31.01.2023
Riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post
[email protected]
Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS
Registrikood 10346917
Järve tn 37, 11314 Tallinn
Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper
Advokaadibüroo Tepper & Partnerid
E-post
[email protected]
Hankija: Sillamäe Linnavalitsus
Registrikood 75003909
Kesk tn 27, 40231 Sillamäe
E-post
[email protected]
VAIDLUSTUS
hankes viitenr 259275
I TAOTLUSED
Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198,
1) peatada viivitamatult Sillamäe Linnavalitsuse riigihanke „Sillamäe linna
territooriumi hooldamine ja puhastamine” (viitenr 259275) hankemenetlus;
2) kohustada Sillamäe Linnavalitsust viima riigihanke „Sillamäe linna
territooriumi hooldamine ja puhastamine” (viitenr 259275) alusdokumendid
vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud
nõuetega;
3) mõista Sillamäe Linnavalitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv
ja õigusabikulud.
II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD
1. Sillamäe Linnavalitsus (Hankija) viib läbi riigihanget „Sillamäe linna territooriumi
hooldamine ja puhastamine” (viitenr 259275)“ (Hange), mille kehtivad alus-
dokumendid (AD) on kättesaadavad eRHRst, sh hankelepingu projekt (Leping) ja
Tehniline kirjeldus (TK).
2. Pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 08.02.2023. a.
3. Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja) on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt
vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal võimalus ja Vaidlustaja
soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD
oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja
1 Vt lisa 1
OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550
[email protected]
Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1
Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks,
põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt.
III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED
4. RHS § 98 lg 1 järgi peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu
esemeks olevate teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega
proportsionaalsed. Pikaajalise praktika järgi tuleneb eeltoodust mh, et
kvalifitseerimistingimusena ei ole asjakohane nõue, mis ei ole sobilik või on
ülemäärane kontrollimaks pakkuja suutlikkust täita konkreetne hankeleping.
5. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad
sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu
tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline
kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas
valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet
kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate
asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1
järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete
kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu
eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.
Kuivõrd RHS § 87 lg 1 p 1 võimaldab teenust kirjeldada üksnes
(kasutus)omaduste või (funktsionaalsete) nõuete kaudu, ei ole Hankijal õigust
näha hanke alusdokumentides ette täpset teenuse osutamise viisi. Ka VAKO
on asunud seisukohale, et teenuse funktsionaalseks omaduseks ei saa olla
mitte teenuse osutamise viis, vaid teenuse osutamise „tulemus“ (nt puhtad
kõnniteed), millest tulenevalt ei või nt hankija kohustada pakkujat teostama töid
väikesemõõduliste puhastusmasinatega, kui pakkuja võib tehniliselt teostada
töid ka käsitsi jne2.
VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal
ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud
kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel
võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik
ligikaudne ulatus3. Samuti ei saa arvestades RHS § 87 lg-t 1 olla tehnilises
kirjelduses sellist kohustust, millise kohustuse peaks pakkuja hankelepingu
alusel täitma ja leping näeb ette ka vastutuse selle kohustuse täitmise või
mittenõuetekohase täitmise eest, kuid millise kohustuse täitmine ei sõltu
pakkujast4.
Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused
sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks
on aga nende võrreldavus.
RHS § 46 lg 1 võimaldab pakkujatel saada riigihanke alusdokumente
puudutavaid selgitusi või selgitust võimaldavaid dokumente asjakohase
selgitustaotluse esitamise korral 3 tööpäeva jooksul alates selle esitamise
hetkest. Kohtupraktikas on leitud, et juhul, kui tehnilises kirjelduses esitatud
nõuete põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus, siis
2 VAKO 19.12.2014. a otsus nr 294-14/156643, p 18.4.3.3.4.6
3 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33
4 VAKO 29.06.2012. a otsus nr 127-12/134552, p 8
2
põhjendamiskohustuse täitmata jätmist saab hankijale ette heita juhul, kui
selliseid selgitusi on hankija käest küsitud5. Käesoleval juhul on Hankijale
esitatud AD kohta küsimused, millele ei ole antud arusaadavaid vastuseid ega
ADd korrigeeritud.
6. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSs eraldi
reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti
(hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava
hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu
esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. “RHS § 3 p-dest 2 ja 3
tuleneb see, et hankija ei tohi hankelepingu tingimuste määratlemisel kitsendada
pakkujate ringi, kehtestades pakkujate jaoks ebamõistlikke ja põhjendamatult
karme tingimusi. Seega on hankelepingu täitmise tähtaeg vastuolus RHS § 3
punktidega 2 ja 3 siis kui: -sellega kitsendatakse pakkujate ringi; -see ei ole reaalne
ja põhjendatud6”.
Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste
vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus
hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja
kontrollitavus7. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed
ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on
VAKO rõhutanud ka teistes lahendites8.
Hankeleping on tüüptingimustel sõlmitav leping VÕS § 35 lg 1 tähenduses,
millest tulenevalt on tühine tingimus, mis lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,
lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist
lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tingimusega on lepingust
tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt
rikutud (VÕS § 42 lg 1). VÕS § 42 lg-s 3 sätestatud tingimuste puhul
eeldatakse, et need on ebamõistlikult kahjustavad. RHS § 197 lg 1 p-st 5
järeldub, et hankijat tuleb kohustada hanke alusdokumentide mitte üksnes
RHSga, vaid ka teiste õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimiseks.
Tingimus, mis ei ole kooskõlas seadusega, on sellega vastuolus ning Hankijat
tuleb kohustada selle muutmiseks. Tingimuse “tühisus” on üksnes
vaidlustamata tingimuse „õiguslik tagajärg“.
Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on AD kehtestamisel rikkunud õigusakte
järgmiselt.
Õigusvastased kvalifitseerimistingimused
7. Hankepassi osa IV jao C „Tehniline ja kutsealane suutlikkus“ jaotise „Töövahendid,
seadmed ja tehniline varustus“ kohaselt peab pakkujal olema teede ja haljasalade
ning rannapromenaadi aastaringseks hooldamiseks ja puhastamiseks mh alltoodud
tehnika, mille nõudmine on arusaamatu ja põhjendamatu (tingimused dubleeritud ka
AD nn üldosa p-s 5.3.9).
7.1. Kallur lumerootoriga lume eemale viskamiseks – 1 tk. Hankijalt on küsitud,
millega on põhjendatud nõue, et lumerootor peab olema konkreetselt kalluri
5 TalRingKo 20.03.2012. a otsus nr 3-11-1300, p 11
6 VAKO 15.02.2012. a otsus nr 18-12/130420, p 8.2
7 Samas, p 8.4
8 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6
3
küljes, kui lumerootorit on mh võimalik kasutada haagituna madelauto
(liikumatu kastiga, kallur on liikuva (kallutatava) kastiga) või traktori vm
liikurmasina külge. Hankija vastus, mille järgi: „eelpool nimetatud
kvalifitseerimistingimus kasutavatele sõidukitele ja seadmetele on kehtestatud
tehnika kasutamise optimeerimiseks ja universaalse kasutamise eesmärgil“, on
sisutu. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et Hanke tingimused ei keela
hankelepingu täitmisel kasutada suuremat hulka tehnikat, kui on nõutud
kvaliftseerimistingimustega (ehk piiratud ei ole see, kas ja kuidas iga pakkuja
tehnika kasutust „optimeerib“). Lisaks on traktoreid mh nõutud
kvalifitseerimistingimustega ning pole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks neid
ei võiks lumerootoriga töötamiseks kasutada.
7.2. Traktorid lumesahaga, käsilumepuhur, puisteri ja tagaharjaga kõnniteede
jaoks – 2 tk. Hankijalt on küsitud, milline on Hankija poolt nõutav traktori külge
kinnitatud käsilumepuhur. Hankija vastusest, mille kohaselt „Käsilumepuhur
peab olema selline, mida saab kasutada objektidel, kus pole võimalik kasutada
muud tehnikat“, ei ole arusaadav, millise masina (milliste lisadega traktori)
olemasolu nõutakse – lisaks lumesahale, puisterile ja tagaharjale peab traktor
olema veel varustatud käsilumepuhuriga.
7.3. Tänavapuhastusmasin teede puhastamiseks porist ja mustusest – 1 tk,
tänavapuhastusmasin, tänavapuhastusmasin kõnniteede puhastamiseks
porist ja mustusest – 1 tk. Hankijalt on küsitud, milliste masinate olemasolu
Hankija teede jaoks täiendavalt „tänavapuhastusmasinana“ nõuab, arvestades,
et nii teede kui kõnniteede puhastamiseks on juba eraldi nõutud tagaharjaga
traktoreid (traktorid lumesaha ja tagaharjaga sõiduteede jaoks – 3 tk, traktor
lumesahaga, käsilumepuhuri, puisturi ja tagaharjaga kõnniteede jaoks – 2 tk)),
samuti vaakumimurit ja survepesutehnikat (veoauto teede survepesuks ja
kastmiseks – 1 tk). Hankija vastus, mille kohaselt „tänavapuhastusmasin on
vajalik sõiduteede koristustöödeks“, ei ole arusaadav. Tänavaid puhastataksegi
porist ja mustusest kas harjaga, vaakumimuriga või siis survepesutehnikaga.
7.4. Vaidlustaja on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud osas ei vasta
kvalifitseerimistingimused RHS § 98 lg-le 1:
lumerootori tööks peaks saama pakkuja kasutada ükskõik millist selleks
sobivat masinat,
ei ole olemas käsilumepuhuriga traktorit ja
lisaks harjadega varustatud traktoritele, vaakumimurile ning survepesuks
ja kastmiseks vajalike seadmetega veoautole, ei ole põhjendatud nõuda
täiendavalt veel mingeid „tänavapuhastusmasinaid“, mille puhul pole ka
arusaadav, milliseid masinaid silmas peetakse.
Õigusvastased, sh vastuolulised ja ebaselged teenuse osutamise tingimused
8. AD nn üldosa p 2.4, Lepingu p-d 2.1 ja 12.1 (teenuse osutamise algusaeg)
Lepingu p 12.1 järgi jõustub Leping 01.03.2023. a ja kehtib kuni 28.02.2026. a ning
Lepingu p 2.1 kohaselt on Lepingu objektiks hooldustööd ajavahemikul
01.03.2023. a kuni 28.02.2026. a. Vaidlustaja on seisukohal, et eeltoodud tingimused
on õigusvastased (RHS § 3 p-d 1, 2 ja 3) järgmistel põhjustel.
Pakkujalt ei saa eeldada Hanke eseme mahtu arvestades vajaliku tehnika,
materjalide jne omandamist, aga samuti 24/7 valve- ja/või dispetšerteenistuse
sisseseadmist (AD nn üldosa p 5.3.14) veel enne, kui on kindel, kas pakkuja saab
4
üldse Lepingu või mitte. Tegemist on mahuka investeeringuga, mille tegemiseks
puudub aga igasugune ettevalmistusaeg ehk ettevalmistusaja puudumise tõttu tuleb
käsitleda Hanget suunatuna tänasele teenusepakkujale (kes saab olla ainus isik,
kellel on juba kõik teenuse osutamiseks vajalikud masinad ja seadmed, aga samuti
muud ressursid omandatud, võetud kasutusse, teenuse alustamistingimused
täidetud). RHS § 3 p 3 kohustab Hankijat ühemõtteliselt tagama Hankel konkurentsi
ning Hankijat tuleb kohustada antud põhimõttega vastuolus olevate tingimuste
muutmiseks, täpsemalt teenuse osutamise algusaja kehtestamiseks mõistliku
ajavahemikuna pärast hankelepingu sõlmimist. Arvestades vajalike masinate ja
seadmete hulka, samuti nii nende kui ka materjalide (eeskätt kloriidid, sõelmed jmt)
Eestisse toomiseks kuluvat aega, aga ka muude ettevalmistavate toimingute
tegemiseks (sh 24/7 valve- ja/või dispetšerteenistuse sisseseadmiseks) kuluvat
aega, ei saa mõistlik ettevalmistusaeg teenuse osutamisele asumiseks olla lühem kui
3 kuud hankelepingu sõlmimisest.
Nimelt isegi kui jätta kõrvale vaidlustusmenetlus, siis juhul kui eeldada, et Hankija
teeb pakkumiste esitamise järgselt (08.02.2023. a) kõik nõutavad otsused ja
toimingud nt 3 tööpäeva jooksul, ei jääks tulenevalt Hankija otsuste teatavaks
tegemisele järgnevast 14 kalendripäevasest kohustuslikust ooteajast hankelepingu
sõlmimiseks, Lepingu täitmisele asumise ettevalmistamiseks mingit aega –
hankelepingu saaks sõlmida (08.02.2023. a + 3 tööpäeva + 14 kalendripäeva =)
01.03.2023. a ehk samal päeval kui tuleks teenuse osutamisega alustada
(01.03.2023. a). Tulenevalt käesoleva vaidlustuse alusel toimuvast vaidlustus-
menetlusest on hankelepingu sõlmimine 01.03.2023. a-ks igal juhul välistatud.
Hankija vastus küsimusele seoses ettevalmistusaja puudumisega, jätab mulje, et
Hankija ei ole mõistnud tõstatatud probleemi („Hankija ei pikenda pakkumuste
esitamise tähtaega“). Hankija peab siiski nägema ette mõistliku ettevalmistusaja.
Ka VAKO on oma praktikas leidnud, et ei ole mõistlik eeldada pakkujalt hankelepingu
täitmiseks vajalike täiendavate investeeringute tegemist olukorras, kus temaga
hankelepingu sõlmimine ei ole kindel9. Lisaks on VAKO korduvalt leidnud, et
ettevalmistusaeg peab olema piisav ning sellisena ei saa käsitleda olukorda, kus
pakkumus on võimalik reaalselt esitada ainult ühel ettevõtjal – taolist olukorda
põhjustav tingimus on vastuolus RHS § 3 p-des 2 ja 3 sätestatud proportsionaalsuse
nõudega ja olemasoleva konkurentsi ärakasutamise nõudega.10 VAKO on asunud
täiendavalt seisukohale, et mõistliku pikkusega perioodi ette nägemine pakkumuste
esitamise ning hankelepingu täitmisega alustamise vahele peaks kaasa aitama ka
väiksemate ettevõtjate huvile esitada pakkumust ja ühtlasi tagama konkurentsi
efektiivse ärakasutamise.11 Lisaks on VAKO viidanud, et Hankijal on kohustus
hinnata, kas ta jõuab enne olemasoleva teenusepakkujaga lepingu lõppemist mitte
üksnes hankemenetluse läbi viia, vaid ka seda, kas pakkujal on enne teenuse
osutamisega alustamist piisavalt aega ettevalmistumiseks.
Teenuse osutamine kindlaks kella-ajaks
9 VAKO 01.09.2017. a otsus nr 124-17/188025, p 10.2 alap 1
10 VAKO 14.04.2014. a otsus nr 62-14/149254, p 6.4.3
11 VAKO 18.02.2015. a otsus nr 20-15/155704, p 8
5
9. TKs on hulgaliselt punkte, mis nõuavad teatud objektidel või teatud hooldustööde
tegemist talihoolduse puhul kindlaks kella-ajaks.
Tingimused TK osas I:
Bussipeatuste ning ülekäigukohtade lumest ja jääst puhastamine ja libeduse
likvideerimine kella 07:00-ks, nende hoidmine puhastatud korras ja mittelibedatena
(TK osa I p 1.2.1).
Treppide puhastamine (astmed peavad olema lumest ja jääst täielikult puhtad) ja
libeduse likvideerimine kella 7.00-ks, nende hoidmine puhastatud ja mittelibedas
seisundis (TK osa I p 1.2.2).
Puhastama lumest liiklussõlmede ohutussaared. Libeduse likvideerimine soola,
liiva, graniitkillustiku ja teiste libedusetõrjevahendite kasutamisega 332,2 tuh. m2
suuruselt pinnalt kella 07:00-ks (TK osa I p 1.2.3).
Talihooldust teostatakse iga päev seisunditaseme tagamiseks:
- Tase 4 talvist hooldust nõudvad tänavad - kella 07:00-ks;
- Tase 3 talvist hooldust nõudvad tänavad - kella 08:00-ks;
- Tase 2 talvist hooldust nõudvad tänavad - kella 09:00-ks (TK osa I
p 1.2.16).
TK tingimused osas II:
Jalgteede, sildade ja treppide lumest ja jääst puhastamine ja libeduse
likvideerimine kella 08:00-ks, nende hoidmine puhastatud korras ja
mittelibedatena (TK osa II p 1.2.7).
10. TK sissejuhatuse järgi tuleb hankelepingu täitmisel järgida Majandus- ja
taristuministri 18.07.2015. a määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“ (Määrus).
Seisundi nõuded on nõuded, millele teed peavad vastama lume, jää,
haardelisuse jne osas. Need on kehtestatud vastavalt Määruse lisas 8 „Tee
talvised seisundinõuded“ ja lisa 10 tabeli 2 „Kergliiklustee talihoolduse nõuded“
esimeses kahes osas („Üldised nõuded“; „Lumekihi kriitiline paksus“).
Hooldustsükkel on aeg, mille jooksul tuleb tagada seisundi nõuetele vastavus
ning see on kehtestatud tundides vastavalt Määruse nr 92 lisas 9 „Hooldustsükli
aeg tundides“ ja lisa 10 tabeli 2 „Kergliiklustee talihoolduse nõuded“ kolmandas
osas „Hooldustsükli aeg“. Hooldustsükli aeg hakkab vastavalt Määruse § 27 lg-
le 2 kulgema libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest.
Seega ei näe Määrus ette seisundinõuete saavutamist kindlaks kellaajaks.
Töövõtja ei saa määrata seda, millal hakkab lund sadama või millal tekib
libedus ning ebaproportsionaalne, asjakohatu ja põhjendamatu (RHS § 3 p 2)
on nõuda, et Töövõtja teostaks hooldustööd mingiks konkreetseks kellaajaks
sõltumatuna sellest, kui palju konkreetsel hetkel on aega hooldustööde
tegemiseks (tulenevalt sellest, millal on tekkinud libedus, hakanud lund sadama
ning kui kaua on sealt veel jäänud Hankija poolt määratud kellaaja
saabumiseni). Nagu Hankijale viidati ka esitatud küsimustes – VAKO on
analoogseid, talihoolduse täpselt mingiks konkreetseks kellaajaks teostamise
nõudeid käsitlenud mitmetes enda lahendites ning asunud seisukohale, et need
ei ole lubatavad. Tehnilise kirjelduse tingimus, „mis ei lähtu hooldustsükli
tegelikust pikkusest, vaid kehtestab tee talviste seisundinõuete taastamise
kohustuse kellaajaliselt (sõltumata sellest, kas selle täitmine on reaalselt
6
võimalik)“, ei ole kooskõlas Määrusega (lahendi ajal määrus nr 45) ja RHS §
3 p-dega 1 ja 2 (lahendi ajal p-d 2 ja 3)12.
11. On õige, et Määruse § 2 lg 2 võimaldab tee omanikul rakendada tee seisundile
täiendavaid nõudeid, kehtestada kõrgemat seisunditaset või kõrgemaid
seisundinõudeid, sh lühendada hooldustsükli aegasid. Hankija arvamus, et viidatud
säte võimaldab nõuda hooldustööde teostamist kindlaks kellaajaks, on ebaõige.
Tehnika, töötajate jm ressursside planeerimiseks peab olema ADst selgelt
arusaadav, kui kiiresti tuleb erinevate objektide vastavus kehtestatud nõuetele
saavutada ehk milline on hooldustsükkel - kui pikk on aeg tundides, mille jooksul
Töövõtja peab saavutama kehtestatud seisundinõuded (milline aeg ei saa olla n-ö
„määratlemata suurus“ - igakordselt sõltuvuses sellest, millal libedus tekib, lund
hakkab sadama ning kui kaua on sealt veel jäänud Hankija poolt määratud kella-aja
saabumiseni).
Teenuse osutamise aja muutumine
Libeduse tõrjumisel
12. TK osa I p 1.2.7 järgi tuleb linna tänavate talihooldusel tagada „Ootamatu libeduse
saabumisel libedustõrje korraldamine hiljemalt 30 min jooksul.“
13. Vaidlustaja jääb selle juurde, et AD peab nägema ette hooldusprotseduuride
teostamise tähtajad hooldustsüklitena (vt vaidlustuse p 11), mis on olulised tehnilise
kirjelduse tingimused (vt vaidlustuse p 5) ning need peavad olema selgelt
arusaadavad. Vastavalt Määruse § 27 lg-le 2 algab igasugune hooldustsükkel
„libeduse tekkest“ (või lumesaju või tuisu algusest). Hankija selgitus, et „ootamatu“
libeduse all tuleks mõista libedust, mis on tekkinud „ilmastikuolude kiire muutuse
korral (õhutemperatuuri järsud muutused jmt)“, ei arvesta lihtsat tõsiasja, et libedus
tekibki ilmastikuolude muutumisel ning ei oma n-ö mõju poolest (on libe, libedus tuleb
tõrjuda) mingit vahet sõltuvana sellest, kui kiiresti on libedus tekkinud.
14. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankijal ei saa olla põhjendatud vajadust seada
libeduse tõrjumise kiirus sõltuvusse sellest, kui kiiresti on libedus tekkinud. TK I osa
p 1.2.7 on vastuolus nii RHS § 3 p-ga 2 kui teiste RHSi nõuetega TK-le (vt vaidlustuse
p 5).
Lume äraveol
15. TK osa I p 1.2.10 sätestab: „Lume laadimine lumekuhjadesse (vallide kõrgus ei tohi
ületada 60 cm 10 meetri ulatuses enne ja pärast ülekäike ning ristmikke) ja äravedu
kohe pärast lumekuhjade moodustumist, juhul kui korraga sajab maha suur hulk lund,
siis veetakse lumekuhjad ära kolme kalendripäeva jooksul nende moodustumisest.
Sahkharjamisel tekkinud vallid, mis raskendavad juurdepääsu ja sissesõitu,
likvideeritakse koheselt pärast põhitee puhastamist.“
16. Hankijalt on püütud täpsustada, kuidas mõista kategooriat „suur hulk lund“, millest
sõltub see, kas lumi tuleb ära vedada kohe või 3 kalendripäeva jooksul. Tegemist on
olulise ajalise vahega, millest sõltub, millises mahus tuleks planeerida hankelepingu
12 VAKO 19.12.2014. a otsus nr 294-14/156643, p 9.4
7
täitmiseks vajalikkku ressurssi (tehnikat, töötajaid jm). Hankija on selgitanud, et
Hankija on pidanud silmas äärmuslikke ilmastikutingimusi, mil on maha sadanud
tavapärasest suurem maht lund. Teadaolevalt on olnud kõigil viimastel talvedel väga
lumerohkeid perioode, mistõttu on põhjendamatult ebamäärane, mida mõista
„tavapärase“ mahuna (mis sajab mingi perioodi jooksul). Hankijal tuleb täpsustada
ebaselget tingimust, mis oluliselt mõjutab pakkumuse maksumust.
17. Praegusel kujul on TK osa I p 1.2.10 vastuolus nii RHS § 3 p-ga 2 kui teiste RHSi
nõuetega TK-le (vt vaidlustuse p 5). Hankija on mh näinud ette, et Lepingu lisas 4
„Talihoolduse päevik“ tuleb esitada lähtudes Eesti Keskkonnaagentuuri
ilmavaatlusandmetest mahasadanud lume maht järgmiselt – „sademete kogus, mm“.
Nii peaks ka TK osa I p 1.2.10 nägema ette konkreetse mahu mm-tes ja ajavahemiku,
mille jooksul mahasadanuna käsitletaks lume kogust niivõrd suurena, et selle
äraveoks on aega 3 päeva (koheselt äravedamise asemel).
Teenuse osutamise tingimuste muutmine
Teenuse osutamise aja muutmine
18. Lepingu p 6.2 järgi „Tellijal on õigus muuta Tööde teostamise tähtaegu vastavalt
ilmastikuoludele“.
19. Kõik talihooldustööd tehakse sõltuvana ilmastikust – ilmastikuolud määravad selle,
millised Lepingu mahtu kuuluvaid hooldustöid on vaja hetkel teha (kas tõrjuda
libedust, sahata lund vmt) ning selle, millal tuleb nendega alustada (libeduse teke,
lumesaju algus määrab hooldustsükli algusaja). Hankija on vastusena antud
tingimuse tähenduse kohta viidanud (enda vastustele, milles on viidatud) Määruse §
2 lg-le 2 ning, et Hankijal puudub võimalus prognoosida, kas hankelepingu kehtivuse
perioodil Määrust muudetakse või mitte. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija vastus
ei anna mingit infot Lepingu p 6.2 tähenduse ega vajalikkuse kohta.
20. Vaidlustaja jääb selle juurde, et AD peab nägema ette hooldusprotseduuride
teostamise tähtajad hooldustsüklitena (vt vaidlustuse p 11), mis on olulised tehnilise
kirjelduse tingimused (vt vaidlustuse p 5) ning õigusvastane on tingimus, mis
võimaldaks Hankijal neid vastavalt oma suvaotsustusele Lepingu täitmise käigus
muuta (Lepingu p 6.2 on vastuolus RHS § 3 p-dega 1 ja 2).
Teenuse mistahes tingimuste muutumine
21. TK I osa p 1.2 sätestab: „Töövõtja peab korraldama ööpäevase talihoolduse 7
(seitse) päeva nädalas ja kindlustama tee seisundinõuete (määrus nr 92) talviste
seisundinõuete osa, Sillamäe linnas kehtivas heakorraeeskirjas ja kõigis neid
uuendavalt või täiendavalt kehtestatud õigusaktides toodud tingimuste täitmise.“
22. Hankijale on juhitud tähelepanu, et põhjendatud ei saa olla nõuda Lepingu täitmist
pakkumuses esitatud hinnaga juhul, kui muudetakse Määrust või Sillamäe linna
kehtivat heakorraeeskirja või kehtestatakse muudes õigusaktides teenuse osutamise
tingimusi. Tingimuste muutmine Töövõtjast sõltumatult viisil, mis suurendab Töövõtja
kulusid Lepingu täitmisel, ei saa olla „äririsk“, mille kandmist saaks mõistlikult nõuda
Töövõtjalt. Iseäranis kehtib see Sillamäe heakorraeeskirja osas, mis on Hankija enda
akt (üldkorraldus). Kui Hankija arvates ei ole tegemist riskiga, mille realiseerumine on
8
tõenäoline (vt Hankija selgitused), siis ei ole Hankijal ka põhjendatud vajadust taolise
tingimuse järgi (RHS § 3 p 2). VÕS § 42 lg 3 p 14 järgi on mh tühine tüüptingimus,
millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus
nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi.
Sillamäe elanike palkamine
23. Lepingu p 3.6 sätestab: „Suviste haljastustööde teostamisel kasutab Töövõtja mitte
vähem kui 70 % ulatuses tööjõuna Sillamäe elanikke.“ Tegemist on RHS § 3 p-ga 2
vastuolus oleva tingimusega. Töövõtjale ei saa panna kohustust võtta mingeid
inimesi tööle, sh nõudega järgida, et nende elukoht oleks spetsiifiliselt Sillamäe.
Tasustamist puudutavate Lepingu tingimuste ebaselgus
24. Lepingu p 3.11 sätestab: „Ettenägematute ilmastikuolude korral (tormituul, maru,
lumetorm) asub Töövõtja Töid teostama operatiivselt ilma erikorralduseta,
kindlustamaks linna normaalse elutegevuse. Sel juhul tasutakse tööde eest, mis
ületavad Lepingus kokkulepitut, aktis märgitud töömahu alusel.“ Seega Lepingu
tingimused näevad ettenägematute ilmastikuolude korral lisatasu maksmise.
25. Vastusena ettepanekule näha ette konkreetsed ühikuhinnad, mille alusel tasu
makstakse, teatas Hankija: „tööde teostamine ettenägematute ilmastikuolude korral
on pakkuja äririsk ja tasustatakse pakkumuse maksmustabelis toodud hindade
alusel.“ Lepingu p 3.11 on seega ilmselgelt vastuolus RHS § 3 p-ga 2.
26. On võimatu mõista, kas ettenägematute ilmastikuolude korral tasutakse Töövõtjale
lisaks pakkumuses ette nähtud n-ö korralisele tasule täiendavalt või ei, ning kui
tasutakse, siis milliste tööde eest ja millises mahus ning veel olulisemana, milliste
hindade alusel. AD vormil 10 „Pakkumuse maksumuse tabel“ Lepingu järgsed tööd
jaotatud 4-ks:
linna territooriumi ja heakorraelementide korrashoid;
haljastuse: puude, põõsaste, lillepeenarde hooldamine;
auguremont külmseguga;
promenaadi hooldamine (sh tualettruumi hooldamine);
ning igaühe kohta tuleb esitada 3 maksumust:
perioodi 01.03.2023 - 29.02.2024. a;
perioodi 01.03.2024 - 28.02.2025. a ja
perioodi 01.03.2025 - 28.02.2026. a kohta.
Teenuse osutamise tingimuste ebaselgus
27. TK osa I p-s 1.1 toodud tabelis (jrk nr 3) on esitamata talviste hooldustööde osas
objektidele „väljakud, parklad ja munitsipaalobjektide juurdesõiduteed“ (30 196 m²)
nõutav seisunditase. Hankija on selgitanud, et „kehtestatud on seisunditase 2“, kuid
ei ole nõuet viinud ADsse (mittevastavus TKle esitatavatele nõuetele, vt vaidlustuse
p 5). RHS § 46 lg 3 järgi ei tohi AD kohta antavad selgitused sisaldada uut teavet,
ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud
pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu.
Konkreetse seisunditaseme nõue on kahtlemata eeltoodud tingimustele vastav
teave.
9
Leppetrahvid
28. Lepingu p 8.1.1 järgi: Juhul, kui teostatud Tööde hindamisel tehakse kindlaks
objektid (teed, kõnniteed, väljakud, kvartalisisesed läbisõiduteed,
munitsipaalobjektidele juurdesõiduteed, muruplatsid jt), /…/ vähendatakse lepingulist
tasu järgmiselt: juhul, kui Tööd on jäetud tegemata või on tehtud ebakvaliteetselt,
vähendatakse tasu 3000 (kolm tuhat) eurot iga ebakvaliteetselt tehtud Töö fikseeritud
juhu kohta.“
29. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tühine tüüptingimus, millega nähakse ette, et lepingupool
peab kohustuse rikkumise korral maksma ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Ka VAKO
on varasemas analoogses vaidluses sedastanud, et leppetrahv, mis ei ole
kehtestatud maksimaalmäärana, vaid ühe absoluutsummana, on ilmselgelt
ebaproportsionaalne, kuivõrd kõikide kohustuste rikkumine ei ole võimalike
tagajärgede poolest võrreldav ning nende ühesugune sanktsioneerimine
põhjendamatu13.
30. Vaidlustaja on seisukohal, et Lepingu p 8.1.1 on õigusvastane (RHS § 3 p 1), kuivõrd
ilmselgelt põhjendamatu on mitte eristada sanktsioneerimisel seda:
millised tööd (millisel objektil, millises mahus) on tegemata või tehtud
ebakvaliteetselt (võrdle Lepingu p-dega 8.1.4 ja 8.1.5, kus 1000 euro ja 2000
euro suuruse leppetrahvi eeldusena peab olema enam kui 25 % ulatuses
teostamata või teostatud ebakvaliteetselt vastavalt lumekoristuse või
libedusetõrjetööde mahtudest või teiste tööde mahtudest);
kas Tööd on jäänud üldse tegemata või on tehtud ebakvaliteetselt;
ning kui on tehtud ebakvaliteetselt, siis sõltumata ebakvaliteetsuse määrast
(ehk sellest, kas kõrvalekalle kvaliteedinõuetest oli väike või mitte) ja/või rikutud
kvaliteedinõude olulisusest/mitteolulisusest (ehk sellest, kas rikuti olulist võib
ebaolulist kvaliteedinõuet).
31. Lepingu p 8.1.7 järgi peab Töövõtja tasuma Tellija poolt Lepingu ülesütlemisel (mida
Tellijal on võimalik teha ka juhul, kui ühe kuu jooksul on mistahes töö mistahes
ulatuses jäänud tegemata või mingilgi moel mittevastav (vt Lepingu p 8.1.1)),
leppetrahvi, mille suuruseks on 3 % Lepingu maksumusest iga Lepingu kehtivuse
lõpuni jäänud kalendrikuu kohta. Leping peaks kestma 36 kuud ehk sisuliselt on iga
täitmata jääva kalendrikuu eest leppetrahv suurem, kui tinglikult oleks teenustasu
selle kuu jooksul teenuse osutamise eest (36 kuud x 3 % = 108 %). Arvestades, et
Leping peaks kehtima 36 kuud, siis juhul, kui need 2 rikkumist juhtuksid esimesel
kuul, oleks leppetrahvi suuruseks (35 x 3 =) 105 % Lepingu hinnast (?!). Lähtudes
eeldatavast maksumusest, mis Hankija selgituse kohaselt on 2 884 256 eurot,
tähendaks see tinglikult iga täitmata jäänud kuu kohta leppetrahvi (2 884 256 / 36 = )
80 118,22 eurot. Vaidlustaja on seisukohal, et taoliselt leppetrahvi suuruse
määratlemine on ebamõistlik ning leppetrahv ebamõistlikult suur (RHS § 3 p 2).
32. Ebamõistlikult kõrgetel leppetrahvidel on ilmselgelt tõrjuv mõju Hankest osalemisele
(RHS § 3 p 3).
13 VAKO 27.05.2014. a otsus nr 83-15/160448, p 20
10
IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS
33. Juhindudes RHS § 193 lg-st 1 palub Vaidlustaja VAKO-l hankemenetluse ka
viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral
Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna
pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 08.02.2023. a. Pakkumuse esitamise
tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on
käesolev vaidlustus esitatud. Ei ole teada huvisid, mis võiksid üles kaaluda vajaduse
kohustada Hankijat viima AD RHSi nõuetega vastavusse ja anda võimalus
õiguspäraste AD alusel pakkumuse esitamiseks isikule, kellel selleks võimalus on
(Tänavapuhastuse AS on Eestis üks suurimaid linnatänavate hooldusega tegelev
ettevõte).
V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
34. Arvestades pakkumuste esitamise tähtaega (mis on algne, mitte pikendatud) on
vaidlustus tähtaegne (RHS § 189 lg 2 p 2).
35. Vaidlustaja soovib vaidlustuse lahendamist istungil. Juhul, kui asi lahendatakse
kirjalikus menetluses, palub Vaidlustaja määrata esimeseks tähtaeg Hankijale
(võimalike täiendavate seisukohtade esitamiseks) ning sellele järgnevalt tähtaeg
Vaidlustajale (Hankija täiendavatele seisukohtadele vastamiseks).
36. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv14.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristina Uuetoa-Tepper
Vandeadvokaat
Lisad:
1. Volikiri
2. Riigilõivu tasumist tõendav dokument
14 Vt lisa 2
11