dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Saku valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta

Rahandusministeerium · 7. veebruar 2023
Viit
15-3/7330-19
Registreeritud
7. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saku Vallavalitsus, J. G., T. O. E. K., S. S. O., Ö. O. O. N., R. j. M. O., S. O., S. O., L. O. A. R. &. V., A. O., M. L. O., A. L.
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc), DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-37330-9 07.02.2023 Väljaminev kiri.asice487 KB

Sisu (failidest)

Saku Vallavalitsus Teie 13.09.2022 nr 7-1/73-1 [email protected] Meie 07.02.2023 nr 15-3/7330-9 Seisukoht Saku valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta Saku Vallavalitsus esitas 13.09.2022 kirjaga nr 7-1/73-1 Saku valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Üldplaneering võeti vastu Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8. Üldplaneering oli avalikul väljapanekul 21.03.2022 kuni 19.04.2022. Avaliku väljapaneku kestel laekus 54 kirjalikku arvamust. Saku Vallavalitsus vastas esitatud arvamustele ning korraldas kaks avalikku arutelu, mille tulemusena kokkuleppele kõikide arvamuste osas ei jõutud. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4). Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 22.11.2022 kell 10.00 üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, ja kohaliku omavalitsuse esindajate teise ärakuulamise, kus lisaks Rahandusministeeriumi ametnikele osalesid Saku Vallavalitsuse esindajad Maire Laur, Tanel Ots, Silver Riisalo, Maigi Tennisson ja Leho Vilu, planeeringu koostamise konsultant Marika Pärn ning arvamuse esitajad Endel Siff, Jüri Mirme, OÜ Landeker esindajad Indrek Veso ja Siim Markus, Jaanus Grauberg, Karoli Unus, Piret Toonpere, Jüri Zoova, Meelis Kähri, Üllar Rammul, Tauri Tigasson. Ärakuulamise tulemusena otsustati, et kohalik omavalitsus suhtleb Transpordiametiga ulukipääsu rajamise osas Tuuleveski kinnistult ning teavitab sellest Rahandusministeeriumit. Ärakuulamise tulemusena kirjalike arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud. Kutsutud Tenfix OÜ, Eero Kilk, Si Sponte OÜ, Ökoehituse OÜ, OÜ Nurmetare, Ruum ja Maastik OÜ, Alterate OÜ, Mountain Loghome OÜ esindajaid Rahandusministeeriumis Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 toimunud ärakuulamisel ei osalenud ning hilisemalt oma arvamustest loobumisest ei teatanud. Seega käsitleb Rahandusministeerium ka nende esitatud arvamusi arvestamata jäänud arvamustena. Lähtuvalt üldplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, 22.11.2022 kell 10.00 toimunud ärakuulamisel antud selgitustest, esitab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS § 90 lõikest 4 oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas antakse seisukoht Jaanus Grauberg, Tenfix OÜ, Eero Kilk, Si Sponte OÜ, Ökoehituse OÜ, OÜ Nurmetare, Ruum ja Maastik OÜ, Solutionest OÜ, Landeker OÜ esindaja Advokaadibüroo Ruus & Veso, Alterate OÜ, Mountain Loghome OÜ, Adovkaadibüroo Lextal poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Saku valla üldplaneeringule esitatud arvamused ja Saku Vallavalitsuse selgitused 1. Jaanus Grauber soovis Roobuka külas asuva Miilimaa kinnistu puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbe muutmist pere- ja ridaelamu maa-alaks. Arvamuse esitaja selgitas, et kinnistul puudub kõrghaljastus ning puude mahavõtmisel on pinnas saanud kahjustada ning ala puhke- ja virgestusmaaks kujundamine võtab investeeringuid. Arvamuse esitaja asus seisukohale, et Miilimaa kinnistut on otstarbekas kasutada pere- ja ridaelamu maa-alana, kuna seal on tehtud lageraie ehk osaliselt ongi tehtud vajalik eeltöö pere- ja ridaelamu maa-ala arendamiseks. Puhke- ja virgestus maa-alana sobivad paremini kasutada alad, kus asub ka kõrghalajastus. Arvamuse esitaja lisas, et piirkonnas on mitmeid teisigi üldmaa kinnistuid määratud pere- ja ridaelamumaaks ning jääb ebaselgeks miks just Miilimaa kinnistut soovitakse välja jätta perspektiivse elamumaa juhtotstarbega alast. Saku Vallavalitsus selgitas, et kehtiva Saku valla üldplaneeringu järgi on tegemist haljasala ja parkmetsade maa juhtotstarbega kinnistuga, kus hoonestuse rajamine ei ole lubatud. Vastuvõetud üldplaneeringu eelnõus on sinna perspektiivselt ette nähtud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve, mis võimaldaks sinna rajada puhkeotstarbelisi ehitisi. Miilimaa maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa ja sel sihtotstarbel saab seda maad ka edasi kasutada. Saku valla üldplaneeringu KSH aruandes on analüüsitud elamumaade mahtu ja arvutus näitab, et võrreldes praegusega kasvab elanike arv ligikaudu kaks korda. KSH aruandes on tehtud ettepanek vähendada kavandatavate elamualade ulatust ja arvu selliselt, et kavandatav areng vastaks nii senistele trendidele kui ka prognoosidele, võttes arvesse üldplaneeringu ajalist raamistikku ja omavalitsuse võimekust uusi elanikke vastu võtta. Eeltoodust tulenevalt ei ole täiendavate elamumaade juurde kavandamine tasakaalustatud ruumilist arengut silmas pidades põhjendatud. Selgituseks lisas kohalik omavalitsus, et kinnisasja omandamisel pidi isik pöörama tähelepanu omandatava kinnisasja maakasutuse sihtotstarbele. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine üldplaneeringu menetluses ei ole mitte seadusega tagatud omandiõigus, vaid võimaldatav omandiõigus, mille rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse seisukohtadega tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisel ning avalike huvidega. 2 2. Tenfix OÜ esindaja Eero Kilk soovis, et Mulgi kinnistu üldplaneeringu kohane juhtotstarve oleks osaliselt äri- või tootmismaa. Lisaks soovis Eero Kilk, et ka Uus-Tooma kinnistu, üldplaneeringu kohane juhtotstarve oleks osaliselt elamumaa. Saku Vallavalitsus märkis, et nii Mulgi kui ka Uus-Tooma maaüksused asuvad rohelises võrgustikus, mille paiknemise aluseks on võetud Harju maakonnaplaneering 2030+. Saku valla üldplaneeringuga tuleb tagada Harju maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine. Tugeva inimkasutuse surve tõttu on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas sidusa rohelise võrgustiku säilitamise jälgimine eriti oluline. Rohelise võrgustiku ala ei vähendata. Rohelise võrgustiku alale ei ole lubatud kavandada uusi hoonestusalasid ega laiendada olemasolevaid. Eeltoodust tulenevalt ei saa Mulgi maaüksusele ette näha ärimaa või tootmismaa juhtotstarvet ning Uus-Tooma maaüksusele ette näha täiendavat elamumaa juhtotstarvet. 3. Si Sponte OÜ märkis, et Saku valla uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Tammevälja maaüksus määratud osaliselt tiheasustusalaks ja osa maaüksusest jääb väljaspoole tiheasustusala. Seega hakkaksid maaüksuse edasisel arendamisel kehtima erinevad üldplaneeringust tulenevad ehitusnõuded. Arvamuse esitaja tegi ettepaneku määrata kogu maaüksus tiheasustusalasse ning anda maaüksusele äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-ala (ÄT) juhtotstarve. Ühtlasi soovis arvamuse esitaja vähendada üldplaneeringu eelnõu kohast rohelise võrgustiku koridori ala Tammevälja maaüksusel ning ühtlustada see Vääna jõe ehituskeeluvööndiga. Tagamaks rohelise võrgustiku toimimist tegi arvamuse esitaja ettepaneku hõlmata rohevõrgustikku piirkonnas veel säilinud metsaalad, mis omavad tunduvalt kõrgemat ökosüsteemiteenuste rikkust kui kultuurrohumaa. Si Sponte OÜ esindaja lisas, et metsaalad Vääna jõe kaldaaladel toimivad tunduvalt suurema tõenäosusega ka loomade liikumiskoridoridena kui perspektiivsete tootmisalaga külgnev avatud põllumaa. Tallinna Ringtee Vääna jõge ületav sild on ainuke koht piirkonnas kus ulukitel on võimalik Tallinna Ringteest läbi pääseda, seega tunduks asjakohane kavandada ka rohekoridor Vääna jõe kaldaalasid hõlmavana. Saku Vallavalitsus märkis, et Tammevälja maaüksus on juba osaliselt äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alaks määratud ning antud maaüksust saab ÄT alana kasutada vastavalt üldplaneeringu maakasutusplaanil märgitud piirides. Maakasutuse juhtotstarvete määramisel ei saa lähtuda vaid kinnistute piiridest. Tuleb arvesse võta ka teisi asjakohaseid kitsendusi. Antud juhul on kõnealuses piirkonnas kitsendavaks asjaoluks roheline võrgustik, mille piire on juba võrreldes kehtiva Saku valla üldplaneeringuga vähendatud ja Tammevälja maaomanikule on antud võimalus maaüksuse osaliseks ÄT alana arendamiseks. Täiendav rohelise võrgustiku vähendamine ei ole võimalik. Kohalik omavalitsus juhtis tähelepanu, et roheline võrgustik ei tähenda vaid metsamaad ega üksnes suurulukite liikumiseks vajalikku maa-ala. Roheline võrgustik hõlmab tänapäevases tähenduses nn rohelist (või ka sinist, et iseloomustada veeökosüsteeme) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega seotud alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Ehk see tähendab palju rohkemat kui vaid loomade liikumiskoridore. Selleks, et roheline võrgustik täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Käesoleval juhul on tegemist rohelise võrgustiku koridoriga ja koridore ei saa liiga kitsaks muuta. 3 Üldplaneeringus kajastatud roheline võrgustik on keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus läbi analüüsitud ja leitud optimaalne lahendus, mis tagaks rohelise võrgustiku toimimise ja ei kitsendaks ülemäära maaomanike huve. Seetõttu jättis Saku Vallavalitsus rohelise võrgustiku piirid Tammevälja maaüksusel muutmata. 4. Ökoehituse OÜ ja OÜ Nurmetare tegid ettepaneku Üksnurme tee 10 maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks kaubandus-, teenindus-ja büroohoonete ning korterelamute maa- alaks. Maakasutuse juhtotstarbe muutmine võimaldab arvamuse esitajate hinnangul üleminekut üksik-ja korterelamute alalt, äri- ja korterelamute alast tootmis (äri)- ja laohoonete maa-alale. Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning märkis, et koostatavas Saku valla üldplaneeringus on Üksnurme tee 10 kinnistu määratud äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alaks. Sama juhtotstarve on kinnistul ka kehtivas Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringus. Kohalik omavalitsus selgitas, et tegemist on Saku alevikus ajalooliselt väljakujunenud äri- ja tootmispiirkonnaga ning arvestades valla arengut, soovitakse Saku alevikus ärilise funktsiooniga tegevuse jätkamist. Tiheasutuse alade toimimisel on oluline, et lisaks elamufunktsioonile oleks kohti äriliseks ja väikesemahuliseks tootmistegevuseks, mis annab võimaluse kodulähedaste töökohtade loomiseks. Antud rajoon ei ole kasutusel kortermajade piirkonnana. Üksnurme tee äärset ärikvartalit ümbritseb pigem üksikelamute piirkond. Saku Vallavalitsus kaalus ka pere- ja ridaelamu maa-ala laiendamist äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa arvelt, kuid ettevõtluse arengu seisukohalt otsustati säilitada senise maakasutuse. 5. Ruum ja Maastik OÜ tegi ettepaneku muuta Saku alevikus Üksnurme tee 6, 8, 8c ja 10 kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmis- ja laohoonete maa-ala kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning korterelamu maa-alaks. Arvamuse esitaja lisas, et koostamisel olev valla üldplaneering näeb ette olemasoleva maakasutuse säilimise, sest kinnistud piirnevad põhja- ja läänekaarest üksikelamutega ning idakaarest tootmismaadega. Maakasutuse juhtotstarbe muutmine võimaldab aga üleminekut üksik-ja korterelamute alalt äri- ja korterelamute alast tootmis (äri)- ja laohoonete maa-alale. Maakasutuse juhtotstarbe muutmine vähendaks olemasolevas elamupiirkonnas ning sellega piirneval alal raskeveokite liiklust. Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning selgitas, et tegemist on Saku alevikus ajalooliselt väljakujunenud äri- ja tootmispiirkonnaga ning arvestades valla arengut, soovitakse Saku alevikus ärilise funktsiooniga tegevuse jätkamist. Tiheasutuse alade toimimisel on oluline, et lisaks elamufunktsioonile oleks kohti äriliseks ja väikesemahuliseks tootmistegevuseks, mis annab võimaluse kodulähedaste töökohtade loomiseks. Antud rajoon ei ole kasutusel kortermajade piirkonnana. Üksnurme tee äärset ärikvartalit ümbritseb pigem üksikelamute piirkond. Saku Vallavalitsus kaalus ka pere- ja ridaelamu maa- ala laiendamist äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa arvelt, kuid ettevõtluse arengu seisukohalt säilitas senise maakasutuse. 6. Solutionest OÜ soovis Tänassilma tee 61 äri- ja teenindusettevõtete ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-ala kinnistu muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning 4 korterelamu maa-alaks. Arvamuse esitaja lisas, et 13.03.2003 kehtestati Toomaveski I KI detailplaneering, mille järgi on väljakujunenud elamukvartalisse planeeritud ainult üks ärihoone, mis loeti sobilikuks toitlustuse või kaubanduse arendamiseks. Kavandatud tegevus käima ei läinud, küll aga oli suur nõudlus elamispindade järele. Tänassilma tee 61 kinnistule äri- ja tootmise maakasutuse määramise üheks põhjuseks oli ka varem kinnistu loode- läänepiiril kulgenud keskpingeliin kaitsevööndiga (10 m liini teljest), mis seadis krundile ehitusliku piirangu. Tänaseks on see keskpingeliin aga likvideeritud. Seetõttu saab uue detailplaneeringuga määrata suurema hoonestusala ja suurema ehitisealuse pinna olemasolevale hoonele, milles on 3 korterit ja üks büroopind. Kuna hetkel toimub uue detailplaneeringu algatamisdokumentide koostamine, soovib arvamuse esitada taotleda kinnistu sihtotstarbeks 30% ärimaa ja 70% elamumaa, kuid vallalt tuli range nõue, et detailplaneering peab vastama üldplaneeringule. Seoses sellega palus arvamuse esitaja teha muudatus kõnealuse kinnistu kohta koostatavas üldplaneeringus. Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning põhjendas, et detailplaneeringu kohaselt on Tänassilma tee 61 kinnistu 100% ärimaa, mis asub kehtiva Saku valla üldplaneeringuga määratud pere- ja ridaelamu juhtotstarbega maa-alal. Tegemist on üksikelamute piirkonnaga, mis piirneb tootmis- ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa-alaga. Lähtudes koostatavast Saku valla üldplaneeringust, mille kohaselt on väikseim võimalik pereelamu krunt Tänassilma külas 1500 m2 ning kehtivast detailplaneeringust, on kinnistu määratud Äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-ala hulka. Kinnistu piirneb teisel poolt Tänassilma-Laagri teed sama juhtotstarbega maa-alaga. Selles piirkonnas ei ole planeeritud ega püstitatud ning ei ole planeerimisel ega püstitamisel ühtegi korterelamut. Korterelamu ei ole piirkonnale iseloomulik elamutüüp. Sellest lähtudes jäi vallavalitsus seisukoha juurde, et Tänassilma tee 61 kinnistule planeeritakse Äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-ala. Kohalik omavalitsus lisas, et üldplaneeringuga ei ole võimalik seadustada olemasolevat ebaseaduslikult ehitatud hoonet. Täiendavalt märkis Solutionest OÜ esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson Advokaadibüroost Lepmets & Nõges Rahandusministeeriumile 29.11.2022 esitatud pöördumises, et valla põhjendus, mille kohaselt peab elamumaa krunt olema 1500 m2, ei ole asjakohane ning kohtleb isikuid ebavõrdselt. Nimelt nähtub Maa-ameti kaardirakenduselt, et kõnealuse kinnistu lähedal on mitmeid kinnistuid, mille pindala on küll alla 1500m2, kuid ikkagi on tegemist 100% ulatuses elamumaaga. Järelikult on valla argument vastuoluline tema praktikaga ning kohtleb isikuid sarnases olukorras ebavõrdselt. Teisalt tõi vald välja, et kliendi kinnistu piirneb teiselt poolt Tänassilma-Laagri teed maa- alaga, millel on tootmismaa sihtotstarve ning selles piirkonnas ei ole planeeritud ega püstitatud ning ei ole planeerimisel ega püstitamisel ühtegi korterelamut. Valla väide on arvamuse esitaja hinnangul iseenesest õige, kuid see räägib arvamuse esitaja esitatud ettepaneku rahuldamise kasuks, mitte kahjuks. Nimelt, Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub, et Tänassilma tee 61 kinnistust vasakule jääb Tänassilma-Laagri tee, mis piirneb tootmismaa kinnistutega. Piltlikult öeldes võib kinnistujärgset piirkonda kujutada ette ringina. Ringi keskel on piir ehk Tänassilma-Laagri tee. Ühele poole piiri ehk Tänassilma-Laagri teed, jäävad elamumaa kinnistud ning seal on ka kliendi kinnistu. Teisele poole piiri jäävad tootmismaa kinnistud. Valla öeldu osas tähendab see, et maa-alad, kus on elamumaad, siis 5 need peaksid olema elamumaad ning kui kuskil on tootmis- või ärimaad, siis peaks need selleks jääma. Hetkel on kliendi kinnistu elamumaa piirkonnas. 7. Landeker OÜ esindaja soovis Tänassilma külas Allika, Jõeotsa, Metsa-Juhani, Oti, Rabaotsa ja Soometsa kinnistud arvata välja rohevõrgustikust, muuta maakasutuse juhtotstarve elamumaaks, kuna kinnistud asuvad vahetult olemasoleva Tänassilma küla elamurajooni kõrval. Arvamuse esitaja hinnangul ei tohiks nende kinnistute elamumaaks määramine kahjustada rohevõrgustikku ebamõistlikult, arvestades rõhevõrgustiku suurust Tänassilma ja Männiku külade vahel. PlanS § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Kinnistute või osaliselt neile elamumaa juhtotstarbe määramisel saaks sinna rajada kõrghaljastusega vähemalt 2ha suurused, kuni 2000m2 suurused hoovialaga, ilma aedadeta krundid, mis ei omaks olulist mõju rohevõrgustikule. Landeker OÜ leidis, et rohevõrgustik ei tohiks välistada nimetatud kinnistute elamumaana kasutamist, kui seda teha mõistlikult ja rohevõrgustiku toimustust võimalikult suures ulatuses arvestades. Saku Vallavalitsus ei nõustunud ettepanekuga kuna üldplaneeringus on rohelise võrgustiku paiknemise aluseks võetud Harju maakonnaplaneering 2030+. Saku valla üldplaneeringuga tuleb tagada Harju maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine. Roheline võrgustik koosneb nii tugi- ehk tuumalast ja rohekoridoridest. Kohalik omavalitsus juhtis tähelepanu, et Allika, Jõeotsa, Metsa-Juhani, Oti, Rabaotsa, Soometsa maaüksused on osa rohelise võrgustiku tuumalast. Tuumalad on alad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Rohelise võrgustiku seisukohalt on Harju maakond Eesti kontekstis üks konfliktsematest piirkondadest. Harju maakonna looduskeskkonda kujundab suhteliselt tihe ja laienev asustus ning arvukad taristuobjektid. Seetõttu on siin suuri looduslikke omavahel sidusaid alasid vähe, seda eelkõige Tallinna lähiümbruses, kus paljud säilinud looduslikud alad on inimasustuse surve all ja seetõttu killustatud. Tugeva inimkasutuse surve tõttu on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas sidusa rohelise võrgustiku säilitamise jälgimine eriti oluline. Selleks, et roheline võrgustik täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks, et koridorid oleksid piisavalt laiad ning haaraksid enda alla erinevaid ökosüsteeme. Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Ettepanek muuta Allika, Jõeotsa, Metsa-Juhani, Oti, Rabaotsa, Soometsa maaüksused elamumaaks looks tingimused, kus ligikaudu 81 hektaril oleks võimalik arendada elamuehitust ning mis eeldaks ka tehnilise taristu välja arendamist. Nii suure ala elamumaaks muutmisel rohelise võrgustiku tuumalal oleks pöördumatu negatiivne mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Lisaks on üldplaneeringus kajastatud roheline võrgustik keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus läbi analüüsitud ja leitud optimaalne lahendus, mis tagaks rohelise 6 võrgustiku toimimise ja ei kitsendaks ülemäära maaomanike huve. Eeltoodust tulenevalt jättis Saku Vallavalitsus rohelise võrgustiku piirid Allika, Jõeotsa, Metsa-Juhani, Oti, Rabaotsa ja Soometsa kinnistutel muutmata. 8. Alterate OÜ soovis laiendada tiheasustusala ulatust hõlmates sellesse ka Käspremetsa kinnistu Laagri püsielupaigast väljaspoole jääv ala ning määrata alale ühiskondliku hoone maa-ala ning pere- ja ridaelamu maa ala juhtotstarve. Arvamuse esitaja hinnangul on tegu loogilise asustuse laiendamise piirkonnaga, millele on võimalik tagada hea infrastruktuuri ühendus piirkonnas olemasolevate tehnovarustuse ja teede baasil. Lisaks leidis arvamuse esitaja, et Linamäe tänava ja Arukivi tee vahele tuleks ette näha perspektiivne tee, kuna reaalselt on alal ka käesoleval ajal tee mida kohalik elanikkond kasutab. Perspektiivne ühendustee võimaldaks tulevikus rajada olemasolevatelt elamualadelt alternatiivse väljapääsu Tallinn-Pärnu maantee suunal, mis vähendaks liiklusintensiivsust Arunõmme teel ja Tänassilma teel ning tagaks parema ühendus Pärnu maanteega. Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning selgitas, et tegemist on rohelise võrgustiku tuumalaga ning otse Tallinna külje all oleva looduskauni piirkonnaga, kus tuleks rõhutada just selle väärtusi ning eraklikkust ning kuhu saab rohelise võrgustiku ja nahkhiirtega arvestatult kavandada hajaasutuse põhimõttel üksikuid elamuid. Üldplaneeringus on rohelise võrgustiku paiknemise aluseks võetud Harju maakonnaplaneering 2030+. Saku valla üldplaneeringuga tuleb tagada Harju maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine. Roheline võrgustik koosneb nii tugi- ehk tuumalast ja rohekoridoridest. Tuumalad on alad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Rohelise võrgustiku seisukohalt on Harju maakond Eesti kontekstis üks konfliktsematest piirkondadest. Harju maakonna looduskeskkonda kujundab suhteliselt tihe ja laienev asustus ning arvukad taristuobjektid. Seetõttu on siin suuri looduslikke omavahel sidusaid alasid vähe, seda eelkõige Tallinna lähiümbruses, kus paljud säilinud looduslikud alad on inimasustuse surve all ja seetõttu killustatud. Tugeva inimkasutuse surve tõttu on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku piirkonnas sidusa rohelise võrgustiku säilitamise jälgimine eriti oluline. Saku Vallavalitsus on seisukohal, et ei saa lubada rohelise võrgustiku täisehitamist. Koostatava Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes on elamuarendus üks põhilisi rohelise võrgustiku probleeme ja survetegureid. Üldplaneering ei näe ette sealse rohelise võrgustiku muutmist või ära kaotamist. Tegemist on olulise rohelise võrgustiku tugialaga, mida tuleb võimalikult palju säilitada. Rohelise võrgustiku paiknemine on üldplaneeringus keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus läbi analüüsitud ja leitud optimaalne lahendus, mis tagaks rohelise võrgustiku toimimise ja ei kitsendaks ülemäära maaomanike huve. Selleks, et roheline võrgustik täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks, et koridorid oleksid piisavalt laiad ning haaraksid enda alla erinevaid ökosüsteeme. Seetõttu ongi üldplaneeringu seletuskirja rohelise võrgustiku peatükis ära toodud maakasutus- ja ehitustingimused rohelise võrgustiku toimimise ja sidususe tagamiseks. Kokkuvõtvalt on võimalik sisuliselt hajaasustuse tingimustel üksikelamu, koos selle juurde kuuluvate abihoonete, ehitamine, kusjuures peab järgima täiendavaid rohelise võrgustiku alale seatud tingimusi (nt naaberkinnistute õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m), 7 et tagada rohevõrgustiku toimimine. KSH toob välja, et nende üldplaneeringus seatud tingimuste järjepidev järgimine elamute kavandamisel on eriti oluline rohevõrgu funktsioneerimiseks. Kohalik omavalitsus juhtis tähelepanu, et rohelisel võrgustikul ei ole vaid puhkeväärtuse säilitamise tähtsus. Roheline võrgustik hõlmab tänapäevases tähenduses nn rohelist (või ka sinist, et iseloomustada veeökosüsteeme) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega seotud alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Rohelises võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik näha rohevõrgustiku tuumalale täiendavaid tehnilisi taristuid, tiheasustusalasid sh pere- ja ridaelamumaasid ega ka ühiskondlike hoonete maasid, kuna need lõikaksid läbi rohelise võrgustiku tuumala ja sellisel tegevusel oleks pöördumatu negatiivne mõju rohelise võrgustiku toimimisele. 9. Mountain Loghome OÜ esitas ettepaneku muuta Metsatuka 2a elamumaa juhtotstarbega kinnistu kaubandus-, teenindus-ja büroohoonete ning korterelamute maa-alaks, kuna kinnistu asub aktiivse liiklusega tee ääres ja ei ole sobiv eramutele. Saku Vallavalitsus nõustus esitatud ettepanekuga osaliselt. Arvestades kinnistu asukohta ja kasutusfunktsiooni määrati Metsatuka tn 2a kinnistu kaubandus-, teenindus-ja büroohoonete maa-alaks. Kuna tegemist ei ole korterelamu piirkonnaga, siis korterelamu juhtotstarvet kinnistule ei määratud. Kohalik omavalitsus selgitas, et üksikelamute piirkonnas ning aktiivse liiklussõlme vahetus läheduses võib olla kaubandus- ja teenindustegevus ning sellele sobiva juhtotstarbe määramine põhjendatud. Samas ei ole selline asukoht sobilik korterelamu püstitamiseks. 10. Advokaadibüroo Lextal märkis, et Evelekt Kinnisvara OÜ’le kuulub Tuuleveski kinnistu, mis piirneb loodest Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteega ning lõunast Mõisavahe teega. Tuuleveski kinnistu on hoonestamata ning sellel puudub kõrghaljastus. Kinnistu loode piirile, paralleelselt põhimaanteega, on planeeritud rajada kergliiklustee, mille tõttu tuleks kinnistu vastavas osas jagada ja moodustada uus transpordimaa sihtotstarbega kinnistu. Evelekt Kinnisvara OÜ soovis üldplaneeringu muutmist sellist, et Tuuleveski kinnistu osas muudetakse üldplaneeringus sätestatud rohevõrgustiku koridori piire ning ulukiläbipääsu piiranguvööndit vähendatakse kinnistul mahus, mis võiks takistada detailplaneeringujärgset hoonestamist ja Tuuleveski kinnistule juhtotstarbe määramist 15% äri- ja 85% tootmismaaks. Arvamuse esitaja selgitas, et 2006 aastal on Saku Vallavolikogu algatanud kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise Saku vallas, Jälgimäe külas Uueoti ja Tuuleveski kinnistute osas, mh maa sihtotstarbe muutmiseks äri-ja tootmismaaks ning sellele ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringu menetluse raames on Tuuleveski kinnistu eelmine omanik ja Evelekt Kinnisvara OÜ korduvalt krundi eskiislahendust muutnud vastavalt Saku Vallavalitsuse ja teiste ametkondade poolt esitatud tingimustele ning ettepanekutele. Saku valla poolt on korduvalt antud sisendeid eksperthinnangute tellimiseks, 8 et välja selgitada hoonestamise mõju konkreetsele rohevõrgustiku maaalale ja selle toimivusele, tehtud ettepanekuid eskiisjooniste muutmiseks, et vastata ametkondade esitatud arvamustele, jne. Arvamuse esitaja märkis, et Saku vald on Tuuleveski kinnistu omanikule detailplaneeringu menetluses jätnud selge arusaama, et Tuuleveski kinnistu asumine rohekoridoris ei ole valla poolt sisuliseks takistuseks ehitusõiguse määramiseks juhul, kui eskiisjoonis viiakse teiste esitatud tingimustega vastavusse. Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning märkis, et rohevõrgustiku piiri vähendamine antud asukohas ja Tuuleveski kinnistule äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbe määramine on rohevõrgustiku toimimist halvendav. Selles piirkonnas ei ole rohevõrgustikku kuhugi nihutada, kuna arvestama peab ka selle sidusust Saue valla poolse rohevõrgustikuga. Transpordiamet esitas üldplaneeringut kooskõlastades tingimuse, et üldplaneeringuga tuleb ette näha perspektiivsete ulukiläbipääsude kavandamine, orienteeruvalt km 16 ja km 21. OÜ ReWild poolt on tehtud mõni aasta tagasi analüüs, mille kohaselt on uuritud piirkonnas asuvaid loomaohtlikke konfliktkohti. Sellest lähtudes tehti ettepanek näha ette ulukite läbipääsud Vääna jõe lähedusse ning 17 kilomeetriposti juurde (Tuuleveski kinnistu Tallinna- poolses otsas), ehk kohta, kus rohekoridor lõikub maanteega. Lähtuvalt PlanS § 75 lõike 1 punktist 10, on üldplaneeringu ülesanne rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Saku vald on jätkuvalt seisukohal, et rohevõrgustiku (sh ulukiläbipääsu) toimimiseks (arvestades ka kehtestatud Saue valla üldplaneeringuga määratud maakasutust ja rohelise võrgustiku paiknemist) ei ole rohevõrgustiku vähendamine ja Tuuleveski kinnistule äri- ja tootmismaa juhtotstarbe määramine rohevõrgustiku toimivuse seisukohalt võimalik. Peale Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist palus Saku Vallavalitsus täiendavat seisukohta ulukipääsu osas ka Transpordiametilt. Transpordiamet märkis 01.12.2022 e-kirjas, et Transpordiameti seisukoht riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ulukiläbipääsude osas muutunud ei ole. Tuuleveski kinnistut läbib maakonnaplaneeringus, üldplaneeringus ja teemaplaneeringutes määratud rohekoridor, mis ületab riigiteed nr 4. Rohekoridori toimivus tuleb tagada. Antud asjaolu tuleneb muuhulgas ka 2014. a. kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0” (seletuskirja jaotis 4.2.8), mille alusel on Transpordiametis praegusel hetkel koostamisel riigitee nr 4 eskiis ja eelprojekti lahendus. Transpordiamet on Tuuleveski kinnistu omaniku esindajale selgitanud kirjavahetuse teel, et praegusel hetkel pole antud riigitee lõigus veel täpset lahendust, sest ulukiuuringu tulemusi hetkel veel ei ole. Uuring valmib 2023. kevadeks ning siis saab täpsemalt alustada riigitee nr 4 lõigu eskiisi koostamisega (sh rohevõrgustiku toimimiseks vajalike meetmete kavandamist). Eskiisi valmimise tähtaeg on 2023. august. Praegusel hetkel pole teada, millisel kujul rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke meetmeid on vajalik kavandada/rakendada (samatasandilised või eritasandilised ulukiläbipääsud, suuruluki- või väikeulukitunnelid või ökoduktid). Tuuleveski kinnistu omaniku esindaja, Advokaadibüroo Lextal, esitas Rahandusministeeriumile 28.12.2022 kirja täiendavate materjalidega. Kirjas palus arvamuse esitaja Rahandusministeeriumil jätta üldplaneering heakskiitmata ning kohustada kohalikku 9 omavalitsust täiendavalt hindama üldplaneeringu lahendust Tuuleveski kinnistut puudutavas osas. Rahandusministeeriumi seisukoht Kuna kõik esitatud arvamused on samasisulised ja käsitlevad ettepanekuid muuta üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarvet, tiheasustusala- ja/või rohevõrgustiku piire, on need üldplaneeringu sisulist lahendust puudutavad ettepanekud, mille osas annab Rahandusministeerium ühise seisukoha. Rahandusministeerium selgitab, et PlanS § 74 lõikest 1 tulenevalt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Vastavalt PlanS § 10 lõikele 1 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve (sh avalikke huve ja väärtusi) kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Vastavalt PlanS § 10 lõikele 3 peab kohalikku huvi väljendav planeering (üldplaneering) lähtuma kohalikest huvidest ning olema kooskõlas riiklike huve väljendavate planeeringutega (sh maakonnaplaneeringuga) ning vajadusel teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. PlanS § 75 lõikes 1 on toodud üldplaneeringu ülesanded, mille kohaselt on üldplaneeringu ülesanne mh rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine, rohealade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Samuti maa-ala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste ja maakasutuse juhtotstarbe määramine. Saku Vallavalitsus on nimetatud ülesanded täitnud. Selgitame, et üldplaneeringu eesmärgiks ei ole iga isiku erahuvidele vastava lahenduse fikseerimine seoses maakasutus- ja ehitusõigusega, vaid eelkõige on see võimalikku ehitamist ettevalmistava detailplaneeringu, samuti projekteerimistingimuste aluseks ning käsitleb kohaliku omavalitsuse või selle osa arengut eelkõige omavalitsuse või selle osa kui terviku seisukohast. Lisame, et kohalik omavalitsus kujundab üld- ja detailplaneeringute kaudu valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Sealjuures on kohalikul omavalitsusel nimetatud tegevuses ulatuslik kaalutlusruum1. Rahandusministeerium ei saa kohaliku omavalitsuse eest otsustada, milline maakasutus on piirkonnale sobivaim. Ka kinnistuomanikul pole võimalik eeldada, et kohalik omavalitsus peab kehtestama vaid temale sobiva planeeringulahenduse. Kui koostatavas üldplaneeringus ei ole muudetud maakasutuse juhtotstarvet selliselt, et senised üldplaneeringuga ettenähtud õigused kinnistu kasutamiseks muutuksid võimatuks või oleksid oluliselt piiratud, ei saa olla isikul õigustatud ootust, et kohalik omavalitsus muudab maakasutuse juhtotstarbeid arvestades üksnes kinnistu omaniku soovi. Seega kinnisasja omanikul puudub õigustatud ootus temale kuuluva kinnistu senise maakasutuse juhtotstarbe planeeringuga muutmiseks, küll on tal õigus planeeringu koostamisel esitada arvamusi, teha ettepanekuid ja nõuda enda huvide õiglast kaalumist. Üldplaneeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus peab otsuse langetamisel kaaluma igakülgselt isikuerahuve, samuti avalikke huve, puudutatud isikute huve ning erinevad väärtuseid, sh kehtiva üldplaneeringu põhimõtted ja leida nende pinnalt tasakaalustatud lahendus. 1 Riigikohtu 27.01.10 otsus nr 3-3-1-79-09 10 Ettepanekute osas, mis käsitlevad Harju Maakonnaplaneeringus 2030+ kohase rohevõrgustiku paiknemist ning maakasutuse juhtotstarvete muutmist, märgib Rahandusministeerium, et PlanS § 55 lõikest 2 tulenevalt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Maakonnaplaneeringus on antud rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuid selleks peab Rahandusministeerium andma nõusoleku (PlanS § 90 lõige 3 punkt 3). Maakonnaplaneeringu muutmiseks tuleb kohalikul omavalitsusel esitada veenvad põhjendused. Lisame, et maakonnaplaneeringus ega üldplaneeringuga ei ole välistatud elamu rajamine rohevõrgustikku ning vastavad tingimused on toodud ka üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.4 „Roheline võrgustik“. Tuuleveski kinnistu osas selgitame täiendavalt, et kinnistut läbiv rohevõrgustiku koridor tuleneb kehtivast maakonnaplaneeringust. Rohevõrgustik peab olema ühtne ning üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ka selle sidusust naaberomavalitsuse üldplaneeringutes seatud rohevõrgustiku aladega (antud juhul Saue valla üldplaneeringuga). Saku Vallavalitsus on selgitanud, et arvestades Saue valla üldplaneeringuga määratud maakasutust ja rohelise võrgustiku paiknemist, ei ole rohevõrgustiku vähendamine võimalik. Rahandusministeeriumi hinnangul on Saku Vallavalitsus esitatud ettepanekuid kaalunud ja selgitanud üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud HMS § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse ning esitatud on põhjendused ja selgitused, mida saab pidada asjakohasteks ja piisavateks. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Jaanus Grauberg, Tenfix OÜ, Eero Kilk, Si Sponte OÜ, Ökoehituse OÜ, OÜ Nurmetare, Ruum ja Maastik OÜ, Solutionest OÜ, Landeker OÜ esindaja Advokaadibüroo Ruus & Veso, Alterate OÜ, Mountain Loghome OÜ, Advokaadibüroo Lextal üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusi. Saku valla üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab riigihalduse minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: 11 Jaanus Grauberg, Tenfix OÜ, Eero Kilk, Si Sponte OÜ, Ökoehituse OÜ, OÜ Nurmetare, Ruum ja Maastik OÜ, Solutionest OÜ, Landeker OÜ esindaja Advokaadibüroo Ruus & Veso, Alterate OÜ, Mountain Loghome OÜ, Advokaadibüroo Lextal Helen Madison 611 3135 [email protected] 12
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel