Riigikogu rahanduskomisjon
[email protected] Meie 03.02.2023 nr 1.1-10.1/849-1
Rahandusministeeriumi ettepanek
SE 771 täiendamiseks
Austatud komisjoni esimees
Rahandusministeerium teeb ettepaneku täiendada kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu (SE 771) § 4 (krediidiasutuste seaduse
muutmine) järgmise muudatusega:
„krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(43) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust Riigi Infosüsteemi Ametile
küberturvalisuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel ning Maksu- ja
Tolliametile rahvusvahelise sanktsiooni alla kuuluva kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise
kahtluse või ohu korral.““.
Selgitus: ÜRO või ELi kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide (rahvusvahelise sanktsiooni
seadus (RSanS) § 3), samuti Eesti julgeoleku huvides kehtestatud Vabariigi Valitsuse
sanktsioonide (RSanS § 4) tõhusaks rakendamiseks on oluline nii õiguskaitseasutuste,
sanktsioonide rakendamise üle järelevalvet tegevate korrakaitseasutuste kui ka erikohustusega
isikute (RSanS § 20) koostöö ja teabevahetus. Pangaliit on juhtinud tähelepanu olulisele
lüngale Eesti õiguses, mis on takistuseks rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusal rakendamisel.
Lünk on ilmnenud praktikas Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud
kaubandussanktsioonide kohaldamisel. Kehtiva krediidiasutuste seaduse § 88 sätestatud
pangasaladuse regulatsioon võimaldab Maksu- ja Tolliametit (MTA) teavitada
maksukorralduse seaduses, maksualase teabevahetuse seaduses ja ettevõtlustulu lihtsustatud
maksustamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses, kuid ei luba krediidiasutustel edastada
teavet kaubandussanktsiooni rikkumise kahtlusest või katsest, kui selline teave on
krediidiasutustele teatavaks saanud. Vastav teave saab pankadele teatavaks tehingute riskide
tavapärase monitoorimise käigus.
Eeltoodust tulenevalt tuleks täiendada KAS §-i 88 pangasaladuse regulatsiooni ja sätestada
võimalus, et krediidiasutustel on õigus edastada pangasaladuseks olevat teavet Maksu- ja
Tolliametile rahvusvahelise sanktsiooni alla kuuluva kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise
kahtluse või ohu korral. Sellist teavet saaks MTA kasutada sanktsioonide rakendamise üle
järelevalve käigus.
MTA riikliku järelevalve pädevus tõkestada keelatud kauba, sh sanktsioneeritud kauba sisse-
ja väljavedu tuleb läbi tollieeskirjade (tolliseadus § 3, 4 ja 60; nõukogu määrus 952/2013 art
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
3 ja 134). RSanS § 11 lõike 3 punkti 4 kohaselt on kauba sisse- ja väljaveo keelu korral pädev
asutus MTA. Tolli pädevusse kuuluvad impordil/ekspordil keelatud kauba tõkestamine ja
riikliku järelevalve tegemine.
Ehkki sanktsiooni alla kuuluva kauba sisse- ja väljaveo keelu täitmist kontrollib eelkõige
MTA tõkestades kauba füüsilise Eestisse sisse või siit välja liikumise, on
kaubandussanktsiooni rakendamisega seotud ka krediidiasutused, kes peavad kontrollima, et
nende klientide kavandatavad tehingud ei rikuks sanktsiooni. Venemaa suhtes kehtestatud ELi
piiravate meetmete järgimine on kõigi liidu kodanike ja liidus tegutsevate juriidiliste isikute
kohustus (Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid
seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikkel 13). Sektoraalsed
kaubandussanktsioonid on nõukogu määruses 833/2014 sätestatud selliselt, et keelatud ei ole
mitte ainult kauba import ja eksport, vaid keelatud on ka otse või kaudselt kauba ostmine,
müümine, tarnimine ja üle andmine. Lisaks on keelatud eelpool viidatud tehinguid otse või
kaudselt rahastada, pakkuda tehnilist abi või vahendusteenuseid. Keelatud tegevuste nimekiri
on lai ning just krediidiasutus võib olla see, kelleni jõuab esimesena teave kavandatavast
keelatud impordi- või eksporditehingust. Kaubandussanktsiooni rikkumise ohu tuvastamisel
lükkab krediidiasutus vastava makse tagasi ja teavitab sellest Rahapesu Andmebürood (RAB).
Viimase andmetel on neljandik 2022. aastal krediidiasutustelt laekunud rahvusvahelise
sanktsiooni kohaldamise teadetest seotud just kaubandussanktsioonidega. Nii nagu ei ole
krediidiasutusel õigust rahvusvahelise kaubandussanktsiooniga seotud pangasaladust
sisaldavat teavet MTA-le edastada, ei ole sellist alust ka RAB-l. Kuna impordi- ja
ekspordikeeldudest kõrvale hoidumiseks üritatakse MTA andmetel kasutada erinevaid
petturlikke viise nagu tollidokumentide võltsimine ja kauba päritolu ning lähte- ja sihtriigi
kohta valeandmete esitamine, on äärmiselt oluline, et kui krediidiasutustel on olemas teave
võimalikust kavandatavast keelatud impordi- või eksporditehingust, jõuaks see teave
krediidiasutuselt MTA-le.
Kaubandussanktsioonide järelevalve mahtu ilmestab MTA 2022. aasta tollikontrolliga seotud
statistika. Venemaa sõjalise agressiooni järgselt hõlmab MTA sanktsioonide järelevalve 66%
tollikontrolli mahust. Rahvusvaheliste sanktsioonide impordi- ja ekspordikeeldude rikkumisi
on tuvastatud ca 1 500 juhul, kaasused, mille tunnused vastavad rahvusvahelise sanktsiooni
rikkumise kuriteole, on üle antud menetlemiseks Kaitsepolitseiametile.
Pangasaladuse õiguslik regulatsioon on väga tugevalt seotud ühiskonnas valitsevate
väärtushinnangutega. Infoühiskonna ja tehnoloogia pideva arengu tõttu on võimalik koguda,
töödelda ja analüüsida tohutul hulgal isikuid puudutavaid andmeid, seetõttu on kindlad raamid
ilma kliendipoolse nõusolekuta pangasaladusena käsitatava informatsiooni edastamisel
seaduses ettenähtud juhtudel väga vajalikud. Pangasaladuse edastamine riigiasutustele on
põhjendatud oluliselt suurema riikliku ja avaliku huvi korral, (rahapesu ja terrorismi
tõkestamisel või kriminaal- ja maksumenetluses) või riigi julgeoleku tagamise valdkonnas,
mil isikute põhiõiguste riive on demokraatlikus õigusriigis lubatud ning vajalik.
Tuleb silmas pidada, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt on keelatud
kahjustada oma õiguste kasutamisel teiste õigusi ja et Euroopas kehtiva üldise arusaama
kohaselt ei tohiks konfidentsiaalsuskohustus anda ühiskonnas võimalust varjata erinevaid
süütegusid. Pangasaladuseks olevate andmete kolmandatele isikutele edastamise regulatsioon
arvestab ulatuslikult avalike huvidega. Sellist seisukohta toetab nii Euroopa Inimõiguste
Kohtu praktika (vt näiteks 22. detsembri 2015. aasta lahendit asjas G.S.B. versus Šveits) kui
ka Euroopa Kohtu praktika (vt näiteks kohtuasju C-155/ 08, C-157/08, C-580/13)).
2
MTA võib kasutada krediidiasutustest saadud andmeid (näiteks makse algatajat või makse
saajat identifitseerivaid andmeid või andmeid makse saaja makseteenuse pakkuja kohta)
ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, so rahvusvaheliste sanktsioonide
järelevalve eesmärgil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Kadri Siibak 6113 166
[email protected]
Eve-Ly Kübard 6113 065
[email protected]
3