Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 01.02.2023 nr 11-3.1/788-1
[email protected]
Eesti seisukohad 13. veebruari 2023.a
eurorühma kohtumisel ja
14. veebruari 2023.a majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad 13. veebruari 2023. a
eurorühma kohtumisel ja 14. veebruari 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad 13. veebruari 2023. a eurorühma kohtumisel ja 14. veebruari 2023. a
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil
2. Protokollilise otsuse eelnõu
Andres Kuningas 611 3759
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad 13. veebruari 2023. a
eurorühma kohtumisel ja 14. veebruari 2023. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
istungil“ eelnõu juurde
SISSEJUHATUS
Eurorühma kohtumisel käsitletakse euroala majandusarenguid, sealhulgas olukorda energiaturul
ja leevendusmeetmeid. Eraldi teemana keskendutakse euroala tööjõuturu arengutele ja
väljakutsetele.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungi päevakorras on sõjamõjud, taaste- ja
vastupidavusrahastu rakendamine. Ministrid peavad esimese sisulisema arutelu Euroopa Liidu
eelarvereeglite muutmise üle ning kinnitatakse Euroopa Liidu ühispositsioon eelseisvaks G20
ministrite kohtumiseks. Seoses Euroopa Komisjoni ülemkogu eel esitatud Euroopa tööstuse
arendamise kavadega on ministritel võimalus käsitleda neis sisalduvaid ettepanekuid riigiabi
raamistiku ja võimalike EL ühiste rahastamisvõimaluste kohta.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna
juhataja Andres Kuningas (
[email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud
rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected], 611 3195).
Eestit esindab eurorühmas rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ja nõukogu
istungil rahandusminister Annely Akkermann.
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. EL majandusjuhtimise raamistik
- Arutelu
Ministrid jätkavad arutelu 2022. a 9. novembril esitatud Euroopa Komisjoni teatise üle ELi
majandusjuhtimise raamistiku reformimiseks eesmärgiga taasjõustada praegu ajutiselt
vabastusklausliga peatatud reeglid juba uuendatud kujul.
Debati lähtekohaks on, et säilivad aluslepingus ning ka teised EL õiguses sätestatud eelarvereeglite
aluspõhimõtted. Seda arvestades on üks keskseid küsimusi riikides suurema omaniku- ja
vastutustunde saavutamine olukorras, kus uus raamistik võimaldaks rohkem arvestamist riikide
eripära ja majanduse olukorraga. Kuidas sellise lähenemise juures siiski säiliks EL-is ühtne
raamistik ja riikide võrdne kohtlemine. Kas ka madala riskiga riikidele võiksid kesksed reeglid
siiski olla distsiplineerivamad või peab selle edaspidi tagama pigem selliste riikide enda
eelarveraamistik. Samuti on plaanis detailsemalt läbi arutada komisjoni ettepanekus kesksel kohal
olevate majandus- ja eelarvepoliitika kavade erinevad aspektid. Need kavad hõlmavad
eelarvepoliitika kõrval laiemalt ka struktuuripoliitikat, tuues ühte raamistikku kokku iga
liikmesriigi eelarve-, reformi ja investeerimisplaanid. Kavad koostatakse neljaks aastaks,
suurendades sel moel fookust keskpikale planeerimisele. Suure võlakoormaga riikidele näeb kava
ette ka võla vähendamise trajektoori. Kohanemisaega võla vähendamiseks on võimalik
majanduskasvu toetavate reformide ja investeeringute tegemiseks kolme aasta võrra pikendada.
1
Komisjoni ettepaneku järgi oleksid need kavad kogu kokku lepitud keskpikaks perioodiks
fikseeritud ning nende muutmine eeldaks samasugust heakskiitmist nõukogu tasandil nagu algse
kava kinnitamine. Arutletakse, kas selline fikseerimine võiks tagada reeglitest parema kinni
pidamise ja kuidas see suhestub riikide valimistsüklitega. Samuti on kavas käsitleda metoodikat,
mille alusel hinnatakse liikmesriigi võla jätkusuutlikkust, et selle baasil paika panna mitmeks
aastaks trajektoor võlataseme vähendamiseks. Komisjoni ettepanek on kasutada selleks
olemasolevat võla jätkusuutlikkuse analüüsi, mis on keerukas ja tundlik eeldustele. Madala
võlakoormusega riikide jaoks sellist trajektoori arvutada ei plaanita, kuid see võiks siiski olla
kasulik oludes, kus näiteks finantsturud hindavad mõne madala võlakoormaga riigi riskisuse
kõrgemaks, kui näitab komisjoni analüüs.
Eesti on alati rõhutanud reeglitepõhise eelarvepoliitika koordinatsiooni olulisust. Samas toetame
suuremat paindlikkust nagu üleminekut pikemale planeerimisperioodile, mis võimaldab
kohandada võla vähendamise tempo liikmesriigi majanduse suutlikkusega. Reeglid peavad
seejuures jätkuvalt tagama võlakoormuse reaalse vähenemise ehk jääma nõudlikuks. Nõustume,
et ELi tasemel toimuks jooksev eelarvejärelevalve edaspidi kulukasvu trajektoori alusel, mis võib
olla paremini aru saadav näidik. Samas peab liikmesriigile jääma vabadus kasutada soovi korral
siseriiklikult alternatiivseid või täiendavaid mõõdikuid. Majandus- ja eelarvepoliitika kavade läbi
rääkimise ja kokku leppimise protsess peab olema läbipaistev ja tagama kõigi liikmesriikide
võrdse kohtlemise. Siiski peab see sisaldama teatud paindlikkust, mis võimaldaks reageerimist
olude muutumisele. Oluline on ELi eelarveraamistikus ka sanktsioonide säilimine, kus reformiga
soovitakse lihtsustada nende vajadusel rakendamist. Positiivne suund reformis on
makromajanduslike tasakaalustamatuste tuvastamise ja korrigeerimise protsessi ennetava rolli
tugevdamine.
Eesti lähtub aruteludes :
- Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2020. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
5. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a
istungil“.
- Vabariigi Valitsuse 3. märtsil 2022. aastal kinnitatud seisukohad Euroopa Komisjoni teatise
„COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta.
- Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2022. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
2. detsembri 2022. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 5. detsembri 2022. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 6. detsembri 2022. a
istungil“.
Eesti täpsustatud seisukohad komisjoni teatises esitatud ettepanekute kohta on esitamisel
valitsusele kinnitamiseks.
2. G-20 riikide rahandusministrite ja keskpanga juhtide 23.–24. veebruari 2023. a
kohtumise ettevalmistamine: EL ühispositsioon
- Heakskiitmine
EL-i sõnumid puudutavad peamiselt majanduse väljavaateid, investeeringute edendamist,
finantssektori stabiilsust ja regulatsioone, rahvusvahelist maksustamist ning Rahvusvahelise
Valuutafondi (IMF) teemasid. Globaalse majanduskasvu aeglustumise peamine põhjus on
Venemaa sõda Ukrainas. Kuna sõja mõjud puudatavad riike üle maailma, siis peaks G20 riigid
ühiselt koordineerima tegevusi, et tagada toiduga kindlustatus, tõhustada toidutootmist ja avatud
kaubandust. Kõrge inflatsiooni ja piiratud eelarvepoliitika tingimustes on riikidel vaja hoolikalt
2
valida eelarvepoliitika meetmeid, mis aitaks tagada ka finantsstabiilsust. Vältida tuleb kahjulikku
konkurentsi ja liigseid toetusi.
Et tulevikus pandeemiatele ühiselt reageerida, rõhutatakse ühissõnumites koostöö vajadust G20
rahandus- ja terviseministrite ning Maailma Terviseorganisatsiooniga. Tervise- ja
rahandusekspertidest koosnev töögrupp hakkab analüüsima pandeemia majandusriske, jagatakse
parimaid praktikaid ja kogemusi. Globaalse maksukokkuleppe rakendamine on EL-i jaoks
prioriteet ja OECDd kannustatakse I maksusamba konventsiooni ette valmistama juuniks 2023.
Kliimamuutustega seonduvalt tuuakse välja sellega seotud makromajanduslike riskide hindamine
ja vajadus kliimamuutuste leevendamist kiirendada (hinnamehhanismid, ülekandemõjud),
vastavad poliitikad peaksid sisaldama eelarve, turupõhiseid ja regulatiivseid mehhanisme. G20
peaks kiirendama ka kestliku rahastamise teekaardi (sisaldab taksonoomiat, info avaldamist ja
kestlikkuse riske) rakendamist. Rahvusvahelist Finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) kutsutakse üles
jälgima finantsstabiilsust ohustavaid riske, sh küberriske. Viivitamatult tuleks luua regulatiivne ja
järelevalveraamistik krüptovarade emiteerijatele ja teenusepakkujatele. Lisaks peaks G20 toetama
analüüsi tegemist keskpankade digivaluutade rolli ja rahvusvahelisele rahasüsteemile kaasnevate
mõjude kohta.
G20 töö taristuinvesteeringute edendamisel peab jätkuma, sh on oluline kaasata rahastamisse
rohkem erasektorit. Seoses suurenenud finantseerimisvajadusega (eelkõige arenguriikides) on
oluline G20 initsiatiiv rahvusvaheliste arengupankade kapitaliraamistiku ülevaatamiseks.
Pankadel soovitatakse olemasoleva mandaadi ja ressursside piires leida võimalusi, et rohkem laene
anda. Selleks soovitatakse muuta läbipaistvamaks pankade finantsmudel, kuid säilitada seejuures
panga finantstugevus, kõrge krediidireiting ja eeliskreeditori staatus.
Suurenevate riigivõlgade taustal muutub üha olulisemaks G20 poolt loodud ühtne võlakäsitlemise
raamistik (Common Framework for Debt Treatments). Mitmed võlahädas riigid (Tšaad, Sambia,
Etioopia, Ghana) on juba võlgade restruktureerimiseks abi palunud, kuid kõiki kreeditore kaasavad
menetlused võlakäsitlemise raamistikus on aeglased. IMFi ja Maailmapanga initsiatiivil on ellu
kutsutud globaalne ümarlaud, et arutada selle paremat toimimist. Endiselt oodatakse kõikidelt
riikidelt panustamist IMFi fondidesse (vaesuse vähendamise ja kasvufondi, Poverty Reduction and
Growth Trust, ja vastupidavuse ja kestlikkuse fondi, Resilience and Sustainability Trust). Seatud
sihttasemest 100 mld USDi on puudu ca 18 mld USDi. Eesti Pank otsustas 2022. a suunata neisse
fondidesse 35 mln SDRi, kuid riikidelt oodatakse panustamist ka toetuste vormis.
Rahandusministeeriumi kaalub nimetatud fondidesse riigipoolse panuse andmise põhjendatust ja
võimalusi 2024. aasta riigieelarve menetluse käigus.
Seisukoht
- Toetame Euroopa Liidu ühispositsiooni G20 rahandusministrite ja keskpanga juhtide
kohtumiseks 23.–24. veebruaril 2023. a.
3. Muud küsimused:
Euroopa tööstuse arendamise kava
- Arutelu
Euroopa tööstus on sattunud surve alla. Seda on põhjustanud struktuursed muutused, millele
reageerimine vajab tööstuses ulatuslike kohandusi, töötajate oskuste ümberõpet või uuele tasemele
viimist. Samuti ei maga globaalsed konkurendid, USA meetmed tööstuse toetamiseks (eelkõige
rohepöördega seonduvalt) on ahvatlevad tööstuse ümberpaiknemist USAsse ja tuues sellega
töökohtade kadu ning arengupotentsiaali vähenemine Euroopas. Lisaks mõjutavad pilti ka kõrged
energiahinnad, mis on ühelt poolt avaldamas survet rohe- ja energiapöörde otsustavamaks
3
ettevõtmiseks, teisalt aga lisanud vähemalt lühiajaliselt täiendavaid kulusid nii leibkondadele kui
ka ettevõtetele ja pannud valitsused raske valiku ette keda ja palju toetada. Detsembrikuine
ülemkogu palus Euroopa Komisjonilt veebruarikuiseks kohtumiseks ettepanekuid, kuidas nende
ja teiste Euroopa tööstuse ees seisvate katsumustega kõige efektiivsemalt tegeleda.
Euroopa Komisjon on kaalumas meetmete paketti (Green Deal Industrial Plan), milles on
teadaolevalt neli osa: üldine regulatiivse keskkonna lihtsustamine (sh riigiabi reeglistik ja Net-
Zero Industry Act), EL ühised toetus- ja rahastusmehhanismid, et võrdsustada tööstuse toetamise
võimalusi liikmesriikide vahel, tööjõu oskuste kohandamine ja arendamine ning kindlaid
tarneahelaid toetav kaubanduspoliitika.
Riigiabi poolelt on viimaste aastate jooksul tegelikult palju tehtud kriisidele reageerimise
parandamiseks ning selleks on lihtsustatud reegleid ja kiirendatud menetlusaegu. COVID-19
kriisiga koos rakendati ajutist kriisiaja riigiabi raamistikku. Vene agressiooni mõjude ja energia
hindadele reaktsiooniks on komisjon kehtestanud uue ajutise kriisiabi raamistiku (kuni
31.12.2023). Komisjon kaalub selle täiendamist ja ühtlasi pikendamist. Selle ettepanekuga seotud
konsultatsiooni käivitab komisjon arvatavasti jaanuari lõpus. Paralleelselt sellega oleme huvitatud
grupierandi määruse muudatuste kiirest kehtestamisest. Ka meie mitmed taasterahastu ja
struktuurivahendite toetusmeetmed on oma ülesehituses arvestanud grupierandi määruse
muudatustega.
Net-Zero Industry Act järgib sama mudelit nagu varasem kiibiseadus. Net-Zero Industry Act
määrab Euroopa eesmärgid puhta tehnoloogia kasutusele võtuks 2030. aastaks. Eesmärk on
suunata investeeringud strateegilistesse projektidesse kogu tarneahela ulatuses. Investeeringute
soodustamiseks soovitakse lihtsustada ja kiirendada lubade andmist uutele puhta tehnoloogia
tootmiskohtadele. Paralleelselt soovitakse leida viise, kuidas menetleda kiiremini Euroopa ühist
huvi pakkuvaid olulisi puhta tehnoloogiaga seotud projekte, laiendada ja lihtsustada ligipääsu
rahastamise võimalustele. Net-Zero Industry Act läheb käsikäes kriitiliste toorainete seadusega.
Nende meetmete eesmärk on parandada Euroopas tooraine rafineerimise, töötlemise ja
ringlussevõtu võimekust. Paralleelselt on vajalik teha koostööd kaubanduspartneritega, et
toorainete hankimisel, tootmisel ja töötlemisel, et ületada olemasolev monopol.
Kuna riikide endi võimekus tööstust toetada on väga erinev kavandab komisjon ka ühist
rahastamisvõimalust, mille põhirõhk oleks seotus (tööstuse) rohepöörde elluviimisega. Võimaliku
instrumendi, nimetatud ka kui sõltumatuse fond (Sovereignity Fund), ettepaneku kavatseb
komisjon esitada kehtiva mitme-aastase eelarveraamistiku (MFF) vaheülevaatuse käigus (mis
esitatakse juunis). Võimaliku üleminekuetapina kaalutakse ka COVID-19 kriisiaegse
tööturutoetusmeetmete (TERA) laadse rahastamisskeemi kasutamist ehk ühise laenu võtmist
liikmesriikidele edasi laenamiseks. Arvestades, et hetkel on selgusetu mille jaoks, millises tempos
neid vahendeid vaja on ja ka sellise rahastusmehhanismi atraktiivsus võib praeguses turu olukorras
olla madalam peaks pigem keskenduma võimaliku struktuursema lahenduse välja töötamisele. See
vahemeetmena pakutud rahastamisskeem võib muidugi olla ka tulevase fondi üks rahastamise
võimalusi. MFFis endas vaba raha, mida ümber jaotada, eriti ei ole, eriti arvestades lisandunud
vajadusi Ukraina, kaitsevaldkonna, energiaülemineku jaoks. Seega võib komisjon ressursi otsingul
taas vaadata ETSi tulude poole nagu REPowerEU rahastamise puhul.
Seisukohad:
- Riigiabi on erandlik, konkreetse turutõrke leevendamiseks mõeldud riigipoolne sekkumine,
mille siseturu toimimist kahjustav kõrvalmõju peab olema minimeeritud. Nõustume riigiabi
4
reeglite muutustega, mis on piiritletud rohepöörde ning energiasõltumatuse saavutamisega
seotud valdkondadega ning millega lihtsustatakse, kiirendatakse ja muudetakse
arusaadavamaks riigiabi lubade menetlemise protsessi.
- Õigusraamistiku lihtsustamine ja sellest tuleneva halduskoormuse vähendamine peab olema
läbiv eesmärk, mis ei piirdu ainult planeeringute ja kasutuslubade menetluste kiirendamise ja
lihtsustamisega.
- Euroopa Liidu poolse ühisrahastuse puhul peab arvestama, et olemasolevad
rahastamisinstrumendid on juba praegu ette nähtud rohepöörde prioriteetide saavutamiseks.
Seega on vajalik nende raames kiiresti teha juba planeeritud investeeringud ning kus võimalik
seda fookust veelgi parandada. Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Investeerimispanga
vahendeid tuleb kasutada koordineeritult, et saavutada suurim võimalik koosmõju.
- Oleme valmis kaaluma täiendava ühise rahastamisvõimaluse loomist rohepöörde elluviimiseks.
Uue instrumendi loomise eelduseks on põhjalik vajaduste ja rahastamisvõimaluste analüüs,
mille saaks teha silmas pidades kavandatud Euroopa Liidu pikaajalise eelarve 2021–2027
vaheülevaatust. Võimaliku uue instrumendi rahastamine ei tohi halvendada liikmesriikide juba
olemasolevat rohe- ja energiapöörde elluviimise investeerimissuutlikkust.
- Toetame jõupingutusi läbirääkimistel kaubandus- ja koostööpartneritega, et vältida riigiabi
võidujooksu ning tugevdada meie ühispositsiooni üleilmsetes toormeahelates.
5
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2023 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad eurorühma 13. veebruari 2023. a kohtumisel ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. veebruari 2023. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 13. veebruari 2023. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 14. veebruari 2023. a
istungil:
G20 riikide rahandusministrite ja keskpanga juhtide 23. ja 24. veebruari 2023. a
kohtumise ettevalmistamine
- Toetame Euroopa Liidu ühispositsiooni G20 rahandusministrite ja keskpanga juhtide
kohtumiseks 23. ja 24. veebruaril 2023. a.
Euroopa tööstuse arendamise kava
- Riigiabi on erandlik, konkreetse turutõrke leevendamiseks mõeldud riigipoolne sekkumine,
mille siseturu toimimist kahjustav kõrvalmõju peab olema minimeeritud. Nõustume riigiabi
reeglite muutustega, mis on piiritletud rohepöörde ning energiasõltumatuse saavutamisega
seotud valdkondadega ning millega lihtsustatakse, kiirendatakse ja muudetakse
arusaadavamaks riigiabi lubade menetlemise protsessi.
- Õigusraamistiku lihtsustamine ja sellest tuleneva halduskoormuse vähendamine peab olema
läbiv eesmärk, mis ei piirdu ainult planeeringute ja kasutuslubade menetluste kiirendamise
ja lihtsustamisega.
- Euroopa Liidu poolse ühisrahastuse puhul peab arvestama, et olemasolevad
rahastamisinstrumendid on juba praegu ette nähtud rohepöörde prioriteetide saavutamiseks.
Seega on vajalik nende raames kiiresti teha juba planeeritud investeeringud ning kus
võimalik seda fookust veelgi parandada. Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa
Investeerimispanga vahendeid tuleb kasutada koordineeritult, et saavutada suurim võimalik
koosmõju.
- Oleme valmis kaaluma täiendava ühise rahastamisvõimaluse loomist rohepöörde
elluviimiseks. Uue instrumendi loomise eelduseks on põhjalik vajaduste ja
rahastamisvõimaluste analüüs, mille saaks teha silmas pidades kavandatud Euroopa Liidu
pikaajalise eelarve 2021–2027 vaheülevaatust. Võimaliku uue instrumendi rahastamine ei
tohi halvendada liikmesriikide juba olemasolevat rohe- ja energiapöörde elluviimise
investeerimissuutlikkust.
- Toetame jõupingutusi läbirääkimistel kaubandus- ja koostööpartneritega, et vältida riigiabi
võidujooksu ning tugevdada meie ühispositsiooni üleilmsetes toormeahelates.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär