dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Rahandusministeerium · 1. veebruar 2023
Viit
1.4-1/774-1
Registreeritud
1. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
E. O.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2023
Vastutaja
Triin Paljak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. veebruar 2023

Failid

  • 📎kiri.JuM.RaM.01.02.2023.asice183 KB

Sisu (failidest)

Justiitsminister Lea Danilson-Järg Riigihalduse minister Riina Solman Austatud ministrid Pöördun Teie poole päringuga, mis puudutab ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) ja avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaldamist hankelepingute kohta teabe avaldamisele. Pöördumisele on lisatud mitmeid küsimusi EKTÄKS, AvTS ja riigihangete seaduse (RHS) kohaldamisest, millele loodetavasti saavad ministeeriumid koostöös vastata. Küsimused on ajendatud Eurosec OÜ pikaaegsest kirjavahetusest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja Andmekaitse Inspektsiooniga (AKI) seoses sellega, kas olukorras, milles riik on sõlminud hankelepingu, see on täidetud, st asjad hankijale tarnitud, saavad tarnitud asjad ise olla tarnija ärisaladuseks EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. Lihtsamalt öeldes on tegemist põhimõttelise küsimusega, kas Eesti õigusruumis on isikul õigus teada, mida riik maksumaksja raha eest ostis või jääb seda katma saladuseloor. Haldusorganite tõlgendused Käesoleval ajal on RKIK ja AKI võtnud ärisaladuse ulatuse kohta oma haldusaktides seisukoha, mis on risti vastupidised seadusandja poolt omaks võetud õiguspoliitilisi valikutega. Kui selline haldusorganite halduspraktika juurdub, siis pole ühelgi isikul võimalik teada, mida avalik sektor riigihankega ostis, seda ka siis, kui hankeleping on ammilma täidetud. Andmaks päringule konteksti, ei saa jätta vähemasti lühidalt kirjeldamata, kuidas selline RKIK- i ja AKI käsitlus ärisaladuse kaitse absoluutsest ulatusest on tekkinud. Tegemist on riigihankega 247019, milles RKIK ostis asju. Vaidlust ei ole selle üle, et need asjad peaksid olema RKIK- ile tarnitud ja Kaitseväe kasutuses. Teisisõnu on riigihanke menetlus lõppenud, hankeleping eelduslikult täidetud ning asjad ammuilma tarnitud. Asjad, mida RKIK on hankinud, ei ole oma olemuselt sellised, mille pakendilt või tootelt endalt ei saaks tuvastada, mis on selle mudel ja kes on selle tootja. Veelgi enam, RKIK nõudis nende asjade hankimisel, et need vastaksid standardile. Asjaomase standardi kohaselt peab nendel asjadel olema markeering, mis on asjade kasutajatele vabalt näha. Lisaks on teave sellele standardile vastavate asjade kohta avalikult kättesaadav vastavalt interneti leheküljelt. Lihtsamalt öeldes, on RKIK ostnud suures koguses ja maksumaksja raha eest asju ja nõudnud, et nendel oleks standardile vastav markeering. Asjad on riigi kasutuses, kuid RKIK keeldub väljastamast teavet ostetud asjade tootja ja mudeli kohta, põhjendades, et see on isegi pärast riigihanke lõppemist tarnija ärisaladus. Ja AKI näib sellise käsitlusega nõustuvat. Mõlema haldusorgani peamine argument tarnitud asjade tootja ja mudeli varjamiseks on see, et selle teabe avaldamine nt Eurosec OÜ-le ohustab tarnija tarneahela saladust. Tsiteerides siinkohal AKI seisukohta: Inspektsioonile arusaadavalt loeb pakkuja oma ärisaladuseks seda, et oma hangetes osalemise käigus on ta välja selgitanud tootjad ja mudelid, mis on osutunud hangetes edukateks. Sellise teabe väljastamine vaide esitajale kui konkurendile annaks vaide esitajale võimaluse edaspidistel pakkumistel kasutada saadud teavet paremate pakkumiste tegemiseks ning võtaks pakkujalt konkurentsieelise, mille ta on oma pakkumiste käigus välja töötanud. Samuti annaks see teavet tema tarnepartnerite kohta, mida saab käsitleda ärisaladusena. Seega ei saa välistada, et vaide esitaja poolt soovitud teabe avaldamine võib kahjustada pakkuja ärihuve, mida ka pakkuja esindaja on põhjalikult selgitanud, millega inspektsioon nõustub ning ei pea siin seda vajalikuks korrata. Kui hankelepingu täitmisel ja pärast seda saab ärisaladusena käsitleda tarnitud asjade tootjat ja mudelit üksnes argumendil, et selle avalikustamine annab teavet isiku tarneahela ja äripartnerite kohta, siis juhtub see, et kõik mida riik ostab muutub ärisaladuseks. Igal ettevõtjal on nimelt äripartnerid ja tarneahel ning kui selle teatavaks saamist saab käsitleda „pakkuja ärihuve kahjustavana“ ning ärisaladusena, siis puudub põhjus, miks üldse peaks olema kellegi jaoks teada see, mida riik riigihankega ostis, kuna alati saab öelda, et kuskil on pakkuja mingi tarnija, kelle ilmsiks tulek kahjustab pakkuja ärihuve. Pealegi ei ole ärisaladuse tempel kuidagi lühiajaline, vaid üldsusel puuduks teave selle kohta, mida riik on hankinud, aastateks. Haldusorganite tõlgendused ei vasta seadusandja tahtele Minu arusaamise kohaselt ei ole ärisaladuse absoluutne ulatus „tarneahela kaitseks“ kooskõlas ei EKTÄKS-i, AvTS-i ega RHS-i kandvate põhimõtete ega seadusandja eesmärkidega. Veelgi kummastavamaks muudab eespool kirjeldatud AKI käsitluse see, et selle kohaselt on ärisaladus kaitstud kiivamalt pärast seda, kui asjad on riigile tarnitud, kui riigihanke menetluse enda kestel. See on veel vähem loogilisem ja ilmselgelt vastuolus seadusandja tahtega. Avaliku teabe seaduse (AvTS) eesmärgiks oli selle väljatöötamise ajal saavutada avaliku võimu teostamise läbipaistvus ning võimaldada avalikkusel kontrollida avalike ülesannete täitmist. See, et avalik teave on kättesaadav, aitab muuta avaliku võimu teostamist, avalike teenuste osutamist ja eelarveraha kasutamist võimalikult läbipaistvaks. Ka kohtupraktikas on leitud, et avatud ühiskonna ning demokraatliku õigusriigi põhimõtetest tuleneb iga üksiku inimese õigus saada avalike ülesannete täitmisest teavet, et hinnata nende ülesannete täitmise õiguspärasust. Seesama oluline läbipaistvuse kaalutlus nähtub ka seadusandja tahtest RHS-i kehtestamisel. Riigihangete seaduse eelnõu 204 SE esimesel lugemisel,1 põhjendas tollane riigihalduse minister ärisaladuse ulatuse piiritlemist järgmiselt: Samamoodi on mõtteid vahetatud teemal, millised pakkumuses esitatud andmed võivad olla konfidentsiaalsed ja milliste andmete suhtes on avalik huvi nii suur, et neid ei tohiks avalikustamata jätta. Ühelt poolt peab pakkujatel olema kindlus, et hankija ei avalda nende ärisaladusi, teiselt poolt on vaja tagada ühiskonnas teadmine, et hange on korraldatud läbipaistvalt ning selle on võitnud pakkuja, kes on võidu ausalt ära teeninud. Sellega saab maksumaksja hingerahu, et tema raha on õigesse kohta usaldatud.2 Ärisaladuse ulatust puudutati ka eelnõu teisel lugemisel. Tollane majanduskomisjoni ettekandja märkis, et ärisaladuse ulatuse osas oli majanduskomisjonis koos huvigruppidega elav arutelu, seisukoht oli seinast seina ning lõpuks jäädi lahenduse juurde, mis on ka täna kehtivas seaduses, et nii läbipaistvust juurde tekitada.3 Seetõttu on arusaadav, et nii AvTS-i kui ka RHS-i mõte ja kandev eesmärk on suurendada maksumaksja raha kasutamise läbipaistvust ka riigihangete raames. Haldusorganite eeltoodud tõlgenduste najal aga sellist läbipaistvust ei saavutata, kuna teave riigile juba ammulma tarnitud asjade tootja ja mudeli kohta on nende haldusorganite väitel tarnija ärisaladus. 1 Riigihangete seaduse eelnõu 204 SE langes küll 03.05.2017 Riigikogu menetlusest välja, kuid see võeti aluseks RHS-i eelnõule 450 SE, mis esitati Riigikogu menetlusse uuesti päev hiljem. Eelnõu 450 SE on kehtiva RHS-i eelnõu. 2 Riigihangete seaduse eelnõu 207 SE esimene lugemine, riigihalduse minister Arto Aasta ettekanne. 3 Majanduskomisjoni ettekandja Denis Boroditši ettekanne riigihangete seaduse eelnõu 207 SE teisel lugemisel. Avaldan siinkohal ka selle, et Eurosec OÜ on kõnealuses kaasuses esitanud vaide AKI-le, kuid sellele vaatamata ei saa sedavõrd olulises küsimuses poliitika kujundajate seisukoht jääda vaka alla. Küsimused 1. Kas ministeeriumite hinnangul on seadusandja tahe olnud suurendada maksumaksja raha kasutamise läbipaistvust ka riigihangete raames? 2. Kas ja millistel eeldustel saab riigihanke kaudu tarnitud asi, teenus või ehitustöö ise olla ärisaladus EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes? 3. Kui jah, siis kas see saab olla tarnija ärisaladus tema „tarneahela kaitseks“? 4. Kui EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes saavad tarnitud asjad olla tarnija ärisaladus „tema tarneahela kaitseks“, siis kas selline põhjendus teenib AvTS-i ja RHS-i eesmärke? 5. Kas ministeeriumid nõustuvad, et ärisaladuse kaitse vajadus üldjuhul ajas kahaneb? 6. Kui EKTÄKS võimaldab riigihanke teel soetatud asju pidada ärisaladuseks „tarneahela kaitseks“, siis kui kaua sellist ärisaladust kaitsma peab? 7. Kas nõustute, et haldusorganite eeltoodud tõlgenduste kohaselt tekib olukord, milles ärisaladus on riigihanke menetluse ajal (RHS § 461) vähemas ulatuses kaitstud, kui pärast hankelepingu täitmist? 8. Kui jah, siis millise õiguspoliitilise kaalutluse kohaselt peaks pakkuja ärisaladus olema pärast hankelepingu täitmist rohkemas ulatuses kaitstud, kui riigihanke menetluse ajal? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Villo Eurosec OÜ juhatuse liige Tallinn, kuupäev digikonteineris
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel