dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi ettepanek SE 771 täiendamiseks

Rahandusministeerium · 3. veebruar 2023
Viit
1.1-10.1/849-1
Registreeritud
3. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Kertu Fedotov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.1849-1 03.02.2023 Väljaminev kiri.asice411 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu rahanduskomisjon [email protected] Meie 03.02.2023 nr 1.1-10.1/849-1 Rahandusministeeriumi ettepanek SE 771 täiendamiseks Austatud komisjoni esimees Rahandusministeerium teeb ettepaneku täiendada kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu (SE 771) § 4 (krediidiasutuste seaduse muutmine) järgmise muudatusega: „krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(43) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel ning Maksu- ja Tolliametile rahvusvahelise sanktsiooni alla kuuluva kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtluse või ohu korral.““. Selgitus: ÜRO või ELi kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide (rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RSanS) § 3), samuti Eesti julgeoleku huvides kehtestatud Vabariigi Valitsuse sanktsioonide (RSanS § 4) tõhusaks rakendamiseks on oluline nii õiguskaitseasutuste, sanktsioonide rakendamise üle järelevalvet tegevate korrakaitseasutuste kui ka erikohustusega isikute (RSanS § 20) koostöö ja teabevahetus. Pangaliit on juhtinud tähelepanu olulisele lüngale Eesti õiguses, mis on takistuseks rahvusvaheliste sanktsioonide tõhusal rakendamisel. Lünk on ilmnenud praktikas Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud kaubandussanktsioonide kohaldamisel. Kehtiva krediidiasutuste seaduse § 88 sätestatud pangasaladuse regulatsioon võimaldab Maksu- ja Tolliametit (MTA) teavitada maksukorralduse seaduses, maksualase teabevahetuse seaduses ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses, kuid ei luba krediidiasutustel edastada teavet kaubandussanktsiooni rikkumise kahtlusest või katsest, kui selline teave on krediidiasutustele teatavaks saanud. Vastav teave saab pankadele teatavaks tehingute riskide tavapärase monitoorimise käigus. Eeltoodust tulenevalt tuleks täiendada KAS §-i 88 pangasaladuse regulatsiooni ja sätestada võimalus, et krediidiasutustel on õigus edastada pangasaladuseks olevat teavet Maksu- ja Tolliametile rahvusvahelise sanktsiooni alla kuuluva kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtluse või ohu korral. Sellist teavet saaks MTA kasutada sanktsioonide rakendamise üle järelevalve käigus. MTA riikliku järelevalve pädevus tõkestada keelatud kauba, sh sanktsioneeritud kauba sisse- ja väljavedu tuleb läbi tollieeskirjade (tolliseadus § 3, 4 ja 60; nõukogu määrus 952/2013 art Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 3 ja 134). RSanS § 11 lõike 3 punkti 4 kohaselt on kauba sisse- ja väljaveo keelu korral pädev asutus MTA. Tolli pädevusse kuuluvad impordil/ekspordil keelatud kauba tõkestamine ja riikliku järelevalve tegemine. Ehkki sanktsiooni alla kuuluva kauba sisse- ja väljaveo keelu täitmist kontrollib eelkõige MTA tõkestades kauba füüsilise Eestisse sisse või siit välja liikumise, on kaubandussanktsiooni rakendamisega seotud ka krediidiasutused, kes peavad kontrollima, et nende klientide kavandatavad tehingud ei rikuks sanktsiooni. Venemaa suhtes kehtestatud ELi piiravate meetmete järgimine on kõigi liidu kodanike ja liidus tegutsevate juriidiliste isikute kohustus (Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, artikkel 13). Sektoraalsed kaubandussanktsioonid on nõukogu määruses 833/2014 sätestatud selliselt, et keelatud ei ole mitte ainult kauba import ja eksport, vaid keelatud on ka otse või kaudselt kauba ostmine, müümine, tarnimine ja üle andmine. Lisaks on keelatud eelpool viidatud tehinguid otse või kaudselt rahastada, pakkuda tehnilist abi või vahendusteenuseid. Keelatud tegevuste nimekiri on lai ning just krediidiasutus võib olla see, kelleni jõuab esimesena teave kavandatavast keelatud impordi- või eksporditehingust. Kaubandussanktsiooni rikkumise ohu tuvastamisel lükkab krediidiasutus vastava makse tagasi ja teavitab sellest Rahapesu Andmebürood (RAB). Viimase andmetel on neljandik 2022. aastal krediidiasutustelt laekunud rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise teadetest seotud just kaubandussanktsioonidega. Nii nagu ei ole krediidiasutusel õigust rahvusvahelise kaubandussanktsiooniga seotud pangasaladust sisaldavat teavet MTA-le edastada, ei ole sellist alust ka RAB-l. Kuna impordi- ja ekspordikeeldudest kõrvale hoidumiseks üritatakse MTA andmetel kasutada erinevaid petturlikke viise nagu tollidokumentide võltsimine ja kauba päritolu ning lähte- ja sihtriigi kohta valeandmete esitamine, on äärmiselt oluline, et kui krediidiasutustel on olemas teave võimalikust kavandatavast keelatud impordi- või eksporditehingust, jõuaks see teave krediidiasutuselt MTA-le. Kaubandussanktsioonide järelevalve mahtu ilmestab MTA 2022. aasta tollikontrolliga seotud statistika. Venemaa sõjalise agressiooni järgselt hõlmab MTA sanktsioonide järelevalve 66% tollikontrolli mahust. Rahvusvaheliste sanktsioonide impordi- ja ekspordikeeldude rikkumisi on tuvastatud ca 1 500 juhul, kaasused, mille tunnused vastavad rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuriteole, on üle antud menetlemiseks Kaitsepolitseiametile. Pangasaladuse õiguslik regulatsioon on väga tugevalt seotud ühiskonnas valitsevate väärtushinnangutega. Infoühiskonna ja tehnoloogia pideva arengu tõttu on võimalik koguda, töödelda ja analüüsida tohutul hulgal isikuid puudutavaid andmeid, seetõttu on kindlad raamid ilma kliendipoolse nõusolekuta pangasaladusena käsitatava informatsiooni edastamisel seaduses ettenähtud juhtudel väga vajalikud. Pangasaladuse edastamine riigiasutustele on põhjendatud oluliselt suurema riikliku ja avaliku huvi korral, (rahapesu ja terrorismi tõkestamisel või kriminaal- ja maksumenetluses) või riigi julgeoleku tagamise valdkonnas, mil isikute põhiõiguste riive on demokraatlikus õigusriigis lubatud ning vajalik. Tuleb silmas pidada, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtte kohaselt on keelatud kahjustada oma õiguste kasutamisel teiste õigusi ja et Euroopas kehtiva üldise arusaama kohaselt ei tohiks konfidentsiaalsuskohustus anda ühiskonnas võimalust varjata erinevaid süütegusid. Pangasaladuseks olevate andmete kolmandatele isikutele edastamise regulatsioon arvestab ulatuslikult avalike huvidega. Sellist seisukohta toetab nii Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika (vt näiteks 22. detsembri 2015. aasta lahendit asjas G.S.B. versus Šveits) kui ka Euroopa Kohtu praktika (vt näiteks kohtuasju C-155/ 08, C-157/08, C-580/13)). 2 MTA võib kasutada krediidiasutustest saadud andmeid (näiteks makse algatajat või makse saajat identifitseerivaid andmeid või andmeid makse saaja makseteenuse pakkuja kohta) ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, so rahvusvaheliste sanktsioonide järelevalve eesmärgil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Kadri Siibak 6113 166 [email protected] Eve-Ly Kübard 6113 065 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel