dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rapla linnas Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneering

Rahandusministeerium · 9. veebruar 2023
Viit
15-3/9562-8
Registreeritud
9. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus, Raido Rudissaar
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Tiiu Pärn (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-39562-8 09.02.2023 Väljaminev kiri.asice440 KB

Sisu (failidest)

Rapla Vallavalitsus Teie 02.12.2022 nr 6-2/25-19 [email protected] Meie 09.02.2023 nr 15-3/9562-8 Rapla linnas Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneering Rapla Vallavalitsus esitas 02.12.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Rapla linnas Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 lõike 1 alusel. Taotluses on toodud lingid detailplaneeringule ja menetlusdokumentidele ning selgitatud, et avalikustamise perioodil esitati üks kirjalik arvamus, mida kohalik omavalitsus ei arvestanud. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on heakskiidu andmise otsustamisel riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine ning detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab arvestamata jäänud arvamuste kohta Rahandusministeerium oma seisukoha (PlanS § 138 lg 5). Detailplaneeringu kontrollimisel tuvastati puudused, mistõttu palus Rahandusministeerium vallavalitsusel esitada täiendavad planeeringumenetluse õiguspärasust tõendavad dokumendid. Samuti juhti tähelepanu puudustele detailplaneeringus. 11.01.2023 esitas Rapla Vallavalitsus küsitud dokumendid. Planeeringualal kehtib Rapla Vallavolikogu 27.08.2015 otsusega nr 34 kehtestatud Viljandi mnt 61 detailplaneering, millega on ette nähtud teenindus-, büroo- ja elamumaa sihtotstarbega krundid, määratud arhitektuur-ehituslike tingimused, planeeritud juurdepääsuteed ja parkimine, tehnovõrgud ja haljastus. Seletuskirja osas „Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele“ on toodud, et Rapla linnaruumi seisukohalt tegemist on olulise asukohaga ja Viljandi maantee äärsed uusehitised tuleb projekteerida arhitektuurivõistluse võidutöö alusel. Arhitektuurivõistlusel peab osalema vähemalt kolm kutselise arhitekti koostatud eskiislahendust. Kehtiva detailplaneeringu alusel on moodustatud Viljandi mnt 61 ja Viljandi mnt 63 ärimaa krundid ja Viljandi maantee L1 transpordimaa maaüksus ning püstitatud on üksikelamu Jõe tn 64 maaüksusele. 1. Asjaolud ja detailplaneeringu menetlus Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu ala, suurusega u 2,2 ha, paikneb Rapla linnas Viljandi mnt ja Jõe tn vahel. Planeeringualast ca 400 m kaugusele jääb Rapla Vesiroosi kool ja Nore kaubanduskeskus, ca 1 km kaugusel on Rapla keskväljak. Läheduses on ühistranspordi peatused, mis tagavad head ühendused Rapla raudteejaama ning bussijaamaga. Jõe tänavast lõuna suunas jääb kergliiklustee, mis ühendab Vesiroosi puhkeala ja spordirajatisi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kesklinnaga. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt läbib planeeringuala perspektiivne teekoridor, mis tulevikus peaks ühendama Uusküla elamuala Vesiroosi piirkonnaga. Detailplaneeringuga on kavandatud seitse krunti. Viljandi mnt 61 kinnistu jagatakse kaheks krundiks: Jõe tänava poole on planeeritud tennise välisväljakud (Pos 4); Viljandi mnt äärde jäävale krundile on määratud ehitusõigus ärihoone rajamiseks (Pos 5). Viljandi mnt 63 kinnistu jagatakse neljaks krundiks: Viljandi mnt äärde kaks krunti korterelamute (Pos 6 ja 7) ja Jõe tänava äärde kaks krunti paariselamute (Pos 1 ja 2) rajamiseks. Juurdepääs Viljandi maantee äärsetele kruntidele (Pos 5, 6 ja 7) on planeeritud Viljandi maanteelt (riigitee). Paariselamukruntidele Pos 1 ja 2 ning ärimaa krundile Pos 4 on juurdepääsud kavandatud Jõe tänavalt. Krundile Pos 5 planeeritud hoonete alune pind on 3000 m2 ja kõrgus 14 m. Krundile Pos 6 planeeritud hoonete alune pind on 450 m2 ja kõrgus 14 m (4 maapealset ja 1 maa-alune korrus). Krundile Pos 7 planeeritud hoonete alune pind on 450 m2 ja kõrgus 11 m (3 maapealset ja 1 maa-alune korrus). Viljandi mnt äärsed hooned on paigutatud 16,5 m ja 19,0 m kaugusele krundi piirist ehk hoonestus riigitee äärmisest servast jääks minimaalselt 24 m kaugusele. Detailplaneeringuga kavandatud uus juurdepääsutee (Pos 3) arvestab perspektiivse ühendustee rajamise võimalusega ning on kavandatud selliselt, et tulevikus on võimaldatud tee jätkumine mööda Jõekaare tänavat. Planeeritud teekoridori (sõidutee + kergliiklustee) laiuseks on 20,0 m. Planeeritud kruntidele nähakse ette uued tehniliste kommunikatsioonide liitumised vastavalt võrguvaldajate väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringualalt on madalama väärtusega haljastus likvideeritud, säilitatud on suuremad kased. Detailplaneeringuga on Viljandi maantee äärde kavandatud täiendav haljastus. Täpsem haljastuse lahendus tuleb määrata hoonete projekteerimise käigus. Detailplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 27.05.2021 otsusega nr 26 ja eesmärgiga sätestada tingimused segafunktsiooniga hoonestusala kujunemiseks, kus oleksid esindatud nii ärifunktsioon, spordirajatised, kortermajad kui ka üksikelamud. Detailplaneeringu algatamisest teavitas vallavalitsus maakonnalehes Raplamaa Sõnumid 02.06.2021 ja valla infolehe Rapla Teataja juuninumbris. Rapla Vallavalitsus saatis 09.05.2022 kirjaga nr 6-2/25-7 detailplaneeringu valitsusasutustele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Naabritele suunatud kaasamiskiri arvamuse avaldamiseks saadeti 31.05.2023. Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet 27.05.2022 kirjaga nr 7.2-3.4/2821-2 ja Transpordiamet 06.06.2022 kirjaga nr 7.2- 2/22/10339-2. Rahandusministeerium andis arvamuse 08.06.2022 kirjaga nr 15-3/4035-2. Valitsusasutuste esitatud arvamusi on vallavalitsus kaalunud, neid arvestanud ja esitajatele vastanud. Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneering võeti vastu Rapla Vallavolikogu 21.06.2022 otsusega nr 37. Planeeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 21.07.‒14.08.2022, millega oli võimalik tutvuda valla veebilehel ja paberkandjal vallavalitsuses. Detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitati 29.06.2022 maakonnalehes Raplamaa Sõnumid ja valla infolehe Rapla Teataja juulinumbris (vallavolikogu 21.06 istungi ülevaates). PlanS § 135 lõikes 6 nõutud teavituskirjad avaliku väljapaneku toimumise kohta aga jättis kohalik omavalitsus saatmata 2 PlanS § 127 lõigetes 1‒2 nimetatud isikutele s.o asutustele, kellega tehti koostööd ja kaasatud isikutele. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 31.10.2022. Selle toimumisest teavitas vallavalitsus kaasatud isikuid ja asutusi 10.10.2022 kirjalikult. Detailplaneeringule esitas 07.07.2022 arvamuse Raido Rudissaar. Seisukoha arvamuse osas andis Rapla Vallavalitsus 10.10.2022 korralduses nr 486. Rapla Vallavalitsus 11.01.2023 kirjas nr 6-2/25-21 Rahandusministeeriumile on selgitatud, et kuigi ettepanek laekus 14 päeva enne avaliku väljapaneku perioodi algust (vahetult pärast planeeringumaterjalide avaldamist valla ametlikul veebilehel), käsitleti ettepanekut avalikul väljapanekul esitatud arvamusena. Samas kirjas on vallavalitsus selgitanud, et kuivõrd Dago Piil esitas ettepaneku 23 päeva pärast avaliku väljapaneku lõppu, arutati ettepanekut küll avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul 31.10.2022, kuid ettepanekut ei käsitletud avalikul väljapanekul esitatud ettepanekuna. Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 toimus 1.02.2023 Rahandusministeeriumi Rapla riigimajas kirjaliku arvamuse esitanud isiku ja Rapla Vallavalitsuse esindaja ärakuulamine. Sellel osalesid Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela ja planeeritava kinnistu omanik Donatas Narmont. Arvamuse esitaja andis 22.01.2023 e-posti teel Rahandusministeeriumile teada, et ei osale ärakuulamisel ja kinnitas oma arvamuste juurde jäämist. Juhul kui ärakuulamise tulemusena arvamuste esitaja oma arvamustest ei loobu, siis vastavalt PlanS § 138 lõikele 5 peab Rahandusministeerium andma oma kirjaliku seisukoha nendele arvamustele, mille osas kohalik omavalitsus ja arvamusi esitanud isik kokkuleppele ei jõudnud. 2. Arvestamata jäänud arvamused Raido Rudissaar tõi välja, et planeeritavas piirkonnas on 2-korruselised eramajad. Detailplaneeringus märgitud 3- ja 4-korruselised kortermajad ei sobitu piirkonda. Lisaks häirivad need naabrite privaatsust ja vaadet. Kortermajade asemel peaksid olema eramajad, maksimaalselt kaks korrust või nagu varasemas detailplaneeringus ette nähtud ärihoone. 22.01.2023 saadetud e-kirjas selgitas arvamuse esitaja täiendavalt, et temal ja eelmisel kohtumisel osalenud naabritel oli eranditult üksmeel, et planeeritud kõrgusega kortermajad piirkonda ei sobitu. Need rikuvad ära kauni eramajade piirkonna ning lisaks hakkavad häirima naabrite privaatsust. Kahjuks jäid teised koosolekul osalenud naabrid mingil põhjusel oma arvamuse avaldusega määratud kuupäeva raamistikust välja ja nende arvamust ei võetud arvesse. Sama arvamust on arvamuse esitaja kuulnud väga paljudelt Rapla linna kodanikelt ja kõigil sama mure just majade kõrguse osas. Jääb arusaamatuks, miks peaks eramajade kõrvale kerkima just 3- ja 4-korruselised elamud. Rapla Vallavalitsus on selgitanud, et vallavolikogu algatamise otsuse kohaselt oli detailplaneeringu eesmärk kavandada Viljandi mnt 63 maaüksusele kaks väiksemat kortermaja, samuti on sobivas asukohas asustuse tihendamisel arvestatavad majanduslikud eelised ühiskonnale tervikuna, mistõttu ettepanekut üksikelamute kavandamiseks ei ole võimalik arvestada. Rapla Vallavalitsuse korralduses 10.10.2022 nr 486 on toodud, et „Arvestades detailplaneeringu eesmärki algatamisel, ei ole ettepanekut võimalik arvestada“. 3 Ärakuulamisel vallaarhitekt selgitas täiendavalt, et maapinna kõrguste vahe ühel ja teisel pool Viljandi maanteed on 4 m. Seetõttu planeeritavad kortermajad asuksid 4 meetrit madalamal arvamuse esitaja krundi pinnast, mis korruste suhtes võiks tähendada ühte korrust. Hoonete omavaheline kaugus (80 meetrit) on piisav, et kellegi privaatsus ja vaade häiritud ei saaks. Viljandi mnt 56 krunti ümbritseb ca 3 m kuusehekk, mistõttu vaade ja privaatsus ei tohiks arvamuse esitajale probleemi tekitada. Asukoha eeliseks on linnasisese tühja ruumi täitmine, et säiliksid linna ümbritsevad metsad ja põllumaad. Ühtlasi muudavad asukoha atraktiivseks läheduses asuvad kool, Sadolini spordihoone, kaubanduskeskused, linna keskväljak, kultuurikeskus, Mahlamäe kortermajade piirkond, erinevad töökoha võimalused. Korterite arv (16+12) on optimaalne. Kortermajade suurus ei kahjusta linna üldilmet. Rahandusministeerium märgib, et kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on oma territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Seetõttu on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide detailplaneeringust huvitatud isikute soovidega. Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid. Ühel kinnisasjal omandiõiguse teostamisel ei tohi kahjustada piiramatult naabrite, teiste puudutatud isikute huve ja avalikke huve. Kuid ka naabri õigused ei ole piiramatud. Planeerimisel ei saa olla takistuseks igasugune harjumuspärase elukeskkonna muutumine uute ehitiste tõttu. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga, sobivad ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Detailplaneeringuga kavandatud kaks kortermaja paiknevad teisel pool Viljandi maanteed ja hooned jääksid minimaalselt 24 m kaugusele maanteest. Viljandi mnt 56 krunt on maantee poolt piiratud tiheda ca 3 m kõrge kuusehekiga. Ka planeeringu seletuskirjas on toodud, et detailplaneeringu tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju planeeringuala ja lähiümbruse keskkonnatingimustele. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole tõenäoline, et detailplaneeringuga kavandatavad kortermajad avaldavad arvamuse esitajale asjaõigusseadusega keelatud mõjutusi. Rahandusministeerium kontrollib detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ja menetlusnõuetele. Detailplaneeringu sisulise lahenduse, sh krundi hoonestusala ja kõrguse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kes peab kaaluma kõiki avalikke ja erahuvisid ning leidma nende vahel tasakaalu. Seega milline konkreetne planeeringulahendus kaalutlemise tulemusena valitakse, on üksnes kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Rahandusministeerium tõdeb, et esitatud detailplaneeringust ei selgu, millised kaalutlused ja põhjendused on olnud korterelamute kõrguse ja korruste arvu määramisel. Miks Pos 7 korterelamu puhul on määratud kolm korrust ja ärihoone (tennisehalli) poolsele Pos 6 korterelamu puhul neli korrust. Ka Rapla valla üldplaneeringu peatükis 5.2 „Elamualad“ on seatud kaalutlemise kohustus kõrgemate kui 3-korruseliste elamute kavandamisel. Kuna esitatud detailplaneeringust ei selgu asjakohased kaalutlused ja põhjendused seoses kortermajadega, siis on selles osas vaja detailplaneeringut täiendada. 3. Detailplaneeringu vastuolud õigusaktidega 4 Lähtuvalt esitatud Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu dokumentidest tuvastas Rahandusministeerium järgmised vastuolud õigusaktidega. 3.1. PlanS § 135 lõike 6 kohaselt peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitama PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. PlanS § 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama ja menetlusse piisavalt kaasama. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Avaliku väljapaneku läbiviimine annab igaühele võimaluse kaitsta oma subjektiivseid õigusi, esitada arvamusi detailplaneeringu lahenduse kohta. Menetlusdokumentide kontrollimisel tuvastati, et Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu avalikust väljapanekust on teavitatud puudulikult ja pole täidetud kõiki PlanS-is sätestatud menetlusnõudeid, samuti avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet. Nimelt jäeti avalikust väljapanekust teavitamata piirinaabrid ja teised PlanS § 127 lõikes 2 nõutud isikud, keda vallavalitsus oli varasemalt kaasanud ja küsinud 31.05.2022 ka kirjalikku arvamust. Ärakuulamisel nõustus ka vallaarhitekt, et pärast vastuvõtmist läbiviidud avalikust väljapanekust ei ole naaberkinnistute omanikke eraldi kirjaga teavitatud. Siinkohal on oluline rõhutada, et PlanS kohase avaliku väljapaneku eesmärk on vastava asula elanike informeerimine detailplaneeringust. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on vältimatult vajalik avalikkuse tõhus kaasamine planeerimismenetlusse. Seetõttu peab haldusorgan tegema planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel omalt poolt kõik võimaliku, et huvitatud isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda. Kuivõrd planeeringuala lähiümbruse elanike huvitatust detailplaneeringust saab eeldada, näeb PlanS § 135 lõige 6 ette nende kaasatud isikute personaalse teavitamise. Planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on ka planeeringuga seotud erinevate isikute huve ning avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja avalikkusele planeerimismenetluse erinevate etappide käigus ette nähtud võimalus oma seisukohtade väljendamiseks ning kohalikule omavalitsusele on pandud kohustus nende arvessevõtmist kaaluda. Kuna Rapla Vallavalitsus jättis Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu avalikust väljapanekust PlanS § 135 lõikes 6 toodud isikud kirjalikult teavitamata, siis võis olla isikuid, kes seetõttu ei saanud esitada oma arvamusi detailplaneeringu kohta ega kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Seda tõendab ka asjaolu, et 23 päeva pärast avalikku väljapanekut esitas oma arvamuse üks naaberkinnistu omanik. Rahandusministeerium on seisukohal, et kaasatavate isikute avalikust väljapanekust teavitamise osas ei ole kohalik omavalitsus täitnud kohustust teha kõik endast olenev huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks planeerimismenetlusse. Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu menetlusnõuetega vastavusse viimiseks on Rapla Vallavalitsusel vaja korraldada uus avalik väljapanek, arvestades kõiki PlanS §-s 135 sätestatud nõudeid. 3.2. Kuigi esitatud detailplaneeringus on lahendatud PlanS § 126 lõikes 1 nõutud detailplaneeringu kohustuslikud ja teised asjakohased ülesanded, ei selgu planeeringust, millised kaalutlused ja põhjendused on olnud korterelamute kõrguse ja korruste arvu 5 määramisel. Kuidas on jõutud lahenduseni ja miks on kavandatud krundile Pos 6 just 14 m kõrge 4-korruseline ja krundile Pos 7 just 11 m kõrge 3-korruseline kortermaja. Samuti puuduvad põhjendused selle kohta, miks kohalik omavalitsus on loobunud Rapla linnaruumi olulises asukohas, vahetult Viljandi maantee ääres kehtivas detailplaneeringus seatud nõudest projekteerida uusehitised arhitektuurivõistluse võidutöö alusel. Kohalik omavalitsus kui planeerimisalase tegevuse korraldaja peab PlanS § 10 lõke 1 kohaselt tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja detailplaneeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Seega on seadusega antud kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigus milline planeeringulahendus valida. Detailplaneeringust peab selguma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa lugeda üksnes algatamise otsusele viitamist planeeringulahenduse valiku põhjenduseks. Detailplaneeringus puuduvad sisulised põhjendused kortermajade ja nende kõrguse (korruselisuse) valiku kohta, mistõttu kohalik omavalitsus on jätnud täitmata talle seadusega antud põhjendamis- ja kaalutluskohustuse. Siinjuures juhin Rapla Vallavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks1. Niisiis tuleb kohalikul omavalitsusel, arvestades motiveerimise põhimõtetega, täiendada detailplaneeringut ning lisada asjakohased kaalutlused ja põhjendused, millest planeeringulahenduse valikul on lähtutud. 3.3. Planeeringualal kehtib Rapla Vallavolikogu 27.08.2015 otsusega nr 34 kehtestatud Viljandi mnt 61 detailplaneering, mis on kehtestatud suuremale alale kui käesoleva detailplaneeringu ala. PlanS § 140 lõike 8 kohaselt uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seetõttu on vaja Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringu seletuskirja lisada selgitus selle kohta, kas ja millises osas jääb pärast käesoleva detailplaneeringu kehtestamist kehtima Viljandi mnt 61 detailplaneering. Samuti selgitada, kuidas kehtima jäävas osas on võimalik detailplaneering ellu viia. Detailplaneeringu vastavusse viimiseks kannab kohalik omavalitsus muudatused kehtivasse planeeringusse toiminguna, ilma avalikku menetlust läbi viimata. Muudatuste sisseviimisest teavitatakse, lähtudes detailplaneeringu kehtestamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest (PlanS § 140 lg 9). Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 138 lõike 3 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust olen seisukohal, et Rapla linnas Viljandi mnt 61 ja 63 detailplaneeringut ei ole võimalik heaks kiita. Tagastan 1 RKHKo 3-3-1-39-07 6 detailplaneeringu Rapla Vallavalitsusele asjakohaste kaalutluste ja põhjenduste lisamiseks ning detailplaneeringu menetlemise kordamiseks alates vastuvõtmise järgsest avalikust väljapanekust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Raido Rudissaar Tiiu Pärn 715 5866 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →