Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 31.01.2023 16:15
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: K/79 Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu
detailplaneeringu kehtestamine
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokument.Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu
detailplaneeringu kehtestamine K/79.Digiallkirjastatud dokumendi
avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis:
Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui
linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise
või vastuvõtmise.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn,
Pärnu linn444 8200 |
KORRALDUS
30.01.2023 nr 79
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a
kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavolikogu 18.02.2021 otsusega nr 10 algatati Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a
kinnistu detailplaneering eesmärgiga kavandada krundile uushoonestus. Detailplaneeringu
koostamise ülesandeks on Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a krundi planeerimine
kaasaegsetele nõuetele vastavaks korruselamumaa juhtotstarbega krundiks koos võimaliku
toetava äri otstarbega ning ehitustegevuse vallas hoonetele arhitektuurinõuete ja ehituslike
tingimuste seadmine.
Planeeritav ala hõlmab Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistut pindalaga 1658 m², mis
asub Pärnu kesklinnas, Riia mnt ja Laatsareti tänava nurgal ning Pärnu linna üldplaneeringuga
määratud Riia mnt Eeslinna miljööväärtuslikul alal.
Laatsareti tn 12a aadressiga alal asub äri-administratiivhoone-elamu, Riia mnt 38 aadressiga alal
elamu ja Riia mnt 38a alal elamu-ärihoone. Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa 80%
ja elamumaa 20%.
Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistul asuv olemasolev amortiseerunud hoonestus on
ette nähtud lammutada ning asendada keskkonda sobituva uue hoonestusega koos
haljastuslahendusega.
Planeeringuala külgneb põhja- ja idasuunast elamumaa sihtotstarbeliste kinnistutega, lõuna- ja
läänesuunast piirneb ala Laatsareti tänava ja Riia maanteega. Riia maantee on tiheda liiklusega,
Pärnu linna liikluse tuiksoonteks. Laatsareti tänav aga ühesuunalise liiklusega kvartalisisene
liikumistee.
Riia mnt Eeslinna miljööväärtuslikul alal palistab Riia maantee teeservi valdavalt ajalooliselt
väärtuslik ning terviklikult säilinud 19. saj lõpu ja 20. saj. alguse historitsistlikus stiilis puit- ja
tellisarhitektuur. Tegemist on traditsiooniliselt aktiivse äritänavaga, kus hoonete tavapärasest
esinduslikum välimus loob tänavaruumis erilise miljöö. Ala on tihedalt hoonestatud ja
ehitusviisilt mitmekesine. Hooned paiknevad reeglina pikiküljega tänavajoonel. Riia maantee
hoonestust iseloomustab peatänavale omane ehitusmaht ning esinduslikum hoonete kujundus.
Tavapäraselt asuvad hoonete esimestel korrustel äripinnad, teisel korrusel paiknevad eluruumid.
Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneering 2025+ ja selle kohaselt asub planeeringuala segahoonestuse juhtotstarbega alal,
mis on funktsionaalselt mitmekülgne piirkond, kus erinevad otstarbed on omavahel läbi
põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna. Segahoonestuse maa-
alade arendamise eesmärgid on: Aktiivses kasutuses oleva, mitmekülgse ning atraktiivse
linnakeskkonna arendamine, erinevate kokkusobivate funktsioonide koosmõju abil
linnakeskkonna elavdamine. Reeglina on segahoonestuse maa-alal paiknevate hoonete esimestel
korrustel avalik funktsioon ja ülemistel korrustel elufunktsioon.
Kõnesolevale planeeringualale kavandatakse väikesed korterelamud võimaliku toetava äri
otstarbega.
Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering on koostatud vastavuses Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+.
Planeeringulahendus
Krundi piire detailplaneeringuga ei muudeta, olemasolevad hooned lammutatakse.
Krundi ehitusõiguse määramisel on lähtutud kontaktvööndi kruntide ning hoonete iseloomust,
üldplaneeringu ja Riia mnt Eeslinna miljööväärtusliku ala planeerimispõhimõtetest. Samuti on
arvestatud ala asetsemisega kahe miljööala piiril ehk on arvestatud, et lahendus tagaks sujuva
ülemineku ühelt miljööalalt teisele. Sel eesmärgil on lähtutud Jõe miljööalale iseloomulikust
joonest, kus krundil paiknevast mitmest hoonest, on hoovimaja mahult väiksem tänavaäärsest nö
peamajast. Samuti on iseloomulik, et niinimetatud hoovimaja on paigutatud ka tänavajoonele
tekitades sellega varjatud siseõue. Planeeringulahenduses väljendub see suurema hoone
kavandamisel hoonestusalale nr 2 ning ka hoonestusalale nr 1 kohustusliku ehitusjoone
määramises.
Hoonete ehitamine on lubatud joonisel 3 (põhijoonis) esitatud hoonestusalade (1 ja 2) piires
vastavalt ehitusõigusele. Hoonestusala nr 2 on kavandatud Riia mnt/Laatsareti tn
nurgalahendusega tänavajoonele ja hoonestusala nr 1 Laatsareti tn tänavajoonele. Planeeritud
lahendusega täidetakse ebatäius Riia mnt tänavajoonel ning kavandatakse Riia mnt ja Laatsareti
tn nurga hoonestuslahendus luues piirkonnale iseloomuliku konkreetse tänavajoone.
Krundil määratakse ehitusõigus kahele korterelamule ehitisealuse pinnaga kokku 498 m²,
täisehituse protsent 30%. Krundile on lubatud ehitada kaks hoonet, mõlemas hoonestusalas on
hoone suurim maapealne korruselisus kolm korrust (2 põhikorrust + katusekorrus), lubatud on
maa-alune korrus. Hoonestusalas nr 2, Riia mnt ja Laatsareti tn nurgal, on kolmas korrus lubatud
rajada arhitektuurse aktsendina (hoone nurgalahendusena) kuni 1/3 tänava äärsest mahust (nii
Laatsareti tn kui Riia mnt).
Hoonete suhteline kõrgus on 11,10 m (16,60 m abs), lubatud suhteline sügavus on 3,50 m (1,70
m abs) arvestatuna planeeritavat hoonet ümbritsevast keskmisest maapinna kõrgusest 5,20 – 5,50
m abs.
Hoonestusalale nr 2 on määratud kohustuslik ehitusjoon nii Riia mnt kui Laatsareti tn
tänavajoonel, hoonestusalale nr 1 on kohustuslik ehitusjoon määratud Laatsareti tn tänavajoonel.
Kohustuslikul ehitusjoonel peab paiknema vähemalt 2/3 hoone mahust, mis tagab tänava poolse
selge mahulise fassaadide joondumise.
Krundile püstitatavad hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad
paiknema määratud hoonestusala piirides ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse
pinna sisse. Täiendavate sh kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguste ehitiste, mis on
hooned, rajamine krundile ei ole ette nähtud. Prügikonteinerite varjualuse või jäätmemaja, kuni
20 m² ehitisealuse pinnaga ehitise, mis ei ole hoone, võib rajada väljapoole hoonestusala.
Reeglina paigutatakse ehitised naaberkinnistust 4 m kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik
kuja võrdsetel alustel. Vastavat kuja võib vähendada täiendavate tuleohutust tagavate meetmete
kasutusele võtmisel.
Planeeringuga on krundi kasutamise sihtotstarbeks määratud 95-100% korterelamu maa (EK) ja
0-5% kontori- ja büroohoone maa (ÄB), väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa
(ÄV), kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK), mis vastab üldplaneeringu
2
järgsele planeeringuala maakasutuse juhtotstarbele segahoonestuse maa-ala (S).
Planeeringulahendusega on krundile kokku kavandatud maksimaalselt 16 korterit. Lähtuvalt
krundi suurusest 1658 m² on vastavalt kehtivale üldplaneeringule planeeritud korteri kohta
tagatud vähemalt 100 m² krundi pinda.
Vastavalt segahoonestuse juhtfunktsiooniga maa-ala iseloomule on kavandatud võimalus Riia
mnt poolse hoone esimesele korrusele rajada avalik ärifunktsioon.
Krundile on ette nähtud kompaktne haljasala krundi sisemusse, mis on ette nähtud majaelanikele
puhkealaks. Haljasalad rajatakse koos hoonete ehitamisega. Minimaalne haljastuse osakaal
krundi pinnast on 30%.
Terviklik ja kvaliteetne välialade lahendus esitatakse haljastusprojektiga, milles arvestatakse
kõigi õuealale iseloomulike funktsioonidega (juurdepääsud, puhkeala, mänguväljak,
prügimajandus, parkimislahendus) ja kavandatakse krundi haljastus. Krundile on kavandatud
laste mänguväljak, mille projekteerimisel arvestatakse erinevas vanusegrupis laste vajadustega.
Haljasalade kavandamine aitab muuhulgas kaasa kliimamuutustega seotud riskide
leevendamisele (nt sademevee immutamine/liigse sademevee puhverdamine ning kuumasaarte
tekke vältimine).
Piirded peavad paiknema krundi piiril või seespool selle vahetus läheduses seespool. Piirete
kavandamisel lähtutakse piirkonnas enamlevinud piirete tüübist ja materjalist, läbipaistvusest.
Krundi piirile Riia mnt äärse piirdena rajatakse 1,2-1,5 m kõrgune puitaed, Laatsareti tn äärde
rajatakse sarnaste omadustega 1,2-1,7 m kõrgune puitaed, kruntide vahelise piirde võib
kavandada nii puit- kui võrkaiana kuni 1,7 m kõrgusena.
Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus esitatakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise
osaga. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi ei tohi
valguda naaberkinnistutele.
Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud Laatsareti tänavalt. Planeeringuga ei muudeta
varem planeeritud ja väljaehitatud autoliikluse korralduse põhimõtteid.
Sõidukite parkimine on lahendatud oma krundi piires arvestusega 1 parkimiskoht korteri kohta.
Lisaks on lubatud rajada 1-2 külaliste parkimiskohta tingimusel, et krundi kõvakattega pinna
osakaal ei tohi protsentuaalselt ületada krundi haljastatava pinna osakaalu. Krundile on
kavandatud 16 parkimiskohta. Krundi elanike jalgrataste hoiustamine on ette nähtud hoone
mahus selleks ette nähtud hoiuruumides. Kavandatakse ka hoonevälised 16 jalgratta
parkimiskohad.
Hoone tänava fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid tehnilisi seadmeid.
Hoonet teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida tänavalt mitte vaadeldav, naabreid
mitte häiriv, arhitektuurselt sobiv asukoht. Vajadusel leida seadmete arhitektuursete võtetega
sobiv varjatud lahendus. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri
määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel
tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama
seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad
paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval
alusel, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
Uute hoonete rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest.
Krundile uushoonestuse kavandamisega ja kontrollimaks naabruses säilivates korterelamutes ja
planeeritud väikestes korterelamutes nõuetele vastava ruumide otsese päikesevalguse ehk
insolatsiooni kestust, teostati insolatsioonianalüüs. Insolatsioonianalüüs koostati vastavalt Eestis
kehtivale juhendile „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend,
koostatud 02.2020“. Analüüsi tulemused näitasid, et planeeritud hoonestus ei muuda
3
kontaktvööndis päevavalguse hulka. Võttes arvesse hoonestusala paigutust ja kuju, planeeritud
ehitusõigust ja planeeritud olulisemaid arhitektuurseid tingimusi on tagatud standardikohane
insolatsiooni kestus naaberkinnistute eluruumides.
Krundi detailsemad ehituslikud ja arhitektuursed nõuded on esitatud detailplaneeringu
seletuskirja punkti 5.2. tabelis 5.2.1 „Krundi ehitusõigus ja muud nõuded ning tingimused“,
tabelis 5.2.2 „Ehitustingimused hoonestusaladel“ ning põhijoonisel (joonis 3), mida tuleb
käsitleda koos detailplaneeringu koosseisus olevate kõigi joonistega.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.10. „Detailplaneeringu rakendamise nõuded” on
sätestatud planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised.
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste
takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed, lähimale tehniliselt sobivaimale
võimalikule alale.
Detailplaneering on vastuvõetud Pärnu Linnavalitsuse 28.11.2022 korraldusega nr 779.
Detailplaneering on avalikustatud. Avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid ja arvamusi ei
esitatud. Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering on koostatud vastavuses
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+. Rahandusministeeriumi järelevalvet
planeeringu üle ei teostatud.
Detailplaneeringu kehtestamise põhjendused on toodud detailplaneeringu seletuskirjas ja
joonistel (situatsiooniskeem, tugijoonis, põhijoonis, tehnovõrkude joonis, illustreerivad vaated 3
lehel), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on korralduse lahutamatud
lisad.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 139 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu
1. veebruari 2018. aasta määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu
linnas” § 3 punkti 2 alusel
1. Kehtestada Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
(juurde lisatud).
2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul
detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning
14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
3. Detailplaneeringu kehtestamise korralduse ärakirja ning kehtestatud detailplaneeringu saadab
linnavalitsuse kantselei Rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri
pidajale 30 päeva ning planeerimisseaduse § 139 lõikes 6 sätestatud isikutele 14 päeva jooksul
detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
4
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
5
Lisa
Pärnu Linnavalitsuse 30.01.2023
korralduse nr 79 juurde 35 lehel
Versioon 30.01.2023 /// Töö nr 20003689
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia
mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 20003689 Tartu 2021-2022
Merlin Kalle
Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
City Development OÜ
Töö koostamisest huvitatud isik
Pärnu linnavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
Sisukord
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED............................................................... 5
2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ....................................................... 5
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 5
3.1 Planeeritava ala asukoht ....................................................................................................................5
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus, olulised linnaehituslikud mõjutegurid
ning linnaehituslik analüüs .......................................................................................................................6
3.3 Maakasutus ja hoonestus...................................................................................................................6
3.4 Haljastus ja liiklus ...............................................................................................................................7
3.5 Keskkonnatingimused ........................................................................................................................7
4 ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG ............................................ 7
5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ........................................................... 9
5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...............................................................................................9
5.2 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ....................................................9
5.3 Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid ...................................................................................... 12
5.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 13
5.5 Tehnovõrgud- ja rajatised................................................................................................................ 14
5.5.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 14
5.5.2 Reovee kanalisatsioon ................................................................................................................. 14
5.5.3 Sademevee kanalisatsioon .......................................................................................................... 14
5.5.4 Elektrivarustus .............................................................................................................................. 15
5.5.5 Soojusvarustus ............................................................................................................................. 15
5.5.6 Sidevarustus ................................................................................................................................. 16
5.5.7 Vertikaalplaneerimine ................................................................................................................... 17
5.5.8 Välisvalgustus .............................................................................................................................. 17
5.5.9 Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 17
5.6 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 18
5.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 18
5.8 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 18
5.8.1 KSH eelhinnang ........................................................................................................................... 19
5.8.2 Jäätmed ........................................................................................................................................ 19
5.8.3 Kliimamuutused ............................................................................................................................ 19
5.8.4 Energiatõhusus ............................................................................................................................ 20
5.8.5 Radoon ......................................................................................................................................... 20
5.8.6 Insolatsioon .................................................................................................................................. 20
5.8.7 Müra ............................................................................................................................................. 21
5.9 Piirangud ......................................................................................................................................... 22
5.9.1 Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid, kujad .......................................................................... 22
5.9.2 Servituudi seadmise vajadus........................................................................................................ 23
5.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded ........................................................................................ 23
JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 5
A – SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavolikogu 18.02.2021 otsus nr 10 Pärnu
linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringut 2025+ (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu
20.05.2021 otsusega nr 21);
▪ Pärnu arengukava aastani 2035 (kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 04.10.2018 määrusega nr 43);
▪ Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangut (OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 20003779, versioon
02.11.2020);
▪ Insolatsioonianalüüsi (Loovmaastik OÜ, töö nr 207IA21, aprill 2022);
▪ Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, veebruar 2019,
töö nr TM-023/19); alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamise algatamise ajal kehtis ülevama strateegilise dokumendina Pärnu linna
üldplaneering 2001-2025, mida algatatava detailplaneeringuga oleks muudetud. Planeeringu
koostamise ajal kehtestati Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ ning detailplaneering on
koostatud üldplaneeringu kohasena.
2 PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu
väikeelamumaa juhtotstarbega krundi planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks
korruselamumaa juhtotstarbega krundiks võimaliku toetava äri otstarbega ning ehitustegevuse vallas
hoonetele arhitektuurinõuete ja ehituslike tingimuste seadmine.
3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
3.1 Planeeritava ala asukoht
Planeeringuala asub Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistul ning ala suurus on
1658 m2.. Planeeritav ala asub Riia ja Laatsareti tänava ristmiku ääres ja jääb südalinnast linnulennult
ca 1 km kaugusele. Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1.
6 Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
3.2 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine
iseloomustus, olulised linnaehituslikud mõjutegurid ning
linnaehituslik analüüs
Planeeringuala kontaktvööndi moodustavad valdavalt elamu- (piirinaabrid, Riia mnt 42, Riia mnt 44, Riia
mnt 41, Laatsareti tn 13 jt) ja elamu-/ärimaa sihtotstarbega kinnistud (Riia mnt 39, Riia mnt 35, Riia
mnt 46, Riia mnt 48 jt). Piirkonnas asuvad eramud ja väikesed korterelamud vähese äri
kõrvalotstarbega.
Planeeringuala külgneb põhja- ja idasuunast elamumaa sihtotstarbeliste kinnistutega: Laatsareti tn 12
ja Riia mnt 40, lõuna- ja läänesuunast piirneb ala tänavatega: Laatsareti tänav T2 ja Riia maantee T2
ning Riia maantee T3. Riia maantee on tiheda liiklusega kahepoolse kõnnitee ja haljasribadega
linnatänav, Laatsareti tänav aga ühesuunaline liiklusega kvartalisisene liikumistee.
Planeeringuala keskmest linnulennult ca 700 m raadiuses asuvad Pärnu Ühisgümnaasium, Kastani
lasteaed, Konsumi kauplus, kergejõustikuhall, Pärnu linnavalitsus ning turg. Ca 500 m kaugusele jääb
Pärnu jõgi. Teisel pool Laatsareti tänavat asub kirik, teisel pool Riia maanteed nihkega idasuunda asub
O. Siinmaa park. Lähimad ühistranspordi peatused jäävad Riia maanteel ca 120 m kaugusele. Ala ja
selle kontaktvööndi näol on tegemist funktsionaalselt mitmekülgse piirkonnaga, mis on aktiivses
kasutuses ja loob mitmekülgse linnakeskkonna.
Pärnu linna asutusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt asub planeeringuala Riia mnt Eeslinna
miljööväärtuslikul alal sh ühtib planeeringuala põhjapiir Jõe miljööala piiriga (vt skeem 4.2). Riia mnt
Eeslinna miljööväärtuslikul alal palistab Riia maantee teeservi valdavalt ajalooliselt väärtuslik ning
terviklikult säilinud 19. saj lõpu ja 20. saj. alguse historitsistlikus stiilis puit- ja tellisarhitektuur. Tegemist
on traditsiooniliselt aktiivse äritänavaga, kus hoonete tavapärasest esinduslikum välimus loob
tänavaruumis erilise miljöö. Ala on tihedalt hoonestatud ja ehitusviisilt mitmekesine (nii lahtine kui ka
kinnine hoonestuslaad). Hooned paiknevad reeglina pikiküljega tänavajoonel. Riia maantee hoonestust
iseloomustab peatänavale omane ehitusmaht ning tavapärasest esinduslikum hoonete kujundus.
Hoonetel on valdavalt kaks põhikorrust (mille seas leidub ka madalamaid hooneid: üks põhikorrus +
katusekorrus), viil-, kelp- või poolkelpkatus, mida katab valtsplekk või katusekivi. Fassaadide
välisviimistluses on levinud horisontaalne puitlaudis, punane tellis ja krohvkate. Tavapäraselt asuvad
hoonete esimestel korrustel äripinnad, teisel korrusel paiknevad eluruumid. Kinnistute piiretena on
kasutusel keskmise kõrgusega (1,2-1,7 m) puitlippaiad või -plangud. Tänavaruumile on iseloomulik lai
autosõidutee, mida kahelt poolt palistavad äärekiviga eraldatud asfalteeritud kõnniteed. Iseloomulik on
puiestee kahel pool Riia maanteed.
Piirkond koosneb Riia maantee tänavajoonega risti kinnistu sügavusse ulatuvatest peamiselt ristküliku
kujuga kruntidest. Kruntide suurus on varieeruv, kuid iseloomulikud on suured 1000-2500 m² ja üle selle.
Kontaktvööndis planeeringuala lähimatel kinnistutel ei ületa kinnistu täisehituse protsent 30%
(planeeringuala olemasolev täisehitus on lähiala kinnistutega võrreldes suurem, 47%).
3.3 Maakasutus ja hoonestus
Planeeritava kinnistu kt 62511:152:2310 maakasutuse sihtotstarbed on ärimaa 80% ja elamumaa 20%,
kinnistu pindala on 1658 m².
Laatsareti tn 12a aadressiga territooriumil (kinnistu põhjaosas) asub äri-administratiivhoone-elamu
ehitisealuse pinnaga 508 m², Riia mnt 38 aadressiga alal (kinnistu idapiiril) elamu ehitisealuse pinnaga
93 m² ja Riia mnt 38a alal (kinnistu läänepiiril) elamu-ärihoone ehitisealuse pinnaga 175 m². Hoonete
ehitisealune pind kokku on 776 m² ja kinnistu täisehituse protsent on 47%.
Hooned on viilkatusega ja kahekorruselised (nii kahe täiskorrusega kui katusealuse teise korrusega),
Laatsareti tänavaäärsetel hoonetel on välisviimistluse materjalina kasutatud krohvi.
www.hendrikson.ee
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 7
Planeeringuala näol on tegemist erandiga Riia mnt Eeslinna miljööväärtuslikul alal, kuna Riia mnt
tänavajoonel olemasolev hoonestus puudub; hoonestus asub Laatsareti tn tänavajoonel ja
kinnistusiseselt perimetraalselt kinnistupiiril.
3.4 Haljastus ja liiklus
Kinnistu olemasolev kõrghaljastus viljapuude näol asub kinnistu lõunaosas asuval haljasalal.
Transpordi juurdepääs planeeringualale toimub planeeringualaga külgnevalt Laatsareti tänavalt,
jalakäijad pääsevad kinnistule ka Riia mnt-lt. Alaga külgneval lõigul on Laatsareti tänava laius väike,
kohati ca 6 m ning kõnniteed puuduvad.
3.5 Keskkonnatingimused
Planeeringuala asub linnalises keskkonnas olemasolevalt hoonestatud alal, kus hoonestuse
tehnovõrguvajadused on kaetud linna tsentraalvõrkudest. Teadaolevalt ei jää vahetult planeeringualale
kaitstavaid loodusväärtusi, mistõttu ei ole kavandataval tegevusel vahetut negatiivset keskkonnamõju
kaitsealustele liikidele.
Planeeringualal valitsevaid keskkonnatingimusi on käsitletud detailplaneeringu KSH eelhinnangus1.
Eelhinnangus on analüüsitud võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid, sh maakasutusega
kaasnevaid muutuseid, mõju pinnasele ja põhjaveele, kaitstavatele lodusobjektidele, sh Natura 2000
aladele, mõju kultuuripärandile ning sotsiaalmajandusele, samuti on analüüsitud müra, vibratsiooni ja
välisõhu kvaliteedi temaatikat.
KSH eelhinnangu läbiviimise tulemusel jõuti järeldusele, et eelhinnangu aruandes kirjeldatud tingimustel
ei ole planeeringu elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Olulist ebasoodsat mõju
tuleb vältida ning ebasoodsat mõju leevendada rakendades aruandes soovitatud leevendavaid
meetmeid. Planeeringu koostamisel on arvestatud eelhinnangus toodud leevendavate meetmetega (vt
ptk 5.2 ja 5.8).
4 ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA
ARENG
Planeeringu koostamise algatamise ajal kehtis ülevama strateegilise dokumendina Pärnu linna
üldplaneering 2001-2025, mille kohaselt oli maakasutuse juhtfunktsioon planeeringualal
väikeelamumaa (EE). Detailplaneeringu koostamise eesmärk ei olnud algatamise ajal üldplaneeringuga
kooskõlas. Planeeringu koostamise ajal kehtestati Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+
(misjärel muutus kehtetuks Pärnu linna üldplaneering 2001-2025) ning detailplaneering on koostatud
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ kohasena.
Ala asub Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ kohaselt segahoonestuse juhtotstarbega alal
(vt skeem 4.1).
Segahoonestuse juhtotstarbega ala on funktsionaalselt mitmekülgne piirkond, kus erinevad otstarbed
on omavahel läbi põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna.
Segahoonestuse maa-alade arendamise eesmärgid on:
▪ Aktiivses kasutuses oleva, mitmekülgse ning atraktiivse linnakeskkonna arendamine;
▪ Erinevate kokkusobivate funktsioonide koosmõju abil linnakeskkonna elavdamine;
1 OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 20003779, versioon 02.11.2020
8 Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
▪ Kesklinnas ja kesklinna lähialas elamufunktsiooni säilitamine ja soodustamine.
Skeem 4.1 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ maa- ja veealade kasutuse plaanist, kus
planeeringuala on tähistatud sinise piirjoonega.
Reeglina on segahoonestuse maa-alal paiknevate hoonete esimestel korrustel avalik funktsioon ja
ülemistel korrustel elufunktsioon. Lubatud on ka monofunktsionaalsed hooned, kuid seejuures on
vajalik, et suuremas plaanis (kvartal, piirkond) säiliks segahoonestusalale iseloomulik kasutus.
Teenindavad funktsioonid (prügisorteerimine ja kaubalaadimise hoovid) peavad olema lahendatud
keskkonda arhitektuurselt ja funktsionaalselt sobivalt. Elamufunktsiooni kavandamisel tuleb krundile ette
näha kompaktne haljasala, mis on ette nähtud majaelanikele puhkealaks (va kesklinnas). Väärtuslik
haljastus tuleb reeglina säilitada. Välialade lahendus tuleb anda haljastusprojektiga.
Skeem 4.2 Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ kultuuriväärtuslike alade ja objektide plaanist,
kus planeeringuala on tähistatud kollase tähekesega.
Planeeringuala asub üldplaneeringu kohaselt Riia mnt Eeslinna miljööväärtuslikul alal (vt skeem 4.2),
kus arendamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
www.hendrikson.ee
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 9
▪ Fassaadide välisviimistlus: puitlaudis. Erandina on lubatud punane tellis ja krohvkate ning nende
kombinatsioon juhul, kui see on hoone algupärane fassaadiviimistlus või kui kavandatakse uut
avaliku kasutusega hoonet.
▪ Katusekattematerjal: valtsplekk, valtsprofiil või katusekivi.
▪ Põhihoonestuse maksimaalne kõrgus: 3 maapealset korrust (2 põhikorrust + katusekorrus).
Erandina on lubatud tänavate ristumiskohtadega piirnevatel kinnistutel kõrgema hooneosa
(arhitektuurne aktsent, milleks võib olla torn, hoone nurgalahendus vms) ehitamine kuni 3
maapealse põhikorruse kõrguseks.
Planeeringualale on kavandatud väikesed korterelamud võimaliku toetava äri otstarbega. Vastavalt
kehtiva üldplaneeringu väikeelamute maa juhtotstarbe planeerimispõhimõtetele on väikese korterelamu
krundi täisehitus lubatud kuni 40% (eeslinna asumis ja peatänavatel) ja kuni 30% (teistes asumites).
Üldreeglina peab väikese korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100-150 m² krundi pinda.
Väikestele korterelamutele nähakse ette 1 parkimiskoht korteri kohta. Väikseim lubatud haljastuse
osakaal 30% krundi pinnast.
Planeeritud lahendus järgib üldplaneeringu planeerimispõhimõtteid.
5 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
5.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistut (kt 62511:152:2310) kruntideks ei jaotata ning säilib
krundi suurus 1658 m².
5.2 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed
tingimused
Planeeringulahendusega on kavandatud olemasolevad hooned lammutada ja ehitada väikesed
korterelamud võimaliku toetava äri otstarbega. Planeeritud lahendusega krundi täisehituse protsenti
võrreldes olemasolevaga vähendatakse.
Krundi ehitusõiguse määramisel on lähtutud kontaktvööndi kruntide ning hoonete iseloomust ja kehtiva
üldplaneeringu väikeelamute maa juhtotstarbe ja Riia mnt Eeslinna miljööväärtusliku ala
planeerimispõhimõtetest. Samuti on arvestatud ala asetsemisega kahe miljööala piiril ehk on
arvestatud, et lahendus tagaks sujuva ülemineku ühelt miljööalalt teisele. Sel eesmärgil on lähtutud Jõe
miljööalale iseloomulikust joonest, kus krundil paiknevast mitmest hoonest on nö hoovimaja mahult
väiksem tänavaäärsest nö peamajast. Samuti on iseloomulik, et nö hoovimaja on paigutatud ka
tänavajoonele tekitades sellega varjatud siseõue.
Planeeringulahenduses väljendub see suurema hoone kavandamisel hoonestusalale nr 2 ning ka
hoonestusalale nr 1 kohustusliku ehitusjoone määramises.
Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 5.2.1 ja joonisel nr 3. Samal joonisel kujutatud illustratiivne ehitiste
paiknemine, suurus, konfiguratsioon jmt on põhimõtteline ning täpsustub projekteerimisel.
10 Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
Tabel 5.2.1. Krundi ehitusõigus ja muud nõuded ning tingimused
Krundi aadress Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a
Krundi number 1
Krundi suurus 1658 m².
Korterelamu maa (EK) 95-100%; kontori- ja büroohoone maa (ÄB),
Planeeritav krundi kasutamise
sihtotstarve2 ja selle osakaal väikeettevõtluse hoone ja –tootmise hoone maa (ÄV), kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone maa (ÄK) 0-5%
Vaste üldplaneeringu juhtotstarvetes Segahoonestuse maa-ala
Hoonestusalade arv 2
Krundi lubatud suurim hoonete
498 m² / 30%
ehitisealune pind / täisehituse %
Hoonete suhteline / abs maksimaalne
11,10 m / 16,60 m
kõrgus
Hoonete suurim lubatud
3,50 m / 1,70 m
suhteline/abs sügavus
Lubatud suurim hoonete arv krundil 2
Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrgused
Ei ole lubatud ehitada
ehitised, mis on hooned
Puitlaudis, olemasolevast naaberhoonestusest on ette nähtud eristuda
kaasaegsema välislahendusega (minimaalsed räästad, katuseaknad, klaasist
rõdupiirded jmt).
Olulisemad arhitektuuri nõuded: Krundi piirile on Riia mnt äärse piirdena kohustuslik rajada 1,2-1,5 m kõrgune
välisviimistluse materjalid, piirded puitaed, mis on mõningase tajutava läbi nähtavusega (näit laudade vahe mõni
(materjal, kõrgus, tüüp) sentimeeter), Laatsareti tn äärde piirdena on kohustuslik rajada sarnaste
omadustega ehk mõningase tajutava läbi nähtavusega 1,2-1,7 m kõrgune puitaed,
kruntide vahelise piirde võib kavandada nii puit- kui võrkaiana kuni 1,7 m
kõrgusena
Maapinna abs kõrgus olemasolev / 4,89-5,44 m /
planeeritav ca 5,20-5,50 m
Minimaalselt 30%, hoonestusalale nr 1 ehitatava hoone ja parkimisala vahele on
Haljastus, osakaalu %
soovitatav kavandada rohestruktuur/-element
Minimaalselt 16, lisaks on lubatud rajada 1-2 külaliste parkimiskohta tingimusel, et
krundi kõvakattega (kõik materjalid, mis oluliselt vähendavad või takistavad
Parkimiskohtade arv
sademevee imbumist) pinna osakaal ei tohi protsentuaalselt ületada krundi
haljastatava pinna osakaalu
Krundile on planeeritud kaks hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud
hoonestuse) lähtudes Riia mnt Eeslinna miljööväärtusliku ala hoonestuse iseloomulikule paiknemisele
tänavajoonel: hoonestusala nr 2 on kavandatud Riia mnt/Laatsareti tn nurgalahendusega
tänavajoonele, hoonestusala nr 1 Laatsareti tn tänavajoonele. Planeeritud lahendusega täidetakse
ebatäius Riia mnt tänavajoonel ning on kavandatud Riia mnt ja Laatsareti tn nurga täisehitatus luues
piirkonnale iseloomuliku konkreetse tänavajoone.
Hoonestusalade planeerimisel on arvestatud naaberkinnistute hoonetega. Hoonestusala nr 1 on
võrdsuse printsiibi alusel kavandatud 4 m kaugusele Laatsareti tn 12 kinnistuga ühisest piirist. Võrreldes
olemasoleva olukorraga, kus Laatsareti tn 12a aadressiga hoone asub ühisel piiril, kavandatakse
hoonestusala nr 1 määramisega hoonestuse vahele haljasala.
Siiski, juhul kui uushoone kavandatakse hoonestusala nr 1 põhjapiirile, tuleb Laatsareti tn 12 ja
Laatsareti tn 13 kinnistu poolsel küljel, kus kuja naaberhooneni jääb väiksem kui 8 m, tule levikut piirata
ehituslike abinõudega.
Idapoolsest Riia mnt 40 kinnistuga ühisest piirist on hoonestusala nr 1 kavandatud 11,4 m kaugusele,
et tagada sisemine õueala.
Hoonestusala nr 2 on kavandatud minimaalselt 8 m kaugusele naaberkinnistu Riia mnt 40 piiril asuvast
olemasolevast hoonest ning 9,3 m kaugusele Riia mnt 40 tänavapoolsest hoonest.
