Riigikogu Meie 03.02.2023 nr 13-1.1/848-1
Õiguskomisjon
[email protected]
Rahandusministeeriumi
ettepanekud 111 SE täiendamiseks
Austatud komisjoni esimees
16. detsembril 2021. aastal esitas Rahandusministeerium ettepanekud audiitortegevuse
seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise
seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) 111
SE täiendamiseks.
Käesoleva kirja lisas on esitatud Rahandusministeeriumi ettepanekud 111 SE täiendamiseks
ajakohastatud kujul.
Ühtlasi peame oluliseks, et nii Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad
rahatrahvid) eelnõu (94 SE) kui ka eelnõuga 111 SE liigutakse edasi, et edaspidi kohaldada
finantsvaldkonnas sätestatud rikkumiste eest kehtivast väärteotrahvi määrast oluliselt suurema
määraga karistusi.
Soovime tähelepanu juhtida ka Riigikogu menetluses olevale kogumispensionide seaduse ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (771 SE), mille samaaegne
vastuvõtmine 111 SE-ga mõjutab paragrahvide numeratsioone.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Kristiina Kubja 611 3658
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisa
Muudatusettepanekud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (111 SE) juurde
1. Teha eelnõu §-s 2 järgmised muudatused:
1.1. Jätta §-st 2 välja punktid 1–3 ja 6;
1.2. Jätta punktist 4 välja tekstiosa „sealhulgas finantsseisundi taastamise kava“;
1.3. Muuta ja sõnastada punkt 5 järgmiselt:
„5) paragrahvide 92 ja 94 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000
000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule
vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest“.
1.4. Täiendada § 2 uute punktidega 61 ja 61 järgmises sõnastuses:
„61) paragrahvide 94 ja 941–953 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga
„5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud
kahjule vastavas summas“;
62) paragrahvide 941–943 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga
„kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või
kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud
käibest“;“.
1.5. Asendada punktis 7 läbivalt number „941“ numbriga „944“ja number „942“ numbriga
„945“.
Selgitus: Eelnõu § 2 (FELS). 10. detsembril 2022. a jõustusid FELS muudatused. Käesolevate
muudatusettepanekutega viiakse 111 SE kooskõlla FELS redaktsiooniga RT I, 30.11.2022, 3.
FELSi on vahepeal täiendatud uute väärteokoosseisudega (§-d 941–943) seoses Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 9, 13 ja 70 sätestatud nõuete
rikkumisega. Määruse artikli 82 lõige 1 näeb ette rahatrahvi, mis on füüsilise isiku puhul kuni
5 miljonit eurot või kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu vastavas suuruses. Juriidilise
isiku puhul rahalist suurust määrus ette ei näe ning rahatrahv võib olla kuni 10% netokäibest,
sh konsolideeritud käibest või kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu vastavas
suuruses.
2. Teha eelnõu §-s 3 järgmised muudatused:
2.1. Jätta §-st 3 välja punktid 1 ja 2.
2.2. Muuta ning sõnastada punktid 3 ja 4 järgmiselt:
„3) paragrahvide 475–477, 480, 481, 485, 488, 489, 492, 493, 495, 496, 503¹, 5032 ja 504–
513 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni
2
kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“;
4) paragrahvide 475–477, 480–483, 485–497, 499, 500, 503¹, 5032 ja 504–513 lõikes 2
asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses
väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme
protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“;“.
Selgitus: Eelnõu § 3 (IFS).
Punkt 2.1. Punktid 1 ja 2 jäetakse eelnõu §-st 3 välja, kuna samad muudatusettepanekud
nähakse ette 771 SE-s (kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu).
Punkt 2.2. 14.detsembril 2019 jõustusid IFS-is muudatused, millega mh nähti ette Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 (määrus rahaturufondide kohta)
rakendamiseks uus väärteokoosseis §-s 503¹, mida 111 SE ei kajasta, kuid mille koosseisus on
vajalik teha muudatus, et võimaldada määruses viidatud artiklite rikkumise korral kohaldada
fondivalitsejatele kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi. Eelnimetatud määruse artikkel 40
kohustab liikmesriike kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused
määruses kehtestatud nõuete rikkumiste eest. Kuivõrd rahaturufonde käsitlev määrus ja selle
nõuded põhinevad ELi eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide regulatsioonil, siis
kohaldatakse määruse nõudeid kooskõlas eelnimetatud õigusaktidega, so eurofondide
direktiiviga (UCITS), mis näeb fondivalitseja rikkumise korral ette kõrge määraga rahatrahvi.
17. detsembril 2021 jõustusid IFS muudatused, millega mh nähti ette Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) rakendamiseks uus väärteokoosseis
§-s 5032, mida 111 SE ei kajasta, kuid mille koosseisus on vajalik teha muudatus, et
võimaldada määruses viidatud artiklite rikkumise korral kohaldada fondivalitsejatele
kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi. Määrusega kehtestati kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja nähti ette nõuded finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele
lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes täiendava teabe esitamiseks. Nõuete eest
karistuste kehtestamise kohustus tuleneb EL liikmesriikidele samuti määrusest. Eelnimetatud
määruse artiklis 22 sätestab, et liikmesriigid peavad kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete
rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid.
3. Teha eelnõu §-s 4 järgmised muudatused:
3.1. Täiendada § 4 uute punktidega 21¹ ja 212 järgmises sõnastuses:
„21¹) paragrahvi 263¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga
„5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud
kahjule vastavas summas“;
212) paragrahvi 263¹ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000
eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas
summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest“;“.
3.2. Asendada punktis 22 läbivalt number „2631“ numbriga „2633“ ja number
„2632“ numbriga „2634“.
3
Selgitus. Eelnõu § 4 (KindlTS).
Punkt 3.1. 17. detsembril 2021. a jõustusid KindlTS muudatused, millega mh nähti ette
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 rakendamiseks uus väärteokoosseis
§-s 2631, mida 111 SE ei kajasta, kuid mille koosseisus on vajalik teha muudatus, et
võimaldada määruses viidatud artiklite rikkumise korral kohaldada kindlustusandjale
kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi. Vt selgitust ka punkti 2.2 juures.
Punkt 3.2. Tegemist on küll normitehnilise muudatusega tulenevalt KindlTS-i lisandunud
uuest koosseisust (vt punkt 3.1) ja mis muudab paragrahvide numeratsiooni, kuid käesoleva
ettepaneku esitamisel on arvestatud, et menetluses olev 771 SE mõjutab samuti paragrahvide
numeratsiooni. 771 SE-ga lisandub KindlTS-i uus § 2632 ning käesoleva 111 SE § 4 punktis
22 ette nähtud paragrahvide numbrid tuleks muuta seega vastavalt 2633 ja 2634.
4. Teha eelnõu §-s 6 järgmised muudatused:
4.1. Jätta §-st 6 välja punktid 1, 2 ja 6.
4.2. Asendada punktis 15 läbivalt number „13420“ numbriga „13421“ ja number
„13424“ numbriga „13425“.
Selgitus. Eelnõu § 6 (KAS).
Punkt 4.1. Punktid 1 ja 2 jäetakse eelnõu §-st 6 välja, kuna samad muudatuseettepanekud
nähakse ette 771 SE-s (kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu). Punkt 6 jäetakse eelnõu §-st 6 välja, kuna sama
muudatusettepanek nähakse ette 743 SE-s (makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu).
Punkt 4.2. Muudatusettepaneku esitamisel on arvestatud, et menetluses olev 771 SE mõjutab
KAS paragrahvide numeratsiooni. 771 SE-ga lisandub KAS-i uus § 13420 ning 111 SE punktis
15 ette nähtud paragrahvide numbrid oleksid seega vastavalt 13421 ja 13425.
5. Teha eelnõu §-s 8 järgmised muudatused:
5.1. Jätta eelnõu §-st 8 välja punktid 3 ja 22.
5.2. Muuta ja sõnastada punkt 5 järgmiselt:
„5) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000
eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas
summas“.“.
5.3. Täiendada §-i 8 uue punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:
„5¹) paragrahvi 83 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot
või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas
summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest“.
4
5.4. Asendada punktis 25 läbivalt number „961“ numbriga „962“ ja number „962“ numbriga
„963“.
Selgitus. Eelnõu § 8 (RahaPTS).
Punkt 5.1. Muudatusettepanekuga jäetakse eelnõu §-st 8 välja punktid 3 ja 22. RahaPTSi §
81 lõike 2 sõnastuse muudatus ja seaduse täiendus § 94¹ näol on juba RahaPTSi sisse viidud
(RT I, 02.06.2021, 9). Vajadus eelnimetatud sätete muutmiseks on seega ära langenud.
Punktis 5.2–5.4. Muudatusettepanekuga muudetakse RahaPTSi § 83 selle kehtivas
redaktsioonis (RT I, 10.07.2020, 1). Samuti tähendab see käesoleva 111 SE § 8 punktis 25
lisatavate uute paragrahvide numeratsiooni muutmist.
6. Teha eelnõu §-s 10 järgmised muudatused:
6.1. Muuta ja sõnastada punkt 1 järgmiselt:
„1) paragrahvi 65 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 7215 lõikes 1“ tekstiosaga „ning §
725 lõikes 9“;
6.2. Jätta §-st 10 välja punktid 2–4.
6.3. Asendada punktis 5 number „741“ numbriga „743“.
6.4. Muuta ja sõnastada punkt 6 järgmiselt:
„6) paragrahvi 75 lõikes 3 asendatakse number „742“ numbriga „743“.
Selgitus. Eelnõu § 10 (TKS).
Punktid 6.1, 6.3 ja 6.4. Muudatus on redaktsiooniline. Eelnõu viiakse kooskõlla TKS
redaktsiooniga RT I, 01.04.2022, 7. Samuti tähendab see eelnõuga lisatava uue paragrahvi
numeratsiooni muutmist ja TKS §-s 75 lõike 3 ulatuse muutmist.
Punkt 6.2. 111 SE-st jäetakse välja muudatused, mis ei ole enam relevantsed, kuna vastavad
muudatused on seadusesse juba sisse viidud 28. mail 2022. aastal jõustunud
tarbijakaitseseaduse muutmise seadusega (RT I, 01.04.2022, 1).
7. Teha eelnõu §-s 12 järgmised muudatused:
7.1. Jätta eelnõu §-st 12 välja punktid 1, 11, 12 ja 37.
7.2. Täiendada paragrahvi uute punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„11) paragrahvi 237¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „700 000
eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas
summas“;
12) paragrahvi 237¹ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot
või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas
summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest“;
5
7.3. Muuta ning sõnastada punktid 2–4 järgmiselt:
„2) paragrahvide 2378–23710, 23712–23714, 23716, 23717, 23727, 23728, 23736, 23737, 23758,
23761–23773, 23776, 23778, 23780, 23783, 23784 ja 23786 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300
trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“;
3) paragrahvide 2378, 23710, 23727 ja 23786 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000
eurot“ tekstiosaga „kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule
vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
konsolideeritud käibest“;
4) paragrahvide 2379, 23712–23717, 23719, 23722, 23728, 23736, 23737, 23758–23778, 23780,
23783 ja 23784 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või
kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas
või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud
käibest“;“.
7.4. Asendada punktides 14, 16, 22, 27, 29 ja 31 number „32 000“ numbriga „400 000“.
7.5. Asendada punktis 27 number „3“ sõnaga „kolm“;
7.6. Täiendada eelnõu §-i 12 uute punktidega 371 ja 372 järgmises sõnastuses:
„371) paragrahvide 23781 ja 23782 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300
trahviühikut“ tekstiosaga „1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“;
372) paragrahvide 23781 ja 23782 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga
„1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud
kahjule vastavas summas“;“.
7.7. Muuta ja sõnastada punkt 38 järgmiselt:
„38) seaduse 25. peatükki täiendatakse §-dega 2621 ja 2622 järgmises sõnastuses:
„§ 2621. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
(1) Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt
viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui
juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama
konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud
kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud
raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja
juhtimisorgan.
(2) Käesoleva seaduse §-des 2378, 23710, 23727 ja 23786 nimetatud juriidilise isiku käive on
aastane netokäive eelmisel majandusaastal, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest
intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga
väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316. Kui juriidiline isik on
emaettevõtja tütarettevõtja, on esimeses lauses nimetatud kogutuluks kogutulu eelmise
majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi.
6
(3) Käesoleva seaduse §-s 23780 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive
vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui
juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama
konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud käive
aastane netokäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise
aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
§ 2622. Aegumine
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“.“.
Selgitus: Eelnõu § 12 (VpTS). VpTSi 25. peatüki sätteid on pärast 111 SE esitamist
Riigikogule muudetud järgmiste seadustega:
1. Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 04.12.2019, 1),
jõustumise kuupäev 14.12.2019, osal. 01.01.2020. Seadusega täiendati VpTS 25. peatükki
nelja uue väärteokoosseisuga (muutmise seadusega integreeriti Eesti õigusesse nn
prospektimäärus (EL) 2017/1129, väärtpaberistamise määrus (EL) 2017/2402 ja aktsionäride
õigusi käsitlev direktiiv (EL) 2017/828), kuid seaduses puudus võimalus ette näha
kõrgendatud ülemmääraga rahatrahve.
2. Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 14.04.2021, 1),
jõustumise kuupäev 01.01.2022. Seadusega täpsustati VpTS 25. peatüki § 23758, § 23760 ja §
23766 väärteokoosseise.
3. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(RT I, 02.06.2021), jõustumise kuupäev 12.06.2021, osal. 26.06.2021. Seadusega täpsustati
VpTS 25. peatüki § 2378 väärteokoosseisu viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele
(EL) nr 575/2013.
4. Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.12.2021, 3),
jõustumise kuupäev 17.12.2021. Seadusega täiendati VpTSi muu hulgas kahe
väärteokoosseisuga: taksonoomiamääruse (EL) 2020/853 nõuete rikkumise eest
(VpTS § 23783) ja määruse (EL) 2020/1503 nõuete rikkumise eest (ühisrahastusteenuse
osutaja nõuete rikkumised) (VPTS § 23784).
5. Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seadusega (RT I, 29.03.2022, 3), jõustumise kuupäev 30.03.2022. Seadusega täiendati VpTS
25. peatükki uue väärteokoosseisuga (VpTS § 23786), sh viitega Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EL) 575/2013.
Eeltoodust tulenevalt on lisatud eelnõusse muudatused seoses uute väärteokoosseisudega.
Punkt 7.1. VpTS § 2378 lõike 1 tekstiosa (koosseisu) muutmine ei ole enam asjakohane, kuna
viidatud lõiget 1 on muudetud 30. märtsil 2022. a jõustunud väärtpaberituru seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Trahvi muudatus on
esitatud punktis 3 (uus punkt 2). Eelnõust jäetakse välja punkt 11, kuna vastavad muudatused
on seaduses juba tehtud. Punkti 12 muudatus jäetakse välja, kuna VpTS § 23727 muudatus
nähakse ette punktis 4 (uus punkt 3). Punkt 37 jäetakse välja, kuna VpTS 23779 on juba
kehtetuks tunnistatud.
7
Punkt 7.2, 7.3 ja 7.6. Punktis 7.3 on punktide omavahelised asukohad muutunud, et oleks
normitehniliselt korrektne esitada § 2378 lõigete 1 ja 2 muudatused enne § 2379 muutmist.
Sisulised muudatusettepanekud on tehtud seoses väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse muudatustega (nii 14.12.2019 kui ka 30.03.2022 jõustunud seaduste
muudatustega). Eelnõuga tõstetakse VpTS §-de 2371, 2378, 23710, 23727, 23780, 23781, 23782,
23783, 23784 ja 23786 rahatrahvi määra, mille kehtestamise näevad ette järgmised ELi
õigusaktid:
1) määruses (EL) 2017/1129 sätestatud prospektinõuete rikkumine (VpTS § 237¹);
2) määruse (EL) 2017/2402 nõuete rikkumine (VpTS § 23780);
3) aktsionäride õigusi kajastavast direktiivist (EL) 2017/828 tulenevate kohuste –
hääletusnõustaja teabe avalikustamise kohustuse (VpTS § 23781) ja tasustamisaruande
koostamise ja avaldamise nõuete rikkumine (VpTS § 23782);
4) määruse (EL) 2020/853 finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele lepingueelse teabe ja
aruannete kohta kehtestatud nõuete rikkumine (VpTS § 23783 );
5) määruse (EL) 2020/1503 ühisrahastusteenuse osutajale kehtestatud nõuete rikkumised
(VpTS § 23784);
6) direktiiv (EL) nr 2019/2034 investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve
kohta (VPTS §-d 2378, 23710, 23727 ja 23786).
Eelnimetatud määrusest näevad ette karistuse kõrgetes trahvimäärades:
1) Prospektimääruse artikli 38 lõike 2 kohaselt tuleb kohaldada füüsilisele isikule rahatrahvi
suuruses kuni 700 000 eurot, juriidilise isiku puhul kuni 5 miljonit eurot või kahekordse
rikkumise tulemusel saadud kasu või ära hoitud kahjule vastavas suuruses. Juriidilise isiku
puhul võib rahatrahv olla ka kuni 3% käibest, sh konsolideeritud käibest.
2) Väärtpaberistamise määruse nõuete rikkumise korral näeb määruse artikli 32 lõige 2 ette
rahatrahvi, mis on nii füüsilise isiku kui juriidilise isiku puhul kuni 5 miljonit eurot või
kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu või ära hoitud kahjule vastavas suuruses.
Juriidilise isiku puhul võib rahatrahv olla ka kuni 10% netokäibest, sh konsolideeritud
käibest.
3) Aktsionäride õigusi kajastava direktiivi artikli 14b kohaselt peavad liikmesriigid
kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Direktiiv puudutab
ettevõtjaid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil. VpTS § 23782 väärteokoosseis, mis näeb ette
karistuse tasustamisaruande koostamise ja avaldamise nõuete rikkumise eest, on suunatud
turul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitendile ehk börsiettevõttele (finantsjärelevalve
subjekt). Seadus nõuab, et äriühing koostaks selge ja mõistetava tasustamisaruande, milles
antakse terviklik ülevaade viimase majandusaasta jooksul igale juhile makstud tasude kohta.
Tagamaks aktsionäridele lihtne juurdepääs tasustamisaruandele ning selleks, et anda
potentsiaalsetele investoritele ja sidusrühmadele võimalus saada teavet juhtide tasude kohta,
peab tasustamisaruanne olema ka avaldatud (äriühingu veebilehel).
VpTS § 23781 rikkumisi menetleb samuti Finantsinspektsioon, kuid hääletusnõustajateks
võivad olla pankade kõrval näiteks ka audiitorettevõtjad ehk mitte finantsasutused. Paljud
institutsionaalsed investorid ja varahaldurid kasutavad hääletusnõustaja teenuseid, kes
teevad uuringuid ning annavad nõu ja soovitusi selle kohta, kuidas tuleks börsil noteeritud
äriühingute üldkoosolekutel hääletada. Hääletusnõustajatel on oluline roll ühingujuhtimises,
8
kuid nad võivad ka oluliselt mõjutada investorite hääletamiskäitumist. Hääletusnõustajatele
tähtsusest tulenevalt kohaldatakse neile teabe avalikustamise nõudeid.
Selleks, et tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamise võimalus
ka nende isikute puhul, tuleb arvesse võtta seega mitmeid aspekte, sh millised on ELi õiguses
mitte finantsasutustele ette nähtud rahatrahvi määrad ning arvestada asjaolu, et tegemist on
investoreid kaitsva põhimõtte rikkumisega. Investorite huve kaitsvate teiste VpTSi nõuete
(analoogsete) rikkumiste puhul on ELi õigus ette näinud kõrgete rahatrahvide kohaldamise.
4) VpTS §-ga 23783 sätestati rahatrahvid lähtuvalt taksonoomia määruse artiklis 22
sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise
korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Trahvide suurus on võrdse kohtlemise
tagamiseks ning tulenevalt asjaolust, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja
hoiatav. Kuivõrd määrus näeb ette, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja
hoiatav ning käesolev eelnõu eesmärgiks on ette näha võimalus kohaldada rahatrahvi
kõrgendatud määras, tuleb see ette näha ka eelnimetatud määruse rikkumise eest nii
finantsturu usaldusväärse toimimise eesmärgil üldisemalt kui tarbijate kaitse eesmärgil, kus
klientide huvid peavad olema võrdväärsel tasemel kaitstud.
5) VpTS §-ga 23784 sätestati rahatrahvid lähtuvalt määruse (EL) 2020/1503 artiklis 39
sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama vastavate artiklite sätete rikkumise
korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Täpsemalt on Finantsinspektsioonil
võimalike rikkumiste korral ühisrahastusteenuse osutajat väärteo korras sanktsioneerida
mitmetes EL määruse 2020/1503 artiklites sätestatud nõuete rikkumiste eest.
EL õigusest tuleneb põhimõte, et menetlejal peab olema alati võimalik valida meetmetest see,
mis just konkreetsel juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see
arvestada finantssektori eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla
niivõrd oluline, et vajab näiteks sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet.
Järelevalvel tuleb seega alati lähtuda ka ultima ratio põhimõttest.
Trahvide suurus on, tulenevalt asjaolust, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja
hoiatav, analoogne väärtpaberituru seadusesse lisatud §-s 23783 ette nähtud rahatrahvi
suurusega.
6) VpTS §-dega 2378, 23710 ja 23727 ja 23786 sätestati investeerimisühingule trahvid lähtuvalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/2034, mis käsitleb
investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ja mille artikli 18 lõike 1
punktide d ja e kohaselt peab liikmesriik kehtestama karistused ja haldusmeetmed Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 37 sätestatud kontsentratsiooni
piirmäärade ületamise ja ka artiklis 43 sätestatud likviidse vara hoidmise nõuete korduva või
pideva rikkumise eest. Sama artikli lõike 1 punkt g ütleb, et karistus tuleb ette näha ka, kui
investeerimisühing teeb väljamakseid investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvate
instrumentide omanikele, kuigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28, 52 või 63 kohaselt on
niisuguste väljamaksete tegemine omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele
keelatud (VpTS § 23786 ). VpTS §-i 2378 muudeti viidatud direktiivi artikli 18 lõike 1 punktide
b, c ja f ülevõtmiseks (teabe esitamise nõuete rikkumine omavahendite nõuete täitmise
kohustuse kohta (b), teabe esitamise nõuete rikkumine kontsentratsiooniriski kohta (c) ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 VI osas sätestatud avalikustamise
nõuete rikkumine (f). VpTS §-i 23710 muudeti punkti a ülevõtmiseks (milles viidatakse
9
omakorda sama direktiivi artiklile 26). Vastavalt artiklile 26 peab investeerimisühingul olema
tugev juhtimiskord, sealhulgas selge organisatsiooniline struktuur ning selgelt kindlaks
määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata
kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad
või võivad avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; c)
piisavad sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja
raamatupidamiskord; d) tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja
tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda.
Direktiivi artikli 18 lõikes 2 on ette nähtud rahatrahv, mis on füüsilise isiku puhul kuni 5
miljonit eurot. Juriidilise isiku puhul võib rahatrahv olla kuni 10% netokäibest, sh
konsolideeritud käibest või kuni kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu või ära hoitud
kahjule vastavas suuruses.
Punkt 7.4. Kuna vahepeal on jõustunud VpTS muudatused, millega asendati 32 000 eurot
400 000 euroga, on ka eelnõu sõnastust vastavalt korrigeeritud ja viidud kooskõlla kehtiva
seadusetekstiga.
Punkti 7.5. Muudatus on normitehniline.
Punkt 7.7. Muudatusettepanek tuleneb asjaolust, et eelpool nimetatud seadustega on
lisandunud VpTS peatükki 25 uued paragrahvid, mis muudavad ka punktiga 38 lisanduvate
paragrahvide numeratsiooni. Lisaks on käesoleva muudatusettepaneku esitamisel arvestatud,
et menetluses olev 771 SE mõjutab samuti VpTS paragrahvide numeratsiooni. 771 SE-ga
lisanduvad VpTS-i uued §-d 23788 ja 23789. Kuigi üldine loogika võiks olla, et
„Menetluse“ paragrahv on pärast „Aegumise“ paragrahvi, on hetkel võetud lähenemine, et
771 SE-ga lisanduva §-i 23789 asukohta ei hakata muutma ning juriidilise isiku ja
konsolideerimisgrupi käibe ning aegumise peatükid esitatakse pärast menetluse paragrahvi.
8. Täiendada eelnõu §-ga 13 järgmises sõnastuses:
"§ 13. Jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. novembril.“.
Selgitus. Seaduse jõustumine nähakse ette kooskõlas 94 SE jõustumisega.
10