dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud Eisma külas Andrese maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ja seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse osas

Rahandusministeerium · 7. veebruar 2023
Viit
15-3/181-2
Registreeritud
7. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-3181-2 07.02.2023 Väljaminev kiri.asice432 KB

Sisu (failidest)

eie 09.01.2023 * r 7-1/77-4 * Haljala Vallavalitsus Meie 07.02.2023 nr 15-3/181-2 [email protected] Ettepanekud Eisma külas Andrese maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ja seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse osas Austatud vallavanem Anti Puusepp Haljala Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 09.01.2023 kirjaga nr 7-1/77-4 Eisma külas Andrese maaüksuse detailplaneeringu (detailplaneering) algatamise otsuse koos lähteseisukohtadega planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel täiendavate ettepanekute saamiseks. Sama kirjaga esitati lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnang. Detailplaneeringu koostamine algatati Haljala Vallavolikogu 20.12.2022 otsusega nr 74, millega kinnitati ka detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Andrese kinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaaks, krundile ehitusõiguse määramine ühe elamu ja kuni nelja abihoone ehitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine, kitsenduste seadmine ning servituutide vajaduse märkimine. Planeeringuala suurus on ca 0,4 hektarit. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala miljööväärtusega hoonestusalal, kus on lubatav minimaalne elamuehituskrundi suurus 0,5 hektarit, mistõttu on kavandatav tegevus vastuolus kehtiva üldplaneeringu põhilahendusega (Andrese kinnistu pindala on 2465 m2). Üldplaneering märgib lisaks, et uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri. Vaadanud läbi esitatud materjalid, juhime tähelepanu järgnevale. 1. PlanS § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Kuna detailplaneeringu lähteseisukohtades ei ole käsitletud planeeringu koostamise vajadust, siis palume selles osas lähteseisukohti täiendada. 2. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis „Vastavus üldplaneeringule“ on toodud, et kehtiva Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala miljööväärtuslikul alal, kus on lubatav minimaalne krundisuurus 0,5 ha, mistõttu kavandatav tegevus on vastuolus kehtiva üldplaneeringu põhilahendusega. Juhime tähelepanu sellele, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 on üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes põhjendatud vajaduse korral. Ka Riigikohus on asjas 3-3-1-12-07 tehtud lahendis märkinud, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Samas lahendis on kohus leidnud, et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Rõhutame, et mida laiem on haldusotsuse tegijale jäetud kaalutlusruum, seda põhjalikumad peavad olema haldusakti põhjendused, mis aitaksid mõista, millest lähtudes just selline otsus tehti. Arvestades eeltoodut, palume üldplaneeringu muutmise vajadust detailplaneeringus põhjalikult motiveerida. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek. Palume kohalikul omavalitsusel lisada kehtiva Vihula valla üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepaneku koostamise vajadus detailplaneeringu lähteseisukohtadesse. 3. Detailplaneeringu KSH eelhinnangu peatükis 2 „Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega“ on toodud, et detailplaneeringuala paikneb maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal T2, planeeringuala läheduses paikneb I klassi väärtuslik maastiku ala Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik ja rannikuala A2 ehk III tasandi asustuse arenguala. Kaugus planeeringualast kuni Soome laheni on keskmiselt 200 meetrit. Juhime tähelepanu asjaolule, et kogu planeeringuala jääb Vainupea- Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku tugialale, maalise piirkonna alale ning planeeritava jalgrattamarsruudi alale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Eisma II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada riigihalduse ministri 27. veebruari 2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ sisalduvate põhimõtete ja tingimustega ning sellest lähtuvalt täiendada detailplaneeringu KSH eelhinnangut, sealhulgas hinnata maakonnaplaneeringus toodud väärtuste puhul võimalike mõjude esinemist. Samuti on KSH eelhinnangu peatükki 3.5 „Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik“ lisatud väljavõte kehtetust Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ koondkaardist. Märgime, et 27.02.2019 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ sisaldab endas suuresti eelnimetatud teemaplaneeringu põhimõtteid ja tingimusi (ehk need kanti üle Lääne-Viru 2 maakonnaplaneeringusse 2030+), sealhulgas käsitleb väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku temaatikat. Seega palume eemaldada KSH eelhinnangust eksitav väljavõte maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu joonisest ning viidata kehtivale maakonnaplaneeringule. 4. KeHJS § 35 lõike 5 kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus sisaldama vähemalt strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki; strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid; keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust; strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta. Sellest tulenevalt palume KSH algatamata jätmise otsuse eelnõusse lisada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nimed ja kontaktandmed ning KSH algatamata jätmise otsusega tutvumise aeg ja koht. Samuti palume otsuses läbivalt kasutada keskkonnamõju hindamise mõiste asemel keskkonnamõju strateegilise hindamise mõistet. 5. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu punktis 2 on toodud vaidlustamisviide, mille kohaselt on võimalik esitada kaebus Tartu Halduskohtule. Märgime, et KSH algatamata jätmise otsus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega KSH algatamata jätmise otsuseid üldjuhul kohtus vaidlustada ei saa ja seetõttu palun vaidlustamisviide eelnõust välja jätta. 6. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktides 11 „Vajalikud kooskõlastused“ ja 12 „Planeerimismenetlusse kaasatavad isikud“ on nimetatud asutused ja isikud, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata. Eelnimetatud koostöötegijad ja kaasatavad on Päästeamet, Transpordiamet, Rahandusministeerium, lähteseisukohtade punktis 12 nimetatud naaberkinnistute omanikud (Andrekse, Uno, Postimaja, Kõrtsirahva, Toomeli, 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee ja 17169 Eisma-Kandle tee kinnistud), olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud. Detailplaneeringu algatamisest on lisaks teavitatud Keskkonnaametit. PlanS § 127 lõike 1 alusel koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Tulenevalt PlanS § 127 lõikest 3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering puudutada. Juhime tähelepanu asjaolule, et koostöö tegijatega detailplaneering kooskõlastatakse ning kaasatavatele esitatakse planeering arvamuse andmiseks. Eeltoodut on selgitatud ka veebilehel https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/#koostoo-ja-kaasamine. Sellest tulenevalt palume korrigeerida detailplaneeringu lähteseisukohti (Rahandusministeerium on planeeringumenetlusse kaasatav asutus, mitte kooskõlastaja; ning samuti tuleb lisada sobivasse nimekirja Keskkonnaamet). 7. Lähtudes esitatud materjalidest on Rahandusministeerium seisukohal, et Eisma külas Andrese maaüksuse detailplaneeringu KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas, kui KSH 3 eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltoodust detailplaneeringu koostamisel lähtuda. Siinjuures palume tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat https://planeerimine.ee/dp/noustik/5- detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/. Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega teavitades kõikidest toimuvatest avalikest aruteludest. Detailplaneeringu eelnõu palume esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Janika Merisalu 611 3038 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel