EELNÕU
Lääneranna Vallavolikogu
...2023.a
otsus nr .....
LISA
Virtsu alevik Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohad
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise
korraldaja Lääneranna Vallavalitsus. Detailplaneering on algatatud Lääneranna Vallavolikogu
24.03.2022 otsusega nr 37.
1. Planeeringuala, olemasolev olukord
Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksust, katastritunnus 19502:003:0003,
pindala 1,14 ha. Planeeritav ala piirneb Pargi tänava ja Puhtu teega, põhjaküljel hoonestatud
Puhtu tee 6 ja 8 kinnistutega ning läänes Virtsu pargiga. Planeeringualast lõunas ja idas asuvad
Pargi tn ja Puhtu tee üksikelamud. Virtsu pargi 4 maaüksus piirneb avalikus kasutuses oleva
Pargi tänava ja Puhtu teega (riigitee nr 16186, Puhtu tee km 1,28-1,38). Planeeringuala
lõunapiiril paikneb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu.
Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavatelt Pargi tänavalt ja Puhtu riigiteelt.
Planeeringualale ulatuvad nimetatud teede kaitsevööndid.
Maa-ala on hoonestamata ja kaetud kõrghaljastusega.
Planeeringuala jääb väljapoole looduskaitse all olevaid alasid, kaitstavate alade kaitse-
eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed
kaitse-eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta. Planeeringuala asub lähimast Natura 2000
alast vähemalt 800 m kaugusel ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei
avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
Planeeringuala loode- ja lääneosale ulatub muinsuskaitse alune Virtsu mõisa park (registri nr
15443) ning muinsuskaitsealune Virtsu mõisa pargi piirdemüür (registri nr 15444) ja müüri
kaitsevöönd ligikaudu 2080 m2 ulatuses.
Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade
väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse,
geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
2. Kehtivad planeeringud. Vastavus üldplaneeringule
2.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/70). Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku
tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke.
2.2. Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr
32). Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Virtsu aleviku tiheasustusalal, juhtsihtotstarve
üldmaa. Kehtiv detailplaneering puudub.
1
2.3. Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 37 „Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse
detailplaneeringu algatamine”.
2.4. Lääneranna Vallavolikogu otsus „Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja lähteseisukohtade kinnitamine”.
2.3. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu park 4 maaüksuse osas Hanila valla
üldplaneeringut. Planeeritav ala on üldplaneeringu järgi 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega.
Maakatastriseaduse § 181 lõike 12 punkti 2 kohaselt on üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav,
üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa,
rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa.
3. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk
3.1. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseaduse § 125 lõikest 1, mille järgi
on detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes
ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
3.2. Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu park 4
maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja jagada maaüksus kuni kolmeks elamumaa sihtotstarbega
krundiks.
4. Detailplaneeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 toodud
ülesannete täitmine, krundi ehitusõiguse ning kasutamise sihtotstarvete määramine, sealhulgas:
1) planeeringuala katastriüksusteks jagamine (või mittejagamine);
2) krundi hoonestusala määramine;
3) krundi ehitusõiguse määramine;
4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
6) servituutide seadmise ja olemasoleva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse
märkimine;
7) olemasoleva tee avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või
sundvalduse seadmise vajaduse märkimine;
8) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
9) liikluskorralduse põhimõtete määramine;
10) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
11) kuja määramine;
12) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine;
13) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
14) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine;
15) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav;
16) jäätmekäitluse lahenduse määramine;
17) tuleohutustingimuste määramine.
5. Seisukohad detailplaneeringu lahenduse koostamiseks
5.1. Planeeringuala on lubatud jagada kuni kolmeks (3) elamumaa ja üheks (1) üldmaa
2
sihtotstarbega maaüksuseks eemärgiga rajada planeeritavale alale kuni kolm elamut ja nende
teenindamiseks vajalikud abihooned. Muinsuskaitsealuste Virtsu mõisa pargi ja selle piirdemüüri
maa-alale ja kaitsevööndisse hooneid ning muinsuskaitse alustele objektidele vaateid varjavaid
rajatisi mitte kavandada. Virtsu alevikus on üldplaneeringuga kehtestatud elamumaadel
minimaalseks krundi suuruseks 2500 m2 ja ehitusaluseks pinnaks 250 m2. Rajatavate
uusehituste puhul on lubatud korruselisus kuni 2 korrust. Lubatud hoonete arv krundil on kuni 2
hoonet. Kahe korruseliste elamute puhul võib hoone kõrgus olla kuni 10 m.
5.2. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avalikkuse ja
kaasatavate ja puudutatud isikute huvidega.
5.3. Hoonestustingimuste seadmisel lähtuda planeeringuala lähipiirkonna hoonestusest.
Kavandatava hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema heatasemeline ja sobituma kesk
konda. Katuse harjajoon lahendada detailplaneeringuga, lubatud katusekalle 0-45º.
Välisviimistluses on eelistatud puitvooder, krohv, looduslik kivi.
5.4. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid
ümbritsevale keskkonnale ja naaberkinnistutele, vajadusel tuleb viia läbi uuringud võimalike
keskkonna ja muude asjakohaste häiringute vältimiseks. Planeerida hoonestusalad ja ehitised
asukohad kompaktselt, olemasolevat taristut võimalikult kasutavalt ning keskkonda võimalikult
vähe häirivana.
5.5. Kavandada juurdepääs planeeringualale Pargi tänavalt ja Puhtu teelt vastavalt Lääneranna
Vallavalitsuse ja Transpordiameti poolt esitatavatele tingimustele. Parkimine lahendada
planeeringuala ja/või kruntide siseselt.
5.6. Reserveerida avalikult kasutatava kõnnitee ja tänavavalgustuse tarbeks maa-ala
planeeringuala Pargi tänava poolsel serval ning näha ette vastav servituut Pargi tn teekatte
servast 2,5 m ulatuses.
5.7. Planeeringualale kavandatud ehituskrundid ühendada Virtsu aleviku ühisveevärgi ja
kanalisatsiooniga. Vee ja reovee käitluse lahendused planeerida vastavalt keskkonnakaitse
nõuetele, näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Planeeringulahendus peab võimaldama
olemasolevate ja kavandatavate ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustike hooldamist ja remonti.
5.8. Hoonete kütmiseks kasutada lokaalseid küttelahendusi, lubatud on ahjuküte, elektriküte,
soojuspumbad. Müra tekitavaid seadmeid mitte suunata naaberelamute suunas.
5.9. Sademevee immutamine lahendada krundisiseselt. Sademevee juhtimine
naaberkinnisasjadele ei ole lubatud.
5.10. Määrata piirete asukohad ja ehitustingimused. Soovitav on hekkides kasutada piirkonnas
kasutatud ja looduses levinud taimi. Hekkide kõrgus ei ole piiratud. Võimalikult säilitada
olemasolev kõrghaljastus.
5.11. Ehitiste, piirete, sh hekkide asukohad ja kaugus krundi piirist kavandada selliselt nende
hilisem hooldus on võimalik kasutades ainult oma oma kinnistut.
5.12. Kaaluda kavandatud hoonete ja taristu ehitamise ja hilisema kasutamisega seotud
võimalikud õnnetuse- ja avariiolukorrad ning näha ette nende vältimise meetmed ja õnnetuste- ja
avariiolukordade juhtumise puhuks tegutsemisjuhised ja leevendusmeetmed.
3
5.13. Planeeringuala tuleohutusnõuded näha ette vastavalt kehtivale seadusandlusele, sh
siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
5.14. Mulla- ja kaevetööde tegemisel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. (Muinsuskaitseseadus § 31 lg 1).
5.15. Transpordiameti seisukohad planeeringu koostamiseks (kiri 16.05.2022 nr 7.2-2/22/8785-2):
5.15.1. Tagamaks vähim võimalik lõikumiskonfliktide arv ning arvestades piiratud nähtavusega,
riigiteele mitte kavandada üle ühe ristumiskoha. Eelistatud on kõigi mahasõitude kavandamine
kohalikult teelt nr 1950067 Pargi tänav. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on läbi Virtsu park 4
kinnistu juurdepääs avalikult teelt ka Puhu tee 8 kinnistule (katastritunnus 19502:003:0840),
planeeringus käsitleda teeservituudi vajadust.
5.15.2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
5.15.3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Arvestades liiklusest põhjustatud häiringutega ning vajadusega tagada standardi tabelis 5.12
toodud külgnähtavus, kavandada hoonestus tee kaitsevööndist väljapoole.
5.15.4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda
kontaktalas paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.
5.15.5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
5.15.6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada ristmike nähtavuskolmnurki vastavalt
standardi osale 7.2.2Nähtavuskaugus ristmikel ning külgnähtavust vastavalt tabelile 5.12.
Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,
heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
5.15.7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime
asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu
koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil.
5.15.8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu
kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on
vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb
hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh
truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
5.15.9. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust
piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2)
enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.
5.15.10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
5.15.11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
5.15.12. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla, tehnorajatis, piire jms)
kaugused riigitee katte servast,.
5.15.13. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
5.15.14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,
õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel
kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas
4
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed
ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
5.15.15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku
saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda
nõuded projektile Transpordiametilt.
6. Vajalikud uuringud ja eritingimused
6.1. Detailplaneering koostada soovitavalt mitte üle ühe aasta vanusele mõõtkavas 1:500 topo-
geodeetilisele alusplaanile, millele on lisaks planeeringualale kantud vähemalt 20 m laiune ala
väljaspool planeeritava ala piiri (kontaktvöönd).
6.2. Planeeringualale ulatub kinnismäestis ja selle kaitsevöönd. Muinsuskaitseseaduse § 61 lg 3
kohaselt koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, kui planeeritaval maa-alal
asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Vastavalt Kultuuriministri määruse
24.04.2019 nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise
kord“ § 2 lg 3 ei pea eritingimusi Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult koostama juhul, kui
kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala
või kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.
6.3. Täiendavate uuringute vajadus selgub planeeringu koostamise käigus.
7. Keskkonnamõju strateegiline hindamine
7.1. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang „Virtsu alevik Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang”. Eelhinnangu kohaselt, arvestades kavandatud tegevuse
mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisega seonduvat olulist
keskkonnamõju ning KSH läbiviimine ei ole vajalik. Olulist negatiivset mõju või aastaringset
täiendavat koormust kaitstavatele aladele detailplaneeringu realiseerimisega eeldatavalt ei
avaldata. Planeeringuala asub lähimast Natura 2000 alast vähemalt 800 m kaugusel ning
detailplaneeringuga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000
võrgustiku aladele.
7.2. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda lähteseisukohtade punktis 7.1. nimetatud eelhinnangust.
8. Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis
8.1. Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduse § 3 lõigetes 1-5 sätestatud nõuetele.
8.2. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele
nõuetele ning rahandusministeeriumi juhendmaterjalidele (http://planeerimine.ee ja
http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas:
planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
8.3. Detailplaneeringu koosseisus esitada lisana planeeringulahendust illustreeritav ruumiline
illustratsioon.
8.4. Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
5
9. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
9.1. Detailplaneering koostatakse koostöös ja kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse
17.12.2015.a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb:
9.1.1. Päästeamet;
9.1.2. Muinsuskaitseamet;
9.1.3. Transpordiamet;
9.1.4. Keskkonnaamet;
9.1.5. Lääneranna Vallavalitsus (avalikult kasutatav Pargi tänav).
Muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu
koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus
käsitlemisele tulevad.
9.2. Planeeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringu koostamisse Rahandusministeeriumi,
Pargi tn 5 // Virtsu park (19502:003:0199), Puhtu tee 2 (19502:003:1480), Puhtu tee 8
(19502:003:0840), Puhtu tee 6 (19502:003:0980), Puhtu tee 3 (19502:003:0030), Puhtu tee 10
(19502:003:0111), Pargi tn 10 (19502:003:0960), Pargi tn 8 (43001:001:0444)
naaberkinnisasjade omanikud ja teised isikud, kelle huve ja õigusi planeering võib puudutada
ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse. Muud kaasatavad
isikud selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus
käsitletavatele küsimustele.
9.3. Planeeringu koostaja kavandab tehnovõrkude ning teede lahenduse koostöös maa-alal
olemasolevate või kavandavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega. Kokkuvõte tehtud
koostööst esitatakse planeeringu seletuskirjas ning tehnovõrkude omanike või valdajate
väljastatud tingimused lisatakse planeeringu koosseisu. Tehnovõrkude valdajad:
9.3.1. Imatra Elekter AS (Elektrilevi OÜ);
9.3.2. Matsalu Veevärk AS.
9.4. Seadusest tulenevad kooskõlastused valitsusasutustelt tuleb saada enne detailplaneeringu
vastuvõtmist. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus kooskõlastuste vajadust täpsustada ja
täiendada detailplaneeringu menetlemise käigus.
10. Detailplaneeringu koostamise ajakava
10.1. PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
10.2. Detailplaneeringu koostamise ajakava sätestatakse detailplaneeringu koostamise lepingus.
Ajakava kokku panekul arvestatakse, et see ligikaudne ning koostatud eeldusel, et
detailplaneeringu menetlusel ei ilmne planeeringu koostamist takistavaid või pidurdavaid
asjaolusid ning ei teki pikaajalisi planeeringuvaidlusi.
11. Lõppsätted
11.1. Juurdepääs planeeringualalt avalikule teele peab olema tagatud enne detailplaneeringu
vastuvõtmist.
11.2. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus lähteseisukohti täpsustada ja täiendada
detailplaneeringu menetlemise käigus.
6
EELNÕU
LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Lihula . 2023 nr
Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine ja
lähteseisukohtade kinnitamine
Lääneranna Vallavolikogu algatas 24.03.2022 otsusega nr 37 Virtsu aleviku Virtsu park 4
maaüksuse (katastritunnus 19502:003:0003) detailplaneeringu. Planeeritava ala suurus on 1,14 ha.
Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksust, katastritunnus 19502:003:0003,
pindala 1,14 ha. Planeeritav ala piirneb Pargi tänava, Puhtu teega, põhjaküljel hoonestatud Puhtu tee 6
ja 8 kinnistutega ning läänes Virtsu mõisa pargiga. Maa-ala on hoonestamata ja kaetud
kõrghaljastusega. Planeeringualast lõunas ja idas asuvad Pargi tn üksikelamud. Virtsu pargi 4
maaüksus piirneb avalikus kasutuses olevate Pargi tänava ja Puhtu teega. Planeeringuala piiril paikneb
elektri- , ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu. Planeeringuala ei asu looduskaitse- ega hoiualal.
Planeeringuala loodeosale ulatub muinsuskaitse alune Virtsu mõisa park ning muinsuskaitsealuse
Virtsu mõisa pargi piirdemüür ja müüri kaitsevöönd. Planeeringuala idaosale ulatub Puhtu tee (riigitee)
kaitsevöönd.
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu park 4
maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja jagada maaüksus kuni kolmeks elamumaa sihtotstarbega
krundiks.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu park 4 maaüksuse osas Hanila valla
üldplaneeringut. Planeeritav ala on üldplaneeringu järgi 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega.
Maakatastriseaduse § 181 lõike 12 punkti 2 kohaselt on üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav,
üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa,
rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa.
Üldkasutatava maa muutmine elamumaaks Virtsu aleviku keskosas on Lääneranna Vallavolikogu
hinnangul oluline üldplaneeringu muutmine.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
Käesolevale otsusele lisatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangu (edaspidi „eelhinnang”) järgi ei ole planeeringuga kavandatav tegevus vajalik Natura
alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Planeeringuala asub lähimast Natura 2000 alast vähemalt
800 m kaugusel ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda
eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
Planeeringuga kavandatud tegevused ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-
süsteemi seaduse § 6 lõikes 1 loetletud olulist keskkonnamõju omavate tegevuste hulka ning § 6
lõikes 2 loetletud tegevuste hulka, mille kohta peab otsustaja andma eelhinnangu, kas tegevusel on
oluline keskkonnamõju ning kas on vajalik läbi viia detailplaneeringu koostamise käigus
keskkonnamõju hindamine.
Planeeringuala jääb väljapoole looduskaitse all olevaid alasid, kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks
olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed kaitse-eesmärgiks
olevate liikide esinemise kohta. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei
saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju
ja KSH läbiviimine ei ole eelhinnangu alusel vajalik. Olulist negatiivset mõju või aastaringset
täiendavat koormust kaitstavatele aladele planeeringu realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata.
Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse
käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. Samuti saab planeeringu koostamisel vajadusel
teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid. Eeldatavalt ei avalda planeeringuga kavandatud
tegevus olulist keskkonnamõju ja ei ole vajadust algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist
kui planeerimismenetluse käigus nähakse ette meetmed, mis viivad miinimumini kavandatava
tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud.
Planeeringuga ei kavandata ehitustegevust muinsuskaitse aluses Virtsu mõisa pargis ja selle
kaitsevööndis ning muinsuskaitsealuse Virtsu mõisa pargi piirdemüüri osas ega müüri kaitsevööndis.
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6
tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt
asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5
nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. PlanS § 81 lõike 1 ja § 142 lõike 2 alusel esitab
planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohad
nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele
ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva.
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu, KSH
eelhinnang ning detailplaneeringu lähteseisukohad esitati Muinsuskaitseametile,
Keskkonnaametile, Transpordiametile ja teistele asjaomastele asutustele seisukoha andmiseks ja
ettepanekute esitamiseks ning naaberkinnisasjade omanikele arvamuse andmiseks.
Eelnõu täieneb
Detailplaneeringu lahendus ning kehtestamise võimalikkus selgub planeeringu menetlemise
käigus.
Juhindudes planeerimisseaduse § 77 lõikest 1, § 142 lõikest 6; keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3, § 34 lõikest 2, § 35 lõigetest 3 ja 6
ning võttes aluseks Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32 kehtestatud Hanila valla
üldplaneeringu ning lähtudes Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust ning arvestades asjaolu, et detailplaneeringu
elluviimine ei oma eeldatavalt olulist keskkonnamõju, Lääneranna Vallavolikogu
otsustab:
1. Mitte algatada Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 37 algatatud Virtsu aleviku
Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist kuna
detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju ega
ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ning planeeringuga kavandatav
tegevus ei ole vajalik Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks lähtudes Virtsu aleviku
Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust.
(otsuse lisa 1).
2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.
3. Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama 1, Lihula linn,
Lääneranna vald,
[email protected]).
4. Teavitada otsusest Keskkonnaametit ning teisi asjaomaseid asutusi.
5. Avaldada teade detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest
Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla veebilehel, ajalehtedes Lääneranna Teataja, Pärnu
Postimees ja Lääne Elu.
6. Otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla veebilehel www.laanerannavald.ee ning
tööpäeviti Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, Lääneranna vald.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
8. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, esitades
kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide
Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Armand Reinmaa
volikogu esimees
LÄÄNERANNA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Lihula 24. märts 2022 nr 37
Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu algatamine
Detailplaneeringust huvitatud isik Karin Berg esitas Lääneranna Vallavalitsusele taotluse Virtsu
alevikus asuva Virtsu park 4 maaüksusel detailplaneeringu algatamiseks.
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu park 4
maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja jagada maaüksus kuni kolmeks elamumaa sihtotstarbega
krundiks.
Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksust, katastritunnus 19502:003:0003,
registriosa 2226532, pindala 1,14 ha. Planeeritav ala piirneb Pargi tänava, Puhtu teega,
põhjaküljel hoonestatud Puhtu tee 6 j 8 kinnistutega ning läänes Virtsu pargiga. Maa-ala on
hoonestamata ja kaetud kõrghaljastusega. Planeeringualast lõunas ja idas asuvad Pargi tn
üksikelamute krundid. Virtsu pargi 4 maaüksus piirneb avalikus kasutuses oleva Pargi tänava ja
Puhtu teega. Planeeringuala piiril paikneb elektri- , ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu.
Planeeringuala ei asu looduskaitse- ega hoiualal. Planeeringuala kirdeosale ulatub muinsuskaitse
alune Virtsu mõisa park ning muinsuskaitsealuse Virtsu mõisa pargi piirdemüür ja müüri
kaitsevöönd. Planeeringuala idaosale ulatub Puhtu tee (riigitee) kaitsevöönd.
Üldkasutatava maa sihtotstarbega planeeritav ala on kehtiva Hanila valla üldplaneeringu järgselt
lõuna ja idaküljel ümbritsetud elamumaa juhtsihtotstarbega maaga, põhjas tootmis- ja
elamumaaga, läänes üldkasutatava maaga (kaitsealune Virtsu mõisa park). Maakatastriseaduse §
181 lõike 12 punkti 2 kohaselt on üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul
hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa,
rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa.
Üldkasutatava maa muutmine elamumaaks Virtsu aleviku keskosas on Lääneranna
Vallavolikogu hinnangul oluline üldplaneeringu muutmine.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 1 punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine
nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone
püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud
mahust. Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb samuti kehtivast Hanila valla
üldplaneeringust, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik Virtsu aleviku
tiheasustusega alal.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 alusel üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut
sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. Planeerimisseaduse § 77 lg 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Lääneranna Vallavolikogu on
14.12.2017. a määrusega nr 7 delegeerinud planeerimisseadusest tulenevad otsustusõigused,
välja arvatud volikogu ainupädevuses otsustusõigused, Lääneranna Vallavalitsusele. Kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31 kohaselt kuulub üldplaneeringu algatamine ja
lõpetamine volikogu ainupädevusse. Planeerimisseaduse § 74 lõike 8 alusel on üldplaneeringu
koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnevast tulenevalt on detailplaneeringu
algataja ja kehtestaja Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna
Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Planeerimisseaduse § 124 lõike 6 kohaselt tuleb planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33
lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise
alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Vastavalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse
kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on sõlminud Lääneranna Vallavalitsusega lepingu
detailplaneeringu koostamiseks, koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase taristu
väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks (Lääneranna valla dokumendiregistri nr
2022/8-1/327-1). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud
kulud hüvitab planeeringust huvitatud isik.
Lääneranna Vallavolikogu, tutvunud esitatud detailplaneeringu koostamise vajaduse
põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu algatamist Virtsu alevikus Virtsu park 4 maaüksusel.
Juhindudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § l25 lõike 1, § 128 lõike 1, § 142
lõike 1 punkti 3 Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017. a määruse nr 7 „Otsustusõiguse ja
ülesannete täitmise delegeerimine” § 1 lõike 10, Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega
nr 32 kehtestatud Hanila valla üldplaneeringu ning lähtudes Karin Bergi (Berg) esitatud
taotlusest Lääneranna Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine Virtsu aleviku Virtsu park 4
(katastritunnus 19502:003:0003) maaüksusel.
2
2. Detailplaneeringu eesmärgiks on üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu park 4 maaüksuse
sihtotstarbe muutmine elamumaaks, maaüksuse jagamine kuni kolmeks (3) krundiks, kruntide
ehitusõiguse määramine, juurdepääsude ja taristuga varustatuse lahendamine.
3. Planeeritava ala suurus on 1,14 ha vastavalt otsusele lisatud asendiskeemile.
4. Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib
ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.
5. Detailplaneeringu kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääneranna
Vallavalitsus asukohaga Jaama tn 1, Lihula linn, 90302, Pärnu maakond.
6. Detailplaneering koostada vastavalt planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavatele
nõuetele (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50) ning rahandusministeeriumi
juhendmaterjalidele. Detailplaneeringu seletuskirjas esitada muuhulgas planeeringu
elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende elluviimise järjekord (PlanS § 3 lõige 5).
7. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Lääneranna valla
veebilehel, ajalehtedes Lääneranna Teataja, Pärnu Postimees ja Lääne Elu.
8. Lääneranna Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab
taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub
oluliselt koostamise käigus.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Otsusega on võimalik tutvuda Lääneranna Vallavalitsuses Jaama 1 Lihula ning Lääneranna
valla veebilehel www.laanerannavald.ee.
11. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest,
esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või
vaide Lääneranna Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Armand Reinmaa
volikogu esimees
3
LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
Menetlusse kaasatavad
asutused Meie 03.02.2023 nr 2023/8-1/246-1
Ettepanekute küsimine
Lääneranna Vallavolikogu algatas 24.03.2022 otsusega nr 37 Virtsu aleviku Virtsu park 4
maaüksuse (katastritunnus 19502:003:0003, pindala 1,14 ha) detailplaneeringu.
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu
park 4 maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja jagada maaüksus kuni kolmeks elamumaa
krundiks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Virtsu park 4 maaüksuse osas
Hanila valla üldplaneeringut. Planeeritav ala on üldplaneeringu järgi 100% üldkasutatava
maa sihtotstarbega. Detailplaneeringule ole ei ole kavas algatata keskkonnamõju
strateegilist hindamist. Koostatud on keskkonnamõju strateegilist hindamise
mittealgatamise otsuse lisana vastav eelhinnang ning detailplaneeringu lähteseisukohad.
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja
planeerimisseaduse § 81 lg 1 esitab Lääneranna Vallavalitsus detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsuse eelnõu, detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning detailplaneeringu
lähteseisukohad tutvumiseks ning ettepanekute esitamiseks.
Lääneranna Vallavalitsus palub esitada oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad ja
ettepanekud eelnõude ja nende lisade kohta hiljemalt 06.märtsil 2023. e-posti aadressil
[email protected] või postiga aadressil Jaama 1 Lihula 90302. Tulenevalt
planeerimisseaduse § 81 lg 4, kui ettepanekuid ei ole esitatud määratud tähtajaks, siis
loetakse, et ettepanekuid ei soovita esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Källe
planeeringute spetsialist
56655521,
[email protected]
Lisa 1. Lääneranna Vallavolikogu otsuse eelnõu
Lisa 2. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Lisa 3. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu
Lisa 4. Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 37
Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298
Jaama 1, 90302 Lihula
[email protected] IBAN EE341010602005099006
Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank
Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu („eelhinnang”) on koostanud
Lääneranna Vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe 03.02.2023.
Virtsu park 4 maaüksuse detailplaneeringu (DP) koostamine on algatatud Lääneranna Vallavolikogu
24.03.2022 otsusega nr 37. Planeeringust huvitatud isik on maaüksuse omanik Karin Berg.
KSH eelhindamise koostamisel on aluseks võetud planeerimisseaduses (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadus (KeHJS), Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelust“, kehtiv Hanila valla üldplaneering. Eelhinnangus on lähtutud koostaja
erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise
kohta.
DP-ga tehakse ettepanek muuta Virtsu park 4 maaüksuse osas Hanila valla üldplaneeringut, muutes
üldkasutatava sihtotstarbega maa elamumaa sihtotstarbega maaks. PlanS § 124 lg 6 kohaselt tuleb
planeerimisseaduse §-s 142 nimetatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda
eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste
asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Antud juhul ei ole tegemist Natura 2000 ala läheduses kavandatava tegevusega ning DP elluviimisel
puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, millest tulenevalt ei ole teostatud
põhjalikumat Natura eelhindamist.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb DP agataja Lääneranna Vallavolikogu,
arvestades KSH algatamise või mittealgatamise otsuse eelnõu põhjal saadud asjaomaste asutuste
seisukohti.
1. Kavandatava tegevuse ja olemasoleva olukorra kirjeldus
Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega Virtsu park 4
maaüksuse sihtotstarve elamumaaks ja jagada maaüksus kuni kolmeks elamumaa sihtotstarbega
krundiks.
Planeeringuala hõlmab Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksust, katastritunnus 19502:003:0003,
pindala 1,14 ha, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa. Planeeritav ala piirneb lõunas ja idas
hoonestatud elamukruntidega, põhjas Puhtu tee 6 ja 8 tootmishoonetega kinnistutega ning läänes
Virtsu mõisa pargiga. Virtsu pargi 4 maaüksus asub avalikus kasutuses oleva Pargi tänava ja Puhtu
tee (riigitee nr 16186, Puhtu tee km 1,28-1,38) ääres. Planeeringuala lõunapiiril paikneb
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavatelt
Pargi tänavalt ja Puhtu riigiteelt. Planeeringualale ulatuvad nimetatud teede kaitsevööndid. Maa-ala
on hoonestamata ja kaetud hõreda kõrghaljastusega.
Planeeringuala jääb väljapoole looduskaitse all olevaid alasid, kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks
olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed kaitse-eesmärgiks
olevate liikide esinemise kohta. Planeeringuala asub lähimast Natura 2000 alast vähemalt 800 m
kaugusel ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda ebasoodsat mõju
Natura 2000 võrgustiku aladele.
Joonis 1. Planeeringula asendiskeem. Maa-amet X-GIS 2.0. Maainfo kaart
Planeeringuala loode- ja lääneosale ulatub muinsuskaitse alune Virtsu mõisa park (registri nr 15443)
ning muinsuskaitsealune Virtsu mõisa pargi piirdemüür (registri nr 15444) ja müüri kaitsevöönd
ligikaudu 2080 m2 ulatuses. Kaitsevööndis on lubatud tavapärased hooldustööd vaadete
säilitamiseks (niitmine, võsa, prahi ja kuivanud puuokste eemaldamine, teede ja radade
korrastamine).
Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad. Loodusvarade
väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse,
geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja keskkonnaregistri andmetest.
2. KSH eelhinnangu vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Vastavalt PlanS § 124 lg 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on
aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1
kohasele tegevusele. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt
ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Antud juhul ei kuulu detailplaneeringuga
kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine
vajalik detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale
ebasoodsat mõju ja PlanS § 142 nimetatud üldplaneeringut muutva DP koostamisel. KeHJS § 33 lg
2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse
detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu muutmine).
Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsusega nr 37 algatati Virtsu park 4 maaüksuse
detailplaneering üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna kuna soovitakse üldplaneeringuga
määratud üldkasutatav maa muuta elamumaaks.
KSH eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata
tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega
kaasneda. KSH algatamise või mittealgatamise kaalumine ei lõpe KSH eelhinnangu koostamisega,
enne otsuse tegemist on vajalik konsulteerida asjaomaste asutustega (PlanS § 124 lg 6).
Eelhindamisel on konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lg 6 on DP protsessis asjaomaste asutuste
kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise
korraldaja) Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad, kuid
nende hulka kuulub alati Keskkonnaamet.
3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/70). Planeeringuala asub väljapool maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku
tuumikalasid ja rohekoridore ning väärtuslikke maastikke. Detailplaneering ei ole vastuolus Lääne
maakonnaplaneeringuga 2030+.
3.2. Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17.12.2003.a määrusega nr 32).
Üldplaneeringu järgi asub planeeringuala Virtsu aleviku tiheasustusalal, juhtsihtotstarve üldmaa.
Planeeritav ala asub väljapool korduvat üleujutusala ning ranna ehituskeelu- ja piirnaguvööndit.
Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018 otsustega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise, üldplaneering on koostamisel.
Detailplaneering on PlanS § 142 tähenduses kehtivat üldplaneeringut muutev (Lääneranna
Lääneranna Vallavolikogu 24.03.2022 otsus nr 37).
3.3. Kehtiv detailplaneering puudub.
4. Mõjutatav keskkond
KSH eelhindamine teostatakse Virtsu aleviku Virtsu park 4 maaüksuse (19502:003:0003) osas,
pindala 1,14 ha. Maaüksus on hoonestamata, kuid ümbritsetud Pargi tänava ja Puhtu tee poolses
küljes hoonestatud elamukruntidega, põhjas hoonestatud tootmismaa kruntidega ning läänes Virtsu
mõisa pargiga.
Planeeringuala asub Natura 2000 Väinamere linnualast ja Natura 2000 Väinamere loodusalast 800
m kaugusel või kaugemal. Planeeringuala jääb väljapoole looduskaitse- ja hoiualasid. Kaitstavate
alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole
andmed kaitstavate liikide esinemist. Planeeringualale ei ulatu Läänemere üleujutusala,
veekaitsevöönd, ranna ehituskeelu- ning piiranguvöönd.
Joonis 2. Planeeringula asukoht ja kitsendused. Maa-amet X-GIS 2.0. Kitsenduste kaart
Planeeringuala loode- ja lääneosale ulatub muinsuskaitse alune Virtsu mõisa park
(Kultuurimäestiste registri nr 15443) ning muinsuskaitsealune Virtsu mõisa pargi piirdemüür
(Kultuurimäestiste registri nr 15444) ja müüri kaitsevöönd ligikaudu 2080 m2 ulatuses.
Planeeringuala lõunapiiril Pargi tn all paikneb Virtsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni taristu.
Elektritaristu asub planeeringuala idapiiril ja ulatub ka ala edelanurgani. Sidetaristu paikneb edela
ning kirdenuga vahetus laheduses.
Teadaolevalt planeeringualal ja selle lähialal maardlad ja maavarad puuduvad.
5. Võimalikud keskkonnamõjud
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju, milline ületaks keskkonnataluvust
või põhjustaks kahju kultuuripärandile, inimese tervisele või varale.
5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele
ja loodusobjektidele
Planeeringuala jääb väljapoole looduskaitse all olevaid alasid ja hoiualasid. Kaitstavate alade kaitse-
eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud, samuti pole andmed kaitse-
eesmärgiks olevate liikide esinemise kohta.
5.2. Mõju Natura aladele, Natura eelhindamine
Planeeringuala asub lähimast Natura 2000 alast vähemalt 800 m kaugusel Virtsu aleviku
tihaasutuslalal ning detailplaneeringuga kavandatud tegevused (elamuehitus) ei avalda ebasoodsat
mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Tegemist ei ole Natura 2000 ala läheduses kavandatava
tegevusega ning DP elluviimisel puudub mõju Natura 2000 Väimamere linnu- ja loodusalale.
Ehitusaegselt ega peale seda ei ole eeldada olulisi mõjusid, mis võivad ulatuda väljapoole
planeeringuala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, mis ei kattu Natura alade
kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide leiukohtadega, siis on väga ebatõenäoline, et antud
detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade
seisundit ja kaitstavate liikide seisundit negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala
terviklikkusele. Eeltoodust tulenevalt ei viidud läbi põhjalikumat Natura eelhindamist.
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse loodusvarasid (maa, vesi, energia,
ehitusmaterjalid jms), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta kavandatud tegevused nende varude
kättesaadavuse vähenemist mujal.
Olemasoleva hoonestatud ala tihendamine ja laiendamine koos olemasoleva taristu, sealhulgas
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni, kasutamisega on säästva arengu põhimõtetega kooskõlas ning
kavandatavat tegevust võib pidada antud asukohas sobilikuks.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmete
tekkimist mahus, mis ületab piirkonna keskkonnataluvust. Jäätmevaldaja peab rakendama kõiki
tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete
taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete
käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete
taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast
Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjast.
Jäätmed, peamisel olmejäätmed, tekivad hoonete kasutusajal, kuid ei ole oodata jäätmete teket
olulisel määral. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Lääneranna valla
jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
5.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringualal puurkaevud puuduvad. Põhjavesi on planeeringualal ja selle ümbruses looduslikult
nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes.
Planeeritav hoonestus on võimalik ja soovitav ühendada planeeringuala piiril asuva Virtsu aleviku
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni võrguga.
DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too eeldatavalt kaasa veetarbimist mahus, mis
võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Täiendavat
reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja
sademevee ärajuhtimise viiside valikul tuleb arvestada asukohta ja konkreetseid olusid.
Planeeringualale kavandatud kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida
naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada
lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee
reostumist. Sademevesi immutada pinnasesse. Parklatest kogutav sadevesi peab olema
nõuetekohaselt puhastatud.
DP realiseerimise ei ole kaasne eeldatavalt olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või
kvaliteedile.
5.5. Jääkreostus
Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning teadaolevalt ei
ole toimunud tootmisalast vms keskkonnaohtlikku tegevust ning eeldatavalt ei ole toimunud
pinnase- või põhjavee reostust, mis piiraks detailplaneeringuga kavandatud tegevusi.
5.7. Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid lühiajalisi häiringuid.
Ehitustegevuse ajal võib esineda ehitusmüra ja vibratsiooni, millised on lühemaajalised mööduv
mõjud ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist
ehitusaegset mõju.
Piirkonna välisõhu kvaliteet on hea. Arvestades planeeritavat mahtu (kuni 3 üksikelamut), ei kaasne
DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet kuna
juurdepääsuks planeeringualale kasutatakse olemasolevat teede ja tänavate võrku.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringuga. Individuaalsetel
küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.
Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on
valgustusest tulenev keskkonnamõju eeldatavalt väheoluline.
Olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust ei ole oodata.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole eeltoodust tulenevalt ette näha ülenormatiivse välisõhu
saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.
5.8. Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju DP elluviimisega pole ette näha. Kavandatava
tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju inimese tervisele või varale.
5.9. Visuaalne mõju
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti. Uus hoonestus tuleb sobitada
ümbritsevasse keskkonda. Planeeringus tuleb määrata arhitektuursed tingimused, mis tagavad
hoonete sobivuse traditsioonilisse Virtsu aleviku hoonestatud osa miljöösse. Tagada tuleb vaated
Virtsu mõisa pargile ja pargi piirdemüürile.
5.10 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeringuala loode- ja läänepoolsele osale ulatub muinsuskaitsealuse Virtsu mõisa pargi (reg nr
15443) ja muinsuskaitsealuse Virtsu mõisa pargi piirdemüüri (reg nr 15444) kaitsevöönd ligikaudu
2080 m2 ulatuses. Planeerunguala kruntideks jagamisel on soovitav moodustada muinsuskaitse
aluse pargi ja pargi piirdemüüri kaitsevööndisse jäävale osale üldkasutatava maa sihtotstarbega
maaüksus. Pargis ja piirdemüüri kaitsevööndis on lubatud tavapärased hooldustööd vaadete
säilitamiseks (niitmine, võsa, prahi ja kuivanud puuokste eemaldamine, teede ja radade
korrashoidmine). Planeeringuala korrastamine, võsa likvideerimine ja maa-ala regulaarne niitmine
tagab eeldatavalt Virtsu mõisa piirdemüüri ja selle taga asuva pargi vaadeldavuse.
Muinsuskaitseseaduse § 61 lg 3 kohaselt koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimused, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende
kaitsevöönd. Vastavalt Kultuuriministri määruse 24.04.2019 nr 15 „Üldplaneeringu ja
detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ § 2 lg 3 ei pea eritingimusi
Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt
väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja
vaadeldavust.
5.11. Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eeltoodust
tulenevalt ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordade esinemist.
5.12. Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine
Planeeringuala vahetus läheduses teadaolevalt teised arendused puuduvad, millega seoses võiksid
avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.
5.13 Muud asjaolud
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana
ei ole ette näha.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse. Antud juhul olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi,
sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada
Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise
põhimõtteid.
Juhul kui planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega
muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda
KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud.
6. Ettepanek KSH algatamise või algatamata jätmise kohta
Keskkonnamõju loetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH
eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 124 lõikest 6 ja KeHJS § 33 lõikest 2
(üldplaneeringu muutmine). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33
lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnanguga.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole vajalik Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamiseks.
Kaitstavate alade kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole planeeringualal registreeritud,
samuti puuduvad andmed kaitsealuste liikide esinemise kohta. Planeeringuala jääb väljapoole
kaitstavaid alasid.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada
detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
KSH läbiviimine ei ole käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
6.1. detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne eeldatavalt tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, sh negatiivne mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja
veerežiimile;
6.2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja senisest maakasutusest,
ei ole ette näha DP realiseerimisel kuni 3 elamu ehitamisega antud asukohas olulist negatiivset
keskkonnamõju;
6.3. planeeringual ei asu Natura 2000 võrgustiku ala läheduses, planeeringuaalal ei paikne
kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib
mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt puudub ebasoodne mõju
Natura alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele, sh elupaikade seisundile ja kaitstavate
liikide seisundile;
6.4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit kui välditakse Virtsu mõisa
parki ja pargi piirdemüüri kahjustavaid tegevusi ning säilitatakse vaated pargile ja pargi
piirdemüürile;
6.5. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara,
planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist,
mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;
6.6. planeeritava tegevusega ei ole ette näha olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
6.7. olulist negatiivset mõju või aastaringset täiendavat koormust kaitstavatele aladele DP
realiseerimisega eeldatavalt ei avaldata.
6.8. Detaiplaneeringus on keskkonnatingimustega arvestamine igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. DP koosseisus saab
vajadusel teha täpsemaid uuringuid ja anda hinnanguid, sh kultuuripärandit mõjutada võivatele
tegevustele.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse teeb kohalik omavalitsus. Üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu puhul peab lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele arvestama ka muid
asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne
KSH üle otsustamist tuleb küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal
seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.