Hoonestusalale nr 2 on määratud kohustuslik ehitusjoon nii Riia mnt kui Laatsareti tn tänavajoonel,
hoonestusalale nr 1 on kohustuslik ehitusjoon määratud Laatsareti tn tänavajoonel. Kohustuslikul
2 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013
www.hendrikson.ee
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 11
ehitusjoonel peab paiknema vähemalt 2/3 hoone mahust, mis tagab tänava poolse selge mahulise
fassaadide joondumise.
Hoonestusalad on kavandatud üksteisest 11,5 m kaugusele.
Hoonestusalad on antud suuremad kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab valida
hoonete paiknemist ja konfiguratsiooni. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse jm rajatisi ja istutada
puid ning põõsaid. Nimetatud rajatisi võib ehitada ka väljapoole hoonestusala.
Kavandatud hoonemahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega (näit trepp) tuleb
rajada hoonestusala piirides. Krundi ehitusõiguses määratud lubatud suurima hoonete ehitisealuse
pinna arvestamisel on lähtutud kehtivast seadusandlusest3.
Täpsemad ehitustingimused hoonestusaladel on välja toodud tabelis nr 5.2.2.
Tabel 5.2.2. Ehitustingimused hoonestusaladel
Hoonestusala number 1 2
Hoonestusala suurus 403 m² 456 m²
Lubatud suurim
hoonete arv 1 1
hoonestusalal
Lubatud suurim hoone
ehitisealune pind 178 m² 320 m²
hoonestusalal
Põhimahus 3 (2 põhikorrust + katusekorrus);
Hoone suurim arhitektuurse aktsendi/hoone nurgalahendusena
maapealne 3 (2 põhikorrust + katusekorrus) on lubatud Riia mnt ja Laatsareti tn 3 põhikorrust
korruselisus ulatusega kuni 1/3 tänava äärsest mahust (nii
Laatsareti tn kui Riia mnt).
Hoone suurim maa-
1 1
alune korruselisus
Hoone Laatsareti tn poolne külg peab olema Hoone Laatsareti tn poolne külg peab olema
Hoone iseloom pikem kui sellega ristiolev õuealale ulatuv hoone pikem kui hoone Riia mnt poolne külg.
külg. Hoone tuleb arhitektuuriliselt liigendada.
Katusetüübid,
Põhimahus viil-, kelp-, poolkelpkatus, 25-45°
katusekallete
paralleelne või risti tänavaga;
vahemik, Viil-, kelp-, poolkelpkatus, 25-45°,
arhitektuursel aktsendil/hoone nurgalahendusel
katuseharja suund, paralleelne või risti tänavaga,
on lubatud lamekatus 0-10°,
materjal sile valtsplekk, valtsprofiil või katusekivi
valdav lamekatus ei ole lubatud
välisviimistluse
sile valtsplekk, valtsprofiil või katusekivi
materjalid
Prügikonteinerite varjualuse või jäätmemaja, kui kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ehitise mis ei ole
hoone, võib rajada väljapoole hoonestusala. Selle püstitamisel naaberkinnistuga ühisele piirile lähemale
kui 4 m, on vajalik naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek või kokkulepe.
Planeeringulahendusega on kahte majja kavandatud maksimaalselt 16 korterit. Lähtuvalt krundi
suurusest 1658 m² on vastavalt kehtivale üldplaneeringule planeeritud korteri kohta tagatud vähemalt
100 m² krundi pinda.
Planeeritud korterelamute kavandamisel on hoone mahus ette nähtud keldrikorruse ehitamine
abiruumide rajamiseks, kus igal korteriomanikul oleks eraldi mugav hoida jalgrattaid, lapsekärusid, kelke
jms. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule tuleb reeglina korterelamu kavandamisel ette näha erineva
suurusega kortereid ja arvestades peresõbraliku linnaruumi kavandamise põhimõtet on soositud suurte
ja peresõbralike korterite kavandamine.
Vastavalt segahoonestuse juhtfunktsiooniga maa-ala iseloomule on kavandatud võimalus Riia mnt
poolse hoone esimesele korrusele rajada avalik ärifunktsioon.
Hoonestuse arhitektuurne tase ja hoonete vaheline ruum peab olema lahendatud kõrgekvaliteediliselt.
3 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6
12 Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
Planeeritud hoonete tänavapoolsetele fassaadidele ei ole lubatud paigaldada hoonet teenindavaid
tehnilisi seadmeid. Hoonet teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida tänavalt mitte vaadeldav,
naabreid mitte häiriv, arhitektuurselt sobiv asukoht. Vajadusel tuleb leida seadmetele arhitektuursete
võtetega sobiv varjatud lahendus.
Projekteerimisel on vajalik tähelepanu pöörata korterelamute territooriumi üldisele heakorrale ning anda
terviklik lahendus korterelamut teenindavatele funktsioonidele nagu nt prügikonteinerite
varjualune/jäätmemaja. Võimalik korterelamute jäätmemaja asukoht ja arhitektuur tuleb lahendada
korterelamute ehitusprojektiga. Koos hoonete ehitusprojektiga tuleb koostada haljastusprojekt.
Korterelamute projekteerimisel tuleb enam arvestada vananeva ühiskonna vajadustega. Korterelamute
ehitamisel tuleb tagada juurdepääs liikumis- ja nägemispuudega inimestele vähemalt esimese korruse
ulatuses.
Vastavalt KSH eelhinnangu aruandele saab olemasolevat ning võimalikku tekkivat ebasoodsat
keskkonnamõju (eelkõige Riia mnt-st lähtuvad mõjud) leevendada rakendades järgmisi leevendavaid
meetmeid:
▪ Uute hoonete rajamisel on soovitatav järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, mille kohaselt:
- Kavandades eluruume 66-70 dB müratsooni (Riia mnt äärde kavandatud äri- ja eluhoone)
on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w)
45 dB;
- Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid, äripinnad)
rajamisel Ld 66-70 dB müratsooni on välispiirde ühisisolatsiooni nõue R’tr,s,w minimaalselt
35 dB;
- Riia maanteest kaugemale ning tänavamürast vähem mõjutatud alale kavandatava
eluhoone puhul on soovituslik välispiirde ühisisolatsiooni nõue 40 dB;
- Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni
suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
▪ Kavandatud uushoonestuse puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks
tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehitustehniliste meetmete rakendamisest.
Tähelepanu tuleb pöörata hoonestuse kandekonstruktsioonide vibratsiooni leviku takistamisele.
Üldisem vibratsiooni leviku piiramise soovitus on võimaluse ning sobivuse korral massiivsete
konstruktsioonide kasutamine.
▪ Kavandatud hoonete puhul on siiski soovitatav paigaldada kaasaegne ventilatsioonisüsteem,
kuna nt Riia mnt poolsel küljel akende avatuna hoidmine võib kaasa tuua õhusaastest tingitud
häiringuid (seda ka juhul, kui saastetasemed jäävad piirväärtustest väiksemaks).
Arvestades ptk-s 5.8.4 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise
võimalusi. Päikesepaneelide sulandamisel arhitektuursesse terviklahendusse tuleb arvestada piirkonna
miljööga.
Hoonete eskiis- ja ehitusprojektid tuleb kooskõlastada linnaarhitektiga.
5.3 Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid
Planeeritud krundil kasvavad viljapuud, millel puudub planeeringukohane säilitamiskohustus.
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule peab krundi haljastuse osakaal olema vähemalt 30%. Krundile on
ette nähtud kompaktne haljasala krundi sisemusse, mis on ette nähtud majaelanikele puhkealaks.
Hoonestusalale nr 1 ehitatava hoone ja parkimisala vahele on soovitatav kavandada haljastatud
roheala, samuti istutada soovitatavalt põõsad krundi ida- ja põhjakülge moodustamaks hubase väliala.
Välialade lahendus tuleb anda haljastusprojektiga, kus on vajalik ette näha terviklik ja kvaliteetne
välialade lahendus, milles arvestatakse kõigi õuealale iseloomulike funktsioonidega (juurdepääsud,
puhkeala, mänguväljak, prügimajandus, parkimislahendus) ja kavandada krundi haljastus. Krundile on
kavandatud laste mänguväljak, mille projekteerimisel tuleb arvestada erinevas vanusegrupis laste
vajadustega.
www.hendrikson.ee
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 13
Planeeringujoonisel nr 3 on haljastuse ja puhkeala lahendus markeeritud tinglikult, mis tuleb täpsustada
projekteerimisel. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete ehitamisega.
Vastavalt üldplaneeringule lahendatakse krundi piirete kavandamine lähtuvalt hoonestuse arhitektuurist
ja piirkonna hoonestuslaadist.
Planeeringukohaselt on krundi piirile Riia mnt äärse piirdena kohustuslik rajada 1,2-1,5 m kõrgune
puitaed, mis on mõningase tajutava läbi nähtavusega (näit laudade vahe mõni sentimeeter), Laatsareti
tn äärse piirdena on kohustuslik rajada sarnaste omadustega ehk mõningase tajutava läbi nähtavusega
1,2-1,7 m kõrgune puitaed, kruntide vahelise piirded võib kavandada nii puit- kui võrkaiana kuni 1,7 m
kõrgusena. Hea tava kohaselt naabrite vaheliste piirete kõrgused, materjal (sh haljaspiirded) jms ja
rajamise põhimõtted vajavad mõlemapoolset kokkulepet. Asjaõigusseaduse § 144 kohaselt on
kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks sellist rajatist (sh piirdeaeda), mille
suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
Haljasalade kavandamine aitab muuhulgas kaasa kliimamuutustega seotud riskide leevendamisele (nt
sademevee immutamine/liigse sademevee puhverdamine ning kuumasaarte tekke vältimine).
5.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a krunt külgneb kahesuunalise liiklusega Riia maantee ja
ühesuunalise liiklusega Laatsareti tänavaga. Sõidukitega juurdepääs krundile säilib Laatsareti tänavalt,
planeeringuga on lubatud kergliiklejatele hoonetesse sisenemine projekteerida nii õue- kui mõlema
külgneva tänava alalt.
Planeeringuala jääb südalinnast linnulennult ca 1 km kaugusele, lähimad ühistranspordi peatused
jäävad Riia maanteel ca 120 m kaugusele, kontaktvöönd on varustatud jalgteede võrgustikuga ning
ühistranspordiliinidega. Seega võimaldab kontaktvöönd igapäevaseid liikumisi teostada autovabalt. Küll
on perspektiivis soovitatav planeeringualaga külgnevale Laatsareti tänava lõigule ehitada kõnnitee (min
1 m laiune), mis siduda kontaktvööndi jalgteedega.
Sõidukite parkimine on lahendatud krundi siseselt üldplaneeringu kohaselt arvestusega 1 parkimiskoht
korteri kohta. Lisaks on lubatud rajada 1-2 külaliste parkimiskohta tingimusel, et krundi kõvakattega (kõik
materjalid, mis oluliselt vähendavad või takistavad sademevee imbumist) pinna osakaal ei tohi
protsentuaalselt ületada krundi haljastatava pinna osakaalu. Perspektiivset kaubandus-/teeninduspinda
teenindavaid parkimiskohti krundi sisse ei ole planeeritud, kuna ala asub kesklinna piirkonnas, kus on
võimalik autovaba liikumine (autovaba liikumist soosib ka liikluskorraldus alaga külgnevatel tänavatel,
kus autode parkimisvõimalused puuduvad või on piiratud) Kaubandus-/teeninduspinna kavandamine
hoonestuse esimesele korrusele soosib külastamist „tänavalt sisseastudes“.
Planeeringujoonisel nr 3 on parkimiskohad markeeritud tinglikult ja parkla lahendust võib täpsustada
projekteerimisel.
Krundi elanike jalgrataste hoiustamine on ette nähtud hoone mahus selleks ette nähtud hoiuruumides.
Lisaks on soovitatav kavandada ka hoonevälised jalgrattaparklad. Planeeringujoonisel on markeeritud
põhimõttelised 16 jalgratta parkimiskohad, jalgrattaparklate asukohad ja lahendus tuleb esitada
projekteerimise staadiumis.
Parklate katendiks kavandada soovitatavalt muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav
viis.
Planeeringukohased hooned peavad olema kergesti juurdepääsetavad ka liikumisraskuste ja/või
piirangutega inimestele ning päästetehnikale.
14 Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
5.5 Tehnovõrgud- ja rajatised
Planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on koostatud vastavalt tehnovõrguvaldajate
tehnilistele tingimustele ja on kajastatud joonisel nr 4. Konkreetsed võrkude asukohad täpsustuvad
projekteerimisel.
Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud
tehnovõrkude kaitse (vt ptk 5.9.1).
5.5.1 Veevarustus
Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused. Laatsareti tn
12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu on liitunud ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooniga ning kinnistu piirile
on rajatud liitumispunkt liitumiseks sademeveekanalisatsiooniga.
Planeeringuala liitumispunktid ühisveevärgiga on maakraan nr 553 ja nr 554 Laatsareti tänaval.
Nimetatud punktidest on kavandatud ühendustorustikud planeeritud hoonestusaladele.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda Pärnu Vesi AS Tehnilistest nõuetest (kättesaadavad Pärnu Vesi
AS kodulehel).
Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistul asub naaberkinnistu Riia mnt 40 veetorustik. Uusehitiste
projekteerimisel tuleb tagada naaberkinnistu veevarustuse säilimine.
5.5.2 Reovee kanalisatsioon
Planeeringuala olmereovee ärajuhtimise lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused.
Planeeringuala liitumispunktiks ühisreoveekanalisatsiooniga on kaev nr 280 Laatsareti tänaval.
Nimetatud punktist on kavandatud ühendustorustikud planeeritud hoonestusaladele.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda Pärnu Vesi AS Tehnilistest nõuetest (kättesaadavad Pärnu Vesi
AS kodulehel).
Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistul asub naaberkinnistu Riia mnt 40 reovee
kanalisatsioonitorustik. Uusehitiste projekteerimisel tuleb tagada naaberkinnistu reovee ärajuhtimine
ühiskanalisatsioonitorustikku.
5.5.3 Sademevee kanalisatsioon
Planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused.
Planeeringuala liitumispunktiks ühissademeveekanalisatsiooniga on kaev nr 288 Laatsareti tänaval.
Planeeritud parkimisalalt on kavandatud sademevesi torustikuga kokku koguda ning juhtida
tänavatorustikku. Torustikku juhitav vesi peab olema nõuetekohaselt puhastatud, liiva- ja õlipüüdurite
asukohad tuleb täpsustada projekteerimisel. Vajadusel tuleb projekteerimisel ette näha drenaaž.
Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda sademeveemahutisse ja
taaskasutada, võimalusel immutada haljaspinnal, äärmisel juhul suunata samuti linna
sademeveekanalisatsiooni.
Drenaaži- ja sademevee juhtimine ühisreoveekanalisatsioonion keelatud.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda Pärnu Vesi AS Tehnilistest nõuetest (kättesaadavad Pärnu Vesi
AS kodulehel).
www.hendrikson.ee
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 15
5.5.4 Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 14.08.2021.a
nr 382370 (kehtivad kuni 14.08.2023).
Vastavalt tehnilistele tingimustele on hoonestuse elektrivarustuse tagamiseks olemasolevatest
alajaamadest Laatsareti (kt 62511:074:8810) ja Haigla (kt 62511:153:8200) ette nähtud uutele
objektidele välja eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid (vt skeem 5.5.4.1). Selleks on
Laatsareti tänavale kavandatud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Väljaspool
planeeringuala tuleb Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.
Skeem 5.5.4.1 Alajaamade ja põhimõtteline planeeritud elektriliini asukoha skeem, kus planeeringuala on
tähistatud punase joonega ja elektriliin musta punktiirjoonega (alus: Maa-ameti põhi-, katastri- ja tehnovõrkude kaart
wms teensuena)
Krundi piirile on kavandatud mitmekohaline 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Liitumiskilp tuleb võimalusel
projekteerida teemaale ning see peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini
on ette nähtud maakaabliga.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse. Teede alla jäävad planeeritavad elektrikaablid tuleb
paigaldada kaitsetorusse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Vajadusel olemasoleva
elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
5.5.5 Soojusvarustus
Planeeringuala jääb Pärnu linna kaugküttepiirkonda, kus tegevus on reguleeritud vastavate
õigusaktidega4.
4 Kaugkütteseadus jm
16 Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
Planeeringuala soojavarustuse lahenduse aluseks on Fortum Eesti AS tehnilised tingimused
22.06.2021 DPT-37/21 (kehtivad kuni 22.06.2023).
Planeeringuala soojusvarustus on lahendatud lähtudes ühenduskohast Riia maanteel:
kaugküttetorustiku Ø168,3×4,0/280 pimeotstest (koordinaatpunktid 52 ja 104). Kaugkütte
tänavatorustikud tuleb võimalusel projekteerida valdavalt väljapoole sõidutee ala. Planeeritud
hoonestuse soojusvarustuse tagamiseks on ette nähtud ühendustorustikud tänavatorustikest.
Skeem 5.5.5.1 Ühenduskoha asukoha skeem, kus planeeringuala on tähistatud punase joonega (alus: Maa-ameti
põhi-, katastri- ja tehnovõrkude kaart wms teensuena)
Peajaotustorustiku paigaldusala laius on ca 0,8-1,0 m (lisandub kaitsetsoon 1 m kummalegi poole
torustiku välispinnast). Sulgeseadmed e maakraanid tuleb paigaldada kinnistu hoonestuse
harutorustikele enne kinnistu piiri ehk transpordimaale. Kaugküttetorustiku asukohavalik peab
võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena.
Hoonestuse sisendi asukoha määramisel tuleb jälgida nõuet – kaugküttetorustik peab sisenema
vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed primaarparameetrilised torustikud ei ole
lubatud.
Liitumispunktiks s.t. omandipiiriks (teeninduspiiriks) on kinnistu piir. Torustikud tänava transpordimaal
kuni Liitumispunktini kuuluvad kaugkütte võrguettevõtjale, kinnistusisesed torustikud alates
Liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt, liitumiseks kaugküttevõrguga tuleb taotleda võrguettevõtjalt
projekteerimistingimused planeeringuga kavandatud välistorustike ja hoonestuse sisepaigaldiste
ehitusprojektide koostamiseks.
Võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aluseks, kaugküttepaigaldiste kuuluvuspiiride määramise
aluseks, vajadusel torustike isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks saavad olema planeeritud kinnistul
ja planeeringu alas paikneva hoonestuse välisvõrkude- ja sisepaigaldiste ehitusprojektid.
5.5.6 Sidevarustus
Planeeringuala sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 12.08.2022 tehnilised tingimused nr
36723785 (kehtivad kuni 11.08.2023).
Vastavalt tehnilistele tingimustele on hoonestuse sidevarustus tagatud olemasolevate 50 mm
sidetorudega pikendades neid hoonete andmesidejaotlateni. Alternatiivina on võimalik projekteerida ja
ehitada uued individuaalsed sisendid (50/100 mm UPOTEL PVC torust/multitorustik 2X14/10
tuvastustraadiga) alates sidekaevust RHN-172 kuni hoonete andmesidejaotlani.
Projekteerimisel tuleb pidada silmas, et planeeritavad sidekaevud ei jääks planeeritava sõidutee alale
ja vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sideliini nõutav sügavus pinnases on 0,7 m,
teekatte all 1 m.
www.hendrikson.ee
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 17
Tööprojekti koostamiseks on vajalik taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti AS järelevalvega.
Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise
kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt) tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust
Ehitisregistris Telia Eesti AS-le kooskõlastamiseks Ehitajate portaali
(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.
5.5.7 Vertikaalplaneerimine
Krundi maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei ole kavandatud. Vertikaalplaneerimise
lahendus tuleb anda ehitusprojektide staadiumis. Sademevee suunamine ja valguva vee hulga
suurenemine naaberkruntidel on keelatud. Haljasalade kujundamisel tuleb arvestada kliimamuutuste
mõjuga ning võimalusel vertikaalplaneerimisel leida lahendusi sademevee kogumiseks ning
immutamiseks (nt alale kujundatud nõgu vm).
5.5.8 Välisvalgustus
Nii Laatsareti tänav kui Riia maantee on varustatud tänavavalgustusega. Projekteerimisel tuleb ette
näha krundi sisene välisvalgustus.
5.5.9 Tuletõrje veevarustus
Planeeritud tegevus alal liigitub tuleohutuse järgi I (eluhooned) ja IV (kogunemishooned) kasutusviisi
alla5.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
lahendusega.
Juhul kui kogu korterelamu on kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga, mis rakendub ja teavitab
sellest hoones olijaid, ei pea veevõtukohta rajama 6.
Vastavalt määrusele nr 107 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus, ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse
mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse ehitusprojektis lähtudes hoone
suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest. Minimaalne vajalik veevooluhulk veevõtukohas on
10 l/s ning see peab olema tagatud 3 tunni jooksul.
Planeeringualale lähimateks olemasolevateks hüdrantideks on hüdrant nr 137 sõlmes V-507 Riia mnt
ja Laatsareti tn ristmikul, vooluhulk Q=49,6 l/s ja hüdrant nr 138 sõlmes nr 503 Riia mnt ja Kalamehe tn
ristmikul (koordinaadid X=530218,31; Y=6471566,13), vooluhulk Q=53 l/s. Olemasolevad hüdrandid
tagavad vajaliku kustutusvee vooluhulga. Joonisel nr 4 on näidatud tuletõrjehüdrandi nr 137 asukoht.
Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse
arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised
tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis).
Projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
5 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
6 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord § 3 lg 6 p 3
7 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord
18 Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
5.6 Tuleohutuse tagamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega 8.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile
ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle
täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul
välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse
kuja selle osa välisservast.
Planeeritud hoonestusalad jäävad Riia mnt 40 olemasolevatest naaberhoonetest ja omavahel
normikohasele kaugusele. Hoonestusalale nr 1 planeeritud hoonestusel tuleb Laatsareti tn 12 ja
Laatsareti tn 13 kinnistu poolsel küljel, kus kuja naaberhooneni jääb väiksem kui 8 m, tule levikut piirata
ehituslike abinõudega. Hoonestusalade kujad on nähtavad joonisel nr 3.
Päästeautode juurdepääs on tagatud Laatsareti tänavalt.
5.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Krunt on kavandatud piirata piirdeaiaga. Sõidukite parkla on kavandatud vahetult elamute lähedale
siseõue ja puhkealal on kavandatud elamutest võimalik tagada sotsiaalne kontroll (hea vaade elamute
akendest).
Planeeringualaga külgnevad tänavad on varustatud tänavavalgustusega. Projekteerimisel tuleb ette
näha sissepääsude (krundile, hoonetesse) ja parkla piisav valgustatus ning hoonete lahenduses mitte
kavandada n-ö pimedaid nurki. Selgelt tuleb eristada avalikud ja suletud territooriumid, et vältida
soovimatute isikute sattumist neile mitte ette nähtud piirkondadesse.
Ehituses tuleb kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, haljasala
rajatised). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium, samuti territooriumile kavandatud haljasala
alati korras ja teostada kiired parandustööd.
Soovitatav on kasutada videovalvet ja öiseks ajaks parkla sissepääs avalikkusele sulgeda.
5.8 Keskkonnatingimused
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada
vastavaid töövõtteid kasutades.
Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine
ja ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke.
Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute paiknemisega ning et
tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Lisa 1 normtasemeid,
vajadusel tuleb tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab
vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleb kütte/jahutusseadmete
välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval
alusel, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Ehitustegevuse käigus on oluline tagada pinnase
ja põhjavee reostuskaitstus.
8 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
www.hendrikson.ee
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 19
5.8.1 KSH eelhinnang
Käesolevale detailplaneeringule on koostatud KSH eelhinnang. Vastavalt eelhinnangule tuleb
planeeringualal olulist ebasoodsat mõju vältida ning ebasoodsat mõju leevendada rakendades
aruandes soovitatud leevendavaid meetmeid. Aruandes esitatud meetmed sisalduvad planeeringu
seletuskirja ptk-s 5.2 ja 5.8.
5.8.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb kavandada suletavad kogumiskonteinerid või süvamahutid.
Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja
hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Süvamahutid on soovitatav ankurdada. Prügikonteinerid võib
paigutada ka jäätmemajja/-varjualusesse. Jäätmete ära vedamiseks peab olema hea juurdepääs.
Prügikonteinerite/süvamahutite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda
projekteerimise käigus.
5.8.3 Kliimamuutused
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides,
võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus,
sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine 9. Seetõttu tuleb meil
kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata
mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist 10.
Planeeringualale on kavandatud haljasala/mänguväljaku ala. Haljasalade kujundamisel tuleb arvestada
kliimamuutuste mõjuga ning võimalusel vertikaalplaneerimisel leida lahendusi sademevee kogumiseks,
immutamiseks (nt alale kujundatud nõgu vm) ning loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks.
Kogu alal näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks (kliimamuutustega kaasnev
keskmise sademete hulga kasv, temperatuuritõusust tulenevad ning sagenevad äärmuslikud
kliimasündmused, nagu paduvihmad) ja ühtlustamiseks (viibemahutid, haljasala puhverdusalana vmt).
Planeeritud haljasala saab osaliselt kasutada hoonete katustelt valguva sademevee pinnasesse
immutamiseks, samuti on soovitatav katustelt kogutavat vett taaskasutada; parkla katendiks kavandada
soovitatavalt muru- või sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis. Kui parkla kaetakse siiski
kõvakattega, tuleb kõvakattega parklaalalt kogutavat sademevett käsitleda potentsiaalselt reostunud
veena ning see tuleb projekteerida selliselt, et oleks soodustatud sademevee valgumine madalamatele
aladele, kus vesi puhastatakse ning suublasse juhitakse.
Kuna linna planeerimisel tuleb juhinduda säästva arengu põhimõtetest ning eesmärgiks on
linnakeskkonnas vähendada kahjulikke heitmeid ja suurendada ühistranspordi ja ratta kasutamise
harjumust ning soodustada jalgsi liikumist, et vähendada autoliiklust, on planeeringuga ette nähtud
planeeritud korterile mitte rohkem kui üks auto parkimiskoht. Hoidutud on liigselt suurte kõvakattega
parkimisalade planeerimisest, mis väljaehitatult suurendab kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätab
vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida
kuumasaarte teket.
9 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf
10 Veeseadus
20 Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
5.8.4 Energiatõhusus
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema
liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika
kohaselt energiatõhusus‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult
ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui
asjakohases määruses sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel
tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha
ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline
lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide
kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja
piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid
on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas,
kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil.
Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud
ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse
sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest
lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja
elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit)
kasutamine.
Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada
ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende
kohale jmt. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja
tingimused:
▪ Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
▪ Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
▪ Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
5.8.5 Radoon
Eesti Geoloogiakeskuse veebirakenduse kaardi Radooni sisaldus pinnaseõhus kohaselt jääb
planeeringuala normaalse radooniohutaseme piirkonda, kus on madala looduskiirgusega pinnased ja
kõrge radooni tase majade siseõhus esineb harva, mistõttu võib eeldada, et täiendavate uuringute
läbiviimise vajadus puudub.
5.8.6 Insolatsioon
Seoses krundile uushoonestuse kavandamisega ja kontrollimaks naabruses säilivates korterelamutes
ja planeeritud väikestes korterelamutes nõuetele vastava ruumide otsese päikesevalguse ehk
insolatsiooni kestust teostati insolatsiooni analüüs11(planeeringu lisa). Insolatsioonianalüüsi arvutused
tehti nomogrammi alusel vastavalt Eestis kehtivale juhendile Ruumi otsese päikesevalguse
11 Insolatsioonianalüüs (Loovmaastik OÜ, töö nr 207IA21, aprill 2022)
www.hendrikson.ee
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 21
(insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend12. Analüüs teostati arvestades planeeritud hoonestusalade
ulatuses hoonete lubatud maksimaalse kõrgusega.
Ülalnimetatud juhendi kohaselt tuleb ühe kuni kolmetoalistel korteritel tagada vähemalt ühte elutuppa
2,5 tunnine katkematu insolatsioon päevas, suurematel (rohkema tubade arvuga) korteritel kahte tuppa.
Katkestuse korral peab olema tagatud 3 tunnine insolatsioon päevas.
Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates, insolatsiooni kestuse rakendusalas olevates
ruumides tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi
ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas ruumis. Kui ruumi (sh. korteri) insolatsioon ei ole
piisav, siis insolatsiooni kestuse vähendamine ei ole lubatud ja suurendamine ei ole vajalik.
Insolatsioonianalüüsi tulemusena leiti, et kõigis Laatsareti 10, Laatsareti 12, Laatsareti 13, Riia 40/1 ja
Riia 40/2 üksikelamute ja korterelamute eluruumides on tagatud piisav insolatsiooni kestus, mis üheski
eluruumis ei vähene olemasoleva olukorraga võrreldes üle 50%.
Väljaspool käsitletud perioodi 22. aprill kuni 22. august insolatsiooni kestust normeeritud ei ole.
Valgus, mis enamiku ajast hoonete tubadesse jõuab, ei ole punktvalgus, mis tuleb kindlast suunast (nt
päikesevalgus). Päevavalgus on hajuvalgus, mis pääseb korteritesse akende kaudu. Ka hoonete
põhjapoolsed toad saavad päevavalgust, kuid otsest päikesevalgust mitte. Seega planeeritud
hoonestus ei muuda kontaktvööndis päevavalguse hulka.
5.8.7 Müra
KSH eelhinnangus käsitleti muuhulgas müra temaatikat: mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Peamiseks piirkonna mürasituatsiooni
mõjutavaks teguriks on Riia mnt autoliiklus. Laatsareti tn liikluskoormused ning kavandatava tegevuse
realiseerimise korral lisanduvad liikluskoormused on väikesed ning ei mõjuta piirkonna mürasituatsiooni.
Planeeringuga kavandatud tegevus vastab müratundlike alade kategooriate jaotuses III kategooria ehk
keskuseala tingimustele. Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonete
kavandamisel tuleb müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest,
samuti tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide reaalsele
kasutusotstarbele. Välisõhu (õueala) normtaseme tagamine on oluline eelkõige juhul, kui õueala
kasutatakse pidevaks välisõhus viibimiseks või rekreatiivseks tegevuseks (nt laste mänguväljaks jms).
Antud juhul on laste mänguväljak ja puhkeala kavandatud hoonete vahelisse vaiksemasse piirkonda.
Teeäärsetele (sh Riia mnt) aladele välisõhus tundlikke objekte ei kavandata (teeäärne ala jääb avalikuks
transpordimaaks).
Planeeringuala müraolukorra hindamiseks teostati müra leviku kontrollarvutused peamise müraallika
ehk Riia mnt liikluskoormuste alusel. Riia mnt vaadeldava teelõigu hinnanguline liikluskoormus tuletati
Pärnu linna 2019. a liiklusuuringu13 tulemustest. Liiklusuuringu kohaselt läbis käesolevale
planeeringualale lähimas liiklusloenduse punktis (Riia mnt, Lai tn, Pikk tn jne ristmik) kogu ristmikku ca
2800 sõidukit tipptunnis. Arvestades, et tegemist on 5-harulise ristmikuga, mille kõik harud on suhteliselt
aktiivse liiklusega, ei ole tegemist hea võrdluspunktiga Laatsareti tn piirkonna jaoks (Laatsareti tn
piirkonnas on ristuvate tänavate liikluskoormused võrreldes peatee ehk Riia mnt liiklussagedusega
kordades väiksemad ning Laatsareti tn on ühesuunalise liiklusega). Riia mnt ning A. H. Tammsaare pst
ristmiku liiklusloenduse tulemused on ilmselt mõnevõrra sobivamaks võrdlusmaterjaliks (vastavalt ca
1700 sõidukit tipptunnis), kuigi ka selle loenduspunkti puhul mõjutavad ristmikku läbivat kogu liiklust
olulisel määral suhteliselt suure liikluskoormusega ristuvad tänavad (A. H. Tammsaare pst kaks
suunda). Eelnevast lähtuvalt võib Laatsareti tn piirkonnas Riia mnt tipptunni hinnanguliselt
liikluskoormuseks olla kuni 1500 sõidukit (raskeliikluse hinnanguline osakaal 3%) ehk vastav ööpäevane
12 Kättesaadav: https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
13 Pärnu linna liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum. 2019
22 Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering
liikluskoormus on maksimaalselt ca 15 000 sõidukit. Kiiruspiiranguks on asulasisene maksimaalne
lubatud sõidukiirus ehk 50 km/h.
Lähtudes eespoolt toodud (ning tegelikust eeldatavasti mõnevõrra suuremast liikluskoormusest) võib
arvutuslikult14 kavandatud Riia mnt poolse hoonestusalani (ca 5 m kaugusel teest (teeäärsetest
parkimiskohtadest) ning ca 8 m kaugusel sõiduraja servast) ulatuda müra hinnatud tase ca 69…70 dB
päeval ning ca 60 dB öösel. Liiklusmüra hinnatud tase kavandatud hoonestusaladel vastab (on sisuliselt
samaväärne) III kategooria alade nõuetele hoonete teepoolse küljel (piirväärtus 70 dB päeval/60 dB
öösel).
KSH eelhinnangus leiti, et olenemata välisõhu müraolukorra normidele vastavusest, on uute hoonete
rajamisel soovitatav järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
(vt ptk 5.2). Soovituste järgimisel on planeeritaval alal võimalik tagada head tingimused vastavalt
hoonete/ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Samas on ka selge, et vaadeldava piirkonna puhul on
kohati (Riia mnt poolne külg) tegemist suhteliselt mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada
elukoha valikul (tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra piirväärtusele
vastavad tingimused on tagatud). Eelkõige on suure liikluskoormusega teede äärde sobilikud vähese
müratundlikkusega äri- ning büroopinnad, kuid nõuete kohaste heliisolatsioonimeetmete rakendamise
korral on võimalik tagada head akustilised tingimused ka eluhoonete siseruumides (seda küll suletud
akende korral).
5.9 Piirangud
5.9.1 Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid, kujad
▪ Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja
taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maakaabelliinidel 1 m kaablist;
▪ Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt
elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015
määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni;
▪ Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla
250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest
mõlemale poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m
sügavusele – 2 m, torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud
kuni 2 m sügavusele – 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud
üle 2 m sügavusele – 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on
paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m;
▪ Tegevuse piirangud kaugküttevõrgu ehitiste kaitsevööndis (vastavalt kaugkütteseadusele,
majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): alla 200 mm
läbimõõduga maa-aluste soojustorustike korral äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast 2 m;
200 mm ja suurema läbimõõduga maa-aluste soojustorustike korral äärmise torustiku
isolatsiooni välispinnast 3 m; kaugküttevõrgu juurde kuuluvate drenaažitorude, jaotuskambrite,
pumbamajade, mõõtesõlmede ning reguleerpunktide rajatiste ja hoonete kaitsevöönd välisseina
äärmistest punktidest 2 m.
14 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades EL -i heakskiidetud ning Eestis siseriiklikult kasutatavat
arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.
www.hendrikson.ee
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 23
5.9.2 Servituudi seadmise vajadus
Eeldatavalt on vajalik seada servituut Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistule Riia mnt 40 kinnistu
kasuks selliselt, et Riia mnt 40 kinnistul oleks tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniühendus ja vee-
ja kanalisatsioonitorustikku saaks hooldada (torustike asukohad selgitatakse projekteerimisel).
Tehnovõrkudele seatakse vajadusel isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks.
Servituudid seatakse tehnovõrkude kaitsevööndite ulatuses asjaõigusseaduses sätestatud korras.
5.10 Detailplaneeringu rakendamise nõuded
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei
ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab
katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Ehitustööde ja kaevetööde teostamise käigus on naaberhoonete seisukorra jälgimiseks soovitatav
paigaldada vajalikud hoone stabiliseerimise mõõdikud, et tagada hoone tehnilise seisukorra jälgimine
ehitustööde toimumise ajal. Tuleb tarvitusele võtta abinõud hoone konstruktsioonide stabiilsuse
tagamiseks (mõõdikud). Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada
abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (ehitusseadustiku § 12 lg 1 ja 3). Ehitamisega
tuleb tagada, et ei kaasneks ohtu naaberhoonetele nagu on sätestatud ka ehitusseadustiku §-s 8.
Detailplaneeringust huvitatud isik (arendaja) tagab, et vastav Riia mnt 40/2 sein ehitatakse
lammutustööde käigus nõuetekohaseks välisseinaks ja arendaja tagab kahjude vältimise. Vastavad
ehitustööd teostab detailplaneeringust huvitatud isik. Samuti tagab detailplaneeringust huvitatud isik
(arendaja), et lammutus- ja ehitustöid teostatakse nõuetekohaselt ja ei teki ohtu naaberhoonetele,
arendaja tagab kahjude vältimise.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks koostatavatele ehituslikele projektidele. Koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
standarditele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Krundi ehitusõigus realiseeritakse
krundi igakordse omaniku/valdaja poolt. Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama
eskiis- ja ehitusprojekti Pärnu linnaarhitektiga.
Tehnovõrkude rajamine toimub krundi igakordse omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös. Koostöö
käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Tehnovõrkude valdajatelt
tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad
või isikud. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate
kokkulepetele.
Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistul asub naaberkinnistu Riia mnt 40 vee- ja
reoveekanalisatsioonitorustik. Uusehitiste projekteerimisel tuleb tagada naaberkinnistu veevarustus
ühisveevärgist ja reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsioonitorustikku.
Ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on likvideeritavaks määratud hoonestuse lammutamine.
Lammutamine tuleb teostada korraga.
Planeeringut on lubatud realiseerida etapiviisiliselt. Esimeses etapis ehitada Riia mnt äärde kavandatud
hoone koos haljastuse, tehnovõrkude ja parkimislahendusega. See tagab kvartali perimeetril
tänavaäärse hoonestuse lõpetatuse.
Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti Pärnu
linnaarhitektiga.
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu detailplaneering 25
B – JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude joonis M 1 : 500
Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a
krundi (nr 1) ehitusõigus
Laatsareti tänav T2
N 62501:001:0096
X=6471600
Y=530250
Transpordimaa 100%
n
811 m²
etit
tsar
Laa
S 6-G-13
287 290
10
2E
551
279 A
283 12-B-1
2E
5
4.9
4.
12
87 K
4.
98
7
A
1
4.8
4.9
vare
8
282
4.9
2
528
E 552
L
Laatsareti tn 10
251 62511:152:6390
12a
õu B 4.96
13
A
5.00
Laatsareti tn 13 20 5. B
10
Elamumaa 100%
b
LEPPEMÄRGID:
4
62511:151:0001 553
510 m²
Elamumaa 100%
K Planeeringuala piir
b
1 407 m² 2K
4.94 Katastriüksuse piir
71 E
2KE
5.15
.3
Laatsareti tn 12
9
1 Krundi number
4.7
5.05
243
4.8
1
5.14
5. 11 62512:152:6270
.1
õu 36 .4 5.13 Naaberhoone
9
21
4.8
5.18 Elamumaa 100%
5.25 K
289 68 vma
516 450 m² Transpordi juurdepääs naaberkatastriüksusele
286 69
281 5.24
278 288 5.13 70
280 A 05 Olemasolev avalik sõidutee
5.
1 5.33 5.43
kr 2 vare
67 .
15 5
bb .8
õu Olemasolev avalik jalgtee
149
276
277 1 Planeeritud hoonestusala numbriga
KE
5.49
0
b
Riia mnt 40
5
4.8
523
5
4.7
.5
4.8
P 16
Planeeritud kohustuslik ehitusjoon
K
5.23
11
Riia mnt 34a 1 323 62501:001:0341
õu
4.77
62511:151:4640 284 5.22 K Elamumaa 100% Illustreeriv planeeritud hoone
5.44
KE
285
5.19
Ühiskondlike ehitiste 16
.8 1 251 m² Planeeritud sõidukite juurdepääs krundile
5.27 õu 5.53
37
õu
Riia maantee T2 maa 100% 2
252 5.
3 KE B
5. 8 Planeeritud põhim. jalakäijate liikumissuund
62511:076:0003
A
975 m² 554 16
L õu
5.35
38a
Transpordimaa 100% Sõidusuunad
5
5.18 KE
26
6
8 4
4.7
5.00 0/
4.6
9
5.09
6 536 m² 2
2
4.6
5.29 Planeeritud põhim. parkimisala kohtade arvuga,
4.7
5.10 525 P 16
4.89 jalgrattaparkla
4.77
orient
320
4 A Laatsareti tn 12a // Planeeritud põhim. istutatav kõrg- ja madalhaljastus
.
18
4. 71
89
5.11
50 B
5.
55 Riia mnt 38 // 38a
4.
.
B 5.02
5.17
Planeeritud põhim. puhkeala/mänguväljak vmt
247 4.89
.5
B
17
5.08
9.
4.67 B 3 Planeeritud põhim. jäätmekonteinerite ala
14 3
.8
49
5.15 4.66 Likvideeritav objekt
89
48
A 5.01
4.
4 38 kill.
. 245 2K MÄRKUSED:
6 7107 E
Geodeetilise punkti nr 7107 kaitsevööndi ulatus 3 m
4
9 4.99
4.
.
A 2
8
8024 76 1. Planeeringuala suurus on 1 658 m .
3
4.79 52
4
507 .6 4.
1
6 92 539
4. 5. 2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt veebruaris 2019.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr TM-023/19), kus
84 17
4. koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Joonisel ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile mõõdistamise käigus
2E
246 90 40
4. /1
4. 84
79 kättenäitamise ja trassiotsija abil. Katastriüksuse andmed - Maa-amet 07.01.2019.a.
70
4.
A
Riia mnt 41 4.
64 808 A
4. 72
4.
4. Ri 7 3. Planeeritud hoonete kuju hoonestusalal, krundisiseste teede, parkla ja haljastuse lahendus ning mänguväljaku paiknemine krundil on joonisel põhimõtteline ja täpsustub vastavas
4. 71
4.
4.85 76 i
a 4. 7
84
62511:075:5750 56
m
nt
51 71
ehitusprojektis.
tn
43
ti
Elamumaa 100% 4. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
re
Rp.50
4.99
sa
H=5.087 A
at
601 m² 4. Planeeringu koostamise korraldaja Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
La
86
2E Riia maantee T3 Pärnu linnavalitsus City Development OÜ Pärnu linn
Laatsareti tänav T3 Raekoja plats 8
94
4. 62511:074:0006
4.
Tartu 51004
62501:001:0097 4. 73 Planeerija Planeeringu nimetus
510 81
Transpordimaa 100%
B
Transpordimaa 100% 226 Merlin Kalle
94
õu Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a
4. 4 477 m²
4.
90
98
507 m² Laatsareti tn 14a // A tel 740 9800 kinnistu detailplaneering
4.
Kuupäev
Riia mnt 43 õu
[email protected]
08.08.2022 Joonise nimetus
62511:074:2970
Põhijoonis
Elamumaa 75%
Ärimaa 25%
Töö nr 20003689 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 3
1 303 m²
Laatsareti tänav T2
N 62501:001:0096
X=6471600
Y=530250
Transpordimaa 100%
n
811 m²
etit
tsar
LEPPEMÄRGID:
Laa
S 6-G-13
Planeeringuala piir
287 290
10
2E
551 Katastriüksuse piir
279 A
283 12-B-1
2E
5
1
4.9
4.
12
87 K
4.
Krundi number
98
7
A
1
4.8
4.9
vare
8
282 Naaberhoone
4.9
2
528
E 552
L
Laatsareti tn 10
251 62511:152:6390 Planeeritud hoonestusala
12a
õu B 4.96
13
A
5.00
Laatsareti tn 13 5. B
10
Elamumaa 100% Planeeritud kohustuslik ehitusjoon
b
62511:151:0001 553 553
510 m²
K
Illustreeriv planeeritud hoone
Elamumaa 100%
b
1 407 m² 4.94
Planeeritud põhim. parkimisala
2K
71 E
2KE
5.15
Laatsareti tn 12 Planeeritud põhim. istutatav kõrg- ja madalhaljastus
9
4.7
5.05
3
4.8
5.14
5.
36
62512:152:6270 Planeeritud põhim. puhkeala/mänguväljak vmt
õu 5.13
9
4.8
5.18 Elamumaa 100%
5.25
289 68 K vma Likvideeritav objekt
288
281
286 69 516 450 m²
5.24
278 288 5.13 70 LK Planeeritud põhim. elektri maakaabelliin ja
280 A 05
280 5.
1 5.33 5.43
liitumiskilp
kr 2 vare
67 .
5
bb
õu RHN-172
Olemasolev sideliin ja sidekaev numbriga
149
276
277
KE
LK 523 5.49 Planeeritud põhim. sideliin
0
b
Riia mnt 40
5
4.8
5
4.7
4.8
K
5.23
Riia mnt 34a 1 62501:001:0341 553 Planeeritud põhim. veetrass ja liitumispunkt numbriga
õu 323
4.77
62511:151:4640 284 K Elamumaa 100%
5.22 5.44 280 Planeeritud põhim. olmereovee kanalisatsioonitrass
KE
285
5.19
Ühiskondlike ehitiste 1 251 m² ja liitumispunkt numbriga
5.27 õu 5.53
37
õu
Riia maantee T2 maa 100% 5.
252 3
5. 8
KE B 288 Planeeritud põhim. sademeveetrass
62511:076:0003
A
975 m² 554 16
L õu
5.35 ja liitumispunkt numbriga
38a
Transpordimaa 100% 554 Planeeritud põhim. soojatrass
5
5.18 KE
6
40
4.7
4.6
9
5.09 5.00 /
6 536 m² 2
2
4.6
5.29
4.7
5.10 525 137 Olemasolev hüdrant numbriga
4.89
Perspektiivse 4.77
orient
320
kaugküttetorustiku 4 A Geodeetilise punkti nr 7107 kaitsevööndi ulatus 3 m
.
18
4. 71
89
5.11
Ø168,3×4,0/280 50 B
5.
55
4.
.
pimeotstest B 5.02
247 4.89 5.17
B
5.08
137 4.67 B MÄRKUSED:
2
1. Planeeringuala suurus on 1 658 m .
5.15 4.66
49 2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt veebruaris 2019.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr TM-023/19), kus
89
48
A 5.01
4.
4 38 kill.
. 245 2K koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Joonisel ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile mõõdistamise käigus
6 7107 E
4
9 4.99
4.
.
A
8
8024 76 kättenäitamise ja trassiotsija abil. Katastriüksuse andmed - Maa-amet 07.01.2019.a.
3
4.79 52
4
507 .6 4.
1
6 92 539
RHN-172 4. 5. 3. Planeeritud hoonete kuju hoonestusalal, krundisiseste teede, parkla ja haljastuse lahendus ning mänguväljaku paiknemine krundil on joonisel põhimõtteline ja täpsustub vastavas
84 17
4. ehitusprojektis.
2E
246 90 40
4. /1
4. 84
79 4. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel.
70
4.
A
Riia mnt 41 4.
64 808 A
4. 72
4.
4. Ri 7 5. Planeeringuala olemasolevatel säilivatel ja planeeritud maa-alustel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid. Tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi
4. 71
4.
4.85 76 i
a 4. 7
84
62511:075:5750 56
m
nt
51 71
joonisele kantud ei ole.
tn
43
ti
Elamumaa 100% 6. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
re
Rp.50
4.99
sa
H=5.087 A
at
601 m² 4. Planeeringu koostamise korraldaja Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
La
86
2E Riia maantee T3 Pärnu linnavalitsus City Development OÜ Pärnu linn
Laatsareti tänav T3 Raekoja plats 8
94
4. 62511:074:0006
4.
Tartu 51004
62501:001:0097 4. 73 Planeerija Planeeringu nimetus
510 81
Transpordimaa 100%
B
Transpordimaa 100% 226 Merlin Kalle
94
õu Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a
4. 4 477 m²
4.
90
98
507 m² Laatsareti tn 14a // A tel 740 9800 kinnistu detailplaneering
4.
Kuupäev
Riia mnt 43 õu
[email protected]
27.09.2022 Joonise nimetus
62511:074:2970
Tehnovõrkude joonis
Elamumaa 75%
Ärimaa 25%
Töö nr 20003689 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 4
1 303 m²
Laatsareti tänav T2
N 62501:001:0096
X=6471600
Y=530250
Transpordimaa 100%
n
811 m²
etit
tsar
Laa
S 6-G-13
287 290
10
2E
551
279 A
283 12-B-1
2E
5
4.9
4.
12
87 K
4.
98
7
A
1
4.8
4.9
vare
8
282
4.9
2
528
E 552
L
Laatsareti tn 10
251 62511:152:6390
12a
õu B 4.96
13
A
5.00
Laatsareti tn 13 5. B
10
Elamumaa 100%
b
62511:151:0001 553
510 m²
K Hoonete ehitisealune
Elamumaa 100%
b
2
pind kokku 125 m
Hoonete ehitisealune kinnistu täisehitus 25%
LEPPEMÄRGID:
1 407 m² 2K
4.94
pind kokku 118 m
2
71 E
2KE
kinnistu täisehitus 26%
Hoonete ehitisealune 5.15 Planeeringuala piir
Laatsareti tn 12
9
Hoonete ehitisealune 2
4.7
pind kokku 348 m 5.05
3
2
pind kokku 221 m
4.8
kinnistu täisehitus 25%
kinnistu täisehitus 23% 5.14
5.
36
62512:152:6270 Katastriüksuse piir
õu 5.13
9
4.8
5.18 Elamumaa 100%
5.25
289 68 K vma Hoone
281
286 69 516 450 m²
5.24
278 288 5.13 70 Naaberhoone
280 A 05
5.
1 5.33 5.43
kr 2 vare
67 .
bb
5 õu Viljapuu
149
Katastriüksuse andmed:
276
277 Transpordi juurdepääs katastriüksusele
KE
5.49
0
b
Riia mnt 40 Aadress
5
4.8
523
5
4.7
4.8
K
Riia mnt 34a
5.23 Transpordi juurdepääs naaberkatastriüksusele
323 62501:001:0341 Tunnus
õu
4.77
62511:151:4640 284 5.22 K 5.44
Elamumaa 100% Sihtotstarve Sõidukite liikumisala
KE
285
5.19
Ühiskondlike ehitiste 1 251 m² Pindala
5.27 õu 5.53
Sõidusuunad
37
õu Hoonete ehitisealune
Riia maantee T2 maa 100% 252 KE 5. pind kokku 360 m
2
3 B
5. 8 kinnistu täisehitus 29%
62511:076:0003
A
975 m² 554 16
L õu
5.35 Jalakäijate liikumisala
38a
Transpordimaa 100%
Geodeetilise punkti nr 7107 kaitsevööndi ulatus 3 m
5
5.18 KE
6
40
4.7
4.6
9
5.09 5.00 /
6 536 m² 2 Laatsareti tn 12a //
2
4.6
5.29
4.7
5.10 525
4.89 Riia mnt 38 // 38a
4.77
orient
320
4 A 62511:152:2310
.
18
4. 71
89
5.11
50 B
5.
55 Hoonete ehitisealune Ärimaa 80%
4.
.
pind kokku 776 m
2
B 5.02
247 5.17
4.89
kinnistu täisehitus 47%
B Elamumaa 20%
5.08
4.67 B 1 658 m²
5.15 4.66 MÄRKUSED:
49
89
48 2
A 5.01 1. Planeeringuala suurus on 1 658 m .
4.
4 38 kill.
. 245 2K
6 7107 E
4
9 4.99 2. Planeeringu koostamisel on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt veebruaris 2019.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani
4.
.
A
8
8024 76
3
4.79 52
4
507 .6 4. täpsusastmega M 1:500 (töö nr TM-023/19), kus koordinaadid on L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
1
6 92 539
4. 5.
84 17 Joonisel ei ole trasse, mille kohta puuduvad andmed. Teostusjoonisteta trassid on kantud plaanile mõõdistamise käigus kättenäitamise
4.
2E
246 90 40
4. /1 ja trassiotsija abil. Katastriüksuse andmed - Maa-amet 07.01.2019.a.
4. 84
79
70
4.
A
Riia mnt 41 4.
64 808 A 3. Planeeringuala olemasolevatel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid.
4. 72
4.
4. Ri 7
4. 71
4.
4.85 76 i
a 4. 7 Tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole.
84
62511:075:5750 56
m
nt
51 71
tn
43 4. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
ti
Elamumaa 100%
re
Rp.50
4.99
sa
H=5.087 A
at
601 m² 4. Planeeringu koostamise korraldaja Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
La
86
Hoonete ehitisealune 2E Riia maantee T3 Pärnu linnavalitsus City Development OÜ Pärnu linn
Laatsareti tänav T3 Raekoja plats 8
2
pind kokku 174 m
94
kinnistu täisehitus 29% 4. 62511:074:0006
4.
Tartu 51004
62501:001:0097 4. 73 Planeerija Planeeringu nimetus
510 81
Transpordimaa 100%
B
Transpordimaa 100% 226 Merlin Kalle
94
õu Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a
4. 4 477 m²
4.
90
98
507 m² Laatsareti tn 14a // A tel 740 9800 kinnistu detailplaneering
4.
Kuupäev
Riia mnt 43 õu
[email protected]
12.08.2022
Joonise nimetus
62511:074:2970
Tugijoonis
Elamumaa 75%
Hoonete ehitisealune
pind kokku 308 m
2 Ärimaa 25%
Töö nr 20003689 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 2
kinnistu täisehitus 24%
1 303 m²
Kooskõlastuste koondtabel
Jrk. Kooskõlastav Kooskõlastuse nr. Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija märkused
nr organisatsioon ja kuupäev originaali kooskõlastaja
asukoht tingimuste täitmise
kohta
1. Telia Eesti AS 09.09.2022 nr Projekt vastab Telia poolt väljastatud tehnilistele Planeeringu
36811541 tingimustele: lisade kaust ja
nr. 36723785 (Tehn. tingimused nr. 36723785) planeeringu
Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 443 0700 digitaalne
Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on konteiner
vaja täiendavalt esitada tööjoonised:
jah
Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia
täiendavad tehnilised tingimused:
jah
Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon
Projekt kooskõlastatakse märkustega: Projekt esitada täiendavaks
kooskõlastamiseks.
Kooskõlastus kehtib kuni 08.09.2023
2. Gren Eesti AS 13.09.2022 nr 167 Detailplaneeringu soojavarustuse osa on kooskõlastatud. Planeeringu
Liitumiseks kaugküttega: lisade kaust ja
1) Taotleda tingimused kaugkütte välisvõrkude - ja hoonestuse planeeringu
soojavarustustuse sise-paigaldiste eriosade projekteerimiseks; digitaalne
2) Esitada kooskõlastamiseks Gren Eesti AS poolt väljastatud konteiner
projekteerimistingimustele vastavad kaugkütte välisvõrkude - ja
soojavarustustuse sisepaigaldiste ehitusprojektid.
3. AS Pärnu Vesi 22.09.2022 - AS Pärnu Vesi on tutvunud esitatud Tööga ja arvamus on järgnev: Planeeringu Informatiivse
220122 Kirjeldus lisade kaust ja märkusega arvestatud
-DP lahendus on sobilik. planeeringu ja planeeringusse
-Informatiivne: planeeritavat ala läbib kinnistu Riia mnt 40 digitaalne kantud
veevärgi ja reoveekanalisatsiooni torustik. konteiner
4. Elektrilevi OÜ 27.09.2022 nr KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL Planeeringu
3936780820 * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. lisade kaust ja
planeeringu
digitaalne
konteiner
5. Päästeamet 13.10.2022 Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne Planeeringu
nr 7.2-3.4/3103-3 päästekeskus kooskõlastuse Hendrikson & Ko poolt koostatud töö lisade kaust ja
nr 20003689 Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a maa -ala planeeringu
detailplaneeringu tuleohutusosale. digitaalne
Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis konteiner
numbriga 2860-2022-2
Pärnu linnas Laatsareti tn 12a // Riia mnt 38 // 38a kinnistu
detailplaneeringu lahenduse ruumiline illustratsioon1
Vaade Riia mnt ja Laatsareti tn ristmiku suunalt linnulennult
1
Illustratsioonil ei ole kajastatud piirdeaiad
Vaade Laatsareti tn suunalt
Vaade idasuunalt linnulennult
Vaade Riia mnt-lt
Vaade Laatsareti tn-lt