dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi ettepanekud 111 SE täiendamiseks

Rahandusministeerium · 3. veebruar 2023
Viit
13-1.1/848-1
Registreeritud
3. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Õiguskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-1.1/2023
Vastutaja
Kristiina Kubja (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎13-1.1848-1 03.02.2023 Väljaminev kiri.asice558 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Meie 03.02.2023 nr 13-1.1/848-1 Õiguskomisjon [email protected] Rahandusministeeriumi ettepanekud 111 SE täiendamiseks Austatud komisjoni esimees 16. detsembril 2021. aastal esitas Rahandusministeerium ettepanekud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) 111 SE täiendamiseks. Käesoleva kirja lisas on esitatud Rahandusministeeriumi ettepanekud 111 SE täiendamiseks ajakohastatud kujul. Ühtlasi peame oluliseks, et nii Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE) kui ka eelnõuga 111 SE liigutakse edasi, et edaspidi kohaldada finantsvaldkonnas sätestatud rikkumiste eest kehtivast väärteotrahvi määrast oluliselt suurema määraga karistusi. Soovime tähelepanu juhtida ka Riigikogu menetluses olevale kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (771 SE), mille samaaegne vastuvõtmine 111 SE-ga mõjutab paragrahvide numeratsioone. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Kristiina Kubja 611 3658 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisa Muudatusettepanekud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (111 SE) juurde 1. Teha eelnõu §-s 2 järgmised muudatused: 1.1. Jätta §-st 2 välja punktid 1–3 ja 6; 1.2. Jätta punktist 4 välja tekstiosa „sealhulgas finantsseisundi taastamise kava“; 1.3. Muuta ja sõnastada punkt 5 järgmiselt: „5) paragrahvide 92 ja 94 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“. 1.4. Täiendada § 2 uute punktidega 61 ja 61 järgmises sõnastuses: „61) paragrahvide 94 ja 941–953 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 62) paragrahvide 941–943 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“;“. 1.5. Asendada punktis 7 läbivalt number „941“ numbriga „944“ja number „942“ numbriga „945“. Selgitus: Eelnõu § 2 (FELS). 10. detsembril 2022. a jõustusid FELS muudatused. Käesolevate muudatusettepanekutega viiakse 111 SE kooskõlla FELS redaktsiooniga RT I, 30.11.2022, 3. FELSi on vahepeal täiendatud uute väärteokoosseisudega (§-d 941–943) seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 9, 13 ja 70 sätestatud nõuete rikkumisega. Määruse artikli 82 lõige 1 näeb ette rahatrahvi, mis on füüsilise isiku puhul kuni 5 miljonit eurot või kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu vastavas suuruses. Juriidilise isiku puhul rahalist suurust määrus ette ei näe ning rahatrahv võib olla kuni 10% netokäibest, sh konsolideeritud käibest või kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu vastavas suuruses. 2. Teha eelnõu §-s 3 järgmised muudatused: 2.1. Jätta §-st 3 välja punktid 1 ja 2. 2.2. Muuta ning sõnastada punktid 3 ja 4 järgmiselt: „3) paragrahvide 475–477, 480, 481, 485, 488, 489, 492, 493, 495, 496, 503¹, 5032 ja 504– 513 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni 2 kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 4) paragrahvide 475–477, 480–483, 485–497, 499, 500, 503¹, 5032 ja 504–513 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“;“. Selgitus: Eelnõu § 3 (IFS). Punkt 2.1. Punktid 1 ja 2 jäetakse eelnõu §-st 3 välja, kuna samad muudatusettepanekud nähakse ette 771 SE-s (kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu). Punkt 2.2. 14.detsembril 2019 jõustusid IFS-is muudatused, millega mh nähti ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1131 (määrus rahaturufondide kohta) rakendamiseks uus väärteokoosseis §-s 503¹, mida 111 SE ei kajasta, kuid mille koosseisus on vajalik teha muudatus, et võimaldada määruses viidatud artiklite rikkumise korral kohaldada fondivalitsejatele kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi. Eelnimetatud määruse artikkel 40 kohustab liikmesriike kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused määruses kehtestatud nõuete rikkumiste eest. Kuivõrd rahaturufonde käsitlev määrus ja selle nõuded põhinevad ELi eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide regulatsioonil, siis kohaldatakse määruse nõudeid kooskõlas eelnimetatud õigusaktidega, so eurofondide direktiiviga (UCITS), mis näeb fondivalitseja rikkumise korral ette kõrge määraga rahatrahvi. 17. detsembril 2021 jõustusid IFS muudatused, millega mh nähti ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) rakendamiseks uus väärteokoosseis §-s 5032, mida 111 SE ei kajasta, kuid mille koosseisus on vajalik teha muudatus, et võimaldada määruses viidatud artiklite rikkumise korral kohaldada fondivalitsejatele kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi. Määrusega kehtestati kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja nähti ette nõuded finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele lepingueelses teabes ja perioodilistes aruannetes täiendava teabe esitamiseks. Nõuete eest karistuste kehtestamise kohustus tuleneb EL liikmesriikidele samuti määrusest. Eelnimetatud määruse artiklis 22 sätestab, et liikmesriigid peavad kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. 3. Teha eelnõu §-s 4 järgmised muudatused: 3.1. Täiendada § 4 uute punktidega 21¹ ja 212 järgmises sõnastuses: „21¹) paragrahvi 263¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 212) paragrahvi 263¹ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“;“. 3.2. Asendada punktis 22 läbivalt number „2631“ numbriga „2633“ ja number „2632“ numbriga „2634“. 3 Selgitus. Eelnõu § 4 (KindlTS). Punkt 3.1. 17. detsembril 2021. a jõustusid KindlTS muudatused, millega mh nähti ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 rakendamiseks uus väärteokoosseis §-s 2631, mida 111 SE ei kajasta, kuid mille koosseisus on vajalik teha muudatus, et võimaldada määruses viidatud artiklite rikkumise korral kohaldada kindlustusandjale kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi. Vt selgitust ka punkti 2.2 juures. Punkt 3.2. Tegemist on küll normitehnilise muudatusega tulenevalt KindlTS-i lisandunud uuest koosseisust (vt punkt 3.1) ja mis muudab paragrahvide numeratsiooni, kuid käesoleva ettepaneku esitamisel on arvestatud, et menetluses olev 771 SE mõjutab samuti paragrahvide numeratsiooni. 771 SE-ga lisandub KindlTS-i uus § 2632 ning käesoleva 111 SE § 4 punktis 22 ette nähtud paragrahvide numbrid tuleks muuta seega vastavalt 2633 ja 2634. 4. Teha eelnõu §-s 6 järgmised muudatused: 4.1. Jätta §-st 6 välja punktid 1, 2 ja 6. 4.2. Asendada punktis 15 läbivalt number „13420“ numbriga „13421“ ja number „13424“ numbriga „13425“. Selgitus. Eelnõu § 6 (KAS). Punkt 4.1. Punktid 1 ja 2 jäetakse eelnõu §-st 6 välja, kuna samad muudatuseettepanekud nähakse ette 771 SE-s (kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu). Punkt 6 jäetakse eelnõu §-st 6 välja, kuna sama muudatusettepanek nähakse ette 743 SE-s (makse- ja arveldussüsteemide seaduse eelnõu). Punkt 4.2. Muudatusettepaneku esitamisel on arvestatud, et menetluses olev 771 SE mõjutab KAS paragrahvide numeratsiooni. 771 SE-ga lisandub KAS-i uus § 13420 ning 111 SE punktis 15 ette nähtud paragrahvide numbrid oleksid seega vastavalt 13421 ja 13425. 5. Teha eelnõu §-s 8 järgmised muudatused: 5.1. Jätta eelnõu §-st 8 välja punktid 3 ja 22. 5.2. Muuta ja sõnastada punkt 5 järgmiselt: „5) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“.“. 5.3. Täiendada §-i 8 uue punktiga 5¹ järgmises sõnastuses: „5¹) paragrahvi 83 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“. 4 5.4. Asendada punktis 25 läbivalt number „961“ numbriga „962“ ja number „962“ numbriga „963“. Selgitus. Eelnõu § 8 (RahaPTS). Punkt 5.1. Muudatusettepanekuga jäetakse eelnõu §-st 8 välja punktid 3 ja 22. RahaPTSi § 81 lõike 2 sõnastuse muudatus ja seaduse täiendus § 94¹ näol on juba RahaPTSi sisse viidud (RT I, 02.06.2021, 9). Vajadus eelnimetatud sätete muutmiseks on seega ära langenud. Punktis 5.2–5.4. Muudatusettepanekuga muudetakse RahaPTSi § 83 selle kehtivas redaktsioonis (RT I, 10.07.2020, 1). Samuti tähendab see käesoleva 111 SE § 8 punktis 25 lisatavate uute paragrahvide numeratsiooni muutmist. 6. Teha eelnõu §-s 10 järgmised muudatused: 6.1. Muuta ja sõnastada punkt 1 järgmiselt: „1) paragrahvi 65 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 7215 lõikes 1“ tekstiosaga „ning § 725 lõikes 9“; 6.2. Jätta §-st 10 välja punktid 2–4. 6.3. Asendada punktis 5 number „741“ numbriga „743“. 6.4. Muuta ja sõnastada punkt 6 järgmiselt: „6) paragrahvi 75 lõikes 3 asendatakse number „742“ numbriga „743“. Selgitus. Eelnõu § 10 (TKS). Punktid 6.1, 6.3 ja 6.4. Muudatus on redaktsiooniline. Eelnõu viiakse kooskõlla TKS redaktsiooniga RT I, 01.04.2022, 7. Samuti tähendab see eelnõuga lisatava uue paragrahvi numeratsiooni muutmist ja TKS §-s 75 lõike 3 ulatuse muutmist. Punkt 6.2. 111 SE-st jäetakse välja muudatused, mis ei ole enam relevantsed, kuna vastavad muudatused on seadusesse juba sisse viidud 28. mail 2022. aastal jõustunud tarbijakaitseseaduse muutmise seadusega (RT I, 01.04.2022, 1). 7. Teha eelnõu §-s 12 järgmised muudatused: 7.1. Jätta eelnõu §-st 12 välja punktid 1, 11, 12 ja 37. 7.2. Täiendada paragrahvi uute punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) paragrahvi 237¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 12) paragrahvi 237¹ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“; 5 7.3. Muuta ning sõnastada punktid 2–4 järgmiselt: „2) paragrahvide 2378–23710, 23712–23714, 23716, 23717, 23727, 23728, 23736, 23737, 23758, 23761–23773, 23776, 23778, 23780, 23783, 23784 ja 23786 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 3) paragrahvide 2378, 23710, 23727 ja 23786 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“; 4) paragrahvide 2379, 23712–23717, 23719, 23722, 23728, 23736, 23737, 23758–23778, 23780, 23783 ja 23784 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest“;“. 7.4. Asendada punktides 14, 16, 22, 27, 29 ja 31 number „32 000“ numbriga „400 000“. 7.5. Asendada punktis 27 number „3“ sõnaga „kolm“; 7.6. Täiendada eelnõu §-i 12 uute punktidega 371 ja 372 järgmises sõnastuses: „371) paragrahvide 23781 ja 23782 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „300 trahviühikut“ tekstiosaga „1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“; 372) paragrahvide 23781 ja 23782 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „400 000 eurot“ tekstiosaga „1 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas“;“. 7.7. Muuta ja sõnastada punkt 38 järgmiselt: „38) seaduse 25. peatükki täiendatakse §-dega 2621 ja 2622 järgmises sõnastuses: „§ 2621. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive (1) Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. (2) Käesoleva seaduse §-des 2378, 23710, 23727 ja 23786 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive eelmisel majandusaastal, sealhulgas brutotulu, mis koosneb saadaolevatest intressidest ja samalaadsetest tuludest, tuludest aktsiatelt ja muudelt muutuv- või püsituluga väärtpaberitelt ning saadaolevatest komisjoni- või teenustasudest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 316. Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on esimeses lauses nimetatud kogutuluks kogutulu eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruande järgi. 6 (3) Käesoleva seaduse §-s 23780 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane netokäive vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud käive aastane netokäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. § 2622. Aegumine Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“.