dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Rahandusministeeriumi vastuskiri

Rahandusministeerium · 9. veebruar 2023
Viit
1.1-11/207-2
Registreeritud
9. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS, DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Monika Maamägi-Türk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-11207-2 09.02.2023 Väljaminev kiri.asice583 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Teie 09.01.2023 nr 26-4/2022/104, Kommunikatsiooniministeerium MKM/23-0028/-1K [email protected] */ Meie 09.02.2023 nr 1.1-11/207-2 Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks Austatud härra Järvan Rahandusministeerium kooskõlastab käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid (edaspidi TAT) alljärgnevate märkustega arvestamisel: Käskkirja eelnõu - Preambul tuleb sõnastada järgnevalt: Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga kehtestan „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ (lisatud). - Punkt 1.1. tuleb sõnastada järgnevalt: Käskkirjaga reguleeritakse rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 “Digiriik” sekkumise 21.1.2.1 “Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” tegevusi, mille elluviimiseks toetust antakse. - Punkt 1.2. tuleb sõnastada järgnevalt: Käskkirjaga reguleeritakse Eesti 2023-2026 aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ elluviimist. - Punktis 4 on kasutatud mõistet „TAT spetsiifilised näitajad“. Et tagada kooskõla ühendmääruse § 41 lg 1 punktiga 4, tuleb see asendada mõistega „Projekti spetsiifilised näitajad“. - Punkt 5.4 tuleb sõnastada järgnevalt: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Partneriteks on riigiüleste ja kesksete teenustega seotud avaliku sektori asutused: Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Haigekassa ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Üks partner võib olla seotud mitme tegevuse elluviimisega. - Lisada punkt 5.5. järgnevas sõnastuses: Elluviija võib kaasata tegevuste elluviimiseks teisi avaliku sektori partnereid, kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste osutamisega ja kasutusele võtmisega ning kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärke ning saavutatakse punktis 2 toodud tulemused. - Punkt 8.1. tuleb sõnastada järgnevalt: Punktides 2 ja 4 nimetatud eesmärkide, tulemuste ning näitajate saavutamiseks vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ning ajaraamiga sätestatakse tegevuste nimekirjas, mille elluviija koostab koostöös partneritega „Digiühiskonna Arengukava 2030“ (edaspidi DA 2030) alusel ning arvestades 2030. aastaks lubatud tulemusi. Elluviija esitatud kuni kahe eelarveaasta tegevuste nimekirja koos täpsema eelarve ning ajaraamiga kinnitab rakendusasutuse vastava valdkonna asekantsler (edaspidi asekantsler). Tegevuste nimekirjas on kirjeldatud tegevused riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks. - Lisada punkt 8.2. järgnevas sõnastuses: Tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-st 7. Seletuskiri - Sissejuhatuses on kirjas: Meetmete nimekiri kinnitatakse valitsuse istungil eeldatavasti detsembris 2022.a., misjärel saab hakata ka heaks kiidetud toetuse tingimusi rakendama. Sissejuhatuses tuleb teha parandus ja lause asendada järgnevalt: Meetmete nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 15. detsembril 2022. a. - Sissejuhatuse 3. lõik tuleb sõnastada järgnevalt: Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT) kehtestatakse poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ toetuse andmise tingimused vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks. - Punkti 1.2. selgitav tekst tuleb asendada järgnevalt: 2 Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse TATi kehtima hakkamisel tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ elluviimise raames. Kulude tekkimisel liiguvad eelarved vastavalt tavapärasele tegevuspõhise eelarve rakendamise loogikale õigetesse programmidesse ja tegevustesse. - Punktis 4 tuleb asendada mõiste „TAT spetsiifilised näitajad“ mõistega „Projekti spetsiifilised näitajad“. - Punkti 5.4. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Elluviijal on punkti 5.4. järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust sektorist, kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste kasutusele võtmisega või arendamisega. Kuna käskkiri on suunatud DA 2030 ning nende 2030 tulemuste saavutamiseks, siis partnerite kaasamisel lähtutakse nende pädevusest ja põhiülesannetest (näiteks, kas partner vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms eest). Partneriteks on riigiüleste ja kesksete teenustega seotud avaliku sektori asutused: Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Haigekassa ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Avaliku sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised vastavalt DA 2030 riigiüleste ja kesksete lahenduste eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Samas ei ole antud TAT skoobis iga üksiku KOVi IKT lahendused vms. Partneri roll on välja arendada tellija ootustele vastavad e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on turvalised, kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi poolt e-teenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja jälgida, et nende vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas. - Punkti 5.5. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Sätestatakse, et elluviija võib TATis esitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks kaasata teisi avaliku sektori asutusi, kes on seotud konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms. Kuna pika aja jooksul on keerukas kõiki võimalikke partnereid ette näha, siis on see võimalusena olemas. - Punkti 8.1. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Punktis 8.1 sätestatakse, et arvestades pidevalt muutuvaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) alaseid vajadusi, jätab TAT täpsemate tegevuste, eelarve ja ajaraami sätestamise tegevuste nimekirja. Tegevuste nimekiri on kuni kahe aastase detailsusega ning järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna asekantslerile. Samas tuleb tagada tegevuste süsteemne jälgimine, et eesmärgid ja tulemused oleksid vastavalt tegevuste nimekirjale saavutatud. 3 Arengukava elluviimise eest vastutab digiühiskonna arengu eestvedajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2023. aasta seisuga ettevõtlus- ja IT-ministri juhtimisel). Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu (edaspidi programm), mis hõlmab digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis pannakse paika konkreetsete aastate täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos vastutajate, rahaliste vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks vastavalt riigi eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt. Kuna antud TAT panustab detailsemalt DA 2030 ja ka digiühiskonna programmi, siis tegevuste valikul ka sellest lähtutakse. Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna eest vastutavale asekantslerile. Tegevuste valik tehakse vastavalt DA 2030 lubatud tulemustele. DA 2030 tulemuste edenemisest antakse ülevaateid erinevatel tasemetel ning vormides, sh antud TAT raames tehtud tegevustest. Samuti saadakse tagasisidet ja ettepanekuid arengukava, digiühiskonna programmi vms osas. Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2030. aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Arengukava juhtimiskorraldus on detailsemalt välja toodud DA 2030 dokumendis lk 48. - Punkti 8.2. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Punktis 8.2 sätestatakse, et tegevuste valikul tegevuskavasse lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. 1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja kui see panustab DA 2030 arengukava valdkondadesse ja alaeesmärkidesse ning rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. DA 2030 valdkonnad ja alaeesmärgid on toodud alljärgnevalt: I Valdkond. Digiriik Digiriigi järgmised arenguhüpped 1) alaeesmärk: Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele 2) alaeesmärk: Krativäeline riik 3) alaeesmärk: Inimkeskne digiriik 4) alaeesmärk: Roheline digiriik Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse 1) alaeesmärk: Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine 2) alaeesmärk: Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus 3) alaeesmärk: Tulevikukindlad digiriigi platvormid 4) alaeesmärk: Keskselt osutatud IT-alusteenused 5) alaeesmärk: Uute lähenemisviiside pidev katsetamine 4 6) alaeesmärk: Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine 7) alaeesmärk: Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 8) alaeesmärk: Sihitud väliskoostöö III Valdkond. Küberturvalisus. 1) alaeesmärk: Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus 2) alaeesmärk: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime 3) alaeesmärk: Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus 2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui tegevus aitab saavutada DA 2030 alaeesmärkide lubadused aastaks 2030 ning panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. Tuleb arvestada, et DA 2030 tulemuste saavutamiseks tuleb planeerida tegevusi juba varasemalt. Antud TATiga seotud tegevused algavad 2023. aastast, et saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgid. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel kõiki rahastamisallikaid. Antud TAT ei kata kõiki DA 2030 tulemuste saavutamist, vaid annab lisavõimekuse. Tegevus on põhjendatud, kui on selge, millise DA 2030 tulemusega tegevus on seotud ning millise rakenduskava poliitikaeesmärgis nimetatud kasusaajaga on seotud. DA 2030 erieesmärkide tulemused on toodud alljärgnevalt: - Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele - Eestis tulevad avalikud teenused sinu juurde just siis, kui sul on neid vaja ja saad asjad korraga aetud. - Krativäeline riik – Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud vestluskrati abil. Krattide abil on tehtud avalikus sektoris uus tõhusushüpe. - Inimkeskne digiriik - Digiriigis on inimeste põhiõigused kaitstud ning inimesel ja ettevõtjal on kontroll oma andmete üle ja võimalus neid päriselt jagada - Roheline digiriik - Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik - Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine - Kõik avalikud teenused on inimkesksed ja neid kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel - Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus - Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil - Tulevikukindlad digiriigi platvormid - Digiriigi ühislahendused on tulevikukindlad - Keskselt osutatud IT-alusteenused - Digiriik on pilves ja baasteenused on kvaliteetsed - Uute lähenemisviiside pidev katsetamine - Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja - Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine - Erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia - Avaliku sektori digimuutuste võimendamine - Julgete ja suurte digimuutuste jaoks on olemas teadmised, oskused ning raha - Sihitud väliskoostöö - Aina enam on piiriüleseid teenuseid - Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus - Paigas on selge, kõikehõlmav ja Eesti vajadustele (sh ohtudele ja suundumustele) vastav riiklik küberturvalisuse haldusmudel ning õigusraam on vastav. 5 - Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime - küberturvalisus toetab innovatsiooni ja innovatsioon küberturvalisust. - Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus - Eesti on küberturbe juhtriik, sh kriisiolukordades. 3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui tegevuste eelarvete kalkulatsioonide aluseks on arvestatud tavapärast praktika, nt info-ja tehnoloogiliste lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes pakutud hindasid või on võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna kogemus või muu praktika, mis näitab kulu mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude puhul arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestades ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis hankemenetlus tagab kuluefektiivsuses tegevuste summade osas. Tegevuste nimekirjas on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi hankemenetluse. 4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat, kui ka avaliku sektori partnereid. Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja. Näiteks on peamise partneri RIA peamised ülesanded välja toodud alljärgnevalt. RIA põhiülesanded on: - järelevalve teostamine elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle; - riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste korraldamine; - Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine; - järelevalve teostamine riigi infosüsteemi haldamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle; - riigi infosüsteemi haldussüsteemi pidamine; - riigi infosüsteemi andmevahetuskihi pidamine (arendamine ja haldamine); - avaliku võtme infrastruktuuri toimimise koordineerimine; - Riigi infosüsteemi arendusprojektide koordineerimine ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamine ja osalemine; - teabevärav „eesti.ee” pidamine; - Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena toimimine; - baasinfrastruktuuri ja andmeside korraldamine; - osalemine oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkondade eestikeelse terminoloogia korrastamises; - osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel. Kuna RIA pakub riigiüleseid ja keskseid teenuseid, siis on tal ka võimekus ning suutlikkus ülesanne täitmiseks, mis omakorda on seotud antud TAT tegevuste suutlikkusega neid allu viia. 6 5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja, kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse. Näiteks näitaja „Rahulolu KOV teenusega“, kuna on teada, et KOV-i kompetents teenuste juhtimisel ja korraldamisel on sageli puudulik, siis antud TAT tegevuste planeerimisel riigiüleselt, sh ka KOVides, tõstetakse teenuse juhtimise kompetentse kõigile avatud Digiriigi Akadeemia (https://digiriigiakadeemia.ee/) online-koolituste näol. Digiriigi Akadeemia on suunatud kõigile avalike teenuste arendajatele ja teenuste juhtidele, misläbi on kaudselt võimalik ka KOV teenuste rahulolu tõsta. Antud TAT raames planeeritakse kursuste jätkamisega, mis on vajalikud, sh KOV-idele (nt rohedigi kursus). Kuna KOV-i töötajad arendavad avalikke teenuseid oma elanikele, siis Digiriigi Akadeemia aitab ühtlustada teadmiste taset ka KOV-ides. Uute lisanduvate kursuste info viiakse ka koostöös ELVLiga kõikide KOVideni. Näiteks otsese seose puhul on ligipääsetavus seotud otseselt arendustega, sest digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada WCAG-ga seotud nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse- tagamine. Tegevus nimetatakse tegevuste nimekirja eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud. IT asekantsler kinnitab elluviija ja partnerite poolt kõikidele valikukriteeriumitele vastava tegevuste nimekirja. - Punkt 4. „TAT kooskõla valikukriteeriumitega“ selgitav tekst tuleb sõnastada järgmiselt: Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2. - Kustutada punktid 4.1. „TAT mõju meetme eesmärgi saavutamisele ja kooskõla Eesti 2035-ga“, 4.2. „TAT põhjendatus“, 4.3. „Kuluefektiivsus“ ja 4.4. „Elluviija ja partnerite suutlikkus tegevusi ellu viia“. Nimetatud punktid on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annely Akkermann rahandusminister Monika Maamägi-Türk 611 3480 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →