Rapla Vallavalitsus Teie 02.12.2022 nr 6-2/25-19
[email protected] Meie 09.02.2023 nr 15-3/9562-8
Rapla linnas Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneering
Rapla Vallavalitsus esitas 02.12.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Rapla linnas Viljandi
mnt 61 ja 63 detailplaneeringu heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 138 lõike 1 alusel. Taotluses on toodud lingid detailplaneeringule ja menetlusdokumentidele
ning selgitatud, et avalikustamise perioodil esitati üks kirjalik arvamus, mida kohalik
omavalitsus ei arvestanud.
PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on heakskiidu andmise otsustamisel riigihalduse ministri või
tema volitatud ametniku pädevuses detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine
ning detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja
ärakuulamine. Kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab arvestamata
jäänud arvamuste kohta Rahandusministeerium oma seisukoha (PlanS § 138 lg 5).
Detailplaneeringu kontrollimisel tuvastati puudused, mistõttu palus Rahandusministeerium
vallavalitsusel esitada täiendavad planeeringumenetluse õiguspärasust tõendavad
dokumendid. Samuti juhti tähelepanu puudustele detailplaneeringus. 11.01.2023 esitas Rapla
Vallavalitsus küsitud dokumendid.
Planeeringualal kehtib Rapla Vallavolikogu 27.08.2015 otsusega nr 34 kehtestatud Viljandi
mnt 61 detailplaneering, millega on ette nähtud teenindus-, büroo- ja elamumaa sihtotstarbega
krundid, määratud arhitektuur-ehituslike tingimused, planeeritud juurdepääsuteed ja
parkimine, tehnovõrgud ja haljastus. Seletuskirja osas „Olulisemad arhitektuurinõuded
ehitistele“ on toodud, et Rapla linnaruumi seisukohalt tegemist on olulise asukohaga ja
Viljandi maantee äärsed uusehitised tuleb projekteerida arhitektuurivõistluse võidutöö alusel.
Arhitektuurivõistlusel peab osalema vähemalt kolm kutselise arhitekti koostatud
eskiislahendust. Kehtiva detailplaneeringu alusel on moodustatud Viljandi mnt 61 ja Viljandi
mnt 63 ärimaa krundid ja Viljandi maantee L1 transpordimaa maaüksus ning püstitatud on
üksikelamu Jõe tn 64 maaüksusele.
1. Asjaolud ja detailplaneeringu menetlus
Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu ala, suurusega u 2,2 ha, paikneb Rapla linnas Viljandi
mnt ja Jõe tn vahel. Planeeringualast ca 400 m kaugusele jääb Rapla Vesiroosi kool ja Nore
kaubanduskeskus, ca 1 km kaugusel on Rapla keskväljak. Läheduses on ühistranspordi
peatused, mis tagavad head ühendused Rapla raudteejaama ning bussijaamaga. Jõe tänavast
lõuna suunas jääb kergliiklustee, mis ühendab Vesiroosi puhkeala ja spordirajatisi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kesklinnaga. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt läbib planeeringuala perspektiivne
teekoridor, mis tulevikus peaks ühendama Uusküla elamuala Vesiroosi piirkonnaga.
Detailplaneeringuga on kavandatud seitse krunti. Viljandi mnt 61 kinnistu jagatakse kaheks
krundiks: Jõe tänava poole on planeeritud tennise välisväljakud (Pos 4); Viljandi mnt äärde
jäävale krundile on määratud ehitusõigus ärihoone rajamiseks (Pos 5). Viljandi mnt 63
kinnistu jagatakse neljaks krundiks: Viljandi mnt äärde kaks krunti korterelamute (Pos 6 ja 7)
ja Jõe tänava äärde kaks krunti paariselamute (Pos 1 ja 2) rajamiseks. Juurdepääs Viljandi
maantee äärsetele kruntidele (Pos 5, 6 ja 7) on planeeritud Viljandi maanteelt (riigitee).
Paariselamukruntidele Pos 1 ja 2 ning ärimaa krundile Pos 4 on juurdepääsud kavandatud Jõe
tänavalt.
Krundile Pos 5 planeeritud hoonete alune pind on 3000 m2 ja kõrgus 14 m. Krundile Pos 6
planeeritud hoonete alune pind on 450 m2 ja kõrgus 14 m (4 maapealset ja 1 maa-alune korrus).
Krundile Pos 7 planeeritud hoonete alune pind on 450 m2 ja kõrgus 11 m (3 maapealset ja 1
maa-alune korrus). Viljandi mnt äärsed hooned on paigutatud 16,5 m ja 19,0 m kaugusele
krundi piirist ehk hoonestus riigitee äärmisest servast jääks minimaalselt 24 m kaugusele.
Detailplaneeringuga kavandatud uus juurdepääsutee (Pos 3) arvestab perspektiivse
ühendustee rajamise võimalusega ning on kavandatud selliselt, et tulevikus on võimaldatud
tee jätkumine mööda Jõekaare tänavat. Planeeritud teekoridori (sõidutee + kergliiklustee)
laiuseks on 20,0 m.
Planeeritud kruntidele nähakse ette uued tehniliste kommunikatsioonide liitumised vastavalt
võrguvaldajate väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringualalt on madalama väärtusega
haljastus likvideeritud, säilitatud on suuremad kased. Detailplaneeringuga on Viljandi
maantee äärde kavandatud täiendav haljastus. Täpsem haljastuse lahendus tuleb määrata
hoonete projekteerimise käigus.
Detailplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 27.05.2021 otsusega nr 26 ja
eesmärgiga sätestada tingimused segafunktsiooniga hoonestusala kujunemiseks, kus oleksid
esindatud nii ärifunktsioon, spordirajatised, kortermajad kui ka üksikelamud.
Detailplaneeringu algatamisest teavitas vallavalitsus maakonnalehes Raplamaa Sõnumid
02.06.2021 ja valla infolehe Rapla Teataja juuninumbris.
Rapla Vallavalitsus saatis 09.05.2022 kirjaga nr 6-2/25-7 detailplaneeringu valitsusasutustele
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Naabritele suunatud kaasamiskiri arvamuse
avaldamiseks saadeti 31.05.2023. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet
27.05.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/2821-2 ja Transpordiamet 06.06.2022 kirjaga nr 7.2-
2/22/10339-2. Rahandusministeerium andis arvamuse 08.06.2022 kirjaga nr 15-3/4035-2.
Valitsusasutuste esitatud arvamusi on vallavalitsus kaalunud, neid arvestanud ja esitajatele
vastanud.
Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneering võeti vastu Rapla Vallavolikogu 21.06.2022 otsusega
nr 37. Planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.07.‒14.08.2022, millega oli
võimalik tutvuda valla veebilehel ja paberkandjal vallavalitsuses. Detailplaneeringu avalikust
väljapanekust teavitati 29.06.2022 maakonnalehes Raplamaa Sõnumid ja valla infolehe Rapla
Teataja juulinumbris (vallavolikogu 21.06 istungi ülevaates). PlanS § 135 lõikes 6 nõutud
teavituskirjad avaliku väljapaneku toimumise kohta aga jättis kohalik omavalitsus saatmata
2
PlanS § 127 lõigetes 1‒2 nimetatud isikutele s.o asutustele, kellega tehti koostööd ja kaasatud
isikutele.
Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 31.10.2022. Selle toimumisest teavitas vallavalitsus
kaasatud isikuid ja asutusi 10.10.2022 kirjalikult.
Detailplaneeringule esitas 07.07.2022 arvamuse Raido Rudissaar. Seisukoha arvamuse osas
andis Rapla Vallavalitsus 10.10.2022 korralduses nr 486. Rapla Vallavalitsus 11.01.2023
kirjas nr 6-2/25-21 Rahandusministeeriumile on selgitatud, et kuigi ettepanek laekus 14 päeva
enne avaliku väljapaneku perioodi algust (vahetult pärast planeeringumaterjalide avaldamist
valla ametlikul veebilehel), käsitleti ettepanekut avalikul väljapanekul esitatud arvamusena.
Samas kirjas on vallavalitsus selgitanud, et kuivõrd Dago Piil esitas ettepaneku 23 päeva
pärast avaliku väljapaneku lõppu, arutati ettepanekut küll avaliku väljapaneku tulemuste
avalikul arutelul 31.10.2022, kuid ettepanekut ei käsitletud avalikul väljapanekul esitatud
ettepanekuna.
Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 toimus 1.02.2023 Rahandusministeeriumi Rapla
riigimajas kirjaliku arvamuse esitanud isiku ja Rapla Vallavalitsuse esindaja ärakuulamine.
Sellel osalesid Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela ja planeeritava kinnistu omanik
Donatas Narmont. Arvamuse esitaja andis 22.01.2023 e-posti teel Rahandusministeeriumile
teada, et ei osale ärakuulamisel ja kinnitas oma arvamuste juurde jäämist.
Juhul kui ärakuulamise tulemusena arvamuste esitaja oma arvamustest ei loobu, siis vastavalt
PlanS § 138 lõikele 5 peab Rahandusministeerium andma oma kirjaliku seisukoha nendele
arvamustele, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isik kokkuleppele ei
jõudnud.
2. Arvestamata jäänud arvamused
Raido Rudissaar tõi välja, et planeeritavas piirkonnas on 2-korruselised eramajad.
Detailplaneeringus märgitud 3- ja 4-korruselised kortermajad ei sobitu piirkonda. Lisaks
häirivad need naabrite privaatsust ja vaadet. Kortermajade asemel peaksid olema eramajad,
maksimaalselt kaks korrust või nagu varasemas detailplaneeringus ette nähtud ärihoone.
22.01.2023 saadetud e-kirjas selgitas arvamuse esitaja täiendavalt, et temal ja eelmisel
kohtumisel osalenud naabritel oli eranditult üksmeel, et planeeritud kõrgusega kortermajad
piirkonda ei sobitu. Need rikuvad ära kauni eramajade piirkonna ning lisaks hakkavad häirima
naabrite privaatsust. Kahjuks jäid teised koosolekul osalenud naabrid mingil põhjusel oma
arvamuse avaldusega määratud kuupäeva raamistikust välja ja nende arvamust ei võetud
arvesse. Sama arvamust on arvamuse esitaja kuulnud väga paljudelt Rapla linna kodanikelt ja
kõigil sama mure just majade kõrguse osas. Jääb arusaamatuks, miks peaks eramajade kõrvale
kerkima just 3- ja 4-korruselised elamud.
Rapla Vallavalitsus on selgitanud, et vallavolikogu algatamise otsuse kohaselt oli
detailplaneeringu eesmärk kavandada Viljandi mnt 63 maaüksusele kaks väiksemat
kortermaja, samuti on sobivas asukohas asustuse tihendamisel arvestatavad majanduslikud
eelised ühiskonnale tervikuna, mistõttu ettepanekut üksikelamute kavandamiseks ei ole
võimalik arvestada. Rapla Vallavalitsuse korralduses 10.10.2022 nr 486 on toodud, et
„Arvestades detailplaneeringu eesmärki algatamisel, ei ole ettepanekut võimalik arvestada“.
3
Ärakuulamisel vallaarhitekt selgitas täiendavalt, et maapinna kõrguste vahe ühel ja teisel pool
Viljandi maanteed on 4 m. Seetõttu planeeritavad kortermajad asuksid 4 meetrit madalamal
arvamuse esitaja krundi pinnast, mis korruste suhtes võiks tähendada ühte korrust. Hoonete
omavaheline kaugus (80 meetrit) on piisav, et kellegi privaatsus ja vaade häiritud ei saaks.
Viljandi mnt 56 krunti ümbritseb ca 3 m kuusehekk, mistõttu vaade ja privaatsus ei tohiks
arvamuse esitajale probleemi tekitada.
Asukoha eeliseks on linnasisese tühja ruumi täitmine, et säiliksid linna ümbritsevad metsad ja
põllumaad. Ühtlasi muudavad asukoha atraktiivseks läheduses asuvad kool, Sadolini
spordihoone, kaubanduskeskused, linna keskväljak, kultuurikeskus, Mahlamäe kortermajade
piirkond, erinevad töökoha võimalused. Korterite arv (16+12) on optimaalne. Kortermajade
suurus ei kahjusta linna üldilmet.
Rahandusministeerium märgib, et kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel
on oma territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine.
Seetõttu on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide detailplaneeringust
huvitatud isikute soovidega. Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda
poolte õigustatud huvisid. Ühel kinnisasjal omandiõiguse teostamisel ei tohi kahjustada
piiramatult naabrite, teiste puudutatud isikute huve ja avalikke huve. Kuid ka naabri õigused
ei ole piiramatud. Planeerimisel ei saa olla takistuseks igasugune harjumuspärase
elukeskkonna muutumine uute ehitiste tõttu. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on
lubatud planeeringuga, sobivad ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.
Detailplaneeringuga kavandatud kaks kortermaja paiknevad teisel pool Viljandi maanteed ja
hooned jääksid minimaalselt 24 m kaugusele maanteest. Viljandi mnt 56 krunt on maantee
poolt piiratud tiheda ca 3 m kõrge kuusehekiga. Ka planeeringu seletuskirjas on toodud, et
detailplaneeringu tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju planeeringuala ja lähiümbruse
keskkonnatingimustele. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole tõenäoline, et
detailplaneeringuga kavandatavad kortermajad avaldavad arvamuse esitajale
asjaõigusseadusega keelatud mõjutusi.
Rahandusministeerium kontrollib detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ja
menetlusnõuetele. Detailplaneeringu sisulise lahenduse, sh krundi hoonestusala ja kõrguse
otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kes peab
kaaluma kõiki avalikke ja erahuvisid ning leidma nende vahel tasakaalu. Seega milline
konkreetne planeeringulahendus kaalutlemise tulemusena valitakse, on üksnes kohaliku
omavalitsuse kaalutlusotsus.
Rahandusministeerium tõdeb, et esitatud detailplaneeringust ei selgu, millised kaalutlused ja
põhjendused on olnud korterelamute kõrguse ja korruste arvu määramisel. Miks Pos 7
korterelamu puhul on määratud kolm korrust ja ärihoone (tennisehalli) poolsele Pos 6
korterelamu puhul neli korrust. Ka Rapla valla üldplaneeringu peatükis 5.2 „Elamualad“ on
seatud kaalutlemise kohustus kõrgemate kui 3-korruseliste elamute kavandamisel. Kuna
esitatud detailplaneeringust ei selgu asjakohased kaalutlused ja põhjendused seoses
kortermajadega, siis on selles osas vaja detailplaneeringut täiendada.
3. Detailplaneeringu vastuolud õigusaktidega
4
Lähtuvalt esitatud Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu dokumentidest tuvastas
Rahandusministeerium järgmised vastuolud õigusaktidega.
3.1. PlanS § 135 lõike 6 kohaselt peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu avalikust
väljapanekust teavitama PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt
14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. PlanS § 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt planeerimisalase
tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama ja
menetlusse piisavalt kaasama. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal
avaldada arvamust planeeringu kohta. Avaliku väljapaneku läbiviimine annab igaühele
võimaluse kaitsta oma subjektiivseid õigusi, esitada arvamusi detailplaneeringu lahenduse
kohta.
Menetlusdokumentide kontrollimisel tuvastati, et Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu
avalikust väljapanekust on teavitatud puudulikult ja pole täidetud kõiki PlanS-is sätestatud
menetlusnõudeid, samuti avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet. Nimelt jäeti
avalikust väljapanekust teavitamata piirinaabrid ja teised PlanS § 127 lõikes 2 nõutud isikud,
keda vallavalitsus oli varasemalt kaasanud ja küsinud 31.05.2022 ka kirjalikku arvamust.
Ärakuulamisel nõustus ka vallaarhitekt, et pärast vastuvõtmist läbiviidud avalikust
väljapanekust ei ole naaberkinnistute omanikke eraldi kirjaga teavitatud.
Siinkohal on oluline rõhutada, et PlanS kohase avaliku väljapaneku eesmärk on vastava asula
elanike informeerimine detailplaneeringust. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on
vältimatult vajalik avalikkuse tõhus kaasamine planeerimismenetlusse. Seetõttu peab
haldusorgan tegema planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel omalt poolt kõik
võimaliku, et huvitatud isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda. Kuivõrd
planeeringuala lähiümbruse elanike huvitatust detailplaneeringust saab eeldada, näeb PlanS §
135 lõige 6 ette nende kaasatud isikute personaalse teavitamise.
Planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on ka planeeringuga seotud erinevate isikute huve
ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Selle eesmärgi
saavutamiseks on PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja avalikkusele
planeerimismenetluse erinevate etappide käigus ette nähtud võimalus oma seisukohtade
väljendamiseks ning kohalikule omavalitsusele on pandud kohustus nende arvessevõtmist
kaaluda.
Kuna Rapla Vallavalitsus jättis Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu avalikust
väljapanekust PlanS § 135 lõikes 6 toodud isikud kirjalikult teavitamata, siis võis olla isikuid,
kes seetõttu ei saanud esitada oma arvamusi detailplaneeringu kohta ega kaitsta oma
subjektiivseid õigusi. Seda tõendab ka asjaolu, et 23 päeva pärast avalikku väljapanekut esitas
oma arvamuse üks naaberkinnistu omanik.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kaasatavate isikute avalikust väljapanekust
teavitamise osas ei ole kohalik omavalitsus täitnud kohustust teha kõik endast olenev
huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks planeerimismenetlusse. Viljandi mnt 61 ja 63
detailplaneeringu menetlusnõuetega vastavusse viimiseks on Rapla Vallavalitsusel vaja
korraldada uus avalik väljapanek, arvestades kõiki PlanS §-s 135 sätestatud nõudeid.
3.2. Kuigi esitatud detailplaneeringus on lahendatud PlanS § 126 lõikes 1 nõutud
detailplaneeringu kohustuslikud ja teised asjakohased ülesanded, ei selgu planeeringust,
millised kaalutlused ja põhjendused on olnud korterelamute kõrguse ja korruste arvu
5
määramisel. Kuidas on jõutud lahenduseni ja miks on kavandatud krundile Pos 6 just 14 m
kõrge 4-korruseline ja krundile Pos 7 just 11 m kõrge 3-korruseline kortermaja. Samuti
puuduvad põhjendused selle kohta, miks kohalik omavalitsus on loobunud Rapla linnaruumi
olulises asukohas, vahetult Viljandi maantee ääres kehtivas detailplaneeringus seatud nõudest
projekteerida uusehitised arhitektuurivõistluse võidutöö alusel.
Kohalik omavalitsus kui planeerimisalase tegevuse korraldaja peab PlanS § 10 lõke 1 kohaselt
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja detailplaneeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Seega on seadusega antud kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigus
milline planeeringulahendus valida. Detailplaneeringust peab selguma, et haldusorgan on
diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on
toimunud ratsionaalselt.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa lugeda üksnes algatamise otsusele viitamist
planeeringulahenduse valiku põhjenduseks. Detailplaneeringus puuduvad sisulised
põhjendused kortermajade ja nende kõrguse (korruselisuse) valiku kohta, mistõttu kohalik
omavalitsus on jätnud täitmata talle seadusega antud põhjendamis- ja kaalutluskohustuse.
Siinjuures juhin Rapla Vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks1.
Niisiis tuleb kohalikul omavalitsusel, arvestades motiveerimise põhimõtetega, täiendada
detailplaneeringut ning lisada asjakohased kaalutlused ja põhjendused, millest
planeeringulahenduse valikul on lähtutud.
3.3. Planeeringualal kehtib Rapla Vallavolikogu 27.08.2015 otsusega nr 34 kehtestatud
Viljandi mnt 61 detailplaneering, mis on kehtestatud suuremale alale kui käesoleva
detailplaneeringu ala. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega
muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seetõttu on
vaja Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu seletuskirja lisada selgitus selle kohta, kas ja
millises osas jääb pärast käesoleva detailplaneeringu kehtestamist kehtima Viljandi mnt 61
detailplaneering. Samuti selgitada, kuidas kehtima jäävas osas on võimalik detailplaneering
ellu viia. Detailplaneeringu vastavusse viimiseks kannab kohalik omavalitsus muudatused
kehtivasse planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatuste
sisseviimisest teavitatakse, lähtudes detailplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud
nõuetest (PlanS § 140 lg 9).
Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 138 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri
11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust olen seisukohal, et Rapla linnas
Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringut ei ole võimalik heaks kiita. Tagastan
1
RKHKo 3-3-1-39-07
6
detailplaneeringu Rapla Vallavalitsusele asjakohaste kaalutluste ja põhjenduste
lisamiseks ning detailplaneeringu menetlemise kordamiseks alates vastuvõtmise järgsest
avalikust väljapanekust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Raido Rudissaar
Tiiu Pärn 715 5866
[email protected]
7