Saatja: ECFIN UNIT R4 <
[email protected]>
Saadetud: 06.02.2023 16:36
Adressaat: <"RAM Info">; <"RAM Info">; ORAV Aivo (Permanent
Representation of Estonia = Représentation permanente de l'Estonie)
<
[email protected]>
Koopia: AMMON Lilly (AS Eesti Raudtee) <
[email protected]>; AUSMEES
Annelii <
[email protected]>; BALLESTER GALLARDO ALEJANDRO
<
[email protected]>; GONZALEZ BASTERO Juan
Ignacio (European Court of Auditors = Cour des comptes européenne)
<
[email protected]>; GUNNAR Vaikmaa (KESKKONNAINVESTEERINGUTE
KESKUS) <
[email protected]>; KATRI TARGAMA <
[email protected]>;
KIVISTIK Janne (TALLINNA LINNAKANTSELEI) <
[email protected]>;
<"Mart Pechter">; <"Kaur Siruli">; <"Triin Tomingas">
Teema: Final audit report in Estonian - Audit No. EE-Q2 2022 on the
protection of the financial interest of the Union in Estonia -
Ares(2023)856398
Manused: EE_Cover letter_EE translation .pdf; EE_Final audit
report_vf_EE.pdf
Dear Madam,
Dear Sir,
Please find enclosed a letter sent by Ms Frederick, ECFIN R Director -
Resources and performance management (Directorate-General for Economic
and
Financial Affairs - European Commission)
Best regards,
ECFIN R4 Secretariat
Ref. Ares(2023)856398 - 06/02/2023
EUROPEAN COMMISSION
DIRECTORATE-GENERAL
ECONOMIC AND FINANCIAL AFFAIRS
Resources and performance management
The Director
Brussels,
ECFIN/R4/EP/SGJ(2023)1107151
Subject: EPM 'System audit on measures implemented to protect the financial
interests of the Union'
Estonian Resilience and recovery plan
Final audit report
Ref.: Audit No EE-Q2 2022 (to be used in all correspondence)
Announcement letter Ares(2022)2956082
Draft audit report Ares(2022)5763046
MS reply Ares(2022)8206877
Your Excellency,
Please find enclosed the final audit report setting out the Commission auditors’ final
findings and related actions and recommendations.
The Commission auditors take note that all the findings, actions and recommendations,
as presented in the enclosed report, have been accepted by the Member State. The
national authorities are herewith requested to inform the Commission auditors on the
implementation of actions and recommendations set out in the final audit report within
the deadline(s) for implementation of actions and recommendations specified in the
report, starting with the date of reception of the national language version of this report
by the Permanent Representation.
Yours faithfully,
e-signed
Bernadette Frederick
Mr Aivo ORAV Annely Akkermann
Ambassador, Permanent Representative Minister of Finance
Permanent Representation of Estonia to the Ministry of Finance
EU Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Rue Guimard 11/13, 1040, Brussels
Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË — Tel. +32 22991111
Enclosure: Final audit report
c.c.: Kaur Siruli, Head of Financial Control Department, Ministry of
Finance of the Republic of Estonia, the RRF audit body
Mart Pechter, Advisor of the Financial Control Department, Ministry
of Finance of the Republic of Estonia, the RRF audit body
Triin Tomingas, Strategic Adviser of the State Budget Department,
Ministry of Finance of the Republic of Estonia, the RRF coordinating
body
Katri Targama, Expert for Result-based Management at State Shared
Services Centre
Annelii Ausmees, Project manager at KredEx/Estonian Business and
Innovation Agency
Lilly Ammon, Treasury manager at AS Eesti Raudtee Janne Kivistik,
Head of the legal and procurement unit at the Welfare and Health Care
Department of the Tallinn City Government
Gunnar Vaikmaa, Head of Risk Department at Environmental
Investment Centre
Directorate-General for Economic and Financial Affairs
Declan Costello, Coordination of economic policies of Member States;
Deputy Director General
Mark Schelfhout, Head of Unit, ECFIN R.4
Delphine Leroy, Deputy head of Unit ECFIN R.4
Massimo Suardi, Director ECFIN E
Joern Griesse, Head of Unit, ECFIN E.2
Recovery and Resilience Task Force
Johannes Luebking, Principal Adviser, SG.RECOVER.PA
Maria Teresa Fabregas Fernandez, Director, SG.RECOVER.B
Felicia Stanescu, Head of Unit, SG.RECOVER.B2
Ave Schank-Lukas, SG.RECOVER.B2 – Tallinn
Joint audit service for Cohesion (DAC)
Franck Sébert, Director, REGIO.EMPL.DAC
European Court of Auditors
Alejandro Ballester Gallardo, Director, Chamber V – Financing and
administering the Union
Juan Ignacio Gonzalez Bastero, Principal Manager, Chamber IV -
Regulation of markets and competitive economy
Electronically signed on 06/02/2023 14:54 (UTC+01) in accordance with Article 11 of Commission Decision (EU) 2021/2121
Ref. Ares(2023)856398 - 06/02/2023
EUROOPA KOMISJON
PEADIREKTORAAT:
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED
Ressursid ja tulemusjuhtimine
Kontroll, planeerimine ja hindamine
AUDITI LÕPPARUANNE
Audit nr. EE-Q2 2022
UKM Liidu finantshuvide kaitse
LIIKMESRIIK: Eesti Vabariik
AUDITEERITUD ASUTUSED: KredEx (Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus)
AS Eesti Raudtee
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Põhja-
Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus
ARUANDE ADRESSAADID: Rahandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste
Keskus
AUDITI KUUPÄEV: 30. mai 2022 – 3. juuni 2022
PEAAUDIITOR: Emese Pásztélyi
ABIAUDIITORID: Daniel von Dungen, Dragana Djuričić, Peter Niklas
SISUKORD
LÜHENDITE JA VIIDETE LOEND .............................................................................. 3
1. KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 5
1.1. Sissejuhatus ....................................................................................................... 5
1.2. Auditi järeldused ja arvamus ............................................................................. 5
1.3. Edasised sündmused ja kokkuvõte .................................................................... 5
1.4. Auditi leidude kokkuvõte .................................................................................. 7
2. KAASAMISE KONTEKST........................................................................................ 8
2.1. Õiguslik alus ...................................................................................................... 8
2.2. Auditi eesmärgid ............................................................................................... 8
2.3. Auditi ulatus ...................................................................................................... 8
2.4. Metoodika .......................................................................................................... 9
3. LEIUD, ANALÜÜS JA SOOVITUSED .................................................................. 10
I auditeeritav: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ................................................. 10
II auditeeritav: Eesti Raudtee AS .............................................................................. 19
IV auditeeritav: Keskkonnainvesteeringute Keskus .................................................. 24
IA LISA. LEIDUDE KLASSIFIKATSIOON ................................................................... 26
IB LISA. LEIDUDUDE KLASSIFIKATSIOON ............................................................. 27
II LISA. LIIKMESRIIGI VASTUS SOOVITUSELE ...................................................... 28
2 | Lehekülg
LÜHENDITE JA VIIDETE LOEND
VEK Volitatud eelarvevahendite käsutaja
NRO Nõukogu rakendusotsus
Ärakuulamismenetlus Auditi lõpparuande koostamise osa, milles antakse
koordineerivale asutusele võimalus vastata auditiaruande
kavandi leidudele
Koordineeriv asutus Rahandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus
DG ECFIN Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat
Otsus Eesti Vabariigi valitsuse 30. juuni 2022. aasta otsus
Amet Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Auditiaruande kavand Auditiaruande kavand sisaldab majandus- ja
rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorite esialgseid
leide, mis on tehtud enne ärakuulamismenetlust
EIS Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
UKM Uurimise kavandamise memorandum
EL Euroopa Liit
Rahastamisleping Komisjoni ja Eesti Vabariigi vaheline taaste- ja
(RL) vastupidavusrahastu rahastamisleping
Finantsmäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus
(EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve
suhtes kohaldatavaid finantsreegleid
Sihtasutus Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus
Haigla Põhja-Eesti meditsiinilinnak
RA Rakendusasutus
ISA Rahvusvaheline auditeerimisstandard
KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus
MKM Missiooni kavandamise memorandum
LIIKMESRIIK Liikmesriik
LFK Liidu finantshuvide kaitse
RRF Taaste- ja vastupidavusrahastu
Taaste-ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta
vastupidavusrahastu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja
3 | Lehekülg
määrus vastupidavusrahastu
RRP Riiklik taaste- ja vastupidavuskava
RTIP-portaal RTIP-portaal on üldine e-õppe portaal kõigile Eesti
riigiteenistujatele
RTK Riigi Tugiteenuste Keskus
SFOS Struktuurifondide haldamise teabesüsteem
4 | Lehekülg
1. KOKKUVÕTE
1.1. Sissejuhatus
Kooskõlas majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi 2022/23. aasta
auditikavaga ning seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta
määruse (EL) 2021/241 nõuetele vastavuse hindamisega on majandus- ja
rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid teinud süsteemiauditi meetmete
kohta, mida Eesti taaste- ja vastupidavuskava puhul on rakendatud liidu
finantshuvide kaitseks.
1.2. Auditi järeldused ja arvamus
Tehtud auditi põhjal ei ole majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi
audiitoritele teatavaks saanud midagi, mis paneks neid arvama, et auditi ese ei ole
kõigis olulistes aspektides kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse
artikli 22 lõigetega 1 ja 2 ning rahastamislepingu artikliga 11, välja arvatud mõned
allpool loetletud leiud:
puudused finantshuvide kaitse pettuste- ja korruptsioonivastastes
strateegiates;
puudulik rõhuasetus koolitusprogrammidele ja teabevahetusele.
Järgmises tabelis on esitatud auditeeritud põhinõuete tulemused ja üldine
auditiarvamus auditeeritud süsteemi kohta (1):
KA/AA/RA Üldine
PN 1 PN 2 PN 3 PN 4 PN 6 arvamus
Ei Suur Ei Suur Suur
kohaldata kindlus kohaldata kindlus kindlus
Märkusteta
Auditiga hinnatakse sisekontrollisüsteemi ülesehitust konkreetsel ajahetkel. Seega ei
anna see süsteemiaudit kindlust tulevaste perioodide kohta, pidades silmas selliseid
riske nagu tingimuste muutumisest tingitud sisekontrolli nõrgenemine või õiguslike
nõuete või menetluste järgimise taseme võimalik halvenemine.
1.3. Edasised sündmused ja kokkuvõte
Tuleb märkida, et tulenevalt Eesti valitsuse 30. juuni 2022. aasta otsusest2 (edaspidi
„otsus“) kavatsevad Eesti ametiasutused kaks alljärgnevat auditeeritud meedet
Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta:
6-2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine
(1) Täpsemate selgituste saamiseks vt värvitabeli kohta antud selgitusi.
(2) Ares(2022)5268424
5 | Lehekülg
5-2. Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini lõigu rajamine
Eesti Vabariik kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava läbi vaadata ja esitada
seejärel esimese maksetaotluse (eeldatavasti 2023. aasta kevadel). Eesti
ametiasutused andsid teada, et nad sooviksid eespool nimetatud meetmed kava
läbivaatamisel välja jätta. Oma rakendusotsuse ajakohastamisel määrab nõukogu
kindlaks, kas nende meetmetega seotud esimesed eesmärgid, mis on allpool
nimetatud, jäävad taaste- ja vastupidavuskava ja esitatava esimese maksetaotluse
osaks.
EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku
projekteerimislepingu allkirjastamine, mille viivad ellu Tallinna Linnavalitsus
ja Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus
EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee
ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel, mille viib ellu AS Eesti
Raudtee.
26. novembril 2022(3) esitasid Eesti ametiasutused auditiaruande kavandi kohta oma
märkused. Eelkõige nõustusid Eesti ametiasutused nelja auditileiuga (leiud nr I.2,
I.4, II.1 ja IV.1) ning nõustusid osaliselt ülejäänud kolme leiuga (leiud nr I.1, I.3 ja
III.1). Lisaks kirjeldasid Eesti ametiasutused mõningaid meetmeid, mis on juba
võetud sisekontrollisüsteemi toimimise parandamiseks, ning meetmeid, mida on
võetud üksikute leidude kõrvaldamiseks.
Kuna eespool nimetatud kaks meedet (meetmed 6–2 ja 5–2) jäetakse suure
tõenäosusega Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava eeldatava
läbivaatamise tõttu ei esitata maksetaotlustes nende meetmetega seotud tulemusi, ei
kontrolli majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid Eesti Vabariigi
vastuse analüüsi arvesse võttes auditileide nr I.1, I.2, I.3, I.4, II.1 (märgitud punktis
1.4 esitatud tabelis halliga).
(3) Ares(2022)8206877
6 | Lehekülg
1.4. Auditi leidude kokkuvõte
Allpool on kokkuvõtlikult esitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskavas liidu
finantshuvide kaitseks rakendatud meetmete süsteemiauditi tulemused.
Rahastamislepingu
Leiu Põhi- / laenulepingu Klassifikatsioon Koordineeriva
Probleem
nr° nõuded asjakohased (vt I lisa) asutuse vastus
artiklid
Mittetäielik liidu PN 2, Punktid 2.1 ja 4.2
finantshuvide kaitse I PN 4
I.1 raamistik: puudused Tähtis Osaliselt nõus
pettusevastases
strateegias
Mittetäielik liidu PN 2, Punktid 2.2 ja 4.2
finantshuvide kaitse II PN 4
raamistik: puudub
I.2 Väga tähtis Nõus
sihipärane
riskihindamine ja
kohapealne kontroll
Koolitusprogrammidele PN 2, Punkt 2.1
I.3 ei pöörata piisavalt PN 4 Tähtis Osaliselt nõus
tähelepanu
Puudub standardseisse PN 6 Punkt 6.1
kategooriatesse
I.4 kuuluvate andmete Soovitatav Nõus
ühtlustatud kogumine
ja säilitamine (4)
Puudub selge ja PN 2 Punkt 2.1
II.1 regulaarne Soovitatav Nõus
teabevahetus
Mittetäielik liidu PN 2, Punktid 2.1 ja 4.2
finantshuvide kaitse III PN 4
raamistik:
III.1 Tähtis Osaliselt nõus
pettustevastane
poliitika ei ole
struktureeritud
Puudused töötajate PN 2, Punkt 2.1
IV.1 Soovitatav Nõus
teadmistes PN 4
(4) Kuna koordineeriv asutus esitas ärakuulamismenetluse käigus täiendavaid tõendeid ja selgitusi, otsustasid
majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid selle leiu tagasi võtta. Selguse ja jälgitavuse
huvides jäeti leid nr I.4 koos asjakohase selgitusega auditi lõpparuandesse.
7 | Lehekülg
2. KAASAMISE KONTEKST
2.1. Õiguslik alus
Finantsmääruse artikli 74 lõige 6 ja artikli 129 lõige 1 ning rahastamislepingu
artikli 11 lõige 4 ja artikli 12 lõige 1 moodustavad õigusliku aluse komisjoni
süsteemiauditi tegemiseks liidu finantshuvide kaitseks rakendatud meetmete kohta.
Nendes sätetes määratletakse komisjoni volitused ja kohustused seoses Eesti taaste-
ja vastupidavuskava rakendamisega.
2.2. Auditi eesmärgid
Süsteemiaudit viidi läbi uurimise kavandamise memorandumi „Liidu finantshuvide
kaitseks rakendatud meetmete süsteemiaudit“ raames.
Auditi üldeesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et liikmesriikide
sisekontrollisüsteemid suudavad ära hoida, avastada ja kõrvaldada huvide konflikti,
pettuse, korruptsiooni ja topeltrahastamise juhtumeid.
Auditi erieesmärgid on järgmised:
PN 2: kontrollida proportsionaalsete ja tõhusate pettustevastaste meetmete,
korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti vältimise meetmete
tõhusat rakendamist;
PN 4: kontrollida, kas taaste- ja vastupidavuskava meetmete rakendamise eest
vastutavad ametiasutused kontrollivad tõsise rikkumiste (pettus, korruptsioon
ja huvide konfliktid) ja topeltrahastamise puudumist, näiteks
dokumendikontrollide või kohapealsete kontrollide abil, ning
PN 6: kontrollida, kas on olemas tõhus süsteem, mille abil kogutakse ja
säilitatakse andmeid taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lõppsaajate,
töövõtjate ja alltöövõtjate, tegelike tulusaajate ning taaste- ja
vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks
võetavate meetmete loendi kohta.
2.3. Auditi ulatus
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi auditiüksuse tegevus keskendus
sellele, kuidas Eesti Vabariik rakendab taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel
liidu finantshuvide kaitse meetmeid.
Tehtud audit hõlmas järgmist:
(1) asjaomaste dokumentide (käsiraamatud, korrad, kontrollnimekirjad,
tõendavad dokumendid, töödokumendid jne) kontrollimine ja läbivaatamine;
(2) intervjuud vastutavate töötajatega;
(3) läbivaatus;
8 | Lehekülg
(4) valitud meetmete valimi suhtes tehtud kontrollkatsed ning
(5) vooskeem (protsessi toimimise visuaalne esitus, sündmuste ja andmete
süsteemi kaudu liikumise visualiseerimine).
Audit on tehtud alljärgnevate auditeeritavate ning vahe-eesmärkide ja sihtide
tasandil.
Auditeeritav Eesmärgid ja sihid
Rahandusministeerium ning
Riigi Tugiteenuste Keskus
(edaspidi „Riigi Tugiteenuste
Keskus“) – koordineeriv
asutus, auditeerimisasutus
KredEx (Eesti Ettevõtluse ja EE-C[D]-I[4-3-.4-3-]-M[68]:
Innovatsiooni Sihtasutus) Renoveerimistoetuse projektikonkursside
väljakuulutamine
AS Eesti Raudtee EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee
ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks
Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel.
Tallinna Sotsiaal- ja EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti
Tervishoiuamet ning Põhja- meditsiinilinnaku projekteerimislepingu
Eesti meditsiinilinnaku allkirjastamine
arendamise sihtasutus
Keskkonnaministeeriumi EE-C[B]-I[2-3-.2-3-]-M[28]:
allasutus Arendusprogrammi kavandamise ja koostamise
Keskkonnainvesteeringute töörühma moodustamine
Keskus
2.4. Metoodika
Auditeerimine viidi läbi eespool nimetatud uurimise kavandamise memorandumis
sätestatud metoodika (sealhulgas standardsed kontroll-lehed) kohaselt.
Audit viidi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (nt INTOSAI,
IFAC ja IIA poolt välja antud standarditega).
9 | Lehekülg
3. LEIUD, ANALÜÜS JA SOOVITUSED
I auditeeritav: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Auditeeritava kirjeldus
Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamine (edaspidi „haigla“) on taaste- ja
vastupidavuskava suurim meede, (5) mis hõlmab ka täiendavaid riiklikke ja kohalikke
vahendeid, mistõttu oli auditis erilist tähelepanu pööratud meetme rakendamise
konkreetsetele aspektidele. Valitud eesmärk (6) oli haigla projekteerimise hankemenetlus,
mida juhtis kohalik Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi „amet“). Edasisi
ehitustöid juhib Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus (edaspidi
„sihtasutus“). Kuigi ametil on enamasti toimiv sisekontrolli- ja juhtimissüsteem ning
esitatud üksikasjad projekteerimise esimese hankemenetluse kohta vastasid peamiselt
põhinõuetele 2 ja 4, on uus sihtasutus, (7) mis hakkab ainuisikuliselt vastutama meetme
edasise rakendamise eest, siiski alles üsna algelises loomisetapis (8).
Kuna valitud meedet haldas esialgu amet ning sihtasutus loodi alles hilisemas etapis
haigla ehitusprotsessi edasiseks juhtimiseks, uurisid Euroopa Komisjoni audiitorid
eelkõige ameti menetlusi ja poliitikat (kuna amet haldas esimest projekteerimise
hankemenetlust). Seetõttu puudutavad alljärgnevad järeldused komisjoni auditini
toimunud tegevuste kohta ameti asjakohaseid tegevusi.
Leid nr I.1 Probleem: Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse I raamistik:
puudused pettusevastases strateegias
Põhinõuded:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete
põhimõtete järgimise kontrollimiseks
Leiu kirjeldus
Asjakohaste meetmete võtmine liidu finantshuvide kaitseks on liikmesriigi ja selle
rakendusasutuste esmane kohustus. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22
lõikes 2 ning rahastamislepingus sisalduvates liikmesriikide sisekontrollisüsteemi
põhinõuetes on prioriteet pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmine,
avastamine ja kõrvaldamine.
Kuna amet on Tallinna Linnavalitsuse valdkondlik struktuuriüksus, rakendab Tallinna
(5) Vastavalt taaste- ja vastupidavuskavale koosneb meede 5 eesmärgist ja 2 sihist, mis viiakse ellu
ettenähtud taaste- ja vastupidavusrahastu raamperioodil
(6) EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine.
(7) Sihtasutus ise alustas ametlikult tegevust 1. juunil 2022, auditi ajaks (toimus samal päeval) ja koosnes
ministeeriumide delegeeritud liikmetest, finants-, õigus-, meditsiini- ja tehnikaekspertidest, kuid
töötajate arvu ei suurendata tulevikus märkimisväärselt (maksimaalselt umbes 15–20 liiget).
(8) Euroopa Komisjoni audiitorite tähelepanu juhiti sellele, et amet ei ole tulevikus kaasatud, vaid kõike
haldab sihtasutus.
10 | Lehekülg
Linnavalitsus kui kohalik omavalitsus asjaomast poliitikat integreeritult. Ameti suhtes
kehtivates sisesuunistes, eeskirjades (9) ja tegevuskavades on sätestatud üksikasjalikud ja
terviklikud normid huvide konflikti, korruptsiooni ja topeltrahastamise reguleerimiseks.
Siiski võib läbiviidud intervjuude ja olemasolevate dokumentide ülevaatamise põhjal
märkida, et amet (ja Tallinna Linnavalitsus tervikuna) pöörab oma tegevuses liiga vähe
tähelepanu pettustevastasele võitlusele.
Võimalike pettusejuhtumite edukaks ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks
peaksid rakendusasutused töötama välja pettuste vastu võitlemise struktureeritud
põhimõtted. Sellises poliitikas, mis peaks olema lihtne ja keskendatud, tuleks käsitleda
järgmisi teemasid:
• pettustevastaste hoiakute väljakujundamise strateegiad;
• pettuse tõkestamisega seotud ülesannete jaotus;
• pettusekahtluse korral rakendatavad aruandlusmehhanismid;
• eri osalejate koostöö.
Lisaks selgitasid töötajad auditi ajal, et ameti väiksuse tõttu on asutuse sees peaaegu
võimatu kahtlasest tegevusest anonüümselt teada anda ning töötajad pigem loobuksid
võimalike rikkumiste korral asutusesisese teavitamise võimalusest või ei valiks seda teed.
Tuleb siiski märkida, et töötajatega peetud intervjuudest nähtus ühtlasi, et töötajad on
teadlikud võimalusest teavitada võimalikest rikkumistest anonüümselt politseid, kasutades
politsei korruptsioonisüütegude veebisaiti (10). Lisaks sellele teatas koordineeriv asutus
ärakuulamismenetluse käigus, et Tallinna Linnavalitsusel on vihjeliin (640 4002), mida
saab kasutada ka selleks, et edastada korruptsioonikahtluse või muude oluliste rikkumiste
korral anonüümselt konfidentsiaalset teavet. Info jõuab vaid linna sisekontrolörini, kes
korraldab kõigi vihjete sisulise kontrollimise. Koordineeriv asutus selgitas ka, et
konsultatsioone on peetud infotehnoloogialahenduste üle ning direktiivi (EL) 2019/1937
nõuetele vastavate teatamiskanalite loomiseks on koostatud rikkumisest teatamise sise-
eeskirjade eelnõu.
Selged suunised pettustevastaste meetmete, sealhulgas rikkumisest teatamise funktsiooni
kohta aitavad töötajatel paremini mõista oma isiklikku vastutust pettuste, korruptsiooni ja
huvide konfliktide ärahoidmisel ning kontrollide tähtsust.
Soovitus(ed):
Ametil soovitatakse:
1) ajakohastada oma pettustevastast poliitikat, mis peaks hõlmama selgelt ja
täielikult kõiki elemente, mis on nõutud komisjoni juhiste (pettuseriski
hindamise ning tõhusate ja proportsionaalsete pettustevastaste meetmete kohta
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks aastateks 2014–2020)(11) 3.
lisas „Pettusevastase poliitikaga seotud näidisvorm“ (12);
(9) Nt Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja § 13 (vastu võetud 18.5.2011, nr 79)
(10) https://www.politsei.ee/et/korruptsioonisueueteod
(11) Vt täpsemalt: https://ec.europa.eu/sfc/sites/default/files/sfc-
files/guidance_fraud_risk_assessment_et.pdf
(12) Vt täpsemalt:
11 | Lehekülg
2) parandada asutusesisese rikkumisest teatamise poliitikat ja luua töötajatele
suunised selle kohta, kus ja kuidas nad peaksid teatama pettuse, korruptsiooni,
huvide konflikti ja kontrolli puuduste kahtlusest, ning jagama selle kohta
laialdaselt teavet.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
Ei kohaldata Tähtis
Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (osaliselt nõus):
Koordineeriv asutus nõustus soovitusega osaliselt.
Koordineeriva asutuse märkused:
Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas.
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
Lähtuvalt täiendavatest tõenditest ja selgitustest, mille koordineeriv asutus
ärakuulamismenetluse käigus esitas, hindasid majandus- ja rahandusküsimuste
peadirektoraadi audiitorid auditiaruande kavandis esitatud leiu esialgsest vähemoluliseks.
Samuti kiidavad majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid heaks
sammud, mille amet ja koordineeriv asutus on vastusena auditiaruande kavandi
soovitustele juba astunud.
Eesti Vabariik kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava läbi vaadata ja esitada seejärel
esimese maksetaotluse (eeldatavasti 2023. aasta kevadel). Eesti ametiasutused on andnud
teada, et sooviksid läbi vaadatud taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta auditeeritud
meetme EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu
allkirjastamine. Oma rakendusotsuse ajakohastamisel määrab nõukogu kindlaks, kas selle
meetmega seotud esimesed eesmärgid jäävad taaste- ja vastupidavuskava ja esimese
maksetaotluse osaks.
Kuna eespool nimetatud meede jääb suure tõenäosusega Eesti taaste- ja
vastupidavuskavast välja ning kava muutmise (mis on veel ametlikult kinnitamata) tõttu ei
esitata tulevastes maksetaotlustes selle meetme tulemusi ning võttes arvesse Eesti
Vabariigi poolt auditile antud vastuse analüüsi, ei kontrolli majandus- ja
rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid leidu nr I.1.
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_fraud_risk_assessment_
annex3_et.pdf
12 | Lehekülg
Leid nr I.2 Probleem: Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse II raamistik: puudub
sihipärane riskihindamine ja kohapealne kontroll
Põhinõuded:
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete
põhimõtete järgimise kontrollimiseks
Leiu kirjeldus
Komisjoni audiitorid märkisid, et ametil puudub põhjalik riskihindamine. On olemas üsna
üldsõnaline 8-leheküljeline riskihindamise dokument, milles on loetletud võimalikud
riskikategooriad (nt tervisekaitse ja töökeskkonna risk, inimressursiga seotud riskid,
finantsriskid, regulatiivsed riskid jne) koos lühidalt kirjeldatud leevendusmeetmetega.
Konkreetsed riskinäitajad, nende tegelik hindamine ja võimalikud riskiseirealased
tegevused puuduvad täielikult. Lisaks käsitletakse riskihindamises üsna üldisi teemasid
ning ei keskenduta rikkumistele ja pettustele.
Riskihindamise peamine eesmärk on hõlbustada rakendusasutuse enesehindamist
konkreetsete pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti stsenaariumide mõju ja tõenäosuse
osas. Riskid, mida tuleks hinnata, tuleks tavaliselt kindlaks teha varasemate
pettusjuhtumite tundmise kaudu ja kohapealsete kontrollide kaudu kogu projekti
rakendamise ajal, samuti üldtunnustatud ja korduvate skeemide kaudu. Lisada tuleks kõik
muud hinnatava taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud teadaolevad riskid. Siinkohal
tasub mainida, et esitatud dokumentide ja töötajatega läbiviidud vestluste põhjal ei
kontrolli amet tavaliselt kohapealsete kontrollide abil meetmete rakendamist. Kohapealsed
kontrollid jäetakse maksekontrollide tegemisel RTK-le ja ainult harvadel juhtudel võib
RTK otsustada alustada kohapealseid kontrolle enne maksete kinnitamist. Komisjoni
audiitorid kiitsid asjaolu, et RTK pakub taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusasutustele
standardiseeritud riskihindamise vormi (Exceli tabel), mis sisaldab järgmisi põhielemente:
riski tuvastamine ja kirjeldamine;
riskihindamine;
riski maandamine ja seire;
fondid;
spetsiaalne pettuseriskide loetelu koos viitega komisjoni vastavale sõnastusele ning
peamised riskikategooriad.
Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ühtne riskihindamine võib aidata kaasa tõhusa
pettustevastase strateegia rakendamisele. Lisaks sellele võib amet tervikliku
riskihindamise puudumisel jätta kasutamata võimaluse oma sisekontrollisüsteemi ja -
menetluste toetamiseks. Sihitud pettuseriski hindamine koos selgelt väljendatud
kohustusega võidelda pettuse vastu võib saata võimalikele petturitele selge sõnumi.
Soovitus(ed)
Ametil soovitatakse:
1) luua keerukamate elementidega igakülgne ja põhjalik riskihindamine või kasutada
13 | Lehekülg
RTK koostatud ühtset riskihindamise Exceli tabelit;
2) võtta kasutusele riskihindamise tulemustel põhinevad kohapealsed kontrollid ja
rakendada võimalikke saadud kogemusi.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
Ei kohaldata Väga tähtis
Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus):
Koordineeriv asutus nõustus soovitusega.
Koordineeriva asutuse märkused:
Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas.
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
Lähtuvalt täiendavatest tõenditest ja selgitustest, mille koordineeriv asutus
ärakuulamismenetluse käigus esitas, hindasid majandus- ja rahandusküsimuste
peadirektoraadi audiitorid auditiaruande kavandis esitatud leiu esialgsest vähemoluliseks.
Eesti Vabariik kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava läbi vaadata ja esitada seejärel
esimese maksetaotluse (eeldatavasti 2023. aasta kevadel). Eesti ametiasutused on andnud
teada, et sooviksid läbi vaadatud taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta auditeeritud
meetme EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu
allkirjastamine. Oma rakendusotsuse ajakohastamisel määrab nõukogu kindlaks, kas selle
meetmega seotud esimesed eesmärgid jäävad taaste- ja vastupidavuskava ja esimese
maksetaotluse osaks.
Kuna eespool nimetatud meede jääb suure tõenäosusega Eesti taaste- ja
vastupidavuskavast välja ning kava muutmise (mis on veel ametlikult kinnitamata) tõttu ei
esitata tulevastes maksetaotlustes selle meetme tulemusi ning võttes arvesse Eesti
Vabariigi poolt auditile antud vastuse analüüsi, ei kontrolli majandus- ja
rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid leidu nr I.2 suhtes.
14 | Lehekülg
Leid nr I.3 Probleem: Koolitusprogrammidele ei pöörata piisavalt tähelepanu
Põhinõuded:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete
põhimõtete järgimise kontrollimiseks
Leiu kirjeldus
Kui tugineda dokumentide läbivaatamisele ja intervjuudele auditiväliste töötajatega, võiks
amet parandada oma üldist koolitusstrateegiat.
Amet ja Tallinna Linnavalitsus ei paku oma töötajatele üksuse spetsiifilistele vajadustele
kohandatud väljaõpet. Kuigi töötajatele on kättesaadavad mitmesugused koolitused RTIP
portaali (mis on üldine e-õppe portaal kõigile riigi tasandi avalikele teenistujatele) ja
YouTube’i üldiste videote kaudu mitmesugustel teemadel (sealhulgas koolitused tõsiste
rikkumiste avastamise, ärahoidmise ja vältimise kohta), ei ole nende läbimine alati
kohustuslik ning nende läbimata jätmisel ei ole tagajärgi.
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid kiitsid asjaolu, et
personaliosakonnal on juurdepääs andmetele töötajate läbitud koolituste kohta; et töötajad
saavad teavitusi ja soovitusi olemasolevate koolituste kohta; et töötajad peavad andma
tagasisidet ka läbitud koolituste kohta ning tõsiste rikkumistega seotud võimalikke
küsimusi saavad töötajad arutada omavahel vähem ametlikul viisil. Ärakuulamismenetluse
käigus rõhutas koordineeriv asutus, et Tallinna Linnavalitsus on viimase kolme aasta
jooksul korraldanud kohalikele omavalitsustele keskseid koolitusi korruptsioonivastase
võitluse ja sisekontrollisüsteemide arendamise kohta ning justiitsministeerium on
pakkunud avaliku sektori ametnikele samades küsimustes täiendavaid e-õppekursusi.
Uue töötajaga läbi viidud intervjuu ajal ei suutnud too siiski meenutada loetelu
koolitustest, mida ta pidi läbima, ja ta ei olnud kindel, millistel väljaõppekursustel ta peaks
osalema.
Kuna ametil puudub kogemus ELi vahendite haldamisega, oleks kasulik ja vajalik
läbimõeldum ja struktureeritum koolitussüsteem, mille konkreetne rõhuasetus oleks
järgmisel:
a) ELi fondide ja eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu eripärad ning
b) teadlikkuse suurendamine tõsiste rikkumiste ärahoidmise, avastamise ja
vältimise tähtsusest.
15 | Lehekülg
Soovitus(ed):
Ametil soovitatakse: töötada välja asutusesisene koolitusprogramm ning luua võimalusel
ELi vahendite haldamise ja sellega seotud riskide alane erikoolitus.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
Ei kohaldata Tähtis
Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (osaliselt nõus):
Koordineeriv asutus nõustus soovitusega osaliselt.
Koordineeriva asutuse märkused:
Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas.
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
Lähtuvalt täiendavatest tõenditest ja selgitustest, mille koordineeriv asutus
ärakuulamismenetluse käigus esitas, hindasid majandus- ja rahandusküsimuste
peadirektoraadi audiitorid auditiaruande kavandis esitatud leiu esialgsest vähemoluliseks.
Eesti Vabariik kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava läbi vaadata ja esitada seejärel
esimese maksetaotluse (eeldatavasti 2023. aasta kevadel). Eesti ametiasutused on andnud
teada, et sooviksid läbi vaadatud taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta auditeeritud
meetme EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu
allkirjastamine. Oma rakendusotsuse ajakohastamisel määrab nõukogu kindlaks, kas selle
meetmega seotud esimesed eesmärgid jäävad taaste- ja vastupidavuskava ja esimese
maksetaotluse osaks.
Kuna eespool nimetatud meede jääb suure tõenäosusega Eesti taaste- ja
vastupidavuskavast välja ning kava muutmise (mis on veel ametlikult kinnitamata) tõttu ei
esitata tulevastes maksetaotlustes selle meetme tulemusi ning võttes arvesse Eesti
Vabariigi poolt auditile antud vastuse analüüsi, ei kontrolli majandus- ja
rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid leidu nr I.2.
16 | Lehekülg
Leid nr I.4 Probleem: puudub standardseisse kategooriatesse kuuluvate andmete
ühtlustatud kogumine ja säilitamine
Tagasi võetud
Põhinõuded:
PN 6: tõhus süsteem, mis tagab kontrolljälje jaoks vajaliku teabe ja dokumentide
säilitamise
Leiu kirjeldus (kui leid on tagasi võetud, nagu on selgitatud allpool):
Vastavalt rahastamislepingu artikli 11 lõike 1 punktile c esitavad liikmesriigid auditi ja
kontrolli eesmärgil võrreldava teabe taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise
kohta ning koguvad ja tagavad juurdepääsu andmete standardsetele kategooriatele.
Vastavalt Eesti taaste- ja vastupidavuskavale kogub ja säilitab rakendusasutuste esitatud
andmeid Riigi Tugiteenuste Keskus, kes teeb need kättesaadavaks komisjonile, OLAFile
ja Euroopa Kontrollikojale. Lisaks sellele peaks Eestis olema tõhus süsteem, mis tagab
kontrolljälje jaoks vajaliku teabe ja dokumentide säilitamise.
Riigi Tugiteenuste Keskus koos enamiku taaste- ja vastupidavuskava rakendusasutustega
kasutab andmekogumissüsteemi ja andmeotsingu vahendina struktuurifondide haldamise
teabesüsteemi (edaspidi „SFOS“) kui keskset ja ühtset andmekogumissüsteemi.
Kuna SFOSi, mis täiendab taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärke, kohaldatakse ka
muude Euroopa fondide,(13) Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna programmide ning
mitmete riiklike eelarvemeetmete rakendamiseks, kujutab see endast rikkalikku ja
kõikehõlmavat teabeallikat (14). SFOS on seotud eri riiklike registritega,15 mis võimaldab
tõhusat eel-, järel-, rist- ja horisontaalse vastavuse kontrolli äriühingute, tegelike
tulusaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate üle, kes on seotud riigihangete, toetuste või muude
toetuskavadega. Lisaks on andmekogumissüsteemis jälgitav ka konkreetsete projektidega
seotud kontrolljälg (st tulemuslikkus, seotud menetlused ja lõpuleviidud kontrollitegevuse
tulemused).
SFOSi kasutavad oma rakendustegevuse raames peaaegu kõik auditeeritavad, nimelt EIS,
Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Raudtee, olgu siis tegemist toetuste eraldamise,
riigihangete või järelkontrolliga. Rakendusasutustel on juurdepääs ainult oma projektidele,
kuid andmed lõppsaajate kohta muude fondide või toetusmeetmete raames on
kättesaadavad kõigile kasutajatele. Auditi toimumise ajal ei kasutanud amet aga ühtset
SFOSi, vaid teist süsteemi, mille nimi on Postipoiss. Majandus- ja rahandusküsimuste
peadirektoraadi audiitoritele tutvustati Postipoisi süsteemi16, mis on omadustelt tõepoolest
väga sarnane SFOSiga (olemasolevate allikate ja kontrollnimekirjade poolest).
Oma vastuses auditiaruande kavandile kinnitas koordineeriv asutus, et juhul, kui
(13) (Näiteks ESF, ERF, ühtekuuluvusfond, JTF, REACT-EU.
(14) SFOS on stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessil põhinev süsteem, millel on üle 570 aktiivse
haldusvaldkonna kasutaja ja üle 11 200 avaliku kasutaja. Selles on üle 49 000 projektikirje ja üle
93 000 maksetaotluse.
(15) Äriregister, rahvastikuregister, karistusregister, riigihangete register, riigiabi register, Maa-ameti
register, Maksu- ja Tolliamet, Ametlikud Teadeanded (Eesti Vabariigi ametlik veebiväljaanne) ning
infosüsteem MATS (põllumajandusabi infosüsteem).
(16) Veebisaidiga saab tutvuda siin: http://www.ppoiss.ee/.
17 | Lehekülg
investeering „Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitus“ oleks jõudnud maksete tegemise
etappi, oleks amet sisestanud nõutavad dokumendid SFOSi samamoodi nagu kõigi
struktuuritoetuste puhul, mille töötlemiskeskkond on SFOS. Seda selgitust arvesse võttes
otsustasid majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid käesoleva
leiu tagasi võtta.
Soovitus(ed):
Ametil soovitatakse kaaluda järgmist: andmete kogumise ja säilitamise süsteemide
ühtlustamine.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
Ei kohaldata Soovitatav
Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus):
Koordineeriv asutus nõustus soovitusega.
Koordineeriva asutuse märkused:
Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas.
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
Kuna koordineeriv asutus esitas ärakuulamismenetluse käigus täiendavaid tõendeid ja
selgitusi, otsustasid majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid selle leiu
tagasi võtta.
18 | Lehekülg
II auditeeritav: Eesti Raudtee AS
Leid nr II.1 Probleem: Puudub selge ja regulaarne teabevahetus
Põhinõuded:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine
Auditeeritava kirjeldus
AS Eesti Raudtee (17) on riigile kuuluv ettevõte, mis tegutseb alates 1870. aastast ning
vastutab raudteehaldusega seotud ülesannete, raudteetaristu hooldamise ja tõhusa
liikluskorralduse eest. Arvestades, et AS Eesti Raudteel on pikaajaline kogemus Euroopa
Ühtekuuluvusfondide haldamisel, on tema siseauditi- ja kontrollisüsteem võimeline
võimalikke rikkumisi avastama, ära hoidma ja kõrvaldama. Esiteks tõendasid seda
eelnevalt ja auditi käigus saadetud dokumendid (nt eetikakoodeks, sisemenetlused, tõsiste
rikkumistega seotud põhimõtted ja kord, asutusesisesed riski- ja kontrollisüsteemid ning
riigihankemenetlused). Teiseks andsid pettustevastase võitlusega tegelevate töötajate ja
juhtkonnaga läbi viidud intervjuud piisava kindluse, et töötajad on eespool nimetatud
küsimustega kursis ning on kohustatud järgima Eesti Raudtee eetikakoodeksit ja muid
suuniseid (nt nelja silma põhimõte, korrapäraselt ajakohastatavad deklaratsioonid huvide
konflikti kohta ja sagedased taustakontrollid).
Siiski on avastatud väiksemaid probleeme, mis on loetletud allpool leidudena.
Leiu kirjeldus
Kooskõlas rahastamislepingu artikli 11 punktidega a ja b kontrollib liikmesriik
korrapäraselt, kas eraldatud rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt kooskõlas
kõigi kohaldatavate eeskirjadega ning kas kõiki taaste- ja vastupidavuskava kohaseid
meetmeid on nõuetekohaselt rakendatud kooskõlas kõigi kohaldatavate eeskirjadega
(eelkõige seoses tõsiste rikkumiste ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega). Lisaks
võtab liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada liidu
finantshuve kahjustavaid tõsiseid rikkumisi ning võtta õiguslikke meetmeid
ebaseaduslikult omastatud vahendite tagasinõudmiseks, sealhulgas seoses mis tahes
meetmetega, mis on ette nähtud reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks
taaste- ja vastupidavuskava raames.
Pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmise ja avastamisega seotud heade
tavade näideteks on meetmed, mille puhul auditeeritav on loonud ja edendanud töötajate
selget teavitamist, et nad saaksid aru nõutavatest käitumisnormidest ja nende isiklikust
vastutusest pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmisel ja avastamisel.
Auditi käigus said Euroopa Komisjoni audiitorid kontrollida, et auditeeritaval on olemas
pettustevastased põhimõtted, huvide konflikti ärahoidmise ja avastamise meetmed,
rakenduskavad ja käsiraamatud. Samal ajal ei võimaldata neile dokumentidele lihtsat
juurdepääsu. Dokumente ei ole võimalik leida siseveebis ühest kohast. Siseveebis oli vaja
kasutada otsingufunktsiooni, et leida näiteks huvide konflikti vältimise kord või
(17) Auditeeritava rakendatud seotud meede: EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu
sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel.
19 | Lehekülg
pettustevastane poliitika ja rikkumistest teatamise kord.
See võib takistada töötajate teadlikkust strateegiate ja poliitikate regulaarsest
ajakohastamisest ning arusaamist sellest, kus ja kuidas nad peaksid teatama pettuse või
kontrolli puuduste kahtlusest.
Lisaks ei olnud pistelise vestluse käigus kahe pettustevastase võitlusega mitteseotud
töötajaga (üks uus töötaja ja üks tehniline projektijuht) piisavalt ilmne, et töötajad on
tutvunud pettustevastase võitluse, korruptsioonivastase poliitika ja huvide konflikti
vältimise korraga. Samuti ei olnud selgelt tuvastatav ka tugev „eetiline sisekliima“, nagu
eeldati auditeeritava esitatud teatise põhjal (kuigi tehniline ekspert rääkis, et ausus on
organisatsiooni üks põhiväärtusi).
Lisaks sellele hõlmavad auditeeritava kõrgema juhtkonna koosolekute protokollid ja
protokollid, mis on saadud auditi käigus, vaid vähesel määral pettuse, korruptsiooni või
huvide konflikti teemasid. Selgitati, et neid teemasid arutatakse koosolekutel vastavalt
vajadusele.
Selge ja korrapärase välis- ja sisekommunikatsioonistrateegia puudumine võib viia selleni,
et puudub teadlikkus sellest, kui oluline on vältida pettust, korruptsiooni ja huvide
konflikti. Iga tasandi korrapärane teabevahetus ja selged sõnumid pettusejuhtumite korral
ette nähtud karistuste kohta võivad olla hoiatava toimega.
Soovitus(ed)
1) Huvide konflikti ja pettustevastast poliitikat käsitlevad dokumendid tuleks teha
siseveebis kergesti kättesaadavaks.
2) Tippjuhtkonnapoolset teabevahetust võiks parandada. Soovitatakse regulaarseid
meeldetuletusi töötajate koosolekutel, siseveebis või e-posti teel ka pettustevastase
võitlusega mitteseotud töötajatele.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
Ei kohaldata Soovitatav
Vastutav asutus: Eesti Raudtee AS
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud):
Koordineeriv asutus nõustus soovitusega.
Koordineeriva asutuse märkused:
Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas.
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
Eesti Vabariik kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava läbi vaadata ja esitada seejärel
esimese maksetaotluse (eeldatavasti 2023. aasta kevadel). Eesti ametiasutused on andnud
teada, et sooviksid läbi vaadatud taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta meetme EE-
C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-
20 | Lehekülg
Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel. Oma rakendusotsuse ajakohastamisel määrab nõukogu
kindlaks, kas selle meetmega seotud esimesed eesmärgid jäävad taaste- ja
vastupidavuskava ja esimese maksetaotluse osaks.
Kuna eespool nimetatud meede jääb suure tõenäosusega Eesti taaste- ja
vastupidavuskavast välja ning kava muutmise (mis on veel ametlikult kinnitamata) tõttu ei
esitata tulevase maksetaotluse osana sellele meetmele vastavaid tulemusi ning võttes
arvesse Eesti Vabariigi poolt auditile antud vastuse analüüsi, ei kontrolli majandus- ja
rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid leidu nr II.1.
21 | Lehekülg
III auditeeritav: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endine KredEx)
Leid nr III.1 Probleem: Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse III raamistik:
pettustevastane poliitika ei ole struktureeritud
Põhinõuded:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete
põhimõtete järgimise kontrollimiseks
Auditeeritava kirjeldus
KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus, EIS) ühinesid 2022. aasta alguses. Ühinemisprotsessi ja veel käimasoleva
üleminekuperioodi tõttu ei olnud mõned ametlikud sisekontrollimenetlused ja
riskimaandamispoliitika raamistik auditi ajaks veel lõplikult välja töötatud. Siiski tasub
märkida, et endisel KredExil oli üle 10-aastane kogemus ELi vahendite haldamisel,
mistõttu selle sisemine struktuur, andmesüsteem (18) ja olemasolevate töötajate kogemused
võivad tagada eespool nimetatud kahe põhinõude täitmise. Sellest hoolimata aitavad
järgmised soovitused auditeeritava kontrollisüsteeme veelgi parandada ja tugevdada.
Leiu kirjeldus
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid märkisid, et kuigi EISil (19) on
mitmetes sisesuunistes ja protsesside kirjeldustes pettustevastase poliitika elemente, on see
poliitika üsna struktureerimata ning täheldada võib teatavat ebaselgust. EISi töötajatega
tehtud intervjuude põhjal olid töötajad enamasti teadlikud kohaldatavast korrast ja asutuse
vastutavatest osalejatest, kuid siiski esines mõningat ebaselgust (nt vastuseks majandus- ja
rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorite küsimustele kohaldatava korra kohta
viitasid intervjueeritavad sageli KredExi varasemale praktikale, kuid ei olnud kindlad,
kuidas täpselt hakatakse seda ellu viima vastloodud rakendusasutuse menetluste raames).
Ebaselgus võib olla tingitud ka asjaolust, et kui mõned uutele töötajatele mõeldud
mitteametlikud koolitused välja arvata, puudus auditi ajaks asutuse tasandi terviklik
koolitussüsteem; see oli olemas ainult kõrgemal kesktasandil, ning seda korraldas Riigi
Tugiteenuste Keskus, riigikontroll või seda pakuti RTIPi veebilehe kaudu.
Lisaks peaks auditeeritav kaaluma tõsise rikkumiste kahtluse või kinnitatud juhtumite
korrapärase läbivaatamise ametliku protsessi rakendamist, et parandada olemasolevaid
ärahoidmis-, avastamis- ja kõrvaldamisprotsesse. See peaks aitama lahendada ka
võimalikke tuvastatud kontrollialaseid puuduseid. Iga juhtumi kohta peaks toimuma
vähemalt üks selline läbivaatamine ja analüüs ning analüüs ning tehtud järeldused ja
(18) KredEx kasutab samuti SFOSi andmete kogumiseks, säilitamiseks ja kontrollimiseks.
(19) Auditeeritava rakendatud seotud meede: EE-C[D]-I[4-3-.4-3-]-M[68]: Renoveerimistoetuse
projektikonkursside väljakuulutamine.
22 | Lehekülg
parandused tuleks dokumenteerida ja edastada asjaomastele kolleegidele.
Soovitus(ed):
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel soovitatakse: parandada oma poliitika ja
tegevuskavade struktuuri ning tagada nende laialdane kandepind organisatsioonis,
kasutades intraneti võimalusi ning luues tõhusa ja struktureeritud koolitussüsteemi ja/või
tagades iga töötaja korrapärase teavitamise.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
4 kuud Tähtis
Vastutav asutus: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (osaliselt nõus):
Koordineeriv asutus nõustus soovitusega osaliselt.
Koordineeriva asutuse märkused:
Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas.
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
Kuna koordineeriv asutus esitas ärakuulamismenetluse käigus täiendavaid tõendeid ja
selgitusi, jätsid majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid osa sellest
leiust kõrvale ja hindasid leiu vähemoluliseks.
23 | Lehekülg
IV auditeeritav: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Auditeeritava kirjeldus
Keskkonnainvesteeringute keskusel (edaspidi „KIK“) on muljetavaldav 21-aastane
kogemus fondide haldamisel, üksusel on kindel ja tõhus sisekontrolli- ja juhtimissüsteem.
Lisaks auditi eel ja selle ajal esitatud dokumentidele ja menetlustele sai mitmetest
auditi/riskihindamise ja juhtkonna töötajatega ning auditiväliste töötajatega läbi viidud
intervjuudest selgelt kinnitust, et töötajad on üldiselt pädevad ja et olemasolevad
riskimaandamismeetmed on hästi välja töötatud ja on osutunud tõhusaks.
Leid nr IV.1 Probleem: puudused töötajate teadmistes
Põhinõuded:
PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste
meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine
PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide
saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete
põhimõtete järgimise kontrollimiseks
Leiu kirjeldus
Euroopa Komisjoni audiitorid täheldasid KIKi auditi käigus21 järgmist vähetähtsat
koolitussüsteemiga seotud probleemi. Kuigi KIKi töötajatele on olemas hästi toimiv ja
terviklik koolitusprogramm, näitas auditivälise töötajaga läbiviidud intervjuu, et
intervjueeritav ei olnud teadlik kõigist oma koolitusvõimalustest KIKi asutusesiseses
koolitusportaalis. Seetõttu võiksid teadlikkuse suurendamise meetmed, nagu e-posti
meeldetuletused või muu pakutavate koolituste alane teabevahetus, parandada
olemasoleva kursuste kataloogi nähtavust.
Lisaks sellele, võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu eripära, võiks taaste- ja
vastupidavusrahastu programmi eripärade integreerimine koolituskavasse veelgi
suurendada KIKi asutusesisese koolitussüsteemi tõhusust.
Soovitus(ed)
Ametil soovitatakse:
1) integreerida koolituskavasse taaste- ja vastupidavusrahastu programmi eripärad,
võrreldes ühtekuuluvusprogrammide juhtimisega.
2) Kaaluda edasisi teadlikkuse suurendamise meetmeid ja tõhustada teadmiste
jagamist organisatsioonis.
Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa):
4 kuud Soovitatav
Vastutav asutus: Keskkonnainvesteeringute Keskus
24 | Lehekülg
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus):
Koordineeriv asutus nõustus leiuga.
Koordineeriva asutuse märkused:
Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas.
Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral):
Samuti tervitavad majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid samme,
mida amet ja koordineeriv asutus on vastusena auditiaruande kavandi soovitustele juba
astunud.
25 | Lehekülg
IA LISA. LEIDUDE KLASSIFIKATSIOON
Kriitilise tähtsusega: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada
põhikontrollides oluline puudus, mis seab kahtluse alla kogu auditeeritava
sisekontrollisüsteemi või selle osa usaldusväärsuse liidu finantshuvide kaitsmisel ning
mille tulemuseks on või võib olla eeskirjade ulatuslik rikkumine. On olemas väga suur
oht, et liidu finantshuvid ei ole seoses auditeeritava poolt rakendatud taaste- ja
vastupidavusrahastu meetmetega kaitstud. Kui ohtu ei kõrvaldata ja sõltuvalt mõjust
vahendite üldisele rakendamisele, võivad sellised puudused kujutada endast
rahastamislepingu rasket rikkumist, mis nõuab rahastamislepingu artiklite 3 ja 19 kohast
finantskorrektsiooni.
Väga tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada põhikontrollides
oluline puudus, mis mõjutab auditeeritava sisekontrollisüsteemide märkimisväärse osa
usaldusväärsust liidu finantshuvide kaitsmisel ning mille tulemuseks on või võib olla
eeskirjade rikkumine. On olemas suur oht, et liidu finantshuvid ei ole seoses
auditeeritava poolt rakendatud taaste- ja vastupidavusrahastu meetmetega kaitstud. Kui
ohtu ei kõrvaldata ja sõltuvalt mõjust vahendite üldisele rakendamisele, võivad sellised
puudused kujutada endast rahastamislepingu rasket rikkumist, mis nõuab
rahastamislepingu artiklite 3 ja 19 kohast finantskorrektsiooni.
Tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada sisekontrollisüsteemi
nõrkus või puudused, mis võivad viia eeskirjade rikkumisteni. Parem kontroll aitaks
kaasa taaste- ja vastupidavuskava rakendamisele ja/või võimaldaks liidu finantshuvide
kaitsmise meetmete suuremat tulemuslikkust ja/või tõhusust seoses meetmetega, mille
auditeeritav ellu viib.
Soovitatav: vähetähtis probleem, mille parandamine toetaks liidu finantshuvide kaitse
meetmete tulemuslikkust, tõhusust ja usaldusväärsust.
26 | Lehekülg
IB LISA. LEIDUDUDE KLASSIFIKATSIOON
Audiitorid kasutavad oma järeldustes järgmisi kindlusklasse.
Suur kindlus – puudusi ei leitud või leiti ainult väiksemaid puudusi. Kõnealustel
puudustel ei ole või on väike mõju hinnatud põhinõuete/ametiasutuste
toimimisele.
Keskmine kindlus – leiti mõningaid puudusi. Kõnealustel puudustel on
mõningane mõju hinnatud põhinõuete/ametiasutuste toimimisele. On antud
soovitused, mida auditeeritud asutus peab rakendama.
Väike kindlus – leiti suuri puudusi, mille tõttu võib rakendamisel esineda
eeskirjade rikkumisi, mis võivad mõjutada / mõjutavad eesmärkide ja sihtide
saavutamist ja/või liidu finantshuvide kaitset. Mõju põhinõuete/ametiasutuste
tõhusale toimimisele on märkimisväärne.
Üldhinnangus võib kasutada järgmisi kriteeriume:
Märkusteta (suur kindlus) – piisav kindlus, et auditeeritava süsteemid toimivad
tõhusalt ja võimaldavad liidu finantshuvide kaitset ja/või usaldusväärsete ja
täpsete andmete kogumist, säilitamist, kontrollimist ja sertifitseerimist
eesmärkide ja sihtide saavutamise kohta.
Märkustega (keskmine kindlus) – piisav kindlus, välja arvatud mõne aspekti
puhul, et auditeeritava süsteemid toimivad tõhusalt ja võimaldavad liidu
finantshuvide kaitset ja/või usaldusväärsete ja täpsete andmete kogumist,
säilitamist, kontrollimist ja sertifitseerimist eesmärkide ja sihtide saavutamise
kohta.
Ebasoovitav (vähene kindlus) – ei ole kindlust, et auditeeritava süsteemid
toimivad tõhusalt ja võimaldavad liidu finantshuvide kaitset ja/või
usaldusväärsete ja täpsete andmete kogumist, säilitamist, kontrollimist ja
sertifitseerimist eesmärkide ja sihtide saavutamise kohta.
27 | Lehekülg
II LISA. LIIKMESRIIGI VASTUS SOOVITUSELE
Leid nr I.1 Probleem: Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse I raamistik:
puudused pettusevastases strateegias
Auditi soovitused Ametil soovitatakse:
auditeeritavale 1) kehtestada pettustevastane poliitika, mis hõlmab selgelt ja täielikult
kõiki elemente, mis on nõutud komisjoni juhiste (pettuseriski
hindamise11 ning tõhusate ja proportsionaalsete pettustevastaste
meetmete kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks
aastateks 2014–2020) 123. lisas „Pettusevastase poliitikaga seotud
näidisvorm“;
2) luua asutusesisene rikkumisest teataja funktsioon ja luua töötajatele
suunised selle kohta, kus ja kuidas nad peaksid teatama pettuse,
korruptsiooni, huvide konflikti või kontrolli puuduste kahtlusest.
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: nõustume soovitusega osaliselt.
Kuna Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil, et investeering „Põhja-Eesti
meditsiinilinnaku ehitamine“ võetakse Taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava
muutmise tulemusena ei esitata maksetaotluste koosseisus ka vastavaid tulemusi, siis
koordineeriv asutus soovituste täitmist Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis (edaspidi
amet) ei kontrolli. Vabariigi Valitsuse 30.06.2022 istungi protokoll on eelnevalt
audiitoritele edastatud. Ühtlasi palume audiitoritel kaaluda ettepanekut võtta seetõttu
auditeeritavaga seotud tähelepanekud auditi lõpparuandest välja.
Koordineeriva asutuse märkused:
Tähelepanek: „/…/ puudub siiski ameti eripäradele kohandatud ametlik pettustevastane
strateegia ja/või poliitika.“
Nõustume väitega osaliselt, kuna Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on üks Tallinna
linna valdkondlikest struktuuriüksustest ning Tallinna linn kui kohaliku omavalitsuse
üksus rakendab vastavaid poliitikaid integreeritult. Samas leiame, et kohaliku
omavalitsuse üleste poliitikate ja kordade rakendamine võiks dokumentatsioonis olla
selgemini välja toodud ning ametnikele ja töötajatele arusaadavam.
Vastuseks auditi raportis toodule selgitame, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
(edaspidi STA) on üks Tallinna linna valdkondlikest struktuuriüksustest. Eesti õiguse
kohaselt on avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks Tallinna linn kohaliku omavalitsuse
üksusena. Sellisena ei saa STA sisekontrollisüsteeme vaadelda isoleeritult, kuna ka
praktikas rakendatakse vastavaid meetmeid linnaorganisatsiooni üleselt.
STA lähtub oma tegevuses Rahandusministeeriumi (20) koostatud avaliku teenistuse
eetika põhimõtetest, mis on strateegia tasand, sisaldades ametniku eetikakoodeksit (21),
samuti lähtub amet muudest ametnikueetika nõukogu suunistest, mille töökorralduse
alused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega (22). Eestis rakendatakse ametniku
(20) Rahandusministeeriumi ülesandeks on koordineerida avaliku teenistuse eetika ühtsete põhimõtete
väljatöötamist ning levitamist.
(21) Ametniku eetikakoodeks https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/eetika
(22) Ametnikueetika nõukogu töökorralduse alused, Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määrus nr 111
28 | Lehekülg
eetikakoodeksit ning viiakse süstemaatiliselt ellu pettuste- ja korruptsiooni ennetamisega
seotud tegevusi (23).
Tallinna linn, sh allasutused, rakendab ametniku eestikakoodeksit ning on vajadusel
palunud ametnikueetika nõukogult selgitusi4 . Tallinna linna sisekontrollisüsteemi on
lõimitud mitmesugused pettusi, korruptsiooni ja muid riske ennetavad, avastavad ja
parandavad meetmed, mille kujundamisel on lähtutud nii spetsiifiliselt kohalikele
omavalitsustele mõeldud sisekontrollisüsteemi juhisest (Rahandusministeeriumi
tellimusel koostanud audiitorbüroo KPMG – leitav sealt) kui ka teistest
Rahandusministeeriumi poolt või tellimusel koostatud asjakohastest juhistest (leitavad
sellelt lehelt).
Muuhulgas kohaldatakse läbivalt kõigis protsessides nii kohustuste lahusust ja nelja
silma printsiipi; limiite ja juurdepääsupiiranguid; kooskõlastamist ja kinnitamist;
teenistujate pidevat koolitamist; jooksvat aruandlust; tegevuste logimist; pistelisi
kontrolle, ülevaatusi ja auditeid; kohaldatakse tulemusmõõdikuid, tagasisidestamist ja
analüüse; olulisemate tegevuste kohta on koostatud talituspidevuse ja taasteplaanid jne.
Konkreetsemalt korruptsiooni ja pettuse osas lähtub Tallinna linn kehtivast
korruptsioonivastasest seadusest. Korruptsioonivastase seaduse rakendamiseks annab riik
juhiseid. Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja teiste partnerite koostöös
valmis 2018. aastal juhend „Sisekontroll ja korruptsiooni ennetamine kohalikus
omavalitsuses“. Juhendi eesmärgiks on anda kohalikele omavalitsustele juhiseid
sisekontrollisüsteemi üldiste põhimõtete kujundamiseks, et ennetada korruptsiooniriski.
Juhend on edastatud järgimiseks ning seda rakendavad kõik linna ametiasutused, sh STA.
Tallinna linnas korraldatakse korruptsiooniennetust tsentraalselt, mille üks selge eesmärk
on ka pettuste riski maandamine ning rikkumiste ärahoidmine. Korruptsiooniennetust
linna organisatsioonis koordineerib ja nõustab Tallinna Linnakantselei linna
sisekontrolöri teenistus. Korruptsiooni ennetamise eest avalikku ülesannet täitva asutuse
haldusalas vastutab asutuse juht, sh, et oleksid koostatud ja töötajatele teatavaks tehtud
korruptsiooniennetuse alased sisedokumendid.
Korruptsiooniennetuse seisukohalt kõige olulisem dokument kohaliku omavalitsuse
tasandil on korruptsioonivastase seaduse elluviimiseks Tallinna Linnavolikogu poolt
kehtestatud määrus „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“. Määrus näeb ette linna
ametiasutuste ülesanded korruptsiooni ennetamisel ja nende täitmise kohta iga-aastaste
ülevaadete esitamise linna sisekontrolörile, samuti korruptsioonijuhtumist teavitamise
kohustuse ning linnavolikogu ja - valitsuse liikmete ja avalikku ülesannet täitvate
asutuste juhtide huvide deklareerimise kohustuse.
Korruptsiooniennetuse edasiseks tõhustamiseks on sisekontrolöri teenistus välja töötanud
uue määruse eelnõu „Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord“. Selle kohaselt on
määrust lisaks ametiasutusele kohustatud järgima ka hallatav asutus ning linna
ainuosalusega äriühing ja sihtasutus. Määruses antakse avalikku ülesannet täitvale
asutusele täiendavaid korruptsiooni ennetamise alaseid ülesandeid, sealhulgas kohustus
hinnata korruptsiooniriske, töötada välja meetmed ja kehtestada sisemised regulatsioonid,
tagada järjepidev korruptsiooni vältimise koolitus jms. Nähakse ette lisameetmed
toimingupiirangutest kinnipidamise tagamiseks, sh antakse juhiseid, kuidas toimida ja
keda teavitada toimingupiirangu olukorras. Eelnõu on saadetud kõigile linna asutustele ja
äriühingutele ning sihtasutustele eelnevaks tutvumiseks ning kavandatud esitada
linnavolikogule kehtestamiseks 2022. aastal.
(23) https://www.fin.ee/media/1172/download
29 | Lehekülg
2019. aastal koostati Advokaadibüroo Sorainen AS ja Tallinna linna korruptsioonivastase
strateegia väljatöötamise töörühma koostöös strateegia raport „Ettepanekud Tallinna
linna korruptsioonivastaste meetmete täiendamiseks ja elluviimiseks“, mis puudutab mh
STA tegevusvaldkonda. Tegemist on linna organisatsiooni tegevusvaldkondadega seotud
riskide hindamise ja nende põhjal esitatud praktiliste ettepanekute ning soovituste
dokumendiga, millel on konkreetne korruptsioonivastaste meetmete elluviimise
rakenduskava aastateks 2019-24. Selle tegevuskava täitmisekstoimub iga-aastane
aruandlus (24). Täiendavalt on korruptsioonivastase strateegia rakendamist kontrollinud
linnavolikogu revisjonikomisjon (25), kes on ka sel aastal võtnud ette
korruptsiooniennetuslike meetmete rakendamise kontrolli (26).
Korruptsioonivastasest seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks on linna avalikku
ülesannet täitvad asutused käskkirjaga määranud korruptsiooniennetuse meetmete
rakendamise eest vastutavad isikud, ametikohad, millel on ametiseisund, ning
kehtestanud sisemise korruptsiooni ennetamise juhendi.
Juhendi mõte on selgitada ametiisikutele korruptsioonivastast seadust, lisades asutuse
spetsiifikast tulenevad elulised näited. Ametiisiku staatusest ja sellega kaasnevatest
piirangutest ja kohustustest teavitatakse isikut kirjalikult vähemalt 1 kord aastas.
Toimingupiirangutest kinnipidamise tagamiseks kontrollib avalikku ülesannet täitev
asutus vähemalt üks kord aastas ametiisiku seotust äriühingutega äriregistri avalikust
andmebaasist.
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tasandil on juhataja käskkirjaga kinnitatud
korruptsiooni ennetamise juhend ja määratud ametiisikud korruptsioonivastase seaduse
mõistes. Mõlemad dokumendid on ametiisikutele teatavaks tehtud ja audiitoritele
varasemalt kättesaadavaks tehtud.
Linna sisekontrolöri teenistus on kaardistanud 2020. aastal linna ametiasutuste, 2021.
aastal äriühingute ja sihtasutuste ning 2022. aastal hallatavate asutuste korruptsiooni
ennetamise meetmed, tutvudes sellekohaste dokumentidega ning andes korruptsiooni
ennetamise eest vastutavatele isikutele juhiseid ja soovitusi. Linna hankelepingutesse on
lisatud korruptsiooni ennetamise sätted. Riigihangete ja ostumenetlustega tegelevate
ametiisikute huvide konflikti vältimise korraldus on muudetud oluliselt tõhusamaks:
välja töötatud on huvide konflikti vältimise deklaratsioonide vormid ja esitamise kord.
Korruptsioonijuhtumi kahtluse korral teeb linna sisekontrolöri teenistus kiireloomulist
järelevalvet ning vajadusel esitab korruptsioonisüüteo teate ja vastavad materjalid
politseile menetlemiseks. Võimalike rikkumiste teavitamiseks on linn sisse viinud
anonüümse teavituskanali, mille kaudu on võimalik anonüümselt informeerida
võimalikest rikkumistest. Teavituskanalit haldab linna sisekontrolöri teenistus.
Riigihangete nõuetekohaseks korraldamiseks, mille üks eesmärkidest on tagada
riigihangete põhimõtete järgimine ja hoida ära võimalikke riigihankealaseid pettuseid, on
Tallinna Linnavalitsus 04. oktoobril 2017 kehtestanud Tallinna hankekorra, mis on
täitmiseks kohustuslik kõikidele linna asutustele.
Pettustega võitlemise üheks osaks on järelevalvekorraldus asutuste tegevuse üle. Tuleb
rõhutada, et linna asutuste tegevuse üle teostab järelevalvet linna sisekontrolöri teenistus,
kes teostab järelevalvet kontrollide tööplaani alusel. Vastavalt kohaliku omavalitsuse
(24) https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2019/Tallinna-korruptsioonivastase-strateegia-raport
(25) https://teele.tallinn.ee/documents/115823/view#preview
(26) https://teele.tallinn.ee/documents/116115/view#preview
30 | Lehekülg
korralduse seaduse § 48 lg 3 punktidele 1-3 kontrollib revisjonikomisjon linnavalitsuse,
ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuse
valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse
seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise
sihipärasust.
Tähelepanek: „Erinevalt teistest liikmesriikidest ei ole Eestis ka üldist riigiametnike
käitumisjuhendit/eetikakoodeksit, mis annaks sellise raamistiku“.
Selle väitega koordineeriv asutus ei nõustu.
Eestis rakendatakse eelmises lõigus viidatud Ametniku eetikakoodeksit, mis audiitoritele
auditeeritavate ja ka RTK poolt ka auditimissiooni ajal kättesaadavaks tehti.
Eetikakoodeks laieneb vastavalt Avaliku teenistuse seaduse (27) § 7-le nii riigi kui
kohaliku omavalitsuse ametnikele ja töötajatele. Samuti on Eetikakoodeksi oma juhtimis-
ja kontrollsüsteemidesse üle võtnud mitmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused.
Lisaks sellele on Vabariigi Valitsus 11.02.2021 heaks kiitnud korruptsioonivastase
tegevuskava aastateks 2021-2025 (28), mille täitmist seiratakse iga-aastaselt (29).
Tähelepanekud: „Ametil puudub asutusesisest rikkumisest teataja funktsioon“ ning „/…/
ameti väiksuse tõttu on asutusesisene anonüümselt kahtlasest tegevusest teavitamine
peaaegu võimatu ning et töötajad pigem keelduksid asutusesisesest teavitamise
võimalusest võimalike rikkumiste kohta või ei valiks seda.“
Nõustume väidetega osaliselt - pettustest raporteerimise osa (whistleblowing) saab STA-
siseselt täiendada.
Määruse „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“ § 2 kohaselt on ametiisik
kohustatud viivitamata teavitama asutuse juhti või linna sisekontrolöri talle teatavaks
saanud KVS § 3 lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisest või muust korruptsioonijuhtumist.
Tallinna linn on koordineerivale asutusele täiendavalt teada andnud, et linna
sisekontrolöri teenistuses on olemas vihjetelefoni (640 4002), kuhu saab jätta
anonüümselt või ka konfidentsiaalselt infot, kui on kahtlusi seoses korruptsiooni vm
oluliste rikkumistega. Info jõuab vaid linna sisekontrolörini, kes korraldab kõigi vihjete
sisulise kontrollimise. Sisekontrolöri vihjetelefon on töötanud aastaid ning kõiki linna
asutusi, äriühinguid ja sihtasutusi on sellest regulaarselt informeeritud.
Tallinna linn on teinud ka põhjalikud ettevalmistused (sh kavandatud eelarvevahendid)
käivitamaks direktiivile (EL) 2019/1937 vastavad teavitamiskanalid, et hakata
rikkumisest teavitaja kaitse seaduse vastuvõtmisel seda võimalikult kiiresti ja tõhusalt
linna organisatsioonis rakendama. Läbi räägitud on infotehnoloogiliste lahenduste osas ja
ette valmistatud rikkumisest teavitamise sise-eeskirja projekt. Kuna siseriiklik
seaduseelnõu on alles menetluses (30), siis on ettevalmistuste tegemisel lähtutud
direktiivist. Tallinna linn on teinud ettepaneku seaduseelnõu muutmiseks, et linnal oleks
võimalik kehtestada organisatsiooniülene ühtne sisemine teavituskanal, mis oleks
teavitajale usaldusväärne ja võimaldaks paremini tagada teavituste professionaalse
menetlemise ja teavitaja konfidentsiaalsuse.
(27) https://www.riigiteataja.ee/akt/104062022008?leiaKehtiv
(28)https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastane
_tegevuskava_ 16.02.pdf
(29)https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/veebi_korru_tegevus
kava_tegevused _20202021._xlsx.xlsx
(30) https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/be649d11-1eb9-40c2-820b-
14391f119fac/Rikkumisest%20teavitaja%20kaitse%20seadu
31 | Lehekülg
Leid nr I.2 Probleem: mittetäielik liidu finantshuvide kaitse raamistik: puudub
sihipärane riskihindamine ja kohapealne kontroll
Ametil soovitatakse:
Auditi soovitused
auditeeritavale 1) luua keerukamate elementidega igakülgne ja põhjalik
riskihindamine või kasutada RTK koostatud ühtset riskihindamise
Exceli tabelit;
2) võtta kasutusele riskihindamise tulemustel põhinevad kohapealsed
kontrollid ja rakendada võimalikke saadud kogemusi.
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: nõustume soovitusega.
Kuna Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil, et investeering „Põhja-Eesti
meditsiinilinnaku ehitamine“ võetakse Taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava
muutmise tulemusena ei esitata maksetaotluste koosseisus ka vastavaid tulemusi, siis
koordineeriv asutus soovituste täitmist Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis ei kontrolli.
Ühtlasi palume audiitoritel kaaluda ettepanekut võtta seetõttu auditeeritavaga seotud
tähelepanekud auditi lõpparuandest välja.
Koordineeriva asutuse märkused:
Tähelepanek: „/…/ ametil puudub põhjalik riskihindamine…, ei keskenduta rikkumistele
ja pettustele“. Nõustume tähelepanekuga, kuid toome välja ka ameti selgituse, et lisaks
riskide hindamise juhises loetletud riskidele on võimalik hinnata ka muid riske (mh
pettuse, huvide konflikti ja korruptsiooni riskid). Samas toetame soovitust, et pettuse,
huvide konflikti ja korruptsiooni riskid peavad nende olulisuse tõttu olema siiski juhises
eraldi käsitletud.
Leid nr I.3 Probleem: koolitusprogrammidele ei pöörata piisavalt tähelepanu.
Ametil soovitatakse: töötada välja asutusesisene koolitusprogramm
Auditi soovitused
ning luua võimalusel ELi vahendite haldamise ja sellega seotud
auditeeritavale
riskide alane erikoolitus
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: nõustume soovitusega osaliselt. Kaaluda võiks
spetsiifilist STA eripärasid arvestavat koolitusprogrammi loomist, vajadusel on võimalik
selle loomisesse kaasata koordineeriv asutus.
Kuna Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil, et investeering „Põhja-Eesti
meditsiinilinnaku ehitamine“ võetakse Taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava
muutmise tulemusena ei esitata maksetaotluste koosseisus ka vastavaid tulemusi, siis
koordineeriv asutus soovituste täitmist Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis ei kontrolli.
Ühtlasi palume audiitoritel kaaluda ettepanekut võtta seetõttu auditeeritavaga seotud
tähelepanekud auditi lõpparuandest välja.
Koordineeriva asutuse märkused:
Tallinna linn on täiendavalt teada andnud viimase kolme aasta suurematest ametiisikute
korruptsioonialase teadlikkuse suurendamiseks toimunud koolitustest ning muudest
rakendatavatest meetmetest:
32 | Lehekülg
2020. aastal toimus kaks keskset korruptsioonivastase seaduse rakendamise
koolitust,
2021. aastal viidi läbi keskne korruptsiooni ennetamise alane veebikoolitus,
2022. aastal toimus veebikoolitus teemal „KOV sisekontrollisüsteemi
kujundamine“.
Täiendavalt on Justiitsministeeriumi e-õppe kursus „Korruptsiooni ja huvide konflikti
vältimine avalikus sektoris“ edastatud kõigile linna organisatsiooni ametiisikutele.
Samuti on vastavad teemad lõimitud kõigisse linnaorganisatsioonis korraldatavatesse
juhtimiskoolitustesse.
Avalikku ülesannet täitev asutus (sh STA) on kohustatud tutvustama ametnikule või
töötajale, kes asub tööle ameti- või töökohale, millega kaasneb ametiseisund, kohe
korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid nõudeid ja korruptsiooni ennetamise
juhendit. Tallinna linn tagab ametiisikule korruptsiooni ennetamise alane koolitus
vähemalt üks kord aastas.
Leid nr I.4 Probleem: puudub standardseisse kategooriatesse kuuluvate andmete
ühtlustatud kogumine ja säilitamine.
Ametil soovitatakse kaaluda järgmist: andmete kogumise ja
Auditi soovitused
säilitamise süsteemide ühtlustamine.
auditeeritavale
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: nõustume soovitusega, kuid seda ei ole
käesoleval juhul enam asjakohane täita.
Kuna Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil, et investeering „Põhja-Eesti
meditsiinilinnaku ehitamine“ võetakse Taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava
muutmise tulemusena ei esitata maksetaotluste koosseisus ka vastavaid tulemusi, siis
koordineeriv asutus vaates ei ole soovituste täitmine Tallinna Sotsiaal- ja
Tervishoiuametis enam asjakohane. Ühtlasi palume audiitoritel kaaluda ettepanekut võtta
seetõttu auditeeritavaga seotud tähelepanekud auditi lõpparuandest välja.
Koordineeriva asutuse märkused:
Koordineeriv asutus selgitab, et Tallinna linna asutustes, sh STA-s, kasutusel olev
dokumendihaldussüsteem Postipoiss on avaliku teabe seaduse nõuetele vastav
dokumendiregister, mille ülesanne on võimaldada asutusse saabunud ja asutuses
koostatud dokumentide registreerimine ja neile juurdepääsu tagamine ning asutuse
asjaajamise korraldamine. Tallinna linn on kinnitanud, et juhul, kui investeering „Põhja-
Eesti meditsiinilinnaku ehitamine“ oleks jõudnud väljamakseteni, oleks nõuetekohane
dokumentatsioon kantud SFOS-i analoogiliselt nii, nagu seda tehakse kõigi saadud
struktuuritoetuste kohta, mille menetluskeskkonnaks on SFOS.
Auditeeritav: Eesti Raudtee AS
Leid nr II.1 Probleem: puudub selge ja regulaarne teabevahetus
33 | Lehekülg
1) Huvide konflikti ja pettustevastast poliitikat käsitlevad dokumendid
Auditi soovitused
tuleks teha siseveebis kergesti kättesaadavaks.
auditeeritavale
2) Tippjuhtkonnapoolset teabevahetust võiks parandada. Soovitatakse
regulaarseid meeldetuletusi töötajate koosolekutel, siseveebis või e-
posti teel ka pettustevastase võitlusega mitteseotud töötajatele
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: nõustume soovitusega.
Kuna Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil, et investeering „Läänesuunalise
Tallinna-Rohuküla raudteeliini lõigu rajamine“ võetakse Taaste- ja vastupidavuskavast
välja ning kava muutmise tulemusena ei esitata maksetaotluste koosseisus ka vastavaid
tulemusi, siis koordineeriv asutus soovituste täitmist Eesti Raudtee AS poolt ei kontrolli.
Ühtlasi palume audiitoritel kaaluda ettepanekut võtta seetõttu auditeeritavaga seotud
tähelepanekud auditi lõpparuandest välja.
Koordineeriva asutuse märkused: puuduvad.
Auditeeritav: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endine KredEx)
Leid nr III.1 Probleem: mittetäielik liidu finantshuvide kaitse II raamistik:
puudused pettustevastases strateegias
1) töötada välja spetsiaalne ametlik pettustevastane poliitika ja
Auditi soovitused
pettustevastane tegevuskava, mis peaks sisaldama eespool loetletud
auditeeritavale
elemente; 2) kehtestada hästi dokumenteeritud rikkumisest teatamise
kord; 3) viia vähemalt kord aastas läbi riski- ja pettuseriski hindamine;
4) levitada poliitikat ja tegevuskava organisatsioonis laialdaselt
siseveebi, tõhusa ja struktureeritud koolitussüsteemi ja/või töötajate
korrapärase teavitamise kaudu.
Koordineeriva asutuse märkused: nõustume tähelepanekute- ja soovitustega osaliselt.
Teeme oma kontrolli sihtasutuse pettustevastastase süsteemi toimivuse kohta 2023. aasta
I kvartalis.
Tähelepanek: „/…/ puudub hästi dokumenteeritud ametlik pettustevastane poliitika või
pettustevastane (tegevus)plaan.“.
Auditeeritav on koordineerivale asutusele tõendanud, et pettuse korruptsiooni ennetamine
on hõlmatud erinevate sisekordadega nii nagu auditi raport viitab.
Eraldiseisva strateegia koostamist ei pea asutus eesmärgiks omaette, sest “anti-fraud
policy” on üks osa asutust hõlmavast vastavusjuhtimise süsteemist ja tihedalt seotud
laiemalt asutuse teiste kordadega. Sihtasutus on valinud integreeritud kordade ja
protseduuride süsteemi.
Korruptsiooni ja pettuse ennetuse pool on peamiselt hõlmatud asutuse töökorralduslike
reeglite- sh eetikakoodeksiga, mis määrab sisemised põhimõtted ning käitumisreegleid.
Toetuse väljastamisega seotud kordades on ära toodud taandamispõhimõtted. Järelevalve
eest vastutava osakonna vastutusalas olevas korras „Sisejuurdluste läbiviimise
protseduur“ on täpsemalt välja toodud juurdlustoimingute läbiviimine.
Sihtasutuses on lisaks kordadele kasutusel riskikontrollide tööplaan (senini olnud nii
EASi poolel kui KredExis, sidusus olemas ka järeltegevuste osas), millega hõlmatakse
sisekontrollisüsteemi vaates tegevused, kus tuleb teha sisemisi kontrollitoiminguid, mis
annavad täiendava kindluse toimivusest.
34 | Lehekülg
Lisaks on kasutusel iga-aastane riskide hindamise süsteem (osa
operatsiooniriskijuhtimise süsteemist), kus hinnatakse ka pettuse/ korruptsiooni riske
(seda nii sisemiste kui väliste tegurite mõju arvestades) ja määratakse (järel)tegevused
selliste riskide haldamiseks. Järeltegevused määratakse selliste riskide jaoks, mille
esinemine on tõenäoline või milliste esinemist on sihtasutusel võimalik mõislikult
eeldada. Riskide hindamisest tekkiv sisend on seotud sihtasutuse juhatusele ja
auditikomiteele raporteerimisega, vastavalt sihtasutuse põhikirja punktile 9.4, mille
kohaselt sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee (käesolevajaks ajaks loodud),
mis on nõukogule nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise,
sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas
ning tegevuse seaduslikkuse osas.
Korruptsiooni ennetamise meetmena järgitakse põhimõtet, kus iga uus värbamine läbib
taustakontrolli, sh lepingupartnerite taustakontrollid, välisinvestorite taustakontrollid,
pakkumismenetluste läbiviimise sõltumatus jne. Samuti on kasutusel majanduslike
huvide deklareerimise süsteem riigitöötaja infoportaalis, kus lisaks teostatakse igal-aastal
(st. vähemalt korra) majanduslike huvide kontroll, mille raames tuvastatakse võimalikke
seoseid toetuse saajate, lepingupartnerite, hanke osapoolte (nõue vähemalt 3-le
pakkumisele), otseostude osapoolte jne vahel, lisaks ka teatud olulisemate positsioonide
karistusregistri kontrollid ning maksehäirete kontroll.
Koordineeriv asutus on seisukohal, et auditeeritava valik kasutada integreeritud
töökordade- ja protseduuride skeemi on otstarbekas, kuid tähelepanu tuleb pöörata
kordade kättesaadavuse ja töötajatele süsteemi tutvustamisele piisava põhjalikkusega, et
tagada pettuste ja korruptsiooni ennetamine sihtasutuses.
Tähelepanek: „/…/ [auditeeritaval] puudus auditi ajaks asutuse tasandi terviklik
koolitussüsteem“.
Koordineeriv asutus nõustub tähelepanekuga, kuid selgitame täiendavat, et kuna RRF-s
on keskne koordineeriv roll RTKl, siis on RTK tegelenud RRFiga tegelevate
vahendusasutuste töötajate teadlikkuse tõstmisega. 11.10.2022 toimunud kontrollide ja
pettuste ning korruptsiooni ennetamise seminaril lepiti vahendusasutustega kokku, et
RTK korraldab keskselt kõigile RRFi rakendajatele pettuse- ja korruptsiooni ennetamise
koolituse (teadmised valideeritakse testiga).
Soovitus: „kehtestada hästi dokumenteeritud rikkumisest teatamise kord“.
Koordineeriva asutuse hinnangul on rikkumisest teavitamise kord piisavalt
dokumenteeritud.
Vilepuhumise osas on sihtasutusel olemas anonüümne vihje süsteem (sisemine süsteem,
sh. automaatvastaja võimalus) ja anonüümne kontakti vorm kirjaliku teate sisestamiseks
(väline).
Eetikakoodeksis reguleerib vilepuhumise osas järgmist:
Kõik, kellel on kahtlusi eetikakoodeksi põhimõtete mittejärgimise osas, on kohustatud
sellest teada andma:
1. pöördudes otsese juhi poole,
2. kontakteerudes järelevalve üksuse valdkonnajuhiga,
3. edastades teate läbi sihtasutuse vihjeliini.
Sihtasutus ei rakenda mingisuguseid sanktsioone isikute vastu, kes on heas usus teatanud
eetikanormide rikkumisest või sellekohasest kahtlusest. Sihtasutus võib informeerida
õiguskaitseasutusi töötaja ebaseaduslikust tegevusest või sellekohastest kahtlustest. Kui
teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid
35 | Lehekülg
korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata
(korruptsioonivastane seadus, § 6 (2)).
Auditeeritav on koordineerivat asutust informeerinud, et tänaseks on ühendasutuse vaates
muutunud info liikumise süsteem selliselt, et vilepuhumise osas saadud info liigub
siseauditi üksusesse. Sihtasutuse koduleh(te)del on märkimisväärselt lihtsamalt leitav
võimalus anonüümse vihje esitamiseks (esilehel, vt nt www.kredex.ee). Lisaks on
võimaldatud automaatvastaja võimalust (sisene/väline). Vihjete anonüümselt esitamise
võimalus on selgelt olemas ja toimib. Vihjeliinile tulevad teateid kontrollitakse ja
seiratakse regulaarselt.
Auditeeritav viib läbi täiendavad tegevused asutusesiseselt, et süsteemi toimivuse
põhimõtteid sisemiselt üle korrata (maja sisene kommunikatsiooni tagamine), eraldi on
kavandamisel uudis intranetis.
Soovitus „Viia vähemalt kord aastas läbi riski- ja pettuseriski hindamine“.
Koordineeriv asutus on veendunud, et antud soovitus on täidetud.
Sihtasutuse riskide hindamise süsteem on aastapõhises tsüklis. Audiitoritele sai kohapeal
antud info, kuidas toimub riskide hindamine (nii mineviku, oleviku, kui tuleviku vaates).
Ühendasutuses toimub riskide hindamine aasta-põhiselt, järgmine riskide hindamine
välisvahendite osas on planeeritud lõpetada 28.10.2022. Välisvahendite rakendamisega
seotud riskide hindamine ja sellest raporteerimine on osa operatsiooniriski süsteemist
ning osa vastavusjuhtimise raporteerimisest. Koordineeriv asutus koondab
vahendusasutuste riskihindamise tulemused ning seirab riskide maandamist ja
parendustegevusi 2 korda aastas.
Soovitus: „Levitada poliitikat ja tegevuskava organisatsioonis laialdaselt siseveebi,
tõhusa ja struktureeritud koolitussüsteemi ja/või töötajate korrapärase teavitamise
kaudu.“
Koordineeriv astus nõustub üldiselt soovitusega.
Koordineeriv asutus arvestab sellega, et sihtasutus ise on korraldanud teadlikkust tõstvaid
koolitusi (nii Kredexi kui EASi poolt). Intervalliga on sihtasutus korraldanud oma
valdkondade spetsiifikale vastavaid koolitusi, samuti osalevad sihtasutuse töötajad
regulaarselt RTK ja Rahandusministeeriumi korraldatud avatud koolitustel. Lisaks
toimub igapäevane nõustamine ja koostöö uurimisasutustega.
Auditeeritav: Keskkonnainvesteeringute Keskus
Leid nr IV.1 Probleem: puudused töötajate teadmistes.
1) Integreerida koolituskavasse taaste- ja vastupidavusrahastu
Auditi soovitused
programmi eripärad, võrreldes ühtekuuluvusprogrammide
auditeeritavale
juhtimisega.
2) Kaaluda edasisi teadlikkuse suurendamise meetmeid ja tõhustada
teadmiste jagamist organisatsioonis.
Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: koordineeriv asutus nõustub soovitustega.
Auditeeritav on teada andnud, et auditi järgselt ja osaliselt ka juba eelnevalt on ta
rakendanud järgmisi tegevusi soovituse täitmiseks:
auditi intervjuude järgselt on 2022. a koolituskava kättesaadav intranetist ja
edaspidi lisatakse kinnitamise järel iga-aastane koolituskava KIK-i intranetti;
36 | Lehekülg
töötajate arengusoove ja -vajadusi käsitletakse arenguvestlustel aastas 2x üle ja
lepitakse arenguks vajalikud tegevused;
koolituskavasse lisatakse kõigile töötajatele iga-aastane huvide konflikti koolitus;
auditi järgselt on kinnitatud RRFi protseduur ja see on kättesaadav KIKi
intranetis;
iga-aastaselt viiakse läbi KIKi töötajatele riskiseminari;
iga-aastasesse koolituskavasse kavandatakse lisada pettuste teemaline blokk;
RTK ja Rahandusministeeriumi (sh auditeeriva asutuse) koolituste kohta saab
KIK info riigitöötaja infoportaali kaudu, vastavat infot jagatakse seotud
töötajatele.
Koordineeriv astus kontrollib soovituste täitmist 2023. aasta I kvartalis.
Koordineeriva asutuse märkused: puuduvad.
37 | Lehekülg
Elektrooniliselt allkirjastatud 06/02/2023 14:54 (UTC+01) vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2021/2121 artikli 11