dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Oru tn 7a kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 8. veebruar 2023
Viit
15-3/10277-2
Registreeritud
8. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rakvere Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-310277-2 08.02.2023 Väljaminev kiri.asice464 KB

Sisu (failidest)

Rakvere Linnavalitsus eie 30.12.2022 * r 5-2/76-14 * [email protected] Meie 08.02.2023 nr 15-3/10277-2 Oru tn 7a kinnistu detailplaneering Austatud linnapea Triin Varek Rakvere Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 30.12.2022 kirjaga nr 5-2/76-14 Oru tn 7a kinnistu detailplaneeringu (detailplaneering) planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks ning PlanS § 142 lõike 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Rahandusministeerium pikendas arvamuse andmise tähtaega kuni 08.02.2023 seoses täiendava menetlusaja vajadusega. Lisaks esitas Rakvere Linnavalitsuse planeerimisspetsialist 01.02 ja 02.02.2023 e-kirjadega täiendavaid menetlusdokumente. Rakvere Linnavolikogu 21.04.2021 otsusega nr 36 algatati Oru tn 7a kinnistu detailplaneeringu koostamine ning kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) jäeti algatamata Rakvere Linnavolikogu 21.04.2021 otsusega nr 35. Koostatud KSH eelhinnangus märgiti, et kokkuvõtvalt puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning madala intensiivsusega. Võimalike keskkonnamõjude ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed, mida tuleb rakendada. Ka Keskkonnaamet on oma 08.04.2021 kirjas nr 6-5/21/4618-4 öelnud, et neil puuduvad ettepanekud ning märkused „Oru tn 7a kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ otsuse eelnõu kohta. Planeeritav maa-ala, suurusega 2259 m2, asub Rakvere linna lõunaosas. Detailplaneeringuga määratakse Oru tn 7a krundile ehitusõigus ühe kuni 8,0 meetri kõrguse elamu ehitamiseks, mille suurim lubatud ehitisealune pind krundil on 350 m2. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused, arhitektuursed nõuded ning heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Viru tänavalt. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6 kehtestatud Rakvere linna üldplaneeringu muutmiseks. Vaadanud läbi esitatud detailplaneeringu materjalid, juhime tähelepanu järgnevale. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Vastavalt PlanS § 81 lõikele 2 esitavad PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud. Tulenevalt PlanS § 81 lõikest 5 vaatab detailplaneeringu koostamise korraldaja esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel detailplaneeringu lähteseisukohtades vajalikud muudatused. PlanS § 81 lõike 6 kohaselt avalikustatakse detailplaneeringu lähteseisukohad koos PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Käsitletava detailplaneeringu menetluses on Rakvere Linnavalitsusel jäänud eelnimetatud nõuded ehk PlanS § 81 lõigetest 1–2 ja lõigetest 4–6 tulenevadkohustused täitmata. Juhime tähelepanu, et PlanS § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Detailplaneeringu algatamise otsuses olevates lähteseisukohtades ei ole kirjeldatud kõiki eelnimetatud punkte. Palume kohalikul omavalitsusel üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamisel hoolikalt jälgida, et kõik PlanS-ist tulenevad nõuded, sh § 6 punktist 12 tulenev kohustus, oleksid täidetud. 2. Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala Rakvere linnalise asustusega alale. Kuna Rakvere linna üldplaneering on kehtestatud varem (Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6) kui Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30), siis võib maakonnaplaneeringus olla käsitletud selliseid teemasid, mida varasemalt kehtestatud üldplaneeringus lahendatud ei ole. Seetõttu palume detailplaneeringus arvestada maakonnaplaneeringus sisalduvate põhimõtete ja tingimustega ning täiendada vastavalt detailplaneeringu seletuskirja. 3. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis „Lähteolukord“ on toodud, et detailplaneering teeb ettepaneku muuta Oru tn 7a elamukrundil Rakvere linna üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet. Samuti soovitakse suurendada alal kehtiva Viru tn 30b detailplaneeringuga määratud elamukrundi hoonestusala ja elamu ehitusalust pinda. Siinkohal märgime, et detailplaneeringu seletuskirjas ei ole toodud põhjendust, miks on kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu muutmine vajalik. Juhime tähelepanu sellele, et vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 on üldplaneeringu muutmine võimalik üksnes põhjendatud vajaduse korral. Ka Riigikohus on asjas 3-3-1-12-07 tehtud lahendis märkinud, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. Samas lahendis on kohus leidnud, et üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Rõhutame, et mida laiem on haldusotsuse tegijale jäetud kaalutlusruum, seda põhjalikumad peavad olema haldusakti põhjendused, mis aitaksid mõista, millest lähtudes just selline otsus tehti. Arvestades eeltoodut, palume üldplaneeringu muutmise vajadust seletuskirjas põhjalikult motiveerida. 2 PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek. Palume kohalikul omavalitsusel lisada kehtiva Rakvere linna üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuse ettepanek detailplaneeringusse. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et Rakvere Linnavolikogu 11.10.2001 määrusega nr 45 kehtestatud Viru tn 30b maa-ala detailplaneeringu seletuskirja peatükis „Üldosa“ on toodud, et käesoleval hetkel on krundi sihtotstarbeks tootmismaa. Samuti öeldakse peatükis „Kruntimine, sihtotstarve, kitsendused“, et detailplaneeringuga on tehtud ettepanek kinnistu sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks ja jagamine kolmeks ühepereelamu krundiks“. Seejuures Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6 kehtestatud Rakvere linna üldplaneeringus on määratud detailplaneeringuala rohe- ja metsaala maakasutuse juhtotstarbega alaks ning üldplaneeringu joonise 2 „Tõmbe- ja arengualad“ kohaselt on krundi piirile kavandatud perspektiivne Soolikaoja terviserada. Palume detailplaneeringus selgitada, kui suures osas soovitakse muuta rohe- ja metsaala maakasutuse juhtotstarbega ala valdavalt väikeelamute ala maakasutuse juhtotstarbega alaks. 4. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks, lisaks keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisele, planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Ka riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 3 lõike 2 kohaselt lisatakse planeeringu seletuskirja planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed. Esitatud planeeringumaterjalidest ei nähtu, et asjakohaseid mõjusid oleks hinnatud. Palun kohalikul omavalitsusel lisada detailplaneeringu seletuskirja vastav peatükk. Samuti teeme ettepaneku käsitleda detailplaneeringu seletuskirjas varasemalt koostatud KSH eelhinnangut ja selle tulemusi. 5. Juhime tähelepanu sellele, et detailplaneeringu algatamise otsuse punktis 3.2 on toodud üheks planeeringu eesmärgiks määrata planeeringuga hoonete ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 5 ja § 126 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamise üheks kohustuslikuks ülesandeks ehitise ehituslike tingimuste määramine. Märgime, et PlanS seletuskirjas1 on toodud, et ehituslik tingimus käsitleb konkreetse ehitise spetsiifikat. Näiteks, kuidas ja millest on ehitis tehtud. Eelkõige võib ehituslik tingimus olla seotud ehituslike konstruktsiooniga – kuidas ehitis püsti püsib ja kuidas seda on ohutu kasutada. Ehituslik võib olla ka nõue, et hoonet on võimalik valmisdetailidest kokku panna. Ehituslike tingimuste teemat on selgitatud lisaks planeerimine.ee veebilehel (küsimus: Mida peavad sisaldama ehitise ehituslikud tingimused?) https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/#dp-ja-projekteerimistingimused. Palume kohalikul omavalitsusel täiendada detailplaneeringu seletuskirja, et selguksid kavandatava ehitise ehituslikud tingimused. 1 Planeerimisseaduse seletuskiri lk 160, kättesaadav lingilt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/ 3 6. Rakvere linna üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8 „Maakasutuse juhtotstarbed“ on kirjas, et tulenevalt asjaolust, et Rakvere linn asub radooniohtlikus piirkonnas tuleb kõigi uute kavandatavate hoonete puhul, kus alaliselt viibivad inimesed, näha ette radooni levikut ja kogunemist tõkestavad meetmed või teha kohtuuring maapinna radoonisisalduse määramiseks. Kui vastav uuring näitab kogu hoone all normatiivsest väiksemat radoonisisaldust võib radoonivastased meetmed ära jätta. Olemasolevate hoonete renoveerimisel, kus alaliselt viibivad inimesed, tuleb võimalusel kasutada radooni kogunemist tõkestavaid meetmeid, sh pöörata erilist tähelepanu ventilatsioonile. Detailplaneeringu KSH eelhinnangu peatükis 5.5 „Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale“ on toodud, et elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Vastavalt EVS 840:2017 alapeatüki 4.1 Radoon ja selle allikad“ järgi tuleb muuhulgas elamutele teha alati pinnase mõõtmised. Seega tuleb hoone ehitusprojekti koostamisel teostada pinnase radoonitaseme mõõtmine. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda pinnase radoonisisalduse mõõtmise tulemustest. Kõrge radoonitaseme korral tuleb kindlasti arvestada radooni kaitsega ehk kasutada radoonikilet ning vundamendi tuulutust. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida ja tagada hea ventilatsioon. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu seletuskirjas ei ole käsitletud maa-ala radooniohtlikkuse teemat, seega palume seda teha. 7. KSH eelhinnangu peatükis 5.4.3 „Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus“ on märgitud, et kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse detailplaneeringu koostamisel. Samas peatükis on selgitatud erinevate küttelahenduste võimalusi. Märgime, et detailplaneeringu seletuskirjas ei ole käsitletud planeeritava hoone küttelahendust, seega palume seda teha. 8. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis „Kaitsevööndid, piirangud, servituudid“ on toodud, et keskkonnakaitseliste ja veekaitseliste piirangute aluseks on Rakvere linna üldplaneering, mille kohaselt on Soolikaojal kallasrada 4 meetrit, kalda veekaitsevöönd 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 5 kuni 25 meetrit ja piiranguvöönd 50 meetrit. Märgime, et Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt kehtib Soolikaojale 50 meetri laiune kalda ehituskeeluvöönd ja 100 meetri laiune kalda piiranguvöönd, mitte 5- 25 meetrine ehituskeeluvöönd ning 50 meetrine piiranguvöönd, nagu on märgitud detailplaneeringu seletuskirjas. Sellest tulenevalt palume korrigeerida detailplaneeringu materjale. 9. Detailplaneeringu algatamise otsuses on koostatava detailplaneeringu nimetuseks „Oru tn 7a kinnistu detailplaneering“. Samas on detailplaneeringu seletuskiri koostatud nimega „Rakvere Oru 7a kinnistu detailplaneering“, joonis 1 „Oru tn 7a kinnistu detailplaneering“ ja KSH eelhinnang nimega „Rakvere linnas Oru tn 7a detailplaneering“. Juhime tähelepanu sellele, et planeeringu koostamise ajal peab detailplaneeringu nimetus olema ühesugune. Palume viia planeeringumaterjalide nimetused vastavusse ametliku detailplaneeringu nimega. 4 10. Vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 3 lõikele 1 märgitakse planeeringu seletuskirjas muuhulgas planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument) ning planeeringu koostamise korraldaja; planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused; ruumilise arengu eesmärgid; planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Sellest tulenevalt palume lisada eeltoodud nõuded detailplaneeringu seletuskirja. 11. Tulenevalt PlanS § 135 lõikest 4 esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Kuna hetkel pole ruumiline illustratsioon planeeringumaterjalide hulgast leitav, palume see sinna lisada. 12. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis muuhulgas sisaldavad ka teave planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta. Kuna esitatud materjalides ei ole planeeringu realiseerimise tegevuskava käsitletud, palume detailplaneeringu seletuskirja selles osas täiendada. 13. PlanS § 4 lõike 5 kohaselt tagab planeerimisalase tegevuse korraldaja, et planeeringu koostab asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik. Antud juhul ei nähtu, et detailplaneeringu seletuskirja koostaja (A. Klaasen) omaks vastavat ettevalmistust. Palun kohalikul omavalitsusel lisada planeeringumaterjalide hulka planeeringu koostaja pädevust tõendav dokument. 14. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Arvestades eeltoodut ja tagamaks planeeringu üheselt mõistetavus, palume detailplaneeringut alljärgnevast lähtudes täiendada.  Palume korrigeerida detailplaneeringu seletuskirja peatükis „Arhitektuur- planeerimislahendus“ ja joonisel 1 „Detailplaneeringu põhiplaan“ olevas ehitusõiguse koondtabelis näidatud krundi pindala ja suurimat lubatud ehitisealust pinda, kuna nendes esinevad vastuolud.  Detailplaneeringu joonisel 1 „Detailplaneeringu põhiplaan“ on toodud leppemärkide hulgas nii planeeritud hoonestusala kui ka lubatud hoonestusala. Märgime, et joonisel ei ole planeeritud hoonestusala tähistus nähtav. Palume vastavalt korrigeerida.  Vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 4 lõikele 2 märgitakse ning eristatakse planeeringu jooniste esituskujul planeeringulahenduse ja alusandmete leppemärgid. Palume korrigeerida detailplaneeringu jooniseid.  Palume detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistel läbivalt kasutada PlanS § 126 lõikest 4 tulenevaid ehitusõiguse mõisteid: krundi kasutamise sihtotstarve ja hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.  Veeseaduse § 118 lõike 3 kohaselt on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. Märgime, et detailplaneeringu joonisel 1 „Detailplaneeringu põhiplaan“ on Soolikaoja veepiiri aluseks võetud mõõdistatud veekogu piir ning sellele on genereeritud veekaitsevöönd. Palume korrigeerida detailplaneeringu joonist.  Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõige 1 selgitab, et kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres 5 viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit. Palume kanda Soolikaoja kallasrada detailplaneeringu joonisele. 15. Detailplaneeringu menetlusdokumentidest nähtub, et Telia Eesti AS, Aktsiaselts Rakvere Vesi ja Elektrilevi OÜ on kooskõlastanud planeeringulahenduse enne detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu toimumist. Tulenevalt PlanS § 85 lõikest 1 esitatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse PlanS § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi (sealhulgas tehnovõrkude valdajad) võimalusest esitada detailplaneeringu eelnõu kohta arvamust. Rahandusministeeriumi hinnangul on praeguseks detailplaneeringu tehnovõrkude lahendust korrigeeritud, kuid planeeringumaterjalidest ei selgu, et võrguvaldajaid oleks sellest teavitatud. Sellest tulenevalt palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu lahendus oleks esitatud arvamuse andmiseks ka Telia Eesti AS-ile, Aktsiaseltsile Rakvere Vesi ja Elektrilevi OÜ-le. Lisaks märgime, et PlanS § 87 lõike 5 kohaselt teatatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avalikust väljapanekust PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Seega ka planeeringu avaliku väljapaneku toimumisest tuleb tehnovõrkude valdajaid teavitada. 16. Rakvere Linnavalitsus on esitanud 30.12.2022 kirjadega nr 5-2/76-13 ja 5-2/76-14 Oru tn 7a kinnistu detailplaneeringu arvamuse andmiseks puudutatud isikutele (Oru tn 7, Karja tn 14, Viru tn 30, Viru tn 30a ja Oru tn 9 kinnistud) ja Rahandusministeeriumile ning 30.12.2022 kirjadega nr 5-2/76-15 ja 5-2/76-16 kooskõlastamiseks Keskkonnaametile ja Päästeameti Ida Päästekeskusele. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu eelnõu avalikul arutelul esitasid Saueaugu tn 1 ja Vesiveski tn 7 kinnistute omanike esindajad küsimuse Oru tn 7a kinnistult läbipääsu võimaluse säilitamise kohta, millega planeeritava ala omanik ei nõustunud. Oma mittenõustuva seisukoha esitamisega avalikul arutelul on nimetatud isikud väljendanud, et planeeringulahendus neid puudutab. Seetõttu palume kohalikul omavalitsusel tagada, et planeerimislahenduse koostamisse oleksid eelnimetatud isikud edaspidi kaasatud. PlanS § 142 lõike 4 alusel ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatust ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata täiendavalt asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd. Täiendavalt palume kohalikul omavalitsusel planeeringumenetlusse kaasata detailplaneeringu eelnõu avalikul arutelul osalenud isikud. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Tulenevalt PlanS § 127 lõikest 3 võib detailplaneeringu koostamisse kaasata ka isiku, kelle huve võib planeering puudutada. Sellest tulenevalt palume tagada, et kõik puudutatud isikud oleksid kaasatud detailplaneeringu koostamisse. Planeerimismenetluses tuleb kogu menetluse vältel lähtuda planeeringu „kaasamiskavast“ (detailplaneeringu koostöö tegijad ja kaasatavad vastavalt PlanS §-le 127). 6 Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Kuna tegemist on Rakvere linna üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga, tuleb kohalikul omavalitsusel, lähtudes PlanS § 142 lõikest 5 ja § 90 lõikest 1, esitada detailplaneering enne kehtestamist Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Janika Merisalu 611 3038 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel