dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine

Rahandusministeerium · 8. veebruar 2023
Viit
15-3/932-1
Registreeritud
8. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. märts 2023

Failid

  • 📎Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine .asice17901 KB
  • 📎E-kiri.pdf110 KB

Sisu (failidest)

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/1632-6 Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine Põhja-Pärnumaa vald on algatamas Iirise ja Põlde kinnistute detailplaneeringut koos keskkonnamõju algatamisega. Detailplaneeringuga soovitakse rajada vesiviljeluse tiiki, kus hakatakse kasvatama vähke. Tiigi rajamise eelduseks on dolokivi eelnev kaevandamine. Asukoht on olemasolevate elamukinnistute vahel ja Anelema karjääri servas. Kuna karjääri naabruses elamisel on juba aastaid näha, mis mured naabritel tekkinud on, siis me ei ole nõus lisatud KMH eelhinnanguga mõjude puudumises ning selles, et antud tiiki ei peeta veekoguks. Saadame teile algatamise eelnõu koos lisadokumentidega seisukoha võtmiseks ja eelnõu täiendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Mäe vallavanem Reet Olev [email protected]; 56224688 Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764 EELNÕU PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAV OLIKOGU OTSUS Anelema külas Iirise ja Põlde kinnistu detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine Põlde Vähk OÜ esitas Põhja-Pärnumaa V allavalitsusele 10.12.2020 taotluse algatada detailplaneering Põlde kinnistule, Anelema külas katastritunnusega 18803:002:0341 vesiviljelustiikide rajamiseks. Põhja-Pärnumaa vald teavitas maaomanikku, et vastavalt PlanS §128 p 4 on kohalikul omavalitsusel õigus algatamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada. Kuna tegemist on võimaliku keskkonnamõju häiringuga, siis on vajalik koostada keskkonnamõju eelhinnang, et kaaluda detailplaneeringu algatamise otstarbekust. Samuti on oluline naabrite nõusolek detailplaneeringu algatamisel kuna selle elluviimine võib olulisel määral puudutada nende heaolu ja kinnistute kasutamist. Vallavalitsus saatis naabritele vastavasisulised kirjad arvamuse avaldamiseks. 18.02.2021 laekusid naabrite arvamusavaldused, kus mõlemad piirinaabrid on detailplaneeringu algatamise vastu. Põhilised argumendid on elukvaliteedi langus, vibratsioon, tolm ja müra, mis tuleneb tiikide rajamisele eelnevast dolomiidi kaevandamise vajadusest. Kuna nende kinnistutega piirneb praegu juba Anelema kaevandatav dolomiidikarjäär, siis kogemus on olemas. Kahe kinnistu vahele veel ühte karjääri osa ei soovita. Samuti on põhjuseks kaevudest varem kadunud vesi, millele täpsemat uuringut ei ole eelneva kaevanduse puhul tehtud. Maaomanikule on naabrite arvamused edastatud ja Põlde kinnistu omanik ei soovinud enam edasi minna ka keskkonnamõjude eelhinnangu koostamisega. 09.03.2021 esitas Põlde kinnistu omanik avalduse detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks. Menetlus lõpetati 16.03.2021. Seejärel algatas maaomanik kinnistu jagamise nii, et 28.04.2021a. tekkis kaks kinnistust: Iirise (63801:001:0960) ja Põlde (63801:001:0950). Jagamise tulemusel eeldas maaomanik, et naabrite nõusolekut justkui enam ei ole vaja, kuna ta ise jääb Iirise kinnistu naabriks. 08.juunil 2022 esitas Põlde vähk Oü uue detailplaneeringu algatamise taotluse nüüd juba Iirise kinnistule. Soov on sama: ühe hektarilise vähi ja kalatiigi rajamine vesiviljeluse eesmärgil. Taotlusele on lisatud Ehitus-ja hüdrogeoloogiauuringu aruanne (töö nr. 5035-22. Koostas OÜ REI Geotehnika , K.H.Riet veebruaris 2022). OÜ Lemma koostas 01.07.2022 koostas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnangu , milles väidetakse, et vähitiik kui vesiviljeluse tiik ei ole üldse veekogu. Vesiviljeluse eesmärgil rajatav tiik on Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt veepeegli pindalaga ca 16 000 m2, mille hinnanguline veetase peaks jääma 4m ümbritsevast maapinnast madalamale ja tiigi sügavus olema ca 5 m. Sellest tulenevalt tuleks kaevata ca 9 m süvis ja kaevise maht oleks kuni ca 144 tuh m3. Ehitus- ja hüdrogeoloogiauuringu aruandest lähtub, et Iirise kinnistule saab vähikasvanduseks tiigi rajada, kui siit dolokivi välja kaevata ja lasta erinevatel veeliikidel koguneda kaevandatud alal kujundatud vajaliku sügavuse ja reguleeritud juurde- ja äravooluga tiikidesse. Ebasoodsa tegurina tuleb arvestada, et kaevandatud ala laienemine lõuna suunas võib vähendada siinsete suhteliselt madalate puurkaevude tootlikkust. Uuringupunktides tehtud puuraukude kirjelduste juures on märgitud, et alates 1,8-2,8 m sügavuselt algab dolokivi , millest järeldub, et tiigi rajamiseks tuleb kaevandada ca 107,2 m3 dolokivi . Eelhinnangust ei selgu mil moel dolokivi kaevandatakse. Iirise kinnistu asub Anelema dokokivikarjääri vahetus läheduses , kus dolokivi raimatakse puur- ja lõhketöödega . Dolokivi kaevandamise ning selle töötlemisega kaasneb müra, tahkete osakeste heitmeid ning lõhketöödest põhjustatud maavõngete levimine mäeeraldise piiridest väljapoole. Samuti võib kavandatav tegevus avaldada mõju põhja- ja pinnaveele. OÜ Inseneribüroo STEIGER on 2019.a. koostanud Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnangu. Töö nr 19/2724. Selles eksperthinnangus on analüüsitud kavandatava tegevuse võimalikku mõju järgmiste valdkondade lõikes: - mõju põhja- ja pinnavee tasemele ja kvaliteedile ning lähimate majapidamiste veevarustusele; - mõju välisõhule kaasnevate müratasemete ja tahkete osakeste (edaspidi ka tolm) kontsentratsioonide aspektidest; - lõhketöödega kaasnevate maavõngete mõju ümbritsevatele hoonetele ning ohutute laengumasside arvutus. Eksperthinnangus on jõutud järelduseni, et Anelema mäeeraldise piiride muutmine toob kaasa täiendava põhjavee taseme alanemise Anelema karjäärile lähimates põhja- ja lõunasuunas asuvate kinnistute puurkaevudes. Tiigi rajamine Iirise kinnistule võib samuti tuua kaasa põhjavee taseme alanemise lähiümbruse kinnistute kaevudes. Lõhketöödega kaasneb maavõngete levik keskkonda. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Maavõnked levivad keskkonda lühiajaliselt ning ainult lõhkamise ajal, kuid need võivad ohustada piirkonna elanikke ja vara. See tähendab, et kui lõhkamine toimub enam kui 150 m kaugusel lähimatest tundlikest hoonetest, siis kaasnevate maavõngete negatiivne mõju hoonetele on välistatud. Kaugustel vahemikus 90 - 150 m võivad kasutatavad lõhkelaengud ületada prognoosituid ohutuid lõhkelaenguid, sest ei ole täpselt teada, kui suurel määral jõuavad maavõnked hooneni aluskivimite ning kui suurel määral pinnasekihtide kaudu. Seega tuleks taotletava mäeeraldise kirde- ja loodenurgas kasulik kiht lõhata kahe astanguga, et vältida kahjulike mõjude avaldumist. Iirise kinnistule on lähemal kui 100 m Mardi-Jaani, Jaagu-Andrese, Matsu-Jüri, Matsu ja Põlde kinnistud. 130m kaugusel on Uue-Tooma ja 180 m kaugusel Annuse kinnistu. Nimetatud kinnistuid võivad lõhkamised mõjutada. Lisaks tekitavad häiringut ka ehitusaegne müra ja tolm. Kuna sisuliselt on tegemist maavara ( dolokivi ) kaevandamisele, siis oleme seisukohal, et KMH algatamine on vajalik järgnevatel põhjustel: Kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Hinnata tuleks mõju põhja- ja pinnavee tasemele ja kvaliteedile ning lähimate majapidamiste veevarustusele. Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Kavandatav tegevus võib kahjustada inimese tervist, heaolu ja vara – müra, tolm ja maavõnked dolokivi kaevandamisel. Hinnata kavandatava tegevuse (tiigi rajamiseks maavara kaevandamine) koosmõju keskkonnale ja inimetele Anelema dolokivikarjääri tegevusega. Iirise kinnistule puudub juurdepääs, seetõttu näeb vallavalitsus, et ka Põlde kinnistu tuleb detailplaneeringu alasse kaasata, et lahendada juurdepääsuprobleemid. Kuna detailplaneeringuga on võimalik hinnata vastavad mõjud ja teha uuringud kaevude veetasemete hindamisel leiame, et detailplaneeringu saab algatada ainult koos keskkonnamõjude algatamisega. Detailplaneeringu menetlus koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega annab nii detailplaneeringust huvitatud isikule, avalikusele, kohalikule omavalitsusele kui ka asjaomastele asutustele objektiivset teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõjude olulisuse kohta, nende tuvastamise ja alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsate mõjude leevendavate meetmete leidmiseks ja rakendamiseks . Keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) mõistes on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust , §6 lõikes 2 sätestab sama seadus: . Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju : 2) maavaravaru kaevandamine või kaevise rikastamine, geoloogiline uuring, üldgeoloogiline uurimistöö või maavaravaru kaevandamise lõpetamine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 35 lg 1 – kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS § 33 lg 1 punkti 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kuna keskkonnamõjude strateegiline hindamine on vajalik, siis lähtutakse detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel üldplaneerigu menetlemisel ettenähtud nõuetest ja algatamine on vallavolikogu pädevuses. Vallavalitsus on otsuse eelnõu saatnud vastavatele asjasse puutuvatele ametkondadele seisukoha võtmiseks…. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks Planeerimisseaduse § 124 lõike 7, 9, 10, §125 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkt 2 ja 22 ja § 33 lõike 1 punkt 1 ja 3, Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas §3 ning huvitatud isikute taotlused, Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsustab : Algatada Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise ja Põlde kinnistu te detailplaneering; Algatada Iirise kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine; Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem (lisa 1), mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa; Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja tehnovõrkude väljaehitamiseks; Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha; Detailplaneeringu koostamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping ( sh.koostamise ajakava) asjast huvitatud isiku, vallavalitsuse ja planeerija vahel enne planeeringu alustamist; Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus; Vallavalitsusel avaldada käesolev otsus ajalehtedes, valla kodulehel ja Ametlikes Teadaannetes; Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras; Otsus jõustub alates teatavakstegemisest. Lisa 1. Iirise ja Põlde kinnistute deta il planeeringu algatamine Anelema külas . O Ü R E I e o t e h n i k a . Töö nr 5035-22 IIRISE KINNISTU ANELEMA KÜLAS PÄRNU MAAKOND PÕHJA-PÄRNUMAA VALD ANELEMA KÜLA IIRISE EHITUS- JA HÜDROGEOLOOGIAUURINGU ARUANNE Autor K.-H. Riet Tallinn Veebruar 2022 OÜ REI Geotehnika Suur-Sõjamäe 36, 11415 Tallinn tel.(+372) 644 0456 Reg. nr 10145171 [email protected] MTR nr EG10145171-0001 www.reigeotehnika.ee Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr KHY000039 SISUKORD Lk I Seletuskiri 1 Üldandmed 3 2 Geoloogiline ehitus ja pinnaseomadused 3 3 Hüdrogeoloogilised tingimused 4 4 Ehitusgeoloogilised tingimused 6 II Lisad Lähtematerjal 1 Pakkumine ehitus- ja hüdrogeoloogiauuringuks Iirise kinnistul /väljavõte/ Välitöö 2 Uuringupunktide asukohaplaan veetasemetega 3 1…2 Puuraukude geotulbad Koondtabelid 4 Uuringupunktide üldandmed ja veetase. Pinnasekihtide lasuvusnäitajad 3 1. ÜLDANDMED Tellimus ja objekt Käesoleva ehitus- ja hüdrogeoloogiauuringu tellis REI Geotehnikalt OÜ-lt Põlde Vähk OÜ (juhatuse liige Mart Rao). Pärnumaale Põhja-Pärnumaa valda Anelema külla Iirise kinnistule (63801:001:0960) on kavandatud vähikasvandus. Lepiti kokku uuringu maht: 2 puurauku kinnistul vähemalt põhjaveetasemeni (lisa 1). Välitöö Välitöö tehti 04.02.2022. Agregaadiga URB2-A2 puuriti tellija poolt soovitud kohtadesse puuraugud PA1 ja PA2 6,30 m sügavuseni maapinnast. Puuraugud puuriti 5,00 m sügavu- seni maapinnast näritspuuriga, edasi 6,30 m sügavuseni puurkrooniga. Tellija erisoovil võeti sügavusvahemikust 5,00….6,30 m puuraukudest kokku 8 rikkumata struktuuriga proovi (puursüdamikku) ja anti need tellijale üle talle vajalike edaspidiste laboriteimide korralda- miseks. Puuraugud seoti plaanis GPS-seadme Garmin abil. Geoaluseks oli Maa-ameti X-GIS2 maainfo rakendusest saadud ja L-Est 97 süsteemis koordineeritud ortofoto. Sellele alusele on koostatud käesoleva töö uuringupunktide asukohaplaan (lisa 2). Puuraukude suudme- kõrgused on võetud maainfo rakendusest, nende täpsus on 0,5 m. Varasemad uuringud ja kaevud Varem on praeguse Iirise kinnistu piiride lähedusse rajatud 3 geoloogilist puurauku. Vara- semate puuraukude asukohad on näidatud käesoleva töö asukohaplaanil (lisa 1), need on võetud Maa-ameti geoloogiarakendusest. Varasemate puuraukude kirjeldusi sisaldab aru- anne Eesti Geoloogiateenistuse geoloogiafondis (EGF): EGF nr 3036. ENSV MN Geoloogiavalitsus .Keila geoloogiline rühm. Ehitusmaterjalide grupp. Autor S. Remmel. Aruanne suure tugevusega dolomiitide detailuuringust Anelema maardlas. 1969. Iirise kinnistust ca 75 m lõunas asuvad Põlde talu mittetöötav salvkaev SLK1 ja töötav olme- vee puurkaev PRK1. Andmed puurkaevu kohta on saadud tellijalt. Iirise kinnistust ca 200 m idas paikneb puurkaev PRK51761, selle andmed on võetud VEKA registrist. Andmetöötlus Käesolevas töös on pinnaseid kirjeldatud EVS 1997-1:2003 alusel, kaljut on iseloomustatud EVS-EN ISO 14689:2018 järgi. Puuraukude geotulbad on toodud lisas 3, geotulpadel on näidatud ka proovivõtuvahemikud. Uuringupunktide (puuraukude ja kaevude) üldandmed ja veetase ning pinnasekihtide lasuvusnäitajad – sügavus, kõrgus ja paksus on esitatud koondtabelitena (lisa 4 ). Pinnasekihid on tähistatud ka geotulpadel (lisa 3). Tegijad Välitöö tegid puurijad R. Hanga ja M. Haiba. Välitööd juhendas, proovid võttis, andmed tööt- les ja aruande koostas geoloog-hüdrogeoloog K.-H. Riet. 2. GEOLOOGILINE EHITUS JA PINNASEOMADUSED Pinnamood Uuringuala paikneb Lääne -Eesti nõrgalt lainjal moreentasandikul. Iirise kinnistu piires on maapind kergelt kaldu lõunasse. Maapinna abs. kõrgus puuraukude suudmeis on 27,0…28,5 m. 4 Iirise kinnistust vahetult põhja poole jääb küllaltki järsk nõlv, selle jalamil on maapinna abs. kõrgus ca 15, 0 m. Siit algab Anelema dolokivikarjääri kaevandatud ala. Pinnakate Pindmiseks kihiks uuringualal on 0,20…0,30 m paksune muld (kiht 1). Järgneb käesoleva töö puuraukudes välja eraldatud 0,40…0,70 m paksune, puurimishinnangul kohev või kesk- tihe, rohke liivaga savimöll (kiht 2), mis kujutab endast viljeletud maadele iseloomulikku mulla ja moreeni vahelist leetekihti. 0,20…1,00 m sügavusel maapinnast algab 1,10…3,00 m paksune moreen (kiht 3), mis koosneb rohke kruusa ja rohke liivaga savimöllist. Moreen sisaldab, eriti kihi alaosas, ka kive - veeriseid, kõreseid ja paelahmakaid. Puurimishinnangul on moreen kesktihe või tihe. Aluspõhi Aluspõhi avaneb 1,80…2,80 m sügavusel maapinnast (praegu kehtiva stratigraafilise liiges- tuse kohaselt) Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokivina. Varem on sama kivimit (dolomiiti) käsitletuid ka Alam-Siluri Jaagarahu lademe koosseisus (EGF nr 3036) või Jaani lademe Anelema kihistuna. Puuraugus PA2 on moodustab aluspõhja ülemisse 0,30 m paksuse osa murenenud dolokivi (kiht 4). Tegemist õhukesekihilisteks lahmakateks, osalt ka kõresteks lagunenud kivimiga vähese peenmaterjali vahetäitega. 1,80…3,20 m, keskmiselt 2,75 m sügavusel maapinnast (abs. kõrgusel 24,40…25,25 m, keskmiselt 24,859 m algab murenemata dolokivi (kiht 5). Näritspuuriga puurimisel puurimis- takistust hinnates on dolokivi kaljuna tugev. Käesoleva uuringu puuraukudes sattuti puurimise käigus sügavusvahemikus 4,60…5,00 m (PA1) ja 4,70…5,00 m (PA2) lõhelisele tsoonile, suurem lõhe esines puuraugus PA1, kus puurtoru lausa kukkus 20 cm jagu. Nimetatud sügavusvahemik on käesolevas töös välja eraldatud kui lõheline dolokivi (kiht 6). Sügavusvahemik 5,00…6,30 m puuriti käesoleva töö puuraukudes puurkrooniga. Siin jätkub puurimistakistuse järgi hinnates tugev dolokivi (kiht 5), kas siis keskmise- ja paksukihilisena (PA1) või õhukese- ja keskmisekihilisena (PA2). Tellija soovil 5,00…6,30 m sügavuselt võe- tud kivimiproovid (tervikpuursüdamikud) olid 5…20 cm paksused (geotulbad, lisa 3). Varasema uuringu puuraukudes algab 5,00…6,20 m sügavusel maapinnast savikas dolo- kivi (kiht 7), mis kihti läbiva puuraugu PA143a(3036) andmeil on 1,40 m paksune. Savikas dolomiidis leidub ka rohkem mergli vahekihte. 6,90 m sügavusel maapinnast algab puur- augus PA143a(3036) taas savivaesem dolokivi (kiht 5), mida on läbitud 9,40 m sügavuseni maapinnast. Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatse kompleksi kivimite kogupaksus Anelema piirkonnas on üle 300 m. 3. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Põhjaveekihindid ja kogumid Ülalt esimene põhjaveekihind (pinnaseveekihind) on dolokivikompleksis (kihid 4…6). Pinna- kate (kihid 1…3) moodustab aeratsioonivöö, kus sula- ja sajuperioodidel esineb ülavett. Sa- vikas dolokivi mergli vahekihtidega (kiht 7) moodustab suhtelise veepideme, selle all olevas dolokivis (kiht 5) leiduv põhjavesi moodustab piirkonnas ülalt teise põhjaveekihindi. Siluri- 5 Ordoviitsiumi karbonaatse kompleksi sügavamas osas võib siin leiduda veel põhjaveekihin- deid, kuigi üldiselt sügavuse suurenedes karbonaatse kivimi (dolo- ja lubjakivi) veeläbilask- vus (filtratsioonimoodul) väheneb. Dolokivis olev põhjavesi Anelema piirkonnas kuulub veemajanduslikus mõttes Siluri- Ordoviitsiumi Pärnu või Matsalu vesikonda. Sügavale liivakivisse jääb siin veel Ordoviit- siumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas. Põhjaveetasemed 04.02.2022, talvise aastakeskmisest madalama veeseisu perioodil, oli pinnaseveetase (antud juhul täpsemalt survetase) puuraukudes PA1 ja PA2 vastavalt 3,50 m ja 3,80 m sügavusel maapinnast (abs. kõrgusel 23,50…23,70 m. Tegemist on kergelt survelise põhja- veega, mis on lõhelistele karbonaatkivimitele omane. Puurimisel ilmus vesi puuraukude puurõõnsustesse 4,60 m ja 4,70 m sügavusel maapinnast lõhelisest dolokivist (kiht 6), surve kõrgus moodustas 1,10 m ja 0,90 m. Varasemas puuraugus PA143(3036) oli veetase 27.05.1969 2,50 m sügavusel maapinnast (abs. kõrgusel 25,55 m), seega ca 2,0 m võrra kõrgemal kui 04.02.2022 tase. Ilmselt on pinnasevee foonilist taset ümbruskonnas alandanud veekõrvaldus Anelema karjäärist. Ka Põlde talu ca 3,0 m sügavune salvkaev SLK1 Iirise kinnistust lõunas oli 04.02.2022 põhjani kuiv, tellija sõnul jäävat kaev kuivaks ka kõrgveeperioodil. 23 m sügavuses 4,1 m sügavuseni manteldatud puurkaevus PRK51761 oli VEKA registri järgi põhjavee staatiline tase 03.04.2013 9,1 m sügavusel maapinnast (abs. kõrgusel 18,9 m). Ligi 25 m sügavuses puurkaevus PRK1 on tellija andmeil veetase ca 10 m süga- vusel maapinnast (abs. kõrgusel ca 17 m). Varasemas töös EGF nr 3036 eeldati ülemise põhjaveekihindi (pinnaseveekihindi) paksuseks kuni 10 m, kusjuures dolokivi muutub savi- kamaks ja merglivahekihte lisandub juba alates 5…8 m sügavuselt. Seega toituvad lähikon- na kaevud vähemalt osaliselt alumisest põhjaveekihindist. Tellija sõnul kipub Iirise kinnistu veidi kõrgemalt alalt lõunasse valguv vesi (ilmselt pinnavesi ja ajutine ülavesi moreenis) kevadise sula ajal uputama Põlde talu kõrvalhooneid. Prognoosne pinnasevee maksimaaltase Iirise kinnistul ületab 04.02.2022 taset ca 1,0 m võr- ra ja minimaaltase jääb 04.02.2022 tasemest sügavamale ca 0,5 m võrra. Pinnaveetasemed ja veekõrvaldustingimused Anelema karjääri väljatöötatud osas Iirise kinnistust põhja ja lääne pool esinevad ebatasase reljeefi lohkudes veega täitunud tiigid ja kraavid. Maa-ameti X-GIS2 maainfo rakenduse põhjal on veetaseme abs. kõrgus (0,5 m täpsusega) läänepoolsel suuremas tiigis 17,5 m, loodepoolses väiksemas tiigis 17,0 m ja põhjapoolsetes kraavides 15,0 ja 15,5 m. Tiigid toi- tuvad lisaks vahetule põhjaveele ka karjääri nõlvadel avanevatest allikatest nõrguvast veest. Karjäärist pumbatakse liigvett välja Angoja kraavi, mis möödub Iirise kinnistust ca 200 m edelas, kus veepinna abs. kõrgus kraavis on ca 25,5 m. Angoja kraavi kaugemaks suublaks on Sauga jõgi. Kui veekõrvaldus karjäärist lakkab, jääb väljatöötatud ala karjääris vee alla. Ülaltoodust järeldub, et puurkaevude põhjavee abs. kõrgus on lähedane pinnavee abs. kõr- gusele Anelema karjääri tiikides ja kraavides. Kõik ülalkirjeldatud põhja- ja pinnaveetasemed on näitlikult esitatud uuringupunktide asukohaplaanil (lisa 2). Filtratsiooniomadused Mulla, savimölli ja moreeni (kihid 1…3) filtratsioonimooduliks võib hinnata k=0,2 m/d. Dolo- kivi ülemise 5…8 m paksuse lasundi (käesolevas töös kihid 4…6) filtratsioonimooduliks on töös EGF nr 3036 filtratsioonikatsetele tuginedes saadud lõhelistele kivimitele iseloomulikult suure hajuvusega väärtused: 0,7…121 m/d. Dolokivi arvutusliku väärtusena on nimetatud 6 töös soovitatud 60 m/d, mis on ehk üle pakutud – 6 filtratsioonikatse väärtuste aritmeetiline keskmine annab 46 m/d ja geomeetriline keskmine 22 m/d. Käesoleva uuringu puuraugus PA1 oli puurtöö käigus põhjavee (pinnasevee) juurdevool puurauku intensiivne, filtratsioonimooduliks võiks siin hinnata ca 20 m/d. Puuraugus PA2 oli pinnasevee juurdevool mõõdukam, filtratsioonimooduliks võiks hinnata ca 5 m/d. Puurkaevu PRK51761 pumpamisandmete põhjal oli kaevu erideebit väike, q=0,022 l/s/m. Siit tuletatud ligikaudne dolokivi filtratsioonimoodul k=0,25 m/d. See väärtus võiks iseloo- mustada savikat dolokivi (kiht 7). Reostuskaitstus Maapinnalt leviva võimaliku punkt- või hajareostuse suhtes on Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum Iirise kinnistu lõunaosas (PA1) kaitsmata, kesk- ja põhjaosas (PA2) nõrgalt kaitstud (kaitstuskategooriad Veeseaduse §68 alusel). Anelema külas on 9 registreeritud puurkaevu, neist 7 toituvad Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist ja 2 Siluri-Ordo- viitsiumi Matsalu põhjaveekogumist (VEKA register). 4. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED Tellija sõnul on Anelema dolokivikarjääri väljatöötatud alale kujundatud tiikides ja kraavides vähkide kasvatamine edukas – keemilise koostise poolest sobib kare karjäärivesi vähkidele hästi ja tiikide veevahetus on piisav. Käesoleva uuringu põhjal võib järeldada, et analoogse vähikasvanduse saab rajada ka Iirise kinnistule, kui siit dolokivi välja kaevata ja lasta erinevatel veeliikidel (pinnaveel, ülaveel, pinnaseveel, sügavamal põhjaveel) koguneda kaevandatud alal kujundatud vajaliku süga- vuse ja reguleeritud juurde- ja äravooluga tiikidesse. Ebasoodsa tegurina tuleb arvestada, et kaevandatud ala laienemine lõuna suunas võib vä- hendada siinsete suhteliselt madalate puurkaevude tootlikkust, eeskätt satub löögi alla just lähim, Põlde talu kaev. Võimalik, et see ja ehk ka mõned teised kaevud lähikonnas vajavad siis sügavamaks puurimist. Lisa 1 OÜ R E I eotehnika Suur-Sõjamäe 36, 11451 Tallinn Tel. (+372) 644 0456 [email protected] Reg. nr 10145171 www.reigeotehnika.ee Lp Mart Rao Põlde Vähk OÜ 11.11.2021 PAKKUMINE EHITUS- JA HÜDROGEOLOOGIAUURINGUKS IIRISE KINNISTUL /väljavõte/ Alus Teie hinnapäring 5.11.2021, selgitused telefonitsi 10.11.2021 Programm Kinnistu põhja- ja lõunaossa puuritakse kokku 2 puurauku põhjaveetasemeni (väidetavalt ca 5 m sügavusel maapinnast lubja-või dolokivis). Koostatakse aruanne, selle lisades on uuringupunktide asukohaskeem, puuraukude geotulbad, pinnasekihtide lasuvusnäitajate koondtabel. Seletuskirjas antakse ülevaade ala geoloogilisest ehitusest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest ning soovitused ehituseks. /…………………………../ Koostas Kristjan-Henn Riet OÜ REI Geotehnika hüdrogeoloog +372 5571213 1 UURINGUPUNKTIDE ASUKOHAPLAAN VEETASEMETEGA M 1:2500 Lisa 2 15,5 17,0 15,0 PA126(3036) PA1 28,5 126(3036) PA2 17,5 27,5 PA143(3036) PRK1 23,7 28,05 25,55 PRK51761 28,0 18,9 SLK1 PA143a(3036) PA1 27,42 27,0 27,5 23,5 17,5 An SLK1 go 27,5 ja PRK1 Alus: Maa-amet -X-GIS2 <24,5 25,5 27,0 ca17 REI Geotehnika töö nr 5035-22 IIRISE KINNISTU ANELEMA KÜLAS Koostas K.-H. Riet PUURAUKUDE GEOTULBAD Lisa 3.1 Kaevandi nr PA 1 Koordinaadid Pinnaseveetase (sügavus / abs.kõrgus, m) Maapinna absoluutkõrgus, m 27,00 x = 6 498 427 3,50 Kuupäev Strat. Kiht , m y = 532 399 23,50 04.02.2022 Tähis Proovid Indeks sügavus abs.kõrg. paksus Pinnasekirjeldus 1 t IV 0,30 26,70 0,30 Muld, külmunud eIV 0,40 2 Savimöll rohke liivaga, hallikapruun, kohev 0,70 26,30 3 Moreen: savimöll rohke kruusaga ja rohke liivaga, g III 1,10 pruunikashall, kesktihe 1,80 25,20 2,80 Dolokivi, hall, tugev S2mh 5 4,60 22,40 4,80 22,20 0,20 Lõhe 5,00 22,00 0,20 6 Dolokivi, hall, lõheline 5,05 5,20 5,55 1,30 5 5,65 Dolokivi, hall, keskmise- kuni paksukihiline, tugev 5,85 5,95 6,10 6,30 20,70 6,25 OÜ REI Geotehnika töö nr 5035-22 IIRISE KINNISTU ANELEMA KÜLAS Koostas K.-H. Riet PUURAUKUDE GEOTULBAD Lisa 3.2 Kaevandi nr PA 2 Koordinaadid Pinnaseveetase (sügavus / abs.kõrgus, m) Maapinna absoluutkõrgus, m 27,50 x = 6 498 427 3,80 Kuupäev Strat. Kiht , m y = 532 400 23,70 04.02.2022 Tähis Proovid Indeks sügavus abs.kõrg. paksus Pinnasekirjeldus 1 t IV 0,30 27,20 0,30 Muld, külmunud eIV 0,70 2 Savimöll rohke liivaga , hallikapruun, kohev või kesktihe 1,00 26,50 Moreen: savimöll rohke kruusaga ja rohke liivaga, g III 1,80 3 pruunikashall, kesktihe, üksikute veeristega, alaosas lahmakatega 2,80 24,70 3,10 24,40 0,30 4 Dolokivi, murenenud, kollakashall 1,60 Dolokivi, hall, tugev 5 S2mh 4,70 22,80 5,00 22,50 0,30 6 Dolokivi, hall, lõheline 5,00 5,20 5,30 5,45 5,50 Dolokivi, hall, õhukese- kuni keskmisekihiline, tugev, alaosas 1,30 5 5,70 vertikaallõhedega 5,90 6,10 6,30 21,20 OÜ REI Geotehnika töö nr 5035-22 IIRISE KINNISTU ANELEMA KÜLAS Koostas K.-H. Riet Lisa 4 UURINGUPUNKTIDE ÜLDANDMED JA VEETASE Koordinaadid Suud- Veetase Uuringu-punkti me Süga- Abs. Süga- (UP) tähis, nr X Y kõrgus, vus, m kõrgus, Mõõtmiskuupäev vus, m m m PA1 6 498 365 532 399 27,00 6,30 3,50 23,50 04.02.2022 PA2 6 498 427 532 400 27,50 6,30 3,80 23,70 04.02.2022 PA126(3036) 6 498 481 532 324 28,50 6,30 PA143(3036) 6 498 396 532 495 28,05 5,60 2,50 25,55 27.05.1969 PA143a(3036) 6 498 371 532 464 27,42 9,40 PRK1 6 498 285 532 376 27,00 25,00 10,00 17,00 04.02.2022 SLK1 6 498 284 532 418 27,50 3,00 >3,00 <24,50 04.02.2022 PRK51761 6 198 333 532 656 28,00 23,00 9,10 18,90 03.04.2013 Arv 8 8 8 8 5 5 Min 6 198 333 532 324 27,00 3,00 2,50 17,00 27.05.1969 Max 6 498 481 532 656 28,50 25,00 10,00 25,55 04.02.2022 Keskm 6 460 868 532 442 27,60 10,60 5,80 21,75 KIHTIDE LASUVUSNÄITAJAD 1 2 3 4 5 6 5 7 5 Murenenud Uuringu-punkti UP UP Lõheline Savimöll (UP) tähis, nr suue Dolokivi põhi Dolokivi Savikas Dolokivi Moreen dolokivi dolokivi dolokivi Muld KIHI SÜGAVUS, m PA1 0,00 0,30 0,70 1,80 4,60 5,00 6,30 PA2 0,00 0,30 1,00 2,80 3,10 4,70 5,00 6,30 PA126(3036) 0,00 0,20 3,20 6,20 6,30 PA143(3036) 0,00 0,20 2,80 5,00 5,60 PA143a(3036) 0,00 0,20 2,80 5,50 6,90 9,40 Arv 5 2 5 1 5 2 2 3 1 5 Min 0,00 0,30 0,20 2,80 1,80 4,60 5,00 5,00 6,90 5,60 Max 0,00 0,30 1,00 2,80 3,20 4,70 5,00 6,20 6,90 9,40 Keskm 0,00 0,30 0,45 2,80 2,75 4,65 5,00 5,55 6,90 6,80 KIHI LASUMPINNA ABS. KÕRGUS, m PA1 27,00 27,00 26,70 26,30 25,20 22,40 22,00 20,70 PA2 27,50 27,50 27,20 26,50 24,70 24,40 22,80 22,50 21,20 PA126(3036) 28,50 22,20 PA143(3036) 28,05 28,05 27,85 25,25 23,05 22,45 PA143a(3036) 27,42 27,42 27,22 24,62 21,92 20,52 18,02 Arv 5 4 2 4 1 4 2 2 2 1 5 Min 27,00 27,00 26,70 26,30 24,70 24,40 22,40 22,00 21,92 20,52 18,02 Max 28,50 28,05 27,20 27,85 24,70 25,25 22,80 22,50 23,05 20,52 22,45 Keskm 27,69 27,50 26,95 26,95 24,70 24,85 22,60 22,25 22,50 20,50 20,90 KIHI PAKSUS, m PA1 0,30 0,40 1,10 2,80 0,40 >1,3 PA2 0,30 0,70 1,80 0,30 1,60 0,30 >1,30 PA126(3036) 0,20 3,00 3,00 >0,10 PA143(3036) 0,20 2,60 2,20 >0,60 PA143a(3036) 0,20 2,60 2,70 1,40 >2,50 Arv 5 2 5 1 5 2 2 3 1 Min 0,20 0,40 1,10 0,30 1,60 0,30 >1,30 >0,10 >2,50 Max 0,30 0,70 3,00 0,30 3,00 0,40 >1,30 1,40 >2,50 Keskm 0,25 0,55 2,20 0,30 2,45 0,35 >1,30 >0,70 >2,50 OÜ REI Geotehnika töö nr 5035-22 IIRISE KINNISTU ANELEMA KÜLAS Koostas K.-H. Riet TIIGI PLAAN M1:1000 1 rajatav tiik 170 30 6 30 40 30 100 1 LÕIGE 1-1 M1:500 3,46 130,54 30 6 6 13 6,5 7 Mill Yard OÜ, reg. kood 14258593, mtr.reg.nr EEP003862, Tamme 47, Pärnu. [email protected] 4422 kuupäev AADRESS: Iirise, Anelema küla, Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond 01.06.2022 TÖÖ NIMETUS: VÄHITIIGI RAJAMINE ESKIIS TELLIJA PÕLDE VÄHK OÜ MÕÕTKAVA KOOSTAJA J.RAO 1:1000 VASTUTAV J. RAO ASENDISKEEM AS-4-01 OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang Töö nr 19/2724 Tallinn 2019 OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 2 Kinnitas: Aadu Niidas ........................... Juhatuse liige Eksperthinnangu koostas: Priit Kallaste ........................... Keskkonnaspetsialist Marge Uppin ........................... Hüdrogeoloog OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 4 2. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ...................................................... 5 2.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ........................................... 5 2.2 Mõju põhja- ja pinnavee režiimile .......................................................................... 6 2.3 Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile .................................................................... 10 3. MÕJU VÄLISÕHULE ......................................................................... 12 3.1 Müratase ................................................................................................................ 12 3.2 Tahkete osakeste kontsentratsioon ........................................................................ 17 4. LÕHKETÖÖDEGA KAASNEVAD MAAVÕNKED ....................... 21 4.1 Ehitistele lubatud maksimaalne võnkekiirus ......................................................... 21 4.2 Ohutud laengumassid ............................................................................................ 23 4.3 Kasutatavad lõhkelaengud .................................................................................... 25 5. LEEVENDUSMEETMETE JA SEIRE VAJADUS .......................... 28 6. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 30 7. KASUTATUD INFOALLIKAD .......................................................... 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 4 1. SISSEJUHATUS OÜ Forek (edaspidi ka loa taotleja või kaevandaja) (aadress: Jõe tn 3, Tallinn, 10151 Harju maakond, registrikood: 14270074) taotleb maavara kaevandamise loa nr KMIN-083 muutmist. Taotluse kohaselt soovitakse Anelema dolokivikarjääri (edaspidi ka Anelema karjäär) mäeeraldise piiri muutmist vastavalt aktiivse tarbevaru plokkidele ning maavara kaevandamist mäeeraldise teenindusmaal paiknevate plokkide kaevandamiseks / 1 /. Loa taotleja tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnangu. Taotletav Anelema dolokivikarjäär paikneb Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas asuvas Anelema dolokivimaardlas / 2 /. Loa taotleja omab nimetatud karjääris kehtivat maavara kaevandmise luba nr KMIN-083 ehitusdolokivi kaevandamiseks. Taotluses esitatud informatsiooni kohaselt kujuneb Anelema karjääri mäeeraldise pindalaks 29,97 ha ning teenindusmaa pindalaks 69,40 ha. Sisuliselt väheneb taotletav mäeeraldis lõunast ning laieneb põhja poole. Lähimate majapidamiste õuealad jäävad taotletava karjääri põhjapiirist ~40 m kaugusele (Peedi, katastritunnus: 18803:002:0097) ja ~140 m kaugusele (Mardi-Endriku, katastritunnus: 18803:002:0053) kirdesse. Põhjast piirneb karjääri teenindusmaa Madise kinnistu (katastritunnus: 18803:002:0326) õuealaga. Lisaks jääb karjääri teenindusmaa lõunapiirist ~65 m kaugusele Rapitsa kinnistu (katastritunnus: 18803:002:0321) õueala. Loa taotleja kavandab ehitusdolokivi kaevandamist Anelema dolokivikarjääri aktiivsete tarbevarude piires. Kaevandatavat ehituslubjakivi, ehitusdolokivi ja täitedolokivi on plaanis raimata puur-lõhketöödega, mida kasutatakse tükikivina, killustikuna ehitusbetooni valmistamiseks ning asfaldi- ja betoonisegudeks. Maavara on plaanis raimata puur-lõhketöödega. Maavara kaevandamise ning selle töötlemisega kaasneb müra, tahkete osakeste heitmeid ning lõhketöödest põhjustatud maavõngete levimine mäeeraldise piiridest väljapoole. Samuti võib kavandatav tegevus avaldada mõju põhja- ja pinnaveele. Tulenevalt Keskkonnaameti 27.09.2019. aasta kirjast nr 12-2/19/355-7 tellis loa taotleja OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) eksperthinnangu. Käesolevas eksperthinnangus on analüüsitud kavandatava tegevuse võimalikku mõju järgmiste valdkondade lõikes: - mõju põhja- ja pinnavee tasemele ja kvaliteedile ning lähimate majapidamiste veevarustusele; - mõju välisõhule kaasnevate müratasemete ja tahkete osakeste (edaspidi ka tolm) kontsentratsioonide aspektidest; - lõhketöödega kaasnevate maavõngete mõju ümbritsevatele hoonetele ning ohutute laengumasside arvutus. Mõjude analüüsist tulenevalt on eksperthinnangus vajadusel välja toodud leevendusmeetmed, mõjude vältimiseks või minimeerimiseks ning soovitused keskkonnaseire teostamiseks. Eksperthinnangu koostamisel on lähtutud maavara kaevandamise loa taotluses esitatud informatsioonist, kirjavahetusest arendajaga, Eesti Vabariigi seadusandlusest, avalikest andmebaasidest ja infoallikatest, mis on toodud aruande 7. peatükis „Kasutatud infoallikad“ neile vastavate viidetega tekstis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 5 2. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE 2.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused Anelema dolokivikarjäär asub Siluri ladestu Wenlock’ ladestiku Jaani lademe avamusalal. Dolokivid moodustavad Siluri veekompleksi, mis on siin peamiseks veevarustusallikaks. Kaevandamise eelne põhjavee tase ~50 a tagasi jäi vaadeldavas piirkonnas abs kõrgustele 24,5 - 26 m. Anelema maardla järeluuringu käigus 1989. aastal. tehtud katsepumpamistega määrati filtratsioonikoefitsiendi väärtusteks 3,9 - 10,4 m/d, keskmiselt 8 m/d / 3 /. Anelema dolokivikarjäärist pumbatakse maavara kaevandamise eesmärgil välja sinna kogunevat sademete vett ning külgnevatest kivimitest sisse valguvat põhjavett. Veetaset hoitakse karjäärialal abs kõrgustel 15 - 16 m ehk looduslikku veetaset on alandatud ~10 - 12 m. Veetaseme alandamisel karjääris tekib selle ümber põhjavee taseme alanduslehter. Põhjavee alanduslehtri ulatuseks on Anelema dolomiidimaardla kaevandamise laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandes hinnatud ~1 - 1,5 km / 3 /. Seega jääb kavandatud Anelema dolokivikarjääri laiendus veetaseme alandamisel kujunenud alanduslehtri mõjualasse. Keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt on vee juurdevool 2011. aastale eelnevatel aastatel olnud <36 m3/h (865 m3/ööp, 315 tuh m3/a), paduvihmade ja lumesulamise perioodidel ületades selle 2 - 3 kordselt, ulatudes erandjuhtudel kuni 614 m3/h. Anelema dolokivikarjäärist juhitakse karjääri põhja kogunev vesi kraaviga isevoolselt ühe väljalasu (PM467/HVL0674670) kaudu äravoolukraavi, mis suubub Angoja ojja (keskkonnaregistri kood VEE115050). Angoja oja suubub Elbu ojja (keskkonnaregistri kood VEE1150300), mis omakorda suubub Sauga jõkke (keskkonnaregistri kood VEE1148700). Anelema dolokivikarjääri idapoolne väljalask on likvideeritud ning selle kaudu vee ära juhtimist ei toimu. Anelema dolokivikarjääri laienemisel jääb laiendatava osa lähialale neli majapidamist - Madise (katastritunnus 18803:002:0326), Peedi (katastritunnus 18803:002:0097), Mardi- Endriku (katastritunnus 18803:002:0053) ja Rapitsa (katastritunnus 18803:002:0321) kinnistud. Nimetatud kinnistutel viidi 04.11.2019. a läbi paikvaatlus veevõtuallikate kaardistamiseks ning nende seisukorra hindamiseks. Kõikide kinnistute õuealadel on puurkaevud (tabel 2.1). Peedi kinnistu puurkaevu sügavus on 29 m. Puurkaevu manteltoru ümber on ehitatud karkass, milles soojustusena on kasutatud penoplasti. Manteltoru ulatub 49 cm üle maapinna. Mardi-Endriku puurkaevu sügavus on 12 m, manteltoru ulatub 27 cm üle maapinna. Madise kinnistu puurkaev asub betoonist šahtis. Puurkaevu mõõdistada ei saanud. Rapitsa kinnistu puurkaevu sügavus on 18 m ning see asub betoonist šahtis. Kuna kõikide kinnistute omanikega kontakti ei saadud ning ka välitöö ajal elanikke kohal ei viibinud, siis kaardistati vaid need kaevud, millele oli ligipääs, andmeid veetarbimise ning veekvaliteedi osas ei saadud. Kinnistute asukohad on näidatud joonisel 2.2. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 6 Tabel 2.1 Anelema dolokivikarjääri lähiümbruses olevad kinnistud Kaevu koordinaadid, m Maapinna Veetase Veetaseme Kinnistu abs kõrgus, maapinnast, abs kõrgus, X Y m m m Madise 6 499 216,1 532 712,0 31,4 Kaev suletud Peedi 6 499 189,0 533 256,9 29,6 8,4 21,2 Mardi- 6 499 322,5 533 244,5 29,4 7,3 22,1 Endriku Rapitsa 6 498 356,0 533 284,0 28.0 9,5 18,5 2.2 Mõju põhja- ja pinnavee režiimile Karjääri voolav veehulk moodustub sademete (sh lumesulavesi) ja karjääri mõjupiirkonnas oleva põhjavee arvel. Veetaseme alandamise tõttu Anelema dolokivikarjääris on põhjavee tase alanenud ka karjäärist väljaspool ning karjääri ümbritseval alal on välja kujunenud põhjavee taseme alanduslehter. Kuigi taotletava mäeeraldise pindala väheneb ~50,27 ha-lt 29,97 ha-ni, siis kaevandatud ala ja kaevandatava ala pindala, kus põhjavee taset hoitakse abs kõrgusel ~15 - 16 m suureneb ~25%. Anelema mäeeraldis külgneb lõunas Anelema II ja III mäeeraldistega, mis Keskkonnaameti 19.11.2019. a korraldusega nr 1-3/19/2250 liideti üheks Anelema II mäeeraldiseks. Anelema dolokivikarjäärid moodustavad ühtse terviku, millel on ühine veeärastussüsteem. Sellest tulenevalt on eksperthinnangus arvestatud kõikide mäeeraldiste koosmõjuga. Karjääri alanduslehtri kujunemise lihtsustatud skeem on toodud joonisel 2.1. Joonis 2.1 Karjääri veetaseme alanemise ning kujuneva alanduslehtri lihtsustatud skeem OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 7 Anelema mäeeraldise piire soovitakse muuta selliselt, et mäeeraldis laieneb põhjasuunda kuni 250 m ning lõuna-kagusuunda kuni 70 m. Seega on oodata põhjavee alanduslehtri laienemist eelkõige põhjasuunas, vähem kagu suunas. Järgnevalt arvutame karjääri mõjuraadiuse (r0) veetaseme alandamisel ~55 ha (Anelema, Anelema II ja Anelema III mäeraldised) ning ~75 ha (ala, kus veetaset hoitakse abs kõrgusel 15 - 16 m pärast Anelema mäeeraldise piiride muutmist, sh Anelema II mäeeraldis) suurustel aladel (valem 2.1) / 4 /. Arvutuste lähteandmed vastavalt ptk-s 2.1 toodud geoloogilistele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele on toodud tabelis 2.2. 𝑊 𝑟 𝑟 2 −𝑟 2 ℎ0 = √ℎ2𝑝 + 𝐾 × [𝑟02 × 𝑙𝑛 (𝑟0 ) − 0 2 𝑝 ] [2.1] 𝑝 Tabel 2.1 Anelema dolokivi karjääride mõjuraadiuse arvutamise lähteandmed Väärtus Lähteandmed Tähis Ühik S = 55 ha S = 75 ha Veetaseme alandus h0 12 12 m Väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt hp 0 0 m (hp = 0 annab suurima mõjuraadiuse) Sademete hulk (Koodu sademetejaam, 660 mm/a 2012 - 2018) Aurumine 450 mm/a Infiltreeruv sademete maht (sademed – W 210 mm/a aurumine) Filtratsioonikoefitsient K 10,4 m/ööp Karjääri efektiivne raadius rp 418 489 m ( 𝑟𝑝 = √𝑆/𝜋 , kus S – karjääri pindala) Arvutuste tulemusena saame, et veetaseme alandamisel pindala 55 ha juures on Anelema dolokivikarjääride veetaseme alandamise mõjuraadius (r0) ~1659 m ala keskpunktist (servast ~1246 m). Veetaseme alandamisel pindalal 75 ha kujuneb karjääri mõjuraadiuseks ~1752 m ala keskpunktist (servast ~1263 m). Seega ei ole Anelema dolokivikarjääri piiride muutmisel oodata põhjavee taseme alanduslehtri ulatuse märkimisväärset laienemist ning veetase alandamise oluline mõju ei ulatu kaugemale kui 1300 m. Anelema karjääridest 1300 m raadiuses olevad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud on toodud joonisel 2.2. Lisaks on joonisele kantud karjäärist vahetult põhjasuunda jäävad keskkonnaregistris mitteolevad puurkaevud. Kuigi arvutuste kohaselt pindalaliselt karjääri mõjuraadius märgatavalt ei suurene, siis kaevandatatud ala laienemisel suureneb veetaseme alandamise mõju karjääri vahetus läheduses olevates kaevudes. Selleks, et hinnata kui palju põhjavee tase alaneb puurkaevudes karjääri lähialal Anelema mäeeraldise piiride muutmisel arvutame eeldatava veetaseme abs kõrguse (h) määratud kaugusel (r) karjäärist valemi 2.2 abil / 4 /. Arvutuse lähteandmed on toodud tabelis 2.2. Algseks põhjavee taseme abs kõrguseks (H0) on võetud 25 m. 𝑊 𝑟 𝑟 2 −𝑟𝑝2 ℎ(𝑟) = 𝐻0 − ℎ0 √ℎ𝑝2 + 𝐾 ∙ [𝑟02 ∙ ln (𝑟 ) − 2 ] [2.2] 𝑝 OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 8 Esmalt hindame olemasolevat situatsioni, arvutades põhjavee taseme alanduse välivaatluse ajal mõõdetud Madise, Peedi, Mardi-Endriku ja Rapitsa kinnistute puurkaevude kohta ning võrdleme saadud tulemusi põhjavee taseme mõõtmistulemustega. Seejärel arvutame veetasemed nimetatud puurkaevudes siis, kui mäeeraldise piire on muudetud. Arvutuste tulemused on toodud tabelis 2.3. Tabel 2.3 Anelema dolokivi karjääri töötamisega kaasnev põhjavee taseme alanemine karjääri lähiümbruses asuvates puurkaevudes Kaevandatud ala suurus 55 ha Kaevandatud ala suurus 75 ha Kinnistu Mõõdetud Arvutatud Arvutatud Kaugus Kaugus veetase, veetase, veetase, karjäärist, m karjäärist, m abs m abs m abs m Madise 210 - 19,9 80 16,2 Peedi 330 21,2 21,5 100 17,0 Mardi- 460 22,1 22,7 200 19,5 Endriku Rapitsa 90 18,5 16,7 70 15,6 Arvutuste tulemused näitavad, et arvutatud veetaseme abs kõrgused on lähedased puurkaevudes mõõdetud põhjavee tasemetele, iseloomustades olemasolevat situatsiooni. Vaid Rapitsa kinnistu puurkaevus mõõdetud veetase erines arvutatust ~2 m. Siin võib põhjuseks olla asjaolu, et mäeeraldise lõunaosas kaevandamise mõju ei ole veel lõplikult välja kujunenud. Anelema mäeeraldise piiride muutmisel karjäärile lähimates kaevudes (Madise, Peedi, Mardi-Endriku ja Rapitsa kinnistud) veetase langeb võrreldes olemasoleva veetasemega. Peedi kinnistu puurkaevu sügavus on 29 m ning mäeeraldise laienemisel võib veetase langeda abs kõrguseni ~17 m. Arvestades kaevu sügavust ning veesamba kõrgust, veetaseme alanemine puurkaevus tõenäoliselt ei mõjuta kinnistu veevarustust. Mardi-Endriku ja Rapitsa kinnistute puurkaevud on vastavalt 12 m ja 18 sügavused. Nendes kaevudes võib veetase alaneda vastavalt abs kõrgustele 19,5 m ning 15,6 m. Veetaseme alanemine nimetatud puurkaevudes võib mõjutada vee kättesaadavust. Madise kinnistu puurkaevu mõõdistada ei olnud võimalik. Anelema dolokivi karjäärist läänesuunda karjääri alanduslehtri ulatus ei suurene ning veetase Tooma (katastritunnus 18803:002:0021) ja Villuta kinnistute (katastritunnus 18802:002:0207) kaevudes täiendavalt ei alane. Põhjapool asuva Kupitsa kinnistu (katastritunnus 18802:002:0018) puurkaev ammutab vett sügavamast veekihist, mistõttu veetaseme alandamine karjääris ei mõjuta veetaset puurkaevus. Karjäärist lõunapoole jäävate Hõbetse (katastritunnus 18803:002:0324), Tani-Jaani (katastritunnus 18803:002:0032) ja Andrese (katastritunnus 18803:002:0120) kinnistute kaevude sügavus on 30 - 40 m ning veetaseme alandamine karjääris nimetatud kaevude veetasemele olulist mõju (<0,5 m) ei avalda. Lähtuvalt eeltoodust saame järeldada, et Anelema mäeeraldise piiride muutmine toob kaasa täiendava põhjavee taseme alanemise Anelema karjäärile lähimates põhja- ja lõunasuunas asuvate kinnistute puurkaevudes. Karjäärist kaugemal veetaseme alandamise mõju hääbub ning mäeeraldise piiride muutmine täiendavat mõju kaasa ei too. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 9 Joonis 2.2 Anelema dolokivikarjääris veetaseme alandamisega kaasnev veetaseme alanduslehtri ulatus Aastatel 2007 - 2018 on karjäärist ärajuhitava veehulk jäänud vahemikku 93 tuh m3/a kuni 212 tuh m3/a (keskmiselt 143 tuh m3/a). Aastast 2014 on karjäärist ärajuhitav veehulk märgatavalt vähenenud, olles keskmiselt 101 tuh m3/a. Anelema dolokivikarjääri laiendus jääb veetaseme alandamisel kujunenud alanduslehtri mõjualasse. Seega ei ole oodata väljapumbatava vee hulga olulist suurenemist ning saasteainete koormuse suurenemist eesvooludele. Hinnanguliselt võib ärajuhitava veehulk suureneda kuni 25%. Seega kogu alalt juhitakse eesvoolu kuni ~125 tuh m3/a. Suvel on äravooluhulk keskmisest väiksem ning kevadisel suurvee perioodil ja sügisel suurem. Peamiselt mõjutab väljapumbatava vee kogust sademehulkade erinevus nii aastate kui ka kuude lõikes, aga ka karbonaatsete kivimite heterogeensus ja sellest tulenev karbonaatkivimite hüdrodünaamiliste parameetrite muutlikkus ruumis. Vooluhulga mõningane suurenemine eesvooludes loob soodsamad aereerimistingimused, mille tulemusel suureneb lahustunud hapniku sisaldus vees. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 10 2.3 Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile Karjääri kogunev vesi moodustub looduslikust põhjaveest ning sademete veest. Kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on tekkiv heljum, mis tuleb enne eesvoolu juhtimist setitada. Karjääris valgub vesi madalamatesse kohtadesse, kuhu on kujunenud veesilmad ning äravoolukraavi, kus aeglane veevool võimaldab heljumi välja settimist veest. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened osakesed infiltreeruvad koos sademe- ja lumesulamisveega põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette. Arvestades põhjavee liikumise kiirust, siis suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses. Kaevandamise käigus võib reostusoht pinna- ja põhjaveele tekkida karjäärimasina avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu või läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Juhul kui mäetööde käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb vajalike vahenditega (absorbent) maapinnal reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida. Absorbent ei ole mürgine, keskkonnale kahjulik, ega sisalda toksilisi aineid. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada. Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub. Naftasaaduste sisaldus on kõigil mõõtmiskordadel jäänud <20 μg/l. Nii töötavad kui ka suletud lubjakivikarjäärid võivad lähipiirkonnas kaasa tuua põhjavee keemilise koostise muutumise peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Põhjavee dreenimisel suureneb vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena muutub vesi sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel suureneb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee karedus. Arvestades, et pikaajalise kaevandamise tulemusel on Anelema dolokivikarjääri ümber väljakujunenud alanduslehter ning kaevandamisest mõjutatud vee keemilise koostise muutumine on ajaga stabiliseerunud võrreldes kaevandamise algusaegadega, siis planeeritav tegevus ei too kaasa vee keemilise koostise muutumist. Anelema karjääri väljalasus teostatud 2018. a operatiivseire (heitvee väljalaskmete meetmete tõhususe seire) ning 2019. a omaseire tulemused kinnitavad, et kasutatavad puhastusmeetmed on tõhusad ning keskkonnaministri 08.11.2019. a määruse nr 61 lisas 1 / 5 / toodud saastenäitajate piirväärtuseid ei ole ületatud (tabel 2.4). OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 11 Tabel 2.4 Anelema dolokivi karjääri väljalasus analüüsitud kvaliteedinäitajad Väljalask Heljum, KHTcr, BHT7, Nüld, mg/l pH PM467 / HVL0674670 mg/l mg/l O2 mg/l O2 27.02.2019 5,9 <30 0,9 2,2 7,7 05.06.2019 2,7 30 0,6 1,3 7,9 05.09.2019 2 34 0,5 0,79 7,8 12.11.2019 2,3 <30 0,6 4,4 7,8 Tooma ja Rapitsa kinnistute puurkaevudest võetakse veeproove enne ja pärast lõhkamistöid, et hinnata lõhkamise mõju põhjavee kvaliteedile. Veeanalüüside tulemused näitavad, et lõhkamistööd ei too kaasa muutuseid põhjavee keemilises koostises (tabelid 2.5 ja 2.6). Rapitsa kinnistu puurkaevus võetakse veeproove ka vee üldanalüüsiks. Üldanalüüside tulemuste põhjal puurkaevu vesi vastab sotsiaalministri 24.09.2019.a määruses nr 61 / 6 / toodud joogivee kvaliteedinõuetele, kohati esineb veidi kõrgemat raua sisaldust. Tooma kinnistu puurkaevus esinevad piirnormist 0,2 mg/l kõrgemad raua sisaldused. Raud on põhjavees looduslikku päritolu, leostudes vette veekihti moodustavatest kivimitest. Kõrgenenud raua sisalduste levikupildis seaduspära ei esine. Tabel 2.5 Tooma kinnistu puurkaevust enne ja pärast Anelema karjääris lõhkamist võetud veeproovide tulemused Tooma Enne/pärast heljum, hägusus, Nüld, pH Fe, mg/l kinnistu lõhkamist mg/l NTU mg/l enne 7,6 3,7 6,0 2,5 0,26 20.03.2019 pärast 7,4 2,1 2,3 1,7 0,22 enne 7,8 <2,0 1,4 0,5 0,22 05.06.2019 pärast 7,8 <2,0 1,7 0,7 4,50 enne 7,8 <2,0 2,8 1,0 0,29 05.09.2019 pärast 7,8 <2,0 2,3 0,6 0,31 enne 7,9 3,0 10,0 1,7 0,51 12.11.2019 pärast 8,0 <2,0 3,8 1,1 0,17 Tabel 2.6 Rapitsa kinnistu puurkaevust enne ja pärast Anelema karjääris lõhkamist võetud veeproovide tulemused Rapitsa Enne/pärast heljum, hägusus, Nüld, pH Fe, mg/l kinnistu lõhkamist mg/l NTU mg/l enne 7,3 6,7 0,7 0,09 6,4 20.03.2019 pärast 7,3 6,5 1,3 0,10 5,6 enne 7,2 8,3 4,8 0,25 4,8 05.06.2019 pärast 7,3 6,6 4,5 0,18 4,8 enne 7,3 <2,0 1,3 0,02 3,2 05.09.2019 pärast 7,3 <2,0 0,6 0,01 2,5 enne 7,3 <2,0 0,6 0,06 4,6 12.11.2019 pärast 7,4 <0,2 0,6 0,02 4,2 Kokkuvõtvalt saab järeldada, et Anelema karjäärides kaevandamine ei ole halvendanud pinna- ja põhjavee kvaliteeti. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 12 3. MÕJU VÄLISÕHULE Kavandatava tegevuse kohaselt laieneb aktiivne kaevandamine põhja suunas. Seetõttu muutuvad ka karjääris paiknevate müra ja tolmuallikate asukohad, mis võib avalda mõju karjääri lähiümbruses paiknevatele majapidamistele. 3.1 Müratase Maavara kaevandamise loa muutmise taotluse kohaselt kavandatakse mäeeraldise põhjaosas paiknevate maavaravarude kaevandamist. Selle tulemusena paiknevad töötavad mäemasinad põhjapiirile lähedal, mistõttu võib kaasneda ülenormatiivse müra levik väljapoole tootmisterritooriumi. Müra leviku kirjeldamiseks on teostatud modelleerimine ja koostatud mürakaardid erinevatel stsenaariumitel. Modelleeritud müra stsenaariumite valikul on arvesse võetud ühe ja kahe astanguga kaevandamist ning masinate töötamise asukohta mäeeraldise põhjapiiril. Lõhatud kaevis laaditakse kalluritele ekskavaatoriga, mis transpordib selle purustus-sorteerimissõlme. Taotletava mäeeraldise põhjaosas ulatub kasuliku kihi paksus kuni 12 meetrini / 1 /, mida kavandatakse lõhata ühe astanguga. Sellisel juhul paikneb töötav ekskavaator karjääri põhjal. Juhul kui osutub vajalikuks lõhata kasulik kiht kahe astanguga, asub ekskavaator lõhatud paelasul (~6 - 8 m) kõrgusel karjääri põhjast. Modelleeritud on järgmisi tööstusmüra hajumise stsenaariume: - tööee 6-meetrisel astangul mäeeraldise loodenurgas (müraallikas 8 m kõrgusel); - tööee 12-meetrise astangu all mäeeraldise loodenurgas (müraallikas 2 m kõrgusel); - tööee 6-meetrise astangul mäeeraldise kirdenurgas (müraallikas 8 m kõrgusel; - tööee 12-meetrise astangu all mäeeraldise kirdenurgas (müraallikas 2 m kõrgusel). Müraallikate paigutus iseloomustab halvimat võimalikku olukorda karjäärist põhjas paiknevate majapidamiste suhtes. Arvestades, et lähima mäeeraldise õueala (Madise) külgneb taotletava mäeeraldise teenindusmaaga, on hajuvuskaardid esitatud kahe esimese stsenaariumi kohta, kus kaevandamine toimub loodenurgas astangul (joonis 3.1) ja astangu all (joonis 3.2). Lisaks on kõikide stsenaariumite puhul arvestatud järgmiste tingimustega: - ekskavaator ja laadur töötavad tööee juures pidevalt kogu päeva vältel; - purustus-sorteerimissõlm töötab pidevalt teenindusmaal (mäeeraldisest lõunas) koos seda teenindava laaduriga; - taotletava mäeeraldise põhi on viidud abs kõrgusele ~17 -18 m. - ümbritseva maastiku puhul on kasutatud 2019. aasta maapinna kõrgusandmeid; - taotletava mäeeraldise põhjapiiril (teenindusmaal) on säilinud kõrghaljastus (metsariba) olemasoleval kujul; - karjäärialal on arvestatud maapinna absorbeerimisteguriks 0,7; - müratasemete väärtused on esitatud lähimate majapidamiste õuealade karjääripoolsel piiril. Müra modelleerimisel on kasutatud masinate ja seadmete maksimaalseid töötamisega kaasnevaid helivõimsustasemeid (tabel 3.1), mis iseloomustab maksimaalset võimalikku müra levikut tootmisterritooriumil. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 13 Tabel 3.1 Anelema karjääri müraallikad ja helivõimsustasemed Masin/seade Helivõimsustase, dB(A) Ekskavaator Volvo EC380E 105 Laadur CAT 966M 106 Laadur Liebherr L580 106 Purustus-sorteerimissõlm: purustid Metso 119 NP1210/NP1007; sõelurid Mogensen F1526-D2 Kavandatava tegevuse kohaselt on plaanis lubjakivi kaevandada puur-lõhketöödega. Lõhketöödest põhjustatud mürasündmus on hetkeline (kestvus maksimaalselt 2 - 3 sekundit), mis pikemaajalistele keskmistele, näiteks päevasele keskmisele müratasemele, mõju ei avalda. Seetõttu ei ole modelleeritud lõhketöödega kaasnevat müra. Müra hajumist modelleeriti DataKustik GmbH välja töötatud programmiga CadnaA ver 3.71, mis sisaldab endas kõiki üldtunnustatud müraarvutusmeetodeid. Punktallikatest tulenevat müra hajumist modelleeriti ISO 9613 standardi alusel, mis arvestab pinnaseefekti, absorbeerimisvõimet, maastiku reljeefi ja kõrghaljastust. Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 / 7 / toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Kaevandamine toimub ainult päevasel ajal, seetõttu on modelleeritud päevase aja (07:00-23:00) müra hajumist. Müra hajuvuskaardid on esitatud joonistel 3.1 - 3.2. 3 2 1 Müra ekvivalenttase LpA,eq, dB Päev, Ld > 30.0 dB > 35.0 dB > 40.0 dB > 45.0 dB > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB > 80.0 dB > 85.0 dB Majapidamised: 1. Madise 50,7 dB 2. Peedi 47,9 dB 3. Mardi-Endriku 43,9 dB II kategooria ala tööstusmüra päevane piirväärtus on 60 dB Majapidamise eluhoone Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonis nr 3.1 ja õueala piir - Kasutatud standardid: tööstusmüra modelleerimisel rahvusvaheline ISO 9613 Müra hajumise mudel Mäeeraldise piir Anelema dolokivikarjäär Mõõtkava - Kaardi koostamisel kasutatud Maa-ameti 2019 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: DataKustic CadnaA 3.71 Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald (tööee 6-m astangul) 1 : 2 500 Teenindusmaa piir OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 06.11.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 19/2724 3 2 1 Müra ekvivalenttase LpA,eq, dB Päev, Ld > 30.0 dB > 35.0 dB > 40.0 dB > 45.0 dB > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB > 80.0 dB > 85.0 dB Majapidamised: 1. Madise 48,4 dB 2. Peedi 47,9 dB 3. Mardi-Endriku 43,9 dB II kategooria ala tööstusmüra päevane piirväärtus on 60 dB Majapidamise eluhoone Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonis nr 3.2 ja õueala piir - Kasutatud standardid: tööstusmüra modelleerimisel rahvusvaheline ISO 9613 Müra hajumise mudel Mäeeraldise piir Anelema dolokivikarjäär Mõõtkava - Kaardi koostamisel kasutatud Maa-ameti 2019 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: DataKustic CadnaA 3.71 Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald (tööee 12-m astangu all) 1 : 2 500 Teenindusmaa piir OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 06.11.2019 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 19/2724 OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 16 Taotletava mäeeraldise ümbruses asuvatel lähimatel müratundlikel objektidel (majapidamiste õuealadel) saadud tulemusi on võrreldud Keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ / 8 / esitatud II kategooria päevase aja (ajavahemikul 7:00-23:00) tööstusmüra piirväärtusega 60 dB-ga. Tulemused on esitatud tabelis 3.2. Tabel 3.2 Modelleeritud müratasemed lähimate majapidamiste õuealadel Joonise Päevane müratase Ld, dB Stsenaarium nr Madise Peedi Mardi-Endriku 3.1 Tööee Astangul 50,7 47,9 43,9 3.2 loodenurgas Astangu all 48,4 47,9 43,9 3.3 Tööee Astangul 44,3 49,9 44,3 3.4 kirdenurgas Astangu all 44,3 49,1 44,2 Modelleeritud tulemustest on näha, et müra levik tootmisterritooriumilt väljapoole on takistatud astangu tõttu, mis toimib heli levimist tõkestava barjäärina. Üldised müratasemed lähimate majapidamiste õuealadel jäävad vahemikku 43,9 - 50,7 dB. Kasuliku kihi küllaltki suurest paksusest tingituna ei ole erinevused tööee paiknemisel astangu peal või karjääri põhjas samuti väga suured. Erinevused jäävad vahemikku 0,8 - 2,3 dB, olles suurim Madise kinnistu õuealal, mis paikneb karjäärile ka kõige lähemal. Teiste majapidamiste juures on kaugusest tingituna müratasemed madalamad suurema vahemaa tõttu. Mäemasinate töötamisest tingitud ülenormatiivne müratase levib kuni ~75 m kaugusele, kuid enamus sellest hajub astangult karjääri suunas. Arvestades asjaolu, et hajumismudelisse on valitud töötama samaaegselt ekskavaator ja frontaallaadur maksimaalsetel helivõimsustasemetel pidevalt kogu päeva jooksul, on modelleeritud stsenaariumites kujutatud halvimat võimalikku olukorda. Seetõttu ei ole modelleerimisel määratud müratasemete leviku suurem ulatus tõenäoline. Teataval määral võib lõhkepuuraukude puurimisel tekkiv müra levida lähimate majapidamiste õuealadeni, sest puurmasin paikneb paljandatud lubjakivikihi peal. Lõhkepuuraukude puurimine on pigem lühiajalise ning see ei toimu pidevalt mäeeraldisel piiril majapidamiste juures. Tööee edenedes kaugeneb ka puurmasina tööfront tundlikest objektidest ning müra levik väheneb. Modelleerimistulemuste kohaselt ei ole leevendusmeetme rakendamine esialgu vajalik, sest tootmisterritooriumilt ei levi väljapoole ülenormatiivset (60 dB) müra. Modelleerimise puhul on tegemist siiski prognoosiga ning kohapealsetes tingimustes võib müra levik mõnevõrra erineda. Juhul kui ümbritsevatelt majapidamistelt laekub kaebusi, tuleb reaalseid müratasemeid kontrollida otseste mõõtmiste teel ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid või muuta kaevandamistehnikat. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmiste ajal peab karjäär töötamata tavapärasel viisil ning kaebuste esitamisel sarnastel tingimustel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 17 3.2 Tahkete osakeste kontsentratsioon Lähtuvalt töö iseloomust taotletavas karjääris, on arvestuslikeks tahkete osakeste heiteallikateks mäeeraldisel töötavad purustus-sorteerimissõlmed (edaspidi ka PSS). Loa taotlejal on Anelema dolokivikarjääris tegutsemiseks olemas kehtiv õhusaasteluba nr L.ÕV/332221, mis hõlmab tahkete osakeste heitmeid mõlemast töötavast PSS-st ning teistest karjääris toimuvatest tööprotsessidest. Arendajalt saadud informatsiooni kohaselt liigutatakse aktiivse tarbevaru kaevandamiseks taotletaval alal paiknevad PSS-id mäeeraldise teenindusmaale. Seejuures on tõenäoline, et aktiivselt igapäevasesse kasutusse jääb ainult üks sõlm ning teine hoitakse reservis, mida kasutatakse vastavalt vajadusele. Eelnimetatud õhusaasteloa raames on koostatud lubatud heitkoguste projekt (edaspidi ka LHK), kus on analüüsitud kaevandamisega kaasnevate tahkete osakeste heitkoguseid ning läbi viidud saasteainete kontsentratsioonide modelleerimine karjääri tingimustes / 9 /. Seejuures on arvestatud kõikide oluliste tööprotsesside ning töötavate seadmetega mäeeraldisel. Õhukvaliteedi piirnormid on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2016. a määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ / 10 /. Nimetatud määruse kohaselt on peenosakeste (PM10) 24-tunni keskmine piirväärtus ÕPV24 = 50 μg/m3 ning eriti peenete osakeste (PM2,5) 1-aasta keskmine piirväärtus ÕPVa = 25 μg/m3. Kavandatava tegevuse kohaselt ei muutu saasteallikate töö iseloom, vaid ainult nende paiknemine karjääris. Seetõttu on allpool esitatud LHK projekti raames modelleeritud saasteainete hajuvuskaardid / 9 /. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 20 Modelleeritud hajuvuskaartidelt on näha, et kahe purustus-sorteerimissõlme töötamisel ja paiknemisel olemasoleva karjääri kesk- ja põhjaosas ei esine ülenormatiivseid saasteainete kontsentratsioone ega nende levimist tootmisterritooriumilt väljapoole. Arvutuslikud maksimaalsed kontsentratsioonide väärtused on peenosakestel (PM10) 59 µg/m3 ning eriti peenetel osakestel (PM2,5) 6 µg/m3. Taotletava tegevuse kohaselt teisaldatakse PSS-d oma olemasolevatest asukohtadest ümber mäeeraldise teenindusmaale. Seega jäävad heiteallikad tootmisterritooriumi piiresse ning nihkuvad kaugemale taotletavast alast põhjas asuvatest majapidamistest. Tööees lõhkamisel kobestatud kivitükid laetakse otse kalluritele ning tekkivad tahkete osakeste heitkogused on minimaalsed. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega ette näha tahkete osakeste kontsentratsioonide laialdasemat teket ega levikut võrreldes olemasoleva olukorraga. Pigem liiguvad heiteallikad rohkem mäeeraldise keskele ning kaugemale ümbritsevatest majapidamistest. Kokkuvõttes ei avalda kavandatav tegevus olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Teataval määral kaasneb tolmu levik ümbritsevasse keskkonda ka lõhkamisel. Lõhkepuuraukude puurimisel eralduv tolm püütakse kinni püüdeseadmetega (ligikaudu 99 %). Lõhkamisel kaasneva tahkete osakeste õhku paiskumine on väga lühiajaline (1-2 sekundit), mis reeglina sadestub lõhkekoha vahetus ümbruses ning pikemaajalistele keskmistele mõju ei avalda. Lõhkamiste puhul ei ole tegemist pideva heiteallikana ning tekkivad tahkete osakeste heitkogused ja nende levik sõltuvad suuresti ilmastikutingimustest. Eelnevast tulenevalt ei avalda lõhketöödega kaasnevad võimalikud tolmu heitkogused olulist mõju ümbruskonna õhukvaliteedile. Lõhketöid karjääris teostab selleks litsentseeritud lõhkaja vastavalt lõhketöö projektile. Lõhketööde teostamisel on soovituslik jälgida ilmastikuolusid (tuule suund ja kiirus). Vältimaks lõhkamisega kaasnevaid võimalikke tolmuhäiringuid tuleks võimalusel lõhketöid taotletaval mäeeraldisel teostada nõrga tuule ja põhjakaarest puhuvate tuulte tingimustes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 21 4. LÕHKETÖÖDEGA KAASNEVAD MAAVÕNKED Lõhketöödega kaasneb maavõngete levik keskkonda. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Maavõnked levivad keskkonda lühiajaliselt ning ainult lõhkamise ajal, kuid need võivad ohustada piirkonna elanikke ja vara. 4.1 Ehitistele lubatud maksimaalne võnkekiirus Ehitistele ja hoonetele lubatavad suurimad võnkekiiruse väärtused on kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusega nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ / 11 /. Lubatud võnkekiirused sõltuvad võnkeallika ja mõõdetava objekti vahelisest kaugusest, objekti aluspinnasest ja ehitise liigist. Maavõnked levivad hooneni aluskivimite ja kvaternaarisetete kihtide kaudu. Aluskivimite kaudu levivad maavõnked avalduvad esimesena, kvaternaari kaudu jõuavad maavõnked kohale ajaliselt mõnevõrra hiljem. Maapinnast ülekanduv ja hoonele avalduv vibratsioon sõltub ehitise aluspinnasest ning hoone konstruktsioonist. Kui ehitis asub pehmes aluspinnases (savi, liiv, kruus, pehme moreen), on lubatavad võnkekiiruse väärtused madalamad. Analoogne seos kehtib ka ehitise liigi kohta: kergbetoonist ja silikaattellistest hooned on vibratsioonitundlikumad kui puidust ja raudbetoonist hooned. Maavõngete kahjulik mõju sõltub ka võnkesagedusest, mistõttu lubatavad maksimaalsed võnkekiiruse väärtused kauguse suurenedes vähenevad. Anelema dolokivikarjäärile lähimad eluhooned asuvad: - mäeeraldise põhjapiirist ~80 m kaugusel loodes Madise kinnistul; - mäeeraldise põhjapiirist ~90 m kaugusel kirdes Peedi kinnistul; - mäeeraldise põhjapiirist ~200 m kaugusel kirdes Mardi-Endriku kinnistul; - mäeeraldise lõunapiirist ~90 m kaugusel lõunas Rapitsa kinnistul. Määruse nr 49 kohaselt on ehitistele suurim lubatud võnkekiirus leitav kauguse, aluspinnase ja ehitise liigi parandusteguri omavahelisest seosest. Lõhketööde projekteerimisel on maksimaalne lubatud võnkekiirus leitav valemiga 4.1 / 11 /: 𝑣𝑚𝑎𝑘𝑠 = 𝑣1 ∙ 𝐹𝑘 [4.1], kus vmaks - lubatud võnkekiirus, cm/s; v1 - ehitise kaugusest ja aluspinnasest sõltuv suurim lubatud võnkekiirus, cm/s (tabel 4.1); Fk - ehitise liigist sõltuv parandustegur. Tabel 4.1 Ehitisele suurim lubatav võnkekiirus sõltuvalt kaugusest ja aluspinnasest / 11 / Suurim lubatav võnkekiirus v1, cm/s Kaugus Ehitise aluspinnas ehitiseni, Savi, kruus, liiv, Tugev moreen, kildad, Graniit, gneiss, tugev m pehme moreen pehme lubjakivi, liivakivi lubjakivi, tugev liivakivi 10 1,8 3,5 7,0 20 1,5 2,8 5,5 50 1,2 2,1 3,8 100 1,0 1,7 2,8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 22 Suurim lubatav võnkekiirus v1, cm/s Kaugus Ehitise aluspinnas ehitiseni, Savi, kruus, liiv, Tugev moreen, kildad, Graniit, gneiss, tugev m pehme moreen pehme lubjakivi, liivakivi lubjakivi, tugev liivakivi 200 0,9 1,4 2,2 500 0,7 1,1 1,5 1000 0,6 0,9 1,2 Maa-ameti geoloogia rakenduse / 2 / kohaselt moodustab karjääri läbiümbruses pinnakatte moreen ning liivsavi ja saviliivad, mille paksus Anelema dolokivikarjääri KMH aruande / 3 / andmetel on ~1 - 2 m. Arvestades pinnakatte suhteliselt õhukest paksust, on ehitiste vundamendid rajatud lubjakivikihtidele ning arvutustes on kasutatud tabelis 4.1 toodud keskmise tugevusega pinnase (tugev moreen, kildad, pehme lubjakivi, liivakivi) väärtusi. Ettevaatusprintsiibist lähtudes on peatükis 4.2 leitud maksimaalsed lõhkelaengud ka pehme pinnase kohta, kuivõrd maavõnked kanduvad edasi ka kvaternaarisetete kaudu. Lisaks rakendatakse ehitise tüübist lähtuvalt tabelis 4.1 toodud väärtustele parandustegureid, mis suurendavad või vähendavad lubatud võnkekiiruseid. Parandustegurid on toodud tabelis 4.2. Tabel 4.2 Ehitise liigist sõltuv parandustegur / 11 / Ehitise liik Parandustegur, Fk Rasked ehitised (sillad, sadamakaid) 2,00 Betoon-, raudbetoon- ja teraskonstruktsioonidega tööstushooned 1,50 ja pritsbetooniga kaetud allmaarajatised Tellistest ja betoonist büroo- ja ühiskondlikud hooned, 1,20 betoonvundamendile või kaljupinnasele ehitatud puuhooned Betoonist või tellistest elumajad, allmaakaablid. Kivistuv 1,00 valubetoon eaga üle ühe nädala. Kergbetoonehitised (kõik ehitised, milles on kasutatud 0,75 kergbetooni). Kivistuv valubetoon eaga 3 - 7 ööpäeva. Eriti vibratsioonitundlikud ehitised (muuseumid, kirikud, kõrgete võlvidega ja suurte pindväljadega hooned, silikaattellistest 0,65 hooned. Kivistuv valubetoon eaga kuni 3 ööpäeva. Varinguohtlikud ajaloo- ja arhitektuurimälestised, varemed 0,50 Ehitise liigist sõltuv parandustegur erinevatele ehitistele varieerub vahemikus 0,5 - 2,0. Lähimate majapidamiste eluhooned on üldiselt varasemalt rajatud hoonetega (laudad, majandushooned) kokku ehitatud elamuosad. Elamusosad on peamiselt ehitatud puidust või tellistest, mis toetuvad paekivist või looduskivist müüritisega vundamendile. Seega on antud oludes sobilikuks parandusteguri väärtuseks 1,0 - 1,2. Ettevaatusprintsiibist lähtudes ning arvestades, et hoonete täpne konstruktsioon on lõpuni teadmata, on parandusteguriks valitud 1,0, mis lubatud võnkekiiruste osas on pigem rangem. Eeltoodud andmetele tuginedes on maksimaalsed lubatud võnkekiirused vmaks erinevatel kaugustel toodud tabelis 4.3. Arvuliste väärtuste leidmisel on toetutud tabelis 4.1 toodud kaugustele ning vahepealsete kauguste puhul on vajadusel kasutatud kahe punkti vahelist interpoleerimist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 23 Tabel 4.3 Anelema dolokivikarjäärile lähimate hoonetele lubatud maksimaalsed võnkekiirused Hoone Maks. Hoone Maks. Hoone Maks. kaugus lubatud kaugus lubatud kaugus lubatud lõhkekohast võnkekiirus lõhkekohast võnkekiirus lõhkekohast võnkekiirus d, m vmaks mm/s d, m vmaks mm/s d, m vmaks mm/s 10 35,0 125 16,3 325 12,8 20 28,0 150 15,5 350 12,5 50 21,0 175 14,8 375 12,3 60 20,2 200 14,0 400 12,0 70 19,4 225 13,8 425 11,8 80 18,6 250 13,5 450 11,5 90 17,8 275 13,3 475 11,3 100 17,0 300 13,0 500 11,0 Kavandatava tegevuse kohaselt kasutatakse lõhkamisel lühiviitlõhkamist, kus gruppidena paiknevad lõhkelaengud lõhatakse viidetena. Viitegruppide omavaheline ajaline viide võimaldab lõhkeimpulssidel omavahel kustuda ning maavõnkeid ja nende levikut vähendada. Arvutatud vmaks väärtused on orientiiriks lõhketöödega kaasnevate maavõngete mõõtmisel, mille kohaselt on hoonetele tekkivad kahjud välistatud. 4.2 Ohutud laengumassid Määruses nr 49 on toodud ohutute laengusuuruste arvutusvalemid erinevates kaevandamistingimustes. Arvestades kaevandatavat maavara ja eelnevalt kirjeldatud lähimate hoonete ehituslikke ja keskkonnatingimusi, jõuavad karjääris toimuvatest lõhkamistest maavõnked hooneni peamiselt aluskivimite kaudu. Seetõttu on ohutute laengute arvutamisel kasutatud järgmist valemit / 11 /: 2 𝑑 𝑄𝑚𝑎𝑘𝑠 = [ 313 0,926 ] [4.2], kus ( ) 𝑉𝑚𝑎𝑘𝑠 Qmaks - maksimaalne laengumass, kg; d - kaugus lõhkemiskohast tundliku objektini, m; vmaks - tundlikule objektile lubatav maksimaalne võnkekiirus, mm/s. Lisaks aluskivimitele levivad lõhkamisega kaasnevad maavõnked ümbruskonda ka kvaternaarisetete kaudu. Maapinnale kanduvad võnked võivad vähesel määral jõuda ka hoonete seinadeni, avaldades mõju kontaktis oleva pinnasekihi kaudu. Seismiliselt ohutute laengute suurused pinnases (kvaternaarisetetes) levimise korral on leitav järgmise valemiga / 11 /: OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 24 2 𝑑 𝑄𝑚𝑎𝑘𝑠 = [ 8520 0,493] [4.3], kus ( ) 𝑉𝑚𝑎𝑘𝑠 Qmaks - maksimaalne laengumass, kg; d - kaugus lõhkemiskohast tundliku objektini, m; vmaks - tundlikule objektile lubatav maksimaalne võnkekiirus, mm/s. Eeltoodud empiirilised valemid tuginevad laiapõhjalisele mõõtmisstatistikale, mis on läbi viidud põlevkivi- ja ehitusmaterjalide karjäärides. Vastavalt eeltoodud valemitele 4.2 - 4.3 ning tabelis 4.3 toodud maksimaalsetele lubatud võnkekiirustele, on tabelis 4.4 leitud ohutud lõhkelaengud erinevatel kaugustel, arvestades lähimate hoonete kaugusi taotletava Anelema dolokivikarjääri mäeeraldise piirist: Tabel 4.4 Ohutud lõhkelaengud Anelema karjäärile lähimate hoonete suhtes pehmes ja keskmise tugevusega aluspinnases Viitegrupi laengumass Qmaks, kg Hoone kaugus lõhkamiskohast d, m Aluskivimid Pinnases (valem 4.2) (valem 4.3) 10 1,7 0,4 20 4,6 1,4 50 16,8 6,7 60 22,5 9,3 70 28,4 12,1 80 34,3 15,2 90 40,0 18,4 100 45,4 21,8 125 65,2 32,5 150 86,1 44,7 175 106,9 58,0 200 126,7 71,9 225 155,2 89,4 250 185,1 108,4 275 216,4 128,8 300 248,6 150,4 Lähtudes asjaolust, et maavõnked jõuavad hooneni peamiselt aluskivimite ja sellele toetuva vundamendi kaudu, oleksid mäeeraldise põhjapiiril lõhkamisel lubatud maksimaalne viitelaengu mass 80 m kaugusel paikneva Madise kinnistu eluhoone juures 34 kg. Analoogselt oleksid 90 m kaugusel paikneva Peedi kinnistu eluhoone suhtes ohutud lõhkelaengud ~40 kg ning 200 m kaugusel oleva Mardi-Endriku eluhoone suhtes ~127 kg. Pinnase kaudu levivad maavõnked jõuavad objektini mõnevõrra hiljem, sest maavõngete levimiskiirus pinnasekihtides on aeglasem. Pinnasekihi kaudu mõjutavad maavõnked otseselt hoonete seinu ning seeläbi nõrgemaid konstruktsioonielemente. Seetõttu on lubatavad ohutud laengumassid ka väiksemad. Ohutud viitelaengu massid on Madise OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 25 kinnistu eluhoone suhtes ~15 kg, Peedi kinnistu eluhoone suhtes ~18 kg ning Mardi- Endriku kinnistu eluhoone suhtes ~72 kg. 4.3 Kasutatavad lõhkelaengud Maavara kaevandamise loa taotluses / 1 / on toodud Anelema dolokivikarjääris ulatub maavara kasuliku kihi paksus mäeeraldise põhjaosa keskmiselt kuni ~12 meetrini ning muus osas kuni ~8 meetrini. Seega on võimalik lõhata kogu 12 m kiht korraga ühe astanguga või kahes 6 m astanguga. Lõhatava astangu kõrguse kaudu saab leida praktikas (lõhketööde passides) kasutatavad laengumassid ning võrrelda neid lubatud laengumassidega Anelema karjääri tingimustel. Eeldades, et ühes viites lõhatakse üks laenguauk, on arvutuseks valitud järgmised parameetrid: - kasuliku kihi paksus, h1 = 6,0 m või h2 = 12,0 m; - lõhkelaengu läbimõõt, d = 70 mm = 0,07 m; - topise pikkus, 15d = 15 x 0,07 = 1,05 m; - ülepuure, 8d = 8 x 0,07 = 0,56 m; - lõhkeaine (ANFO) mahumass, ρ = 840 kg/m3. Lõhkeainega täidetava laenguaugu pikkus l on leitav valemiga: 𝑙 = ℎ − (15𝑑 − 8𝑑) [4.4], mille järgi l1 = 5,51 m ja l2 = 11,51 m. Lõhkeaine mass ühes laenguaugus on leitav järgnevalt: 𝑑 2 𝑄 = 𝜋 ∙ (2) ∙ 𝑙 ∙ 𝜌 [4.5], mille kohaselt oleksid laengu suurused vastavalt Q1 = 17,8 kg ja Q2 = 37,2 kg. Kui kaevandamine toimub ühe astanguga ning süsteemis üks laenguauk - üks viide, on eeldatavalt ühes viites kasutatav laengumass 6-meetrise astangu lõhkamisel 17,8 kg ning 12-meetrise astangu lõhkamisel 37,2 kg. Võrreldes saadud tulemust varasemalt lähimatele hoonetele leitud ohutute laengumassidega (tabel 4.4), selgub, et 12 m astangu lõhkamiseks vajalikud laengumassid võrdsustuvad ohutute laengumassidega 90 m (aluskivimi) kuni ~150 m (pinnase) kaugusel. See tähendab, et kui lõhkamine toimub enam kui 150 m kaugusel lähimatest tundlikest hoonetest, siis kaasnevate maavõngete negatiivne mõju hoonetele on välistatud. Kaugustel vahemikus 90 - 150 m võivad kasutatavad lõhkelaengud ületada prognoosituid ohutuid lõhkelaenguid, sest ei ole täpselt teada, kui suurel määral jõuavad maavõnked hooneni aluskivimite ning kui suurel määral pinnasekihtide kaudu. Seega tuleks taotletava mäeeraldise kirde- ja loodenurgas kasulik kiht lõhata kahe astanguga, et vältida kahjulike mõjude avaldumist. Vajadusel tuleb põhjapiiril lasuv maavara raimata mehaaniliselt (hüdrovasaraga). OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 26 Eeltoodud arvutused on teoreetilised ning täpsustavad praktikas lõhkajate poolt koostatavas lõhketööde passis. Varasemalt on teostatud Anelema dolokivimaardla lõunaosas paikneva Anelema II mäeeraldise lõhketööde maavõngete rakendusuuring / 12 /, mille käigus viidi läbi maavõngete seeriamõõtmised karjäärist lõunas paiknevate majapidamiste juures. Mõõdetud väärtuste alusel tuletatud võrrandi kohaselt, mis seob omavahel lõhkelaengu massi, kauguse ja mõõdetud võnkekiiruse, on võimalik hinnata ohutuid laengusuurusi erinevatel kaugusel 95 %-lise tõenäosusega usalduspiiris. Arvestades asjaolu, et rakendusuuring on tehtud Anelema dolokivimaardla tingimustes ning Anelema II mäeeraldis külgneb taotletava Anelema dolokivikarjääriga, on eelkirjeldatud võrrandite kasutamine asjakohane ka teiste majapidamiste suhtes taotletava ala ümber. Ohutud laengusuurused käesolevas eksperthinnangus toodud kaugustel on esitatud tabelis 4.6. Tabel 4.5 Ohutud laengusuurused Anelema karjäärile lähimate hoonete suhtes rakendusuuringu põhjal / 12 / Hoone kaugus Hoone kaugus Ohutu viitegrupi Ohutu viitegrupi lõhkekohast lõhkekohast laengumass Qmaks, kg laengumass Qmaks, kg d, m d, m 70 17,9 150 62,9 80 22,0 175 82,6 90 26,2 200 102,3 100 30,4 225 124,8 125 45,9 250 151,3 Rakendusuuringu põhjal tehtud arvutuste kohaselt jäävad hoonetele lubatavad ohutud laengusuurused ühe astanguga (12 m) lõhkamiseks vajaliku laengumasside (37,2 kg) piiridesse juba 125 m kaugusel (45,9 kg). Võrreldes rakendusuuringul põhinevaid väärtusi tabelis 4.4 leitud väärtusega nähtub, et Anelema dolokivimaardla keskkonnatingimustes ühilduvad praktikale tuginevad lõhkelaengud määruses nr 79 toodud arvutusvalemite väärtustega keskmise tugevusega pinnase (tugev moreen, kildad, pehme lubjakivi, liivakivi) tingimustes. Võrreldavad väärtused jäävad aluskivimitele ja pinnasele leitud laengumasside vahele. Seega toetavad varasemad praktilised mõõtmised eeltoodud ohutute laengumasside arvutuskäiku. Määruse nr 79 ja rakendusuuringu põhjal arvutatud ohutud lõhkelaengud ja nendele vastavad kaugused on toodud joonisel 4.1. Loa taotlejalt saadud informatsiooni kohaselt kavandatakse lõhketöödega läheneda majapidamistele külgmiselt, mitte otsesuunas. See tähendab, et taotletava mäeeraldise põhjasoas on lõhkamise tööee planeeritud liikumissuund ida-läänesuunaline. Sellisel juhul paikneb lõhatava pinna lühem külg majapidamiste suunal. Külgmise pinna kaudu levib maavõnkeid keskkonda väiksemal määral kui pikema külge kaudu, mis aitab leevendada ja vältida kahjustavate mõjude jõudmist hooneteni. Soovituslik on teostada lõhkamisega kaasnevate maavõngete seiret lõhketööde jõudmisel majapidamiste eluhooneteni lähemale kui 150 m, et kontrollida eksperthinnangus prognoositavaid mõjusid tegelikega. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 28 5. LEEVENDUSMEETMETE JA SEIRE VAJADUS Pinna- ja põhjavesi OÜ Forek omab vee erikasutusluba nr L.VV/331518 karjäärist väljapumbatava vee juhtimiseks suublasse. Anelema mäeeraldise piiride muutumisel tuleb taotleda vee erikasutusloa muutmist või taotleda uut veeluba maavara kaevandamisel eemaldatava vee juhtimiseks suublasse. Põhjavee tasemete ja vee kvaliteedi seire paremaks korraldamiseks on soovitav Anelema ja Anelema II karjääride seired ning Anelema mäeeraldise piiride muutmisest tulenev seire ühildada ning lähtuvalt sellest uuendada või koostada uus ühine seirekava Anelema ja Anelema II karjääride seireks. Anelema karjääri heitvee väljalasus HVL0674670 (PM467) jätkatakse veekvaliteedi seirega vastavalt vee erikasutusloas nr L.VV/331518 toodule. Anelema mäeeraldise piiride muutmisel laieneb veetaseme alandamisel kujunenud alanduslehtri ulatus eelkõige põhjasuunas. Sellest tulenevalt tuleb alustada põhjavee taseme seiret Madise, Mardi-Endriku ja Peedi kinnistute puurkaevudes. Põhjavee taseme seiret jätkatakse Rapitsa ja Tooma kinnistute puurkaevudes ning Uuetooma ja Matsu-Jüri kinnistute seirekaevudes. Peamiseks saasteaineks, mis dolokivikarjääris toimuvate tööde käigus vette satub on heljum, mis võib tuua kaasa vee hägususe suurenemise. Karjääride mäeeraldistel töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Naftasaaduste sattumine karjäärialale ei ole tavapärane olukord, vaid pigem avariiline. Nii heljum kui ka naftasaadused võivad sattuda eesvooludesse ja levida läbi karbonaatsetes kivimites esinevate lõhesüsteemide põhjavette. Anelema karjääri laienemisel tuleb alustada põhjavee kvaliteedi seirega Madise, Mardi-Endriku ja Peedi kinnistute puurkaevudes. Samuti jätkatakse põhjavee kvaliteedi seiret Rapitsa ja Tooma kinnistute puurkaevudes ning Uuetooma ja Matsu-Jüri kinnistute seirekaevudes. Kuna varasemad seireandmed näitavad, et Anelema karjääris kaevandamine ei ole halvendanud põhjavee kvaliteeti, siis veeproovide võtmine enne ja pärast lõhkamistäid ei ole vajalik. Samuti võib vähendada seiratavaid näitajaid, analüüsides eelkõige neid keemilisi näitajaid, mille sisaldust vees võib dolokivi kaevandamine mõjutada. Seirepunktide asukohad, seiratavad näitajad ja seire sagedus on toodud tabelis 5.1. Põhjavee taseme ja kvaliteedi seirega vastavalt tabelis 5.1 toodule tuleb alustada siis, kui alustakse mäetöödega olemasolevast kaevandatud alast põhja- ja lõunapool. Tabel 5.1 Seire käigus määratavad näitajad ning seire läbiviimise aeg ja sagedus Seirepunkt Seiratavad parameetrid Seire aeg ja sagedus Veetase Madise, Mardi-Endriku ja Heljum, naftasaadused, Peedi, Tooma, Rapitsa, 1 x kvartalis hägusus, pH, Matsu-Jüri, Uuetooma elektrijuhtivus, temperatuur kinnistute puurkaevud Nüld, SO4, Fe, PHT 1 x aastas (III kvartal) Karjäärist ärajuhitav vesi Heljum, naftasaadused, pH, (väljalask 1 x kvartalis BHT7, KHT, Nüld HVL0674670/PM467) OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 29 Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist seirepunktis 1 sagedusega 1 x nädalas kuni reostus on likvideeritud. Juhul kui puurkaevus veetase langeb selliselt, et veesamba kõrgus on alla 5 m või põhjavee kvaliteet halveneb, siis tuleb kontrollida, kas olemasolev kaev suudab tagada elamu varustatuse nõuetekohase olme-joogiveega. Samuti tuleb selgitada välja veetaseme ja veekvaliteedi muutuste põhjused. Vajadusel tuleb rajada uus puurkaev. Müra ja tolm Eksperthinnangu tulemusena ei ole ette näha müratasemete ületamist taotletaval mäeeraldisel kavandatava maavara kaevandamisega. Seetõttu ei ole müra seire ega leevendusmeetmete rakendamine esialgu vajalik. Müra leviku takistamiseks ümbruskonda on vajalik taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjapiiril paikneva metsariba säilitamine kuni mäetööde jõudmisel sinnani. Juhul kui metsariba säilitamine ei ole enam võimalik, tuleb teenindusmaale rajada katendivallid, mis samuti aitavad tõkestada müra levikut. Ümbritsevatelt elanikelt kaebuste laekumisel tuleb tegelikke müratasemeid ja tahkete osakeste kontsentratsioone kontrollida töötava karjääri tingimustes ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. Kaevandamisel tekkivad tolmu heitkoguseid on hinnatud õhusaasteloa raames koostatud LHK projektis, mille kohaselt ei levi ülenormatiivsete tahkete osakeste heitkogused tootmisterritooriumilt väljapoole. Arvestades asjaolu, et purustus-sorteerimissõlmede paiknemine nihkub piiridest eemale taotletava ala keskosa suunas, on heitkoguste levik karjääri piires paremini lokaliseeritud. Seetõttu ei ole leevendusmeetmete ega seire rakendamine esialgu vajalik. Lõhketööde teostamisel on soovituslik jälgida tuule suunda, et vältida lõhkamisel leviva tolmu kandumist karjääri alalt välja. Maavõnked Eksperthinnangus arvutatud ohutute võnkekiiruste ja laengumasside põhjal tuleb mäeeraldise kirde- ja loodenurgas ning lõunapiiri lähistel, kus lõhketöödega jõutakse eluhoonetele 150 m kaugusele, kasulik kiht lõhata kahe astanguga. Seejuures tuleb lõhketööde edenemisel ümbritsevate majapidamiste eluhooneteni lähemale kui 150 m teostada maavõngete seiret, et veenduda kaasnevate maavõngete ohutuses. Juhul kui mõõdetavad maavõnked ületavad hoonetele kehtestatud piirnorme, tuleb muuta lõhketööde parameetreid või üle minna mehaanilisele raimamisele hüdrovasaraga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 30 6. KOKKUVÕTE OÜ Forek taotleb kehtiva maavara kaevandamise loa nr KMIN-083 muutmist Anelema dolokivikarjääris. Taotluse eesmärk on mäeeraldise piiride täpsustamine ja maavara aktiivsete tarbevaru plokkide kaevandamine, mis eraldiseisvalt ei ole võimalik. Kaevandatavat ehitusdolokivi ja täitedolokivi kasutatakse tükikivina ning killustikuna asfaldi- ja ehitusbetooni segude valmistamiseks. Taotluse kohaselt laieneb mäeeraldis põhja suunas, mille tulemusel liiguvad ka mäemasinad lähemale põhjapiirile. Vahetult taotletavast alast põhjas paikneb mitmeid majapidamisi, mille suhtes on kavandatava tegevusega kaasnevate võimalikke keskkonnamõjusid antud eksperthinnangus analüüsitud. Anelema dolokivikarjääri mäeeraldist soovitakse laiendada põhjasuunas, vähesel määral lõunapoole. Karjääri laienemisel on oodata põhjavee täiendavat alanemist karjäärist vahetult põhja- ja lõunasuunda jäävates puurkaevudes. Laiendatava mäeeraldise vahetusse lähedusse jääb neli majapidamist: Madise, Peedi, Mardi-Endriku ja Rapitsa kinnistud. Nimetatud kinnistute kaevudes tuleb regulaarselt jälgida veetaset ning vajadusel tuleb leida lahendus kinnistute veevarustuse tagamiseks (nt puurkaevude rajamine). Samaaegselt jätkub põhjavee taseme seire ka Tooma kinnistu puurkaevus ning Uuetooma ja Matsu-Jüri seirekaevudes. Karjääri kogunev vesi moodustub looduslikust põhjaveest ning sademete veest. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on tekkiv heljum, mis tuleb enne eesvoolu juhtimist setitada. Anelema karjäärides valgub vesi madalamatesse kohtadesse, kuhu on kujunenud veesilmad ning äravoolukraavi, kus aeglane veevool võimaldab heljumi välja settimist veest. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened osakesed infiltreeruvad koos sademe- ja lumesulamisveega põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette. Arvestades põhjavee liikumise kiirust, siis suurem osa heljumist siiski sadestub veest välja karjääri vahetus läheduses. Kaevandamise käigus võib reostusoht pinna- ja põhjaveele tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel eesvoolu või läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil. Juhul kui mäetööde käigus peaks siiski avarii tekkima, tuleb reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida. Reostunud pinnas tuleb üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Juhul kui naftasaadused sattuvad siiski põhjavette on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Eeltoodud meetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida negatiivse mõju tekkimist pinna- ja põhjaveele ning otsene oht reostuse tekkeks puudub. Lähtuvalt eeltoodust tuleb teostada vee kvaliteedi seiret heitvee väljalasus HVL0674670 (PM467) ning Madise, Mardi-Endriku, Peedi, Rapitsa ja Tooma kinnistute puurkaevudes ning Uuetooma ja Matsu-Jüri seirekaevudes. Kavandatava tegevusega kaasneva müra leviku kirjeldamiseks teostati müratasemete modelleerimine. Arvestades lähimate majapidamiste vahetut paiknemist taotletavast alast OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 31 põhjas modelleeriti olukordi, kus kaevandamine toimub mäeeraldise põhjapiiril majapidamistele kõige lähemal. Mäeeraldisel pidevalt töötavatest masinatest võib ülenormatiivne (>60 dB) müratase levida kuni 75 m kaugusele, kuid lõhkamisel välja kujuneva suhteliselt kõrge astang toimib tõkestava barjäärina ning valdav osa kaasnevast mürast hajub avatud karjääri suunal. Seetõttu ei levi ülenormatiivne müra tootmisterritooriumilt välja ning lähimate majapidamiste õuealadel ületamisi ei esine. Modelleerimine on tehtud tingimustel, et kaevandamisega lähenetakse põhjapiirile järk-järgult ning mäemasinad töötavad astangu all. Samuti on alles jäetud olemasolev metsariba mäeeraldise teenindusmaa põhjapiiril. Modelleeritud tulemuste kohaselt ei ole leevendusmeetmete ega pideva seire rakendamine vajalik. Siiski tuleb kaebuste esinemisel reaalseid müratasemeid kontrollida, kuivõrd prognoositud müratasemed võivad tegelikest oludest mõnevõrra erineda. Modelleeritud tahkete osakeste kontsentratsioonide hajumise kohaselt ei kaasne mäeeraldisel töötavatest seadmetest ega tööprotsessidest heitkoguseid, mis põhjustaksid ülenormatiivsete kontsentratsioonide teket tootmisterritooriumil väljapool. Nii peenosakeste (PM10) kui ka eriti peenete osakeste (PM2,5) puhul jäävad saastetasemed allapoole piirväärtusi. Võrreldes olemasoleva olukorraga liiguvad kavandatava tegevuse kohaselt purutus-sorteerimissõlmed tootmisterritooriumi keskele ning piiridest kaugemale, mis võimaldab kaasnevaid heitkoguseid paremini lokaliseerida. Lõhketöödega kaasneva tolmu leviku piiramiseks on soovitatav ajastada lõhkamised tuulevaiksele ilmale ning vältida majapidamiste suunas puhuvaid tuulte olusid. Lõhketöödega kaasnevate maavõngete puhul on oluline, et ei ületataks ehitistele kaasnevaid maavõngete piirväärtusi, mis võivad kahjustada hoonete konstruktsioone. Töö analüüsitud ohutute kauguste ja lõhkelaengute suurused sõltuvad tundlikust objektist, ümbritsevatest keskkonnatingimustest ning lõhketööde iseloomust. Prognoositavate ohutute võnkekiiruste ja lõhkelaengute põhjal on lõhketöödega kaevandamine enamuses osas taotletaval mäeeraldisel võimalik ilma kahjustavate mõjudeta lähimate hoonete suhtes. Lõhkamisel mäeeraldise kirde- ja loodenurgas ning lõunapiiril võib osutuda vajalikuks kasulik kiht lõhata kahe astanguga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Anelema dolokivikarjääris kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude eksperthinnang 32 7. KASUTATUD INFOALLIKAD 1. OÜ Forek Anelema dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse materjalid. 2. Maa-ameti geoportaali rakendus, https://geoportaal.maaamet.ee/. 3. Petersell, V., jt. 2011. AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema dolomiidimaardla kaevandamise laiendamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Eesti Geoloogiakeskus. 4. Marinelli, F., Niccoli, W.L. 2000. Simple analytical equations for estimating groundwater inflow to a mine pit. Ground Water, 38 (2), 311 - 314. 5. Keskkonnaministri 08.11.2019. a määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ (RT I, 12.11.2019, 6). 6. Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ (RT I, 26.09.2019, 2). 7. Keskkonnaministri 20.10.2016 a. Määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ (RT I, 21.10.2016, 13). 8. Keskkonnaministri 16.12.2016 a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 21.12.2016, 27). 9. OÜ Forek Anelema dolokivikarjääri heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2184. Tallinn 2018. 10. Keskkonnaministri 27.12.2016 a. määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 06.03.2019, 12). 11. Majandus- ja taristuministri 08.09.2017. a määrus nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ (RT I, 12.09.2017, 4). 12. Anelema II dolokivikarjääri lõhketööde maavõngete rakendusuuring. OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1425, Tallinn 2015. Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang Tallinn 2022 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 Nimetus: Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang Töö tellija: Põlde Vähk OÜ Reg nr 12634891 Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Anelema küla, Põlde, 87205 Tel +372 564 84 540 E-post Mart Rao <[email protected]> Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik Töös osalesid: Piret Toonpere Töö versioon: 1.07.2022 2 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................ 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 4 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5 1.1 Kavandatav tiik ................................................................................................................. 7 2 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 9 2.1 Halinga valla üldplaneering .............................................................................................. 9 3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ..................................................................................... 10 4 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond ................................................................ 11 4.1 Looduskeskkonna vastupanuvõime................................................................................ 11 4.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ....................................................... 11 4.3 Veekeskkond ................................................................................................................... 11 5 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 12 5.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ..................................................................................................... 12 5.2 Vee ja pinnase saastatus................................................................................................. 12 5.3 Jäätmeteke ..................................................................................................................... 12 5.4 Müra ja vibratsioon ........................................................................................................ 12 5.5 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus................................................................................ 13 5.6 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................. 13 5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 13 5.8 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 13 5.9 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju .................................................... 13 Järeldused ...................................................................................................................................... 14 3 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) Põlde Vähk OÜ tellimusel 2022 aasta juunis. Töö teostasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (KMH0153). Eelhinnang on koostatud vähitiigi rajamise projekteerimistingimuste taotluse juurde. Töö tulemusena selgitatakse välja, kas projektile on vajalik KMH algatamine või mitte. Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ja varasema Halinga Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta. Keskkonnamõjude eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Lõpliku otsuse KMH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta asjakohastelt asutustelt. Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatamise ning negatiivsete mõjude vältimise osas. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on kasutatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud juhendit „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja T. Põder`i poolt koostatud juhendit “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat”. 4 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus Kavandatav vähitiik hõlmab Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise (katastritunnus 63801:001:0960) katastriüksust, mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Iirise katastriüksuse pindalast 18756 m² moodustab haritav maa 18376 m² ja muu maa 380 m². Joonis 1. Iirise katastriüksuse asukoht ja kitsendused. Allikas : Maa-amet X-Gis. Põhjast piirneb Iirise katastriüksus Anelema dolomiidikarjääriga, läänest Mardi-Jaani (tunnus 18803:002:0191), idast Matsu-Jüri (18803:002:0082) ning lõunast Põlde (63801:001:0959) katastriüksusega. Maatulundusmaa 100% sihtotstarbega katastriüksustel asuvad eluhooned, millest lähim (Põlde) kuulub Põlde Vähk OÜ omanikule. Piirkond jääb maardlate nimistu järgi geoloogilise uuringu alale (väline tunnus U903). Põhja poole jääb Anelema dolokivimaardla, kus kaevandamist alustati karjäärides juba 1968. aastal. Käesoleval ajal on kaevandab seal dolokivi OÜ Forek, kes omab vastavaid keskkonnalubasid (Anelema, Anelema II ja Anelema III dolokivikarjäärides kaevandamisluba nr KMIN-083). Anelema II dolokivikarjääri läänepiiri laiendatakse Annuse kinnistule (katastritunnus 18803:002:0126) ca 1 ha ulatuses. Karjääri ja lähimate majade vahele on rajatud 5 m kõrgune vall. Samuti on karjääril välisõhu saasteluba (toimub purustamine). Ca 70 hektari suuruses Anelema dolokivikarjääril on vee erikasutusluba, millega on paika pandud karjääride veekasutuse tingimused, kuna sealt toimub ühist süvendit moodustava ala vee ärajuhtimine. Karjäärivesi koguneb isevooluliselt karjääri edelaossa, kust see pumbatakse Angojja (VEE1150500) ja juhitakse sealt edasi Elbu oja (VEE1150300) kaudu Sauga jõkke (VEE1148700). Iirise katastriüksusest jääb lähim vooluveekogu Angoja ca 180 m kaugusele edelasse. Ala paikneb Lääne -Eesti nõrgalt lainjal moreentasandikul. Iirise katastriüksuse piires on maapind kergelt kaldu lõunasse. Maapinna abs. kõrgus on 27,0…28,5 m, vastavalt ehitus- ja hüdrogeoloogia uuringule (töö nr 5035-22, OÜ REI Geotehnika). 5 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 Katastriüksus ei asu rohevõrgustiku alal, väärtuslikul maastikul ega väärtuslikul põllumaal. Lähimad Natura 2000 alad on kirdes ca 6 km kaugusel Taarikõnnu-Kaisma linnuala (RAH0000085) ja Kaisma loodusala (RAH0000312), millele tiigi rajamine mõju ei avalda. Iirise katastriüksus on praegu hoonestamata riikliku ehitisregistri1 andmetel puuduvad ka rajatised. Piirkond jääb Jaagarahu lademe Muhu kihistu avamusele. Karbonaatkivimeid katab 1,2 - 2,1 m paksune kvaternaarisetete kiht, mis on esindatud moreeni ja kasvukihiga. Moreen on beežikaspruun ja sisaldab kulutamata, valdavalt karbonaatset, harvem kristalliinset jämepurdu kuni 20%. Kasvukihi paksus on keskmiselt 0,3 m. Piirkond asub Siluri veekompleksi levilal. Põhjavee tase enne kaevandamist ligikaudu 55 aastat tagasi jäi 24,5 - 26 m absoluutkõrguse tasemele. Kaevandamise tulemusel on see karjääris alandatud karjääri põhjani, absoluutkõrgusele 14 - 16 m. Veepinna 10 - 12 meetrise alanduse tulemusel on kujunenud karjääri ümbritsev alanduslehter. Anelema II dolokivikarjääri lääneserva rajatud puuraugus PA 3/20, mis paiknes karjäärisüvendist ligikaudu 100 m kaugusel, jäi põhjavee tase 2020. a septembris 23,75 m abs kõrgusele, millest võib järeldada, et alanduse oluline mõju ei ulatu 100 meetrist kaugemale. Arvestades kehtivat kaevandamisluba ja mäeeraldise hüdrogeoloogilisi tingimusi, on korrastamise suund pärast veetaseme alandamise lõpetamist tehisveekogu rajamine. Sealjuures tuleb jälgida, et veekogu sügavus peab olema valdavalt üle 2 m, mis välistab selle hilisema kinni kasvamise. Nimetatud tingimus saab antud juhul kogu varu väljamisel ka täidetud, kuna oodatav veekogu keskmine sügavus pärast pumpamise lõpetamist ja vee tagasi valgumist kaevandatud alale on ca 10 m (oodatav veetase ca 25 m). Joonis 2. Iirise katastriüksuse asukoht maardla ja plokkide sihtes. Allikas : Maa-amet X-Gis. 1 https://www.ehr.ee 6 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 1.1 Kavandatav tiik Vähikasvatus on üks vesiviljeluse liike. Vesiviljelus tähendab veeorganismide kasvatamist ja viljelemist tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui võimaldab looduslik keskkond, kusjuures organismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni (kaasa arvatud). Koorikloomadest kasvatatakse vähikasvatustes Eesti looduses levinud jõevähki. Riigile kuuluval maal olemasolevates Põlde Vähk OÜ tiikides on vähkide hulk ületanud kriitilise piiri ning tootmise laiendamiseks on vaja uusi tiike juurde. Põlde Vähk on Iirise kinnistu kõrval asuvates karjääri korrastamata ala veekogudes riigi maa-ameti loal kasvatanud vähke juba 10 aastat ja tingimused on vähkide kasvatamiseks soodsad. Aastal 2020 ostis Põlde Vähk OÜ Iirise kinnistu, et rajada endale kuuluvale maale tiik. Joonis 3. Vähitiigi esialgne asukoht ja suurus Iirise kinnistul. Allikas: Põlde Vähk OÜ. Tiigi rajamiseks kuhjatakse dolokivi peal asuv moreeni kiht elumajade poolsesse (ida ja lõuna) külge, et see moodustaks turva- ja müratõkke. Edasi eemaldatakse 10 meetri paksune kiht dolokivi, mis võõrandatakse ehitustööde teostaja poolt. Kaldad tasandatakse ja täidetakse uuesti 30 kraadise nurga all algselt kuhjatud kihiga ning lõunapoolsesse külge rajatakse suurema kaldega (45-50 kraadi) nn. poolsaar kaldapinna suurendamiseks ja ligipääsu võimaldamiseks. Tiigi põhjapoolsesse otsa rajatakse ülevoolukaev veetaseme säilitamiseks ja ülearune vesi juhitakse ära karjääri veesüsteemi. Tiigi veetase peaks hinnangute põhjal jääma 4 m 7 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 ümbritsevast maapinnast madalamale ja tiigi sügavus olema ca 5 m. Tiiki kogunev vesi moodustub looduslikust põhjaveest ning sademete veest. Tiigi veepeegli pindala on ca 16 000 m 2. Vesiviljelusloomade pidamisel peab loomapidaja registreerima põllumajandusloomade registris tegevuskoha, kus ta vesiviljelusloomi peab. Tiik kinnitatakse Põllumajandus- ja Toiduameti poolt ning määratakse kvaliteedinõuded. Üksikasjalikum tiigi lahendus täpsustatakse projektis. 8 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 2 Seotus strateegiliste dokumentidega 2.1 Halinga valla üldplaneering Anelema külas kehtib hetkel veel Halinga valla üldplaneering (kehtestatud Halinga Vallavolikogu 31.10.2012 määrusega nr 22 enne kui moodustus praegune Põhja-Pärnumaa vald). Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu algatas 24.10.2018 otsusega nr 53 "Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise". ÜP on koostamisel. Kehtiv ÜP ega koostatav ÜP ei sea piiranguid vähitiigi rajamisele. Põlde Vähk OÜ esitas Põhja- Pärnumaa Vallavalitsusele 10.12.2020 taotluse Põlde detailplaneering algatamiseks vesiviljelustiikide rajamiseks. Detailplaneeringut ei peetud antud juhul vajalikuks. Joonis 4. Väljavõte Halinga valla ÜP-st. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. 9 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 3 KMH vajadus lähtuvalt õigusaktidest Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. See annab aluse keskkonnamõju hindamise algatamiseks või mittealgatamiseks tegevuse kavandamise faasis. Eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87; RT I, 21.12.2019, 7) § 6 lõigetest 2 ja 2 1. Ehitusseadustiku (EhS) § 2 lõike 6 järgi kohaldatakse ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätteid. Võimaluse korral ühitatakse keskkonnamõju hindamise menetlus ehitusseadustikus sätestatud menetlusega. Sellisel juhul peavad olema täidetud mõlemale menetlusele kehtestatud nõuded. EhS § 42 lõike 2 kohaselt otsustab pädev asutus ehitusloa menetluse käigus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui • taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; • kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KMH algatamise/algatamata jätmise otsuses peab alati viitama kaalumise aluseks olevale paragrahvile. Olulise keskkonnamõjuga tegevused on loetletud KeHJS § 6 lg 1, kus ei ole nimetatud vähikasvatust. KeHJS § 6 lg 2 p 1 ütleb, et kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas vesiviljeluse valdkonda kuuluval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Määruse 224 § 11 p 71 kohaselt tuleb keskkonnamõju eelhinnang koostada veekogu rajamisel, kui selle veepeegli pindala on üks hektar või suurem või kui eemaldatava pinnase kogus on vähemalt 10 000 kuupmeetrit. Antud juhul on tegemist ca 16 000 m2 (1,6 ha) veepeegliga tiigiga. Olulise keskkonnamõjuga tegevuste KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 61 kohase eelhinnangu tulemusest ja § 11 lg 22 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohast. KeHJS § 61 lg 5 alusel on keskkonnaminister 16.08.2017 andnud määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I, 18.08.2017, 3), millest tuleb eelhindamisel lähtuda. Juhul kui KMH eelhindamist on peetud vajalikuks ja vastav KMH kaalutlusprotsess on läbi viidud, peab olulise keskkonnamõjuga tegevuse keskkonnamõju hindamise otsustaja enne KeHJS § 11 lõikes 21 viidatud tegevuse üle otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks KMH eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. 10 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 4 Kavandatava tegevuse poolt mõjutatav keskkond 4.1 Looduskeskkonna vastupanuvõime Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, samuti alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. Antud ala puhul ei ole tegemist tundliku looduskoosluse või kultuuriloolise väärtusega alaga. 4.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Tiigi rajamisel väljakaevatav pinnas kasutatakse ära sihtotstarbeliselt ja säästlikult. Eelhinnangu kontekstis loetakse loodusvaraks lisaks maavaradele ka elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Igasugune ehitustegevus on suhteliselt ressursimahukas tegevus. Rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maaressurss). Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist energiatarvet, millega võiks kaasneda oluline keskkonnamõju. Energia tarbimine kaasneb ehitusmasinate töötamisega, kuid see ei erine tavapärase ehitustegevuse energiatarbest. 4.3 Veekeskkond Avalikke veekogusid alale ei jää. Maaparandussüsteemid puuduvad. Arvestada tuleb aga, et piirkond kuulub peamiselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. 11 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 5 Hinnang keskkonnamõjudele 5.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele Alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaikasid Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel. Oluline on märkida, et vähikasvanduses tohib kasvatada ainult Eestis looduslikult esinevat vähiliiki - jõevähki (Astacus astacus). Looduskaitseseaduse (LKS) § 57 lg 2 alusel on kehtestatud keskkonnaministri 07.10.2004 määrus nr 126 „Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri“, mille § 3 lg 2 on välja toodud looduslikku tasakaalu ohustavad vähi võõrliigid. Lähtuvalt LKS § 57 lg 5 on looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine ja tehingud nende liikide elusate isenditega keelatud. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele. 5.2 Vee ja pinnase saastatus Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Vee kvaliteedi tagamine on üks olulisemaid vähikasvanduse edutegureid. Vähikasvatuseks vajalik vee hulk sõltub vee kvaliteedist, vähkide arvust, söötmise intensiivsusest. Kui vesi on kvaliteetne, võib seda korduvalt kasutada. Korduvkasutatavat vett võib vajadusel rikastada hapnikuga, filtreerida või lubjata. Kuna vähikasvatuse keskkonnakoormus on väike, siis üldreeglina tiik puhastatakse vähestest jääkproduktidest tiikide tühjendusjärgsete koristustööde käigus ning jääkproduktid komposteeritakse või ladustatakse (töödeldakse) kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega. Tiikide tühjendamine veest toimub õigeid tehnoloogilisi võtteid kasutades ca 12-15 aastase perioodi tagant. Tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnasele, pinnaveele ja põhjavee režiimile. 5.3 Jäätmeteke Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 5.4 Müra ja vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. 12 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 5.5 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses häiringuid. Tegu on mööduvate mõjudega. Välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ette näha. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi mõjusid. 5.6 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada tavatingimustes kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordi. 5.7 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale Positiivne mõjub sotsiaalsetele vajadustele seisneb vesiviljeluse arendamises. Negatiivseks sotsiaalmajanduslikuks mõjuks võib pidada tiigi poolt kasutatava ruumi äravõtmist mõnelt teiselt võimalikult kasutusviisilt (põllumajandus). Maad ja muid olemasolevaid ressursse tuleb samas võimalikult otstarbekalt kasutada. Antud juhul ei ole tegemist maa ebaratsionaalse kasutamisega ja seeläbi avalduda võiva negatiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. 5.8 Mõju kultuuriväärtustele Kultuurimälestiste riikliku registri2 järgi piirkonnas kultuurimälestised ja ka pärandkultuuri objektid puuduvad. 5.9 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata kumulatiivseid mõjusid ega riigipiiriülest mõju. 2 https://register.muinas.ee 13 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 Järeldused Vähitiigi rajamine ei ole tegevus, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Kinnisasja omanikul on õigus Keskkonnaameti loal käsutada, kaasa arvatud kaubastada ehitise püstitamise (tiigi rajamisel) käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust (maapõueseadus § 97 ja § 99). Veeseaduse § 3 lg 4 p 4 alusel ei peeta vesiviljeluseks rajatud tiiki ja basseini ning neid teenindavaid veejuhtmeid veekoguks. § 18 lg 2 järgi ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded, on kehtestanud valdkonna eest vastutav minister määrusega (Keskkonnaministri määrus 02.04.2020 nr 17 “Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded”). Oluline on märkida, et määrusega ei reguleerita aga sellist vesiviljelust, milleks ei ole vaja veeluba ega registreeringut. Veeseaduse § 187 järgi on veeluba kohustuslik, kui: • arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas; • rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu. Antud juhul eeldatavalt veeloa kohustus puudub, kuna veeseaduse järgi ei ole vesiviljeluse tiik üldse veekogu. Veeseaduse § 196 lg 2 järgi tuleb veekeskkonnariskiga tegevus registreerida vesiviljelustoodangu juurdekasvuga kuni üks tonn aastas, kui vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses. Antud juhul ei ole tiik (tiigid) pinnaveekoguga ühenduses. Kavandatav vähitiik ei jää väärtuslikule maastikule, väärtuslikule põllumaale ega rohevõrgustiku alale. Vähitiigi rajamiseks ei ole vajalik teostada metsa raadamist, kuna Iirise katastriüksusel mets puudub. Ala asukoha tõttu ei jää vähitiik maastikus liigselt domineerima. KMH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks järgnevatel põhjustel: 1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist; 2) projekti realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 3) projektiga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, kuid tegevus neid oluliselt ei mõjuta; 4) projektiga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele; 14 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Anelema külas Iirise katastriüksusele vähitiigi rajamise keskkonnamõju eelhinnang. Versioon: 1.07.2022 5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; 6) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 7) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele; 8) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse olulist kasvu; 9) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju. Puuduvad muud olulised kriteeriumid, mis projekti ellurakendamisel tingiks KMH algatamist. Eelhindamine on eelkõige ennetusmeede. KMH vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Käesolev eelhinnang peegeldab eksperdi keskkonnaalaseid teadmisi ja kogemust ning on mõeldud abistamaks kohalikku omavalitsust tema töös. Muude oluliste mõjude igakülgne objektiivne kaalumine põhjendatud ja tasakaalustatud otsuse tegemiseks on otseselt kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesanne. KMH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha vaid kohalik omavalitsus. Enne KMH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 11 lg 22. 15 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.02.2023 08:35 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 7-2/1632-6 Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine Manused: Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine .asice Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Registreerimise kp: 07.02.2023 Registreerimise nr: 7-2/1632-6 Saadetava dokumendi pealkiri: Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine. Lugupidamisega Maritta Sillandi registripidaja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus tel. 443 0330 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel