dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad 13. veebruari 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. veebruri 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

Rahandusministeerium · 1. veebruar 2023
Viit
11-3.1/788-1
Registreeritud
1. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2023
Vastutaja
Andres Kuningas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.1788-1 01.02.2023 Väljaminev kiri.asice1403 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 01.02.2023 nr 11-3.1/788-1 [email protected] Eesti seisukohad 13. veebruari 2023.a eurorühma kohtumisel ja 14. veebruari 2023.a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 13. veebruari 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. veebruari 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad 13. veebruari 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. veebruari 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil 2. Protokollilise otsuse eelnõu Andres Kuningas 611 3759 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad 13. veebruari 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. veebruari 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil“ eelnõu juurde SISSEJUHATUS Eurorühma kohtumisel käsitletakse euroala majandusarenguid, sealhulgas olukorda energiaturul ja leevendusmeetmeid. Eraldi teemana keskendutakse euroala tööjõuturu arengutele ja väljakutsetele. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungi päevakorras on sõjamõjud, taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine. Ministrid peavad esimese sisulisema arutelu Euroopa Liidu eelarvereeglite muutmise üle ning kinnitatakse Euroopa Liidu ühispositsioon eelseisvaks G20 ministrite kohtumiseks. Seoses Euroopa Komisjoni ülemkogu eel esitatud Euroopa tööstuse arendamise kavadega on ministritel võimalus käsitleda neis sisalduvaid ettepanekuid riigiabi raamistiku ja võimalike EL ühiste rahastamisvõimaluste kohta. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühmas rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ja nõukogu istungil rahandusminister Annely Akkermann. MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. EL majandusjuhtimise raamistik - Arutelu Ministrid jätkavad arutelu 2022. a 9. novembril esitatud Euroopa Komisjoni teatise üle ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks eesmärgiga taasjõustada praegu ajutiselt vabastusklausliga peatatud reeglid juba uuendatud kujul. Debati lähtekohaks on, et säilivad aluslepingus ning ka teised EL õiguses sätestatud eelarvereeglite aluspõhimõtted. Seda arvestades on üks keskseid küsimusi riikides suurema omaniku- ja vastutustunde saavutamine olukorras, kus uus raamistik võimaldaks rohkem arvestamist riikide eripära ja majanduse olukorraga. Kuidas sellise lähenemise juures siiski säiliks EL-is ühtne raamistik ja riikide võrdne kohtlemine. Kas ka madala riskiga riikidele võiksid kesksed reeglid siiski olla distsiplineerivamad või peab selle edaspidi tagama pigem selliste riikide enda eelarveraamistik. Samuti on plaanis detailsemalt läbi arutada komisjoni ettepanekus kesksel kohal olevate majandus- ja eelarvepoliitika kavade erinevad aspektid. Need kavad hõlmavad eelarvepoliitika kõrval laiemalt ka struktuuripoliitikat, tuues ühte raamistikku kokku iga liikmesriigi eelarve-, reformi ja investeerimisplaanid. Kavad koostatakse neljaks aastaks, suurendades sel moel fookust keskpikale planeerimisele. Suure võlakoormaga riikidele näeb kava ette ka võla vähendamise trajektoori. Kohanemisaega võla vähendamiseks on võimalik majanduskasvu toetavate reformide ja investeeringute tegemiseks kolme aasta võrra pikendada. 1 Komisjoni ettepaneku järgi oleksid need kavad kogu kokku lepitud keskpikaks perioodiks fikseeritud ning nende muutmine eeldaks samasugust heakskiitmist nõukogu tasandil nagu algse kava kinnitamine. Arutletakse, kas selline fikseerimine võiks tagada reeglitest parema kinni pidamise ja kuidas see suhestub riikide valimistsüklitega. Samuti on kavas käsitleda metoodikat, mille alusel hinnatakse liikmesriigi võla jätkusuutlikkust, et selle baasil paika panna mitmeks aastaks trajektoor võlataseme vähendamiseks. Komisjoni ettepanek on kasutada selleks olemasolevat võla jätkusuutlikkuse analüüsi, mis on keerukas ja tundlik eeldustele. Madala võlakoormusega riikide jaoks sellist trajektoori arvutada ei plaanita, kuid see võiks siiski olla kasulik oludes, kus näiteks finantsturud hindavad mõne madala võlakoormaga riigi riskisuse kõrgemaks, kui näitab komisjoni analüüs. Eesti on alati rõhutanud reeglitepõhise eelarvepoliitika koordinatsiooni olulisust. Samas toetame suuremat paindlikkust nagu üleminekut pikemale planeerimisperioodile, mis võimaldab kohandada võla vähendamise tempo liikmesriigi majanduse suutlikkusega. Reeglid peavad seejuures jätkuvalt tagama võlakoormuse reaalse vähenemise ehk jääma nõudlikuks. Nõustume, et ELi tasemel toimuks jooksev eelarvejärelevalve edaspidi kulukasvu trajektoori alusel, mis võib olla paremini aru saadav näidik. Samas peab liikmesriigile jääma vabadus kasutada soovi korral siseriiklikult alternatiivseid või täiendavaid mõõdikuid. Majandus- ja eelarvepoliitika kavade läbi rääkimise ja kokku leppimise protsess peab olema läbipaistev ja tagama kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise. Siiski peab see sisaldama teatud paindlikkust, mis võimaldaks reageerimist olude muutumisele. Oluline on ELi eelarveraamistikus ka sanktsioonide säilimine, kus reformiga soovitakse lihtsustada nende vajadusel rakendamist. Positiivne suund reformis on makromajanduslike tasakaalustamatuste tuvastamise ja korrigeerimise protsessi ennetava rolli tugevdamine. Eesti lähtub aruteludes : - Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2020. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 5. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil“. - Vabariigi Valitsuse 3. märtsil 2022. aastal kinnitatud seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta. - Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2022. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 2. detsembri 2022. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 5. detsembri 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 6. detsembri 2022. a istungil“. Eesti täpsustatud seisukohad komisjoni teatises esitatud ettepanekute kohta on esitamisel valitsusele kinnitamiseks. 2. G-20 riikide rahandusministrite ja keskpanga juhtide 23.–24. veebruari 2023. a kohtumise ettevalmistamine: EL ühispositsioon - Heakskiitmine EL-i sõnumid puudutavad peamiselt majanduse väljavaateid, investeeringute edendamist, finantssektori stabiilsust ja regulatsioone, rahvusvahelist maksustamist ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) teemasid. Globaalse majanduskasvu aeglustumise peamine põhjus on Venemaa sõda Ukrainas. Kuna sõja mõjud puudatavad riike üle maailma, siis peaks G20 riigid ühiselt koordineerima tegevusi, et tagada toiduga kindlustatus, tõhustada toidutootmist ja avatud kaubandust. Kõrge inflatsiooni ja piiratud eelarvepoliitika tingimustes on riikidel vaja hoolikalt 2 valida eelarvepoliitika meetmeid, mis aitaks tagada ka finantsstabiilsust. Vältida tuleb kahjulikku konkurentsi ja liigseid toetusi. Et tulevikus pandeemiatele ühiselt reageerida, rõhutatakse ühissõnumites koostöö vajadust G20 rahandus- ja terviseministrite ning Maailma Terviseorganisatsiooniga. Tervise- ja rahandusekspertidest koosnev töögrupp hakkab analüüsima pandeemia majandusriske, jagatakse parimaid praktikaid ja kogemusi. Globaalse maksukokkuleppe rakendamine on EL-i jaoks prioriteet ja OECDd kannustatakse I maksusamba konventsiooni ette valmistama juuniks 2023. Kliimamuutustega seonduvalt tuuakse välja sellega seotud makromajanduslike riskide hindamine ja vajadus kliimamuutuste leevendamist kiirendada (hinnamehhanismid, ülekandemõjud), vastavad poliitikad peaksid sisaldama eelarve, turupõhiseid ja regulatiivseid mehhanisme. G20 peaks kiirendama ka kestliku rahastamise teekaardi (sisaldab taksonoomiat, info avaldamist ja kestlikkuse riske) rakendamist. Rahvusvahelist Finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) kutsutakse üles jälgima finantsstabiilsust ohustavaid riske, sh küberriske. Viivitamatult tuleks luua regulatiivne ja järelevalveraamistik krüptovarade emiteerijatele ja teenusepakkujatele. Lisaks peaks G20 toetama analüüsi tegemist keskpankade digivaluutade rolli ja rahvusvahelisele rahasüsteemile kaasnevate mõjude kohta. G20 töö taristuinvesteeringute edendamisel peab jätkuma, sh on oluline kaasata rahastamisse rohkem erasektorit. Seoses suurenenud finantseerimisvajadusega (eelkõige arenguriikides) on oluline G20 initsiatiiv rahvusvaheliste arengupankade kapitaliraamistiku ülevaatamiseks. Pankadel soovitatakse olemasoleva mandaadi ja ressursside piires leida võimalusi, et rohkem laene anda. Selleks soovitatakse muuta läbipaistvamaks pankade finantsmudel, kuid säilitada seejuures panga finantstugevus, kõrge krediidireiting ja eeliskreeditori staatus. Suurenevate riigivõlgade taustal muutub üha olulisemaks G20 poolt loodud ühtne võlakäsitlemise raamistik (Common Framework for Debt Treatments). Mitmed võlahädas riigid (Tšaad, Sambia, Etioopia, Ghana) on juba võlgade restruktureerimiseks abi palunud, kuid kõiki kreeditore kaasavad menetlused võlakäsitlemise raamistikus on aeglased. IMFi ja Maailmapanga initsiatiivil on ellu kutsutud globaalne ümarlaud, et arutada selle paremat toimimist. Endiselt oodatakse kõikidelt riikidelt panustamist IMFi fondidesse (vaesuse vähendamise ja kasvufondi, Poverty Reduction and Growth Trust, ja vastupidavuse ja kestlikkuse fondi, Resilience and Sustainability Trust). Seatud sihttasemest 100 mld USDi on puudu ca 18 mld USDi. Eesti Pank otsustas 2022. a suunata neisse fondidesse 35 mln SDRi, kuid riikidelt oodatakse panustamist ka toetuste vormis. Rahandusministeeriumi kaalub nimetatud fondidesse riigipoolse panuse andmise põhjendatust ja võimalusi 2024. aasta riigieelarve menetluse käigus. Seisukoht - Toetame Euroopa Liidu ühispositsiooni G20 rahandusministrite ja keskpanga juhtide kohtumiseks 23.–24. veebruaril 2023. a. 3. Muud küsimused: Euroopa tööstuse arendamise kava - Arutelu Euroopa tööstus on sattunud surve alla. Seda on põhjustanud struktuursed muutused, millele reageerimine vajab tööstuses ulatuslike kohandusi, töötajate oskuste ümberõpet või uuele tasemele viimist. Samuti ei maga globaalsed konkurendid, USA meetmed tööstuse toetamiseks (eelkõige rohepöördega seonduvalt) on ahvatlevad tööstuse ümberpaiknemist USAsse ja tuues sellega töökohtade kadu ning arengupotentsiaali vähenemine Euroopas. Lisaks mõjutavad pilti ka kõrged energiahinnad, mis on ühelt poolt avaldamas survet rohe- ja energiapöörde otsustavamaks 3 ettevõtmiseks, teisalt aga lisanud vähemalt lühiajaliselt täiendavaid kulusid nii leibkondadele kui ka ettevõtetele ja pannud valitsused raske valiku ette keda ja palju toetada. Detsembrikuine ülemkogu palus Euroopa Komisjonilt veebruarikuiseks kohtumiseks ettepanekuid, kuidas nende ja teiste Euroopa tööstuse ees seisvate katsumustega kõige efektiivsemalt tegeleda. Euroopa Komisjon on kaalumas meetmete paketti (Green Deal Industrial Plan), milles on teadaolevalt neli osa: üldine regulatiivse keskkonna lihtsustamine (sh riigiabi reeglistik ja Net- Zero Industry Act), EL ühised toetus- ja rahastusmehhanismid, et võrdsustada tööstuse toetamise võimalusi liikmesriikide vahel, tööjõu oskuste kohandamine ja arendamine ning kindlaid tarneahelaid toetav kaubanduspoliitika. Riigiabi poolelt on viimaste aastate jooksul tegelikult palju tehtud kriisidele reageerimise parandamiseks ning selleks on lihtsustatud reegleid ja kiirendatud menetlusaegu. COVID-19 kriisiga koos rakendati ajutist kriisiaja riigiabi raamistikku. Vene agressiooni mõjude ja energia hindadele reaktsiooniks on komisjon kehtestanud uue ajutise kriisiabi raamistiku (kuni 31.12.2023). Komisjon kaalub selle täiendamist ja ühtlasi pikendamist. Selle ettepanekuga seotud konsultatsiooni käivitab komisjon arvatavasti jaanuari lõpus. Paralleelselt sellega oleme huvitatud grupierandi määruse muudatuste kiirest kehtestamisest. Ka meie mitmed taasterahastu ja struktuurivahendite toetusmeetmed on oma ülesehituses arvestanud grupierandi määruse muudatustega. Net-Zero Industry Act järgib sama mudelit nagu varasem kiibiseadus. Net-Zero Industry Act määrab Euroopa eesmärgid puhta tehnoloogia kasutusele võtuks 2030. aastaks. Eesmärk on suunata investeeringud strateegilistesse projektidesse kogu tarneahela ulatuses. Investeeringute soodustamiseks soovitakse lihtsustada ja kiirendada lubade andmist uutele puhta tehnoloogia tootmiskohtadele. Paralleelselt soovitakse leida viise, kuidas menetleda kiiremini Euroopa ühist huvi pakkuvaid olulisi puhta tehnoloogiaga seotud projekte, laiendada ja lihtsustada ligipääsu rahastamise võimalustele. Net-Zero Industry Act läheb käsikäes kriitiliste toorainete seadusega. Nende meetmete eesmärk on parandada Euroopas tooraine rafineerimise, töötlemise ja ringlussevõtu võimekust. Paralleelselt on vajalik teha koostööd kaubanduspartneritega, et toorainete hankimisel, tootmisel ja töötlemisel, et ületada olemasolev monopol. Kuna riikide endi võimekus tööstust toetada on väga erinev kavandab komisjon ka ühist rahastamisvõimalust, mille põhirõhk oleks seotus (tööstuse) rohepöörde elluviimisega. Võimaliku instrumendi, nimetatud ka kui sõltumatuse fond (Sovereignity Fund), ettepaneku kavatseb komisjon esitada kehtiva mitme-aastase eelarveraamistiku (MFF) vaheülevaatuse käigus (mis esitatakse juunis). Võimaliku üleminekuetapina kaalutakse ka COVID-19 kriisiaegse tööturutoetusmeetmete (TERA) laadse rahastamisskeemi kasutamist ehk ühise laenu võtmist liikmesriikidele edasi laenamiseks. Arvestades, et hetkel on selgusetu mille jaoks, millises tempos neid vahendeid vaja on ja ka sellise rahastusmehhanismi atraktiivsus võib praeguses turu olukorras olla madalam peaks pigem keskenduma võimaliku struktuursema lahenduse välja töötamisele. See vahemeetmena pakutud rahastamisskeem võib muidugi olla ka tulevase fondi üks rahastamise võimalusi. MFFis endas vaba raha, mida ümber jaotada, eriti ei ole, eriti arvestades lisandunud vajadusi Ukraina, kaitsevaldkonna, energiaülemineku jaoks. Seega võib komisjon ressursi otsingul taas vaadata ETSi tulude poole nagu REPowerEU rahastamise puhul. Seisukohad: - Riigiabi on erandlik, konkreetse turutõrke leevendamiseks mõeldud riigipoolne sekkumine, mille siseturu toimimist kahjustav kõrvalmõju peab olema minimeeritud. Nõustume riigiabi 4 reeglite muutustega, mis on piiritletud rohepöörde ning energiasõltumatuse saavutamisega seotud valdkondadega ning millega lihtsustatakse, kiirendatakse ja muudetakse arusaadavamaks riigiabi lubade menetlemise protsessi. - Õigusraamistiku lihtsustamine ja sellest tuleneva halduskoormuse vähendamine peab olema läbiv eesmärk, mis ei piirdu ainult planeeringute ja kasutuslubade menetluste kiirendamise ja lihtsustamisega. - Euroopa Liidu poolse ühisrahastuse puhul peab arvestama, et olemasolevad rahastamisinstrumendid on juba praegu ette nähtud rohepöörde prioriteetide saavutamiseks. Seega on vajalik nende raames kiiresti teha juba planeeritud investeeringud ning kus võimalik seda fookust veelgi parandada. Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Investeerimispanga vahendeid tuleb kasutada koordineeritult, et saavutada suurim võimalik koosmõju. - Oleme valmis kaaluma täiendava ühise rahastamisvõimaluse loomist rohepöörde elluviimiseks. Uue instrumendi loomise eelduseks on põhjalik vajaduste ja rahastamisvõimaluste analüüs, mille saaks teha silmas pidades kavandatud Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 vaheülevaatust. Võimaliku uue instrumendi rahastamine ei tohi halvendada liikmesriikide juba olemasolevat rohe- ja energiapöörde elluviimise investeerimissuutlikkust. - Toetame jõupingutusi läbirääkimistel kaubandus- ja koostööpartneritega, et vältida riigiabi võidujooksu ning tugevdada meie ühispositsiooni üleilmsetes toormeahelates. 5 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 13. veebruari 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. veebruari 2023. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 13. veebruari 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. veebruari 2023. a istungil: G20 riikide rahandusministrite ja keskpanga juhtide 23. ja 24. veebruari 2023. a kohtumise ettevalmistamine - Toetame Euroopa Liidu ühispositsiooni G20 rahandusministrite ja keskpanga juhtide kohtumiseks 23. ja 24. veebruaril 2023. a. Euroopa tööstuse arendamise kava - Riigiabi on erandlik, konkreetse turutõrke leevendamiseks mõeldud riigipoolne sekkumine, mille siseturu toimimist kahjustav kõrvalmõju peab olema minimeeritud. Nõustume riigiabi reeglite muutustega, mis on piiritletud rohepöörde ning energiasõltumatuse saavutamisega seotud valdkondadega ning millega lihtsustatakse, kiirendatakse ja muudetakse arusaadavamaks riigiabi lubade menetlemise protsessi. - Õigusraamistiku lihtsustamine ja sellest tuleneva halduskoormuse vähendamine peab olema läbiv eesmärk, mis ei piirdu ainult planeeringute ja kasutuslubade menetluste kiirendamise ja lihtsustamisega. - Euroopa Liidu poolse ühisrahastuse puhul peab arvestama, et olemasolevad rahastamisinstrumendid on juba praegu ette nähtud rohepöörde prioriteetide saavutamiseks. Seega on vajalik nende raames kiiresti teha juba planeeritud investeeringud ning kus võimalik seda fookust veelgi parandada. Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Investeerimispanga vahendeid tuleb kasutada koordineeritult, et saavutada suurim võimalik koosmõju. - Oleme valmis kaaluma täiendava ühise rahastamisvõimaluse loomist rohepöörde elluviimiseks. Uue instrumendi loomise eelduseks on põhjalik vajaduste ja rahastamisvõimaluste analüüs, mille saaks teha silmas pidades kavandatud Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027 vaheülevaatust. Võimaliku uue instrumendi rahastamine ei tohi halvendada liikmesriikide juba olemasolevat rohe- ja energiapöörde elluviimise investeerimissuutlikkust. - Toetame jõupingutusi läbirääkimistel kaubandus- ja koostööpartneritega, et vältida riigiabi võidujooksu ning tugevdada meie ühispositsiooni üleilmsetes toormeahelates. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel