Saku Vallavalitsus Teie 13.09.2022 nr 7-1/73-1
[email protected] Meie 07.02.2023 nr 15-3/7330-9
Seisukoht Saku valla üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste kohta
Saku Vallavalitsus esitas 13.09.2022 kirjaga nr 7-1/73-1 Saku valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1
alusel heakskiidu saamiseks.
Üldplaneering võeti vastu Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8. Üldplaneering oli
avalikul väljapanekul 21.03.2022 kuni 19.04.2022. Avaliku väljapaneku kestel laekus 54
kirjalikku arvamust. Saku Vallavalitsus vastas esitatud arvamustele ning korraldas kaks
avalikku arutelu, mille tulemusena kokkuleppele kõikide arvamuste osas ei jõutud.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat
ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja
ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab
valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud
arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4).
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 22.11.2022 kell
10.00 üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, ja kohaliku
omavalitsuse esindajate teise ärakuulamise, kus lisaks Rahandusministeeriumi ametnikele
osalesid Saku Vallavalitsuse esindajad Maire Laur, Tanel Ots, Silver Riisalo, Maigi Tennisson
ja Leho Vilu, planeeringu koostamise konsultant Marika Pärn ning arvamuse esitajad Endel
Siff, Jüri Mirme, OÜ Landeker esindajad Indrek Veso ja Siim Markus, Jaanus Grauberg,
Karoli Unus, Piret Toonpere, Jüri Zoova, Meelis Kähri, Üllar Rammul, Tauri Tigasson.
Ärakuulamise tulemusena otsustati, et kohalik omavalitsus suhtleb Transpordiametiga
ulukipääsu rajamise osas Tuuleveski kinnistult ning teavitab sellest Rahandusministeeriumit.
Ärakuulamise tulemusena kirjalike arvamuste osas kokkuleppele ei jõutud.
Kutsutud Tenfix OÜ, Eero Kilk, Si Sponte OÜ, Ökoehituse OÜ, OÜ Nurmetare, Ruum ja
Maastik OÜ, Alterate OÜ, Mountain Loghome OÜ esindajaid Rahandusministeeriumis
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
toimunud ärakuulamisel ei osalenud ning hilisemalt oma arvamustest loobumisest ei teatanud.
Seega käsitleb Rahandusministeerium ka nende esitatud arvamusi arvestamata jäänud
arvamustena.
Lähtuvalt üldplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, 22.11.2022 kell 10.00
toimunud ärakuulamisel antud selgitustest, esitab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS §
90 lõikest 4 oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud
arvamuste kohta, mille osas arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei
jõudnud.
Käesolevas kirjas antakse seisukoht Jaanus Grauberg, Tenfix OÜ, Eero Kilk, Si Sponte OÜ,
Ökoehituse OÜ, OÜ Nurmetare, Ruum ja Maastik OÜ, Solutionest OÜ, Landeker OÜ
esindaja Advokaadibüroo Ruus & Veso, Alterate OÜ, Mountain Loghome OÜ,
Adovkaadibüroo Lextal poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata
jäetud arvamusele.
Saku valla üldplaneeringule esitatud arvamused ja Saku Vallavalitsuse selgitused
1. Jaanus Grauber soovis Roobuka külas asuva Miilimaa kinnistu puhke- ja virgestusmaa
juhtotstarbe muutmist pere- ja ridaelamu maa-alaks. Arvamuse esitaja selgitas, et kinnistul
puudub kõrghaljastus ning puude mahavõtmisel on pinnas saanud kahjustada ning ala puhke-
ja virgestusmaaks kujundamine võtab investeeringuid. Arvamuse esitaja asus seisukohale, et
Miilimaa kinnistut on otstarbekas kasutada pere- ja ridaelamu maa-alana, kuna seal on tehtud
lageraie ehk osaliselt ongi tehtud vajalik eeltöö pere- ja ridaelamu maa-ala arendamiseks.
Puhke- ja virgestus maa-alana sobivad paremini kasutada alad, kus asub ka kõrghalajastus.
Arvamuse esitaja lisas, et piirkonnas on mitmeid teisigi üldmaa kinnistuid määratud pere- ja
ridaelamumaaks ning jääb ebaselgeks miks just Miilimaa kinnistut soovitakse välja jätta
perspektiivse elamumaa juhtotstarbega alast.
Saku Vallavalitsus selgitas, et kehtiva Saku valla üldplaneeringu järgi on tegemist haljasala ja
parkmetsade maa juhtotstarbega kinnistuga, kus hoonestuse rajamine ei ole lubatud.
Vastuvõetud üldplaneeringu eelnõus on sinna perspektiivselt ette nähtud puhke- ja
virgestusmaa juhtotstarve, mis võimaldaks sinna rajada puhkeotstarbelisi ehitisi. Miilimaa
maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa ja sel sihtotstarbel saab seda maad ka edasi
kasutada.
Saku valla üldplaneeringu KSH aruandes on analüüsitud elamumaade mahtu ja arvutus
näitab, et võrreldes praegusega kasvab elanike arv ligikaudu kaks korda. KSH aruandes on
tehtud ettepanek vähendada kavandatavate elamualade ulatust ja arvu selliselt, et kavandatav
areng vastaks nii senistele trendidele kui ka prognoosidele, võttes arvesse üldplaneeringu
ajalist raamistikku ja omavalitsuse võimekust uusi elanikke vastu võtta. Eeltoodust tulenevalt
ei ole täiendavate elamumaade juurde kavandamine tasakaalustatud ruumilist arengut silmas
pidades põhjendatud.
Selgituseks lisas kohalik omavalitsus, et kinnisasja omandamisel pidi isik pöörama
tähelepanu omandatava kinnisasja maakasutuse sihtotstarbele. Kinnisasja senise
maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine üldplaneeringu menetluses ei ole mitte seadusega
tagatud omandiõigus, vaid võimaldatav omandiõigus, mille rakendamise juures peab
kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse seisukohtadega tasakaalustatud
ruumilise arengu kujundamisel ning avalike huvidega.
2
2. Tenfix OÜ esindaja Eero Kilk soovis, et Mulgi kinnistu üldplaneeringu kohane juhtotstarve
oleks osaliselt äri- või tootmismaa. Lisaks soovis Eero Kilk, et ka Uus-Tooma kinnistu,
üldplaneeringu kohane juhtotstarve oleks osaliselt elamumaa.
Saku Vallavalitsus märkis, et nii Mulgi kui ka Uus-Tooma maaüksused asuvad rohelises
võrgustikus, mille paiknemise aluseks on võetud Harju maakonnaplaneering 2030+. Saku
valla üldplaneeringuga tuleb tagada Harju maakonnaplaneeringus määratud rohelise
võrgustiku sidusus ja toimimine. Tugeva inimkasutuse surve tõttu on Tallinna lähiala rohelise
võrgustiku piirkonnas sidusa rohelise võrgustiku säilitamise jälgimine eriti oluline. Rohelise
võrgustiku ala ei vähendata. Rohelise võrgustiku alale ei ole lubatud kavandada uusi
hoonestusalasid ega laiendada olemasolevaid. Eeltoodust tulenevalt ei saa Mulgi maaüksusele
ette näha ärimaa või tootmismaa juhtotstarvet ning Uus-Tooma maaüksusele ette näha
täiendavat elamumaa juhtotstarvet.
3. Si Sponte OÜ märkis, et Saku valla uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt on Tammevälja
maaüksus määratud osaliselt tiheasustusalaks ja osa maaüksusest jääb väljaspoole
tiheasustusala. Seega hakkaksid maaüksuse edasisel arendamisel kehtima erinevad
üldplaneeringust tulenevad ehitusnõuded. Arvamuse esitaja tegi ettepaneku määrata kogu
maaüksus tiheasustusalasse ning anda maaüksusele äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja
logistikakeskuse maa-ala (ÄT) juhtotstarve. Ühtlasi soovis arvamuse esitaja vähendada
üldplaneeringu eelnõu kohast rohelise võrgustiku koridori ala Tammevälja maaüksusel ning
ühtlustada see Vääna jõe ehituskeeluvööndiga. Tagamaks rohelise võrgustiku toimimist tegi
arvamuse esitaja ettepaneku hõlmata rohevõrgustikku piirkonnas veel säilinud metsaalad, mis
omavad tunduvalt kõrgemat ökosüsteemiteenuste rikkust kui kultuurrohumaa. Si Sponte OÜ
esindaja lisas, et metsaalad Vääna jõe kaldaaladel toimivad tunduvalt suurema tõenäosusega
ka loomade liikumiskoridoridena kui perspektiivsete tootmisalaga külgnev avatud põllumaa.
Tallinna Ringtee Vääna jõge ületav sild on ainuke koht piirkonnas kus ulukitel on võimalik
Tallinna Ringteest läbi pääseda, seega tunduks asjakohane kavandada ka rohekoridor Vääna
jõe kaldaalasid hõlmavana.
Saku Vallavalitsus märkis, et Tammevälja maaüksus on juba osaliselt äri- ja
teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa-alaks määratud ning antud
maaüksust saab ÄT alana kasutada vastavalt üldplaneeringu maakasutusplaanil märgitud
piirides. Maakasutuse juhtotstarvete määramisel ei saa lähtuda vaid kinnistute piiridest. Tuleb
arvesse võta ka teisi asjakohaseid kitsendusi. Antud juhul on kõnealuses piirkonnas
kitsendavaks asjaoluks roheline võrgustik, mille piire on juba võrreldes kehtiva Saku valla
üldplaneeringuga vähendatud ja Tammevälja maaomanikule on antud võimalus maaüksuse
osaliseks ÄT alana arendamiseks. Täiendav rohelise võrgustiku vähendamine ei ole võimalik.
Kohalik omavalitsus juhtis tähelepanu, et roheline võrgustik ei tähenda vaid metsamaad ega
üksnes suurulukite liikumiseks vajalikku maa-ala. Roheline võrgustik hõlmab tänapäevases
tähenduses nn rohelist (või ka sinist, et iseloomustada veeökosüsteeme) ruumi ehk rohetaristut
tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore,
metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega seotud alasid, mis
reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Ehk see
tähendab palju rohkemat kui vaid loomade liikumiskoridore. Selleks, et roheline võrgustik
täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et
tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Käesoleval juhul on tegemist
rohelise võrgustiku koridoriga ja koridore ei saa liiga kitsaks muuta.
3
Üldplaneeringus kajastatud roheline võrgustik on keskkonnamõju strateegilise hindamise
käigus läbi analüüsitud ja leitud optimaalne lahendus, mis tagaks rohelise võrgustiku
toimimise ja ei kitsendaks ülemäära maaomanike huve. Seetõttu jättis Saku Vallavalitsus
rohelise võrgustiku piirid Tammevälja maaüksusel muutmata.
4. Ökoehituse OÜ ja OÜ Nurmetare tegid ettepaneku Üksnurme tee 10 maakasutuse
juhtotstarbe muutmiseks kaubandus-, teenindus-ja büroohoonete ning korterelamute maa-
alaks. Maakasutuse juhtotstarbe muutmine võimaldab arvamuse esitajate hinnangul
üleminekut üksik-ja korterelamute alalt, äri- ja korterelamute alast tootmis (äri)- ja laohoonete
maa-alale.
Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning märkis, et koostatavas Saku valla
üldplaneeringus on Üksnurme tee 10 kinnistu määratud äri- ja teenindusettevõtte ning
tootmis- ja logistikakeskuse maa-alaks. Sama juhtotstarve on kinnistul ka kehtivas Saku
aleviku ja lähiala üldplaneeringus.
Kohalik omavalitsus selgitas, et tegemist on Saku alevikus ajalooliselt väljakujunenud äri- ja
tootmispiirkonnaga ning arvestades valla arengut, soovitakse Saku alevikus ärilise
funktsiooniga tegevuse jätkamist. Tiheasutuse alade toimimisel on oluline, et lisaks
elamufunktsioonile oleks kohti äriliseks ja väikesemahuliseks tootmistegevuseks, mis annab
võimaluse kodulähedaste töökohtade loomiseks. Antud rajoon ei ole kasutusel kortermajade
piirkonnana. Üksnurme tee äärset ärikvartalit ümbritseb pigem üksikelamute piirkond. Saku
Vallavalitsus kaalus ka pere- ja ridaelamu maa-ala laiendamist äri- ja teenindusettevõtte ning
tootmis- ja logistikakeskuse maa arvelt, kuid ettevõtluse arengu seisukohalt otsustati säilitada
senise maakasutuse.
5. Ruum ja Maastik OÜ tegi ettepaneku muuta Saku alevikus Üksnurme tee 6, 8, 8c ja 10
kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmis- ja laohoonete maa-ala kaubandus-,
teenindus- ja büroohoone ning korterelamu maa-alaks. Arvamuse esitaja lisas, et koostamisel
olev valla üldplaneering näeb ette olemasoleva maakasutuse säilimise, sest kinnistud
piirnevad põhja- ja läänekaarest üksikelamutega ning idakaarest tootmismaadega.
Maakasutuse juhtotstarbe muutmine võimaldab aga üleminekut üksik-ja korterelamute alalt
äri- ja korterelamute alast tootmis (äri)- ja laohoonete maa-alale. Maakasutuse juhtotstarbe
muutmine vähendaks olemasolevas elamupiirkonnas ning sellega piirneval alal raskeveokite
liiklust.
Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning selgitas, et tegemist on Saku
alevikus ajalooliselt väljakujunenud äri- ja tootmispiirkonnaga ning arvestades valla arengut,
soovitakse Saku alevikus ärilise funktsiooniga tegevuse jätkamist. Tiheasutuse alade
toimimisel on oluline, et lisaks elamufunktsioonile oleks kohti äriliseks ja väikesemahuliseks
tootmistegevuseks, mis annab võimaluse kodulähedaste töökohtade loomiseks.
Antud rajoon ei ole kasutusel kortermajade piirkonnana. Üksnurme tee äärset ärikvartalit
ümbritseb pigem üksikelamute piirkond. Saku Vallavalitsus kaalus ka pere- ja ridaelamu maa-
ala laiendamist äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse maa arvelt, kuid
ettevõtluse arengu seisukohalt säilitas senise maakasutuse.
6. Solutionest OÜ soovis Tänassilma tee 61 äri- ja teenindusettevõtete ning tootmis- ja
logistikakeskuse maa-ala kinnistu muuta kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning
4
korterelamu maa-alaks. Arvamuse esitaja lisas, et 13.03.2003 kehtestati Toomaveski I KI
detailplaneering, mille järgi on väljakujunenud elamukvartalisse planeeritud ainult üks
ärihoone, mis loeti sobilikuks toitlustuse või kaubanduse arendamiseks. Kavandatud tegevus
käima ei läinud, küll aga oli suur nõudlus elamispindade järele. Tänassilma tee 61 kinnistule
äri- ja tootmise maakasutuse määramise üheks põhjuseks oli ka varem kinnistu loode-
läänepiiril kulgenud keskpingeliin kaitsevööndiga (10 m liini teljest), mis seadis krundile
ehitusliku piirangu. Tänaseks on see keskpingeliin aga likvideeritud. Seetõttu saab uue
detailplaneeringuga määrata suurema hoonestusala ja suurema ehitisealuse pinna
olemasolevale hoonele, milles on 3 korterit ja üks büroopind.
Kuna hetkel toimub uue detailplaneeringu algatamisdokumentide koostamine, soovib
arvamuse esitada taotleda kinnistu sihtotstarbeks 30% ärimaa ja 70% elamumaa, kuid vallalt
tuli range nõue, et detailplaneering peab vastama üldplaneeringule. Seoses sellega palus
arvamuse esitaja teha muudatus kõnealuse kinnistu kohta koostatavas üldplaneeringus.
Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning põhjendas, et detailplaneeringu
kohaselt on Tänassilma tee 61 kinnistu 100% ärimaa, mis asub kehtiva Saku valla
üldplaneeringuga määratud pere- ja ridaelamu juhtotstarbega maa-alal.
Tegemist on üksikelamute piirkonnaga, mis piirneb tootmis- ning kaubandus-, teenindus- ja
büroohoonete maa-alaga. Lähtudes koostatavast Saku valla üldplaneeringust, mille kohaselt
on väikseim võimalik pereelamu krunt Tänassilma külas 1500 m2 ning kehtivast
detailplaneeringust, on kinnistu määratud Äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja
logistikakeskuse maa-ala hulka. Kinnistu piirneb teisel poolt Tänassilma-Laagri teed sama
juhtotstarbega maa-alaga. Selles piirkonnas ei ole planeeritud ega püstitatud ning ei ole
planeerimisel ega püstitamisel ühtegi korterelamut. Korterelamu ei ole piirkonnale
iseloomulik elamutüüp. Sellest lähtudes jäi vallavalitsus seisukoha juurde, et Tänassilma tee
61 kinnistule planeeritakse Äri- ja teenindusettevõtte ning tootmis- ja logistikakeskuse
juhtotstarbega maa-ala. Kohalik omavalitsus lisas, et üldplaneeringuga ei ole võimalik
seadustada olemasolevat ebaseaduslikult ehitatud hoonet.
Täiendavalt märkis Solutionest OÜ esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson
Advokaadibüroost Lepmets & Nõges Rahandusministeeriumile 29.11.2022 esitatud
pöördumises, et valla põhjendus, mille kohaselt peab elamumaa krunt olema 1500 m2, ei ole
asjakohane ning kohtleb isikuid ebavõrdselt. Nimelt nähtub Maa-ameti kaardirakenduselt, et
kõnealuse kinnistu lähedal on mitmeid kinnistuid, mille pindala on küll alla 1500m2, kuid
ikkagi on tegemist 100% ulatuses elamumaaga. Järelikult on valla argument vastuoluline
tema praktikaga ning kohtleb isikuid sarnases olukorras ebavõrdselt.
Teisalt tõi vald välja, et kliendi kinnistu piirneb teiselt poolt Tänassilma-Laagri teed maa-
alaga, millel on tootmismaa sihtotstarve ning selles piirkonnas ei ole planeeritud ega
püstitatud ning ei ole planeerimisel ega püstitamisel ühtegi korterelamut. Valla väide on
arvamuse esitaja hinnangul iseenesest õige, kuid see räägib arvamuse esitaja esitatud
ettepaneku rahuldamise kasuks, mitte kahjuks. Nimelt, Maa-ameti kaardirakenduselt nähtub,
et Tänassilma tee 61 kinnistust vasakule jääb Tänassilma-Laagri tee, mis piirneb tootmismaa
kinnistutega. Piltlikult öeldes võib kinnistujärgset piirkonda kujutada ette ringina. Ringi
keskel on piir ehk Tänassilma-Laagri tee. Ühele poole piiri ehk Tänassilma-Laagri teed,
jäävad elamumaa kinnistud ning seal on ka kliendi kinnistu. Teisele poole piiri jäävad
tootmismaa kinnistud. Valla öeldu osas tähendab see, et maa-alad, kus on elamumaad, siis
5
need peaksid olema elamumaad ning kui kuskil on tootmis- või ärimaad, siis peaks need
selleks jääma. Hetkel on kliendi kinnistu elamumaa piirkonnas.
7. Landeker OÜ esindaja soovis Tänassilma külas Allika, Jõeotsa, Metsa-Juhani, Oti,
Rabaotsa ja Soometsa kinnistud arvata välja rohevõrgustikust, muuta maakasutuse
juhtotstarve elamumaaks, kuna kinnistud asuvad vahetult olemasoleva Tänassilma küla
elamurajooni kõrval. Arvamuse esitaja hinnangul ei tohiks nende kinnistute elamumaaks
määramine kahjustada rohevõrgustikku ebamõistlikult, arvestades rõhevõrgustiku suurust
Tänassilma ja Männiku külade vahel.
PlanS § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne rohevõrgustiku toimimist
tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Kinnistute või
osaliselt neile elamumaa juhtotstarbe määramisel saaks sinna rajada kõrghaljastusega
vähemalt 2ha suurused, kuni 2000m2 suurused hoovialaga, ilma aedadeta krundid, mis ei
omaks olulist mõju rohevõrgustikule. Landeker OÜ leidis, et rohevõrgustik ei tohiks välistada
nimetatud kinnistute elamumaana kasutamist, kui seda teha mõistlikult ja rohevõrgustiku
toimustust võimalikult suures ulatuses arvestades.
Saku Vallavalitsus ei nõustunud ettepanekuga kuna üldplaneeringus on rohelise võrgustiku
paiknemise aluseks võetud Harju maakonnaplaneering 2030+. Saku valla üldplaneeringuga
tuleb tagada Harju maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine.
Roheline võrgustik koosneb nii tugi- ehk tuumalast ja rohekoridoridest.
Kohalik omavalitsus juhtis tähelepanu, et Allika, Jõeotsa, Metsa-Juhani, Oti, Rabaotsa,
Soometsa maaüksused on osa rohelise võrgustiku tuumalast. Tuumalad on alad, millele
süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Rohelise võrgustiku seisukohalt on Harju
maakond Eesti kontekstis üks konfliktsematest piirkondadest. Harju maakonna
looduskeskkonda kujundab suhteliselt tihe ja laienev asustus ning arvukad taristuobjektid.
Seetõttu on siin suuri looduslikke omavahel sidusaid alasid vähe, seda eelkõige Tallinna
lähiümbruses, kus paljud säilinud looduslikud alad on inimasustuse surve all ja seetõttu
killustatud. Tugeva inimkasutuse surve tõttu on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku
piirkonnas sidusa rohelise võrgustiku säilitamise jälgimine eriti oluline. Selleks, et roheline
võrgustik täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt,
st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks, et koridorid oleksid piisavalt
laiad ning haaraksid enda alla erinevaid ökosüsteeme.
Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused
koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab
stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid
protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud
ringed jne).
Ettepanek muuta Allika, Jõeotsa, Metsa-Juhani, Oti, Rabaotsa, Soometsa maaüksused
elamumaaks looks tingimused, kus ligikaudu 81 hektaril oleks võimalik arendada
elamuehitust ning mis eeldaks ka tehnilise taristu välja arendamist. Nii suure ala elamumaaks
muutmisel rohelise võrgustiku tuumalal oleks pöördumatu negatiivne mõju rohelise
võrgustiku toimimisele.
Lisaks on üldplaneeringus kajastatud roheline võrgustik keskkonnamõju strateegilise
hindamise käigus läbi analüüsitud ja leitud optimaalne lahendus, mis tagaks rohelise
6
võrgustiku toimimise ja ei kitsendaks ülemäära maaomanike huve. Eeltoodust tulenevalt jättis
Saku Vallavalitsus rohelise võrgustiku piirid Allika, Jõeotsa, Metsa-Juhani, Oti, Rabaotsa ja
Soometsa kinnistutel muutmata.
8. Alterate OÜ soovis laiendada tiheasustusala ulatust hõlmates sellesse ka Käspremetsa
kinnistu Laagri püsielupaigast väljaspoole jääv ala ning määrata alale ühiskondliku hoone
maa-ala ning pere- ja ridaelamu maa ala juhtotstarve. Arvamuse esitaja hinnangul on tegu
loogilise asustuse laiendamise piirkonnaga, millele on võimalik tagada hea infrastruktuuri
ühendus piirkonnas olemasolevate tehnovarustuse ja teede baasil.
Lisaks leidis arvamuse esitaja, et Linamäe tänava ja Arukivi tee vahele tuleks ette näha
perspektiivne tee, kuna reaalselt on alal ka käesoleval ajal tee mida kohalik elanikkond
kasutab. Perspektiivne ühendustee võimaldaks tulevikus rajada olemasolevatelt elamualadelt
alternatiivse väljapääsu Tallinn-Pärnu maantee suunal, mis vähendaks liiklusintensiivsust
Arunõmme teel ja Tänassilma teel ning tagaks parema ühendus Pärnu maanteega.
Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning selgitas, et tegemist on rohelise
võrgustiku tuumalaga ning otse Tallinna külje all oleva looduskauni piirkonnaga, kus tuleks
rõhutada just selle väärtusi ning eraklikkust ning kuhu saab rohelise võrgustiku ja
nahkhiirtega arvestatult kavandada hajaasutuse põhimõttel üksikuid elamuid.
Üldplaneeringus on rohelise võrgustiku paiknemise aluseks võetud Harju
maakonnaplaneering 2030+. Saku valla üldplaneeringuga tuleb tagada Harju
maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku sidusus ja toimimine. Roheline
võrgustik koosneb nii tugi- ehk tuumalast ja rohekoridoridest. Tuumalad on alad, millele
süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Rohelise võrgustiku seisukohalt on Harju
maakond Eesti kontekstis üks konfliktsematest piirkondadest. Harju maakonna
looduskeskkonda kujundab suhteliselt tihe ja laienev asustus ning arvukad taristuobjektid.
Seetõttu on siin suuri looduslikke omavahel sidusaid alasid vähe, seda eelkõige Tallinna
lähiümbruses, kus paljud säilinud looduslikud alad on inimasustuse surve all ja seetõttu
killustatud. Tugeva inimkasutuse surve tõttu on Tallinna lähiala rohelise võrgustiku
piirkonnas sidusa rohelise võrgustiku säilitamise jälgimine eriti oluline. Saku Vallavalitsus
on seisukohal, et ei saa lubada rohelise võrgustiku täisehitamist. Koostatava Saku valla
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes on elamuarendus
üks põhilisi rohelise võrgustiku probleeme ja survetegureid.
Üldplaneering ei näe ette sealse rohelise võrgustiku muutmist või ära kaotamist. Tegemist on
olulise rohelise võrgustiku tugialaga, mida tuleb võimalikult palju säilitada. Rohelise
võrgustiku paiknemine on üldplaneeringus keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus
läbi analüüsitud ja leitud optimaalne lahendus, mis tagaks rohelise võrgustiku toimimise ja
ei kitsendaks ülemäära maaomanike huve. Selleks, et roheline võrgustik täidaks oma
ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid
koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks, et koridorid oleksid piisavalt laiad ning haaraksid
enda alla erinevaid ökosüsteeme. Seetõttu ongi üldplaneeringu seletuskirja rohelise
võrgustiku peatükis ära toodud maakasutus- ja ehitustingimused rohelise võrgustiku
toimimise ja sidususe tagamiseks.
Kokkuvõtvalt on võimalik sisuliselt hajaasustuse tingimustel üksikelamu, koos selle juurde
kuuluvate abihoonete, ehitamine, kusjuures peab järgima täiendavaid rohelise võrgustiku alale
seatud tingimusi (nt naaberkinnistute õuealade vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 m),
7
et tagada rohevõrgustiku toimimine. KSH toob välja, et nende üldplaneeringus seatud
tingimuste järjepidev järgimine elamute kavandamisel on eriti oluline rohevõrgu
funktsioneerimiseks.
Kohalik omavalitsus juhtis tähelepanu, et rohelisel võrgustikul ei ole vaid puhkeväärtuse
säilitamise tähtsus. Roheline võrgustik hõlmab tänapäevases tähenduses nn rohelist (või ka
sinist, et iseloomustada veeökosüsteeme) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja
poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid,
aga ka põllumajandusmaid ning merealadega seotud alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja
ökosüsteemi kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Rohelises võrgustikus toimub
inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks
looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse
keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse
(põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne).
Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik näha rohevõrgustiku tuumalale täiendavaid tehnilisi
taristuid, tiheasustusalasid sh pere- ja ridaelamumaasid ega ka ühiskondlike hoonete maasid,
kuna need lõikaksid läbi rohelise võrgustiku tuumala ja sellisel tegevusel oleks pöördumatu
negatiivne mõju rohelise võrgustiku toimimisele.
9. Mountain Loghome OÜ esitas ettepaneku muuta Metsatuka 2a elamumaa juhtotstarbega
kinnistu kaubandus-, teenindus-ja büroohoonete ning korterelamute maa-alaks, kuna kinnistu
asub aktiivse liiklusega tee ääres ja ei ole sobiv eramutele.
Saku Vallavalitsus nõustus esitatud ettepanekuga osaliselt. Arvestades kinnistu asukohta ja
kasutusfunktsiooni määrati Metsatuka tn 2a kinnistu kaubandus-, teenindus-ja büroohoonete
maa-alaks. Kuna tegemist ei ole korterelamu piirkonnaga, siis korterelamu juhtotstarvet
kinnistule ei määratud. Kohalik omavalitsus selgitas, et üksikelamute piirkonnas ning aktiivse
liiklussõlme vahetus läheduses võib olla kaubandus- ja teenindustegevus ning sellele sobiva
juhtotstarbe määramine põhjendatud. Samas ei ole selline asukoht sobilik korterelamu
püstitamiseks.
10. Advokaadibüroo Lextal märkis, et Evelekt Kinnisvara OÜ’le kuulub Tuuleveski kinnistu,
mis piirneb loodest Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteega ning lõunast Mõisavahe teega.
Tuuleveski kinnistu on hoonestamata ning sellel puudub kõrghaljastus. Kinnistu loode piirile,
paralleelselt põhimaanteega, on planeeritud rajada kergliiklustee, mille tõttu tuleks kinnistu
vastavas osas jagada ja moodustada uus transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.
Evelekt Kinnisvara OÜ soovis üldplaneeringu muutmist sellist, et Tuuleveski kinnistu osas
muudetakse üldplaneeringus sätestatud rohevõrgustiku koridori piire ning ulukiläbipääsu
piiranguvööndit vähendatakse kinnistul mahus, mis võiks takistada detailplaneeringujärgset
hoonestamist ja Tuuleveski kinnistule juhtotstarbe määramist 15% äri- ja 85% tootmismaaks.
Arvamuse esitaja selgitas, et 2006 aastal on Saku Vallavolikogu algatanud kehtivat
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise Saku vallas, Jälgimäe külas Uueoti ja
Tuuleveski kinnistute osas, mh maa sihtotstarbe muutmiseks äri-ja tootmismaaks ning sellele
ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringu menetluse raames on Tuuleveski kinnistu
eelmine omanik ja Evelekt Kinnisvara OÜ korduvalt krundi eskiislahendust muutnud
vastavalt Saku Vallavalitsuse ja teiste ametkondade poolt esitatud tingimustele ning
ettepanekutele. Saku valla poolt on korduvalt antud sisendeid eksperthinnangute tellimiseks,
8
et välja selgitada hoonestamise mõju konkreetsele rohevõrgustiku maaalale ja selle
toimivusele, tehtud ettepanekuid eskiisjooniste muutmiseks, et vastata ametkondade esitatud
arvamustele, jne. Arvamuse esitaja märkis, et Saku vald on Tuuleveski kinnistu omanikule
detailplaneeringu menetluses jätnud selge arusaama, et Tuuleveski kinnistu asumine
rohekoridoris ei ole valla poolt sisuliseks takistuseks ehitusõiguse määramiseks juhul, kui
eskiisjoonis viiakse teiste esitatud tingimustega vastavusse.
Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning märkis, et rohevõrgustiku piiri
vähendamine antud asukohas ja Tuuleveski kinnistule äri- ja tootmise maa-ala juhtotstarbe
määramine on rohevõrgustiku toimimist halvendav. Selles piirkonnas ei ole rohevõrgustikku
kuhugi nihutada, kuna arvestama peab ka selle sidusust Saue valla poolse rohevõrgustikuga.
Transpordiamet esitas üldplaneeringut kooskõlastades tingimuse, et üldplaneeringuga tuleb
ette näha perspektiivsete ulukiläbipääsude kavandamine, orienteeruvalt km 16 ja km 21.
OÜ ReWild poolt on tehtud mõni aasta tagasi analüüs, mille kohaselt on uuritud piirkonnas
asuvaid loomaohtlikke konfliktkohti. Sellest lähtudes tehti ettepanek näha ette ulukite
läbipääsud Vääna jõe lähedusse ning 17 kilomeetriposti juurde (Tuuleveski kinnistu Tallinna-
poolses otsas), ehk kohta, kus rohekoridor lõikub maanteega.
Lähtuvalt PlanS § 75 lõike 1 punktist 10, on üldplaneeringu ülesanne rohevõrgustiku
toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine.
Saku vald on jätkuvalt seisukohal, et rohevõrgustiku (sh ulukiläbipääsu) toimimiseks
(arvestades ka kehtestatud Saue valla üldplaneeringuga määratud maakasutust ja rohelise
võrgustiku paiknemist) ei ole rohevõrgustiku vähendamine ja Tuuleveski kinnistule äri- ja
tootmismaa juhtotstarbe määramine rohevõrgustiku toimivuse seisukohalt võimalik.
Peale Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamist palus Saku Vallavalitsus täiendavat
seisukohta ulukipääsu osas ka Transpordiametilt. Transpordiamet märkis 01.12.2022 e-kirjas,
et Transpordiameti seisukoht riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ulukiläbipääsude osas
muutunud ei ole. Tuuleveski kinnistut läbib maakonnaplaneeringus, üldplaneeringus ja
teemaplaneeringutes määratud rohekoridor, mis ületab riigiteed nr 4. Rohekoridori toimivus
tuleb tagada. Antud asjaolu tuleneb muuhulgas ka 2014. a. kehtestatud Harju
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via
Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0” (seletuskirja jaotis 4.2.8), mille alusel on
Transpordiametis praegusel hetkel koostamisel riigitee nr 4 eskiis ja eelprojekti lahendus.
Transpordiamet on Tuuleveski kinnistu omaniku esindajale selgitanud kirjavahetuse teel, et
praegusel hetkel pole antud riigitee lõigus veel täpset lahendust, sest ulukiuuringu tulemusi
hetkel veel ei ole. Uuring valmib 2023. kevadeks ning siis saab täpsemalt alustada riigitee nr
4 lõigu eskiisi koostamisega (sh rohevõrgustiku toimimiseks vajalike meetmete kavandamist).
Eskiisi valmimise tähtaeg on 2023. august. Praegusel hetkel pole teada, millisel kujul
rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke meetmeid on vajalik kavandada/rakendada
(samatasandilised või eritasandilised ulukiläbipääsud, suuruluki- või väikeulukitunnelid või
ökoduktid).
Tuuleveski kinnistu omaniku esindaja, Advokaadibüroo Lextal, esitas
Rahandusministeeriumile 28.12.2022 kirja täiendavate materjalidega. Kirjas palus arvamuse
esitaja Rahandusministeeriumil jätta üldplaneering heakskiitmata ning kohustada kohalikku
9
omavalitsust täiendavalt hindama üldplaneeringu lahendust Tuuleveski kinnistut puudutavas
osas.
Rahandusministeeriumi seisukoht
Kuna kõik esitatud arvamused on samasisulised ja käsitlevad ettepanekuid muuta
üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarvet, tiheasustusala- ja/või rohevõrgustiku piire, on
need üldplaneeringu sisulist lahendust puudutavad ettepanekud, mille osas annab
Rahandusministeerium ühise seisukoha.
Rahandusministeerium selgitab, et PlanS § 74 lõikest 1 tulenevalt on üldplaneeringu eesmärk
kogu valla territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine. Üldplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Vastavalt PlanS §
10 lõikele 1 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve (sh
avalikke huve ja väärtusi) kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu
eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Vastavalt PlanS § 10 lõikele 3 peab
kohalikku huvi väljendav planeering (üldplaneering) lähtuma kohalikest huvidest ning olema
kooskõlas riiklike huve väljendavate planeeringutega (sh maakonnaplaneeringuga) ning
vajadusel teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.
PlanS § 75 lõikes 1 on toodud üldplaneeringu ülesanded, mille kohaselt on üldplaneeringu
ülesanne mh rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine,
rohealade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Samuti maa-ala
üldiste kasutus- ja ehitustingimuste ja maakasutuse juhtotstarbe määramine. Saku
Vallavalitsus on nimetatud ülesanded täitnud.
Selgitame, et üldplaneeringu eesmärgiks ei ole iga isiku erahuvidele vastava lahenduse
fikseerimine seoses maakasutus- ja ehitusõigusega, vaid eelkõige on see võimalikku ehitamist
ettevalmistava detailplaneeringu, samuti projekteerimistingimuste aluseks ning käsitleb
kohaliku omavalitsuse või selle osa arengut eelkõige omavalitsuse või selle osa kui terviku
seisukohast.
Lisame, et kohalik omavalitsus kujundab üld- ja detailplaneeringute kaudu valla või linna
ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on
aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Sealjuures on kohalikul omavalitsusel
nimetatud tegevuses ulatuslik kaalutlusruum1. Rahandusministeerium ei saa kohaliku
omavalitsuse eest otsustada, milline maakasutus on piirkonnale sobivaim. Ka
kinnistuomanikul pole võimalik eeldada, et kohalik omavalitsus peab kehtestama vaid temale
sobiva planeeringulahenduse. Kui koostatavas üldplaneeringus ei ole muudetud maakasutuse
juhtotstarvet selliselt, et senised üldplaneeringuga ettenähtud õigused kinnistu kasutamiseks
muutuksid võimatuks või oleksid oluliselt piiratud, ei saa olla isikul õigustatud ootust, et
kohalik omavalitsus muudab maakasutuse juhtotstarbeid arvestades üksnes kinnistu omaniku
soovi. Seega kinnisasja omanikul puudub õigustatud ootus temale kuuluva kinnistu senise
maakasutuse juhtotstarbe planeeringuga muutmiseks, küll on tal õigus planeeringu
koostamisel esitada arvamusi, teha ettepanekuid ja nõuda enda huvide õiglast kaalumist.
Üldplaneeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus peab otsuse langetamisel kaaluma
igakülgselt isikuerahuve, samuti avalikke huve, puudutatud isikute huve ning erinevad
väärtuseid, sh kehtiva üldplaneeringu põhimõtted ja leida nende pinnalt tasakaalustatud
lahendus.
1
Riigikohtu 27.01.10 otsus nr 3-3-1-79-09
10
Ettepanekute osas, mis käsitlevad Harju Maakonnaplaneeringus 2030+ kohase
rohevõrgustiku paiknemist ning maakasutuse juhtotstarvete muutmist, märgib
Rahandusministeerium, et PlanS § 55 lõikest 2 tulenevalt on maakonnaplaneering
üldplaneeringu koostamise alus. Maakonnaplaneeringus on antud rohelise võrgustiku
tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku
toimimise. PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku
maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuid selleks peab Rahandusministeerium andma
nõusoleku (PlanS § 90 lõige 3 punkt 3). Maakonnaplaneeringu muutmiseks tuleb kohalikul
omavalitsusel esitada veenvad põhjendused.
Lisame, et maakonnaplaneeringus ega üldplaneeringuga ei ole välistatud elamu rajamine
rohevõrgustikku ning vastavad tingimused on toodud ka üldplaneeringu seletuskirja peatükis
5.4 „Roheline võrgustik“.
Tuuleveski kinnistu osas selgitame täiendavalt, et kinnistut läbiv rohevõrgustiku koridor
tuleneb kehtivast maakonnaplaneeringust. Rohevõrgustik peab olema ühtne ning
üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ka selle sidusust naaberomavalitsuse
üldplaneeringutes seatud rohevõrgustiku aladega (antud juhul Saue valla üldplaneeringuga).
Saku Vallavalitsus on selgitanud, et arvestades Saue valla üldplaneeringuga määratud
maakasutust ja rohelise võrgustiku paiknemist, ei ole rohevõrgustiku vähendamine võimalik.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Saku Vallavalitsus esitatud ettepanekuid kaalunud ja
selgitanud üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud HMS § 4 lõikes 1 seatud
kaalutlemise kohustuse ning esitatud on põhjendused ja selgitused, mida saab pidada
asjakohasteks ja piisavateks. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise
põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Jaanus
Grauberg, Tenfix OÜ, Eero Kilk, Si Sponte OÜ, Ökoehituse OÜ, OÜ Nurmetare, Ruum
ja Maastik OÜ, Solutionest OÜ, Landeker OÜ esindaja Advokaadibüroo Ruus & Veso,
Alterate OÜ, Mountain Loghome OÜ, Advokaadibüroo Lextal üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamusi. Saku valla üldplaneeringule heakskiidu andmise
võimalikkuse üle otsustab riigihalduse minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta
kõiki menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
11
Jaanus Grauberg, Tenfix OÜ, Eero Kilk, Si Sponte OÜ, Ökoehituse OÜ, OÜ Nurmetare,
Ruum ja Maastik OÜ, Solutionest OÜ, Landeker OÜ esindaja Advokaadibüroo Ruus & Veso,
Alterate OÜ, Mountain Loghome OÜ, Advokaadibüroo Lextal
Helen Madison 611 3135
[email protected]
12