dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 1. veebruar 2023
Viit
12.2-10/23-17/57-1
Registreeritud
1. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tänavapuhastuse AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-17
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Vaidlustus (TÄP, RH 259275).asice435 KB

Sisu (failidest)

31.01.2023 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Sillamäe Linnavalitsus Registrikood 75003909 Kesk tn 27, 40231 Sillamäe E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 259275 I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada viivitamatult Sillamäe Linnavalitsuse riigihanke „Sillamäe linna territooriumi hooldamine ja puhastamine” (viitenr 259275) hankemenetlus; 2) kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima riigihanke „Sillamäe linna territooriumi hooldamine ja puhastamine” (viitenr 259275) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Sillamäe Linnavalitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Sillamäe Linnavalitsus (Hankija) viib läbi riigihanget „Sillamäe linna territooriumi hooldamine ja puhastamine” (viitenr 259275)“ (Hange), mille kehtivad alus- dokumendid (AD) on kättesaadavad eRHRst, sh hankelepingu projekt (Leping) ja Tehniline kirjeldus (TK). 2. Pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 08.02.2023. a. 3. Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja) on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1 Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 4. RHS § 98 lg 1 järgi peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Pikaajalise praktika järgi tuleneb eeltoodust mh, et kvalifitseerimistingimusena ei ole asjakohane nõue, mis ei ole sobilik või on ülemäärane kontrollimaks pakkuja suutlikkust täita konkreetne hankeleping. 5. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.  Kuivõrd RHS § 87 lg 1 p 1 võimaldab teenust kirjeldada üksnes (kasutus)omaduste või (funktsionaalsete) nõuete kaudu, ei ole Hankijal õigust näha hanke alusdokumentides ette täpset teenuse osutamise viisi. Ka VAKO on asunud seisukohale, et teenuse funktsionaalseks omaduseks ei saa olla mitte teenuse osutamise viis, vaid teenuse osutamise „tulemus“ (nt puhtad kõnniteed), millest tulenevalt ei või nt hankija kohustada pakkujat teostama töid väikesemõõduliste puhastusmasinatega, kui pakkuja võib tehniliselt teostada töid ka käsitsi jne2.  VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus3. Samuti ei saa arvestades RHS § 87 lg-t 1 olla tehnilises kirjelduses sellist kohustust, millise kohustuse peaks pakkuja hankelepingu alusel täitma ja leping näeb ette ka vastutuse selle kohustuse täitmise või mittenõuetekohase täitmise eest, kuid millise kohustuse täitmine ei sõltu pakkujast4.  Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus.  RHS § 46 lg 1 võimaldab pakkujatel saada riigihanke alusdokumente puudutavaid selgitusi või selgitust võimaldavaid dokumente asjakohase selgitustaotluse esitamise korral 3 tööpäeva jooksul alates selle esitamise hetkest. Kohtupraktikas on leitud, et juhul, kui tehnilises kirjelduses esitatud nõuete põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus, siis 2 VAKO 19.12.2014. a otsus nr 294-14/156643, p 18.4.3.3.4.6 3 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 4 VAKO 29.06.2012. a otsus nr 127-12/134552, p 8 2 põhjendamiskohustuse täitmata jätmist saab hankijale ette heita juhul, kui selliseid selgitusi on hankija käest küsitud5. Käesoleval juhul on Hankijale esitatud AD kohta küsimused, millele ei ole antud arusaadavaid vastuseid ega ADd korrigeeritud. 6. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSs eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. “RHS § 3 p-dest 2 ja 3 tuleneb see, et hankija ei tohi hankelepingu tingimuste määratlemisel kitsendada pakkujate ringi, kehtestades pakkujate jaoks ebamõistlikke ja põhjendamatult karme tingimusi. Seega on hankelepingu täitmise tähtaeg vastuolus RHS § 3 punktidega 2 ja 3 siis kui: -sellega kitsendatakse pakkujate ringi; -see ei ole reaalne ja põhjendatud6”.  Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus7. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud ka teistes lahendites8.  Hankeleping on tüüptingimustel sõlmitav leping VÕS § 35 lg 1 tähenduses, millest tulenevalt on tühine tingimus, mis lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud (VÕS § 42 lg 1). VÕS § 42 lg-s 3 sätestatud tingimuste puhul eeldatakse, et need on ebamõistlikult kahjustavad. RHS § 197 lg 1 p-st 5 järeldub, et hankijat tuleb kohustada hanke alusdokumentide mitte üksnes RHSga, vaid ka teiste õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimiseks. Tingimus, mis ei ole kooskõlas seadusega, on sellega vastuolus ning Hankijat tuleb kohustada selle muutmiseks. Tingimuse “tühisus” on üksnes vaidlustamata tingimuse „õiguslik tagajärg“. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on AD kehtestamisel rikkunud õigusakte järgmiselt. Õigusvastased kvalifitseerimistingimused 7. Hankepassi osa IV jao C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ jaotise „Töövahendid, seadmed ja tehniline varustus“ kohaselt peab pakkujal olema teede ja haljasalade ning rannapromenaadi aastaringseks hooldamiseks ja puhastamiseks mh alltoodud tehnika, mille nõudmine on arusaamatu ja põhjendamatu (tingimused dubleeritud ka AD nn üldosa p-s 5.3.9). 7.1. Kallur lumerootoriga lume eemale viskamiseks – 1 tk. Hankijalt on küsitud, millega on põhjendatud nõue, et lumerootor peab olema konkreetselt kalluri 5 TalRingKo 20.03.2012. a otsus nr 3-11-1300, p 11 6 VAKO 15.02.2012. a otsus nr 18-12/130420, p 8.2 7 Samas, p 8.4 8 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 3 küljes, kui lumerootorit on mh võimalik kasutada haagituna madelauto (liikumatu kastiga, kallur on liikuva (kallutatava) kastiga) või traktori vm liikurmasina külge. Hankija vastus, mille järgi: „eelpool nimetatud kvalifitseerimistingimus kasutavatele sõidukitele ja seadmetele on kehtestatud tehnika kasutamise optimeerimiseks ja universaalse kasutamise eesmärgil“, on sisutu. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et Hanke tingimused ei keela hankelepingu täitmisel kasutada suuremat hulka tehnikat, kui on nõutud kvaliftseerimistingimustega (ehk piiratud ei ole see, kas ja kuidas iga pakkuja tehnika kasutust „optimeerib“). Lisaks on traktoreid mh nõutud kvalifitseerimistingimustega ning pole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks neid ei võiks lumerootoriga töötamiseks kasutada. 7.2. Traktorid lumesahaga, käsilumepuhur, puisteri ja tagaharjaga kõnniteede jaoks – 2 tk. Hankijalt on küsitud, milline on Hankija poolt nõutav traktori külge kinnitatud käsilumepuhur. Hankija vastusest, mille kohaselt „Käsilumepuhur peab olema selline, mida saab kasutada objektidel, kus pole võimalik kasutada muud tehnikat“, ei ole arusaadav, millise masina (milliste lisadega traktori) olemasolu nõutakse – lisaks lumesahale, puisterile ja tagaharjale peab traktor olema veel varustatud käsilumepuhuriga. 7.3. Tänavapuhastusmasin teede puhastamiseks porist ja mustusest – 1 tk, tänavapuhastusmasin, tänavapuhastusmasin kõnniteede puhastamiseks porist ja mustusest – 1 tk. Hankijalt on küsitud, milliste masinate olemasolu Hankija teede jaoks täiendavalt „tänavapuhastusmasinana“ nõuab, arvestades, et nii teede kui kõnniteede puhastamiseks on juba eraldi nõutud tagaharjaga traktoreid (traktorid lumesaha ja tagaharjaga sõiduteede jaoks – 3 tk, traktor lumesahaga, käsilumepuhuri, puisturi ja tagaharjaga kõnniteede jaoks – 2 tk)), samuti vaakumimurit ja survepesutehnikat (veoauto teede survepesuks ja kastmiseks – 1 tk). Hankija vastus, mille kohaselt „tänavapuhastusmasin on vajalik sõiduteede koristustöödeks“, ei ole arusaadav. Tänavaid puhastataksegi porist ja mustusest kas harjaga, vaakumimuriga või siis survepesutehnikaga. 7.4. Vaidlustaja on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud osas ei vasta kvalifitseerimistingimused RHS § 98 lg-le 1:  lumerootori tööks peaks saama pakkuja kasutada ükskõik millist selleks sobivat masinat,  ei ole olemas käsilumepuhuriga traktorit ja  lisaks harjadega varustatud traktoritele, vaakumimurile ning survepesuks ja kastmiseks vajalike seadmetega veoautole, ei ole põhjendatud nõuda täiendavalt veel mingeid „tänavapuhastusmasinaid“, mille puhul pole ka arusaadav, milliseid masinaid silmas peetakse. Õigusvastased, sh vastuolulised ja ebaselged teenuse osutamise tingimused 8. AD nn üldosa p 2.4, Lepingu p-d 2.1 ja 12.1 (teenuse osutamise algusaeg) Lepingu p 12.1 järgi jõustub Leping 01.03.2023. a ja kehtib kuni 28.02.2026. a ning Lepingu p 2.1 kohaselt on Lepingu objektiks hooldustööd ajavahemikul 01.03.2023. a kuni 28.02.2026. a. Vaidlustaja on seisukohal, et eeltoodud tingimused on õigusvastased (RHS § 3 p-d 1, 2 ja 3) järgmistel põhjustel. Pakkujalt ei saa eeldada Hanke eseme mahtu arvestades vajaliku tehnika, materjalide jne omandamist, aga samuti 24/7 valve- ja/või dispetšerteenistuse sisseseadmist (AD nn üldosa p 5.3.14) veel enne, kui on kindel, kas pakkuja saab 4 üldse Lepingu või mitte. Tegemist on mahuka investeeringuga, mille tegemiseks puudub aga igasugune ettevalmistusaeg ehk ettevalmistusaja puudumise tõttu tuleb käsitleda Hanget suunatuna tänasele teenusepakkujale (kes saab olla ainus isik, kellel on juba kõik teenuse osutamiseks vajalikud masinad ja seadmed, aga samuti muud ressursid omandatud, võetud kasutusse, teenuse alustamistingimused täidetud). RHS § 3 p 3 kohustab Hankijat ühemõtteliselt tagama Hankel konkurentsi ning Hankijat tuleb kohustada antud põhimõttega vastuolus olevate tingimuste muutmiseks, täpsemalt teenuse osutamise algusaja kehtestamiseks mõistliku ajavahemikuna pärast hankelepingu sõlmimist. Arvestades vajalike masinate ja seadmete hulka, samuti nii nende kui ka materjalide (eeskätt kloriidid, sõelmed jmt) Eestisse toomiseks kuluvat aega, aga ka muude ettevalmistavate toimingute tegemiseks (sh 24/7 valve- ja/või dispetšerteenistuse sisseseadmiseks) kuluvat aega, ei saa mõistlik ettevalmistusaeg teenuse osutamisele asumiseks olla lühem kui 3 kuud hankelepingu sõlmimisest. Nimelt isegi kui jätta kõrvale vaidlustusmenetlus, siis juhul kui eeldada, et Hankija teeb pakkumiste esitamise järgselt (08.02.2023. a) kõik nõutavad otsused ja toimingud nt 3 tööpäeva jooksul, ei jääks tulenevalt Hankija otsuste teatavaks tegemisele järgnevast 14 kalendripäevasest kohustuslikust ooteajast hankelepingu sõlmimiseks, Lepingu täitmisele asumise ettevalmistamiseks mingit aega – hankelepingu saaks sõlmida (08.02.2023. a + 3 tööpäeva + 14 kalendripäeva =) 01.03.2023. a ehk samal päeval kui tuleks teenuse osutamisega alustada (01.03.2023. a). Tulenevalt käesoleva vaidlustuse alusel toimuvast vaidlustus- menetlusest on hankelepingu sõlmimine 01.03.2023. a-ks igal juhul välistatud. Hankija vastus küsimusele seoses ettevalmistusaja puudumisega, jätab mulje, et Hankija ei ole mõistnud tõstatatud probleemi („Hankija ei pikenda pakkumuste esitamise tähtaega“). Hankija peab siiski nägema ette mõistliku ettevalmistusaja. Ka VAKO on oma praktikas leidnud, et ei ole mõistlik eeldada pakkujalt hankelepingu täitmiseks vajalike täiendavate investeeringute tegemist olukorras, kus temaga hankelepingu sõlmimine ei ole kindel9. Lisaks on VAKO korduvalt leidnud, et ettevalmistusaeg peab olema piisav ning sellisena ei saa käsitleda olukorda, kus pakkumus on võimalik reaalselt esitada ainult ühel ettevõtjal – taolist olukorda põhjustav tingimus on vastuolus RHS § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud proportsionaalsuse nõudega ja olemasoleva konkurentsi ärakasutamise nõudega.10 VAKO on asunud täiendavalt seisukohale, et mõistliku pikkusega perioodi ette nägemine pakkumuste esitamise ning hankelepingu täitmisega alustamise vahele peaks kaasa aitama ka väiksemate ettevõtjate huvile esitada pakkumust ja ühtlasi tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise.11 Lisaks on VAKO viidanud, et Hankijal on kohustus hinnata, kas ta jõuab enne olemasoleva teenusepakkujaga lepingu lõppemist mitte üksnes hankemenetluse läbi viia, vaid ka seda, kas pakkujal on enne teenuse osutamisega alustamist piisavalt aega ettevalmistumiseks. Teenuse osutamine kindlaks kella-ajaks 9 VAKO 01.09.2017. a otsus nr 124-17/188025, p 10.2 alap 1 10 VAKO 14.04.2014. a otsus nr 62-14/149254, p 6.4.3 11 VAKO 18.02.2015. a otsus nr 20-15/155704, p 8 5 9. TKs on hulgaliselt punkte, mis nõuavad teatud objektidel või teatud hooldustööde tegemist talihoolduse puhul kindlaks kella-ajaks. Tingimused TK osas I:  Bussipeatuste ning ülekäigukohtade lumest ja jääst puhastamine ja libeduse likvideerimine kella 07:00-ks, nende hoidmine puhastatud korras ja mittelibedatena (TK osa I p 1.2.1).  Treppide puhastamine (astmed peavad olema lumest ja jääst täielikult puhtad) ja libeduse likvideerimine kella 7.00-ks, nende hoidmine puhastatud ja mittelibedas seisundis (TK osa I p 1.2.2).  Puhastama lumest liiklussõlmede ohutussaared. Libeduse likvideerimine soola, liiva, graniitkillustiku ja teiste libedusetõrjevahendite kasutamisega 332,2 tuh. m2 suuruselt pinnalt kella 07:00-ks (TK osa I p 1.2.3).  Talihooldust teostatakse iga päev seisunditaseme tagamiseks: - Tase 4 talvist hooldust nõudvad tänavad - kella 07:00-ks; - Tase 3 talvist hooldust nõudvad tänavad - kella 08:00-ks; - Tase 2 talvist hooldust nõudvad tänavad - kella 09:00-ks (TK osa I p 1.2.16). TK tingimused osas II:  Jalgteede, sildade ja treppide lumest ja jääst puhastamine ja libeduse likvideerimine kella 08:00-ks, nende hoidmine puhastatud korras ja mittelibedatena (TK osa II p 1.2.7). 10. TK sissejuhatuse järgi tuleb hankelepingu täitmisel järgida Majandus- ja taristuministri 18.07.2015. a määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“ (Määrus).  Seisundi nõuded on nõuded, millele teed peavad vastama lume, jää, haardelisuse jne osas. Need on kehtestatud vastavalt Määruse lisas 8 „Tee talvised seisundinõuded“ ja lisa 10 tabeli 2 „Kergliiklustee talihoolduse nõuded“ esimeses kahes osas („Üldised nõuded“; „Lumekihi kriitiline paksus“).  Hooldustsükkel on aeg, mille jooksul tuleb tagada seisundi nõuetele vastavus ning see on kehtestatud tundides vastavalt Määruse nr 92 lisas 9 „Hooldustsükli aeg tundides“ ja lisa 10 tabeli 2 „Kergliiklustee talihoolduse nõuded“ kolmandas osas „Hooldustsükli aeg“. Hooldustsükli aeg hakkab vastavalt Määruse § 27 lg- le 2 kulgema libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest.  Seega ei näe Määrus ette seisundinõuete saavutamist kindlaks kellaajaks.  Töövõtja ei saa määrata seda, millal hakkab lund sadama või millal tekib libedus ning ebaproportsionaalne, asjakohatu ja põhjendamatu (RHS § 3 p 2) on nõuda, et Töövõtja teostaks hooldustööd mingiks konkreetseks kellaajaks sõltumatuna sellest, kui palju konkreetsel hetkel on aega hooldustööde tegemiseks (tulenevalt sellest, millal on tekkinud libedus, hakanud lund sadama ning kui kaua on sealt veel jäänud Hankija poolt määratud kellaaja saabumiseni). Nagu Hankijale viidati ka esitatud küsimustes – VAKO on analoogseid, talihoolduse täpselt mingiks konkreetseks kellaajaks teostamise nõudeid käsitlenud mitmetes enda lahendites ning asunud seisukohale, et need ei ole lubatavad. Tehnilise kirjelduse tingimus, „mis ei lähtu hooldustsükli tegelikust pikkusest, vaid kehtestab tee talviste seisundinõuete taastamise kohustuse kellaajaliselt (sõltumata sellest, kas selle täitmine on reaalselt 6 võimalik)“, ei ole kooskõlas Määrusega (lahendi ajal määrus nr 45) ja RHS § 3 p-dega 1 ja 2 (lahendi ajal p-d 2 ja 3)12. 11. On õige, et Määruse § 2 lg 2 võimaldab tee omanikul rakendada tee seisundile täiendavaid nõudeid, kehtestada kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid seisundinõudeid, sh lühendada hooldustsükli aegasid. Hankija arvamus, et viidatud säte võimaldab nõuda hooldustööde teostamist kindlaks kellaajaks, on ebaõige. Tehnika, töötajate jm ressursside planeerimiseks peab olema ADst selgelt arusaadav, kui kiiresti tuleb erinevate objektide vastavus kehtestatud nõuetele saavutada ehk milline on hooldustsükkel - kui pikk on aeg tundides, mille jooksul Töövõtja peab saavutama kehtestatud seisundinõuded (milline aeg ei saa olla n-ö „määratlemata suurus“ - igakordselt sõltuvuses sellest, millal libedus tekib, lund hakkab sadama ning kui kaua on sealt veel jäänud Hankija poolt määratud kella-aja saabumiseni). Teenuse osutamise aja muutumine Libeduse tõrjumisel 12. TK osa I p 1.2.7 järgi tuleb linna tänavate talihooldusel tagada „Ootamatu libeduse saabumisel libedustõrje korraldamine hiljemalt 30 min jooksul.“ 13. Vaidlustaja jääb selle juurde, et AD peab nägema ette hooldusprotseduuride teostamise tähtajad hooldustsüklitena (vt vaidlustuse p 11), mis on olulised tehnilise kirjelduse tingimused (vt vaidlustuse p 5) ning need peavad olema selgelt arusaadavad. Vastavalt Määruse § 27 lg-le 2 algab igasugune hooldustsükkel „libeduse tekkest“ (või lumesaju või tuisu algusest). Hankija selgitus, et „ootamatu“ libeduse all tuleks mõista libedust, mis on tekkinud „ilmastikuolude kiire muutuse korral (õhutemperatuuri järsud muutused jmt)“, ei arvesta lihtsat tõsiasja, et libedus tekibki ilmastikuolude muutumisel ning ei oma n-ö mõju poolest (on libe, libedus tuleb tõrjuda) mingit vahet sõltuvana sellest, kui kiiresti on libedus tekkinud. 14. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankijal ei saa olla põhjendatud vajadust seada libeduse tõrjumise kiirus sõltuvusse sellest, kui kiiresti on libedus tekkinud. TK I osa p 1.2.7 on vastuolus nii RHS § 3 p-ga 2 kui teiste RHSi nõuetega TK-le (vt vaidlustuse p 5). Lume äraveol 15. TK osa I p 1.2.10 sätestab: „Lume laadimine lumekuhjadesse (vallide kõrgus ei tohi ületada 60 cm 10 meetri ulatuses enne ja pärast ülekäike ning ristmikke) ja äravedu kohe pärast lumekuhjade moodustumist, juhul kui korraga sajab maha suur hulk lund, siis veetakse lumekuhjad ära kolme kalendripäeva jooksul nende moodustumisest. Sahkharjamisel tekkinud vallid, mis raskendavad juurdepääsu ja sissesõitu, likvideeritakse koheselt pärast põhitee puhastamist.“ 16. Hankijalt on püütud täpsustada, kuidas mõista kategooriat „suur hulk lund“, millest sõltub see, kas lumi tuleb ära vedada kohe või 3 kalendripäeva jooksul. Tegemist on olulise ajalise vahega, millest sõltub, millises mahus tuleks planeerida hankelepingu 12 VAKO 19.12.2014. a otsus nr 294-14/156643, p 9.4 7 täitmiseks vajalikkku ressurssi (tehnikat, töötajaid jm). Hankija on selgitanud, et Hankija on pidanud silmas äärmuslikke ilmastikutingimusi, mil on maha sadanud tavapärasest suurem maht lund. Teadaolevalt on olnud kõigil viimastel talvedel väga lumerohkeid perioode, mistõttu on põhjendamatult ebamäärane, mida mõista „tavapärase“ mahuna (mis sajab mingi perioodi jooksul). Hankijal tuleb täpsustada ebaselget tingimust, mis oluliselt mõjutab pakkumuse maksumust. 17. Praegusel kujul on TK osa I p 1.2.10 vastuolus nii RHS § 3 p-ga 2 kui teiste RHSi nõuetega TK-le (vt vaidlustuse p 5). Hankija on mh näinud ette, et Lepingu lisas 4 „Talihoolduse päevik“ tuleb esitada lähtudes Eesti Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusandmetest mahasadanud lume maht järgmiselt – „sademete kogus, mm“. Nii peaks ka TK osa I p 1.2.10 nägema ette konkreetse mahu mm-tes ja ajavahemiku, mille jooksul mahasadanuna käsitletaks lume kogust niivõrd suurena, et selle äraveoks on aega 3 päeva (koheselt äravedamise asemel). Teenuse osutamise tingimuste muutmine Teenuse osutamise aja muutmine 18. Lepingu p 6.2 järgi „Tellijal on õigus muuta Tööde teostamise tähtaegu vastavalt ilmastikuoludele“. 19. Kõik talihooldustööd tehakse sõltuvana ilmastikust – ilmastikuolud määravad selle, millised Lepingu mahtu kuuluvaid hooldustöid on vaja hetkel teha (kas tõrjuda libedust, sahata lund vmt) ning selle, millal tuleb nendega alustada (libeduse teke, lumesaju algus määrab hooldustsükli algusaja). Hankija on vastusena antud tingimuse tähenduse kohta viidanud (enda vastustele, milles on viidatud) Määruse § 2 lg-le 2 ning, et Hankijal puudub võimalus prognoosida, kas hankelepingu kehtivuse perioodil Määrust muudetakse või mitte. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija vastus ei anna mingit infot Lepingu p 6.2 tähenduse ega vajalikkuse kohta. 20. Vaidlustaja jääb selle juurde, et AD peab nägema ette hooldusprotseduuride teostamise tähtajad hooldustsüklitena (vt vaidlustuse p 11), mis on olulised tehnilise kirjelduse tingimused (vt vaidlustuse p 5) ning õigusvastane on tingimus, mis võimaldaks Hankijal neid vastavalt oma suvaotsustusele Lepingu täitmise käigus muuta (Lepingu p 6.2 on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2). Teenuse mistahes tingimuste muutumine 21. TK I osa p 1.2 sätestab: „Töövõtja peab korraldama ööpäevase talihoolduse 7 (seitse) päeva nädalas ja kindlustama tee seisundinõuete (määrus nr 92) talviste seisundinõuete osa, Sillamäe linnas kehtivas heakorraeeskirjas ja kõigis neid uuendavalt või täiendavalt kehtestatud õigusaktides toodud tingimuste täitmise.“ 22. Hankijale on juhitud tähelepanu, et põhjendatud ei saa olla nõuda Lepingu täitmist pakkumuses esitatud hinnaga juhul, kui muudetakse Määrust või Sillamäe linna kehtivat heakorraeeskirja või kehtestatakse muudes õigusaktides teenuse osutamise tingimusi. Tingimuste muutmine Töövõtjast sõltumatult viisil, mis suurendab Töövõtja kulusid Lepingu täitmisel, ei saa olla „äririsk“, mille kandmist saaks mõistlikult nõuda Töövõtjalt. Iseäranis kehtib see Sillamäe heakorraeeskirja osas, mis on Hankija enda akt (üldkorraldus). Kui Hankija arvates ei ole tegemist riskiga, mille realiseerumine on 8 tõenäoline (vt Hankija selgitused), siis ei ole Hankijal ka põhjendatud vajadust taolise tingimuse järgi (RHS § 3 p 2). VÕS § 42 lg 3 p 14 järgi on mh tühine tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi. Sillamäe elanike palkamine 23. Lepingu p 3.6 sätestab: „Suviste haljastustööde teostamisel kasutab Töövõtja mitte vähem kui 70 % ulatuses tööjõuna Sillamäe elanikke.“ Tegemist on RHS § 3 p-ga 2 vastuolus oleva tingimusega. Töövõtjale ei saa panna kohustust võtta mingeid inimesi tööle, sh nõudega järgida, et nende elukoht oleks spetsiifiliselt Sillamäe. Tasustamist puudutavate Lepingu tingimuste ebaselgus 24. Lepingu p 3.11 sätestab: „Ettenägematute ilmastikuolude korral (tormituul, maru, lumetorm) asub Töövõtja Töid teostama operatiivselt ilma erikorralduseta, kindlustamaks linna normaalse elutegevuse. Sel juhul tasutakse tööde eest, mis ületavad Lepingus kokkulepitut, aktis märgitud töömahu alusel.“ Seega Lepingu tingimused näevad ettenägematute ilmastikuolude korral lisatasu maksmise. 25. Vastusena ettepanekule näha ette konkreetsed ühikuhinnad, mille alusel tasu makstakse, teatas Hankija: „tööde teostamine ettenägematute ilmastikuolude korral on pakkuja äririsk ja tasustatakse pakkumuse maksmustabelis toodud hindade alusel.“ Lepingu p 3.11 on seega ilmselgelt vastuolus RHS § 3 p-ga 2. 26. On võimatu mõista, kas ettenägematute ilmastikuolude korral tasutakse Töövõtjale lisaks pakkumuses ette nähtud n-ö korralisele tasule täiendavalt või ei, ning kui tasutakse, siis milliste tööde eest ja millises mahus ning veel olulisemana, milliste hindade alusel. AD vormil 10 „Pakkumuse maksumuse tabel“ Lepingu järgsed tööd jaotatud 4-ks:  linna territooriumi ja heakorraelementide korrashoid;  haljastuse: puude, põõsaste, lillepeenarde hooldamine;  auguremont külmseguga;  promenaadi hooldamine (sh tualettruumi hooldamine); ning igaühe kohta tuleb esitada 3 maksumust:  perioodi 01.03.2023 - 29.02.2024. a;  perioodi 01.03.2024 - 28.02.2025. a ja  perioodi 01.03.2025 - 28.02.2026. a kohta. Teenuse osutamise tingimuste ebaselgus 27. TK osa I p-s 1.1 toodud tabelis (jrk nr 3) on esitamata talviste hooldustööde osas objektidele „väljakud, parklad ja munitsipaalobjektide juurdesõiduteed“ (30 196 m²) nõutav seisunditase. Hankija on selgitanud, et „kehtestatud on seisunditase 2“, kuid ei ole nõuet viinud ADsse (mittevastavus TKle esitatavatele nõuetele, vt vaidlustuse p 5). RHS § 46 lg 3 järgi ei tohi AD kohta antavad selgitused sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Konkreetse seisunditaseme nõue on kahtlemata eeltoodud tingimustele vastav teave. 9 Leppetrahvid 28. Lepingu p 8.1.1 järgi: Juhul, kui teostatud Tööde hindamisel tehakse kindlaks objektid (teed, kõnniteed, väljakud, kvartalisisesed läbisõiduteed, munitsipaalobjektidele juurdesõiduteed, muruplatsid jt), /…/ vähendatakse lepingulist tasu järgmiselt: juhul, kui Tööd on jäetud tegemata või on tehtud ebakvaliteetselt, vähendatakse tasu 3000 (kolm tuhat) eurot iga ebakvaliteetselt tehtud Töö fikseeritud juhu kohta.“ 29. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Ka VAKO on varasemas analoogses vaidluses sedastanud, et leppetrahv, mis ei ole kehtestatud maksimaalmäärana, vaid ühe absoluutsummana, on ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuivõrd kõikide kohustuste rikkumine ei ole võimalike tagajärgede poolest võrreldav ning nende ühesugune sanktsioneerimine põhjendamatu13. 30. Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu p 8.1.1 on õigusvastane (RHS § 3 p 1), kuivõrd ilmselgelt põhjendamatu on mitte eristada sanktsioneerimisel seda:  millised tööd (millisel objektil, millises mahus) on tegemata või tehtud ebakvaliteetselt (võrdle Lepingu p-dega 8.1.4 ja 8.1.5, kus 1000 euro ja 2000 euro suuruse leppetrahvi eeldusena peab olema enam kui 25 % ulatuses teostamata või teostatud ebakvaliteetselt vastavalt lumekoristuse või libedusetõrjetööde mahtudest või teiste tööde mahtudest);  kas Tööd on jäänud üldse tegemata või on tehtud ebakvaliteetselt;  ning kui on tehtud ebakvaliteetselt, siis sõltumata ebakvaliteetsuse määrast (ehk sellest, kas kõrvalekalle kvaliteedinõuetest oli väike või mitte) ja/või rikutud kvaliteedinõude olulisusest/mitteolulisusest (ehk sellest, kas rikuti olulist võib ebaolulist kvaliteedinõuet). 31. Lepingu p 8.1.7 järgi peab Töövõtja tasuma Tellija poolt Lepingu ülesütlemisel (mida Tellijal on võimalik teha ka juhul, kui ühe kuu jooksul on mistahes töö mistahes ulatuses jäänud tegemata või mingilgi moel mittevastav (vt Lepingu p 8.1.1)), leppetrahvi, mille suuruseks on 3 % Lepingu maksumusest iga Lepingu kehtivuse lõpuni jäänud kalendrikuu kohta. Leping peaks kestma 36 kuud ehk sisuliselt on iga täitmata jääva kalendrikuu eest leppetrahv suurem, kui tinglikult oleks teenustasu selle kuu jooksul teenuse osutamise eest (36 kuud x 3 % = 108 %). Arvestades, et Leping peaks kehtima 36 kuud, siis juhul, kui need 2 rikkumist juhtuksid esimesel kuul, oleks leppetrahvi suuruseks (35 x 3 =) 105 % Lepingu hinnast (?!). Lähtudes eeldatavast maksumusest, mis Hankija selgituse kohaselt on 2 884 256 eurot, tähendaks see tinglikult iga täitmata jäänud kuu kohta leppetrahvi (2 884 256 / 36 = ) 80 118,22 eurot. Vaidlustaja on seisukohal, et taoliselt leppetrahvi suuruse määratlemine on ebamõistlik ning leppetrahv ebamõistlikult suur (RHS § 3 p 2). 32. Ebamõistlikult kõrgetel leppetrahvidel on ilmselgelt tõrjuv mõju Hankest osalemisele (RHS § 3 p 3). 13 VAKO 27.05.2014. a otsus nr 83-15/160448, p 20 10 IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 33. Juhindudes RHS § 193 lg-st 1 palub Vaidlustaja VAKO-l hankemenetluse ka viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 08.02.2023. a. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. Ei ole teada huvisid, mis võiksid üles kaaluda vajaduse kohustada Hankijat viima AD RHSi nõuetega vastavusse ja anda võimalus õiguspäraste AD alusel pakkumuse esitamiseks isikule, kellel selleks võimalus on (Tänavapuhastuse AS on Eestis üks suurimaid linnatänavate hooldusega tegelev ettevõte). V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 34. Arvestades pakkumuste esitamise tähtaega (mis on algne, mitte pikendatud) on vaidlustus tähtaegne (RHS § 189 lg 2 p 2). 35. Vaidlustaja soovib vaidlustuse lahendamist istungil. Juhul, kui asi lahendatakse kirjalikus menetluses, palub Vaidlustaja määrata esimeseks tähtaeg Hankijale (võimalike täiendavate seisukohtade esitamiseks) ning sellele järgnevalt tähtaeg Vaidlustajale (Hankija täiendavatele seisukohtadele vastamiseks). 36. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv14. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 1. Volikiri 2. Riigilõivu tasumist tõendav dokument 14 Vt lisa 2 11
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel