dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsuse edastamine

Rahandusministeerium · 7. veebruar 2023
Viit
12.2-10/23-8/69-1
Registreeritud
7. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
UAB ESSPO , Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, UAB Stega
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-8
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎ESSPO, Ltd vs Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (255129).asice1114 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 8-23/255129 Otsuse kuupäev 07.02.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus ESSPO, Ltd vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Jäätõrjevahendite ostmine“ (viitenumber 255129) ESSPO, Ltd pakkumuse tagasilükkamise, UAB „Stega“ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning UAB „Stega“ kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, ESSPO, Ldt, esindajad advokaat Mario Sõrm, advokaat Gerli Helene Gritsenko Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja Liina Palmsaar Kolmas isik UAB „Stega“ Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 alusel 1. Jätta rahuldamata ESSPO, Ltd vaidlustus. 2. Jätta ESSPO, Ltd poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 10.11.2022 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Jäätõrjevahendite ostmine“ (viitenumber 255129) hanketeate. Hanketeate osa IV p 1.3) järgi sõlmitakse raamlepingud mitme, maksimaalselt 5 pakkujaga. Pakkumuse esitas kaks ettevõtjat – ESSPO, Ltd ja UAB „Stega“. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 29.12.2022 käskkirjas nr 368H: 1) tunnistati vastavaks UAB „Stega“ pakkumus; 2) lükati tagasi ESSPO, Ltd pakkumus; 3) tunnistati edukaks UAB „Stega“ pakkumus; 4) olles kontrollinud eduka pakkumuse esitanud pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele, kvalifitseeriti UAB „Stega“; 5) olles kontrollinud eduka pakkumuse esitanud pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist, jäeti kõrvaldamise aluste puudumise tõttu UAB „Stega“ kõrvaldamata. 2. 09.01.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ESSPO, Ltd (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus ESSPO, Ltd pakkumuse tagasilükkamise, UAB „Stega“ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning UAB „Stega“ (edaspidi ka Kolmas isik) kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 13.01.2023 kirjaga nr 12.2-10/8 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 18.01.2023 ja neile vastamiseks 23.01.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. 4. 20.01.2023 esitas Hankija vaidlustuskomisjonile taotluse raamlepingu sõlmimiseks UAB- ga „Stega“ nõustumuse andmise lubamiseks. Oma 27.01.2023 otsusega jättis vaidlustuskomisjon selle Hankija taotluse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja ESSPO, Ltd põhjendab taotlusi järgmiselt. 5.1. Hankija otsuse Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta vaidlustab Vaidlustaja tavapärasel alusel - olukorras, milles Vaidlustaja pakkumust poleks tagasi lükatud, sõlmitaks temaga raamleping. Kolmanda isiku suhtes tehtud otsused vaidlustab Vaidlustaja lähtudes subjektiivsest õigusest uue hankemenetluse korraldamise suhtes, milles Vaidlustaja võib osutuda edukaks ja mille alusel võidakse ka temaga sõlmida raamleping. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et õiguskaitsemeetmete direktiivi art 1 tuleb tõlgendada nii, et hankevaidluses kaitstav subjektiivne õigus hõlmab ka õigust osaleda võimalikus uues riigihanke menetluses.1 Nii nagu on selgitatud ka kirjanduses,2 tähendab see lihtsustatult, et Vaidlustajal on kaebeõigus hankeasjas ka siis, kui tal avaneks kaebuse kaudu võimalus osutuda edukaks võimalikus uues riigihankes. Hanketeate kohaselt korraldatakse riigihanget raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga. Kuna pakkumuse esitas kokku kaks ettevõtjat, Vaidlustaja ja Kolmas isik, saabus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise ja Kolmanda isiku suhtes positiivsete otsuste tegemise tagajärjel 1 EKo 04.06.2013, C‑100/12, Fastweb, p 33; EKo 05.04.2016, C-689/13, PFE, p 24-30; EKo 21.12.2016, C‑355/15, Technische Gebäudebetreuung ja Caverion Österreich, p 29; EKo 11.05.2017, C‑131/16, Achus ja Gama, p 55; EKo 24.03.2021, C-771/19, NAMA jt, p 31. 2 C. Ginter and M. A. Simovart in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C. H. Beck, Hart, Nomos 2018, lk 1398. 2 (18) olukord, milles Hankija jõuab järelmini, kus raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga. Tegutsedes õiguspäraselt, pidanuks Hankija selle olukorra ilmnemisel aga riigihanke menetluse lõpetama, tunnistades nt riigihanke RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks. Kuna Hankija seda ei teinud, rikuvad Kolmanda isiku ja tema pakkumuse suhtes tehtud otsused Vaidlustaja subjektiivseid õigusi, kuna Hankija õiguspärase tegevuse korral avaneks Vaidlustajal võimalus sõlmida raamleping võimalikus tulevases riigihankes. 5.2. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse jõustumise korral jääb menetlusse vaid Kolmas isik. Muidu ei oleks selles midagi tavapäratut, kui Hankija poleks antud hankemenetluse korraldanud raamlepingu sõlmimiseks mitme pakkujaga. Nii nähtub ka hanketeatest sõlmitakse raamleping mitme pakkujaga. Sealjuures on Hankija ka täpsustanud, et sõlmib raamlepingu kuni viie pakkujaga. Seda on Hankija korranud ka RHAD „20221103_RKIK_TLL_KV_Lisa 1_Tehniline kirjeldus_Jäätõrjevahendite ostmine 255129“ p-s 1.6. Sealjuures on Hankija täpsustanud, et Raamlepingud sõlmitakse neljaks aastaks maksimaalselt 5 pakkujaga [...]. Kasutades mitmust on ka tehnilisest kirjeldusest ilmne, et Hankija tahe on sõlmida raamleping mitme pakkujaga. Siinjuures ei ole Hankija üheski riigihanke alusdokumendis (edaspidi RHAD) sätestanud võimalust sõlmida raamleping vaid ühe pakkujaga. RHAD „20221128_RKIK_TLL_KV_Raamlepingu projekt 255129“ p-s 3.12 on esitatud regulatsioon selle kohta, kuidas toimub hankelepingute sõlmimine siis, kui raamlepingu partnerite arv väheneb üheni. See ei ole siiski äratuntav alus järeldamaks, et Hankija on sellega näinud ette võimaluse sõlmida raamlepingu üksnes ühe pakkujaga. Viidatud sätte ese on reguleerida olukorda, mis saabub alles raamlepingu täitmisel, kuna hankelepingutesse enne raamlepingu sõlmimist teadupärast astuda ei saa. Seetõttu ei saa viidatud säte olla antud juhul asjakohane, kuna ei kuulu kohaldamisele hankemenetluse käigus ega anna seetõttu ka Hankijale õigusi. Kui Hankija oleks soovinud ette näha õiguse sõlmida antud riigihankes raamleping üksnes ühe pakkujaga, piisanuks sellest nt kasvõi järgmisest sõnastusest: hankijal on õigus sõlmida raamleping ka ühe pakkujaga. Kuna RHS § 77 lg 9 kohaselt lähtutakse erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel hanketeates esitatust, peaks võimalus erandina sõlmida raamleping ühe pakkujaga, olema samamoodi ette nähtud hanketeates. Seega sõltumata sellest, kuidas raamlepingu projekti p-s 3.12 esitatut sisustama peaks, ei saaks selles sätestatu ühelgi juhul hanketeate ees prevaleerida ega hanketeate sisu muuta. 5.3. Hankija otsused Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise tõttu on õigusvastased ka muul põhjusel. Eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontroll peab aset leidma pärast sellise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamist.3 See tuleneb üheselt ka juba RHS § 104 lg 8 esitusest – pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või 3 VaKo 92-20/215323, p 44. 3 (18) kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Antud hankemenetluses kasutatakse hankepassi, Hankija on oma vaidlustatud otsuse alusena viidanud RHS §-le 104. Samuti on selge, et kontrollimenetlus Kolmanda isiku suhtes teostati enne Kolmanda isiku edukaks tunnistamist. Seega ei saanud Hankija vaidlustatud otsuses otsustada, et Kolmandal isikul kõrvaldamise alused puuduvad, et ta vastab kvalifitseerimise tingimustele. Seega pole Kolmanda isiku kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja kõrvaldamise aluseid ega kvalifikatsiooni RHS-iga kooskõlas kontrollitudki, mille tõttu ei saa Hankija vaidlustatud otsus olla ka nendes aspektides õiguspärane. 5.4. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise põhjusena on Hankija viidanud kokkuvõtvalt RHAD-s „255129_vastavustingimused“ seatud nõudele, mille kohaselt ei tohi lisatestide tulemused olla vanemad kui kaks aastat. Hankija viitab Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise puhul sisuliselt üksnes põhjusele, et mõned Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumendid, sh testimise kohta, pärinevad varasemast ajast kui kaks aastat. Nagu Vaidlustaja selgitas Hankijale enne pakkumuse esitamist ja ka oma pakkumuses, on Hankija nõutud lisatestid lahutamatult seotud sertifikaatidega, mille omistamise aluseks testid üleüldse on. Hankija on nõudnud vastavustingimustes SMI standardile vastavaid sertifikaate ja Vaidlustaja on need sertifikaadid ka Hankijale oma pakkumusega esitanud. Hankija ei ole oma vaidlustatud otsuses esitanud mistahes etteheiteid nende sertifikaatide kohta. Vaidlustajale teadaolevalt tuleneb Hankija nõutavast SMI standardist, et sertifikaadi raames teostatakse perioodilisi teste iga nelja aasta järel pärast kahe aasta möödumist algsest testimisest.4 See asjaolu aga ei muuda sertifikaati ennast ega testimise tulemusi kuidagi vähem usaldusväärseks – kui testid läbitakse, siis on jätkuvalt tegemist jõusoleva sertifikaadiga. Seega vastavad Vaidlustaja pakkumuses esitatud andmed Hankija nõutavale standardile. Standard ei näe ette, et perioodilisi teste tehtaks Hankija nõutud sageduses. Isegi kui vastavustingimust tuleb tõlgendada nii, et pakkujad pidid ka kehtiva sertifikaadi olemasolul esitama igal juhul lisatestid, mille tulemused ei tohtinud olla varasemad kui kaks aastat, pidanuks Hankija enne Vaidlustaja suhtes negatiivse otsuse tegemist küsima Vaidlustajalt selgitusi ning andma vajadusel võimaluse esitada testide tulemusi, mis olid uuemad kui kaks aastat. Sellise võimaluse oli Hankija endale ette näinud tehnilise kirjelduse p-s 1.4, märkides, et ostjal on õigus nõuda müüjalt täiendavaid andmeid, milleks võivad olla pildid, näidised, spetsifikatsioonid, sertifikaadid (sh lisatestid), kasutusjuhendid (sh soovituslikud kulunormid erinevates ilmaoludes), ohutuskaardid, labori litsentsid jms. Selle õiguse kohaldamine on iseäranis oluline, kuivõrd Euroopa Kohus on kohtuasjas RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel,5 selgitanud, kuidas peab hankija tagama pakkuja kaitseõiguse enne tema suhtes negatiivse otsuse tegemist. Otsuse p-is 34 märkis Euroopa Kohus järgmist: „Seejärel tuleb täpsustada, et nagu nähtub direktiivi 2014/24 artikli 57 lõikest 7, on liikmesriigid artikli 57 kohaldamise tingimuste kindlaksmääramisel kohustatud järgima liidu õigust. Täpsemalt ei pea nad silmas pidama mitte ainult direktiivi 2014/24 4 Vaidlustaja on seda muuhulgas selgitanud oma pakkumuse dokumentides 6.1 ja 8.1 „Explanation letter_Validity of certificates“. 5 EKo 14.01.2021, C-387/19, RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel. 4 (18) artiklis 18 sätestatud riigihangete põhimõtteid, mille hulka kuuluvad eelkõige võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõte, vaid ka kaitseõiguste tagamise põhimõtet, mis liidu õiguse aluspõhimõttena, mille lahutamatuks osaks on õigus olla ära kuulatud, kuulub kohaldamisele, kui haldusasutus kavatseb teha isiku suhtes talle ebasoodsa otsuse, näiteks hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse.“. Vaidlust ei ole selle üle, et mingit selgitamise võimalust Hankija Vaidlustajale ei andnud, mille tõttu ei saa ka rääkida, et Hankija oleks enne oma otsuse tegemist andnud Vaidlustajale võimaluse olla ära kuulatud. Viimane on aga eeltoodud Euroopa Kohtu praktika valguses Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte, mida Hankija ei saanud iseäranis rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke puhul eirata. 5.5. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 5.5.1. Poolte vahel tõenäoliselt ei ole vaidlust selle üle, et RHS § 77 lg 9 kohaselt prevaleerib hanketeates esitatu teistes RHAD-des esitatu ees. Vaidlust ei saa ka olla selle üle, et raamlepingu projekt, millele Hankija viitab ja milles esitatu on Hankija ainuke argument, on muu (teine) riigihanke alusdokument RHS § 77 lg 9 mõttes, mis peab hanketeates esitatu ees taanduma. Kui Hankija argumendiks on see, et tema otsuste õiguspärasust põhjendab väidetav erisus raamlepingu projektis, siis on erinevus hanketeate ja muu RHAD vahel. Sellisel juhul kuulub aga kohaldamisele RHS § 77 lg 9, mille kohaselt lähtutakse just hanketeates sätestatust. Viimase kohaselt tuleb raamleping aga sõlmida mitme pakkujaga. 5.5.2. Olukorras, milles Hankija möönab, et hanketeates oli ette nähtud raamlepingu sõlmimine mitme pakkujaga ja lähtudes RHS § 77 lg-st 9, omab tähendust üksnes tõsiasi, et väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika kohaselt peab Hankija rangelt kinni pidama tema enda seatud ja talle kohalduvatest menetlusreeglitest.6 Hankija viidatud raamlepingu p 3.12 ei reguleeri isegi seda, et Hankija võiks raamlepingu sõlmida ühe partneriga, vaid hoopistükkis küsimust, kuidas toimub hankelepingu sõlmimine siis, kui minikonkursse pole kellegagi korraldada. Olukorras, milles hanketeates on ette nähtud raamlepingu sõlmimine mitme pakkujaga, ei saa võimalus sõlmida raamleping ühe pakkujaga olla esitatud mujal kui hanketeates. Otsus, mille korral Hankija eirab RHS § 77 lg 9 sätestatut, ei saa olla õiguspärane. 5.5.3. „Vastavustingimustest“ nähtub, et Hankija on pidanud lisateste lahutamatult seotuks nõutavate sertifikaatidega. Nõue lisatestide esitamiseks on toodud samas tingimuses, kui nõue sertifikaatide esitamiseks. Kui tegemist oleks mingite täiesti eraldiseisvate tingimustega, milledel igasugune omavaheline seos puuduks, siis ei nõuaks mõistlik pakkuja neid ühe tingimuse osana. Kui võtta aluseks Hankija väide, et tehnilise kirjelduse p 1.4 ei puutu asjasse, kuna seal kasutatakse termineid „ostja“ ja „müüja“ ja sätte mõte on see, et ostjal on õigus lepingu täitmise ajal nõuda täiendavaid dokumente, siis ei peaks hankemenetluse kestel tähtsust omama ka muud sätted, milles sama terminoloogiat kasutatakse. 6 EKo 10.10.2013, C-336/12, Manova; RKHKo 3-19-1501, p 17. 5 (18) Näiteks tehnilise kirjelduse p-s 1.5 on Hankija sedastanud, et: Iga viidet, mille ostja teeb hanke alusdokumentides (sh käesolevas või minikonkursi tehnilises kirjelduses) standardile või ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Ka selles sättes kasutatakse mõistet „ostja“, kuid Hankija selgituse kohaselt on see justkui midagi sellist, mida Hankija nõuab alles lepingu täitmise käigus. Seega on „20221103_RKIK_TLL_KV_Lisa 1_Tehniline kirjeldus_Jäätõrjevahendite ostmine 255129“ siiski tehniline kirjeldus ja selle p 1.4 kohaselt oli Hankija endale ette näinud võimaluse küsida sertifikaate, sh lisateste. Kuna Hankija tal lasuvat diskretsiooni ei kasutanud ega põhjendanud, miks ta seda ei kasutanud, siis ei saa Hankija otsus olla õiguspärane. 5.5.4. Hankija väidab, et küsis ja kolmas isik esitas tõendeid ajal, mil otsused ei olnud veel tehtud. Ka sellest Hankija selgitusest nähtub, et Hankija ei ole eduka pakkuja suhtes kontrolli teostanud, kuna tõendid küsiti ja esitati ning neid analüüsiti enne, kui Kolmas isik isegi kohase otsusega edukaks tunnistati. Vaidlustuskomisjoni praktika alusel ei saa hankija eduka pakkuja kontrollimisel tugineda kontrollitoimingutele, mis on teostatud enne edukaks tunnistamist, seda vähemalt nende tingimuste puhul, mis on ajas muutuvad.7 See kuidas riigihangete registris kontrollietapid väidetavalt eristatud on, ei puutu antud juhul asjasse. Riigihangete register ei ole õiguse allikas, vaid hankija otsuste ja toimingute õiguspärasus sõltub kooskõlast RHS-iga, mitte sellest, kuidas hankija riigihangete registris toiminguid teeb või mida register võimaldab. Hankija viitab mingitele riigihangete registris tehtud otsuste dokumentidele, mis justkui Hankija seisukohta toetavad. Vaidlustajale ei ole selliseid dokumente teatavaks tehtud, kuid kui tegemist on Hankija arvates tema otsustega, siis on Hankija rikkunud RHS §-i 47, kuna pole nendest otsustest menetluses osalevat pakkujat teavitanud. Vaidlustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et vaidlustuskomisjoni varasemas praktikas on vaidlustusi täpselt samadel kaalutlustel rahuldatud. Nii oli see vaidlustusasjas 92-20/215323, milles hankija õigustas eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrolli teostamata jätmist samamoodi väitega, et tugines selles osas varasemale kontrollile, mida ta polnud teostanud eduka pakkuja suhtes.8 Vaidlustaja hinnangul ei saa Hankija oma otsuse õiguspärasust põhjendada sellega, et ta peaks samad otsused tegema uuesti. Kolmanda isiku, kui Leedu pakkuja, kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni ei saa kontrollida riigihangete registri kaudu. Hankija ei saa olla kindel, et Kolmas isik vastab uue ja kohase kontrolli raames kvalifitseerimise tingimustele ja tal pole kõrvaldamise aluseid. Iseäranis ilmne on see kõrvaldamise aluste puhul, mis on ajas muutuvad. Seega ei saa Hankija kuidagi ette näha, et ta teeks samad otsused uuesti. 6. Hankija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Riigihanke alusdokumentides on õiguspäraselt ette nähtud raamlepingu sõlmimine olukorras, kus hankemenetluse tulemusena jõutakse vaid ühe raamlepingu partnerini. 6.1.1. Vaidlustaja on vaidlustuses ebatäpselt ümber sõnastanud raamlepingu projekti p-i 3.12. Vaidlustaja on jätnud märkimata, et p-is 3.12 sisaldub ka sõnapaar „riigihanke tulemusena“. 7 VaKo 57-19/204557, p 17; 22-19/202472, p 10.3; 38-19/203234, p 6. 8 Haldusasi 3-20-1198. 6 (18) Seega on Hankija raamlepingu projektis ette näinud, et kui hankemenetluse tulemusena sõlmitakse raamleping vaid ühe pakkujaga, toimub hankelepingute sõlmimine mitte minikonkursside, vaid hinnapäringute alusel ning sellest tulenevalt on vale vaidlustuses toodud järeldus, et raamlepingu projekti p 3.12 reguleerib olukorda, mis saabub alles raamlepingu täitmisel. 6.1.2. Alusetu on Vaidlustaja väide, et raamlepingu sõlmimise võimalus vaid ühe pakkujaga oleks pidanud tingimata olema sätestatud hanketeates. Sellist nõuet ei tulene kusagilt. On õiguspärane, kui võimalus raamlepingu sõlmimiseks ühe pakkujaga on ette nähtud riigihanke alusdokumentides ning selleks dokumendiks võib olla raamlepingu projekt. Hoolas pakkuja tutvub enne pakkumuse esitamist kõigi riigihanke alusdokumentidega, mistõttu pidi Vaidlustajale olema teada, et raamleping võidakse sõlmida ka siis, kui hankemenetluse tulemusel on edukas vaid ühe pakkuja pakkumus. Asjaolu, et nimetatud teave sisaldus raamlepingu projektis, mitte hanketeates, ei ole alus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. 6.2. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on õiguspärane. 6.2.1. Hankija on tunnistanud Vaidlustaja sertifikaadid vastavaks. Kuid tingimuses nõutud lisatestid ei ole seotud sertifikaatidega ega nende raames tehtavate perioodiliste testidega. Nii on sellest ka Vaidlustaja aru saanud nagu nähtub vaidlustusest. Vaidlustaja pakkumus on mittevastavaks tunnistatud ja tagasi lükatud põhjusel, et ta esitas pakkumuse koosseisus aastal 2014 analüüsitud lisatestide tulemused, kuid tingimuse kohaselt ei tohtinud lisatestide tulemused olla vanemad kui kaks aastat. 6.2.2. Vaidlustaja on küll esitanud pakkumuse koosseisus selgitused viidates standardile, jättes aga tähelepanuta, et lisatestide nõue ei tulene standardist. Seejuures ületavad Vaidlustaja esitatud lisatestid ka standardis nõutud nelja aastat (nagu eelpool nimetatud esitas pakkuja lisatestid aastast 2014 ehk analüüsid olid tehtud kaheksa aastat tagasi). Vaidlustaja oli teadlik, et esitab pakkumuses nõuetele mittevastavad lisatestid. Seega oli Vaidlustaja pakkumus ilmselgelt mittevastav ning Hankija otsus pakkumuse tagasi lükkamise kohta on õiguspärane. 6.2.3. Hankija ei pidanud Vaidlustajat ära kuulama ega andma võimalust nõuetekohaste testide esitamiseks. 6.2.3.1. Enne pakkumuse esitamist küsis Vaidlustaja Hankijalt riigihangete registri teabevahetuses küsimusi nõutud dokumentide kehtivuse nõuete kohta (06.12.22 (ID 701955) ja 08.12.2022 (ID 702650)). Hankija selgitas tingimust ja jättis muutmata nõude, et lisatestid ei tohi olla vanemad kui kaks aastat. Vaatamata sellele esitas Vaidlustaja pakkumuse koosseisus testide tulemused, mis on tehtud aastal 2014. Sellest tulenevalt on Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja esitas teadlikult mittevastava pakkumuse ja juba seetõttu ei pidanud Hankija Vaidlustajat ära kuulama ega andma võimalust uute dokumentide esitamiseks. Tegemist ei olnud inimliku eksimusega, mille korral võiks dokumentide tagantjärgi esitamine olla lubatav ning seetõttu oleks antud olukorras olnud tegemist lubamatu pakkumuse muutmisega. 6.2.3.2. Vaidlustuses leiab Vaidlustaja, et Hankija oleks pidanud kasutama tehnilise kirjelduse p-is 1.4 toodud võimalust ning andma võimaluse esitada testide tulemusi, mis olid uuemad kui 7 (18) kaks aastat. Hankija sellega ei nõustu. Tehniline kirjeldus on dokument, mis valdavalt kirjeldab lepingu täitmise protsessi. Vaidlustaja poolt viidatud tehnilise kirjelduse p 1.4 räägib ostjast ja müüjast, ehk sätte mõte on see, et ostjal on lepingu täitmise ajal õigus nõuda täiendavaid andmeid veendumaks, et ostetav kaup on kvaliteetne ning nõuetele vastav. Seega ei olnud Hankijal kohustust küsida selgitusi ega anda võimalust uute lisatestide esitamiseks. 6.3. Tegemist ei ole olukorraga, kus Hankija oleks kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise alused kontrollimata jätnud. Kvalifitseerimistingimustele vastavus ei saa ajas muutuda, seega siin vaidlust olla ei saa. Mis puudutab kõrvaldamise aluste kontrolli, siis Kolmanda isiku kui välismaise pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ei saa kontrollida riigihangete registri kaudu. Kolmas isik esitas tõendid kõrvaldamise aluste puudumiste kohta ja ei saa olla etteheidetav, et Hankija küsis ja Kolmas isik esitas tõendeid ajal, mil otsused ei olnud veel tehtud. Menetluslikult on eduka pakkuja kvalifikatsioon ja kõrvaldamise alused kontrollitud pärast edukaks tunnistamist. Riigihangete registris koostatud otsuste dokumendist nähtub selgelt, et esmalt on tehtud pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning alles seejärel otsused mitte kõrvaldada tõendite alusel ning kvalifitseerida tõendite alusel. Kui Hankija viiks kontrolli uuesti läbi, sh küsiks Kolmandalt isikult uued tõendid, teeks Hankija samad otsused uuesti. 6.4. Hankija esitas täiendavad seisukohad. 6.4.1. Hankija selgitas Vaidlustajale ka enne pakkumuse esitamist, et lisatesti nõue on kaks aastat. Kuna lisatesti nõue ei tulene sertifikaadist, siis ei saa ka öelda, et lisatesti nõue on sertifikaadiga seotud. Lisatesti maksimaalselt 2-aastane nõue oli vastavustingimuses selgelt esitatud ja seetõttu ei oma tähtsust, millises vastavustingimuse osas on see nõue esitatud. Sellekohane käsitlus 18.01.2023 kirjas ei muuda olematuks fakti, et Vaidlustaja esitas mittevastava pakkumuse ja tegi seda teadlikult. Tehnilisest kirjeldusest ei tule kohustust küsida Vaidlustajalt täiendavaid dokumente, mille esitamisel saaks Hankija tunnistada Vaidlustaja pakkumuse vastavaks. Vaidlustaja ei ole sellele esitanud ka sisulisi vastuväiteid ja on esitanud vaid üldise asjasse puutumatu teksti tehnilise kirjelduse teemal omistades Hankijale väiteid, mida Hankija ei ole öelnud. Riigikohus on leidnud, et Hankija ei pea andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid ja andmed jätnud esitamata teadlikult9. Just sellise olukorraga on praegusel juhul tegemist. 6.4.2. Hanketeates on märge selle kohta, et Hankija eesmärgiks on sõlmida raamleping mitme pakkujaga. Hanketeates ei ole öeldud, et juhul kui menetlusse jääb vaid üks pakkuja, siis jätab Hankija raamlepingu sõlmimata ja korraldab uue hanke. Hankija rikuks enda kehtestatud reeglit sel juhul, kui selline tingimus riigihanke alusdokumentides sisalduks ja Hankija sellele vaatamata sõlmiks raamlepingu ühe pakkujaga. 9 Riigikohtu 13.03.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 22. 8 (18) Antud olukord ei ole ka võrreldav Rahandusministeeriumi nõustamispraktikas käsitletud olukorraga10, kus hankija on näinud riigihanke alusdokumentides ette, et lepingu täitmisega tuleb alustada või leping tuleb täita kindlaks kuupäevaks, kuid hankemenetlus kujuneb nii arvatust pikemaks ja seetõttu ei ole nendest kuupäevadest kinni pidamine enam reaalne. Juhul, kui hankija ei ole selleks puhuks ette näinud tähtaegade edasi lükkumist, tingiksid kirjeldatud asjaolud vältimatult hankemenetluse kehtetuks tunnistamise. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus riigihanke alusdokumentidest ei nähtuks võimalus jõuda raamlepinguni ühe pakkujaga. Hankija eesmärk oli sõlmida raamleping mitme pakkujaga. Olukorras, kus kahest esitatud pakkumusest oli vaid üks vastav, saab Hankija sõlmida raamlepingu ühe pakkujaga ning seda toetab ka raamlepingu projekti p 3.12. Ka kohtupraktikas on leitud, et riigihanke alusdokumentides ette nähtud tingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt nende eesmärgist, ülesehitusest ja sõnastusest11. 6.4.3. Vaidlustaja viidatud vaidlustuskomisjoni lahendi (riigihange viitenumber 215323) asjaolud ei ole sarnased käesoleva vaidlustuse asjaoludega. Selles lahendis esines olukord, kus Hankija oli kõrvaldamise alused jätnud üldse kontrollimata. Küsimus kõrvaldamise aluste kontrollist eduka pakkumuse esitanud pakkujal ei leidnud kohtutes käsitlemist (sellise mulje jätab kaasuse kirjeldus Vaidlustaja vastuses). Seda, millised küsimused jõudsid kohtutesse ning millised mitte, selgitab halduskohtu otsus12 Hankija küll viitas 12.01.2023 vastuses, et tõendid kõrvaldamise aluste puudumise kohta esitati enne otsuste tegemist, kuid sisulise kontrolli viis Hankija riigihangete registris läbi peale edukaks tunnistamist. Hankija ei ole öelnud, et analüüsis tõendeid enne otsuste tegemist nagu Vaidlustaja väidab 18.01.2023 vastuses. Hankija viis riigihangete registris sisulise kontrolli läbi peale edukaks tunnistamist vaatamata sellele, et tõendid esitati varem. 7. Kolmas isik UAB „Stega“ oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlustaja on vaidlustanud järgmised Hankija 29.12.2022 otsused (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 29.12.2022 käskkiri nr 368H): 1) lükata tagasi ESSPO, Ltd pakkumus; 2) tunnistada vastavaks UAB „Stega“ pakkumus; 3) tunnistada edukaks UAB „Stega“ pakkumus; 4) kvalifitseerida UAB „Stega“; 5) jätta kõrvaldamata UAB „Stega“. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse vaidlustamise eesmärk on sõlmida Hankijaga raamleping. Teiste otsuste vaidlustamise eesmärk on see, et Hankija tunnistaks riigihanke „Jäätõrjevahendite ostmine“ (viitenumber 255129) RHS § 73 lg 3 p-i 6 alusel kehtetuks ja alustaks uut hankemenetlust, kus Vaidlustajal on võimalik osaleda ja sõlmida Hankijaga raamleping. 9. Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta 10 Riigihangete KKK, teema riigihanke alusdokumendid, küsimus nr 8. https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused- kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#riigihanke-alusdokum (23.01.2023) 11Euroopa Kohtu 20.04.2007 määrus kohtuasjas C-189/06 TEA-CEGOS ja STG vs. Komisjon, punkt 31 12 Tallinna halduskohtu 24.07.2020 otsus 3-20-1198, punkt 14 9 (18) Hankija on seda otsust põhjendanud järgmiselt: 1) VEDELIK: SMI standardile vastav AMS (Aerospace Material Specification) 1435 D sertifikaat - Vastavustingimus näeb ette, et pakkuja poolt pakutaval vedelal jäätõrjevahendil peab olema kehtiv SMI standardile vastav AMS (Aerospace Material Specification) 1435 D sertifikaat (või sellega samaväärne) koos kõikide lisatestidega. Lisatestid peavad olema labori ametlikul blanketil ja labori kinnitusega ning nende tulemused ei tohi olla vanemad kui 2 aastat. Vaidlustaja poolt pakutaval vedelal jäätõrjevahendil on olemas kehtiv SMI standardile vastav AMS (Aerospace Material Specification) 1435 D sertifikaat, kuid pakkumuse koosseisus esitatud dokument (6_1_ECO_ cert of Hygiene Institute_Nordway-KF.pdf) vastavustingimustes loetletud lisatestidele 1.5. (raskemetallide sisaldus), 1.6. (kalade ja veetaimede toksilisuse test), 1.7 (bakterite toksilisuse test) ja 1.8 (aruanne orgaaniliste lisandite kohta) on koostatud 2014. aastal. Vastavustingimus näeb ette, et lisatestide tulemused ei tohi olla vanemad kui 2 aastat, kuid Vaidlustaja on esitanud 8 aastat tagasi analüüsitud testide tulemused. 2) GRAANUL: SMI standardile AMS (Aerospace Material Specification) 1431 E vastav sertifikaat - Vastavustingimus näeb ette, et pakkuja poolt pakutaval tahkel jäätõrjevahendil peab olema kehtiv SMI standardile AMS (Aerospace Material Specification) 1431 E vastav sertifikaat (või sellega samaväärne) koos kõikide lisatestidega. Lisatestid peavad olema labori ametlikul blanketil ja labori kinnitusega ning nende tulemused ei tohi olla vanemad kui 2 aastat. Vaidlustaja poolt pakutaval tahkel jäätõrjevahendil on olemas kehtiv SMI standardile vastav AMS (Aerospace Material Specification) 1431 E sertifikaat, kuid pakkumuse koosseisus esitatud dokument (8_1_ECO_ cert of Hygiene Institute_Nordway-NF.pdf) vastavustingimustes loetletud lisatestidele 1.5. (raskemetallide sisaldus), 1.6. (kalade ja veetaimede toksilisuse test), 1.7 (bakterite toksilisuse test) ja 1.8 (aruanne orgaaniliste lisandite kohta) on koostatud 2014. aastal. Vastavustingimus näeb ette, et lisatestide tulemused ei tohi olla vanemad kui 2 aastat, kuid Vaidlustaja on esitanud 8 aastat tagasi analüüsitud testide tulemused. Seega on Hankija tuvastanud kaks puudust Vaidlustaja pakkumuses ja hinnanud neid sisulisteks. Ja vaidlust pole selles, et Vaidlustaja pakkumuses olid esitatud nii pakutava vedeliku kui ka pakutava graanuli kohta 2014 koostatud lisatestide aruanded. Vaidlustaja leiab, et: 1) Vaidlustaja pakkumuses esitatud andmed vastavad Hankija nõutud standardile, mis aga ei näe ette, et perioodilisi teste tehtaks Hankija nõutud sageduses; 2) Hankija pidi enne Vaidlustaja pakkumuse suhtes negatiivse otsuse tegemist küsima Vaidlustajalt selgitusi ning andma võimaluse esitada nõutud lisatestide aruanded (tehnilise kirjelduse p 1.4 - ostjal on õigus nõuda müüjalt täiendavaid andmeid, milleks võivad olla pildid, näidised, spetsifikatsioonid, sertifikaadid (sh lisatestid), kasutusjuhendid (sh soovituslikud kulunormid erinevates ilmaoludes), ohutuskaardid, labori litsentsid jms. ) 9.1. „Vastavustingimused“ on kehtestatud järgmised nõuded: 1) VEDELIK: SMI STANDARDILE VASTAV AMS (AEROSPACE MATERIAL SPECIFICATION) 1435 D SERTIFIKAAT Pakkuja poolt pakutaval vedelal jäätõrjevahendil peab olema kehtiv SMI standardile vastav AMS (Aerospace Material Specification) 1435 D sertifikaat (või sellega samaväärne) koos kõikide lisatestidega. Pakkuja peab esitama: 1) kehtiva SMI standardile vastava AMS (Aerospace Material 10 (18) Specification) 1435 D sertifikaadi (või sellega samaväärse); 2) lisatestid* labori ametlikul blanketil ja labori kinnitusega. Testide tulemused ei tohi olla vanemad kui 2 aastat. 3) labori kehtiva litsentsi. * Lisatestid peavad olema sisestatud eraldi failidena, pealkirjadega, sisaldama mõõdetud väärtusi ja lubatavaid väärtusi (viide EL kehtivale normdokumendile): 1.1) ladustamise ja stabiilsusetest; 1.2) süsinikpidurite mõju test; 1.3) asfalt- ja betoonkatete mõju test; 1.4) korrosioonikaitsevahendi sisalduse test; 1.5) raskemetallide sisaldus; 1.6) kalade ja veetaimede toksilisuse test; 1.7) bakterite toksilisuse test; 1.8) aruanne orgaaniliste lisandite kohta. Märkused: SMI labori AMS testid ja ladustamise testi kehtivuse aeg on 2 aastat. Väljastatud tootjale. Tootja aadress peab olema sertifikaadil. VTI labori test asfaldi ja betoonkatete mõju uuringu kohta. Kehtivus 2 aastat. Väljastatud tootjale. Tootja aadress peab olema sertifikaadil. LIMA AMIL labori test on mõjust süsinikpiduritele. Väljastatud tootjale. Tootja aadress peab olema sertifikaadil. Tootjatehas ja selle aadress peab olema AMS sertifikaatidega vastavuses. Hankija aktsepteerib üksnes eesti- või ingliskeelseid dokumente. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja peab esitama: 1) kehtiva SMI standardile vastava AMS (Aerospace Material Specification) 1435 D sertifikaadi (või sellega samaväärse); 2) lisatestid* labori ametlikul blanketil ja labori kinnitusega. Testide tulemused ei tohi olla vanemad kui 2 aastat. 3) labori kehtiva litsentsi. (Vabas vormis dokument) 2) GRAANUL: SMI STANDARDILE AMS (AEROSPACE MATERIAL SPECIFICATION) 1431 E VASTAV SERTIFIKAAT Pakkuja poolt pakutaval tahkel jäätõrjevahendil peab olema kehtiv SMI standardile AMS (Aerospace Material Specification) 1431 E vastav sertifikaat (või sellega samaväärne) koos kõikide lisatestidega. Pakkuja peab esitama: 1) kehtiva SMI standardile AMS (Aerospace Material Specification) 1431 E vastava sertifikaadi (või sellega samaväärse); 2) lisatestid* labori ametlikul blanketil ja labori kinnitusega. Testide tulemused ei tohi olla vanemad kui 2 aastat. 3) labori kehtiva litsentsi. * Lisatestid peavad olema sisestatud eraldi failidena, pealkirjadega, sisaldama mõõdetud väärtusi ja lubatavaid väärtusi (viide EL kehtivale normdokumendile): 1.1) ladustamise ja stabiilsusetest; 1.2) süsinikpidurite mõju test; 1.3) asfalt- ja betoonkatete mõju test; 1.4) korrosioonikaitsevahendi sisalduse test; 1.5) raskemetallide sisaldus; 1.6) kalade ja veetaimede toksilisuse test; 1.7) bakterite toksilisuse test; 1.8) aruanne orgaaniliste lisandite kohta. Märkused: SMI labori AMS testid ja ladustamise testi kehtivuse aeg on 2 aastat. Väljastatud tootjale. Tootja aadress peab olema sertifikaadil. VTI labori test asfaldi ja betoonkatete mõju uuringu kohta. Kehtivus 2 aastat. Väljastatud tootjale. Tootja aadress peab olema sertifikaadil. LIMA AMIL labori test on mõjust süsinikpiduritele. Väljastatud tootjale. Tootja aadress peab olema sertifikaadil. Tootjatehas ja selle aadress peab olema AMS sertifikaatidega vastavuses. Hankija aktsepteerib üksnes eesti- või ingliskeelseid dokumente. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja peab esitama: 1) kehtiva SMI standardile AMS (Aerospace Material Specification) 1431 E vastava sertifikaadi (või sellega samaväärse); 2) lisatestid labori ametlikul blanketil ja labori kinnitusega. 3) labori kehtiva litsentsi. (Vabas vormis dokument) 11 (18) Seega pidi pakkuja pakkumuses esitama nii pakutava vedeliku kui ka graanuli kohta lisatestid* labori ametlikul blanketil ja labori kinnitusega. Testide tulemused ei tohi olla vanemad kui 2 aastat. Hankija nõudis nii jõusolevat standardile vastavust tõendavat sertifikaati, kui ka kuni 2-e aasta vanuseid lisateste. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pole oluline see, et kas standard näeb või ei näe ette, et perioodilisi teste tehtaks Hankija nõutud sageduses. Tingimust esitatavate lisatestide vanusele pole tähtaegselt vaidlustatud. Isegi kui perioodilisi teste teostatakse iga nelja aasta järel pärast kahe aasta möödumist algsest testimisest, on Hankija tingimus kehtiv ja sellest tuli lähtuda Hankijal ja pakkujatel. Sellest peab lähtuma ka vaidlustuskomisjon. 9.2. Lisa 1 „Tehniline kirjeldus „Jäätõrjevahendite ostmine““ p 1.4. kohaselt ostjal on õigus nõuda müüjalt täiendavaid andmeid, milleks võivad olla pildid, näidised, spetsifikatsioonid, sertifikaadid (sh lisatestid), kasutusjuhendid (sh soovituslikud kulunormid erinevates ilmaoludes), ohutuskaardid, labori litsentsid jms. Sellest ei saa järeldada, et pakkuja võis „Vastavustingimustes“ nõutud lisatestid jätta esitamata või esitada nõuetele mittevastavad lisatesti, ja, et Hankijal on hankemenetluse käigus õigus (Vaidlustaja arvates lausa kohustus) küsida pakkujalt nõuetele vastavaid lisateste, mis olid pakkumuses esitamata. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi tegemist on tehnilise kirjeldusega, annab Lisa 1 „Tehniline kirjeldus „Jäätõrjevahendite ostmine““ p 1.4. sõlmitavate raam- ja hankelepingute täitmise käigus Hankijale õiguse nõuda müüjalt täiendavaid andmeid, mis kinnitavad jätkuvalt pakutavate jäätõrjevahendite vastavust ja võimaldavad kasutada jäätõrjevahendeid nii, nagu tootja on ette näinud. 9.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et mitte alati ei pea pakkuja saama enne negatiivse otsuse tegemist hankijalt võimalust esitada selgitusi ja dokumente. 9.3.1. Kui puudus pakkumuses ei ole sisuline, võib hankija anda pakkujale võimaluse pakkumuses esineva puuduse kõrvaldamiseks. Juhul, kui puudus selgitustega kõrvaldatakse, tunnistatakse pakkumus vastavaks RHS § 114 lg 1 alusel (pärast puuduste kõrvaldamist vastab pakkumus sel juhul kõigile riigihanke alusdokumentide tingimustele). Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on õigesti hinnanud puudused Vaidlustaja esitatud pakkumuses sisulisteks, mistõttu see ei ole need käesoleval juhul ka selgitustega kõrvaldatav. Pakkumuse esitamisel ei vastanud Vaidlustaja pakkumus „Vastavustingimustes“ esitatud lisatestidele kehtestatud nõudele. Selle puuduse kõrvaldamine on võimalik vaid uute lisatestide esitamise kaudu. See aga tähendaks, et pakkumuse esitamisel riigihanke alusdokumentidele selgelt mittevastav pakkumus muutuks vastavaks. Pakkumus peab vastama kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele igal ajahetkel alates pakkumuse esitamisest (Tallinna Halduskohus 16.09.2019, 3-19-1491, p 36), Vaidlustaja mittevastav pakkumus ei saa nõuetele vastavaks muutuda hiljem, uute, nõuetele vastavate, lisatestide esitamise kaudu. Vaidlustusmenetluses pole leidnud tõendamist asjaolu, et Vaidlustajal olid pakkumuse esitamisel olemas nõuetele vastavad lisatestid. Hankijal ei ole õigust, ammugi mitte kohustust anda pakkujale võimalust kõrvaldada 12 (18) pakkumuse sisuline puudus tagantjärele (Tallinna Ringkonnakohus 31.10.2019, 3-19-1523, p 18.2). 9.3.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et võimalust peale pakkumuse esitamist vahetada nõuetele mittevastavad lisatestid nõuetele vastavate lisatestidega, ei pidanud Hankija andma ka seepärast, et Vaidlustaja käitumisest saab järeldada tahet esitada pakkumuses tahtlikult nõuetele mittevastavad lisatestid. Seonduvalt lisatestide vanusega on Vaidlustaja 06.12.2022 esitanud Hankijale järgmise selgitustaotluse: „I would like to ask you about a validity of certificates: AMS and VTI for both of products. You're mentioning in a tender material, that should be not older than 2 years. According the latest (issued 2018 year) standard of SAE International, is clearly indicated that validity of AMS and VTI certificates is 4 years. Please comment.“ 09.12.2022 on Hankija vastanud järgmiselt: „The „Tender suitability criteria“ section states that the results of the tests cannot be more than 2 years old (Please see the criteria No. 6 and No. 8 in the Procurement register). Given the importance of the subject matter of the contract, the Contracting Authority considers this criteria to be justified.“ Vaidlustajale pidi olema üheselt arusadav, et Hankija lisatestide vanuse nõuet ei muuda (vaatamata selle, et Vaidlustaja viitas, et standardi järgi on lisatestid kehtivad 4 aastat). Vaidlustaja oli riigihangete registris selle riigihanke juurde registreerunud juba 14.11.2022, tal oli piisavalt aega vaidlustada „Vastavustingimustes“ lisatestide vanusele esitatud nõuet. 9.4. Tulenevalt eelpooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et esines alus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel, Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on õige. 10. Vaidlustuskomisjon möönab, et kuigi isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vaidlustada saab üksnes neid otsuseid, mille kehtetuks tunnistamise kaudu on võimalik sõlmida hankeleping) tuleb käesoleval juhul tunnustada Vaidlustaja õigust saavutada see eesmärk kaudselt. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-689/13 tehtud otsuse p-s 27 märkinud järgmist: „Ühelt poolt võib ühe pakkuja hankemenetlusest kõrvalejätmine tingida selle, et teise pakkuja pakkumus tunnistatakse otse samas menetluses edukaks. Teiselt poolt võib juhul, kui kõik pakkujad hankemenetlusest kõrvale jäetakse ja algatatakse uus hankemenetlus, iga pakkuja selles osaleda ning saavutada seeläbi kaudselt oma pakkumuse edukaks tunnistamise.“ Sama seisukoht tuleneb ka Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-131/16 (p 55). Euroopa Kohtus on tunnustanud riigihankes kahe pakkumuse esitamisel vaidlustaja põhimõttelist õigust vaidlustada edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse vastavust ka siis, kui sellisel juhul on hankijal võimatu jätkata nõuetekohase pakkumuse väljaselgitamist, millest vaidlustuskomisjoni arvates tuleneb käesoleval juhul ka Vaidlustaja vaidlustuse esitamise õigus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele, hoolimata sellest, et vaidlustuskomisjon ei tunnista kehtetuks Hankija otsust Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasi lükkamise kohta. Kui tunnistatakse kehtetuks Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks, tuleb tunnistada kehtetuks ka 13 (18) otsused, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks ning Kolmas isik kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata. Sellega tekiks võimalus, et Hankija peab alustama uut hankemenetlust, mis käesoleval juhul ongi Vaidlustaja eesmärgiks nende otsuste vaidlustamisel. 11. Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukas tunnistamise kohta, kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta. Need otsused on vaidlustatud põhjendusel, et Hankija ei saa sõlmida raamlepingut ühe pakkujaga. Lisaks on Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused vaidlustatud põhjendusel, et Hankija pole kinni pidanud RHS § 104 lg-st 8. 11.1. Vaidlust pole selles, et hanketeate osa IV p-s 1.3) on ette nähtud raamlepingu sõlmimine mitme pakkujaga: „Raamleping ühe või mitme pakkujaga: ⁠Mitme“. Vaidlust pole ka selles, et hanketeate vormi täitmisel saabki hankija valida kahe võimaluse vahel – kas märkida, et raamleping sõlmitakse ühe või mitme pakkujaga. Isegi siis, kui hankija tahab ette näha, et juhul kui hanketeates on küll raamlepingu sõlmimine mitme pakkujaga, aga mingitel põhjustel võib olla vajalik sõlmida raamleping siiski ühe pakkujaga, hanketeade selle teatavaks tegemist ei võimalda. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sätestades hanketeates mitme pakkujaga raamlepingu sõlmimise, peab hankijal olema õigus riigihanke alusdokumentides ette näha ka võimalus teatud asjaolude esinemisel sõlmida raamleping ühe pakkujaga. 11.2. Hankija on käesoleval juhul riigihanke alusdokumentides sätestanud regulatsiooni selliseks olukorraks, kus raamlepingut ei saa sõlmida mitme pakkujaga. „Raamlepingu projekti“ (edaspidi ka RL) p 3.12 kohaselt kui riigihanke tulemusena või lepingu kehtivuse ajal väheneb lepingupartnerite arv üheni ja seetõttu pole võimalik minikonkursse korraldada, toimub lepingu täitmine (raamlepingu p-des 3.7.1-3.7.2 toodud juhtudel) hinnapäringute alusel. RL p-i 8.3 kohaselt kui raamlepingupartnereid on rohkem kui üks, korraldab ostja minikonkursi, mille tulemusel fikseeritakse uued maksimaalsed ühikuhinnad uueks üheaastaseks perioodiks. RL p-i 8.4 kohaselt kui müüjaid on üks ja minikonkurssi ei ole võimalik korraldada, on müüjal õigus taotleda üks kord kalendriaastas raamlepingus fikseeritud ühikuhindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või kauba turuhinna oluline muutus (kogu turgu mõjutavad tooraine puudus, tarneraskused, kauba hinda mõjutavate hindade tõus jne). Samuti on ostja õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse ühikuhindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel. 14 (18) Seega RL viitab selgelt võimalusele, et raamleping võib olla sõlmitud ühe pakkujaga ja minikonkursse ei korraldata. Vaidlustaja on „Vastavustingimused“ osas „Pakkumuse esitamine“ esitanud järgmise kinnituse: „Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.“ Sellega on Vaidlustaja kinnitanud viidatud RL p-ide üle võtmist ja ühtlasi ka selle, et võib olla võimalik, et raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga. 11.3. RHS § 77 lg 9 kohaselt erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et raamlepingu sõlmimise osas hanketeate ja RL vahel Vaidlustaja viidatud vastuolu puudub. RL ei erine hanketeatest, vaid täiendab hanketeadet osas, mis puudutab olukorda, kui raamlepingut ei ole teatud olukorras võimalik sõlmida mitme pakkujaga. Näiteks kui raamlepingu sõlmimiseks läbiviidavas hankemenetluses laekub algselt küll kaks pakkumust, kuid üks pakkumus kuulub mittevastavuse tõttu tagasilükkamisele, mistõttu jääb menetlusse vaid üks pakkuja. Seega riigihanke alusdokumentides (RL-s) on sätestatud tingimused juhuks, kui raamleping sõlmitakse vaid ühe pakkujaga – Hankija saab sõlmida ühe pakkujaga raamlepingu ning seda vaatamata sellele, et hanketeates oli nimetatud, et raamleping sõlmitakse mitme pakkujaga. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vastuolus RHS-iga see, kui Hankija sõlmib raamlepingu mitme pakkujaga ega ka see, kui raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga. 11.4. RHS § 104 lg 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 491 SE seletuskirja järgi13 : „[---] Kolmandaks sõnastatakse säte (RHS § 104 lg 8) ümber selliselt, et oleks selge, et kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste kontroll tuleb teha pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Teisisõnu tuleb kontroll läbi viia eduka pakkuja suhtes, mis eeldab vastava otsuse tegemist, st pakkuja peab olema juba edukaks tunnistatud, mis toimub pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega. Sedasama sätestab ka riigihangete direktiivi 2014/24/EL art 59 lg 4 teine lõik, mille kohaselt nõuab hankija enne hankelepingu sõlmimist dokumentide esitamist „pakkujalt, kellega ta on otsustanud lepingu sõlmida“. See on ainuke koht, kus direktiiv märgib eraldi ära hankija otsuse. Seega ei ole hankepassiga menetlustes võimalik olukord, kus kõik otsused, st hankepassi alusel tehtav otsus, pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja eduka pakkuja kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist puudutav otsus tehakse koos. Viimane otsus peab olema tehtud eraldi. “ 13 file:///C:/Users/ulvi.reimets/Downloads/Seletuskiri%20(1).pdf 15 (18) Seega RHS § 104 lg 8 näeb ette, et kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni tuleb kontrollida eduka pakkumuse esitanud pakkuja suhtes. Edukaks saab pakkumust pidada siis, kui hankija on vastava otsuse vastu võtnud. RHS § 104 lg-ga 8 pole kooskõlas see, kui kõik otsused tehakse koos, eduka pakkumuse esitanud pakkuja kõrvaldamist ja kvalifitseerimist puudutav otsus tuleb teha eraldi, kahe otsuse tegemise vahel peab kontrollima eduka pakkumuse esitanud pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja tema vastavust kvalifitseerimise tingimustele. 11.4.1. Hankija on 29.12.2022 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori käskkirjas nr 368H teinud nii otsuse tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks, kui ka otsused kvalifitseerida Kolmas isik ja jätta Kolmas isik kõrvaldamata. Seega ei saanud Hankija kontrollida Kolmanda isiku kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist pärast Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Vaidlus on selles, kas Hankija otsused kvalifitseerida Kolmas isik ja jätta Kolmas isik kõrvaldamata tuleb sel põhjendusel kehtetuks tunnistada. 11.4.2. Hankija pidi Kolmanda isiku puhul sisuliselt kontrollima kõrvaldamise aluste (RHS § 95 lg 1 ja lg 4) puudumist, vastavust RHS § 100 lg 1 p 4 ja RHS § 101 lg 1 p 2 alusel kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. Hankepassis on Kolmas isik kinnitanud, et tal puuduvad kõik kõrvaldamise alused ja esitanud andmed vastavuse kohta kvalifitseerimise tingimustele (netokäive ja nõutud lepingud). 13.12.2022 on Hankija pöördunud Kolmanda isiku poolt: „According to the Public Procurement Act, please provide documents for the following grounds for exclusion of tenderer: 1) A report from the criminal records database on the absence of the circumstances mentioned in clauses 1–3 of subsection 1 of § 95 of this Act or an equivalent document issued by a judicial or administrative body of the country where the tenderer has their seat. 2) A certificate of a competent authority of the country in which the tenderer has their seat regarding the circumstances mentioned in clause 4 of subsection 1 and clause 3 of subsection 4 of § 95 of this Act. The Contractong Authority accepts documents only in English or in Estonian. The documents can be scanned PDFs.“ 19.12.2022 on Kolmas isik esitanud Hankija nõutud dokumendid, milles ametiasutused on kinnitanud järgmist: 1. State Tax Inspectorate under the Ministry of Finance of the Republic of Lithuania: data on Supplier's payoff relating state, municipal - Fully paid. 2. State Social Insurance Fund Board under Ministry of Social Security and Labor: data on Supplier's payoff relating - No debts 3. Within the last 5 years no valid accusatory court decision of crimes, listed in art. 46 part 1 and part 3 of the Law on Public Procurement of the Republic of Lithuania regarding the JSC "Stega". 4. Data on the Head or an actual member (members) A.Š., date of birth [---], entitled to conclude within the last 5 years has never been convicted for deal on a behalf of the Legal person: crimes, listed in art. 46 part 1 of the law on Public Procurement of the Republic of Lithuanian. 5. According to Official Register of Suspected, Accused or Convicted Persons 15/12/2022 data: Supplier’s data: There is no passed and valid accusative court decision for the crimes, laid down in art. 34 p.1 (clause 1) and p.2 (clause 3) of the Law on Public Procurement in Defense and Safety Area, concerning the Joint Stock 16 (18) Company “Stega”,[---]. Data, regarding the Head of the Legal Entity or the Acting Member (Members) of an Economical Community: A.Š., date of birth: [---], has never been convicted for the the crimes, laid down in art. 34 p.1 (clause 1) of the Law on Public Procurement in Defense and Safety Area. Data, regarding the Accountant (Accountants) of the Legal Entity or other person (persons) with a right to prepare and to sign accounting documents: A.Š., date of birth: [---], has never been convicted for the the crimes, laid down in art. 34 p.1 (clause 1) of the Law on Public Procurement in Defense and Safety Area. 6. There is no passed and valid accusative court decision for the crimes, laid down in art. 34 p.1 (clause 1) and p.2 (clause 3) of the Law on Public Procurement in Defense and Safety Area, concerning the Joint Stock Company “Stega”. 7. During the last 24 months did not occur any fatal and serious accidents at work. 8. During the last 36 months no cases of illegal work or persons working illegally have been identified. 9. During the last 12 months no cases of violation of the rules on undeclared work and employment of foreigners as it‘s defined in the Employment Law of Republic of Lithuania, have been identified. 10. During 36 months, the head of the company and the persons authorized by him were not held administratively liable for administrative offenses in the implementation of the laws and other normative legal acts regulating the safety and health of employees. Lisaks on Hankija 20.12.2022 küsinud Kolmandalt isikult selgitusi ühe hankepassis nimetatud lepingu nõuetekohase täitmise kohta ja Kolmas isik on vastava selgituse 22.12.2022 esitanud. 11.4.3. RHS § 96 lg-s 2 on loetletud dokumendid, mida hankija võib pakkujalt või taotlejalt tema kõrvaldamise aluste kontrollimiseks lisaks hankepassile nõuda. RHS § 96 lg 2 kohaselt hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt temal või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel, prokuristil või muu isikul, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks üksnes järgmiste dokumentide esitamist: 1) karistusregistri teade käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude puudumise kohta või pakkuja või taotleja asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument; 2) pakkuja või taotleja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõend käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 3 nimetatud asjaolude kohta. Kolmas isik on Hankijale 19.12.2022 esitanud järgmised dokumendid: 1) COMPETENT INSTITUTIONS COMMON DATA CERTIFICATE ON SUPPLIERS (LEGAL PERSON), INVOLVED IN PUBLIC PROCUREMENT (15.12.2022, nr 625778); 2) CONFIRMATION NOTE ON DATA OF LEGAL ENTITIES, PARTICIPATING IN PUBLIC PROCUREMENT, FROM OFFICIAL REGISTER OF SUSPECTED, ACCUSED OR CONVICTED PERSONS (15.12.2022, nr. 28R-15891); 3) THE DEPARTMENT OF BUDGET AND ACTIVITY PLANNING OF STATE LABOUR INSPECTORATE UNDER THE MINISTRY OF SOCIAL SECURITY AND LABOUR OF THE REPUBLIC OF LITHUANIA (14.12.2022). RHS § 96 lg 2 p 2 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja või taotleja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendit üksnes RHS § 95 lg 4 p 3 nimetatud asjaolude kohta.. Ühegi teise RHS §-s 95 lg 4 esineva mittekohustusliku kõrvaldamise aluse puhul ei saa hankija nõuda 17 (18) ettevõtjalt ühegi dokumendi esitamist peale hankepassis sisalduva kinnituse. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal oli hankepassi ja esitatud dokumentide alusel võimalik kontrollida Kolmanda isiku kvalifikatsiooni vastavust ja tal kõrvaldamise aluste puudumist. 11.4.4. Vaidlustaja pole Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuseid vaidlustanud põhjendusel, et Kolmas isik ei vasta mõnele kvalifitseerimise tingimusele, et Kolmandal isikul esineb mõni kõrvaldamise alus. Kohtupraktikas on kujunenud põhimõte, et hankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohus 3-3-1-24-13, p 26). Üldisest menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt jätab vaidlustuskomisjon RHS-iga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamata, kui vaidlustusmenetluses leiab tõendamist otsuse sisuline õigsus ning otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt peaks hankija samasisulise otsuse vastu võtma (Tallinna Ringkonnakohus 3-22-1489, p 21). Seega – ehkki Hankija pole järginud RHS § 104 lg-t 8 ja on teinud otsused tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks, kvalifitseerida Kolmas isik ja jätta Kolmas isik kõrvaldamata koos, jätab vaidlustuskomisjon Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused menetlusökonoomia kaalutlustest lähtuvalt kehtetuks tunnistamata. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et puudub mistahes alus kahelda Kolmanda isiku kvalifikatsiooni vastavuses ja Kolmandal isikul kõrvaldamise aluste puudumises. 12. Eelpooltoodud alusel jääb vaidlustus tervikuna rahuldamata. 13. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 13.1. Hankija ja Kolmas isik pole kulude välja mõistmist taotlenud. 13.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et menetlusökonoomia kaalutlustest lähtuvalt Hankija otsuste kehtetuks tunnistamata jätmine tähendab seda, et Hankija tunnistab vaidlustuse selles osas põhjendatuks. RHS § 197 lg 1 p 3 ja RHS § 198 lg 51 kohaldamine oleks võimalik siis, kui Hankija tunnistaks (või lubaks tunnistada) Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused kehtetuks tulenevalt esitatud vaidlustusest. Käesoleval juhul see nii ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 18 (18)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel