dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Saku valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta

Rahandusministeerium · 3. veebruar 2023
Viit
15-3/7330-18
Registreeritud
3. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saku Vallavalitsus, R. P., R. S. A. A., T. E., A. R. K. P., S. P. O., U. K., P. T.
Saabumis/saatmisviis
e-post (bcc), DVK, e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-37330-8 03.02.2023 Väljaminev kiri.asice479 KB

Sisu (failidest)

eie 13.09.2022 * r 7-1/73-1 * Saku Vallavalitsus Meie 03.02.2023 nr 15-3/7330-8 [email protected] * Seisukoht Saku valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta Saku Vallavalitsus esitas 13.09.2022 kirjaga nr 7-1/73-1 Saku valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4). Üldplaneering võeti vastu Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8. Üldplaneering oli avalikul väljapanekul 21.03.2022 kuni 19.04.2022. Avaliku väljapaneku kestel laekus 54 kirjalikku arvamust. Saku Vallavalitsus vastas esitatud arvamustele ning korraldas kaks avalikku arutelu, mille tulemusena kokkuleppele kõikide arvamuste osas ei jõutud. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 17.11.2022 kell 11.00 esimese üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate ärakuulamise, kus lisaks Rahandusministeeriumi ametnikele osalesid Saku Vallavalitsuse esindajad Maire Laur, Tanel Ots, Silver Riisalo, Maigi Tennisson ja Leho Vilu, arvamuse esitajad Raili Suits ja August Albert ning planeeringu konsultant Marika Pärn. Ärakuulamisel arutati Kaselaane kinnistu omanike (Raili Suits ja August Albert) poolt esitatud arvamust Sprindi tee 3 maakasutuse juhtotstarbe osas ning lepiti kokku, et kohalik omavalitsus korraldab kohtumise arvamuse esitajate ja Sprindi tee 3 maaüksuse omanikuga võimaliku kompromisslahenduse leidmiseks. Saku Vallavalitsus kujundab seisukoha peale kõikide ärakuulamiste toimumist ning teavitab sellest Rahandusministeeriumit. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Roland Kore teavitas Rahandusministeeriumit 17.11.2022 kirjaga, et on nõus Saku Vallavalitsuse poolt antud seisukohtade/vastustega üldplaneeringu ettepanekute osas ja rohkem pretensioone antud küsimuses ei oma. Kutsutud Renee Puhm, Tanel Erm, Uku Lemberi esindaja Advokaadibüroo Ristal Keba Partnerid, Selektor Projekt OÜ, Urmo Kassarits ja Priit Tegova Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel ei osalenud ning hilisemalt ei ole oma arvamustest loobumisest teatanud. Saku Vallavalitsus esitas 23.01.2023 kirjaga nr 7-1/73-10 Rahandusministeeriumile üldplaneeringu materjalid, mida on korrigeeritud vastavalt Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamistel kokkulepitule. Ühe üldplaneeringu lisana esitati ka Sprindi tee 3 ja Kaselaane kinnistute omanikega toimunud kohtumise memo Sprindi tee 3 kinnistut käsitleva arvamuse osas. Lähtuvalt üldplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja 17.11.2022 toimunud ärakuulamisel antud selgitustest, esitab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS § 90 lõikest 4 oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas antakse seisukoht Raili Suits, August Albert, Renee Puhm, Tanel Erm, Ristal Keba Partnerid, Selektor Projekt OÜ, Urmo Kassarits ja Priit Tegova poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Esitatud arvamused, Saku Vallavalitsuse selgitused ja Rahandusministeeriumi seisukoht 1. Raili Suits ja August Albert ei nõustunud üldplaneeringus Sprindi tee 3 kinnistu määramisega tiheasutusalasse ning kinnistule elamumaa juhtotstarbe määramisega. Arvamuse esitajad märkisid, et nii endine kui ka üldplaneeringu algne lahendus nägi ette nimetatud maa-alale hajaasustuse. Arvamuse esitajad lisasid, et Saku vallas, Kiisal ja Roobukal, on hajaasustust jäänud olulisel määral vähemaks. Ühtlasi on piirkonnas mitmeid kümneid hektareid tiheasustusalasid, mis on senini hoonestamata. Saku Vallavalitsus märkis, et Sprindi tee 3 kinnistu (pindala 2,5 ha) määramisel tiheasustusalaks juhtotstarbega pere- ja ridaelamumaa lähtuti sellest, et Sprindi tee 3 kinnistu piirneb Metsanurga teega ja Sprindi teega, mis mõlemad on kõvakattega. Seega on kinnisasjale tagatud hea juurdepääs. Lisaks läbib kinnistut perspektiivne kergliiklustee, mille kavandamise ja väljaehitamise saab ette näha detailplaneeringu koostamise käigus. Samuti on kinnistu piiril olemas valmidus liitumiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Kohalik omavalitsus lisas, et alale koostatava detailplaneeringu lahenduses on võimalik tagada väärtusliku kõrghaljastuse säilimine ja vajadusel ka kohustus kõrghaljastuse juurde istutamiseks. Pärast Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist korraldas Saku Vallavalitsus kohtumise Sprindi tee 3 omaniku ja omaniku esindaja ning Kaseniidu kinnistu omaniku vahel. Kohtumisel märkis Sprindi tee 3 omanik, et nõustub kompromissettepanekuga, mille kohaselt määratakse detailplaneeringuga Kaseniidu kinnistu ja Sprindi tee 3 planeeritavate elamute vahele 20 m puhverala. Kaseniidu kinnistu omanik aga ei nõustunud ettepanekuga, kuna leiab, 2 et 20 m on liiga väike ala privaatsuse säilitamiseks. Arvamuse esitaja hinnangul peaks puhverala olema vähemalt 50 m. Võttes aluseks toimunud kohtumist otsustas Saku Vallavalitsus korrigeerida üldplaneeringu lahendust, et Sprindi tee 3 kinnistu läänepoolsel serval määratakse haljasalamaa (HM) juhtotstarbega haljastuse puhverala laiuseks 30 m, millele lisandub üldine üldplaneeringu nõue, et planeeritaval alal oleks 20% avaliku ruumi. Rahandusministeerium märgib, et haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada mh ruumilist planeerimist. Seega üldplaneeringu sisulise lahenduse, samuti sisulise vajaduse ja otstarbekuse üle kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Üldplaneeringu materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus esitatud ettepanekut kaalunud, soovinud saavutada kompromisslahenduse ja üldplaneeringu lahendust ka korrigeerinud. Rahandusministeerium asub seisukohale, et Saku Vallavalitsuse otsus määrata Sprindi tee 3 kinnistu läänepoolsel servale haljastuse puhverala laiuseks 30 m on asjakohane ja põhjendatud. 2. Renee Puhm märkis, et uute planeeringute algatamisel tuleks üldplaneeringus määratleda konkreetsete protsentidena maa koormusindeksid - haljasala, üksikelamu, paariselamu- ja ridaelamu protsent kogu planeeringualast. Arvamuse esitaja tegi ettepaneku, et 10% planeeritavast alast võiks planeerida ridaelamute maa-alaks ning kuni 15% planeeritavast alast paariselamute maa-alaks. Saku Vallavalitsus nõustus ettepanekuga osaliselt ja pakkus kompromisslahendust. Kohalik omavalitsus märkis, et seletuskirja punkti 4.1 alapunktis 6 on kirjas, et üldjuhul peab 20% planeeritavast alast kavandama avalikuks kasutuseks (mille hulka ei loeta sõiduteid ja tänavaid) – haljasalaks, puhkealaks vms. Seletuskirja punkti 4.1 lisatakse täiendus sõnastuses: Pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral peab elamuehituseks kavandatud kruntide maa jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamud vähemalt 50%; kaksikelamud 25-50% ja ridaelamud kuni 25% kruntide pinnast. Kaksikelamute (ka paariselamud ja muud kuni 2 korteriga elamud) protsendi vahemik tähendab seda, et kui ridaelamuid ei planeerita, siis võib olla kaksikelamuid kuni 50% või kui ridaelamuid kavandatakse näiteks 15%, siis kaksikelamuid võib kavandada kuni 35%. R. Puhm ei nõustunud kohaliku omavalitsuse kompromissettepanekuga ning leidis, et need määrad ei sobi väljaspool Saku keskust asuvatele uutele elamualadel. Erinevaid alasid on ajalooliselt valla üldplaneeringus koheldud erinevalt ning see käsitlus peab jätkuma. Arvamuse esitaja märkis, et väljaspool Saku keskust olevatel alade peaks jääma 10% planeeritavast alast võib planeerida ridaelamute maa-alaks, kuni 15% planeeritavast alast võib planeerida paariselamute maa-alaks. Rahandusministeerium selgitab, et PlanS § 76 lõike 1 puntki 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on määrata maakasutus- ja ehitustingimuste ulatus ja iseloom ning millised on avaliku planeerimisprotsessis kokku lepitud väärtused. 3 Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on nagu eelnevalt selgitatud, kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate isikute huvide ja ettepanekute arvesse võtmisel planeeringulahenduse ruumilise sobivuse ning ehitus- ja maakasutustingimuste otsustajaks kohalik omavalitsus. Antud juhul on kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse tulemusena leidnud, et seletuskirja täiendus sõnastuses: „Pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral peab elamuehituseks kavandatud kruntide maa jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamud vähemalt 50%; kaksikelamud 25-50% ja ridaelamud kuni 25% kruntide pinnast. Kaksikelamute (ka paariselamud ja muud kuni 2 korteriga elamud) protsendi vahemik tähendab seda, et kui ridaelamuid ei planeerita, siis võib olla kaksikelamuid kuni 50% või kui ridaelamuid kavandatakse näiteks 15%, siis kaksikelamuid võib kavandada kuni 35%“ on piisav ja asjakohane. Lisame, et Saku Vallavolikogu on 17.02.2022 otsusega nr 8 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega kinnitanud, et planeering vastab õigusaktidele ning et see on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega. 3. Tanel Erm ei nõustunud Kivinuka ja Sarapuu tänavate vahele jääva metsase ala määramisega perspektiivseks elamute maa-alaks. Tegemist on ilusa ja mitmekesise metsa- alaga, kust leiab täiskasvanud segametsa, erakordselt paksu samblakihi, erinevaid laululinde ja jäneseid-rebaseid-kitsi. Samuti on see ala oluliseks privaatsus- ja puhkepuhvriks Kivinuka tänava äärsete kruntide jaoks ning oluline argument piirkonna atraktiivsuses. Lisaks ei jaotuks tekkiv kolmnurkne moodustis kuigi efektiivselt kruntideks nt juurdepääsu seisukohast. Arvestades, et Sarapuu tänava ääres on hetkeseisuga krundid vaid ühel pool tänavat, tegi arvamuse esitaja ettepaneku üldplaneeringus määrata perspektiivseks elamute maa-alaks Sarapuu tänava asustamata pool, tõmmates joone kolmnurkse krundi servast tiheasustusala piirini mööda Sarapuu tänava paralleeli ning jätta Kivinuka poolsete kruntide äärde üldplaneeringuga roheline puhver PV tüüpi alana. See eraldaks arvamuse esitaja hinnangul olemasolevad Kivinuka tn äärsed ja perspektiivsed Sarapuu tänava äärsed uued krundid loodusliku puhvriga, säilitades piirkonna praeguse looduskesksuse ning ühendades rohekoridoriga olemasolevad puhke- ja virgestuse rohealad - mis juba praegu teenivad samuti puhvri eesmärki. Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning selgitas, et ehitusõigust elamute ehitamiseks saab tiheasustusalal määrata läbi detailplaneeringu. Lähtudes üldplaneeringu seletuskirja peatüki 4.1 punktist 6 peab detailplaneeringu koostamise korral üldjuhul 20% planeeritavast alast kavandama avalikuks kasutuseks (mille hulka ei loeta sõiduteid ja tänavaid) – so. haljasalaks, puhkealaks vms. Sellest lähtudes on arvamuse esitaja ettepanekuga võimalik sisuliselt arvestada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise protsessis, mille käigus saab täpsemalt määrata rohe- ja puhkeala paiknemist ning iseloomu, arvestades piirkonna vajadusi ja elanike soove. Rahandusministeerium märgib, et üldplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. See on eelkõige on võimalikku ehitamist ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning vaatleb kohaliku omavalitsuse või selle osa arengut eelkõige omavalitsuse kui terviku seisukohast. Antud juhul on Saku Vallavalitsus põhjendanud, et käsitletav ala asub tiheasustusalal, kus kohaliku omavalitsuse hinnangul elamute ehitamine on sobilik. Ehitamise tingimused tuleb määrata detailplaneeringuga ning üldplaneeringus on seletuskirja peatüki 4.1 punktis 6 antud ka tingimus, et detailplaneeringu koostamise korral peab üldjuhul 20% 4 planeeritavast alast kavandama avalikuks kasutuseks. Seega üldplaneering ei välista arvamuse esitaja tehtud ettepanekuga, jätta Kivinuka poolsete kruntide äärde üldplaneeringuga roheline puhver PV tüüpi alana, arvestamist edaspidi detailplaneeringu koostamise käigus. 4. Uku Lemberi esindaja Advokaadibüroo Ristal Keba Partnerid ei nõustunud Saku-Tõdva maantee ja maantee poolsete Kingu tänava kinnistute (sh Kingu 23 kinnistu) vahele jäävale maa-alale (edaspidi Kingu kõrval ala) planeeritava maakasutuse juhtotstarbega ning leidis, et Kingu kõrval alale tuleks tervikuna määrata haljasala ja parkmetsa (HM) maakasutuse juhtotstarve. Hetkel on üldplaneeringus määratud nimetatud alale liikluse ja liiklust korraldava ehitise maakasutuse juhtotstarve ning puhke- ja virgestusmaa (PV) juhtotstarve. Ühtlasi leidis arvamuse esitaja, et üldplaneering ei vasta lähteseisukohtadele ja PlanS §-idele 8 ja 12 ning Saku Vallavalitsuse tegevus uue Saku üldplaneeringu planeerimismenetluses seoses Kingu kõrvalalaga on vastuolus PlanS § 10 lõikega 1. Saku Vallavalitsus märkis, et parkimiskohtade (üldplaneeringus tähistatud liikluse maa-ala) täiendav rajamine Saku-Tõdva mnt äärde on vajalik. Saku-Tõdva mnt on üks aleviku peatänavatest, mis teenindab nii kohalikku kui läbivat liiklust. Liiklussagedus Saku alevikus on suurim just Saku-Tõdva maanteel, lõigul Tallinna maantee (Tallinn-Saku mnt) - Tiigi tänav. Rajatav parkla on avalikuks kasutamiseks, teenindab aleviku külastajaid ja leevendab parkimisega seotud probleeme piirkonnas. Parkla rajamise järgselt valdav osa haljasalast säilib, samuti säilib ligikaudu 30 meetri laiune puhvertsoon olemasolevate elamukruntide ja parkla vahel. Ettepanekuga muuta Üksnurme poolne ala PV-st HM-ks ei arvestatud. Alast lõuna poole on planeeritud korterelamu maa-ala. PV ala loob võimaluse avalikult kasutatava puhkeala loomiseks, mida saavad kasutada erinevad sihtrühmad ja vanusegrupid. Kohalik omavalitsus juhtis tähelepanu, et lähteseisukohad on välja töötatud üldplaneeringu koostamise algetapis. Lähteseisukohad vastavalt PlanS-le on dokument, milles kirjeldatakse planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada. Teiste sõnadega, lähteseisukohad ei ole nö lukus ja lähteseisukohtade dokumendi üksühene järgimine ei ole kooskõlas planeerimise loogikaga. Üldplaneeringut koostatakse aastaid, koostamise käigus võib muutuda ülesannete lahendamise vajadus ja täpsustub nende lahendamise täpsusaste (käsitlus). Üldplaneeringu koostamine on pidev ja muutuv protsess. Protsessi käigus teave ja informatsioon uueneb ning täpsustub, selguvad kohalike elanike, maaomanike, ettevõtjate jt huvitatud isikute ootused, huvid ja arvamused. Lahenduseni jõutakse järk-järgult. Seega ei saa ja ei tohi nö „kinni jääda“ ülesannete lahendamisel planeeringu algetapi kavatsuste juurde. PlanS sätestatud planeerimise põhimõtetega on arvestatud. Planeeringu koostamisel on tuginetud järgmistele põhimõtetele: elukeskkonna parendamine; otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus, avalikkuse kaasamine ja teavitamine, huvide tasakaalustamine ja lõimimine, teabe piisavus Rahandusministeerium märgib, et Saku valla üldplaneeringus on arvestatud, et Saku-Tõdva maantee ja maantee poolsete Kingu tänava kinnistute (sh Kingu 23 kinnistu) vahele jäävale maa-alale on Saku Vallavalitsus 26.11.2021 korraldusega nr 638 kehtestatud Lepiku haljaku detailplaneeringu lahendusega. Nimetatud detailplaneeringuga on ette nähtud kahe transpordimaa sihtotstarbelise krundi moodustamine ning ühe üldkasutatava maa moodustamine, kus säilib olemasolev haljasala. Ühele transpordimaa krundile on antud ehitusõigus ja liikluskorralduse põhimõtteline lahendus parkla rajamiseks. Teisele 5 transpordimaa krundile on määratatud ehitusõigus 2,5 m laiuse kergliiklustee rajamiseks. Märgime, et Lepiku haljaku detailplaneering on kehtiv haldusakt ning üldplaneeringu koostamisel on sellega arvestatud. Ühtlasi peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et erinevate maakasutustuste juhtotstarve määramine üldplaneeringus on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. PlanS § 75 lõike 1 punktide 18 ja 20 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne mh maakasutuse juhtotstarbe ning puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, mida antud juhul on tehtud. Rahandusministeerium ei saa asuda kohaliku omavalitsuse asemel hindama, kas milline maakasutuse juhtotstarve on käsitletavale alale on sobilikum. Antud juhul on Saku Vallavalitsus selgitanud, et Saku-Tõdva mnt äärde on parkla rajamine vajalik piirkonna liikluse teenindamiseks ning Üksnurme poolne ala PV ala on sobilik, sest see juhtotstarve annab võimaluse avalikult kasutatava puhkeala loomiseks, mida saavad kasutada erinevad sihtrühmad ja vanusegrupid. Kohalik omavalitsus on otsustamisel täitnud kaalutlemise kohustust ja toonud välja ka PlanS põhimõtted, millest planeeringu koostamisel on lähtunud. 5. Selektor Projekt OÜ palus arvestada kehtestatud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud Jälgimäe tee kergliiklustee tunneliga Pärnu mnt ja raudtee alla, mis võimaldab lühema, mugavama ja ohutuma kergliiklustee ühenduse Laagri aleviku ja Tänassilma küla vahel ning juurdepääsud bussipeatustele. Tänassilma elanikud ja töötajad kasutavad Laagri alevikus olevate asutuste teenuseid ja vastupidi. Arvamise esitaja lisas, et need asulad toimivad koos, kuigi neid lahutab omavalitsuste haldusterritooriumi piir. Arvamuse esitaja märkis, et Pärnu mnt ületamiseks on täna olemasolevad jalgteetunnelid Laagri Maksimarketi juures ja Veskitammi tn ristmikul. Kuid nende vahemaa on 1,2 km, mis ei ole piisav, et arvestada kahel pool Pärnu mnt olevate tõmbepunktidega, elamualadega ja tehnoparkidega. Kergliiklejate jaoks on teekonnad tõmbepunktide vahel liiga pikad ja see ei vasta projekteerimise normidele. Arvamuse esitaja palus põhjendada, miks on loobutud Jälgimäe tee jalgteetunnelist ja kas sellise olulise mõjuga otsuse tegemiseks on tehtud liiklusohutusele avalduva mõju hindamine. Lisaks palus arvamuse esitaja kavandada Jälgimäe tee tunneli ja perspektiivse Tänassilma küla tiheasustusega elamuala vahele otsem, lühem ja ohutum kergliiklustee trass (läbimurre), mis toetaks jalgsi või rattaga liiklemist autosõidu. Arvamuse esitaja palus jätta üldplaneeringusse alles Saku-Laagri suunaline riigimaanteega nr 11420 paralleelne kergliiklustee trass, soovitatavalt ida suunas, kuhu kavandatakse rohkem elamualasid. Arvamuse esitaja lisas, et see maantee muutub perspektiivselt igal juhul 2+2 sõidurajaga maanteeks, arvestades, kui palju kavandatakse uusi tehnoparke piirkonnas jne. Kui kergliiklustee trassi ei ole üldplaneeringus kavandatud, ei tule seda ilmselt sinna kunagi. Kannatavad nii Tänassilma-Saku, kui Saku-Tänassilma, Saku-Laagri, Saku-Tallinn, Saku Harku jne suunal kergliiklejad. Arvamuse esitaja palus kaaluda kergliiklustee ühendust Tallinna linna poolt kavandatava kergliiklustee võrgustikuga, mis on võimalik mööda olemasolevat metsatee trassi (kus ei sõida autosid), Arvamuse esitajale jäi arusaamatuks, kuidas on üldplaneeringuga täidetud liikluskorralduse üldistes põhimõtetes toodud eesmärgid, kui Pärnu mnt ületamiseks jalgteetunneleid arvuliselt vähendatakse. Saku Vallavalitsus selgitas, et nimetatud jalg- ja jalgrattatee riste, mis ühendaks Tänassilma küla Laagri aleviku lääneosaga ning kõnealune Jälgimäe tee tunnel, jääb Saue valla 6 territooriumile ning Saku valla üldplaneeringuga ei ole võimalik planeerida objekte Saue valla territooriumile. Esitatud kergliiklustee ettepanek läbib Laagri nahkhiirte püsielupaiga piirangu- ja sihtkaitsevööndit. Tegevusi püsielupaigas reguleerib kaitse-eeskiri. Vastavalt kaitse- eeskirjale on sihtkaitsevööndis lubatud (valitseja nõusolekul) tee rajamine juhul, kui see on vajalik kinnistu või püsielupaiga tarbeks. Püsielupaiga tarbeks kergliiklustee rajamine ei ole vajalik. Kuna Arunõmme tee ja Valdmäe tee vahelised kinnistud on hoonestamata, ei ole hoonestamata kinnistute tarbeks tee rajamise vajadust võimalik põhjendada. Eeltoodust tulenevalt ettepanekuga ei arvestata. Saku Vallavalitsus lisas, et antud piirkonnas on sihtpunktide vaheline ohutu liikumine võimalik mööda olemasolevat metsateed. Pärnu maanteel on välja ehitatud üks tunnel, mille asukoht on hoolikalt välja valitud, et oleks tagatud kergliiklejale juurdepääs mõlemalt suunalt, nii põhjast kui lõunast. Seega kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole lisa tunneli kavandamine põhjendatud. Lisaks juhiti tähelepanu ka asjaolule, et Pärnu mnt ei asu Saku vallas. Rahandusministeerium märgib, et kõnealused kergliiklustee tunnelid on ette nähtud Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0”. Nimetatud teemaplaneeringut käsitletakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lõikest 2 tulenevalt riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Tulenevalt EhSRS § 13 lõikest 1 ei mõjuta üldplaneeringu kehtestamine mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringute ehk kõnealuse Harju Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ kehtivust. Kuna üldplaneering, sh üldplaneeringu teemaplaneering peab vastama maakonnaplaneeringule, ei saa üldplaneeringuga näha ette lahendust, mis maakonnaplaneeringuga kooskõlas pole. 6. Urmi Kassarits ja Priit Tegova märkisid, et üldplaneeringus puudub õigusselgus hajaasustusega alale mitteelamute rajamisel. Seda nii põllumajandusliku ettevõtluse tarbeks rajatavate ehitiste ehitusõiguse kohta kui ka päikeseparkide rajamisel. Saku Vallavalitsus selgitas, et üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.2. „Hajaasutsusega ala“ on kirjas, et asustuse suunamisel, kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud eesmärgist säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik maakasutus. Lisaks on selles punktis selgitatud, et ettevõtluse soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal, on hajaasustusega alal lubatud väikesemahuline ja keskkonnasõbralik ettevõtlus. Hoonestus peab järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi. Erisused on lubatud põhjendatud juhtudel, nt põllumajandushoonete rajamine vms. Kohalik omavalitsus leidis, et katastriüksuse krundi miinimumpindala määramine põllumajandusliku hoone püstitamiseks on liigne piirang ja hajaasustusega alal, kus on soositud eelkõige põllumajanduslik tegevus, ei ole sellise piirangu seadmine asjakohane. Üldplaneeringus märgitud hajaasustusega ala ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, seega on ehitusõiguse aluseks projekteerimistingimused. Erandiks võib olla suuremahuliste loomakasvatushoonete püstitamine, kuid ka siis tuleb põhjendada detailplaneeringu koostamise vajadust, eelkõige keskkonnahäiringuid silmas pidades. Alternatiivina saab kaaluda ka keskkonnaekspertiisi läbiviimist. Näiteks 2000 pealine 7 loomakasvatushoone võib mõjutada ümbruskonna veekvaliteeti või võib häiriv olla sealt tulenev spetsiifiline lõhn vms. Eeltoodust tulenevalt on Saku vallas hajaasustusega alal lubatud põllumajandushoonete rajamine ja soositud eelkõige põllumajanduslik ettevõtlus. Saku valla üldplaneeringuga ei seata põllumajanduses tegutsejale ebamõistlikke piiranguid. Päikeseparkide puhvervööndi kohaldamise osas märkis kohalik omavalitsus, et üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.2. on määratud maakasutustingimused hajaasustusega alal ning muuhulgas on sätestatud, et tootmisalade piirnemisel elamute ja ühiskondlike aladega, tuleb kaaluda haljaspuhvri rajamise vajadust ettevõtlusala ja tundliku ala vahele. Haljaspuhvri vajadust hinnatakse üksikjuhtumi põhiselt, tulenevalt tootmistegevuse iseloomust ja asukohast naaberalade suhtes. Haljaspuhvrite rajamisel arvestada, et haljastuse laius puhvertsoonina toimimiseks peab üldjuhul olema minimaalselt 30 m. Seega annab üldplaneering võimaluse haljaspuhvri rajamiseks ka päikeseparkide ja tundlike alade vahele. Päikeseelektrijaam on oma sisult elektritootmisrajatis. Päikeseparkide kinnistutele tootmismaa sihtotstarbe taotlemise osas märkis Saku Vallavalitsus, et üldplaneeringus ei ole öeldud, et päikeseparke ei või rajada maatulundusmaale. Kui päikesepark on rajatud maatulundusmaale, siis muudetakse ka maakasutuse sihtotstarve pärast kasutusloa saamist tootmismaaks. Juhul, kui päikeseenergia tootmisega ei soovita enam tegeleda tuleb päikesepark lammutada. See aga ei tähenda, et sellele alale võib koheselt rajada muud tootmishoonet. Järgida tuleb siiski üldplaneeringuga määratud maakasutuse põhimõtteid hajaasustusega alal. Arvamuse osas, mille kohaselt üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.6. õigusselgus ei ole tagatud, märkis kohalik omavalitsus, et peatüki 5.6 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused. Väärtuslik põllumajandusmaa ei ole üldplaneeringus sätestatud ehituskeelualana. Väärtuslik põllumajandusmaa asub hajaasustusega alal ja hoonestamistingimuste aluseks on üldplaneeringu punkt 3.2. Lisaks tuleb väärtuslikul põllumajandusmaale ehitamisel lähtuda üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.6 alapunktist 3. Kui väärtuslik põllumajandusmaa asub rohelises võrgustikus, tuleb ka järgida rohelise võrgustiku tingimusi, mis on sätestatud üldplaneeringu punktis 5.4. Üldplaneeringut kui õigusakti tuleb lugeda koosmõjus selle erinevate osadega. Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 76 lõike 1 puntki 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on määrata maakasutus- ja ehitustingimuste ulatus ja iseloom ning millised on avaliku planeerimisprotsessis kokku lepitud väärtused. Antud juhul on Saku Vallavalitsus selgitanud, et ehitustingimused hajaasustusalale on toodud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.2 ning põhjendanud oma seisukohti. Nõustume, et õigusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav ehk tagatud peab olema selle õigusselgus. Rahandusministeeriumi hinnangul ja arvestades kohaliku omavalitsuse antud selgitusi, ei ole planeering ebaselge ega mitmeti mõistetav vastates seega õigusselguse põhimõttele. Üldplaneeringuga määratavad ehitustingimused on üldplaneeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate 8 isikute huvide ja ettepanekute arvesse võtmisel planeeringulahenduse ruumilise sobivuse ning ehitus- ja maakasutustingimuste otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Raili Suits, August Albert, Renee Puhm, Tanel Erm, Ristal Keba Partnerid, Selektor Projekt OÜ, Urmo Kassarits ja Priit Tegova poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusi. Saku valla üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab riigihalduse minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Ärakiri: Raili Suits, August Albert, Renee Puhm, Tanel Erm, Ristal Keba Partnerid, Selektor Projekt OÜ, Urmo Kassarits ja Priit Tegova Helen Madison 611 3135 [email protected] 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel