eie 13.09.2022 * r 7-1/73-1 *
Saku Vallavalitsus Meie 03.02.2023 nr 15-3/7330-8
[email protected] *
Seisukoht Saku valla üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste kohta
Saku Vallavalitsus esitas 13.09.2022 kirjaga nr 7-1/73-1 Saku valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1
alusel heakskiidu saamiseks.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat
ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja
ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab
valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud
arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4).
Üldplaneering võeti vastu Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8. Üldplaneering oli
avalikul väljapanekul 21.03.2022 kuni 19.04.2022. Avaliku väljapaneku kestel laekus 54
kirjalikku arvamust. Saku Vallavalitsus vastas esitatud arvamustele ning korraldas kaks
avalikku arutelu, mille tulemusena kokkuleppele kõikide arvamuste osas ei jõutud.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 17.11.2022 kell
11.00 esimese üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja
kohaliku omavalitsuse esindajate ärakuulamise, kus lisaks Rahandusministeeriumi ametnikele
osalesid Saku Vallavalitsuse esindajad Maire Laur, Tanel Ots, Silver Riisalo, Maigi Tennisson
ja Leho Vilu, arvamuse esitajad Raili Suits ja August Albert ning planeeringu konsultant
Marika Pärn.
Ärakuulamisel arutati Kaselaane kinnistu omanike (Raili Suits ja August Albert) poolt
esitatud arvamust Sprindi tee 3 maakasutuse juhtotstarbe osas ning lepiti kokku, et kohalik
omavalitsus korraldab kohtumise arvamuse esitajate ja Sprindi tee 3 maaüksuse omanikuga
võimaliku kompromisslahenduse leidmiseks. Saku Vallavalitsus kujundab seisukoha peale
kõikide ärakuulamiste toimumist ning teavitab sellest Rahandusministeeriumit.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Roland Kore teavitas Rahandusministeeriumit 17.11.2022 kirjaga, et on nõus Saku
Vallavalitsuse poolt antud seisukohtade/vastustega üldplaneeringu ettepanekute osas ja
rohkem pretensioone antud küsimuses ei oma.
Kutsutud Renee Puhm, Tanel Erm, Uku Lemberi esindaja Advokaadibüroo Ristal Keba
Partnerid, Selektor Projekt OÜ, Urmo Kassarits ja Priit Tegova Rahandusministeeriumis
toimunud ärakuulamisel ei osalenud ning hilisemalt ei ole oma arvamustest loobumisest
teatanud.
Saku Vallavalitsus esitas 23.01.2023 kirjaga nr 7-1/73-10 Rahandusministeeriumile
üldplaneeringu materjalid, mida on korrigeeritud vastavalt Rahandusministeeriumis toimunud
ärakuulamistel kokkulepitule. Ühe üldplaneeringu lisana esitati ka Sprindi tee 3 ja Kaselaane
kinnistute omanikega toimunud kohtumise memo Sprindi tee 3 kinnistut käsitleva arvamuse
osas.
Lähtuvalt üldplaneeringu materjalidest, esitatud arvamustest ja 17.11.2022 toimunud
ärakuulamisel antud selgitustest, esitab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS § 90 lõikest
4 oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste
kohta, mille osas arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas antakse seisukoht Raili Suits, August Albert, Renee Puhm, Tanel Erm,
Ristal Keba Partnerid, Selektor Projekt OÜ, Urmo Kassarits ja Priit Tegova poolt
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Esitatud arvamused, Saku Vallavalitsuse selgitused ja Rahandusministeeriumi
seisukoht
1. Raili Suits ja August Albert ei nõustunud üldplaneeringus Sprindi tee 3 kinnistu
määramisega tiheasutusalasse ning kinnistule elamumaa juhtotstarbe määramisega.
Arvamuse esitajad märkisid, et nii endine kui ka üldplaneeringu algne lahendus nägi ette
nimetatud maa-alale hajaasustuse. Arvamuse esitajad lisasid, et Saku vallas, Kiisal ja
Roobukal, on hajaasustust jäänud olulisel määral vähemaks. Ühtlasi on piirkonnas mitmeid
kümneid hektareid tiheasustusalasid, mis on senini hoonestamata.
Saku Vallavalitsus märkis, et Sprindi tee 3 kinnistu (pindala 2,5 ha) määramisel
tiheasustusalaks juhtotstarbega pere- ja ridaelamumaa lähtuti sellest, et Sprindi tee 3 kinnistu
piirneb Metsanurga teega ja Sprindi teega, mis mõlemad on kõvakattega. Seega on
kinnisasjale tagatud hea juurdepääs. Lisaks läbib kinnistut perspektiivne kergliiklustee, mille
kavandamise ja väljaehitamise saab ette näha detailplaneeringu koostamise käigus. Samuti on
kinnistu piiril olemas valmidus liitumiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga.
Kohalik omavalitsus lisas, et alale koostatava detailplaneeringu lahenduses on võimalik
tagada väärtusliku kõrghaljastuse säilimine ja vajadusel ka kohustus kõrghaljastuse juurde
istutamiseks.
Pärast Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist korraldas Saku Vallavalitsus
kohtumise Sprindi tee 3 omaniku ja omaniku esindaja ning Kaseniidu kinnistu omaniku vahel.
Kohtumisel märkis Sprindi tee 3 omanik, et nõustub kompromissettepanekuga, mille kohaselt
määratakse detailplaneeringuga Kaseniidu kinnistu ja Sprindi tee 3 planeeritavate elamute
vahele 20 m puhverala. Kaseniidu kinnistu omanik aga ei nõustunud ettepanekuga, kuna leiab,
2
et 20 m on liiga väike ala privaatsuse säilitamiseks. Arvamuse esitaja hinnangul peaks
puhverala olema vähemalt 50 m.
Võttes aluseks toimunud kohtumist otsustas Saku Vallavalitsus korrigeerida üldplaneeringu
lahendust, et Sprindi tee 3 kinnistu läänepoolsel serval määratakse haljasalamaa (HM)
juhtotstarbega haljastuse puhverala laiuseks 30 m, millele lisandub üldine üldplaneeringu
nõue, et planeeritaval alal oleks 20% avaliku ruumi.
Rahandusministeerium märgib, et haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõike 1 kohaselt on
kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada mh ruumilist planeerimist. Seega üldplaneeringu
sisulise lahenduse, samuti sisulise vajaduse ja otstarbekuse üle kaalutlusõiguse alusel
ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Üldplaneeringu materjalidest nähtuvalt on kohalik
omavalitsus esitatud ettepanekut kaalunud, soovinud saavutada kompromisslahenduse ja
üldplaneeringu lahendust ka korrigeerinud. Rahandusministeerium asub seisukohale, et Saku
Vallavalitsuse otsus määrata Sprindi tee 3 kinnistu läänepoolsel servale haljastuse puhverala
laiuseks 30 m on asjakohane ja põhjendatud.
2. Renee Puhm märkis, et uute planeeringute algatamisel tuleks üldplaneeringus määratleda
konkreetsete protsentidena maa koormusindeksid - haljasala, üksikelamu, paariselamu- ja
ridaelamu protsent kogu planeeringualast. Arvamuse esitaja tegi ettepaneku, et 10%
planeeritavast alast võiks planeerida ridaelamute maa-alaks ning kuni 15% planeeritavast alast
paariselamute maa-alaks.
Saku Vallavalitsus nõustus ettepanekuga osaliselt ja pakkus kompromisslahendust. Kohalik
omavalitsus märkis, et seletuskirja punkti 4.1 alapunktis 6 on kirjas, et üldjuhul peab 20%
planeeritavast alast kavandama avalikuks kasutuseks (mille hulka ei loeta sõiduteid ja
tänavaid) – haljasalaks, puhkealaks vms. Seletuskirja punkti 4.1 lisatakse täiendus
sõnastuses: Pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral peab elamuehituseks kavandatud
kruntide maa jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt: üksikelamud vähemalt 50%;
kaksikelamud 25-50% ja ridaelamud kuni 25% kruntide pinnast. Kaksikelamute (ka
paariselamud ja muud kuni 2 korteriga elamud) protsendi vahemik tähendab seda, et kui
ridaelamuid ei planeerita, siis võib olla kaksikelamuid kuni 50% või kui ridaelamuid
kavandatakse näiteks 15%, siis kaksikelamuid võib kavandada kuni 35%.
R. Puhm ei nõustunud kohaliku omavalitsuse kompromissettepanekuga ning leidis, et need
määrad ei sobi väljaspool Saku keskust asuvatele uutele elamualadel. Erinevaid alasid on
ajalooliselt valla üldplaneeringus koheldud erinevalt ning see käsitlus peab jätkuma.
Arvamuse esitaja märkis, et väljaspool Saku keskust olevatel alade peaks jääma 10%
planeeritavast alast võib planeerida ridaelamute maa-alaks, kuni 15% planeeritavast alast võib
planeerida paariselamute maa-alaks.
Rahandusministeerium selgitab, et PlanS § 76 lõike 1 puntki 18 kohaselt on üldplaneeringu
ülesanne planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe,
maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Kohaliku
omavalitsuse ülesanne on määrata maakasutus- ja ehitustingimuste ulatus ja iseloom ning
millised on avaliku planeerimisprotsessis kokku lepitud väärtused.
3
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on nagu eelnevalt selgitatud, kohaliku elu
küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
normidega, on erinevate isikute huvide ja ettepanekute arvesse võtmisel
planeeringulahenduse ruumilise sobivuse ning ehitus- ja maakasutustingimuste otsustajaks
kohalik omavalitsus. Antud juhul on kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse tulemusena
leidnud, et seletuskirja täiendus sõnastuses: „Pere- ja ridaelamumaa juhtfunktsiooni korral
peab elamuehituseks kavandatud kruntide maa jagunema elamutüüpide vahel järgmiselt:
üksikelamud vähemalt 50%; kaksikelamud 25-50% ja ridaelamud kuni 25% kruntide
pinnast. Kaksikelamute (ka paariselamud ja muud kuni 2 korteriga elamud) protsendi
vahemik tähendab seda, et kui ridaelamuid ei planeerita, siis võib olla kaksikelamuid kuni
50% või kui ridaelamuid kavandatakse näiteks 15%, siis kaksikelamuid võib kavandada
kuni 35%“ on piisav ja asjakohane. Lisame, et Saku Vallavolikogu on 17.02.2022 otsusega
nr 8 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega kinnitanud, et planeering vastab õigusaktidele
ning et see on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega.
3. Tanel Erm ei nõustunud Kivinuka ja Sarapuu tänavate vahele jääva metsase ala
määramisega perspektiivseks elamute maa-alaks. Tegemist on ilusa ja mitmekesise metsa-
alaga, kust leiab täiskasvanud segametsa, erakordselt paksu samblakihi, erinevaid laululinde
ja jäneseid-rebaseid-kitsi. Samuti on see ala oluliseks privaatsus- ja puhkepuhvriks Kivinuka
tänava äärsete kruntide jaoks ning oluline argument piirkonna atraktiivsuses. Lisaks ei jaotuks
tekkiv kolmnurkne moodustis kuigi efektiivselt kruntideks nt juurdepääsu seisukohast.
Arvestades, et Sarapuu tänava ääres on hetkeseisuga krundid vaid ühel pool tänavat, tegi
arvamuse esitaja ettepaneku üldplaneeringus määrata perspektiivseks elamute maa-alaks
Sarapuu tänava asustamata pool, tõmmates joone kolmnurkse krundi servast tiheasustusala
piirini mööda Sarapuu tänava paralleeli ning jätta Kivinuka poolsete kruntide äärde
üldplaneeringuga roheline puhver PV tüüpi alana. See eraldaks arvamuse esitaja hinnangul
olemasolevad Kivinuka tn äärsed ja perspektiivsed Sarapuu tänava äärsed uued krundid
loodusliku puhvriga, säilitades piirkonna praeguse looduskesksuse ning ühendades
rohekoridoriga olemasolevad puhke- ja virgestuse rohealad - mis juba praegu teenivad samuti
puhvri eesmärki.
Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning selgitas, et ehitusõigust elamute
ehitamiseks saab tiheasustusalal määrata läbi detailplaneeringu. Lähtudes üldplaneeringu
seletuskirja peatüki 4.1 punktist 6 peab detailplaneeringu koostamise korral üldjuhul 20%
planeeritavast alast kavandama avalikuks kasutuseks (mille hulka ei loeta sõiduteid ja
tänavaid) – so. haljasalaks, puhkealaks vms. Sellest lähtudes on arvamuse esitaja ettepanekuga
võimalik sisuliselt arvestada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise protsessis, mille
käigus saab täpsemalt määrata rohe- ja puhkeala paiknemist ning iseloomu, arvestades
piirkonna vajadusi ja elanike soove.
Rahandusministeerium märgib, et üldplaneering on konkreetse maa-ala kohta koostatav
terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja
ehitustingimused. See on eelkõige on võimalikku ehitamist ettevalmistava detailplaneeringu
aluseks ning vaatleb kohaliku omavalitsuse või selle osa arengut eelkõige omavalitsuse kui
terviku seisukohast. Antud juhul on Saku Vallavalitsus põhjendanud, et käsitletav ala asub
tiheasustusalal, kus kohaliku omavalitsuse hinnangul elamute ehitamine on sobilik. Ehitamise
tingimused tuleb määrata detailplaneeringuga ning üldplaneeringus on seletuskirja peatüki 4.1
punktis 6 antud ka tingimus, et detailplaneeringu koostamise korral peab üldjuhul 20%
4
planeeritavast alast kavandama avalikuks kasutuseks. Seega üldplaneering ei välista arvamuse
esitaja tehtud ettepanekuga, jätta Kivinuka poolsete kruntide äärde üldplaneeringuga roheline
puhver PV tüüpi alana, arvestamist edaspidi detailplaneeringu koostamise käigus.
4. Uku Lemberi esindaja Advokaadibüroo Ristal Keba Partnerid ei nõustunud Saku-Tõdva
maantee ja maantee poolsete Kingu tänava kinnistute (sh Kingu 23 kinnistu) vahele jäävale
maa-alale (edaspidi Kingu kõrval ala) planeeritava maakasutuse juhtotstarbega ning leidis,
et Kingu kõrval alale tuleks tervikuna määrata haljasala ja parkmetsa (HM) maakasutuse
juhtotstarve. Hetkel on üldplaneeringus määratud nimetatud alale liikluse ja liiklust
korraldava ehitise maakasutuse juhtotstarve ning puhke- ja virgestusmaa (PV) juhtotstarve.
Ühtlasi leidis arvamuse esitaja, et üldplaneering ei vasta lähteseisukohtadele ja PlanS §-idele
8 ja 12 ning Saku Vallavalitsuse tegevus uue Saku üldplaneeringu planeerimismenetluses
seoses Kingu kõrvalalaga on vastuolus PlanS § 10 lõikega 1.
Saku Vallavalitsus märkis, et parkimiskohtade (üldplaneeringus tähistatud liikluse maa-ala)
täiendav rajamine Saku-Tõdva mnt äärde on vajalik. Saku-Tõdva mnt on üks aleviku
peatänavatest, mis teenindab nii kohalikku kui läbivat liiklust. Liiklussagedus Saku alevikus
on suurim just Saku-Tõdva maanteel, lõigul Tallinna maantee (Tallinn-Saku mnt) - Tiigi
tänav. Rajatav parkla on avalikuks kasutamiseks, teenindab aleviku külastajaid ja leevendab
parkimisega seotud probleeme piirkonnas. Parkla rajamise järgselt valdav osa haljasalast
säilib, samuti säilib ligikaudu 30 meetri laiune puhvertsoon olemasolevate elamukruntide ja
parkla vahel.
Ettepanekuga muuta Üksnurme poolne ala PV-st HM-ks ei arvestatud. Alast lõuna poole on
planeeritud korterelamu maa-ala. PV ala loob võimaluse avalikult kasutatava puhkeala
loomiseks, mida saavad kasutada erinevad sihtrühmad ja vanusegrupid.
Kohalik omavalitsus juhtis tähelepanu, et lähteseisukohad on välja töötatud üldplaneeringu
koostamise algetapis. Lähteseisukohad vastavalt PlanS-le on dokument, milles kirjeldatakse
planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse
lahendada. Teiste sõnadega, lähteseisukohad ei ole nö lukus ja lähteseisukohtade dokumendi
üksühene järgimine ei ole kooskõlas planeerimise loogikaga. Üldplaneeringut koostatakse
aastaid, koostamise käigus võib muutuda ülesannete lahendamise vajadus ja täpsustub nende
lahendamise täpsusaste (käsitlus). Üldplaneeringu koostamine on pidev ja muutuv protsess.
Protsessi käigus teave ja informatsioon uueneb ning täpsustub, selguvad kohalike elanike,
maaomanike, ettevõtjate jt huvitatud isikute ootused, huvid ja arvamused. Lahenduseni
jõutakse järk-järgult. Seega ei saa ja ei tohi nö „kinni jääda“ ülesannete lahendamisel
planeeringu algetapi kavatsuste juurde. PlanS sätestatud planeerimise põhimõtetega on
arvestatud. Planeeringu koostamisel on tuginetud järgmistele põhimõtetele: elukeskkonna
parendamine; otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus, avalikkuse kaasamine ja
teavitamine, huvide tasakaalustamine ja lõimimine, teabe piisavus
Rahandusministeerium märgib, et Saku valla üldplaneeringus on arvestatud, et Saku-Tõdva
maantee ja maantee poolsete Kingu tänava kinnistute (sh Kingu 23 kinnistu) vahele jäävale
maa-alale on Saku Vallavalitsus 26.11.2021 korraldusega nr 638 kehtestatud Lepiku haljaku
detailplaneeringu lahendusega. Nimetatud detailplaneeringuga on ette nähtud kahe
transpordimaa sihtotstarbelise krundi moodustamine ning ühe üldkasutatava maa
moodustamine, kus säilib olemasolev haljasala. Ühele transpordimaa krundile on antud
ehitusõigus ja liikluskorralduse põhimõtteline lahendus parkla rajamiseks. Teisele
5
transpordimaa krundile on määratatud ehitusõigus 2,5 m laiuse kergliiklustee rajamiseks.
Märgime, et Lepiku haljaku detailplaneering on kehtiv haldusakt ning üldplaneeringu
koostamisel on sellega arvestatud.
Ühtlasi peame vajalikuks juhtida tähelepanu, et erinevate maakasutustuste juhtotstarve
määramine üldplaneeringus on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. PlanS § 75 lõike 1 punktide
18 ja 20 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne mh maakasutuse juhtotstarbe ning puhke- ja
virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, mida antud juhul on
tehtud. Rahandusministeerium ei saa asuda kohaliku omavalitsuse asemel hindama, kas
milline maakasutuse juhtotstarve on käsitletavale alale on sobilikum. Antud juhul on Saku
Vallavalitsus selgitanud, et Saku-Tõdva mnt äärde on parkla rajamine vajalik piirkonna
liikluse teenindamiseks ning Üksnurme poolne ala PV ala on sobilik, sest see juhtotstarve
annab võimaluse avalikult kasutatava puhkeala loomiseks, mida saavad kasutada erinevad
sihtrühmad ja vanusegrupid. Kohalik omavalitsus on otsustamisel täitnud kaalutlemise
kohustust ja toonud välja ka PlanS põhimõtted, millest planeeringu koostamisel on lähtunud.
5. Selektor Projekt OÜ palus arvestada kehtestatud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+
kavandatud Jälgimäe tee kergliiklustee tunneliga Pärnu mnt ja raudtee alla, mis võimaldab
lühema, mugavama ja ohutuma kergliiklustee ühenduse Laagri aleviku ja Tänassilma küla
vahel ning juurdepääsud bussipeatustele. Tänassilma elanikud ja töötajad kasutavad Laagri
alevikus olevate asutuste teenuseid ja vastupidi. Arvamise esitaja lisas, et need asulad
toimivad koos, kuigi neid lahutab omavalitsuste haldusterritooriumi piir.
Arvamuse esitaja märkis, et Pärnu mnt ületamiseks on täna olemasolevad jalgteetunnelid
Laagri Maksimarketi juures ja Veskitammi tn ristmikul. Kuid nende vahemaa on 1,2 km, mis
ei ole piisav, et arvestada kahel pool Pärnu mnt olevate tõmbepunktidega, elamualadega ja
tehnoparkidega. Kergliiklejate jaoks on teekonnad tõmbepunktide vahel liiga pikad ja see ei
vasta projekteerimise normidele. Arvamuse esitaja palus põhjendada, miks on loobutud
Jälgimäe tee jalgteetunnelist ja kas sellise olulise mõjuga otsuse tegemiseks on tehtud
liiklusohutusele avalduva mõju hindamine. Lisaks palus arvamuse esitaja kavandada Jälgimäe
tee tunneli ja perspektiivse Tänassilma küla tiheasustusega elamuala vahele otsem, lühem ja
ohutum kergliiklustee trass (läbimurre), mis toetaks jalgsi või rattaga liiklemist autosõidu.
Arvamuse esitaja palus jätta üldplaneeringusse alles Saku-Laagri suunaline riigimaanteega nr
11420 paralleelne kergliiklustee trass, soovitatavalt ida suunas, kuhu kavandatakse rohkem
elamualasid. Arvamuse esitaja lisas, et see maantee muutub perspektiivselt igal juhul 2+2
sõidurajaga maanteeks, arvestades, kui palju kavandatakse uusi tehnoparke piirkonnas jne.
Kui kergliiklustee trassi ei ole üldplaneeringus kavandatud, ei tule seda ilmselt sinna kunagi.
Kannatavad nii Tänassilma-Saku, kui Saku-Tänassilma, Saku-Laagri, Saku-Tallinn, Saku
Harku jne suunal kergliiklejad. Arvamuse esitaja palus kaaluda kergliiklustee ühendust
Tallinna linna poolt kavandatava kergliiklustee võrgustikuga, mis on võimalik mööda
olemasolevat metsatee trassi (kus ei sõida autosid),
Arvamuse esitajale jäi arusaamatuks, kuidas on üldplaneeringuga täidetud liikluskorralduse
üldistes põhimõtetes toodud eesmärgid, kui Pärnu mnt ületamiseks jalgteetunneleid arvuliselt
vähendatakse.
Saku Vallavalitsus selgitas, et nimetatud jalg- ja jalgrattatee riste, mis ühendaks Tänassilma
küla Laagri aleviku lääneosaga ning kõnealune Jälgimäe tee tunnel, jääb Saue valla
6
territooriumile ning Saku valla üldplaneeringuga ei ole võimalik planeerida objekte Saue valla
territooriumile.
Esitatud kergliiklustee ettepanek läbib Laagri nahkhiirte püsielupaiga piirangu- ja
sihtkaitsevööndit. Tegevusi püsielupaigas reguleerib kaitse-eeskiri. Vastavalt kaitse-
eeskirjale on sihtkaitsevööndis lubatud (valitseja nõusolekul) tee rajamine juhul, kui see on
vajalik kinnistu või püsielupaiga tarbeks. Püsielupaiga tarbeks kergliiklustee rajamine ei ole
vajalik. Kuna Arunõmme tee ja Valdmäe tee vahelised kinnistud on hoonestamata, ei ole
hoonestamata kinnistute tarbeks tee rajamise vajadust võimalik põhjendada. Eeltoodust
tulenevalt ettepanekuga ei arvestata.
Saku Vallavalitsus lisas, et antud piirkonnas on sihtpunktide vaheline ohutu liikumine
võimalik mööda olemasolevat metsateed. Pärnu maanteel on välja ehitatud üks tunnel, mille
asukoht on hoolikalt välja valitud, et oleks tagatud kergliiklejale juurdepääs mõlemalt suunalt,
nii põhjast kui lõunast. Seega kohaliku omavalitsuse hinnangul ei ole lisa tunneli kavandamine
põhjendatud. Lisaks juhiti tähelepanu ka asjaolule, et Pärnu mnt ei asu Saku vallas.
Rahandusministeerium märgib, et kõnealused kergliiklustee tunnelid on ette nähtud Harju
maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu
teemaplaneeringuga “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustamine km 12,0-44,0”. Nimetatud teemaplaneeringut käsitletakse ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lõikest 2 tulenevalt riigi
eriplaneeringuna planeerimisseaduse tähenduses. Tulenevalt EhSRS § 13 lõikest 1 ei mõjuta
üldplaneeringu kehtestamine mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi
asukohavaliku planeeringute ehk kõnealuse Harju Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km
12,0-44,0“ kehtivust. Kuna üldplaneering, sh üldplaneeringu teemaplaneering peab vastama
maakonnaplaneeringule, ei saa üldplaneeringuga näha ette lahendust, mis
maakonnaplaneeringuga kooskõlas pole.
6. Urmi Kassarits ja Priit Tegova märkisid, et üldplaneeringus puudub õigusselgus
hajaasustusega alale mitteelamute rajamisel. Seda nii põllumajandusliku ettevõtluse tarbeks
rajatavate ehitiste ehitusõiguse kohta kui ka päikeseparkide rajamisel.
Saku Vallavalitsus selgitas, et üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.2. „Hajaasutsusega ala“
on kirjas, et asustuse suunamisel, kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud
eesmärgist säilitada olemasolev looduslik, põllu- ja metsamajanduslik maakasutus. Lisaks on
selles punktis selgitatud, et ettevõtluse soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha
lähedal, on hajaasustusega alal lubatud väikesemahuline ja keskkonnasõbralik ettevõtlus.
Hoonestus peab järgima piirkonnale omast hoonestuslaadi. Erisused on lubatud põhjendatud
juhtudel, nt põllumajandushoonete rajamine vms.
Kohalik omavalitsus leidis, et katastriüksuse krundi miinimumpindala määramine
põllumajandusliku hoone püstitamiseks on liigne piirang ja hajaasustusega alal, kus on
soositud eelkõige põllumajanduslik tegevus, ei ole sellise piirangu seadmine asjakohane.
Üldplaneeringus märgitud hajaasustusega ala ei ole detailplaneeringu koostamise
kohustusega ala, seega on ehitusõiguse aluseks projekteerimistingimused. Erandiks võib olla
suuremahuliste loomakasvatushoonete püstitamine, kuid ka siis tuleb põhjendada
detailplaneeringu koostamise vajadust, eelkõige keskkonnahäiringuid silmas pidades.
Alternatiivina saab kaaluda ka keskkonnaekspertiisi läbiviimist. Näiteks 2000 pealine
7
loomakasvatushoone võib mõjutada ümbruskonna veekvaliteeti või võib häiriv olla sealt
tulenev spetsiifiline lõhn vms. Eeltoodust tulenevalt on Saku vallas hajaasustusega alal
lubatud põllumajandushoonete rajamine ja soositud eelkõige põllumajanduslik ettevõtlus.
Saku valla üldplaneeringuga ei seata põllumajanduses tegutsejale ebamõistlikke piiranguid.
Päikeseparkide puhvervööndi kohaldamise osas märkis kohalik omavalitsus, et
üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.2. on määratud maakasutustingimused hajaasustusega
alal ning muuhulgas on sätestatud, et tootmisalade piirnemisel elamute ja ühiskondlike
aladega, tuleb kaaluda haljaspuhvri rajamise vajadust ettevõtlusala ja tundliku ala vahele.
Haljaspuhvri vajadust hinnatakse üksikjuhtumi põhiselt, tulenevalt tootmistegevuse
iseloomust ja asukohast naaberalade suhtes. Haljaspuhvrite rajamisel arvestada, et haljastuse
laius puhvertsoonina toimimiseks peab üldjuhul olema minimaalselt 30 m. Seega annab
üldplaneering võimaluse haljaspuhvri rajamiseks ka päikeseparkide ja tundlike alade vahele.
Päikeseelektrijaam on oma sisult elektritootmisrajatis.
Päikeseparkide kinnistutele tootmismaa sihtotstarbe taotlemise osas märkis Saku
Vallavalitsus, et üldplaneeringus ei ole öeldud, et päikeseparke ei või rajada
maatulundusmaale. Kui päikesepark on rajatud maatulundusmaale, siis muudetakse ka
maakasutuse sihtotstarve pärast kasutusloa saamist tootmismaaks. Juhul, kui päikeseenergia
tootmisega ei soovita enam tegeleda tuleb päikesepark lammutada. See aga ei tähenda, et
sellele alale võib koheselt rajada muud tootmishoonet. Järgida tuleb siiski üldplaneeringuga
määratud maakasutuse põhimõtteid hajaasustusega alal.
Arvamuse osas, mille kohaselt üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.6. õigusselgus ei ole
tagatud, märkis kohalik omavalitsus, et peatüki 5.6 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud
väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused. Väärtuslik põllumajandusmaa ei
ole üldplaneeringus sätestatud ehituskeelualana. Väärtuslik põllumajandusmaa asub
hajaasustusega alal ja hoonestamistingimuste aluseks on üldplaneeringu punkt 3.2. Lisaks
tuleb väärtuslikul põllumajandusmaale ehitamisel lähtuda üldplaneeringu seletuskirja punktis
5.6 alapunktist 3. Kui väärtuslik põllumajandusmaa asub rohelises võrgustikus, tuleb ka
järgida rohelise võrgustiku tingimusi, mis on sätestatud üldplaneeringu punktis 5.4.
Üldplaneeringut kui õigusakti tuleb lugeda koosmõjus selle erinevate osadega.
Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 76 lõike 1 puntki 18 kohaselt on üldplaneeringu
ülesanne planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe,
maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Kohaliku
omavalitsuse ülesanne on määrata maakasutus- ja ehitustingimuste ulatus ja iseloom ning
millised on avaliku planeerimisprotsessis kokku lepitud väärtused. Antud juhul on Saku
Vallavalitsus selgitanud, et ehitustingimused hajaasustusalale on toodud üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 3.2 ning põhjendanud oma seisukohti.
Nõustume, et õigusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav ehk tagatud peab olema selle
õigusselgus. Rahandusministeeriumi hinnangul ja arvestades kohaliku omavalitsuse antud
selgitusi, ei ole planeering ebaselge ega mitmeti mõistetav vastates seega õigusselguse
põhimõttele.
Üldplaneeringuga määratavad ehitustingimused on üldplaneeringu sisuline lahendus, mille
otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Seetõttu
juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
8
isikute huvide ja ettepanekute arvesse võtmisel planeeringulahenduse ruumilise sobivuse ning
ehitus- ja maakasutustingimuste otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Raili Suits,
August Albert, Renee Puhm, Tanel Erm, Ristal Keba Partnerid, Selektor Projekt OÜ,
Urmo Kassarits ja Priit Tegova poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud
arvamusi. Saku valla üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab
riigihalduse minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga. Riigihalduse minister
teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi
kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Ärakiri: Raili Suits, August Albert, Renee Puhm, Tanel Erm, Ristal Keba Partnerid, Selektor
Projekt OÜ, Urmo Kassarits ja Priit Tegova
Helen Madison 611 3135
[email protected]
9