dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Gonsiori tn 21 ja F. R. Kreutzwaldi tn 14 kinnistu ning lähiala detailplaneering

Rahandusministeerium · 9. veebruar 2023
Viit
15-3/9955-3
Registreeritud
9. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, K-Projekt AS, A. P., Eesti Rahvusringhääling, Advokaadibüroo WALLESS OÜ, Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co , J. S., K. T. L.
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc), DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-39955-3 09.02.2023 Väljaminev kiri.asice522 KB

Sisu (failidest)

Tallinna Linnavalitsus Teie 16.12.2022 nr 1-12/1933 - 1 [email protected] Meie 09.02.2023 nr 15-3/9955-3 Gonsiori tn 21 ja F. R. Kreutzwaldi tn 14 kinnistu ning lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 16.12.2022 kirjaga nr 1-12/1933 – 1 Rahandusministeeriumile Gonsiori tn 21 ja F. R. Kreutzwaldi tn 14 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Planeeritav maa-ala asub Kesklinnas Raua asumis F. R. Kreutzwaldi tänava, Gonsiori tänava, Raua põigu ning Raua tänava vahelises kvartalis. Detailplaneeringu eesmärk on muuta F. R. Kreutzwaldi tn 14 // Gonsiori tn 21 kinnistu sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maaks ja määrata kinnistule ehitusõigus uue ja vana Raadiomaja säilitamiseks ning uue kuni 2 maa- aluse ja kuni 6 maapealse korrusega Eesti Rahvusringhäälingu hoone ehitamiseks ning krundi kasutamise tingimused. 1. Menetluskäik Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 5.05.2021 korraldusega nr 460. Detailplaneering on kooskõlastatud Terviseameti, Päästeameti, Kaitseministeeriumi ja Transpordiametiga. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 10.08.2022 nr korraldusega nr 693. Detailplaneeringu vastuvõtmise kohta ilmus teade Tallinna veebilehel 15.08.2022, ajalehes Eesti Päevaleht 17.08.2022 ja ajalehes Pealinn 22.08.2022. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 12.09.‒26.09.2022. Sellekohane teade ilmus Tallinna veebilehel 23.08.2022, ajalehes Eesti Päevaleht 24.08.2022, ajalehes Pealinn 29.08.2022 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 31.08.2022. Samuti teavitati detailplaneeringu avalikust väljapanekust ning avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast puudutatud ja huvitatud isikuid kirjalikult 22.08.2022. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid detailplaneeringule kirjalikult arvamusi A. Pruuel, F. R. Faehlmanni tn 8 korteriomandite omanike I. Minka ja B. Minka volitatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 esindaja Advokaadibüroo WALLESS OÜ ning Raua põik 5 korteriomandite omanike lepinguline esindaja Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co. Kohalik omavalitsus vastas esitatud arvamustele kirjalikult ning korraldas 03.11.2022 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avaliku arutelu. Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut on detailplaneeringusse tulenevalt avalikustamise tulemustest tehtud järgmised täiendused, mis ei muuda kohaliku omavalitsuse hinnangul detailplaneeringu põhilahendust: 1. F. R. Faehlmanni tänava pikenduse poolse 6-korruselise hooneosa ulatust on vähendatud Raua põik 5 hoone idapoolse fassaadi mõttelise pikenduse sihis ligikaudu poole sügavuse võrra. Samas proportsioonis on vähendatud planeeritud hoone maapealse osa suletud brutopindala. 2. Täpsustatud on insolatsioonianalüüsi F. R. Kreutzwaldi tn 19 hoones asuva eluruumi ja Raua põik 5 hoones 1. ja 2. korrusel asuvate eluruumide kohta juhindudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendmaterjalist. 3. Detailplaneeringule on lisatud illustratsioon planeeritud hoone lahenduse muutmise kohta Raua põik 5 hoone poolses osas detailplaneeringu menetluse vältel. 4. Ruumilise keskkonna analüüsi teksti detailplaneeringu lisades on täiendatud kaug- ja lähivaadete analüüsiga, milles on analüüsitud miljööväärtusliku hoonestusala ja Raua põik 5 hoone suunas vaadete säilimist ning säilivate vaadete ulatust. 5. Detailplaneeringu lisade seletuskirja on lisatud kaalutlused planeeritud hoone asukohavaliku ainusobivuse kohta. 6. Teise maa-aluse korruse ehitisealune pind on planeeritud sama suur kui esimese maa-aluse korruse pind. Maa-aluste korruste arv ja ulatus ei oma linnaruumis visuaalset mõju. 7. Detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.2 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks on lisatud:  esitada ehitusprojekti koosseisus ehitustööde organiseerimise projekt, kus kirjeldada konkreetselt tingimusi planeeritud alal asunud telemasti seni säilinud vundamendi osade lammutamiseks ning ehitustööde läbiviimiseks, sh käsitleda müra- ja vibratsioonihäiringuid ning meetmeid häiringute leevendamiseks.  Kaasata Raua põik 5 kinnistu omanikud planeeritud hoone ehitusprojektide menetlusse ehitusloa menetlemise ajal.  arvestada eelprojekti koostamisel uuringu tulemustega, mis on tehtud endise telemasti vundamendi lammutamise tehnoloogilise valiku tegemiseks. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta ilmus teade Tallinna veebilehel 14.11.2022, ajalehes Eesti Päevaleht 16.11.2022, ajalehes Pealinn 21.11.2022 ja ajalehes Kesklinna Sõnumid 30.11.2022. Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 kutsus Rahandusministeerium detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja kohaliku omavalitsuse esindajad ärakuulamisele, mis toimus 31.01.2023. Ärakuulamisel osalesid Tallinna Linnavalitsuse 2 esindajad Ivika Maavere, Jaana Sippo-Jalakas ja Eilika Fimberg, planeeringu koostaja Jüri Mirme, arhitekt Indrek Rünkla, Eesti Rahvusringhäälingu esindajad Janar Vilde ja Joel Sarv, arvamuse esitajad Jüri Saluste, Kadri Tamberg Lipping ja nende lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe. Ärakuulamise tulemusena esitatud arvamuste osas kokkulepet ei saavutatud. A. Pruuel ning I. Minka ja B. Minka volitatud esindaja Advokaadibüroost WALLESS OÜ Rahandusministeeriumis toimunud arutelul ei osalenud. Kuna nimetatud isikud ei ole Rahandusministeeriumit teatanud, et oleksid oma arvamusest loobunud, käsitleb Rahandusministeerium ka nende esitatud arvamusi lahenduseta jäänud arvamustena, mille osas peab Rahandusministeerium andma oma kirjaliku seisukoha vastavalt PlanS § 138 lõikele 5. 2. Arvestamata jäänud arvamused 1. A. Pruuel märkis, et insolatsioonianalüüsist nähtub, et temale kuuluva korteri prognoositav insolatsioon on peale uue Telemaja hoone valmimist vaid napilt üle lubatud normi ehk 1,3. Lisaks juhtis tähelepanu, et ühel F.R. Kreutzwaldi 17 asuval 3-toalisel korteril on prognoositav insolatsioon vaid 1 ehk piiripeal ning seetõttu leidis, et detailplaneeringuga rikutakse loomuliku valguse normi. Arvamuse esitaja tegi ettepaneku, et uue Telemaja hoonete kõrgus ei ületaks tänase raadiomajade vahelise galerii kõrgust (diagonaalis võiks kõrgus järgida Gonsiori 17 kõrgust kinnistu läänepoolses ääres), mille tulemusena õhtupäike saaks otse paista F.R. Kreutzwaldi 19 majadele samamoodi, kui seda tänases olukorras. Kohalik omavalitsus selgitas, et arvamuse esitaja nimetatud eluruumis on praegune insolatsiooni kestus 3 tundi ja 51 minutit ning pärast detailplaneeringus planeeritud lahenduse elluviimist kujuneb insolatsiooni kestuseks samuti 3 tundi ja 51 minutit. Seega pärast hoone valmimist säilib nimetatud eluruumis 100% senisest insolatsiooni kestusest. Insolatsioonianalüüsi järgi avaldab arvamuse esitajale kuuluvale eluruumile varjutavat mõju olemasolev Raadiomaja ning selles osas ei ole muudatust ette näha. Kahetsusväärselt ei olnud insolatsioonianalüüsis juurde märgitud säilimist %-des. Kohalik omavalitsus otsustas insolatsioonianalüüsi täpsustada ning lisatada ka %, mille ulatuses säilib insolatsiooni kestus F. R. Kreutzwaldi tn 19 hoones asuva eluruumis. Rahandusministeerium märgib, et insolatsiooni kestust loetakse piisavaks, kui ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini on eluruumides tagatud 2,5-tunnine katkematu insolatsioon või 3-tunnine katkestustega insolatsioon (kuni 3-toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas). Tubadeks loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi seejuures ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas ruumis. Detailplaneeringule on koostatud insolatsioonianalüüs, millest selgub, et detailplaneeringu realiseerimisel ei ole ette näha arvamuse esitajale kuuluvas eluruumis loomuliku valguse vähenemist. Terviseamet on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud 18.03.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/2253-2. Kuivõrd Terviseamet kui valdkonna eest vastutav valitsusasutus on detailplaneeringu kooskõlastanud, 3 siis saab Rahandusministeerium lugeda detailplaneeringu vastavaks tervisekaitse (sh loomuliku valgustuse) nõuetele. 2.1 Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe märkis, et detailplaneering ei ole kooskõlas kehtiva Tallinna linna üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering). Planeeritav ala asub üldplaneeringu lisaks oleva maakasutusplaani järgi segahoonestusalal, kuid planeeritava hoone kavandatav kasutusotstarve ei vasta segahoonestusala otstarbele. Maakasutusplaani legendis märgitud selgituse järgi on segahoonestusala mõeldud eeskätt kaubanduse, teeninduse ja vabaaja harrastustega seonduvatele ettevõtetele ja asutustele. Seevastu kavandatava hoone puhul on tegemist avaliku/ühiskondliku funktsiooniga ehitisega. Arvamuse esitaja selgitas, et üldplaneeringu p 4.1 sätestab, et hoonestusalade maakasutuse määramisel on eesmärgiks seatud funktsionaalne paindlikkus, mis tähendab, et üldjuhul on lubatav põhifunktsioonile lisada ka teisi, konkreetsesse piirkonda sobivaid kaasfunktsioone. Samas, üldplaneeringu p-i 4.1 tuleb sisustada koosmõjus üldplaneeringu p-ga 4.2 ja maakasutusplaaniga, st funktsionaalse paindlikkuse kohaselt võib konkreetsesse piirkonda lisada ainult neid kaasfunktsioone, mis on üldplaneeringu p 4.2 ja maakasutusplaani järgi lubatud. Kohalik omavalitsus selgitas, et üldplaneeringu seletuskirja kohaselt sisaldab üldplaneering planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani. Viimane on planeeringustaadiumis nõutava üldistusastmega ning ei ulatu detailsuselt üksiku krundi tasandile. Tallinna üldplaneeringus pole juhtotstarbed määratud krunditi, vaid piirkonna kohta üldiselt. Antud juhul on piirkonna või linnaosa keskuse segahoonestusala juhtotstarve määratud Pronksi ja Vesivärava tänava vahelises lõigus asuva Gonsiori tänava merepoolse frondiga piiritletud maa-ala kohta. Antud piirkonnas asuvad erineva kasutusotstarbega hooned, sh nii elamud, asutused, ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistul asuv Tallinna 21. Kool kui ka äriruumidega hooned, st ala on polüfunktsionaalne. Erineva kasutusotstarbega hoonete koosmõjus moodustub antud piirkonna segahoonestusala - mitmekesine kooslus ning elav linnaline keskkond, mida on valglinnastumise ja segregatsiooni vältimiseks vajalik säilitada ja edendada. Üldplaneeringu järgne eesmärk on olnud luua mitmekesine kooslus ning linnaline keskkond. Maakasutuse juhtotstarbe määramisel on seatud eesmärgiks tagada funktsionaalne paindlikkus, mis tähendab, et üldjuhul on lubatav põhijuhtotstarbele lisada ka teisi, konkreetsesse piirkonda sobivaid kaasjuhtotstarbeid (üldplaneeringu seletuskirja p 4.1 alusel). Planeeritud alal asuvad ja asusid ka üldplaneeringu koostamise ajal praeguse Eesti Rahvusringhäälingu kasutuses hooned, Uus raadiomaja ja Vana raadiomaja. Eesti Rahvusringhääling soovib antud asukohas tegevust jätkata. Üldplaneeringu kohasel segahoonestusalal asub juba praegu Eesti Rahvusringhäälingu kasutuses olev kinnistu, mille sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa. F. R. Kreutzwaldi tn 14 // Gonsiori tn 21 kinnistu sihtotstarve muudetakse ühiskondlike ehitiste maaks. Üldplaneeringu tingimused ei takista olemasoleva avalik-õigusliku asutuse tegevuse jätkamist ning tegevuseks vajaliku hoonestuse laiendamist olemasolevas asukohas, täpsemalt kahe Eesti Rahvusringhäälingu kasutuses oleva hoone vahelisel maa-alal. Kavandatud linnaehituslik muudatus ei muuda piirkonna kohta määratud juhtotstarbe olemuslikku tasakaalu. Olemasoleva avalik-õigusliku asutuse, Eesti Rahvusringhäälingu, 4 tegevus jätkub samas asukohas. Detailplaneeringus kavandatavad muudatused ei too kaasa Tallinna üldplaneeringu muutmist. Detailplaneeringus on lähtutud üldplaneeringus määratud suunitlusest toetada linna kompaktset arengut ja olemasoleva infrastruktuuri efektiivset kasutamist kooskõlas säästva arengu põhimõtetega ning suurendada maakasutuse efektiivsust. Täiendava Eesti Rahvusringhäälingu hoone kavandamine üldplaneeringu kohasele segahoonestusalale on kooskõlas üldplaneeringu lahendusega, kuna ühiskondlikud funktsioonid on olnud ja on jätkuvalt osa piirkonnast ning funktsioon on piirkonda sobiv. 2.2 Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe märkis, et detailplaneering on vastuolus Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramise teemaplaneeringuga (edaspidi teemaplaneering). Teemaplaneeringu seletuskirja p 2.2 kohaselt, on teemaplaneeringu eesmärgiks muuhulgas tagada miljööväärtuslike hoonestusaladele avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine. Kaug- ja sisevaadetega on hõlmatud ka Raua põiktänava ja planeeritava hoone poolt Raua põik 5 majale avanev vaade, mistõttu tuleb teemaplaneeringus Raua hoonestusala tingimusi laiendada nii Raua põiktänavale kui ka Fr. R. Faehlmanni tänava läbimurdele/pikendusele, mis kulgeb Raua põiktänavani. Detailplaneeringu järgi hakkab kavandatav hoone varjama Raua põik 5 kortermaja sedasi, et teemaplaneeringus sätestatud kaug- ja sisevaadete säilimine on välistatud. Teemaplaneeringu seletuskirja p 2.3 järgi, miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel peab ehitustegevusel arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega hoonestusalade mahtudele. Raua põik 5 hoone asub Raua miljööväärtusliku hoonestusala välisküljel ning planeeritav hoone piirneb seega vahetult Raua miljööväärtusliku hoonestusalaga. Kahe hoone vahekaugus saab olema ca 10 m. Krundi täishoonestamine nii, et Raua põik 5 hoone vahetusse lähedusse tekib Raua põik 5 hoonest kõrgem müür, ei ole arvamuse esitaja hinnangul sujuv üleminek Raua miljööväärtuslikult hoonestusalalt sellega piirnevale alale. Arvamuse esitaja lisas, et Uudistemaja asub Raua miljööväärtuslikus hoonestusalas. Seega tuleb detailplaneeringu koostamisel Uudistemaja osas arvestada mh teemaplaneeringu seletuskirjas kehtestatud piirangutega, sh piirangutega seoses suurima lubatud hoonestustiheduse, maksimaalse lubatud maapealse korruselisusega ja maksimaalse hoonestatuse %-ga. Samuti leidis Indrek ja Barbara Minka (Faehlmanni 8) esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg, et detailplaneeringuga kavandatud uushoonestuse kõrgus on vastuolus väljakujunenud, väärtusliku hoonestuse kõrgusjoonega ning seeläbi vastuolus teemaplaneeringu põhimõtetega. Uushoonestuse kavandamisel on lähtutud mitte piirkonnas iseloomulikust hoonestuse kõrgusest, vaid võetud aluseks kvartali kõige kõrgema hoone kõige kõrgem osa, mis on ümbritsevatest hoonetest enam kui korruse (4-5 meetri) võrra kõrgem (viimast iseloomustab hästi F. R. Kreutzwaldi tänava fassaadide laotus). Kohalik omavalitsus selgitas, et teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.2 on toodud üldine teemaplaneeringu koostamise eesmärk. Punkt 2.2 algab sõnadega: „Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata miljööväärtuslike hoonestusalade piirid kesklinna territooriumil, luua mitmetele eriilmelistele miljööaladele ühtselt mõistetavad kaitse- ja kasutamistingimused ..“. Mh on olnud teemaplaneeringu koostamise eesmärk tagada 5 miljööväärtuslike hoonestusalade kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehituslike tervikute ja neid kujundavate ehitiste, kinnistustruktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine. Teemaplaneeringu koostamise eesmärke on juba arvestatud antud konkreetse teemaplaneeringu koostamisel, sh teemaplaneeringus tingimuste määramisel, sest teemaplaneering on koostatud ja kehtiv 2009. aastast. Neid eesmärke pole võimalik ega ka vajalik üksikute detailplaneeringute kaupa hakata uuesti sisustama. Muinsuskaitselised kaugvaated tulenevad Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusest nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt ei jää planeeritud ala Tallinna vanalinna vaadeldavuse tsooni. Teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ on määratud Majaka tänava sihis vaatesektor Oleviste kirikule. Tegemist on linnaehitusliku piiranguga, mida tuleb arvestada kõrghoonete püstitamisel, mitte kaitsealuse vaatega. Vaated kajastuvad teemaplaneeringus. Käesolevas detailplaneeringus ei ole kõrghoonet planeeritud. Raua põik 5 hoone asub teemaplaneeringu kohaselt Raua miljööväärtusliku hoonestusala 6. ehituspiirkonnas. Teemaplaneeringu kohaselt ei rakendu krundile ega konkreetsele hoonele vaadete osas erinõudeid, sh pole kindlaks määratud fassaade, mille vaadeldavus tuleb kindlasti säilitada, sh olemasolevas ulatuses. Teemaplaneeringus pole määratud, milline võib olla uute ja olemasolevate hoonete (vähim) vahekaugus selleks, et säilitada vaated olemasolevatele hoonetele. Teemaplaneeringus ehituspiirkonniti määratud tingimusi ei kohaldata ehituspiirkonnast välja jäävatele aladele. Ettepanek, kohaldada teemaplaneeringus määratud tingimusi Raua põigule kui ka F. R. Faehlmanni tänava pikendusele, ei annaks sisulist tulemust, kuna need alad on detailplaneeringus hoonestusvabad, v.a 2korruselise galerii ulatuses. Kohalik omavalitsus asus seisukohale, et detailplaneeringus kavandatu ei mõjuta, sh ei vähenda, Raua põik 5 hoone ajaloolist ja kunstipärast väärtust. Kohalik omavalitsus rõhutas, et kindlasti ei hakka planeeritud hoone varjama lähivaateid Raua põik 5 hoonele Raua põigult. F. R. Kreutzwaldi tänavalt ja Gonsiori tänavalt, Politseipargist ja kaugemalt avanevaid vaateid takistavad olemasolevad hooned. Kavandatud hoone mõjutab vaadeldavust osaliselt või vähesel määral. Viidatud teemaplaneeringu seletuskirja punktis 2.3 loetletud teemaplaneeringu üldpõhimõtete järgi peab miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel ehitustegevusel arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega hoonestusalade mahtudele. Osa planeeritavast kinnistust jääb teemaplaneeringu kohase Raua miljööväärtusliku hoonestusala 6. ehituspiirkonda. Suurem osa planeeritud alast ei jää miljööväärtuslikule hoonestusalale. Planeeritud ala hoonestamist mõjutavad muinsuskaitselised piirangud. Detailplaneeringule on koostatud muinsuskaitse eritingimused. Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele ei tohi kavandatud uushoonestuse kõrgus F. R. Kreutzwaldi tänava ja F. R Faehlmanni tänava pikenduse poolsetel külgedel ületada Vana raadiomaja harjajoont. Hoone kõrgus võib kasvada krundi sügavuses. Detailplaneeringus planeeritud F. R. Faehlmanni tänava sihilise tänavaruumi ja F. R. Kreutzwaldi tänava ristumiskohta planeeritud kuni 6korruselise hooneosa suurim kõrgus maapinnast, kuni 24,5 meetrit, ei ületa Vana raadiomaja katuseharja kõrgust (24,9 meetrit). Eritingimustes on käsitletud ka vaateid ja planeeritud hoone suurust. Eritingimused on iseloomult teemaplaneeringu üldpõhimõtetega võrreldes märksa krundipõhisemad ja konkreetsemad. Lahenduse väljatöötamisel on lähtutud muinsuskaitse eritingimustest. 6 Kohalik omavalitsus lisas, et uude hoonesse on planeeritud erineva kasutusotstarbega ruumid, sh tänapäevased stuudiod, mistõttu on korruse kohta kujunev kõrgus erinev elamule iseloomulikust korruse kõrgusest. Arvestades telekompleksi eriomast tulenevaid ebatraditsioonilise kõrgusega korruseid ning asjaolu, et planeeritud hoone hakkab visuaalselt mõjuma ja funktsionaalselt toimima ühtse ansamblina Vana raadiomajaga, pidas kohalik omavalitsus põhjendatuks lahendust, kus planeeritud läänepoolse kuni 6korruselise hooneosa kõrgus lähtub Vana raadiomajaga kõrgusest ja ületa seda. Sujuva ülemineku tagamiseks on planeeritud hoone ette nähtud kõrguslikult liigendada. Planeeritud hoone korruselisus väheneb Raua põigu poolses osas Raua põik 5 hoone suunas. Raua põik 5 hoonele lähima hooneosa korruselisus on kuni 2 korrust ning absoluutne kõrgus kuni 15 m ja kõrgus maapinnast kuni 10 m. Hooneosade kõrgus suureneb järk-järgult Raua põigu äärsest elamust eemalduvalt. Raua põik 5 hoone absoluutse kõrgusega sarnasesse suurusjärku jäävad 4- kuni 5-korruselised hooneosad jäävad elamust kaugemale. Kõrgemad, kuni 6-korruselised hooneosad, on kavandatud F. R. Kreutzwaldi tänava äärde ning Raua tn 6 kinnistul asuva spordiväljaku poole, avarama ruumi raamistamiseks. Mõttelise F. R. Faehlmanni tänava pikenduse äärde ei kujune planeeritud hoonest ühtlase kõrgusega nn müüri, sest hooneosad on planeeritud erineva kõrgusega ning kõrguslik üleminek saab olema tänavaruumist tajutav. Kohalik omavalitsus selgitas, et teemaplaneeringu seletuskirja punktist 2.3 tulenev sujuva ülemineku tagamise vajadus ei tähenda seda, et miljööväärtusliku hoonestusalaga piirnevale alale planeeritud hoone peab olema väiksem (sh madalam) miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva(te)st hoone(te)st või nendega sama suur. Kavandatud hoone on planeeritud 10- korruselise Uue raadiomaja, mis on kultuuriministri 13. mai 1997 määruse nr 25 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktiga 22 tunnistatud arhitektuurimälestiseks, ning 5- korruselise Vana raadiomaja vahele. Uus hoone loob nendevahelise linnaruumiliselt ja muinsuskaitseliselt sobiva ühenduse, st lahendus on kujundatud asukohapõhiseks ning annab tervikliku ruumilahenduse. Teemaplaneeringus ei ole määratud konkreetsete kruntide ruumilist lahendust. Teemaplaneering ei sisaldada kõiki konkreetsest asukohast lähtuvaid nõudeid. Kohalik omavalitsus otsustas võrreldes avalikul väljapanekul olnud lahendusega F. R. Faehlmanni tänava pikenduse poolse 6 korruselise hooneosa ulatust vähendada Raua põik 5 hoone idapoolse fassaadi mõttelise pikenduse sihis ligikaudu poole sügavuse võrra. Kohalik omavalitsus asus seisukohale, et detailplaneering ei ole vastuolus teemaplaneeringu eesmärgiga tagada miljööväärtusliku Raua hoonestusala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja seda kujundavate ehitiste (sh Raua põik 5 hoone), kinnistustruktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine. Rahandusministeerium märgib, et kohalik omavalitsus on selgitanud, et detailplaneeringu ala asub üldplaneeringu kohasel segahoonestusalal, mis on mõeldud eeskätt kaubanduse, teeninduse ja vabaaja harrastustega seonduvatele ettevõtetele ja asutustele. Üldplaneering ei välista alale ühiskondlike ehitiste maa juhtotstarvet ning maakasutuse juhtotstarbe määramisel on seatud eesmärgiks tagada funktsionaalne paindlikkus. Eeltoodule viitab ka sõna „eeskätt“, millest nähtub, et välistatud ei ole ka muud juhtotstarbed kui loetelus toodud. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel selgitas kohalik omavalitsus lisaks, et 7 üldplaneeringu kohasele segahoonestusalale on varasemalt kehtestatud ka teisigi detailplaneeringuid ühiskondlike hoonete rajamiseks. Teemaplaneeringu osas lisame, et detailplaneeringuga kavandatav uushoonestus ei asu teemaplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikus hoonestusalas ning teemaplaneeringus ei ole sätestatud nõudeid miljööväärtuslike hoonestusaladest välja jäävatele aladele. Planeeritava ala osale, mis asub Raua miljööväärtuslikus hoonestusalas nr 6 ei ole detailplaneeringus muudatusi ega täiendavat ehitusmahtu võrreldes olemasolevaga ette nähtud. Üldplaneering peab olema selge ja üheselt mõistetav. Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et üldplaneering välistaks alale ühiskondlike hoonete kavandamist olenemata sellest, et üldplaneeringu kohaselt on eelistatud muud, üldplaneeringus loetletud otstarbed. Rahandusministeerium märgib, et üldplaneeringu koostamise korraldaja on kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on ka selgituste andmine olukorras, kus on tekkinud küsimusi, mis on seotud üldplaneeringu mõistmisega. Üldplaneering on kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamise peamine alusdokument, mille koostamise, elluviimise ja seire eest vastutab kohalik omavalitsus. Rahandusministeerium leiab, et esitatud selgitused on arusaadavad ja asjakohased. 3. Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe märkis, et detailplaneeringus kavandatav 145 parkimiskohta ei täida ERR-i tegeliku parkimisvajadust. Arvamuse esitaja lisas, et praegu on ERR kasutuses parkimiskohti umbes 230-le autole ning kavandatud hoonesse on planeeritud ligi 420 töökohta. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringus on parkimiskohad määratud lähtudes Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusega nr 84 kinnitatud „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ toodud põhimõtetest, milles toodud punkti 9 kohaselt ei rakendata parkimiskohtade arvu norme parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva ehitise väikesemahulisel laiendamisel, mille käigus ei muudeta oluliselt ehitise arhitektuurset lahendust, või riikliku kaitse alla võetud maa- alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul hoonestusalal. Vana raadiomaja säilib senises suuruses, Uus raadiomaja on arhitektuurimälestis Eelnevalt viidatud Tallinna parkimiskohtade arvu normis ei ole esitatud parkimiskohtade arvu määramise norme meedia-, tele-, raadiohoone, stuudiote vm kohta. Otsuse 11. punkti kohaselt hinnatakse Tallinna parkimiskohtade arvu normide lisades 2 ja 3 nimetamata ehitiste puhul parkimiskohtade vajadust ehitiste sihtotstarbest, kasutusotstarbest ja külastatavuse prognoosist lähtudes. Vajalik parkimiskohtade arv määratakse olemasolevate sama kasutusotstarbega ehitiste järgi. Eesti Rahvusringhäälingu hoonete kompleksi töötajate ja külastajate liiklemisega ja parkimiskohtade kasutamisega kaasnev mõju on ööpäeva lõikes hajutatud, kuna saadete eetrissemineku aeg ning sellest lähtuv inimeste saabumise ja lahkumise aeg ei ole seotud tavapärase tööaja alguse ja lõpu kellaajaga. Hoonestatavale krundile on kavandatud 145 parkimiskohta. Raua põigu äärde ei ole planeeritud hoone teenindamiseks vajalikke parkimiskohti reserveeritud ning selles osas ei ole vajalik detailplaneeringu raames täiendavat analüüsi koostada. Planeeritud parkimiskohtade arv on määratud tegeliku, Eesti Rahvusringhäälingu toimimisele vastava parkimisvajaduse 8 alusel. Eesti Rahvusringhäälingu esindaja on kinnitanud planeeritud parkimiskohtade arvu piisavust. Tänapäevase linnaplaneerimise üldine suundumus on autostumist vähendada ning mitte teha linna keskuses parkimist väga mugavaks ning suunata seeläbi inimesi rohkem kasutama ühissõidukeid, liiklema jalgrattaga või kasutama muid, isiklust sõiduautost keskkonnasõbralikumaid ja linna liiklust vähem koormavamaid transpordivahendeid. Piirkonnas on väga hästi korraldatud ühistransport. Lähim ühissõidukite peatus asub Uue raadiomaja ees Gonsiori tänava ääres. Detailplaneeringus on arvestatud jalgrataste parkimiskohtade kavandamise ja rattateede võrgu parendamise vajadusega. Rahandusministeerium märgib, et sõidukite parkimiskohtade arvu määramise põhimõtteid on selgitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.6 „Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted“, kus on jõutud järeldusele, et detailplaneeringus kavandatud parkimiskohtade arv vastab 17.09.2020 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 84 vastu võetud Tallinna parkimiskohtade arvu normidele, kuna planeeritud ala asub linna keskuses ja parkimisnormatiivi rakendatakse linnakeskuse alal suurima lubatud väärtusena ja seda ei ole ületatud. Juhime tähelepanu, et parkimis- ja liikluslahendus on detailplaneeringu sisuline lahendus, mille üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. See tähendab, et kui planeering ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Antud juhul on kohalik omavalitsus parkimisega seonduvat selgitanud ning kaalutlusotsuse tulemusel leidnud, et planeeritud parkimise lahendus on käsitletavale maa-alale linnaehituslikult sobiv ning parkimiskohtade kavandamisel on arvestanud parkimise arengukava põhimõtetega. 4. Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe tõi välja, et detailplaneeringus märgitud viisil hoone ehitamine kahjustaks ebaproportsionaalselt Raua põik 5 korteriomanike korterite insolatsioonitingimusi. Arvamuse esitaja hinnangul on detailplaneeringu lisaks 5.3 olev insolatsioonianalüüsi järeldused kaheldavad, sest kogu analüüs on koostatud vana standardi mõõtemetoodikast ja tingimustest lähtuvalt, jättes uue standardi vastavad nõuded arvestamata. Arvamuse esitaja lisas, et insolatsiooni standardeid mõistetakse soovituslikena ning kohalik omavalitsus peaks planeeringute koostamisel lähtuma haldusmenetluse seadusest tulenevat uurimispõhimõtet ning selgitama välja kavandatava tegevusega kaasneva riive proportsionaalsuse. Kohalik omavalitsus selgitas, et standardeid mõistetakse üldjuhul üksnes soovituslikena. Pigem on standard hea tava ning soovituslik juhend projekteerijatele, kohalikule omavalitsusele jm. St standardid kui asjakohased ehitamisega seotud nõuded, mis ei ole küll õigusaktidega kehtestatud, on osa heast tavast. See tähendab ka, et isikul on võimalik valida ka mingi teine kriteerium insolatsioonitingimuste hindamisel. Sel juhul tõendamiskoormus pöördub ümber – kui isik ei järgi standardis ette nähtud nõudeid, tuleb tal tõendada piisavust muul aktsepteeritaval viisil. Majandus- ja taristuministri 2.07.2015 määruses nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ ei ole täpselt määratud, milline on piisav loomuliku valguse määr eluruumis. Eesti standard EVS- EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ ei ole kasutatav detailplaneeringute ja ehitusprojektide raames konkreetsete tulemustega insolatsioonianalüüside koostamisel. 9 Kohalik omavalitsus pidas otstarbekaks lähtuda senises praktikas Eesti standardist EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ning sellele sisuliselt tuginevast ja nüüd rakendatavast ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendist eesmärgil rakendada kõikidele osapooltele samades menetlustes võrdsed ja arusaadavad reeglid ning vähendada seeläbi vaidlusi, sh kohtuvaidlusi. Selge reeglistik on eluruumide omanike ja kasutajate õiguste kaitseks, mida „Päevavalgus hoonetes“ nimeline standard ei taga. Nimetatud standardile vastavuse hindamiseks puuduvad piisavad alusandmed ja kohalikul omavalitsuses puudub võimalus analüüside tulemuste õigsust alusandmete vähesuse tõttu kontrollida. Insolatsiooni kestust on analüüsitud eluruumide omanike õiguste kaitseks. Kohalik omavalitsus asus seisukohale, et on insolatsiooniga seonduvalt Eesti Rahvusringhäälingu ja korteriomanike vastanduvaid huve põhjalikult kaalunud. Rahandusministeerium märgib, et planeeringumaterjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus korrigeerinud planeeritava hoone mahtu tulenevalt insolatsioonianalüüsist. Piisava insolatsiooni kestuse tagamiseks on Raua põik 5 hoone poolsed hooneosad planeeritud madalamatena, tagasiastetega teineteise suhtes. Peale detailplaneeringu avalikku väljapanekut on tulenevalt esitatud arvamustele hoonestusmahtu veelgi korrigeeritud ning planeeritud 6m korruselise hooneosa ulatust on Raua põigu poolt vähendatud. Detailplaneeringu materjalidest nähtub, et detailplaneeringu realiseerimise korral on insolatsiooni muutumist lähialal asuvates elamutes hinnanud OÜ Fassaadiprojekti arhitekt Peep Soopere (töö nr 21-1550). Eelnimetatud analüüsidest selgub, et Eesti standardi kohane (kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhendiga) insolatsiooni kestus on tagatud kõikides piirkonna korterelamutes. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6.2 „Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks“ on toodud nõue koostada täiendav insolatsioonianalüüs juhindudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendmaterjalist. Terviseamet on detailplaneeringu 18.03.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/2253-2 kooskõlastanud. Kooskõlastuskirjas ei ole Terviseamet leidnud, et detailplaneering oleks vastuolus tervisekaitsealaste õigusaktide ja normidega. Terviseameti kooskõlastuskirjas toodud ettepanekud, mida projekteerimisel jälgida, on kantud detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.2 „Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks“. 4. Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe märkis, et hoone alla jääv kunagise telemasti betoontald muudab hoone nõuetelevastava ehitamise võimatuks. PlanS § 126 lõike 1 punkti 5 järgi kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka ka ehitustingimuste määramine. Samuti, PlanS § 126 lõike 1 punkti 22 järgi kuuluvad detailplaneeringu ülesannete hulka ka muud punktides 1 – 21 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. PlanS § 126 lõike 4 punkti 5 kohaselt määratakse detailplaneeringu alusel ka hoone või rajatise suurim lubatud sügavus. Viidatud PlanS-i normide valguses tuleb seega detailplaneeringu menetluses hinnata ka seda, kas tulevikus on detailplaneeringus lubatud viisil hoone ehitamine üleüldse ehituslikult võimalik. Arvamuse esitaja leidis, et detailplaneeringu menetluses pole ehitustegevusest tulenevat müra- ja vibratsioonihäiringut analüüsitud. Seega ei ole kohalik omavalitsus arvestanud detailplaneeringu menetlemisel planeeringu kehtestamise seisukohast üliolulist asjaolu – kas betoontald takistab detailplaneeringu alusel soovitud hoone ehitamist. Juba uuringute läbi 10 viimata jätmise asjaolu ainuüksi peaks kaasa tooma selle, et detailplaneeringut pole hetkel kavandatud viisil võimalik õiguspäraselt kehtestada. Arvamuse esitaja hinnangul ei ole hoone ehitamisel võimalik ehitamisele seatud müra- ja vibratsiooninorme järgida. Kohalik omavalitsus selgitas, et teave praeguse parkla all on säilinud maa-alune varjendi osas, alal asunud telemast-terastorni osas kajastub detailplaneeringule lisatud ala keskkonnaseisundi hinnangus, mille koostas LEMMA OÜ keskkonnaekspert Mihkel Vaarik. Ala keskkonnaseisundi ülevaatuse järgi ei ole alal tuvastatud objekte, mis seaks konkreetseid piirangud planeeringule või edasisele ehitustegevusele. Hinnangu kokkuvõtte kohaselt selgub maa-aluse varjendi seisukord täpsemalt kaevetööde käigus pärast vanade kommunikatsioonide likvideerimist ning asfaldi ja täitekihi eemaldamist. Pinnas ja ehituskonstruktsioonid kaevatakse välja hoone maa-aluse osa ehitamisel ning käideldatakse vastavalt nõuetele. Talla lammutamise tehnoloogia tuleb valida lähtuvalt talla seisukorrast ja materjali omadusest. Hoone ehitustehnoloogia valitakse vastavalt pinnaseomadustele. Ehitamine on planeeringujärgne tegevus. Hoone on ehitatav, mistõttu puudub vajadus detailplaneeringu koostamine ja menetlemine selle tõttu lõpetada. Detailplaneeringu seletuskirjas on määratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Nende hulgas on esitatud tingimused ehitusmeetmetele ning tingimused müra- ja vibratsioonihäiringute piiramiseks, sh on käsitletud ehitusaegset müraolukorda. Projekteerimisel ja ehitamisel, sh lammutamisel, tuleb järgida kõiki ehitust reguleerivaid õigusakte. Õigusaktid kehtivad ja neist on igal juhul kohustuslik lähtuda ka siis, kui planeeringu seletuskirjas ei ole neist tulenevaid sätteid loetletud. Täiendavalt lisati seletuskirja ehitusprojekti koostamiseks täiendav nõue esitada ehitusprojekti koosseisus ehitustööde organiseerimise projekt, kus kirjeldada konkreetselt tingimusi planeeritud alal asunud telemasti seni säilinud vundamendi osade lammutamiseks ning ehitustööde läbiviimiseks, sh käsitleda müra- ja vibratsioonihäiringuid ning meetmeid häiringute leevendamiseks. Rahandusministeerium märgib, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2 „Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks“ on toodud nõuded, mida tuleb kavandata hoone ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel järgida. Sh kohaliku omavalitsuse viidatud ehitustööde organiseerimise projekti koostamise nõue; nõue teha ehitusekspertiis lähialal asuvatele hoonetele enne ehitamisega alustamist, võtta kõik ümbritsevad hooned geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust ning hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid, reeperite deformatsioone tuleb mõõta vähemalt kaks korda kuus. Ehitus- ja omanikujärelevalve teostaja peab tagama selle, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda. Ehitus ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. Lisaks on toodud tingimus, et ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel ajavahemikul 21.00- 07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. 11 Terviseamet on detailplaneeringu lahenduse kooskõlastanud 18.03.2022 kirjaga nr 9.3- 1/22/2253-2. Kuivõrd Terviseamet kui valdkonna eest vastutav valitsusasutus on detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab Rahandusministeerium lugeda detailplaneeringu vastavaks tervisekaitse (sh müra ja vibratsiooni) nõuetele. 5. Raua põik 5 korteriomanike lepingule esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe leidis, et kavandatava hoone maht on ebamõistlikult suur ning tegi ettepaneku muuta hoone mahtu või ruumikuju vastavalt:  Hoone ehitatakse sedasi, et selle Fr. R. Faehlmanni tänava pikenduse poolne (st põhjapoolne) osa nihutatakse 25 meetri kaugusele Raua põik 5 kortermajast (praeguse 10 meetri asemel), säilitades muus osas hoone välise ruumikuju.  Hoone asukoht nihutatakse 13 meetri kaugusele Raua põik 5 kortermajast (praeguse 10 meetri asemel) ja hoone loodepoolsesse nurka detailplaneeringus kavandatud tagasiastet pikendatakse alates Raua põik 5 poolsest otsast kuni Fr. R Kreutzwaldi tänavani. Kohalik omavalitsus kaalus koostöös Eesti Rahvusringhäälingu ja detailplaneeringu koostaja esindajatega ning arhitektuurivõistluse võidutöö autoritega Kadarik Tüür Arhitektid OÜ-st ettepanekut hoone kuju muutmise osas ja märkis, et võrreldes avalikul väljapanekul olnud lahendusega on F. R. Faehlmanni tänava pikenduse poolse 6korruselise hooneosa ulatust vähendatud Raua põik 5 hoone idapoolse fassaadi mõttelise pikenduse sihis ligikaudu poole sügavuse võrra. Detailplaneeringu seletuskirja lisati tingimus kaasata Raua põik 5 kinnistu omanikud planeeritud hoone ehitusprojektide menetlusse ehitusloa menetlemise ajal. Siis on puudutatud isikutel võimalik konkreetse ehitusprojektiga tutvuda ja vajadusel oma arvamus esitada. Rahandusministeerium märgib, et planeeritav uushoonestuse ala ei paikne teemaplaneeringu „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” kohaselt miljööväärtuslikul hoonestusalal (küll aga jääb Raua miljööala piirile). Seega ei ole planeeritud alal kruntide üldised kasutamise tingimused piiratud. Kontaktvööndisse jäävate ja planeeritud alaga külgnevate kruntide hoonestustihedus on vahemikus 0,7 kuni 4,3. Detailplaneeringuga kavandatud krundi hoonestustihedus on 2,8. Kuivõrd hoonestustihedus planeeritud alal ei ole üldisemate planeeringutega normitud, siis ei ületa planeeritud ala hoonestustihedus vahetult külgnevas Raua asumi miljööväärtuslikus osas ehituspiirkonnas nr 6 lubatud hoonestustihedust. Planeeritud hoone F.R. Kreutzwaldi tänavaäärse hooneosa kõrguse kavandamisel on võetud aluseks kõrvalasuv F. R. Kreutzwaldi tn 14 Uudistemaja hoone harja kõrgus ja sellest lähtuvalt on planeeritud osa uuest hoonest (F.R. Kreutzwaldi tänavapoolne fassaadi osa) 24,5 m. Raua põiktänava poolses osas on planeeritud hoone kõrgus astmeliselt vahemikus 10,0 m - 25,6 m, et oleks tagatud sujuv üleminek olemasoleva Raadiomaja 36,2 meetrise hoone ja Raua põiktänav 5 asuva 19,5 meetrise hoone vahel. Planeeringumaterjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus planeeritava hoone suurust ja piirkonda sobivust põhjalikult kaalunud. Koostanud ruumianalüüsi, võtnud arvesse insolatsioonianalüüsi tulemusi ja kompromisslahendusena ka F. R. Faehlmanni tänava pikenduse poolse 6korruselise hooneosa ulatust vähendatud. Juhime tähelepanu, et konkreetsele kinnisasjale ehitusõiguse määramise otsustab kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel, kes peab lisaks naabrusõigustele arvestama ka teiste seadustest tulenevate normidega, aga ka üldplaneeringu, vaadeldava piirkonna tervikmiljöö ja 12 planeeringuala kontaktvööndisse jäävate hoonete ehitusmahtudega. Rahandusministeeriumi pädevuses on planeeringu õigusaktidele ja planeeringu liigilt üldisema kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused planeeringulahenduse kohta, lähtunud planeeritavate kruntide kasutamise tingimuste ja ehitusõiguse ulatuse, sh ka kõrguse ja vahekauguse, määramisel linnaehituslikust analüüsist ning jõudnud järeldusele, et arvestades kontaktvööndi alal paiknevate kruntide kasutusintensiivsust ja hoonestusstruktuuri on selline lahendus antud piirkonda sobiv. 6. Indrek ja Barbara Minka (Faehlmanni 8) esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg tõi välja, et detailplaneering vastuolus elukeskkonna parendamise põhimõttega (PlanS § 8). Arvamuse esitajate hinnangul ei arvesta detailplaneering eeltoodud põhimõttega, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtuseid. Ühtlasi leidis arvamuse esitajate esindaja, et kavandatav uushoonestus riivab oluliselt nende õigusi, eeskätt omandiõigust. Arvamuse esitaja tõi välja, et visuaalne muutus keskkonnas (eriti miljööväärtuslikul alal) võib vähendada kinnisasja väärtust ja riivata seeläbi isikute omandiõigust. Detailplaneeringuga kavandatud, piirkonna miljööväärtusega vastuolus olev ja seda oluliselt vähendav uushoonestus riivab oluliselt arvamuse esitajate õiguseid kuivõrd arvamuse esitajate omandi väärtus on sõltuv nii Kadrioru miljööväärtuslikust keskkonnast kui neile kuuluvate korteriomandite merevaadetest. Kohalik omavalitsus ei nõustunud väitega, et detailplaneering on vastuolus elukeskkonna parendamise põhimõttega ning selgitas, et Eesti Rahvusringhäälingu territoorium on praegu piiratud, mistõttu on takistatud kaks kunagist jalakäijate liikumistrajektoori — F. R. Faehlmanni tänava pikendus Raua põiguni ja pääs Raua põiktänavalt Gonsiori tänavani. Nende avamine jalakäijatele on kooskõlas kaasaaegse avatud linnaruumi põhimõtetega ning on olnud detailplaneeringu koostamise protsessi algusest üks prioriteete. Jalakäijate liiklemistingimuste parandamiseks on Raua põigu ja Gonsiori tänava ning Raua põigu ja F. R. Kreutzwaldi tänava ühendusele planeeritud avalikult kasutatavaks määratavad kergliiklusalad. Samuti on ette nähtud jätkata Gonsiori tänava poolset kõnniteed. Jalakäijate ja kergliiklejate liiklemistingimusi on ette nähtud parandada ka F. R. Kreutzwaldi tänavaga piirnevas osas. Tänavamiljöö parandamiseks ja olemasoleva puuderea jätkuks on krundi Gonsiori tänava poolsesse ossa planeeritud kõrghaljastus. Samuti on ette nähtud haljastada avaliku ruumi osana mõjuma hakkav F. R. Kreutzwaldi tänava poolsesse ossa planeeritud jalakäijate hajumisruum. Kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks on projekteerimistöödesse ette nähtud kaasata volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Valdav osa kompleksi toimimiseks vajalikest parkimiskohtadest on planeeritud hoonesisesesse parklasse. Hoones asuval parklal puudub avaparklale omane visuaalselt reostav mõju. Raua põigu poolne liikluslahendus on välja töötatud koostöös Tallinna 21. Kooli ning kooli hoolekogu esindajatega, et tagada koolilastele senisest turvalisem koolitee. Eesti Rahvusringhäälingu eesmärk on aidata kaasa Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Avaliku huvi seisukohast on tegemist olulise planeeringuga, 13 et tagada järjepidev avalik-õigusliku asutuse tegevuse jätkumine ajaloolises asukohas. Ka kvaliteetse ja atraktiivse linnaruumi seisukohast on avalikes huvides, et riiklikult olulise asutuse hooned jääksid linna keskusesse. Piirkonna identiteeti loova ja ühiskonna toimimiseks vajaliku asutuse tarbeks uute hoonete planeerimine mujale kui senisesse, ajaloolisse asukohta Kesklinnas, asutuse olemasolevate ja toimivate hoonete vahelisele alale, ei taga avaliku ega olemasoleva ressursi parimat kasutust ega teeni ka tänapäevase linnaplaneerimise ning jätkusuutliku, säästva arengu aluspõhimõtete seisukohast avalikku huvi. Kohalik omavalitsus lisas, et arvamuse esitajatele kuuluv kortermaja (F. R. Faehlmanni tn 8) paikneb planeeritavast kinnistust linnulennult ligikaudu 100 m kaugusel idakaares. Tallinna reid asub F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistu suhtes põhjas ning seega ei saa F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistust läände planeeritud hoone F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistult avanevaid võimalikke merevaateid mõjutada. F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistust läänes asub Tallinna vanalinn. F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistu ja planeeritava kinnistu vahelisele alale jääb 3 hoonestatud kinnistut, F. R. Faehlmanni tn 2 // F. R. Kreutzwaldi tn 17, F. R. Faehlmanni tn 4 ja F. R. Faehlmanni tn 6, ning F. R. Kreutzwaldi tänavamaa kinnistu osa. Kinnisturaamatu kohaselt ei ole F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistu omanike kasuks seatud servituute, sh näiteks vaateservituute, millega oleks F. R. Kreutzwaldi tn 14 // Gonsiori tn 21 kinnistu kasutamist kitsendatud ning millega tuleks detailplaneeringu koostamisel kui olemasoleva kehtiva piiranguga arvestada. Servituudid seatakse eraõiguslike lepingutega ja kohalik omavalitsus nende sõlmimisse sekkuda ega nende sõlmimist survestada ei saa. Lisaks ei ole F. R. Faehlmanni tn 8 kinnistu kasutamise tingimusi detailplaneeringus ette nähtud muuta, sh piirata. Rahandusministeerium märgib, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad. Naaberkinnisasjade omanike vahel tekib kindlasti huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. On paratamatu, et ühe kinnisasja kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel, kuid kinnisasja omanik ei saa eeldada, et tema kinnisasja kasutamise võimalik piirang kaalub igal juhul üles naaberkinnistu omaniku sarnase huvi või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt vaid naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Seejuures on oluline silmas pidada, et omandiõiguse teostamisel ei tohi kahjustada piiramatult ja põhjendamatult teiste isikute huve ja avalikke huve. Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks naaberkinnisasjade omanike huvide kahjustamisega või muul moel rikkumisega. 14 Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud, detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ning kavandatava hoone maht ei ületa ebaproportsionaalselt kontaktvööndisse jäävate hoonete kõrgust ning hoonestustihedust. 7. Indrek ja Barbara Minka (Faehlmanni 8) esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg märkis, et lisaks sellele, et kavandatud hoonestus kahjustab Raua miljööväärtuslikku piirkonda, kahjustab see ka nn uut raadiomaja (Gonsiori 21) kui riikliku kaitse all olevat ehitismälestist. Uus raadiomaja on kaitse alla võetud 1970.-te aastate modernistliku arhitektuuri stiilse näidisena. Tegemist on dominantse, ümbruskonnast eraldiseisva ja esilekerkiva hoonega, mille puhul on peamiseks väärtuseks hoone õhuline välisilme, mida rõhutavad selle tagafassaadile paigutatud pilastrid. Eeltoodust tulenevalt on arvamuse esitaja hinnangul uue raadiomaja, kui ehitismälestise, puhul oluline säilitada selle võimalikult hea vaadeldavus mitte ainult Gonsiori tänava poolsest küljest, vaid ka vaated hoone tagafassaadile (vana raadiomaja, Raua põik, F. R. Kreutzwaldi ja F. R. Faehlmanni tänava suunalt). Kohalik omavalitsus selgitas, et uue raadiomaja puhul on tegemist modernistliku arhitektuuri näitega, mida iseloomustavad kõrgusesse pürgivad ja õhulised pea- ja tagafassaadi pilastrid. Mälestisele on määratud kaitsevöönd, mille üks eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus. Koostatud on muinsuskaitse eritingimused. Muinsuskaitse eritingimuste kohaselt säilitab Uue raadiomaja galerii oma funktsiooni Uue raadiomaja ja lisanduva hoone ühenduslülina ja galerii rekonstrueeritakse vähemalt 25 m ulatuses Uue raadiomaja põhimahu välisseinast. Uue raadiomaja taga võib planeeritud hoone puutuda sellega kokku vaid esimese korruse ulatuses. Mälestiseni ulatub planeeritud hoone maa-alune osa, millel visuaalne mõju välisruumist puudub. Mälestis liitub planeeritud hoonega maapealses osas vaid ühe kuni ühekorruselise hooneosa ulatuses, mis on ette nähtud mälestise keskossa, olemasoleva 2korruselise galerii kõrvale. Kahe korruse kõrgune rekonstrueeritav ühendusgalerii on olemasolev. Detailplaneeringu lahendus vastab muinsuskaitse eritingimustele. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakond on seda kinnitanud. Mälestise tagafassaadile säilivad vaated F. R. Kreutzwaldi tänava poolt, F. R. Faehlmanni tänava nurgalt. Mälestise siluett ja kuju peab olema linnaruumis tajutav, tingimus on detailplaneeringus tagatud. Kuna mälestis on 10korruseline ning planeeritud osa võib olla kuni 6korruseline, ei ole detailplaneering vastuolus Uue raadiomaja kaitse vajadustega, kuna mälestise kõrguslik dominantsus säilib. Ajaloolised väärtused on ette nähtud säilitada, mistõttu puudub vajadus sel ajendil vähendada planeeritud hoone korruselisust. Rahandusministeerium nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega ning leiab, et esitatud põhjendused on asjakohased. Detailplaneering on koostatud koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Muinsuskaitse osakonnaga ning kooskõlastatud Muinsuskaitsekomisjoni poolt, mis täidab Muinsuskaitseameti ülesandeid 20.12.2019 vastu võetud halduslepingu punkti 2.2.11 alusel1. Seega ei ole Rahandusministeeriumil alust kahelda, et detailplaneering oleks vastuolus muinsuskaitsenõuetega. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104012020001 15 8. Indrek ja Barbara Minka (Faehlmanni 8) esindaja vandeadvokaat Piret Kergandberg tõi välja, et detailplaneeringu koostajad ei ole kaalunud piisavalt teist maa-alust korrust. Detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja p-s 7.3 selgitati, et teise maa-aluse korruse kavandamine ei ole otstarbekas ja teise maa-aluse korruse rajamist kaaluti parkimiskohtade loomise seisukohast. Seletuskirja p-s 7.3 on planeeringu koostaja täpsustanud oma vastust selliselt, et teise maa-aluse korruse rajamise kaalumiskohustust on arvestatud ning detailplaneeringus on teise maa-aluse korruse rajamise võimalus ka ette nähtud. Viidatud on, et teisele maa-alusele korrusele on võimalik ehitada näiteks tehno- vm otsese päikesevalguse olemasolu nõudvad ruumid 200 m2 ulatuses. Seega on arvamuse esitaja hinnangul planeeringu koostaja küll lisanud teise maa-aluse korruse rajamise võimaluse 200 m2 ulatuses, kuid ei ole samas selgitanud ega kaalunud võimaluse mõju ülejäänud hoone mahule ja seeläbi näiteks hoonestuse vähendamist viiele korrusele. Kohalik omavalitsus selgitas, et detailplaneeringut täpsustati võrreldes avalikul väljapanekul olnud lahendusega ning 2. maa-aluse korruse ehitisealune pind planeeritakse sama suur kui 1. maa-aluse korruse pind. See, kui kõrgena hoone linnaruumis mõjub ja kuidas naaberhoonetega sobitub, sõltub eelkõige hoone maapealse osa kõrgusest, mitte niivõrd korruste arvust. Korruse kõrguse ülempiir või keskmine väärtus pole fikseeritud, mistõttu on korruse kõrgused erinevates, sh kasutusotstarbelt, hoonetes erinevad. Ka planeeritud hoone funktsionaalsusest lähtuvalt ei saa olema kõik hoone korrused ühtlase kõrgusega. Näiteks stuudiod ja kontoriruumid on erineva kõrgusega. Võimalus ehitada krundile kuni 6korruseline hooneosa on detailplaneeringusse jäetud kaalutlusel, et jätta piisavalt paindlikkust kavandada arvestades kõiki teadaolevaid piiranguid ja nõudeid planeeritud hooneosa kõrguse piires asutuse tegevuseks vajalik arv korruseid. Seega ei ole võimalik jätta üks maapealne korrus kavandamata ka 2. maa-aluse korruse ehitisealuse pinna suurendamisel. Rahandusministeerium märgib, et heakskiidu saamiseks esitatud detailplaneeringu lahenduses on ette nähtud 2 maa-aluse korruse rajamise võimalus. Planeeritava hoone maht on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on kohalik omavalitsus esitanud põhjendused planeeringulahenduse kohta ning Rahandusministeeriumi hinnangul on esitatud põhjendused piisavad ja asjakohased. 3. Planeeringu õigusaktidele vastavus Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev 16 otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuse esitajad olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuse esitajad arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuse esitajad saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9). Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud kirjalikke arvamuse esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutustega (Terviseamet, Päästeamet, Transpordiamet, Kaitseministeerium) ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse kaalutlused piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele. 4. Kokkuvõte Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul Tallinna Linnavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks.2 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu 2 RKHKo 3-3-1-39-07 17 koostamise käigus3. Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, kiidan heaks Gonsiori tn 21 ja F. R. Kreutzwaldi tn 14 kinnistu ning lähiala detailplaneeringu ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud detailplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Ärakiri: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, K-Projekt AS, Ando Pruuel, Piret Kergandberg, Advokaadibüroo WALLESS OÜ, Toomas Pikamäe, Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co, KÜ JUS ( Raua põik 5, Tallinn) esindajad Helen Madison 611 3135 [email protected] 3 RKHKo 3-3-1-37-04 4 RKHKo 3-3-1-12-07 18
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel