Rahandusministeerium · 9. veebruar 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 9-23/254977
Otsuse kuupäev 08.02.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik
Vaidlustus Top Marine Infra OÜ vaidlustus SA Luunja Jõesadam
riigihankes “Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“
(viitenumber 254977) Vibur OÜ kvalifitseerimise ja
tema pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise
otsustele
Menetlusosalised Vaidlustaja, Top Marine Infra OÜ, esindaja
vandeadvokaat Keidi Kõiv
Hankija, SA Luunja Jõesadam, esindaja Marko Jaeger
Kolmas isik, Vibur OÜ
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 2 alusel
1. Rahuldada Top Marine Infra OÜ vaidlustus SA Luunja Jõesadam riigihankes “Luunja
jõesadama ujuvkaide ehitustööd“ (viitenumber 254977) osaliselt ning tunnistada kehtetuks
Hankija otsus, millega tunnistati Vibur OÜ pakkumus edukaks.
2. Mõista SA-lt Luunja Jõesadam Top Marine Infra OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv summas
213,3 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 566,41 eurot (käibemaksuta).
3. Mõista Top Marine Infra OÜ-lt SA Luunja Jõesadam kasuks välja lepingulise esindaja kulud
summas 625 eurot (käibemaksuta).
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 02.12.2022. a avaldas Luunja Jõesadam SA (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusena
läbiviidava riigihanke “Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“ (viitenumber 254977)
(edaspidi Riigihange). Hankija tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos
nimetatult RHAD), sh Vastavustingimused ja Hankedokumendid (edaspidi HD).
Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 28.12.2022. a, esitasid pakkumused kaks pakkujat -
Vibur OÜ ja Top Marine Infra OÜ.
2. Hankija 05.01.2023 tegi Hankija otsused kvalifitseerida mõlemad pakkujad, tunnistada
pakkumused vastavaks ning tunnistada Vibur OÜ pakkumus edukaks.
3. 13.01.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Top
Marine Infra OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, milles palutakse tunnistada kehtetuks
Hankija otsused, millega kvalifitseeriti Vibur OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) ning tunnistati
Vibur OÜ pakkumus vastavaks ja edukaks.
4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas
vaidlustuskomisjon 20.01.2023 kirjaga nr 12.2-10/9 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse
läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult
teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega
kuni 25.01.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega
kuni 30.01.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad
seisukohad Vaidlustaja, menetluskulude taotluse esitasid Hankija ja Vaidlustaja.
Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Vaidlustaja, Top Marine Infra OÜ, vaidlustuses ja 25.01.2023. a esitatud täiendavates
seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt.
5.1. Hankija ei ole järginud RHS § 115 lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust Vibur OÜ pakkumuse
maksumuse põhjendatuse hindamisel.
RHS § 115 lg 2 p-i 2 kohaselt on hankija kohustatud ehitustööde hankelepingu või ehitustööde
kontsessiooni korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab
seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse kavatseb edukaks tunnistada, sama sätte lõikes 1
nimetatud selgitust, kui pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate
keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70% sama ajavahemiku keskmisest
töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas.
5.2. Statistikaameti andmetel on ehitusvaldkonnas keskmiseks töötasuks 1626 eurot. Avaliku
teabe kohaselt ei tasu Vibur OÜ enda töötajatele valdkonna keskmist töötasu, vaid töötasu
kõigub miinimumi ning alla miinimumi arvestuses. Nii oli see novembris keskmiselt 656 eurot
ning detsembris 623,81 eurot, mis on üksnes 40% valdkonna keskmisest töötasust.
Seetõttu oli Hankija kohustatud RHS § 115 lg 2 p-i 2 kohaselt küsima Vibur OÜ-lt selgitusi
pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas.
5.3. Vaidlustaja küsis Hankijalt, kas Hankija on RHS § 115 lg 2 p-i 2 kohase kohustuse täitnud.
Hankija vastas Vaidlustajale, et on veendunud, et projektide teostamisel makstav töötasu
vastab RHS § 115 lg 2 p-le 2. Sellest nähtub, et Hankija ei ole aru saanud kohustusest teostada
RHS § 115 lg-s 1 sätestatud kontrolli ning Hankija ei ole seda ka teinud. Ainuüksi seetõttu on
Hankija otsus Vibur OÜ edukaks tunnistamiseks õigusvastane.
5.4. RHS § 115 lg 9 kohaselt on hankija kohustatud tagasi lükkama pakkumuse, kui
pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas
kehtivate keskkonna-, sotsiaal või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest.
Tööõiguse valdkonna regulatsiooni kohaselt on keelatud tasuda töötajatele töötasu, mis on
väiksem, kui Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumtasu.
5.5. Vibur OÜ esitatud referentsobjektid ei ole avalikest andmebaasidest kontrollitavad.
Kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab pakkuja hankemenetluse algamisele eelnenud 60
kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 (kaks) hanke esemele sarnase lepingu
(ujuvkaide ehitustööd, ujuvkaide tarne ja paigaldus) millest iga lepingu maksumus pidi olema
vähemalt 50 000 eurot. Pakkuja oli kohustatud esitama hankepassis lepingute nimekirja koos
lepingupartnerite nime, kontaktandmete, lepingu objekti lühikirjelduse ja paigaldamise
asukoha täpse aadressi, maksumuse ja lepingu kehtivusajaga, sh kui tegemist oli riigihanke
tulemusel sõlmitud lepinguga, siis ka vastav viitenumber.
5.6. Vaidlustaja pöördus Hankija poole päringuga, paludes edastada millised 2 hanke esemega
sarnast referentsobjekti maksumusega vähemalt 50 000 eurot on Vibur OÜ esitanud.
11.01.2023. a vastas Hankija üksnes seda, et Vibur OÜ esitas 2 referentsobjekti - Mehikoorma
sadam ja Omedu ujuvkai - mõlemad teostati 2022. aastal, kumbki maksumusega vähemalt
50 000 eurot.
Ei Mehikoorma sadama ega Omedu ujuvkai osas ei ole võimalik leida 2022. aastal teostatud
ehitustööde osas mingit informatsiooni. Mehikoorma sadam kuulub Räpina valla koosseisu,
2 (10)
kes on hankekohuslane. Omedu sadam kuulub Mustvee valla koosseisu, kes on
hankekohuslane. Kummagi valla kodulehel ei ole informatsiooni lepingu täitmise kohta.
Seega on küsitav, kas sellised objektid on ka tegelikult teostatud.
5.7. Kolmanda isiku esitatud objektide puhul ei ole võimalik tuvastada, milliseid ehitustöid
tegelikult teostati ning kas need ka päriselt vastasid nõutavale kvalifikatsioonile.
5.8. Riigihanke hankeobjekt on vesiehitustöö - ujuvate maabumissildade ehitustööd (CPV
klassifikaator). Riigihankes oli vastavustingimusena nr 4 kehtestanud, et pakkumuse
esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist. Hanketingimustes on kehtestatud, et pakkuja oli kohutatud esitama Hankijale
andmed ka alltöövõtjate kohta, keda pakkuja planeerib alltöövõtjana kasutada.
5.8.1. Majandustegevuse registri (edaspidi MTR) kohaselt on Vibur OÜ tegevusalaks
ehitamine, tegevusala liigiks üldehituslik ehitamine ning EMTAK nimetuseks 4120 - Elamute
ja mitteeluhoonete heitus. MTR-i teate esitamine on kohustuslik ehitusvaldkondades, nagu nt
loakohustusliku ehitise ehitamine.
5.8.2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni
tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“ (edaspidi Määrus) §-de 1 ja 3
koosmõjus on hüdrotehniliste ehitiste ja sadamarajatiste puhul ette nähtud kvalifikatsiooni
tõendamise kohustus.
Hankija 11.01.2023. a vastusest nähtuvalt ei ole Hankija kvalifikatsiooni olemasolu Vibur
OÜ-l kontrollinud ning MTR-i kohaselt Vibur OÜ-l ka sellist kvalifikatsiooni ei ole. Seega
pidi Kolmas isik tuginema oma kvalifikatsioonis mõne alltöövõtja andmetele, milliseid
andmeid Vibur OÜ teadaolevalt esitanud ei ole.
Eeltoodust johtub, et Vibur OÜ pakkumus ei vasta vastavustingimustele.
5.9. Vaidlustaja on kogumis seisukohal, et Hankija 05.01.2022 otsused, millega Vibur OÜ
kvalifitseeriti ning tema pakkumus tunnistati vastavaks ning edukaks, on õigusvastased ning
tuleb tunnistada kehtetuks.
5.10. 25.01.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.
5.10.1. Hankija on vastuses vaidlustusele asunud järgmistele seisukohtadele:
1) Hankija ei pidanud järgima RHS § 115 lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust, kuna Hankija
poolt läbi viidava menetluse puhul on hankemenetluse eeldatavast maksumusest tulenevalt
tegemist lihthankemenetlusega, mitte riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava
eeldatava maksumusega menetlusega;
2) tööjõukulude kontrollimine ei ole oluline ega võimalik ning valdkonna hooajalisuse
tõttu ei saa lähtuda aastaringsetest palgaandmetest. Lisaks on ettevõttel õigus töö tegemiseks
kasutada ka alltöövõtjaid, kellele makstud tasud ei kajastu pakkuja enda palgaandmetes.
Hankija seisukohad on väärad ning kinnitavad vaidlustuses välja toodud asjaolusid.
5.10.2. Ebaõige on Hankija väide, et Hankija viib läbi lihthankemenetlust või „osaliselt avatud
menetlust“. RHR-i ja ka RHAD-i kohaselt on Hankija valinud menetlusliigiks avatud
hankemenetluse.
5.10.3. RHS § 15 lg-de 11 ja 12 kohaselt on hankijal õigus kohaldada riigihanke piirmäärast,
rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt seaduses sätestatud
kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu
vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele. Sellise
hanke alustamisel on hankija aga kohustatud järgima seaduses sätestatud riigihanke menetluse
korda.
Avatud hankemenetlust reguleerib RHS-i 2 peatükk, millise osaks on ka RHS §-is 115
sätestatud nõuded. Seega on Hankija kohustatud järgima RHS §-is 115 sätestatut selle tervikus
olemuses, sh järgima RHS § 115 lg-s 2 tulenevaid kontrollikohustusi, kui sellised aspektid
realiseeruvad. Seda olenemata Hankija määratud eeldatavast maksumusest, kui ta on
otsustanud avatud hankemenetlusele vastava riigihankemenetluse läbi viia.
Hankija on vastuses vaidlustusele kinnitanud, et RHS §-ist 115 tulenevaid nõudeid järgitud ei
ole.
3 (10)
5.10.4. Ebaõige on Hankija väide, et Hankijal ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlust
RHS § 115 lg 1 mõttes.
5.10.4.1. Tartu Halduskohtu 20.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-20-526 on kohus märkinud,
et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui
pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe on silmatorkavalt erinev.
Vaidlustuskomisjoni praktikas on leitud, et kui pakkumuse maksumus on erinevatest
võrreldavatest väärtustest vähemalt ca kolmandiku võrra odavam, siis võib neid erinevusi
üldjuhul pidada piisavaks, et hankijas peab tekkima kahtlus pakutud hinna põhjendatuses
(vaidlustuskomisjoni otsused 125-17/188223, p-d 30 ja 32 ning 52-20/219089, p 25).
5.10.4.2. Hankija poolt määratud Riigihanke eeldatav maksumus on 140 000 eurot. Vibur OÜ
pakkumuse maksumus on 87 375,68 eurot. Seega oli Kolmanda isiku pakkumuse maksumus
riigihanke eeldatavast maksumusest 37,59% madalam ning ka silmatorkavalt erinev. Lisaks
on ka kahe pakkumuse vahe enam kui 20%.
Seega pidi Hankijal tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Hankija on
vastuses vaidlustusele kinnitanud, et ei ole RHS §-is 115 sätestatud nõudeid üldse järginud,
kuigi selline kohustus Hankijale nii RHS-ist kui ka RHAD-ist tulenes.
5.10.5. Hankija seisukoht, et valdkonna hooajalisuse tõttu ei saa lähtuda aastaringsetest
palgaandmetest, mistõttu ei pidanud Hankija Kolmanda isiku palgaandmeid üldse kontrollima
ega arvesse võtma, on vastuolus RHS § 115 lg-des 2 ja 9 sätestatuga.
RHS § 115 lg 2 p-st 2 tuleneb, et pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate
keskmine töötasu ei tohiks võrdlusperioodi jooksul olla väiksem kui 70% sama vahemiku
keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. RHS § 115 lg 6 sätestab, et
võrdlusperiood on 6 kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on riigihanke algamisele
kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu. Seega reguleerib seadus väga selgesti, milline on
minimaalne arvestusperiood. Kolmandal isikul on avalike andmete järgi töötajad, kellele
makstav keskmine töötasu on miinimumi lähedal või alla selle. See on keelatud üldiste
tööõiguslike regulatsioonidega ning nimetatud aspekti ei saa põhistada hooajalisusega.
RHS § 115 lg 9 keelab sellise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise, millise põhimõtte
ülevõtmist on Hankija ka ise RHAD-is eraldi rõhutanud. Täiesti põhjendamatult on Hankija
sellist põhimõtet asunud aga ühtäkki ignoreerima.
5.10.6. Arusaamatu on Hankija väide, et ettevõttel oli õigus töö tegemiseks kasutada ka
alltöövõtjaid, kellele makstud tasud ei kajastu pakkuja enda palgaandmetes. Tööõiguse
normide rikkumine enda töötajate osas on keelatud olenemata sellest, kas Kolmas isik enda
töötajaid töö teostamiseks kasutab või ei kasuta. Kolmandal isikul on 4 palgalist töötajat, kelle
töötasu on alla seaduse kehtestatud miinimumi. Selle kohane muster oleks igal juhul keelatud
ka alltöövõtja kasutamisel, sh ka alltöövõtja ei või pakkuda odavat hinda, milline on
saavutatud läbi tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise.
Alltöövõtjate kasutamine oli vajalik pakkumuses ära näidata, mida Kolmas isik ei teinud.
5.10.7. Vaidlustaja ei nõustu Hankija vastuses toodud seisukohaga, et Vaidlustaja ajab
segamini pakkuja kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavuse tingimused.
Vaidlustaja ei ole nimetatud aspekte segamini ajanud, vaid viitab sellele, et kuigi Hankija
väidab, et tal oli RHS-i alusel õigus otsustada, kas ta kvalifitseerimistingimused rakendab või
mitte, siis ei saa ta ignoreerida neid kohustusi, mis tulevad eriseadustest. Nimetatu ei ole aga
sõltuvuses Hankija kehtestatud või kehtestamata kvalifitseerimise tingimustest.
Vaidlustaja viitab vaidlustuses, et Määruse §-de 1 ja 3 koosmõjus on hüdrotehniliste ehitiste
ja sadamarajatiste puhul ette nähtud kvalifikatsiooni tõendamise kohustus. Nimetatud
kohustus, st omada vastavat kvalifikatsiooni, on igal ettevõtjal, kes asub hüdrotehniliste
ehitiste või sadamaehitistega tegelema, olenemata sellest, kas konkreetne riigihange
kvalifikatsiooni nõudis või mitte. Kui vastavat kvalifikatsiooni ettevõtjal ei ole, siis ei saa
ettevõtja sellist tööd ka teostada.
Täiendavalt on Vaidlustaja viidanud vaidlustuses, et avalike registrite kohaselt ei ole
Kolmandal isikul vastavat kvalifikatsiooni, mis tähendab, et tööde teostamiseks pidi Kolmas
isik kasutama alltöövõtjat. Alltöövõtja kohta andmete esitamise kohustus, eriti kui sellise isiku
kvalifikatsioonile tuginetakse, on pakkumuses, millise nõude ülevõtmist tuli
vastavustingimusena kinnitada. Hankija vastusest vaidlustusele nähtub, et Kolmas isik ei ole
sellekohast teavet pakkumuses esitanud, mistõttu jääb selgusetuks, kuidas järgib Kolmas isik
Määruse §-de 1 ja 3 või alternatiivselt alltöövõtja kasutamisest teavitamise nõudeid.
4 (10)
6. Hankija, SA Luunja Jõesadam, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastused esitati
18.01.2023 kirjaga nr SAJ/101 ja 30.01.2023 kirjaga nr SAJ/103) ning palub jätta selle
rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
6.1. Vaidlustaja leiab, et Hankija ei ole järginud RHS § 115 lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust
Vibur OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel.
Vaidlustaja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Hankijal on vastav kohustus ainult
riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumuse puhul. Riigihanke
piirmäär ehitustööde puhul on 150 000 eurot (ilma käibemaksuta), kuid antud hanke
eeldatavaks maksumuseks oli määratud 140 000 eurot (ilma käibemaksuta) ehk RHS § 115 lg
2 antud juhul ei kohaldu.
6.2. RHS § 115 lg 1 kohast selgitust peab hankija nõudma ainult juhul kui hankija leiab, et
pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Antud juhul
Hankija seda ei leidnud. Hankija võrdles pakkumust referentsobjektide maksumustega ning
suhtles ka referentsobjektide tellijatega, kes leidsid, et töö on teostatud korralikult ning eelarve
piires. Seetõttu puudus vajadus täiendavalt kinnitusi küsida.
6.3. Vastavate projektide ehitamine on tihti hooajaline ning projektipõhine töö, mistõttu ei saa
lähtuda aastaringsetest palgaandmetest. Vastasel juhul ei oleks võimalik väiksematel
projektipõhiselt tegutsevatel ettevõtetel üldse hangetel osaleda. Lisaks on õigus ettevõttel töö
tegemiseks kasutada ka alltöövõtjaid, kellele makstud tasud ei kajastu pakkuja enda
palgaandmetes.
6.4. Kvalifitseerimistingimuste kohaselt nõudis Hankija, et pakkuja peab hankemenetlusele
algamisele eelnenud 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 (kaks) hanke
esemele sarnase lepingu (ujuvkaide ehitustööd, ujuvkaide tarne ja paigaldus) millest iga
lepingu maksumus pidi olema vähemalt 50 000 eurot.
Vibur OÜ esitas hankepassis lepingute nimekirja ning kaks objekti vastasid esitatud
tingimusele:
1) Mehikoorma sadam 102 m betoonujukitel, lepingu periood 23.06.2022- 04.11.2022,
maksumus käibemaksuta 69 215,53 eurot;
2) Omedu ujuvkai koos poomide ja valgustusega, lepingu periood 08.07.2022-
16.09.2022, maksumus käibemaksuta 52 346,70 eurot.
Hankija esindaja suhtles referentsobjektide tellijatega telefoni teel pakkumuste avamise
järgselt ning uuris, kas objektid on teostatud ja vastavad hankija nõuetele ning sai mõlemalt
jaatavad vastused. Täiendavalt küsis Hankija kinnitused kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, et esitada need vaidlustusmenetluse käigus:
- Tellija 1 kontaktisik M. N. (Mehikoorma Sadam SA) esitas Hankijale kinnituse, et leping on
täidetud nõuetekohaselt;
- Tellija 2 kontaktisik H. T. (OÜ Tartex) esitas Hankijale kinnituse, et leping on täidetud
nõuetekohaselt.
6.5. Seoses Vibur OÜ pakkumuse vastavusega riigihankes nõutud tingimustele on Vaidlustaja
segamini ajanud pakkujale kehtestatud kvalifitseerimise tingimused ja pakkumusele
kehtestatud vastavustingimused. Hankija ei ole kehtestanud MTR-i registreeringu nõuet
Riigihankes osalemiseks. Töö sisuks on tehases toodetud moodulite vee peal kokku panemine
ning arvestades esitatud referentsobjekte ei olnud ega ole Hankijal kahtlust, et Kolmas isik
saab nimetatud tööga hakkama. Samuti kaasab Hankija objektile omanikujärelevalve teostaja.
6.6. Vastavalt RHS § 101 lg 1 p-le 1 on Hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse
hindamiseks kehtestanud sarnaste objektide varasema ehitamise nõude ning need objektid on
Kolmas isik ka esitatud. Hankija tingimused vastavad RHS §-s 3 sätestatud riigihangete
üldpõhimõtetele ning ei ole kuidagi vastuolus ka RHS §-ides 98-101 sätestatuga. Hankijal on
õigus, mitte kohustus sätestada tingimusi, et tagatud oleks RHS-is sätestatud tingimuste
täitmine ning hankija jaoks parim lahendus.
6.7. Lähtuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest on tegemist lihthankega. Hankija on
otsustanud menetlust läbi viies kasutada osaliselt avatud menetluse sätteid, kuid see ei tee
hankest avatud menetlusega Riigihanget. Vastavalt RHS § 125 lg-le 2 võib hankija
lihthankemenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest.
5 (10)
6.8. 30.01.2023. a esitas Hankija vastuse Vaidlustaja 23.01.2023. a seisukohtadele.
6.8.1. Väär on Vaidlustaja seisukoht, et kuna menetlusliigina on kasutatud avatud
hankemenetlust siis rakendub RHS § 115 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus. Kohustus on seotud
riigihanke eeldatava maksumusega.
6.8.2. Väär on väide nagu oleks Hankija kinnitanud, et RHS §-is 115 esitatud nõudeid üldse
järgitud ei ole. Hankija on leidnud, et maksumus ei ole põhjendamatult madal, kuna Hankija
võrdles pakkumuse maksumust muuhulgas referentsobjektide maksumusega ning leidis, et
esitatud hind vastab referentsobjektide maksumusele ning on põhjendatud. Samuti ei olnud
referentsobjektide tellijate kinnitusel neil ühtegi etteheidet tööde teostusele.
6.8.3. MTR-i esitatud ettevõtte majandustegevuse teade mingis kategoorias ei anna iseenesest
õigust teatud tegevusalal tegutsemiseks. Vaidlustaja poolt viidatud Määrus on antud EhS § 24
lg 4 alusel. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et EhS-is ja selle alusel välja antud määruse
kohasel tegevusalal võib töid teha kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku
kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või
muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Seega lähtub õigus EhS § 24 sätesatud
kvalifikatsiooninõue mitte ettevõtte majandustegevusteatest vaid pädevast isikust, kes töötab
ettevõtja heaks konkreetsel projektil.
6.8.4. EhS § 24 lg 2 sätestab pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendamise sama lõike p-des 1-13
sätestatud tegevusaladel. Sama lõike p 1 sätestab, et kvalifikatsioon peab olema tõendatud
ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisel. Riigihanke tulemusel püstitatav rajatis ehk ujuvkai
ei kuulu ehitusloakohustuslike ehitiste alla vaid tegemist on ehitusteatise alusel rajatava
ujuvkaiga vastavalt EhS lisale 2. Ehitusteatis on ka juba esitatud ning Luunja Vallavalitsus kui
vastutav asutus on selle aktsepteerinud. Ehitusteatis on leitav ehitisregistrist (kood
221390760, dokument nr 2211201/12749). Sarnaselt praegu rajatava ujuvkaiga on ehitusteatis
ja kasutusteatis esitatud ka eelnevalt rajatud ning kasutuses oleva ujuvkai kohta (kood
220864822). See tähendab, et MTR-i registreering ei ole EhS § 24 lg 2 alusel nõutav.
7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Vibur OÜ seisukohta vaidlustuse osas
ei esitanud.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
8. Kuivõrd menetlusosalised vaidlevad muuhulgas selle üle, kas Riigihange on korraldatud
lihthankemenetlusena, nagu väidab Hankija, või avatud hankemenetlusena, nagu väidab
Vaidlustaja, tuleb vaidlustuskomisjonil eelkõige tuvastada, millist menetlusliiki Riigihanke
korraldamisel kasutatakse, kuivõrd sellest sõltuvad kohaldatavad õigusnormid.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi Riigihanke eeldatavaks maksumuseks on Hankija
määranud 140 000 eurot, mis jääb alla riigihanke piirmäära ehitustööde puhul (150 000 eurot),
on Riigihange kahtlemata korraldatud avatud hankemenetlusena. Riigihangete registris
(edaspidi RHR) on Hankija korduvalt märkinud hankemenetluse liigiks „Avatud
hankemenetlus“, sama on märgitud menetlusliigina Hankepassis (Osa „Teave hankemenetluse
kohta“ esimene punkt „Hanke menetlusliik“) ja HD-s (HD esimene lause: Sihtasutus Luunja
Jõesadam teeb Teile ettepaneku osaleda avatud hankemenetlusega riigihankes „Luunja
jõesadama ujuvkaide ehitustööd“, samuti p-d 1.3 ja 1.8). Kusagil RHAD-is ei ole Hankija
väitnud, et korraldab Riigihanget lihthankemenetlusena. Kuna Hankija asus menetlust läbi
viima avatud hankemenetlusena, tuli tal selle hankemenetluse läbiviimiseks kehtestatud korda
ka kogu menetluse kestel järgida (vt RHS § 15 lg-d 11 ja 12).
Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatus
9. Vaidlustaja on seisukohal, et jättes kontrollimata Virgo OÜ pakkumuse maksumuse
põhjendatuse on Hankija eksinud RHS § 115 lg-s 1 ning lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuste vastu.
Vaidlustuskomisjon märgib, et hankija poolt RHS §-i 115 kohaldamata jätmine
hankemenetlustes on piiratud ulatuses vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
vaidlustamise kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et Hankija ei lükka
tagasi pakkumust, mille maksumus on Vaidlustaja arvates põhjendamatult madal, ja soovib
6 (10)
sõlmida hankelepingu (vt ka Euroopa Üldkohtu 11.05.2010 otsuse p 71 kohtuasjas T-121/08).
Puudub vaidlus, et Hankija on otsuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks
teinud ning Vaidlustaja on selle otsuse vaidlustanud.
10. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et vaidlusaluses hankemenetluses puudus
Hankijal kohustus kohaldada RHS § 115 lg 2 p-i 2.
RHS § 115 lg 2 preambul on sõnastatud järgmiselt: Hankija on kohustatud ehitustööde
hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on
võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta
kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui: [---].
Seega sätestab RHS § 115 lg 2 selgesõnaliselt, et selle lõike kohaldamise kohustus on hankijal
üksnes riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või
ületab seda. Nagu eespool märgitud, on ehitustööde puhul riigihanke piirmääraks 150 000
eurot, kuid Riigihankes on Hankija määranud eeldatavaks maksumuseks 140 000 eurot (vt
RHR: Hanke üldandmed: Hanke eeldatav maksumus) 1 . Seega ei ole Riigihanke eeldatav
maksumus riigihanke piirmääraga võrdne ega ületa seda, mistõttu Hankijal puudus kohustus
kohaldada RHS § 115 lg 2 p-i 2. HD-st nähtub, et Hankija ei ole sellist kohustust endale ka
ise võtnud, kuna HD p 3.8 sätestab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohta
järgmist: [k]ui hankija leiab, et esitatud pakkumuse maksumus on hankelepingu eset
arvestades põhjendamatult madal, kohaldab Hankija RHS § 115 lg 1 ja lg 7-10 sätestatut.
Seega ei tulene Hankija kohustus RHS § 115 lg 2 p-i 2 kohaldamiseks ka HD-st.
11. Vaidlustaja on samuti seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala
maksumusega, kuna see on Riigihanke eeldatavast maksumusest 37,59% madalam ning
Vaidlustaja pakkumuse maksumusest enam kui 20% madalam. Vaidlustaja leiab, et Hankija
oleks pidanud kontrollima Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust RHS § 115
lg 1 alusel.
12. Vaidlust ei saa olla selles, et avatud hankemenetluse puhul on hankija kohustatud
juhinduma RHS § 115 lg-st 1. Seda, et Hankija lähtub Riigihankes ka RHS § 115 lg-st 1 ja
lg-dest 7-10 kinnitab ka HD p 3.8 (vt käesoleva otsuse p 10).
RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset
arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. [---]
Kuna puudub vaidlus, et Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse
põhjendatust RHS §-is 115 sätestatud menetluskorras, on käesoleval juhul vaidlusaluseks
küsimuseks üksnes see, kas Hankija oleks pidanud Vibur OÜ pakkumuse maksumuse
põhjendatuse kohta küsima pakkujalt RHS § 115 lg-st 1 lähtuvalt selgitusi ja neid selgitusi
hindama, seega viima läbi RHS §-is 115 sätestatud kontrollimenetluse.
Juhul, kui Hankijal pidi vastav kahtlus tekkima, tuleb Kolmanda isiku pakkumuse edukaks
tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada, kuna vaidlustusmenetluses ei alusta
vaidlustuskomisjon kontrolli pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle Hankija asemel.
13. Riigihankes esitatud pakkumused on järgmise maksumusega:
1) Kolmanda isiku pakkumus - 87 375,68 eurot;
2) Vaidlustaja pakkumus - 109 284,74 eurot;
Riigihanke eeldatav maksumus (mida Hankija eelnevalt ei avaldanud) oli 140 000 eurot.
14. Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-50-15 (p 23) peab
hankijal tekkima alapakkumuse kahtlus juhul, kui pakkumuse maksumuse ja hankelepingu
väärtuse vahe on silmatorkavalt erinev. Euroopa Kohus on asunud seisukohale (04.07.2017
otsus kohtuasjas T-392/15 p 88), et esimeses etapis peab hankija hindama, kas esitatud
pakkumused „tunduvad“ olevat põhjendamatult madala maksumusega (vt rakendusmääruse
artikli 151 lõige 1). Verbi „tunduma“ kasutamine rakendusmääruses eeldab, et hankija annab
pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse suhtes prima facie hinnangu. Seega ei
kohusta rakendusmäärus hankijat tegema omal algatusel iga pakkumuse koostisosade suhtes
üksikasjalikku analüüsi, et kindlaks teha, et see pole põhjendamatult madala maksumusega.
Niisiis esimeses etapis peab hankija vaid kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused
sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala
1Kuna Hankija ei ole soovinud Riigihanke eeldatavat maksumust avalikustada, ei ole eeldatav maksumus
RHR-is tavakasutajale nähtav.
7 (10)
maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui
teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Kui esitatud pakkumused ei sisalda
mõnda sellist näitajat ning ei tundu seega olevat põhjendamatult madala maksumusega, võib
hankija jätkata pakkumuste hindamist ja eduka pakkuja väljaselgitamise menetlust.
15. Eelviidatud Euroopa Kohtu otsuses on selgitatud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et
pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakutud hind on märkimisväärselt
madalam kui teistes esitatud pakkumustes või kui on tavapärane turuhind.
Lähtudes sellest, et Riigihanke esemeks oleval teenusel üheselt arvestatav turuhind puudub,
tuleb seisukoha võtmisel, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse
maksumuse põhjendatuses, lähtuda Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse võrdlusest
Riigihanke eeldatava maksumuse ja teise pakkuja (Vaidlustaja) pakkumuse maksumusega
ning tuvastada, kas Kolmanda isiku pakutud maksumus (hind) on nendega võrreldes
märkimisväärselt madalam.
Selleks, mida tuleb lugeda pakkumuse maksumuse märkimisväärseks erinevuseks ei eksisteeri
vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikas mingit üldkohalduvat ja arvuliselt fikseeritud
lävendit, vaid see sõltub igal üksikul juhul konkreetsetest asjaoludest, mida ei saa üks-ühele
uutele vaidlustele üle kanda.
16. Võtmaks seisukohta, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus, et Vibur OÜ pakkumus on
põhjendamatult madala maksumusega, on vaidlustuskomisjonil käesoleval juhul võimalik
lähtuda üksnes Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse võrdlusest Vaidlustaja pakkumuse
maksumuse ja Riigihanke eeldatava maksumusega.
16.1. Vaidlustuskomisjoni arvates ei anna asjaolu, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus
on ca 20% väiksem Vaidlustaja pakkumuse maksumusest, iseenesest alust kahtluseks, et
Kolmanda isiku pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega. Kuna üldse esitati
Riigihankes ainult kaks pakkumust, ei kinnita miski, et teine (s.o Vaidlustaja) pakkumus on
hinnastatud õigemini kui Kolmanda isiku pakkumus.
16.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et asjaolu, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on ca
37,59% väiksem Riigihanke eeldatavast maksumusest, pidi Hankijal tekitama kahtluse, et
pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega. 37,59%-line vahe Riigihanke
eeldatava maksumusega näitab kahtlemata, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on
silmatorkavalt erinev eeldatavast maksumusest Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-50-15 mõttes.
Arvestades asjaolu, et mõlema Riigihankes esitatud pakkumuse maksumus jääb Riigihanke
eeldatavast maksumusest oluliselt allapoole tekib küll küsimus sellest, kuivõrd adekvaatselt
kajastab Riigihanke eeldatav maksumus turutingimusi, kuid Hankija ei ole väitnud, et ta eksis
eeldatava maksumuse määramisel, rääkimata sellest, et esitatud oleks mingeid tõendeid selle
kohta, milline oleks pidanud sellisel juhul olema õige Riigihanke eeldatav maksumus.
Samas märgib vaidlustuskomisjon, et asjakohased ei ole Hankija põhjendused, et Hankija
võrdles pakkumust ka referentsobjektide maksumustega ning suhtles referentsobjektide
tellijatega, kes leidsid, et töö on teostatud korralikult ja eelarve piires. Võrdlus
referentsobjektidega ei saanud anda Hankijale mingit kindlust selles, et Kolmanda isiku
pakkumuse maksumus vaidlusaluses Riigihankes on põhjendatud.
17. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et kuivõrd Vibur OÜ pakkumuse
maksumus on 37,59% väiksem Riigihanke eeldatavast maksumusest, on Kolmanda isiku
pakkumuse maksumus silmatorkavalt/märkimisväärselt erinev Riigihanke eeldatavast
maksumusest, mistõttu Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse
põhjendatuses. Seetõttu oleks Hankija pidanud kohaldama Vibur OÜ pakkumuse maksumuse
põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-s 115 sätestatud kontrollimehhanismi.
Kuna Hankija seda teinud ei ole, tuleb Hankija otsus Vibur OÜ pakkumuse edukaks
tunnistamiseks tunnistada kehtetuks.
Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks
18. Riigihankes on kehtestatud üks kvalifitseerimistingimus: Pakkuja peab hankemenetluse
algamisele eelnenud 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 (kaks) käesoleva
hanke esemele sarnase lepingu (ujuvkaide ehitustööd, ujuvkaide tarne ja paigaldus),
käibemaksuta maksumusega vähemalt 50 000 eurot.
Samas on kehtestatud järgmine dokumendinõue: Pakkuja esitab sõlmitud ja nõuetekohaselt
8 (10)
täidetud lepingute andmed hankepassis - lepingute nimekirja koos lepingupartnerite nime,
kontaktandmete, lepingu objekti lühikirjelduse ja paigaldamise asukoha täpse aadressi,
maksumuse ning lepingu kehtivusajaga. Kui lepingud on sõlmitud riigihanke tulemusena, siis
ka riigihanke viitenumber.
19. Tõendamaks enda vastavust kvalifitseerimise tingimusele esitas Kolmas isik hankepassis
andmed kahe 2022. a ehitatud objekti kohta:
1) Mehikoorma sadam 102 m betoonujukitel (edaspidi Mehikoorma objekt); maksumus
69 215,53 eurot; tellija Mehikoorma Sadam SA;
2) Omedu ujuvkai koos poomide ja valgustusega (edaspidi Omedu objekt); maksumus
52 346,70 eurot; tellija OÜ Tartex.
Hankija kinnitusel suhtles Hankija esindaja Kolmanda isiku referentsobjektide tellijatega
telefoni teel pakkumuste avamise järgselt ning tellijate esindajad kinnitasid, et objektid on
teostatud ja vastavad tellija nõuetele.
20. Vaidlustusmenetluses esitas Hankija tõenditena:
1) Mehikoorma Sadam SA kontaktisiku M.N.-i 18.01.2023. a kinnituse, et Vibur OÜ
teostas Mehikoorma sadama ujuvkaide ehituse ja tarne ning paigalduse ning tellija jäi lepingu
täitmisega rahule. Samuti esitas Hankija Mehikoorma objekti kohta Teostatud tööde
üleandmise vastuvõtmise akti nr 2041 koopia, millel on muuhulgas välja toodud kululiigid
ning objekti kogumaksumus - 69 215 eurot (käibemaksuta);
2) OÜ Tartex kontaktisiku H. T. 17.01.2023. a kinnituse, et Vibur OÜ tegi Tartex OÜ-le
ujuvkaide ehitustööd, tarnet ja paigaldust ning leping on täidetud nõuetekohaselt. Samuti
esitas Hankija Omedu objekti kohta Teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr 2039
koopia, millel on muuhulgas välja toodud kululiigid ning objekti kogumaksumus -
52 346,69 eurot (käibemaksuta).
21. Käesoleva otsuse p-s 20 nimetatud tõendid kinnitavad, et Kolmanda isiku hankepassis
nimetatud Mehikoorma objekt ning Omedu objekt vastavad kvalifitseerimise tingimuses
esitatud nõuetele (objektid on ehitatud hankemenetluse algamisele eelnenud 60 kuu jooksul;
tellijate kinnitusel on tegemist ujuvkaide ehituse, tarne ja paigaldusega ning mõlema objekti
maksumus ületab 50 000 eurot käibemaksuta).
Vaidlustuskomisjon leiab, et kuivõrd esitatud tõendid kinnitavad täielikult Kolmanda isiku
hankepassis välja toodud asjaolusid, ei ole käesoleval juhul oluline see, et Hankija sai
Mehikoorma ja Omedu objektide tellijate kirjalikud kinnitused alles vaidlustusmenetluses.
Vaidlustuskomisjonil puudub alus kahelda Hankija väites, et enne kvalifitseerimise otsuse
tegemist sai ta tellijatelt telefoni teel kinnituse, et objektid on teostatud ja vastavad tellija
nõuetele.
22. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vibur OÜ vastab
kvalifitseerimise tingimusele ning puuduvad alused Hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks,
millega Hankija Vibur OÜ kvalifitseeris.
Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks
23. Vaidlustaja on seisukohal, et kuivõrd Kolmandal isikul puudub Määruse §-de 1 ja 3
koosmõjus ette nähtud kvalifikatsioon hüdrotehniliste ehitiste ja sadamarajatiste puhul ning
Kolmas isik pole oma pakkumuses toonud välja ka alltöövõtjat, kellel vastav kvalifikatsioon
oleks, ei vasta Kolmanda isiku pakkumus vastavustingimustele (Vaidlustaja viitab seejuures
vastavustingimusele nr 4, mille kohaselt Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.).
24. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija ei ole kehtestanud RHAD-is ühtegi
vastavustingimust ega nõuet, millele mittevastavuse eest saaks Hankija Kolmanda isiku
pakkumuse Vaidlustaja esitatud põhjenduse alusel tagasi lükata. Kuna Vaidlustaja viidatud
vastavustingimus nr 4 räägib riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmisest,
siis isegi juhul, kui seda tingimust tõlgendada äärmuseni laiendavalt, peaks tingimus, mille
ülevõtmise osas pakkuja poolt on vaidlus, RHAD-is siiski esitatud olema. Vaidlustaja viidatud
Määrusest tuleneva nõudega seotud tingimus RHAD-is aga puudub.
RHS § 114 lg-dest 1 ja 2 tulenevalt kontrollib Hankija pakkumuste vastavust riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele ning lükkab tagasi pakkumuse, mis riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele ei vasta. Põhimõttelisel sama on sätestatud ka HD
9 (10)
p-des 3.6 ja 3.7.
Kuna RHAD-is puudub nõue, et pakkujal peab olema Määrusest tulenev kvalifikatsioon, ei
pidanud Hankija sellele nõudele vastavust ka pakkumuste vastavuse kontrollimise käigus
kontrollima ega Kolmanda isiku pakkumust sellel põhjusel tagasi lükkama.
Kõikide õigusaktides esitatud nõuetele peab hankelepingu täitja vastama hiljemalt
hankelepingu täitmisega alustamisel.
25. Eeltoodud põhjustel on Hankija otsus Vibur OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on
kooskõlas RHAS § 114 lg-ga 1 ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.
Vaidlustusmenetluse kulud
26. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse osalise
rahuldamisega, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 2
ja 8.
26.1. Vaidlustaja on vaidlustanud kolm Hankija otsust (Kolmanda isiku kvalifitseerimine,
Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks
tunnistamine). Vaidlustuskomisjon rahuldab kolmest nõudest ühe, tunnistades kehtetuks
Hankija otsuse Vibur OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks.
Vaidlustuskomisjoni leiab, et kõikide nõuete mahud on võrdsed, mistõttu rahuldatud nõuete
osakaal on 1/3. Vastavalt sellele proportsioonile toimub riigilõivu ning menetlusosaliste
esindajate kulude jagamine.
26.2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot.
Vastavalt RHS §-ile 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p-le 1 tuleb riigihanke, mille eeldatav
maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, vaidlustamisel tasuda riigilõivu
640 eurot. Kuna vaidlusaluse Riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast
väiksem, on Vaidlustaja tasunud riigilõivu ettenähtust 640 eurot enam. Vaidlustajal on õigus
nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 1 alusel enamtasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu
tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12.
RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 1/3 tasutud
(tasumisele kuulunud) riigilõivust, s.o 213,3 eurot.
26.3. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks
summas 1699,25 eurot (käibemaksuta). Vaidlustaja esindaja on osutanud õigusabi 9,71
töötunni ulatuses.
Arvestades vaidlustusasja mahtu ja keerukust peab vaidlustuskomisjon neid kulusid
põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab Hankijalt RHS § 198 lg 2 alusel Vaidlustaja kasuks
välja 1/3, s.o 566,41eurot (käibemaksuta).
26.4. Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks
summas 937,50 eurot (käibemaksuta). Hankija esindaja on osutanud õigusabi 7,5 töötunni
ulatuses.
Arvestades vaidlustusasja mahtu ja keerukust peab vaidlustuskomisjon neid kulusid
põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab RHS § 198 lg 2 alusel Vaidlustajalt Hankija kasuks
välja 2/3, s.o 625 eurot (käibemaksuta).
26.5. Kolmas isik ei ole taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist.
Taivo Kivistik
(allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)