“. Selgitus: Eelnõu § 12 (VpTS). VpTSi 25. peatüki sätteid on pärast 111 SE esitamist Riigikogule muudetud järgmiste seadustega: 1. Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 04.12.2019, 1), jõustumise kuupäev 14.12.2019, osal. 01.01.2020. Seadusega täiendati VpTS 25. peatükki nelja uue väärteokoosseisuga (muutmise seadusega integreeriti Eesti õigusesse nn prospektimäärus (EL) 2017/1129, väärtpaberistamise määrus (EL) 2017/2402 ja aktsionäride õigusi käsitlev direktiiv (EL) 2017/828), kuid seaduses puudus võimalus ette näha kõrgendatud ülemmääraga rahatrahve. 2. Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 14.04.2021, 1), jõustumise kuupäev 01.01.2022. Seadusega täpsustati VpTS 25. peatüki § 23758, § 23760 ja § 23766 väärteokoosseise. 3. Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 02.06.2021), jõustumise kuupäev 12.06.2021, osal. 26.06.2021. Seadusega täpsustati VpTS 25. peatüki § 2378 väärteokoosseisu viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013. 4. Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 07.12.2021, 3), jõustumise kuupäev 17.12.2021. Seadusega täiendati VpTSi muu hulgas kahe väärteokoosseisuga: taksonoomiamääruse (EL) 2020/853 nõuete rikkumise eest (VpTS § 23783) ja määruse (EL) 2020/1503 nõuete rikkumise eest (ühisrahastusteenuse osutaja nõuete rikkumised) (VPTS § 23784). 5. Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 29.03.2022, 3), jõustumise kuupäev 30.03.2022. Seadusega täiendati VpTS 25. peatükki uue väärteokoosseisuga (VpTS § 23786), sh viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 575/2013. Eeltoodust tulenevalt on lisatud eelnõusse muudatused seoses uute väärteokoosseisudega. Punkt 7.1. VpTS § 2378 lõike 1 tekstiosa (koosseisu) muutmine ei ole enam asjakohane, kuna viidatud lõiget 1 on muudetud 30. märtsil 2022. a jõustunud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Trahvi muudatus on esitatud punktis 3 (uus punkt 2). Eelnõust jäetakse välja punkt 11, kuna vastavad muudatused on seaduses juba tehtud. Punkti 12 muudatus jäetakse välja, kuna VpTS § 23727 muudatus nähakse ette punktis 4 (uus punkt 3). Punkt 37 jäetakse välja, kuna VpTS 23779 on juba kehtetuks tunnistatud. 7 Punkt 7.2, 7.3 ja 7.6. Punktis 7.3 on punktide omavahelised asukohad muutunud, et oleks normitehniliselt korrektne esitada § 2378 lõigete 1 ja 2 muudatused enne § 2379 muutmist. Sisulised muudatusettepanekud on tehtud seoses väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega (nii 14.12.2019 kui ka 30.03.2022 jõustunud seaduste muudatustega). Eelnõuga tõstetakse VpTS §-de 2371, 2378, 23710, 23727, 23780, 23781, 23782, 23783, 23784 ja 23786 rahatrahvi määra, mille kehtestamise näevad ette järgmised ELi õigusaktid: 1) määruses (EL) 2017/1129 sätestatud prospektinõuete rikkumine (VpTS § 237¹); 2) määruse (EL) 2017/2402 nõuete rikkumine (VpTS § 23780); 3) aktsionäride õigusi kajastavast direktiivist (EL) 2017/828 tulenevate kohuste – hääletusnõustaja teabe avalikustamise kohustuse (VpTS § 23781) ja tasustamisaruande koostamise ja avaldamise nõuete rikkumine (VpTS § 23782); 4) määruse (EL) 2020/853 finantsturu osalistele ja finantsnõustajatele lepingueelse teabe ja aruannete kohta kehtestatud nõuete rikkumine (VpTS § 23783 ); 5) määruse (EL) 2020/1503 ühisrahastusteenuse osutajale kehtestatud nõuete rikkumised (VpTS § 23784); 6) direktiiv (EL) nr 2019/2034 investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kohta (VPTS §-d 2378, 23710, 23727 ja 23786). Eelnimetatud määrusest näevad ette karistuse kõrgetes trahvimäärades: 1) Prospektimääruse artikli 38 lõike 2 kohaselt tuleb kohaldada füüsilisele isikule rahatrahvi suuruses kuni 700 000 eurot, juriidilise isiku puhul kuni 5 miljonit eurot või kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu või ära hoitud kahjule vastavas suuruses. Juriidilise isiku puhul võib rahatrahv olla ka kuni 3% käibest, sh konsolideeritud käibest. 2) Väärtpaberistamise määruse nõuete rikkumise korral näeb määruse artikli 32 lõige 2 ette rahatrahvi, mis on nii füüsilise isiku kui juriidilise isiku puhul kuni 5 miljonit eurot või kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu või ära hoitud kahjule vastavas suuruses. Juriidilise isiku puhul võib rahatrahv olla ka kuni 10% netokäibest, sh konsolideeritud käibest. 3) Aktsionäride õigusi kajastava direktiivi artikli 14b kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Direktiiv puudutab ettevõtjaid, kelle aktsiatega kaubeldakse börsil. VpTS § 23782 väärteokoosseis, mis näeb ette karistuse tasustamisaruande koostamise ja avaldamise nõuete rikkumise eest, on suunatud turul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitendile ehk börsiettevõttele (finantsjärelevalve subjekt). Seadus nõuab, et äriühing koostaks selge ja mõistetava tasustamisaruande, milles antakse terviklik ülevaade viimase majandusaasta jooksul igale juhile makstud tasude kohta. Tagamaks aktsionäridele lihtne juurdepääs tasustamisaruandele ning selleks, et anda potentsiaalsetele investoritele ja sidusrühmadele võimalus saada teavet juhtide tasude kohta, peab tasustamisaruanne olema ka avaldatud (äriühingu veebilehel). VpTS § 23781 rikkumisi menetleb samuti Finantsinspektsioon, kuid hääletusnõustajateks võivad olla pankade kõrval näiteks ka audiitorettevõtjad ehk mitte finantsasutused. Paljud institutsionaalsed investorid ja varahaldurid kasutavad hääletusnõustaja teenuseid, kes teevad uuringuid ning annavad nõu ja soovitusi selle kohta, kuidas tuleks börsil noteeritud äriühingute üldkoosolekutel hääletada. Hääletusnõustajatel on oluline roll ühingujuhtimises, 8 kuid nad võivad ka oluliselt mõjutada investorite hääletamiskäitumist. Hääletusnõustajatele tähtsusest tulenevalt kohaldatakse neile teabe avalikustamise nõudeid. Selleks, et tagada tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kohaldamise võimalus ka nende isikute puhul, tuleb arvesse võtta seega mitmeid aspekte, sh millised on ELi õiguses mitte finantsasutustele ette nähtud rahatrahvi määrad ning arvestada asjaolu, et tegemist on investoreid kaitsva põhimõtte rikkumisega. Investorite huve kaitsvate teiste VpTSi nõuete (analoogsete) rikkumiste puhul on ELi õigus ette näinud kõrgete rahatrahvide kohaldamise. 4) VpTS §-ga 23783 sätestati rahatrahvid lähtuvalt taksonoomia määruse artiklis 22 sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama artiklite 5, 6 ja 7 sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Trahvide suurus on võrdse kohtlemise tagamiseks ning tulenevalt asjaolust, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav. Kuivõrd määrus näeb ette, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav ning käesolev eelnõu eesmärgiks on ette näha võimalus kohaldada rahatrahvi kõrgendatud määras, tuleb see ette näha ka eelnimetatud määruse rikkumise eest nii finantsturu usaldusväärse toimimise eesmärgil üldisemalt kui tarbijate kaitse eesmärgil, kus klientide huvid peavad olema võrdväärsel tasemel kaitstud. 5) VpTS §-ga 23784 sätestati rahatrahvid lähtuvalt määruse (EL) 2020/1503 artiklis 39 sätestatust, mille kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama vastavate artiklite sätete rikkumise korral kohaldatavad meetmed ja karistusnormid. Täpsemalt on Finantsinspektsioonil võimalike rikkumiste korral ühisrahastusteenuse osutajat väärteo korras sanktsioneerida mitmetes EL määruse 2020/1503 artiklites sätestatud nõuete rikkumiste eest. EL õigusest tuleneb põhimõte, et menetlejal peab olema alati võimalik valida meetmetest see, mis just konkreetsel juhul on tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Lisaks võimaldab see arvestada finantssektori eripäraga, kus ka olemuslikult kõrvaldatav rikkumine võib olla niivõrd oluline, et vajab näiteks sunniraha kõrvale ka väärteokoosseisu heidutavat toimet. Järelevalvel tuleb seega alati lähtuda ka ultima ratio põhimõttest. Trahvide suurus on, tulenevalt asjaolust, et karistus peaks olema mõjus, proportsionaalne ja hoiatav, analoogne väärtpaberituru seadusesse lisatud §-s 23783 ette nähtud rahatrahvi suurusega. 6) VpTS §-dega 2378, 23710 ja 23727 ja 23786 sätestati investeerimisühingule trahvid lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ja mille artikli 18 lõike 1 punktide d ja e kohaselt peab liikmesriik kehtestama karistused ja haldusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artiklis 37 sätestatud kontsentratsiooni piirmäärade ületamise ja ka artiklis 43 sätestatud likviidse vara hoidmise nõuete korduva või pideva rikkumise eest. Sama artikli lõike 1 punkt g ütleb, et karistus tuleb ette näha ka, kui investeerimisühing teeb väljamakseid investeerimisühingu omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kuigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 28, 52 või 63 kohaselt on niisuguste väljamaksete tegemine omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele keelatud (VpTS § 23786 ). VpTS §-i 2378 muudeti viidatud direktiivi artikli 18 lõike 1 punktide b, c ja f ülevõtmiseks (teabe esitamise nõuete rikkumine omavahendite nõuete täitmise kohustuse kohta (b), teabe esitamise nõuete rikkumine kontsentratsiooniriski kohta (c) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2019/2033 VI osas sätestatud avalikustamise nõuete rikkumine (f). VpTS §-i 23710 muudeti punkti a ülevõtmiseks (milles viidatakse 9 omakorda sama direktiivi artiklile 26). Vastavalt artiklile 26 peab investeerimisühingul olema tugev juhtimiskord, sealhulgas selge organisatsiooniline struktuur ning selgelt kindlaks määratud, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad; tulemuslikud protsessid, et määrata kindlaks, juhtida, jälgida riske või anda teada riskidest, mis investeerimisühingutele avanevad või võivad avaneda või mida investeerimisühingud tekitavad või võivad tekitada teistele; c) piisavad sisekontrollimehhanismid, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord; d) tasustamispoliitika ja -tavad, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimisega ja edendavad seda. Direktiivi artikli 18 lõikes 2 on ette nähtud rahatrahv, mis on füüsilise isiku puhul kuni 5 miljonit eurot. Juriidilise isiku puhul võib rahatrahv olla kuni 10% netokäibest, sh konsolideeritud käibest või kuni kahekordse rikkumise tulemusel saadud kasu või ära hoitud kahjule vastavas suuruses. Punkt 7.4. Kuna vahepeal on jõustunud VpTS muudatused, millega asendati 32 000 eurot 400 000 euroga, on ka eelnõu sõnastust vastavalt korrigeeritud ja viidud kooskõlla kehtiva seadusetekstiga. Punkti 7.5. Muudatus on normitehniline. Punkt 7.7. Muudatusettepanek tuleneb asjaolust, et eelpool nimetatud seadustega on lisandunud VpTS peatükki 25 uued paragrahvid, mis muudavad ka punktiga 38 lisanduvate paragrahvide numeratsiooni. Lisaks on käesoleva muudatusettepaneku esitamisel arvestatud, et menetluses olev 771 SE mõjutab samuti VpTS paragrahvide numeratsiooni. 771 SE-ga lisanduvad VpTS-i uued §-d 23788 ja 23789. Kuigi üldine loogika võiks olla, et „Menetluse“ paragrahv on pärast „Aegumise“ paragrahvi, on hetkel võetud lähenemine, et 771 SE-ga lisanduva §-i 23789 asukohta ei hakata muutma ning juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käibe ning aegumise peatükid esitatakse pärast menetluse paragrahvi. 8. Täiendada eelnõu §-ga 13 järgmises sõnastuses: "§ 13. Jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. novembril.“. Selgitus. Seaduse jõustumine nähakse ette kooskõlas 94 SE jõustumisega. 10
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel