dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise teatise kohta

Rahandusministeerium · 3. veebruar 2023
Viit
11-3.1/850-1
Registreeritud
3. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2023
Vastutaja
Andres Kuningas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.1850-1 03.02.2023 Väljaminev kiri.asice1636 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 03.02.2023 nr 11-3.1/850-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise teatise kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad „Teatises ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta“ (COM(2022) 583) esitatud ettepanekute kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann Rahandusminister Lisad: 1. Seletuskiri – 8 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel Andres Kuningas 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2023 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise teatise kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri seisukohad „Teatises ELi majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta“ (COM(2022) 583) esitatud ettepanekute kohta: 1.1. Toetame reeglitepõhist liikmesriikide eelarvepoliitika koordinatsiooni, mille alusväärtusteks on eelarvepuudujäägi aastane piirtase 3% sisemajanduse kogutoodangust ja riigi võla piirtase 60% sisemajanduse kogutoodangust. 1.2. Toetame eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsioonis üleminekut mitmeaastasele ajahorisondile. 1.3. Peame oluliseks, et suurema võlakoormusega riikide puhul oleks tagatud reaalne võlakoormuse vähenemine. 1.4. Nõustume Euroopa Liidu tasemel jooksva eelarvejärelevalve tegemisega keskpikaks perioodiks määratud kulukasvu trajektoori alusel, mida võib riiklikes eelarvereeglites kohaste näidikutega täiendada. Eelarvejärelevalve aluseks oleva mõõdiku võib määrata kujul, mis ei piira Riigikogu pädevust riigieelarve menetlemisel. 1.5. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jääb vabadus kasutada riigisiseselt alternatiivseid täiendavaid mõõdikuid. 1.6. Toetame riikide kulutrajektooride avaldamist eelarveprotsessi käivitumisel, mis aitaks suurendada eelarve koordinatsiooni läbipaistvust. 1.7. Toetame majandus- ja eelarvekavades eelarvepoliitika kestlikkuse riske arvesse võtvat riigipõhist lähenemist, mis väljenduks ka kavade sisus. Oluline on protsessi käigus tagada riikide võrdne kohtlemine ja reeglite läbipaistvus. 1.8. Peame oluliseks, et majandus- ja eelarvepoliitika kava on liikmesriigi oma ja võimaldaks reageerida ka muutuvatele oludele. Toetame kava kohta arvamuse ning selle poliitika koordineerimise ja järelevalve kontekstis siduvate lubaduste (võla vähendamise kavaga seotud reformi- ja investeeringute kohustused) fikseerimist Euroopa Liidu Nõukogu otsusega. 1.9. Peame oluliseks sanktsioonide raamistiku olemasolu. Nõustume, et sanktsioonid võivad olla rohkem mainekahjuga seotud. 1 1.10. Ei toeta ettepanekut laiendada eelarvenõukogude mandaati poliitika hindamisele. 1.11. Nõustume makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamise ja korrigeerimise menetluse ennetava rolli tugevdamisega. Menetlus peaks sisaldama süvendatud dialoogi komisjoniga ja suuremat fookust suundumustele ja vastumeetmetele. Samuti peame vajalikuks hinnata ja jälgida euroala tasakaalustamatuste tuvastamise koondnäitajaid. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ning Eesti seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2 Eesti seisukohad Euroopa Liidu majanduse juhtimise teatise (KOM(2022) 583) kohta 1. Sissejuhatus 2022. aasta 9. novembril avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise ettepanekutega ELi majandusjuhtimise raamistiku reformiks. Sellele eelnes 2020. aasta veebruaris käivitatud avalik konsultatsioon1, et saada hinnangut ja tagasisidet ELi majandusjuhtimise efektiivsusele ning vastavusele muutunud väljakutsetele. Eelkõige keskendus küsitlus ELi eelarvereeglite2 täiendamiseks aastatel 2011 ja 2013 vastu võetud nn 6- ja 2-pakis sisaldunud õigusaktidele. Koroonapandeemia puhkedes samal kevadel arutelu seiskus ning eelarvereeglite nõue parandada struktuurset eelarvepositsiooni keskpika eesmärgi suunas pandi vabastusklausli alusel ajutiselt pausile, et kõigil liikmesriikidel oleks võimalus tervisekriisis oma majandust toetada. Vabastusklauslit pikendati 2024. aastani tulenevalt eelkõige energiakriisi kompenseerimise vajadusest. 2021. aasta lõpus viis komisjon läbi uue konsultatsiooni3, kaasates juba ka pandeemiakriisi kogemuse. Eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ja neid ettevalmistavad töögrupid arutasid konsultatsiooni raames tõstatatud küsimusi 2022. aasta I poolaastal. Need arutelud olid ka liikmesriikide sisendiks komisjonile käesolevas teatises sisalduvate ettepanekute tegemiseks. Teatise põhjal peetavate arutelude tulemusena peaks kujunema liikmesriikide poolne juhis komisjonile, milliste õiguslike või käitumispraktikate muutmise ettepanekutega lähikuudel välja tulla. Komisjon jätkab 2023. aastal Euroopa poolaasta raames jooksvalt ka eelarvepoliitiliste soovituste tegemist, et suunata liikmesriikide eelarvekäitumist lühikeses perspektiivis. Seisukohad on koostanud Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Seisukohtade kujundamisel on arvestatud ka järgmiste majandusjuhtimise raamistiku reformi erinevates etappides kinnitatud seisukohtadega: - Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2020. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 5. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri 2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri 2021. a istungil“. - Vabariigi Valitsuse 3. märtsil 2022. aastal kinnitatud seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta. - Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2022. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 2. detsembri 2022. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 5. detsembri 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 6. detsembri 2022. a istungil“. 1 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/economy-finance/com_2020_55_en.pdf. 2 Stabiilsuse ja kasvu pakt, SGP. 3 Commission relaunches the review of EU economic governance (europa.eu). 1 2. Komisjoni ettepanekutest Komisjoni ettepanekute eesmärk on ELi majandusjuhtimise raamistiku lihtsustamine ja parema toimivuse tagamine. Suurenema peaks liikmesriikide endi vastutustunne ja tugevnema reeglite jõustamine. Finants- ja pandeemiakriisi kogemusest püütakse leida tasakaalu võla vähendamise ja majanduskasvu toetamise võimaluste vahel. Siht on vabastusklausli lõppedes 2024. aastal taaskäivitada raamistik juba uuendatud kujul. 2.1 Eelarve- ja majanduspoliitika juhtimise raamistik Tõhusalt toimiv reeglite süsteem eeldab nii arusaadavate arvuliste piirväärtuste kui ka nende jõustamismehhanismi olemasolu. Komisjon teeb ettepaneku koondada liikmesriigi fiskaal-, reformi- ja investeerimiseesmärgid erinevatest kavadest ühtsesse terviklikku keskpika perioodi majandus- ja eelarvepoliitika kavasse ning lisada näidikuid edusammude jälgimiseks. Eesmärk on tagada, et raamistik oleks oma komponentide lõikes järjepidev, ühildaks paremini makromajandus- ja eelarvepoliitikat ning kokkuvõttes tagaks tõhusa koordineerimise ja järelevalve. Eelarve aastase nominaalse puudujäägi (3% SKPst) ja riigi võlataseme (60% SKPst) piirväärtused uue ettepanekuga ei muutu. Need väärtused on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingu protokollis. Reformi põhifookus on võla jätkusuutlikkusel. Kõrgema võlatasemega riikide puhul eelkõige sellel, et võla vähendamisel uuesti piirväärtuseni jõudmiseks ei oleks kärpenõuded liiga järsud, mis raskendaks majanduskasvu kahjustades eesmärgi saavutamist ja õõnestaks reeglite usaldusväärsust. Samas peab võla vähendamine olema varasest suurema kindlusega tagatud. Usaldusväärsete eelarvereeglite toimimine ja makrofinantsstabiilsust ohustavate riskide jälgimine ning euroala killustatuse vähenemine aitab ka Euroopa Keskpangal paremini oma hinnastabiilsuse eesmärki saavutada. 2.2 Riiklikud majandus- ja eelarvepoliitika kavad Komisjoni ettepaneku järgi on uuendatud eelarveraamistiku muudatuste keskmes riiklikud 4 aasta pikkused majandus- ja eelarvepoliitika kavad. Need hõlmavad eelarvepoliitika kõrval ka struktuuripoliitikat laiemalt, tuues ELi ühises raamistikus kokku iga liikmesriigi eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustused. Kava sisaldab riigipõhiseid fiskaalnäitajate trajektoore, prioriteetseid avaliku sektori investeeringuid ja reformikohustusi, mis koos tagaksid järkjärgulise ja püsiva võla vähendamise ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu. Lisaks peaks kavast nähtuma, kuidas viib riik ellu Euroopa poolaasta raames välja antud riigipõhiseid soovitusi ning ELi strateegilisi prioriteete (rohe-, energia-, digipööre jt) ja teeb vajalikke ümberkorraldusi võimalike makrotasakaalustamatuste vältimiseks või korrigeerimiseks. Eelarveraamistikuga kehtestatakse nõuded, mis suunavad liikmesriigi võlataseme kokku lepitud perspektiivis langusele või tagavad selle püsimise riigi jaoks jõukohasel tasemel. Samuti nõuab raamistik eelarvepuudujäägi püsimise keskpikas vaates allpool piirväärtust 3% SKTst. Kava aluseks on komisjoni poolt kõrge ja keskmise võlatasemega liikmesriigile komisjoni poolt välja pakutud võlakoormuse vähendamise pikaajaline arengurada (reference 2 multiannual adjustment path), mis omakorda tugineb komisjoni võla teenindamise jätkusuutlikkuse analüüsi raamistikule ja metoodikale (DSA, debt sustainability analysis). Riigil on võimalik taotleda majandus- ja eelarvepoliitika kava esimesele neljale aastale kolm aastat pikendust, kui võetakse kohustus teha selle aja sees riigirahanduse jätkusuutlikkust ja majanduskasvu potentsiaali suurendavaid investeeringuid, millel võib olla lühiajaliselt netokulusid suurendav iseloom. 2.3 Riigipõhine lähenemine ELi eelarvereeglite praegune järelevalveraamistik nõuab kõikidelt piirväärtustest hälbivatelt liikmesriikidelt ühetaolise reegli järgi korrektsiooni, olenemata konkreetse riigi võlapositsioonist ja eelarveriskidest. Võla suhe SKPsse ja võla dünaamika on liikmesriigiti väga erinev ning viimased kriisid on lahknevusi riikide vahel veelgi võimendanud. Osade riikide võlatase ületab 90% SKPst ja kahel juhul isegi 150% SKPst. Teistel on võlg alla 60% SKPst ning paljudel jääb võlg vahemikku 60–90% SKPst. Praegu kehtiv reegel (nn 1/20 reegel) võib teatud tingimustel liikmesriikidelt eeldada jõupingutust, mis ohustab majanduskasvu ja sellega ka riigi võimet oma võlga teenindada. Komisjon teeb ettepaneku minna üle riskipõhisemale järelevalveraamistikule, mis aitaks kasutusele võtta riigipõhise võla vähendamise kriteeriumi, säilitades samaaegselt nõude hoida eelarvepuudujääk usutavalt alla 3% SKPst. Võlgade jätkusuutlikkuse eesmärgi toomine ELi eelarvereeglite põhifookusesse on kooskõlas ELi asutamislepingus sätestatud majandus- ja rahaliidu eelarve-eeskirjade põhieesmärgiga. Nende peamine funktsioon on ära hoida eelarvepoliitika elluviimisel suuri vigu, mis võivad põhjustada negatiivsed kõrvalmõjusid teistele liikmesriikidele ja rahaliidule tervikuna. Riiklikud mitmeaastased majandus- ja eelarvepoliitika kavad peaksid tagama jätkusuutliku võla vähendamise eelarve järkjärgulise konsolideerimise ning reformide ja investeeringute kaudu. 2.4 Majandus- ja eelarvepoliitika kava koostamine ja kinnitamine Majandus- ja eelarvepoliitika kava koostab liikmesriik, arutades selles sisalduva eelarvekava, reformid ja investeeringud läbi komisjoniga. Kui kava saab komisjonilt positiivse hinnangu, esitatakse see nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu poolt kinnitatud kavad peaksid seejärel kogu perioodi vältel raamistama liikmesriikide eelarveid läbi siduvate kululagede. Et anda reformideks aega ja investeeringuteks stabiilsust, saaks kava üle vaadata ja muuta alles pärast minimaalselt nelja aasta möödumist. Varasem muutmine on võimalik erakorraliste asjaolude ilmnemisel, mille tõttu pole senise kava elluviimine enam võimalik. Muudatused peavad läbima sama heakskiitmise protsessi. Põhinäitajaks, mille alusel määratakse kindlaks eelarve kohandamiskava ja teostatakse ELi tasandil iga-aastast eelarvejärelevalvet, soovitab komisjon võtta eelarve netokulude kasvu4 koos sellest tuletatud iga-aastaste kululagedega. Komisjoni hinnangul oleks see lihtsamini jälgitav ning ka läbipaistvam kui praegu kasutatav struktuurse tasakaalu alusel määratud keskpika eelarve eesmärgi sihtimine. Liikmesriikidele jääb siiski vabadus kasutada siseriiklike riigieelarve reeglite rakendamiseks soovi korral alternatiivseid näitajaid (sh struktuurne 4 Netokulude all mõistetakse kulusid ilma intressikulude ja majandustsüklist sõltuvate töötusega seotud kuludeta. Lisaks arvatakse välja ka Euroopa Liidu eelarvest ning lähiaastatel ka taaste- ja vastupidavusrahastust ning täiendavate tulumeetmete arvel tehtavad kulud. 3 tasakaal), mille kohandustee kinnitatavate kululagede alusel on võimalik välja arvutada. Kokkulepitud mitmeaastane esmaste netokulude graafik peaks tagama, et võlg hiljemalt kohanemisperioodi lõpuks (kas 4 või 4+3 aastat) väheneb või püsib jätkusuutlikul tasemel ning et eelarvepuudujääk püsib kogu perioodi jooksul alla 3% SKPst. Väikese võlaga liikmesriikidel tuleb järgida eelarvedefitsiidi piirväärtust (sealjuures alustades kõrgema puudujäägiga kui 3% SKPst tuleb puudujääk viia allapoole 3% nelja aastase perioodi lõpuks) ning hoida eelarvepositsioon piisavalt tugev, et võlakoormus liiga kiiresti ei kasvaks. 2.5 Majandus- ja eelarvepoliitika kava elluviimine ja iga-aastane seire Liikmesriikidele antaks rohkem vabadust oma eelarve kujundamisel, kuid selle vastukaaluks oleks mitmepoolne järelevalve ELi tasemel järjepidevam. Kavade rakendamise järelevalve ja võimalike jõustamisotsuste aluseks oleksid liikmesriikide iga-aastased eduaruanded. Lisaks eelarvearuandlusele oleks neis üksikasjalikult kirjeldatud keskpika perioodi plaanidega hõlmatud reformide ja investeeringute elluviimist. Euroala riikidele jääks kehtima ka nõue esitada iga-aastaselt valitsuses heaks kiidetud eelarve-eelnõu põhjal eelarvekava Euroopa Komisjonile hindamiseks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP) jääks uuendatud reeglistikus samaks ja algatataks, kui rikutakse piirväärtust 3% SKPst (nn puudujäägipõhine ülemäärane eelarvepuudujääk). See on ELi eelarvejärelevalves juba väljakujunenud element, mis on olnud eelarvekäitumise mõjutamisel tõhus ning mida poliitikakujundajad ja avalikkus tänu selle lihtsusele hästi mõistavad. Võlakriteeriumi (nn võlapõhine EDP) alusel käivitatav menetlus rakendub suure võlaga riigi puhul kõrvalekaldumisel kokkulepitud neto-kulupiirangust. Mõõduka riigivõla probleemiga liikmesriikides võib lahknevus kavast kaasa tuua ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamise, kui hälvet hinnatakse oluliseks rikkumiseks. Nähakse ette mehhanism reformide ja investeeringute elluviimise ergutamiseks, mis kindlustaks liikmesriigile võimaldatud pikema kohanemisperioodi eelduseks olevate reformi- ja investeerimiskohustuste täitmise. Kui riigid ei täida riigipõhise majandus- ja eelarvepoliitika kava eelduseks antud reformi- ja investeerimiskohustusi, siis muudetakse kava uuesti rangemaks. Komisjoni kaalub sanktsioonidele ulatuslikumat rolli, mis muuhulgas näeb ette trahvisummade vähendamise. Sellega peaks kasvama tõenäosus, et sanktsioone rikkumise korral reeglite jõustamiseks ka kasutatakse. Samuti on kaalumisel võimalus lisada finantssanktsioonidele mainesanktsioonid – näiteks liikmesriikide poliitikavalikute Euroopa Parlamendile selgitamise kohustus. Euroopa Komisjoni vaates saaks riikide poliitilist osalust ja omavastutust tõsta suurema rolli andmisega riiklikele eelarvenõukogudele. Eelarvenõukogud hindaksid majandus- ja eelarvepoliitika kavade aluseks olevaid eeldusi ning kavandatud meetmete piisavust võla jätkusuutlikkuse ja riigipõhiste keskpika perioodi eesmärkide täitmiseks ning jälgiksid kava täitmist. 2.6 Makromajanduslike tasakaalustamatuste tuvastamine ja korrigeerimine Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse eesmärk on teha varakult kindlaks võimalikud makromajanduslikud riskid, hoida ära kahjuliku makromajandusliku tasakaalustamatuse teket ja korrigeerida juba tekkinud tasakaalustamatust. Selle menetluse 4 reformimise ettepanekud keskenduvad komisjoni ja liikmesriikide vahelisele süvendatud dialoogile, mis aitaks kujundada parema ühise arusaama menetluse raames kindlaks tehtud probleemidest ja nende lahendamiseks vajalikest poliitikameetmetest. See omakorda kohustaks liikmesriike lisama oma keskpika perioodi majandus-ja eelarvepoliitika kavasse reformid ja investeeringud, mis on vajalikud tasakaalustamatuse ennetamiseks või korrigeerimiseks. Makromajanduslikus keskkonnas, mida iseloomustavad uued ja muutuvad riskid, tuleks makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ennetavat rolli veelgi tugevdada. Tasakaalustamatust tuleks hinnata ettevaatavalt, et see varakult avastada ja sellega tegeleda. Tasakaalustamatuse korrigeerimise hindamisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata suundumustele ja sellele, kas tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks on rakendatud poliitikameetmeid. Seetõttu soovib komisjon parandada menetluse ennetavaid omadusi ning olla nii häiremehhanismi kui ka süvaanalüüsi etappide mõõdikute kasutamisel rohkem tulevikku vaatav. Selleks tahetakse edaspidi suuremat tähelepanu pöörata vooindikaatoritele. Riikide kohta tehakse süvaanalüüse sagedamini, mis peaks aitama kiiremini reageerida ning ennetada tõsiste tasakaalustamatuste kuhjumist. Kiireneks ilmnenud tasakaalustamatuste korrigeerimine ja riikide väljumine menetlusest. Teise elemendina püüab komisjon hinnangutesse tuua rohkem ELi ja euroala mõõdet, et tuua välja liikmesriikide poliitikaotsuste koosmõju. 2.7 Komisjoni ettepanekutest tulenev ja võimalik edasine menetlus Ootus on, et liikmesriigid jõuaksid majanduse juhtimise raamistiku reformi elementides üksmeelele enne vabastusklausli lõppemist 2024. aastal ning seega enne liikmesriikide 2024. aasta eelarvemenetlusi. Teatises välja pakutud ettepanekute arutelude ja nõukogult saadavate suuniste põhjal kaalub komisjon seadusandlike ettepanekute esitamist. Uued eelarvepoliitika suunised järgnevaks perioodiks annab komisjon 2023. aasta esimeses kvartalis. Need hõlbustavad eelarvepoliitika koordineerimist ning liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamist 2024. aastaks ja pärast seda. Suunised kajastavad üldist majanduskeskkonda, iga liikmesriigi majanduse seisu ja käesolevas teatises sätestatud suundi tingimusel, et selleks ajaks saavutatakse liikmesriikide vahel piisav ühisosa. 2023. aasta kevadeks koostatakse suunised riigipõhiste soovituste vormis. 3. Seisukohad 3.1. Toetame reeglitepõhist liikmesriikide eelarvepoliitika koordinatsiooni, mille alusväärtusteks on eelarve puudujäägi aastane piirtase 3% sisemajanduse kogutoodangust ja riigi võla piirtase 60% sisemajanduse kogutoodangust. Peame oluliseks, et ühegi eelkõige euroala riigi eelarveolukorra võimalik järsk halvenemine ei ohustaks teiste liikmesriikide majanduse ja riigirahanduse väljavaadet või kogu euroala stabiilsust. Hoolikalt läbi mõeldud ja rangelt jõustatud eelarvereeglid koos makromajanduslike tasakaalustamatuste seirega aitavad tagada selleks vajaliku distsipliini. Eelarvereeglid aitavad luua usaldust, et ELi ja eriti euroala riikide eelarvepoliitikad ning sellest kujunevad võlatasemed on jõukohased ning toetavad kestlikku majanduskasvu. Numbriliste piirväärtuste kaotamine või kahtluse tekitamine, et reformiga toimub reeglite märkimisväärne leevendamine, vähendaks nende usaldusväärsust. 5 3.2. Toetame eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsioonis üleminekut mitmeaastasele ajahorisondile. Euroopa Komisjoni ettepanekus on kesksel kohal võla vähendamise reegel5, mille järgi 60% tasemest suurema võlaga riik peaks igal aastal oma võlakoormat vähendama 1/20 ulatuses 60% piiri ületavast võlaosast. Sellest lähtudes võib võla vähendamise samm kujuneda osade riikide jaoks liiga nõudlikuks ja majanduskasvu kahjustavaks eriti oludes, kus pandeemia- ja Ukraina sõjaga kaasnenud energiakriisi tõttu on riikide võlatasemed toetusmeetmete tõttu veelgi kasvanud. Ettepaneku järgi saaksid riigid kohanemiseks rohkem aega, mille jooksul saab teha riigirahandust tugevdavaid ja majanduskasvu toetavaid reforme. Võla vähendamise samm kujuneks vastavalt riigi võlakoormuse tasemele ja pikemale prognoositrajektoorile (muutusteta poliitika eeldusel), arvestades seejuures võla jätkusuutlikkuse riske ja ka pikaajalist kulusurvet. 3.3. Peame oluliseks, et suurema võlakoormusega riikide puhul oleks tagatud reaalne võlakoormuse vähenemine. Näeme riski, et komisjoni ettepanekud ei pruugi viia tegeliku võlavähenduseni, kuna võla vähendamist nähakse ette alles programmi neljandal aastal, või seitsmendal, kui riik küsib pikendust reformide ja investeeringute tõttu. On üsna tõenäoline, et nii pika aja pärast on makromajanduslik ja eelarve olukord prognoositust erinev, mistõttu ei pruugi tegelik võlavähendus olla ka programmi järgimisel pikas vaates tagatud. 3.4. Nõustume Euroopa Liidu tasemel jooksva eelarvejärelevalve tegemisega keskpikaks perioodiks määratud kulukasvu trajektoori alusel, mida võib riiklikes eelarvereeglites kohaste näidikutega täiendada. Eelarvejärelevalve aluseks oleva mõõdiku võib määrata kujul, mis ei piira Riigikogu pädevust riigieelarve menetlemisel. Pikaajalise võlavähenduseesmärgi saavutamiseks keskenduks Euroopa Komisjon liikmesriikide riigirahanduse seires Euroopa Liidu tasandil edaspidi iga-aastasele kulude arengule ja mitte enam struktuurse tasakaalu mõõdikule, mis tugines raskesti mõõdetavatele hinnangutele majandustsükli seisu ja majanduse kasvupotentsiaali kohta. Uus mõõdik võib olla lihtsam hoomata ja avalikkusele selgitada, kuid oma olemuses baseerub samuti rohketel eeldustel ning keerukal metoodikal. Samuti on testimata sellise lahenduse, mis ilmselt halbadel aegadel on poliitiliselt populaarne, rakendamine aegadel, mil tulusid laekub prognoosist rohkem, aga nende alusel kulusid suurendada ei saa. 3.5. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jääb vabadus kasutada riigisiseselt täiendavaid alternatiivseid mõõdikuid. Kululagede pikaajaline fikseerimine ettepandud kujul võib tähendada muutusi liikmesriikide eelarveprotsessides. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus kehtestada ja kasutada ELi tasemel jälgitavate uute mõõdikute kõrval siseriiklikult alternatiivseid mõõdikuid nii piisava eelarvepositsiooni parandussammu seadmisel kui ka kodumaiste eelarvereeglite ülesehituses. 5 Kehtinud 2011. aastast, oli üks element ELi eelarvereeglite täienduseks vastu võetud kuuest õigusaktist koosnenud paketist (nn kuuspakk) 6 3.6. Toetame riikide kulutrajektooride avaldamist eelarveprotsessi käivitumisel, mis aitaks suurendada eelarve koordinatsiooni läbipaistvust. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse huvides on positiivne Euroopa Komisjoni algatus arvutada ühistel alustel välja ning avaldada kõigi liikmesriikide jaoks netokulude trajektoor. Näeksime, et seda tehtaks ka madala võlaga riikide jaoks, sest vastupidisel juhul puuduvad nende jaoks eelarvestamisel erilised piirangud ja võlg liigub paratamatult 60% suunas. 3.7. Toetame majandus- ja eelarvekavades eelarvepoliitika kestlikkuse riske arvesse võtvat riigipõhist lähenemist, mis väljenduks ka kavade sisus. Oluline on protsessi käigus tagada riikide võrdne kohtlemine ja reeglite läbipaistvus. Komisjoni välja pakutud majandus- ja eelarvepoliitika kavade formaat koondaks ühte tervikusse nii liikmesriikide eelarvepoliitilised plaanid (stabiilsusprogramm), konkurentsivõimekavad, makrotasakaalustamatuste likvideerimise kavad kui uue elemendina ka kavandatavate reformide ja investeeringute plaanid. Eeldame, et riskipõhine lähenemine mõjutab ka konkreetse riigi kava sisu. See tähendab, et väikse kestlikkuse riskiga riigi puhul järgib kava peamiselt praeguse stabiilsusprogrammi sisuloogikat ning muud elemendid on tagasihoidlikumad ning kajastaks eelkõige meie kava riigipõhiste soovituste täitmiseks. EL taseme programmdokumendid ei mõjuta siseriiklike strateegiadokumentide menetlust ega staatust. Meie puhul näiteks „Eesti 2035“. Ettepaneku järgi on uus raamistik paindlikum ja riikide eripäradega arvestav. See on põhjendatud, kui liikmesriikide vahelised erisused on suured, et reeglitest tulenevad nõuded ei osutuks ülemäära rangeks ja nii halvemal juhul võla jätkusuutlikkuse eesmärgile vastu töötavaks. 60% SKPst ületava võlaga liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika kavade aluseks on komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsil põhinev kulukasvu trajektoor. Kava elemendid pakub välja liikmesriik ja need arutatakse läbi komisjoniga. Siin võib peituda risk, et osadel riikidel on läbirääkimisteks nii rohkem kaalu kui ka võimekust. Riikide võrdset kohtlemist aitaks tagada riski teadvustamine ning reeglite ja protsesside selgus ja läbipaistvus. 3.8. Peame oluliseks, et majandus- ja eelarvepoliitika kava on liikmesriigi oma ja võimaldaks reageerida ka muutuvatele oludele. Toetame kava kohta arvamuse ning selle poliitika koordineerimise ja järelevalve kontekstis siduvate lubaduste (võla vähendamise kavaga seotud reformi- ja investeeringute kohustused) fikseerimist Euroopa Liidu Nõukogu otsusega. Komisjoni ettepanek näeb ette vähemalt 4-aastast majandus- ja eelarvepoliitikakava, mida muudetaks ainult erakorraliste asjaolude puhul. Selline lähenemine võib praktikas siiski osutuda liialt jäigaks, arvestades kiirelt muutuvaid olusid, aga ka valimisi, millest tulenevalt poliitilised prioriteedid võivad muutuda. Võimalus kava muutmiseks on liikmesriigi soovil küll ette nähtud, aga sel juhul tuleb läbida kogu ettenähtud protseduur uuesti. Kuna kavad kinnitatakse nõukogu otsusega, võiks valitsuse muutuse korral olla kava muutmise taotlemine lihtsam. Siduvaid reformi- ja investeeringute kohustusi näeme ette juhuks, kui riik soovib saada pikemat võla vähendamiskava. 3.9. Peame oluliseks sanktsioonide raamistiku olemasolu. Nõustume, et sanktsioonid võivad olla rohkem mainekahjuga seotud. ELi eelarvereeglite rikkumise puhuks on olemas sanktsioonid, kuid veenvalt rakendatud neid ei ole. Komisjon teeb ettepaneku trahvisummasid vähendada, mis eeldatavalt suurendaks 7 tõenäosust, et rikkumise korral süsteem käivitub ning suurendada sanktsioonide rakendamise automaatsust. Samuti tehakse ettepanek sanktsioonide mõistet laiendada – näiteks võidakse juhul, kui mõni riik kokku lepitud reeglitest oluliselt hälbib ning nii ka teiste riikide või euroala stabiilsust ohustab, kutsuda selle riigi minister Euroopa Parlamenti aru andma. 3.10. Ei toeta ettepanekut laiendada eelarvenõukogude mandaati poliitika hindamisele. Komisjon on teinud ettepaneku sõltumatute eelarvenõukogude tänaseid järelevalve ülesandeid laiendada selliselt, et asutaks hindama ka liikmesriikide poliitikaid (sealhulgas riikide kesk-pikkades kavades sisalduvaid reforme ja investeeringuid), mis aga nõuaks eelarvenõukogude ülesannete ümberkujundamist ning olulisi täiendavaid ressursse ning poliitilisse debatti sekkumist. Samal ajal oleks nõukogu tegevus olulisel määral komisjoni järelevalve funktsioone dubleeriv. Toetame eelarvenõukogude püsimist eelkõige eelarvekavade järelevalvajana. 3.11. Nõustume makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamise ja korrigeerimise menetluse ennetava rolli tugevdamisega. Menetlus peaks sisaldama süvendatud dialoogi komisjoniga ja suuremat fookust suundumustele ja vastumeetmetele. Samuti peame vajalikuks hinnata ja jälgida euroala tasakaalustamatuse tuvastamise koondnäitajaid. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust käsitlevate komisjoni suuniste keskmes on tõhustatud dialoog liikmesriikidega, et ergutada poliitikameetmete rakendamist. Liikmesriikide omanikutunne oleks suurem, kui liikmesriigid ja komisjon jõuaksid paremini ühisele arusaamisele menetluse raames kindlaks tehtud probleemidest ja nende lahendamiseks vajalikust poliitikast. Sellest peaks tulenema liikmesriigi kohustus lisada oma keskpika perioodi struktuursete eelarvepoliitika meetmete kavasse reformid ja investeeringud tasakaalustamatuse ennetamiseks või korrigeerimiseks. Lisaks tuleks tugevdada makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ennetavat rolli olukorras, mida iseloomustavad uued riskid. Nii häiremehhanismi aruandes esitatud esimene tasakaalustamatuse sõelumine kui ka põhjalikes analüüsides esitatud hinnang selle kohta, kas tasakaalustamatust esineb, muudetakse ettevaatavamaks, et tekkivad tasakaalunihked varakult kindlaks teha ja nendega tegeleda. Selle hindamisel, kas tasakaalustamatus on korrigeeritud, paneks reform rohkem rõhku suundumustele, mis eeldatavasti jätkuvad, ja tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks rakendatud poliitikale. Reformi eesmärk on luua makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus, mis keskenduks selgelt liikmesriike mõjutavatele makromajanduslikele probleemidele, ning ühtlasi muudaks reform ka ELi ja euroala tasakaalustamatuse ulatuse paremini nähtavaks, tuues välja ka näidikud kogu euroala kohta. See võib tuua esile ELi ja euroala tervikuna mõjutavad nõrgad kohad ning eri liikmesriikide osa neis probleemides, pakkudes ka konteksti kontrollimiseks, kas liikmesriigi tasandil täheldatud probleemid on riigipõhised või ühised. Samuti aitaks reform arvesse võtta ülekanduvat mõju ja lisada see euroala soovitustesse. 4. Kooskõlastamine Arvamused on esitanud Riigikantselei Strateegiabüroo ja Eesti Pank. Nendega on seisukohtade juures ka arvestatud. Seisukohad olid arutlusel 25. jaanuari 2023. a koordinatsioonikogu koosolekul. 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →