dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Saku valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta

Rahandusministeerium · 9. veebruar 2023
Viit
15-3/7330-21
Registreeritud
9. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saku Vallavalitsus, R. M., G. R. T. R. A. K. M. K., M. P. K. P., H. E., L. O., P. V.
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc), DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-37330-11 09.02.2023 Väljaminev kiri.asice448 KB

Sisu (failidest)

Saku Vallavalitsus Teie 13.09.2022 nr 7-1/73-1 [email protected] Meie 09.02.2023 nr 15-3/7330-11 Seisukoht Saku valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste kohta Saku Vallavalitsus esitas 13.09.2022 kirjaga nr 7-1/73-1 Saku valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Üldplaneering võeti vastu Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8. Üldplaneering oli avalikul väljapanekul 21.03.2022 kuni 19.04.2022. Avaliku väljapaneku kestel laekus 54 kirjalikku arvamust. Saku Vallavalitsus vastas esitatud arvamustele ning korraldas kaks avalikku arutelu, mille tulemusena kokkuleppele kõikide arvamuste osas ei jõutud. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Juhul kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4). Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium 22.11.2022 kell 13.00 üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, ja kohaliku omavalitsuse esindajate kolmanda ärakuulamise, kus lisaks Rahandusministeeriumi ametnikele osalesid Saku Vallavalitsuse esindajad Maire Laur, Tanel Ots, Silver Riisalo, Maigi Tennisson ja Leho Vilu, planeeringu konsultant Marika Pärn ning arvamusi esitanud isikud Rasmus Makstin, Gerly Ruusmäe, Tarmo Ruusmäe, Kalle Oja, Anny Kelement, Martin Kelement, Maarja Pool ja Henri Eessalu. Ärakuulamise tulemusena esitatud arvamustest ei loobutud, kuid otsustati korrigeerida üldplaneeringu materjal, lisades üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.1 „Raudtee“ täienduse perspektiivse ühendusraudtee osas. Lisaks korrigeeriti üldplaneeringu maakasutusplaanil jalg- ja jalgratta tingmärki vastavalt, et jooniselt nähtuks juurdepääsutee Maali kinnistule. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Karel Pool, Peeter Väling ning Levant OÜ Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel ei osalenud ning hilisemalt oma arvamustest loobumisest ei teatanud. Seega käsitleb Rahandusministeerium nende poolt esitatud arvamusi lahenduste jäänud arvamustena. Lähtuvalt üldplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, 22.11.2022 kell 13.00 toimunud ärakuulamisel antud selgitustest, esitab Rahandusministeerium tulenevalt PlanS § 90 lõikest 4 oma kirjaliku seisukoha nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas arvamuste esitaja ja kohalik omavalitsus kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas antakse seisukoht Rasmus Makstin, Gerly Ruusmäe, Tarmo Ruusmäe, Anny Kelement, Martin Kelement, Maarja Pool, Karel Pool, Henri Eessalu, OÜ Levant ja Peeter Väling poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Saku valla üldplaneeringule esitatud arvamused, Saku Vallavalitsuse selgitused ja Rahandusministeeriumi seisukoht 1. Rasmus Makstin märkis, et temale kuuluv Rassimetsa kinnistu asub hoonestatud ala (AÜ Aroonia) kõrval. Hoonestatud alani viiva eratee juures (Laanesalu kinnistul) asub ka Saku valla tuletõrje veevõtu koht nr 19. Eelnimetatud hoonestatud kinnistutel puudub seega ametlik juurdepääsutee (puuduvad servituudid), mistõttu tegi arvamuse esitaja ettepaneku määratleda Aroonia AÜ alad tiheasustusega alaks ja määrata kõigile avalik juurdepääs. Seeläbi saaks ka Rassimetsa kinnistule vajaliku juurdepääsu ja pääsu ka tuletõrje veehoidlale. R. Makstin lisas, et inimesed kasutavad Aroonia tee ja Nurga tee ühendusrada, mis on ka samuti määratlemata. Arvamuse esitaja palus kohalikul omavalitsusel määratleda ka see ala. Saku Vallavalitsus ei nõustunud esitatud ettepanekuga ning märkis, et üksikutele kinnistutele tuleb juurdepääs tagada servituudiga. Aroonia AÜ alasid ei määrata tiheasustusega alaks kuna puudub ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK). Rahandusministeeriumis toimunud 22.11.2022 ärakuulamisel esitas R. Makstin täiendava arvamuskirja neljal lehel ning selgitas, et läbirääkimised Laanesalu kinnistu omanikuga käivad, et saada juurdepääsuservituut Rassimetsa kinnistule. Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel selgitas kohalik omavalitsus lisaks, et vald teeb Aroonia AÜ alale viivale teele talihooldust ning tee omanik ei sea takistusi selle kasutamiseks. Kohalik omavalitsus märkis, et tulevikus on kavas nimetatud tee võtta valla registrisse ning Saku valla arengukavas on ette nähtud vahendid nimetatud tee korrastamiseks. Seega on Rahandusministeeriumi hinnangul esitatud arvamust juurdepääsutee osas võimalik arvestada üldplaneeringu menetlusest eraldiseisvana. AÜ Aroonia tiheasutustalaks mitte määramise osas on kohaliku omavalitsus valitud planeeringulahendust põhjendanud ning Rahandusministeeriumi hinnangul on antud selgitused piisavad ja asjakohased. 2. Gerly Ruusmäe, Tarmo Ruusmäe, Anny Kelement, Martin Kelement, Maarja Pool ja Karel Pool märkisid, et üldplaneeringu maakasutusplaanil on esitatud Rail Balticut ja Tallinn-Rapla- Lelle raudteed ühendav perspektiivne reisiraudteelõik, mis läbib Vana-Kase ja Ruusmäe kinnistuid. Seletuskirjas puudub informatsioon ja selgitused antud trassi kohta. 2 Arvamuse esitajad selgitasid, et nimetatud raudteelõik kulgeb üle elamumaade, kus on kahe leibkonna eramud. Eramuid planeerides ning projekteerides ei teavitanud Saku vald tuleviku perspektiivsest raudteest, seega ei ole eramud projekteeritud raudtee vahetuslähedusse. Eramud on projekteeritud ja ehitatud plaatvundamentidele. Plaatvundamendid ei talu rongi liikumisest tingitud vibratsiooni. Arvamuse esitajad lisasid, et Vana-Kase ja Ruusmäe kinnistule muutub ligipääs võimatuks. Raudteetrass jookseb üle üldkasutatava sõidutee, mida kasutavad veel mitmed kinnistute omanikud ja samuti läbib Ruusmäe kinnistul juurdepääsuteed, mis on omanike poolt rajatud eramu ligipääsuteeks. Ühtlasi on perspektiivse raudtee ühendusharu ristumispunkt Rail Balticu trassiga on ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga Kiisa Alajaama ohualas. Samuti ei ole arvestatud Rail Balticu trassi väljaehitamisele kuuluva infrastruktuuriga – maantee sild, mahasõidud, Rail Baltic trassi hooldusteed jms. Seetõttu ei ole arvamuse esitajad nõus ei ole me nõus Harju maakonnaplaneeringus 2030+ esitatud perspektiivse raudtee lõiguga, mis läbib Vana-Kase ja Ruusmäe kinnistuid. Saku Vallavalitsus selgitas, et üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kõrgemalseisvate planeeringutega. Perspektiivne reisiraudtee täiendav haru, mis ühendab olemasoleva Tallinn-Rapla-Lelle raudtee koridori Rail Baltic raudteekoridoriga, on määratud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. Üldplaneering peab arvestama kehtiva maakonnaplaneeringuga (PlanS § 55 lõige 2). Ametkondadega koostöö ja üldplaneeringu kooskõlastamise jooksul ei ole ametkondadelt (Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) laekunud arvamust, et perspektiivse reisiraudtee täiendava haru planeerimiseks puudub vajadus. PlanS § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne transpordivõrgustiku üldiste asukohtade ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks Harju maakonnaplaneeringut, ei ole perspektiivse reisiraudtee täiendava haru planeerimisest loobumine võimalik. Lisaks selgitas kohalik omavalitsus, et üldplaneeringu avalikustamise käigus on Rail Baltic Estonia andnud teada, et Rail Baltic raudtee ehitamise käigus maakonnaplaneeringuga määratud perspektiivset reisiraudtee haru välja ei ehitata. See tähendab, et hetkel puudub teadmine, kuna seda lõiku realiseeruma asutakse. Lisaks rõhutame, et üldplaneeringuga on määratud täiendava raudtee haru vajadus ja põhimõtteline asukoht, raudtee täpne kulgemine ja asukoht määratakse projekteerimise etapis. Rahandusministeerium märgib, et pärast 22.11.2022 toimunud ärakuulamist korrigeeriti üldplaneeringu maakasutusplaani, kandes peale käsitletavale raudteele tingmärgi „perspektiivne ühendusraudtee võimalik asukoht“. Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.11 „Raudtee“ lisati selgitus, et Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on fikseeritud uus põhimõtteline ühendusraudtee olemasoleva Tallinna-Lelle-Viljandi raudteeharu ja planeeritud Rail Baltic raudtee vahel, mille üks võimalikest alternatiividest on üldplaneeringus kajastatud ka kui „perspektiivne ühendusraudtee“. Perspektiivse ühendusraudtee koridori täpne asukoht valitakse alternatiivide võrdluse teel riigi eriplaneeringu koostamise tulemusena, arvestades seejuures ka sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnale avalduvaid mõjusid. Lisaks informeerib Rahandusministeerium, et Vabariigi Valitsus algatas 26.01.2023 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Riigi 3 eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda ka Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate trassialternatiivide vahel. Lisaks asukoha alternatiividele tuleb riigi eriplaneeringu käigus valida ka tehnoloogia alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega või 1435 mm rööpmelaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee. Siiski, antud eriplaneering ei määra veel eelpool mainitud ühendusraudtee asukohta, kuid annab sisendit võimalikule järgmisele planeeringule antud küsimuse lahendamiseks. Tulenevalt PlanS § 31 lõikest 2 kaasatakse riigi eriplaneeringu eelvaliku tegemisse kaasatakse mh isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud. Seega soovitame arvamuse esitajatel esitada vastav sooviavaldus Rahandusministeeriumile, et neid kaasataks riigi eriplaneeringu koostamise menetlusse. Sellisel juhul saab täpsemad küsimused lahendada riigi eriplaneeringu koostamise käigus. 3. Henri Eessalu ja Levant OÜ soovisid määrata Maali kinnistu (71801:006:1003) ja Metsa kinnistu ( 71801:006:0246 ) tiheasustusalasse. Lisaks palus H. Eessalu selgemalt „Teed ja tehnovõrgud“ ja maakasutuse joonisel välja joonistada juurdepääs Maali kinnistule. Saku Vallavalitsus ei nõustunud Maali ja Metsa kinnistu määramisega tiheasustusalaks. Kohalik omavalitsus selgitas, et koostatava Saku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes on analüüsitud elamumaade mahtu ja arvutus näitab, et võrreldes praegusega kasvab elanike arv ligikaudu kaks korda. KSH aruandes on tehtud ettepanek vähendada kavandatavate elamualade ulatust ja arvu selliselt, et kavandatav areng vastaks nii senistele trendidele kui ka prognoosidele, võttes arvesse üldplaneeringu ajalist raamistikku ja omavalitsuse võimekust uusi elanikke vastu võtta. Eeltoodust tulenevalt ei ole täiendavate elamumaade juurde kavandamine tasakaalustatud ruumilist arengut silmas pidades põhjendatud. Metsa kinnistule on antud ka hoonestusõigus hajaasustuse tingimustel projekteerimistingimustega. Juurdepääsutee määramine erakinnistule ei ole üldplaneeringu ülesanne. Maa-ameti kaardirakenduse järgne juurdepääsutee ehk mahasõit riigiteelt on kantud nii Maakasutusplaan, kui ka Teed ja tehnovõrgud kaardile. Rahandusministeerium märgib, et peale 22.11.2022 toimunud ärakuulamist on planeeringu jooniseid korrigeeritud vastavalt, et jalgratta- ja jalgteed tähistav tingmärk ei kattuks juurdepääsuteega. Tiheasustusalade määramise osas selgitame, et üldplaneeringu ülesanne on kohaliku omavalitsuse jaoks olulise territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Saku Vallavalitsus on tiheasustusalade määramisel juhindunud KSH aruandes toodud soovitustest ning leidnud, et Kasemetsa külla ei ole täiendavate elamumaade juurde kavandamine tasakaalustatud ruumilist arengut silmas pidades põhjendatud. Rahandusministeerium lisab, et PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate 4 õigusaktidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 on üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega kinnitanud, et üldplaneering on koostatud vastavuses valla ruumilise arengu eesmärkidega ehk pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse kaalutlused piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele. 4. Peeter Väling ei nõustunud Tallinn-Rapla maantee planeeritava uue trassiga, mis läheb läbi Petsi (71801:006:1063) ja Uustraani (71801:006:1061) kinnistute. Arvamuse esitaja hinnangul ei ole sellel mingit mõistlikku põhjendust, kuna liiklus toimib sujuvalt ka olemasoleval teel. Lisaks jätab see kinnistud Traani, Petsi ja Uustraani kinnistud kahe suure tee vahele tekitades kinnistu kasutajatele põhjendamatult ebamugavad tingimused. Saku Vallavalitsus selgitas, et üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kõrgemalseisvate planeeringutega. Tallinn-Rapla maantee (riigitee nr 15) trassi asukoha määramine on toimunud koostöös Transpordiametiga ja arvestades Harju maakonnaplaneeringu 2030+ lahendust. Üldplaneeringu kooskõlastamise etapis on Saku vald teinud Transpordiametile ettepaneku, et võimalik perspektiivne uus maanteekoridori asukoht määratakse riigi eriplaneeringuga, kuid Transpordiameti seisukoht oli kanda joonisele märgitud teekoridor. Transpordiamet ei nõustunud esitatud ettepanekuga. PlanS § 75 lõike 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne transpordivõrgustiku üldiste asukohtade ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks Harju maakonnaplaneeringu, ei ole trassi koridorist loobumine võimalik. Rahandusministeerium märgib, et Saku valla üldplaneeringu koostamise ajal on Transpordiameti tellimusel valminud riigimaantee nr 15 (Tallinn-Rapla-Türi maantee) eskiislahendus, mis kajastab riiklikke huve omavalitsuste ja maakondade üleselt ning sellega määratleb ära ka riigimaantee nr 15 arengusuuna. Vastavalt PlanS § 10 lõikele 1 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve (sh avalikke huve ja väärtusi) kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Vastavalt PlanS § 10 lõikele 3 peab kohalikku huvi väljendav planeering (üldplaneering) lähtuma kohalikest huvidest ning olema kooskõlas riiklike huve väljendavate planeeringutega ning vajadusel teiste ruumilist aspekti väljendavate strateegiliste dokumentidega. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.10.1 „Riigiteed“ on selgitatud, et üldplaneeringuga määratakse riigitee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi trassi koridor 150 m ja liiklussõlmede põhimõttelised asukohad, ruumivajadus piki teed 1000 m ja põiki teed 500 m. Luige-Lokuti piirkonnas on määratud trassi koridori alternatiivsed asukohad. Enne lõpliku otsuse tegemist maantee trassi täpse asukoha osas (Luige-Lokuti piirkonnas), tuleb projekteerimise etapis läbi viia trassialternatiivide põhjalik võrdlus, hinnates alternatiivide elluviimisega kaasnevaid mõjusid (nii inim- kui looduskeskkonnale). Sobivaim maantee trassi asukoht otsustatakse 5 Transpordiameti ja valla koostöös. Planeeringumaterjalidest nähtuval on kohalik omavalitsus teinud üldplaneeringu koostamisel tihedat koostööd Transpordiametiga, kelle üheks tingimuseks oli riigitee nr 15 uue trassikoridori põhimõttelise asukoha alternatiivi määramine üldplaneeringus. Transpordiamet on planeeringulahenduse kooskõlastanud 17.02.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/2531-2. Käesolevas kirjas antud Rahandusministeeriumi seisukoht puudutab vaid Rasmus Makstin, Gerly Ruusmäe, Tarmo Ruusmäe, Anny Kelement, Martin Kelement, Maarja Pool, Karel Pool, Henri Eessalu, OÜ Levant ja Peeter Väling poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusi. Saku valla üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle otsustab riigihalduse minister PlanS § 90 lõike 2 alusel eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Rasmus Makstin, Gerly Ruusmäe, Tarmo Ruusmäe, Anny Kelement, Martin Kelement, Maarja Pool, Karel Pool, Henri Eessalu, OÜ Levant ja Peeter Väling Helen Madison 611 3135 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →