dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Ministri põhitegevuse käskkiriAvalik

2023 aasta riigieelarveline toetus

Rahandusministeerium · 8. veebruar 2023
Viit
31
Registreeritud
8. veebruar 2023
Dokumendi liik
Ministri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-4 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-4/2023
Vastutaja
Margit Mitt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎31 08.02.2023 Ministri põhitegevuse käskkiri.asice1527 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Jaama küla seltsimaja investeeringutoetus 5 000 Alutaguse Vallavalitsus Kehra Kunstidekooli trummiringi sisustamine 5 000 Kehra Kunstidekooli trummiklassi väljaehitamine 5 000 Anija Vallavalitsus Kehra Kunstidekooli trummiruumi renoveerimine 5 000 Kuldre Põhikooli investeeringutoetus 5 000 Antsla Vallavalitsus Tegevustoetus Kasumetsa terviserraja valgustuse väljaehitamiseks 5 000 Tegevustoetus 60 000 Eesti Linnade ja Valdade Liit Madalseiklusraja rajamine, Lasteaed Õnneseen 19 000 Praktikali loodusainete õppevahendite ja 5 väikeklassi ekraanide Elva Vallavalitsus 11 000 soetamine Elva Gümnaasiumile Toetus õueala mängulinnaku rajamiseks, Haapsalu Vanalinna 5 000 Lasteaiad Mänguväljakute parendamine ja spordiinventar 15 000 Haapsalu Linnavalitsus Toetust kasutatakse Tõrukese maja õueala inventari täiendamiseks. Lasteaia hoov muutub laste jaoks turvalisemaks, 9 000 huvitavamaks ja arendavamaks. Toetus Sadala Kooli abihoone renoveerimiseks 15 000 Spordivahendite soetamine 6 000 Jõgeva Vallavalitsus Spordiinventari soetamiseks 8 000 Tegevustoetus Mittetulundusühing Suurekivi Ajaloo ja Kultuuri 5 000 Jõhvi Vallavalitsus Tuba (reg.nr.80569872) Aruküla mõisa valitsejamaja investeeringutoetus 10 000 Järva Vallavalitsus Jaani kirikuaia renoveerimine 15 000 Kadrina Kultuurikoja noorte huvikeskuse lavavalgustuse 5 000 Kadrina Vallavalitsus soetamiseks (Kadrina Kultuurikoda (77001044)) Ülenurme mõisa korvpalliväljaku arendamine 10 000 Kambja Vallavalitsus Toetus „Tiigi haljasala, Aespa“ heakorratöödeks ja valgustuse 5 000 väljaehitamiseks Kohila Baptistikogudusele taristuinvesteeringuteks 5000 eurot, Kohila Vallavalitsus EELK Hageri Lambertuse koguduse kogudusemaja 12 000 kapitaalremondiks 4000 eurot, MTÜ Kohila Mõisakool õppevahendite soetamiseks 3000 eurot Tegevustoetus kooli Rock korraldamiseks, Kose Gümnaasium 5 000 Kose Vallavalitsus Toetus Kiiu laste mänguväljaku rekonstrueerimiseks 5 000 Kuusalu Vallavalitsus Loksa lasteaia seiklusraja loomine 5 000 Loksa Linnavalitsus Lehola lasteaia ruumide remont 5 000 Lääne-Harju Vallavalitsus Kullamaa Gümnaasium, investeeringutoetus 10 000 Lääne-Nigula Vallavalitsus Lüganuse Kultuurikeskus, Sonda rahvamaja, lavakardinate 5 000 Lüganuse Vallavalitsus soetamine Kallavere Keskkooli koolihoone laienduse eskiis (MTÜ 10 000 Maardu Linnavalitsus Kallavere Kooli Vilistlased (Registrikood 80577148)) Mittetulundusühing Pärnumaa Tegevustoetus 5 000 Omavalitsuste Liit Muhu Vabatahtliku Päästekomando garaazi ja sissesõidutee 5 000 Muhu Vallavalitsus remondiks Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia rannaalade parendamine ja 6 000 ohutustaseme tõstmine Mulgi Vallavalitsus Abja Muuseum tegevustoetus 3 000 Toetus Valgu Põhikooli õpetajatele õppetöös vajalike arvutite 5 000 soetamiseks Märjamaa Vallavalitsus Valgu Põhikooli õpetajate arvutipargi uuendamine 5 000 Kultuurikeskuste tehnilise võimekuse parendamine 5 000 Otepää Vallavalitsus Eesti lipu 140 aastapäeva ekspositsioon 9 000 Purskaevu renoveerimine 5 000 Paide Linnavalitsus Lastemänguväljaku rekonstrueerimine 5 000 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Suure-Jaani linnastaadioni inventari soetamine 8 000 Põhja-Sakala Vallavalitsus Jõusaali inventari soetamine, SA Põltsamaa Sport 5 000 Kuningamäe terviseraja kunstlume tootmine, SA Põltsamaa Sport 5 000 Põltsamaa Vallavalitsus Inventari soetamine, Lustivere külaselts 10 000 Inventari soetamine, Põltsamaa kultuurikeskus 8 000 Kogukonnaköögi inventari soetamine, Kamari Haridusselts 5 000 KIIDJÄRVE KÜLA SELTS MTÜ tegevustoetus 6 000 Põlva Spordikeskuse jõusaali remonditööd, Põlva Spordikool Põlva Vallavalitsus 10 000 (Registrikood 75009196) Pärnu Lastestaadioni korvpalliplatsi renoveerimine 15 000 Hea ligipääsetavusega mängu- ja spordiväljak Pärnu Oja tänava Pärnu Linnavalitsus 10 000 elupiirkonnas Õuesõppe loovklassi rajamiseks, Rakvere Triinu Lasteaed 5 000 Rakvere Linnavalitsus (registrikood: 75025093) Kaiu rahvamaja helivõimendus ja muusikakeskus 5 000 Rapla Vallavalitsus Rõuge alevikus Tervise ja Hariduse tn vee ja kanalisatsiooni 20 000 Rõuge Vallavalitsus rajamiseks Tegevustoetus, Ruusa Kultuuri- ja Noorteühing reg.nr.80369044 5 000 Investeering liiklusohutuse tagamiseks kiirustabloode 6 000 Räpina Vallavalitsus paigaldamiseks Räpina kihelkonna metsavendade mälestuskivi 30 000 Tegevustoetus, Noorte madalseikluspargi rajamine Räpinasse 5 000 Kultuuriselts Kevade (reg. Kood 80125508) tegevustoetus 3 000 Invatualeti ehitus, Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium 5 000 Tegevustoetus, Sakla Külaarengu Selts (reg.kood 80090796) 3 000 Saaremaa Vallavalitsus Tegevustoetus, Salme Rahvamaja Selts reg.nr.80203833 5 000 Tegevustoetuseks, MTÜ Saaremaa Merekultuuriselts, reg 5 000 80009891 Uusvada külakeskuse renoveerimine 7 000 Setomaa Vallavalitsus Värska, Mikitamäe ja Meremäe koolide investeeringutoetus 9 000 Tegevustoetus, Noorteprojekt "Linnaruumi objektide 20 000 supergraafika" korraldamine, Haabersti linnaosa Noorte huvihariduse tegevustoetus, Tallinna Õismäe Vene 5 000 Lütseum Tegevustoetus esmaabi projekti läbiviimiseks, Tallinna 5 000 Meelespea lasteaed Kalamaja muuseumile asumi ajalugu tutvustava näituse korraldamiseks ja Kalamaja kogukonda ühendavateks 10 000 tegevusteks, Tallinna Linnamuuseum (Registrikood 75016183) Rattaparkla rajamiseks, Kalamaja Põhikool (Registrikood Tallinna Linnavalitsus 7 500 75017296) Puuteekraanide ostmiseks, Ehte Humanitaargümnaasium 7 500 (Registrikood 75017283) Nõmme Kultuurikeskuse välisfassaadi renoveerimistööde lõpetamise eelarves on rahalisi vahendeid puudu. Soov on taastada kuiltuurikeskuse välisilme esialgsel (1924.a.) kujul. 20 000 Kaasaarvatud esifassaadi ruumiline vanik, projektijärgne reklaamkiri ja varikatused, mis kaitsevad renoveeritud puidust välisust. Tapa Muusika- ja Kunstikooli klassiruumi remont 5 000 Tapa Vallavalitsus Inventari soetus, Tartu Lasteaed Naerumaa (registri nr 75007155) 3 000 Soetused, Tartu Kroonuaia Kool (Registri nr 75006983) 5 000 Tartu Linnavalitsus Tartu Herbert Masingu Kooli hariduslike erivajadustega laste 12 000 õppetöö korraldamiseks. Toetus mobiilse noortekeskuse väljaehitamiseks, Toila valla 5 000 Toila Vallavalitsus Spordi- ja kultuurikeskus reg.nr.75023776 Söökla toolid ja lauad, Sindi Gümnaasium 10 000 Tori Vallavalitsus Karjatnurme kogukond MTÜ välispordi inventari soetamine 5 000 Tõrva Vallavalitsus Tsirguliina Põhikooli investeeringutoetus 5 000 Valga Vallavalitsus Lüllemäe Põhikooli investeeringutoetus 5 000 Muusikakooli – instrumendi ost 3 000 Viljandi Linnavalitsus Laekvere noortetoa sisustus 5 000 Vinni Vallavalitsus Viru-Nigula valla spordikeskuse intventaari soetamiseks 5 000 Viru-Nigula Vallavalitsus Võru Keskklinna Kooli õueala investeeringuteks 5 000 Võru Linnavalitsus Kultuuriasutuste investeeringud 16 000 Võru Vallavalitsus Tegevustoetus, Tsolgo haruraamatukogu 5 000 KÄSKKIRI 08.02.2023 nr 31 2023 aasta riigieelarveline toetus Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktile 2, riigieelarve seaduse § 53 lõikele 7, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktile 26 ja § 10 lõikele 1 ja kooskõlas riigieelarve III lugemise muudatusettepanekute loetelu lisaga: 1. Annan tegevustoetust käesolevas käskkirjas nimetatud tingimustel lisas 1 välja toodud juriidilistele isikutele. 2. Toetuse saajal tekib õigus saada toetust pärast riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) sõlmimist Rahandusministeeriumiga (pakkumusega nõustumine). 3. Kinnitan lepingu tingimused (lisa 2), mida käsitatakse kättesaamisel lepingu sõlmimise pakkumusena lisas 2 toodud tingimustel. 4. Leping loetakse iga konkreetse juriidilise isiku suhtes sõlmituks käskkirjas nimetatud juriidilise isiku allkirjaõigusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud nõustumuse esitamisega Rahandusministeeriumile. Nõustumus tuleb pealkirjastada „Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks“ ja saata e-posti aadressil [email protected]. 5. Rahandusministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on kohalike omavalitsuste poliitika osakonna kohalike omavalitsuste nõunik Margit Mitt, tel 715 5854, e-post [email protected] või teda asendav isik. 6. Rahandusministeerium kannab lisas 1 sätestatud summa juriidilise isiku arveldusarvele 14 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingupoolte poolt. 7. Sõltumata lepingu sõlmimise ajast on toetuse saaja õigustatud tegema sihtotstarbelisi kulusid alates 1. jaanuarist 2023. 8. Kinnitan pakkumusega nõustumuse ja toetuse kasutamise tegevusaruande vormi (lisa 3 ja 4) ning toetuse sihtotstarbekohase kinnituse vormi (lisa 5). 9. Lepingu muutmise korral on lepingu muudatuse Rahandusministeeriumi poolt allkirjastamiseks volitatud regionaalvaldkonna asekantsler. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisad: Lisa 1: Toetuse saajate nimekiri; Lisa 2: Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu tingimused; Lisa 3: Nõustumuse vorm: „Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks“; Lisa 4: Toetuse kasutamise tegevusaruande vorm; Lisa 5: Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse vorm. RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPINGU TINGIMUSED 1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) eesmärk on reguleerida Rahandusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Toetuse andja ja toetuse saaja (edaspidi koos nimetatult pooled) on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 1.4. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.5. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.5.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 1.5.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega. 1.6. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik poolte vahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud eesmärgi toetamiseks rahaliste vahendite toetuse saajale eraldamine põhimäärusest või põhikirjast tulenevate ülesannete ja arengudokumentides määratud eesmärkide täitmiseks (edaspidi toetus) ning selle toetuse saaja poolt kasutamine lepingus ja selle juurde kuuluvates dokumentides sätestatud viisil ja tingimustel. 2.2. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse toetuse lepingule vastavat ning säästlikku ja majanduslikult põhjendatud kasutamist toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimisel. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Toetuse saaja: 3.1.1. kasutab toetust sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule ja hoidub toetuse arvelt lepingus sätestamata kulude katmisest, sealhulgas lepingu sõlmimisega seonduvate kulude katmisest; 3.1.2. tagab oma- või kaasfinantseeringu nõude täitmise, juhul kui see on nõutav; 3.1.3. esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni, esitades toetuse andjale toetuse kasutamise kohta tegevusaruandeid üks kord aastas eelnenud eelarveaasta kohta. Toetuse kasutamise aruandeid esitatakse 14 tööpäeva jooksul peale eelarveaasta lõppu kuni toetuse täieliku kasutamiseni. Tegevusaruandes tuleb kirjeldada, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ja kõrvalekalded algselt planeeritust; 3.1.4. esitab toetuse andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad toetuse arvelt tehtud ostude kohta. Samuti tuleb toetuse saajal toetuse andja nõudmisel esitada toetuse andjale raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad omafinantseeringu ja/või kaasfinantseeringu arvelt teostatud ostude kohta; 3.1.5. võimaldab toetuse andjal või tema poolt määratud isiku(te)l kontrollida toetuse kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingu tingimuste täitmist; 3.1.6. tagab lepingu punktis 3.1.5 nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu oma asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse; 3.1.7. vastab toetuse andja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järelepärimistele lepingu täitmise kohta samas vormis 10 (kümne) tööpäeva jooksul; 3.1.8. peab toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust vastavalt raamatupidamise seadusele, v.a juhul, kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane. Juhul kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane, siis on ta kohustatud toetusena saadud toetuse kohta pidama eraldi kuluarvestust, sealhulgas säilitama tehtud kulutusi tõendavad maksedokumendid raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul; 3.1.9. rakendab toetuse arvel kaupade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel riigihangete seaduses sätestatud korda juhul, kui toetuse saaja on riigihangete seaduse mõistes hankija; 3.1.10. kasutab toetust mitte-riigiabina, sh on teadlik, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, sh koos intressidega vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lg 6; 3.1.11. kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel toetust ületavad kulud, mis seonduvad toetuse kasutamise eesmärgi saavutamisega; 3.1.12. teavitab toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.1.13. teavitab viivitamata toetuse andjat toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingust ja teha toetuse andjale ettepanek lepingu muutmiseks. 3.2. Toetuse andja: 3.2.1. kannab toetuse vastavalt riigihalduse ministri käskkirjas toodud tingimustele toetuse saaja arvelduskontole; 3.2.2. võib teostada järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.2.3. võib hinnata toetuse sihipärast kasutamist. 4. Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitus 4.1. Toetuse saaja on kohustatud viivitamatult pärast toetuse kasutamist, kuid mitte hiljem kui toetuse saamisele järgneva kalendriaasta 1. detsembril, esitama toetuse andjale toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse ning vajadusel teisi andmeid toetuse kasutamise kohta. Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitusega kinnitab toetuse saaja toetuse sihtotstarbekohast kasutamist. 4.2. Tegevust, mis on teostatud lepingus sätestatud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt. 4.3. Toetuse saaja esitatud toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse õigsust on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema poolt määratud isikul. 5. Vastutus lepingu rikkumise eest 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses. 5.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea toetuse andja toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma. 5.3. Lepingu olulise rikkumise esinemisel, sh kui toetuse saaja ei kõrvalda rikkumist selleks antud tähtaja jooksul või ei teata sama tähtaja jooksul rikkumist objektiivselt vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada, teatades sellest vastava kirjaliku avaldusega toetuse saajale. 5.4. Toetuse saaja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi tasumist kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt toetuse andja äranägemisele kogu toetuse või selle osa tagastamist. 5.5. Toetuse saaja tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates toetuse andja vastavasisulise nõude kättesaamisest. 5.6. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale viivisenõue 0,15% (null koma viisteist protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 5.7. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 5.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 6. Teadete esitamine ja volitatud esindajad 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 6.4. Toetuse andja volitatud esindajal on õigus esindada toetuse andjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine), lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 7. Lõppsätted 7.1. Leping jõustub riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud tingimuste täitmisel ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ning kohustuste täitmiseni. 7.2. Lepingu tingimusi võib muuta ainult poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega. 7.3. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu kokkuleppelise lõpetamisega, siis vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult. 7.4. Poolel on õigus lepingust taganeda sellest teisele poolele kirjalikult 14 (neliteist) kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 7.4.1. teine pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi; 7.4.2. lepinguliste kohustuste täitmise võimatuse korral vastavalt punktis 5.8 sätestatule. 7.5. Toetuse andjal on õigus lisaks eeltoodule leping ilma etteteatamise tähtaega järgimata erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus, samuti seaduses sätestatud alustel. 7.6. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms). 7.7. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole toetuse andja poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele. 7.8. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 7.9. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 7.10. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel, välja arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks kasutamiseks. Lisa 3 Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks Käesolevaga annan ……[toetuse saaja nimi] nimel riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu pakkumusele nõustumuse. Olen teadlik, et nõustumuse avaldamisega loetakse riigieelarvelise toetuse kasutamise leping sõlmituks. Ühtlasi kinnitan, et olen teadlik asjaolust, mille kohaselt loetakse riigieelarvelise toetuse kasutamise leping sõlmituks ……[viide käskkirjale] ja selle lisas 2 toodud tingimustel ning toetuse saaja on kohustatud neid täitma. Kinnitan, et kasutan toetust mitte-riigiabina (mittemajanduslikuks tegevuseks või tegevustel puudub potentsiaalne mõju liikmesriikide kaubandusele ehk meetmel on vaid kohalik mõju - [asjakohane alla kriipsutada]). Olen teadlik, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, sh koos intressidega vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lg 6. [Toetuse saaja nimi]… kontaktisiku nimi ja kontaktandmed lepingu täitmisel on: …[kontaktisiku nimi ja kontaktandmed]. [Toetuse liik]toetus summas ……………... [summa eurodes] palun üle kanda järgnevale arveldusarvele [panga nimi ja arveldusarve number, vajadusel ka viitenumber]. (allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja nimi] Lisa 4 Toetuse kasutamise tegevusaruande vorm Lepingu nr: Aruande esitaja: Toetuse kasutamise periood: 1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms): 2. Tegevuste olulisemad tulemused: 3. Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt)? Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud: Lisa 5 Toetuse sihtotstarbe kohase kasutamise kinnitus Mina, [toetuse saaja nimi ning ametikoht] kui toetuse saaja allkirjaõiguslik isik, kinnitan, et oleme [kuupäev] seisuga kasutanud Rahandusministeeriumilt saadud toetuse (objekt) [summa] eurot lepingus ette nähtud sihtotstarbe kohaselt, sh antud toetus ei kvalifitseeru riigiabiks (täidetud ei ole riigiabi andmise tunnused). (allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja nimi]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel