Tallinna Linnavalitsus Teie 16.12.2022 nr 1-12/1933 - 1
[email protected] Meie 09.02.2023 nr 15-3/9955-3
Gonsiori tn 21 ja F. R. Kreutzwaldi tn 14
kinnistu ning lähiala detailplaneering
Tallinna Linnavalitsus esitas 16.12.2022 kirjaga nr 1-12/1933 – 1 Rahandusministeeriumile
Gonsiori tn 21 ja F. R. Kreutzwaldi tn 14 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi
detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.
PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses
planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei
arvestatud.
Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas Raua asumis F. R. Kreutzwaldi tänava, Gonsiori tänava,
Raua põigu ning Raua tänava vahelises kvartalis. Detailplaneeringu eesmärk on muuta F. R.
Kreutzwaldi tn 14 // Gonsiori tn 21 kinnistu sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maaks ja
määrata kinnistule ehitusõigus uue ja vana Raadiomaja säilitamiseks ning uue kuni 2 maa-
aluse ja kuni 6 maapealse korrusega Eesti Rahvusringhäälingu hoone ehitamiseks ning krundi
kasutamise tingimused.
1. Menetluskäik
Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 5.05.2021 korraldusega nr 460.
Detailplaneering on kooskõlastatud Terviseameti, Päästeameti, Kaitseministeeriumi ja
Transpordiametiga. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 10.08.2022 nr
korraldusega nr 693. Detailplaneeringu vastuvõtmise kohta ilmus teade Tallinna veebilehel
15.08.2022, ajalehes Eesti Päevaleht 17.08.2022 ja ajalehes Pealinn 22.08.2022.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 12.09.‒26.09.2022. Sellekohane
teade ilmus Tallinna veebilehel 23.08.2022, ajalehes Eesti Päevaleht 24.08.2022, ajalehes
Pealinn 29.08.2022 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 31.08.2022. Samuti teavitati
detailplaneeringu avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast
puudutatud ja huvitatud isikuid kirjalikult 22.08.2022.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid detailplaneeringule kirjalikult arvamusi
A. Pruuel, F. R. Faehlmanni tn 8 korteriomandite omanike I. Minka ja B. Minka volitatud
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
esindaja Advokaadibüroo WALLESS OÜ ning Raua põik 5 korteriomandite omanike
lepinguline esindaja Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co. Kohalik
omavalitsus vastas esitatud arvamustele kirjalikult ning korraldas 03.11.2022
detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avaliku arutelu.
Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut on detailplaneeringusse tulenevalt
avalikustamise tulemustest tehtud järgmised täiendused, mis ei muuda kohaliku omavalitsuse
hinnangul detailplaneeringu põhilahendust:
1. F. R. Faehlmanni tänava pikenduse poolse 6-korruselise hooneosa ulatust on vähendatud
Raua põik 5 hoone idapoolse fassaadi mõttelise pikenduse sihis ligikaudu poole sügavuse
võrra. Samas proportsioonis on vähendatud planeeritud hoone maapealse osa suletud
brutopindala.
2. Täpsustatud on insolatsioonianalüüsi F. R. Kreutzwaldi tn 19 hoones asuva eluruumi ja
Raua põik 5 hoones 1. ja 2. korrusel asuvate eluruumide kohta juhindudes Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise
juhendmaterjalist.
3. Detailplaneeringule on lisatud illustratsioon planeeritud hoone lahenduse muutmise kohta
Raua põik 5 hoone poolses osas detailplaneeringu menetluse vältel.
4. Ruumilise keskkonna analüüsi teksti detailplaneeringu lisades on täiendatud kaug- ja
lähivaadete analüüsiga, milles on analüüsitud miljööväärtusliku hoonestusala ja Raua põik 5
hoone suunas vaadete säilimist ning säilivate vaadete ulatust.
5. Detailplaneeringu lisade seletuskirja on lisatud kaalutlused planeeritud hoone
asukohavaliku ainusobivuse kohta.
6. Teise maa-aluse korruse ehitisealune pind on planeeritud sama suur kui esimese maa-aluse
korruse pind. Maa-aluste korruste arv ja ulatus ei oma linnaruumis visuaalset mõju.
7. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.2 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja
ehitamiseks on lisatud:
esitada ehitusprojekti koosseisus ehitustööde organiseerimise projekt, kus kirjeldada
konkreetselt tingimusi planeeritud alal asunud telemasti seni säilinud vundamendi
osade lammutamiseks ning ehitustööde läbiviimiseks, sh käsitleda müra- ja
vibratsioonihäiringuid ning meetmeid häiringute leevendamiseks.
Kaasata Raua põik 5 kinnistu omanikud planeeritud hoone ehitusprojektide
menetlusse ehitusloa menetlemise ajal.
arvestada eelprojekti koostamisel uuringu tulemustega, mis on tehtud endise telemasti
vundamendi lammutamise tehnoloogilise valiku tegemiseks.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta ilmus teade Tallinna
veebilehel 14.11.2022, ajalehes Eesti Päevaleht 16.11.2022, ajalehes Pealinn 21.11.2022 ja
ajalehes Kesklinna Sõnumid 30.11.2022.
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 kutsus Rahandusministeerium detailplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja kohaliku omavalitsuse esindajad
ärakuulamisele, mis toimus 31.01.2023. Ärakuulamisel osalesid Tallinna Linnavalitsuse
2
esindajad Ivika Maavere, Jaana Sippo-Jalakas ja Eilika Fimberg, planeeringu koostaja Jüri
Mirme, arhitekt Indrek Rünkla, Eesti Rahvusringhäälingu esindajad Janar Vilde ja Joel Sarv,
arvamuse esitajad Jüri Saluste, Kadri Tamberg Lipping ja nende lepinguline esindaja
vandeadvokaat Toomas Pikamäe. Ärakuulamise tulemusena esitatud arvamuste osas
kokkulepet ei saavutatud.
A. Pruuel ning I. Minka ja B. Minka volitatud esindaja Advokaadibüroost WALLESS OÜ
Rahandusministeeriumis toimunud arutelul ei osalenud. Kuna nimetatud isikud ei ole
Rahandusministeeriumit teatanud, et oleksid oma arvamusest loobunud, käsitleb
Rahandusministeerium ka nende esitatud arvamusi lahenduseta jäänud arvamustena, mille
osas peab Rahandusministeerium andma oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138
lõikele 5.
2. Arvestamata jäänud arvamused
1. A. Pruuel märkis, et insolatsioonianalüüsist nähtub, et temale kuuluva korteri prognoositav
insolatsioon on peale uue Telemaja hoone valmimist vaid napilt üle lubatud normi ehk 1,3.
Lisaks juhtis tähelepanu, et ühel F.R. Kreutzwaldi 17 asuval 3-toalisel korteril on
prognoositav insolatsioon vaid 1 ehk piiripeal ning seetõttu leidis, et detailplaneeringuga
rikutakse loomuliku valguse normi.
Arvamuse esitaja tegi ettepaneku, et uue Telemaja hoonete kõrgus ei ületaks tänase
raadiomajade vahelise galerii kõrgust (diagonaalis võiks kõrgus järgida Gonsiori 17 kõrgust
kinnistu läänepoolses ääres), mille tulemusena õhtupäike saaks otse paista F.R. Kreutzwaldi
19 majadele samamoodi, kui seda tänases olukorras.
Kohalik omavalitsus selgitas, et arvamuse esitaja nimetatud eluruumis on praegune
insolatsiooni kestus 3 tundi ja 51 minutit ning pärast detailplaneeringus planeeritud lahenduse
elluviimist kujuneb insolatsiooni kestuseks samuti 3 tundi ja 51 minutit. Seega pärast hoone
valmimist säilib nimetatud eluruumis 100% senisest insolatsiooni kestusest.
Insolatsioonianalüüsi järgi avaldab arvamuse esitajale kuuluvale eluruumile varjutavat mõju
olemasolev Raadiomaja ning selles osas ei ole muudatust ette näha.
Kahetsusväärselt ei olnud insolatsioonianalüüsis juurde märgitud säilimist %-des. Kohalik
omavalitsus otsustas insolatsioonianalüüsi täpsustada ning lisatada ka %, mille ulatuses säilib
insolatsiooni kestus F. R. Kreutzwaldi tn 19 hoones asuva eluruumis.
Rahandusministeerium märgib, et insolatsiooni kestust loetakse piisavaks, kui ajavahemikus
22. aprillist kuni 22. augustini on eluruumides tagatud 2,5-tunnine katkematu insolatsioon või
3-tunnine katkestustega insolatsioon (kuni 3-toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja
või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas). Tubadeks loetakse ka kööktoad
ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu
insolatsioon on tagatud 2- ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade
arvuga korterite puhul kolmes toas. Insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi seejuures ületada
50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas ruumis. Detailplaneeringule on koostatud
insolatsioonianalüüs, millest selgub, et detailplaneeringu realiseerimisel ei ole ette näha
arvamuse esitajale kuuluvas eluruumis loomuliku valguse vähenemist. Terviseamet on
detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud 18.03.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/2253-2. Kuivõrd
Terviseamet kui valdkonna eest vastutav valitsusasutus on detailplaneeringu kooskõlastanud,
3
siis saab Rahandusministeerium lugeda detailplaneeringu vastavaks tervisekaitse (sh
loomuliku valgustuse) nõuetele.
2.1 Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe märkis,
et detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva Tallinna linna üldplaneeringuga (edaspidi
üldplaneering). Planeeritav ala asub üldplaneeringu lisaks oleva maakasutusplaani järgi
segahoonestusalal, kuid planeeritava hoone kavandatav kasutusotstarve ei vasta
segahoonestusala otstarbele. Maakasutusplaani legendis märgitud selgituse järgi on
segahoonestusala mõeldud eeskätt kaubanduse, teeninduse ja vabaaja harrastustega
seonduvatele ettevõtetele ja asutustele. Seevastu kavandatava hoone puhul on tegemist
avaliku/ühiskondliku funktsiooniga ehitisega.
Arvamuse esitaja selgitas, et üldplaneeringu p 4.1 sätestab, et hoonestusalade maakasutuse
määramisel on eesmärgiks seatud funktsionaalne paindlikkus, mis tähendab, et üldjuhul on
lubatav põhifunktsioonile lisada ka teisi, konkreetsesse piirkonda sobivaid kaasfunktsioone.
Samas, üldplaneeringu p-i 4.1 tuleb sisustada koosmõjus üldplaneeringu p-ga 4.2 ja
maakasutusplaaniga, st funktsionaalse paindlikkuse kohaselt võib konkreetsesse piirkonda
lisada ainult neid kaasfunktsioone, mis on üldplaneeringu p 4.2 ja maakasutusplaani järgi
lubatud.
Kohalik omavalitsus selgitas, et üldplaneeringu seletuskirja kohaselt sisaldab üldplaneering
planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani. Viimane on
planeeringustaadiumis nõutava üldistusastmega ning ei ulatu detailsuselt üksiku krundi
tasandile. Tallinna üldplaneeringus pole juhtotstarbed määratud krunditi, vaid piirkonna kohta
üldiselt. Antud juhul on piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusala juhtotstarve
määratud Pronksi ja Vesivärava tänava vahelises lõigus asuva Gonsiori tänava merepoolse
frondiga piiritletud maa-ala kohta. Antud piirkonnas asuvad erineva kasutusotstarbega
hooned, sh nii elamud, asutused, ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistul asuv
Tallinna 21. Kool kui ka äriruumidega hooned, st ala on polüfunktsionaalne. Erineva
kasutusotstarbega hoonete koosmõjus moodustub antud piirkonna segahoonestusala -
mitmekesine kooslus ning elav linnaline keskkond, mida on valglinnastumise ja
segregatsiooni vältimiseks vajalik säilitada ja edendada.
Üldplaneeringu järgne eesmärk on olnud luua mitmekesine kooslus ning linnaline keskkond.
Maakasutuse juhtotstarbe määramisel on seatud eesmärgiks tagada funktsionaalne
paindlikkus, mis tähendab, et üldjuhul on lubatav põhijuhtotstarbele lisada ka teisi,
konkreetsesse piirkonda sobivaid kaasjuhtotstarbeid (üldplaneeringu seletuskirja p 4.1 alusel).
Planeeritud alal asuvad ja asusid ka üldplaneeringu koostamise ajal praeguse Eesti
Rahvusringhäälingu kasutuses hooned, Uus raadiomaja ja Vana raadiomaja. Eesti
Rahvusringhääling soovib antud asukohas tegevust jätkata. Üldplaneeringu kohasel
segahoonestusalal asub juba praegu Eesti Rahvusringhäälingu kasutuses olev kinnistu, mille
sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa. F. R. Kreutzwaldi tn 14 // Gonsiori tn 21
kinnistu sihtotstarve muudetakse ühiskondlike ehitiste maaks. Üldplaneeringu tingimused ei
takista olemasoleva avalik-õigusliku asutuse tegevuse jätkamist ning tegevuseks vajaliku
hoonestuse laiendamist olemasolevas asukohas, täpsemalt kahe Eesti Rahvusringhäälingu
kasutuses oleva hoone vahelisel maa-alal.
Kavandatud linnaehituslik muudatus ei muuda piirkonna kohta määratud juhtotstarbe
olemuslikku tasakaalu. Olemasoleva avalik-õigusliku asutuse, Eesti Rahvusringhäälingu,
4
tegevus jätkub samas asukohas. Detailplaneeringus kavandatavad muudatused ei too kaasa
Tallinna üldplaneeringu muutmist.
Detailplaneeringus on lähtutud üldplaneeringus määratud suunitlusest toetada linna
kompaktset arengut ja olemasoleva infrastruktuuri efektiivset kasutamist kooskõlas säästva
arengu põhimõtetega ning suurendada maakasutuse efektiivsust. Täiendava Eesti
Rahvusringhäälingu hoone kavandamine üldplaneeringu kohasele segahoonestusalale on
kooskõlas üldplaneeringu lahendusega, kuna ühiskondlikud funktsioonid on olnud ja on
jätkuvalt osa piirkonnast ning funktsioon on piirkonda sobiv.
2.2 Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe märkis,
et detailplaneering on vastuolus Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride
ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramise teemaplaneeringuga (edaspidi
teemaplaneering). Teemaplaneeringu seletuskirja p 2.2 kohaselt, on teemaplaneeringu
eesmärgiks muuhulgas tagada miljööväärtuslike hoonestusaladele avanevate kaug- ja
sisevaadete säilimine. Kaug- ja sisevaadetega on hõlmatud ka Raua põiktänava ja planeeritava
hoone poolt Raua põik 5 majale avanev vaade, mistõttu tuleb teemaplaneeringus Raua
hoonestusala tingimusi laiendada nii Raua põiktänavale kui ka Fr. R. Faehlmanni tänava
läbimurdele/pikendusele, mis kulgeb Raua põiktänavani. Detailplaneeringu järgi hakkab
kavandatav hoone varjama Raua põik 5 kortermaja sedasi, et teemaplaneeringus sätestatud
kaug- ja sisevaadete säilimine on välistatud.
Teemaplaneeringu seletuskirja p 2.3 järgi, miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult
piirnevatel aladel peab ehitustegevusel arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega
hoonestusalade mahtudele. Raua põik 5 hoone asub Raua miljööväärtusliku hoonestusala
välisküljel ning planeeritav hoone piirneb seega vahetult Raua miljööväärtusliku
hoonestusalaga. Kahe hoone vahekaugus saab olema ca 10 m. Krundi täishoonestamine nii,
et Raua põik 5 hoone vahetusse lähedusse tekib Raua põik 5 hoonest kõrgem müür, ei ole
arvamuse esitaja hinnangul sujuv üleminek Raua miljööväärtuslikult hoonestusalalt sellega
piirnevale alale.
Arvamuse esitaja lisas, et Uudistemaja asub Raua miljööväärtuslikus hoonestusalas. Seega
tuleb detailplaneeringu koostamisel Uudistemaja osas arvestada mh teemaplaneeringu
seletuskirjas kehtestatud piirangutega, sh piirangutega seoses suurima lubatud
hoonestustiheduse, maksimaalse lubatud maapealse korruselisusega ja maksimaalse
hoonestatuse %-ga.
Samuti leidis Indrek ja Barbara Minka (Faehlmanni 8) esindaja vandeadvokaat Piret
Kergandberg, et detailplaneeringuga kavandatud uushoonestuse kõrgus on vastuolus
väljakujunenud, väärtusliku hoonestuse kõrgusjoonega ning seeläbi vastuolus
teemaplaneeringu põhimõtetega. Uushoonestuse kavandamisel on lähtutud mitte piirkonnas
iseloomulikust hoonestuse kõrgusest, vaid võetud aluseks kvartali kõige kõrgema hoone kõige
kõrgem osa, mis on ümbritsevatest hoonetest enam kui korruse (4-5 meetri) võrra kõrgem
(viimast iseloomustab hästi F. R. Kreutzwaldi tänava fassaadide laotus).
Kohalik omavalitsus selgitas, et teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 on toodud üldine
teemaplaneeringu koostamise eesmärk. Punkt 2.2 algab sõnadega: „Teemaplaneeringu
koostamise eesmärgiks on määrata miljööväärtuslike hoonestusalade piirid kesklinna
territooriumil, luua mitmetele eriilmelistele miljööaladele ühtselt mõistetavad kaitse- ja
kasutamistingimused ..“. Mh on olnud teemaplaneeringu koostamise eesmärk tagada
5
miljööväärtuslike hoonestusalade kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslike tervikute ja
neid kujundavate ehitiste, kinnistustruktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ning
avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine. Teemaplaneeringu koostamise eesmärke on juba
arvestatud antud konkreetse teemaplaneeringu koostamisel, sh teemaplaneeringus tingimuste
määramisel, sest teemaplaneering on koostatud ja kehtiv 2009. aastast. Neid eesmärke pole
võimalik ega ka vajalik üksikute detailplaneeringute kaupa hakata uuesti sisustama.
Muinsuskaitselised kaugvaated tulenevad Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusest nr 155
„Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala
põhimääruse kohaselt ei jää planeeritud ala Tallinna vanalinna vaadeldavuse tsooni.
Teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ on määratud Majaka tänava sihis
vaatesektor Oleviste kirikule. Tegemist on linnaehitusliku piiranguga, mida tuleb arvestada
kõrghoonete püstitamisel, mitte kaitsealuse vaatega. Vaated kajastuvad teemaplaneeringus.
Käesolevas detailplaneeringus ei ole kõrghoonet planeeritud.
Raua põik 5 hoone asub teemaplaneeringu kohaselt Raua miljööväärtusliku hoonestusala
6. ehituspiirkonnas. Teemaplaneeringu kohaselt ei rakendu krundile ega konkreetsele hoonele
vaadete osas erinõudeid, sh pole kindlaks määratud fassaade, mille vaadeldavus tuleb kindlasti
säilitada, sh olemasolevas ulatuses. Teemaplaneeringus pole määratud, milline võib olla uute
ja olemasolevate hoonete (vähim) vahekaugus selleks, et säilitada vaated olemasolevatele
hoonetele. Teemaplaneeringus ehituspiirkonniti määratud tingimusi ei kohaldata
ehituspiirkonnast välja jäävatele aladele. Ettepanek, kohaldada teemaplaneeringus määratud
tingimusi Raua põigule kui ka F. R. Faehlmanni tänava pikendusele, ei annaks sisulist
tulemust, kuna need alad on detailplaneeringus hoonestusvabad, v.a 2korruselise galerii
ulatuses. Kohalik omavalitsus asus seisukohale, et detailplaneeringus kavandatu ei mõjuta, sh
ei vähenda, Raua põik 5 hoone ajaloolist ja kunstipärast väärtust.
Kohalik omavalitsus rõhutas, et kindlasti ei hakka planeeritud hoone varjama lähivaateid Raua
põik 5 hoonele Raua põigult. F. R. Kreutzwaldi tänavalt ja Gonsiori tänavalt, Politseipargist
ja kaugemalt avanevaid vaateid takistavad olemasolevad hooned. Kavandatud hoone mõjutab
vaadeldavust osaliselt või vähesel määral.
Viidatud teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.3 loetletud teemaplaneeringu üldpõhimõtete
järgi peab miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel ehitustegevusel
arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega hoonestusalade mahtudele. Osa
planeeritavast kinnistust jääb teemaplaneeringu kohase Raua miljööväärtusliku hoonestusala
6. ehituspiirkonda. Suurem osa planeeritud alast ei jää miljööväärtuslikule hoonestusalale.
Planeeritud ala hoonestamist mõjutavad muinsuskaitselised piirangud.
Detailplaneeringule on koostatud muinsuskaitse eritingimused. Vastavalt muinsuskaitse
eritingimustele ei tohi kavandatud uushoonestuse kõrgus F. R. Kreutzwaldi tänava ja F. R
Faehlmanni tänava pikenduse poolsetel külgedel ületada Vana raadiomaja harjajoont. Hoone
kõrgus võib kasvada krundi sügavuses. Detailplaneeringus planeeritud F. R. Faehlmanni
tänava sihilise tänavaruumi ja F. R. Kreutzwaldi tänava ristumiskohta planeeritud kuni
6korruselise hooneosa suurim kõrgus maapinnast, kuni 24,5 meetrit, ei ületa Vana raadiomaja
katuseharja kõrgust (24,9 meetrit). Eritingimustes on käsitletud ka vaateid ja planeeritud
hoone suurust. Eritingimused on iseloomult teemaplaneeringu üldpõhimõtetega võrreldes
märksa krundipõhisemad ja konkreetsemad. Lahenduse väljatöötamisel on lähtutud
muinsuskaitse eritingimustest.
6
Kohalik omavalitsus lisas, et uude hoonesse on planeeritud erineva kasutusotstarbega ruumid,
sh tänapäevased stuudiod, mistõttu on korruse kohta kujunev kõrgus erinev elamule
iseloomulikust korruse kõrgusest. Arvestades telekompleksi eriomast tulenevaid
ebatraditsioonilise kõrgusega korruseid ning asjaolu, et planeeritud hoone hakkab visuaalselt
mõjuma ja funktsionaalselt toimima ühtse ansamblina Vana raadiomajaga, pidas kohalik
omavalitsus põhjendatuks lahendust, kus planeeritud läänepoolse kuni 6korruselise hooneosa
kõrgus lähtub Vana raadiomajaga kõrgusest ja ületa seda.
Sujuva ülemineku tagamiseks on planeeritud hoone ette nähtud kõrguslikult liigendada.
Planeeritud hoone korruselisus väheneb Raua põigu poolses osas Raua põik 5 hoone suunas.
Raua põik 5 hoonele lähima hooneosa korruselisus on kuni 2 korrust ning absoluutne kõrgus
kuni 15 m ja kõrgus maapinnast kuni 10 m. Hooneosade kõrgus suureneb järk-järgult Raua
põigu äärsest elamust eemalduvalt. Raua põik 5 hoone absoluutse kõrgusega sarnasesse
suurusjärku jäävad 4- kuni 5-korruselised hooneosad jäävad elamust kaugemale. Kõrgemad,
kuni 6-korruselised hooneosad, on kavandatud F. R. Kreutzwaldi tänava äärde ning Raua tn 6
kinnistul asuva spordiväljaku poole, avarama ruumi raamistamiseks.
Mõttelise F. R. Faehlmanni tänava pikenduse äärde ei kujune planeeritud hoonest ühtlase
kõrgusega nn müüri, sest hooneosad on planeeritud erineva kõrgusega ning kõrguslik
üleminek saab olema tänavaruumist tajutav.
Kohalik omavalitsus selgitas, et teemaplaneeringu seletuskirja punktist 2.3 tulenev sujuva
ülemineku tagamise vajadus ei tähenda seda, et miljööväärtusliku hoonestusalaga piirnevale
alale planeeritud hoone peab olema väiksem (sh madalam) miljööväärtuslikule hoonestusalale
jääva(te)st hoone(te)st või nendega sama suur. Kavandatud hoone on planeeritud 10-
korruselise Uue raadiomaja, mis on kultuuriministri 13. mai 1997 määruse nr 25
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 22 tunnistatud arhitektuurimälestiseks, ning 5-
korruselise Vana raadiomaja vahele. Uus hoone loob nendevahelise linnaruumiliselt ja
muinsuskaitseliselt sobiva ühenduse, st lahendus on kujundatud asukohapõhiseks ning annab
tervikliku ruumilahenduse. Teemaplaneeringus ei ole määratud konkreetsete kruntide
ruumilist lahendust. Teemaplaneering ei sisaldada kõiki konkreetsest asukohast lähtuvaid
nõudeid.
Kohalik omavalitsus otsustas võrreldes avalikul väljapanekul olnud lahendusega F. R.
Faehlmanni tänava pikenduse poolse 6 korruselise hooneosa ulatust vähendada Raua põik 5
hoone idapoolse fassaadi mõttelise pikenduse sihis ligikaudu poole sügavuse võrra.
Kohalik omavalitsus asus seisukohale, et detailplaneering ei ole vastuolus teemaplaneeringu
eesmärgiga tagada miljööväärtusliku Raua hoonestusala kui ajalooliselt väljakujunenud
linnaehitusliku terviku ja seda kujundavate ehitiste (sh Raua põik 5 hoone), kinnistustruktuuri,
maastikuelementide, miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.
Rahandusministeerium märgib, et kohalik omavalitsus on selgitanud, et detailplaneeringu ala
asub üldplaneeringu kohasel segahoonestusalal, mis on mõeldud eeskätt kaubanduse,
teeninduse ja vabaaja harrastustega seonduvatele ettevõtetele ja asutustele. Üldplaneering ei
välista alale ühiskondlike ehitiste maa juhtotstarvet ning maakasutuse juhtotstarbe määramisel
on seatud eesmärgiks tagada funktsionaalne paindlikkus. Eeltoodule viitab ka sõna „eeskätt“,
millest nähtub, et välistatud ei ole ka muud juhtotstarbed kui loetelus toodud.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel selgitas kohalik omavalitsus lisaks, et
7
üldplaneeringu kohasele segahoonestusalale on varasemalt kehtestatud ka teisigi
detailplaneeringuid ühiskondlike hoonete rajamiseks.
Teemaplaneeringu osas lisame, et detailplaneeringuga kavandatav uushoonestus ei asu
teemaplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikus hoonestusalas ning teemaplaneeringus ei ole
sätestatud nõudeid miljööväärtuslike hoonestusaladest välja jäävatele aladele. Planeeritava ala
osale, mis asub Raua miljööväärtuslikus hoonestusalas nr 6 ei ole detailplaneeringus
muudatusi ega täiendavat ehitusmahtu võrreldes olemasolevaga ette nähtud.
Üldplaneering peab olema selge ja üheselt mõistetav. Käesoleval juhul ei saa asuda
seisukohale, et üldplaneering välistaks alale ühiskondlike hoonete kavandamist olenemata
sellest, et üldplaneeringu kohaselt on eelistatud muud, üldplaneeringus loetletud otstarbed.
Rahandusministeerium märgib, et üldplaneeringu koostamise korraldaja on kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on ka selgituste andmine olukorras, kus on tekkinud küsimusi,
mis on seotud üldplaneeringu mõistmisega. Üldplaneering on kohalikul tasandil ruumilise
arengu kavandamise peamine alusdokument, mille koostamise, elluviimise ja seire eest
vastutab kohalik omavalitsus. Rahandusministeerium leiab, et esitatud selgitused on
arusaadavad ja asjakohased.
3. Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe märkis, et
detailplaneeringus kavandatav 145 parkimiskohta ei täida ERR-i tegeliku parkimisvajadust.
Arvamuse esitaja lisas, et praegu on ERR kasutuses parkimiskohti umbes 230-le autole ning
kavandatud hoonesse on planeeritud ligi 420 töökohta.
Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringus on parkimiskohad määratud lähtudes
Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusega nr 84 kinnitatud „Tallinna
parkimiskohtade arvu normid“ toodud põhimõtetest, milles toodud punkti 9 kohaselt ei
rakendata parkimiskohtade arvu norme parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel
ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva ehitise väikesemahulisel laiendamisel, mille
käigus ei muudeta oluliselt ehitise arhitektuurset lahendust, või riikliku kaitse alla võetud maa-
alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis,
loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Vana raadiomaja säilib
senises suuruses, Uus raadiomaja on arhitektuurimälestis
Eelnevalt viidatud Tallinna parkimiskohtade arvu normis ei ole esitatud parkimiskohtade arvu
määramise norme meedia-, tele-, raadiohoone, stuudiote vm kohta. Otsuse 11. punkti kohaselt
hinnatakse Tallinna parkimiskohtade arvu normide lisades 2 ja 3 nimetamata ehitiste puhul
parkimiskohtade vajadust ehitiste sihtotstarbest, kasutusotstarbest ja külastatavuse
prognoosist lähtudes. Vajalik parkimiskohtade arv määratakse olemasolevate sama
kasutusotstarbega ehitiste järgi.
Eesti Rahvusringhäälingu hoonete kompleksi töötajate ja külastajate liiklemisega ja
parkimiskohtade kasutamisega kaasnev mõju on ööpäeva lõikes hajutatud, kuna saadete
eetrissemineku aeg ning sellest lähtuv inimeste saabumise ja lahkumise aeg ei ole seotud
tavapärase tööaja alguse ja lõpu kellaajaga.
Hoonestatavale krundile on kavandatud 145 parkimiskohta. Raua põigu äärde ei ole
planeeritud hoone teenindamiseks vajalikke parkimiskohti reserveeritud ning selles osas ei ole
vajalik detailplaneeringu raames täiendavat analüüsi koostada. Planeeritud parkimiskohtade
arv on määratud tegeliku, Eesti Rahvusringhäälingu toimimisele vastava parkimisvajaduse
8
alusel. Eesti Rahvusringhäälingu esindaja on kinnitanud planeeritud parkimiskohtade arvu
piisavust.
Tänapäevase linnaplaneerimise üldine suundumus on autostumist vähendada ning mitte teha
linna keskuses parkimist väga mugavaks ning suunata seeläbi inimesi rohkem kasutama
ühissõidukeid, liiklema jalgrattaga või kasutama muid, isiklust sõiduautost
keskkonnasõbralikumaid ja linna liiklust vähem koormavamaid transpordivahendeid.
Piirkonnas on väga hästi korraldatud ühistransport. Lähim ühissõidukite peatus asub Uue
raadiomaja ees Gonsiori tänava ääres. Detailplaneeringus on arvestatud jalgrataste
parkimiskohtade kavandamise ja rattateede võrgu parendamise vajadusega.
Rahandusministeerium märgib, et sõidukite parkimiskohtade arvu määramise põhimõtteid on
selgitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Liikluskorralduse ja parkimise
korraldamise põhimõtted“, kus on jõutud järeldusele, et detailplaneeringus kavandatud
parkimiskohtade arv vastab 17.09.2020 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 84 vastu võetud
Tallinna parkimiskohtade arvu normidele, kuna planeeritud ala asub linna keskuses ja
parkimisnormatiivi rakendatakse linnakeskuse alal suurima lubatud väärtusena ja seda ei ole
ületatud.
Juhime tähelepanu, et parkimis- ja liikluslahendus on detailplaneeringu sisuline lahendus,
mille üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. See tähendab,
et kui planeering ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja
omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Antud juhul on
kohalik omavalitsus parkimisega seonduvat selgitanud ning kaalutlusotsuse tulemusel
leidnud, et planeeritud parkimise lahendus on käsitletavale maa-alale linnaehituslikult sobiv
ning parkimiskohtade kavandamisel on arvestanud parkimise arengukava põhimõtetega.
4. Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe tõi välja,
et detailplaneeringus märgitud viisil hoone ehitamine kahjustaks ebaproportsionaalselt Raua
põik 5 korteriomanike korterite insolatsioonitingimusi. Arvamuse esitaja hinnangul on
detailplaneeringu lisaks 5.3 olev insolatsioonianalüüsi järeldused kaheldavad, sest kogu
analüüs on koostatud vana standardi mõõtemetoodikast ja tingimustest lähtuvalt, jättes uue
standardi vastavad nõuded arvestamata. Arvamuse esitaja lisas, et insolatsiooni standardeid
mõistetakse soovituslikena ning kohalik omavalitsus peaks planeeringute koostamisel
lähtuma haldusmenetluse seadusest tulenevat uurimispõhimõtet ning selgitama välja
kavandatava tegevusega kaasneva riive proportsionaalsuse.
Kohalik omavalitsus selgitas, et standardeid mõistetakse üldjuhul üksnes soovituslikena.
Pigem on standard hea tava ning soovituslik juhend projekteerijatele, kohalikule
omavalitsusele jm. St standardid kui asjakohased ehitamisega seotud nõuded, mis ei ole küll
õigusaktidega kehtestatud, on osa heast tavast. See tähendab ka, et isikul on võimalik valida
ka mingi teine kriteerium insolatsioonitingimuste hindamisel. Sel juhul tõendamiskoormus
pöördub ümber – kui isik ei järgi standardis ette nähtud nõudeid, tuleb tal tõendada piisavust
muul aktsepteeritaval viisil.
Majandus- ja taristuministri 2.07.2015 määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ ei ole
täpselt määratud, milline on piisav loomuliku valguse määr eluruumis. Eesti standard EVS-
EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ ei ole kasutatav detailplaneeringute ja
ehitusprojektide raames konkreetsete tulemustega insolatsioonianalüüside koostamisel.
9
Kohalik omavalitsus pidas otstarbekaks lähtuda senises praktikas Eesti standardist EVS
894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ning sellele sisuliselt
tuginevast ja nüüd rakendatavast ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse
arvutamise juhendist eesmärgil rakendada kõikidele osapooltele samades menetlustes võrdsed
ja arusaadavad reeglid ning vähendada seeläbi vaidlusi, sh kohtuvaidlusi. Selge reeglistik on
eluruumide omanike ja kasutajate õiguste kaitseks, mida „Päevavalgus hoonetes“ nimeline
standard ei taga. Nimetatud standardile vastavuse hindamiseks puuduvad piisavad
alusandmed ja kohalikul omavalitsuses puudub võimalus analüüside tulemuste õigsust
alusandmete vähesuse tõttu kontrollida.
Insolatsiooni kestust on analüüsitud eluruumide omanike õiguste kaitseks. Kohalik
omavalitsus asus seisukohale, et on insolatsiooniga seonduvalt Eesti Rahvusringhäälingu ja
korteriomanike vastanduvaid huve põhjalikult kaalunud.
Rahandusministeerium märgib, et planeeringumaterjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus
korrigeerinud planeeritava hoone mahtu tulenevalt insolatsioonianalüüsist. Piisava
insolatsiooni kestuse tagamiseks on Raua põik 5 hoone poolsed hooneosad planeeritud
madalamatena, tagasiastetega teineteise suhtes. Peale detailplaneeringu avalikku väljapanekut
on tulenevalt esitatud arvamustele hoonestusmahtu veelgi korrigeeritud ning planeeritud 6m
korruselise hooneosa ulatust on Raua põigu poolt vähendatud.
Detailplaneeringu materjalidest nähtub, et detailplaneeringu realiseerimise korral on
insolatsiooni muutumist lähialal asuvates elamutes hinnanud OÜ Fassaadiprojekti arhitekt
Peep Soopere (töö nr 21-1550). Eelnimetatud analüüsidest selgub, et Eesti standardi kohane
(kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhendiga) insolatsiooni kestus on
tagatud kõikides piirkonna korterelamutes. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6.2
„Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks“ on toodud nõue koostada täiendav
insolatsioonianalüüs juhindudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel
avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendmaterjalist.
Terviseamet on detailplaneeringu 18.03.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/2253-2 kooskõlastanud.
Kooskõlastuskirjas ei ole Terviseamet leidnud, et detailplaneering oleks vastuolus
tervisekaitsealaste õigusaktide ja normidega. Terviseameti kooskõlastuskirjas toodud
ettepanekud, mida projekteerimisel jälgida, on kantud detailplaneeringu seletuskirja punkti
6.2 „Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks“.
4. Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe märkis, et
hoone alla jääv kunagise telemasti betoontald muudab hoone nõuetelevastava ehitamise
võimatuks. PlanS § 126 lõike 1 punkti 5 järgi kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka ka
ehitustingimuste määramine. Samuti, PlanS § 126 lõike 1 punkti 22 järgi kuuluvad
detailplaneeringu ülesannete hulka ka muud punktides 1 – 21 nimetatud ülesannetega
seonduvad ülesanded. PlanS § 126 lõike 4 punkti 5 kohaselt määratakse detailplaneeringu
alusel ka hoone või rajatise suurim lubatud sügavus. Viidatud PlanS-i normide valguses tuleb
seega detailplaneeringu menetluses hinnata ka seda, kas tulevikus on detailplaneeringus
lubatud viisil hoone ehitamine üleüldse ehituslikult võimalik.
Arvamuse esitaja leidis, et detailplaneeringu menetluses pole ehitustegevusest tulenevat
müra- ja vibratsioonihäiringut analüüsitud. Seega ei ole kohalik omavalitsus arvestanud
detailplaneeringu menetlemisel planeeringu kehtestamise seisukohast üliolulist asjaolu – kas
betoontald takistab detailplaneeringu alusel soovitud hoone ehitamist. Juba uuringute läbi
10
viimata jätmise asjaolu ainuüksi peaks kaasa tooma selle, et detailplaneeringut pole hetkel
kavandatud viisil võimalik õiguspäraselt kehtestada. Arvamuse esitaja hinnangul ei ole hoone
ehitamisel võimalik ehitamisele seatud müra- ja vibratsiooninorme järgida.
Kohalik omavalitsus selgitas, et teave praeguse parkla all on säilinud maa-alune varjendi osas,
alal asunud telemast-terastorni osas kajastub detailplaneeringule lisatud ala
keskkonnaseisundi hinnangus, mille koostas LEMMA OÜ keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.
Ala keskkonnaseisundi ülevaatuse järgi ei ole alal tuvastatud objekte, mis seaks konkreetseid
piirangud planeeringule või edasisele ehitustegevusele. Hinnangu kokkuvõtte kohaselt selgub
maa-aluse varjendi seisukord täpsemalt kaevetööde käigus pärast vanade
kommunikatsioonide likvideerimist ning asfaldi ja täitekihi eemaldamist. Pinnas ja
ehituskonstruktsioonid kaevatakse välja hoone maa-aluse osa ehitamisel ning käideldatakse
vastavalt nõuetele.
Talla lammutamise tehnoloogia tuleb valida lähtuvalt talla seisukorrast ja materjali
omadusest. Hoone ehitustehnoloogia valitakse vastavalt pinnaseomadustele. Ehitamine on
planeeringujärgne tegevus. Hoone on ehitatav, mistõttu puudub vajadus detailplaneeringu
koostamine ja menetlemine selle tõttu lõpetada.
Detailplaneeringu seletuskirjas on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja
ehitamiseks. Nende hulgas on esitatud tingimused ehitusmeetmetele ning tingimused müra-
ja vibratsioonihäiringute piiramiseks, sh on käsitletud ehitusaegset müraolukorda.
Projekteerimisel ja ehitamisel, sh lammutamisel, tuleb järgida kõiki ehitust reguleerivaid
õigusakte. Õigusaktid kehtivad ja neist on igal juhul kohustuslik lähtuda ka siis, kui
planeeringu seletuskirjas ei ole neist tulenevaid sätteid loetletud. Täiendavalt lisati seletuskirja
ehitusprojekti koostamiseks täiendav nõue esitada ehitusprojekti koosseisus ehitustööde
organiseerimise projekt, kus kirjeldada konkreetselt tingimusi planeeritud alal asunud
telemasti seni säilinud vundamendi osade lammutamiseks ning ehitustööde läbiviimiseks, sh
käsitleda müra- ja vibratsioonihäiringuid ning meetmeid häiringute leevendamiseks.
Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2 „Nõuded
ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks“ on toodud nõuded, mida tuleb kavandata hoone
ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel järgida. Sh kohaliku omavalitsuse viidatud
ehitustööde organiseerimise projekti koostamise nõue; nõue teha ehitusekspertiis lähialal
asuvatele hoonetele enne ehitamisega alustamist, võtta kõik ümbritsevad hooned geotehnilise
kontrolli alla juba enne ehitamise algust ning hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund
tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid, reeperite deformatsioone
tuleb mõõta vähemalt kaks korda kuus. Ehitus- ja omanikujärelevalve teostaja peab tagama
selle, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda. Ehitus
ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses
nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. Lisaks on toodud tingimus, et ehitusaegsed
müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel ajavahemikul 21.00-
07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha
tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71
lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.
11
Terviseamet on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud 18.03.2022 kirjaga nr 9.3-
1/22/2253-2. Kuivõrd Terviseamet kui valdkonna eest vastutav valitsusasutus on
detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab Rahandusministeerium lugeda detailplaneeringu
vastavaks tervisekaitse (sh müra ja vibratsiooni) nõuetele.
5. Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe leidis, et
kavandatava hoone maht on ebamõistlikult suur ning tegi ettepaneku muuta hoone mahtu või
ruumikuju vastavalt:
Hoone ehitatakse sedasi, et selle Fr. R. Faehlmanni tänava pikenduse poolne (st
põhjapoolne) osa nihutatakse 25 meetri kaugusele Raua põik 5 kortermajast (praeguse
10 meetri asemel), säilitades muus osas hoone välise ruumikuju.
Hoone asukoht nihutatakse 13 meetri kaugusele Raua põik 5 kortermajast (praeguse 10
meetri asemel) ja hoone loodepoolsesse nurka detailplaneeringus kavandatud tagasiastet
pikendatakse alates Raua põik 5 poolsest otsast kuni Fr. R Kreutzwaldi tänavani.
Kohalik omavalitsus kaalus koostöös Eesti Rahvusringhäälingu ja detailplaneeringu koostaja
esindajatega ning arhitektuurivõistluse võidutöö autoritega Kadarik Tüür Arhitektid OÜ-st
ettepanekut hoone kuju muutmise osas ja märkis, et võrreldes avalikul väljapanekul olnud
lahendusega on F. R. Faehlmanni tänava pikenduse poolse 6korruselise hooneosa ulatust
vähendatud Raua põik 5 hoone idapoolse fassaadi mõttelise pikenduse sihis ligikaudu poole
sügavuse võrra. Detailplaneeringu seletuskirja lisati tingimus kaasata Raua põik 5 kinnistu
omanikud planeeritud hoone ehitusprojektide menetlusse ehitusloa menetlemise ajal. Siis on
puudutatud isikutel võimalik konkreetse ehitusprojektiga tutvuda ja vajadusel oma arvamus
esitada.
Rahandusministeerium märgib, et planeeritav uushoonestuse ala ei paikne teemaplaneeringu
„Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja
kasutamistingimuste määramine” kohaselt miljööväärtuslikul hoonestusalal (küll aga jääb
Raua miljööala piirile). Seega ei ole planeeritud alal kruntide üldised kasutamise tingimused
piiratud. Kontaktvööndisse jäävate ja planeeritud alaga külgnevate kruntide hoonestustihedus
on vahemikus 0,7 kuni 4,3. Detailplaneeringuga kavandatud krundi hoonestustihedus on 2,8.
Kuivõrd hoonestustihedus planeeritud alal ei ole üldisemate planeeringutega normitud, siis ei
ületa planeeritud ala hoonestustihedus vahetult külgnevas Raua asumi miljööväärtuslikus osas
ehituspiirkonnas nr 6 lubatud hoonestustihedust. Planeeritud hoone F.R. Kreutzwaldi
tänavaäärse hooneosa kõrguse kavandamisel on võetud aluseks kõrvalasuv F. R. Kreutzwaldi
tn 14 Uudistemaja hoone harja kõrgus ja sellest lähtuvalt on planeeritud osa uuest hoonest
(F.R. Kreutzwaldi tänavapoolne fassaadi osa) 24,5 m. Raua põiktänava poolses osas on
planeeritud hoone kõrgus astmeliselt vahemikus 10,0 m - 25,6 m, et oleks tagatud sujuv
üleminek olemasoleva Raadiomaja 36,2 meetrise hoone ja Raua põiktänav 5 asuva 19,5
meetrise hoone vahel.
Planeeringumaterjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus planeeritava hoone suurust ja
piirkonda sobivust põhjalikult kaalunud. Koostanud ruumianalüüsi, võtnud arvesse
insolatsioonianalüüsi tulemusi ja kompromisslahendusena ka F. R. Faehlmanni tänava
pikenduse poolse 6korruselise hooneosa ulatust vähendatud.
Juhime tähelepanu, et konkreetsele kinnisasjale ehitusõiguse määramise otsustab kohalik
omavalitsus kaalutlusõiguse alusel, kes peab lisaks naabrusõigustele arvestama ka teiste
seadustest tulenevate normidega, aga ka üldplaneeringu, vaadeldava piirkonna tervikmiljöö ja
12
planeeringuala kontaktvööndisse jäävate hoonete ehitusmahtudega. Rahandusministeeriumi
pädevuses on planeeringu õigusaktidele ja planeeringu liigilt üldisema kehtestatud
planeeringule vastavuse kontrollimine. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle
on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud
ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on
kohalik omavalitsus esitanud põhjendused planeeringulahenduse kohta, lähtunud
planeeritavate kruntide kasutamise tingimuste ja ehitusõiguse ulatuse, sh ka kõrguse ja
vahekauguse, määramisel linnaehituslikust analüüsist ning jõudnud järeldusele, et arvestades
kontaktvööndi alal paiknevate kruntide kasutusintensiivsust ja hoonestusstruktuuri on selline
lahendus antud piirkonda sobiv.
6. Indrek ja Barbara Minka (Faehlmanni 8) esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg tõi
välja, et detailplaneering vastuolus elukeskkonna parendamise põhimõttega (PlanS § 8).
Arvamuse esitajate hinnangul ei arvesta detailplaneering eeltoodud põhimõttega, mille
kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused esteetilise miljöö arenguks, säilitades
olemasolevaid väärtuseid.
Ühtlasi leidis arvamuse esitajate esindaja, et kavandatav uushoonestus riivab oluliselt nende
õigusi, eeskätt omandiõigust. Arvamuse esitaja tõi välja, et visuaalne muutus keskkonnas
(eriti miljööväärtuslikul alal) võib vähendada kinnisasja väärtust ja riivata seeläbi isikute
omandiõigust. Detailplaneeringuga kavandatud, piirkonna miljööväärtusega vastuolus olev ja
seda oluliselt vähendav uushoonestus riivab oluliselt arvamuse esitajate õiguseid kuivõrd
arvamuse esitajate omandi väärtus on sõltuv nii Kadrioru miljööväärtuslikust keskkonnast kui
neile kuuluvate korteriomandite merevaadetest.
Kohalik omavalitsus ei nõustunud väitega, et detailplaneering on vastuolus elukeskkonna
parendamise põhimõttega ning selgitas, et Eesti Rahvusringhäälingu territoorium on praegu
piiratud, mistõttu on takistatud kaks kunagist jalakäijate liikumistrajektoori — F. R.
Faehlmanni tänava pikendus Raua põiguni ja pääs Raua põiktänavalt Gonsiori tänavani.
Nende avamine jalakäijatele on kooskõlas kaasaaegse avatud linnaruumi põhimõtetega ning
on olnud detailplaneeringu koostamise protsessi algusest üks prioriteete. Jalakäijate
liiklemistingimuste parandamiseks on Raua põigu ja Gonsiori tänava ning Raua põigu ja F.
R. Kreutzwaldi tänava ühendusele planeeritud avalikult kasutatavaks määratavad
kergliiklusalad. Samuti on ette nähtud jätkata Gonsiori tänava poolset kõnniteed. Jalakäijate
ja kergliiklejate liiklemistingimusi on ette nähtud parandada ka F. R. Kreutzwaldi tänavaga
piirnevas osas.
Tänavamiljöö parandamiseks ja olemasoleva puuderea jätkuks on krundi Gonsiori tänava
poolsesse ossa planeeritud kõrghaljastus. Samuti on ette nähtud haljastada avaliku ruumi
osana mõjuma hakkav F. R. Kreutzwaldi tänava poolsesse ossa planeeritud jalakäijate
hajumisruum. Kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks on projekteerimistöödesse ette nähtud
kaasata volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Valdav osa
kompleksi toimimiseks vajalikest parkimiskohtadest on planeeritud hoonesisesesse parklasse.
Hoones asuval parklal puudub avaparklale omane visuaalselt reostav mõju. Raua põigu
poolne liikluslahendus on välja töötatud koostöös Tallinna 21. Kooli ning kooli hoolekogu
esindajatega, et tagada koolilastele senisest turvalisem koolitee.
Eesti Rahvusringhäälingu eesmärk on aidata kaasa Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud
Eesti riigi ülesannete täitmisele. Avaliku huvi seisukohast on tegemist olulise planeeringuga,
13
et tagada järjepidev avalik-õigusliku asutuse tegevuse jätkumine ajaloolises asukohas. Ka
kvaliteetse ja atraktiivse linnaruumi seisukohast on avalikes huvides, et riiklikult olulise
asutuse hooned jääksid linna keskusesse. Piirkonna identiteeti loova ja ühiskonna toimimiseks
vajaliku asutuse tarbeks uute hoonete planeerimine mujale kui senisesse, ajaloolisse asukohta
Kesklinnas, asutuse olemasolevate ja toimivate hoonete vahelisele alale, ei taga avaliku ega
olemasoleva ressursi parimat kasutust ega teeni ka tänapäevase linnaplaneerimise ning
jätkusuutliku, säästva arengu aluspõhimõtete seisukohast avalikku huvi.
Kohalik omavalitsus lisas, et arvamuse esitajatele kuuluv kortermaja (F. R. Faehlmanni tn 8)
paikneb planeeritavast kinnistust linnulennult ligikaudu 100 m kaugusel idakaares. Tallinna
reid asub F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistu suhtes põhjas ning seega ei saa F. R. Faehlmanni tn
8 kinnistust läände planeeritud hoone F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistult avanevaid võimalikke
merevaateid mõjutada.
F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistust läänes asub Tallinna vanalinn. F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistu
ja planeeritava kinnistu vahelisele alale jääb 3 hoonestatud kinnistut, F. R. Faehlmanni tn 2 //
F. R. Kreutzwaldi tn 17, F. R. Faehlmanni tn 4 ja F. R. Faehlmanni tn 6, ning F. R. Kreutzwaldi
tänavamaa kinnistu osa.
Kinnisturaamatu kohaselt ei ole F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistu omanike kasuks seatud
servituute, sh näiteks vaateservituute, millega oleks F. R. Kreutzwaldi tn 14 // Gonsiori tn 21
kinnistu kasutamist kitsendatud ning millega tuleks detailplaneeringu koostamisel kui
olemasoleva kehtiva piiranguga arvestada. Servituudid seatakse eraõiguslike lepingutega ja
kohalik omavalitsus nende sõlmimisse sekkuda ega nende sõlmimist survestada ei saa. Lisaks
ei ole F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistu kasutamise tingimusi detailplaneeringus ette nähtud
muuta, sh piirata.
Rahandusministeerium märgib, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed
mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike
omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala
kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku
omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest
huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus
arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles
kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse
seisukohad.
Naaberkinnisasjade omanike vahel tekib kindlasti huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad
teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. On paratamatu, et ühe kinnisasja
kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel, kuid kinnisasja omanik ei
saa eeldada, et tema kinnisasja kasutamise võimalik piirang kaalub igal juhul üles
naaberkinnistu omaniku sarnase huvi või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku
omavalitsuse seisukohad. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja
omaniku huve ühepoolselt vaid naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga
omandiõiguse rakendamisel. Seejuures on oluline silmas pidada, et omandiõiguse teostamisel
ei tohi kahjustada piiramatult ja põhjendamatult teiste isikute huve ja avalikke huve.
Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks naaberkinnisasjade omanike
huvide kahjustamisega või muul moel rikkumisega.
14
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus on oma seisukohti piisavalt
põhjendanud, detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ning kavandatava hoone maht
ei ületa ebaproportsionaalselt kontaktvööndisse jäävate hoonete kõrgust ning
hoonestustihedust.
7. Indrek ja Barbara Minka (Faehlmanni 8) esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg märkis,
et lisaks sellele, et kavandatud hoonestus kahjustab Raua miljööväärtuslikku piirkonda,
kahjustab see ka nn uut raadiomaja (Gonsiori 21) kui riikliku kaitse all olevat ehitismälestist.
Uus raadiomaja on kaitse alla võetud 1970.-te aastate modernistliku arhitektuuri stiilse
näidisena. Tegemist on dominantse, ümbruskonnast eraldiseisva ja esilekerkiva hoonega,
mille puhul on peamiseks väärtuseks hoone õhuline välisilme, mida rõhutavad selle
tagafassaadile paigutatud pilastrid.
Eeltoodust tulenevalt on arvamuse esitaja hinnangul uue raadiomaja, kui ehitismälestise,
puhul oluline säilitada selle võimalikult hea vaadeldavus mitte ainult Gonsiori tänava poolsest
küljest, vaid ka vaated hoone tagafassaadile (vana raadiomaja, Raua põik, F. R. Kreutzwaldi
ja F. R. Faehlmanni tänava suunalt).
Kohalik omavalitsus selgitas, et uue raadiomaja puhul on tegemist modernistliku arhitektuuri
näitega, mida iseloomustavad kõrgusesse pürgivad ja õhulised pea- ja tagafassaadi pilastrid.
Mälestisele on määratud kaitsevöönd, mille üks eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus.
Koostatud on muinsuskaitse eritingimused. Muinsuskaitse eritingimuste kohaselt säilitab Uue
raadiomaja galerii oma funktsiooni Uue raadiomaja ja lisanduva hoone ühenduslülina ja
galerii rekonstrueeritakse vähemalt 25 m ulatuses Uue raadiomaja põhimahu välisseinast. Uue
raadiomaja taga võib planeeritud hoone puutuda sellega kokku vaid esimese korruse ulatuses.
Mälestiseni ulatub planeeritud hoone maa-alune osa, millel visuaalne mõju välisruumist
puudub. Mälestis liitub planeeritud hoonega maapealses osas vaid ühe kuni ühekorruselise
hooneosa ulatuses, mis on ette nähtud mälestise keskossa, olemasoleva 2korruselise galerii
kõrvale. Kahe korruse kõrgune rekonstrueeritav ühendusgalerii on olemasolev.
Detailplaneeringu lahendus vastab muinsuskaitse eritingimustele. Tallinna Linnaplaneerimise
Ameti Muinsuskaitse osakond on seda kinnitanud.
Mälestise tagafassaadile säilivad vaated F. R. Kreutzwaldi tänava poolt, F. R. Faehlmanni
tänava nurgalt. Mälestise siluett ja kuju peab olema linnaruumis tajutav, tingimus on
detailplaneeringus tagatud. Kuna mälestis on 10korruseline ning planeeritud osa võib olla
kuni 6korruseline, ei ole detailplaneering vastuolus Uue raadiomaja kaitse vajadustega, kuna
mälestise kõrguslik dominantsus säilib. Ajaloolised väärtused on ette nähtud säilitada,
mistõttu puudub vajadus sel ajendil vähendada planeeritud hoone korruselisust.
Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning leiab, et esitatud
põhjendused on asjakohased. Detailplaneering on koostatud koostöös Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonnaga ning kooskõlastatud
Muinsuskaitsekomisjoni poolt, mis täidab Muinsuskaitseameti ülesandeid 20.12.2019 vastu
võetud halduslepingu punkti 2.2.11 alusel1. Seega ei ole Rahandusministeeriumil alust
kahelda, et detailplaneering oleks vastuolus muinsuskaitsenõuetega.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/104012020001
15
8. Indrek ja Barbara Minka (Faehlmanni 8) esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg tõi
välja, et detailplaneeringu koostajad ei ole kaalunud piisavalt teist maa-alust korrust.
Detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja p-s 7.3 selgitati, et teise maa-aluse korruse
kavandamine ei ole otstarbekas ja teise maa-aluse korruse rajamist kaaluti parkimiskohtade
loomise seisukohast. Seletuskirja p-s 7.3 on planeeringu koostaja täpsustanud oma vastust
selliselt, et teise maa-aluse korruse rajamise kaalumiskohustust on arvestatud ning
detailplaneeringus on teise maa-aluse korruse rajamise võimalus ka ette nähtud. Viidatud on,
et teisele maa-alusele korrusele on võimalik ehitada näiteks tehno- vm otsese päikesevalguse
olemasolu nõudvad ruumid 200 m2 ulatuses.
Seega on arvamuse esitaja hinnangul planeeringu koostaja küll lisanud teise maa-aluse
korruse rajamise võimaluse 200 m2 ulatuses, kuid ei ole samas selgitanud ega kaalunud
võimaluse mõju ülejäänud hoone mahule ja seeläbi näiteks hoonestuse vähendamist viiele
korrusele.
Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringut täpsustati võrreldes avalikul väljapanekul
olnud lahendusega ning 2. maa-aluse korruse ehitisealune pind planeeritakse sama suur kui 1.
maa-aluse korruse pind.
See, kui kõrgena hoone linnaruumis mõjub ja kuidas naaberhoonetega sobitub, sõltub eelkõige
hoone maapealse osa kõrgusest, mitte niivõrd korruste arvust. Korruse kõrguse ülempiir või
keskmine väärtus pole fikseeritud, mistõttu on korruse kõrgused erinevates, sh
kasutusotstarbelt, hoonetes erinevad. Ka planeeritud hoone funktsionaalsusest lähtuvalt ei saa
olema kõik hoone korrused ühtlase kõrgusega. Näiteks stuudiod ja kontoriruumid on erineva
kõrgusega.
Võimalus ehitada krundile kuni 6korruseline hooneosa on detailplaneeringusse jäetud
kaalutlusel, et jätta piisavalt paindlikkust kavandada arvestades kõiki teadaolevaid piiranguid
ja nõudeid planeeritud hooneosa kõrguse piires asutuse tegevuseks vajalik arv korruseid.
Seega ei ole võimalik jätta üks maapealne korrus kavandamata ka 2. maa-aluse korruse
ehitisealuse pinna suurendamisel.
Rahandusministeerium märgib, et heakskiidu saamiseks esitatud detailplaneeringu lahenduses
on ette nähtud 2 maa-aluse korruse rajamise võimalus. Planeeritava hoone maht on
planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused
planeeringulahenduse kohta ning Rahandusministeeriumi hinnangul on esitatud põhjendused
piisavad ja asjakohased.
3. Planeeringu õigusaktidele vastavus
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku
omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS
§ 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse
üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise
põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
16
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega,
on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate
ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse
kontrollimine.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuse esitajad olnud
teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu
koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul.
Arvamuse esitajad arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukoha. Seega on arvamuse esitajad saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu
koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu
menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega
(PlanS § 9).
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikke arvamuse esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu
andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud
detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126
nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded.
Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega (Terviseamet, Päästeamet,
Transpordiamet, Kaitseministeerium) ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja
planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. Rahandusministeeriumi hinnangul on
detailplaneeringu lahenduse kaalutlused piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi
viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele.
4. Kokkuvõte
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab
antud juhul Tallinna Linnavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust
teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,
arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik
omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava
planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks.2 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
2
RKHKo 3-3-1-39-07
17
koostamise käigus3. Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise
otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019
käskkirja 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, kiidan heaks Gonsiori tn 21 ja F. R.
Kreutzwaldi tn 14 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu ning tagastan planeeringu
kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud
detailplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse
14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates.
Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega,
mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab
sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Ärakiri: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, K-Projekt AS, Ando Pruuel, Piret Kergandberg,
Advokaadibüroo WALLESS OÜ, Toomas Pikamäe, Osaühing Advokaadibüroo Eversheds
Sutherland Ots&Co, KÜ JUS ( Raua põik 5, Tallinn) esindajad
Helen Madison 611 3135
[email protected]
3
RKHKo 3-3-1-37-04
4
RKHKo 3-3-1-12-07
18