dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vaidlustuskomisjoni otsuse edastamine

Rahandusministeerium · 9. veebruar 2023
Viit
12.2-10/23-9/74-1
Registreeritud
9. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Top Marine Infra OÜ , SA Luunja Jõesadam , Vibur OÜ
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-9
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎Top Marine Infra OÜ vs SA Luunja Jõesadam.asice492 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 9-23/254977 Otsuse kuupäev 08.02.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Top Marine Infra OÜ vaidlustus SA Luunja Jõesadam riigihankes “Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“ (viitenumber 254977) Vibur OÜ kvalifitseerimise ja tema pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, Top Marine Infra OÜ, esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv Hankija, SA Luunja Jõesadam, esindaja Marko Jaeger Kolmas isik, Vibur OÜ Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 2 alusel 1. Rahuldada Top Marine Infra OÜ vaidlustus SA Luunja Jõesadam riigihankes “Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“ (viitenumber 254977) osaliselt ning tunnistada kehtetuks Hankija otsus, millega tunnistati Vibur OÜ pakkumus edukaks. 2. Mõista SA-lt Luunja Jõesadam Top Marine Infra OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv summas 213,3 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 566,41 eurot (käibemaksuta). 3. Mõista Top Marine Infra OÜ-lt SA Luunja Jõesadam kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 625 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 02.12.2022. a avaldas Luunja Jõesadam SA (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke “Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“ (viitenumber 254977) (edaspidi Riigihange). Hankija tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Vastavustingimused ja Hankedokumendid (edaspidi HD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 28.12.2022. a, esitasid pakkumused kaks pakkujat - Vibur OÜ ja Top Marine Infra OÜ. 2. Hankija 05.01.2023 tegi Hankija otsused kvalifitseerida mõlemad pakkujad, tunnistada pakkumused vastavaks ning tunnistada Vibur OÜ pakkumus edukaks. 3. 13.01.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Top Marine Infra OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, milles palutakse tunnistada kehtetuks Hankija otsused, millega kvalifitseeriti Vibur OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) ning tunnistati Vibur OÜ pakkumus vastavaks ja edukaks. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 20.01.2023 kirjaga nr 12.2-10/9 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 25.01.2023. a ja selleks tähtpäevaks esitatud menetlusdokumentidele vastamiseks aega kuni 30.01.2023. a. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, menetluskulude taotluse esitasid Hankija ja Vaidlustaja. Vaidlustuskomisjoni määratud teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Top Marine Infra OÜ, vaidlustuses ja 25.01.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. Hankija ei ole järginud RHS § 115 lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust Vibur OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel. RHS § 115 lg 2 p-i 2 kohaselt on hankija kohustatud ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessiooni korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse kavatseb edukaks tunnistada, sama sätte lõikes 1 nimetatud selgitust, kui pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu oli võrdlusperioodi jooksul väiksem kui 70% sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. 5.2. Statistikaameti andmetel on ehitusvaldkonnas keskmiseks töötasuks 1626 eurot. Avaliku teabe kohaselt ei tasu Vibur OÜ enda töötajatele valdkonna keskmist töötasu, vaid töötasu kõigub miinimumi ning alla miinimumi arvestuses. Nii oli see novembris keskmiselt 656 eurot ning detsembris 623,81 eurot, mis on üksnes 40% valdkonna keskmisest töötasust. Seetõttu oli Hankija kohustatud RHS § 115 lg 2 p-i 2 kohaselt küsima Vibur OÜ-lt selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. 5.3. Vaidlustaja küsis Hankijalt, kas Hankija on RHS § 115 lg 2 p-i 2 kohase kohustuse täitnud. Hankija vastas Vaidlustajale, et on veendunud, et projektide teostamisel makstav töötasu vastab RHS § 115 lg 2 p-le 2. Sellest nähtub, et Hankija ei ole aru saanud kohustusest teostada RHS § 115 lg-s 1 sätestatud kontrolli ning Hankija ei ole seda ka teinud. Ainuüksi seetõttu on Hankija otsus Vibur OÜ edukaks tunnistamiseks õigusvastane. 5.4. RHS § 115 lg 9 kohaselt on hankija kohustatud tagasi lükkama pakkumuse, kui pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Tööõiguse valdkonna regulatsiooni kohaselt on keelatud tasuda töötajatele töötasu, mis on väiksem, kui Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumtasu. 