Rahandusministeerium · 1. veebruar 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 2-23/257737
Otsuse kuupäev 01.02.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus Sakala Teed OÜ vaidlustus Transpordiameti riigihankes
„Viljandi maakonna kruusateede säilitusremont 2023“
(viitenumber 257737) Sakala Teed OÜ pakkumuse tagasi
lükkamise ja AS-i Tariston pakkumuse edukaks
tunnistamise otsustele
Menetlusosalised Vaidlustaja, Sakala Teed OÜ, esindaja advokaat Katrin
Paulus
Hankija, Transpordiamet, esindaja Gertrud Suve
Kolmas isik, AS Tariston, esindaja juhatuse liige Kaspar
Kaldjärv
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel
1. Jätta Sakala Teed OÜ vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta Sakala Teed OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult
teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 25.11.2022 avaldas Transpordiamet (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud
hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Viljandi maakonna kruusateede säilitusremont
2023“ (viitenumber 257737) hanketeate.
Hankija 23.12.2022 korraldusega nr 1.31/22/0451 mh:
1) lükati tagasi Sakala Teed OÜ pakkumus (korralduse p 1.7.);
2) tunnistati edukaks AS-i Tariston pakkumus (korralduse p 2.1.)
2. 02.01.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
Sakala Teed OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise
ja AS-i Tariston pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes.
Vaidlustaja parandas tähtaegselt (05.01.2023) vaidlustuses esinevad puudused.
3. Vaidlustuskomisjon teatas 12.01.2023 kirjaga nr 12.2-10/2 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 17.01.2023 ja neile vastamiseks 20.01.2023.
Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja,
teiseks tähtpäevaks Hankija.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Vaidlustaja Sakala Teed OÜ põhjendab taotlusi järgmiselt.
4.1. Vaidlustaja pakkumus lükati tagasi RHS § 114 lg 2 alusel, kuna see ei vasta Hankija
hinnangul „Riigihanke alusdokumendi“ (edaspidi AD) p-des 3.1. ja 3.2 ning
„Vastavustingimused“ p-s „HD IV Kululoend“ (edaspidi Kululoend) sätestatud tingimustele.
Hankija hinnangul ei sisalda Vaidlustaja poolt esitatud Kululoend kõiki kulusid, mis on
vajalikud riigihanke teostamiseks.
Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks on asjaolu, et pakkumusega esitatud
Kululoendi (vaidlustuse lisa 2) mahu lahtrid ei vastanud täiel määral Kululoendile (vastavad
lahtrid on kululoendis märgitud kollasega), mis on kaasa toonud arvutusvea. Seda asjaolu
Vaidlustaja ei vaidlusta, küll aga ei nõustu Vaidlustaja kirjeldatud arvutusvea õigusliku
tagajärje ehk pakkumuse tagasilükkamisega.
4.2. Puudub vaidlus, et Kululoendis esinenud puudused olid tingitud inimlikust eksimusest.
Arvutusvead olid seejuures kergesti tuvastavad ja täpsustatavad.
Puudub vaidlus, et Hankija pole RHS § 117 lg-s 3 sätestatud vastavat menetluskorda antud
juhul järginud, kuigi tegemist on arvutusveaga.
Kõik ühikhinnad olid Hankijale teada ehk eksimused sisaldusid üksnes mahu lahtrites. Seega
oleks Hankija saanud arvutusvead parandada, eriti arvestades, et oli selgelt näha, millistes
lahtrites on vead tehtud. Veelgi enam – kuna ühikhinnad olid teada, poleks arvutusvea
parandamine kuidagi saanud ka ausa konkurentsi põhimõtet mõjutada.
4.3. Vaidlustaja leiab, et Hankija on ka vaidlusaluses menetluses teostanud kaalutlusõigust
ebaproportsionaalselt – nagu eelnevalt välja toodud, oleks Hankija pidanud minimaalselt
Vaidlustajalt küsima, kas viimane jääb Kululoendis esitatud hinna juurde. Lisaks, kuna
tegemist oli ilmselge ning lihtsasti parandatava veaga, oleks Hankija saanud arvutusvea ka
parandada. Kuna ühikuhind oli teada, poleks selgituste küsimine kuidagi ka teiste pakkujate
õigusi rikkunud.
2 (11)
4.4. Vaidlustaja poolt esitatud Kululoendi järgi on Vaidlustaja pakkumus kõige soodsam –
korraldusega edukaks tunnistatud AS-i Tariston pakkumus oli 797 844,03 eurot, samas kui
Vaidlustaja oma 792 184,06 eurot. Seega, kui Hankija oleks küsinud, kas Vaidlustaja jääb oma
Kululoendis esitatud hinna juurde või arvutusvea parandanud, oleks vastav pakkumine
osutunud ka edukaks.
