Saaremaa Vallavalitsus eie 12.01.2023 * r 5-2/240-1 *
[email protected] Meie 08.02.2023 nr 15-3/298-2
Seisukoht Kaunispe küla Nigula,
Lepametsa ja Lautri
detailplaneeringu algatamise kohta
Saaremaa Vallavalitsus esitas 12.01.2023 kirjaga nr 5-2/240-1 Rahandusministeeriumile
seisukoha saamiseks Saaremaa Vallavolikogu otsuse „Kaunispe küla Nigula, Lepametsa ja
Lautri detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ eelnõu koos lisadega (planeeringuala, lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang) ning planeeringulahenduse eskiisjoonise.
Nigula, Lepametsa ja Lautri detailplaneering (edaspidi detailplaneering) hõlmab Nigula
katastriüksust (katastritunnus 80701:001:0379, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala
7,74 ha), Lepametsa katastriüksust (katastritunnus 80701:001:0787, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 4,89 ha) ja Lautri katastriüksust (katastritunnus
71401:001:1464, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 8,19 ha) ning planeeringuala
suurus on 20,8 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine elamu
ja abihoonete püstitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsutee võimaliku
asukoha määramine.
Alal kehtib Torgu Vallavolikogu 30.01.2006. a määrusega nr 1-1/2 kehtestatud Torgu valla
ranna-alade osaüldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringu maakasutuse kaardi
alusel on piirkonnas ehituskeeluvööndit vähendatud kuni Lautri kinnistul kulgeva mereäärse
pinnastee telgjooneni ja teiste katastriüksuste osas mööda hoiuala piiri. Vastavalt
üldplaneeringu maakasutuse kaardile asub ala loodusväärtusega alal, osaliselt reserveeritud
väikeelamumaa juhtotstarbega alal ja suures osas juhtotstarvet määratud ei ole (kehtivad
maatulundusmaa arendamistingimused vastavalt seletuskirja ptk-le 8.2). Elamumaa
juhtotstarbega alal peab eluhoonete omavaheline kaugus olema vähemalt 50 m,
maatulundusmaal 200 m. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamute püstitamine üksteisele
lähemale kui 200 m, millest tulenevalt on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus on välja toodud, et detailplaneeringuga
tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ja maatulundusmaa juhtotstarve
muudetakse osaliselt elamumaa juhtotstarbeks, kus eluhoonete omavaheline kaugus ei
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tohi olla väiksem kui 50 m. Märgime, et üldplaneeringus ei ole maatulundusmaa
juhtotstarvet määratud, vaid üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud tingimused
maatulundusmaa arendamiseks (ptk 8.2). Palume detailplaneeringu algatamise otsuse
eelnõus sõnastada üldplaneeringu muutmise ettepanek korrektselt.
2. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus on välja toodud järgmist. Lepametsa
katastriüksusel on osaliselt juba reserveeritud väikeelamumaa juhtotstarbega ala.
Planeeringuga pikendatakse elamumaa juhtotstarvet kuni Kaunispe sadamateeni.
Planeeritav hoonestus sobitub antud piirkonda arvestades lähipiirkonna maakasutust ja
hoonestust ning väikeelamumaa juhtotstarbe pikendamine on loogiline jätk
olemasolevale, mistõttu leiab Saaremaa vald, et juhtfunktsiooni muutmine on
põhjendatud. Märgime, et vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse aerofotole on piirkonna
asustus suhteliselt hõre ja puudub ühtne hoonestuslaad. Üldplaneeringu seletuskirja ptk
8.1 „Elamumaade reserveerimine ja arendamistingimused“ toob välja, et elamumaade
planeerimise põhimõte on olemasolevate külade tihendamine ja laiendamine
esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele algses kohas. Lisaks on selgitatud, et
reserveeritud elamumaadena on välja toodud potentsiaalsed eelisarendatavad piirkonnad
olemasolevates asulates või nende läheduses külade laiendusena. Reserveeritud
elamumaa juhtotstarbega aladel asuvad katastriüksused on piirkonnas suures osas
hoonestamata. Rõhutame, et üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peaks jääma
erandlikuks võimaluseks. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõust jääb
arusaamatuks, millised on kaalutlused üldplaneeringu muutmiseks ja väikeelamumaa
juhtotstarbe määramiseks lisaks asjaolule, et planeeringuala kinnisasjade omanikud on
esitanud vastava taotluse. Eeltoodust lähtudes palume eelnõud üldplaneeringu muutmise
vajaduse ja kaalutluste osas täiendada.
3. KSH eelhinnangus on välja toodud järgmist. Olemasolevaid juurdepääsusid kallasrajale
sulgeda ei tohi. Hoonestus tuleks planeerida kompaktsena, et tagada Nigula ja Lepametsa
kinnistutelt ka haljasmaa kaudu juurdepääs kallasrajale. Lähim pääs kallasrajale
väljaspool planeeringuala asub Kaunispe sadama kinnistul. Detailplaneeringu
lähteseisukohtade eelnõus ei ole juurdepääsu kallasrajale käsitletud. Palume
lähteseisukohad viia vastavusse KSH eelhinnanguga ja planeeringuga tagada juurdepääs
kallasrajale.
4. KSH eelhinnangus on välja toodud, et Lepametsa kinnistule on plaanis luua lautrikoht.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus, lähteseisukohtades ega eskiisis lautri kohta
info puudub. Palume detailplaneeringu algatamise materjalides käsitleda tingimusi ja
keskkonnamõjusid Kaunispe hoiualale lautrikoha rajamiseks, sh juurdepääsu
lautrikohani.
5. Üldplaneeringu maakasutuse kaardil on planeeringualale märgitud kergliiklustee.
Detailplaneeringu algatamise materjalides kergliiklustee kohta info puudub. Palume
detailplaneeringu algatamisel käsitleda kergliiklustee rajamist.
6. Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõus on välja toodud, et kaasatakse muuhulgas
isikuid, kelle õigus planeering puudutab. Märgime, et vastavalt PlanS § 6 punktile 12 on
planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist
koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu
koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse
lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate
planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse
kaasatavatest isikutest. Palume lähteseisukohtades loetleda kinnisasjad, kelle omanikke
kaastakse detailplaneeringu koostamisse.
7. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole
otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega
2
tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike
2 punktile 5 tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid
asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid
mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu
koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume
eeltoodust planeeringu koostamisel lähtuda.
Palume hoida Rahandusministeeriumi kursis detailplaneeringu menetlusega esitades
detailplaneeringu eelnõu arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Katrin Kuusk 611 3155
[email protected]
3