dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri määruse „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ eelnõu

Rahandusministeerium · 1. veebruar 2023
Viit
1.1-11/786-1
Registreeritud
1. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegia talitus)
Lahendamise tähtaeg
15. veebruar 2023

Failid

  • 📎EK_mesindussektorisse_sekkumine.asice400 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/23-0129 - maaeluministri määruse „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.02.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c4b21c1-6e17-4956-b1dc-2c2827795116 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3c4b21c1-6e17-4956-b1dc-2c2827795116?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Meie: 01.02.2023 nr 1.4-3/127 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_mesindussektorisse.docx; 2. Eelnõu lisa, EN_lisa_mesindussektorisse.docx 2. Seletuskiri, SK_mesindussektorisse.docx; Kalev Karisalu 625 6517, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 3690454 1189245 EELNÕU 01.02 .2023 0 0 EELNÕU 01.02 .2023 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. 0 2 . 20 2 3 nr …. Mesindussektori sse sekkumise toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 18 lõike 4 , § 19 lõike 5 , § 20 lõike 4 ja § 104 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023 – 2027“ (edaspidi strateegiakava ) raames antava m esindussektori sse sekkumise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ja kord, sealhulgas nõuded mesinduskogule ja tema liikmele , tegevuskava le ja selles esitatud tegevuste le ning tegevusaruandele , tegevuskava ja tegevusaruande esitamise ja heakskiitmise kord ning toetuse maksmise tingimused ja kord. 2. peatükk TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED, NÕUDED MESINDUSKOGULE JA TEGEVUSKAVALE NING TOETUSE MÄÄR JA SUURUS § 2. Mesindussektorisse sekkumise eesmärk T oetust antakse mesindussektori tegevuskava s kavandatud tegevuste elluviimise eest, mis suure ndavad mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust mesinike teadmiste ja oskuste parandamise , mesilashaigustega ja kahjuritega võitlemiseks materiaalsesse ja mittemateriaalsesse v arasse investeerimise , mesilashaiguste ja mesindustoode te analüüsimise , teadusasut ustega tehtava koostöö edendamise , tarbijate teadlikkuse suurendamise ning tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks tehnilise abi andmise kaudu. § 3. Nõuded mesinduskogule (1) T oetust antakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud mesinduskogu le . (2) Mesin duskogu liikmeteks või seltsinglasteks (edaspidi koos mesinduskogu liikmed ) on vähemalt kolm juriidilisest isikust mesindussektori isikute ühend ust, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on mesinduse arendamine ning kellel igaühel on vähemalt kümme mesinikust liiget, kes ei ole samal ajal teise selle mesinduskogu liikmeks oleva mesindussektori isikute ühenduse liikme ks . ( 3 ) Mesinduskogu on strateegia kavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks kaasanud lepingu alusel vähemalt ühe Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud partneri. ( 4 ) M esinduskogu ja partneri vaheline leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) lepingu sõlmimise eesmärk; 2) partneri kaasamise ja lahkumise kord; 3) partneri ja teda esindava isiku kontaktandmed; 4) partneri õigused ja kohustused tegevuskava väljatöötamisel ja elluviimisel . ( 5 ) Mesinduskogul ning tema liikmetel ja partneril ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. ( 6 ) Mesinduskogu ning tema liikmete ja partneri suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti. ( 7 ) Mesinduskogu ning tema liikmed ja partner ei ole saanud ega taotle tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. ( 8 ) Mesinduskogu ning tema liikmed ja partner on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. (9) Mesinduskogul ning tema liikmetel ja partneril ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49 1 , 209, 209 1 , 210, 296, 298, 298 1 , 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. § 4 . Nõuded tegevuskavale (1) M esindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks koostatakse kaks tegevuskava järgmis t e perioodi de kohta : 1) 202 3 . a astal tegevuskava heakskiitmisega algav ja 15. oktoobril 2025. a astal lõppev periood; 2) 16. oktoobril 2025. a astal algav ja strateegi a kava viimase aasta 15. oktoobril lõppev periood. (2) Tegevuskavas kav andatakse tegevused kõikide lõikes 3 nimetatud mesindussektori sse sekkumis e viiside kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) , artiklis 35 sätestatud põllumajanduslik e eelarveaasta te (edaspidi eelarveaasta ) kaupa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 3 alusel ettenähtud rahaliste vahendite jaotuse piires . (3) M esindussektori sse sekkumis e viisid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) , artikli 55: 1) lõike 1 punktis a sätestatud sekkumisviis – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate praktikate vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu ; 2) lõike 1 punkti s b sätestatud sekkumisviis – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed võitlus eks kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje ks ; 3) lõike 1 punktis c sätestatud sekkumisviis – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest ; 4) lõike 1 punktis e sätestatud sekkumisviis – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele ; 5) lõike 1 punkti s f sätestatud sekkumisviis – müügiedendus , teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed , mille eesmärk on eelkõige tõsta tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist . ( 4 ) Tegevuskava peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) mesinduskogu nimi, mittetulundusühingu puhul registrikood , mesinduskogu esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) mesinduskogu liikmete ja partneri nimed ning kontaktandmed; 3) mesinduskogu partneri mesinduse ja meet oodete uuringutegevuse kogemuse või põl lumajanduse ja maaelu valdkonna kogemuse ja eksperditeadmiste kirjeldus; 4 ) mesinduskogu partneri ülesanded ja panus tegevuskava koostamise, täitmise ja aruandmisega seoses; 5 ) tegevuskava periood ; 6 ) tegevused mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamiseks kõikide lõikes 3 nime tatud sekkumisviiside kohta ja tegevuskavaga hõlmatud eelarveaastate kaupa; 7 ) tegevuste sisu ja mahu kirjeldus, sealhulgas sidusus eelmistel E uroopa L iidu eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega ; 8 ) tegevuste ee larved tegevuste ja kõikide lõikes 3 nimetatud sekkumisviiside kaupa iga tegevuskavaga hõlmatud eelarveaasta kohta; 9 ) tegevuste vajalikkuse põhjendus , eeldatav kasusaajate arv , hinnang tegevuste oodatavatele tulemustele ja mõjule mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamise suhtes ning § 4 lõike 3 punkti s 2 nimetatud sekkumisviisi raames sihtrühma valiku kriteeriumid ; 10) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks tegevuste elluviimisel, sealhulgas usaldusmesinike valimisel ja kasusaajate leidmisel ning usaldusmesinike poolt mesinike nõustamisel; 11 ) tegevuste tulemuste levitamise korralduse kirjeldus ; 12 ) teave muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotletava toetuse kohta. ( 5 ) Tegevuskava võetakse vastu mesinduskogu üldkoosolekuga või seltsinglaste otsusega. § 5 . Nõuded tegevuskavas esitatud tegevuste kohta (1) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 nime tatud sekkumisviisi raames võib m esinik k e nõustada mesinik, kellel on mesinduse valdkonnas kutseseaduses sätestatud alustel ja korras antud kutse või välisriigis antud samaväärne kutse või kes on läbinud mesindus- ja mesilashaigustealase koolituse või kellel on asjakohane kõrgharidus ning kellega on mesinduskogu sõlminud asjakohase lepingu (edaspidi usaldusmesinik ). ( 2 ) U saldusmesinik peab arvestust nõustamisteenuse osutamise aja, koha, nõustamisteema , nõustatavale väljapakutud lahenduse ja mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamise korral isikliku sõiduauto kasutamise kohta . ( 3 ) Paragrahvi 4 l õike 1 punktis 1 nimetatud sekkumisviisi raames t eabe- ja õppepäeva ning kursuse korraldamisel peab arvestama järgmist: 1) teabe- ja õppepäeva ning kursuse toimumise kohast ja ajast tuleb teavitada P õllumajanduse R egistrite ja I nformatsiooni A metit (edaspidi PRIA ) elektrooniliselt vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse toimumist ; 2) teabe- ja õppepäeva ning kursuse kestus ilma vaheaegadeta peab olema vähemalt kolm akadeemilist tundi ühel kalendripäeval; 3 ) teabe- ja õppepäevast ning kursusest peab osalejate nimekirja alusel osa võtma vähemalt kümme inimes t , välja arva tud objektiivselt põhjendatud juhul, kui küm nest inimesest väiksem osalejate arv on tingitud teabe- ja õppepäeva ning kursuse korraldamiseks vajaliku st õppeinventari st ning selle põhjustest on PRIA-t viivitamata te avitatud ; 4 ) osaliselt või täielikult veebikeskkonnas toimuva l teabe- ja õppepäeval ning kursusel osalejate üle peetakse arvestust elektrooniliselt registreeritud osalejate nimekirja alusel . ( 4 ) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud sekkumisviisi raames antakse varroatoosi ja muude mesilashaiguste seire , ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahend kasutamiseks mesinik ule, kes peab põllumajandusloomade registri andmete kohaselt vähemalt üht mesilasperet . ( 5 ) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 3 nime tatud sekkumisviisi raames võib analüüse teha laboratoorium is, mis vastab järgmistele nõuetele: 1) laboratoorium on akrediteeritud kehtiva standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 „Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded “ kohaselt ; 2) laboratoorium kasutab analüüside tegemisel akrediteeritud ja valideeritud analüüsimetoodikaid . ( 6 ) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 4 nime tatud sekkumisviisi raames võib teha koostööd teadus asutuse ga , kellel o n varasem mesindust käsitleva teadus uuringu tegemise või rahvusvahelise koostöö tegemise kogemus . ( 7 ) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 5 nime tatud sekkumisviisi raames tegevus te elluviimisel peab arvestama järgmist: 1 ) mesindussektori struktuuri - ja turu-uuringut korraldav al ettevõtja l on vähemalt kolmeaastane struktuuri - ja turu-uuringute tegemise kogemus; 2 ) me tt ja mee tooteid tutvustava ürituse või kampaania toimumise ajast ja kohast tuleb teavitada PRIA-t elektrooniliselt vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse toimumist ; 3) tegevuskavas tuleb kavandatava te tegevuste hulgas ette näha mesindussektori turuteabe kogumine . ( 8 ) Lõike 7 punktis 3 nimetatud nõude täitmiseks kogub m esinduskogu ja esitab PRIA-le iga kahe aasta järel tegevuskavaga hõlmatud aasta 1. juuniks eelmise kalendriaasta kohta turuteabena järgmis ed andme d : 1 ) mesinike ühendustega liitunud mesinike arv; 2 ) mitmeliigilise õiemee hinnavahemik eurodes tootmiskohas; 3 ) mitmeliigilise lahtise õiemee hinnavahemik eurodes hulgimüügikohas . § 6 . Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on järgmised tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu ( ELT L 20, 31. 0 1.2022, lk 52 – 94 ) , III lisas sätestatud kulud ; 2 ) teabe- või õppematerjali koostamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise ja välja andmisega seotud kulud, sealhulgas elektroonilise väljaande haldamiskulud ; 3) usaldusmesiniku poolt nõustamisteenuse osutamisega seotud kulud, sealhulgas mesiniku juures koha peal nõustamisteenuse osutamiseks tehtava visiidi ga seotud sõidukulu ; 4) teabe- ja õppepäeva, kursuse ning mett ja meetooteid tutvustava ürituse või kampaania korraldamisega seotud kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika üür, lektori loengu tasu, tõlke-, toitlustus- ja sõidukulud ning meediakanalis teabe avaldamise kulud ; 5) välisriigis toimuva ürituse osalemis tasu ning sellega seotud sõidu- ja majutuskulud; 6) mesilashaiguste seire , ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendite ost mise ja liisimise kulud; 7) mesilashaiguste ja mesilastele kahjuli ke ainete analüüsimisel või mee ja meetoodete kvaliteedi analüüsimisel proovide võtmise ja analüüside tegemise kulud ; 8) t eadusasutustega tehtava koostöö puhul teadusu uringu tegemise kulud ; 9 ) struktuuri- ja turu-uuringu tegemise kulud. ( 2 ) I sikliku sõiduauto kasutamise korral arvestatakse sõiduauto kasutamise kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-de 4 ja 5 kohaselt. ( 3 ) V älisriigis toimuva ürituse korral arvestatakse lähetuse kulud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord “ kohaselt . ( 4 ) Abikõlblikud kulud peavad olema mõistlikud, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult soodsaimad ning vajalikud mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamiseks . Mesinduskogu tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. ( 5 ) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 22 lõikes 1 ja II lisa I osas sätestatud kulud; 2) kulu, mis on tehtud enne tegevuskava esitamisele järgnevat päeva ; 3) kulu, mis on tehtud tegevuskava rakendamise peatamise ajal; 4) kulu, mis ületab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 3 alusel mesindussektori sse sekkumis e viisi kohta ettenähtud rahaliste vahendite summat; 5) teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu ; 6 ) ettevõtjat või kaubamärki reklaamiva teavitus- või turustuskampaania kulu ; 7 ) õigusabikulu; 8) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu; 9 ) muu toetatava tegevusega mitteseotud ning tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu. § 7 . Toetuse määr ja suurus (1) T oetust antakse kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlblike kulude maksumusest . (2) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud sekkumisviisi raames tegevuskava rakendamisega seotud abikõlblike haldus- ja personalikulude hüvitamiseks antava tehnilise abi maksimaalne suurus on 40 000 eurot eelarveaasta kohta. (3) L õikes 2 nimetatud tehnilise abi rahalistest vahenditest hüvitatakse abikõlblik ke halduskulusid komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 23 lõikes 2 s ätestatud piirmäära piires . (4 ) T eabe- ja õppepäeva ning kursuse korraldamise korral on lektori tasu suurus ühikuhinna maksumusena ettekande ühe akadeemilise tunni kohta 6 8 eurot . Põhjendatud juhul võib tegelikult tekkinud abi kõlblike kulude hüvitamise vormis maksta ühikuhinna maksumusest kõrgemat tasu lektorile, kelle esindatav asutus, organisatsioon või ettevõte ei asu Eestis ning kelle elukohamaa ei ole Eesti , kui tema esitatav ettekanne annab Eesti mesindussektori jaoks uudseid teadmisi . (5 ) T eabe- ja õppepäeva ni ng kursus e korraldamise korral on toetuse suurus , mis ei sisalda lõikes 4 nimetatud lektori tasu, ühikuhinna maksumusena ühe teabe- ja õppepäeva ning kursusepäeva kohta järgmine : 1 ) 1500 eurot , kui teabe - ja õppe päev korraldatakse veebikeskkonnas ; 2 ) 1000 eurot , kui teabe - ja õppe päev korraldatakse veebikeskkonnas lektori asukohas ; 3 ) 2800 eurot , kui teabe - ja õppe päev korraldatakse praktikaga ; 4 ) 1000 eurot , kui korraldatakse teabe - ja õppe päev kestusega 3–5 akadeemilist tundi 10–30 osaleja le ; 5 ) 1400 eurot , kui korraldatakse teabe - ja õppe päev kestusega 3–5 akadeemilist tundi üle 30 osaleja le ; 6 ) 1300 eurot , kui korraldatakse teabe - ja õppe päev kestusega üle viie akadeemilise tunni 10–30 osaleja le ; 7 ) 1800 eurot , kui korraldatakse teabe - ja õppe päev kestusega üle viie akadeemilise tunni üle 30 osaleja le ; 8 ) 2500 eurot , kui korraldatakse ühepäevane kursus nii kontaktõppena kui ka veebikeskkonnas ; 9 ) 2000 eurot , kui korraldatakse vähemalt kahepäevane kursus nii kontaktõppena kui ka veebikeskkonnas . (6 ) U saldusmesiniku poolt mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamisel on toetuse suurus ühikuhinna maksumusena ühe nõustamis visiidi kohta 6 8 eurot . ( 7 ) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/2115 artikli 44 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena , välja arvatud selle paragrahvi l õigetes 4– 6 sätestatud toimingute puhul , mi lle kulud hüvitatakse E uroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 44 lõike 1 punkt i b kohaselt ühikuhinna alusel . 3. peatükk TEGEVUSKAVA ESITAMINE § 8 . Tegevuskava esitamine ja tegevuskava esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab mesinduskogu esimese perioodi kohta hiljemalt 31. märtsi l 2023. a astal ning teise perioodi kohta hiljemalt 31. juuli l 2025 . a astal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu tegev uskava. (2) K oos tegevuskavaga esitatakse järgmised dokumendid: 1) mesinduskogu üldkoosoleku või seltsinglaste selle otsuse protokoll i ärakiri , millega kinnitati tegevuskava; 2) mesinduskogu seltsingulepingu ärakiri ja partneri lepingu ärakiri ; 3) mesinduskogu liikmeks oleva te mesindussektori isikute ühendus t e mesinikest liikmete nimekirjad . (3) Tegevuskava esitamisega loetakse taot lus toetuse saamiseks esitatuks . 4. peatükk TEGEVUSKAVA HEAKSKIITMINE § 9 . Mesinduskogu ja tegevuskava nõuetele vastavuse kontrollimine (1) PRIA kontrollib tegevuskava s esitatud andmete õigsust ning mesinduskogu ja tegevuskava vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoli itika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud nõuetele. (2) Mesinduskogu teeb PRIA-le teatavaks kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud ja teavitab viivitamata t egevuskavas esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada tegevuskava kohta otsuse tegemist . § 10 . Tegevuskava hindamine ja tegevuskavade paremusjärjestuse moodustamine (1) PRIA hindab tegevuskavasid lisas „Tegevuskava hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamise tulemusel saadud hindepunktide kaalutud keskmise alusel tegevuskavade paremusjärjestuse. (2) Tegevuskava hindamise ks ja tegevuskavade paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA hindamisk omisjoni, mis koosneb vähemalt viiest liikmest, sealhulgas Maaeluministeeriumi ja PRIA esindajatest. (3) Tegevuskava hindepunktide kaalutud keskmise leidmiseks liidetakse kõikide hindamiskriteeriumite kaalutud koondhinded ning saadud tulemus jagatakse hindamisel osalenud hindamiskomisjoni liikmete arvuga. Hindamiskriteeriumi kaalutud koondhinde leidmiseks liidetakse hindamiskomisjoni liikmete poolt hindamiskriteeriumi kohta antud hindepunktid ja saadud tulemus korrutatakse vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga. (4) Tegevuskava hindamiskriteeriumite osakaalud on järgmised : 1) tegevuste mõju mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamisele – 40 protsenti koondhindest; 2) tegevuste kulutõhusus, eelarve selgus ja mõistlikkus – 3 0 protsenti koondhindest; 3 ) mesinduskogu ja tema partneri suutlikkus te gevused ellu viia , sealhulgas mesindussektori isikute ühenduste ja mesinike hõlmatus mesinduskoguga – 2 0 protsenti koondhindest; 4 ) tegevuste sidusus eelmistel E uroopa L iidu eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega ning tegevuste tulemuste levitamine – kümme protsenti koondhindest. (5) Tegevuskavade paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks tegevuskava, mille hindepunktide kaalutud keskmine on kõrgem. (6) Kui tegevuskavad on saanud v õrdse d hindepunktide ka alutud keskmis ed, eelistatakse tegevuskava, mille koostanud mesinduskogu liikmeks olevate mesindussektori isikute ühenduste nende mesinikest liikmete arv , kes ei ole samal ajal teise selle mesinduskogu liikmeks oleva mesindussektori isikute ühenduse liikmeks, on suurem . § 11 . Tegevuskava heakskiitmine ja heaks kiitmata jätmine (1) PRIA kiidab heaks nõuetele vastava ja tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnu d tegevuskava, mis on saanud § 10 lõikes 4 sätestatud iga hindamiskriteeriumi ar vestuses hindamiskomisjoni liikmetelt aritmeetiliseks keskmiseks hindeks vähemalt kaks hindepunkti. (2) Tegevusk ava vastab nõuetele, kui mesinduskogu , tegevuskava ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õig usaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse s ning määruses sätestatud nõuetele. (3) Kui tegevuskava nõuetele vastavuse kontrollimi se käigus tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud asjaolu, teeb PRIA tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse. (4) Kui tegevuskava ei ole võimalik täies ulatuses heaks kiita tegevuskavas sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha tegevuskava osalise heakskiitmise otsuse, vähendades toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra tingimusel, et see ei kahjusta mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamist . (5) Tegevuskava heakskiitmisega loetakse toetuse taotlus rahuldatuks. (6) PRIA teeb t egevuskava osalise või täieliku heakskiitmise otsuse või tegevuska va heaks kiitmata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates tegevuskava esitamise tähtpäeva st. § 12 . Tegevuskava muutmine (1) Heakskiidetud tegevuskavas § 4 lõikes 3 nimetatud sekkumisviisi piires muudatuse tegemiseks esitab mesinduskogu hiljemalt 60 päeva enne selle eelarve aasta algust , mida tegevuskavas teh tav muudatus puudutab, PRIA -le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu tegevuskava muutmise taotluse koos selle koosoleku protokolli ärakirjaga , millel tegevuskava muutmise otsus tehti. (2) T egevuskava muutmise t aotluses esitab mesinduskogu tegevuskava s kavandatava muudatuse sisu, põhjendab muudatuse vajalikkust ja annab hinnangu selle kohta, milline on muudatuse oodatav mõju mesindussektori sse sekkumise eesmärgi täitmisele. (3) Lõikes 2 nimetatud tegevuskava muudatuse sisu, vajalikkust ja mõju mesindussektori sse sekkumise eesmärgi täitmisele hindab § 9 lõikes 2 nimetatud hindamiskomisjon, kes teeb PRIA-le ettepaneku tegevuskava muutmise heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise kohta. ( 4 ) PRIA hindab muudatuse sisu , vajalikkust ja mõju mesindussektori sse sekkumise eesmärgi täitmisele ning teeb tegevuskava muutmise heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 6 0 päeva jooksul arvates tegevuskava muutmise taotluse saamisest. ( 5 ) Põhjendatud juhul võib mesinduskogu muuta jooksva eelarveaasta tegevuskava § 4 lõikes 3 nimetatud sekkumisviisi piires ja kuni kümne protsendi ulatuses sekkumisviisi tegevuste rahasta miseks eelarveaasta kohta eraldatud rahaliste st vahendite st , esitades PRIA-le tegevuskava muutmise taotluse koos kavandatava muudatuse sisu ja põhjenduse ning selle koosoleku protokolli ärakirja ga , millel tegevuskava muutmise otsus tehti, PRIA e-teenuse keskkonna kaudu vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse rakendamist. ( 6 ) PRIA hindab lõikes 5 nimetatud tegevuskava muutmise nõuetele vastavust ja põhjendatust ning teeb muutmise heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse kümne päeva jooksul arvates tegevuskava muutmise taotluse saamisest. ( 7 ) Lõigetes 1 ja 5 nimetatud tegevuskava muutmisel § 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud sekkumisviisi osas tuleb arvestada § 7 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. 5. peatükk MESINDUSKOGU KOHUSTUSED § 13 . Nõuded tegevusaruandele (1) Mesinduskogu viib tegevuskavas kavandatud tegevused ellu ja koostab lõppenud eelarveaastal tegevuskava täitmise kohta tegevusaruande ning esitab selle PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt 1. detsembriks . (2) Tegevusaruandes esitatakse järgmised andmed: 1) mesinduskogu nimi, mesinduskogu esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) eelarveaasta, mille kohta on aruanne koostatud; 3) eelarveaasta jooksul elluviidud tegev uskava tegevused § 4 lõikes 3 nimetatud sekkumisviiside kaupa, mille eest on täielikult tasutud, märkides andmed tegevuse eelarve ja tehtud kulude, tegevuses osalejate arvu ning tegevusest otseselt ja kaudselt kasusaajate arvu kohta , tegevuse sisu ja tulemuse lühikokkuvõtte ning mõju mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamis e le; 4) eelarveaastasse kavandatud, kuid osaliselt või täielikult ellu viimata jäänud tegevuskava tegevused § 4 lõikes 3 nimetatud sekkumisviiside kaupa, tegevuse ellu viimata jäämise põhjused ning edasised plaanid selle tegevusega; 5 ) olulised asjaolud, mis mõjutavad tegevuskava rakendamist järgmisel eelarveaastal. § 14 . Tegevusaruande nõuetele vastavuse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud tegevusaruande vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruse §-s 1 3 sätestatud nõuetele ning selles esitatud andmete õigsust. § 15 . Tegevusaruande heakskiitmine ja heaks kiitmata jätmine (1) PRIA kiidab nõuete kohase tegevusaruande heaks. Kui tegevusaruanne ei vasta nõuetele, jätab PRIA selle heaks kiitmata ja peatab mesinduskogu tegevuskava rakendamise kuni tegevusaruande heakskiitmiseni. ( 2 ) PRIA teeb tegevusaruande heak skiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates tegevusaruande esitamise tähtpäevast. § 16 . Mesinduskogu m uud kohustused tegevuskava rakendamisel ( 1 ) Mesinduskogu on kohustatud : 1) tagama mesilashaigustega ja kahjuritega võitlemise eesmärgil materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute puhul komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artiklis 11 sätestatud tingimuste täitmise; 2 ) kasuta ma toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil, järgides toetatava tegevuse elluviimisel Euroopa Liidu õigusaktides , Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud nõudeid ; 3) t oetatava tegevuse raames kavandatava töö, teenuse või toote mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse §-s 17 sätestatud tingimus t el ; 4 ) tagama toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse; 5 ) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest , välja arvatud § 7 lõigetes 4–6 sätestatud toimingute puhul, mille kulud hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 44 lõike 1 punkti b kohaselt ühikuhinna alusel ; 6 ) võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 7 ) esitama auditi, järelevalve või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja doku mendid määratud tähtaja jooksul ; 8 ) säilita ma toetusega seotud dokumente; 9 ) näitama, et tegemist on Euroopa Põllumajanduse Tagatis fondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 10 ) esita ma toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet; 11 ) t eavita ma PRIA-t taotluse s esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, tegevuse odavnemisest või kallinemisest ning tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele. ( 2 ) Mesinduskogu peab tegevuskava ja selles kavandatud tegevuste raken damise kohta veebileh te, kus a val dab ajakohasena vähemalt järgmi se tea b e: 1) mesinduskogu nimi ja kontaktandmed; 2) mesinduskogu liikmete ja partnerite nimekiri ; 3) h eakskiidetud tegevuskava ja selle muudatused; 4) tegevuskavas sisalduva teabe- ja õppepäeva n ing kursuse toimumise koh t , a eg ja päevakava ; 5) teave tegevuskava raames mesinikele pakutavates tegevus t es osa le mise võimaluste kohta ; 6) ülevaade tegevuskava raames elluviidud tegevuste kohta, sealhulgas uuringute tulemused ja avaldatud teabematerjal . ( 3 ) Mesinduskogu peab arvestust toetuse abil ostetava varroatoosi ja muude mesilashaiguste seire , ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendi saanud mesinike kohta ning selle vahendi nimetuse, koguse ja mesinikule andmise aja kohta. § 17 . Ostumenetlus (1) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö , teenuse või toote käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. (2) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. (3) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö , teenuse või toote eest tasutava hinnaga. Mesinduskogu ei pea v alima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud. (4) Hinnapakkumus peab sisaldama mesinduskogu nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või toote üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. ( 5 ) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. 6. peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD § 1 8 . Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus t makstakse üksnes nende abikõlblike kulude hüvitamiseks, mis on tehtud asjakohasel eelarveaastal tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks asjakohase sekkumisviisi tegevus t e rahastamiseks selleks eelarveaastaks ettenähtud vahendite piir es. Eelarveaasta 1. septembrist kuni 15. oktoobrini elluviidud tegevuste abikõlblikud kulud võib hüvitada jä rgmiseks eelarveaastaks ettenähtud vahendite arvelt. ( 2 ) Tööd ja teenused, mille kulude hüvitamiseks toetuse maksmist taotletakse , peavad ol ema lõpetatud ja nende eest peab olema täielikult tasut ud. § 1 9 . Maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamine (1) T oetus e maksmiseks esitab mesinduskogu PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos kulusid või tegevuse elluviimist tõendavate dokumentidega hiljemalt asjakohase eelarveaasta 1. septembri l . ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 44 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud kulude hüvitamiseks esitatakse koos maksetaotlusega järgmised k ulusid tõendavad dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt mesinduskogu tellis teenuse või töö või ostis kaupa; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3 ) asjakohane tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, müügileping , rendi- või üürileping ja liisinguleping ; 4 ) tehtud töö , osutatud teenuse või soetatud vara vastuvõtmist tõendav dokument; 5 ) hinnapakkumuse küsimist tõendavad dokumend id ning § 1 7 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel asjakohane selgitus ; 6 ) palgaleht, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, tehtud töö ülesannete kirjeldus ja seos tegevuskavaga , tööpäevade ja - tundide arv, arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 7 ) dokument töösuhte lõpetamise kohta; 8 ) sularahamakse tegemise korral kassa väljamineku order; 9 ) lähetuskorraldus ja lähetuskulude aruanne koos päevaraha arvestusega; 10 ) sõidupäevik, mis sisaldab sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanime, sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmeid, sõiduauto odomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu ning iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks tehtud sõidu kuupäeva ja sõidu eesmärki ; 1 1 ) esmakordsel makse taotlemisel usaldusmesiniku poolt nõuandeteenuse osutamise kohta § 5 lõikes 1 nimetatud lepingu koopia ; 1 2 ) paragrahv i 5 lõike s 2 nimetatud arvestuste põhjal koostatud koond; 1 3 ) paragrahv i 7 lõikes 4 nimetatud juhul ühikuhinnast kõrgema lektori tasu taotlemise põhjendus; 1 4 ) paragrahv i 1 6 lõikes 3 nimetatud arvestuse koond ; 1 5 ) kasutatud materiaalse vara ostmise korral müüja dokumendid, mis tõendavad, et vara ostmiseks ei ole eelneva viie aasta jooksul saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi . ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 44 lõike 1 punkti b kohaselt ühikuhinna alusel kulude hüvitamiseks teabe- ja õppepäeva ning kursuse korraldamise korral esitatakse koos maksetaotlusega järgmised tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid: 1) päevakava; 2) osalejate nimekiri, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ja nende allkirjad. ( 4 ) Mesinduskogu võib maksetaotluse koos tõendavate dokumentidega esitada kuni kümnes osas ühe eelarveaasta kohta. § 20 . Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatu d andmete õigsust ning tegevuskavale vastavust ning mesinduskogu tegevuse vastavust Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele ja tegevuskavale . (2 ) PRIA teeb mesinduskogu esitatud nõuetekohase maksetaotluse ja kulusid tõendavate dokumentide alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda mesin duskogu arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja kulusid tõendavate dokumentide esitamisest. (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse § 13 lõikes 3 ja § 20 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. ( 4) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA teha tegevuskava heakskiit mise otsuse muutmise otsuse . § 2 1 . Ettemaksu maksmise kord (1) M esinduskogu võib taotleda tegevuskavas ettenähtud tegevuste elluviimiseks komisjoni delegeeritud määruse s (E L ) 2022/127 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega ( ELT L 20, 31. 0 1.2022, lk 95 – 130 ) , ning komisjoni rakendus määruse s (EL) 2021/128, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollidega, tagatistega ja läbipaistvusega ( ELT L 20, 31. 0 1.2022, lk 131 – 196 ) , sätestatud tingimustel ja korras ettemaksu, esita des selleks PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ettemaksu taotluse ning tagatise . (2) Lõikes 1 nimetatud t agatiseks on PRIA-le krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev a krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse või maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutuse esitatav garantii. (3) PRIA otsustab ettemaksu maksmise sellise aja jooksul, et toetuse ettemaks oleks võimalik kanda mesinduskogu arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates ettemaksu taotluse ja tagatise esitamisest. ( 4 ) M esinduskogu esitab koos maksetaotlusega § 1 9 lõikes 2 nõutud dokumendid ettemaksu ulatuses tehtud kulude või § 19 lõikes 3 nõutud dokumendid ühikuhinna alusel hüvitavate kulude puhul tegevuse elluviimise kohta samas paragrahvis sätestatud tingimuste kohaselt. ( 5 ) Kui mesinduskogu on saanud ettemaksu, arvestatakse toetuse maksmise otsuse alusel makstavast summast tasaarvestuse korras maha mesinduskogule ettemaksuna makstud summa. ( 6 ) Lõikes 3 nimetatud otsusega seotud tagatise vabastab PRIA komisjoni delegeeritud määruse (EÜ) 2022/127 artikli s 28 sätestatud nõuete täitmisel taotluse alusel kümne tööpäeva jooksul arvates tagatise vabastamise taotluse esitamisest. § 22 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 7 . peatükk RAKENDUSSÄT T E D § 2 3 . Rakendussät t e d ( 1 ) 2023. aastal loetakse eelarveaastaks ajavahemikku alates tegevuskava heakskiitmisest kuni 15. oktoobrini 2023. a astal. ( 2 ) Paragrahvi 5 lõike s 8 nimetatud turuteave esita takse 202 2 . aasta kohta PRIA-le 1. septembriks 2023. aastal . (3) 2023. aastal välisriigis toimuva ürituse osalemistasu ning sellega seotud sõidu- ja majutuskulud on abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2023. aasta l . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa Tegevuskava hindamis e kriteeriumid Maaeluministri ... 0 2 .202 3 määrus nr … „ Mesindussektori sse sekkumise toetus “ Lisa Tegevuskava hindamis e kriteeriumid Hindamiskriteeriumite täitmist hinnatakse skaalal 0–4 (minimaalne hindepunkt – „0“, maksimaalne hindepunkt – „4“) järgmiselt: „0“ – kriteerium ei ole täidetud; „1“ – kriteerium on täidetud vähesel määral; „2“ – kriteerium on täidetud keskpäraselt; „3“ – kriteerium on suures osas täidetud , kuid esineb väikeseid puudusi; „4“ – kriteerium on täielikult täidetud. Hindamiskriteerium Hindepunktid Selgitus 1. Tegevuste mõju mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamisele 0–4 Hinnatakse, kas tegevuskava on terviklik, kas tegevuskavas kavandatud tegevuste vajalikkus on põhjendatud ning kas need tegevused võimaldavad saavutada mesindussektori sse sekkumise eesmärki 2. Tegevuste kulutõhusus, eelarve selgus ja mõistlikkus 0–4 Hinnatakse, kas tegevuste elluviimise kulud on realistlikud ja kas on arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud, ning kas eelarves sisalduvad kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud ja mõistlikud 3. Mesinduskogu ja tema partneri suutlikkus tegevused ellu viia , sealhulgas mesindussektori isikute ühenduste ja mesinike hõlmatus mesinduskoguga 0–4 Hinnatakse mesinduskogu ning tema liikmete ja partneri pädevust ja võimekust tegevuste elluviimise korraldamise l , sealhulgas kogemusi sarnaste tegevuste elluviimise korraldamisel ning mesinduskogusse kaasatud mesindussektori isikute ühenduste ja nende ühenduste mesinikest liikmete arvu võrreldes Eestis tegutsevate mesindussektori isikute ühenduste ja nende ühenduste mesinikest liikmete üldarvuga 4. Tegevuste sidusus eelmistel E uroopa Liidu eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega ning tegevuste tulemuste levitamine 0–4 Hinnatakse tegevuskavas kavandatud tegevuste sidusust eelmistel Euroopa Liidu eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammide tegevustega ning tegevuste rakendamisel saadud tulemuste levitamise korraldust ja ulatust 3852512 51134 KAVAND 01 . 02 .2023 0 0 KAVAND 01 . 02 .2023 SELETUSKIRI Maaelu ministri määruse „ Mesindussektori sse sekkumise toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatu s Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 18 lõike 4, 19 lõike 5, § 20 lõike 4 ning § 104 lõike 2 alusel. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) (edaspidi ÜPP strateegiakavade määrus ) , artikli tega 44 , 54–56 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1.standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52– 94 ) (edaspidi täiendavate nõuete määrus ) , artikli 21 lõike 1 ja artikli 22 lõike ga 3 . Mesindusele kui põllumajanduse ökosüsteemi seisukohast väga olulise le ja vajalikule sektorile on Euroopa Liidu (edaspidi EL ) ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP ) raames pööratud eraldi tähelepanu. EL-i 2014-2020 eelarveperioodi lõpuni adresseeriti mesilaste arvu kuse säilimist 3-aastaste mesindusprogrammide (edaspidi mesindusprogramm ) rakendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854) , alusel. 2023. aastal algavast EL-i eelarveperioodist alates aga toetatakse EL-i ÜPP reformiprotsessi tulemusel EL-i õiguses tehtud muudatuste tõttu mesindussektorit ÜPP strateegiakavade määrus e alusel koostatud ja Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon ) otsusega heaks ki idetud „ EL ÜPP strateegiakava s aastateks 2023–2027 “ (edaspidi ÜPP strateegiakava ) sätestatud mesindussektori sse sekkumise meetmena . Mesindussektori sse sekkumine on üks ÜPP strateegiakavade määruse kohaselt t eatud põllumajandussektorites ÜPP eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks sätestatud sektoripõhistest sekkumistest ning selle rakendamine on EL liikmesriikidele kohustuslik. ÜPP strateegiakavade määruse kohaselt püüavad liikmesriigid mesindussektoris saavutada vähemalt ühte määrusega sätestatud asjakohast erieesmärki, mille saavutamiseks määrab iga liikmesriik määruse s sätestatud valikule tuginedes kindlaks sobivad sekkumis viisi d. Mesindussektori sse sekkumise toetust (edaspidi toetus ) antakse tagastamatu abina kindlaksmääratud sekkumisviiside raames eesmärgi saavuta miseks teostatud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude kompenseerimiseks. Eestis selgitati mesindussektori sse sekkumise eesmärk ning sekkumisviisid ja võimalikud tegevused eesmärgi saavutamiseks välja mesindus sektori esindus organisatsioonide esitatud ettepanekute põhjal M aaeluministeeriumi juhtimisel ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel toimunud arutelude käigus . Kuigi Eesti puhas loodus ja üldine keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv soosivad mesindusega tegelemist , jääb siin peetavate mesilasperede arv olemasolevast looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaalist kaugele. Mesilasperede arvukust mõjutab väliste tegurite kõrval enim sektori enda konkurentsivõime ja turule orienteeritus. Konkurentsivõime ja turule orie nteerituse vähenedes väheneb ka mesilasperede arvukus . Mesindussektori sse sekkumise eesmärgiks on mesindussektori konkurentsivõime ja turule o rienteerituse suurendamine, aidates kaasa ÜPP strateegiakavade määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud erieesm ärkide valikust alapunktis b nimetatud erieesmär g i saavutamisele. Viidatud erieesmärk (ÜPP strateegiakavas erieesmärk 2 ) seab sihiks suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule . Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse ÜPP s trateegiakavade määruse artikli 55 lõikes 1 sätestatud m esindussektori sse sekkumis e viiside valikust järgmisi sekkumisviise: a) mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused , tehniline abi, koolitus, teave ja parimate praktikate vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu; b) investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud tegevused võitlus eks kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje ; c) tegevused laboratooriumide toetamiseks mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest; d) koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele; e) müügiedendus , teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning tegevused, mille eesmärk on eelkõige tõsta tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist. Käesolev määruse eelnõu o n ette valmistatud ÜPP strateegiakavas ette nähtud teatud sektoritesse sekkumise viiside puhul mesindussektorile toetuse andmise ks toetuse tingimuste kehtestamiseks . Määrusega kehtestatakse nõ uded toetuse taotleja le, taotleja poolt toetuse taotlemiseks koostatavale tegevuskavale ja tegevuskavas ette nähtavatele tegevustele, tegevuskava heakskiitmisele, ning tegevuskava ja selles esitatud tegevuste kohta esitatavad nõuded , toetuse määr ja suurus, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded tegevusaruand ele, maksetaotlusele ja kulusid tõendavatele dokumentidele ning toetuse maksmise tingimused ja kord. ÜPP strateegiakava ga seonduvalt panustab toetus lisaks erieesmärk 2-le ka mesinike teadmiste ja oskuste parandamisele suunatud tegevuste kaudu horisontaalse eesmärg i saavutamisess e. ÜPP strateegiakava horisontaalseks eesmärgiks on põllumajandus s ektori ülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu . Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aast ani 2030“ põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja turustamise tegevussuuna eesmärkidesse ( Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise - kui ka välisturul ; t ootja positsioon turul on tugev ; Eesti tarbijad eelistavad ja tarbivad Eestis toodetud toitu ) ning t eadus e ja innovatsioon i ning teadmussiir d e tegevussuuna eesmärki (t eadmiste loome ja teadmussiire toetab põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist ) . Toetuse andmine nähakse ette maaeluministri kinnitatud p rogrammi „Põllumajandus, toit ja maaelu 2023–2026“ meetme „Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine“ tegevus e „Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime“ hulgas. Toetust antakse ühele vähemalt kolmest m esindussektori organisatsioonist mood ustatud mesinduskogule , kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. M esindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks koostab mesinduskogu kõiki sekkumisviise hõlmava 3-aastase teg evuskava, mis esitatakse heaks kiitmiseks PRIA-le. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud – nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad . Eeldatav otseste lõppkasusaajate arv läbi kõikide tegevuskavas sisalduvate erinevate tegevuste ulatub ca 2/3 kõikidest Eesti mesinikest, kaudselt aga saavad to etusest nt tarbijate teadlikkuse suurendamise le suunatud tegevuste kaudu kasu kõik Eesti mesinikud. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Kalev Karisalu (6256 517, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6202, [email protected] ) ning eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõ u (edaspidi eelnõu ) koosneb seitsmest peatükist ja 2 3 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu eesmärgiks on kehtestada ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sse sekkumise puhul toetuse andmise tingimused ja kord, sealhulgas nõuded mesinduskogule ja tema liikmele, tegevuskavale ja selles esitatud tegevuste kohta ning tegevusaruandele, tegevuskava ja tegevusaruande esitamise ja heakskiitmise kord, ning toetuse maksmise , sealhulgas ettemaksmise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 2 tuuakse välja toetuse andmise eesmärk. ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sse sekkumise eesmärgist ja selle saavutamiseks valitud sekkumisviisidest tulenevalt antakse toetust mesindussektori tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimise eest, mis tõstavad mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust mesinike teadmiste ja oskuste parandamise, mesilashaigustega ja kahjuritega võitlemiseks materiaalsesse ja mittemateriaalsesse varasse investeerimise, mesilashaiguste ja mesindustoodete analüüsimise, teadusasutustega tehtava koostöö edendamise, tarbijate teadlikkuse suurendamise ning tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks tehnilise abi andmise kaudu. Eelnõu §-s 3 on sätes tatud nõuded, millele peab vastama toetuse taotleja. Lõikes 1 sätestatakse, et toetust saab taotleda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 18 lõikes 1 nimetatud mesinduskogu. Mesinduskogu on Eestis tegutsevate mesindus sektori isikute ühendustest moodustatud eraldi juriidiline isik (mittetulundusühistu) või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus (seltsing) . ELÜPS § 18 lõike 1 kohaselt peab t oetust saada soovival m esinduskogu l mittetulundusühingute seaduse § 7 kohases põhikirjas või võlaõigusseaduse § 580 lõike 1 kohase s seltsingulepingu s olema sätestatud eesmärgiks ÜPP strateegiakava s sätestatud mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamine . Võrreldes mesind usprogrammidega, kus programmi rakendas ning selle läbiviimise eest vastutas üks maaeluministri käsk kirjaga määrat ud juhtiv mesindussektori isikute ühendus korraga, tõhustab mitme mesindus sektori isikute ühenduse poolt esitatava ühistaotluse alusel toetuse andmine üldist koostöö taset sektoris ning tekitab tegevustes suuremat sünergiat. Lõikes 2 täpsustatakse nõutavat minimaalset mesinduskogu liikmete või selt singlaste (edaspidi mesinduskogu liikmed ) arvu ja mesinduskogu liikmeks olevate mesindussektori isikute ühenduste minimaalset mesinikest liikmete arvu. Mesinduskogul peab olema vähemalt kolm juriidilisest isikust mesindussektori isikute ühendusest liiget, kes tegutseb juriidilise isikuna ning kelle põhikirjaliseks tegevuseks on mesinduse arendamine ja kellel igaühel on vähemalt kümme teise mesinduskogu liikmeks oleva mesindussektori isikute ühenduse mesinikust liikmega mittekattuvat mesinikust liiget. Kui mesinduskogul on neli või enam mesindussektori isikute ühendusest liiget, siis neljanda liikme puhul ja edasi vähemalt kümne mesinikust liikme olemasolu ja nende mittekattuvuse nõuet ei arvestata. Vähemalt kolme mesindussektori isikute ühendusest liikme olemasolu nõue on Eesti mesindussektori isikute ühenduste arvu juures optimaalne, suunates organisats ioone suuremale koostööle, kuid jättes ka võimaluse teisi ideid ja arengusuundasid esindavate mesinduskogude tekkeks. V ähemalt kümne teise mesinduskogu liikmeks oleva mesindussektori isikute ühenduse m esinikust liikmega mittekattuva mesinikust liikme nõude eesmärgiks on tagad a piisava arvu aktiivsete mesinike kaasatus ning minimeerida fiktiivsete mesinduskogude tekke võimalust. Lõikes 3 sätestatakse , et mesinduskogu peab toetuse taotlemiseks PRIA-le esitatava t egevuskava väljatöötamiseks ja elluviimiseks kaasama partneri, kelleks ELÜPS § 18 lõike 3 kohaselt on vähemalt üks mesinduse ja meetoodete uuringuid te gev teadus - ja arendusasutus või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldase kogemusega ja eksperditeadmistega isik, temaga sõlmitava lepingu alusel. M esindusprogrammide puhul partneri kaasamise nõuet ei olnud. Partneri kaasamine võimaldab ühelt poolt kasutada tegevuskava koostamisel ja elluviimisel ära täiendavaid mesindus- või teadusalaseid teadmisi ja oskusi, teiselt poolt aga tõsta mesinduskogu administreerimis- ja finantsvõimekust. Lõikes 4 täpsustatakse, milliseid andmeid peab mesinduskogu ja partneri vaheline sõlmitav leping minimaalselt sisaldama. Leping peab kajastama lepingu sõlmimise eesmärki, partneri mesinduskogusse kaasamise ja mesinduskogust lahkumise korda, partneri ja seda esindava isiku kontaktandmeid ning partneri õiguseid ja kohustusi tegevuskava väljatöötamisel ja elluviimisel. Lõigetes 5 – 8 sätestatakse mõned üldisemad lisanõuded m esinduskogul e , mesinduskogu liikmetel e ja mesinduskogu partneril e . M es induskogul, mesinduskogu liikm el ja mesinduskogu partneril ei tohi olla riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Samuti ei tohi mesinduskogu, mesinduskogu liikme ja mesinduskogu partneri suhtes olla algatatud likvideerimismenetlust, nimetatud ajutist pankrotihaldurit ega kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti. Me sinduskogu, mesinduskogu liige ja mesinduskogu partner ei tohi taotleda ega saada sama kulu kohta toetust riigieelarvest või muudest vahenditest. Juhul kui m e sinduskogu, mesinduskogu liige ja mesinduskogu partner on saanud varem rahastust riigieelarvest või muudest vahenditest ning see on tulnud tagasi maksta, siis tagasimaksmisele kuulunud summad on tähtajaks tagasi makstud. Lõikes 9 on sätestatud nõue, mille kohaselt mesinduskogul, mesinduskogu liikmel ja mesinduskogu partneril ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s §-s 49 1 , 209, 209 1 , 210, 296, 298, 298 1 , 372 , 373 või 384 (ettevõtluskeeld, kelmus, hankekelmus, soodustuskelmus, altkäemaksu vahendus ja a ndmine, mõjuvõimuga kauplemine, tegevusloata ja keelatud majandustegevus, ärikeelu rikkumine, maksejõuetuse põhjustamine) sätestatud süüteo toimepanemise eest. ÜPP strateegiakava raames toetuste andmise üle otsustamisel lähtutakse sellest, et kui isik on toime pannud hüvede välja petmisega, avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamisega või ebaausa majandustegevusega seotud väär- või kuriteo, mille toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei saa selline isik toetust taotleda, sest tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei vasta toetuse saamise nõuetele. Süüteo koosseisud on sätestatud eesmärgiga hoida ära õigusaktist tuleneva kohustuse õigeaegse või täieliku täitmata jätmise, mille korral kaasneb oluline oht või kahju õigushüvele või olulistele ühiskondlikele huvidele. Toetuse andmise lubatavuse kujundamisel on lähtutud ultima ratio põhimõttest ehk arvesse võetakse üksnes need isiku teod, mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse. Eelnõu §-s 4 on sätes tatud nõuded, millele peab vastama mesinduskogu poolt koostatav tegevuskava. Tegevuskava koostamise põhimõtete ja sisu osas mesindusprogrammide rakendamisel koostatud tegevuskavadega võrreldes olulisi erinevusi pole . Lõikes 1 antakse koostatava tegevuskava ajaline piiritlus. Tegevuskava strateegiakavas sätestatud mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks koostatakse ELi 2023–2027 eelarveperioodil k ahe perioodi kohta järgmiselt: 1) 2023. aastal tegevuskava heakskiitmisega algava ja 15. oktoobril 2025. aastal lõppeva perioodi kohta; 2) 16. oktoobril 2025. aastal algava ja ÜPP strateegiakava viimase aasta 15. oktoobril lõppeva perioodi kohta. Antud p erioodide määratlemisel on arvesse võetud , et ÜPP strateegiakavade määruse X lisa kohasel t on mesindussektori sse sekkumise rahaera ldised liikmesriikidele ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) , artiklis 35 sätestatud põllumajanduslik u eelarveaasta (edaspidi eelarveaasta ) pikkuse perioodi kohta. Eelarveaasta nimetatud artikli 35 kohaselt hõlmab tehtud kulusid ja saadud tulusid, mille makseasutused kannavad EAGFi ja EAFRD raamatupidamisarvestusse seoses N põllumajandusliku eelarveaastaga, mis algab N–1 aasta 16. oktoobril ja lõpeb N aasta 15. oktoobril . Kolme eelarveaasta pikkuse perioodi kohta tegevuskava koostamise puhul on lähtutud selle otstarbekusest – sellest lühem periood ei soosiks pikemaajalisema suunitlusega ideede ja tegevuste tegevuskavasse kaasamist ning oleks administratiivse lt koormavam , pikem periood aga tooks kaasa liigse jäikuse mesindussektori sse sekkumise meetme rakendamisel ning raskused vajalike ja tõhusate tegevuste pika aja peale ette planeerimisel. Kolme eelarveaasta pikkuse tegevuskava koostamist toetab ka mesindusprogrammide kog emus, kus programme rakenda ti samuti kolme aasta pikkuste perioodide kaupa . Erinevalt aga mesindussektori sse sekkumisest nähti mesindusprogrammi de puhul programmi kolme aasta pikkune rakendusperiood ühtselt kõikidele liikmesriikidele ette EL õigusaktis . Programm tuli koostada kolme mesindusaasta kohta (m esindusaasta na oli EL õigusaktis sätestatud 12 järjestikust kuud alates 1. augustist kuni 31. juulini ) . Mesindussektori sse sekkumise puhul mesindusaasta mõistet enam ei kasutata. 16. oktoobril 2025. a algava ja ÜPP strateegiakava viimase aasta 15. oktoobril lõppeva perioodi kohta koostatava tegevuskava puhul tuleb arvestada, et kuna käesoleva määruse eelnõu koostamise hetkel kehtivate EL õigusaktide kohaselt on ÜPP stra teegiakava rakendamine ette nähtud kuni 31. detsembrini 20 27. a , siis lõppeb see periood 15. oktoobril 2027. a ning tegevuskava koostatakse sellest tulenevalt kahe eelarveaasta pikkuse perioodi kohta . Niipea k ui EL -i tasandil võetakse vastu otsus ELi 2023–2027 eelarveperioodil mesindussektorisse sekkumise rakendamise pikendamise kohta 2028. aastani , muudetakse käesolevat määrust selliselt, et 16. oktoobril 2025. a algav perioodi lõppeb 15. oktoobril 2028. a ning antud perioodi kahe esimese eelarveaasta kohta tegevuskava koostanud mesinduskogu koostab ja lisab olemasolevale tegevuskavale täiendava tegevuskava 16. oktoobril 2027. a algava ja 15 oktoobril 20 28. a lõppeva eelarveaasta osas . Selline meetme pikendamine EL-i tasandil on vägagi tõenäoline, sest sellist üleminekumeedet kasutati mesindussektori toetamisel ka eelmisel, EL - i 2014–2020 eelarveperioodil mesindusprogrammide meetme rakendamisel . 2023. aastal teg evuskava heakskiitmisega algava ja 15. oktoobril 2025. a astal lõ ppeva perioodi k ohta tegevuskava koostamisel ja rakendamisel tuleb aga arvestada, et perioodi esimene aasta on eelarveaastast lühem. E siteks, vastavalt ÜPP strateegiakavade määruse artikli 86 lõike 1 punktile a on tegevuskava rakendamisega seotud rahalised kulud abikõlblikud alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb aastale, mil komisjon ÜPP strateegiakava heaks kiidab , e hk mitte enne 1. jaanu arit 2023. a. Teiseks aga ei ole tegevuskava s sisalduvate tegevustega seotud kulud abikõlblikud enne , kui tegevuskava on PRIA -le heakskiitmiseks esitatud . Tegevuskava saab heakskiitmiseks esitada peale käesoleva määruse jõustumist . Lõikes 2 sätestatakse koostatava tegevuskava üldine struktuur ja eelarve . Nimelt tuleb tegevuskava tegevused kavandada ühelt poolt kõikide strateegiakavas ja käesolevas määruses sätestatud mesindussektori sse sekkumis e viiside kaupa , teiselt poolt peavad kavandatavate tegevustega seotud kulud jääma eelarveaastate ja ELÜPS § 11 lõike 3 alusel maaeluministri käskkirjaga sätestatud toetuse raha liste vahendite jaotuse piiresse. Lõik es 3 esitatakse ÜPP strateegiakavas sisalduvate mesindussektori sse sekkumis e viiside loetelu viidetena ÜPP strateegiakavade määruse vastavatele sätetele . Loetelus on sekkumisviisid, mis on valitud Eestis me sindussektori sse sekkumise eesmärgi ni jõudmiseks. Koostatavas tegevuskavas kavandatakse tegevused eraldi iga loetelus oleva sekkumisviisi kohta . Eestis rakendatavad mesindussektori sse sekkumis e viisid selgitati välja mesindus sektori esindus organisatsioonide esitatud ettepanekute põhjal M aaeluministeeriumi juhtimisel ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel toimunud arutelude käigus . Eestis rakendatavateks sekkumisviisideks on: 1 ) mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused , tehniline abi, koolitus, teave ja parimate praktikate vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu; 2 ) investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud tegevused võitlus eks kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje ks ; 3 ) tegevused laboratooriumide toetamiseks mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest; 4 ) koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele; 5 ) müügiedendus , teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning tegevused, mille eesmärk on eelkõige tõsta tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist. Eestis rakendamiseks valitud mesindussektori sse sekkumis e viisid katavad kõiki EL-i eelmisel, 2014–2020 eelarveperioodil Eestis rakendatud mesindusprogrammide meetmeid. Vajadustest ja eelarve suurenemisest tulenevalt on võrreldes mesindusprogrammides rakendatuga lisandunud koostöö mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusasutustega ning müügiedendus , teavitustegevus ja turundus. Lõige 4 sätestab tegevuskava sisu. Tegevuskavas peab olema kirjas mesinduskogu nimi, mittetulundusühingu puhul registri kood, mesinduskogu esindaja nimi ja kontaktand med , samuti mesinduskogu liikmete ja partneri nimed ja kontaktandmed . Mesinduskogu partneri puhul tuleb esitada tema varasema mesinduse ja meetoodete uuringutegevuse kogemuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonna s omatavate kogemuste ja ekspertteadmiste kirjeldus . Seejärel peab tegevuskavas olema selgelt välja toodud mesinduskogu ja partneri vaheline ülesannete ja panuste jaotus tegevuskava koostamise, täitmise ja arua ndmisega seoses. Selleks esitatakse ülevaade tegevuskava koostamise, täitmise ja aruandlusega seoses partneri poolt teostatavate konkreetsete tööd e ja tegevuste kohta ning teadmiste, kogemuste, v ahendite vms panustamise kohta. Tegevuskava peab sisaldama ka infot selle rakendamise perioodi kohta , tuues sealjuures ära konkreetsed tegevuskavaga hõlmatud eelarveaastad. Tegevuskava põhi osa moodustab strateegiakavas sätestatud mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamiseks kavandatavate tegevuste loetelu, mis tuleb esitada eristatuna kõikide ÜPP strateegiakavas sisalduvate mesindussektori sse sekkumis e viiside ja tegevuskavaga hõlmatud eelarveaastate kaupa . Iga kavandatava tegevuse osas peab tegevuskava kajastama järgmisi elemente : tegevuse sisu ja mah u kirjeldus ning prognoositav kasusaajate (m esinikud ja nende mesilaspered) arv; tegevuse eelarve; tegevuse vajalikkuse põhjendus ning hinnang tegevuste oodatavatele tulemustele ja mõjule mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamise suhtes ning § 4 lõike 3 punkti s 2 nimetatud sekkumisviisi – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse nin g muud tegevused võitluseks kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrjeks – raames sihtrühma valiku kriteeriumid . Tegevuse sisu ja mahu kirjelduses esitatakse tegevuse täpne nimetus , tegevuse sisu lühiülevaade, ülevaade tegevusega kaasnevatest kuludest, tegevuse maht as jakohastes ühik utes (tükid, päevad, töötunnid, sõidukilomeetrid , trükiarv, jne ) väljendatuna ning tegevuse rakendamise eeldatav ajakava . Kui tegem ist on eelmistel EL eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammide raames tehtud tegevuse jätkutegevuse või edasiarendusega, siis tuuakse tegevuse sisu kirjelduses välja ka sidusus juba tehtud tegevusega. Tegevuse eelarve osas peab olema arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud. T egevuse elluviimiseks kavandatavad kulud peavad olema vajalikud ja mõistlikud ning nende väärtus ei või ületada asjakohasel turul sama liiki töö, teenuse või toote puhul üldiselt aktsepteeritud kulude väärtust. Nende tegevuste, millega kaasnevate kulude hüvitamine toimub kas osaliselt või tervikuna määruses sätestatud lih tsustatud kulumeetodina ühikuhinna ( näiteks t eabe- ja õppepäeva ning kursuse puhul lektori tasu suurus loengu ühe akadeemilise tunni kohta ) alusel , eelarved koostata kse vastavaid ühikuhindasid arvesse võttes. Eelarvete osas tuleb tegevuskavas lisaks iga konkreetse tegevuse eelarvele tuua välja eelarvete koondid eraldi iga ÜPP strateegiakavas sisalduva mesindussektori sse sek kumis e viisi ja tegev uskavaga hõlmatud eelarveaasta kaupa. Sekkumisviisi piires kavandatavate tegevuste kogueelarve eelarveaasta kohta ei tohi ületada ELÜPS § 11 lõike 3 alusel maaeluministri käskkirjaga selle sekkumisviisi osas eelarveaasta kohta sätestatud toetuse raha liste vahendite summat ning kõikide sekkumisviiside raames kavandatavate kõikide tegevuste kogueelarve ühel eelarveaastal ei tohi ületada ÜPP strateegiakavade määruse X lisas Eestile eelarveaasta kohta ette nähtud rahaeraldise ja sellele Eesti riigieelarve vahenditest EL-i rahaeraldisega samas suuruses lisanduva rahaeraldise summat. Tegevuse vajalikkuse põhjenduse osa s tuleb selgitad a , milles seisneb antud tegevuse vajalikkus ja kuidas see aitab kaasa mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamisele. Esitada tuleb eeldatav tegevusest kasusaajate mesinike ja nende mesilasperede arv . Samuti tuleb anda hinnang tegevuse oodatavate tulemuste kohta ja mõju kohta mesindussektori sse s ekkumise eesmärgi saavutamisele ning tuua eraldi välja, milliste kriteeriumite alusel mesinduskogu ostetavaid varroatoosi ja mu ude mesilashaiguste seir e, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendeid, mille ostukulu kompenseerimist mesinduskogu taotleb, mesinikele jaotatakse . Tegevuskavas kavandatavate tegevuste üksikasjaliku käsitlemise järel esitatakse tegevuskava eraldi struktuuriosas ülevaade huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks võetavatest meetmetest nende tegevuste elluviimisel. Ülevaade peab hõlmama kõiki sekkumisviise ja tegevusi , k us sellis e konflikt i tekkimise tõenäosus on suurem . Eelkõige puudutab see tegevusi, mille elluviimine eeldab mesinduskogu poolt isikute hulgast mingi valik u tegemist ning valitav isik saab teiste isikute ees mingi eelise , nagu näiteks usaldusmesinike valimine või kasusaajatest mesinike valimine mesilashaiguste tõrje vahendite andmisel. Üheks kohaldatavaks meetmeks huvide konflikti ennetamiseks on otsuste ja tehingute tegemisest taandamine korruptsiooni vastase seaduse § 7 nimetatud seotud isikute puhul. Peale selle esitatakse kokkuvõtvalt teave tegevuste tulemuste levitamise korralduse kohta. Selleks kirjeldatakse tegevuskava rakendamise ja tulemuste kohta informatsiooni edastamise põhimõtteid ja eesmärke (nt kas ja milliseid muid info edastamise meetodeid või vahendeid peale veebilehe ja teabesalvele edastamise on kavandatud , milliseid abinõusid nähakse ette informatsiooni jõudmiseks võimalikult paljude mesinikeni ning teiste asjast huvitatud isikuteni , jne ) . Samuti esitatakse teave muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotletava toetuse kohta. Lõike 5 kohaselt võetakse tegevuskava mesinduskogu poolt vastu üldkoosolekuga või seltsinglaste otsusega. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse n õuded tegevuskavas esitatud tegevuste kohta . Lõikes 1 sätestatakse nõuded määruse § 4 lõike 3 punkti s 1 nimetatud sekkumisviisi – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused , tehniline abi, koolitus, teave ja parimate praktikate vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu – raames mesinikele nõustamisteenust osutava usaldusmesiniku kohta. Usaldusmesinikud on kogenud , aktiivsed ja usaldusväärsed tegev mesinikud, kelle poole vähem teadlikud mesini kud võivad nõu saamiseks praktiliste ja kiireloomul iste küsimuste ja probleemidega pöörduda. Eelmis el EL-i eelarveperioodi l mesindussektori sse sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme viimase 3-aastase rakendusperioodi 1.08.2019 – 31.07.2022 raames toetatud usaldusmesinike nõustamisteenust kasutanute küsimused puudutasid väga erinevaid teemasid, sealhulgas mesilaste haiguste tunnuseid, varroatoositõrje tegemist ja varroalestade lugemist, mesila sperede talvesööda kontrollimist, mesilasperede hukkumist, inventari ja uute mesilasperede soetamist, mesilasperede juurdekasvu, sülemlemist, jne . Usaldusmesinikuna võib mesinikke nõustada mesindus- ja mesilashaiguste alaselt pädev mesinik, kes omab mesinduse valdkonnas kutseseaduses sätestatud alustel ja korras antud kutset või välisriigis antud samaväärset kutset, on läbinud mesindus- ja mesilashaiguste alase koolituse või omab asjakohast kõrgharidust ning kellega on mesinduskogu sõlminud asjakohase lepingu . Mesinduskogu ja usaldusmesiniku vahel sõlmitavas lepingus sätestatakse nõustamise tingimused ja arvestuse pidamise kohustus , samuti nõusolek u andmine usaldusmesin ik u andmete avald amiseks. Lõike 2 kohaselt tuleb piisava järelevalve tagamiseks usaldusmesinikul pidada vabas vormis arvestust nõus tamisteenuse osutamise aja, koha (mesiniku juures kohapeal nõustamisel mesiniku asukoht või telefoni teel nõustamisel märge telefoni teel nõustamise kohta), nõustamisteema, nõustatavale välja pakutud lahenduse ja mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamise korral isikliku sõiduauto kasutamise kohta. Nõustamisteemade kohta arvestuse pidamise eesmärgiks on saada rohkem ja täpsemat teavet mesinike nõustamisvajaduse osas, mis annaks sisendit näiteks järgmistel aastatel või perioodidel kavandatavate teabe- ja õppepäevade või kursuste ning teabematerjalide teemade ja sisu planeerimiseks. Mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamise korral isikliku sõiduauto kasutamisel peetakse arvestust sõiduauto l äbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäidu kohta iga nõustamisteenuse osutamiseks tehtud sõidu korral. Lõikes 3 sätestatakse rida nõude i d määruse § 4 lõike 3 punkti s 1 nimetatud sekkumisviisi – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused , tehniline abi, koolitus, teave ja parimate praktikate vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu – raames teabe- ja õppepäeva ning kursuse, sealhulgas noorte ja alustavate mesindusettevõtjate teadmiste, oskuste ja tootmistegevuse arendamise alase kursuse, korraldamise kohta . Piisava järelevalve teostamise võimaldamiseks tuleb teabe- ja õppepäeva ning kursuse toimumise ajast ja kohast PRIA-t elektrooniliselt vähemalt kümme tööpäeva ette teavitada. Teabe- ja õppepäeva ning kursuse minimaalne kestus ilma vaheaegadeta peab olema vähemalt kolm akadeemilist tundi ühel kalendripäeval. Pause ja vaheaegasid võib teabe- ja õppepäeva ning kursuse päevakava sisaldada, kuid kolme akadeemilise tunni sisse neid ei arvestata. Teabe- ja õppepäeva ning kursuse korraldamise teatava otstarbekuse tagamiseks peab sellest osalejate nim ekirja alusel osa võtma minimaalselt kümme inimest. Erandkorras võib teabe- ja õppepäeval ning kursusel osalevate inimeste arv jääda alla kümne , kui selle objektiivseks põhjuseks on teabe- ja õppepäeva ning kursuse läbiviimiseks vajalik õppeinventar (näiteks olemasolev õppeinventar võimaldab läbi viia praktilise õppepäeva korraga vaid kuuele inimesele). O saliselt või täi elikult veebikeskkonnas toimuva teabe- ja õppepäeva ning kursuse korral tuleb osalejate üle arvestust pidada elektrooniliselt registreeritud osalejate nimekirja alusel . Lõikes 4 sätestatakse nõuded tegevus e osas , mida rakendatakse määruse § 4 lõike 3 punkti s 2 nimetatud sekkumisviisi – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud tegevused, sealhulgas võitlus kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrje – raames. Selliseks tegevuseks on varroatoosi ja mu ude mesilashaiguste seir e, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendit e ostmine. Toetusega kompenseeritakse selliste vahendite (näiteks kärjeisolaatorid, iduperetarud, sipelghappelapid, aurustid, desinfitseerimisvahendid, jne) ostukulu. Vahendid ostab mesinduskogu vastavalt tegevuskavas välja toodud põhjendatud vajadus t ele ning jaotab need tegevuskavas kirjeldatud kriteeriumite alusel mesinikele. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 III lisa kohaselt kuuluvad rahastamiskõlblike kululiikide hulka ka v eterinaarravimid kahjurite tõrjeks ja mesilaste haiguste raviks . K ompenseeritavat varroatoosi ja mu ude mesilashaiguste seir e, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendit kasutav mesinik peab olema aktiivselt tegutsev ja täitma veterinaarseadusest tulenevaid nõudeid. Selle kinnituseks peab mesinik põllumajandusloomade registri andmete kohaselt mesinduskogu lt kompenseeritava vahendi saamise ja kasutamise ajal pidama vähemalt ühte mesilasperet. Lõikes 5 sätestatakse nõuded tegevuste kohta, mida rakendatakse määruse § 4 lõike 3 punkti s 3 nimetatud sekkumisviisi – tegevused laboratooriumide toetamiseks mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest – raames. M esilashaiguste ja mesilastele kahjulike ainete ning mee j a meetoodete kvaliteedi analüüsimisel peab analüüse tegev laboratoorium kasutama akrediteeritud ja valideeritud analüüsimetoodikaid ning olema analüüside tegemiseks akrediteeritud kehtiva standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 „Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded” kohaselt . Antud nõuded on vajalikud analüüside usaldusväärsuse ja kvaliteedi tagamiseks . Lõikes 6 sätestatakse nõue määruse § 4 lõike 3 punkti s 4 nimetatud sekkumisviisi – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele – raames rakendatava te teadusuuringute kohta . Teadusuuringu sisulise kvaliteedi tagamiseks peab uuringut teostaval uuringuasutusel olema varasem mesindust käsitlevate uuringute tegemise kogemus või rahvusvahelise koostöö tegemise kogemus . Lõikes 7 sätestatakse nõuded tegevuste kohta, mida rakendatakse määruse § 4 lõike 3 punkti s 5 nimetatud sekkumisviisi – müügiedendus , teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning tegevused, mille eesmärk on eelkõige tõsta tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist – raames. Mesindussektori struktuuri- ja turu-uuringu osas, kui mesinduskogu selle tegemist tegevuskavas ette näeb, peab uuringu sisulise kvaliteedi tagamiseks seda korraldaval ettevõtjal olema vähemalt kolmeaastane struktuuri - ja turu-uuringute tegemise kogemus . M e tt ja mee tooteid tutvustava ürituse või kampaania puhul peab p iisava järelevalve teostamise võimaldamiseks PRIA-t ürituse või kampaania toimumise ajast ja kohast elektrooniliselt vähemalt kümme tööpäeva enne tegevuse toimumist ette teavitama. Mesindussektori turuteabe andmete kogumine on vajalik ÜPP strateegiakavade hindamise ja seire osas mesindussektori sse sekkumise meetme kohta teabe kogumiseks ja komisjonile esitamiseks. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/1475, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta (ELT L 232, 07.09.2022, lk 8–36), nõutavad mesindussektori turuteabe andmed on osaliselt näiteks põllumajandusloomade registrist või Statistikaameti veebilehelt kättesaadavad ja eraldi kogumist ei nõua. Puuduolevaid andmeid , mis esitatakse käesoleva paragrahvi järgmise lõikes, hakkab ühe tegevuskavas ettenäht ava tegevusena koguma ja PRIA-le esitama mesinduskogu. Komisjonile esitatavate mesindussektori turuteabe andmete loetelu ja kirjeldus kattub mesindusprogrammide rakendamisel komisjonile esitatuga. Erinevalt aga mesindussektori sse sekkumisest oli mesindusprogrammide puhul EL õigusaktiga sätestatud liikmesriigile kohustus nende andmete kogumiseks eraldi mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuringu korraldamine . Lõikes 8 täpsustatakse eelmise lõike punktis 3 sätestatud mesindussektori turuteabe kogumist ja esitamist. Mesindussektori turuteavet tuleb mesinduskogu poolt koguda ja PRIA-le esitada järgmiste andmete kohta: 1 ) mesinike ühendustega liitunud mesinike arv; 2 ) mitmeliigilise õiemee hinnavahemik eurodes tootmiskohas; 3 ) mitmeliigilise lahtise õiemee hinnavahemik eurodes hulgimüügikohas . Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1475 kohaselt kogutakse ne i d andme i d alates 2023. a astast ning seda iga kahe aasta järel eelneva kalendriaasta kohta. Mesindussektori turuteabe andmete komisjonile esitamise tähtaegasid arvestades tuleb 2023. aastal esitada andmed PRIA-le hiljemalt 1. septembriks (vt § 23 lõige 2 rakendussätet) ning edaspidi kalendriaasta N–1 andmed N aasta 1. juuniks. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse mesindussektori sse sekku mise eesmärgi saavutamiseks rake ndatavate tegevuste seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Lõikes 1 loetletakse abikõlblikud kulud. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 III lisa põhjal on abikõlblikud näiteks mesindussektori sse sekkumise rakendamisega se otud haldus- ja personalikulud ning veterinaar ravimid kahjurite ja mesila shaiguste tõrjeks . Sama komisjoni määruse artikli 22 lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades käsitada rahastamiskõlblikena ka muid kululiike, tingimusel et need ei ole loetletud sama määruse II lisas mitteabikõlblike kulude nimekirjas . Arvestades ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel mesindus sektori esindus organis atsioonide esitatud ettepanekuid mesindussektori sse sekkumis e viiside ja nende raames ettenähtavate võimalike tegevuste osas sätestatakse abikõlblike kuludena lisaks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 III lisa s loetletud kuludele järgmised kulud: teabe- või õppematerjali koostamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise ja välja and misega seotud kulud, sealhulgas elektroonilise väljaande haldamiskulud; usaldusmesiniku poolt nõustamisteenuse osutamisega seotud kulud, sealhulgas mesiniku juures koha peal nõustamisteenuse osutamiseks tehtava visiidiga seotud sõidukulu usaldusmesiniku poolt nõustamisteenuse osutamisega seotud kulud, sealhulgas mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamiseks tehtava visiidi ga seotud sõidukulu; teabe- ja õppepäeva, kursuse ning mett ja meetooteid tutvustava ürituse või kampaania korraldamisega seotud kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika üür, lektori loengu tasu, tõlke-, toitlustus- ja sõidukulud ning meediakanalis teabe avaldamise kulud; välisriigis toimuval üritusel ( rahvusvahelised mesinduse teemalised konverentsid ja n õupidamised ning rahvusvaheliste mesindusorganisatsioonide kohtumised ) osalemisega seotud osalemistasu ning sõidu- ja majutuskulud ; mesilashaiguste seir e, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendite (v. a veterinaarravimid) ostukulud; mesilashaiguste ja mesilastele kahjuli ke ainete analüüsimisel proovide võtmise ja analüüside tegemise kulud ; t eadusasutustega tehtava koostöö puhul teadusu uringu läbiviimisega seotud kulud; struktuuri- ja turu-uuringu läbiviimisega seotud kulud . Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse sõiduauto kasutamise kulude ja välislähetuse kulude korral nende abikõlblikkuse ja tõendavate dokumentide käsitlemise ühtluse ja selguse huvides lähtumine konkreetsetest Vabariigi Valitsuse määrustest. I sikliku sõiduauto kasutamise korral arvestatakse sõiduauto kasutamise kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-de 4 ja 5 kohaselt ning v älisriigis toimuvate ürituste korral toimub lähetuse kulude hüvitamine Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” kohaselt. Lõike 4 kohaselt peavad kõik abikõlblikud kulud olema mõistlikud, põhjendatud, selged ja üksikasja likult kirjeldatud ning mesinduskogu peab tagama kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. Kulud, mille kohta toetust taotletakse, peavad olema majanduslikult otstarbekad ja vajalikud mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei tohi kavandatavad ning tehtud kulud olla põhjendamatult kõrged võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga. Lõikes 5 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud. Lisaks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 22 lõikes 1 ja II lisa I osas sätestatud mitteabikõlblikele kuludele (käibemaks, üldised tootmiskulud, kogumis- ja veokulud, säilitamiskulud, pakendamiskulud, tegevuskulud (eelkõige elekter, kütus ja tehniline hooldus), mesindussektori sse sekkumise rakendamiseks võetud laenude tagasimaksed, investeeringud transpordivahenditesse, renditud kaupade kasutamisel tekkinud kulud, liisingulepingutega seotud väljamaksed (maksud, intressid, kindlustuskulud jne) ja kasutuskulud, jne) on mitteabikõlblikud ka näiteks kõik kulud, mis on tehtud enne tegevuskava esitamisele järgnevat päeva või on tehtud tegevuskava rakendamise peatamise ajal või mis ületavad ELÜPS § 11 lõike 3 alusel maaeluministri käskkirjaga mesindussektori sse sekkumis e viisi kohta otsustatud toetuse rahaliste vahendite summat . Samuti ei ole abikõlblikud tagatismaksed, ettevõtjat (juriidiline vorm ei oma tähtsust) või kaubamärki reklaamiva teavitus- või turustuskampaania kulud , õigusabikulud ning tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu . Eelnõu §-ga 7 sätestatakse toetuse määr ja suurus. Lõike ga 1 sätestatakse, et toetust antakse kuni 100% tegevuskava tegevuste abikõlblikest kuludest. Omaosalust ei nähta ette , sest mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamiseks mesindussektori isikute ühendustest moodustatud mesinduskogule toetuse andmisega toetatakse sektori arendamist laiemalt. Lõikega 2 täpsustatakse määruse § 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud sekkumisviisiga ettenähtud tegevuste hulgas sisalduva tehnilise abi suurust. Tehniline abi hõlmab endas tegevuskava rakendamisega seotud abikõlblike haldus- ja personalikulude ( sh tööjõu-, transpordi-, side-, raamatupidamis- , lähetus- jne kulud) hüvitamist. ELÜPS § 11 lõike 3 alusel maaeluministri käskkirjaga antud sekkumisviisi kõikide tegevuste abikõlblike kulude finantseerimiseks sätestatud kogusummast võib tehnilise abina kasutada maksimaalselt 40 000 eurot eelarveaasta kohta. Tehnilise abi suurus sellise s summas sisaldub ka komisjoni heakskiidetud ÜPP strateegiakavas ning see tugine b eelmistel EL-i eelarveperioodidel mesindussektori sse sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel os alenud mesindussektori esindusorganisatsioonide esindajate ühisele eks perthinnangule, arvestades ÜPP strateegiakavade määruses mesindussektori sse sekkumise osas Eesti kohta sätestatud eelarvelisi võimalusi. Lõige 3 käsitleb lõikes 2 sätestatud tehnilise abi rahaliste vahendite (maksimaalselt 40 000 eurot eelarveaasta kohta) piires abikõlblike halduskulude hüvitamist. K omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 23 lõike 2 kohaselt käsitatakse toetusesaaja halduskulusid rahastamiskõlblikena, kui need on tekkinud seoses konkreetse toetava sekkumise ettevalmistamise, rakendamise või selle järelmeetmetega ning need ei ületa 4% rakendatud sekkumise rahastamiskõlblikest kogukuludest. Mesindussektori sse sekkumise eelarve Eestis on 280 946 eurot eelarveaasta kohta (140 473 eurot EL eelarvest ja 140 473 eurot Eesti riigieelarvest) . K ui kulusid tehtaks kogu eelarve ulatuses ning kõik kulud osutuksid rahastamiskõlblikeks, võiks abikõlblike halduskulude summa ulatuda kuni 11 238 euroni eelarveaasta kohta. Abikõlblikke p ersonalikulusid saaks tehnilise abi rahalistest vahenditest sellisel juhul hüvitada kuni 28 762 (40 000 – 11 238) eurot eelarveaasta kohta. Lõigetes 4–6 sätestatakse mõnede tegevuskava s sisalduvate tegevuste osas kulude hüvitamine lihtsustatud kulumeetodina ühikuhinna alusel. Ü hikuhinna kasutamise põhjuseks on paljude ühetaoliste ja korduvate kulude standardiseerimisega halduskoormuse vähendamine. Halduskoormuse vähendamise vajadus EL toetuste kasutamisel tõstetakse esile näiteks riigikontrolli 29. augusti 2022. a ülevaates „Euroopa Liidu toetuste kasutamise riskid ja õppetunnid“, mille kohaselt tuleks nii toetuse andja kui ka saaja koormuse vähendamiseks otsida kulude menetluse lihtsustamise võimalusi . Ü hikuhindade kehtestami se alusteks (sätestatud lõikes 7 ) on ÜPP strateegiakavade m ääruse artikli 44 lõike 1 punkt b ja sama art ikli lõig e 2 ning komisjoni delegeeritud mä äruse (EL) nr 2022/126 artikli 21 lõige 1 . Nendest sätetest tulenevalt võib t eatud sektoritesse sekkumiste, sealhulgas mesindussektori sse sekkumise , korral anda tegelikult tekkinud rahastamiskõlblike kulude hüvitamise asemel toetust ka lihtsustatud k ulumeetodite ( ühikuhind, kindlasummaline makse või ühtne määr) vormis. ÜPP strateegiakavade määruse artikli 44 lõike 2 kohaselt määratakse lihtsustatud kulumeetodi puhul toetuse suurus kindlaks ühel alljärgnevatest viisidest: a) ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga, mis põhineb: i) statistilistel andmetel, muul objektiivsel teabel või eksperdihinnangul; ii) toetusesaajate varasemat tegevust käsitlevatel kontrollitud andmetel või iii) toetusesaajate tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel; b) eelarveprojektid on koostatud üksikjuhtumipõhiselt ja nendes on eelnevalt kokku lepitud tegevuse välja valiva asutusega sekkumise puhul veini- ja mesindussektorisse …; c) kooskõlas vastavate ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtse määra alusel rahastamise kohaldamise normidega, mida kohaldatakse liidu poliitikas sarnaste sekkumisviiside suhtes; d) kooskõlas vastavate ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtse määra alusel rahastamise kohaldamise normidega, mida kohaldatakse sarnase sekkumisviisiga seotud toetuskavade alusel, mida rahastavad täielikult liikmesriigid. K omisjoni delegeeritud mä äruse (EL) nr 2022/126 artikli 21 lõikes 1 täpsustatakse, et lihtsustatud kulumeetodite kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse piirkondlikke või kohalikke eripärasid ning lähtuvad arvutuste tegemisel dokumentaalsetest tõenditest, mis näitavad, et arvutus kajastab asjaomase sekkumisega hõlmatud toimingute või tegevuste turuhinda. Sama komisjoni määruse sama artikli lõike 3 kohaselt vaadatakse lihtsustatud kulumeetodite vormis kehtestatud toetusmäärad korrapäraselt läbi, et võtta arvesse indekseerimist või majanduslikke muutusi. Lõikes 4 on lihtsustatud kulumeetodina kehtestatud ühikuhind teabe- ja õppepäeva ning kursuse korraldamisel lektorile makstavale tasule. Lektori tasu suuruseks teabe- ja õppepäeva n ing kursuse puhul on ühikuhinna maksumusena 68 eurot loengu ühe akadeemilise tunni kohta. Teatud juhtudel, kui on objektiivselt põhjendatud , et esitatav ettekanne on Eesti mesindussektori jaoks uudseid teadmisi a ndev ( näiteks tehakse ettekanne uute meetodite kohta mesilashaiguste tõrjeks või uuenduslike mee tootmise ja töötlemise tehnoloogiate kohta) , võib maksta ühikuhinna maksumuse st kõrgemat lektori tasu lektorile, kelle esindatav asutus, organisatsioon või ettevõte ei asu Eestis ning kelle elukohamaa ei ole Eesti. Sellisel põhjendatud juhul toob mesinduskogu tegevuskavas vastava teabe- ja õppepäeva ning kursuse puhul välislektori tasu eeldatava suuruse kõrval välja argumenteeritud põhjendused välislektori kaasamise vajaduse kohta ning PRIA-le maksetaotlust esitades lisab kuludokumendid välislektorile tegelikult makstud lekto ri tasu kohta . Kui ühikuhinna maksumuse st kõrgema lektori tasuga välislektori kasutamise vajadus selgub peale tegevuskava heakskiitmist, tuleb teha tegevuskava muudatus. Muutmisel tuleb arvestada, et ei ületata ks s ekkumisviisi ja eel arveaasta kohta ELÜPS § 11 lõike 3 alusel maaelum inistri käskkirjaga sätestatud toetuse rahaliste vahendite summa t. Ü hikuhinna maksumuse suuruse – 68 eurot loengu ühe akadeemilise tunni kohta – määramisel on aluseks võetud eelmis el EL-i eelarveperioodi l mesindusprogrammi de toetusmeetme viimasel 3-aastasel rakendusperioodil 1.08.2019 – 31.07.2022 kehtinud lektori tasu ühikuhind (57 eurot loengu ühe akadeemilise tunni kohta) , mida on korrigeeritud Eesti keskmise brutokuupalga kasvuga perioodil 2019. a II kvartal kuni 2022. a II kvartal. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti keskmine brutokuupalk II kvartalis 2019. a II kvartali 1 419 eurolt 1 693 eurole 2022. a II kvartalis ehk 19,3% võrra. Perioodil 1.08.2019 – 31.07.2022 kehtinud lektori tasu ühikuhinna 57 eurot suurendamine 19,3% võrra annab Eesti keskmise brutokuupalga kasvuga korrigeeritud lektori tasu ühikuhinnaks 68 eurot loengu ühe akadeemilise tunni kohta. Lõikes 5 on lihtsustatud kulumeetodin a kehtestatud ühikuhind teabe- ja õpp epäeva ning kursuse läbiviimise eest, mis ei sisalda lõikes 4 nimetatud lektori tasu. Teabe- ja õppepäeva ning kursuse korraldamis e tasu suurus ühikuhinna maksumusena on erinev, sõltudes korraldatava teabe- ja õppepäeva ning kursuse ajalisest kestusest, osalejate arvust ja sell e läbiviimise viisist (kontaktõppe vormis või veebikeskkonna vahendusel). Nii on teabe- ja õppepäeva ning kursuse korraldamise puhul toetuse suuruseks, mis ei sisalda lektori tasu, 1 500 eurot ühe veebikeskkonnas korraldatava teabe- ja õppepäeva kohta ( veebiülekandes tehtava ettekande esitab lektor teabe- ja õppepäeva läbiviimiseks organiseeritud ruumis või stuudios kohapeal ) , 1 000 eurot ühe veebikeskkonnas lektori asukohas ( veebiülekandes tehtava ettekande esitab lektor oma asukohas, ettekande esitamiseks kuhugi spetsiaalselt kohale minemata ) korraldatava teabe- ja õppepäeva kohta, 2 800 eurot ühe koos praktikaga korraldatava teabe- ja õppepäeva kohta, 1 000 eurot ühe 3–5 akadeemilist tundi ke stva 10–30 osalejaga teabe- ja õppepäeva kohta, 1 400 eurot ühe 3–5 akadeemilist tundi ke stva üle 30 osalejaga teabe- ja õppepäeva kohta, 1 300 eurot ühe üle 5 akadeemilise tunni kestva 10–30 osalejaga teabe- ja õppepäeva kohta, 1 800 eurot ühe üle 5 akadeemilise tunni kestva üle 30 osalejaga teabe- ja õppepäeva kohta, 2 500 eurot ühe nii kontaktõppena kui veebikeskkonnas korraldatava ühepäevase kursuse päeva kohta ning 2 000 eurot ühe nii kontaktõppena kui veebikeskkonnas korraldatava kahe või enama päevase kursuse ühe päeva kohta. Nimetatud ühikuhinnad baseeruvad PRIA poolt korraldatud hanke „ Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas “ võitnud pakkumuses (pakkumuste esitamise tähtaeg 15. märts 2021. a) esitatud samalaadsetel ühikuhindadel. Lõikes 6 on lihtsustatud kulumeetodin a kehtestatud ühikuhind usaldusmesiniku poolt mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamisele . Kuigi suur osa mesinike poolt usaldusmesinikele esitatud küsimustest saavad lahendatud telefoni või muu sidevahendi vahendusel mesiniku juurde kohapeale minemata, nõuab probleemi efektiivne ja kiire lahendamine teatud juhtudel ikkagi füüsilist kohalolu . Näiteks puudutab see vähem kogenud mesinike kohapeal abistamist ja konsulteerimist proovide võtmisel, kui on kahtlus, et nakatumine varroalestaga on kõrge. Usaldusmesiniku poolt mesiniku juures kohapeal osutatava nõustamisteenuse tasu suuruseks on ühikuhinna maksumusena 68 eurot ühe nõustamisvisiidi kohta . See nõustamisteenuse tasu ei sisalda usaldusmesiniku transpordikulu. Antud ühikuhinna maksumuse suuruse määra misel on aluseks võetud eelmise EL-i eelarveperioodil mesindusprogrammi de toetusmeetme 3-aast ase l rakendusperioodi l 1.08.2016 – 31.07.2019 samalaadse le usaldusmesiniku-mesilashaiguste spetsialisti poolt mesiniku juures kohapeal osutatavale teenusele rakendatud ühikuhind 50 eurot ühe visiidi kohta. Visiidi tasu siis hõlmas mesilashaiguse kahtluse korral mesiniku nõustamist, proovide võtmist ja pakenda mist ning uuringutele saatmist, kuid ei hõlmanud usaldusmesiniku transpordikulu. 1.08.2019 – 31.07.2022 rakendatud m esindusprogrammis usaldusmesinike poolt mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamisele standardset ühikuhinda ei kasutatud. Vahepealset majanduse arengut ja üldist sissetulekute tõusu arvestades on mesindusprogrammi 3-aastase rakendusperioodi 1.08.2016 – 31.07.2019 teisel ja kolmandal aastal kasutatud visiiditasu ühikuhinda (50 eur ot ühe nõustamisvisiidi kohta) korrigeeritud Eesti keskmise brut okuupalga kasvuga perioodil 2017 . a II kvartal kuni 2022. a II kvartal. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti keskmin e brutokuupalk II kvartalis 2017. a II kvartali 1 242 eurolt 1 693 eu role 2022. a II kvartalis ehk 36,3% võrra. Perioodil 1.08.2016 – 31.07.2029 kasutatud visiidi tasu ühikuh inna 50 eurot suurendamine 36 ,3% võrra annab Eesti keskmise brutokuupalg a kasvuga korrigeeritud visiidi tasu ühikuhinnaks 68 eur ot ühe nõustamisvisiidi kohta. Muud usaldusmesiniku poolt nõustamisteenuse osutamisega seotud kulud , milleks eelkõige on usaldusmesiniku enda juures toimuv nõustamine, hüvitatakse tegelikult tekkinud kulude põhjal. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse tegevuskava esitamine ja tegevuskava esitamise tähtaeg. Lõikes 1 sätestatakse, et mesinduskogu esitab toetuse saamiseks PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu tegevuskava . Tegevuskava esimese perioodi (2023. aastal tegevuskava heakskiitmisega algav ja 15. oktoobril 2025. aastal lõppev periood) kohta esitatakse hiljemalt 31. märtsi l 2023. a asta ning teise perioodi ( 16. oktoobril 2025. a astal algav ja 15. oktoobril 2028. a asta lõppev periood ) kohta hiljemalt 31. juuli l 2025. a asta . Lõikes 2 loetletakse koos tegevuskavaga toetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid, mis tõendavad mõningaid tegevuskavas esitatud andmeid. Sellisteks dokumentideks on: 1) mesinduskogu üldkoosoleku või seltsinglaste otsuse protokoll, millega kinnitati tegevuskava; 2) mesinduskogu seltsingulepingu ärakiri ja partnerilepingu ärakiri ; 3) mesinduskogu liikmeks olevate mesindussektori isikute ühenduste mesinikest liikmete nimekirjad . Lõike 3 kohaselt loetakse tegevuskava esitamisega taotlus toetuse saamiseks esitatuks. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse mesinduskogu ja tegevuskava nõuetele vastavuse kontrollimine . Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA tegevuskava s esitatud andmete õigsust ning mesinduskogu ja teg evuskava vastavust EL õigusaktides, ELÜPS-s ja määruses sätestatud nõuetele . Juhul kui tegevuskavas või koos tegevuskavaga esitatud dokumentides esinevad puudused või muud ilmsed ebatäpsused, määrab PRIA tegevuskava esitanud mesinduskogule haldusmenetluse seaduse kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtajaks, loetakse tegevuskava tähtaegsena esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks, võib PRIA jätta tegevuskava läbi vaatamata. Lõikes 2 sätestatakse üldise põhimõttena, et m esinduskogu teeb PRIA-le teatavaks kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud ja teavitab viivitamata t egevuskavas esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada tegevuskava kohta otsuse tegemist . Eelnõu §-ga 1 0 sätestatakse t egevuskava hindamine ja tegevuskavade paremusjärjestuse moodustamine . Lõikes 1 sätestatakse , et PRIA hindab tegevuskavasid lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Toetust saav mesinduskogu selgub hindamise tulemusel saadud hindepunktide kaalutud keskmise alusel moodustatud tegevuskavade paremusjärjestuse põhjal. Võrreldes mesindusprogrammidega, kus tegevuskava koostas ja seda rakendas korraga vaid üks maaeluministri käskkirjaga programmi elluviimiseks määratud juhtiv mesindusorganisatsioon, on mesindussektori sse sekkumise puhul võimalik ühe ja sama perioodi kohta kahe või isegi enama mesinduskogu poolt tegevuskava esitamine, kui nõuetele vastavad mesinduskogud suudetakse moodustada ning nõuetele vastavad tegevuskavad koostada. Samuti ei olnud mesindusprogrammide puhul tegevuskava hindamiseks konkreetseid kriteeriume ette sätestatud. Lõikes 2 sätestatakse, et tegevuskava hindamiseks ja tegevuskavade paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni. H indamiskomisjon koosneb vähemalt viiest liikmest, sealhulgas vähemalt üks liige peab olema Maaeluministeeriumi ja üks liige PRIA esindaja. Sõltumatuse tagamiseks võib kaasata näiteks teiste ministeeriumite, ametiasutuste, teadus- ja haridusasutuste esindajaid. Õigus on kaasata hindamisse ka eksperte, sealhulgas mesindussektori eksperte . Eksperdid ei pea olema kogu aeg hindamiskomisjoni töösse kaasatud ning võivad eksperthinnangud esitada ka kirjalikult või elektroonselt. Mesindusprogrammide rakendamise puhul määras tegevuskava hindava hindamiskomisjoni maaeluminister käskkirjaga. Tavapäras elt kuulusid hindamiskomisjoni M aaeluministeeriumi, PRIA, Põllumajandus- ja Toiduameti ning erinevate mesindusorganisatsioonide esindajad. Moodusta des hindamiskomisjoni, tuleb PRIA - l koostada hindamiskomisjoni töökorraldus, tööjuhend või protseduurireeglid. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma sõltumatust hinn atavatest tegevustest, mesinduskogust , tema liikmetest ja partneritest. Erapooletus tähendab, et komisjoni liikmel ei tohi olla omandi-, sugulus- või muid olulisi sidemeid tegevuskava esitanud isiku, liikme või partneriga või tegevuskava ettevalmistamisega. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast taandama kõikidest tegevuskavade hindamistest. PRIA võib komisjoni liikmetega sõlmida lepingu (nt töövõtuleping), mille raames võib kokku leppida kõikides vajalikes tingimustes. Lepingus peab olema sees erapooletuse ning konfidentsiaalsuse klausel. Lõikes 3 an takse tegevuskava hindamise arvutamiskäik . Tegevuskava hinnatakse vastavalt määruses ja selle lisas kehtestatud hindamiskriteeriumitele. Iga hindamiskriteeriumi puhul annab iga hindamiskomisjoni liige hindepunkte skaalal 0–4. Kõikide hindamiskomisjoni liikmete kõik hinded liidetakse iga hindamiskriteeriumi puhul kokku ja saadakse iga hindamiskriteeriumi koondhinne . Iga hindamiskriteeriumi koondhinne korrutatakse läbi igale hindamiskriteeriumile määratud osakaaluga. Kõik osakaaluga läbi korrutatud koondhinde (kaalutud koondhinne) punktid liidetakse kokku ja jagatakse tegevuskavasid hinnanud hindamiskomisjoni liikmete arvuga ning saadakse tegevuskava hindepunktide kaalutud keskmine. Tegevuskava hindepunktide k aalutud keskmise , mis arvestatakse täpsusega kaks kohta peale koma, alusel moodustub paremusjärjestus . Näide tegevuskava h indepunktide ka alutud keskmise arvutamise kohta: Hindaja 1 Hindaja 2 Hindaja 3 Hindaja 4 Hindaja 5 Hindamis- kriteeriumi KO OND-HINNE Hindamis- kriteeriumi KAALUTUD KO OND- HINNE HK osatähtsus Punktid 1) 40% 0-4 4 2 3 2 2 13 5,2 2) 30% 0-4 3 4 1 3 2 13 3,9 3) 20% 0-4 2 0 1 0 2 5 1,0 4) 10% 0-4 3 1 4 2 2 12 1,2 TEGEVUSKAVA KAALUTUD HINDEPUNKTIDE SUMMA 11,3 TEGEVUSKAVA HINDEPUNKTIDE KAALUTUD KESKMINE (11,3/5) 2,26 Lõikes 4 sätestatakse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud. Esimese ja olulisima hindamiskriteeriumi puhul osakaaluga 40% koondhindest, h innatakse, kas tegevuskava on terviklik, kas tegevuskavas kavandatud tegevuste vajalikkus on põhjendatud ning kas need tegevused aitavad kaasa strateegiakavas sätestatud mesindussektori sse sekkumise eesmär g i saavutamisele . Teise hindamiskriteeriumi puhul osakaaluga 30% koondhindest, hinnatakse, kas tegevuste elluviimise kulud on realistlikud ja on arusaadav, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud, ning kas eelarves sisalduvad kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud ja mõistlikud . Kolmanda hindamiskriteeriumi puhul osakaaluga 20% koondhindest, hinnatakse mesinduskogu ja partnerite pädevust ja võimekust tegevuste elluviimise korraldamiseks ning varasemaid kogemusi sarnaste tegevuste elluviimisel korraldamisel, samuti mesindussektori isikute ühenduste ja mesinike mesinduskoguga hõlmatuse taset . Neljanda hindamiskriteeriumi puhul osakaaluga 10% koondhindest, hinnatakse tegevuskavas kavandatud tegevuste sidusust eelmistel EL eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammide tegevustega ning tegevuste rakendamisel saadud tulemuste levitamise korraldust ja ulatust . Lõikega 5 kinnitatakse põhimõte t , et tegevuskavade paremusjärjestuse koostamisel loetakse paremaks kõrgema hindepunktide kaalutud keskmise saanud tegevuskava. Lõike ga 6 reguleeritakse tegevuskavade paremusjärjestuse koostamist juhul, kui kaks tegevuskava saavad hindamiskomisjoni hindamise tulemusel täpselt samaväärse hindepunktide kaalutud keskmise. Sellisel küllaltki vä hetõenäoliselt ette tulla võiva juhtumi korral antakse pare musjärjestuses eelis tegevuskava le , mille koostanud mesinduskogu liikmete arv on suurem. Eelnõu §-ga 1 1 sätestatakse tegevuskava heakskiitmine ja heaks kiitmata jätmine. Lõikes 1 sätestatakse, et heaks kiidetakse nõuetele vastav ja tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava, mis sai hindamisel eraldi kõikide hindamiskriteeriumite arvestuses hindamiskomisjonide liikmetelt aritmeetilise keskmise na vähemalt 2 hindepunkti. Eel mises §-s toodud tegevuskava hindepunktide kaalutud keskmise arvutamise näite puhul jääks tegevuskava heaks kiitmata, sest kolmanda hindamiskriteeriumi aritmeetiliseks keskmiseks tuli vaid 1,0 punkti. Hindaja 1 Hindaja 2 Hindaja 3 Hindaja 4 Hindaja 5 KOKKU KESKM HINNE HK osatähtsus Punktid 1) 40% 0-4 4 2 3 2 2 13 2,6 2) 30% 0-4 3 4 1 3 2 13 2,6 3) 20% 0-4 2 0 1 0 2 5 1,0 4) 10% 0-4 3 1 4 2 2 12 2,4 Lõike s 2 korratakse selguse huvides üle tegevuskava nõuetele vastavuse, mis on tegevuskava heakskiitmise eelduseks, tingimus. Tegevuskava vastab nõuetele, kui mesin duskogu, tegevuskava ja selles kavandatavad tegevus ed vastavad EL õigusaktides, E LÜPS-s ja määruses sätestatud nõuetele. Lõikes 3 sätestatakse , et tegevuskava jäetakse heaks kiitmata, kui tegevuskava nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest ELÜPS § 19 lõikes 3 sätestatud heaks kiitmata jätmise otsuse tegemise alustest : 1) mesinduskogu ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) tegevuskava ei vasta sellele esitatud nõuetele; 3) tegevuskavas või tegevuskava heakskiitmise menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid; 4) mesinduskogu ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 5) esitatud on mitu tegevuskava ja kõnealune tegevuskava ei tulnud nende paremusjärjestuses esimesele kohale; 6) tegevuskava rahastamiseks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Lõikega 4 antakse tegevuskavas mitt eabikõlblike kulude sisaldumise korral PRIA-le võimalus tegevuskava osaliseks heakskiitmiseks. Sellisel juhul jäetakse mitteabikõlblikke kulusid sisaldavad tegevused tegevuskavast välja ning tegevuskava eelarvet vähendatakse mitteabikõlblike kulude võrra. Tegevuskava osalise heakskiitmise tingimuseks on, et see ei kahjusta mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamist. Lõike 5 kohaselt loetakse tegevuskava heakskiitmisega mesinduskogu toetuse taotlus rahuldatuks . Lõikega 6 sätestatakse , et tegevuskava osalise või täieliku heakskiitmise otsuse või tegevuskava heaks kiitmata jätmise otsuse teeb PRIA 60 tööpäeva jooksul tegevuskava esitamise tähtpäeva st arvates . Eelnõu §-ga 1 2 sätestatakse heakskiidetud tegevuskava muutmise võimalused. Lõike 1 kohaselt võib mesinduskogu PRIA poolt heakskiidetud tegevuskavas muud atuse tegemise vajaduse korral esitada hiljemalt 60 päeva enne eelarve aasta, mida tegevuskavas teh tav muudatus puudutab, algust PRIA -le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu tegevuskava muutmise taotluse koos koosoleku, millel tegevuskava muutmise otsus tehti, protokolli ärakirjaga. See tähendab, et kolme eelarveaasta pikkuse perioodi kohta koostatud tegevuskava rakendamise esimesel eelarveaastal on võimalik taotleda muudatuse tegemist teise ja kolmanda eelarveaasta tegevuste osas ning teisel eelarveaastal kolmanda eelarveaasta tegevuste osas. Muudatust saab teha vaid sama sekkumisviisi piires. S ee tähendab , et näiteks mesi nikele suunatud nõustamis teenus t e, tehnilise abi, koolituse, jne sekkumisviisi raames ettenähtud koolituse ära jäämisel võib selle asendada mingi teise tegevusega sama sekkumisviisi alt (nt mingi õppepäev, trükis, nõustamisteenus), kuid mitte meepäeva korraldamisega müügiedendus e , teavitustegevus e ja turundus e sekkumisviisi alt. Lõikega 2 täpsustatakse tegevuskava muutmise taotluse sisu. Taotluses esitatakse kavandatava muudatuse sisu, muudatuse vajalikkuse põhjendus ning hinnang muudatuse oodatava mõju kohta mesindussektori sse sekkumise eesmärgi täitmisele. Lõikega 3 sätestatakse, et tegevuskava muudatuse sisu, vajalikkust ja mõju mesindussektori sse sekkum ise eesmärgi täitmisele hindab sama hindamiskomisjon, mille PRIA moodu stab tegevusk avade hindamiseks ja nende paremusjärjestuse koostamiseks . Hindamiskomisjon teeb PRIA-le ettepaneku tegevuskava muutmise heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise kohta. Lõike 4 kohaselt teeb PRIA tegevuskava muutmise heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 6 0 päeva jooksul taotluse saamisest arvates , hinnates muudatuse sisu ja vajalikkust ning mõju mesindussektori sse sekkumise eesmärgi täitmisele . Lõikega 5 sätestatakse teatud tingimustel jooksva eelarveaasta tegevuskava muutmise võimalus. Tegevuskava rakendamise käigus võib selguda, et mingit tegevuskavas antud eelarveaastal ettenähtud tegevust pole mingil põhjus el selle eelarveaasta jooksul võimalik ellu viia. Näiteks tegevuskavas ettenähtud koolitust pole võimalik sobiva koolitaja puudumise tõttu läbi viia, välisüritusel ei ole ürituse ärajäämise tõttu võimalik osaleda, väljaantavat trükist pole materjalide ettevalmistamise hilinemise tõttu võimalik välja anda, jne. Sellistel operatiivselt ette tulla võivatel juhtudel võib mesinduskogu muuta jooksva eelarveaasta tegevuskava, et nende tegevuste jaoks ettenähtud vahend eid kasutada teiste samalaadsete ning tegevuskava rakendamise ja mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamise seisukohalt vajalike tegevuste elluviimiseks. Mesinduskogu esitab PRIA-le kavandatava muudatuse sisu ja põhjenduse ning koosoleku, millel tegevuskava muutmise otsus tehti, protokolli ärakirja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu vähemalt 30 p äeva enne kavandatava muudatuse rakendamist. Jooksval eelarveaastal tehtava muudatuse tingimus t eks on , et ära jäävat tegevust asendav tegevus jääb sama mesindussektori sse sekkumis e viisi piiresse. N äiteks võib ära jääva koolituse asendada teise koolituse või õppepäeva korraldamise või trükise väljaandmisega, kuid mitte meepäeva korraldamisega müügiedendus e , teavitustegevus e ja turundus e sekkumisviisi alt. Samuti ei tohi muudatuse või muudatuste rahaline suurus kokku ületada 10% antud eelarveaastal asjakohase sekkumisviisi tegevuste rahastamiseks eraldatud rahalistest vahenditest. Lõike 6 kohaselt hindab PRIA jooksva eelarveaasta tegevuskava muutmise nõuetele vastavust ja põhjendatust ning teeb muutmise heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 10 p äeva jooksul muutmise teavituse saamisest arvates. Lõikega 7 sätestatakse, et nii lõike 1 kohaselt järgmise eelarveaasta te gevuste muutmisel kui ka lõike 5 kohaselt jooksva eelarveaasta tegevuste operatiivsel muutmisel tuleb mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenu ste, tehnilis e abi, koolitus e, teab e ja parimate praktikate vahetamis e sekkumisviisi puhul ar vestada selle sekkumisviisi kohta § 7 lõigetes 2 ja 3 sätestatu d nõudeid. See tähendab, et nimetatud sekkumisviisi puhul ei tohi tegevuskava rakendamisega seotud abikõlblike haldus- ja personalikulude hüvitamiseks antava tehnilise abi suurus ka peale muutmist ületada 40 000 eurot eelarveaasta kohta ning toetusesaaja halduskulud ei tohi ületada 4% mesindussektori sse sekkumise rahastamiskõlblikest kogukuludest. Eelnõu §-ga 1 3 sätestatakse nõuded tegevuskava täitmist käsitlevale tegevusaruandele. Lõikega 1 sätestatakse ajaperiood, mille kohta mesinduskogu tegevuskava täitmist käsitleva tegevusaruande koostab ja PRIA-le esitab, ning tegevusaruande PRIA-le esitamise tähtaeg. Tegevusaruanne koostatakse peale tegevuskavaga hõlmatud eelarveaasta lõppu (15. oktoober) lõppenud eelarveaasta kohta ning esitatakse PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt 1. detsembriks. Tegevusaruanne on mesinduskogu poolt koostatav raport tegevuskava rakendamise kohta . Tegevusaruandes antakse kokkuvõtlik ülevaade lõppenud eelarveaastal tegevuskava täitmisest kõikide tegevuskavas ettenähtud sekkumisviiside ja tegevuste kaupa , kajastades eelkõige mesindussektori sse sekkumise rakendamise sisulist poolt: mida ja kui palju tehti või ei tehtud, millistele tulemustele jõuti ning kuidas aitas tehtu kaasa mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamisele . Tegemist on olulise dokumendiga, mida esitatakse vaid korra aastas ja mis peaks näitama, et EL ja Eesti maksumaksja raha on ka sutatud tegevuskavas ettenähtud tegevustele, mis reaalselt on panustanud mesinduse sekkumise eesmärgi saavutamisesse. Lõikega 2 täpsustatakse , milliseid andmeid peab PRIA-le esitatav tegevusaruanne sisaldama. Üldiste andmete (mesinduskogu ja selle esindaja nimi ja kontaktandmed, eelarveaasta) järel esitatakse tegevuskavas sekkumisviiside kaupa andmed ellu viidud tegevuste kohta ( tegevuse teostaja, t egevuse eelarve ja tehtud kulud , tegevuses osalejate arv , tegevusest otsese lt ja kaudselt kasusaajate arv , tegevuse sisu j a tulemuse lühikokkuvõtte, seos ja mõju mesindussektori sse sekku mise eesmärgi saavutamisse) . Osaliselt või täielikult ellu viimata teg evuste puhul tuleb esitada ellu viimata jäämise põhjused ning t uua välja edasised plaanid selliste tegevus t ega. Tegevusaruandes tuleb kajastada ka olulised asjaolud, mis mesinduskogu hinnangul mõjutavad tegevuskava rakendamist järgmisel eelarveaastal. Eelnõu §-ga 1 4 sätestatakse tegevusaruande nõuetele vastavuse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud tegevusaruande vastavust EL õigusaktides, ELÜPS- is ja määruse §-s 1 3 sätestatud nõuetele ning selles esitatud andmete õigsust. Tegevusaruandes esitatud tegevuste nõuetele vastavuse sisuliseks hindamiseks võib PRIA haldusmenetluse seaduse §-de 6 ja 16 alusel küsida hinnangut sama lt hindamiskomisjonilt, mille PRIA on moodu stanud tegevusk avade hindamiseks ja nende paremusjärjestuse koostamiseks , samuti muult asjakohaselt eksperdilt . Eelkõige võib hindamiskomisjonilt hinnangu küsimine puudutada tegevuste tulemuste lahti mõtestamist ning mesindussektori sse sekkumise eesmärgi saavutamisesse antava panuse väljaselgitamist. Eelnõu §-ga 1 5 sätestatakse tegevusaruande heakskii tmine ja heaks kiitmata jätmine. Lõikega 1 sätestatakse üldise nõudena tegevusaruande PRIA poolt heakskiitmine. Kui tegevusaruanne ei vasta nõuetele, jätab PRIA selle heaks kiitmata ja peatab mesinduskogu tegevuskava rakendamise kuni tegevusaruande heakskiitmiseni . PRIA jätab tegevusaruande heaks kiitmata, kui tegevusaruande nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks tegevusaruande nõuetele mittevastavus või tegevusaruandes tuvastatakse teadlikult valeandmete esitamine. Tegevuskava rakendamise peatamine tähendab tegevuskavas ettenähtud tegevuste rakendamisega seotud kulutuste tegemise peatamist, samuti peatatakse juba tehtud kulutuste kompenseerimiseks toetuse väljamaksmine. Tegevuskava rakendamine peatatakse tegevusaruande heaks kiitmata jätmise otsuse tegemise kuupäevast alates kuni te gevusaruande heakskiitmise otsuse tegemise kuupäevani. Tegevusaruande heaks kiitmata jätmise korral esitab mesinduskogu PRIA-le korrigeeritud tegevusaruande. Niipea, kui mesinduskogu poolt korrigeeritud tegevusaruanne PRIA poolt heaks kiidetakse, taastub tegevuskava rakendamine ning toetuse väljamaksmine. Lõikega 2 sätestatakse PRIA poolt tegevusaruande heakskiitmise või heaks k iitmata jätmise otsuse tegemine 45 tööpäeva jooksul tegevusaruande esitamise tähtpäevast arvates. Eelnõu §-ga 1 6 sätestatakse m esinduskogu muud kohustused tegevuskava rakendamisel . Lõikes 1 esitatakse loetelu muudest kohustustest, mida mesinduskogu lisaks määruse §-s 3 sätestatud nõuetele peab täitma . Mesinduskogu peab : 1) tagama mesilashaigustega ja kahjuritega võitlemise eesmärgil materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute puhul komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artiklis 11 sätestatud tingimuste täitmise; 2 ) kasuta ma toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil, järgides toetatava tegevuse elluviimisel ELÜPS- s, määrus es ja asjakohastes EL õigusaktides sätestatud nõudeid; 3) t oetatava tegevuse raames kavandatava töö, teenuse või toote mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse §-s 17 sätestatud tingimus t el; 4 ) tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse; 5 ) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest , välja arvatud § 7 lõigetes 4–6 sätestatud toimingute puhul, mille kulud hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 44 lõike 1 punk ti b kohaselt ühikuhinna alusel ; 6 ) võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 7 ) esitama auditi, järelevalve või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja doku mendid määratud tähtaja jooksul ; 8 ) säilita ma toetusega seotud dokumente; 9 ) näitama, et tegemist on Euroopa Põllumajanduse Tagatis fondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 10 ) esita ma toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet; 11 ) t eavita ma PRIA-t taotluse s esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, tegevuse odavnemisest või kallinemisest ning tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele. Valdavalt on tegemist üldiste , paljude ÜPP toetusmeetmete rakendamisel toetuse taotlejale kehtestatud analoogsete kohustustega. Spetsiifilisema kohustusena punktis 1 nimetatud kohustuse sätestamine tuleneb k omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126 artikli 11 lõike 1 punkti st a , mille kohaselt peavad liikmesriigid, kes lisavad oma ÜPP strateegiakavadesse mesindussektoris materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavad investeeringud, sätestama, et toetusesaaja kasutab omandatud materiaalset ja immateriaalset vara vastavalt selle olemusele, eesmärkidele ja kavandatud kasutusele, nagu ÜPP strateegiakavaga seotud sekkumistes kirjeldatud on. Eesti ÜPP strateegiakavas nähakse mesindussektoris materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavad investeeringud ette investeeringutena võitlus eks kahjurite ja mesilaste haigustega, eriti varroatoosi tõrjeks. Seega kaasneb mesinduskogule kohustus tagada, et varroatoosi ja mu ude mesilashaiguste seir e, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendit, mille ostukulu kompenseerimist taotletakse, kasutatakse vaid mesilashaigustega, eriti varroatoosiga , või kahjuritega võitlemise eesmärgil. Lõikes 2 sätestatakse mesinduskogu poolt tegevuskava ja selles ettenähtud tegevuste rakendamise kohta veebilehe pidamise kohustus. V eebilehe pidamine on vajalik tagamaks tegevuskavas sisalduvate tegevuste ja nende tulemuste osas informatsiooni kättesaadavus kõikidele mesinikele ning muudele asjast huvitatud isikutele. V eebilehel tuleb avalikustada vähemalt järgmine teave: mesinduskogu nimi ja kontaktandmed; mesinduskogu liikmete ja partnerite nimekiri ; PRIA otsusega heakskiidetud tegevuskava ja tegevuskava muudatused ; tegevuskavas sisalduvate teabe- ja õppepäevade n ing kursuste toimumise kohad, ajad ja päevakavad; teave tegevuskava raames mesinikele pakutavatest tegevustest osasaamise võimaluste kohta; ülevaade tegevuskava raames elluviidud tegevuste kohta, sealhulgas uuringute tulemused ja avaldatud teabematerjal . Lõikes 3 sätestatakse mesinduskogule varroatoosi ja mu ude mesilashaiguste seir e, ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendi ostukulu kompenseerimisel selle kohta arvestuse pidamise kohustus. Vahendid ostab mesinduskogu ja jaotab need tegevuskavas sätestatud kriteeriumite alusel nõuetele vastavatele mesinikele. Vahendite ostukulu kompenseerimise taotlemisel peab mesinduskogu vahendite jaotamise kriteeriumitele vastamise, mesinike nõuetele vastavuse ja kompenseeritavate vahendite nõuetele vastavuse tõendamiseks esitama PRIA-le andmed kompenseeritava vahendi saanud mesinike ja vahendite kohta. Selleks vajalike andmete kogumiseks ongi sätestatud mesinduskogule arvestuse pidamise kohustus. Arvestust peetakse mesinduskogult kompenseeritava vahendi saanud mesiniku nim e ja isikukoodi või ärinim e ja äriregistri koodi (füüsilisest isikust ettevõtja puhul peetakse arvestust ärinime ja äriregistri koodi kohta) ning kompenseeritava vah endi nimetuse, koguse ja mesinikule andmise kuupäeva kohta . Eelnõu §-ga 1 7 sätestatakse nõuded t oetatava tegevuse raames oste tava töö, teenuse või toote ostumenetluse kohta. Lõikes 1 sätestatakse, et juhul kui toetatava tegevuse raames ostetava töö, teenuse või toote käibemaksuta maksumus ületab 5 000 eurot, peab mesinduskogu olema tehtava kulu kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos töö, teenuse või toote üksikasjaliku kirjeldusega. Kui toetava tegevuse raames tehtava kulu käibemaksuta maksumus jääb alla 5 000 eurot või kui tehtava kulu kohta on lihtsustatud kulumeetodina kehtestatud ühikuhind, siis hinnapakkumust küsima ei pea. Lõike 2 kohaselt võib mesinduskogu juhul, kui nõutud on vähemalt kolme võrreldava hinnapakkumuse küsimine, küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. Mesinduskogu peab sellisel juhul esitama selle kohta põhjenduse. Lõike 3 kohaselt ei tohi väljavalitud hinnapakkumus olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või toote eest tasutava hinnaga. Kui mesinduskogu ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama. Lõikega 4 sätestatakse andmed, mida hinnapakkumus peab sisaldama. Hinnapakkumuses peavad sisalduma mesinduskogu nimi, hinnapakkuja nimi ja kontaktandmed, hinnapakkumuse väljastamise kuupäev ning töö, teenuse või toote üksikasjaliku kirjeldus ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumus. Lõike 5 kohaselt ei või mesinduskogu küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Eelnõu §-ga 1 8 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõikega 1 sätestatavaks toetuse maksmise tingimuseks on toetuse maksmine üksnes nende abikõlblike kulude hüvitamiseks, mis on tehtud asjakohasel eelarveaastal tegevuskavas ettenähtud tegevuste elluviimiseks asjakohase sekkumisviisi tegevuste rahastamiseks ettenähtud vahendite piires. T aotlus eelarveaastal tehtud abikõlblike kulude hüvitamiseks esitatakse PRIA-le hiljemalt asjakohase eelarveaasta 1. septembriks (maksetaotluse ja kulusid tõendavate dokumentide esitamise tä htaeg on sätestatud määruse § 19 lõikes 1) ning asjakohane eelarveaasta lõpeb 15. oktoobril . Abikõlblikud kulud, mis tehakse asjakohasel eelarveaastal tegevuskavas ettenähtud tegevustega seonduvalt, kuid mille hüvitamiseks asjakohase eelarveaasta 1. septembriks taotlust esitada ei jõuta (näiteks kui tegevus lõppes vahetult enne taotluse esitamise tähtaega ja nõutavaid kuludokumente polnud võimalik tähtajaks esitada) või ei ole taotluse esitamine enam võimalik (kulud tehti peale asjakohase eelarveaasta 1. septembrit , kuid enne uue eelarveaasta algust), hüvitatakse juba järgmise eelarveaasta vahenditest. 1. septembriks PRIA-le esitamata abikõlblike kulude puhul tuleb arvestada, et järgmisel eelarveaastal selle vahenditest nii eelmisel eelarveaastal tähtajaks esitamata jäänud kulude kui ka järgmise eelarveaasta enda tegevustega seotud kulude hüvitamisel ei ületataks tegevuskavas ettenähtud tegevuste elluviimiseks asjakohase sekkumisviisi tegevuste rahastamiseks ettenähtud vahendite summat. Lõikega 2 sätestatavaks toetuse maksmise tingimuseks on tööde ja teenuste , mille kulude hüvitamiseks toetuse maksmist ta otletakse, lõpetatus ning mesinduskogu poolt tööde tegijale ja teenuste osutajale nende eest täielik tasumine. Tööde ja teenuste lõpetatuse ning nende eest täieliku tasumise nõue tähendab seda, et näiteks meetooteid tutvustava ürituse puhul enne selle ürituse toimumist tekkinud ja mesinduskogu tasutud kulusid (nt ette makstud ruumi rendikulud ) eraldi ei hüvitata – toetus selliste kulude hüvitamiseks makstakse peale ürituse toimumist korraga kõikide selle üritusega seotud abikõlblike kulude kohta. Töö ja teenuse puhul, mis tegevuskava järgi on eelarveaasta sees jaotatud kaheks või enamaks sa masuguse ks terviklikuna käsitletavaks töö ks ja teenuse ks (nt neljast erineval ajal toimuvast õppepäevast koosnev koolitus ) , loetakse eraldi iga üksik terviklik töö ja teenus (nt õppepäev) peale selle teostamist lõpetatuks . Töö ja teenuse puhul, mis on tegevuskavas ette nähtud ühte eelarveaastat ületava töö või teenusena (nt teadusuuring), loetakse töö ja teenus asjakohase eelarveaasta osas lõppenuks , kui tegevuskavas antud eelarveaasta l ettenähtud tööd ja teenused on lõpule viidud. Usaldusmesiniku poo lt mesinikele nõuandeteenuse osutamisel ning mesinduskogu poolt mesinikele mesilashaiguste ja kahjurite tõrje vahendi te andmisel loetakse töö ja teenus lõpetatuks eraldi iga üksiku nõustamiseteenuse osutamise ning vahendi andmise järel (kulusid hüvitatakse usaldusmesinike ja mesinduskogu poolt peetava ja PRIA-le esitatava arvestuse alusel). Eelnõu §-ga 1 9 sätestatakse maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamine. Lõikega 1 sätestat akse maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamise tähtaeg. Eelarveaastal tegevuskavas ettenähtud tegevustega seotud abikõlblike kulude hüvitamiseks toetuse väljamaksmiseks esitab mesinduskogu PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos kulusid tõendavate dokumentidega või tegevuse elluviimist tõendavate dokumentidega hiljemalt asjakohase eelarveaasta 1. septembriks. Tähtaeg 1. september on sätestatud kaalut lusega, et PRIA-l oleks võimalik kontrollida esitatud taotluse ja dokumentide nõuetekohasust ning jõuda kanda toetusraha mesinduskogu arvelduskontole enne asjakohase eelarveaasta lõppu (15. oktoober). EL finantsreeglite kohaselt saab eelarveaasta kohta määratud toetuseraha taotlejatele välja maksta vaid kuni eelarveaasta lõpuni. Lõikes 2 loetletakse koos maks e taotlusega esitatavad kulusid tõendavad dokumendid. Kulusid tõendavad dokumendid on: 1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt mesinduskogu tellis teenuse või töö või ostis kaupa; 2) arve-saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorralduse ärakiri või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) asjakohane tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, müügileping, rendi- või üürileping, liisingu leping ; 4) tehtud töö või soetatud vara vastuvõtmist tõendav dokument; 5) hinnapakkumuse küsimist tõendavad dokumend id ning nõutust vähema arvu hinnapakkumiste küsimise või mitte odavaima hinnapakkumuse valimise korral asjakohane selgitus ; 6) palgaleht, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, tehtud töö või osutatud teenuse kirjeldus ja seos tegevuskavaga, tööpäevade ja –tundide arv, arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 7) dokument töösuhte lõpetamise kohta; 8) sularahamakse tegemise korral kassa väljamineku order ; 9) lähetuskorraldus ja lähetuskulude aruanne koos päevaraha arvestusega ; 10) sõidupäevik, mis sisaldab sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanime, sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmeid, sõiduauto odomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu ning iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks tehtud sõidu kuupäeva ja sõidu eesmärki ; 11) esmakordsel makse taotlemisel usaldusmesiniku poolt nõuandeteenuse osutamise kohta mesinduskogu ja usaldusmesiniku vahel sõlmitud lepingu koopia ; 12) usaldusmesinike poolt nõustamisteenuse osutamise aja, koha, nõustamisteema , nõustatavale välja pakutud lahenduse ja mesiniku juures kohapeal nõustamisteenuse osutamise korral isikliku sõiduauto kasutamise kohta peetava arvestuse koond; 13) ühikuhinnast kõrgema lektori tasu maksmiseks argumenteeritud põhjendus selle taotlemise kohta; 14) varroatoosi ja muu de mesilashaiguste seire , ennetamise ja tõrje ning kahjurite tõrje vahendi ostukulu kompenseerimise taotlemiseks mesinduskogu poolt peetava arvestuse koond, mis sisaldab mesinduskogult kompenseeritava vahendi saanud mesiniku nime ja tema mesilasperede arvu, kompenseeritava vahendi nimetust, kogust ja mesinikule andmise aega ; 15) kasutatud materiaalse vara ostmise korral müüja dokumendid, mis tõendavad, et vara ostmiseks ei ole eelneva viie aasta eest saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või m uud tagastamatut riigiabi . Lõikes 3 loetletakse koos maksetaotlusega esitatavad t eabe- ja õppepäeva ning kursuse toimumist tõendavad dokumendid . Sellisteks dokumentideks on toimunud t eabe- ja õppepäeva ning kursuse päevakava ja osalejate nimekiri . Osalejate nimekirja puhul peavad sellel märgitud olema osalejate kontaktandmed ja nende allkirjad. V eebis toimunud teabe- ja õppepäeva ning kursuse puhul tuleb tõendusdokumentidena esitada taotleja poolt digitaalselt allkirjastatud osalejate nimekiri koos sisselogimise aegadega – võimalusel ka väljalogim ise aegadega – ning päevakava. T õendusmaterjalina võib lisaks esitada ka koolitusprogrammi logi, ekr aani kuvatõmmised, pildid vms. Lõikega 4 sätestatakse, et maksetaotluse koos tõendavate dokumentidega võib mesinduskogu esitada kuni kümnes osas ühe eelarveaasta kohta. Vajadus toetuse sedavõrd paindliku makse võimaluse järele tuleneb Eestis tegutsevate mesindussektori isikute ühenduste väikesest finantsvõimekusest. Eelmisel EL-i eelarveperioodi l mesindussektori sse sekkumisega samalaadse toetusmeetme mesindusprogrammi 2020 – 2022 raames oli võimalus maksetaotlus esitada i gakuise lt . Eelnõu §-ga 20 sätestatakse toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine . Lõikega 1 sätestatakse maksetaotlustes ja kulusid tõendavates dokumentides esitatu õigsuse ning tegevuskavale vastavuse ning mesinduskogu tegevuse EL asjakohastele õigusaktidele, ELÜPS- le ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele ja tegevuskavale vastavuse kontrollimine PRIA poolt. Lõike 2 kohaselt teeb PRIA peale maksetaotluse ja kulusid tõendavate dokumentide kontrollimist ning kulude abikõlblikkuse selgumist toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda mesin duskogu arvelduskontole 30 tööpä eva jooksul arvates maksetaotluse ja kulusid tõendavate dokumentide esitamisest. Lõikes 3 käsitletakse toetuse maksmisest keeldumist. PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS § 13 lõikes 3 ja § 20 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 t ööpäeva jooksul toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates. ELÜPS § 13 lõike 3 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist (mesindussektori sse sekkumise toetuse puhul pärast mesinduskogu esitatud tege vuskava heakskiitmist ), kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. ELÜPS § 20 lõike 3 kohaselt aga teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui tegevuskava rakendamine on tegevusaruande heaks kiitmata jätmise tõttu peatatud. Lõikega 4 sätestatakse, et t oetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA teha tegevuskava heakskiit mise otsuse muutmise otsuse . Näiteks võib PRIA teha tegevuskava heakskiitmise otsuse muutmise otsuse nende tegevuskavas ettenähtud tegevuste osas, millede puhul põhjustas toetuse maksmisest keeldumise otsuse tegemise mesinduskogu tegevuse tahtlik , korduv või olulisel määral nõuetele vastavuse rikkumine. Eelnõu §-ga 2 1 sätestatakse ettemaksu maksmise kord. Ettemaksu taotlemine enne tegevuskavas ette nähtud tegevuste t eostamist on uus võimalus, mida mesindusprogrammide rakendamist reguleerivad EL õigusaktid ei sisaldanud. Lõikes 1 käsitletakse ettemaksu taotluse esitamist. Üldreeglina makstakse toetus välja alles siis, kui tegevuskavas ettenähtud tegevus on toimunud ja vastav ate kulude eest on juba tasutud. Kuna aga mesinduskogu ja selle liikmete ning partnerite võimalused kõikide tegevuste elluviimiseks vahendite leidmiseks on piiratud ja see võiks tegevuskava eduka rakendamise ohtu seada , siis antakse mesinduskogule võimalus rahastada tegevust ka enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist . Selline võimalus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2021/2116 artikli 44 lõikest 3a , mille kohaselt võivad liikmesriigid sektoripõhiste sekkumiste, sealhulgas mesindussektori sse sekkumise, puhul komisjoni delegeeritud määrusega kehtestatud tingimusi täites maksta toetusesaajatele toetust ettemaksu korras. K omisjoni delegeeritud määruse (EÜ) 2022/127 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega (ELT L 20, 31.01.2022 , lk 95–130), artikli 15a lõike 1 kohaselt ei tohi ettemaksu suurus ületada 80% prognoositavast kulutuste üldsummast ning lõike 2 kohaselt on ettemaksu saamise eelduseks tagatise, mis moodustab 110% ettemaksu suurusest, esitamine. Et PRIA-le ettemakse taotluse esitamine on vabatahtlik, siis ei määrata taotlemiseks kindlat perioodi. Ettemaksu taotlemise ajastamisel tuleb siiski arvestada, et mesindussekto ri sse sekkumise meetme finantseerimine toimub eelarveaasta põhiselt ning jooksval eelarveaastal saadava ettemaksu tasaarveldamiseks tuleb esitada PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotlus hiljemalt jooksva eelarveaasta 1. septembriks. Lõikes 2 täpsustatakse, et ettemaksu saamiseks PRIA-le esitatav aks ta gatiseks on krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev a krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse või maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutus e garantii. K omisjoni delegeeritud määruse (EÜ) 2022/127 artikli 22 lõike 1 kohaselt peab tagatise andja olema ametlikult registreeritud resident või tal peab olema registreeritud asukoht liidus ning liikmesriigi pädev asutus peab olema talle andnud tegevusloa. P ankad e ja krediidiandjate garantiide puhul aktsepteerib PRIA Finantsinspektsiooni poolt väljaantud tegevusloa saanud pankade ja krediidiandjate garantiisid, kes on Finantsinspektsiooni kodulehel olevas avalikus nimekirjas ning kelle kohta ei ole avaldatud inspektsiooni kodulehel hoiatusteateid . Garantii peab olema allkirjastatud finantsasutuse õigustatud/volitatud isiku poolt. Garantii loetakse esitatuks, kui sellel on olemas järgmine informatsio on: mesinduskogu andmed , garantii summa, garantii kehtivusaeg, garantii esitamise eesmärk. Lõikes 3 sätestatakse PRIA poolt mesinduskogu esitatud nõuetekohase toetuse ettemaksu taotluse alusel ja tagatise olemasolul toetuse ettemaksu maksmise otsuse tegemine sellise aja jooksul, et toetuse ettemaksu raha oleks võimalik kanda mesinduskogu arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates toetuse ettemaksu taotluse j a tagatise esitamisest. Lõikes 4 sätestatakse, et vastavalt käesoleva määruse §-s 1 9 sätestatud maksetaotluse ja tõendavate dokumentide esitamisele tuleb esitada nõutud dokumendid ka ettemaksu ulatuses tehtud kulude kohta ning t eabe- ja õppepäeva ning kursuse toimumise kohta . Ettemaksu küsimine ei vabasta mesinduskogu kuludokumentide ning t eabe- ja õppepäeva ning kursuse toimumist tõendavate dokumentide esitamisest ning ka kõik ettemaksu summast tehtavad kulutused tohivad olla tehtud ainult asjakohasel eelarveaastal tegevuskava rakendamisega seotud tegevuste elluviimiseks. Lõike 5 kohaselt arvestatakse makseotsuse alusel makstavast summast tasaarvestuse korras maha ettemaksuna mesinduskogule makstud summa. Mesinduskogu võib määruse § 1 9 kohaselt esitada PRIA-le maksetaotluse koos tõendavate dokumentidega kuni kümnes osas eelarveaasta kohta ning PRIA teeb eraldi iga esitatava taotluse osa kohta toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse. Makseotsuste alusel maksmisele kuuluvad summad tasaarvestatakse jooksvalt ettemaksuna makstud summaga ning peale nende võrdsustumist makstakse ettemaksu summat ületav toetusesumma mesinduskogule välja. Lõikes 6 käsitletakse ettemaksuga seotud tagatise vabastamist. K omisjoni delegeeritu d määruse (EÜ) 2022/127 artikli 28 lõike 1 järgi vabastatakse tagatis järgmistel juhtudel: 1) ettemaksesumma saamise õigus on kindlaks tehtud; 2) ettemaksesumma ja liidu erieeskirjadega ettenähtud täiendavad summad on tagasi makstud. Esimesel juhul ettemaksusumma tagasisaamise õigus tekib, kui mesinduskogu esitatud maksetaotluste ja tõendavate dokumentide alusel PRIA poolt makseots ustega määratud maksmisele kuuluv summa küündib ettemaksusummani. Teisel juhul on tagatise vabastamise tingimuseks lihtsalt asjaolu, et mesinduskogu on ettemaksusumma ja võimalikud täiendavad EL õigusest tulenevad ettemaksu saamisega seotud summad täies ulatuses PRIA-le tagasi maksnud. Sama artikli lõike 1a kohaselt lisatakse tagatise vabastamise taotlusele ettemaksusumma saamise õigust või ettemaksusumma ja muude kaasneda võivate täiendavate summade tagasimaksmist tõendavad dokumendid . Eeltoodud nõuete täitmisel vabastab PRIA mesinduskogu esitatud vastava taotluse alusel tagatise 10 tööpäeva jooksul arvates tagatise vabastamise taotluse esitamisest. Eelnõu §-s 2 2 sätestatakse t oetuse saaja andmete avalikustamine . PRIA teavitab toetuse saajat ehk mesinduskogu tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu §-ga 2 3 sätestatakse määruse rakendussätted. Lõikes 1 sätestatakse rakendussäte 2023. aastal tegevuskava heakskiitmisega algava ja 15. oktoobril 2025. aastal lõppeva perioodi esimese eelarveaasta kohta. 2023. aastal loetakse eelarveaastaks ajavahemikku alates tegevuskava heakskiitmisest kuni 15. oktoobrini 2023. a astal , sest 16. oktoobril 2022. a asta algav ja 15. oktoobril 202 3 . a asta lõppev eelarveaasta jääb tavapärasest eelarveaastast lühemaks, kuna algab enne käesoleva määruse jõustumisest. Lõikes 2 sätestatakse rakendussäte mesinduskogu kogutavate turuteabe andmete PRIA-le esitamise kohta 2023. aastal. Erinevalt tavapärasest turuteabe andmete esitamise tähtajast, mis k omisjoni rakendusmääruse ga (EL) 2022/1475 nende andmete komisjonile esitamiseks sätestatud tähtaega (15. juuni) arvestades on hiljemalt 1. juuniks iga kahe aasta järel eelneva kalendriaasta kohta , esitatakse 2023. aastal turuteabe andmed 2022. kalendriaasta kohta 1. septembriks (komisjonile esitamise tähtaeg erandina 2023. aasta kohta 15. september). Lõikes 3 sätestatakse rakendussäte 2023. aastal tegevuskava heakskiitmisega algaval ja 15. oktoobril 2025. aastal lõppeval perioodi l teatud kulude abikõlblikkuse osas. Eelnõu § 6 lõike 5 punkti 2 kohaselt on kulu , mis on tehtud enne tegevuskava esitamisele järgnevat päeva , mitteabikõlblik. Tegevuskava saab PRIA-le esitada peale käesoleva määruse jõustumist. Arvestades , et mesindussektorisse sekkumise toetuse eelarve on ette nähtud kõikide eelarveaastate kohta ühesuguse suurusena, kuid 2023. aastal tegevuskava heakskiitmisega algaval ja 15. oktoobril 2025. aastal lõppeval perioodi l jääb mesinduskogul perioodi es imesel aastal tegevuste teostamise võimalus eelarveaastast märksa lühema perioodi peale ning seetõttu on risk eelarve alakasutamise osas suurem, on otstarbekas teatud kulude puhul , mis tekivad enne tegevuskava esitamist ni ng millede tegemist pole võimalik edasi lükata, nende abikõlblikkuse perioodi ettepoole nihutada . Sellisteks kuludeks on välisriigis toimuva te üritus t ega , mis rahvusvahelisel tasandil koostöö edendamise ja uute teadmiste kaudu aitavad kaasa mesindussektorisse sekkumise eesmärgi saavutamisele, seotud osalemistasu ning sõidu- ja majutuskulud. Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõike 1 punkti a kohaselt on EAGFi osaluse jaoks kulud rahastamiskõlblikud alates selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb aastale, mil komisjon ÜPP strateegiakava heaks kiidab, ehk 1. jaanuarist 2023. aasta. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse, et 2023. aastal välisriigis toimuva ürituse osalemistasu ning sellega seotud sõidu- ja majutuskulud on erandina abikõlblikud alates 1. jaanuarist 2023. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks järgmised EL -i õigusaktid: - Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) ; - Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) ; - komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1.standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94; - komisjoni delegeeritud määrus (EÜ) 2022/127, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 makse- ja muid asutusi, finantsjuhtimist, raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, tagatisi ja euro kasutamist käsitlevate eeskirjadega (ELT L 20, 31.01.2022, lk 95–130). N imetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud K omisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ seatud EL-i ÜPP eesmärkide saavutamist toetava abinõuna nähakse ÜPP strateegiakavade määruses mesindussektori osas ette liikmesriikidele kohustuslikus korras rakendatav mesindussektori sse sekkumis e meede . Nimetatud määruses sätestatud täpsemast eesmärkide valikust valiti mesindussektori esindusorganisatsioonidega koostöös mesindussektori sse sekkumise eesmärgiks Eestis siinse mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamine. Eesmärgist ning eesmärgi täitmiseks valitud mesindussektori sse sekkumis e viisidest tulenevalt kaasneb toetusega positiivne mõju majandusele. Toetust antakse mesindussektori isikute ühenduste moodustatud mesinduskogule, kuid lõppkasusaajateks mitmesuguste toetatavate tegevuste (koolitus, usaldusmesinike nõuandeteenus, teabematerjal, mesilashaiguste tõrje vahendid, mesilashaiguste analüüsimine, koostöö teadusasutustega, mee ja meetoodete promotsiooniüritus, jne) kaudu on mesiniku d – nii ühenduste kaudu mesinduskogu sse kuuluvad kui mitte kuuluvad . Põllumajandu sloomade registri andmetel peeti 31. oktoobri 2022. a seisuga Eestis 2 911 me siniku poolt 5 471 mesilas kokku 52 131 mesilasperet. Kuna toetusega toetatavaid tegevusi on palju ning nende iseloom ja maht väga erinev (alates näiteks usaldusmesiniku nõuandest üksikmesinikule kuni tegevuskav a rakendamise kohta peetava lt veebilehe lt info leidmiseni väga paljude mesinike poolt) , on toetuse otseste lõppkasusaajate mesinike arvu tegevuste ja mesinike kattuvuse tõttu piisava täpsusega keeruline hinnata . Eeldatav alt võiks toetusega seotud tegevustest mingilgi määral otsest kasu saada ca 2/3 kõikidest Eesti mesinikest aastas. Kaudselt saavad toetusest läbi mitmete tegevuste (nt tarbijate teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevused ) kasu aga kõik Eesti mesinikud. Mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse parandamiseks rakendatakse Eestis järgmiseid mesindussektori sse sekkumis e viise : 1) mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi; 2) materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud mesilashaiguste seireks, enne tamiseks ja tõrjeks ning kahjurite tõrjeks ; 3) analüüse tegevate laboratooriumite toetamine ; 4) koostöö teadusasutustega; 5) tarbijate teadlikkuse tõstmine. Mesinike teadmisi ja oskusi on võimalik parandada , tõstes nende teadlikkust mesilashaigustest ja bioohutusmeetmetest, vahetades infot ja parimaid mesinduspraktikaid, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel, ning pakkudes täiendkoolitust ja koolitades välja uusi mesinikke. Uued ja paremad teadmised ja oskused avavad mesinikele rohkem võimalusi võtta oma tegevuses riskide vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks vastu õigeid otsuseid, vähendades seeläbi mesilashaiguste levikut ja suurendades meetootmise majanduslikku tasuvust. Uute ja eelkõige noorte mesinike kaasamine ja väljakoolitamine aitab kaasa mesinike kõrge keskmise vanuse langusele. Mesinike koordineeritud abistamine võitluses mesilashaigustega aitab vähendada nende haiguste levikut ja mesilaste hukkumist. Terved ja tugevad mesilaspered on meetootmise majandusliku tasuvuse eelduseks. Samuti lisavad terved ja tugevad mesilaspered ümbritseva piirkonna õistaimede tolmeldamisel saagikust, millel on kultuurtaimede puhul otsene mõju majanduslikule tulemusele, looduslike taimede puhul keskkonda tugevdav ja liigirikkust säilitav mõju. M esilashaiguste ja mesindustoodete kvaliteedi analüüsimisel saadavat infot saab lisaks olukorrast ülevaate saamisele kasutada ka mesilashaigustele võimalike vastumeetmete väljatöötamiseks ning mesindustoodete kvaliteedi parandamiseks. Mesilashaiguste analüüsimine aitab mesilashaiguste levikut piirata ja suurendab sellega ka meetootmise majanduslikku tasuvust, mesindustoodete kvaliteedi analüüsimine aitab aga kaasa üldise kvaliteedi ja seeläbi ka majandusliku tasuvuse kasvule. Teadusasutustega tehtav koostöö võimaldab mesilashaiguste ja majandusliku tasuvuse osas saada uusi ja põhjalikke teadmisi, mis panustavad mesilashaiguste leviku piiramiseks ja majandusliku tasuvuse parandamiseks suunatud seniste meetmete täiustamisele või uute meetmete väljatöötamisele. Teadus- ja haridusasutuste vaheline koostöö võimaldab uuematel teadmistel levida mesindusega tegelevate isikute ja mesindushar idust omandavate isikute hulgas ning parandada õppe kvaliteeti. Tarbijate parem teadlikkus mee ja meetoodete omadustest, kvaliteedist ja kasutamise võimalustest suurendab nõudlust mee ja meetoodete järele ning parandab seeläbi meetootmise majanduslikku tasuvust. Toetusel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning rahvatervisele . Mesilastel on õistaimede tolmeldajatena bioloog ilise mitmekesisuse säilimise osas oluline roll . Paljude taimed e püsimajäämine ning ka kultuurtaimede saagi suurus sõltub just mesilastest. Mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurenda mine tõstab mesi nduse majanduslikku tasuvust, stimuleerides sellega mesindusega tegelemist ning mesilaste arvukuse säilimist või isegi suurenemist . Re gionaalsest aspektist annab toetus mesinduse majandusliku tasuvuse tõstmise kaudu panuse maapiirkondade üldisele edenemisele, sealhulgas olemasolevate töökohtade säilimisele ja uute töökohtade loomise le. Rahvatervisele avaldavad soodsat mõju mesindussektori sse sekkumise raames tarbijate teadlikkuse parandamisele suunatud tegevused, mis tutvustavad mee ja meetoodete omadusi, kvaliteeti ja kasutamise võimalusi . Määruse kehtestamine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris. Toetuse rakendamine ei too kaasa uute töökohta de loomise vajadust, kuna eelnevatel EL eelarveperioodidel on rakendatud mesindussektori sse sekkumisega samalaadset mesindusprogrammide toetusmeedet . Teatud tegevuste (teabe- ja õppepäeva ning kursuse korraldamine, teabe- ja õppepäeval ning kursusel lektori poolt loengu pidamine , u saldusmesiniku poolt mesiniku juures koha peal nõustamisteenuse osutamine) puhul t oetuse maksmine lihtsustatud kulumeetodi alusel võimaldab vähendada toetuse andmisega seotud halduskoormust. Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, samuti kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Mesindussektori sse sekkumise toetust rahastatakse 50 % ulatuses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ning 50 % ulatuses Eesti riigieelarvest. Mesindussektori sse sekkumise eelarve on 280 946 eurot eelarveaasta kohta ning 1 404 730 eurot perioodi 2023–2027 peale kokku . Eelarveaasta kohta ettenähtud eelarve jaguneb mesindussektori sse sekkumis e viiside vahel ELÜPS § 11 lõike 3 alusel maaeluministri käskkirjaga antud summas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on koostatud koostöös PRIA-ga ja mesindussektori esindusorganisatsioonidega ( Eesti Mesinike Liit, Ees ti Kutseliste Mesinike Ühing, Saaremaa Meetootjate Ühing , Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts, Põltsamaa Mesinike Selts, jt) . Mesindussektori sse sekkumise toetuse andmise aluseks olevas ÜPP strateegiakavas sisalduv mesindussektori sse sekkumise eesmärk ning sekkumisviisid selgitati välja mesindus sektori esindus organisatsioonide ( Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing ) esitatud ettepanekute põhjal m aaeluministeeriumi juhtimisel ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel toimunud arutelude käigus . Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusm inisteeriumile . Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le ning Põllumajandus- ja Toiduametile .
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel