dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Rahandusministeerium · 6. veebruar 2023
Viit
9.2-6.1/889
Registreeritud
6. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
European Commission ECFIN UNIT R4
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-6.1 Taasterahastu (RRF) planeerimine ja rakendamine
Toimik
9.2-6.1
Vastutaja
Triin Tomingas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
26. veebruar 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf72 KB
  • 📎EE_Cover letter_EE translation .pdf288 KB
  • 📎EE_Final audit report_vf_EE.pdf908 KB

Sisu (failidest)

Saatja: ECFIN UNIT R4 <[email protected]> Saadetud: 06.02.2023 16:36 Adressaat: <"RAM Info">; <"RAM Info">; ORAV Aivo (Permanent Representation of Estonia = Représentation permanente de l'Estonie) <[email protected]> Koopia: AMMON Lilly (AS Eesti Raudtee) <[email protected]>; AUSMEES Annelii <[email protected]>; BALLESTER GALLARDO ALEJANDRO <[email protected]>; GONZALEZ BASTERO Juan Ignacio (European Court of Auditors = Cour des comptes européenne) <[email protected]>; GUNNAR Vaikmaa (KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS) <[email protected]>; KATRI TARGAMA <[email protected]>; KIVISTIK Janne (TALLINNA LINNAKANTSELEI) <[email protected]>; <"Mart Pechter">; <"Kaur Siruli">; <"Triin Tomingas"> Teema: Final audit report in Estonian - Audit No. EE-Q2 2022 on the protection of the financial interest of the Union in Estonia - Ares(2023)856398 Manused: EE_Cover letter_EE translation .pdf; EE_Final audit report_vf_EE.pdf Dear Madam, Dear Sir, Please find enclosed a letter sent by Ms Frederick, ECFIN R Director - Resources and performance management (Directorate-General for Economic and Financial Affairs - European Commission) Best regards, ECFIN R4 Secretariat Ref. Ares(2023)856398 - 06/02/2023 EUROPEAN COMMISSION DIRECTORATE-GENERAL ECONOMIC AND FINANCIAL AFFAIRS Resources and performance management The Director Brussels, ECFIN/R4/EP/SGJ(2023)1107151 Subject: EPM 'System audit on measures implemented to protect the financial interests of the Union' Estonian Resilience and recovery plan Final audit report Ref.: Audit No EE-Q2 2022 (to be used in all correspondence) Announcement letter Ares(2022)2956082 Draft audit report Ares(2022)5763046 MS reply Ares(2022)8206877 Your Excellency, Please find enclosed the final audit report setting out the Commission auditors’ final findings and related actions and recommendations. The Commission auditors take note that all the findings, actions and recommendations, as presented in the enclosed report, have been accepted by the Member State. The national authorities are herewith requested to inform the Commission auditors on the implementation of actions and recommendations set out in the final audit report within the deadline(s) for implementation of actions and recommendations specified in the report, starting with the date of reception of the national language version of this report by the Permanent Representation. Yours faithfully, e-signed Bernadette Frederick Mr Aivo ORAV Annely Akkermann Ambassador, Permanent Representative Minister of Finance Permanent Representation of Estonia to the Ministry of Finance EU Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Rue Guimard 11/13, 1040, Brussels Commission européenne/Europese Commissie, 1049 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË — Tel. +32 22991111 Enclosure: Final audit report c.c.: Kaur Siruli, Head of Financial Control Department, Ministry of Finance of the Republic of Estonia, the RRF audit body Mart Pechter, Advisor of the Financial Control Department, Ministry of Finance of the Republic of Estonia, the RRF audit body Triin Tomingas, Strategic Adviser of the State Budget Department, Ministry of Finance of the Republic of Estonia, the RRF coordinating body Katri Targama, Expert for Result-based Management at State Shared Services Centre Annelii Ausmees, Project manager at KredEx/Estonian Business and Innovation Agency Lilly Ammon, Treasury manager at AS Eesti Raudtee Janne Kivistik, Head of the legal and procurement unit at the Welfare and Health Care Department of the Tallinn City Government Gunnar Vaikmaa, Head of Risk Department at Environmental Investment Centre Directorate-General for Economic and Financial Affairs Declan Costello, Coordination of economic policies of Member States; Deputy Director General Mark Schelfhout, Head of Unit, ECFIN R.4 Delphine Leroy, Deputy head of Unit ECFIN R.4 Massimo Suardi, Director ECFIN E Joern Griesse, Head of Unit, ECFIN E.2 Recovery and Resilience Task Force Johannes Luebking, Principal Adviser, SG.RECOVER.PA Maria Teresa Fabregas Fernandez, Director, SG.RECOVER.B Felicia Stanescu, Head of Unit, SG.RECOVER.B2 Ave Schank-Lukas, SG.RECOVER.B2 – Tallinn Joint audit service for Cohesion (DAC) Franck Sébert, Director, REGIO.EMPL.DAC European Court of Auditors Alejandro Ballester Gallardo, Director, Chamber V – Financing and administering the Union Juan Ignacio Gonzalez Bastero, Principal Manager, Chamber IV - Regulation of markets and competitive economy Electronically signed on 06/02/2023 14:54 (UTC+01) in accordance with Article 11 of Commission Decision (EU) 2021/2121 Ref. Ares(2023)856398 - 06/02/2023 EUROOPA KOMISJON PEADIREKTORAAT: MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED Ressursid ja tulemusjuhtimine Kontroll, planeerimine ja hindamine AUDITI LÕPPARUANNE Audit nr. EE-Q2 2022 UKM Liidu finantshuvide kaitse LIIKMESRIIK: Eesti Vabariik AUDITEERITUD ASUTUSED:  KredEx (Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus)  AS Eesti Raudtee  Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning Põhja- Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus  Keskkonnainvesteeringute Keskus ARUANDE ADRESSAADID: Rahandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus AUDITI KUUPÄEV: 30. mai 2022 – 3. juuni 2022 PEAAUDIITOR: Emese Pásztélyi ABIAUDIITORID: Daniel von Dungen, Dragana Djuričić, Peter Niklas SISUKORD LÜHENDITE JA VIIDETE LOEND .............................................................................. 3 1. KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 5 1.1. Sissejuhatus ....................................................................................................... 5 1.2. Auditi järeldused ja arvamus ............................................................................. 5 1.3. Edasised sündmused ja kokkuvõte .................................................................... 5 1.4. Auditi leidude kokkuvõte .................................................................................. 7 2. KAASAMISE KONTEKST........................................................................................ 8 2.1. Õiguslik alus ...................................................................................................... 8 2.2. Auditi eesmärgid ............................................................................................... 8 2.3. Auditi ulatus ...................................................................................................... 8 2.4. Metoodika .......................................................................................................... 9 3. LEIUD, ANALÜÜS JA SOOVITUSED .................................................................. 10 I auditeeritav: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ................................................. 10 II auditeeritav: Eesti Raudtee AS .............................................................................. 19 IV auditeeritav: Keskkonnainvesteeringute Keskus .................................................. 24 IA LISA. LEIDUDE KLASSIFIKATSIOON ................................................................... 26 IB LISA. LEIDUDUDE KLASSIFIKATSIOON ............................................................. 27 II LISA. LIIKMESRIIGI VASTUS SOOVITUSELE ...................................................... 28 2 | Lehekülg LÜHENDITE JA VIIDETE LOEND VEK Volitatud eelarvevahendite käsutaja NRO Nõukogu rakendusotsus Ärakuulamismenetlus Auditi lõpparuande koostamise osa, milles antakse koordineerivale asutusele võimalus vastata auditiaruande kavandi leidudele Koordineeriv asutus Rahandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus DG ECFIN Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat Otsus Eesti Vabariigi valitsuse 30. juuni 2022. aasta otsus Amet Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Auditiaruande kavand Auditiaruande kavand sisaldab majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorite esialgseid leide, mis on tehtud enne ärakuulamismenetlust EIS Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus UKM Uurimise kavandamise memorandum EL Euroopa Liit Rahastamisleping Komisjoni ja Eesti Vabariigi vaheline taaste- ja (RL) vastupidavusrahastu rahastamisleping Finantsmäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid Sihtasutus Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus Haigla Põhja-Eesti meditsiinilinnak RA Rakendusasutus ISA Rahvusvaheline auditeerimisstandard KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus MKM Missiooni kavandamise memorandum LIIKMESRIIK Liikmesriik LFK Liidu finantshuvide kaitse RRF Taaste- ja vastupidavusrahastu Taaste-ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta vastupidavusrahastu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja 3 | Lehekülg määrus vastupidavusrahastu RRP Riiklik taaste- ja vastupidavuskava RTIP-portaal RTIP-portaal on üldine e-õppe portaal kõigile Eesti riigiteenistujatele RTK Riigi Tugiteenuste Keskus SFOS Struktuurifondide haldamise teabesüsteem 4 | Lehekülg 1. KOKKUVÕTE 1.1. Sissejuhatus Kooskõlas majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi 2022/23. aasta auditikavaga ning seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 nõuetele vastavuse hindamisega on majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid teinud süsteemiauditi meetmete kohta, mida Eesti taaste- ja vastupidavuskava puhul on rakendatud liidu finantshuvide kaitseks. 1.2. Auditi järeldused ja arvamus Tehtud auditi põhjal ei ole majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitoritele teatavaks saanud midagi, mis paneks neid arvama, et auditi ese ei ole kõigis olulistes aspektides kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõigetega 1 ja 2 ning rahastamislepingu artikliga 11, välja arvatud mõned allpool loetletud leiud:  puudused finantshuvide kaitse pettuste- ja korruptsioonivastastes strateegiates;  puudulik rõhuasetus koolitusprogrammidele ja teabevahetusele. Järgmises tabelis on esitatud auditeeritud põhinõuete tulemused ja üldine auditiarvamus auditeeritud süsteemi kohta (1): KA/AA/RA Üldine PN 1 PN 2 PN 3 PN 4 PN 6 arvamus Ei Suur Ei Suur Suur kohaldata kindlus kohaldata kindlus kindlus Märkusteta Auditiga hinnatakse sisekontrollisüsteemi ülesehitust konkreetsel ajahetkel. Seega ei anna see süsteemiaudit kindlust tulevaste perioodide kohta, pidades silmas selliseid riske nagu tingimuste muutumisest tingitud sisekontrolli nõrgenemine või õiguslike nõuete või menetluste järgimise taseme võimalik halvenemine. 1.3. Edasised sündmused ja kokkuvõte Tuleb märkida, et tulenevalt Eesti valitsuse 30. juuni 2022. aasta otsusest2 (edaspidi „otsus“) kavatsevad Eesti ametiasutused kaks alljärgnevat auditeeritud meedet Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta:  6-2. Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine (1) Täpsemate selgituste saamiseks vt värvitabeli kohta antud selgitusi. (2) Ares(2022)5268424 5 | Lehekülg  5-2. Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini lõigu rajamine Eesti Vabariik kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava läbi vaadata ja esitada seejärel esimese maksetaotluse (eeldatavasti 2023. aasta kevadel). Eesti ametiasutused andsid teada, et nad sooviksid eespool nimetatud meetmed kava läbivaatamisel välja jätta. Oma rakendusotsuse ajakohastamisel määrab nõukogu kindlaks, kas nende meetmetega seotud esimesed eesmärgid, mis on allpool nimetatud, jäävad taaste- ja vastupidavuskava ja esitatava esimese maksetaotluse osaks.  EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine, mille viivad ellu Tallinna Linnavalitsus ja Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus  EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel, mille viib ellu AS Eesti Raudtee. 26. novembril 2022(3) esitasid Eesti ametiasutused auditiaruande kavandi kohta oma märkused. Eelkõige nõustusid Eesti ametiasutused nelja auditileiuga (leiud nr I.2, I.4, II.1 ja IV.1) ning nõustusid osaliselt ülejäänud kolme leiuga (leiud nr I.1, I.3 ja III.1). Lisaks kirjeldasid Eesti ametiasutused mõningaid meetmeid, mis on juba võetud sisekontrollisüsteemi toimimise parandamiseks, ning meetmeid, mida on võetud üksikute leidude kõrvaldamiseks. Kuna eespool nimetatud kaks meedet (meetmed 6–2 ja 5–2) jäetakse suure tõenäosusega Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava eeldatava läbivaatamise tõttu ei esitata maksetaotlustes nende meetmetega seotud tulemusi, ei kontrolli majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid Eesti Vabariigi vastuse analüüsi arvesse võttes auditileide nr I.1, I.2, I.3, I.4, II.1 (märgitud punktis 1.4 esitatud tabelis halliga). (3) Ares(2022)8206877 6 | Lehekülg 1.4. Auditi leidude kokkuvõte Allpool on kokkuvõtlikult esitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskavas liidu finantshuvide kaitseks rakendatud meetmete süsteemiauditi tulemused. Rahastamislepingu Leiu Põhi- / laenulepingu Klassifikatsioon Koordineeriva Probleem nr° nõuded asjakohased (vt I lisa) asutuse vastus artiklid Mittetäielik liidu PN 2, Punktid 2.1 ja 4.2 finantshuvide kaitse I PN 4 I.1 raamistik: puudused Tähtis Osaliselt nõus pettusevastases strateegias Mittetäielik liidu PN 2, Punktid 2.2 ja 4.2 finantshuvide kaitse II PN 4 raamistik: puudub I.2 Väga tähtis Nõus sihipärane riskihindamine ja kohapealne kontroll Koolitusprogrammidele PN 2, Punkt 2.1 I.3 ei pöörata piisavalt PN 4 Tähtis Osaliselt nõus tähelepanu Puudub standardseisse PN 6 Punkt 6.1 kategooriatesse I.4 kuuluvate andmete Soovitatav Nõus ühtlustatud kogumine ja säilitamine (4) Puudub selge ja PN 2 Punkt 2.1 II.1 regulaarne Soovitatav Nõus teabevahetus Mittetäielik liidu PN 2, Punktid 2.1 ja 4.2 finantshuvide kaitse III PN 4 raamistik: III.1 Tähtis Osaliselt nõus pettustevastane poliitika ei ole struktureeritud Puudused töötajate PN 2, Punkt 2.1 IV.1 Soovitatav Nõus teadmistes PN 4 (4) Kuna koordineeriv asutus esitas ärakuulamismenetluse käigus täiendavaid tõendeid ja selgitusi, otsustasid majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid selle leiu tagasi võtta. Selguse ja jälgitavuse huvides jäeti leid nr I.4 koos asjakohase selgitusega auditi lõpparuandesse. 7 | Lehekülg 2. KAASAMISE KONTEKST 2.1. Õiguslik alus Finantsmääruse artikli 74 lõige 6 ja artikli 129 lõige 1 ning rahastamislepingu artikli 11 lõige 4 ja artikli 12 lõige 1 moodustavad õigusliku aluse komisjoni süsteemiauditi tegemiseks liidu finantshuvide kaitseks rakendatud meetmete kohta. Nendes sätetes määratletakse komisjoni volitused ja kohustused seoses Eesti taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega. 2.2. Auditi eesmärgid Süsteemiaudit viidi läbi uurimise kavandamise memorandumi „Liidu finantshuvide kaitseks rakendatud meetmete süsteemiaudit“ raames. Auditi üldeesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et liikmesriikide sisekontrollisüsteemid suudavad ära hoida, avastada ja kõrvaldada huvide konflikti, pettuse, korruptsiooni ja topeltrahastamise juhtumeid. Auditi erieesmärgid on järgmised:  PN 2: kontrollida proportsionaalsete ja tõhusate pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti vältimise meetmete tõhusat rakendamist;  PN 4: kontrollida, kas taaste- ja vastupidavuskava meetmete rakendamise eest vastutavad ametiasutused kontrollivad tõsise rikkumiste (pettus, korruptsioon ja huvide konfliktid) ja topeltrahastamise puudumist, näiteks dokumendikontrollide või kohapealsete kontrollide abil, ning  PN 6: kontrollida, kas on olemas tõhus süsteem, mille abil kogutakse ja säilitatakse andmeid taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lõppsaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate, tegelike tulusaajate ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks võetavate meetmete loendi kohta. 2.3. Auditi ulatus Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi auditiüksuse tegevus keskendus sellele, kuidas Eesti Vabariik rakendab taaste- ja vastupidavuskava rakendamisel liidu finantshuvide kaitse meetmeid. Tehtud audit hõlmas järgmist: (1) asjaomaste dokumentide (käsiraamatud, korrad, kontrollnimekirjad, tõendavad dokumendid, töödokumendid jne) kontrollimine ja läbivaatamine; (2) intervjuud vastutavate töötajatega; (3) läbivaatus; 8 | Lehekülg (4) valitud meetmete valimi suhtes tehtud kontrollkatsed ning (5) vooskeem (protsessi toimimise visuaalne esitus, sündmuste ja andmete süsteemi kaudu liikumise visualiseerimine). Audit on tehtud alljärgnevate auditeeritavate ning vahe-eesmärkide ja sihtide tasandil. Auditeeritav Eesmärgid ja sihid Rahandusministeerium ning Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi „Riigi Tugiteenuste Keskus“) – koordineeriv asutus, auditeerimisasutus KredEx (Eesti Ettevõtluse ja EE-C[D]-I[4-3-.4-3-]-M[68]: Innovatsiooni Sihtasutus) Renoveerimistoetuse projektikonkursside väljakuulutamine AS Eesti Raudtee EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel. Tallinna Sotsiaal- ja EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti Tervishoiuamet ning Põhja- meditsiinilinnaku projekteerimislepingu Eesti meditsiinilinnaku allkirjastamine arendamise sihtasutus Keskkonnaministeeriumi EE-C[B]-I[2-3-.2-3-]-M[28]: allasutus Arendusprogrammi kavandamise ja koostamise Keskkonnainvesteeringute töörühma moodustamine Keskus 2.4. Metoodika Auditeerimine viidi läbi eespool nimetatud uurimise kavandamise memorandumis sätestatud metoodika (sealhulgas standardsed kontroll-lehed) kohaselt. Audit viidi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (nt INTOSAI, IFAC ja IIA poolt välja antud standarditega). 9 | Lehekülg 3. LEIUD, ANALÜÜS JA SOOVITUSED I auditeeritav: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Auditeeritava kirjeldus Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamine (edaspidi „haigla“) on taaste- ja vastupidavuskava suurim meede, (5) mis hõlmab ka täiendavaid riiklikke ja kohalikke vahendeid, mistõttu oli auditis erilist tähelepanu pööratud meetme rakendamise konkreetsetele aspektidele. Valitud eesmärk (6) oli haigla projekteerimise hankemenetlus, mida juhtis kohalik Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi „amet“). Edasisi ehitustöid juhib Põhja-Eesti meditsiinilinnaku arendamise sihtasutus (edaspidi „sihtasutus“). Kuigi ametil on enamasti toimiv sisekontrolli- ja juhtimissüsteem ning esitatud üksikasjad projekteerimise esimese hankemenetluse kohta vastasid peamiselt põhinõuetele 2 ja 4, on uus sihtasutus, (7) mis hakkab ainuisikuliselt vastutama meetme edasise rakendamise eest, siiski alles üsna algelises loomisetapis (8). Kuna valitud meedet haldas esialgu amet ning sihtasutus loodi alles hilisemas etapis haigla ehitusprotsessi edasiseks juhtimiseks, uurisid Euroopa Komisjoni audiitorid eelkõige ameti menetlusi ja poliitikat (kuna amet haldas esimest projekteerimise hankemenetlust). Seetõttu puudutavad alljärgnevad järeldused komisjoni auditini toimunud tegevuste kohta ameti asjakohaseid tegevusi. Leid nr I.1 Probleem: Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse I raamistik: puudused pettusevastases strateegias Põhinõuded:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks Leiu kirjeldus Asjakohaste meetmete võtmine liidu finantshuvide kaitseks on liikmesriigi ja selle rakendusasutuste esmane kohustus. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artikli 22 lõikes 2 ning rahastamislepingus sisalduvates liikmesriikide sisekontrollisüsteemi põhinõuetes on prioriteet pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine. Kuna amet on Tallinna Linnavalitsuse valdkondlik struktuuriüksus, rakendab Tallinna (5) Vastavalt taaste- ja vastupidavuskavale koosneb meede 5 eesmärgist ja 2 sihist, mis viiakse ellu ettenähtud taaste- ja vastupidavusrahastu raamperioodil (6) EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine. (7) Sihtasutus ise alustas ametlikult tegevust 1. juunil 2022, auditi ajaks (toimus samal päeval) ja koosnes ministeeriumide delegeeritud liikmetest, finants-, õigus-, meditsiini- ja tehnikaekspertidest, kuid töötajate arvu ei suurendata tulevikus märkimisväärselt (maksimaalselt umbes 15–20 liiget). (8) Euroopa Komisjoni audiitorite tähelepanu juhiti sellele, et amet ei ole tulevikus kaasatud, vaid kõike haldab sihtasutus. 10 | Lehekülg Linnavalitsus kui kohalik omavalitsus asjaomast poliitikat integreeritult. Ameti suhtes kehtivates sisesuunistes, eeskirjades (9) ja tegevuskavades on sätestatud üksikasjalikud ja terviklikud normid huvide konflikti, korruptsiooni ja topeltrahastamise reguleerimiseks. Siiski võib läbiviidud intervjuude ja olemasolevate dokumentide ülevaatamise põhjal märkida, et amet (ja Tallinna Linnavalitsus tervikuna) pöörab oma tegevuses liiga vähe tähelepanu pettustevastasele võitlusele. Võimalike pettusejuhtumite edukaks ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks peaksid rakendusasutused töötama välja pettuste vastu võitlemise struktureeritud põhimõtted. Sellises poliitikas, mis peaks olema lihtne ja keskendatud, tuleks käsitleda järgmisi teemasid: • pettustevastaste hoiakute väljakujundamise strateegiad; • pettuse tõkestamisega seotud ülesannete jaotus; • pettusekahtluse korral rakendatavad aruandlusmehhanismid; • eri osalejate koostöö. Lisaks selgitasid töötajad auditi ajal, et ameti väiksuse tõttu on asutuse sees peaaegu võimatu kahtlasest tegevusest anonüümselt teada anda ning töötajad pigem loobuksid võimalike rikkumiste korral asutusesisese teavitamise võimalusest või ei valiks seda teed. Tuleb siiski märkida, et töötajatega peetud intervjuudest nähtus ühtlasi, et töötajad on teadlikud võimalusest teavitada võimalikest rikkumistest anonüümselt politseid, kasutades politsei korruptsioonisüütegude veebisaiti (10). Lisaks sellele teatas koordineeriv asutus ärakuulamismenetluse käigus, et Tallinna Linnavalitsusel on vihjeliin (640 4002), mida saab kasutada ka selleks, et edastada korruptsioonikahtluse või muude oluliste rikkumiste korral anonüümselt konfidentsiaalset teavet. Info jõuab vaid linna sisekontrolörini, kes korraldab kõigi vihjete sisulise kontrollimise. Koordineeriv asutus selgitas ka, et konsultatsioone on peetud infotehnoloogialahenduste üle ning direktiivi (EL) 2019/1937 nõuetele vastavate teatamiskanalite loomiseks on koostatud rikkumisest teatamise sise- eeskirjade eelnõu. Selged suunised pettustevastaste meetmete, sealhulgas rikkumisest teatamise funktsiooni kohta aitavad töötajatel paremini mõista oma isiklikku vastutust pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmisel ning kontrollide tähtsust. Soovitus(ed): Ametil soovitatakse: 1) ajakohastada oma pettustevastast poliitikat, mis peaks hõlmama selgelt ja täielikult kõiki elemente, mis on nõutud komisjoni juhiste (pettuseriski hindamise ning tõhusate ja proportsionaalsete pettustevastaste meetmete kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks aastateks 2014–2020)(11) 3. lisas „Pettusevastase poliitikaga seotud näidisvorm“ (12); (9) Nt Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskirja § 13 (vastu võetud 18.5.2011, nr 79) (10) https://www.politsei.ee/et/korruptsioonisueueteod (11) Vt täpsemalt: https://ec.europa.eu/sfc/sites/default/files/sfc- files/guidance_fraud_risk_assessment_et.pdf (12) Vt täpsemalt: 11 | Lehekülg 2) parandada asutusesisese rikkumisest teatamise poliitikat ja luua töötajatele suunised selle kohta, kus ja kuidas nad peaksid teatama pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja kontrolli puuduste kahtlusest, ning jagama selle kohta laialdaselt teavet. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): Ei kohaldata Tähtis Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (osaliselt nõus): Koordineeriv asutus nõustus soovitusega osaliselt. Koordineeriva asutuse märkused: Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas. Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): Lähtuvalt täiendavatest tõenditest ja selgitustest, mille koordineeriv asutus ärakuulamismenetluse käigus esitas, hindasid majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid auditiaruande kavandis esitatud leiu esialgsest vähemoluliseks. Samuti kiidavad majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid heaks sammud, mille amet ja koordineeriv asutus on vastusena auditiaruande kavandi soovitustele juba astunud. Eesti Vabariik kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava läbi vaadata ja esitada seejärel esimese maksetaotluse (eeldatavasti 2023. aasta kevadel). Eesti ametiasutused on andnud teada, et sooviksid läbi vaadatud taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta auditeeritud meetme EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine. Oma rakendusotsuse ajakohastamisel määrab nõukogu kindlaks, kas selle meetmega seotud esimesed eesmärgid jäävad taaste- ja vastupidavuskava ja esimese maksetaotluse osaks. Kuna eespool nimetatud meede jääb suure tõenäosusega Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava muutmise (mis on veel ametlikult kinnitamata) tõttu ei esitata tulevastes maksetaotlustes selle meetme tulemusi ning võttes arvesse Eesti Vabariigi poolt auditile antud vastuse analüüsi, ei kontrolli majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid leidu nr I.1. https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_fraud_risk_assessment_ annex3_et.pdf 12 | Lehekülg Leid nr I.2 Probleem: Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse II raamistik: puudub sihipärane riskihindamine ja kohapealne kontroll Põhinõuded:  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks Leiu kirjeldus Komisjoni audiitorid märkisid, et ametil puudub põhjalik riskihindamine. On olemas üsna üldsõnaline 8-leheküljeline riskihindamise dokument, milles on loetletud võimalikud riskikategooriad (nt tervisekaitse ja töökeskkonna risk, inimressursiga seotud riskid, finantsriskid, regulatiivsed riskid jne) koos lühidalt kirjeldatud leevendusmeetmetega. Konkreetsed riskinäitajad, nende tegelik hindamine ja võimalikud riskiseirealased tegevused puuduvad täielikult. Lisaks käsitletakse riskihindamises üsna üldisi teemasid ning ei keskenduta rikkumistele ja pettustele. Riskihindamise peamine eesmärk on hõlbustada rakendusasutuse enesehindamist konkreetsete pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti stsenaariumide mõju ja tõenäosuse osas. Riskid, mida tuleks hinnata, tuleks tavaliselt kindlaks teha varasemate pettusjuhtumite tundmise kaudu ja kohapealsete kontrollide kaudu kogu projekti rakendamise ajal, samuti üldtunnustatud ja korduvate skeemide kaudu. Lisada tuleks kõik muud hinnatava taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud teadaolevad riskid. Siinkohal tasub mainida, et esitatud dokumentide ja töötajatega läbiviidud vestluste põhjal ei kontrolli amet tavaliselt kohapealsete kontrollide abil meetmete rakendamist. Kohapealsed kontrollid jäetakse maksekontrollide tegemisel RTK-le ja ainult harvadel juhtudel võib RTK otsustada alustada kohapealseid kontrolle enne maksete kinnitamist. Komisjoni audiitorid kiitsid asjaolu, et RTK pakub taaste- ja vastupidavusrahastu rakendusasutustele standardiseeritud riskihindamise vormi (Exceli tabel), mis sisaldab järgmisi põhielemente:  riski tuvastamine ja kirjeldamine;  riskihindamine;  riski maandamine ja seire;  fondid;  spetsiaalne pettuseriskide loetelu koos viitega komisjoni vastavale sõnastusele ning  peamised riskikategooriad. Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ühtne riskihindamine võib aidata kaasa tõhusa pettustevastase strateegia rakendamisele. Lisaks sellele võib amet tervikliku riskihindamise puudumisel jätta kasutamata võimaluse oma sisekontrollisüsteemi ja - menetluste toetamiseks. Sihitud pettuseriski hindamine koos selgelt väljendatud kohustusega võidelda pettuse vastu võib saata võimalikele petturitele selge sõnumi. Soovitus(ed) Ametil soovitatakse: 1) luua keerukamate elementidega igakülgne ja põhjalik riskihindamine või kasutada 13 | Lehekülg RTK koostatud ühtset riskihindamise Exceli tabelit; 2) võtta kasutusele riskihindamise tulemustel põhinevad kohapealsed kontrollid ja rakendada võimalikke saadud kogemusi. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): Ei kohaldata Väga tähtis Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus): Koordineeriv asutus nõustus soovitusega. Koordineeriva asutuse märkused: Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas. Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): Lähtuvalt täiendavatest tõenditest ja selgitustest, mille koordineeriv asutus ärakuulamismenetluse käigus esitas, hindasid majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid auditiaruande kavandis esitatud leiu esialgsest vähemoluliseks. Eesti Vabariik kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava läbi vaadata ja esitada seejärel esimese maksetaotluse (eeldatavasti 2023. aasta kevadel). Eesti ametiasutused on andnud teada, et sooviksid läbi vaadatud taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta auditeeritud meetme EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine. Oma rakendusotsuse ajakohastamisel määrab nõukogu kindlaks, kas selle meetmega seotud esimesed eesmärgid jäävad taaste- ja vastupidavuskava ja esimese maksetaotluse osaks. Kuna eespool nimetatud meede jääb suure tõenäosusega Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava muutmise (mis on veel ametlikult kinnitamata) tõttu ei esitata tulevastes maksetaotlustes selle meetme tulemusi ning võttes arvesse Eesti Vabariigi poolt auditile antud vastuse analüüsi, ei kontrolli majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid leidu nr I.2 suhtes. 14 | Lehekülg Leid nr I.3 Probleem: Koolitusprogrammidele ei pöörata piisavalt tähelepanu Põhinõuded:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks Leiu kirjeldus Kui tugineda dokumentide läbivaatamisele ja intervjuudele auditiväliste töötajatega, võiks amet parandada oma üldist koolitusstrateegiat. Amet ja Tallinna Linnavalitsus ei paku oma töötajatele üksuse spetsiifilistele vajadustele kohandatud väljaõpet. Kuigi töötajatele on kättesaadavad mitmesugused koolitused RTIP portaali (mis on üldine e-õppe portaal kõigile riigi tasandi avalikele teenistujatele) ja YouTube’i üldiste videote kaudu mitmesugustel teemadel (sealhulgas koolitused tõsiste rikkumiste avastamise, ärahoidmise ja vältimise kohta), ei ole nende läbimine alati kohustuslik ning nende läbimata jätmisel ei ole tagajärgi. Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid kiitsid asjaolu, et personaliosakonnal on juurdepääs andmetele töötajate läbitud koolituste kohta; et töötajad saavad teavitusi ja soovitusi olemasolevate koolituste kohta; et töötajad peavad andma tagasisidet ka läbitud koolituste kohta ning tõsiste rikkumistega seotud võimalikke küsimusi saavad töötajad arutada omavahel vähem ametlikul viisil. Ärakuulamismenetluse käigus rõhutas koordineeriv asutus, et Tallinna Linnavalitsus on viimase kolme aasta jooksul korraldanud kohalikele omavalitsustele keskseid koolitusi korruptsioonivastase võitluse ja sisekontrollisüsteemide arendamise kohta ning justiitsministeerium on pakkunud avaliku sektori ametnikele samades küsimustes täiendavaid e-õppekursusi. Uue töötajaga läbi viidud intervjuu ajal ei suutnud too siiski meenutada loetelu koolitustest, mida ta pidi läbima, ja ta ei olnud kindel, millistel väljaõppekursustel ta peaks osalema. Kuna ametil puudub kogemus ELi vahendite haldamisega, oleks kasulik ja vajalik läbimõeldum ja struktureeritum koolitussüsteem, mille konkreetne rõhuasetus oleks järgmisel: a) ELi fondide ja eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastu eripärad ning b) teadlikkuse suurendamine tõsiste rikkumiste ärahoidmise, avastamise ja vältimise tähtsusest. 15 | Lehekülg Soovitus(ed): Ametil soovitatakse: töötada välja asutusesisene koolitusprogramm ning luua võimalusel ELi vahendite haldamise ja sellega seotud riskide alane erikoolitus. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): Ei kohaldata Tähtis Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (osaliselt nõus): Koordineeriv asutus nõustus soovitusega osaliselt. Koordineeriva asutuse märkused: Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas. Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): Lähtuvalt täiendavatest tõenditest ja selgitustest, mille koordineeriv asutus ärakuulamismenetluse käigus esitas, hindasid majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid auditiaruande kavandis esitatud leiu esialgsest vähemoluliseks. Eesti Vabariik kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava läbi vaadata ja esitada seejärel esimese maksetaotluse (eeldatavasti 2023. aasta kevadel). Eesti ametiasutused on andnud teada, et sooviksid läbi vaadatud taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta auditeeritud meetme EE-C[F]-I[6-2-.6-2-]-M[99]: Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekteerimislepingu allkirjastamine. Oma rakendusotsuse ajakohastamisel määrab nõukogu kindlaks, kas selle meetmega seotud esimesed eesmärgid jäävad taaste- ja vastupidavuskava ja esimese maksetaotluse osaks. Kuna eespool nimetatud meede jääb suure tõenäosusega Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava muutmise (mis on veel ametlikult kinnitamata) tõttu ei esitata tulevastes maksetaotlustes selle meetme tulemusi ning võttes arvesse Eesti Vabariigi poolt auditile antud vastuse analüüsi, ei kontrolli majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid leidu nr I.2. 16 | Lehekülg Leid nr I.4 Probleem: puudub standardseisse kategooriatesse kuuluvate andmete ühtlustatud kogumine ja säilitamine Tagasi võetud Põhinõuded:  PN 6: tõhus süsteem, mis tagab kontrolljälje jaoks vajaliku teabe ja dokumentide säilitamise Leiu kirjeldus (kui leid on tagasi võetud, nagu on selgitatud allpool): Vastavalt rahastamislepingu artikli 11 lõike 1 punktile c esitavad liikmesriigid auditi ja kontrolli eesmärgil võrreldava teabe taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise kohta ning koguvad ja tagavad juurdepääsu andmete standardsetele kategooriatele. Vastavalt Eesti taaste- ja vastupidavuskavale kogub ja säilitab rakendusasutuste esitatud andmeid Riigi Tugiteenuste Keskus, kes teeb need kättesaadavaks komisjonile, OLAFile ja Euroopa Kontrollikojale. Lisaks sellele peaks Eestis olema tõhus süsteem, mis tagab kontrolljälje jaoks vajaliku teabe ja dokumentide säilitamise. Riigi Tugiteenuste Keskus koos enamiku taaste- ja vastupidavuskava rakendusasutustega kasutab andmekogumissüsteemi ja andmeotsingu vahendina struktuurifondide haldamise teabesüsteemi (edaspidi „SFOS“) kui keskset ja ühtset andmekogumissüsteemi. Kuna SFOSi, mis täiendab taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärke, kohaldatakse ka muude Euroopa fondide,(13) Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna programmide ning mitmete riiklike eelarvemeetmete rakendamiseks, kujutab see endast rikkalikku ja kõikehõlmavat teabeallikat (14). SFOS on seotud eri riiklike registritega,15 mis võimaldab tõhusat eel-, järel-, rist- ja horisontaalse vastavuse kontrolli äriühingute, tegelike tulusaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate üle, kes on seotud riigihangete, toetuste või muude toetuskavadega. Lisaks on andmekogumissüsteemis jälgitav ka konkreetsete projektidega seotud kontrolljälg (st tulemuslikkus, seotud menetlused ja lõpuleviidud kontrollitegevuse tulemused). SFOSi kasutavad oma rakendustegevuse raames peaaegu kõik auditeeritavad, nimelt EIS, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Raudtee, olgu siis tegemist toetuste eraldamise, riigihangete või järelkontrolliga. Rakendusasutustel on juurdepääs ainult oma projektidele, kuid andmed lõppsaajate kohta muude fondide või toetusmeetmete raames on kättesaadavad kõigile kasutajatele. Auditi toimumise ajal ei kasutanud amet aga ühtset SFOSi, vaid teist süsteemi, mille nimi on Postipoiss. Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitoritele tutvustati Postipoisi süsteemi16, mis on omadustelt tõepoolest väga sarnane SFOSiga (olemasolevate allikate ja kontrollnimekirjade poolest). Oma vastuses auditiaruande kavandile kinnitas koordineeriv asutus, et juhul, kui (13) (Näiteks ESF, ERF, ühtekuuluvusfond, JTF, REACT-EU. (14) SFOS on stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessil põhinev süsteem, millel on üle 570 aktiivse haldusvaldkonna kasutaja ja üle 11 200 avaliku kasutaja. Selles on üle 49 000 projektikirje ja üle 93 000 maksetaotluse. (15) Äriregister, rahvastikuregister, karistusregister, riigihangete register, riigiabi register, Maa-ameti register, Maksu- ja Tolliamet, Ametlikud Teadeanded (Eesti Vabariigi ametlik veebiväljaanne) ning infosüsteem MATS (põllumajandusabi infosüsteem). (16) Veebisaidiga saab tutvuda siin: http://www.ppoiss.ee/. 17 | Lehekülg investeering „Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitus“ oleks jõudnud maksete tegemise etappi, oleks amet sisestanud nõutavad dokumendid SFOSi samamoodi nagu kõigi struktuuritoetuste puhul, mille töötlemiskeskkond on SFOS. Seda selgitust arvesse võttes otsustasid majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid käesoleva leiu tagasi võtta. Soovitus(ed): Ametil soovitatakse kaaluda järgmist: andmete kogumise ja säilitamise süsteemide ühtlustamine. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): Ei kohaldata Soovitatav Vastutav asutus: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus): Koordineeriv asutus nõustus soovitusega. Koordineeriva asutuse märkused: Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas. Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): Kuna koordineeriv asutus esitas ärakuulamismenetluse käigus täiendavaid tõendeid ja selgitusi, otsustasid majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid selle leiu tagasi võtta. 18 | Lehekülg II auditeeritav: Eesti Raudtee AS Leid nr II.1 Probleem: Puudub selge ja regulaarne teabevahetus Põhinõuded:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine Auditeeritava kirjeldus AS Eesti Raudtee (17) on riigile kuuluv ettevõte, mis tegutseb alates 1870. aastast ning vastutab raudteehaldusega seotud ülesannete, raudteetaristu hooldamise ja tõhusa liikluskorralduse eest. Arvestades, et AS Eesti Raudteel on pikaajaline kogemus Euroopa Ühtekuuluvusfondide haldamisel, on tema siseauditi- ja kontrollisüsteem võimeline võimalikke rikkumisi avastama, ära hoidma ja kõrvaldama. Esiteks tõendasid seda eelnevalt ja auditi käigus saadetud dokumendid (nt eetikakoodeks, sisemenetlused, tõsiste rikkumistega seotud põhimõtted ja kord, asutusesisesed riski- ja kontrollisüsteemid ning riigihankemenetlused). Teiseks andsid pettustevastase võitlusega tegelevate töötajate ja juhtkonnaga läbi viidud intervjuud piisava kindluse, et töötajad on eespool nimetatud küsimustega kursis ning on kohustatud järgima Eesti Raudtee eetikakoodeksit ja muid suuniseid (nt nelja silma põhimõte, korrapäraselt ajakohastatavad deklaratsioonid huvide konflikti kohta ja sagedased taustakontrollid). Siiski on avastatud väiksemaid probleeme, mis on loetletud allpool leidudena. Leiu kirjeldus Kooskõlas rahastamislepingu artikli 11 punktidega a ja b kontrollib liikmesriik korrapäraselt, kas eraldatud rahalisi vahendeid on kasutatud nõuetekohaselt kooskõlas kõigi kohaldatavate eeskirjadega ning kas kõiki taaste- ja vastupidavuskava kohaseid meetmeid on nõuetekohaselt rakendatud kooskõlas kõigi kohaldatavate eeskirjadega (eelkõige seoses tõsiste rikkumiste ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega). Lisaks võtab liikmesriik asjakohaseid meetmeid, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada liidu finantshuve kahjustavaid tõsiseid rikkumisi ning võtta õiguslikke meetmeid ebaseaduslikult omastatud vahendite tagasinõudmiseks, sealhulgas seoses mis tahes meetmetega, mis on ette nähtud reformide ja investeerimisprojektide rakendamiseks taaste- ja vastupidavuskava raames. Pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmise ja avastamisega seotud heade tavade näideteks on meetmed, mille puhul auditeeritav on loonud ja edendanud töötajate selget teavitamist, et nad saaksid aru nõutavatest käitumisnormidest ja nende isiklikust vastutusest pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmisel ja avastamisel. Auditi käigus said Euroopa Komisjoni audiitorid kontrollida, et auditeeritaval on olemas pettustevastased põhimõtted, huvide konflikti ärahoidmise ja avastamise meetmed, rakenduskavad ja käsiraamatud. Samal ajal ei võimaldata neile dokumentidele lihtsat juurdepääsu. Dokumente ei ole võimalik leida siseveebis ühest kohast. Siseveebis oli vaja kasutada otsingufunktsiooni, et leida näiteks huvide konflikti vältimise kord või (17) Auditeeritava rakendatud seotud meede: EE-C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba-Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel. 19 | Lehekülg pettustevastane poliitika ja rikkumistest teatamise kord. See võib takistada töötajate teadlikkust strateegiate ja poliitikate regulaarsest ajakohastamisest ning arusaamist sellest, kus ja kuidas nad peaksid teatama pettuse või kontrolli puuduste kahtlusest. Lisaks ei olnud pistelise vestluse käigus kahe pettustevastase võitlusega mitteseotud töötajaga (üks uus töötaja ja üks tehniline projektijuht) piisavalt ilmne, et töötajad on tutvunud pettustevastase võitluse, korruptsioonivastase poliitika ja huvide konflikti vältimise korraga. Samuti ei olnud selgelt tuvastatav ka tugev „eetiline sisekliima“, nagu eeldati auditeeritava esitatud teatise põhjal (kuigi tehniline ekspert rääkis, et ausus on organisatsiooni üks põhiväärtusi). Lisaks sellele hõlmavad auditeeritava kõrgema juhtkonna koosolekute protokollid ja protokollid, mis on saadud auditi käigus, vaid vähesel määral pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti teemasid. Selgitati, et neid teemasid arutatakse koosolekutel vastavalt vajadusele. Selge ja korrapärase välis- ja sisekommunikatsioonistrateegia puudumine võib viia selleni, et puudub teadlikkus sellest, kui oluline on vältida pettust, korruptsiooni ja huvide konflikti. Iga tasandi korrapärane teabevahetus ja selged sõnumid pettusejuhtumite korral ette nähtud karistuste kohta võivad olla hoiatava toimega. Soovitus(ed) 1) Huvide konflikti ja pettustevastast poliitikat käsitlevad dokumendid tuleks teha siseveebis kergesti kättesaadavaks. 2) Tippjuhtkonnapoolset teabevahetust võiks parandada. Soovitatakse regulaarseid meeldetuletusi töötajate koosolekutel, siseveebis või e-posti teel ka pettustevastase võitlusega mitteseotud töötajatele. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): Ei kohaldata Soovitatav Vastutav asutus: Eesti Raudtee AS Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus / osaliselt nõus / tagasi lükatud): Koordineeriv asutus nõustus soovitusega. Koordineeriva asutuse märkused: Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas. Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): Eesti Vabariik kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava läbi vaadata ja esitada seejärel esimese maksetaotluse (eeldatavasti 2023. aasta kevadel). Eesti ametiasutused on andnud teada, et sooviksid läbi vaadatud taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta meetme EE- C[E]-I[5-2-.5-2-]-M[84]: Raudtee ehituslepingu sõlmimine raudtee ehitamiseks Turba- 20 | Lehekülg Ellamaa ja Ellamaa-Risti lõikudel. Oma rakendusotsuse ajakohastamisel määrab nõukogu kindlaks, kas selle meetmega seotud esimesed eesmärgid jäävad taaste- ja vastupidavuskava ja esimese maksetaotluse osaks. Kuna eespool nimetatud meede jääb suure tõenäosusega Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava muutmise (mis on veel ametlikult kinnitamata) tõttu ei esitata tulevase maksetaotluse osana sellele meetmele vastavaid tulemusi ning võttes arvesse Eesti Vabariigi poolt auditile antud vastuse analüüsi, ei kontrolli majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid leidu nr II.1. 21 | Lehekülg III auditeeritav: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endine KredEx) Leid nr III.1 Probleem: Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse III raamistik: pettustevastane poliitika ei ole struktureeritud Põhinõuded:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks Auditeeritava kirjeldus KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, EIS) ühinesid 2022. aasta alguses. Ühinemisprotsessi ja veel käimasoleva üleminekuperioodi tõttu ei olnud mõned ametlikud sisekontrollimenetlused ja riskimaandamispoliitika raamistik auditi ajaks veel lõplikult välja töötatud. Siiski tasub märkida, et endisel KredExil oli üle 10-aastane kogemus ELi vahendite haldamisel, mistõttu selle sisemine struktuur, andmesüsteem (18) ja olemasolevate töötajate kogemused võivad tagada eespool nimetatud kahe põhinõude täitmise. Sellest hoolimata aitavad järgmised soovitused auditeeritava kontrollisüsteeme veelgi parandada ja tugevdada. Leiu kirjeldus Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid märkisid, et kuigi EISil (19) on mitmetes sisesuunistes ja protsesside kirjeldustes pettustevastase poliitika elemente, on see poliitika üsna struktureerimata ning täheldada võib teatavat ebaselgust. EISi töötajatega tehtud intervjuude põhjal olid töötajad enamasti teadlikud kohaldatavast korrast ja asutuse vastutavatest osalejatest, kuid siiski esines mõningat ebaselgust (nt vastuseks majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorite küsimustele kohaldatava korra kohta viitasid intervjueeritavad sageli KredExi varasemale praktikale, kuid ei olnud kindlad, kuidas täpselt hakatakse seda ellu viima vastloodud rakendusasutuse menetluste raames). Ebaselgus võib olla tingitud ka asjaolust, et kui mõned uutele töötajatele mõeldud mitteametlikud koolitused välja arvata, puudus auditi ajaks asutuse tasandi terviklik koolitussüsteem; see oli olemas ainult kõrgemal kesktasandil, ning seda korraldas Riigi Tugiteenuste Keskus, riigikontroll või seda pakuti RTIPi veebilehe kaudu. Lisaks peaks auditeeritav kaaluma tõsise rikkumiste kahtluse või kinnitatud juhtumite korrapärase läbivaatamise ametliku protsessi rakendamist, et parandada olemasolevaid ärahoidmis-, avastamis- ja kõrvaldamisprotsesse. See peaks aitama lahendada ka võimalikke tuvastatud kontrollialaseid puuduseid. Iga juhtumi kohta peaks toimuma vähemalt üks selline läbivaatamine ja analüüs ning analüüs ning tehtud järeldused ja (18) KredEx kasutab samuti SFOSi andmete kogumiseks, säilitamiseks ja kontrollimiseks. (19) Auditeeritava rakendatud seotud meede: EE-C[D]-I[4-3-.4-3-]-M[68]: Renoveerimistoetuse projektikonkursside väljakuulutamine. 22 | Lehekülg parandused tuleks dokumenteerida ja edastada asjaomastele kolleegidele. Soovitus(ed): Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel soovitatakse: parandada oma poliitika ja tegevuskavade struktuuri ning tagada nende laialdane kandepind organisatsioonis, kasutades intraneti võimalusi ning luues tõhusa ja struktureeritud koolitussüsteemi ja/või tagades iga töötaja korrapärase teavitamise. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): 4 kuud Tähtis Vastutav asutus: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (osaliselt nõus): Koordineeriv asutus nõustus soovitusega osaliselt. Koordineeriva asutuse märkused: Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas. Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): Kuna koordineeriv asutus esitas ärakuulamismenetluse käigus täiendavaid tõendeid ja selgitusi, jätsid majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid osa sellest leiust kõrvale ja hindasid leiu vähemoluliseks. 23 | Lehekülg IV auditeeritav: Keskkonnainvesteeringute Keskus Auditeeritava kirjeldus Keskkonnainvesteeringute keskusel (edaspidi „KIK“) on muljetavaldav 21-aastane kogemus fondide haldamisel, üksusel on kindel ja tõhus sisekontrolli- ja juhtimissüsteem. Lisaks auditi eel ja selle ajal esitatud dokumentidele ja menetlustele sai mitmetest auditi/riskihindamise ja juhtkonna töötajatega ning auditiväliste töötajatega läbi viidud intervjuudest selgelt kinnitust, et töötajad on üldiselt pädevad ja et olemasolevad riskimaandamismeetmed on hästi välja töötatud ja on osutunud tõhusaks. Leid nr IV.1 Probleem: puudused töötajate teadmistes Põhinõuded:  PN 2: proportsionaalsete pettustevastaste meetmete, korruptsioonivastaste meetmete ja huvide konflikti tõhusa vältimise meetmete tõhus rakendamine  PN 4: asjakohased meetmed, sealhulgas menetlused eesmärkide ja sihtide saavutamise kontrollimiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise horisontaalsete põhimõtete järgimise kontrollimiseks Leiu kirjeldus Euroopa Komisjoni audiitorid täheldasid KIKi auditi käigus21 järgmist vähetähtsat koolitussüsteemiga seotud probleemi. Kuigi KIKi töötajatele on olemas hästi toimiv ja terviklik koolitusprogramm, näitas auditivälise töötajaga läbiviidud intervjuu, et intervjueeritav ei olnud teadlik kõigist oma koolitusvõimalustest KIKi asutusesiseses koolitusportaalis. Seetõttu võiksid teadlikkuse suurendamise meetmed, nagu e-posti meeldetuletused või muu pakutavate koolituste alane teabevahetus, parandada olemasoleva kursuste kataloogi nähtavust. Lisaks sellele, võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu eripära, võiks taaste- ja vastupidavusrahastu programmi eripärade integreerimine koolituskavasse veelgi suurendada KIKi asutusesisese koolitussüsteemi tõhusust. Soovitus(ed) Ametil soovitatakse: 1) integreerida koolituskavasse taaste- ja vastupidavusrahastu programmi eripärad, võrreldes ühtekuuluvusprogrammide juhtimisega. 2) Kaaluda edasisi teadlikkuse suurendamise meetmeid ja tõhustada teadmiste jagamist organisatsioonis. Rakendamise tähtaeg: Klassifikatsioon (vt I lisa): 4 kuud Soovitatav Vastutav asutus: Keskkonnainvesteeringute Keskus 24 | Lehekülg Koordineeriva asutuse vastus soovitusele (nõus): Koordineeriv asutus nõustus leiuga. Koordineeriva asutuse märkused: Vt koordineeriva asutuse täielikku vastust asjakohase leiu numbri all II lisas. Audiitorite täiendavad märkused (vajaduse korral): Samuti tervitavad majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi audiitorid samme, mida amet ja koordineeriv asutus on vastusena auditiaruande kavandi soovitustele juba astunud. 25 | Lehekülg IA LISA. LEIDUDE KLASSIFIKATSIOON Kriitilise tähtsusega: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada põhikontrollides oluline puudus, mis seab kahtluse alla kogu auditeeritava sisekontrollisüsteemi või selle osa usaldusväärsuse liidu finantshuvide kaitsmisel ning mille tulemuseks on või võib olla eeskirjade ulatuslik rikkumine. On olemas väga suur oht, et liidu finantshuvid ei ole seoses auditeeritava poolt rakendatud taaste- ja vastupidavusrahastu meetmetega kaitstud. Kui ohtu ei kõrvaldata ja sõltuvalt mõjust vahendite üldisele rakendamisele, võivad sellised puudused kujutada endast rahastamislepingu rasket rikkumist, mis nõuab rahastamislepingu artiklite 3 ja 19 kohast finantskorrektsiooni. Väga tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada põhikontrollides oluline puudus, mis mõjutab auditeeritava sisekontrollisüsteemide märkimisväärse osa usaldusväärsust liidu finantshuvide kaitsmisel ning mille tulemuseks on või võib olla eeskirjade rikkumine. On olemas suur oht, et liidu finantshuvid ei ole seoses auditeeritava poolt rakendatud taaste- ja vastupidavusrahastu meetmetega kaitstud. Kui ohtu ei kõrvaldata ja sõltuvalt mõjust vahendite üldisele rakendamisele, võivad sellised puudused kujutada endast rahastamislepingu rasket rikkumist, mis nõuab rahastamislepingu artiklite 3 ja 19 kohast finantskorrektsiooni. Tähtis: parandusmeetmed on vajalikud selleks, et kõrvaldada sisekontrollisüsteemi nõrkus või puudused, mis võivad viia eeskirjade rikkumisteni. Parem kontroll aitaks kaasa taaste- ja vastupidavuskava rakendamisele ja/või võimaldaks liidu finantshuvide kaitsmise meetmete suuremat tulemuslikkust ja/või tõhusust seoses meetmetega, mille auditeeritav ellu viib. Soovitatav: vähetähtis probleem, mille parandamine toetaks liidu finantshuvide kaitse meetmete tulemuslikkust, tõhusust ja usaldusväärsust. 26 | Lehekülg IB LISA. LEIDUDUDE KLASSIFIKATSIOON Audiitorid kasutavad oma järeldustes järgmisi kindlusklasse.  Suur kindlus – puudusi ei leitud või leiti ainult väiksemaid puudusi. Kõnealustel puudustel ei ole või on väike mõju hinnatud põhinõuete/ametiasutuste toimimisele.  Keskmine kindlus – leiti mõningaid puudusi. Kõnealustel puudustel on mõningane mõju hinnatud põhinõuete/ametiasutuste toimimisele. On antud soovitused, mida auditeeritud asutus peab rakendama.  Väike kindlus – leiti suuri puudusi, mille tõttu võib rakendamisel esineda eeskirjade rikkumisi, mis võivad mõjutada / mõjutavad eesmärkide ja sihtide saavutamist ja/või liidu finantshuvide kaitset. Mõju põhinõuete/ametiasutuste tõhusale toimimisele on märkimisväärne. Üldhinnangus võib kasutada järgmisi kriteeriume:  Märkusteta (suur kindlus) – piisav kindlus, et auditeeritava süsteemid toimivad tõhusalt ja võimaldavad liidu finantshuvide kaitset ja/või usaldusväärsete ja täpsete andmete kogumist, säilitamist, kontrollimist ja sertifitseerimist eesmärkide ja sihtide saavutamise kohta.  Märkustega (keskmine kindlus) – piisav kindlus, välja arvatud mõne aspekti puhul, et auditeeritava süsteemid toimivad tõhusalt ja võimaldavad liidu finantshuvide kaitset ja/või usaldusväärsete ja täpsete andmete kogumist, säilitamist, kontrollimist ja sertifitseerimist eesmärkide ja sihtide saavutamise kohta.  Ebasoovitav (vähene kindlus) – ei ole kindlust, et auditeeritava süsteemid toimivad tõhusalt ja võimaldavad liidu finantshuvide kaitset ja/või usaldusväärsete ja täpsete andmete kogumist, säilitamist, kontrollimist ja sertifitseerimist eesmärkide ja sihtide saavutamise kohta. 27 | Lehekülg II LISA. LIIKMESRIIGI VASTUS SOOVITUSELE Leid nr I.1 Probleem: Mittetäielik liidu finantshuvide kaitse I raamistik: puudused pettusevastases strateegias Auditi soovitused Ametil soovitatakse: auditeeritavale 1) kehtestada pettustevastane poliitika, mis hõlmab selgelt ja täielikult kõiki elemente, mis on nõutud komisjoni juhiste (pettuseriski hindamise11 ning tõhusate ja proportsionaalsete pettustevastaste meetmete kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks aastateks 2014–2020) 123. lisas „Pettusevastase poliitikaga seotud näidisvorm“; 2) luua asutusesisene rikkumisest teataja funktsioon ja luua töötajatele suunised selle kohta, kus ja kuidas nad peaksid teatama pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti või kontrolli puuduste kahtlusest. Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: nõustume soovitusega osaliselt. Kuna Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil, et investeering „Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamine“ võetakse Taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava muutmise tulemusena ei esitata maksetaotluste koosseisus ka vastavaid tulemusi, siis koordineeriv asutus soovituste täitmist Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis (edaspidi amet) ei kontrolli. Vabariigi Valitsuse 30.06.2022 istungi protokoll on eelnevalt audiitoritele edastatud. Ühtlasi palume audiitoritel kaaluda ettepanekut võtta seetõttu auditeeritavaga seotud tähelepanekud auditi lõpparuandest välja. Koordineeriva asutuse märkused: Tähelepanek: „/…/ puudub siiski ameti eripäradele kohandatud ametlik pettustevastane strateegia ja/või poliitika.“ Nõustume väitega osaliselt, kuna Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on üks Tallinna linna valdkondlikest struktuuriüksustest ning Tallinna linn kui kohaliku omavalitsuse üksus rakendab vastavaid poliitikaid integreeritult. Samas leiame, et kohaliku omavalitsuse üleste poliitikate ja kordade rakendamine võiks dokumentatsioonis olla selgemini välja toodud ning ametnikele ja töötajatele arusaadavam. Vastuseks auditi raportis toodule selgitame, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi STA) on üks Tallinna linna valdkondlikest struktuuriüksustest. Eesti õiguse kohaselt on avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks Tallinna linn kohaliku omavalitsuse üksusena. Sellisena ei saa STA sisekontrollisüsteeme vaadelda isoleeritult, kuna ka praktikas rakendatakse vastavaid meetmeid linnaorganisatsiooni üleselt. STA lähtub oma tegevuses Rahandusministeeriumi (20) koostatud avaliku teenistuse eetika põhimõtetest, mis on strateegia tasand, sisaldades ametniku eetikakoodeksit (21), samuti lähtub amet muudest ametnikueetika nõukogu suunistest, mille töökorralduse alused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega (22). Eestis rakendatakse ametniku (20) Rahandusministeeriumi ülesandeks on koordineerida avaliku teenistuse eetika ühtsete põhimõtete väljatöötamist ning levitamist. (21) Ametniku eetikakoodeks https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/avalik-teenistus/eetika (22) Ametnikueetika nõukogu töökorralduse alused, Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määrus nr 111 28 | Lehekülg eetikakoodeksit ning viiakse süstemaatiliselt ellu pettuste- ja korruptsiooni ennetamisega seotud tegevusi (23). Tallinna linn, sh allasutused, rakendab ametniku eestikakoodeksit ning on vajadusel palunud ametnikueetika nõukogult selgitusi4 . Tallinna linna sisekontrollisüsteemi on lõimitud mitmesugused pettusi, korruptsiooni ja muid riske ennetavad, avastavad ja parandavad meetmed, mille kujundamisel on lähtutud nii spetsiifiliselt kohalikele omavalitsustele mõeldud sisekontrollisüsteemi juhisest (Rahandusministeeriumi tellimusel koostanud audiitorbüroo KPMG – leitav sealt) kui ka teistest Rahandusministeeriumi poolt või tellimusel koostatud asjakohastest juhistest (leitavad sellelt lehelt). Muuhulgas kohaldatakse läbivalt kõigis protsessides nii kohustuste lahusust ja nelja silma printsiipi; limiite ja juurdepääsupiiranguid; kooskõlastamist ja kinnitamist; teenistujate pidevat koolitamist; jooksvat aruandlust; tegevuste logimist; pistelisi kontrolle, ülevaatusi ja auditeid; kohaldatakse tulemusmõõdikuid, tagasisidestamist ja analüüse; olulisemate tegevuste kohta on koostatud talituspidevuse ja taasteplaanid jne. Konkreetsemalt korruptsiooni ja pettuse osas lähtub Tallinna linn kehtivast korruptsioonivastasest seadusest. Korruptsioonivastase seaduse rakendamiseks annab riik juhiseid. Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja teiste partnerite koostöös valmis 2018. aastal juhend „Sisekontroll ja korruptsiooni ennetamine kohalikus omavalitsuses“. Juhendi eesmärgiks on anda kohalikele omavalitsustele juhiseid sisekontrollisüsteemi üldiste põhimõtete kujundamiseks, et ennetada korruptsiooniriski. Juhend on edastatud järgimiseks ning seda rakendavad kõik linna ametiasutused, sh STA. Tallinna linnas korraldatakse korruptsiooniennetust tsentraalselt, mille üks selge eesmärk on ka pettuste riski maandamine ning rikkumiste ärahoidmine. Korruptsiooniennetust linna organisatsioonis koordineerib ja nõustab Tallinna Linnakantselei linna sisekontrolöri teenistus. Korruptsiooni ennetamise eest avalikku ülesannet täitva asutuse haldusalas vastutab asutuse juht, sh, et oleksid koostatud ja töötajatele teatavaks tehtud korruptsiooniennetuse alased sisedokumendid. Korruptsiooniennetuse seisukohalt kõige olulisem dokument kohaliku omavalitsuse tasandil on korruptsioonivastase seaduse elluviimiseks Tallinna Linnavolikogu poolt kehtestatud määrus „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“. Määrus näeb ette linna ametiasutuste ülesanded korruptsiooni ennetamisel ja nende täitmise kohta iga-aastaste ülevaadete esitamise linna sisekontrolörile, samuti korruptsioonijuhtumist teavitamise kohustuse ning linnavolikogu ja - valitsuse liikmete ja avalikku ülesannet täitvate asutuste juhtide huvide deklareerimise kohustuse. Korruptsiooniennetuse edasiseks tõhustamiseks on sisekontrolöri teenistus välja töötanud uue määruse eelnõu „Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord“. Selle kohaselt on määrust lisaks ametiasutusele kohustatud järgima ka hallatav asutus ning linna ainuosalusega äriühing ja sihtasutus. Määruses antakse avalikku ülesannet täitvale asutusele täiendavaid korruptsiooni ennetamise alaseid ülesandeid, sealhulgas kohustus hinnata korruptsiooniriske, töötada välja meetmed ja kehtestada sisemised regulatsioonid, tagada järjepidev korruptsiooni vältimise koolitus jms. Nähakse ette lisameetmed toimingupiirangutest kinnipidamise tagamiseks, sh antakse juhiseid, kuidas toimida ja keda teavitada toimingupiirangu olukorras. Eelnõu on saadetud kõigile linna asutustele ja äriühingutele ning sihtasutustele eelnevaks tutvumiseks ning kavandatud esitada linnavolikogule kehtestamiseks 2022. aastal. (23) https://www.fin.ee/media/1172/download 29 | Lehekülg 2019. aastal koostati Advokaadibüroo Sorainen AS ja Tallinna linna korruptsioonivastase strateegia väljatöötamise töörühma koostöös strateegia raport „Ettepanekud Tallinna linna korruptsioonivastaste meetmete täiendamiseks ja elluviimiseks“, mis puudutab mh STA tegevusvaldkonda. Tegemist on linna organisatsiooni tegevusvaldkondadega seotud riskide hindamise ja nende põhjal esitatud praktiliste ettepanekute ning soovituste dokumendiga, millel on konkreetne korruptsioonivastaste meetmete elluviimise rakenduskava aastateks 2019-24. Selle tegevuskava täitmisekstoimub iga-aastane aruandlus (24). Täiendavalt on korruptsioonivastase strateegia rakendamist kontrollinud linnavolikogu revisjonikomisjon (25), kes on ka sel aastal võtnud ette korruptsiooniennetuslike meetmete rakendamise kontrolli (26). Korruptsioonivastasest seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks on linna avalikku ülesannet täitvad asutused käskkirjaga määranud korruptsiooniennetuse meetmete rakendamise eest vastutavad isikud, ametikohad, millel on ametiseisund, ning kehtestanud sisemise korruptsiooni ennetamise juhendi. Juhendi mõte on selgitada ametiisikutele korruptsioonivastast seadust, lisades asutuse spetsiifikast tulenevad elulised näited. Ametiisiku staatusest ja sellega kaasnevatest piirangutest ja kohustustest teavitatakse isikut kirjalikult vähemalt 1 kord aastas. Toimingupiirangutest kinnipidamise tagamiseks kontrollib avalikku ülesannet täitev asutus vähemalt üks kord aastas ametiisiku seotust äriühingutega äriregistri avalikust andmebaasist. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tasandil on juhataja käskkirjaga kinnitatud korruptsiooni ennetamise juhend ja määratud ametiisikud korruptsioonivastase seaduse mõistes. Mõlemad dokumendid on ametiisikutele teatavaks tehtud ja audiitoritele varasemalt kättesaadavaks tehtud. Linna sisekontrolöri teenistus on kaardistanud 2020. aastal linna ametiasutuste, 2021. aastal äriühingute ja sihtasutuste ning 2022. aastal hallatavate asutuste korruptsiooni ennetamise meetmed, tutvudes sellekohaste dokumentidega ning andes korruptsiooni ennetamise eest vastutavatele isikutele juhiseid ja soovitusi. Linna hankelepingutesse on lisatud korruptsiooni ennetamise sätted. Riigihangete ja ostumenetlustega tegelevate ametiisikute huvide konflikti vältimise korraldus on muudetud oluliselt tõhusamaks: välja töötatud on huvide konflikti vältimise deklaratsioonide vormid ja esitamise kord. Korruptsioonijuhtumi kahtluse korral teeb linna sisekontrolöri teenistus kiireloomulist järelevalvet ning vajadusel esitab korruptsioonisüüteo teate ja vastavad materjalid politseile menetlemiseks. Võimalike rikkumiste teavitamiseks on linn sisse viinud anonüümse teavituskanali, mille kaudu on võimalik anonüümselt informeerida võimalikest rikkumistest. Teavituskanalit haldab linna sisekontrolöri teenistus. Riigihangete nõuetekohaseks korraldamiseks, mille üks eesmärkidest on tagada riigihangete põhimõtete järgimine ja hoida ära võimalikke riigihankealaseid pettuseid, on Tallinna Linnavalitsus 04. oktoobril 2017 kehtestanud Tallinna hankekorra, mis on täitmiseks kohustuslik kõikidele linna asutustele. Pettustega võitlemise üheks osaks on järelevalvekorraldus asutuste tegevuse üle. Tuleb rõhutada, et linna asutuste tegevuse üle teostab järelevalvet linna sisekontrolöri teenistus, kes teostab järelevalvet kontrollide tööplaani alusel. Vastavalt kohaliku omavalitsuse (24) https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2019/Tallinna-korruptsioonivastase-strateegia-raport (25) https://teele.tallinn.ee/documents/115823/view#preview (26) https://teele.tallinn.ee/documents/116115/view#preview 30 | Lehekülg korralduse seaduse § 48 lg 3 punktidele 1-3 kontrollib revisjonikomisjon linnavalitsuse, ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust. Tähelepanek: „Erinevalt teistest liikmesriikidest ei ole Eestis ka üldist riigiametnike käitumisjuhendit/eetikakoodeksit, mis annaks sellise raamistiku“. Selle väitega koordineeriv asutus ei nõustu. Eestis rakendatakse eelmises lõigus viidatud Ametniku eetikakoodeksit, mis audiitoritele auditeeritavate ja ka RTK poolt ka auditimissiooni ajal kättesaadavaks tehti. Eetikakoodeks laieneb vastavalt Avaliku teenistuse seaduse (27) § 7-le nii riigi kui kohaliku omavalitsuse ametnikele ja töötajatele. Samuti on Eetikakoodeksi oma juhtimis- ja kontrollsüsteemidesse üle võtnud mitmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Lisaks sellele on Vabariigi Valitsus 11.02.2021 heaks kiitnud korruptsioonivastase tegevuskava aastateks 2021-2025 (28), mille täitmist seiratakse iga-aastaselt (29). Tähelepanekud: „Ametil puudub asutusesisest rikkumisest teataja funktsioon“ ning „/…/ ameti väiksuse tõttu on asutusesisene anonüümselt kahtlasest tegevusest teavitamine peaaegu võimatu ning et töötajad pigem keelduksid asutusesisesest teavitamise võimalusest võimalike rikkumiste kohta või ei valiks seda.“ Nõustume väidetega osaliselt - pettustest raporteerimise osa (whistleblowing) saab STA- siseselt täiendada. Määruse „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“ § 2 kohaselt on ametiisik kohustatud viivitamata teavitama asutuse juhti või linna sisekontrolöri talle teatavaks saanud KVS § 3 lõikes 1 sätestatud keelu rikkumisest või muust korruptsioonijuhtumist. Tallinna linn on koordineerivale asutusele täiendavalt teada andnud, et linna sisekontrolöri teenistuses on olemas vihjetelefoni (640 4002), kuhu saab jätta anonüümselt või ka konfidentsiaalselt infot, kui on kahtlusi seoses korruptsiooni vm oluliste rikkumistega. Info jõuab vaid linna sisekontrolörini, kes korraldab kõigi vihjete sisulise kontrollimise. Sisekontrolöri vihjetelefon on töötanud aastaid ning kõiki linna asutusi, äriühinguid ja sihtasutusi on sellest regulaarselt informeeritud. Tallinna linn on teinud ka põhjalikud ettevalmistused (sh kavandatud eelarvevahendid) käivitamaks direktiivile (EL) 2019/1937 vastavad teavitamiskanalid, et hakata rikkumisest teavitaja kaitse seaduse vastuvõtmisel seda võimalikult kiiresti ja tõhusalt linna organisatsioonis rakendama. Läbi räägitud on infotehnoloogiliste lahenduste osas ja ette valmistatud rikkumisest teavitamise sise-eeskirja projekt. Kuna siseriiklik seaduseelnõu on alles menetluses (30), siis on ettevalmistuste tegemisel lähtutud direktiivist. Tallinna linn on teinud ettepaneku seaduseelnõu muutmiseks, et linnal oleks võimalik kehtestada organisatsiooniülene ühtne sisemine teavituskanal, mis oleks teavitajale usaldusväärne ja võimaldaks paremini tagada teavituste professionaalse menetlemise ja teavitaja konfidentsiaalsuse. (27) https://www.riigiteataja.ee/akt/104062022008?leiaKehtiv (28)https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/korruptsioonivastane _tegevuskava_ 16.02.pdf (29)https://www.korruptsioon.ee/sites/www.korruptsioon.ee/files/elfinder/dokumendid/veebi_korru_tegevus kava_tegevused _20202021._xlsx.xlsx (30) https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/be649d11-1eb9-40c2-820b- 14391f119fac/Rikkumisest%20teavitaja%20kaitse%20seadu 31 | Lehekülg Leid nr I.2 Probleem: mittetäielik liidu finantshuvide kaitse raamistik: puudub sihipärane riskihindamine ja kohapealne kontroll Ametil soovitatakse: Auditi soovitused auditeeritavale 1) luua keerukamate elementidega igakülgne ja põhjalik riskihindamine või kasutada RTK koostatud ühtset riskihindamise Exceli tabelit; 2) võtta kasutusele riskihindamise tulemustel põhinevad kohapealsed kontrollid ja rakendada võimalikke saadud kogemusi. Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: nõustume soovitusega. Kuna Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil, et investeering „Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamine“ võetakse Taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava muutmise tulemusena ei esitata maksetaotluste koosseisus ka vastavaid tulemusi, siis koordineeriv asutus soovituste täitmist Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis ei kontrolli. Ühtlasi palume audiitoritel kaaluda ettepanekut võtta seetõttu auditeeritavaga seotud tähelepanekud auditi lõpparuandest välja. Koordineeriva asutuse märkused: Tähelepanek: „/…/ ametil puudub põhjalik riskihindamine…, ei keskenduta rikkumistele ja pettustele“. Nõustume tähelepanekuga, kuid toome välja ka ameti selgituse, et lisaks riskide hindamise juhises loetletud riskidele on võimalik hinnata ka muid riske (mh pettuse, huvide konflikti ja korruptsiooni riskid). Samas toetame soovitust, et pettuse, huvide konflikti ja korruptsiooni riskid peavad nende olulisuse tõttu olema siiski juhises eraldi käsitletud. Leid nr I.3 Probleem: koolitusprogrammidele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Ametil soovitatakse: töötada välja asutusesisene koolitusprogramm Auditi soovitused ning luua võimalusel ELi vahendite haldamise ja sellega seotud auditeeritavale riskide alane erikoolitus Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: nõustume soovitusega osaliselt. Kaaluda võiks spetsiifilist STA eripärasid arvestavat koolitusprogrammi loomist, vajadusel on võimalik selle loomisesse kaasata koordineeriv asutus. Kuna Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil, et investeering „Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamine“ võetakse Taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava muutmise tulemusena ei esitata maksetaotluste koosseisus ka vastavaid tulemusi, siis koordineeriv asutus soovituste täitmist Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis ei kontrolli. Ühtlasi palume audiitoritel kaaluda ettepanekut võtta seetõttu auditeeritavaga seotud tähelepanekud auditi lõpparuandest välja. Koordineeriva asutuse märkused: Tallinna linn on täiendavalt teada andnud viimase kolme aasta suurematest ametiisikute korruptsioonialase teadlikkuse suurendamiseks toimunud koolitustest ning muudest rakendatavatest meetmetest: 32 | Lehekülg  2020. aastal toimus kaks keskset korruptsioonivastase seaduse rakendamise koolitust,  2021. aastal viidi läbi keskne korruptsiooni ennetamise alane veebikoolitus,  2022. aastal toimus veebikoolitus teemal „KOV sisekontrollisüsteemi kujundamine“. Täiendavalt on Justiitsministeeriumi e-õppe kursus „Korruptsiooni ja huvide konflikti vältimine avalikus sektoris“ edastatud kõigile linna organisatsiooni ametiisikutele. Samuti on vastavad teemad lõimitud kõigisse linnaorganisatsioonis korraldatavatesse juhtimiskoolitustesse. Avalikku ülesannet täitev asutus (sh STA) on kohustatud tutvustama ametnikule või töötajale, kes asub tööle ameti- või töökohale, millega kaasneb ametiseisund, kohe korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid nõudeid ja korruptsiooni ennetamise juhendit. Tallinna linn tagab ametiisikule korruptsiooni ennetamise alane koolitus vähemalt üks kord aastas. Leid nr I.4 Probleem: puudub standardseisse kategooriatesse kuuluvate andmete ühtlustatud kogumine ja säilitamine. Ametil soovitatakse kaaluda järgmist: andmete kogumise ja Auditi soovitused säilitamise süsteemide ühtlustamine. auditeeritavale Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: nõustume soovitusega, kuid seda ei ole käesoleval juhul enam asjakohane täita. Kuna Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil, et investeering „Põhja-Eesti meditsiinilinnaku ehitamine“ võetakse Taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava muutmise tulemusena ei esitata maksetaotluste koosseisus ka vastavaid tulemusi, siis koordineeriv asutus vaates ei ole soovituste täitmine Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametis enam asjakohane. Ühtlasi palume audiitoritel kaaluda ettepanekut võtta seetõttu auditeeritavaga seotud tähelepanekud auditi lõpparuandest välja. Koordineeriva asutuse märkused: Koordineeriv asutus selgitab, et Tallinna linna asutustes, sh STA-s, kasutusel olev dokumendihaldussüsteem Postipoiss on avaliku teabe seaduse nõuetele vastav dokumendiregister, mille ülesanne on võimaldada asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimine ja neile juurdepääsu tagamine ning asutuse asjaajamise korraldamine. Tallinna linn on kinnitanud, et juhul, kui investeering „Põhja- Eesti meditsiinilinnaku ehitamine“ oleks jõudnud väljamakseteni, oleks nõuetekohane dokumentatsioon kantud SFOS-i analoogiliselt nii, nagu seda tehakse kõigi saadud struktuuritoetuste kohta, mille menetluskeskkonnaks on SFOS. Auditeeritav: Eesti Raudtee AS Leid nr II.1 Probleem: puudub selge ja regulaarne teabevahetus 33 | Lehekülg 1) Huvide konflikti ja pettustevastast poliitikat käsitlevad dokumendid Auditi soovitused tuleks teha siseveebis kergesti kättesaadavaks. auditeeritavale 2) Tippjuhtkonnapoolset teabevahetust võiks parandada. Soovitatakse regulaarseid meeldetuletusi töötajate koosolekutel, siseveebis või e- posti teel ka pettustevastase võitlusega mitteseotud töötajatele Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: nõustume soovitusega. Kuna Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil, et investeering „Läänesuunalise Tallinna-Rohuküla raudteeliini lõigu rajamine“ võetakse Taaste- ja vastupidavuskavast välja ning kava muutmise tulemusena ei esitata maksetaotluste koosseisus ka vastavaid tulemusi, siis koordineeriv asutus soovituste täitmist Eesti Raudtee AS poolt ei kontrolli. Ühtlasi palume audiitoritel kaaluda ettepanekut võtta seetõttu auditeeritavaga seotud tähelepanekud auditi lõpparuandest välja. Koordineeriva asutuse märkused: puuduvad. Auditeeritav: Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (endine KredEx) Leid nr III.1 Probleem: mittetäielik liidu finantshuvide kaitse II raamistik: puudused pettustevastases strateegias 1) töötada välja spetsiaalne ametlik pettustevastane poliitika ja Auditi soovitused pettustevastane tegevuskava, mis peaks sisaldama eespool loetletud auditeeritavale elemente; 2) kehtestada hästi dokumenteeritud rikkumisest teatamise kord; 3) viia vähemalt kord aastas läbi riski- ja pettuseriski hindamine; 4) levitada poliitikat ja tegevuskava organisatsioonis laialdaselt siseveebi, tõhusa ja struktureeritud koolitussüsteemi ja/või töötajate korrapärase teavitamise kaudu. Koordineeriva asutuse märkused: nõustume tähelepanekute- ja soovitustega osaliselt. Teeme oma kontrolli sihtasutuse pettustevastastase süsteemi toimivuse kohta 2023. aasta I kvartalis. Tähelepanek: „/…/ puudub hästi dokumenteeritud ametlik pettustevastane poliitika või pettustevastane (tegevus)plaan.“. Auditeeritav on koordineerivale asutusele tõendanud, et pettuse korruptsiooni ennetamine on hõlmatud erinevate sisekordadega nii nagu auditi raport viitab. Eraldiseisva strateegia koostamist ei pea asutus eesmärgiks omaette, sest “anti-fraud policy” on üks osa asutust hõlmavast vastavusjuhtimise süsteemist ja tihedalt seotud laiemalt asutuse teiste kordadega. Sihtasutus on valinud integreeritud kordade ja protseduuride süsteemi. Korruptsiooni ja pettuse ennetuse pool on peamiselt hõlmatud asutuse töökorralduslike reeglite- sh eetikakoodeksiga, mis määrab sisemised põhimõtted ning käitumisreegleid. Toetuse väljastamisega seotud kordades on ära toodud taandamispõhimõtted. Järelevalve eest vastutava osakonna vastutusalas olevas korras „Sisejuurdluste läbiviimise protseduur“ on täpsemalt välja toodud juurdlustoimingute läbiviimine. Sihtasutuses on lisaks kordadele kasutusel riskikontrollide tööplaan (senini olnud nii EASi poolel kui KredExis, sidusus olemas ka järeltegevuste osas), millega hõlmatakse sisekontrollisüsteemi vaates tegevused, kus tuleb teha sisemisi kontrollitoiminguid, mis annavad täiendava kindluse toimivusest. 34 | Lehekülg Lisaks on kasutusel iga-aastane riskide hindamise süsteem (osa operatsiooniriskijuhtimise süsteemist), kus hinnatakse ka pettuse/ korruptsiooni riske (seda nii sisemiste kui väliste tegurite mõju arvestades) ja määratakse (järel)tegevused selliste riskide haldamiseks. Järeltegevused määratakse selliste riskide jaoks, mille esinemine on tõenäoline või milliste esinemist on sihtasutusel võimalik mõislikult eeldada. Riskide hindamisest tekkiv sisend on seotud sihtasutuse juhatusele ja auditikomiteele raporteerimisega, vastavalt sihtasutuse põhikirja punktile 9.4, mille kohaselt sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee (käesolevajaks ajaks loodud), mis on nõukogule nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Korruptsiooni ennetamise meetmena järgitakse põhimõtet, kus iga uus värbamine läbib taustakontrolli, sh lepingupartnerite taustakontrollid, välisinvestorite taustakontrollid, pakkumismenetluste läbiviimise sõltumatus jne. Samuti on kasutusel majanduslike huvide deklareerimise süsteem riigitöötaja infoportaalis, kus lisaks teostatakse igal-aastal (st. vähemalt korra) majanduslike huvide kontroll, mille raames tuvastatakse võimalikke seoseid toetuse saajate, lepingupartnerite, hanke osapoolte (nõue vähemalt 3-le pakkumisele), otseostude osapoolte jne vahel, lisaks ka teatud olulisemate positsioonide karistusregistri kontrollid ning maksehäirete kontroll. Koordineeriv asutus on seisukohal, et auditeeritava valik kasutada integreeritud töökordade- ja protseduuride skeemi on otstarbekas, kuid tähelepanu tuleb pöörata kordade kättesaadavuse ja töötajatele süsteemi tutvustamisele piisava põhjalikkusega, et tagada pettuste ja korruptsiooni ennetamine sihtasutuses. Tähelepanek: „/…/ [auditeeritaval] puudus auditi ajaks asutuse tasandi terviklik koolitussüsteem“. Koordineeriv asutus nõustub tähelepanekuga, kuid selgitame täiendavat, et kuna RRF-s on keskne koordineeriv roll RTKl, siis on RTK tegelenud RRFiga tegelevate vahendusasutuste töötajate teadlikkuse tõstmisega. 11.10.2022 toimunud kontrollide ja pettuste ning korruptsiooni ennetamise seminaril lepiti vahendusasutustega kokku, et RTK korraldab keskselt kõigile RRFi rakendajatele pettuse- ja korruptsiooni ennetamise koolituse (teadmised valideeritakse testiga). Soovitus: „kehtestada hästi dokumenteeritud rikkumisest teatamise kord“. Koordineeriva asutuse hinnangul on rikkumisest teavitamise kord piisavalt dokumenteeritud. Vilepuhumise osas on sihtasutusel olemas anonüümne vihje süsteem (sisemine süsteem, sh. automaatvastaja võimalus) ja anonüümne kontakti vorm kirjaliku teate sisestamiseks (väline). Eetikakoodeksis reguleerib vilepuhumise osas järgmist: Kõik, kellel on kahtlusi eetikakoodeksi põhimõtete mittejärgimise osas, on kohustatud sellest teada andma: 1. pöördudes otsese juhi poole, 2. kontakteerudes järelevalve üksuse valdkonnajuhiga, 3. edastades teate läbi sihtasutuse vihjeliini. Sihtasutus ei rakenda mingisuguseid sanktsioone isikute vastu, kes on heas usus teatanud eetikanormide rikkumisest või sellekohasest kahtlusest. Sihtasutus võib informeerida õiguskaitseasutusi töötaja ebaseaduslikust tegevusest või sellekohastest kahtlustest. Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid 35 | Lehekülg korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata (korruptsioonivastane seadus, § 6 (2)). Auditeeritav on koordineerivat asutust informeerinud, et tänaseks on ühendasutuse vaates muutunud info liikumise süsteem selliselt, et vilepuhumise osas saadud info liigub siseauditi üksusesse. Sihtasutuse koduleh(te)del on märkimisväärselt lihtsamalt leitav võimalus anonüümse vihje esitamiseks (esilehel, vt nt www.kredex.ee). Lisaks on võimaldatud automaatvastaja võimalust (sisene/väline). Vihjete anonüümselt esitamise võimalus on selgelt olemas ja toimib. Vihjeliinile tulevad teateid kontrollitakse ja seiratakse regulaarselt. Auditeeritav viib läbi täiendavad tegevused asutusesiseselt, et süsteemi toimivuse põhimõtteid sisemiselt üle korrata (maja sisene kommunikatsiooni tagamine), eraldi on kavandamisel uudis intranetis. Soovitus „Viia vähemalt kord aastas läbi riski- ja pettuseriski hindamine“. Koordineeriv asutus on veendunud, et antud soovitus on täidetud. Sihtasutuse riskide hindamise süsteem on aastapõhises tsüklis. Audiitoritele sai kohapeal antud info, kuidas toimub riskide hindamine (nii mineviku, oleviku, kui tuleviku vaates). Ühendasutuses toimub riskide hindamine aasta-põhiselt, järgmine riskide hindamine välisvahendite osas on planeeritud lõpetada 28.10.2022. Välisvahendite rakendamisega seotud riskide hindamine ja sellest raporteerimine on osa operatsiooniriski süsteemist ning osa vastavusjuhtimise raporteerimisest. Koordineeriv asutus koondab vahendusasutuste riskihindamise tulemused ning seirab riskide maandamist ja parendustegevusi 2 korda aastas. Soovitus: „Levitada poliitikat ja tegevuskava organisatsioonis laialdaselt siseveebi, tõhusa ja struktureeritud koolitussüsteemi ja/või töötajate korrapärase teavitamise kaudu.“ Koordineeriv astus nõustub üldiselt soovitusega. Koordineeriv asutus arvestab sellega, et sihtasutus ise on korraldanud teadlikkust tõstvaid koolitusi (nii Kredexi kui EASi poolt). Intervalliga on sihtasutus korraldanud oma valdkondade spetsiifikale vastavaid koolitusi, samuti osalevad sihtasutuse töötajad regulaarselt RTK ja Rahandusministeeriumi korraldatud avatud koolitustel. Lisaks toimub igapäevane nõustamine ja koostöö uurimisasutustega. Auditeeritav: Keskkonnainvesteeringute Keskus Leid nr IV.1 Probleem: puudused töötajate teadmistes. 1) Integreerida koolituskavasse taaste- ja vastupidavusrahastu Auditi soovitused programmi eripärad, võrreldes ühtekuuluvusprogrammide auditeeritavale juhtimisega. 2) Kaaluda edasisi teadlikkuse suurendamise meetmeid ja tõhustada teadmiste jagamist organisatsioonis. Koordineeriva asutuse vastus soovitusele: koordineeriv asutus nõustub soovitustega. Auditeeritav on teada andnud, et auditi järgselt ja osaliselt ka juba eelnevalt on ta rakendanud järgmisi tegevusi soovituse täitmiseks:  auditi intervjuude järgselt on 2022. a koolituskava kättesaadav intranetist ja edaspidi lisatakse kinnitamise järel iga-aastane koolituskava KIK-i intranetti; 36 | Lehekülg  töötajate arengusoove ja -vajadusi käsitletakse arenguvestlustel aastas 2x üle ja lepitakse arenguks vajalikud tegevused;  koolituskavasse lisatakse kõigile töötajatele iga-aastane huvide konflikti koolitus;  auditi järgselt on kinnitatud RRFi protseduur ja see on kättesaadav KIKi intranetis;  iga-aastaselt viiakse läbi KIKi töötajatele riskiseminari;  iga-aastasesse koolituskavasse kavandatakse lisada pettuste teemaline blokk;  RTK ja Rahandusministeeriumi (sh auditeeriva asutuse) koolituste kohta saab KIK info riigitöötaja infoportaali kaudu, vastavat infot jagatakse seotud töötajatele. Koordineeriv astus kontrollib soovituste täitmist 2023. aasta I kvartalis. Koordineeriva asutuse märkused: puuduvad. 37 | Lehekülg Elektrooniliselt allkirjastatud 06/02/2023 14:54 (UTC+01) vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2021/2121 artikli 11
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel