eie 09.01.2023 * r 7-1/77-4 *
Haljala Vallavalitsus Meie 07.02.2023 nr 15-3/181-2
[email protected]
Ettepanekud Eisma külas Andrese
maaüksuse detailplaneeringu
lähteseisukohtade kohta ja
seisukoht keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse
osas
Austatud vallavanem Anti Puusepp
Haljala Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 09.01.2023 kirjaga nr 7-1/77-4 Eisma
külas Andrese maaüksuse detailplaneeringu (detailplaneering) algatamise otsuse koos
lähteseisukohtadega planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lõike 1 alusel täiendavate ettepanekute
saamiseks. Sama kirjaga esitati lisaks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse
eelnõu ja KSH eelhinnang.
Detailplaneeringu koostamine algatati Haljala Vallavolikogu 20.12.2022 otsusega nr 74,
millega kinnitati ka detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks on Andrese kinnistu sihtotstarbe muutmine elamumaaks, krundile ehitusõiguse
määramine ühe elamu ja kuni nelja abihoone ehitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste
võimalike asukohtade määramine, kitsenduste seadmine ning servituutide vajaduse
märkimine. Planeeringuala suurus on ca 0,4 hektarit.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19
kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu kohaselt asub
planeeringuala miljööväärtusega hoonestusalal, kus on lubatav minimaalne
elamuehituskrundi suurus 0,5 hektarit, mistõttu on kavandatav tegevus vastuolus kehtiva
üldplaneeringu põhilahendusega (Andrese kinnistu pindala on 2465 m2). Üldplaneering
märgib lisaks, et uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete
paiknemise struktuuri.
Vaadanud läbi esitatud materjalid, juhime tähelepanu järgnevale.
1. PlanS § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses
algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida
planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning
annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu
koostamisse kaasatavatest isikutest. Kuna detailplaneeringu lähteseisukohtades ei ole
käsitletud planeeringu koostamise vajadust, siis palume selles osas lähteseisukohti täiendada.
2. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktis „Vastavus üldplaneeringule“ on toodud, et
kehtiva Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala miljööväärtuslikul alal, kus
on lubatav minimaalne krundisuurus 0,5 ha, mistõttu kavandatav tegevus on vastuolus kehtiva
üldplaneeringu põhilahendusega.
Juhime tähelepanu sellele, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 on üldplaneeringu muutmine
võimalik üksnes põhjendatud vajaduse korral. Ka Riigikohus on asjas 3-3-1-12-07 tehtud
lahendis märkinud, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks
võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Samas
lahendis on kohus leidnud, et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel
on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Rõhutame, et mida laiem
on haldusotsuse tegijale jäetud kaalutlusruum, seda põhjalikumad peavad olema haldusakti
põhjendused, mis aitaksid mõista, millest lähtudes just selline otsus tehti. Arvestades
eeltoodut, palume üldplaneeringu muutmise vajadust detailplaneeringus põhjalikult
motiveerida.
PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu
teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek. Palume kohalikul omavalitsusel lisada
kehtiva Vihula valla üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepaneku
koostamise vajadus detailplaneeringu lähteseisukohtadesse.
3. Detailplaneeringu KSH eelhinnangu peatükis 2 „Kavandatava tegevuse seos teiste
strateegiliste planeerimisdokumentidega“ on toodud, et detailplaneeringuala paikneb
maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal T2, planeeringuala läheduses paikneb
I klassi väärtuslik maastiku ala Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik ja rannikuala
A2 ehk III tasandi asustuse arenguala. Kaugus planeeringualast kuni Soome laheni on
keskmiselt 200 meetrit. Juhime tähelepanu asjaolule, et kogu planeeringuala jääb Vainupea-
Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik I klassi väärtusliku maastiku alale, rohelise võrgustiku
tugialale, maalise piirkonna alale ning planeeritava jalgrattamarsruudi alale. Samuti on
maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Eisma II tasandi
asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused.
Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada riigihalduse ministri 27. veebruari 2019
käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ sisalduvate
põhimõtete ja tingimustega ning sellest lähtuvalt täiendada detailplaneeringu KSH
eelhinnangut, sealhulgas hinnata maakonnaplaneeringus toodud väärtuste puhul võimalike
mõjude esinemist.
Samuti on KSH eelhinnangu peatükki 3.5 „Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik“ lisatud
väljavõte kehtetust Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ koondkaardist. Märgime, et 27.02.2019
kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ sisaldab endas suuresti eelnimetatud
teemaplaneeringu põhimõtteid ja tingimusi (ehk need kanti üle Lääne-Viru
2
maakonnaplaneeringusse 2030+), sealhulgas käsitleb väärtuslike maastike ja rohelise
võrgustiku temaatikat. Seega palume eemaldada KSH eelhinnangust eksitav väljavõte
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu joonisest ning viidata kehtivale
maakonnaplaneeringule.
4. KeHJS § 35 lõike 5 kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsus sisaldama vähemalt strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja
eesmärki; strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja,
koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid; keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise või algatamata jätmise põhjendust; strateegilise planeerimisdokumendi
koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata
jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.
Sellest tulenevalt palume KSH algatamata jätmise otsuse eelnõusse lisada strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja
nimed ja kontaktandmed ning KSH algatamata jätmise otsusega tutvumise aeg ja koht. Samuti
palume otsuses läbivalt kasutada keskkonnamõju hindamise mõiste asemel keskkonnamõju
strateegilise hindamise mõistet.
5. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu punktis 2 on toodud
vaidlustamisviide, mille kohaselt on võimalik esitada kaebus Tartu Halduskohtule. Märgime,
et KSH algatamata jätmise otsus on menetlustoiming, mitte eraldiseisev haldusakt
haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega KSH algatamata jätmise otsuseid üldjuhul kohtus
vaidlustada ei saa ja seetõttu palun vaidlustamisviide eelnõust välja jätta.
6. Detailplaneeringu lähteseisukohtade punktides 11 „Vajalikud kooskõlastused“ ja 12
„Planeerimismenetlusse kaasatavad isikud“ on nimetatud asutused ja isikud, kellega tuleb teha
detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata.
Eelnimetatud koostöötegijad ja kaasatavad on Päästeamet, Transpordiamet,
Rahandusministeerium, lähteseisukohtade punktis 12 nimetatud naaberkinnistute omanikud
(Andrekse, Uno, Postimaja, Kõrtsirahva, Toomeli, 17170 Võle-Vainupea-Kunda tee ja 17169
Eisma-Kandle tee kinnistud), olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ning
isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud. Detailplaneeringu
algatamisest on lisaks teavitatud Keskkonnaametit.
PlanS § 127 lõike 1 alusel koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt
kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Tulenevalt PlanS § 127 lõikest
3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering puudutada.
Juhime tähelepanu asjaolule, et koostöö tegijatega detailplaneering kooskõlastatakse ning
kaasatavatele esitatakse planeering arvamuse andmiseks. Eeltoodut on selgitatud ka
veebilehel https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/#koostoo-ja-kaasamine.
Sellest tulenevalt palume korrigeerida detailplaneeringu lähteseisukohti
(Rahandusministeerium on planeeringumenetlusse kaasatav asutus, mitte kooskõlastaja; ning
samuti tuleb lisada sobivasse nimekirja Keskkonnaamet).
7. Lähtudes esitatud materjalidest on Rahandusministeerium seisukohal, et Eisma külas
Andrese maaüksuse detailplaneeringu KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas, kui KSH
3
eelhinnangus on põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist
keskkonnamõju. Samas märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul
omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu
koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltoodust
detailplaneeringu koostamisel lähtuda.
Siinjuures palume tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid
detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille peatükis 5.3. on
käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-
detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/.
Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis
detailplaneeringu menetlusega teavitades kõikidest toimuvatest avalikest aruteludest.
Detailplaneeringu eelnõu palume esitada Rahandusministeeriumile PlanS § 85 lõike 1 alusel
arvamuse andmiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate
määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Janika Merisalu 611 3038
[email protected]
4