Saku Vallavalitsus Teie 13.09.2022 nr 7-1/73-1
[email protected] Meie 09.02.2023 nr 15-3/7330-11
Seisukoht Saku valla üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste kohta
Saku Vallavalitsus esitas 13.09.2022 kirjaga nr 7-1/73-1 Saku valla üldplaneeringu (edaspidi
üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1
alusel heakskiidu saamiseks.
Üldplaneering võeti vastu Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8. Üldplaneering oli
avalikul väljapanekul 21.03.2022 kuni 19.04.2022. Avaliku väljapaneku kestel laekus 54
kirjalikku arvamust. Saku Vallavalitsus vastas esitatud arvamustele ning korraldas kaks
avalikku arutelu, mille tulemusena kokkuleppele kõikide arvamuste osas ei jõutud.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat
ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja
ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab
valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud
arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4).
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 22.11.2022 kell
13.00 üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, ja kohaliku
omavalitsuse esindajate kolmanda ärakuulamise, kus lisaks Rahandusministeeriumi
ametnikele osalesid Saku Vallavalitsuse esindajad Maire Laur, Tanel Ots, Silver Riisalo,
Maigi Tennisson ja Leho Vilu, planeeringu konsultant Marika Pärn ning arvamusi esitanud
isikud Rasmus Makstin, Gerly Ruusmäe, Tarmo Ruusmäe, Kalle Oja, Anny Kelement, Martin
Kelement, Maarja Pool ja Henri Eessalu.
Ärakuulamise tulemusena esitatud arvamustest ei loobutud, kuid otsustati korrigeerida
üldplaneeringu materjal, lisades üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.1 „Raudtee“ täienduse
perspektiivse ühendusraudtee osas. Lisaks korrigeeriti üldplaneeringu maakasutusplaanil jalg-
ja jalgratta tingmärki vastavalt, et jooniselt nähtuks juurdepääsutee Maali kinnistule.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Karel Pool, Peeter Väling ning Levant OÜ Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel
ei osalenud ning hilisemalt oma arvamustest loobumisest ei teatanud. Seega käsitleb
Rahandusministeerium nende poolt esitatud arvamusi lahenduste jäänud arvamustena.
Lähtuvalt üldplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, 22.11.2022 kell 13.00
toimunud ärakuulamisel antud selgitustest, esitab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS §
90 lõikest 4 oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud
arvamuste kohta, mille osas arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei
jõudnud.
Käesolevas kirjas antakse seisukoht Rasmus Makstin, Gerly Ruusmäe, Tarmo Ruusmäe,
Anny Kelement, Martin Kelement, Maarja Pool, Karel Pool, Henri Eessalu, OÜ Levant ja
Peeter Väling poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud
arvamusele.
Saku valla üldplaneeringule esitatud arvamused, Saku Vallavalitsuse selgitused ja
Rahandusministeeriumi seisukoht
1. Rasmus Makstin märkis, et temale kuuluv Rassimetsa kinnistu asub hoonestatud ala (AÜ
Aroonia) kõrval. Hoonestatud alani viiva eratee juures (Laanesalu kinnistul) asub ka Saku
valla tuletõrje veevõtu koht nr 19. Eelnimetatud hoonestatud kinnistutel puudub seega ametlik
juurdepääsutee (puuduvad servituudid), mistõttu tegi arvamuse esitaja ettepaneku määratleda
Aroonia AÜ alad tiheasustusega alaks ja määrata kõigile avalik juurdepääs. Seeläbi saaks ka
Rassimetsa kinnistule vajaliku juurdepääsu ja pääsu ka tuletõrje veehoidlale. R. Makstin lisas,
et inimesed kasutavad Aroonia tee ja Nurga tee ühendusrada, mis on ka samuti määratlemata.
Arvamuse esitaja palus kohalikul omavalitsusel määratleda ka see ala.
Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning märkis, et üksikutele kinnistutele
tuleb juurdepääs tagada servituudiga. Aroonia AÜ alasid ei määrata tiheasustusega alaks kuna
puudub ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK).
Rahandusministeeriumis toimunud 22.11.2022 ärakuulamisel esitas R. Makstin täiendava
arvamuskirja neljal lehel ning selgitas, et läbirääkimised Laanesalu kinnistu omanikuga
käivad, et saada juurdepääsuservituut Rassimetsa kinnistule.
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel selgitas kohalik omavalitsus lisaks, et vald
teeb Aroonia AÜ alale viivale teele talihooldust ning tee omanik ei sea takistusi selle
kasutamiseks. Kohalik omavalitsus märkis, et tulevikus on kavas nimetatud tee võtta valla
registrisse ning Saku valla arengukavas on ette nähtud vahendid nimetatud tee korrastamiseks.
Seega on Rahandusministeeriumi hinnangul esitatud arvamust juurdepääsutee osas võimalik
arvestada üldplaneeringu menetlusest eraldiseisvana.
AÜ Aroonia tiheasutustalaks mitte määramise osas on kohaliku omavalitsus valitud
planeeringulahendust põhjendanud ning Rahandusministeeriumi hinnangul on antud
selgitused piisavad ja asjakohased.
2. Gerly Ruusmäe, Tarmo Ruusmäe, Anny Kelement, Martin Kelement, Maarja Pool ja Karel
Pool märkisid, et üldplaneeringu maakasutusplaanil on esitatud Rail Balticut ja Tallinn-Rapla-
Lelle raudteed ühendav perspektiivne reisiraudteelõik, mis läbib Vana-Kase ja Ruusmäe
kinnistuid. Seletuskirjas puudub informatsioon ja selgitused antud trassi kohta.
2
Arvamuse esitajad selgitasid, et nimetatud raudteelõik kulgeb üle elamumaade, kus on kahe
leibkonna eramud. Eramuid planeerides ning projekteerides ei teavitanud Saku vald tuleviku
perspektiivsest raudteest, seega ei ole eramud projekteeritud raudtee vahetuslähedusse.
Eramud on projekteeritud ja ehitatud plaatvundamentidele. Plaatvundamendid ei talu rongi
liikumisest tingitud vibratsiooni.
Arvamuse esitajad lisasid, et Vana-Kase ja Ruusmäe kinnistule muutub ligipääs võimatuks.
Raudteetrass jookseb üle üldkasutatava sõidutee, mida kasutavad veel mitmed kinnistute
omanikud ja samuti läbib Ruusmäe kinnistul juurdepääsuteed, mis on omanike poolt rajatud
eramu ligipääsuteeks. Ühtlasi on perspektiivse raudtee ühendusharu ristumispunkt Rail
Balticu trassiga on ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga Kiisa Alajaama ohualas. Samuti ei ole
arvestatud Rail Balticu trassi väljaehitamisele kuuluva infrastruktuuriga – maantee sild,
mahasõidud, Rail Baltic trassi hooldusteed jms. Seetõttu ei ole arvamuse esitajad nõus ei ole
me nõus Harju maakonnaplaneeringus 2030+ esitatud perspektiivse raudtee lõiguga, mis läbib
Vana-Kase ja Ruusmäe kinnistuid.
Saku Vallavalitsus selgitas, et üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning üldplaneeringu koostamisel tuleb
arvestada kõrgemalseisvate planeeringutega. Perspektiivne reisiraudtee täiendav haru, mis
ühendab olemasoleva Tallinn-Rapla-Lelle raudtee koridori Rail Baltic raudteekoridoriga, on
määratud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. Üldplaneering peab arvestama kehtiva
maakonnaplaneeringuga (PlanS § 55 lõige 2). Ametkondadega koostöö ja üldplaneeringu
kooskõlastamise jooksul ei ole ametkondadelt (Rahandusministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium) laekunud arvamust, et perspektiivse reisiraudtee täiendava
haru planeerimiseks puudub vajadus.
PlanS § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne transpordivõrgustiku üldiste
asukohtade ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Tulenevalt eeltoodust ja võttes
aluseks Harju maakonnaplaneeringut, ei ole perspektiivse reisiraudtee täiendava haru
planeerimisest loobumine võimalik.
Lisaks selgitas kohalik omavalitsus, et üldplaneeringu avalikustamise käigus on Rail Baltic
Estonia andnud teada, et Rail Baltic raudtee ehitamise käigus maakonnaplaneeringuga
määratud perspektiivset reisiraudtee haru välja ei ehitata. See tähendab, et hetkel puudub
teadmine, kuna seda lõiku realiseeruma asutakse. Lisaks rõhutame, et üldplaneeringuga on
määratud täiendava raudtee haru vajadus ja põhimõtteline asukoht, raudtee täpne kulgemine
ja asukoht määratakse projekteerimise etapis.
Rahandusministeerium märgib, et pärast 22.11.2022 toimunud ärakuulamist korrigeeriti
üldplaneeringu maakasutusplaani, kandes peale käsitletavale raudteele tingmärgi
„perspektiivne ühendusraudtee võimalik asukoht“. Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.11
„Raudtee“ lisati selgitus, et Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on fikseeritud uus
põhimõtteline ühendusraudtee olemasoleva Tallinna-Lelle-Viljandi raudteeharu ja
planeeritud Rail Baltic raudtee vahel, mille üks võimalikest alternatiividest on
üldplaneeringus kajastatud ka kui „perspektiivne ühendusraudtee“. Perspektiivse
ühendusraudtee koridori täpne asukoht valitakse alternatiivide võrdluse teel riigi
eriplaneeringu koostamise tulemusena, arvestades seejuures ka sotsiaalmajanduslikke ja
keskkonnale avalduvaid mõjusid.
Lisaks informeerib Rahandusministeerium, et Vabariigi Valitsus algatas 26.01.2023 Tallinna
ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Riigi
3
eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda ka Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail
Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate trassialternatiivide vahel. Lisaks
asukoha alternatiividele tuleb riigi eriplaneeringu käigus valida ka tehnoloogia alternatiiv –
kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega või 1435 mm rööpmelaiusega,
nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee. Siiski, antud eriplaneering ei määra veel eelpool
mainitud ühendusraudtee asukohta, kuid annab sisendit võimalikule järgmisele planeeringule
antud küsimuse lahendamiseks.
Tulenevalt PlanS § 31 lõikest 2 kaasatakse riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasatakse
mh isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla
eelvaliku tegemisse kaasatud. Seega soovitame arvamuse esitajatel esitada vastav
sooviavaldus Rahandusministeeriumile, et neid kaasataks riigi eriplaneeringu koostamise
menetlusse. Sellisel juhul saab täpsemad küsimused lahendada riigi eriplaneeringu
koostamise käigus.
3. Henri Eessalu ja Levant OÜ soovisid määrata Maali kinnistu (71801:006:1003) ja Metsa
kinnistu ( 71801:006:0246 ) tiheasustusalasse. Lisaks palus H. Eessalu selgemalt „Teed ja
tehnovõrgud“ ja maakasutuse joonisel välja joonistada juurdepääs Maali kinnistule.
Saku Vallavalitsus ei nõustunud Maali ja Metsa kinnistu määramisega tiheasustusalaks.
Kohalik omavalitsus selgitas, et koostatava Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruandes on analüüsitud elamumaade mahtu ja arvutus näitab,
et võrreldes praegusega kasvab elanike arv ligikaudu kaks korda. KSH aruandes on tehtud
ettepanek vähendada kavandatavate elamualade ulatust ja arvu selliselt, et kavandatav areng
vastaks nii senistele trendidele kui ka prognoosidele, võttes arvesse üldplaneeringu ajalist
raamistikku ja omavalitsuse võimekust uusi elanikke vastu võtta. Eeltoodust tulenevalt ei ole
täiendavate elamumaade juurde kavandamine tasakaalustatud ruumilist arengut silmas
pidades põhjendatud. Metsa kinnistule on antud ka hoonestusõigus hajaasustuse tingimustel
projekteerimistingimustega.
Juurdepääsutee määramine erakinnistule ei ole üldplaneeringu ülesanne. Maa-ameti
kaardirakenduse järgne juurdepääsutee ehk mahasõit riigiteelt on kantud nii Maakasutusplaan,
kui ka Teed ja tehnovõrgud kaardile.
Rahandusministeerium märgib, et peale 22.11.2022 toimunud ärakuulamist on planeeringu
jooniseid korrigeeritud vastavalt, et jalgratta- ja jalgteed tähistav tingmärk ei kattuks
juurdepääsuteega.
Tiheasustusalade määramise osas selgitame, et üldplaneeringu ülesanne on kohaliku
omavalitsuse jaoks olulise territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine. Saku Vallavalitsus on tiheasustusalade määramisel juhindunud
KSH aruandes toodud soovitustest ning leidnud, et Kasemetsa külla ei ole täiendavate
elamumaade juurde kavandamine tasakaalustatud ruumilist arengut silmas pidades
põhjendatud. Rahandusministeerium lisab, et PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse
korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate
üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise
planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on tegemist
üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole
riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate
4
õigusaktidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Saku
Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega kinnitanud,
et üldplaneering on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega ehk pidanud
planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks.
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse kaalutlused piisavalt
põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning
detailplaneering vastab õigusaktidele.
4. Peeter Väling ei nõustunud Tallinn-Rapla maantee planeeritava uue trassiga, mis läheb läbi
Petsi (71801:006:1063) ja Uustraani (71801:006:1061) kinnistute. Arvamuse esitaja
hinnangul ei ole sellel mingit mõistlikku põhjendust, kuna liiklus toimib sujuvalt ka
olemasoleval teel. Lisaks jätab see kinnistud Traani, Petsi ja Uustraani kinnistud kahe suure
tee vahele tekitades kinnistu kasutajatele põhjendamatult ebamugavad tingimused.
Saku Vallavalitsus selgitas, et üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning üldplaneeringu koostamisel tuleb
arvestada kõrgemalseisvate planeeringutega. Tallinn-Rapla maantee (riigitee nr 15) trassi
asukoha määramine on toimunud koostöös Transpordiametiga ja arvestades Harju
maakonnaplaneeringu 2030+ lahendust.
Üldplaneeringu kooskõlastamise etapis on Saku vald teinud Transpordiametile ettepaneku, et
võimalik perspektiivne uus maanteekoridori asukoht määratakse riigi eriplaneeringuga, kuid
Transpordiameti seisukoht oli kanda joonisele märgitud teekoridor. Transpordiamet ei
nõustunud esitatud ettepanekuga.
PlanS § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne transpordivõrgustiku üldiste
asukohtade ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Tulenevalt eeltoodust ja võttes
aluseks Harju maakonnaplaneeringu, ei ole trassi koridorist loobumine võimalik.
Rahandusministeerium märgib, et Saku valla üldplaneeringu koostamise ajal on
Transpordiameti tellimusel valminud riigimaantee nr 15 (Tallinn-Rapla-Türi maantee)
eskiislahendus, mis kajastab riiklikke huve omavalitsuste ja maakondade üleselt ning sellega
määratleb ära ka riigimaantee nr 15 arengusuuna.
Vastavalt PlanS § 10 lõikele 1 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama
erinevaid huve (sh avalikke huve ja väärtusi) kaaluma neid vastavalt planeerimise
põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Vastavalt PlanS § 10 lõikele 3 peab kohalikku huvi väljendav planeering (üldplaneering)
lähtuma kohalikest huvidest ning olema kooskõlas riiklike huve väljendavate planeeringutega
ning vajadusel teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.10.1 „Riigiteed“ on selgitatud, et üldplaneeringuga
määratakse riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi trassi koridor 150 m ja liiklussõlmede
põhimõttelised asukohad, ruumivajadus piki teed 1000 m ja põiki teed 500 m. Luige-Lokuti
piirkonnas on määratud trassi koridori alternatiivsed asukohad. Enne lõpliku otsuse tegemist
maantee trassi täpse asukoha osas (Luige-Lokuti piirkonnas), tuleb projekteerimise etapis läbi
viia trassialternatiivide põhjalik võrdlus, hinnates alternatiivide elluviimisega kaasnevaid
mõjusid (nii inim- kui looduskeskkonnale). Sobivaim maantee trassi asukoht otsustatakse
5
Transpordiameti ja valla koostöös. Planeeringumaterjalidest nähtuval on kohalik omavalitsus
teinud üldplaneeringu koostamisel tihedat koostööd Transpordiametiga, kelle üheks
tingimuseks oli riigitee nr 15 uue trassikoridori põhimõttelise asukoha alternatiivi määramine
üldplaneeringus. Transpordiamet on planeeringulahenduse kooskõlastanud 17.02.2022
kirjaga nr 7.2-1/22/2531-2.
Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Rasmus
Makstin, Gerly Ruusmäe, Tarmo Ruusmäe, Anny Kelement, Martin Kelement, Maarja
Pool, Karel Pool, Henri Eessalu, OÜ Levant ja Peeter Väling poolt üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud arvamusi. Saku valla üldplaneeringule heakskiidu
andmise võimalikkuse üle otsustab riigihalduse minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi
kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise
kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Rasmus Makstin, Gerly Ruusmäe, Tarmo Ruusmäe, Anny Kelement, Martin Kelement,
Maarja Pool, Karel Pool, Henri Eessalu, OÜ Levant ja Peeter Väling
Helen Madison 611 3135
[email protected]
6