Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 03.02.2023 nr 11-3.1/850-1
[email protected]
Eesti seisukohad Euroopa Liidu
majandusjuhtimise teatise kohta
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad „Teatises ELi
majandusjuhtimise raamistiku reformimise suuniste kohta“ (COM(2022) 583) esitatud
ettepanekute kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
Rahandusminister
Lisad:
1. Seletuskiri – 8 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel
Andres Kuningas 611 3759,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2023 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusjuhtimise teatise kohta
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri seisukohad „Teatises ELi majandusjuhtimise raamistiku
reformimise suuniste kohta“ (COM(2022) 583) esitatud ettepanekute kohta:
1.1. Toetame reeglitepõhist liikmesriikide eelarvepoliitika koordinatsiooni, mille
alusväärtusteks on eelarvepuudujäägi aastane piirtase 3% sisemajanduse kogutoodangust
ja riigi võla piirtase 60% sisemajanduse kogutoodangust.
1.2. Toetame eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsioonis üleminekut mitmeaastasele
ajahorisondile.
1.3. Peame oluliseks, et suurema võlakoormusega riikide puhul oleks tagatud reaalne
võlakoormuse vähenemine.
1.4. Nõustume Euroopa Liidu tasemel jooksva eelarvejärelevalve tegemisega keskpikaks
perioodiks määratud kulukasvu trajektoori alusel, mida võib riiklikes eelarvereeglites
kohaste näidikutega täiendada. Eelarvejärelevalve aluseks oleva mõõdiku võib määrata
kujul, mis ei piira Riigikogu pädevust riigieelarve menetlemisel.
1.5. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jääb vabadus kasutada riigisiseselt alternatiivseid
täiendavaid mõõdikuid.
1.6. Toetame riikide kulutrajektooride avaldamist eelarveprotsessi käivitumisel, mis aitaks
suurendada eelarve koordinatsiooni läbipaistvust.
1.7. Toetame majandus- ja eelarvekavades eelarvepoliitika kestlikkuse riske arvesse võtvat
riigipõhist lähenemist, mis väljenduks ka kavade sisus. Oluline on protsessi käigus tagada
riikide võrdne kohtlemine ja reeglite läbipaistvus.
1.8. Peame oluliseks, et majandus- ja eelarvepoliitika kava on liikmesriigi oma ja võimaldaks
reageerida ka muutuvatele oludele. Toetame kava kohta arvamuse ning selle poliitika
koordineerimise ja järelevalve kontekstis siduvate lubaduste (võla vähendamise kavaga
seotud reformi- ja investeeringute kohustused) fikseerimist Euroopa Liidu Nõukogu
otsusega.
1.9. Peame oluliseks sanktsioonide raamistiku olemasolu. Nõustume, et sanktsioonid võivad
olla rohkem mainekahjuga seotud.
1
1.10. Ei toeta ettepanekut laiendada eelarvenõukogude mandaati poliitika hindamisele.
1.11. Nõustume makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamise ja korrigeerimise
menetluse ennetava rolli tugevdamisega. Menetlus peaks sisaldama süvendatud dialoogi
komisjoniga ja suuremat fookust suundumustele ja vastumeetmetele. Samuti peame
vajalikuks hinnata ja jälgida euroala tasakaalustamatuste tuvastamise koondnäitajaid.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ning Eesti seisukohad Riigikogu juhatusele ja
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
2
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majanduse juhtimise teatise (KOM(2022) 583) kohta
1. Sissejuhatus
2022. aasta 9. novembril avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teatise
ettepanekutega ELi majandusjuhtimise raamistiku reformiks. Sellele eelnes 2020. aasta
veebruaris käivitatud avalik konsultatsioon1, et saada hinnangut ja tagasisidet ELi
majandusjuhtimise efektiivsusele ning vastavusele muutunud väljakutsetele. Eelkõige
keskendus küsitlus ELi eelarvereeglite2 täiendamiseks aastatel 2011 ja 2013 vastu võetud nn
6- ja 2-pakis sisaldunud õigusaktidele. Koroonapandeemia puhkedes samal kevadel arutelu
seiskus ning eelarvereeglite nõue parandada struktuurset eelarvepositsiooni keskpika
eesmärgi suunas pandi vabastusklausli alusel ajutiselt pausile, et kõigil liikmesriikidel oleks
võimalus tervisekriisis oma majandust toetada. Vabastusklauslit pikendati 2024. aastani
tulenevalt eelkõige energiakriisi kompenseerimise vajadusest.
2021. aasta lõpus viis komisjon läbi uue konsultatsiooni3, kaasates juba ka pandeemiakriisi
kogemuse. Eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ja neid ettevalmistavad
töögrupid arutasid konsultatsiooni raames tõstatatud küsimusi 2022. aasta I poolaastal. Need
arutelud olid ka liikmesriikide sisendiks komisjonile käesolevas teatises sisalduvate
ettepanekute tegemiseks. Teatise põhjal peetavate arutelude tulemusena peaks kujunema
liikmesriikide poolne juhis komisjonile, milliste õiguslike või käitumispraktikate muutmise
ettepanekutega lähikuudel välja tulla.
Komisjon jätkab 2023. aastal Euroopa poolaasta raames jooksvalt ka eelarvepoliitiliste
soovituste tegemist, et suunata liikmesriikide eelarvekäitumist lühikeses perspektiivis.
Seisukohad on koostanud Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres
Kuningas (
[email protected], 611 3759) ning kooskõlastanud rahandusministeeriumi
välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected], 611 3195).
Seisukohtade kujundamisel on arvestatud ka järgmiste majandusjuhtimise raamistiku reformi
erinevates etappides kinnitatud seisukohtadega:
- Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2020. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
5. novembri 2021. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 8. novembri
2021. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
9. novembri 2021. a istungil“.
- Vabariigi Valitsuse 3. märtsil 2022. aastal kinnitatud seisukohad Euroopa Komisjoni
teatise „COVID-19-järgne ELi majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta.
- Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2022. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
2. detsembri 2022. a istungil heaks kiidetud „Eesti seisukohad eurorühma 5. detsembri
2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
6. detsembri 2022. a istungil“.
1
https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/economy-finance/com_2020_55_en.pdf.
2
Stabiilsuse ja kasvu pakt, SGP.
3
Commission relaunches the review of EU economic governance (europa.eu).
1
2. Komisjoni ettepanekutest
Komisjoni ettepanekute eesmärk on ELi majandusjuhtimise raamistiku lihtsustamine ja
parema toimivuse tagamine. Suurenema peaks liikmesriikide endi vastutustunne ja
tugevnema reeglite jõustamine. Finants- ja pandeemiakriisi kogemusest püütakse leida
tasakaalu võla vähendamise ja majanduskasvu toetamise võimaluste vahel. Siht on
vabastusklausli lõppedes 2024. aastal taaskäivitada raamistik juba uuendatud kujul.
2.1 Eelarve- ja majanduspoliitika juhtimise raamistik
Tõhusalt toimiv reeglite süsteem eeldab nii arusaadavate arvuliste piirväärtuste kui ka nende
jõustamismehhanismi olemasolu. Komisjon teeb ettepaneku koondada liikmesriigi fiskaal-,
reformi- ja investeerimiseesmärgid erinevatest kavadest ühtsesse terviklikku keskpika
perioodi majandus- ja eelarvepoliitika kavasse ning lisada näidikuid edusammude jälgimiseks.
Eesmärk on tagada, et raamistik oleks oma komponentide lõikes järjepidev, ühildaks paremini
makromajandus- ja eelarvepoliitikat ning kokkuvõttes tagaks tõhusa koordineerimise ja
järelevalve.
Eelarve aastase nominaalse puudujäägi (3% SKPst) ja riigi võlataseme (60% SKPst)
piirväärtused uue ettepanekuga ei muutu. Need väärtused on sätestatud Euroopa Liidu
asutamislepingu protokollis. Reformi põhifookus on võla jätkusuutlikkusel. Kõrgema
võlatasemega riikide puhul eelkõige sellel, et võla vähendamisel uuesti piirväärtuseni
jõudmiseks ei oleks kärpenõuded liiga järsud, mis raskendaks majanduskasvu kahjustades
eesmärgi saavutamist ja õõnestaks reeglite usaldusväärsust. Samas peab võla vähendamine
olema varasest suurema kindlusega tagatud.
Usaldusväärsete eelarvereeglite toimimine ja makrofinantsstabiilsust ohustavate riskide
jälgimine ning euroala killustatuse vähenemine aitab ka Euroopa Keskpangal paremini oma
hinnastabiilsuse eesmärki saavutada.
2.2 Riiklikud majandus- ja eelarvepoliitika kavad
Komisjoni ettepaneku järgi on uuendatud eelarveraamistiku muudatuste keskmes riiklikud
4 aasta pikkused majandus- ja eelarvepoliitika kavad. Need hõlmavad eelarvepoliitika kõrval
ka struktuuripoliitikat laiemalt, tuues ELi ühises raamistikus kokku iga liikmesriigi eelarve-,
reformi- ja investeerimiskohustused. Kava sisaldab riigipõhiseid fiskaalnäitajate trajektoore,
prioriteetseid avaliku sektori investeeringuid ja reformikohustusi, mis koos tagaksid
järkjärgulise ja püsiva võla vähendamise ning jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu. Lisaks
peaks kavast nähtuma, kuidas viib riik ellu Euroopa poolaasta raames välja antud riigipõhiseid
soovitusi ning ELi strateegilisi prioriteete (rohe-, energia-, digipööre jt) ja teeb vajalikke
ümberkorraldusi võimalike makrotasakaalustamatuste vältimiseks või korrigeerimiseks.
Eelarveraamistikuga kehtestatakse nõuded, mis suunavad liikmesriigi võlataseme kokku
lepitud perspektiivis langusele või tagavad selle püsimise riigi jaoks jõukohasel tasemel.
Samuti nõuab raamistik eelarvepuudujäägi püsimise keskpikas vaates allpool piirväärtust 3%
SKTst. Kava aluseks on komisjoni poolt kõrge ja keskmise võlatasemega liikmesriigile komisjoni
poolt välja pakutud võlakoormuse vähendamise pikaajaline arengurada (reference
2
multiannual adjustment path), mis omakorda tugineb komisjoni võla teenindamise
jätkusuutlikkuse analüüsi raamistikule ja metoodikale (DSA, debt sustainability analysis).
Riigil on võimalik taotleda majandus- ja eelarvepoliitika kava esimesele neljale aastale kolm
aastat pikendust, kui võetakse kohustus teha selle aja sees riigirahanduse jätkusuutlikkust ja
majanduskasvu potentsiaali suurendavaid investeeringuid, millel võib olla lühiajaliselt
netokulusid suurendav iseloom.
2.3 Riigipõhine lähenemine
ELi eelarvereeglite praegune järelevalveraamistik nõuab kõikidelt piirväärtustest hälbivatelt
liikmesriikidelt ühetaolise reegli järgi korrektsiooni, olenemata konkreetse riigi
võlapositsioonist ja eelarveriskidest. Võla suhe SKPsse ja võla dünaamika on liikmesriigiti väga
erinev ning viimased kriisid on lahknevusi riikide vahel veelgi võimendanud. Osade riikide
võlatase ületab 90% SKPst ja kahel juhul isegi 150% SKPst. Teistel on võlg alla 60% SKPst ning
paljudel jääb võlg vahemikku 60–90% SKPst. Praegu kehtiv reegel (nn 1/20 reegel) võib teatud
tingimustel liikmesriikidelt eeldada jõupingutust, mis ohustab majanduskasvu ja sellega ka riigi
võimet oma võlga teenindada. Komisjon teeb ettepaneku minna üle riskipõhisemale
järelevalveraamistikule, mis aitaks kasutusele võtta riigipõhise võla vähendamise kriteeriumi,
säilitades samaaegselt nõude hoida eelarvepuudujääk usutavalt alla 3% SKPst.
Võlgade jätkusuutlikkuse eesmärgi toomine ELi eelarvereeglite põhifookusesse on kooskõlas
ELi asutamislepingus sätestatud majandus- ja rahaliidu eelarve-eeskirjade põhieesmärgiga.
Nende peamine funktsioon on ära hoida eelarvepoliitika elluviimisel suuri vigu, mis võivad
põhjustada negatiivsed kõrvalmõjusid teistele liikmesriikidele ja rahaliidule tervikuna.
Riiklikud mitmeaastased majandus- ja eelarvepoliitika kavad peaksid tagama jätkusuutliku
võla vähendamise eelarve järkjärgulise konsolideerimise ning reformide ja investeeringute
kaudu.
2.4 Majandus- ja eelarvepoliitika kava koostamine ja kinnitamine
Majandus- ja eelarvepoliitika kava koostab liikmesriik, arutades selles sisalduva eelarvekava,
reformid ja investeeringud läbi komisjoniga. Kui kava saab komisjonilt positiivse hinnangu,
esitatakse see nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu poolt kinnitatud kavad peaksid seejärel
kogu perioodi vältel raamistama liikmesriikide eelarveid läbi siduvate kululagede. Et anda
reformideks aega ja investeeringuteks stabiilsust, saaks kava üle vaadata ja muuta alles pärast
minimaalselt nelja aasta möödumist. Varasem muutmine on võimalik erakorraliste asjaolude
ilmnemisel, mille tõttu pole senise kava elluviimine enam võimalik. Muudatused peavad
läbima sama heakskiitmise protsessi.
Põhinäitajaks, mille alusel määratakse kindlaks eelarve kohandamiskava ja teostatakse ELi
tasandil iga-aastast eelarvejärelevalvet, soovitab komisjon võtta eelarve netokulude kasvu4
koos sellest tuletatud iga-aastaste kululagedega. Komisjoni hinnangul oleks see lihtsamini
jälgitav ning ka läbipaistvam kui praegu kasutatav struktuurse tasakaalu alusel määratud
keskpika eelarve eesmärgi sihtimine. Liikmesriikidele jääb siiski vabadus kasutada siseriiklike
riigieelarve reeglite rakendamiseks soovi korral alternatiivseid näitajaid (sh struktuurne
4
Netokulude all mõistetakse kulusid ilma intressikulude ja majandustsüklist sõltuvate töötusega seotud
kuludeta. Lisaks arvatakse välja ka Euroopa Liidu eelarvest ning lähiaastatel ka taaste- ja vastupidavusrahastust
ning täiendavate tulumeetmete arvel tehtavad kulud.
3
tasakaal), mille kohandustee kinnitatavate kululagede alusel on võimalik välja arvutada.
Kokkulepitud mitmeaastane esmaste netokulude graafik peaks tagama, et võlg hiljemalt
kohanemisperioodi lõpuks (kas 4 või 4+3 aastat) väheneb või püsib jätkusuutlikul tasemel ning
et eelarvepuudujääk püsib kogu perioodi jooksul alla 3% SKPst.
Väikese võlaga liikmesriikidel tuleb järgida eelarvedefitsiidi piirväärtust (sealjuures alustades
kõrgema puudujäägiga kui 3% SKPst tuleb puudujääk viia allapoole 3% nelja aastase perioodi
lõpuks) ning hoida eelarvepositsioon piisavalt tugev, et võlakoormus liiga kiiresti ei kasvaks.
2.5 Majandus- ja eelarvepoliitika kava elluviimine ja iga-aastane seire
Liikmesriikidele antaks rohkem vabadust oma eelarve kujundamisel, kuid selle vastukaaluks
oleks mitmepoolne järelevalve ELi tasemel järjepidevam. Kavade rakendamise järelevalve ja
võimalike jõustamisotsuste aluseks oleksid liikmesriikide iga-aastased eduaruanded. Lisaks
eelarvearuandlusele oleks neis üksikasjalikult kirjeldatud keskpika perioodi plaanidega
hõlmatud reformide ja investeeringute elluviimist. Euroala riikidele jääks kehtima ka nõue
esitada iga-aastaselt valitsuses heaks kiidetud eelarve-eelnõu põhjal eelarvekava Euroopa
Komisjonile hindamiseks.
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP) jääks uuendatud reeglistikus samaks ja
algatataks, kui rikutakse piirväärtust 3% SKPst (nn puudujäägipõhine ülemäärane
eelarvepuudujääk). See on ELi eelarvejärelevalves juba väljakujunenud element, mis on olnud
eelarvekäitumise mõjutamisel tõhus ning mida poliitikakujundajad ja avalikkus tänu selle
lihtsusele hästi mõistavad. Võlakriteeriumi (nn võlapõhine EDP) alusel käivitatav menetlus
rakendub suure võlaga riigi puhul kõrvalekaldumisel kokkulepitud neto-kulupiirangust.
Mõõduka riigivõla probleemiga liikmesriikides võib lahknevus kavast kaasa tuua ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse algatamise, kui hälvet hinnatakse oluliseks rikkumiseks.
Nähakse ette mehhanism reformide ja investeeringute elluviimise ergutamiseks, mis
kindlustaks liikmesriigile võimaldatud pikema kohanemisperioodi eelduseks olevate reformi-
ja investeerimiskohustuste täitmise. Kui riigid ei täida riigipõhise majandus- ja eelarvepoliitika
kava eelduseks antud reformi- ja investeerimiskohustusi, siis muudetakse kava uuesti
rangemaks. Komisjoni kaalub sanktsioonidele ulatuslikumat rolli, mis muuhulgas näeb ette
trahvisummade vähendamise. Sellega peaks kasvama tõenäosus, et sanktsioone rikkumise
korral reeglite jõustamiseks ka kasutatakse. Samuti on kaalumisel võimalus lisada
finantssanktsioonidele mainesanktsioonid – näiteks liikmesriikide poliitikavalikute Euroopa
Parlamendile selgitamise kohustus.
Euroopa Komisjoni vaates saaks riikide poliitilist osalust ja omavastutust tõsta suurema rolli
andmisega riiklikele eelarvenõukogudele. Eelarvenõukogud hindaksid majandus- ja
eelarvepoliitika kavade aluseks olevaid eeldusi ning kavandatud meetmete piisavust võla
jätkusuutlikkuse ja riigipõhiste keskpika perioodi eesmärkide täitmiseks ning jälgiksid kava
täitmist.
2.6 Makromajanduslike tasakaalustamatuste tuvastamine ja korrigeerimine
Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse eesmärk on teha varakult kindlaks
võimalikud makromajanduslikud riskid, hoida ära kahjuliku makromajandusliku
tasakaalustamatuse teket ja korrigeerida juba tekkinud tasakaalustamatust. Selle menetluse
4
reformimise ettepanekud keskenduvad komisjoni ja liikmesriikide vahelisele süvendatud
dialoogile, mis aitaks kujundada parema ühise arusaama menetluse raames kindlaks tehtud
probleemidest ja nende lahendamiseks vajalikest poliitikameetmetest. See omakorda
kohustaks liikmesriike lisama oma keskpika perioodi majandus-ja eelarvepoliitika kavasse
reformid ja investeeringud, mis on vajalikud tasakaalustamatuse ennetamiseks või
korrigeerimiseks.
Makromajanduslikus keskkonnas, mida iseloomustavad uued ja muutuvad riskid, tuleks
makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ennetavat rolli veelgi tugevdada.
Tasakaalustamatust tuleks hinnata ettevaatavalt, et see varakult avastada ja sellega tegeleda.
Tasakaalustamatuse korrigeerimise hindamisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata
suundumustele ja sellele, kas tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks on rakendatud
poliitikameetmeid. Seetõttu soovib komisjon parandada menetluse ennetavaid omadusi ning
olla nii häiremehhanismi kui ka süvaanalüüsi etappide mõõdikute kasutamisel rohkem
tulevikku vaatav. Selleks tahetakse edaspidi suuremat tähelepanu pöörata vooindikaatoritele.
Riikide kohta tehakse süvaanalüüse sagedamini, mis peaks aitama kiiremini reageerida ning
ennetada tõsiste tasakaalustamatuste kuhjumist. Kiireneks ilmnenud tasakaalustamatuste
korrigeerimine ja riikide väljumine menetlusest. Teise elemendina püüab komisjon
hinnangutesse tuua rohkem ELi ja euroala mõõdet, et tuua välja liikmesriikide poliitikaotsuste
koosmõju.
2.7 Komisjoni ettepanekutest tulenev ja võimalik edasine menetlus
Ootus on, et liikmesriigid jõuaksid majanduse juhtimise raamistiku reformi elementides
üksmeelele enne vabastusklausli lõppemist 2024. aastal ning seega enne liikmesriikide
2024. aasta eelarvemenetlusi. Teatises välja pakutud ettepanekute arutelude ja nõukogult
saadavate suuniste põhjal kaalub komisjon seadusandlike ettepanekute esitamist.
Uued eelarvepoliitika suunised järgnevaks perioodiks annab komisjon 2023. aasta esimeses
kvartalis. Need hõlbustavad eelarvepoliitika koordineerimist ning liikmesriikide stabiilsus- ja
lähenemisprogrammide koostamist 2024. aastaks ja pärast seda. Suunised kajastavad üldist
majanduskeskkonda, iga liikmesriigi majanduse seisu ja käesolevas teatises sätestatud suundi
tingimusel, et selleks ajaks saavutatakse liikmesriikide vahel piisav ühisosa. 2023. aasta
kevadeks koostatakse suunised riigipõhiste soovituste vormis.
3. Seisukohad
3.1. Toetame reeglitepõhist liikmesriikide eelarvepoliitika koordinatsiooni, mille
alusväärtusteks on eelarve puudujäägi aastane piirtase 3% sisemajanduse
kogutoodangust ja riigi võla piirtase 60% sisemajanduse kogutoodangust.
Peame oluliseks, et ühegi eelkõige euroala riigi eelarveolukorra võimalik järsk halvenemine ei
ohustaks teiste liikmesriikide majanduse ja riigirahanduse väljavaadet või kogu euroala
stabiilsust. Hoolikalt läbi mõeldud ja rangelt jõustatud eelarvereeglid koos makromajanduslike
tasakaalustamatuste seirega aitavad tagada selleks vajaliku distsipliini. Eelarvereeglid aitavad
luua usaldust, et ELi ja eriti euroala riikide eelarvepoliitikad ning sellest kujunevad
võlatasemed on jõukohased ning toetavad kestlikku majanduskasvu. Numbriliste piirväärtuste
kaotamine või kahtluse tekitamine, et reformiga toimub reeglite märkimisväärne
leevendamine, vähendaks nende usaldusväärsust.
5
3.2. Toetame eelarve- ja majanduspoliitika koordinatsioonis üleminekut mitmeaastasele
ajahorisondile.
Euroopa Komisjoni ettepanekus on kesksel kohal võla vähendamise reegel5, mille järgi 60%
tasemest suurema võlaga riik peaks igal aastal oma võlakoormat vähendama 1/20 ulatuses
60% piiri ületavast võlaosast. Sellest lähtudes võib võla vähendamise samm kujuneda osade
riikide jaoks liiga nõudlikuks ja majanduskasvu kahjustavaks eriti oludes, kus pandeemia- ja
Ukraina sõjaga kaasnenud energiakriisi tõttu on riikide võlatasemed toetusmeetmete tõttu
veelgi kasvanud. Ettepaneku järgi saaksid riigid kohanemiseks rohkem aega, mille jooksul saab
teha riigirahandust tugevdavaid ja majanduskasvu toetavaid reforme. Võla vähendamise
samm kujuneks vastavalt riigi võlakoormuse tasemele ja pikemale prognoositrajektoorile
(muutusteta poliitika eeldusel), arvestades seejuures võla jätkusuutlikkuse riske ja ka
pikaajalist kulusurvet.
3.3. Peame oluliseks, et suurema võlakoormusega riikide puhul oleks tagatud reaalne
võlakoormuse vähenemine.
Näeme riski, et komisjoni ettepanekud ei pruugi viia tegeliku võlavähenduseni, kuna võla
vähendamist nähakse ette alles programmi neljandal aastal, või seitsmendal, kui riik küsib
pikendust reformide ja investeeringute tõttu. On üsna tõenäoline, et nii pika aja pärast on
makromajanduslik ja eelarve olukord prognoositust erinev, mistõttu ei pruugi tegelik
võlavähendus olla ka programmi järgimisel pikas vaates tagatud.
3.4. Nõustume Euroopa Liidu tasemel jooksva eelarvejärelevalve tegemisega keskpikaks
perioodiks määratud kulukasvu trajektoori alusel, mida võib riiklikes eelarvereeglites
kohaste näidikutega täiendada. Eelarvejärelevalve aluseks oleva mõõdiku võib määrata
kujul, mis ei piira Riigikogu pädevust riigieelarve menetlemisel.
Pikaajalise võlavähenduseesmärgi saavutamiseks keskenduks Euroopa Komisjon liikmesriikide
riigirahanduse seires Euroopa Liidu tasandil edaspidi iga-aastasele kulude arengule ja mitte
enam struktuurse tasakaalu mõõdikule, mis tugines raskesti mõõdetavatele hinnangutele
majandustsükli seisu ja majanduse kasvupotentsiaali kohta. Uus mõõdik võib olla lihtsam
hoomata ja avalikkusele selgitada, kuid oma olemuses baseerub samuti rohketel eeldustel
ning keerukal metoodikal. Samuti on testimata sellise lahenduse, mis ilmselt halbadel aegadel
on poliitiliselt populaarne, rakendamine aegadel, mil tulusid laekub prognoosist rohkem, aga
nende alusel kulusid suurendada ei saa.
3.5. Peame oluliseks, et liikmesriikidele jääb vabadus kasutada riigisiseselt täiendavaid
alternatiivseid mõõdikuid.
Kululagede pikaajaline fikseerimine ettepandud kujul võib tähendada muutusi liikmesriikide
eelarveprotsessides. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus kehtestada ja kasutada ELi tasemel
jälgitavate uute mõõdikute kõrval siseriiklikult alternatiivseid mõõdikuid nii piisava
eelarvepositsiooni parandussammu seadmisel kui ka kodumaiste eelarvereeglite ülesehituses.
5
Kehtinud 2011. aastast, oli üks element ELi eelarvereeglite täienduseks vastu võetud kuuest õigusaktist
koosnenud paketist (nn kuuspakk)
6
3.6. Toetame riikide kulutrajektooride avaldamist eelarveprotsessi käivitumisel, mis
aitaks suurendada eelarve koordinatsiooni läbipaistvust.
Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse huvides on positiivne Euroopa Komisjoni algatus arvutada
ühistel alustel välja ning avaldada kõigi liikmesriikide jaoks netokulude trajektoor. Näeksime,
et seda tehtaks ka madala võlaga riikide jaoks, sest vastupidisel juhul puuduvad nende jaoks
eelarvestamisel erilised piirangud ja võlg liigub paratamatult 60% suunas.
3.7. Toetame majandus- ja eelarvekavades eelarvepoliitika kestlikkuse riske arvesse
võtvat riigipõhist lähenemist, mis väljenduks ka kavade sisus. Oluline on protsessi käigus
tagada riikide võrdne kohtlemine ja reeglite läbipaistvus.
Komisjoni välja pakutud majandus- ja eelarvepoliitika kavade formaat koondaks ühte
tervikusse nii liikmesriikide eelarvepoliitilised plaanid (stabiilsusprogramm),
konkurentsivõimekavad, makrotasakaalustamatuste likvideerimise kavad kui uue elemendina
ka kavandatavate reformide ja investeeringute plaanid. Eeldame, et riskipõhine lähenemine
mõjutab ka konkreetse riigi kava sisu. See tähendab, et väikse kestlikkuse riskiga riigi puhul
järgib kava peamiselt praeguse stabiilsusprogrammi sisuloogikat ning muud elemendid on
tagasihoidlikumad ning kajastaks eelkõige meie kava riigipõhiste soovituste täitmiseks. EL
taseme programmdokumendid ei mõjuta siseriiklike strateegiadokumentide menetlust ega
staatust. Meie puhul näiteks „Eesti 2035“.
Ettepaneku järgi on uus raamistik paindlikum ja riikide eripäradega arvestav. See on
põhjendatud, kui liikmesriikide vahelised erisused on suured, et reeglitest tulenevad nõuded
ei osutuks ülemäära rangeks ja nii halvemal juhul võla jätkusuutlikkuse eesmärgile vastu
töötavaks. 60% SKPst ületava võlaga liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika kavade
aluseks on komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsil põhinev kulukasvu trajektoor. Kava
elemendid pakub välja liikmesriik ja need arutatakse läbi komisjoniga. Siin võib peituda risk,
et osadel riikidel on läbirääkimisteks nii rohkem kaalu kui ka võimekust. Riikide võrdset
kohtlemist aitaks tagada riski teadvustamine ning reeglite ja protsesside selgus ja läbipaistvus.
3.8. Peame oluliseks, et majandus- ja eelarvepoliitika kava on liikmesriigi oma ja
võimaldaks reageerida ka muutuvatele oludele. Toetame kava kohta arvamuse ning
selle poliitika koordineerimise ja järelevalve kontekstis siduvate lubaduste (võla
vähendamise kavaga seotud reformi- ja investeeringute kohustused) fikseerimist
Euroopa Liidu Nõukogu otsusega.
Komisjoni ettepanek näeb ette vähemalt 4-aastast majandus- ja eelarvepoliitikakava, mida
muudetaks ainult erakorraliste asjaolude puhul. Selline lähenemine võib praktikas siiski
osutuda liialt jäigaks, arvestades kiirelt muutuvaid olusid, aga ka valimisi, millest tulenevalt
poliitilised prioriteedid võivad muutuda. Võimalus kava muutmiseks on liikmesriigi soovil küll
ette nähtud, aga sel juhul tuleb läbida kogu ettenähtud protseduur uuesti. Kuna kavad
kinnitatakse nõukogu otsusega, võiks valitsuse muutuse korral olla kava muutmise taotlemine
lihtsam. Siduvaid reformi- ja investeeringute kohustusi näeme ette juhuks, kui riik soovib
saada pikemat võla vähendamiskava.
3.9. Peame oluliseks sanktsioonide raamistiku olemasolu. Nõustume, et sanktsioonid
võivad olla rohkem mainekahjuga seotud.
ELi eelarvereeglite rikkumise puhuks on olemas sanktsioonid, kuid veenvalt rakendatud neid
ei ole. Komisjon teeb ettepaneku trahvisummasid vähendada, mis eeldatavalt suurendaks
7
tõenäosust, et rikkumise korral süsteem käivitub ning suurendada sanktsioonide rakendamise
automaatsust. Samuti tehakse ettepanek sanktsioonide mõistet laiendada – näiteks võidakse
juhul, kui mõni riik kokku lepitud reeglitest oluliselt hälbib ning nii ka teiste riikide või euroala
stabiilsust ohustab, kutsuda selle riigi minister Euroopa Parlamenti aru andma.
3.10. Ei toeta ettepanekut laiendada eelarvenõukogude mandaati poliitika hindamisele.
Komisjon on teinud ettepaneku sõltumatute eelarvenõukogude tänaseid järelevalve
ülesandeid laiendada selliselt, et asutaks hindama ka liikmesriikide poliitikaid (sealhulgas
riikide kesk-pikkades kavades sisalduvaid reforme ja investeeringuid), mis aga nõuaks
eelarvenõukogude ülesannete ümberkujundamist ning olulisi täiendavaid ressursse ning
poliitilisse debatti sekkumist. Samal ajal oleks nõukogu tegevus olulisel määral komisjoni
järelevalve funktsioone dubleeriv. Toetame eelarvenõukogude püsimist eelkõige
eelarvekavade järelevalvajana.
3.11. Nõustume makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamise ja korrigeerimise
menetluse ennetava rolli tugevdamisega. Menetlus peaks sisaldama süvendatud
dialoogi komisjoniga ja suuremat fookust suundumustele ja vastumeetmetele. Samuti
peame vajalikuks hinnata ja jälgida euroala tasakaalustamatuse tuvastamise
koondnäitajaid.
Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust käsitlevate komisjoni suuniste keskmes on
tõhustatud dialoog liikmesriikidega, et ergutada poliitikameetmete rakendamist.
Liikmesriikide omanikutunne oleks suurem, kui liikmesriigid ja komisjon jõuaksid paremini
ühisele arusaamisele menetluse raames kindlaks tehtud probleemidest ja nende
lahendamiseks vajalikust poliitikast. Sellest peaks tulenema liikmesriigi kohustus lisada oma
keskpika perioodi struktuursete eelarvepoliitika meetmete kavasse reformid ja investeeringud
tasakaalustamatuse ennetamiseks või korrigeerimiseks. Lisaks tuleks tugevdada
makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse ennetavat rolli olukorras, mida
iseloomustavad uued riskid. Nii häiremehhanismi aruandes esitatud esimene
tasakaalustamatuse sõelumine kui ka põhjalikes analüüsides esitatud hinnang selle kohta, kas
tasakaalustamatust esineb, muudetakse ettevaatavamaks, et tekkivad tasakaalunihked
varakult kindlaks teha ja nendega tegeleda. Selle hindamisel, kas tasakaalustamatus on
korrigeeritud, paneks reform rohkem rõhku suundumustele, mis eeldatavasti jätkuvad, ja
tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks rakendatud poliitikale.
Reformi eesmärk on luua makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus, mis keskenduks
selgelt liikmesriike mõjutavatele makromajanduslikele probleemidele, ning ühtlasi muudaks
reform ka ELi ja euroala tasakaalustamatuse ulatuse paremini nähtavaks, tuues välja ka
näidikud kogu euroala kohta. See võib tuua esile ELi ja euroala tervikuna mõjutavad nõrgad
kohad ning eri liikmesriikide osa neis probleemides, pakkudes ka konteksti kontrollimiseks, kas
liikmesriigi tasandil täheldatud probleemid on riigipõhised või ühised. Samuti aitaks reform
arvesse võtta ülekanduvat mõju ja lisada see euroala soovitustesse.
4. Kooskõlastamine
Arvamused on esitanud Riigikantselei Strateegiabüroo ja Eesti Pank. Nendega on seisukohtade
juures ka arvestatud. Seisukohad olid arutlusel 25. jaanuari 2023. a koordinatsioonikogu
koosolekul.
8