Rahandusministeerium · 14. veebruar 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 11-23/256589
Otsuse kuupäev 14.02.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus OÜ EKOVIR vaidlustus Mittetulundusühingu Võru
Jäätmekeskus riigihankes „Jäätmete vedu lõppkäitlusse“
(viitenumber 256589) OÜ EKOVIR hankemenetlusest
kõrvaldamise ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuse
edukaks tunnistamise otsustele
Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ EKOVIR, esindaja vandeadvokaat Veikko
Puolakainen
Hankija, Mittetulundusühing Võru Jäätmekeskus, esindaja
juhatuse liige Merle Tarrend
Kolmas isik, Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja
vandeadvokaat Toomas Pikamäe
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel
1. Rahuldada OÜ EKOVIR vaidlustus ja tunnistada kehtetuks
Mittetulundusühingu Võru Jäätmekeskus 06.01.2023 otsused:
- kõrvaldada hankemenetlusest OÜ EKOVIR;
- tunnistada edukaks Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus.
2. Mõista Mittetulundusühingult Võru Jäätmekeskus OÜ EKOVIR kasuks
välja:
- tasutud riigilõiv 1280 eurot;
- lepingulise esindaja kulud 2898,75 eurot käibemaksuta.
3. Jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i vaidlustusmenetluse kulud tema enda
kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult
teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 31.10.2022 avaldas Mittetulundusühing Võru Jäätmekeskus (edaspidi ka Hankija)
riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Jäätmete vedu
lõppkäitlusse“ (viitenumber 256589) hanketeate.
Pakkumused esitasid OÜ EKOVIR ja Eesti Keskkonnateenused AS.
Hankija on 06.01.2023 otsustanud:
1) tunnistada vastavaks OÜ EKOVIR ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumused;
2) kõrvaldada OÜ EKOVIR hankemenetlusest;
3) tunnistada edukaks Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus;
4) kvalifitseerida Eesti Keskkonnateenused AS.
2. 16.01.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ
EKOVIR (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 06.01.2023 otsustele kõrvaldada OÜ
EKOVIR hankemenetlusest ja tunnistada edukaks Eesti Keskkonnateenused AS-i (edaspidi
ka Kolmas isik) pakkumus.
3. Vaidlustuskomisjon teatas 20.01.2023 kirjaga nr 12.2-10/11 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 25.02.2023 ja neile vastamiseks 30.02.2023
Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad
Vaidlustaja ja Kolmas isik, teiseks tähtpäevaks Vaidlustaja repliigi ja Kolmas isik seisukohad.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Vaidlustaja OÜ EKOVIR põhjendab taotlusi järgmiselt.
4.1. Vaidlustaja arvates on tema hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel kõrvaldamine
õigusvastane nii formaalsetel kui sisulistel põhjustel.
4.1.1. Kohtupraktika nõuab, et hankija annaks enne, kui ta otsustab pakkuja hankemenetlusest
varasema hankelepingu rikkumise tõttu kõrvaldada, viimasele võimaluse esitada asjaomase
rikkumisepisoodi kohta oma selgitused ja tõendid (vt TlnRKo 3-20-80, p 23; TlnRKo 3-20-
334, p 18). Antud juhul Hankija Vaidlustaja poole ei pöördunud, et küsida talt eespool viidatud
Mustvee lepingu kohta selgitusi. Tegemist on raske menetlusliku rikkumisega, mis ka
eraldiseisvalt tingib kõrvaldamisotsuse õigusvastasuse ja peab kaasa tooma selle otsuse
kehtetuks tunnistamise.
Kohtulahend, kus ei pruugita kajastada kõiki käimasoleva hankemenetluse ja pakkuja
kõrvaldamise seisukohalt olulisi fakte, ei saa olla ainuke infoallikas, millele hankija pakkuja
kõrvaldamise üle otsustamisel tugineb. Teiste isikute vahelist vaidlust puudutav kohtulahend
on hankija jaoks vahendlik teabeallikas, mis ei asenda pakkuja enda kui asjaomase vaidluse
ühe osapoole (nö algallika) käest selgituste küsimist. Analüüs, mida hankija peab tegema
pakkuja kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 8 alusel, ei pruugi kattuda ja antud juhul ei kattugi
analüüsiga, mis nähtub mingis teises asjas tehtud kohtuotsusest..
2 (20)
4.1.2. Nii Euroopa kui Eesti tasandi kohtupraktika nõuab, et hankija, kui ta tuvastab pakkuja
puhul (väidetava) varasema hankelepingu rikkumise, uuriks ja hindaks vastavaid asjaolusid
ise igakülgselt ja põhjalikult, et otsustada, kas on põhjendatud see pakkuja hankemenetlusest
kõrvaldada. RHS § 95 lg 4 p-i 8 näol on tegu nn vabatahtliku (fakultatiivse) kõrvaldamise
alusega, mis tähendab, et isegi kui selle sätte kohaldamise eeltingimused on iseenesest
täidetud, ei tähenda see automaatselt, et asjasse puutuv pakkuja tuleb hankemenetlusest
tingimata kõrvaldada, vaid hankija peab kõiki asjakohaseid kaalutlusreegleid järgides
otsustama, kas antud juhul on kõrvaldamine kohane ja proportsionaalne.
Euroopa Kohus on RHS § 95 lg 4 p 8 aluseks olevat EL riigihankedirektiivi 2014/24 art 57 lg
4 p g tõlgendades selgitanud, et varasema hankelepingu rikkumisega seonduv fakultatiivne
kõrvaldamise alus põhineb hankija usaldusel pakkuja vastu ehk sellel, kui usaldusväärne
pakkuja hankija jaoks on. Sellest tuleneb, et hankija ei ole automaatselt seotud mõne teise
hankija poolt mõne varasema hanke raames antud hinnanguga, ja seda eelkõige seetõttu, et
hankijal oleks võimalus niisuguse kõrvaldamise aluse kohaldamisel pöörata erilist tähelepanu
proportsionaalsuse põhimõttele. Hankija peab tegelikult hindama pakkuja tegevust, mille tõttu
varasem hankeleping lõpetati, sh hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki
asjakohaseid tõendeid, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema
arvates on see ettevõtja muutunud ebausaldusväärseks (vt EKo C-267/18: Delta, p 27–29).
Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et hankija peab uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama
enne pakkuja kõrvaldamist varasema hankelepingu rikkumiste tõttu välja kõik tähtsust
omavad asjaolud. Asjaolude selgitamine võimaldab hankijal teha pakkuja usaldusväärsuse
hindamisel informeeritud kaalutlusotsuse ja vältida seega pakkuja meelevaldset
hankemenetlusest kõrvaldamist (TlnRKo 3-20-80, p 27). Teisel puhul on Tallinna
Ringkonnakohus selgitanud, et teise hankija hinnang rikutud nõude ja rikkumise olulisusele
ei vabasta hankijat pakkuja kõrvaldamise otsuse tegemisel nende asjaolude hindamise
kohustusest (vt TlnRKo 3-22-803, p 20).
Käesoleval juhul on ilmne, et Hankija ei ole nn Mustvee kaasust ja selle asjaolusid ise
absoluutselt uurinud ega hinnanud, vaid on tuimalt viidanud leitud kohtulahendile ja sellest
loetavale, et Mustvee Vallavalitsuse hinnangul rikkus Vaidlustaja teatavat hankelepingut
oluliselt.
4.1.3. RHS § 96 lg 5 sätestab, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus peab olema
põhjendatud. Laiemalt võrsub põhjendamiskohustus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse
ja kontrollitavuse põhimõtetest. Eeskätt proportsionaalsuse hindamist nõudvate
kaalutlusotsuste puhul – ja just sellise otsusega on nn vabatahtlikule kõrvaldamise alusele
tugineva kõrvaldamisotsuse puhul tegemist – peavad hankija antavad põhjendused olema
selged, täpsed ja küllaldased, nõnda et need seovad konkreetsed faktilised asjaolud
kohaldatava õigusnormiga ning oleks võimalik aru saada hankija siseveendumuse
kujunemisest (VAKOo 33-19/203234, p 16–17). Niisiis – selleks, et otsus kõrvaldada pakkuja
hankemenetlusest viitega mõnele vabatahtlikule kõrvaldamise alusele oleks küllaldaselt
põhjendatud, peab otsusest muu hulgas nähtuma, et hankija on kõrvaldamise põhjendatust
sisuliselt kaalunud. Peaasjalikult seisneb see hinnangu andmises pakkuja usaldusväärsusele
ja kõrvaldamismeetme proportsionaalsusele (vt VAKOo 7-20/214965, p 20).
Hankija peab selgelt ära näitama, täpselt milles seisneb varasema hankelepingu rikkumine
ning hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastava
lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Peale selle on oluline, et hankija
3 (20)
otsusest nähtuksid küllaldased kaalutlused, miks on pakkuja kõrvaldamine proportsionaalne.
Viimane hõlmab mh hinnangut sellele, millistel põhjustel on pakkuja varasem tegevus
muutnud ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks
mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu (vt VAKOo 33-19/203234, p 21; VAKOo 24-
21/228731, p 14). Tartu Halduskohus on märkinud, et RHS § 95 lg 4 p-le 8 rajanevast
kõrvaldamise otsusest peab muu hulgas selguma, miks välistab varasem lepingurikkumine
hankija silmis pakkuja usaldusväärsuse (TrtHKo 3-21-2760, p 32).
Hankija põhjendused on aga väga lakoonilised, Hankija koostatud otsuses puuduvad mistahes
põhjendused selle kohta, täpselt millistel põhjustel ta leiab, et Mustvee lepingus fikseeritud
rikkumine puudutas esiteks selle lepingu olulist nõuet ning teiseks oli rikkumisena ka ise
oluline. Arusaamatu on see, mida Hankija „oluliseks“ nimetab: kas rikutud lepingutingimust,
rikkumist ennast või mõlemat – neid asju on käsitletud läbisegi ja vajalikku erisust tegemata.
Hankija ei ole põhjendanud seda, kas üldse ja miks on Vaidlustaja tema silmis usaldusväärsuse
kaotanud ning miks on Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine proportsionaalne.
4.1.4. Vaidlustaja ei saa tulenevalt Tartu Halduskohtu otsusest haldusasjas 3-22-279 eitada, et
ta on üht varasemat hankelepingut rikkunud, et see rikkumine loeti oluliseks ning et sellega
seonduvalt on temaga sõlmitud leping ennetähtaegselt lõpetatud. Küll aga vaidleb Vaidlustaja
vastu sellele, et asjaomane rikkumine puudutas RHS § 95 lg 4 p-i 8 mõttes lepingu olulist
tingimust. Veel vaidleb Vaidlustaja vastu sellele, et kõnealune rikkumine saab mõistlikult
võttes muuta ta Hankija jaoks ebausaldusväärseks. Nende argumentide koosmõjus ei saa
Vaidlustaja kõrvaldamine olla ka proportsionaalne.
Mustvee lepingu puhul oli tegemist lepingu täitmise aegse garantiikirja õigeaegse esitamata
jätmisega. Arvestades konteksti, eeskätt asjaomase lepingu eset, ei saa sellist kohustust pidada
lepingu oluliseks tingimuseks. Mustvee lepingu esemeks oli korraldatud jäätmeveo teenuse
osutamine. Täitmisaegse garantiikirja esitamine oli sellises kontekstis ilmselgelt vaid
formaalset laadi kõrvalkohustus (vt ka TrtHKo 3-22-279, p 16, kus kohus nimetas
garantiikirja esitamise kohustust „pigem formaalselt laadi kohustuseks“). Tõsi, kui teenuse
osutajalt nõutakse garantiikirja, siis tehakse seda mingi kindla põhjusega ja tegemist ei ole
lausa „mõttetu“ tingimusega, ent jäätmeveoteenuse lepingus ei ole kindlasti tegemist
tähtsamate tingimuste sekka kuuluva nõudega. Jäätmeveoteenuse lepingu olulised tingimused
puudutavad eeskätt selle teenuse enda osutamist: teenuse kvaliteet, õigeaegsus jne. Ei saa olla
vaidlust, et Vaidlustaja sellist laadi tingimusi rikkunud ei ole.
Mustvee kaasuses ei analüüsitud küsimust, kas rikutud lepingutingimus, mis puudutas
täitmisaegse garantiikirja esitamist, oli oluline või mitte. Selles kaasuses vaieldi üksnes selle
üle, kas rikkumine ise – sõltumata sellest, millise kaaluga kohustust see puudutas – oli oluline.
Nimelt, tulenevalt sellest, kuidas Mustvee vald oli hankelepingu tingimused sätestanud (vt
TrtHKo 3-22-279, p 16) ning mida näevad ette VÕS § 116 lg 2 ja § 196 lg 2, tuli tellija poolt
lepingu erakorralise ülesütlemise õiguspärasuse hindamiseks lahendada üksnes küsimus, kas
esines oluline lepingurikkumine. Kui VÕS-i sätete kohaldamisel on olulisuse nõue
ühetasandiline, siis RHS § 95 lg 4 p-i 8 puhul kehtib nn topeltolulisuse nõue ehk lisaks
rikkumisele endale peab olema oluline ka rikutud tingimus. Seda, kas garantiikirja esitamise
kohustus oli oluline, Hankija analüüsinud ei ole ning isegi kui ta seda teinuks, saanuks ta
õiguspäraselt jõuda vaid järelduseni, et see ei ole oluline tingimus.
4.1.5. Kui Hankija käituks heas usus ja mõistlikult ei saaks ta jõuda seisukohale, et Vaidlustaja
on pelgalt põhjusel, et ta oli ühele teisele hankijale täitmisaegse garantiikirja esitamisega ca
4 (20)
kuuajases hilinemises, muutunud ebausaldusväärseks. Esiteks oli Vaidlustaja viivituses selle
teise hankija, mitte Hankija enda ees ehk Hankijal endal koostöökogemus Vaidlustajaga
puudub, olgu siis halb või hea. Antud juhul saab Hankija Vaidlustaja usaldusväärsust hinnata
vaid nö vahendlikult ja seda tuleb kaalutlemisel kahtlemata arvesse võtta. Nagu nähtub
Mustvee kaasuses tehtud kohtuotsuse p-st 5 jj, oli viivitus tingitud mitmete ebasoodsate
asjaolude kokkulangemisest. Vaidlustaja suhtles tellijaga, et olukorda selgitada ja lahendada
ning tegi endast kõik, et viivitus kõrvaldada (seda lõpuks ka tehti, kuid tellijat see kahjuks
enam ei huvitanud). See selgelt näitab Vaidlustaja head tahet ja konstruktiivset suhtumist.’
Hankija ei ole vaidlusaluses hankes üldse nõudnud teenuse osutajalt täitmisaegse garantii
esitamist. Seega ei saa Hankijal tekkida hirmu või kahtlust, et kui parima pakkumuse teinud
pakkuja on kord teise hankija ees seda kohustust rikkunud, siis äkki kordub sama lugu ka tema
hankes. Kõikide argumentide koosmõjus ei ole Hankijal võimalik legitiimselt väita, et
Vaidlustaja ühekordne pisike ebaõnnestumine Mustvee lepingus muudab ta hankemenetlusest
kõrvaldamist väärivalt ebausaldusväärseks.
4.2. Kuna Vaidlustaja on õigusvastaselt kõrvaldatud, siis on õigusvastane ja kuulub kehtetuks
tunnistamisele ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.
4.3. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad.
4.3.1. Kui varasemas kohtuasjas vaidlesid Vaidlustaja ja Mustvee vald pärast hankelepingu
sõlmimist selle üle, kas viimane – lähtudes konkreetse lepingu sisust ja oma hinnangutest –
võis lepingu erakorraliselt üles öelda, siis praegu on küsimus selles, kas Hankija, viies läbi
hoopis teist riigihanget, hindas korrektselt RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldusi, sh seda,
kas Vaidlustaja on Hankija enda jaoks muutunud ebausaldusväärseks ning kas konkreetses
hankes on Vaidlustaja kõrvaldamine proportsionaalne. Nende küsimustega varasem
kohtuvaidlus ei tegelenud ega saanudki tegeleda. Vastavalt ei saa Hankija varasemat ja teda
mittepuudutavat kohtuotsust nö otse, ilma mistahes endapoolse analüüsita rakendada
funktsioonis, milleks ta ei ole mõeldud.
Lepingu erakorralise ülesütlemise ja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse õiguslikud
raamistikud on erinevad, sh on pakkuja menetlusest kõrvaldamiseks tarvis tuvastada osaliselt
hoopis teiste (täiendavate) eeltingimuste täidetus kui lepingu erakorralise ülesütlemise puhul.
Hankija viited põhiseadusele ja Kolmanda isiku viited res judicata põhimõttele on
asjakohatud. Kitsalt riigihankeõigust, täpsemini teatavat kitsast küsimust pakkuja
hankemenetlusest kõrvaldamisest puudutav kohtupraktika ei sea mitte kuidagi ohtu
kohtuotsuse seadusjõudu või seda, kel on Eesti riigis pädevus õigust mõista. Euroopa Kohtu
lahenditest alguse saanud kohtupraktika ei näe ette, et hankija võiks või peaks dubleerima
kohtute tööd. Nimelt, isegi kui mõni kohus on varem teinud jõustunud lahendi lepingu täitmist
või lõpetamist puudutavas vaidluses, siis hankija – mitte mõistes õigust, vaid viies läbi
riigihanget – peab konkreetselt selles hankes hindama kõrvaldamise aluste eeltingimuste
täidetust, kusjuures viisil, nagu kohtupraktika seda täpsustanud on. Need kaks tööd ei ole
teineteisele kuidagi vastanduvad või konfliktis. Hankija töö on (varasema kohtuotsuse
olemasolul) kohtu tööd täiendav.
Vaidlustaja ei nõua (ega saagi nõuda), et Hankija asuks vastupidistele seisukohtadele
võrreldes sellega, mida leidis kohus haldusasjas 3-22-279. Küll aga nõuab Vaidlustaja seda,
et Hankija, olles saanud teadlikuks Mustvee kohtulahendist, teeks sinna juurde ka temalt
nõutava (lisa)analüüsi.
5 (20)
Ekslik on Hankija tees, et „RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimuste esinemine on leidnud
tuvastamist jõustunud kohtuotsusega“. Sellist kohtulahendit, mis tuvastaks, et Vaidlustaja
tuleks Hankija läbiviidavas hankes RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel menetlusest kõrvaldada, ei
eksisteeri (selline lahend ei ole ka nn Mustvee lahend) ega saagi eksisteerida. Mitte ühelgi
kohtul ei ole võimalik anda hankijatele nende tulevasteks riigihangeteks siduvaid juhiseid
vabatahtlike kõrvaldamise aluste kontekstis, seda enam juhul, kui kohus ise lahendab hoopis
teiseliigilist vaidlust (lepingu lõpetamist puudutavat vaidlust, mitte hankemenetlusest
kõrvaldamist puudutavat vaidlust).
4.3.2. Hankija väide, justkui oleks ta Vaidlustaja usaldusväärsust põhjalikult hinnanud, ei pea
paika või vähemasti ei ole sellise väite tõesus vaidlustusmenetluses kontrollitav. Nimelt ei
toeta vaidlusalune otsus Hankija tagantjärele esitatud argumente vähimalgi määral.
Vaidlustusmenetluses presenteerib Hankija küllaltki detailset analüüsi, aga kõrvaldamise
otsuses ei kajastu sellest sõnagi. Seega on Hankija vastuses vaidlustusele toodud
mõttearendused tagantjärele välja mõeldud või kui mitte, siis jättis Hankija need õigel ajal
otsuses kajastamata.
Hankija ei saa vaidlustusmenetluses oma otsust tagantjärele ja täiendavalt põhjendada
argumentidega, mille puhul puudub igasugune kindlus, et neist argumentidest lähtuti ka otsuse
tegemise ajal (vt VAKOo 209-20/225529, p 16; TrtRKo 3-22-607, p 10).
Hankija ei ole Vaidlustaja kõrvaldamise otsuses sõnagagi – ei otseselt ega kaudselt –
käsitlenud kõrvaldamise proportsionaalsuse küsimust. Eriti sellist hankija kaalutlusõigusel
rajanevat otsust nagu pakkuja kõrvaldamine nn vabatahtliku kõrvaldamise aluse tõttu
põhjendataks jälgitavalt ja küllaldaselt, nõnda et need põhjendused seovad konkreetsed
faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga ning oleks võimalik aru saada hankija
siseveendumuse kujunemisest. Seega ei ole lubatav, et sellise otsuse adressaat või selle
õiguspärasust kontrolliv vaidlusorgan peab hankija mõttekäike aimama või oletama.
Nõustuda ei saa Kolmanda isiku väitega, et Vaidlustaja kõrvaldamise otsuses esitatud neli
lauset on piisav. Tõsi, Hankija on ära märkinud kõrvaldamise õigusliku aluse ehk RHS § 95
lg 4 p-i 8 ning viidanud ka Tartu Halduskohtu otsusele haldusasjas 3-22-279, kuid see ei ole
kaugeltki piisav, et täita kõrged põhjendamisnõuded.
Hankija on leidnud ühe kohtulahendi, kus jaatati ühe teise hankija õigust Vaidlustaja sõlmitud
hankeleping erakorraliselt üles öelda, ning selle pinnalt automaatselt ning mistahes muid
kaalutlusi arvesse võtmata otsustanud, et see peab kaasa tooma Vaidlustaja hankemenetlusest
kõrvaldamise. Niimoodi ei luba RHS § 95 lg 4 p 8 toimida.
4.3.3. Sisutühjaks jäävad Hankija viited sellele, et jäätmete veo teenus on kohalikule
omavalitsusele väga tähtis. See võib nii tõesti olla, kuid sel pole antud vaidluse kontekstis
mingit eraldiseisvat tähendust, mis määraks Hankija kaalutlusõiguse teostamise tulemuse juba
ette kindlaks.
4.3.4. Vastupidiselt Hankija ja Kolmanda isiku väitele ei esine antud asjas mingeid erilisi
asjaolusid, mis õigustaks kohtupraktikas kujunenud ärakuulamisnõudest kõrvalekaldumist.
Sealhulgas ei ole alust väita, et Hankijale oli Mustvee asjas tehtud kohtulahendist teada kogu
info, mida ta vajas RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks.
4.3.5. RHS § 95 lg 4 p-s 8 kasutatud mõiste „oluline tingimus“ rikkumine on riigihankeõiguse
6 (20)
autonoomne mõiste, mida ei saa üks-ühele sisustada VÕS-i sätete mallide järgi. Sealjuures
tuleb tähele panna, et RHS § 95 lg 4 p 8 tugineb EL direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p-l g, mis
räägib varasema hankelepingu „olulisest nõudest“. Seega, „olulise tingimuse“ või „olulise
nõude“ mõiste pole mitte üksnes riigihankeõiguse autonoomne mõiste, vaid ka EL õiguse
autonoomne mõiste, mida ei saa sisustada lähtuvalt mingitest spetsiifilistest siseriiklikest
regulatsioonidest, eriti mis puudutavad hoopis teist valdkonda.
Direktiivi 2014/24 põhjenduse 101 kolmandast lõigust nähtub, et „[f]akultatiivseid
kõrvalejätmise põhjuseid kohaldades peaksid avaliku sektori hankijad pöörama erilist
tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele. Väikesed rikkumised peaksid ainult
erandjuhtudel viima ettevõtja kõrvaldamiseni.“ Seega on EL seadusandja selgelt arusaadav
tahe olnud tagada, et pakkuja kõrvaldamine hankemenetlusest mõnel nn vabatahtlikul alusel
(nagu on ka RHS § 95 lg 4 p 8) ei toimuks kergekäeliselt. Pigem on direktiivi 2014/24 art 57
lg 4 p-s g ja seeläbi ka RHS § 95 lg 4 p-s 8 kasutatud mõiste „oluline tingimus“ täidetuse
lävend kõrge.
Vaidlustajale oleks soodsam tõlgendus, et mõiste „oluline tingimus“ ei hõlma lepingu eset ja
eesmärki silmas pidades kolmandajärgulisi ja puhtformaalseid kõrvalkohustusi. Selline
tõlgendus vastab Vaidlustaja arusaama järgi ka üldisele õiglusele: ettevõtjat ei karistata üha ja
üha uuesti ühe õnnetu eksimuse eest.
Kolmas isik unustab VÕS-i sätetele viidates, et tulenevalt kohtupraktikast peab hankija enda
läbiviidavas hankes andma sellele, kas asjasse puutuvas rikkumisepisoodis rikuti olulist
lepingutingimust, autonoomse ja teisest hankijast sõltumatu hinnangu. Seega ei saa seda, mida
teine hankija võib olla järeldanud VÕS alusel, üks-ühele üle kanda RHS § 95 lg 4 p 8
konteksti.
Kolmanda isiku vastuse joonealuses viites nr 3 viidatud ringkonnakohtu praktika ei ole ka
iseenesest rikutud lepingutingimuse olulisuse hindamisel asjakohane. Nimelt räägivad need
lahendid „oluliste lepingurikkumiste sisustamisest“ ehk RHS § 95 lg 4 p-i 8 kätketud nö
topeltolulisuse nõude teisest elemendist, milleks on see, et rikkumine pidi olema oluline.
Kolmanda isiku viidatud lahendeid ei puuduta küsimust, kas rikutud tingimus oli oluline.
Selgelt eksitav on Kolmanda isiku tehtud viide Mustvee kohtuotsuse p-le 24. Nimelt on
Kolmas isik sealset tsitaati presenteerinud kui kohtu arvamust. Tegelikkuses on aga kohus
kogu selle punkti ulatuses refereerinud Mustvee valla subjektiivset hinnangut. Tartu
Halduskohtu enda hinnang rikutud tingimuse olulisusele konkreetse lepingu kontekstis
väljendub otsuse p-s 16, kus kohus on garantiikirja esitamise kohustuse tituleerinud „pigem
formaalset laadi kohustuseks“.
4.3.6. Kahe otsuse vaidlustamisest piisab, et jaatada Vaidlustaja vaidlustamisõigust RHS §
185 lg 1 alusel.
4.4. Vaidlustaja esitas 30.01.2023 repliigi.
4.4.1. Vaidlustaja kõrvaldati hankemenetlusest üksnes RHS § 95 lg 4 p 8 (varasema
hankelepingu rikkumine) alusel, mitte aga mõne muu sätte alusel, sh Kolmanda isiku viidatud
4.4.2. Vaidlustaja möönab, et inimliku eksituse tõttu jäi tema hankepassis esitamata viide
Mustvee lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele. See aga ei tähenda, et Hankija võiks või, veel
vähem, peaks Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldama.
7 (20)
Mõlemad Kolmanda isiku viidatud ettekirjutused (haldusmenetlused nr 428 ja 1243) on
täielikult täitnud ning menetlus on mõlemas asjas lõpetatud.
Isegi kui Vaidlustajal oleks suvalisel ajahetkel, mil Hankija tema maksukäitumist kontrollib,
maksuvõlg, siis peaks Hankija andma Vaidlustajale vähemalt kolme tööpäeva pikkuse tähtaja
maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks.
5. Hankija Mittetulundusühing Võru Jäätmekeskus vaidleb vaidlustusele vastu.
5.1. Alusetu ja põhjendamatu on Vaidlustaja väide, et Hankija oleks pidanud asuma kohtu
asemel teise hankija poolt fikseeritud rikkumisi ise hoolikalt uurima, analüüsima ja hindama.
Selle töö on ära teinud kohus. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimuste esinemine on
leidnud tuvastamist jõustunud kohtuotsusega.
Hankijal puudub kohustus teostada RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeldusena pakkuja suhtes
kohaldatud sanktsiooni või õiguskaitsevahendi õiguspärasuse täieulatuslikku tsiviilõiguslikku
analüüsi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-18-753, p 19). Hankija roll piirdub vaid
kohaldatava normi (RHS § 95 lg 4 p 8) kohaldamise eeltingimuste esinemise kontrollimises
tõendis, millele tuginetakse. Käesoleva juhul on Hankija seda kontrollinud ja tuvastanud, et
otsuses viidatud kohtulahendiga on leidnud kinnitust nende esinemine.
Nagu vaidlustusest selgelt nähtub, kinnitab ka Vaidlustaja ise kõikide eeltingimuste esinemist
ühe mööndusega, milleks on esinenud rikkumise mõju pakkuja usaldusväärsusele.
5.2. Vaidlustaja väide, et Hankija ei ole hinnanud (otsuses puudub vastav kaalutlus) tuvastatud
rikkumise mõju Vaidlustaja usaldusväärsusele, ei ole tõene.
Hankijal on õigus vastavalt reeglitele valida kellega, millist liiki ja millistel tingimustel
tehinguid teha. See õigus pole absoluutne, kuid selle üheks väljenduseks on RHS § 95 lg 4 p
8 kohane usaldusväärsuse kontroll.
Hankija on kohalike omavalitsusete poolt asutatud MTÜ, mille eesmärgiks on peamiselt
asutajatel lasuva kohustuse (korraldada oma haldusterritooriumil jäätmehooldust)
korraldamine ja abistamine. Umbsaare ümberlaadimisjaam teenindab kogu Võru maakonda.
Umbsaare ümberlaadimisjaama suunatakse kogu maakonnast korraldatud jäätmeveoga kokku
kogutud segaolmejäätmed ja biojäätmed. Hankija täidab Umbsaare ümberlaadimisjaama
haldamisega kohaliku omavalitsuse tuumikfunktsiooni (vt nt Riigikohtu 15.01.2015 otsus 3-
3-1-68-14, p 19) ja osutab üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lg
3 tähenduses. Viidatud staatus eeldab Hankijalt laitmatut toimepidevust, mis kandub edasi
kõikidele Hankija lepingupartneritele.
On põhjendatud, et Hankija kontrollib kõikide oma lepingupartnerite tausta kõrgendatud
tähelepanuga, et välistada iga mõistuspäraselt ette nähtav tagasilöök, mis seaks Hankija
tegevuse toimepidevuse kahtluse alla. Olulise lepingulise kohustuse rikkumine, mis viis
lepingu ülesütlemiseni hankija poolt, on ja oli Hankijale oluliseks ohumärgiks toimepidevuse
tagamisel. Vaidlustaja poolne hankelepingu oluline rikkumine on hiljutine (Mustvee vallaga
sõlmitud hankeleping öeldi üles 03.01.2022) ja tekitab põhjendatud kahtluse, kas Vaidlustaja
suudab hankelepingut nõuetekohaselt täita, so suunata jäätmed lõppkäitlusse nõutud viisil ja
mahus. Arvestades, et Mustvee Vallavalitsus ütles Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu selle
olulise rikkumise tõttu hiljuti üles, ei ole Hankijal Vaidlustaja vastu usaldust. Seda enam, et
8 (20)
Vaidlustaja ei ole Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist rikkumist ja selle
ülesütlemist hankepassis üldse maininud.
Avalik huvi Umbsaare ümberlaadimisjaama kogutud segaolmejäätmete lõppkäitluskohta
suunamise hankelepingu probleemideta täitmise vastu on palju olulisem kui Vaidlustaja
ärihuvi, mispärast on Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine proportsionaalne (vt nt
Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus 3-22-803, p 28).
5.3. Pakkuja õigus olla ära kuulatud enne hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse langetamist
ei ole absoluutne. Hankijal olid hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse langetamisel kogu
vajalik informatsioon olemas ehk pakkuja poolne täiendav selgitus ei oleks muutnud
langetatud otsuse sisu. Hankija otsuse tühistamiseks ärakuulamisnõude rikkumisel puudub
alus (vt nt Riigikohtu otsust 3-17-1329, p 25).
5.4. RHS § 97 lg 1 kohaselt võib pakkuja, kellel esineb nt RHS § 95 lg 4 p 8 nimetatud alus,
esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud kasutusele meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks. Vaidlustaja on viidatud võimalust kasutanud näiteks RHS § 95 lg 4 p 2 nimetatud
rikkumiste puhul. Hankija hinnangul viidatud rikkumised ei ole sellist laadi, mis oleksid
võinud seada Hankija toimepidevuse kahtluse alla ehk Vaidlustaja oli viidatud küsimuses
Hankijale usaldusväärne. Paraku ei ole Vaidlustaja kasutanud antud võimalust RHS § 95 lg 4
p 8 puhul. Hankepassis on esitatud võimalike rikkumiste kohta antava vastusena kirjas „ei“.
Seega ei ole pakkuja kasutanud temal esinevat heastamise võimalust. Pigem võib tõstatada
küsimuse, kas Vaidlustaja sooviks oli varjata neil esinevat kõrvaldamise alust.
6. Kolmas isik Eesti Keskkonnateenused AS leiab, et vaidlustus on põhjendamatu ja tuleb
jätta rahuldamata, kuna:
1) Hankija ei rikkunud Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse (edaspidi
Otsus) tegemisel ärakuulamis-, uurimis- ja põhjendamiskohustust. Vaidlustaja poolne
varasema hankelepingu rikkumine on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga, mille
seisukohtade ümber hindamiseks ei ole Hankijal õigust;
2) Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine on õiguspärane ja põhjendatud;
3) Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust.
6.1. Vaidlustaja viitab oma väite põhjendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020
otsusele asjas 3-20-80, p 23 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsusele asjas 3-20-334,
p 18.1
Käesolev olukord erineb Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsuste asjaoludest põhjusel, et
Vaidlustaja osas on RHS § 95 lg 4 p 8 hankemenetlusest kõrvaldamise aluse olemasolu
tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Nimelt, Tartu Halduskohus lahendas 29.04.2022
kohtuotsusega asjas 3-22-279 (edaspidi 29.04.2022 kohtuotsus) Vaidlustaja kaebust mh
Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduse nr 10 tühistamiseks. Mustvee Vallavalitsuse
03.01.2022 korraldusega nr 10 öeldi alates 04.01.2022 erakorraliselt üles Mustvee valla ja
Vaidlustaja vahel hankemenetluses nr 237203 sõlmitud hankeleping põhjusel, et Vaidlustaja
1
Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsuste viidatud punktide asjaomased kohad on identsed ja need on
sõnastatud järgmiselt: „Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et apellant märgib õigesti, et pakkuja
hankemenetlusest kõrvaldamine ei saa tugineda pelgalt riigihangete registri kandele, vaid hankijal tuleb enne
kõrvaldamise otsustamist vähemasti anda pakkujale võimalus esitada registriandmete ümberlükkamiseks
omapoolsed selgitused ja tõendid. See on eriti oluline siis, kui registriandmetest nähtuvalt on sanktsioonide
rakendamine vaidlustatud. Hankija ei saa registriandmetele tugineda valikuliselt. Lisaks peab hankija tõendama
oma otsus põhjendustes sisalduvaid väiteid (vrd Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 20; 03.05.2016
otsus nr 3-3-1-5-16, p 12).“
9 (20)
oli hankelepingut oluliselt rikkunud ja kaotanud sellega Mustvee valla usalduse. 29.04.2022
kohtuotsusega jäeti Vaidlustaja kaebus rahuldamata, st Tartu Halduskohus nõustus Mustvee
Vallavalitsusega, et Vaidlustaja on hankelepingut oluliselt rikkunud, mis õigustas
hankelepingu ülesütlemist. 29.04.2022 kohtuotsus jõustus 31.05.2022.
Seetõttu: (a) Hankija ei tuginenud Otsuse tegemisel riigihangete registri kandele, vaid
jõustunud kohtulahendile; (b) Vaidlustaja suhtes kohaldatud sanktsioonide rakendamise ja
sanktsioonide õiguspärasuse osas puudub vaidlus; (c) Hankija on tõendanud oma väidet, et
Vaidlustaja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus.
Kuna Hankija tugines Otsuse tegemisel asjaoludele, mis olid Vaidlustajale teada, st Mustvee
vallaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemisele ja 29.04.2022 kohtuotsusele, siis Hankijal ei
olnud kohustust küsida nende asjaolude kohta Vaidlustajalt täiendavaid seisukohti (vt Tallinna
Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus asjas 3-20-2236, p 20.2, p 21.1 ja 21.3).
Samuti, Riigikohus leidis 19.12.2019 otsuses asjas 3-17-1329, p 25, et ärakuulamisõiguse
rikkumine ei too kaasa haldusakti tühistamist, sest kaebaja pole ka hilisemas menetluses
suutnud välja tuua asjaolusid, mis viiksid teistsugusele tulemusele. Vaidlustuses ei ole esitatud
väiteid, mis tingiksid Otsuse kehtetuks tunnistamise. Seetõttu kehtib Riigikohtu 19.12.2019
otsuse seisukoht ka käesoleval juhul.
6.2. Vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus kohtuasjas C-267/18, p-d 27-29,
Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2018 otsus asjas 3-20-80, p 27, Tallinna Ringkonnakohtu
30.06.2022 otsus asjas 3-22-803, p 20 ning VAKO 04.03.2021 otsus 24-21/228731, p-d 18 ja
19 väljendavad seisukohta, et hankija ei ole kõrvaldamise aluse kohaldamisel seotud mõne
teise hankija poolt varasemas hankes antud hinnanguga.
Käesoleval juhul, nagu eelnevalt märgitud, on Vaidlustaja poolne hankelepingu oluline
rikkumine, mille tulemusena hankija ütles Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu üles,
tuvastatud jõustunud kohtulahendiga, st 29.04.2022 kohtuotsusega. Seejuures, 29.04.2022
kohtuotsus tehti Vaidlustaja kaebuse tulemusena, mistõttu Vaidlustajal oli võimalik esitada
Tartu Halduskohtule kõik vastuväited ja põhjendused tema suhtes kohaldatud sanktsiooni
põhjendatuse, st Jõelähtme Vallavalitsusega sõlmitud hankelepingu ülesütlemise kohta ning
soovi korral vaidlustada 29.04.2022 kohtuotsus. Vaidlustaja soov, et Hankija uuriks ja hindaks
veelkord Mustvee Vallavalitsusega sõlmitud hankelepingu ülesütlemise asjaolusid, st Mustvee
Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduse nr 10 põhjendatust, tähendab res judicata ehk
kohtulahendi seadusjõu ning õiguskindluse põhimõtete rikkumist (vt Riigikohtu üldkogu
12.04.2016 otsus asjas 3-3-1-35-15, p 47). Ehk – Hankijal puudub õigus hinnata 29.04.2022
kohtuotsuse sisulist põhjendatust. Sel põhjusel on väär Vaidlustaja väide, et Hankija ei ole nn
Mustvee kaasust ja selle asjaolusid absoluutselt uurinud ega hinnanud, vaid on tuimalt
viidanud leitud kohtulahendile ja sellest loetavale.
6.3. Otsusest nähtuvad Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise põhjused, mistõttu
Otsuses on näidatud selle andmise faktiline ja õiguslik alus ning Vaidlustaja teab, millistel
põhjustel ta hankemenetlusest kõrvaldati.
Kohtupraktikas on peetud RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel piisavaks seda, kui pakkuja on
oluliselt rikkunud varasemat hankelepingut, mistõttu pakkuja suhtes kohaldati sanktsioone.
Sellisel juhul ei tingi kõrvaldamise otsuse võimalikud põhjendamise puudused kõrvaldamise
otsuse tühistamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas 3-80-20, p-d 24 ja 28,
Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas 3-20-334, p-d 19, 22 ja 23; Tallinna
10 (20)
Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus asjas 3-20-2336, p 20.1). Sel põhjusel on asjakohatu
Vaidlustaja väide, et Otsusest peab muu hulgas nähtuma, et Hankija on kõrvaldamise
põhjendatust sisuliselt kaalunud.
Hankija ei pidanud Otsuses näitama, milles seisnes Vaidlustaja poolne Mustvee vallaga
sõlmitud hankelepingu rikkumine ega hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud
tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev.
Hankija selline tegevus tähendaks 29.04.2022 kohtuotsuse põhjendatuse hindamist, milleks
Hankijal puudub õigus.
6.4. Mustvee vald ütles Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu üles mh VÕS § 116 lg 2 p-de 2
ja 4 alusel (vt 29.04.2022 kohtuotsus, p 15). VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 kohaselt, olulise
lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust
tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustuse
rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool
ei täida kohustusi ka edaspidi. Ehk – pool võib VÕS § 116 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel lepingu üles
öelda juhul, kui teine pool rikub lepingu olulist tingimust. Seda, et VÕS § 116 lg 2 on seotud
oluliste lepingutingimuste rikkumisega, kinnitab ka kohtupraktika.2
Asjaolu, et Vaidlustaja rikkus Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nähtub
ka 29.04.2022 kohtuotsusest, p 24: „Vastustaja on väljendanud seejuures OÜ EKOVIR suhtes
kahtlust, märkides et „Kui ettevõte saab endale praegu lubada vallavalitsusega sõlmitud
lepingu olulise tingimuse tähtaegset täitmata jätmist ega jaga oma lepingupartnerile tekkinud
probleemide kohta omaalgatuslikult ja piisavalt informatsiooni, siis on vallavalitsusel põhjust
eeldada, et analoogsed probleemid võivad korduda Mustvee valla jäätmevaldajatega
sõlmitavate lepingute puhul“. Seega ei pruugi OÜ EKOVIR, arvestades tema senist käitumist
lepingu täitmisel, vastustaja arvates ka edaspidi oma lepingujärgseid kohustusi korraldatud
jäätmeveol täita.“
Seetõttu on ebaõige Vaidlustaja väide, et tema ei rikkunud Mustvee vallaga sõlmitud
hankelepingu olulist tingimust.
6.5. Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulise rikkumine, mis tingis hankelepingu üles
ütlemise, tekitasid Hankijas põhjendatud kahtluse Vaidlustaja usaldusväärsuses (vt Tallinna
Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus asjas 3-20-2336, p 16.3). Vaidlustaja kõrvaldamist
hankemenetlusest Otsuses näidatud asjaoludel, st varasema hankelepingu olulise rikkumise
tõttu, ei saa pidada selgelt ebaproportsionaalseks, kuna avalik huvi Umbsaare
ümberlaadimisjaama korrektse käitamise vastu kaalub üles Vaidlustaja ärihuvid (vt Tallinna
Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus asjas 3-22-803, p 28). Pole mingit põhjust arvamuseks, et
kui Vaidlustaja rikkus oluliselt Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingut, siis Vaidlustaja ei
riku sõlmitavat hankelepingut.
6.6. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Hankija otsust Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta.
Kolmas isik palub vaidlustuskomisjonil hinnata, kas Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse
vaidlustamata jätmine võimaldab Vaidlustajal jätkuvalt taotleda Hankijalt endaga
hankelepingu sõlmimist ning kui ei, siis jätta Vaidlustus RHS § 192 lg 3 p-s 7 alusel läbi
vaatamata.
2
Vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas nr 3-80-20, p 24 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020
otsus asjas nr 3-20-334, p 19: „Oluliste lepingurikkumiste sisustamisel on mh asjakohane lähtuda VÕS § 116
lg-st 2 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 otsus nr 3-19-1000, p-d 8-9).“
11 (20)
6.7. Kolmas isik esitas täiendavates seisukohtades järgmised väited:
1) Vaidlustaja esitas Hankijale valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 8 kõrvaldamise aluse kohta;
2) Vaidlustaja rikub süstemaatiliselt keskkonnaalaseid õigusnorme;
3) Vaidlustajal on maksuvõlg ning Vaidlustaja maksuvõlgnevus on olnud süstemaatiline.
6.8. Kolmas isik esitas 30.01.2023 täiendavad seisukohad.
6.8.1. Tekib küsimus, mida Hankija peaks Vaidlustaja hinnangul uurima – kas 29.04.2022
kohtuotsuse õiguspärasust? Üheski Vaidlustaja viidatud kohtulahendis ei ole tegemist
olukorraga, kus kõrvaldamise alus on tehtud kindlaks jõustunud kohtulahendiga.
Põhjendamatu on Vaidlustaja väide, et 29.04.2022 kohtuotsus ja Vaidlustaja hankemenetlusest
kõrvaldamine tegelevad erinevate küsimustega. Hankija tegi Vaidlustaja hankemenetlusest
kõrvaldamise otsuse, tuginedes sellele, et Vaidlustaja suhtes esineb vaieldamatu, st 29.04.2022
kohtuotsusega tuvastatud hankemenetlusest kõrvaldamise alus. Ehk – Hankija leidis
29.04.2022 kohtuotsusega tuvastatud asjaolude ja kohtu võetud seisukohtade alusel, et
Vaidlustaja on Hankija jaoks ebausaldusväärne. Ühtlasi, Hankija rakendas 29.04.2022
kohtuotsust just selleks ettenähtud funktsioonis.
6.8.2. 29.04.2022 kohtuotsusega on tuvastatud Vaidlustaja suhtes RHS § 104 lg 4 p-s 8
sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu. Hankija hinnang ja põhjendus Vaidlustaja
hankemenetlusest kõrvaldamise kohta nähtuvad Hankija 06.01.2023 otsusest ja Hankija
19.01.2023 vastusest vaidlustusele. Seega, Hankija on võtnud 29.04.2022 kohtuotsuse alusel
vastu otsuse Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta ja esitanud sellekohased
põhjendused.
6.8.3. Ebaselge on Vaidlustaja seisukoht, et hankija töö pakkuja hankemenetlusest
kõrvaldamise otsuse tegemisel on kohtu tööd täiendav. Arusaamatuks jääb, millises ulatuses
Hankija kohtu tööd täiendab ja milles kohtu töö täiendamine täpsemalt seisneb? Res judicata
põhimõte on universaalne ning see kehtib ka riigihankemenetluses, sh hankija otsuste suhtes
pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Seepärast on ebaõige Vaidlustaja väide, et
„isegi kui mõni kohus on varem teinud jõustunud lahendi lepingu täitmist või lõpetamist
puudutavas vaidluses, siis hankija – mitte mõistes õigust, vaid viies läbi riigihanget – peab
konkreetselt selles hankes hindama kõrvaldamise aluste eeltingimuste täidetust, kusjuures
viisil, nagu kohtupraktika seda täpsustanud on.“ Hankija poolt kõrvaldamise aluste
eeltingimuste täidetuse hindamine olukorras, kus vastava eeltingimuse olemasolu on
tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, tähendaks kui mitte jõustunud kohtulahendi seisukohtade
ümberhindamist, siis vähemalt selle põhjendatuse kontrollimist. Selline tegevus on vastuolus
res judicata põhimõttega, st lubamatu. Vaidlustaja viidatud kohtupraktika ei puuduta
käesoleva vaidlusega sarnast juhtumit, st juhtumit, kus hankemenetlusest kõrvaldamise alus
on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga.
Res judicata põhimõte on universaalne ning kehtib ka riigihankemenetluse suhtes (seda kasvõi
põhjusel, et põhiseadus ja kohtumenetluse seadustikud ei tee riigihankemenetluse suhtes
erandit).
Hankija, võttes aluseks 29.04.2022 kohtuotsuse, tuvastas Vaidlustaja suhtes RHS § 104 lg 4
p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu, Hankija hinnang ja põhjendus Vaidlustaja
hankemenetlusest kõrvaldamise kohta nähtuvad Hankija 06.01.2023 otsusest ja Hankija
vastusest. Asjaolu, et Vaidlustaja ei nõustu Hankija põhjendustega, ei tähenda, et Hankija
12 (20)
otsust ei oleks vajalikul määral põhjendatud (vt nt Riigikohtu 23.10.2014 otsus asjas 3-3-1-
37-14, p 12).
6.8.4. Riigikohus märkis 10.11.2022 otsuses asjas 3-19-292, p 17, viitega kolleegiumi
pikaajalisele praktikale, et haldusakti põhjendusi võib kohtumenetluses täiendada, kui
haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses
esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Käesoleval juhul ei
ole alust kahelda, et Hankija lähtus Hankija vastuses näidatud põhjendustest juba Vaidlustaja
hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel. Riigikohtu 10.11.2022 otsuses näidatud
põhimõte kehtib ka riigihangete vaidlustusmenetluses. Seetõttu on ebaõige Vaidlustaja
seisukoht, et hankija ei saa oma otsust vaidlustusmenetluses enam tagantjärgi põhjendada.
Riigikohus on leidnud, et olulise põhjendamispuudustega otsus ei tule igal juhul kehtetuks
tunnistada ning et HMS §-st 56 ei tulene, et kõik haldusakti toetavad argumendid tuleb
lõplikul kujul esitada haldusmenetluses ning et kohtumenetluses ei tohiks haldusakti
põhjenduste toetuseks, täpsustuseks või selgituseks esitada vähimatki uut teavet võrreldes
haldusaktis ja vaideotsuses esitatuga. (vt Riigikohtu 22.09.2022 otsus asjas 3-20-1548, p-d
13-16). Seda seisukohta väljendas Riigikohus ka 16.03.2020 otsuses asjas 3-19-1825, p 18,
mis puudutas hankemenetluses antud haldusakti põhjendamist.
6.8.5. Eksitav on Vaidlustaja väide, et Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemise
tingis see, et Vaidlustajal ei õnnestunud teatud halbade asjaolude kokkulangemisel esitada
Mustvee vallale õigeaegselt garantiikirja, mis on formaalne kohustus ja mis ei puutu kuidagi
kokku lepingu põhisisu ehk jäätmetega veoga. Vaidlustaja eirab järjepidevalt asjaolusid, et
Mustvee valla hinnangul oli väidetav pisirikkumine ja formaalne kohustus aluseks, mis tingis
Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemise ja et halduskohus nõustus 29.04.2022
kohtuotsuses Mustvee valla põhjendustega. Ehk – Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu
rikkumine oli oluline rikkumine ning seondus otseselt jäätmete veoga. Vastasel juhul ei oleks
korraldatud jäätmeveo hankelepingut üles öeldud.
Kuna Vaidlustaja rikkus oluliselt korraldatud jäätmeveo lepingut, mis tingis Vaidlustajaga
sõlmitud hankelepingu ülesütlemise, siis on loomulik, et Hankijal tekkis kahtlus, kas
Vaidlustaja suudab Hankijaga sõlmitavat hankelepingut kohaselt täita, sh tagada teenuse
osutamise toimepidevuse ja suunata jäätmed lõppkäitlusesse nõutud viisil ja mahus.
6.8.6. Tallinna Ringkonnakohus on 26.02.2021 otsuses asjas 3-20-2236, p 20.2, p 21.1 ja 21.3.
leidnud käesoleva vaidlusega sarnases olukorras, st olukorras, kus vaidlustaja väitis, et teda
oleks tulnud enne hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemist ära kuulata, et kuna hankija
tugines otsuse tegemisel asjaoludele, mis olid vaidlustajale teada, siis hankijal ei olnud
kohustust küsida nende asjaolude kohta vaidlustajalt seisukohti. Tallinna Ringkonnakohtu
26.02.2021 otsuse asjas 3-20-2236 seisukoht on asjakohane ka käesoleval juhul – kuna
Hankija tugines Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel 22.09.2022
kohtuotsusele ja sellega tuvastatud asjaoludele, st asjaoludele, mis olid Vaidlustajale teada,
siis Hankija ei pidanud enne otsuse tegemist Vaidlustajat ära kuulama.
Ärakuulamisõigus on universaalne põhimõte, mis kehtib ühtemoodi nii nn klassikalises
haldusmenetluses kui ka riigihankemenetluses. Järelikult, Riigikohtu 19.12.2019 otsuse asjas
3-17-1329, p 25 seisukoht ärakuulamisõiguse kohta on universaalne ning kehtib ühtemoodi
nn klassikalises haldusmenetluses kui ka riigihankemenetlus.
13 (20)
6.8.7. Direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g ega ükski teine direktiivi norm ei sätesta antud mõiste
legaaldefinitsiooni direktiivi tarbeks. Järelikult, iga liikmesriigi hankijad ja hankevaidlusi
lahendavad organid sisustavad mõistet „oluline tingimus“ siseriikliku õiguse kohaselt,
arvestades seejuures direktiivi nõudeid. Kui Vaidlustaja seisukohaga nõustuda ja arvestades,
et direktiiv 2014/24, sh selle põhjendus 101 ei ava mõiste „oluline tingimus“ tähendust, jääb
arusaamatuks, kuidas erinevates liikmesriikides tuleks seda mõistet tuleks sisustada.
Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et halduskohus ei anna ise haldusorgani asemel haldusakte ega
põhjenda haldusorgani haldusakte viimase eest, vaid üksnes kontrollib haldusorgani antud
haldusakti õiguspärasust. See tähendab, et kui Mustvee vald lõpetas Vaidlustajaga sõlmitud
hankelepingu põhjusel, et Vaidlustaja rikkus hankelepingu olulist tingimust, siis halduskohus
sai 29.04.2022 kohtuotsuses üksnes kontrollida Mustvee valla vastava otsuse, st Mustvee
Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduse nr 10 põhjendatust. Seejuures, halduskohus ei saanud
asendada Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduse nr 10 põhjendusi enda põhjendustega,
seda enam, et hankelepingu ülesütlemine oli Mustvee valla kaalutlusotsus (vt HKMS § 158 lg
3). Kui Mustvee vald oli seisukohal, et Vaidlustaja rikkus oluliselt Mustvee vallaga sõlmitud
hankelepingu olulist tingimust (vt 29.04.2022 kohtuotsuse p 24), siis oli see seisukoht siduv
ka vaidlust lahendanud halduskohtule ning halduskohus sai üksnes hinnata, kas see seisukoht
on põhjendatud. Sel põhjusel on asjakohatu Vaidlustaja väide, et tema ei rikkunud Mustvee
vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
7. Kolmas isik on tõstatanud küsimuse Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigusest ja
põhjendab seda asjaoluga, et Vaidlustaja pole vaidlustanud Hankija otsust Kolmanda isiku
kvalifitseerimise kohta.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et puudub alus asuda seisukohale, et Vaidlustaja vaidlustus
oleks tulnud jätta läbi vaatamata vaidlustamise õiguse puudumise tõttu.
Isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida
hankeleping, mistõttu vaidlustada saab üksnes neid otsuseid, mille kehtetuks tunnistamise
kaudu on vaidlustajal võimalik sõlmida hankeleping.
Käesoleval juhul on Vaidlustaja vaidlustanud enda hankemenetlusest kõrvaldamise ja
Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsused. Vaidlustuskomisjon on seisukohal,
et nende otsuste vaidlustamise kaudu on Vaidlustajal võimalus sõlmida Hankijaga
hankeleping. Kui vaidlustus rahuldatakse, tunnistatakse kehtetuks nii Vaidlustaja
hankemenetlusest kõrvaldamise, kui ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise
otsused ja kui see vaidlustuskomisjoni otsus jõustub, siis on Hankija olukorras, kus Vaidlustaja
ja tema pakkumus on tagasi hankemenetluses ning Kolmanda isiku pakkumuse edukaks
tunnistamise otsust enam pole. Hankija on kohustatud tulenevalt RHS § 200 lg-st 6 viima kõik
oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega.
Hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine. Ei
saa jääda kehtima eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise otsust, kui selle
pakkuja pakkumuse suhtes ei eksisteeri enam pakkumuse edukaks tunnistamise otsust,
mistõttu Hankija peab ise kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistama ja jätkama
hankemenetlust.
8. Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta (edaspidi Otsus)
14 (20)
Hankija on Otsuses Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist põhjendanud järgmiselt:
„Hankija on tuvastanud, et Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korraldusega nr 19
„Jäätmeveoõiguse ennetähtaegne äravõtmine ja korraldatud jäätmeveo teenuste
kontsessioonilepingu erakorraline ülesütlemine“, öeldi üles Ekovir OÜ-ga 19.11.2021
sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping. Ülesütlemise põhjuseks oli
olulise lepingulise kohustuse rikkumine. Tänaseks päevaks on Tartu Halduskohtu 29.04.2022
otsusega asjas nr 3-22-279 (jõustunud 31.05.2022) selgunud, et Ekovir OÜ kaebus jäeti
rahuldamata ehk kohtumenetluses on leidnud kinnitust pakkuja varasem oluline hankelepingu
rikkumine. Kuivõrd Ekovir OÜ on varasemalt hankelepingut oluliselt rikkunud, otsustas
hankija kohaldada § RHS § 95 lg 4 p 8 alust ja kõrvaldab pakkuja hankest.“
Vaidlustaja leiab, et Otsus on õigusvastane, sest:
1) Vaidlustaja on üht varasemat hankelepingut rikkunud, see rikkumine loeti oluliseks
ning sellega seonduvalt on temaga sõlmitud leping ennetähtaegselt lõpetatud, kuid
tegemist polnud lepingu olulise tingimuse rikkumisega;
2) Hankija pidi andma enne, kui ta otsustab Vaidlustaja hankemenetlusest varasema
hankelepingu rikkumise tõttu kõrvaldada, Vaidlustajale võimaluse esitada selgitusi,
Hankija seda ei teinud;
3) otsus on põhjendamata, sisuliselt kaalumata.
Seega pole vaidlust selles, et Vaidlustaja on Otsuses viidatud korraldatud jäätmeveo teenuste
kontsessioonilepingut (edaspidi Leping) oluliselt rikkunud ja sellest tulenevalt on Leping üles
öeldud. Vaidlus on selles, kas:
- Vaidlustaja rikkus Lepingu olulist tingimust;
- Hankija oleks pidanud andma Vaidlustajale võimaluse selgitusi esitada;
- Otsus on põhjendatud.
8.1. Vaidlustaja on kõrvaldatud hankemenetlusest RHS § 96 lg 4 p-i 8 alusel.
Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta kõik Kolmanda isiku väited, et Vaidlustaja osas esineb
veel mõni hankemenetlusest kõrvaldamise alus ja ka Vaidlustaja vastavad vastuväited.
Vaidlustuskomisjon kontrollib (ja saab kontrollida) üksnes vaidlustatud Hankija otsuse
vastavust RHS-ile, mis tähendab käesoleval juhul seda, kas Vaidlustaja hankemenetlusest
kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on õiguspärane.
8.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või
taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist
tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust
taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
Seega pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema
üheaegselt täidetud järgmised tingimused:
1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist
nõuet;
2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt;
3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, kahju
hüvitatud või makstud leppetrahvi.
8.2.1. Otsusest nähtuvalt on Hankija lähtunud:
1) Mustvee Vallavalitsuse poolt OÜ-ga EKOVIR 19.11.2021 sõlmitud Lepingu
15 (20)
ülesütlemisest olulise lepingulise kohustuse rikkumine tõttu;
2) Tartu Halduskohtu 29.04.2022 otsusest asjas 3-22-279 (jõustunud 31.05.2022), kus on
leidnud kinnitust oluline Lepingu rikkumine ja Lepingu üles ütlemise õiguspärasus.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 95 lg 4 p-le 8 tuginemine ei eelda varasemate
hankelepingute alusel määratud õiguskaitsevahendite kohaldamise õiguslikku kontrolli
(Hankija ei pea asuma ümber hindama konkreetse lepingu täitmise ja õiguskaitsevahendite
kohaldamisega seotud asjaolusid), kuid sätte kohaldamiseks peab Hankija olema veendunud,
et olulise lepingutingimuse rikkumine on aset leidnud ja see rikkumine on oluline või pidev.
Riigikohus on 25.02.2022 otsuse 3-21-1733, p-s 17 märkinud, et vaidlustuskomisjon ja kohus
peavad hankija vastavat otsust kontrollides veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena
näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud. [---] Kohus ei otsusta
hankeasjas varasema hankelepingu tsiviilõiguslike tagajärgede, sh leppetrahvi määramise
õiguspärasuse üle.
Vaidlustaja on vaidlustuses kinnitanud, et Lepingut rikuti oluliselt.
Tartu Halduskohtu 29.04.2022 otsus haldusasjas 3-22-279 (edaspidi Kohtuotsus) tõendab, et
Lepingu üles ütlemine on olnud õiguspärane.
Seega tuleb kindlaks teha, kas on täidetud kolmas RHS § 95 lg 4 p-is 8 nimetatud tingimus -
pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist
nõuet.
8.2.1.1. Riigihangete registri andmetel viis Mustvee Vallavalitsus läbi kontsessioonilepingu
sõlmimise menetlust „Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmine Mustvee vallas“
(viitenumber 237203). Kontsessiooni andmise teate osa II p 1.4) kohaselt riigihanke tulemusel
sõlmib hankija parima pakkujaga kontsessioonilepingu Mustvee valla jäätmeveopiirkonnas
korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks perioodil 01.10.2021-30.04.2026. Täpsustus:
vaidemenetlusest tulenenud viivituse tõttu algab teenuse osutamine 01.02.2022, millest
tulenevalt on kontsessiooni kestus 51 kuud (alus: RHAD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus).
Leping sõlmiti OÜ-ga EKOVIR 19.11.2021.
Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduses nr 10 otsustati mh:
1) võtta OÜ-lt EKOVIR ennetähtaegselt ära olmejäätmete vedamise õigus Mustvee valla
veopiirkonnas ja öelda ühepoolselt erakorraliselt üles temaga 19. novembril 2021 sõlmitud
korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping, sest OÜ EKOVIR on nimetatud lepingut
täitmistagatise garantiikirja esitamata jätmisega oluliselt rikkunud ning kaotanud sellega
Mustvee Vallavalitsuse usalduse;
2) lugeda punktis 1 nimetatud jäätmeveoõigus ja kontsessioonileping alates 4. jaanuarist 2022
lõpetatuks; [---]
OÜ EKOVIR vaidlustas selle korralduse kohtus. Kohtuotsus jõustus.
Kohtuotsusest tuleneb, et:
1) Mustvee Vallavalitsus on OÜ-ga EKOVIR sõlmitud Lepingu erakorraliselt üles öelnud
Lepingu p 11.3.3. alusel;
2) Lepingu p 9.1 järgi on kokku lepitud vedaja kohustus esitada tellijale hiljemalt 14
kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest pangagarantii 20 000 (kahekümne
16 (20)
tuhande) euro suuruse summa ulatuses lepingust tulenevate kohustuste täitmise
tagamiseks lepingu perioodil ja vähemalt kolm kuud pärast lepingu lõppemist.
Garantiikiri oleks tulnud esitada hiljemalt 03.12.2021. OÜ EKOVIR nõutud
garantiikirja Lepingust tuleneva tähtaja jooksul ei esitanud, ei esitanud seda ka
pikendatud tähtajaks (17.12.2021) ega vastanud Mustvee Vallavalitsuse 20.12.2021 ja
27.12.2021 selgitustaotlusele.
Alternatiivne täitmistagatis (raha kandmine pangakontole) tehti pärast korralduse
vastu võtmist 04.01.2022. Garantiikiri esitati 07.01.2022.
8.2.1.2. Kohtuotsuses viidatud Lepingu p 9.1. on sõnastatud järgmiselt: „Vedaja kohustub
esitama tellijale hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest
pangagarantii 20 000 (kahekümne tuhande) euro suuruse summa ulatuses lepingust
tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks lepingu perioodil ja vähemalt 3 (kolm kuud) pärast
lepingu lõppemist.“
Vaidlustaja ei vaidle vastu selles, et Lepingu p 9.1. jäi täitmata ja seda ei täidetud ka
täiendavalt antud tähtajaks.
8.2.1.3. Mustvee Vallavalitsus on Lepingu üles öelnud lähtudes Lepingu p-ist 11.3.3., mille
kohaselt Tellija võib lepingu ühepoolselt erakorraliselt üles öelda, kui esineb oluline lepingu
rikkumine, milleks loetakse muuhulgas:
[---]
11.3.3 vedaja ei ole esitanud kehtivat garantiikirja lepingus sätestatud tähtajaks;
[---].,
Lepingu p 11.3.3. näeb ette, et vedaja poolt garantiikirja tähtajaks esitamata jätmine on oluline
Lepingu rikkumine.
Kohtuotsuses (p 14) on kohus viidanud sellele, et Lepingu p 11.3 sõnastus („võib“) võimaldab
aga ka eelnimetatud olulise rikkumise korral tellijale (hankijale) lepingu ülesütlemisel
kaalumisruumi. Kohus on seonduvalt kaalutlusõigusega asunud järgmisele seisukohale:
„Kuigi üksnes ühe ja pigem formaalset laadi kohustuse täitmata jätmine ei anna vaieldamatult
alust eeldada, et isik ei täida edaspidi ka talle lepingust tulenevaid muid kohustusi, on
vastustaja rõhutanud kaebaja käitumist garantiikirja esitamise kohustuse täitmisel ning
lepingupoolte vastavat suhtlust. Vastustaja on andnud kaebajale täiendavalt aega
garantiikirja esitamiseks ning seejärel saatnud talle korduvalt meeldetuletusi ja küsinud
selgitusi garantiikirja viibimisega seoses [---].“ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kohtu
viide täitmata kohustuse formaalsele laadile ei muuda Lepingu p-i 11.3.3 – Lepingu p 9.1.
alusel esitatav garantiikiri oli ette nähtud Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks,
selle esitamata jätmine oli oluline Lepingu rikkumine. Vaidlustaja on Lepingut alla kirjutades
sellega nõustunud.
Vaidlustuskomisjon leiab, et kui pooled on leppinud Lepingus kokku, milliste konkreetsete
tingimuste rikkumist peavad nad olulisteks lepingu rikkumisteks, siis on see RHS § 95 lg 4 p-
i 8 kohaldamiseks piisav, näitamaks, et tegemist on ka Lepingu olulise nõude rikkumisega.
Teatud olulise lepingu nõude rikkumisega seotud õigus leping üles öelda saab põhimõtteliselt
näidata selle tingimuse olulisust lepingus tervikuna. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal,
et tellija on Lepingus pidanud garantiikirja tähtaegset esitamise nõuet sedavõrd oluliseks, et
on selle rikkumise sätestanud Lepingu rikkumisena, mille tagajärjel võib Lepingu üles öelda.
17 (20)
Lepingu p 11.3.3. rikkumise puhul ei ole tegemist Lepingu kui terviku suhtes vähetähtsa
kohustuse rikkumisega, mistõttu on täidetud ka RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks tingimus,
et Vaidlustaja on rikkunud Leping olulist nõuet.
8.2.2. Ringkonnakohus on otsuses haldusasjas 3-20-80, p-s 23, asunud seisukohale, et pakkuja
hankemenetlusest kõrvaldamine ei saa tugineda pelgalt riigihangete registri kandele, vaid
hankijal tuleb enne kõrvaldamise otsustamist vähemasti anda pakkujale võimalus esitada
registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid.
Käesoleval juhul ei ole Hankija lähtunud riigihangete registri kandest, vaid jõustunud
Kohtuotsusest, kus kohus on asunud seisukohale, et Vaidlustajaga sõlmitud Lepingu üles
ütlemine on olnud õiguspärane, et Vaidlustaja on oluliselt rikkunud Lepingut.
Selgituste küsimise eesmärgiks ei saa olla lihtsalt võimaluse andmine midagi öelda või midagi
esitada. Selgitusi tuleb hankijal küsida siis, kui see on otsuse tegemiseks vajalik. Praegusel
juhul oli Hankija lähtunud eelkõige jõustunud Kohtuotsusest. Samuti on riigihangete registris
olemas riigihanke alusdokumendid.
Vaidlustaja pole vaidlustusmenetluses nimetanud ühegi asjaolu, mis Hankijale oli Otsuse
tegemiseks vajalik ja mida Vaidlustaja oleks soovinud selgitada.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul oli Hankijal Otsuse tegemiseks olemas kogu vajalik
informatsioon, sh oli Hankijale Kohtuotsusest teada Vaidlustaja seisukohad Lepingu
rikkumisega seonduvates küsimustes.
Seega ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustaga, et Hankija oleks pidanud küsima enne
Otsuse tegemist Vaidlustajalt selgitusi.
8.2.3. RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise
aluse puhul on tegemist diskretsioonilise kõrvaldamise alusega, mis eeldab hankija
kaalutlusotsust. Seega peavad otsusest nähtuma Hankija põhjendused ja kaalutlused.
Kaalutlusreeglite rikkumisel, sealhulgas kaalutluste puudumisel, on pakkuja kõrvaldamine
hankemenetlusest õigusvastane. Lisaks sellele, et Hankija pidi Otsuses välja tooma RHS §
95 lg 4 p-is 8 nimetatud tingimuste täitmise, tuli Hankijale anda ka hinnang sellele, millistel
põhjustel on pakkuja varasem tegevus muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd
ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast
vastuvõetamatu.
Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks rõhutada, et üksnes RHS § 95 lg 4 p-is 8 nimetatud
tingimuste täitmine ei tähenda, et hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on põhjendatud, sest
tegemist on hankija kaalutlusotsusega.
8.2.3.1. Hankija on Otsuses selgitanud mh järgmist: „[---] Kuivõrd Ekovir OÜ on varasemalt
hankelepingut oluliselt rikkunud, otsustas hankija kohaldada § RHS § 95 lg 4 p 8 alust ja
kõrvaldab pakkuja hankest.“
Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendavalt lisanud järgmist:
1) olulise lepingulise kohustuse rikkumine, mis viis lepingu ülesütlemiseni, oli Hankijale
oluliseks ohumärgiks;
2) Vaidlustaja poolne Lepingu oluline rikkumine on hiljutine ja tekitas põhjendatud
18 (20)
kahtluse, kas Vaidlustaja suudab hankelepingut nõuetekohaselt täita;
3) Vaidlustaja ei ole Lepingu olulist rikkumist ja Lepingu ülesütlemist esitatud
hankepassis maininud;
4) avalik huvi Umbsaare ümberlaadimisjaama kogutud segaolmejäätmete
lõppkäitluskohta suunamise hankelepingu probleemideta täitmise vastu on palju
olulisem kui Vaidlustaja ärihuvi.
Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et käesoleval juhul ei saa vaidlustusmenetluses
esitatud Hankija põhjendusi arvestada.
Otsuses toodu täiendamine Hankija poolt vaidlustusmenetluses on käsitatav tema
menetluslike õiguste realiseerimisena niikaua, kuni need põhjendused on otseselt Otsusega
seostatavad ja käesoleval juhul peab vaidlustuskomisjon põhjenduste täiendamist Otsusega
konkreetselt seostatavaks.
Riigikohus on oma otsustest leidnud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada
haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendustega, kui kohus on veendunud,
et haldusorgan lähtus sellest põhjenduses haldusakti andmisel (Riigikohtu 29.11.2012 otsuse
kohtuasjas 3-3-1-29-12 p 20) ja on kohtuasjas 3-19-292, p-is 17, märkinud järgmist:
„Kolleegium on oma pikaajalises praktikas lubanud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses
täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid
kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal
(otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20; viimati otsus nr 3-20-1214/98, p 11). See põhimõte ei
võimalda aga haldusakti olemasolevaid põhjendusi uutega asendada. Nagu kolleegium
sarnases olukorras otsuse nr 3-19-897/45 p-s 26 märkis, ei saa haldusakti faktiliste aluste
otsimine suures mahus üle kanduda kohtumenetlusse.“
8.2.3.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul on Hankija teinud Vaidlustaja
hankemenetlusest kõrvaldamisel ilmselge kaalutlusvea, mis on kaasa toonud selle, et Otsus
on põhjendamata.
Hankija pole kaalunud seda, kas Lepingu rikkumine on seostatav käesoleva
hankemenetlusega.
Hankija jaoks võisid Otsuse tegemisel olla olulisteks asjaoludeks alles 2022 toimunud
Lepingu ülesütlemine garantiikirja tähtajaks esitamata jätmise tõttu, Vaidlustaja poolt
hankepassis info Lepingu ülesütlemise kohta esitamata jätmine, sõlmitava hankelepingu
olulisus.
Kuid Hankija teadis Kohtuotsusest ka seda, et:
Vaidlustaja põhjendas Lepingu p-is 9.1. nõutud garantiikirja mittesaamist sellega, et
ühe pangatöötaja puhkuse tõttu keeldus pank teenuse osutamisest;
Vaidlustaja kandis 04.01.2022 garantiikirjas nõutud raha 20 000 eurot tellija
pangakontole;
Vaidlustaja sai pangalt garantiikirja 07.01.2022.
Vaidlustuskomisjon tuvastas riigihanke alusdokumentidest, et käesolevas riigihankes
garantiikirja esitamise nõue puudub, mistõttu ei ole võimalikud probleemid Vaidlustaja
usaldusväärsusega seonduvalt garantiikirjaga vahetult üle kantavad selle riigihanke konteksti.
Sellele aspektile ei ole Hankija Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamisel tähelepanu
19 (20)
pööranud.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija põhjendustes ei saa järeldada, et Vaidlustaja
poolt ühes teises riigihankes garantiikirja tähtajaks esitamata jätmine on selline tegu, mille
alusel Hankija saab Vaidlustajat pidada ebausaldusväärseks selles hankemenetluses, millest
tulenevalt eksisteerib mingi risk, et Vaidlustaja ei täida sõlmitavat hankelepingut
nõuetekohaselt.
8.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Otsus Vaidlustaja
hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on põhjendamata ja seega vastuolus RHS § 95 lg 4 p-
ga 8 ja § 96 lg-ga 5. Vaidlustuskomisjon tunnistab Otsuse kehtetuks.
9. Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta
Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise Otsuse
kehtetuks, siis tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise
otsus.
10. Vaidlustusmenetluse kulud
Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku
rahuldamisega, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.
10.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele
vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot.
10.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt järgmised taotlused lepingulise esindaja kulude
väljamõistmiseks:
25.01.2023 – 2936,25 eurot (käibemaksuta), 16 tunni ja 10 minuti õigusabi osutamise
eest (tunnitasudega 180 eurot ja 195 eurot käibemaksuta);
30.01.2023 – 540 eurot (käibemaksuta), 3 tunni õigusabi osutamise eest (tunnitasuga
180 eurot käibemaksuta).
Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on mõnevõrra
ülepaisutatud. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks oli Vaidlustaja hankemenetlusest
kõrvaldamine. Vaidlustusasi ei ole harilikust keerukam ning on keskmisest vähem mahukam,
Vaidlustajal puudus vajadus selles vaidlustusmenetluses (30.01.2023) esitada repliiki.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja
kulud kokku 16 tundi (1 tund ja 15 minutit tunnitasuga 195 eurot, 14 tundi ja 45 minutit
tunnitasuga 180 eurot), seega 2898,75 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt Vaidlustaja
kasuks välja mõista.
10.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud vaidlustusmenetluses jäävad nende enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
20 (20)