ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 09.02.2023
kehtiv kuni 09.02.2028
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Rahandusministeerium
Maido Ruusmann
Tõrva Vallavalitsus Meie 09.02.2023 nr 12.2-1/936-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamine
Austatud vallavanem
Rahandusministeeriumile on laekunud järelevalveteade seoses Tõrva Vallavalitsuse
(edaspidi: hankija) avatud hankemenetlusega riigihankega „Tõrva valla eriplaneeringu
koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapp“, viitenumber 259846 (edaspidi:
riigihange).
Järelevalveteate esitaja taotleb, et Rahandusministeerium alustaks riigihanke korraldamise
õiguspärasuse kontrollimiseks järelevalvemenetlust ja teeks hankijale ettekirjutuse riigihanke
hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks.
Järelevalveteates on esitatud järgmised asjaolud ning põhjendused (tsiteeritud
järelevalveteatest):
„2.1 Teate esitaja leiab, et välja kuulutatud riigihange on õigusvastane, kuna see ei taga RHS
§ 2 lg 1 sätestatud riigihangete korraldamis eesmärki - hankija rahaliste vahendite läbipaistvat,
otstarbekat ja säästlikku kasutamist, isikute võrdset kohtlemist ning konkurentsi efektiivset
ärakasutamist riigihankel. Samuti ei järgi väljakuulutatud hange RHS § 3 p 1 – 5 sätestatud
riigihangete üldpõhimõtteid.
2.2 Esitatud etteheited ilmevad tõsiasjast, et tuulepargi või tuuleparkide asukoha eelvalikuks
mõeldud hanke ainsaks hindamiskriteeriumiks hankes on hind põhimõttel vähim on parim.
Samas on hanke tehnilise kirjelduse kohaselt teostatava töö maht täiesti hoomamatu, sest
sellest ei nähtu, mitme tuulepargi rajammist hankija eeldab või ette näeb. Seepärast on
reaalselt konkureerivate pakkumuste esitamine ja hindamine võimatu. Neil asjaoludel ei ole
võimalik järgida RHS § 2 sätestatud eesmärki ja RHS § 3 sätestatud riigihanke
üldpõhimõtteid. Tehnilise kirjelduse ja sellest tuleneva töömahu laialivalguvus soodustab
hoopis korruptsiooni, hankija rahaliste vahendite läbipaistmatut kasutamist ja mõne
konkureeriva pakkuja soodustamist, võimalikult sõlmitava hankepingu kontrollimatut
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
muutmist ja seeläbi RHS-s või karistusseadustikus sätestatud vastutust kaasa toovate tegude
toimepanemist.
2.3 Riigihanke tehnilise kirjelduse (TK) p 1.2 kohaselt esitas eriplaneeringu algatamise
taotluse Evecon OÜ (registrikood 10340286) kellega Hankija sõlmib lepingud eriplaneeringu
koostamise finantseerimiseks. Pakkujale tasub teostatud tööde eest esitatud arvete alusel
Hankija.
2.4 TK p 1.3 kohaselt on hanke eesmärk eriplaneeringu objektiks oleva
tuulepargi/tuuleparkide asukoha eelvalikute tegemine (selgitada välja kõik võimalikud
tuuleparkide asukohad planeeringualal) st teostada tuleb kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu I etapi tööd (asukoha eelvalik ja KSH I etapi arunne). Eriplaneeringu I etapi
raames määratakse kindlaks tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu võimalikud
asukohad, sealhulgas juurdepääsuteede ja elektri ülekandeliinide paiknemine koos võimalike
liitumiskohtadega, samuti tuulikute võimalikud lubatavad kõrgused ja eeldatav maksimaalne
arv valitud asukohas. Planeeritav ala on osa Tõrva valla territooriumist suurusega ca 115 km2
(vt joonis 1).
2.5 Nagu märgitud, ei ole hankes märgitud, mitme tuulepargi rajamist tellija eeldab. Seetõttu
ei ole võimalik hankemenetluses võimaliku töö mahtu adekvaatselt hinnata.
2.6 Teate esitaja põhjendab oma seisukohta järgmiste asjaoludega. 2.6.1 TK p 1.5. kohaselt
tuleb pakkujal töö maksumuse kalkuleerimisel arvestada, et töövõtja kohustub teostama
eriplaneeringu menetluse I etapis täielikult kõik looduskeskkonnauuringud, sh taimestik,
linnustik ja loomastik, k.a. uuringud, mis tavapäraselt tehakse eriplaneeringu menetluse II
etapis. 2.6.2 TK p 2.7. kohaselt on kõigi asjakohaste uuringute/analüüside läbiviimine
Töövõtja kohustus. Töövõtjal tuleb arvestada, et eriplaneeringuala piirneb Läti Vabariigi
territooriumiga, mistõttu võib olla vajalik teostada uuringuid ka Läti Vabariigi territooriumil.
2.7 TK sedavõrd ebamäärasest sõnastusest ei selgu teostatava töö maht. Pakkujad on sellest
aru saanud, sest nähtuvalt riigihangete registri teabevahetuse rubriigist on hankijalt ka küsitud
viidatud TK punktide kohta järgmisi selgitusi: HD punktis 1.5 on hankija öelnud, et
hinnapakkumise sisse tuleb arvestada kõik vajalikud looduskeskkonna uuringud, k.a
uuringud, mis tavapäraselt tehakse eriplaneeringu menetluse II etapis ja punktis
2.7 on välja toodud, et vajadusel tuleb arvestada ka Läti territooriumil uuringute tegemisega.
Samuti on tehnilises kirjelduses välja toodud, et erinevad tehnilised parameetrid täpsustuvad
asukohavaliku etapi käigus. Küsija leiab, et sellises sõnastuses ei ole Hankijal võimalik saada
võrreldavaid pakkumis, sest uuringute hind (täpsusaste ja metoodika) sõltub ka sellest,
millised saavad olema tuulikupargi tehnilised parameetrid. Küsija teeb hankijale ettepanku
tuua välja lõplik loetelu antud asukohas antud tegevuse puhul asjakohastest looduskeskkonna
uuringutest, millega pakkuja peab arvestama nii Eesti kui ka Läti varbariigi territooriumil.
2.8 Hankija vastus võimaliku pakkuja küsimusele on järgmine: Hankija on Tehnilise
kirjelduse punktis 2.8.1 loetlenud peamised uuringud, mis minimaalselt tuleb teostada.
Eeldatavasti tulevad hankele pakkumust esitama varasema planeeringute läbiviimise
kogemusega ettevõtjad, kel on lähtuvalt oma professionaalsest kogemusest võimalik hinnata
uuringute täpsusastet ja kulukust lähtuvalt teadaolevast planeeringuala suurusest.
2
2.9 Täiendavalt on võimalik pakkuja küsinud samuti 3.02 uuringute mahu kohta: Kuna antud
eriplaneeringu puhul on tegu ühe huvitatud isikuga planeeringuga, mille puhul suure
tõenäosusega on teada tegelik soovitav tuulepargi suurus ja võimalik asukoht, siis
võrreldavate pakkumuste saamiseks palume hankijal täpsustada kui suurel alal (km2) on vaja
ette näha loodusuuringuid (linnud, nahkhiired, rohevõrk). Uuringute puhul võib nt arvestada,
et üldjuhul piisab loodusuuringute läbiviimisest perspektiivsel tuulepargi alal ja selle u 500 m
puhvervööndis. Kuna antud pakkumuse puhul eeldatakse täiemahuliste uuringute läbiviimist,
siis on oluline, et pakkujad lähtuksid ühesugustest uuringu mahu eeldustest.
2.10 Hankija vastus sellele võrdlemisi üksikasjalikule küsimusele on järgmine:
Loodusuuringud tuleb teostada kogu planeeringualal (115 km2).
2.11 Kuna ainuke hindamiskriteerium antud hankes on maksumus, ei ole teate esitaja
hinnangul selliste tingimuste korral võimalik võrreldavaid pakkumusi esitada, sest täpse
sisendi puudumisel võib pakkuja eeldada, et teostada tuleb ühe tuulepargi rajamiseks
vajalikke uuringuid, kuid samas võib ka eeldada, et vajalik on teostada 10 pargi rajamise
uuringuid.
2.12 07.02.2023 ehk vähem kui 24 tundi enne pakkumuste esitamise tähtaega täpsustas
hankija oma varasemaid vastuseid järgmise selgitusega: Looduskaitselisi uuringuid tuleb läbi
viia arendaja poolt välja selgitatud tuulealade osas, kus arendajal esineb huvi. Eeldatavalt on
vajaminevate looduskaitseliste uuringute vajadus ca 40 km2. 07.02.2023 pealelõunal on
hankija veel lisanud hankedokumentide juurde peamiste uuringualade joonised ning palunud
arvestada, et tegu on indikatiivsete piiridega ning tegelik uuringute vajaduse ala täpsustub
planeeringu koostamisel. Kuigi hankija on indikatiivsete uuringualade joonised lisanud, ei ole
sellega siiski täpsustatud töömahtu ning täiendavalt on seatud kahtluse alla KOV
eriplaneeringu esimeses etapis teostatava asukoha eelvaliku sisulise õiguspärasuse.
2.13 Tuuleparkide uuringute puhul sõltub teostatava töö maht väga palju kavandatavate
tuulikute asukohast, nende paiknemisalast, kasutatavatest tuulikute parameetritest, pargi
suurusest jmt. Planeerija ja mõjuhindaja professionaalsus ei puutu asjasse – valdkonnas
tegutsevad pakkujad oskavad reeglina väga hästi hinnata tõenäoliselt vajaminevaid uuringuid,
kuid nende teostamise mahtu ei suuda keegi peale tellija määrata. See, kas hankija kui KOV
territooriumile valitakse 17 potentsiaalset tuulepargi ala või 2 potentsiaalset ala on väga suur
erinevus uuringute mahu hinnastamisel. Kogu planeeringualale ehk 115 km2 ei ole kindlasti
vaja kõiki uuringuid teostada olukorras, kus parkide hulga vajadus ei ole selge. Kui hankija
on suutnud ka vastuste käigus loodusuuringute indikatsiooni hinnata 40 km2 peale, ei ole see
siiski adekvaatne lõppmahu hindamiseks, kuna hankija ise on viidanud, et see on indikatiivne,
tegelikud mahud selguvad töö käigus ja katmata on Läti Vabariigi taotletavate uuringute
maht.“
Lisaks järelevalve teates märgitule on ilmnenud, et riigihangete registri teabevahetusest
nähtuvalt edastas hankija huvitatud isikutele 07.02.2023 kl 11:34 järgmise selgituse:
„Tähelepanu! Hankija muudab sõnumitele (715837) ja (715461) esitatud vastuseid.
Looduskaitselisi uuringuid tuleb läbi viia arendaja poolt välja selgitatud tuulealade osas, kus
arendajal esineb huvi. Eeldatavalt on vajaminevate looduskaitseliste uuringute vajadus ca 40
km2.“
Juhime tähelepanu asjaolule, et RHS § 82 lg 1 kohaselt peab hankija riigihanke
alusdokumentide muutmise korral pikendama pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et
3
muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates
oleks pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega RHS §-s 93 või 94 sätestatud
minimaalsest tähtajast. Hankija seonduvalt 07.02.2023 kl 11:34 antud selgitusega riigihanke
alusdokumente ei muutnud ega pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendanud.
Pakkumuste esitamise tähtaeg saabus riigihankes 08.02.2023 kl 10:00.
Rahandusministeerium ülesandeks on teostada avalikes huvides riiklikku ja
haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle (RHS § 180 p 6
ja § 203 lg 1). Järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus tuleb
lõpetada, kui esineb RHS § 206 lg-s 1 loetletud järelevalvemenetlust välistavad asjaolu.
Käesoleval juhul ei esine RHS § 206 lg-s 1 nimetatud menetlustakistusi järelevalvemenetluse
alustamiseks ja riigihanke õiguspärasuse kontrollimiseks, kuna järelevalveteates märgitud
väidetavad RHS-i rikkumised osundavad puudustele riigihanke alusdokumentides, mille
vaidlustamine ei ole käesoleval ajahetkel enam võimalik (RHS § 189 lg 2 p 2).
Lähtudes eelnevaga põhjendatud RHS-i rikkumise kahtlustest ning juhindudes RHS §-st 203,
§ 205 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, alustab Rahandusministeerium järelevalvemenetlust Tõrva
Vallavalitsuse avatud hankemenetlusega riigihanke „Tõrva valla eriplaneeringu koostamise
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapp“ viitenumber 259846, õiguspärasuse
kontrollimiseks. Palume hankijal esitada üksikasjalikult põhjendatud seisukoht kõikide
eelnevalt välja toodud rikkumiste kahtluste kohta hiljemalt 15.02.2023. Sealjuures palume
selgitada, miks ei pikendanud hankija pakkumuste esitamise tähtaega seoses huvitatud
isikutele 07.02.2023 kl 11:34 edastatud selgitusega (milles märkis, et eeldatavalt on
vajaminevate looduskaitseliste uuringute vajadus ca 40 km2) ning ei käsitlenud eelnimetatud
selgitust (st uuringute vajadus piiritleti territoriaalselt ca 40 km2) riigihanke alusdokumentide
muutmisena.
Ühtlasi palume hiljemalt 10.01.2022 lisada riigihangete ja riigiabi osakonna jurist Madli
Juhani, isikukood 47809140284, riigihangete registris riigihanke meeskonda vaatlejana
dokumentide kontrolli teostamiseks. Juhime tähelepanu, et RHS § 205 lg 3 kohaselt ei tohi
sama paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt alustatud järelevalvemenetluse korral hankija anda
nõustumust hankelepingu või raamlepingu sõlmimiseks enne järelevalvemenetluse lõppemist
või enne ettekirjutuse täitmist RHS § 208 lg-s 2 sätestatud juhul. Nimetatud keeldu rikkudes
sõlmitud hanke- või raamleping on seadusest tulenevalt automaatselt tühine. Riigihangete
seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et juhtumipõhise järelevalvemenetluse
eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise keelu mõttega ei ole vastuolus, kui
järelevalvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse
teatavakstegemist (vt. RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138).
Eeltoodust tulenevalt ei takista RHS § 205 lg 3 hankijal rikkumisi kõrvaldada ning kui
rikkumist kõrvaldada pole enam võimalik, on hankijal RHS § 73 lg 3 p 6 alt II kohaselt õigus
tunnistada riigihange põhjendatud vajaduse korral omal algatusel ise kehtetuks (vt.
Riigihangete seaduse eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 138). Hankija poolt hankemenetluse
kehtetuks tunnistamine on järelevalvemenetlust välistav asjaolu RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt,
mistõttu nimetatud juhul lõpetab Rahandusministeerium alustatud järelevalvemenetluse ilma
hankijale ettekirjutust tegemata lähtudes RHS § 73 lg 3 p 6 ja § 206 lg 1 p 4. Selgitame
siinjuures, et võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks on riigihanke alusdokumente võimalik
hankijal muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (RHS § 138 lg 1 ja 81
lg 1). Hankija selgitused ja teated palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt
4
allkirjastatuna e-posti aadressil
[email protected] ja
[email protected]. Järelevalvemenetlust
puudutavate täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi
riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Madli Juhani poole (tel 611 3400, e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Madli Juhani 611 3931
[email protected]
5
6