Kui Vaidlustaja pakkumust poleks õigusvastaselt tagasi lükatud, oleks pakkumus ka edukaks
tunnistatud.
4.5. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad.
4.5.1. Juba iseenesest asjaolu, et Vaidlustaja esitatud Kululoendis ei olnud osad lahtrid
märgitud kollasega, viitab lihtsasti avastatavatele ehk ilmsetele ebatäpsustele, mille kohta
oleks Hankija pidanud selgitusi küsima.
4.5.2. Vaidlustaja leiab, et Hankija oleks saanud Vaidlustajalt minimaalselt küsida, kas
Vaidlustaja jääb esitatud hinna juurde. Seeläbi a) ei oleks igal juhul võrdse kohtlemise ega
konkurentsi põhimõtteid rikutud; b) ei oleks olnud tegemist pakkumuse muutmisega ega
sisulise muudatusega ja c) Vaidlustaja pakkumus oleks olnud soodsaim.
4.5.3. Hankija teavitas riigihanke alusdokumentide muudatustest üksnes selleks hetkeks
hanke juurde registreerunud pakkujaid. Vaidlustaja aga registreerus hanke juurde 14.12.2022,
mis hetkeks olid juba riigihanke alusdokumendid muudetud. Vaidlustajat ei teavitatud
Kululoendi muudatusest.
4.5.4. Puuduvad igasugused eluliselt põhjendatud motiivid, miks oleks Vaidlustaja pidanud
tahtlikult esitama valede mahuühikutega Kululoendi. Muudatuste tagajärjel suures pildis hind
ei muutunud - mahuühikuid muudeti nii suuremaks kui ka väiksemaks (võrreldes algse
Kululoendiga).
4.5.5. Vaidlustaja hinnangul tekitaks halba hankepraktikat olukord, kus ükskõik millise
puuduse peale tuleks pakkumus tagasi lükata. See tekitaks hankemenetluste ilmselge
üleformaliseerimise, mis sarnaste ilmselgete ning inimlike vigade puhul ei ole ühelgi juhul
põhjendatud.
4.5.6. Lubatavaks arvutusvea korrigeerimiseks on peetud olukorda, kus ühe kuu rendimakse
asemel esitas pakkuja vastavas vormis 36 või 46 kuu rendimakse. Hankija teavitas sellises
olukorras pakkujat arvutusvea avastamisest ja arvutas kogumaksumusest tulenevalt ühe kuu
rendimakse (vaidlustuskomisjoni 18.06.2019 otsus, 72-19/204670, p 14). Analoogia
käesoleva olukorraga – Hankija teadis Vaidlustaja esitatud ühikhindasid, mille alusel oleks
saanud nö valed mahuühikud asendada ja õige maksumus välja arvutada.
Samuti on lubatavaks peetud ka kütusehankes pakkumuse maksumuse korrigeerimist
olukorras, kus pakkuja jättis hankija ette antud valemites arvestamata biokütuse
koefitsiendiga. Sellises olukorras olid kõik arvväärtused hankijale teada ning hankija sai
arvutusvea korrigeerida (vaidlustuskomisjoni 05.06.2018 otsus, 94-18/195207, p 11).
Analoogia käesoleva menetlusega – Hankijal olid samuti kõik arvväärtused teada, mille alusel
nö õige pakkumuse hind arvutada.
5. Hankija Transpordiamet vaidleb vaidlustusele vastu.
3 (11)
5.1. Vaidlusalune riigihange algas 25.11.2022.
Hankijale uute asjaolude ilmnemise tõttu muudeti riigihanke alusdokumente 29.11.2022.
Muudetud dokumentides pikendati lepingu tööde teostamise perioodi kolmelt (3) kuult neljale
(4) kuule (vastavasisulised muudatused riigihanke alusdokumendis ning HD II Hankelepingu
projektis). HD III Tehnilisse kirjeldusse lisati kooskõlastused ning Lisas 1 Töömahtude
aruanded muudeti truupide ning kraavide puhastamisega seotud tööde mahte ning kirjeldusi.
Tulenevalt muudatustest tehnilises kirjelduses, muudeti ka Kululoendis ettenähtud mahtusid
kokku kuuel (6) erineval kulureal. Kõik muudatused tähistati dokumentides kollase värviga
ning lisaks riigihangete registri (edaspidi RHR) automaatteavitusele, teavitas Hankija selleks
hetkeks hanke juurde registreerunud pakkujaid hankedokumentide muutmisest.
Vaidlustaja registreerus hanke juurde 14.12.2022, milliseks hetkeks olid muudetud riigihanke
alusdokumendid juba rohkem kui kaks nädalat RHR-s avalikud olnud. Vaidlustaja esitas
pakkumuse Kululoendi aegunud versioonil.
5.2. Vaidlustaja pakkumus lükati tagasi RHS § 114 lg 2 alusel, kuna see ei vastanud
„Riigihanke alusdokumendi“ (edaspidi AD) p-des 3.1. ja 3.2. ning „Vastavustingimused“
sätestatud tingimustele.
Vastavalt AD p-le 3.1. esitab pakkuja pakkumuse maksumuse RHR-s „Hindamiskriteeriumid
ja hinnatavad näitajad“. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki kulusid, mis on vajalikud
riigihanke teostamiseks.
Vastavalt AD p-le 3.2. on pakkumuse maksumuse koostamise aluseks pakkuja poolt täielikult
täidetud Kululoend, mis esitatakse MS Exceli failina.
Vastavalt „Vastavustingimused“ p-le „HD IV Kululoend“, peavad Kululoendis olema täidetud
kõikide makseartiklite maksumuste lahtrid. Pakkuja ei või muuta ega kustutada kulude
loendite tabelites toodud makseartiklite loetelu, nimetusi, tööde kirjeldusi, parameetreid,
mõõtühikuid, mahte ega muid Hankija poolt etteantud andmeid.
5.3. Kululoend on aluseks pakkumuse maksumuse märkimisel RHR-s „Hindamiskriteeriumid
ja hinnatavad näitajad“. See on sealjuures ainus kohustuslik dokument, mille pakkujad peavad
pakkumuse koostamisel täitma ning esitama. Hilisemal lepingu täitmisel on Kululoend
aluseks lepinguliste tööde eest tasumisel. Seega on Hankija hinnangul tegemist äärmiselt
olulise dokumendiga nii hankemenetluses kui ka lepingu täitmisel, millest tulenevalt on
Hankija riigihanke alusdokumentides sätestanud, et pakkujatel on keelatud Hankija poolt ette
antud Kululoendit muuta.
5.4. Vaidlustaja pakkumuses esitatud Kululoend ei sisaldanud kõiki kulusid, mis on vajalikud
riigihanke teostamiseks, sest pakkumust ei olnud esitatud kõikidele töödele, mida Hankija on
hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikuks pidanud.
Hankija ei teinud Vaidlustajale järelpäringut selgituste küsimiseks, kuna tegemist on sisulise
mittevastavusega, mida ei ole võimalik hiljem esitatud selgituste kaudu parandada. Lähtudes
RHS § 110 lg-st 1 ja § 3 p-st 2 on pakkumuse muutmine pärast pakkumuste esitamist keelatud.
5.5. Arvutusviga pakkumuses tähendab, et matemaatiline tehe on ebaõige ja arvutusviga on
võimalik parandada üksnes selliselt, et pakkumuse maksumuse sisu ei muutu (Tallinna
4 (11)
Halduskohtu otsus haldusasjas 3-18-1598, p 34). Kohtupraktika kohaselt ei ole pakkumuse
maksumuse muutmine pärast pakkumuse esitamist, sh pakkuja selgituste kaudu, võimalik.
Vaidlustaja on pakkumuses esitatud Kululoendis kasutanud valemeid, kus maksumuse lahtris
on iga kulurea ühikhind korrutatud mahuga ning kokkuvõtvatel ridadel on liitmise tulemusena
saadud koondmaksumused. Hankija kontrollis üle Vaidlustaja poolt esitatud Kululoendi,
milles kõik matemaatilised tehted olid tehtud korrektselt.
Hankija ei tuvastanud esitatud pakkumuses mitte ühtegi arvutusviga, kuivõrd vead
pakkumuses ei tekkinud arvutustehte tulemusena. Seega polnud võimalik pakkumuses
esitatud vigu arvutusvigade kaudu parandada ning tegemist oli mittevastava pakkumusega,
mis tuli RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükata.
5.6. Kohtupraktika kohaselt ei ole pakkumuse maksumuse muutmine pärast pakkumuse
esitamist, sh pakkuja selgituste kaudu, võimalik.
Lisaks rikkunuks selgituse küsimise tulemusena pakkumuse muutmine riigihanke
läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Euroopa Kohus on kohtuasjas C
336/12 p-s 31 selgitanud, et võrdse kohtlemise põhimõttega ja läbipaistvuse kohustusega on
vastuolus see, kui hankemenetluses toimuvad mis tahes läbirääkimised hankija ja pakkuja
vahel ning seega põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei hankija ega
pakkuja algatusel. Sellest tuleneb, et Hankija ei või nõuda selgitusi pakkujalt, kelle pakkumust
ta peab ebatäpseks või riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele mittevastavaks.
Ebaõige on Vaidlustaja väide, et selgituse küsimise kaudu oleks olnud võimalik kõrvaldada
puudused pakkumuses. Puuduse kõrvaldamine oleks selgelt eeldanud pakkuja poolt esitatud
Kululoendi kuuel real töömahtude suurendamist või vähendamist, mille tulemusena oleks
tulnud lisaks parandada nö arvutusvead ehk lõpptulemusena pakkumuse maksumus. Sellisel
kujul pakkumuses vea parandamine oleks olnud faktiliselt pakkumuse sisuline muutmine.
5.7. Hankija on teadlik, et erinevate tööliikide ühikhinnad pakkumustes varieeruvad suuresti
olenevalt sellest, kui suur on hankes vastavale tööliigile ettenähtud töömaht. Mida suuremad
või väiksemad on mahud, seda madalamad või kõrgemad on pakkumustes esitatud
ühikhinnad.
Vaidlustajal puudub õigus nõuda, et Hankija kalduks kõrvale enda poolt sätestatud
tingimustest ning teeks Vaidlustajale erandi. Hankija on vastavustingimuses selgelt rõhutanud,
et igasugune Kululoendi muutmine on keelatud ning Hankija ei saa kalduda kõrvale iseenda
poolt sätestatud tingimustest.
5.8. Hankija esitas täiendavad seisukohad.
5.8.1. Hankija peab enda kehtestatud tingimustest kinni pidama. Hankija on pidanud
riigihankes vajalikuks sätestada, et igasugune Kululoendi muutmine pakkujate poolt on
keelatud ning sellele järgneb pakkumuse tagasilükkamine. Hankija jaoks on oluline, et kõik
pakkumused on omavahel võrreldavad ning pakkujad on pakkumust koostades lähtunud
täpselt samadest alusandmetest, mh töömahtudest. Arvestades, et vaidlusalust
vastavustingimust ega riigihanke alusdokumendis seatud tingimusi ei ole vaidlustatud, on
need kehtivad.
5 (11)
5.8.2. Vaidlustaja on viidanud TrtRKo 3-18-1248, p-le 20, mis ütleb muuhulgas ka seda, et
pakkujalt selgituste küsimine on lubatud üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus pakkujate
võrdse kohtlemise ja/või hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Kohtu
hinnangul ei ole hankemenetluses lubatav selgituste küsimise kaudu kõrvaldada pakkumuse
olulisi puudusi, st selliseid minetusi pakkumuse esitamisel, mis välistavad pakkumuse
hankemenetluses vastavaks ja edukaks tunnistamise ning kaheldamatult on välistatud pakkuja
selgituste esitamisega pakkumuse olulises osas täiendamine või pakkumuse muutmine.
Vaidlustaja pakkumuses esines viga, mida ei olnud võimalik pakkumust muutmata
kõrvaldada.
5.8.3. Kululoendi vigade puhul ei saa eeldada, et Hankija hindab, kas viga on suur või väike.
Hankija on kõikidele pakkujatele üheselt ja selgelt sätestanud, et pakkumuse maksumuse
aluseks on täielikult täidetud Kululoend, mille alusel pakkumusi omavahel võrreldakse ning
igasugune omavoliline või eksimuslik Kululoendi muutmine on keelatud.
5.8.4. Vaidlustaja ei ole selgitanud, milline on see matemaatiline tehe, mille viga oleks
pidanud Hankija tuvastama ning parandama. Vaidlustaja poolt esitatud Kululoendis olid kõik
arvutused tehtud korrektselt ning seega ei olnud mõeldav RHS § 117 lg 3 alusel arvutusvigade
parandamine.
6. Kolmas isik AS Tariston vaidleb vaidlustusele vastu.
6.1. Pakkumuse esitamine kehtetul vormil kujutab endas sisulist mittevastavust. mida ei ole
selgituste teel võimalik kõrvaldada.
Pakkujal lasub kõrgendatud hoolsuskohustus ning sinna hulka kuulub mh pakkumuse
esitamine ette antud vormil. Esitades pakkumuse vormil, kus on toodud valed tööde mahud,
ei saa rääkida formaalsest kõrvalekaldest, mida saaks RHS § 114 lg 2 alusel parandada.
RHS § 114 lg 2 võimaldab parandada üksnes ilmsed ebatäpsused. Ilmsest ebatäpsusest ei saa
me rääkida olukorras, kus pakkuja poolt pakutud tööde mahud ei vasta Hankija poolt nõutule.
Ühikhinna kujundamisel määrab olulist rolli tellitava teenuse maht (väikse mahu korral
ühikhind sageli tõuseb ning suurema mahu korral ühikhind sageli langeb).
6.2. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustajaga, et antud juhul on olukord käsitletav arvutusveana,
mida oleks saanud lähtuvalt RHS § 117 lg-st 3 parandada. Arvutusviga RHS § 117 lg 3
tähenduses seisneb pakkumuses esitatud matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik
korrigeerida selliselt, et pakkumuse maksumuse sisu ei muutu.1
Esitades pakkumuse kehtetul vormil, kus toodud mahud ei vasta Hankija poolt soovitud
mahtudele, ei saa me rääkida arvutusveast, mida on võimalik aritmeetilise tehtega
korrigeerida. Seda eriti olukorras, kus ühikhinna kujundamisel on oluline komponent tööde
maht ning tagantjärgi pole objektiivselt võimalik välja selgitada kas Hankija soovitud
mahtude korral oleks Vaidlustaja poolt pakutud ühikhind jäänud samaks või mitte.
1 TlnHKo 3-18-1598, 17.09.2018, p 34
6 (11)
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
7. Hankija 23.12.2022 korralduses nr 1.3-1/22/0451 on tunnistatud mittevastavaks ja lükatud
RHS § 114 lg 2 alusel tagasi Vaidlustaja pakkumus. Seda otsust on Hankija põhjendanud
järgmiselt:
1) Vaidlustaja pakkumus ei vasta „Riigihanke alusdokument“ (edaspidi AD) p-des 3.1. ja
3.2. ning „Vastavustingimused“ p-is „HD IV Kululoend“ sätestatud tingimustele;
2) Vaidlustaja ei ole esitanud pakkumuses kehtivat „HD IV Kululoendit“, esitatud „HD
IV Kululoend“ ei sisalda kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks.
8. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes:
1) Hankija on avaldanud 24.11.2022 riigihangete registris pakkumuse maksumuse
esitamiseks vormi „HD IV Kululoend“, mis tuli pakkujatel täita ja pakkumuses
esitada, vormi ei tohtinud muuta;
2) Hankija avaldas riigihangete registris 29.11.2022 uue vormi „HD IV Kululoend“, kus
on muudetud järgmised tööde mahud:
-objekt nr 1, spets.nr 30201 (asendatud maht 224m mahuga 274m);
-objekt nr 3, spets.nr 30201 (asendatud maht 786m mahuga 796m);
-objekt nr 4 spets.nr 20306c (asendatud maht 41m mahuga 27m);
-objekt nr 4 spets.nr 20306d (asendatud maht 15m mahuga 29m);
-objekt nr 4 spets.nr 51001d (asendatud maht 45m mahuga 30m);
-objekt nr 4 spets.nr 51001e (asendatud maht 15m mahuga 30m);
3) Vaidlustaja esitas oma pakkumuses „HD IV Kululoend“ (edaspidi Kululoend)
kehtetus vormis, kus ei olnud arvestatud 29.11.2022 tehtud muudatusi 6 töö mahtudes;
4) Vaidlustaja pakkumuses esitatud Kululoendis on objektide nr 1, nr 2, nr 3 ja nr 4
maksumus kokku 792 184,06 eurot, lähtudes muudetud mahtudest oleks see
maksumus 797 424,06 eurot (Kolmandal isiku pakkumuse maksumus on 797 844,03
eurot).
Vaidlustaja leiab, et Hankija oleks pidanud:
1) küsima Vaidlustajalt kinnitust, et Vaidlustaja jääb pakkumuses esitatud Kululoendis
toodud maksumuse juurde;
2) kohaldama RHS § 117 lg 3.
9. „Vastavustingimused“ osas „HD IV Kululoend“ nähakse ette järgmised nõuded“:
„HD IV kohases Kululoendis peavad olema täidetud kõikide makseartiklite maksumuste
lahtrid. Pakkuja ei või muuta ega kustutada kulude loendite tabelites toodud makseartiklite
loetelu, nimetusi, tööde kirjeldusi, parameetreid, mõõtühikuid, mahte ega muid hankija poolt
etteantud andmeid
HD IV kohase Kululoendi artiklite maksumuste kokkuvõtted esitatakse eurodes täpsusega kaks
kohta peale koma.
Pakkuja esitab täielikult täidetud HD IV kohase Kululoendi MS Exceli failina.
Küsimused ettevõtjale: 1. HD IV Kululoend (Dokumendi vorm / HD IV Kululoend.xlsx“
Seega pakkumuse koosseisus esitatavas Kululoendis pidid täidetud olema kõik lahtrid ja
mistahes muudatused selles olid keelatud.
10. 14.12.2022 on Vaidlustaja registreerunud riigihangete registris selle riigihanke juurde.
14.12.2022 pidid Vaidlustajale nähtavad olema kõik sel kuupäeval kehtivad riigihanke
alusdokumendid, sh „HD IV Kululoend“. Hankijal polnud kohustust informeerida
7 (11)
Vaidlustajat eraldi sellest, et 29.11.2022 muudeti riigihanke alusdokumente, sh „HD IV
Kululoendit“.
Vaidlustuskomisjoni arvates on tõenäoline, et Vaidlustaja laadis enne 29.11.2022 riigihangete
registrist all „HD IV Kululoendi“ ja ei pidanud pärast seda, enne pakkumuse esitamist
(riigihangete registri andmetel esitas Vaidlustaja pakkumuse 20.12.2022 kell 11.14) vajalikuks
kontrollida, millised riigihanke alusdokumendid on kehtivad.
On ilmne, et kehtetu „HD IV Kululoendi“ esitamine Vaidlustaja pakkumuses ei olnud tingitud
Hankija veast või ebaselgusest riigihanke alusdokumentides. Vaidlustuskomisjon on
seisukohal, et Vaidlustaja ei täitnud riigihangetes kehtivat pakkuja kõrgendatud
hoolsuskohustust (Riigikohus 13.06.2013, 3-3-1-24-13, p 17).
11. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga selles, et mahtude erinevuse puudust
Vaidlustaja pakkumuses esitatud Kululoendis on võimalik kõrvaldada nii, et Hankija pöördub
Vaidlustaja poole kinnituse saamiseks, et Vaidlustaja jääks Kululoendis esitatud maksumuse
juurde ja Vaidlustaja nõustuks sellega.
Sellisel juhul ei oleks Vaidlustaja poolt Kululoendis esitatud objektide nr 1, nr 3 ja nr 4
maksumustes ja ühtlasi ka esitatavas kogumaksumuses arvestatud osade tööde mahtudega.
„HD II Hankelepingu projekt“ p-i 6. kohaselt:
„6.1. Leping on ülemõõdetav ühikhindadel põhinev leping. Töö maksumus on vastavalt Lisas
1 toodud mahtudele … eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk … eurot, kokku … eurot
(edaspidi Tasu), mida Tellija kohustub Töövõtjale tasuma Lepingu tingimuste kohaselt tehtud
tööde eest. Kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Lisas 1 esitatud mahtude ülemõõtmisel
mahtude muutmise vajadus, toimub mahtude muutmine RHS § 123 lg 1 p 2 alusel vastavalt
Lepingu Lisale 6 ning mahtude muutumise korral Tasu muutmisel lähtutakse Lisas 1 toodud
ühikhindadest.
6.1.1. Reserv moodustab kuni 5% punktis 6.1. nimetatud summast, millele lisandub
käibemaks 20% summas … eurot, kokku … eurot. Reservi kasutamine lepitakse kokku
vastavalt Lisas 6 toodule.
6.2. Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale vastavalt
Lepingule. “
Seega sõlmitava hankelepingu järgi tasutakse töövõtjale „HD IV Kululoendis“ (Lisa 1 on
pakkumuses esitatud Kululoend) toodud tasu, st lähtudes Hankija poolt ette nähtud mahtudest.
Üksnes siis, kui mahud hankelepingu täitmise käigus muutuvad, tasutakse „HD IV
Kululoendis“ toodud ühikuhindade alusel. Seega pakkumuses esitatav kogumaksumus peab
vastama kõikidele Hankija poolt ette nähtud mahtudele.
12. Üks pakkumuste vastavuse kontrollimise eesmärkidest on tagada pakkumuste võrreldavus
järgmises hankemenetluse etapis – pakkumuste hindamisel. Vaidlustaja pakkumuse
maksumus pole võrreldav teiste pakkumuste maksumustega, kui osade tööde mahud on
erinevad.
Osade tööde erinevate mahtude jäämine Vaidlustaja Kululoendisse tähendaks, et puudust
pakkumuses ei kõrvaldata ja see tooks kaasa eelkõige pakkumuste võrreldamatuse, pakkujate
ebavõrdse kohtlemise. Hankija sai hinnata üksnes neid pakkumusi, kus olid esitatud
„Vastavustingimustes“ toodud nõuetele vastavad vormikohased „HD IV Kululoendid“.
8 (11)
13. Pakkumuste võrreldavuse tagamiseks tuleks käesoleval juhul Vaidlustaja pakkumuses
esitatud Kululoendit muuta selliselt, et asendada 6 töö mahud õigeteks, seejärel korrutada need
uued mahud Vaidlustaja esitatud ühikuhindadega ja saada nende tööde maksumused ning uus
objektide nr 1, nr 2, nr 3 ja nr 4 kogumaksumus.
Vaidlus on selles, kas RHS annab aluse selliselt toimida.
13.1. RHS § 114 lg 1 alusel teostatav pakkumuste vastavuse kontroll ei hõlma üldjuhul RHS
§ 117 lg-s 3 kirjeldatud arvutusvigade kontrolli ja vastavaid põhjendusi.
RHS § 117 lg 3 asub pakkumuste hindamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise paragrahvis,
üksnes parandatavate arvutusvigadega pakkumus peab olema eelnevalt RHS § 114 lg-de 1 või
2 (teine lause) alusel vastavaks tunnistatud, mis tähendab, et pakkumuste vastavuse
kontrollimisel RHS § 114 lg 1 alusel peab hankija põhimõtteliselt olema veendunud, et vead
pakkumuse maksumuses on oma olemuselt sellised, mille puhul tal on õigus rakendada RHS §
117 lg-t 3. Mis tahes muude vigade esinemine pakkumuse maksumuses peab olema
kontrollitud ja sisuliselt hinnatud RHS § 114 lg 1 alusel pakkumuste vastavuse kontrollimisel.
RHS § 117 lg 3 kohaldamisel ei tee hankija uut otsust pakkumuse vastavaks tunnistamise
kohta.
13.2. RHS § 117 lg 3 kohaselt kui pakkumuse maksumuses esineb arvutusviga, parandab
hankija arvutusvea ja teatab sellest viivitamata pakkujale kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Pakkuja vastab hankijale samas vormis kahe tööpäeva jooksul teate
saamisest arvates, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Kui pakkuja arvutusvea
parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkumuse tagasi.
Tegemist ei ole EL õigusest tuleneva alusega, vaid üksnes RHS-is sätestatud võimalusega
parandada arvutusvead pakkumuses.
RHS seletuskirjas2 lk 104 on RHS § 117 lg 3 kohta antud järgmine selgitus: „Juhul, kui
pakkumuse maksumuses on arvutusviga, saab seda parandada samasuguse mehhanismi
alusel nagu siiani – hankija parandab arvutusvea ise ja küsib seejärel pakkujalt, kas too on
sellise parandamisega nõus. Juhul, kui pakkuja nõus ei ole, lükkab hankija pakkumuse tagasi.
Võrreldes RHS-iga on siin muudatus – kui RHS-s sätestatakse, et arvutusvea parandamine on
võimalik üksnes juhul, kui tegemist pakkumuse maksumusega, mis arvestatakse pakkumuse
ühikuhindade alusel, siis uue eelnõuga lubatakse igasuguse pakkumuse maksumuse esitamisel
tehtud vea parandamist, kuivõrd praktikas on ette tulnud olukordi, kus ka sellistel puhkudel
on pakkuja teinud ilmselge vea, mille parandamine aga RHS-i alusel võimalik ei ole. Kuivõrd
pakkumuse maksumuse esitamisel tehtud ilmselge vea parandamise regulatsioon on
läbipaistev ega ole sellega võimalik asetada ühte pakkujat teiste ees eelisseisundisse ega
ebavõrdsesse olukorda, võib pakkumuse maksumuse vea parandamise võimalust laiendada.“
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 117 lg 3 alusel on võimalik parandada
pakkumuse maksumuses esinevaid arvutusvigu, kuid ainult siis, kui on täidetud kõik
järgmised tingimused:
- tegemist on arvutusveaga;
- tehtud viga on üheselt selge;
- vea parandamine ei too kaasa uue pakkumuse esitamist (pakkumuse lubamatut muutmist).
2
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576-
1b7e86c80a8a/Riigihangete%20seadus
9 (11)
13.3. Tallinna Halduskohus on 17.09.2018 otsuses haldusasjas 3-18-1598, p-is 34. asunud
seisukohale, et „[---] Arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses seisneb pakkumuses esitatud
matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse
maksumuse sisu ei muutu.[---]“. Selles kohtuasjas on kohus asunud seisukohale, et
arvutusveaks ei saa pidada seda, kui pakkuja pärast pakkumuse esitamist soovib hankija ette
antud vormil asendada busside arvu 24 arvuga 26. Kohus on leidnud, et kaebaja soovib
asendada pakkumuses olevaid andmeid uute andmetega, mis ei ole võrdsustatav arvutusvea
parandamisega.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kõigepealt
on vaja Vaidlustaja Kululoendis asendada mahud õigetega ja alles seejärel teha uued
arvutustehted.
Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et kõik matemaatilised tehted Vaidlustaja esitatud
Kululoendis on õiged, mis tähendab seda, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud Kululoendis
arvutusvigasid pole ja RHS § 117 lg 3 ei kuulu kohaldamisele. Vaidlustaja pakkumuses pole
arvutusvigasid, vaid kehtetu „HD IV Kululoendi“ kasutamisest tulenevalt on esitatud
maksumus 6-st ebaõigust mahust lähtuvalt.
13.4. Kuna Vaidlustaja Kululoendis pole arvutusviga, mida RHS § 117 lg 3 alusel parandada,
siis tuleb vaidlustuskomisjonil võtta seisukoht ka selles, kas puudused Vaidlustaja
pakkumuses esitatud Kululoendis on sellised, mille kõrvaldamiseks pidi Hankija Vaidlustajale
andma lähtudes RHS § 46 lg-st 4 tähtaeg, st võimaluse esitada uus Kululoend.
13.4.1. Kui Hankija nõudis riigihanke alusdokumentides pakkumuse koosseisus konkreetsete
dokumentide esitamist, on Hankija ise vastavate tingimustega seotud, mis tähendab, et
Hankija ei saa pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis asuda seisukohale, et tegelikult
võis pakkuja esitada ka teistsuguse sisuga dokumendi.
„Vastavustingimustes“ on Hankija nõudnud, et „HD IV Kululoendis“ ei või muuta ega
kustutada makseartiklite loetelu, nimetusi, tööde kirjeldusi, parameetreid, mõõtühikuid,
mahte. Mis tähendab, et esitatavas „HD IV Kululoendis“ ei saanud tööde mahud erineda
Hankija poolt ette nähtud mahtudest.
Vaidlustaja pakkumuses esitatud Kululoend on vastuolus ka AD p-is 3.1. toodud nõudega, et
pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks.
Vaidlustaja esitatud Kululoendis pole tegemist ebaselgusega pakkumuses, dokumentide või
andmete puudumisega, vaid selgelt riigihanke alusdokumentides „HD IV Kululoendile“
esitanud nõuete rikkumisega ja ühtlasi sellega, et Vaidlustaja pole esitanud pakkumust kõigile
töödele Hankija poolt ette nähtud mahtudes.
13.4.2. Kui puudus pakkumuses ei ole sisuline, võib hankija anda pakkujale võimaluse
pakkumuses esineva puuduse kõrvaldamiseks. Juhul, kui puudus selgitustega kõrvaldatakse,
tunnistatakse pakkumus vastavaks RHS § 114 lg 1 alusel (pärast puuduste kõrvaldamist vastab
pakkumus sel juhul kõigile riigihanke alusdokumentide tingimustele).
Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on õigesti hinnanud puuduse Vaidlustaja esitatud
Kululoendis sisuliseks, mistõttu see ei ole käesoleval juhul ka selgitustega kõrvaldatav.
10 (11)
Kululoendis 6 mahu muutmine on võimalik vaid uue Kululoendi esitamise kaudu. See aga
tähendaks, et pakkumuse esitamisel riigihanke alusdokumentidele selgelt mittevastav
pakkumus muutuks vastavaks.
Pakkumus peab vastama kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele igal ajahetkel
alates pakkumuse esitamisest (Tallinna Halduskohus 16.09.2019, 3-19-1491, p 36),
Vaidlustaja mittevastav pakkumus ei saa nõuetele vastavaks muutuda hiljem, uue Kululoendi
esitamise kaudu.
Hankijal ei ole õigust, ammugi mitte kohustust anda pakkujale võimalust kõrvaldada
pakkumuse sisuline puudus tagantjärele (Tallinna Ringkonnakohus 31.10.2019, 3-19-1523, p
18.2).
14. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et esines alus Vaidlustaja
pakkumuse tagasilükkamiseks RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel, Hankija otsus Vaidlustaja
pakkumuse tagasilükkamise kohta on õige.
Kuna Hankija on kooskõlas RHS-iga lükanud tagasi Vaidlustaja pakkumuse, siis puudub alus
tunnistada kehtetuks Hankija otsust Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.
15. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad
vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.
Vaidlustaja kulud jäävad tema enda konda.
Hankija ja Kolmas isik pole kulude välja mõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
11 (11)