taotletud müügitulu 25
276,80 tuh € aastas ja võrguteenuse hinda 0,06973 €/m3.
6. KOKKUVÕTE
Konkurentsiameti hinnangul on AS Gaasivõrk võrguteenuse hinda taotletud muutuvkulud,
tegevuskulud, põhivara kapitalikulu ja põhjendatud tulukus ehk nende summana kujunev
võrguteenuse lubatud müügitulu põhjendatud. Sellest tulenevalt on müügitulu 25 276,80 tuh
€ korral põhjendatud ka võrguteenuse hind 0,06973 €/m3.
22 (22)
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes MGS § 1 lg 2, § 23 lg 2 kuni 5, § 232, § 37 lg 3 punktist 4
ja Metoodikast
otsustan:
kooskõlastada AS Gaasivõrk kooskõlastamiseks esitatud gaasi võrguteenuse hind 0,06973 €/m3 .
Võrguteenuse hinda mõjutavate hinnakomponentide (võrguteenuse müügikogus, kulud)
muutumisel tuleb AS-il Gaasivõrk esitada viivitamatult taotlus võrguteenuse uue hinna
kooskõlastamiseks.
Vastavalt MGS § 23 lg 6 avalikustab jaotusvõrgu ettevõtja võrguteenuse kooskõlastatud hinnad
oma veebilehel ja teavitab tarbijaid uutest hindadest vähemalt kaks kuud ette.
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on AS-il Gaasivõrk õigus esitada 30 päeva jooksul alates
käesoleva otsuse teatavakstegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks
Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor