Järva Vallavalitsus
Teie 03.01.2023 nr 7-1/2023/1-1
[email protected]
Meie 14.02.2023 nr 15-3/48-2
Järva valla üldplaneering
Järva Vallavalitsus esitas 03.01.2023 kirjaga nr 7-1/2023/1-1 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks Järva valla üldplaneeringu
(üldplaneering). Üldplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid olid kättesaadavad
digitaalselt.
Järva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamine algatati
Järva Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 50. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on ühinenud
valla territooriumil ühtsete ruumilise arengu põhimõtete kujundamine järgnevateks aastateks.
Üldplaneeringu põhirõhk on tagada esmavajalike teenuste säilimine ja arenguvõimalused valla
väiksemates keskustes ning tagada head ühendused keskuste vahel ja neid ümbritsevate
maapiirkondadega. Planeeritavaks alaks on kogu Järva valla territoorium.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt on üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel riigihalduse
ministri pädevuses:
- kontrollida KSH menetluse ja üldplaneeringu vastavust õigusaktidele, maakonnaplaneeringule
ja riigi eriplaneeringule;
- kuulata ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud, kelle arvamusi
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud ja üldplaneeringu koostamise korraldaja;
- maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava üldplaneeringu puhul nõusoleku andmine
maakonnaplaneeringu muutmiseks või nõusoleku andmisest keeldumine.
Tutvunud Järva valla üldplaneeringu menetlusdokumentidega, tuvastasime järgmised puudused:
1. PlanS § 76 lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav
minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla
kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste
vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu
ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Puudutatud isikuteks PlanS mõistes on isikud, kelle õiguseid võib planeering puudutada ehk
isikud, kelle põhiseadusest tulenevaid õiguseid – eelkõige õigust enda omandi kasutamiseks - võib
planeering riivata. Nimetatud isikuteks on näiteks planeeritava maa-ala kinnisasja või
naaberkinnisasja omanik, nimetatud kinnistuid koormava piiratud asjaõiguse omanik, jt.
1.1 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 9 „Rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate
tingimuste täpsustamine“ on öeldud, et seoses riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa I klassi
maanteeks ehitamisega planeeritakse üldplaneeringuga täiendavad rohevõrgustiku toimimist
tagavad tingimused projekteerimisel olevate ulukipääsude ümbruses. /---/ Üldplaneering määrab
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
põhijoonisel kujutatud ulukipääsudele 500 m raadiusega piiranguvööndi ja määrab järgmised
tingimused. Üldplaneeringu menetlusdokumentidest ei nähtu, et piiranguvööndisse jäävate
kinnisasjade omanikke kui puudutatud isikuid oleks üldplaneeringu menetlusse kaasatud. Sellest
tulenevalt palume esitada vastavad dokumendid Rahandusministeeriumile.
1.2 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 15.4 „Tänava kaitsevööndi muutmine“ on loetletud
teelõigud, mille ehitusseadustikust tulenevat 10 meetrist tänava kaitsevööndit laiendatakse 30
meetrini. Üldplaneeringu menetlusdokumentidest ei nähtu, et laiendatud kaitsevööndisse jäävate
kinnisasjade omanikke kui puudutatud isikuid oleks üldplaneeringu menetlusse kaasatud. Sellest
tulenevalt palume esitada vastavad dokumendid Rahandusministeeriumile.
1.3 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 15.7.2 „Järva-Jaani ümbersõit“ on öeldud, et
üldplaneeringus määratakse trassikoridor, milles ei ole lubatud ehitamine, va ajutised ehitised ja
trassikoridoriga ristuvate tehnoliinide ehitamine. Üldplaneeringu menetlusdokumentidest ei
nähtu, et ümbersõidu trassikoridori jäävate kinnisasjade omanikke kui puudutatud isikuid oleks
üldplaneeringu menetlusse kaasatud. Sellest tulenevalt palume esitada vastavad dokumendid
Rahandusministeeriumile.
Juhul kui kohalik omavalitsus ei ole nimetatud kinnisasjade omanikke üldplaneeringu menetlusse
kaasanud, tuleb edastada neile informatsioon üldplaneeringu kohta ning viide, kus on võimalik
üldplaneeringu materjalidega tutvuda. Ühtlasi tuleb eelnimetatud isikuid teavitada võimalusest
esitada oma arvamus üldplaneeringu lahenduse kohta. Juhul, kui eelnimetatud isikud esitavad
kirjalikke arvamusi üldplaneeringu lahenduse kohta, palume kohalikul omavalitsusel käsitleda
neid kui üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kirjalike arvamustena (sealhulgas anda
PlanS § 87 lõike 9 kohane põhjendatud seisukoht arvamuste arvesse võtmise kohta ning
korraldada vajadusel PlanS § 88 kohane avalik arutelu).
Samuti palume kohalikul omavalitsusel teavitada esitatud arvamustest ka riigihalduse ministrit,
kelle pädevuses on avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu
koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste
kohta, kui neid ei arvestatud planeeringu koostamisel.
2. PlanS § 90 lõike 1 kohaselt esitatakse koos üldplaneeringuga avalikul väljapanekul kirjalikud
arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja
põhjendatud seisukoht arvamuste arvestamata jätmise kohta. Rahandusministeeriumile esitatud
materjalidest nähtub, et kahe avalikul väljapanekul esitatud arvamusega (01.11.2022 kiri nr 7-
1/2022/81-1 ja 01.11.2022 kiri nr 7-1/2022/72-3) ei arvestatud. Järva Vallavalitsus on 03.01.2023
Rahandusministeeriumile saadetud kaaskirjas öelnud, et avalikel aruteludel selgitati ettepanekute
esitajatele valla seisukohtasid ja nendega nõustuti (üldplaneeringu lisa 7). Seega ei jäänud üles
ühtegi lahendamata arvamust.
PlanS § 83 lõige 4 sätestab, et avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib
loobuda oma arvamusest, teatades sellest üldplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Üldplaneeringu menetlusdokumentidest ei nähtu, et arvamusi
esitanud isikud oleksid oma arvamustest loobunud. Sellest tulenevalt palume esitada vastavad
dokumendid Rahandusministeeriumile.
3. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.
3.1 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2 „Ruumilise arengu põhimõtted ja asustuse arengut
suunavad tingimused“ on joonis 2 „Järva valla ruumilise arengu strateegiline vaade“. Joonise
eksplikatsioonis ei ole selgitatud pruunide noolte ja katkendlike noolte tähendust. Palume joonist
täiendada.
2
3.2 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2 „Ruumilise arengu põhimõtted ja asustuse arengut
suunavad tingimused“ on öeldud, et maakonnaplaneeringu kohase linnalise asustusega alaks on
Järva-Jaani alev, Ambla alevik, Aravete alevik, Koeru alevik, Käravete alevik, Peetri alevik, Albu
küla, Ahula küla, Imavere küla ja Koigi küla. Juhime tähelepanu, et maakonnaplaneeringu
kohased linnalise asustusega alad on Järva-Jaani alevi tihedamalt asustatud ala; Ambla aleviku
tihedamalt asustatud ala; Aravete aleviku tihedamalt asustatud ala; Koeru aleviku tihedamalt
asustatud ala; Käravete aleviku tihedamalt asustatud ala; Peetri aleviku tihedamalt asustatud ala;
Albu küla tihedamalt asustatud ala; Ahula küla tihedamalt asustatud ala; Imavere küla tihedamalt
asustatud ala ja Koigi küla tihedamalt asustatud ala. Palume seletuskirja korrigeerida.
3.3 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3 „Planeeritud tiheasustusega alade määramine“ on
öeldud, et lisaks maakonnaplaneeringus määratud tiheasustusega aladele määratakse
tiheasustusaladeks ka Päinurme küla tihedamalt asustatud piirkonnad. Juhime tähelepanu, et
Järva maakonnaplaneeringuga ei määratud tiheasustusalasid. Palume seletuskirja korrigeerida.
3.4 Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu seletuskirja leheküljed 12 ja 22 on tühjad. Palume
seletuskirja korrigeerida.
3.5 Juhime tähelepanu, et seletuskirja peatüki 4.1.15 „Roheala“ sisu on kujutatud järgmise peatüki
pealkirja osana. Palume seletuskirja korrigeerida.
3.6 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 „Tiheasustusega alade ehitustingimused“ on tabelis
2 toodud tiheasustusalade tähised. Juhime tähelepanu, et nii Koeru aleviku tähis kui ka Koigi küla
tähis tabelis on KO. Ühesuguste tähiste kasutamine teeb võimatuks nende eristamise teineteisest.
Palume seletuskirja korrigeerida.
3.7 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 „Väärtuslikud maastikud“ esineb tabelis 4 Jalgsema
küla kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik kahel korral. Sealjuures on nii maastiku iseloomustus
kui täpsustatud tingimused erinevad. Palume tabelit korrigeerida.
3.8 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 „Väärtuslikud maastikud“ tabelis 4 on ekslikult
öeldud, et väärtuslik maastik Aravete alevik on maakondliku tähtsusega, kuigi üldplaneeringu
joonisel ja Järva maakonnaplaneeringus on see kohaliku tähtsusega. Samuti on öeldud, et
väärtuslik maastik Käravete alevik on kohaliku tähtsusega, kuigi on maakondliku tähtsusega.
Palume tabelit korrigeerida.
3.9 Üldplaneeringu joonisel on esitatud väärtuslike maastike nimetused ja klassid (I, II, III).
Palume lisada üldplaneeringusse vastavate klasside tähendused.
3.10 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 15.4 „Tänava kaitsevööndi muutmine“ on öeldud, et
tänava kaitsevöönd on määratud 30 meetrini tee servast (joonisel näidatud ulatuses). Seejärel on
toodud teelõikude alguspunkti ja lõpp-punkti asukoha kirjeldused. Juhime tähelepanu, et need ei
ühti üldplaneeringu joonisel esitatud lõikudega. Palume viia seletuskiri ja joonis omavahel
vastavusse.
3.11 Üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 24 „Üldplaneeringu elluviimine“ on öeldud, et enne
käesoleva üldplaneeringu kehtestamist kehtinud tingimuste kohaselt võib viia lõpuni: maa
menetlustoimingud, kui maakorraldustegevus on alanud enne üldplaneeringu kehtestamist;
detailplaneeringu koostamise, kui detailplaneering on algatatud enne üldplaneeringu
kehtestamist; ehitise projekteerimise, kui projekteerimistingimused on väljastatud enne
üldplaneeringu kehtestamist; ehitise ehitamise, kui ehitusteatis on esitatud või ehitusluba on
3
väljastatud enne üldplaneeringu kehtestamist; keskkonnalubade taotluste menetluse vastavalt
taotluse esitamise hetkel kehtinud tingimustele, kui taotlus on esitatud enne käesoleva
üldplaneeringu kehtestamist. Juhime tähelepanu, et haldusmenetluse seaduse §-st 54 lähtuvalt on
haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse
alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Sellest
tulenevalt peab nii maakorraldustoiminguid tehes, detailplaneeringut koostades kui ka
keskkonnalube väljastades lähtuma kehtivast üldplaneeringust. Palume üldplaneeringu
seletuskirja korrigeerida.
3.12 Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 25.2 „Väärtuslike maastike piiride täpsustamine“
pealkiri on eksitav, kuna lisaks piiride täpsustamisele määratakse juurde kolm kohaliku tähtsusega
väärtuslikku maastikku. Palume peatüki pealkirja korrigeerida.
3.13 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 26 „Ettepanek Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+
muutmiseks“ tehakse ettepanek viia Järvamaa maakonnaplaneeringusse 2030+ joonisel 15
kujutatud Järva-Jaani alevi ümbersõidu põhimõtteline kulgemine. Juhime tähelepanu, et
Järvamaa maakonnaplaneeringu peatükis 4.2.1. „Maanteed“ on öeldud: Järva-Jaani valla
üldplaneeringuga on ette nähtud Järva-Jaani alevi ümbersõit. Järva-Jaani Vallavalitsuse
ettepanekul muudetakse Järvamaa maakonnaplaneeringuga Järva-Jaani valla üldplaneeringu
lahendust ning Järva-Jaani alevi ümbersõitu enam ette ei nähta. Sellest tulenevalt palume lisada
üldplaneeringusse ettepanek maakonnaplaneeringu tekstiosa muutmiseks. Lisaks palume edastada
maakonnaplaneeringu joonise muudatuse vektorkiht.
Pärast eeltoodud puuduste kõrvaldamist saab Rahandusministeerium jätkata heakskiidu
andmise menetlust Järva valla üldplaneeringu koostamise üle ning otsustada heakskiidu
andmise võimalikkuse üle.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4