5.5. Vibur OÜ esitatud referentsobjektid ei ole avalikest andmebaasidest kontrollitavad. Kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab pakkuja hankemenetluse algamisele eelnenud 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 (kaks) hanke esemele sarnase lepingu (ujuvkaide ehitustööd, ujuvkaide tarne ja paigaldus) millest iga lepingu maksumus pidi olema vähemalt 50 000 eurot. Pakkuja oli kohustatud esitama hankepassis lepingute nimekirja koos lepingupartnerite nime, kontaktandmete, lepingu objekti lühikirjelduse ja paigaldamise asukoha täpse aadressi, maksumuse ja lepingu kehtivusajaga, sh kui tegemist oli riigihanke tulemusel sõlmitud lepinguga, siis ka vastav viitenumber. 5.6. Vaidlustaja pöördus Hankija poole päringuga, paludes edastada millised 2 hanke esemega sarnast referentsobjekti maksumusega vähemalt 50 000 eurot on Vibur OÜ esitanud. 11.01.2023. a vastas Hankija üksnes seda, et Vibur OÜ esitas 2 referentsobjekti - Mehikoorma sadam ja Omedu ujuvkai - mõlemad teostati 2022. aastal, kumbki maksumusega vähemalt 50 000 eurot. Ei Mehikoorma sadama ega Omedu ujuvkai osas ei ole võimalik leida 2022. aastal teostatud ehitustööde osas mingit informatsiooni. Mehikoorma sadam kuulub Räpina valla koosseisu, 2 (10) kes on hankekohuslane. Omedu sadam kuulub Mustvee valla koosseisu, kes on hankekohuslane. Kummagi valla kodulehel ei ole informatsiooni lepingu täitmise kohta. Seega on küsitav, kas sellised objektid on ka tegelikult teostatud. 5.7. Kolmanda isiku esitatud objektide puhul ei ole võimalik tuvastada, milliseid ehitustöid tegelikult teostati ning kas need ka päriselt vastasid nõutavale kvalifikatsioonile. 5.8. Riigihanke hankeobjekt on vesiehitustöö - ujuvate maabumissildade ehitustööd (CPV klassifikaator). Riigihankes oli vastavustingimusena nr 4 kehtestanud, et pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Hanketingimustes on kehtestatud, et pakkuja oli kohutatud esitama Hankijale andmed ka alltöövõtjate kohta, keda pakkuja planeerib alltöövõtjana kasutada. 5.8.1. Majandustegevuse registri (edaspidi MTR) kohaselt on Vibur OÜ tegevusalaks ehitamine, tegevusala liigiks üldehituslik ehitamine ning EMTAK nimetuseks 4120 - Elamute ja mitteeluhoonete heitus. MTR-i teate esitamine on kohustuslik ehitusvaldkondades, nagu nt loakohustusliku ehitise ehitamine. 5.8.2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“ (edaspidi Määrus) §-de 1 ja 3 koosmõjus on hüdrotehniliste ehitiste ja sadamarajatiste puhul ette nähtud kvalifikatsiooni tõendamise kohustus. Hankija 11.01.2023. a vastusest nähtuvalt ei ole Hankija kvalifikatsiooni olemasolu Vibur OÜ-l kontrollinud ning MTR-i kohaselt Vibur OÜ-l ka sellist kvalifikatsiooni ei ole. Seega pidi Kolmas isik tuginema oma kvalifikatsioonis mõne alltöövõtja andmetele, milliseid andmeid Vibur OÜ teadaolevalt esitanud ei ole. Eeltoodust johtub, et Vibur OÜ pakkumus ei vasta vastavustingimustele. 5.9. Vaidlustaja on kogumis seisukohal, et Hankija 05.01.2022 otsused, millega Vibur OÜ kvalifitseeriti ning tema pakkumus tunnistati vastavaks ning edukaks, on õigusvastased ning tuleb tunnistada kehtetuks. 5.10. 25.01.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.10.1. Hankija on vastuses vaidlustusele asunud järgmistele seisukohtadele: 1) Hankija ei pidanud järgima RHS § 115 lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust, kuna Hankija poolt läbi viidava menetluse puhul on hankemenetluse eeldatavast maksumusest tulenevalt tegemist lihthankemenetlusega, mitte riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega menetlusega; 2) tööjõukulude kontrollimine ei ole oluline ega võimalik ning valdkonna hooajalisuse tõttu ei saa lähtuda aastaringsetest palgaandmetest. Lisaks on ettevõttel õigus töö tegemiseks kasutada ka alltöövõtjaid, kellele makstud tasud ei kajastu pakkuja enda palgaandmetes. Hankija seisukohad on väärad ning kinnitavad vaidlustuses välja toodud asjaolusid. 5.10.2. Ebaõige on Hankija väide, et Hankija viib läbi lihthankemenetlust või „osaliselt avatud menetlust“. RHR-i ja ka RHAD-i kohaselt on Hankija valinud menetlusliigiks avatud hankemenetluse. 5.10.3. RHS § 15 lg-de 11 ja 12 kohaselt on hankijal õigus kohaldada riigihanke piirmäärast, rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt seaduses sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele. Sellise hanke alustamisel on hankija aga kohustatud järgima seaduses sätestatud riigihanke menetluse korda. Avatud hankemenetlust reguleerib RHS-i 2 peatükk, millise osaks on ka RHS §-is 115 sätestatud nõuded. Seega on Hankija kohustatud järgima RHS §-is 115 sätestatut selle tervikus olemuses, sh järgima RHS § 115 lg-s 2 tulenevaid kontrollikohustusi, kui sellised aspektid realiseeruvad. Seda olenemata Hankija määratud eeldatavast maksumusest, kui ta on otsustanud avatud hankemenetlusele vastava riigihankemenetluse läbi viia. Hankija on vastuses vaidlustusele kinnitanud, et RHS §-ist 115 tulenevaid nõudeid järgitud ei ole. 3 (10) 5.10.4. Ebaõige on Hankija väide, et Hankijal ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlust RHS § 115 lg 1 mõttes. 5.10.4.1. Tartu Halduskohtu 20.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-20-526 on kohus märkinud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe on silmatorkavalt erinev. Vaidlustuskomisjoni praktikas on leitud, et kui pakkumuse maksumus on erinevatest võrreldavatest väärtustest vähemalt ca kolmandiku võrra odavam, siis võib neid erinevusi üldjuhul pidada piisavaks, et hankijas peab tekkima kahtlus pakutud hinna põhjendatuses (vaidlustuskomisjoni otsused 125-17/188223, p-d 30 ja 32 ning 52-20/219089, p 25). 5.10.4.2. Hankija poolt määratud Riigihanke eeldatav maksumus on 140 000 eurot. Vibur OÜ pakkumuse maksumus on 87 375,68 eurot. Seega oli Kolmanda isiku pakkumuse maksumus riigihanke eeldatavast maksumusest 37,59% madalam ning ka silmatorkavalt erinev. Lisaks on ka kahe pakkumuse vahe enam kui 20%. Seega pidi Hankijal tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Hankija on vastuses vaidlustusele kinnitanud, et ei ole RHS §-is 115 sätestatud nõudeid üldse järginud, kuigi selline kohustus Hankijale nii RHS-ist kui ka RHAD-ist tulenes. 5.10.5. Hankija seisukoht, et valdkonna hooajalisuse tõttu ei saa lähtuda aastaringsetest palgaandmetest, mistõttu ei pidanud Hankija Kolmanda isiku palgaandmeid üldse kontrollima ega arvesse võtma, on vastuolus RHS § 115 lg-des 2 ja 9 sätestatuga. RHS § 115 lg 2 p-st 2 tuleneb, et pakkuja või tema pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmine töötasu ei tohiks võrdlusperioodi jooksul olla väiksem kui 70% sama vahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. RHS § 115 lg 6 sätestab, et võrdlusperiood on 6 kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on riigihanke algamisele kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu. Seega reguleerib seadus väga selgesti, milline on minimaalne arvestusperiood. Kolmandal isikul on avalike andmete järgi töötajad, kellele makstav keskmine töötasu on miinimumi lähedal või alla selle. See on keelatud üldiste tööõiguslike regulatsioonidega ning nimetatud aspekti ei saa põhistada hooajalisusega. RHS § 115 lg 9 keelab sellise pakkuja pakkumuse edukaks tunnistamise, millise põhimõtte ülevõtmist on Hankija ka ise RHAD-is eraldi rõhutanud. Täiesti põhjendamatult on Hankija sellist põhimõtet asunud aga ühtäkki ignoreerima. 5.10.6. Arusaamatu on Hankija väide, et ettevõttel oli õigus töö tegemiseks kasutada ka alltöövõtjaid, kellele makstud tasud ei kajastu pakkuja enda palgaandmetes. Tööõiguse normide rikkumine enda töötajate osas on keelatud olenemata sellest, kas Kolmas isik enda töötajaid töö teostamiseks kasutab või ei kasuta. Kolmandal isikul on 4 palgalist töötajat, kelle töötasu on alla seaduse kehtestatud miinimumi. Selle kohane muster oleks igal juhul keelatud ka alltöövõtja kasutamisel, sh ka alltöövõtja ei või pakkuda odavat hinda, milline on saavutatud läbi tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise. Alltöövõtjate kasutamine oli vajalik pakkumuses ära näidata, mida Kolmas isik ei teinud. 5.10.7. Vaidlustaja ei nõustu Hankija vastuses toodud seisukohaga, et Vaidlustaja ajab segamini pakkuja kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavuse tingimused. Vaidlustaja ei ole nimetatud aspekte segamini ajanud, vaid viitab sellele, et kuigi Hankija väidab, et tal oli RHS-i alusel õigus otsustada, kas ta kvalifitseerimistingimused rakendab või mitte, siis ei saa ta ignoreerida neid kohustusi, mis tulevad eriseadustest. Nimetatu ei ole aga sõltuvuses Hankija kehtestatud või kehtestamata kvalifitseerimise tingimustest. Vaidlustaja viitab vaidlustuses, et Määruse §-de 1 ja 3 koosmõjus on hüdrotehniliste ehitiste ja sadamarajatiste puhul ette nähtud kvalifikatsiooni tõendamise kohustus. Nimetatud kohustus, st omada vastavat kvalifikatsiooni, on igal ettevõtjal, kes asub hüdrotehniliste ehitiste või sadamaehitistega tegelema, olenemata sellest, kas konkreetne riigihange kvalifikatsiooni nõudis või mitte. Kui vastavat kvalifikatsiooni ettevõtjal ei ole, siis ei saa ettevõtja sellist tööd ka teostada. Täiendavalt on Vaidlustaja viidanud vaidlustuses, et avalike registrite kohaselt ei ole Kolmandal isikul vastavat kvalifikatsiooni, mis tähendab, et tööde teostamiseks pidi Kolmas isik kasutama alltöövõtjat. Alltöövõtja kohta andmete esitamise kohustus, eriti kui sellise isiku kvalifikatsioonile tuginetakse, on pakkumuses, millise nõude ülevõtmist tuli vastavustingimusena kinnitada. Hankija vastusest vaidlustusele nähtub, et Kolmas isik ei ole sellekohast teavet pakkumuses esitanud, mistõttu jääb selgusetuks, kuidas järgib Kolmas isik Määruse §-de 1 ja 3 või alternatiivselt alltöövõtja kasutamisest teavitamise nõudeid. 4 (10) 6. Hankija, SA Luunja Jõesadam, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastused esitati 18.01.2023 kirjaga nr SAJ/101 ja 30.01.2023 kirjaga nr SAJ/103) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Vaidlustaja leiab, et Hankija ei ole järginud RHS § 115 lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust Vibur OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel. Vaidlustaja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et Hankijal on vastav kohustus ainult riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumuse puhul. Riigihanke piirmäär ehitustööde puhul on 150 000 eurot (ilma käibemaksuta), kuid antud hanke eeldatavaks maksumuseks oli määratud 140 000 eurot (ilma käibemaksuta) ehk RHS § 115 lg 2 antud juhul ei kohaldu. 6.2. RHS § 115 lg 1 kohast selgitust peab hankija nõudma ainult juhul kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Antud juhul Hankija seda ei leidnud. Hankija võrdles pakkumust referentsobjektide maksumustega ning suhtles ka referentsobjektide tellijatega, kes leidsid, et töö on teostatud korralikult ning eelarve piires. Seetõttu puudus vajadus täiendavalt kinnitusi küsida. 6.3. Vastavate projektide ehitamine on tihti hooajaline ning projektipõhine töö, mistõttu ei saa lähtuda aastaringsetest palgaandmetest. Vastasel juhul ei oleks võimalik väiksematel projektipõhiselt tegutsevatel ettevõtetel üldse hangetel osaleda. Lisaks on õigus ettevõttel töö tegemiseks kasutada ka alltöövõtjaid, kellele makstud tasud ei kajastu pakkuja enda palgaandmetes. 6.4. Kvalifitseerimistingimuste kohaselt nõudis Hankija, et pakkuja peab hankemenetlusele algamisele eelnenud 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 (kaks) hanke esemele sarnase lepingu (ujuvkaide ehitustööd, ujuvkaide tarne ja paigaldus) millest iga lepingu maksumus pidi olema vähemalt 50 000 eurot. Vibur OÜ esitas hankepassis lepingute nimekirja ning kaks objekti vastasid esitatud tingimusele: 1) Mehikoorma sadam 102 m betoonujukitel, lepingu periood 23.06.2022- 04.11.2022, maksumus käibemaksuta 69 215,53 eurot; 2) Omedu ujuvkai koos poomide ja valgustusega, lepingu periood 08.07.2022- 16.09.2022, maksumus käibemaksuta 52 346,70 eurot. Hankija esindaja suhtles referentsobjektide tellijatega telefoni teel pakkumuste avamise järgselt ning uuris, kas objektid on teostatud ja vastavad hankija nõuetele ning sai mõlemalt jaatavad vastused. Täiendavalt küsis Hankija kinnitused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et esitada need vaidlustusmenetluse käigus: - Tellija 1 kontaktisik M. N. (Mehikoorma Sadam SA) esitas Hankijale kinnituse, et leping on täidetud nõuetekohaselt; - Tellija 2 kontaktisik H. T. (OÜ Tartex) esitas Hankijale kinnituse, et leping on täidetud nõuetekohaselt. 6.5. Seoses Vibur OÜ pakkumuse vastavusega riigihankes nõutud tingimustele on Vaidlustaja segamini ajanud pakkujale kehtestatud kvalifitseerimise tingimused ja pakkumusele kehtestatud vastavustingimused. Hankija ei ole kehtestanud MTR-i registreeringu nõuet Riigihankes osalemiseks. Töö sisuks on tehases toodetud moodulite vee peal kokku panemine ning arvestades esitatud referentsobjekte ei olnud ega ole Hankijal kahtlust, et Kolmas isik saab nimetatud tööga hakkama. Samuti kaasab Hankija objektile omanikujärelevalve teostaja. 6.6. Vastavalt RHS § 101 lg 1 p-le 1 on Hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks kehtestanud sarnaste objektide varasema ehitamise nõude ning need objektid on Kolmas isik ka esitatud. Hankija tingimused vastavad RHS §-s 3 sätestatud riigihangete üldpõhimõtetele ning ei ole kuidagi vastuolus ka RHS §-ides 98-101 sätestatuga. Hankijal on õigus, mitte kohustus sätestada tingimusi, et tagatud oleks RHS-is sätestatud tingimuste täitmine ning hankija jaoks parim lahendus. 6.7. Lähtuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest on tegemist lihthankega. Hankija on otsustanud menetlust läbi viies kasutada osaliselt avatud menetluse sätteid, kuid see ei tee hankest avatud menetlusega Riigihanget. Vastavalt RHS § 125 lg-le 2 võib hankija lihthankemenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest. 5 (10) 6.8. 30.01.2023. a esitas Hankija vastuse Vaidlustaja 23.01.2023. a seisukohtadele. 6.8.1. Väär on Vaidlustaja seisukoht, et kuna menetlusliigina on kasutatud avatud hankemenetlust siis rakendub RHS § 115 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus. Kohustus on seotud riigihanke eeldatava maksumusega. 6.8.2. Väär on väide nagu oleks Hankija kinnitanud, et RHS §-is 115 esitatud nõudeid üldse järgitud ei ole. Hankija on leidnud, et maksumus ei ole põhjendamatult madal, kuna Hankija võrdles pakkumuse maksumust muuhulgas referentsobjektide maksumusega ning leidis, et esitatud hind vastab referentsobjektide maksumusele ning on põhjendatud. Samuti ei olnud referentsobjektide tellijate kinnitusel neil ühtegi etteheidet tööde teostusele. 6.8.3. MTR-i esitatud ettevõtte majandustegevuse teade mingis kategoorias ei anna iseenesest õigust teatud tegevusalal tegutsemiseks. Vaidlustaja poolt viidatud Määrus on antud EhS § 24 lg 4 alusel. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et EhS-is ja selle alusel välja antud määruse kohasel tegevusalal võib töid teha kui ettevõtja vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Seega lähtub õigus EhS § 24 sätesatud kvalifikatsiooninõue mitte ettevõtte majandustegevusteatest vaid pädevast isikust, kes töötab ettevõtja heaks konkreetsel projektil. 6.8.4. EhS § 24 lg 2 sätestab pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendamise sama lõike p-des 1-13 sätestatud tegevusaladel. Sama lõike p 1 sätestab, et kvalifikatsioon peab olema tõendatud ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisel. Riigihanke tulemusel püstitatav rajatis ehk ujuvkai ei kuulu ehitusloakohustuslike ehitiste alla vaid tegemist on ehitusteatise alusel rajatava ujuvkaiga vastavalt EhS lisale 2. Ehitusteatis on ka juba esitatud ning Luunja Vallavalitsus kui vastutav asutus on selle aktsepteerinud. Ehitusteatis on leitav ehitisregistrist (kood 221390760, dokument nr 2211201/12749). Sarnaselt praegu rajatava ujuvkaiga on ehitusteatis ja kasutusteatis esitatud ka eelnevalt rajatud ning kasutuses oleva ujuvkai kohta (kood 220864822). See tähendab, et MTR-i registreering ei ole EhS § 24 lg 2 alusel nõutav. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Vibur OÜ seisukohta vaidlustuse osas ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Kuivõrd menetlusosalised vaidlevad muuhulgas selle üle, kas Riigihange on korraldatud lihthankemenetlusena, nagu väidab Hankija, või avatud hankemenetlusena, nagu väidab Vaidlustaja, tuleb vaidlustuskomisjonil eelkõige tuvastada, millist menetlusliiki Riigihanke korraldamisel kasutatakse, kuivõrd sellest sõltuvad kohaldatavad õigusnormid. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi Riigihanke eeldatavaks maksumuseks on Hankija määranud 140 000 eurot, mis jääb alla riigihanke piirmäära ehitustööde puhul (150 000 eurot), on Riigihange kahtlemata korraldatud avatud hankemenetlusena. Riigihangete registris (edaspidi RHR) on Hankija korduvalt märkinud hankemenetluse liigiks „Avatud hankemenetlus“, sama on märgitud menetlusliigina Hankepassis (Osa „Teave hankemenetluse kohta“ esimene punkt „Hanke menetlusliik“) ja HD-s (HD esimene lause: Sihtasutus Luunja Jõesadam teeb Teile ettepaneku osaleda avatud hankemenetlusega riigihankes „Luunja jõesadama ujuvkaide ehitustööd“, samuti p-d 1.3 ja 1.8). Kusagil RHAD-is ei ole Hankija väitnud, et korraldab Riigihanget lihthankemenetlusena. Kuna Hankija asus menetlust läbi viima avatud hankemenetlusena, tuli tal selle hankemenetluse läbiviimiseks kehtestatud korda ka kogu menetluse kestel järgida (vt RHS § 15 lg-d 11 ja 12). Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatus 9. Vaidlustaja on seisukohal, et jättes kontrollimata Virgo OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse on Hankija eksinud RHS § 115 lg-s 1 ning lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuste vastu. Vaidlustuskomisjon märgib, et hankija poolt RHS §-i 115 kohaldamata jätmine hankemenetlustes on piiratud ulatuses vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et Hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on Vaidlustaja arvates põhjendamatult madal, ja soovib 6 (10) sõlmida hankelepingu (vt ka Euroopa Üldkohtu 11.05.2010 otsuse p 71 kohtuasjas T-121/08). Puudub vaidlus, et Hankija on otsuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks teinud ning Vaidlustaja on selle otsuse vaidlustanud. 10. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et vaidlusaluses hankemenetluses puudus Hankijal kohustus kohaldada RHS § 115 lg 2 p-i 2. RHS § 115 lg 2 preambul on sõnastatud järgmiselt: Hankija on kohustatud ehitustööde hankelepingu või ehitustööde kontsessioonilepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui: [---]. Seega sätestab RHS § 115 lg 2 selgesõnaliselt, et selle lõike kohaldamise kohustus on hankijal üksnes riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Nagu eespool märgitud, on ehitustööde puhul riigihanke piirmääraks 150 000 eurot, kuid Riigihankes on Hankija määranud eeldatavaks maksumuseks 140 000 eurot (vt RHR: Hanke üldandmed: Hanke eeldatav maksumus) 1 . Seega ei ole Riigihanke eeldatav maksumus riigihanke piirmääraga võrdne ega ületa seda, mistõttu Hankijal puudus kohustus kohaldada RHS § 115 lg 2 p-i 2. HD-st nähtub, et Hankija ei ole sellist kohustust endale ka ise võtnud, kuna HD p 3.8 sätestab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohta järgmist: [k]ui hankija leiab, et esitatud pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, kohaldab Hankija RHS § 115 lg 1 ja lg 7-10 sätestatut. Seega ei tulene Hankija kohustus RHS § 115 lg 2 p-i 2 kohaldamiseks ka HD-st. 11. Vaidlustaja on samuti seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, kuna see on Riigihanke eeldatavast maksumusest 37,59% madalam ning Vaidlustaja pakkumuse maksumusest enam kui 20% madalam. Vaidlustaja leiab, et Hankija oleks pidanud kontrollima Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust RHS § 115 lg 1 alusel. 12. Vaidlust ei saa olla selles, et avatud hankemenetluse puhul on hankija kohustatud juhinduma RHS § 115 lg-st 1. Seda, et Hankija lähtub Riigihankes ka RHS § 115 lg-st 1 ja lg-dest 7-10 kinnitab ka HD p 3.8 (vt käesoleva otsuse p 10). RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. [---] Kuna puudub vaidlus, et Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust RHS §-is 115 sätestatud menetluskorras, on käesoleval juhul vaidlusaluseks küsimuseks üksnes see, kas Hankija oleks pidanud Vibur OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta küsima pakkujalt RHS § 115 lg-st 1 lähtuvalt selgitusi ja neid selgitusi hindama, seega viima läbi RHS §-is 115 sätestatud kontrollimenetluse. Juhul, kui Hankijal pidi vastav kahtlus tekkima, tuleb Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada, kuna vaidlustusmenetluses ei alusta vaidlustuskomisjon kontrolli pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle Hankija asemel. 13. Riigihankes esitatud pakkumused on järgmise maksumusega: 1) Kolmanda isiku pakkumus - 87 375,68 eurot; 2) Vaidlustaja pakkumus - 109 284,74 eurot; Riigihanke eeldatav maksumus (mida Hankija eelnevalt ei avaldanud) oli 140 000 eurot. 14. Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest asjas nr 3-3-1-50-15 (p 23) peab hankijal tekkima alapakkumuse kahtlus juhul, kui pakkumuse maksumuse ja hankelepingu väärtuse vahe on silmatorkavalt erinev. Euroopa Kohus on asunud seisukohale (04.07.2017 otsus kohtuasjas T-392/15 p 88), et esimeses etapis peab hankija hindama, kas esitatud pakkumused „tunduvad“ olevat põhjendamatult madala maksumusega (vt rakendusmääruse artikli 151 lõige 1). Verbi „tunduma“ kasutamine rakendusmääruses eeldab, et hankija annab pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse suhtes prima facie hinnangu. Seega ei kohusta rakendusmäärus hankijat tegema omal algatusel iga pakkumuse koostisosade suhtes üksikasjalikku analüüsi, et kindlaks teha, et see pole põhjendamatult madala maksumusega. Niisiis esimeses etapis peab hankija vaid kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala 1Kuna Hankija ei ole soovinud Riigihanke eeldatavat maksumust avalikustada, ei ole eeldatav maksumus RHR-is tavakasutajale nähtav. 7 (10) maksumusega. See on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Kui esitatud pakkumused ei sisalda mõnda sellist näitajat ning ei tundu seega olevat põhjendamatult madala maksumusega, võib hankija jätkata pakkumuste hindamist ja eduka pakkuja väljaselgitamise menetlust. 15. Eelviidatud Euroopa Kohtu otsuses on selgitatud, et hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või kui on tavapärane turuhind. Lähtudes sellest, et Riigihanke esemeks oleval teenusel üheselt arvestatav turuhind puudub, tuleb seisukoha võtmisel, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, lähtuda Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse võrdlusest Riigihanke eeldatava maksumuse ja teise pakkuja (Vaidlustaja) pakkumuse maksumusega ning tuvastada, kas Kolmanda isiku pakutud maksumus (hind) on nendega võrreldes märkimisväärselt madalam. Selleks, mida tuleb lugeda pakkumuse maksumuse märkimisväärseks erinevuseks ei eksisteeri vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikas mingit üldkohalduvat ja arvuliselt fikseeritud lävendit, vaid see sõltub igal üksikul juhul konkreetsetest asjaoludest, mida ei saa üks-ühele uutele vaidlustele üle kanda. 16. Võtmaks seisukohta, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus, et Vibur OÜ pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, on vaidlustuskomisjonil käesoleval juhul võimalik lähtuda üksnes Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse võrdlusest Vaidlustaja pakkumuse maksumuse ja Riigihanke eeldatava maksumusega. 16.1. Vaidlustuskomisjoni arvates ei anna asjaolu, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on ca 20% väiksem Vaidlustaja pakkumuse maksumusest, iseenesest alust kahtluseks, et Kolmanda isiku pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega. Kuna üldse esitati Riigihankes ainult kaks pakkumust, ei kinnita miski, et teine (s.o Vaidlustaja) pakkumus on hinnastatud õigemini kui Kolmanda isiku pakkumus. 16.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et asjaolu, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on ca 37,59% väiksem Riigihanke eeldatavast maksumusest, pidi Hankijal tekitama kahtluse, et pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega. 37,59%-line vahe Riigihanke eeldatava maksumusega näitab kahtlemata, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on silmatorkavalt erinev eeldatavast maksumusest Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-50-15 mõttes. Arvestades asjaolu, et mõlema Riigihankes esitatud pakkumuse maksumus jääb Riigihanke eeldatavast maksumusest oluliselt allapoole tekib küll küsimus sellest, kuivõrd adekvaatselt kajastab Riigihanke eeldatav maksumus turutingimusi, kuid Hankija ei ole väitnud, et ta eksis eeldatava maksumuse määramisel, rääkimata sellest, et esitatud oleks mingeid tõendeid selle kohta, milline oleks pidanud sellisel juhul olema õige Riigihanke eeldatav maksumus. Samas märgib vaidlustuskomisjon, et asjakohased ei ole Hankija põhjendused, et Hankija võrdles pakkumust ka referentsobjektide maksumustega ning suhtles referentsobjektide tellijatega, kes leidsid, et töö on teostatud korralikult ja eelarve piires. Võrdlus referentsobjektidega ei saanud anda Hankijale mingit kindlust selles, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus vaidlusaluses Riigihankes on põhjendatud. 17. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et kuivõrd Vibur OÜ pakkumuse maksumus on 37,59% väiksem Riigihanke eeldatavast maksumusest, on Kolmanda isiku pakkumuse maksumus silmatorkavalt/märkimisväärselt erinev Riigihanke eeldatavast maksumusest, mistõttu Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Seetõttu oleks Hankija pidanud kohaldama Vibur OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-s 115 sätestatud kontrollimehhanismi. Kuna Hankija seda teinud ei ole, tuleb Hankija otsus Vibur OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks tunnistada kehtetuks. Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks 18. Riigihankes on kehtestatud üks kvalifitseerimistingimus: Pakkuja peab hankemenetluse algamisele eelnenud 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt 2 (kaks) käesoleva hanke esemele sarnase lepingu (ujuvkaide ehitustööd, ujuvkaide tarne ja paigaldus), käibemaksuta maksumusega vähemalt 50 000 eurot. Samas on kehtestatud järgmine dokumendinõue: Pakkuja esitab sõlmitud ja nõuetekohaselt 8 (10) täidetud lepingute andmed hankepassis - lepingute nimekirja koos lepingupartnerite nime, kontaktandmete, lepingu objekti lühikirjelduse ja paigaldamise asukoha täpse aadressi, maksumuse ning lepingu kehtivusajaga. Kui lepingud on sõlmitud riigihanke tulemusena, siis ka riigihanke viitenumber. 19. Tõendamaks enda vastavust kvalifitseerimise tingimusele esitas Kolmas isik hankepassis andmed kahe 2022. a ehitatud objekti kohta: 1) Mehikoorma sadam 102 m betoonujukitel (edaspidi Mehikoorma objekt); maksumus 69 215,53 eurot; tellija Mehikoorma Sadam SA; 2) Omedu ujuvkai koos poomide ja valgustusega (edaspidi Omedu objekt); maksumus 52 346,70 eurot; tellija OÜ Tartex. Hankija kinnitusel suhtles Hankija esindaja Kolmanda isiku referentsobjektide tellijatega telefoni teel pakkumuste avamise järgselt ning tellijate esindajad kinnitasid, et objektid on teostatud ja vastavad tellija nõuetele. 20. Vaidlustusmenetluses esitas Hankija tõenditena: 1) Mehikoorma Sadam SA kontaktisiku M.N.-i 18.01.2023. a kinnituse, et Vibur OÜ teostas Mehikoorma sadama ujuvkaide ehituse ja tarne ning paigalduse ning tellija jäi lepingu täitmisega rahule. Samuti esitas Hankija Mehikoorma objekti kohta Teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr 2041 koopia, millel on muuhulgas välja toodud kululiigid ning objekti kogumaksumus - 69 215 eurot (käibemaksuta); 2) OÜ Tartex kontaktisiku H. T. 17.01.2023. a kinnituse, et Vibur OÜ tegi Tartex OÜ-le ujuvkaide ehitustööd, tarnet ja paigaldust ning leping on täidetud nõuetekohaselt. Samuti esitas Hankija Omedu objekti kohta Teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr 2039 koopia, millel on muuhulgas välja toodud kululiigid ning objekti kogumaksumus - 52 346,69 eurot (käibemaksuta). 21. Käesoleva otsuse p-s 20 nimetatud tõendid kinnitavad, et Kolmanda isiku hankepassis nimetatud Mehikoorma objekt ning Omedu objekt vastavad kvalifitseerimise tingimuses esitatud nõuetele (objektid on ehitatud hankemenetluse algamisele eelnenud 60 kuu jooksul; tellijate kinnitusel on tegemist ujuvkaide ehituse, tarne ja paigaldusega ning mõlema objekti maksumus ületab 50 000 eurot käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et kuivõrd esitatud tõendid kinnitavad täielikult Kolmanda isiku hankepassis välja toodud asjaolusid, ei ole käesoleval juhul oluline see, et Hankija sai Mehikoorma ja Omedu objektide tellijate kirjalikud kinnitused alles vaidlustusmenetluses. Vaidlustuskomisjonil puudub alus kahelda Hankija väites, et enne kvalifitseerimise otsuse tegemist sai ta tellijatelt telefoni teel kinnituse, et objektid on teostatud ja vastavad tellija nõuetele. 22. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vibur OÜ vastab kvalifitseerimise tingimusele ning puuduvad alused Hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega Hankija Vibur OÜ kvalifitseeris. Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks 23. Vaidlustaja on seisukohal, et kuivõrd Kolmandal isikul puudub Määruse §-de 1 ja 3 koosmõjus ette nähtud kvalifikatsioon hüdrotehniliste ehitiste ja sadamarajatiste puhul ning Kolmas isik pole oma pakkumuses toonud välja ka alltöövõtjat, kellel vastav kvalifikatsioon oleks, ei vasta Kolmanda isiku pakkumus vastavustingimustele (Vaidlustaja viitab seejuures vastavustingimusele nr 4, mille kohaselt Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.). 24. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija ei ole kehtestanud RHAD-is ühtegi vastavustingimust ega nõuet, millele mittevastavuse eest saaks Hankija Kolmanda isiku pakkumuse Vaidlustaja esitatud põhjenduse alusel tagasi lükata. Kuna Vaidlustaja viidatud vastavustingimus nr 4 räägib riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmisest, siis isegi juhul, kui seda tingimust tõlgendada äärmuseni laiendavalt, peaks tingimus, mille ülevõtmise osas pakkuja poolt on vaidlus, RHAD-is siiski esitatud olema. Vaidlustaja viidatud Määrusest tuleneva nõudega seotud tingimus RHAD-is aga puudub. RHS § 114 lg-dest 1 ja 2 tulenevalt kontrollib Hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning lükkab tagasi pakkumuse, mis riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ei vasta. Põhimõttelisel sama on sätestatud ka HD 9 (10) p-des 3.6 ja 3.7. Kuna RHAD-is puudub nõue, et pakkujal peab olema Määrusest tulenev kvalifikatsioon, ei pidanud Hankija sellele nõudele vastavust ka pakkumuste vastavuse kontrollimise käigus kontrollima ega Kolmanda isiku pakkumust sellel põhjusel tagasi lükkama. Kõikide õigusaktides esitatud nõuetele peab hankelepingu täitja vastama hiljemalt hankelepingu täitmisega alustamisel. 25. Eeltoodud põhjustel on Hankija otsus Vibur OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on kooskõlas RHAS § 114 lg-ga 1 ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Vaidlustusmenetluse kulud 26. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse osalise rahuldamisega, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 2 ja 8. 26.1. Vaidlustaja on vaidlustanud kolm Hankija otsust (Kolmanda isiku kvalifitseerimine, Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine). Vaidlustuskomisjon rahuldab kolmest nõudest ühe, tunnistades kehtetuks Hankija otsuse Vibur OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Vaidlustuskomisjoni leiab, et kõikide nõuete mahud on võrdsed, mistõttu rahuldatud nõuete osakaal on 1/3. Vastavalt sellele proportsioonile toimub riigilõivu ning menetlusosaliste esindajate kulude jagamine. 26.2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot. Vastavalt RHS §-ile 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p-le 1 tuleb riigihanke, mille eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, vaidlustamisel tasuda riigilõivu 640 eurot. Kuna vaidlusaluse Riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem, on Vaidlustaja tasunud riigilõivu ettenähtust 640 eurot enam. Vaidlustajal on õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 1 alusel enamtasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 1/3 tasutud (tasumisele kuulunud) riigilõivust, s.o 213,3 eurot. 26.3. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 1699,25 eurot (käibemaksuta). Vaidlustaja esindaja on osutanud õigusabi 9,71 töötunni ulatuses. Arvestades vaidlustusasja mahtu ja keerukust peab vaidlustuskomisjon neid kulusid põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab Hankijalt RHS § 198 lg 2 alusel Vaidlustaja kasuks välja 1/3, s.o 566,41eurot (käibemaksuta). 26.4. Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 937,50 eurot (käibemaksuta). Hankija esindaja on osutanud õigusabi 7,5 töötunni ulatuses. Arvestades vaidlustusasja mahtu ja keerukust peab vaidlustuskomisjon neid kulusid põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab RHS § 198 lg 2 alusel Vaidlustajalt Hankija kasuks välja 2/3, s.o 625 eurot (käibemaksuta). 26.5. Kolmas isik ei ole taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 10 (10)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel