dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 14. veebruar 2023
Viit
12.2-10/23-11/80-1
Registreeritud
14. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OÜ EKOVIR, Mittetulundusühing Võru Jäätmekeskus, Eesti Keskkonnateenused AS
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-11
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎OÜ EKOVIR vs MTÜ Võru Jäätmekeskus (256589).asice635 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 11-23/256589 Otsuse kuupäev 14.02.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus OÜ EKOVIR vaidlustus Mittetulundusühingu Võru Jäätmekeskus riigihankes „Jäätmete vedu lõppkäitlusse“ (viitenumber 256589) OÜ EKOVIR hankemenetlusest kõrvaldamise ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ EKOVIR, esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Hankija, Mittetulundusühing Võru Jäätmekeskus, esindaja juhatuse liige Merle Tarrend Kolmas isik, Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada OÜ EKOVIR vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Mittetulundusühingu Võru Jäätmekeskus 06.01.2023 otsused: - kõrvaldada hankemenetlusest OÜ EKOVIR; - tunnistada edukaks Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus. 2. Mõista Mittetulundusühingult Võru Jäätmekeskus OÜ EKOVIR kasuks välja: - tasutud riigilõiv 1280 eurot; - lepingulise esindaja kulud 2898,75 eurot käibemaksuta. 3. Jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 31.10.2022 avaldas Mittetulundusühing Võru Jäätmekeskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Jäätmete vedu lõppkäitlusse“ (viitenumber 256589) hanketeate. Pakkumused esitasid OÜ EKOVIR ja Eesti Keskkonnateenused AS. Hankija on 06.01.2023 otsustanud: 1) tunnistada vastavaks OÜ EKOVIR ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumused; 2) kõrvaldada OÜ EKOVIR hankemenetlusest; 3) tunnistada edukaks Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumus; 4) kvalifitseerida Eesti Keskkonnateenused AS. 2. 16.01.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ EKOVIR (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 06.01.2023 otsustele kõrvaldada OÜ EKOVIR hankemenetlusest ja tunnistada edukaks Eesti Keskkonnateenused AS-i (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 20.01.2023 kirjaga nr 12.2-10/11 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 25.02.2023 ja neile vastamiseks 30.02.2023 Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustaja ja Kolmas isik, teiseks tähtpäevaks Vaidlustaja repliigi ja Kolmas isik seisukohad. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja OÜ EKOVIR põhjendab taotlusi järgmiselt. 4.1. Vaidlustaja arvates on tema hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel kõrvaldamine õigusvastane nii formaalsetel kui sisulistel põhjustel. 4.1.1. Kohtupraktika nõuab, et hankija annaks enne, kui ta otsustab pakkuja hankemenetlusest varasema hankelepingu rikkumise tõttu kõrvaldada, viimasele võimaluse esitada asjaomase rikkumisepisoodi kohta oma selgitused ja tõendid (vt TlnRKo 3-20-80, p 23; TlnRKo 3-20- 334, p 18). Antud juhul Hankija Vaidlustaja poole ei pöördunud, et küsida talt eespool viidatud Mustvee lepingu kohta selgitusi. Tegemist on raske menetlusliku rikkumisega, mis ka eraldiseisvalt tingib kõrvaldamisotsuse õigusvastasuse ja peab kaasa tooma selle otsuse kehtetuks tunnistamise. Kohtulahend, kus ei pruugita kajastada kõiki käimasoleva hankemenetluse ja pakkuja kõrvaldamise seisukohalt olulisi fakte, ei saa olla ainuke infoallikas, millele hankija pakkuja kõrvaldamise üle otsustamisel tugineb. Teiste isikute vahelist vaidlust puudutav kohtulahend on hankija jaoks vahendlik teabeallikas, mis ei asenda pakkuja enda kui asjaomase vaidluse ühe osapoole (nö algallika) käest selgituste küsimist. Analüüs, mida hankija peab tegema pakkuja kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p 8 alusel, ei pruugi kattuda ja antud juhul ei kattugi analüüsiga, mis nähtub mingis teises asjas tehtud kohtuotsusest.. 2 (20) 4.1.2. Nii Euroopa kui Eesti tasandi kohtupraktika nõuab, et hankija, kui ta tuvastab pakkuja puhul (väidetava) varasema hankelepingu rikkumise, uuriks ja hindaks vastavaid asjaolusid ise igakülgselt ja põhjalikult, et otsustada, kas on põhjendatud see pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. RHS § 95 lg 4 p-i 8 näol on tegu nn vabatahtliku (fakultatiivse) kõrvaldamise alusega, mis tähendab, et isegi kui selle sätte kohaldamise eeltingimused on iseenesest täidetud, ei tähenda see automaatselt, et asjasse puutuv pakkuja tuleb hankemenetlusest tingimata kõrvaldada, vaid hankija peab kõiki asjakohaseid kaalutlusreegleid järgides otsustama, kas antud juhul on kõrvaldamine kohane ja proportsionaalne. Euroopa Kohus on RHS § 95 lg 4 p 8 aluseks olevat EL riigihankedirektiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g tõlgendades selgitanud, et varasema hankelepingu rikkumisega seonduv fakultatiivne kõrvaldamise alus põhineb hankija usaldusel pakkuja vastu ehk sellel, kui usaldusväärne pakkuja hankija jaoks on. Sellest tuleneb, et hankija ei ole automaatselt seotud mõne teise hankija poolt mõne varasema hanke raames antud hinnanguga, ja seda eelkõige seetõttu, et hankijal oleks võimalus niisuguse kõrvaldamise aluse kohaldamisel pöörata erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele. Hankija peab tegelikult hindama pakkuja tegevust, mille tõttu varasem hankeleping lõpetati, sh hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on see ettevõtja muutunud ebausaldusväärseks (vt EKo C-267/18: Delta, p 27–29). Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et hankija peab uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama enne pakkuja kõrvaldamist varasema hankelepingu rikkumiste tõttu välja kõik tähtsust omavad asjaolud. Asjaolude selgitamine võimaldab hankijal teha pakkuja usaldusväärsuse hindamisel informeeritud kaalutlusotsuse ja vältida seega pakkuja meelevaldset hankemenetlusest kõrvaldamist (TlnRKo 3-20-80, p 27). Teisel puhul on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud, et teise hankija hinnang rikutud nõude ja rikkumise olulisusele ei vabasta hankijat pakkuja kõrvaldamise otsuse tegemisel nende asjaolude hindamise kohustusest (vt TlnRKo 3-22-803, p 20). Käesoleval juhul on ilmne, et Hankija ei ole nn Mustvee kaasust ja selle asjaolusid ise absoluutselt uurinud ega hinnanud, vaid on tuimalt viidanud leitud kohtulahendile ja sellest loetavale, et Mustvee Vallavalitsuse hinnangul rikkus Vaidlustaja teatavat hankelepingut oluliselt. 4.1.3. RHS § 96 lg 5 sätestab, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus peab olema põhjendatud. Laiemalt võrsub põhjendamiskohustus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetest. Eeskätt proportsionaalsuse hindamist nõudvate kaalutlusotsuste puhul – ja just sellise otsusega on nn vabatahtlikule kõrvaldamise alusele tugineva kõrvaldamisotsuse puhul tegemist – peavad hankija antavad põhjendused olema selged, täpsed ja küllaldased, nõnda et need seovad konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga ning oleks võimalik aru saada hankija siseveendumuse kujunemisest (VAKOo 33-19/203234, p 16–17). Niisiis – selleks, et otsus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest viitega mõnele vabatahtlikule kõrvaldamise alusele oleks küllaldaselt põhjendatud, peab otsusest muu hulgas nähtuma, et hankija on kõrvaldamise põhjendatust sisuliselt kaalunud. Peaasjalikult seisneb see hinnangu andmises pakkuja usaldusväärsusele ja kõrvaldamismeetme proportsionaalsusele (vt VAKOo 7-20/214965, p 20). Hankija peab selgelt ära näitama, täpselt milles seisneb varasema hankelepingu rikkumine ning hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Peale selle on oluline, et hankija 3 (20) otsusest nähtuksid küllaldased kaalutlused, miks on pakkuja kõrvaldamine proportsionaalne. Viimane hõlmab mh hinnangut sellele, millistel põhjustel on pakkuja varasem tegevus muutnud ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu (vt VAKOo 33-19/203234, p 21; VAKOo 24- 21/228731, p 14). Tartu Halduskohus on märkinud, et RHS § 95 lg 4 p-le 8 rajanevast kõrvaldamise otsusest peab muu hulgas selguma, miks välistab varasem lepingurikkumine hankija silmis pakkuja usaldusväärsuse (TrtHKo 3-21-2760, p 32). Hankija põhjendused on aga väga lakoonilised, Hankija koostatud otsuses puuduvad mistahes põhjendused selle kohta, täpselt millistel põhjustel ta leiab, et Mustvee lepingus fikseeritud rikkumine puudutas esiteks selle lepingu olulist nõuet ning teiseks oli rikkumisena ka ise oluline. Arusaamatu on see, mida Hankija „oluliseks“ nimetab: kas rikutud lepingutingimust, rikkumist ennast või mõlemat – neid asju on käsitletud läbisegi ja vajalikku erisust tegemata. Hankija ei ole põhjendanud seda, kas üldse ja miks on Vaidlustaja tema silmis usaldusväärsuse kaotanud ning miks on Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine proportsionaalne. 4.1.4. Vaidlustaja ei saa tulenevalt Tartu Halduskohtu otsusest haldusasjas 3-22-279 eitada, et ta on üht varasemat hankelepingut rikkunud, et see rikkumine loeti oluliseks ning et sellega seonduvalt on temaga sõlmitud leping ennetähtaegselt lõpetatud. Küll aga vaidleb Vaidlustaja vastu sellele, et asjaomane rikkumine puudutas RHS § 95 lg 4 p-i 8 mõttes lepingu olulist tingimust. Veel vaidleb Vaidlustaja vastu sellele, et kõnealune rikkumine saab mõistlikult võttes muuta ta Hankija jaoks ebausaldusväärseks. Nende argumentide koosmõjus ei saa Vaidlustaja kõrvaldamine olla ka proportsionaalne. Mustvee lepingu puhul oli tegemist lepingu täitmise aegse garantiikirja õigeaegse esitamata jätmisega. Arvestades konteksti, eeskätt asjaomase lepingu eset, ei saa sellist kohustust pidada lepingu oluliseks tingimuseks. Mustvee lepingu esemeks oli korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine. Täitmisaegse garantiikirja esitamine oli sellises kontekstis ilmselgelt vaid formaalset laadi kõrvalkohustus (vt ka TrtHKo 3-22-279, p 16, kus kohus nimetas garantiikirja esitamise kohustust „pigem formaalselt laadi kohustuseks“). Tõsi, kui teenuse osutajalt nõutakse garantiikirja, siis tehakse seda mingi kindla põhjusega ja tegemist ei ole lausa „mõttetu“ tingimusega, ent jäätmeveoteenuse lepingus ei ole kindlasti tegemist tähtsamate tingimuste sekka kuuluva nõudega. Jäätmeveoteenuse lepingu olulised tingimused puudutavad eeskätt selle teenuse enda osutamist: teenuse kvaliteet, õigeaegsus jne. Ei saa olla vaidlust, et Vaidlustaja sellist laadi tingimusi rikkunud ei ole. Mustvee kaasuses ei analüüsitud küsimust, kas rikutud lepingutingimus, mis puudutas täitmisaegse garantiikirja esitamist, oli oluline või mitte. Selles kaasuses vaieldi üksnes selle üle, kas rikkumine ise – sõltumata sellest, millise kaaluga kohustust see puudutas – oli oluline. Nimelt, tulenevalt sellest, kuidas Mustvee vald oli hankelepingu tingimused sätestanud (vt TrtHKo 3-22-279, p 16) ning mida näevad ette VÕS § 116 lg 2 ja § 196 lg 2, tuli tellija poolt lepingu erakorralise ülesütlemise õiguspärasuse hindamiseks lahendada üksnes küsimus, kas esines oluline lepingurikkumine. Kui VÕS-i sätete kohaldamisel on olulisuse nõue ühetasandiline, siis RHS § 95 lg 4 p-i 8 puhul kehtib nn topeltolulisuse nõue ehk lisaks rikkumisele endale peab olema oluline ka rikutud tingimus. Seda, kas garantiikirja esitamise kohustus oli oluline, Hankija analüüsinud ei ole ning isegi kui ta seda teinuks, saanuks ta õiguspäraselt jõuda vaid järelduseni, et see ei ole oluline tingimus. 4.1.5. Kui Hankija käituks heas usus ja mõistlikult ei saaks ta jõuda seisukohale, et Vaidlustaja on pelgalt põhjusel, et ta oli ühele teisele hankijale täitmisaegse garantiikirja esitamisega ca 4 (20) kuuajases hilinemises, muutunud ebausaldusväärseks. Esiteks oli Vaidlustaja viivituses selle teise hankija, mitte Hankija enda ees ehk Hankijal endal koostöökogemus Vaidlustajaga puudub, olgu siis halb või hea. Antud juhul saab Hankija Vaidlustaja usaldusväärsust hinnata vaid nö vahendlikult ja seda tuleb kaalutlemisel kahtlemata arvesse võtta. Nagu nähtub Mustvee kaasuses tehtud kohtuotsuse p-st 5 jj, oli viivitus tingitud mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemisest. Vaidlustaja suhtles tellijaga, et olukorda selgitada ja lahendada ning tegi endast kõik, et viivitus kõrvaldada (seda lõpuks ka tehti, kuid tellijat see kahjuks enam ei huvitanud). See selgelt näitab Vaidlustaja head tahet ja konstruktiivset suhtumist.’ Hankija ei ole vaidlusaluses hankes üldse nõudnud teenuse osutajalt täitmisaegse garantii esitamist. Seega ei saa Hankijal tekkida hirmu või kahtlust, et kui parima pakkumuse teinud pakkuja on kord teise hankija ees seda kohustust rikkunud, siis äkki kordub sama lugu ka tema hankes. Kõikide argumentide koosmõjus ei ole Hankijal võimalik legitiimselt väita, et Vaidlustaja ühekordne pisike ebaõnnestumine Mustvee lepingus muudab ta hankemenetlusest kõrvaldamist väärivalt ebausaldusväärseks. 4.2. Kuna Vaidlustaja on õigusvastaselt kõrvaldatud, siis on õigusvastane ja kuulub kehtetuks tunnistamisele ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 4.3. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.3.1. Kui varasemas kohtuasjas vaidlesid Vaidlustaja ja Mustvee vald pärast hankelepingu sõlmimist selle üle, kas viimane – lähtudes konkreetse lepingu sisust ja oma hinnangutest – võis lepingu erakorraliselt üles öelda, siis praegu on küsimus selles, kas Hankija, viies läbi hoopis teist riigihanget, hindas korrektselt RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldusi, sh seda, kas Vaidlustaja on Hankija enda jaoks muutunud ebausaldusväärseks ning kas konkreetses hankes on Vaidlustaja kõrvaldamine proportsionaalne. Nende küsimustega varasem kohtuvaidlus ei tegelenud ega saanudki tegeleda. Vastavalt ei saa Hankija varasemat ja teda mittepuudutavat kohtuotsust nö otse, ilma mistahes endapoolse analüüsita rakendada funktsioonis, milleks ta ei ole mõeldud. Lepingu erakorralise ülesütlemise ja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse õiguslikud raamistikud on erinevad, sh on pakkuja menetlusest kõrvaldamiseks tarvis tuvastada osaliselt hoopis teiste (täiendavate) eeltingimuste täidetus kui lepingu erakorralise ülesütlemise puhul. Hankija viited põhiseadusele ja Kolmanda isiku viited res judicata põhimõttele on asjakohatud. Kitsalt riigihankeõigust, täpsemini teatavat kitsast küsimust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisest puudutav kohtupraktika ei sea mitte kuidagi ohtu kohtuotsuse seadusjõudu või seda, kel on Eesti riigis pädevus õigust mõista. Euroopa Kohtu lahenditest alguse saanud kohtupraktika ei näe ette, et hankija võiks või peaks dubleerima kohtute tööd. Nimelt, isegi kui mõni kohus on varem teinud jõustunud lahendi lepingu täitmist või lõpetamist puudutavas vaidluses, siis hankija – mitte mõistes õigust, vaid viies läbi riigihanget – peab konkreetselt selles hankes hindama kõrvaldamise aluste eeltingimuste täidetust, kusjuures viisil, nagu kohtupraktika seda täpsustanud on. Need kaks tööd ei ole teineteisele kuidagi vastanduvad või konfliktis. Hankija töö on (varasema kohtuotsuse olemasolul) kohtu tööd täiendav. Vaidlustaja ei nõua (ega saagi nõuda), et Hankija asuks vastupidistele seisukohtadele võrreldes sellega, mida leidis kohus haldusasjas 3-22-279. Küll aga nõuab Vaidlustaja seda, et Hankija, olles saanud teadlikuks Mustvee kohtulahendist, teeks sinna juurde ka temalt nõutava (lisa)analüüsi. 5 (20) Ekslik on Hankija tees, et „RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimuste esinemine on leidnud tuvastamist jõustunud kohtuotsusega“. Sellist kohtulahendit, mis tuvastaks, et Vaidlustaja tuleks Hankija läbiviidavas hankes RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel menetlusest kõrvaldada, ei eksisteeri (selline lahend ei ole ka nn Mustvee lahend) ega saagi eksisteerida. Mitte ühelgi kohtul ei ole võimalik anda hankijatele nende tulevasteks riigihangeteks siduvaid juhiseid vabatahtlike kõrvaldamise aluste kontekstis, seda enam juhul, kui kohus ise lahendab hoopis teiseliigilist vaidlust (lepingu lõpetamist puudutavat vaidlust, mitte hankemenetlusest kõrvaldamist puudutavat vaidlust). 4.3.2. Hankija väide, justkui oleks ta Vaidlustaja usaldusväärsust põhjalikult hinnanud, ei pea paika või vähemasti ei ole sellise väite tõesus vaidlustusmenetluses kontrollitav. Nimelt ei toeta vaidlusalune otsus Hankija tagantjärele esitatud argumente vähimalgi määral. Vaidlustusmenetluses presenteerib Hankija küllaltki detailset analüüsi, aga kõrvaldamise otsuses ei kajastu sellest sõnagi. Seega on Hankija vastuses vaidlustusele toodud mõttearendused tagantjärele välja mõeldud või kui mitte, siis jättis Hankija need õigel ajal otsuses kajastamata. Hankija ei saa vaidlustusmenetluses oma otsust tagantjärele ja täiendavalt põhjendada argumentidega, mille puhul puudub igasugune kindlus, et neist argumentidest lähtuti ka otsuse tegemise ajal (vt VAKOo 209-20/225529, p 16; TrtRKo 3-22-607, p 10). Hankija ei ole Vaidlustaja kõrvaldamise otsuses sõnagagi – ei otseselt ega kaudselt – käsitlenud kõrvaldamise proportsionaalsuse küsimust. Eriti sellist hankija kaalutlusõigusel rajanevat otsust nagu pakkuja kõrvaldamine nn vabatahtliku kõrvaldamise aluse tõttu põhjendataks jälgitavalt ja küllaldaselt, nõnda et need põhjendused seovad konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga ning oleks võimalik aru saada hankija siseveendumuse kujunemisest. Seega ei ole lubatav, et sellise otsuse adressaat või selle õiguspärasust kontrolliv vaidlusorgan peab hankija mõttekäike aimama või oletama. Nõustuda ei saa Kolmanda isiku väitega, et Vaidlustaja kõrvaldamise otsuses esitatud neli lauset on piisav. Tõsi, Hankija on ära märkinud kõrvaldamise õigusliku aluse ehk RHS § 95 lg 4 p-i 8 ning viidanud ka Tartu Halduskohtu otsusele haldusasjas 3-22-279, kuid see ei ole kaugeltki piisav, et täita kõrged põhjendamisnõuded. Hankija on leidnud ühe kohtulahendi, kus jaatati ühe teise hankija õigust Vaidlustaja sõlmitud hankeleping erakorraliselt üles öelda, ning selle pinnalt automaatselt ning mistahes muid kaalutlusi arvesse võtmata otsustanud, et see peab kaasa tooma Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise. Niimoodi ei luba RHS § 95 lg 4 p 8 toimida. 4.3.3. Sisutühjaks jäävad Hankija viited sellele, et jäätmete veo teenus on kohalikule omavalitsusele väga tähtis. See võib nii tõesti olla, kuid sel pole antud vaidluse kontekstis mingit eraldiseisvat tähendust, mis määraks Hankija kaalutlusõiguse teostamise tulemuse juba ette kindlaks. 4.3.4. Vastupidiselt Hankija ja Kolmanda isiku väitele ei esine antud asjas mingeid erilisi asjaolusid, mis õigustaks kohtupraktikas kujunenud ärakuulamisnõudest kõrvalekaldumist. Sealhulgas ei ole alust väita, et Hankijale oli Mustvee asjas tehtud kohtulahendist teada kogu info, mida ta vajas RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks. 4.3.5. RHS § 95 lg 4 p-s 8 kasutatud mõiste „oluline tingimus“ rikkumine on riigihankeõiguse 6 (20) autonoomne mõiste, mida ei saa üks-ühele sisustada VÕS-i sätete mallide järgi. Sealjuures tuleb tähele panna, et RHS § 95 lg 4 p 8 tugineb EL direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p-l g, mis räägib varasema hankelepingu „olulisest nõudest“. Seega, „olulise tingimuse“ või „olulise nõude“ mõiste pole mitte üksnes riigihankeõiguse autonoomne mõiste, vaid ka EL õiguse autonoomne mõiste, mida ei saa sisustada lähtuvalt mingitest spetsiifilistest siseriiklikest regulatsioonidest, eriti mis puudutavad hoopis teist valdkonda. Direktiivi 2014/24 põhjenduse 101 kolmandast lõigust nähtub, et „[f]akultatiivseid kõrvalejätmise põhjuseid kohaldades peaksid avaliku sektori hankijad pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele. Väikesed rikkumised peaksid ainult erandjuhtudel viima ettevõtja kõrvaldamiseni.“ Seega on EL seadusandja selgelt arusaadav tahe olnud tagada, et pakkuja kõrvaldamine hankemenetlusest mõnel nn vabatahtlikul alusel (nagu on ka RHS § 95 lg 4 p 8) ei toimuks kergekäeliselt. Pigem on direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p-s g ja seeläbi ka RHS § 95 lg 4 p-s 8 kasutatud mõiste „oluline tingimus“ täidetuse lävend kõrge. Vaidlustajale oleks soodsam tõlgendus, et mõiste „oluline tingimus“ ei hõlma lepingu eset ja eesmärki silmas pidades kolmandajärgulisi ja puhtformaalseid kõrvalkohustusi. Selline tõlgendus vastab Vaidlustaja arusaama järgi ka üldisele õiglusele: ettevõtjat ei karistata üha ja üha uuesti ühe õnnetu eksimuse eest. Kolmas isik unustab VÕS-i sätetele viidates, et tulenevalt kohtupraktikast peab hankija enda läbiviidavas hankes andma sellele, kas asjasse puutuvas rikkumisepisoodis rikuti olulist lepingutingimust, autonoomse ja teisest hankijast sõltumatu hinnangu. Seega ei saa seda, mida teine hankija võib olla järeldanud VÕS alusel, üks-ühele üle kanda RHS § 95 lg 4 p 8 konteksti. Kolmanda isiku vastuse joonealuses viites nr 3 viidatud ringkonnakohtu praktika ei ole ka iseenesest rikutud lepingutingimuse olulisuse hindamisel asjakohane. Nimelt räägivad need lahendid „oluliste lepingurikkumiste sisustamisest“ ehk RHS § 95 lg 4 p-i 8 kätketud nö topeltolulisuse nõude teisest elemendist, milleks on see, et rikkumine pidi olema oluline. Kolmanda isiku viidatud lahendeid ei puuduta küsimust, kas rikutud tingimus oli oluline. Selgelt eksitav on Kolmanda isiku tehtud viide Mustvee kohtuotsuse p-le 24. Nimelt on Kolmas isik sealset tsitaati presenteerinud kui kohtu arvamust. Tegelikkuses on aga kohus kogu selle punkti ulatuses refereerinud Mustvee valla subjektiivset hinnangut. Tartu Halduskohtu enda hinnang rikutud tingimuse olulisusele konkreetse lepingu kontekstis väljendub otsuse p-s 16, kus kohus on garantiikirja esitamise kohustuse tituleerinud „pigem formaalset laadi kohustuseks“. 4.3.6. Kahe otsuse vaidlustamisest piisab, et jaatada Vaidlustaja vaidlustamisõigust RHS § 185 lg 1 alusel. 4.4. Vaidlustaja esitas 30.01.2023 repliigi. 4.4.1. Vaidlustaja kõrvaldati hankemenetlusest üksnes RHS § 95 lg 4 p 8 (varasema hankelepingu rikkumine) alusel, mitte aga mõne muu sätte alusel, sh Kolmanda isiku viidatud 4.4.2. Vaidlustaja möönab, et inimliku eksituse tõttu jäi tema hankepassis esitamata viide Mustvee lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele. See aga ei tähenda, et Hankija võiks või, veel vähem, peaks Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldama. 7 (20) Mõlemad Kolmanda isiku viidatud ettekirjutused (haldusmenetlused nr 428 ja 1243) on täielikult täitnud ning menetlus on mõlemas asjas lõpetatud. Isegi kui Vaidlustajal oleks suvalisel ajahetkel, mil Hankija tema maksukäitumist kontrollib, maksuvõlg, siis peaks Hankija andma Vaidlustajale vähemalt kolme tööpäeva pikkuse tähtaja maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. 5. Hankija Mittetulundusühing Võru Jäätmekeskus vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Alusetu ja põhjendamatu on Vaidlustaja väide, et Hankija oleks pidanud asuma kohtu asemel teise hankija poolt fikseeritud rikkumisi ise hoolikalt uurima, analüüsima ja hindama. Selle töö on ära teinud kohus. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeltingimuste esinemine on leidnud tuvastamist jõustunud kohtuotsusega. Hankijal puudub kohustus teostada RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise eeldusena pakkuja suhtes kohaldatud sanktsiooni või õiguskaitsevahendi õiguspärasuse täieulatuslikku tsiviilõiguslikku analüüsi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-18-753, p 19). Hankija roll piirdub vaid kohaldatava normi (RHS § 95 lg 4 p 8) kohaldamise eeltingimuste esinemise kontrollimises tõendis, millele tuginetakse. Käesoleva juhul on Hankija seda kontrollinud ja tuvastanud, et otsuses viidatud kohtulahendiga on leidnud kinnitust nende esinemine. Nagu vaidlustusest selgelt nähtub, kinnitab ka Vaidlustaja ise kõikide eeltingimuste esinemist ühe mööndusega, milleks on esinenud rikkumise mõju pakkuja usaldusväärsusele. 5.2. Vaidlustaja väide, et Hankija ei ole hinnanud (otsuses puudub vastav kaalutlus) tuvastatud rikkumise mõju Vaidlustaja usaldusväärsusele, ei ole tõene. Hankijal on õigus vastavalt reeglitele valida kellega, millist liiki ja millistel tingimustel tehinguid teha. See õigus pole absoluutne, kuid selle üheks väljenduseks on RHS § 95 lg 4 p 8 kohane usaldusväärsuse kontroll. Hankija on kohalike omavalitsusete poolt asutatud MTÜ, mille eesmärgiks on peamiselt asutajatel lasuva kohustuse (korraldada oma haldusterritooriumil jäätmehooldust) korraldamine ja abistamine. Umbsaare ümberlaadimisjaam teenindab kogu Võru maakonda. Umbsaare ümberlaadimisjaama suunatakse kogu maakonnast korraldatud jäätmeveoga kokku kogutud segaolmejäätmed ja biojäätmed. Hankija täidab Umbsaare ümberlaadimisjaama haldamisega kohaliku omavalitsuse tuumikfunktsiooni (vt nt Riigikohtu 15.01.2015 otsus 3- 3-1-68-14, p 19) ja osutab üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lg 3 tähenduses. Viidatud staatus eeldab Hankijalt laitmatut toimepidevust, mis kandub edasi kõikidele Hankija lepingupartneritele. On põhjendatud, et Hankija kontrollib kõikide oma lepingupartnerite tausta kõrgendatud tähelepanuga, et välistada iga mõistuspäraselt ette nähtav tagasilöök, mis seaks Hankija tegevuse toimepidevuse kahtluse alla. Olulise lepingulise kohustuse rikkumine, mis viis lepingu ülesütlemiseni hankija poolt, on ja oli Hankijale oluliseks ohumärgiks toimepidevuse tagamisel. Vaidlustaja poolne hankelepingu oluline rikkumine on hiljutine (Mustvee vallaga sõlmitud hankeleping öeldi üles 03.01.2022) ja tekitab põhjendatud kahtluse, kas Vaidlustaja suudab hankelepingut nõuetekohaselt täita, so suunata jäätmed lõppkäitlusse nõutud viisil ja mahus. Arvestades, et Mustvee Vallavalitsus ütles Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu selle olulise rikkumise tõttu hiljuti üles, ei ole Hankijal Vaidlustaja vastu usaldust. Seda enam, et 8 (20) Vaidlustaja ei ole Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist rikkumist ja selle ülesütlemist hankepassis üldse maininud. Avalik huvi Umbsaare ümberlaadimisjaama kogutud segaolmejäätmete lõppkäitluskohta suunamise hankelepingu probleemideta täitmise vastu on palju olulisem kui Vaidlustaja ärihuvi, mispärast on Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine proportsionaalne (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus 3-22-803, p 28). 5.3. Pakkuja õigus olla ära kuulatud enne hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse langetamist ei ole absoluutne. Hankijal olid hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse langetamisel kogu vajalik informatsioon olemas ehk pakkuja poolne täiendav selgitus ei oleks muutnud langetatud otsuse sisu. Hankija otsuse tühistamiseks ärakuulamisnõude rikkumisel puudub alus (vt nt Riigikohtu otsust 3-17-1329, p 25). 5.4. RHS § 97 lg 1 kohaselt võib pakkuja, kellel esineb nt RHS § 95 lg 4 p 8 nimetatud alus, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud kasutusele meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Vaidlustaja on viidatud võimalust kasutanud näiteks RHS § 95 lg 4 p 2 nimetatud rikkumiste puhul. Hankija hinnangul viidatud rikkumised ei ole sellist laadi, mis oleksid võinud seada Hankija toimepidevuse kahtluse alla ehk Vaidlustaja oli viidatud küsimuses Hankijale usaldusväärne. Paraku ei ole Vaidlustaja kasutanud antud võimalust RHS § 95 lg 4 p 8 puhul. Hankepassis on esitatud võimalike rikkumiste kohta antava vastusena kirjas „ei“. Seega ei ole pakkuja kasutanud temal esinevat heastamise võimalust. Pigem võib tõstatada küsimuse, kas Vaidlustaja sooviks oli varjata neil esinevat kõrvaldamise alust. 6. Kolmas isik Eesti Keskkonnateenused AS leiab, et vaidlustus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna: 1) Hankija ei rikkunud Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse (edaspidi Otsus) tegemisel ärakuulamis-, uurimis- ja põhjendamiskohustust. Vaidlustaja poolne varasema hankelepingu rikkumine on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga, mille seisukohtade ümber hindamiseks ei ole Hankijal õigust; 2) Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine on õiguspärane ja põhjendatud; 3) Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust. 6.1. Vaidlustaja viitab oma väite põhjendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsusele asjas 3-20-80, p 23 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsusele asjas 3-20-334, p 18.1 Käesolev olukord erineb Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsuste asjaoludest põhjusel, et Vaidlustaja osas on RHS § 95 lg 4 p 8 hankemenetlusest kõrvaldamise aluse olemasolu tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Nimelt, Tartu Halduskohus lahendas 29.04.2022 kohtuotsusega asjas 3-22-279 (edaspidi 29.04.2022 kohtuotsus) Vaidlustaja kaebust mh Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduse nr 10 tühistamiseks. Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korraldusega nr 10 öeldi alates 04.01.2022 erakorraliselt üles Mustvee valla ja Vaidlustaja vahel hankemenetluses nr 237203 sõlmitud hankeleping põhjusel, et Vaidlustaja 1 Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsuste viidatud punktide asjaomased kohad on identsed ja need on sõnastatud järgmiselt: „Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et apellant märgib õigesti, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine ei saa tugineda pelgalt riigihangete registri kandele, vaid hankijal tuleb enne kõrvaldamise otsustamist vähemasti anda pakkujale võimalus esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid. See on eriti oluline siis, kui registriandmetest nähtuvalt on sanktsioonide rakendamine vaidlustatud. Hankija ei saa registriandmetele tugineda valikuliselt. Lisaks peab hankija tõendama oma otsus põhjendustes sisalduvaid väiteid (vrd Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 20; 03.05.2016 otsus nr 3-3-1-5-16, p 12).“ 9 (20) oli hankelepingut oluliselt rikkunud ja kaotanud sellega Mustvee valla usalduse. 29.04.2022 kohtuotsusega jäeti Vaidlustaja kaebus rahuldamata, st Tartu Halduskohus nõustus Mustvee Vallavalitsusega, et Vaidlustaja on hankelepingut oluliselt rikkunud, mis õigustas hankelepingu ülesütlemist. 29.04.2022 kohtuotsus jõustus 31.05.2022. Seetõttu: (a) Hankija ei tuginenud Otsuse tegemisel riigihangete registri kandele, vaid jõustunud kohtulahendile; (b) Vaidlustaja suhtes kohaldatud sanktsioonide rakendamise ja sanktsioonide õiguspärasuse osas puudub vaidlus; (c) Hankija on tõendanud oma väidet, et Vaidlustaja suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus. Kuna Hankija tugines Otsuse tegemisel asjaoludele, mis olid Vaidlustajale teada, st Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemisele ja 29.04.2022 kohtuotsusele, siis Hankijal ei olnud kohustust küsida nende asjaolude kohta Vaidlustajalt täiendavaid seisukohti (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus asjas 3-20-2236, p 20.2, p 21.1 ja 21.3). Samuti, Riigikohus leidis 19.12.2019 otsuses asjas 3-17-1329, p 25, et ärakuulamisõiguse rikkumine ei too kaasa haldusakti tühistamist, sest kaebaja pole ka hilisemas menetluses suutnud välja tuua asjaolusid, mis viiksid teistsugusele tulemusele. Vaidlustuses ei ole esitatud väiteid, mis tingiksid Otsuse kehtetuks tunnistamise. Seetõttu kehtib Riigikohtu 19.12.2019 otsuse seisukoht ka käesoleval juhul. 6.2. Vaidlustaja viidatud Euroopa Kohtu 03.10.2019 otsus kohtuasjas C-267/18, p-d 27-29, Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2018 otsus asjas 3-20-80, p 27, Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus asjas 3-22-803, p 20 ning VAKO 04.03.2021 otsus 24-21/228731, p-d 18 ja 19 väljendavad seisukohta, et hankija ei ole kõrvaldamise aluse kohaldamisel seotud mõne teise hankija poolt varasemas hankes antud hinnanguga. Käesoleval juhul, nagu eelnevalt märgitud, on Vaidlustaja poolne hankelepingu oluline rikkumine, mille tulemusena hankija ütles Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu üles, tuvastatud jõustunud kohtulahendiga, st 29.04.2022 kohtuotsusega. Seejuures, 29.04.2022 kohtuotsus tehti Vaidlustaja kaebuse tulemusena, mistõttu Vaidlustajal oli võimalik esitada Tartu Halduskohtule kõik vastuväited ja põhjendused tema suhtes kohaldatud sanktsiooni põhjendatuse, st Jõelähtme Vallavalitsusega sõlmitud hankelepingu ülesütlemise kohta ning soovi korral vaidlustada 29.04.2022 kohtuotsus. Vaidlustaja soov, et Hankija uuriks ja hindaks veelkord Mustvee Vallavalitsusega sõlmitud hankelepingu ülesütlemise asjaolusid, st Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduse nr 10 põhjendatust, tähendab res judicata ehk kohtulahendi seadusjõu ning õiguskindluse põhimõtete rikkumist (vt Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 otsus asjas 3-3-1-35-15, p 47). Ehk – Hankijal puudub õigus hinnata 29.04.2022 kohtuotsuse sisulist põhjendatust. Sel põhjusel on väär Vaidlustaja väide, et Hankija ei ole nn Mustvee kaasust ja selle asjaolusid absoluutselt uurinud ega hinnanud, vaid on tuimalt viidanud leitud kohtulahendile ja sellest loetavale. 6.3. Otsusest nähtuvad Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise põhjused, mistõttu Otsuses on näidatud selle andmise faktiline ja õiguslik alus ning Vaidlustaja teab, millistel põhjustel ta hankemenetlusest kõrvaldati. Kohtupraktikas on peetud RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel piisavaks seda, kui pakkuja on oluliselt rikkunud varasemat hankelepingut, mistõttu pakkuja suhtes kohaldati sanktsioone. Sellisel juhul ei tingi kõrvaldamise otsuse võimalikud põhjendamise puudused kõrvaldamise otsuse tühistamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas 3-80-20, p-d 24 ja 28, Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas 3-20-334, p-d 19, 22 ja 23; Tallinna 10 (20) Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus asjas 3-20-2336, p 20.1). Sel põhjusel on asjakohatu Vaidlustaja väide, et Otsusest peab muu hulgas nähtuma, et Hankija on kõrvaldamise põhjendatust sisuliselt kaalunud. Hankija ei pidanud Otsuses näitama, milles seisnes Vaidlustaja poolne Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu rikkumine ega hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Hankija selline tegevus tähendaks 29.04.2022 kohtuotsuse põhjendatuse hindamist, milleks Hankijal puudub õigus. 6.4. Mustvee vald ütles Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu üles mh VÕS § 116 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel (vt 29.04.2022 kohtuotsus, p 15). VÕS § 116 lg 2 p 2 ja 4 kohaselt, olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Ehk – pool võib VÕS § 116 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel lepingu üles öelda juhul, kui teine pool rikub lepingu olulist tingimust. Seda, et VÕS § 116 lg 2 on seotud oluliste lepingutingimuste rikkumisega, kinnitab ka kohtupraktika.2 Asjaolu, et Vaidlustaja rikkus Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nähtub ka 29.04.2022 kohtuotsusest, p 24: „Vastustaja on väljendanud seejuures OÜ EKOVIR suhtes kahtlust, märkides et „Kui ettevõte saab endale praegu lubada vallavalitsusega sõlmitud lepingu olulise tingimuse tähtaegset täitmata jätmist ega jaga oma lepingupartnerile tekkinud probleemide kohta omaalgatuslikult ja piisavalt informatsiooni, siis on vallavalitsusel põhjust eeldada, et analoogsed probleemid võivad korduda Mustvee valla jäätmevaldajatega sõlmitavate lepingute puhul“. Seega ei pruugi OÜ EKOVIR, arvestades tema senist käitumist lepingu täitmisel, vastustaja arvates ka edaspidi oma lepingujärgseid kohustusi korraldatud jäätmeveol täita.“ Seetõttu on ebaõige Vaidlustaja väide, et tema ei rikkunud Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust. 6.5. Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulise rikkumine, mis tingis hankelepingu üles ütlemise, tekitasid Hankijas põhjendatud kahtluse Vaidlustaja usaldusväärsuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus asjas 3-20-2336, p 16.3). Vaidlustaja kõrvaldamist hankemenetlusest Otsuses näidatud asjaoludel, st varasema hankelepingu olulise rikkumise tõttu, ei saa pidada selgelt ebaproportsionaalseks, kuna avalik huvi Umbsaare ümberlaadimisjaama korrektse käitamise vastu kaalub üles Vaidlustaja ärihuvid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus asjas 3-22-803, p 28). Pole mingit põhjust arvamuseks, et kui Vaidlustaja rikkus oluliselt Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingut, siis Vaidlustaja ei riku sõlmitavat hankelepingut. 6.6. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Hankija otsust Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta. Kolmas isik palub vaidlustuskomisjonil hinnata, kas Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse vaidlustamata jätmine võimaldab Vaidlustajal jätkuvalt taotleda Hankijalt endaga hankelepingu sõlmimist ning kui ei, siis jätta Vaidlustus RHS § 192 lg 3 p-s 7 alusel läbi vaatamata. 2 Vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas nr 3-80-20, p 24 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus asjas nr 3-20-334, p 19: „Oluliste lepingurikkumiste sisustamisel on mh asjakohane lähtuda VÕS § 116 lg-st 2 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 otsus nr 3-19-1000, p-d 8-9).“ 11 (20) 6.7. Kolmas isik esitas täiendavates seisukohtades järgmised väited: 1) Vaidlustaja esitas Hankijale valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 8 kõrvaldamise aluse kohta; 2) Vaidlustaja rikub süstemaatiliselt keskkonnaalaseid õigusnorme; 3) Vaidlustajal on maksuvõlg ning Vaidlustaja maksuvõlgnevus on olnud süstemaatiline. 6.8. Kolmas isik esitas 30.01.2023 täiendavad seisukohad. 6.8.1. Tekib küsimus, mida Hankija peaks Vaidlustaja hinnangul uurima – kas 29.04.2022 kohtuotsuse õiguspärasust? Üheski Vaidlustaja viidatud kohtulahendis ei ole tegemist olukorraga, kus kõrvaldamise alus on tehtud kindlaks jõustunud kohtulahendiga. Põhjendamatu on Vaidlustaja väide, et 29.04.2022 kohtuotsus ja Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine tegelevad erinevate küsimustega. Hankija tegi Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse, tuginedes sellele, et Vaidlustaja suhtes esineb vaieldamatu, st 29.04.2022 kohtuotsusega tuvastatud hankemenetlusest kõrvaldamise alus. Ehk – Hankija leidis 29.04.2022 kohtuotsusega tuvastatud asjaolude ja kohtu võetud seisukohtade alusel, et Vaidlustaja on Hankija jaoks ebausaldusväärne. Ühtlasi, Hankija rakendas 29.04.2022 kohtuotsust just selleks ettenähtud funktsioonis. 6.8.2. 29.04.2022 kohtuotsusega on tuvastatud Vaidlustaja suhtes RHS § 104 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu. Hankija hinnang ja põhjendus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta nähtuvad Hankija 06.01.2023 otsusest ja Hankija 19.01.2023 vastusest vaidlustusele. Seega, Hankija on võtnud 29.04.2022 kohtuotsuse alusel vastu otsuse Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta ja esitanud sellekohased põhjendused. 6.8.3. Ebaselge on Vaidlustaja seisukoht, et hankija töö pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel on kohtu tööd täiendav. Arusaamatuks jääb, millises ulatuses Hankija kohtu tööd täiendab ja milles kohtu töö täiendamine täpsemalt seisneb? Res judicata põhimõte on universaalne ning see kehtib ka riigihankemenetluses, sh hankija otsuste suhtes pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta. Seepärast on ebaõige Vaidlustaja väide, et „isegi kui mõni kohus on varem teinud jõustunud lahendi lepingu täitmist või lõpetamist puudutavas vaidluses, siis hankija – mitte mõistes õigust, vaid viies läbi riigihanget – peab konkreetselt selles hankes hindama kõrvaldamise aluste eeltingimuste täidetust, kusjuures viisil, nagu kohtupraktika seda täpsustanud on.“ Hankija poolt kõrvaldamise aluste eeltingimuste täidetuse hindamine olukorras, kus vastava eeltingimuse olemasolu on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, tähendaks kui mitte jõustunud kohtulahendi seisukohtade ümberhindamist, siis vähemalt selle põhjendatuse kontrollimist. Selline tegevus on vastuolus res judicata põhimõttega, st lubamatu. Vaidlustaja viidatud kohtupraktika ei puuduta käesoleva vaidlusega sarnast juhtumit, st juhtumit, kus hankemenetlusest kõrvaldamise alus on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Res judicata põhimõte on universaalne ning kehtib ka riigihankemenetluse suhtes (seda kasvõi põhjusel, et põhiseadus ja kohtumenetluse seadustikud ei tee riigihankemenetluse suhtes erandit). Hankija, võttes aluseks 29.04.2022 kohtuotsuse, tuvastas Vaidlustaja suhtes RHS § 104 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse olemasolu, Hankija hinnang ja põhjendus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta nähtuvad Hankija 06.01.2023 otsusest ja Hankija vastusest. Asjaolu, et Vaidlustaja ei nõustu Hankija põhjendustega, ei tähenda, et Hankija 12 (20) otsust ei oleks vajalikul määral põhjendatud (vt nt Riigikohtu 23.10.2014 otsus asjas 3-3-1- 37-14, p 12). 6.8.4. Riigikohus märkis 10.11.2022 otsuses asjas 3-19-292, p 17, viitega kolleegiumi pikaajalisele praktikale, et haldusakti põhjendusi võib kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Käesoleval juhul ei ole alust kahelda, et Hankija lähtus Hankija vastuses näidatud põhjendustest juba Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel. Riigikohtu 10.11.2022 otsuses näidatud põhimõte kehtib ka riigihangete vaidlustusmenetluses. Seetõttu on ebaõige Vaidlustaja seisukoht, et hankija ei saa oma otsust vaidlustusmenetluses enam tagantjärgi põhjendada. Riigikohus on leidnud, et olulise põhjendamispuudustega otsus ei tule igal juhul kehtetuks tunnistada ning et HMS §-st 56 ei tulene, et kõik haldusakti toetavad argumendid tuleb lõplikul kujul esitada haldusmenetluses ning et kohtumenetluses ei tohiks haldusakti põhjenduste toetuseks, täpsustuseks või selgituseks esitada vähimatki uut teavet võrreldes haldusaktis ja vaideotsuses esitatuga. (vt Riigikohtu 22.09.2022 otsus asjas 3-20-1548, p-d 13-16). Seda seisukohta väljendas Riigikohus ka 16.03.2020 otsuses asjas 3-19-1825, p 18, mis puudutas hankemenetluses antud haldusakti põhjendamist. 6.8.5. Eksitav on Vaidlustaja väide, et Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemise tingis see, et Vaidlustajal ei õnnestunud teatud halbade asjaolude kokkulangemisel esitada Mustvee vallale õigeaegselt garantiikirja, mis on formaalne kohustus ja mis ei puutu kuidagi kokku lepingu põhisisu ehk jäätmetega veoga. Vaidlustaja eirab järjepidevalt asjaolusid, et Mustvee valla hinnangul oli väidetav pisirikkumine ja formaalne kohustus aluseks, mis tingis Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemise ja et halduskohus nõustus 29.04.2022 kohtuotsuses Mustvee valla põhjendustega. Ehk – Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu rikkumine oli oluline rikkumine ning seondus otseselt jäätmete veoga. Vastasel juhul ei oleks korraldatud jäätmeveo hankelepingut üles öeldud. Kuna Vaidlustaja rikkus oluliselt korraldatud jäätmeveo lepingut, mis tingis Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu ülesütlemise, siis on loomulik, et Hankijal tekkis kahtlus, kas Vaidlustaja suudab Hankijaga sõlmitavat hankelepingut kohaselt täita, sh tagada teenuse osutamise toimepidevuse ja suunata jäätmed lõppkäitlusesse nõutud viisil ja mahus. 6.8.6. Tallinna Ringkonnakohus on 26.02.2021 otsuses asjas 3-20-2236, p 20.2, p 21.1 ja 21.3. leidnud käesoleva vaidlusega sarnases olukorras, st olukorras, kus vaidlustaja väitis, et teda oleks tulnud enne hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemist ära kuulata, et kuna hankija tugines otsuse tegemisel asjaoludele, mis olid vaidlustajale teada, siis hankijal ei olnud kohustust küsida nende asjaolude kohta vaidlustajalt seisukohti. Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsuse asjas 3-20-2236 seisukoht on asjakohane ka käesoleval juhul – kuna Hankija tugines Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse tegemisel 22.09.2022 kohtuotsusele ja sellega tuvastatud asjaoludele, st asjaoludele, mis olid Vaidlustajale teada, siis Hankija ei pidanud enne otsuse tegemist Vaidlustajat ära kuulama. Ärakuulamisõigus on universaalne põhimõte, mis kehtib ühtemoodi nii nn klassikalises haldusmenetluses kui ka riigihankemenetluses. Järelikult, Riigikohtu 19.12.2019 otsuse asjas 3-17-1329, p 25 seisukoht ärakuulamisõiguse kohta on universaalne ning kehtib ühtemoodi nn klassikalises haldusmenetluses kui ka riigihankemenetlus. 13 (20) 6.8.7. Direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g ega ükski teine direktiivi norm ei sätesta antud mõiste legaaldefinitsiooni direktiivi tarbeks. Järelikult, iga liikmesriigi hankijad ja hankevaidlusi lahendavad organid sisustavad mõistet „oluline tingimus“ siseriikliku õiguse kohaselt, arvestades seejuures direktiivi nõudeid. Kui Vaidlustaja seisukohaga nõustuda ja arvestades, et direktiiv 2014/24, sh selle põhjendus 101 ei ava mõiste „oluline tingimus“ tähendust, jääb arusaamatuks, kuidas erinevates liikmesriikides tuleks seda mõistet tuleks sisustada. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et halduskohus ei anna ise haldusorgani asemel haldusakte ega põhjenda haldusorgani haldusakte viimase eest, vaid üksnes kontrollib haldusorgani antud haldusakti õiguspärasust. See tähendab, et kui Mustvee vald lõpetas Vaidlustajaga sõlmitud hankelepingu põhjusel, et Vaidlustaja rikkus hankelepingu olulist tingimust, siis halduskohus sai 29.04.2022 kohtuotsuses üksnes kontrollida Mustvee valla vastava otsuse, st Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduse nr 10 põhjendatust. Seejuures, halduskohus ei saanud asendada Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduse nr 10 põhjendusi enda põhjendustega, seda enam, et hankelepingu ülesütlemine oli Mustvee valla kaalutlusotsus (vt HKMS § 158 lg 3). Kui Mustvee vald oli seisukohal, et Vaidlustaja rikkus oluliselt Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust (vt 29.04.2022 kohtuotsuse p 24), siis oli see seisukoht siduv ka vaidlust lahendanud halduskohtule ning halduskohus sai üksnes hinnata, kas see seisukoht on põhjendatud. Sel põhjusel on asjakohatu Vaidlustaja väide, et tema ei rikkunud Mustvee vallaga sõlmitud hankelepingu olulist tingimust. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Kolmas isik on tõstatanud küsimuse Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigusest ja põhjendab seda asjaoluga, et Vaidlustaja pole vaidlustanud Hankija otsust Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et puudub alus asuda seisukohale, et Vaidlustaja vaidlustus oleks tulnud jätta läbi vaatamata vaidlustamise õiguse puudumise tõttu. Isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping, mistõttu vaidlustada saab üksnes neid otsuseid, mille kehtetuks tunnistamise kaudu on vaidlustajal võimalik sõlmida hankeleping. Käesoleval juhul on Vaidlustaja vaidlustanud enda hankemenetlusest kõrvaldamise ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsused. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et nende otsuste vaidlustamise kaudu on Vaidlustajal võimalus sõlmida Hankijaga hankeleping. Kui vaidlustus rahuldatakse, tunnistatakse kehtetuks nii Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise, kui ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsused ja kui see vaidlustuskomisjoni otsus jõustub, siis on Hankija olukorras, kus Vaidlustaja ja tema pakkumus on tagasi hankemenetluses ning Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust enam pole. Hankija on kohustatud tulenevalt RHS § 200 lg-st 6 viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine. Ei saa jääda kehtima eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise otsust, kui selle pakkuja pakkumuse suhtes ei eksisteeri enam pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, mistõttu Hankija peab ise kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistama ja jätkama hankemenetlust. 8. Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta (edaspidi Otsus) 14 (20) Hankija on Otsuses Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist põhjendanud järgmiselt: „Hankija on tuvastanud, et Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korraldusega nr 19 „Jäätmeveoõiguse ennetähtaegne äravõtmine ja korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu erakorraline ülesütlemine“, öeldi üles Ekovir OÜ-ga 19.11.2021 sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping. Ülesütlemise põhjuseks oli olulise lepingulise kohustuse rikkumine. Tänaseks päevaks on Tartu Halduskohtu 29.04.2022 otsusega asjas nr 3-22-279 (jõustunud 31.05.2022) selgunud, et Ekovir OÜ kaebus jäeti rahuldamata ehk kohtumenetluses on leidnud kinnitust pakkuja varasem oluline hankelepingu rikkumine. Kuivõrd Ekovir OÜ on varasemalt hankelepingut oluliselt rikkunud, otsustas hankija kohaldada § RHS § 95 lg 4 p 8 alust ja kõrvaldab pakkuja hankest.“ Vaidlustaja leiab, et Otsus on õigusvastane, sest: 1) Vaidlustaja on üht varasemat hankelepingut rikkunud, see rikkumine loeti oluliseks ning sellega seonduvalt on temaga sõlmitud leping ennetähtaegselt lõpetatud, kuid tegemist polnud lepingu olulise tingimuse rikkumisega; 2) Hankija pidi andma enne, kui ta otsustab Vaidlustaja hankemenetlusest varasema hankelepingu rikkumise tõttu kõrvaldada, Vaidlustajale võimaluse esitada selgitusi, Hankija seda ei teinud; 3) otsus on põhjendamata, sisuliselt kaalumata. Seega pole vaidlust selles, et Vaidlustaja on Otsuses viidatud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingut (edaspidi Leping) oluliselt rikkunud ja sellest tulenevalt on Leping üles öeldud. Vaidlus on selles, kas: - Vaidlustaja rikkus Lepingu olulist tingimust; - Hankija oleks pidanud andma Vaidlustajale võimaluse selgitusi esitada; - Otsus on põhjendatud. 8.1. Vaidlustaja on kõrvaldatud hankemenetlusest RHS § 96 lg 4 p-i 8 alusel. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta kõik Kolmanda isiku väited, et Vaidlustaja osas esineb veel mõni hankemenetlusest kõrvaldamise alus ja ka Vaidlustaja vastavad vastuväited. Vaidlustuskomisjon kontrollib (ja saab kontrollida) üksnes vaidlustatud Hankija otsuse vastavust RHS-ile, mis tähendab käesoleval juhul seda, kas Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on õiguspärane. 8.2. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Seega pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel peavad olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist nõuet; 2) hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt; 3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi. 8.2.1. Otsusest nähtuvalt on Hankija lähtunud: 1) Mustvee Vallavalitsuse poolt OÜ-ga EKOVIR 19.11.2021 sõlmitud Lepingu 15 (20) ülesütlemisest olulise lepingulise kohustuse rikkumine tõttu; 2) Tartu Halduskohtu 29.04.2022 otsusest asjas 3-22-279 (jõustunud 31.05.2022), kus on leidnud kinnitust oluline Lepingu rikkumine ja Lepingu üles ütlemise õiguspärasus. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 95 lg 4 p-le 8 tuginemine ei eelda varasemate hankelepingute alusel määratud õiguskaitsevahendite kohaldamise õiguslikku kontrolli (Hankija ei pea asuma ümber hindama konkreetse lepingu täitmise ja õiguskaitsevahendite kohaldamisega seotud asjaolusid), kuid sätte kohaldamiseks peab Hankija olema veendunud, et olulise lepingutingimuse rikkumine on aset leidnud ja see rikkumine on oluline või pidev. Riigikohus on 25.02.2022 otsuse 3-21-1733, p-s 17 märkinud, et vaidlustuskomisjon ja kohus peavad hankija vastavat otsust kontrollides veenduma, et pakkuja õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud. [---] Kohus ei otsusta hankeasjas varasema hankelepingu tsiviilõiguslike tagajärgede, sh leppetrahvi määramise õiguspärasuse üle. Vaidlustaja on vaidlustuses kinnitanud, et Lepingut rikuti oluliselt. Tartu Halduskohtu 29.04.2022 otsus haldusasjas 3-22-279 (edaspidi Kohtuotsus) tõendab, et Lepingu üles ütlemine on olnud õiguspärane. Seega tuleb kindlaks teha, kas on täidetud kolmas RHS § 95 lg 4 p-is 8 nimetatud tingimus - pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist nõuet. 8.2.1.1. Riigihangete registri andmetel viis Mustvee Vallavalitsus läbi kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust „Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmine Mustvee vallas“ (viitenumber 237203). Kontsessiooni andmise teate osa II p 1.4) kohaselt riigihanke tulemusel sõlmib hankija parima pakkujaga kontsessioonilepingu Mustvee valla jäätmeveopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks perioodil 01.10.2021-30.04.2026. Täpsustus: vaidemenetlusest tulenenud viivituse tõttu algab teenuse osutamine 01.02.2022, millest tulenevalt on kontsessiooni kestus 51 kuud (alus: RHAD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus). Leping sõlmiti OÜ-ga EKOVIR 19.11.2021. Mustvee Vallavalitsuse 03.01.2022 korralduses nr 10 otsustati mh: 1) võtta OÜ-lt EKOVIR ennetähtaegselt ära olmejäätmete vedamise õigus Mustvee valla veopiirkonnas ja öelda ühepoolselt erakorraliselt üles temaga 19. novembril 2021 sõlmitud korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping, sest OÜ EKOVIR on nimetatud lepingut täitmistagatise garantiikirja esitamata jätmisega oluliselt rikkunud ning kaotanud sellega Mustvee Vallavalitsuse usalduse; 2) lugeda punktis 1 nimetatud jäätmeveoõigus ja kontsessioonileping alates 4. jaanuarist 2022 lõpetatuks; [---] OÜ EKOVIR vaidlustas selle korralduse kohtus. Kohtuotsus jõustus. Kohtuotsusest tuleneb, et: 1) Mustvee Vallavalitsus on OÜ-ga EKOVIR sõlmitud Lepingu erakorraliselt üles öelnud Lepingu p 11.3.3. alusel; 2) Lepingu p 9.1 järgi on kokku lepitud vedaja kohustus esitada tellijale hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest pangagarantii 20 000 (kahekümne 16 (20) tuhande) euro suuruse summa ulatuses lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks lepingu perioodil ja vähemalt kolm kuud pärast lepingu lõppemist. Garantiikiri oleks tulnud esitada hiljemalt 03.12.2021. OÜ EKOVIR nõutud garantiikirja Lepingust tuleneva tähtaja jooksul ei esitanud, ei esitanud seda ka pikendatud tähtajaks (17.12.2021) ega vastanud Mustvee Vallavalitsuse 20.12.2021 ja 27.12.2021 selgitustaotlusele. Alternatiivne täitmistagatis (raha kandmine pangakontole) tehti pärast korralduse vastu võtmist 04.01.2022. Garantiikiri esitati 07.01.2022. 8.2.1.2. Kohtuotsuses viidatud Lepingu p 9.1. on sõnastatud järgmiselt: „Vedaja kohustub esitama tellijale hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest pangagarantii 20 000 (kahekümne tuhande) euro suuruse summa ulatuses lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks lepingu perioodil ja vähemalt 3 (kolm kuud) pärast lepingu lõppemist.“ Vaidlustaja ei vaidle vastu selles, et Lepingu p 9.1. jäi täitmata ja seda ei täidetud ka täiendavalt antud tähtajaks. 8.2.1.3. Mustvee Vallavalitsus on Lepingu üles öelnud lähtudes Lepingu p-ist 11.3.3., mille kohaselt Tellija võib lepingu ühepoolselt erakorraliselt üles öelda, kui esineb oluline lepingu rikkumine, milleks loetakse muuhulgas: [---] 11.3.3 vedaja ei ole esitanud kehtivat garantiikirja lepingus sätestatud tähtajaks; [---]., Lepingu p 11.3.3. näeb ette, et vedaja poolt garantiikirja tähtajaks esitamata jätmine on oluline Lepingu rikkumine. Kohtuotsuses (p 14) on kohus viidanud sellele, et Lepingu p 11.3 sõnastus („võib“) võimaldab aga ka eelnimetatud olulise rikkumise korral tellijale (hankijale) lepingu ülesütlemisel kaalumisruumi. Kohus on seonduvalt kaalutlusõigusega asunud järgmisele seisukohale: „Kuigi üksnes ühe ja pigem formaalset laadi kohustuse täitmata jätmine ei anna vaieldamatult alust eeldada, et isik ei täida edaspidi ka talle lepingust tulenevaid muid kohustusi, on vastustaja rõhutanud kaebaja käitumist garantiikirja esitamise kohustuse täitmisel ning lepingupoolte vastavat suhtlust. Vastustaja on andnud kaebajale täiendavalt aega garantiikirja esitamiseks ning seejärel saatnud talle korduvalt meeldetuletusi ja küsinud selgitusi garantiikirja viibimisega seoses [---].“ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kohtu viide täitmata kohustuse formaalsele laadile ei muuda Lepingu p-i 11.3.3 – Lepingu p 9.1. alusel esitatav garantiikiri oli ette nähtud Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, selle esitamata jätmine oli oluline Lepingu rikkumine. Vaidlustaja on Lepingut alla kirjutades sellega nõustunud. Vaidlustuskomisjon leiab, et kui pooled on leppinud Lepingus kokku, milliste konkreetsete tingimuste rikkumist peavad nad olulisteks lepingu rikkumisteks, siis on see RHS § 95 lg 4 p- i 8 kohaldamiseks piisav, näitamaks, et tegemist on ka Lepingu olulise nõude rikkumisega. Teatud olulise lepingu nõude rikkumisega seotud õigus leping üles öelda saab põhimõtteliselt näidata selle tingimuse olulisust lepingus tervikuna. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tellija on Lepingus pidanud garantiikirja tähtaegset esitamise nõuet sedavõrd oluliseks, et on selle rikkumise sätestanud Lepingu rikkumisena, mille tagajärjel võib Lepingu üles öelda. 17 (20) Lepingu p 11.3.3. rikkumise puhul ei ole tegemist Lepingu kui terviku suhtes vähetähtsa kohustuse rikkumisega, mistõttu on täidetud ka RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks tingimus, et Vaidlustaja on rikkunud Leping olulist nõuet. 8.2.2. Ringkonnakohus on otsuses haldusasjas 3-20-80, p-s 23, asunud seisukohale, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine ei saa tugineda pelgalt riigihangete registri kandele, vaid hankijal tuleb enne kõrvaldamise otsustamist vähemasti anda pakkujale võimalus esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid. Käesoleval juhul ei ole Hankija lähtunud riigihangete registri kandest, vaid jõustunud Kohtuotsusest, kus kohus on asunud seisukohale, et Vaidlustajaga sõlmitud Lepingu üles ütlemine on olnud õiguspärane, et Vaidlustaja on oluliselt rikkunud Lepingut. Selgituste küsimise eesmärgiks ei saa olla lihtsalt võimaluse andmine midagi öelda või midagi esitada. Selgitusi tuleb hankijal küsida siis, kui see on otsuse tegemiseks vajalik. Praegusel juhul oli Hankija lähtunud eelkõige jõustunud Kohtuotsusest. Samuti on riigihangete registris olemas riigihanke alusdokumendid. Vaidlustaja pole vaidlustusmenetluses nimetanud ühegi asjaolu, mis Hankijale oli Otsuse tegemiseks vajalik ja mida Vaidlustaja oleks soovinud selgitada. Vaidlustuskomisjoni hinnangul oli Hankijal Otsuse tegemiseks olemas kogu vajalik informatsioon, sh oli Hankijale Kohtuotsusest teada Vaidlustaja seisukohad Lepingu rikkumisega seonduvates küsimustes. Seega ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustaga, et Hankija oleks pidanud küsima enne Otsuse tegemist Vaidlustajalt selgitusi. 8.2.3. RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluse puhul on tegemist diskretsioonilise kõrvaldamise alusega, mis eeldab hankija kaalutlusotsust. Seega peavad otsusest nähtuma Hankija põhjendused ja kaalutlused. Kaalutlusreeglite rikkumisel, sealhulgas kaalutluste puudumisel, on pakkuja kõrvaldamine hankemenetlusest õigusvastane. Lisaks sellele, et Hankija pidi Otsuses välja tooma RHS § 95 lg 4 p-is 8 nimetatud tingimuste täitmise, tuli Hankijale anda ka hinnang sellele, millistel põhjustel on pakkuja varasem tegevus muutnud ta Hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks rõhutada, et üksnes RHS § 95 lg 4 p-is 8 nimetatud tingimuste täitmine ei tähenda, et hankemenetlusest kõrvaldamise otsus on põhjendatud, sest tegemist on hankija kaalutlusotsusega. 8.2.3.1. Hankija on Otsuses selgitanud mh järgmist: „[---] Kuivõrd Ekovir OÜ on varasemalt hankelepingut oluliselt rikkunud, otsustas hankija kohaldada § RHS § 95 lg 4 p 8 alust ja kõrvaldab pakkuja hankest.“ Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendavalt lisanud järgmist: 1) olulise lepingulise kohustuse rikkumine, mis viis lepingu ülesütlemiseni, oli Hankijale oluliseks ohumärgiks; 2) Vaidlustaja poolne Lepingu oluline rikkumine on hiljutine ja tekitas põhjendatud 18 (20) kahtluse, kas Vaidlustaja suudab hankelepingut nõuetekohaselt täita; 3) Vaidlustaja ei ole Lepingu olulist rikkumist ja Lepingu ülesütlemist esitatud hankepassis maininud; 4) avalik huvi Umbsaare ümberlaadimisjaama kogutud segaolmejäätmete lõppkäitluskohta suunamise hankelepingu probleemideta täitmise vastu on palju olulisem kui Vaidlustaja ärihuvi. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et käesoleval juhul ei saa vaidlustusmenetluses esitatud Hankija põhjendusi arvestada. Otsuses toodu täiendamine Hankija poolt vaidlustusmenetluses on käsitatav tema menetluslike õiguste realiseerimisena niikaua, kuni need põhjendused on otseselt Otsusega seostatavad ja käesoleval juhul peab vaidlustuskomisjon põhjenduste täiendamist Otsusega konkreetselt seostatavaks. Riigikohus on oma otsustest leidnud, et kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendustega, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjenduses haldusakti andmisel (Riigikohtu 29.11.2012 otsuse kohtuasjas 3-3-1-29-12 p 20) ja on kohtuasjas 3-19-292, p-is 17, märkinud järgmist: „Kolleegium on oma pikaajalises praktikas lubanud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20; viimati otsus nr 3-20-1214/98, p 11). See põhimõte ei võimalda aga haldusakti olemasolevaid põhjendusi uutega asendada. Nagu kolleegium sarnases olukorras otsuse nr 3-19-897/45 p-s 26 märkis, ei saa haldusakti faktiliste aluste otsimine suures mahus üle kanduda kohtumenetlusse.“ 8.2.3.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul on Hankija teinud Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamisel ilmselge kaalutlusvea, mis on kaasa toonud selle, et Otsus on põhjendamata. Hankija pole kaalunud seda, kas Lepingu rikkumine on seostatav käesoleva hankemenetlusega. Hankija jaoks võisid Otsuse tegemisel olla olulisteks asjaoludeks alles 2022 toimunud Lepingu ülesütlemine garantiikirja tähtajaks esitamata jätmise tõttu, Vaidlustaja poolt hankepassis info Lepingu ülesütlemise kohta esitamata jätmine, sõlmitava hankelepingu olulisus. Kuid Hankija teadis Kohtuotsusest ka seda, et:  Vaidlustaja põhjendas Lepingu p-is 9.1. nõutud garantiikirja mittesaamist sellega, et ühe pangatöötaja puhkuse tõttu keeldus pank teenuse osutamisest;  Vaidlustaja kandis 04.01.2022 garantiikirjas nõutud raha 20 000 eurot tellija pangakontole;  Vaidlustaja sai pangalt garantiikirja 07.01.2022. Vaidlustuskomisjon tuvastas riigihanke alusdokumentidest, et käesolevas riigihankes garantiikirja esitamise nõue puudub, mistõttu ei ole võimalikud probleemid Vaidlustaja usaldusväärsusega seonduvalt garantiikirjaga vahetult üle kantavad selle riigihanke konteksti. Sellele aspektile ei ole Hankija Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamisel tähelepanu 19 (20) pööranud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija põhjendustes ei saa järeldada, et Vaidlustaja poolt ühes teises riigihankes garantiikirja tähtajaks esitamata jätmine on selline tegu, mille alusel Hankija saab Vaidlustajat pidada ebausaldusväärseks selles hankemenetluses, millest tulenevalt eksisteerib mingi risk, et Vaidlustaja ei täida sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt. 8.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on põhjendamata ja seega vastuolus RHS § 95 lg 4 p- ga 8 ja § 96 lg-ga 5. Vaidlustuskomisjon tunnistab Otsuse kehtetuks. 9. Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise Otsuse kehtetuks, siis tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. 10. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 10.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot. 10.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt järgmised taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks:  25.01.2023 – 2936,25 eurot (käibemaksuta), 16 tunni ja 10 minuti õigusabi osutamise eest (tunnitasudega 180 eurot ja 195 eurot käibemaksuta);  30.01.2023 – 540 eurot (käibemaksuta), 3 tunni õigusabi osutamise eest (tunnitasuga 180 eurot käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks oli Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamine. Vaidlustusasi ei ole harilikust keerukam ning on keskmisest vähem mahukam, Vaidlustajal puudus vajadus selles vaidlustusmenetluses (30.01.2023) esitada repliiki. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud kokku 16 tundi (1 tund ja 15 minutit tunnitasuga 195 eurot, 14 tundi ja 45 minutit tunnitasuga 180 eurot), seega 2898,75 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista. 10.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud vaidlustusmenetluses jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 20 (20)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →