Majandus- ja Teie 09.01.2023 nr 26-4/2022/104,
Kommunikatsiooniministeerium MKM/23-0028/-1K
[email protected] */ Meie 09.02.2023 nr 1.1-11/207-2
Toetuse andmise tingimused
digiriigi alusbaasi kindlustamise,
digiriigi arenguhüpete
hoogustumise ning küberruumi
turvalisuse tagamise toetamiseks
Austatud härra Järvan
Rahandusministeerium kooskõlastab käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi
alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse
tagamise toetamiseks“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid (edaspidi TAT) alljärgnevate
märkustega arvestamisel:
Käskkirja eelnõu
- Preambul tuleb sõnastada järgnevalt:
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3
alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga kehtestan „Toetuse andmise tingimused
digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning
küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ (lisatud).
- Punkt 1.1. tuleb sõnastada järgnevalt:
Käskkirjaga reguleeritakse rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“
erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste
ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 “Digiriik”
sekkumise 21.1.2.1 “Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt
avalikus sektoris” tegevusi, mille elluviimiseks toetust antakse.
- Punkt 1.2. tuleb sõnastada järgnevalt:
Käskkirjaga reguleeritakse Eesti 2023-2026 aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna
„Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja
programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ elluviimist.
- Punktis 4 on kasutatud mõistet „TAT spetsiifilised näitajad“. Et tagada kooskõla
ühendmääruse § 41 lg 1 punktiga 4, tuleb see asendada mõistega „Projekti
spetsiifilised näitajad“.
- Punkt 5.4 tuleb sõnastada järgnevalt:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Partneriteks on riigiüleste ja kesksete teenustega seotud avaliku sektori asutused: Riigi
Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium,
Statistikaamet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium,
Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Haigekassa ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Üks
partner võib olla seotud mitme tegevuse elluviimisega.
- Lisada punkt 5.5. järgnevas sõnastuses:
Elluviija võib kaasata tegevuste elluviimiseks teisi avaliku sektori partnereid, kes on
otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste osutamisega ja kasutusele võtmisega
ning kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärke ning saavutatakse punktis
2 toodud tulemused.
- Punkt 8.1. tuleb sõnastada järgnevalt:
Punktides 2 ja 4 nimetatud eesmärkide, tulemuste ning näitajate saavutamiseks
vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ning ajaraamiga sätestatakse tegevuste
nimekirjas, mille elluviija koostab koostöös partneritega „Digiühiskonna Arengukava
2030“ (edaspidi DA 2030) alusel ning arvestades 2030. aastaks lubatud tulemusi.
Elluviija esitatud kuni kahe eelarveaasta tegevuste nimekirja koos täpsema eelarve
ning ajaraamiga kinnitab rakendusasutuse vastava valdkonna asekantsler (edaspidi
asekantsler). Tegevuste nimekirjas on kirjeldatud tegevused riigi pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele
kaasa aitamiseks.
- Lisada punkt 8.2. järgnevas sõnastuses:
Tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise
üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-st 7.
Seletuskiri
- Sissejuhatuses on kirjas: Meetmete nimekiri kinnitatakse valitsuse istungil eeldatavasti
detsembris 2022.a., misjärel saab hakata ka heaks kiidetud toetuse tingimusi
rakendama. Sissejuhatuses tuleb teha parandus ja lause asendada järgnevalt:
Meetmete nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 15. detsembril 2022. a.
- Sissejuhatuse 3. lõik tuleb sõnastada järgnevalt:
Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT) kehtestatakse poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam
Eesti“ erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1
„Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt
avalikus sektoris“ toetuse andmise tingimused vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele
2 ning rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks.
- Punkti 1.2. selgitav tekst tuleb asendada järgnevalt:
2
Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse TATi kehtima hakkamisel
tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme
„Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ elluviimise
raames. Kulude tekkimisel liiguvad eelarved vastavalt tavapärasele tegevuspõhise
eelarve rakendamise loogikale õigetesse programmidesse ja tegevustesse.
- Punktis 4 tuleb asendada mõiste „TAT spetsiifilised näitajad“ mõistega „Projekti
spetsiifilised näitajad“.
- Punkti 5.4. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt:
Elluviijal on punkti 5.4. järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid
avalikust sektorist, kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste kasutusele
võtmisega või arendamisega. Kuna käskkiri on suunatud DA 2030 ning nende 2030
tulemuste saavutamiseks, siis partnerite kaasamisel lähtutakse nende pädevusest ja
põhiülesannetest (näiteks, kas partner vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu
vms eest). Partneriteks on riigiüleste ja kesksete teenustega seotud avaliku sektori
asutused: Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja
Teadusministeerium, Statistikaamet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia
Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium,
Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Haigekassa ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
Avaliku sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsused ja nende
hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja
sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised vastavalt DA
2030 riigiüleste ja kesksete lahenduste eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Samas
ei ole antud TAT skoobis iga üksiku KOVi IKT lahendused vms. Partneri roll on välja
arendada tellija ootustele vastavad e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad
infotehnoloogilised lahendused on turvalised, kaasaaegsed, mugavad kasutada,
liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi poolt e-teenustele seatud
tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja jälgida, et nende vastutatavad
planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas.
- Punkti 5.5. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt:
Sätestatakse, et elluviija võib TATis esitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks
kaasata teisi avaliku sektori asutusi, kes on seotud konkreetse infosüsteemi,
andmekogu vms. Kuna pika aja jooksul on keerukas kõiki võimalikke partnereid ette
näha, siis on see võimalusena olemas.
- Punkti 8.1. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt:
Punktis 8.1 sätestatakse, et arvestades pidevalt muutuvaid info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) alaseid vajadusi, jätab TAT täpsemate
tegevuste, eelarve ja ajaraami sätestamise tegevuste nimekirja. Tegevuste nimekiri on
kuni kahe aastase detailsusega ning järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal
järgneval aastal. Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab
selle kinnitamiseks vastava valdkonna asekantslerile. Samas tuleb tagada tegevuste
süsteemne jälgimine, et eesmärgid ja tulemused oleksid vastavalt tegevuste
nimekirjale saavutatud.
3
Arengukava elluviimise eest vastutab digiühiskonna arengu eestvedajana Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium (2023. aasta seisuga ettevõtlus- ja IT-ministri
juhtimisel). Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu (edaspidi
programm), mis hõlmab digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi.
Programmis pannakse paika konkreetsete aastate täpsemad eesmärgid ning nende
saavutamiseks vajalikud tegevused koos vastutajate, rahaliste vahendite ja
mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks vastavalt riigi eelarvestrateegia
kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt.
Kuna antud TAT panustab detailsemalt DA 2030 ja ka digiühiskonna programmi, siis
tegevuste valikul ka sellest lähtutakse. Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos
partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna eest vastutavale
asekantslerile. Tegevuste valik tehakse vastavalt DA 2030 lubatud tulemustele.
DA 2030 tulemuste edenemisest antakse ülevaateid erinevatel tasemetel ning
vormides, sh antud TAT raames tehtud tegevustest. Samuti saadakse tagasisidet ja
ettepanekuid arengukava, digiühiskonna programmi vms osas. Arengukava
juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja asutuste
eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2030. aasta
visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Arengukava
juhtimiskorraldus on detailsemalt välja toodud DA 2030 dokumendis lk 48.
- Punkti 8.2. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt:
Punktis 8.2 sätestatakse, et tegevuste valikul tegevuskavasse lähtutakse
seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest
valikukriteeriumidest ja -metoodikast.
1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju
rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja
kui see panustab DA 2030 arengukava valdkondadesse ja alaeesmärkidesse ning
rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest
kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“.
DA 2030 valdkonnad ja alaeesmärgid on toodud alljärgnevalt:
I Valdkond. Digiriik
Digiriigi järgmised arenguhüpped
1) alaeesmärk: Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele
2) alaeesmärk: Krativäeline riik
3) alaeesmärk: Inimkeskne digiriik
4) alaeesmärk: Roheline digiriik
Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse
1) alaeesmärk: Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine
2) alaeesmärk: Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus
3) alaeesmärk: Tulevikukindlad digiriigi platvormid
4) alaeesmärk: Keskselt osutatud IT-alusteenused
5) alaeesmärk: Uute lähenemisviiside pidev katsetamine
4
6) alaeesmärk: Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine
7) alaeesmärk: Avaliku sektori digimuutuste võimendamine
8) alaeesmärk: Sihitud väliskoostöö
III Valdkond. Küberturvalisus.
1) alaeesmärk: Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus
2) alaeesmärk: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime
3) alaeesmärk: Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus
2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus
Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja,
kui tegevus aitab saavutada DA 2030 alaeesmärkide lubadused aastaks 2030 ning
panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki
„digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku
sektori asutuste jaoks“.
Tuleb arvestada, et DA 2030 tulemuste saavutamiseks tuleb planeerida tegevusi juba
varasemalt. Antud TATiga seotud tegevused algavad 2023. aastast, et saavutada 2030.
aastaks seatud eesmärgid. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel kõiki
rahastamisallikaid. Antud TAT ei kata kõiki DA 2030 tulemuste saavutamist, vaid
annab lisavõimekuse. Tegevus on põhjendatud, kui on selge, millise DA 2030
tulemusega tegevus on seotud ning millise rakenduskava poliitikaeesmärgis nimetatud
kasusaajaga on seotud.
DA 2030 erieesmärkide tulemused on toodud alljärgnevalt:
- Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele - Eestis tulevad avalikud
teenused sinu juurde just siis, kui sul on neid vaja ja saad asjad korraga aetud.
- Krativäeline riik – Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud vestluskrati abil.
Krattide abil on tehtud avalikus sektoris uus tõhusushüpe.
- Inimkeskne digiriik - Digiriigis on inimeste põhiõigused kaitstud ning inimesel ja
ettevõtjal on kontroll oma andmete üle ja võimalus neid päriselt jagada
- Roheline digiriik - Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik
- Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine - Kõik avalikud
teenused on inimkesksed ja neid kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel
alustel
- Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus - Kõik riigi otsused tehakse
kvaliteetsete andmete abil
- Tulevikukindlad digiriigi platvormid - Digiriigi ühislahendused on
tulevikukindlad
- Keskselt osutatud IT-alusteenused - Digiriik on pilves ja baasteenused on
kvaliteetsed
- Uute lähenemisviiside pidev katsetamine - Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja
- Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine - Erasektor panustab
tugevalt digiriigi innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia
- Avaliku sektori digimuutuste võimendamine - Julgete ja suurte digimuutuste jaoks
on olemas teadmised, oskused ning raha
- Sihitud väliskoostöö - Aina enam on piiriüleseid teenuseid
- Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus - Paigas on selge, kõikehõlmav ja
Eesti vajadustele (sh ohtudele ja suundumustele) vastav riiklik küberturvalisuse
haldusmudel ning õigusraam on vastav.
5
- Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime - küberturvalisus toetab
innovatsiooni ja innovatsioon küberturvalisust.
- Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus - Eesti on küberturbe juhtriik, sh
kriisiolukordades.
3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus
Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja,
kui tegevuste eelarvete kalkulatsioonide aluseks on arvestatud tavapärast praktika, nt
info-ja tehnoloogiliste lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes
pakutud hindasid või on võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna
kogemus või muu praktika, mis näitab kulu mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude
puhul arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda Fontese palgauuringust ning
arvestades ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad
ainult avaliku sektori asutused, siis hankemenetlus tagab kuluefektiivsuses tegevuste
summade osas. Tegevuste nimekirjas on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad
täpsustuvad läbi hankemenetluse.
4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia
Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja
ning eraldi suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite
põhimääruste alusel kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid
täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat,
kui ka avaliku sektori partnereid. Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi
kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja.
Näiteks on peamise partneri RIA peamised ülesanded välja toodud alljärgnevalt.
RIA põhiülesanded on:
- järelevalve teostamine elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide
ning nendega seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle;
- riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega
seotud tegevuste korraldamine;
- Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine;
- järelevalve teostamine riigi infosüsteemi haldamist reguleerivatest õigusaktidest
tulenevate nõuete täitmise üle;
- riigi infosüsteemi haldussüsteemi pidamine;
- riigi infosüsteemi andmevahetuskihi pidamine (arendamine ja haldamine);
- avaliku võtme infrastruktuuri toimimise koordineerimine;
- Riigi infosüsteemi arendusprojektide koordineerimine ning rahvusvaheliste
projektide ettevalmistamine ja osalemine;
- teabevärav „eesti.ee” pidamine;
- Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena toimimine;
- baasinfrastruktuuri ja andmeside korraldamine;
- osalemine oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning
nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti
tegevusvaldkondade eestikeelse terminoloogia korrastamises;
- osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja
arengukavade väljatöötamisel.
Kuna RIA pakub riigiüleseid ja keskseid teenuseid, siis on tal ka võimekus ning
suutlikkus ülesanne täitmiseks, mis omakorda on seotud antud TAT tegevuste
suutlikkusega neid allu viia.
6
5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtete ja sihtidega
Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja, kui
on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on
seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse.
Näiteks näitaja „Rahulolu KOV teenusega“, kuna on teada, et KOV-i kompetents
teenuste juhtimisel ja korraldamisel on sageli puudulik, siis antud TAT tegevuste
planeerimisel riigiüleselt, sh ka KOVides, tõstetakse teenuse juhtimise kompetentse
kõigile avatud Digiriigi Akadeemia (https://digiriigiakadeemia.ee/) online-koolituste
näol. Digiriigi Akadeemia on suunatud kõigile avalike teenuste arendajatele ja teenuste
juhtidele, misläbi on kaudselt võimalik ka KOV teenuste rahulolu tõsta. Antud TAT
raames planeeritakse kursuste jätkamisega, mis on vajalikud, sh KOV-idele (nt
rohedigi kursus). Kuna KOV-i töötajad arendavad avalikke teenuseid oma elanikele,
siis Digiriigi Akadeemia aitab ühtlustada teadmiste taset ka KOV-ides. Uute
lisanduvate kursuste info viiakse ka koostöös ELVLiga kõikide KOVideni. Näiteks
otsese seose puhul on ligipääsetavus seotud otseselt arendustega, sest digiteenused
arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist
võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada
WCAG-ga seotud nõudeid. Nõuded on välja toodud siin:
https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-
tagamine.
Tegevus nimetatakse tegevuste nimekirja eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on
täidetud. IT asekantsler kinnitab elluviija ja partnerite poolt kõikidele
valikukriteeriumitele vastava tegevuste nimekirja.
- Punkt 4. „TAT kooskõla valikukriteeriumitega“ selgitav tekst tuleb sõnastada
järgmiselt:
Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt
kinnitatud valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2.
- Kustutada punktid 4.1. „TAT mõju meetme eesmärgi saavutamisele ja kooskõla Eesti
2035-ga“, 4.2. „TAT põhjendatus“, 4.3. „Kuluefektiivsus“ ja 4.4. „Elluviija ja
partnerite suutlikkus tegevusi ellu viia“. Nimetatud punktid on lahti kirjutatud
seletuskirja punktis 8.2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Monika Maamägi-Türk 611 3480
[email protected]
7