MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
[email protected] Meie 14.02.2023 nr 1.1-10.1/1105-1
Riigihalduse ministri määruse
"Täiendava piirkondliku
arendustoetuse andmise tingimused
ja kord" kooskõlastamiseks
esitamine
Austatud maakondlikud arendusorganisatsioonid
Esitame kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Täiendava piirkondliku
arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisa(d):
1. Määruse „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“
eelnõu
2. Määruse „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“
seletuskiri
Lisaadressaadid:
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit
SA Valgamaa Arenguagentuur
SA Võrumaa Arenduskeskus
Liis Palumets 611 3139
[email protected]
2
Riigihalduse ministri määruse „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise
tingimused ja kord“ seletuskiri
1. EELNÕU SISSEJUHATUS
Riigihalduse ministri määruse „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja
kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib Kagu-Eesti programmist, Peipsiveere programmist
ja Setomaa programmist taotlusvoorude korraldamist, sh toetuse taotlemist, andmist,
kasutamist ja tagasinõudmist. Taotlusvoore rahastatakse riigieelarvest regionaalarengu
programmide vahenditest.
Regionaalarengu programme rahastatakse valdavalt kahest allikast – riigituludest ning
struktuuritoetuse vahenditest. Struktuuritoetusest rahastatavate programmide elutsükkel on 7+3
aastat, misjärel antakse hinnang saavutatule ning seatakse eesmärgid järgmiseks perioodiks.
Riigituludest rahastatavate programmide puhul selline regulaarne ülevaatamise kord seni
puudus, mistõttu oli 2021. aastaks välja kujunenud toetuste süsteem killustunud ning vajas
ajakohastamist lähtuvalt riigi uuenenud strateegilistest eesmärkidest. Toetussüsteemi asuti
korrastama, seades ühtlasi eesmärgiks maakondliku tasandi vastutuse, KOV osaluse ja koostöö
suurendamise piirkondade arendamise ning halduskoormuse vähendamise.
2023. aastast on kavandatud rakenduma ümberkorralduste esimene etapp, mis suurendab
maakondade otsustust programmide vahelise ja programmisisese rahajaotuse üle ning vastutust
toetusraha kasutamisel. Samuti ühtlustatakse sarnaste meetmete toetustingimusi ja
rakendamissüsteemi. Eelnõuga kehtestataval kujul rakendatakse toetusmeetmeid 2027. aastani,
misjärel hinnatakse regionaaltoetuste rakendamise regulaarse ülevaatamise käigus uuesti
regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt vajadust toetusmeetmete sisu ja mahu osas.
Peipsiveere ja Setomaa programmi on seni rakendatud vastavate riigihalduse ministri
määrusega kehtestatud tingimuste alusel. Kummagi programmi maht on 256 000 eurot aastas.
Kagu-Eesti programmi vahendeid on seni suunatud kahe riigihalduse ministri määruse alusel
rakendatud toetusmeetme – „Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede“ ja „Kagu-Eesti
ettevõtjate arengutoetus“ – ning Kagu-Eesti mainekava elluviimisse. Kagu-Eesti ettevõtjate
arengutoetuse meedet rahastatakse alates 2023. aastast struktuuritoetuse vahenditest, misjärel
on Kagu-Eesti programmi riigieelarvelise osa mahuks 300 000 eurot aastas.
Alates 2023. aastast on maakondlikel arendusorganisatsioonidel (edaspidi MARO-d)
Peipsiveere, Setomaa ja Kagu-Eesti programmide vahendeid võimalik suunata maakondliku
arengu korraldamise omategevusteks või taotlusvoorudeks Setomaal, Peipsiveere piirkonnas
või Kagu-Eesti maakondade üleselt; Kagu-Eesti programmi vahendeid ka „Kagu-Eesti
spetsialistide eluasemete toetusmeetme“ ning Setomaa programmi vahendeid „Noored
Setomaale“ elluviimiseks. Käesolev eelnõu reguleerib üksnes taotlusvoorude korraldamist.
Programmide vahendite kasutamise otsustustasand liigub piirkondadele lähemale. Muuhulgas
antakse taotlusvoorude korraldamise ülesanne eelnõuga MARO-dele, sh on MARO-de
projektide hindamine, lähtudes sealjuures maakondade arengustrateegiates vastavatele
piirkondadele seatud arengusuundadest ja -eesmärkidest.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna
nõunik Liis Palumets (tel 611 3139, e-post
[email protected]). Määruse ja seletuskirja
juriidilist kvaliteeti on kontrollinud kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV
õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 611 3097, e-post
[email protected]) ja
Rahandusministeeriumi Personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
(tel 611 3549, e-post
[email protected]). Määruse eelnõu on keeleliselt toimetanud
keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:
[email protected], tel: 611 3638).
2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 21 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2)
toetuse andmise alused; 3) taotlusvooru korraldamine ja taotluste esitamine; 4) taotluste
registreerimine, hindamine ja otsuste tegemine; 5) toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine;
6) toetuse saaja ja MARO õigused ning kohustused.
Peatükk 1. Üldsätted
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgid. Eelnõuga
antakse tingimused taotlusvoorude korraldamiseks, mille eesmärgiks on Setomaa ja Peipsiveere
piirkonna arendamine ning Kagu-Eesti maakondade arengustrateegiates määratletud Kagu-
Eesti üleste arengueesmärkide saavutamine. Setomaa ja Peipsiveere piirkond on määratletud
kohaliku omavalitsuse täpsusega, kusjuures on oluline silmas pidada, et Peipsiveerena
käsitletakse kitsamat piirkonda, kuid selle territoorium ei ole üheselt piiritletav. Mõju
Peipsiveere piirkonnale võetakse arvesse taotluste hindamisel, kaalutledes, kuivõrd esitatud
projektid just seda osa sihtpiirkonda kuuluvate kohalike omavalitsuste territooriumist arendada
aitavad. Kagu-Eesti all peetakse silmas Põlva, Valga ja Võru maakonda.
Eelnõu §-s 2 kehtestatakse toetuse rakendamise üldtingimused. Muuhulgas sätestatakse, et
toetuse kasutamise kavandamise, taotluste menetlemise, hindamiste korraldamise, toetuse
väljamaksmise ja toetuse kasutamise järelevalve eest vastutavad MARO-d. Täpsemalt
vastutavad Peipsiveere piirkonna taotlusvoorude eest Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Põlva MARO,
Setomaa taotlusvooru eest Võru MARO ning Kagu-Eesti ühiste taotlusvoorude eest Põlva,
Valga ja Võru MARO. Kagu-Eesti taotlusvooru ja Peipsiveere maakondade ülest taotlusvooru
korraldava MARO valik tehakse MARO-de vahelisel kokkuleppel ning vastutava MARO-ga
sõlmib Rahandusministeerium halduslepingu. Programmide vahendid jaotatakse indikatiivselt
MARO-de vahel järgmiselt: Peipsiveere programmi vahenditest 1/5 Ida-Virumaale, 1/5
Jõgevamaale, 2/5 Tartumaale ja 1/5 Põlvamaale; Setomaa programmi vahendid 100%
Võrumaale; Kagu-Eesti programmi vahendid võrdselt Põlva-, Valga ja Võrumaa vahel.
MARO-dele tegelikult eraldatav summa sõltub kavandatavatest taotlusvoorudest. Näiteks kui
kavandatakse ühiseid taotlusvoore, eraldatakse taotlusvooru toetusvahendid ja rakenduskulu
halduslepingu alusel sellele MARO-le, kes taotlusvooru korraldamise eest vastutab.
Rakenduskulu ettepaneku teeb taotlusvooru eest vastutav MARO Rahandusministeeriumile
halduslepingu sõlmimise läbirääkimiste käigus.
Peatükk 2. Toetuse andmise alused
Eelnõu §-s 3 kehtestatakse nõuded toetuse taotlejale.
Eelnõu §-s 4 seatakse raamid toetuse suurusele ja määrale. Toetuse minimaalne suurus projekti
kohta on vähemalt 3200 eurot ja maksimaalne suurus 32 000 eurot. Toetuse määr projektile
saab olla kõige rohkem 85% ning projekti omafinantseering peab olema vähemalt 15%.
Eelnõu § 5 defineerib projekti elluviimise perioodi ja seab piirid selle kestusele ning tingimused
kestuse pikendamiseks. Projekti maksimaalne kestus on paindlik ja lähtub taotlusvooru
väljakuulutamise ajast. Lähtuvalt asjaolust, et riigieelarvereeglite järgi tuleb toetusvahendid
kasutusele võtta N+1 aasta jooksul, peab projekti maksimaalse kestuse seadmisel arvestama, et
projekt peaks lõppema hiljemalt teise aasta oktoobri lõpuks. Info projekti maksimaalse
võimaliku kestuse kohta edastab MARO taotlusvooru väljakuulutamisel.
Eelnõu §-s 6 kehtestatakse toetatavate tegevuste loetelu. Lõikes 3 tuuakse välja tegevused,
millele toetust taotleda ei saa.
Eelnõu § 7 nimetab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Lõikes 2 tuuakse välja, et enne
taotluse rahuldamise otsuse tegemist kannab taotleja projektiga seotud kulud omal vastutusel.
Kuna vastavalt § 5 lõikele 3 võib varaseim projekti elluviimise algusaeg olla taotluse esitamise
kuupäev, siis võib projekti tegevusi ja nendega seotud kulusid hakata tegema alates taotluse
esitamise päevast. Taotluse esitamise hetkel pole taotlejal siiski veel kindlust, kas tema taotlus
rahuldatakse. Kui taotlust ei rahuldata, siis juba tehtud kulusid taotlejale ei hüvitata.
Eelnõu §-s 8 selgitatakse, kuidas toimida juhul, kui toetus osutub vähese tähtsusega abiks.
Programmist antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L352, 24.12.2013, lk 1-8) ja
konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.
Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka avaliku
sektori vahenditest eraldatav oma- või kaasfinantseering. VTA andja peab abi saajat teavitama.
Abi andmisel peab rakendusüksus otsuses märkima, et antav abi on vähese tähtsusega abi
komisjoni määruse nr 1407/2013 või 360/2012 tähenduses (täpsemalt vt konkurentsiseaduse §
33). Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese
tähtsusega abi ülemmäära. Kui programmist antav toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega
abiks, siis ka oma- või kaasfinantseering, mis antakse avaliku sektori asutuse poolt,
kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks ja seda isegi juhul, kui toetuse saaja on kohaliku
omavalitsuse üksus või riigiasutus ise.
MARO kontrollib, kas taotletav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks. Vastavad
juhendmaterjalid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil
https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi. Juhul kui taotletav toetus
on käsitletav vähese tähtsusega abina, kontrollib MARO riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registrist, kas taotletava toetuse andmise korral ei ületata vähese tähtsusega abi ülemäära, mida
on võimalik toetuse saajale eraldada. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt ei tohi
toetuse saajale antava vähese tähtsusega abi kogusumma mistahes kolme eelarveaasta pikkuse
ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. MARO kannab riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta.
Peatükk 3. Taotlusvooru korraldamine ja taotluste esitamine
Eelnõu §-s 9 kirjeldatakse, kuidas toimub taotlusvoorude kinnitamine. Toetust antakse
taotlusvoorudes, kusjuures Kagu-Eesti taotlusvoor peab olema maakondade ülene ning
Peipsiveere taotlusvoor võib olla maakondade ülene või maakondlik. Lähtuvalt sellest, milline
osa programmide vahenditest eraldatakse taotlusvoorudeks, rakenduskuludeks ning kas
korraldatakse maakondlike või maakonnaüleseid taotlusvoore, kinnitab valdkonna eest vastutav
minister taotlusvoorud ning nende toetus- ja rakenduseelarve, vastutava MARO ja
sihtpiirkonna. Näiteks kui korraldatakse ühine taotlusvoor Peipsiveere piirkonnas, on
taotlusvooru sihtpiirkond kõik § 1 lõikes 4 nimetatud haldus- ja asustusüksused. Kui
Peipsiveere taotlusvoorud korraldatakse Ida-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlva maakonnas eraldi,
on vastavate taotlusvoorude sihtpiirkond Peipsiveere piirkonna konkreetsesse maakonda jääv
osa.
Eelnõu §-s 10 reguleeritakse taotlusvooru väljakuulutamist. Taotlusvooru väljakuulutamise
kohustus on MARO-l, kellele vastav ülesanne on riigihalduse ministri käskkirjaga pandud. Üks
MARO võib olla vastutav mitme maakonna territooriumil rakendatava taotlusvooru eest, kui
MARO-d on sellise ettepaneku teinud, riigihalduse minister selle oma käskkirjaga kinnitanud
ning vastav haldusleping sõlmitud. Taotlusvoorust teavitamise viisid valib taotlusvooru
korraldav MARO. See peab olema kõigile võimalikele taotlejatele kättesaadav, nt
maakonnaleht, kohalik leht, millele võib lisanduda täiendav teavitusmeililistide jmt kaudu.
Teade peab olema toodud ka kõigi taotlusvooru piirkonna MARO-de kodulehel koos taotlus-
ja aruandevormiga.
Eelnõu § 11 reguleerib taotluse esitamist ja taotlusele esitatavaid nõudeid. Lõike 2 punkti 6
alusel tuleb koos taotlusega esitada projekti tegevuse maksumuse põhjendatud kalkulatsioon.
Toodete või teenuste sisse ostmisel loetakse maksumuse kalkulatsiooni põhjendatuks juhul, kui
esitatud vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist ja nende aluseks olev lähteülesanne. Muude
kulude (nt palgakulude) puhul on kalkulatsiooni võimalik põhjendada näiteks võrreldavate
varasemate kulude alusel. Lõikes 3 nimetatud dokumendid on vaja esitada juhul, kui nõutav
on riigihange või toetust taotletakse ehitustegevusele. Dokumentide esitamise eesmärgiks on
veenduda, et toetust ei maksta välja projektidele, mille käigus on eiratud kohustust korraldada
riigihange või tagada ehitustööde alustamisel ehitusprojekti, ehitusteatise või ehitusloa
olemasolu. MARO ei teosta riigihankedokumentide ega ehitusliku projektdokumentatsiooni
nõuetele vastavuse kontrolli. Lõike 4 kohaselt võib riigihanke ja ehitustegevusega seotud
dokumente esitada hiljem, kui neid ei ole võimalik esitada taotlemise hetkel, kuid sellisel juhul
on vajalik esitada nende dokumentide esitamise ajakava. Kui riigihanke ja ehitustegevusega
seotud dokumente ei esitata koos taotlusega, saab taotluse rahastamise otsuse teha ainult koos
kõrvaltingimustega, mis seab tähtaja nõutavate dokumentide esitamiseks. Vastavalt § 18 lõikele
6 ei saa projektile teha väljamakset enne kõrvaltingimuse täitmist.
Peatükk 4. Taotluste registreerimine, hindamine ja otsuste tegemine
Eelnõu § 12 sätestab taotluste registreerimise ning nõuetele vastavuse kontrolli korra.
Eelnõu § 13 toob ära taotluste hindamise kriteeriumid ja nõude MARO-le koostada
hindamismetoodika.
Eelnõu § 14 kirjeldab taotluste hindamise protseduuri, kehtestab kriteeriumide hindamise
skaala ja positiivse hinde lävendi. Hindamiskomisjonil on õigus teha MARO-le ettepanek jätta
projektist välja tegevusi, mis on vähese mõjuga projekti ja taotlusvooru eesmärkidele, ning
vähendada projekti tegevuse eelarvet, kui see ei ole põhjendatud. Selliste ettepanekute tegemine
on erandlik ning on asjakohane juhul, kui hindamisel selgub, et vastav korrektsioon võimaldaks
oluliselt tõsta projekti kvaliteeti ja tõsta projektile antavat hinnet ning projekti väljund- ja
tulemusnäitajate saavutamine sellest ei kannata. Hindamiskomisjoni ettepanekus MARO-le
peab sisalduma vastav argumentatsioon iga tegevuse kohta, mille välja jätmist või eelarve
muutmist peetakse põhjendatuks. Tegevuse maksumuse vähendamise ettepanekut saab teha
vaid juhul, kui tegevuse maksumus on ülepaisutatud, mitte projekti omafinantseeringu määra
tõstmiseks või muudel konkreetse taotlusega mitteseotud põhjustel. MARO küsib muudatuste
tegemiseks taotleja nõusolekut, mis peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis ning protokollitud. Kui taotleja muudatustega ei nõustu, hinnatakse taotlust esitatud
kujul. Pärast taotluste hindamist koostab hindamiskomisjon protokolli, milles kajastuvad
hindamistulemused, projektide pingerida ning projektide rahastamise, osalise rahastamise või
kõrvaltingimusega rahastamise ettepanekud. Vastavalt lõikele 10 tehakse kõrvaltingimusega
rahuldamise otsuse juhul, kui projekti rahastamise eelduseks on hindamiskomisjon seadnud
kõrvaltingimused. Muu hulgas saab kõrvaltingimuseks olla § 11 lõikes 3 nimetatud
dokumentide esitamine, kui neid ei ole esitatud koos taotlusega.
Eeelnõu § 15 kirjeldab taotluse rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise ja osalise
rahuldamise otsuse tegemist ning nõudeid otsuses sätestatavale informatsioonile. Osalise
rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemiseks peab MARO küsima taotleja
nõusolekut, mis peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Eelnõu § 16 toob ära taotluse mitterahuldamise otsuse tegemise tingimused.
Eelnõu § 17 sätestab, millistel juhtudel muudetakse taotluse rahuldamise otsust ning
tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
Peatükk 5. Toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine
Eelnõu §-s 18 kirjeldatakse toetuse väljamaksmist. Toetus makstakse välja kindlasummalise
ette- ja lõppmaksena. See tähendab, et väljamaksed ei toimu kuludokumentide alusel, vaid välja
makstakse taotlusotsuses kehtestatud summa juhul, kui taotlusotsuses sätestatud projekti
väljund- ja tulemusnäitajad on saavutatud.
Eelnõu § 19 sätestab juhud, mil toetus tagasi nõutakse, ning kehtestab tagasinõudmise otsuse
tegemise tingimused.
Peatükk 6. Toetuse saaja ja MARO õigused ning kohustused
Eelnõu §-s 20 sätestatakse toetuse saaja kohustused.
Eelnõu §-s 21 sätestatakse MARO õigused ja kohustused.
3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.
4. MÄÄRUSE MÕJUD
Kagu-Eesti, Setomaa ja Peipsiveere programmid on oma elluviimise aastate jooksul oluliselt
panustanud vastavate piirkondade arengusse. Käesoleva eelnõu abil tugevdatakse MARO-de
rolli ja vastutust nende piirkondade arengu kujundamisel. Samuti vähendatakse programmide
üldist halduskoormust ja kiirendatakse programmide rakendamist, jättes taotluste menetlemise
etappide seast ära eeltaotluste esitamise ja tegevuskavade koostamise ning võttes kasutusele
lihtsustatud kulude hüvitamise viisi.
5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD
JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD
Kagu-Eesti, Peipsiveere ja Setomaa programme rahastatakse Rahandusministeeriumi
regionaaltoetuste eelarvest. 2023. aastal on eraldis riigieelarvest programmidele järgmine:
Setomaa ja Peipsiveere programmile kummalegi 256 000 eurot ning Kagu-Eesti programmile
300 000 eurot. Programmide vahenditest käesoleva eelnõu alusel taotlusvoorudeks ja
rakenduskuludeks minev summa sõltub MARO-de poolt tehtud ettepanekute alusel riigihalduse
ministri käskkirjaga tehtud otsusest. Taotlusvooru vahendid ja rakenduskulud kantakse
taotlusvooru rakendamise eest vastutavale MARO-le üle lepinguga. Toetuse saajad katavad
projekti elluviimisega seotud omafinantseeringuga enda eelarves või kaasfinantseerija
ressurssidest. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.
6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE
Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas
avaldamist.
7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Määruse eelnõu koostamisele eelnesid arutelud asjasse puutuvate MARO-dega. Eelnõu
esitatakse kooskõlastamiseks Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru MARO-dele.
EELNÕU
03.02.2023
MÄÄRUS
Täiendava piirkondliku arendustoetuse
andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel ja kooskõlas kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6¹ lõikega 3¹.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgid
(1) Määrus reguleerib täiendava piirkondliku arengutoetuse andmist ja kasutamist Kagu-Eestis
ning Setomaa ja Peipsiveere piirkonnas.
(2) Toetuse andmise eesmärk Kagu-Eestis on Kagu-Eesti maakondade arengustrateegiates
nimetatud Kagu-Eesti üleste arengueesmärkide saavutamine. Kagu-Eestina käsitatakse
määruses Põlva, Valga ja Võru maakonda.
(3) Toetuse andmise eesmärk Setomaal on Setomaa elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele
kaasaaitamine, arendades piirkonna ettevõtluskeskkonda, inimkapitali ja turundust ning
rakendades Setomaa kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali.
Setomaana käsitatakse Võru maakonna Setomaa valda.
(4) Toetuse andmise eesmärk Peipsiveere piirkonnas on Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste
kogukonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele kaasaaitamine, arendades piirkonna
ettevõtluskeskkonda, inimkapitali ja turundust, suurendades Peipsi järve atraktiivsust ja
mitmekesist kasutamist ning rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui
spetsiifilist arengupotentsiaali. Peipsiveere piirkonnana käsitatakse määruses Ida-Viru
maakonna Alutaguse valda, Jõgeva maakonna Mustvee valda, Tartu maakonna Peipsiääre,
Luunja ja Kastre valda ning Tartu valla Piiri, Tooni ja Saare küla ning Põlva maakonna Räpina
valda.
§ 2. Toetuse rakendamine
(1) Toetuse andmise tingimuste väljatöötamise ja rakendamise eest vastutab
Rahandusministeerium.
(2) Toetuse taotlusi menetleb, hindamist korraldab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet
toetuse kasutamise üle teostab Peipsiveere piirkonnas Ida-Viru, Jõgeva, Põlva või Tartu,
Setomaal Võru ning Kagu-Eestis Põlva, Valga või Võru maakonna maakondlik
arendusorganisatsioon (edaspidi MARO) vastavalt omavahelisele kokkuleppele. MARO on
kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet või -asutus, omavalitsusüksuste liit,
omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus,
kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise.
(3) MARO ülesannete täitmiseks sõlmitakse Rahandusministeeriumi ja MARO vahel
haldusleping.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 3. Nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla:
1) mittetulundusühing või sihtasutus, kelle tegevuskoht on taotlusvooru piirkonnas;
2) taotlusvooru piirkonna kohaliku omavalitsuse üksus.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja riikliku maksu võlg koos intressidega ei või olla suurem kui 100 eurot või see peab
olema ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg
on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse
kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti;
3) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest
saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud nõutud summas;
4) taotlejal on nõutud vahendid toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks;
5) taotlejal, kes on saanud toetust eelnevates taotlusvoorudes, ei ole tähtajaks esitamata
aruandeid taotluse esitamise tähtpäeva seisuga;
6) lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja puhul vastavad projektiga kavandatud tegevused
põhikirjalistele eesmärkidele;
7) lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja puhul peab taotlus olema kooskõlas kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohase kehtiva valla arengukavaga.
(3) Kui projekti kaasfinantseerija on projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme
üks omanikest või valdajatest, peab ta vastama lõikes 2 sätestatud nõuetele.
§ 4. Toetuse suurus
(1) Toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus projekti kohta on vastavalt 3200 ja 32 000
eurot. Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud tegevustoetuse maksimaalne suurus on 20 000 eurot.
(2) Toetuse osakaal on kuni 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Oma- või kaasfinantseering peavad moodustama vähemalt 15 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest.
§ 5. Projekti elluviimise periood
(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille
kestel peavad projekti tegevused algama ja lõppema.
(2) Projekti maksimaalne kestus sätestatakse toetuse andmise otsuses, arvestades, et projekt
peab olema lõpetatud hiljemalt taotlusvooru tähtpäevale järgneva kalendriaasta 31. oktoobriks.
(3) Projekti elluviimise perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev ega
hilisem kui kuus kuud taotluste esitamise tähtpäevast.
(4) Lõikes 2 nimetatud tähtaega võib pikendada kuni kuue kuu võrra, kui taotlejast
mitteoleneval põhjusel projekti käigus ilmnenud ootamatu takistuse, eriolukorra või muu
erakorralise seisukorra tõttu ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada.
§ 6. Toetatavad tegevused
(1) Toetatavad tegevused on:
1) kohapealse ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamine;
2) piirkonna elanike täiend- ja ümberõppe ning muu vabahariduse korraldamine lähtuvalt
ettevõtjate tööjõuvajadustest;
3) traditsiooniliste oskuste säilitamine ja edendamine ning kohalikul ressursil põhinevate ja
traditsiooniliste või ökoloogiliste toodete valmistamise oskuste väljaarendamine;
4) piirkonna turunduse arendamine;
5) spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega seotud arengupotentsiaali väljaarendamine ja
rakendamine majandustegevuses;
6) piirkonda elama asumise kampaania korraldamine ja maale elama asumise kampaania
tegevustes osalemine.
(2) Kuni 12 kalendrikuuks võib anda sihtotstarbelist tegevustoetust mittetulundusühingule või
sihtasutusele, kes tegutseb taotlusvooru piirkonnas ja kelle tegevus on suunatud toetuse
andmise eesmärgi saavutamisele.
(3) Ei toetata:
1) investeeringut hoonesse, ruumi ja rajatisse, mida kasutatakse valdavalt avaliku teenuse
pakkumiseks;
2) kinnisasja ostu.
§ 7. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud
(1) Abikõlblikud on toetatava tegevuse kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud
projekti eesmärgi saavutamiseks.
(2) Abikõlblikud on üksnes projekti elluviimise perioodi jooksul tehtud tegevuste kulud. Enne
taotluse rahuldamise otsuse tegemist kannab taotleja projektiga seotud kulud omal vastutusel.
(3) Abikõlbmatud kulud on:
1) ühingu või organisatsiooni liikmemaks;
2) käibevahendite kulu (näiteks materjalid ja tarbekaubad), välja arvatud projekti eesmärkide
saavutamiseks otseselt vajalik kulu;
3) trahv, kohtukulu ja viivis;
4) erisoodustusmaks;
5) esinduskulu;
6) kingituste kulu;
7) auhindade kulu, välja arvatud projekti eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalik kulu;
8) mitterahaline sissemakse;
9) sularahamaksed;
10) käibemaks, kui toetuse saajal on õigus vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele
projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu
tagasi taotleda või kui temale hüvitatakse käibemaks muul moel;
11) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teistest meetmetest või riigieelarve või
muu avaliku sektori vahenditest;
12) projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud, kui taotleja on kohaliku
omavalitsuse üksus;
13) muu toetatava tegevusega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu
ja ebaoluline kulu.
§ 8. Vähese tähtsusega abi
(1) Kui programmi raames taotletav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, järgitakse
Euroopa komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,
lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse komisjoni määruse (EL)
nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
(3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(4) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1
sätestatud juhtudel.
(5) MARO hindab, kas taotletav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL)
nr 1407/2013 tähenduses.
(6) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka
avaliku sektori vahenditest antav oma- või kaasfinantseering.
(7) Kui taotluses märgitud toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kontrollib MARO
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks
taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos
programmist eraldatava toetusega 200 000 eurot.
(8) MARO kannab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega
abi kohta.
3. peatükk
Taotlusvooru korraldamine ja taotluste esitamine
§ 9. Taotlusvooru kinnitamine
(1) Toetust antakse Kagu-Eestis ja Setomaal eraldi taotlusvoorudes ning Peipsiveere
piirkonnas tervet piirkonda hõlmavates või maakondlikes taotlusvoorudes.
(2) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga iga taotlusvooru kohta:
1) taotlusvooru rahalise mahu;
2) taotlusvooru piirkonna;
3) taotlusvooru rakendamise eest vastutava MARO;
4) taotlusvooru halduskulu.
§ 10. Taotlusvooru väljakuulutamine
(1) Taotlusvooru väljakuulutamisest teatab MARO taotlusvooru piirkonnas avalikult
kättesaadavate kanalite kaudu vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtaega.
(2) Kõik taotlusvooru piirkonna MARO-d avaldavad taotlusvooru väljakuulutamise teate ka
oma kodulehel, milles toovad ära vähemalt järgmise teabe ja dokumendid:
1) taotluste esitamise tähtpäev;
2) projekti maksimaalne kestus lähtuvalt § 5 lõikest 2;
3) taotlusvorm;
4) aruandevorm;
5) viide toetuse andmise tingimustele;
6) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress.
§ 11. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab digitaalselt allkirjastatud taotlusvormi selleks ette
nähtud tähtajal MARO poolt § 10 lõikes 2 nimetatud teates avaldatud e-posti aadressile.
(2) Taotluses esitatakse taotleja ja taotluse kohta järgmised andmed:
1) taotleja nimi, registrikood, taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;
2) projekti nimi;
3) projekti eesmärgid;
4) projekti kavandatavad väljundid ja tulemused;
5) projekti kavandatavad tegevused;
6) projekti tegevuse maksumuse põhjendatud kalkulatsioon;
7) projekti kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
8) taotleja ja projekti partneri organisatsiooni, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus,
lühitutvustus;
9) projektijuhi eluloo lühikirjeldus;
10) tegevustoetuse puhul tegevustoetuse vajalikkus, taotleja üldised eesmärgid ning teave
muude rahastamisallikate kohta;
11) taotleja kinnitus tema § 3 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud nõuetele vastavuse kohta;
12) kui projektiga seotud maa või ehitis ei kuulu taotlejale, taotleja kinnitus selle kohta, et
esitab taotluse ehitise aluse maa omaniku või ehitise omaniku teadmisel ja nõusolekul;
13) muud asjakohased andmed tulenevalt projekti sisust.
(3) Taotleja lisab olenevalt projekti iseloomust taotlusele järgmised dokumendid:
1) riigihanke alusdokumendid vastavalt riigihangete seaduse §-le 77, kui kavandatava tegevuse
või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab riigihanke piirmäära ja taotleja on
riigihangete seaduse tähenduses hankija;
2) ehitusluba või -teatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
3) ehitusprojekt;
4) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et kavandatav ehitis, mida ehitatakse või kuhu inventar
või seade paigaldatakse, kuulub taotleja omandisse või see on antud taotlejale õiguslikul alusel
kasutamiseks vähemalt viieks aastaks alates projekti lõppkuupäevast, välja arvatud juhul, kui
omandiõigus on kantud kinnistusraamatusse;
5) muud asjakohased lisadokumendid tulenevalt projekti sisust.
(4) Kui lõike 3 punktides 1–3 nimetatud dokumente ei ole võimalik taotlemisel esitada, tuuakse
taotluses välja nende esitamise ajakava.
4. peatükk
Taotluste registreerimine, hindamine ja otsuste tegemine
§ 12. Taotluste registreerimine
(1) MARO registreerib laekunud taotluse ning kontrollib taotleja ja esitatud taotluse vastavust
järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud taotlusvooru tähtpäevaks ja nõutud vormil;
2) taotleja vastab §-s 3 sätestatud nõuetele;
3) taotlus vastab § 11 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele;
4) toetuse suurus vastab § 4 lõikes 1 sätestatule;
5) toetuse osakaal vastab § 4 lõikes 2 sätestatule;
6) projekti abikõlblikkuse periood vastab § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimusele;
7) toetust taotletakse ainult §-s 6 nimetatud tegevusteks ja §-s 7 nimetatud abikõlblikeks
kuludeks.
(2) Kui taotluses on puudusi, nõuab MARO taotlejalt täiendavat informatsiooni või dokumente,
andes nende esitamiseks tähtaja.
§ 13. Taotluste hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika
(1) Taotlusvooru laekunud taotluste hindamiseks koostab MARO hindamismetoodika lähtudes
lõigetes 2–5 nimetatud hindamise kriteeriumidest. Hindamismetoodikas sätestatakse
hindamise kriteeriumide tasemete kirjeldus, hindamiskomisjoni töökord ja vajadusel
hindamise kriteeriumide täpsem sisukirjeldus.
(2) Taotluste hindamise kriteeriumid:
1) projekti mõju – 50 protsenti hindest;
2) projekti läbimõeldus ja kuluefektiivsus – 30 protsenti hindest;
3) taotleja võimekus – 20 protsenti hindest.
(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti sisulist panust ja mõju
ulatust toetuse andmise eesmärkidele, arvestades muuhulgas järgmisi aspekte:
1) kuivõrd haakub projekti eesmärk toetuse andmise eesmärgiga;
2) kui suur on projekti sihtgrupp ja territoriaalne ulatus;
3) kui kestev on projekti ajaline mõju;
4) kuivõrd vastavad projekti tegevused ja eesmärk maakonna arengustrateegia eesmärkidele.
(4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti tegevuste valikut ja
säästlikkust projekti kavandatavate tulemuste saavutamiseks, arvestades muu hulgas järgmisi
aspekte:
1) kuivõrd selgelt ja konkreetselt on sõnastatud projekti eesmärk ja tulemused;
2) kuivõrd vajalikud ja otstarbekad on projekti tegevused projekti eesmärkide saavutamise
seisukohalt;
3) kuivõrd arusaadav ja läbipaistev on projekti eelarve ning milline on projekti kavandatavate
tulemuste ja maksumuse suhe.
(5) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu
viia ning tagada projekti tulemuste jätkusuutlikkus, arvestades muu hulgas järgmisi aspekte:
1) milline on taotleja ja projektijuhi varasem kogemus sarnaste projektide elluviimisel;
2) kuivõrd on läbi mõeldud ja ressurssidega tagatud projekti tulemuste jätkusuutlikkus.
§ 14. Taotluste hindamine
(1) Taotluste hindamiseks moodustab MARO vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni.
(2) MARO avaldab hindamiskomisjoni liikmete nimed ja hindamismetoodika oma veebilehel
hiljemalt kümme tööpäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.
(3) Taotluse või taotlejaga seotuse korral taandab hindamiskomisjoni liige end taotluse
arutelust ja hindamisest.
(4) Kui MARO korraldab hindamiskomisjonile taotluste tutvustamise taotlejate osavõtul,
peavad taotlejad hindamise ajaks hindamiskoosoleku ruumist lahkuma.
(5) Hindamiskomisjoni põhjendatud ettepanekul küsib MARO taotleja nõusolekut:
1) jätta projektist välja tegevusi, mis on vähese mõjuga projekti ja toetuse andmise
eesmärkidele;
2) vähendada projekti tegevuse eelarvet, kui see ei ole esitatud kujul põhjendatud.
(6) Taotlusi hinnatakse hindamise kriteeriumide alusel skaalal 0–4.
(7) Positiivse hinde lävend on 2,5. Lävendi ületanud taotlustest moodustatakse pingerida.
(8) Hindamiskomisjon teeb MARO-le taotluse rahuldamise ettepaneku pingereas eespool
olevatele taotlustele kuni taotlusvooruks eraldatud vahendite lõppemiseni.
(9) Hindamiskomisjon teeb MARO-le taotluse osalise rahuldamise ettepaneku lõikes 7
nimetatud lävendi ületanud taotluse puhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvoorus toetuseks eraldatud vahendite ebapiisavuse tõttu.
(10) Hindamiskomisjon teeb MARO-le taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise ettepaneku,
kui taotluse rahuldamise eelduseks on kõrvaltingimused, sealhulgas § 11 lõike 3 punktides 1–
3 nimetatud dokumentide esitamine.
(11) Hindamistulemused, projektide pingerida, lõikes 5 nimetatud muudatused projektides ja
lõigetes 8–10 nimetatud ettepanekud vormistatakse hindamiskomisjoni protokollis.
§ 15. Taotluse rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuse
tegemine
(1) MARO teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise
otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast alates. Taotluse osalise rahuldamise
ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemiseks küsib MARO taotleja nõusolekut.
(2) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses tuleb
ette näha, et põhjendatud juhul võib seda muuta, kui ilmnevad otsust mõjutada võivad asjaolud.
(3) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses
sätestatakse:
1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
3) projekti nimetus ja number;
4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus;
5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest;
6) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende tegemise eeldatav ajakava;
7) projekti väljundid ja tulemused;
8) projekti abikõlblikkuse periood;
9) toetuse saaja kohustused;
10) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord ning
toetuse maksmise tingimused;
11) viide toetuse maksmise peatamise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja
toetuse tagasinõudmise alustele;
12) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;
13) otsuse tegija andmed;
14) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse
kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega.
§ 16. Taotluse mitterahuldamise otsuse tegemine
(1) MARO teeb mitterahuldamise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast
alates.
(2) Taotluse mitterahuldamise otsus tehakse taotlustele, mis ei vasta § 12 lõikes 1 nimetatud
nõuetele.
(3) Taotluse mitterahuldamise otsus tehakse, kui:
1) projektile antud hinne ei ületa § 14 lõikes 7 nimetatud lävendit;
2) projekt asub § 14 lõikes 7 nimetatud pingereas tagapool ning sellele ei jätku taotlusvoorust
eraldatud vahendeid;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või
ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist või
4) taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse
tegemisega.
(4) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse mitterahuldamise otsuse
tegemist, välja arvatud juhul, kui taotluse mitterahuldamise otsus põhineb taotluses või
seletuses esitatud andmetel ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.
§ 17. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) MARO võib taotleja põhjendatud taotluse korral teha toetuse rahuldamise otsuse muutmise
otsuse.
(2) MARO-l on õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui:
1) toetuse saaja esitab sellekohase avalduse;
2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
3) taotleja või toetuse saaja on esitanud valeandmeid või mittetäielikku teavet või teave on
jäetud teadlikult esitamata või taotleja on mõjutanud taotluse menetlemist pettuse või
ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
4) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei ole võimalik täita;
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel.
5. peatükk
Toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine
§ 18. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetus makstakse välja kindlasummalise ette- ja lõppmaksena.
(2) Ettemakse suurus on kuni 60 protsenti toetusest ja see makstakse toetuse saajale välja
üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
(3) Lõppmakse saamiseks esitab toetuse saaja maksetaotluse ja taotluse rahuldamise otsuses
või projektis ette nähtud viisil tõendid tegevuste lõpetamise ning saavutatud tulemus- ja
väljundnäitajate kohta.
(4) Kui kõiki projektis kokku lepitud väljund- ja tulemusnäitajad ei ole saavutatud või osa
tegevusi on tegemata, jäetakse toetus proportsionaalselt välja maksmata.
(5) MARO võib peatada maksetaotluse menetlemise, kui:
1) maksetaotluses esineb puudus;
2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata.
(6) Projektile, mille kohta on tehtud taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse
väljamakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist.
§ 19. Toetuse tagasinõudmine
(1) MARO-l on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
4) toetuse saaja ei ole täitnud talle taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustusi.
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja
pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel.
(3) Toetuse tagasimaksmise tähtaja määrab rakendusüksus. Põhjendatud juhtudel võib
rakendusüksus toetuse saaja kirjalikult esitatud põhjendatud taotluse alusel toetuse
tagasimaksmise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada.
6. peatükk
Toetuse saaja ja MARO õigused ning kohustused
§ 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada MARO-lt teavet, mis on seotud määruses ja taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud kohustuste täitmisega.
(2) Toetuse saaja kohustub:
1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
3) saavutama projekti tulemused ja väljundid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tähtpäevaks;
4) MARO toetuse tagasinõudmise otsuse korral tagastama toetuse;
5) esitama MARO poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;
6) katma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise
otsuses kajastatud summaga;
7) võimaldama MARO-l, auditi läbiviijal ja järelevalve teostajal teha kohapealset kontrolli
soetatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal
juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või
mistahes muul moel kasutab, ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse viia samasugune
kontroll läbi partneri juures;
8) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul
vastava teate saamisest arvates;
9) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses
kehtestatud nõudeid;
10) näitama toetuse kasutamisel MARO ette antud viisil, et tegemist on regionaaltoetusega;
11) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise taotluses ja taotluse
rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul projekti lõppemisest
arvates ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul
mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
12) kooskõlastama MARO-ga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise
korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest
vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist;
13) informeerima viivitamata kirjalikult MARO-t kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes
toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja
kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, taotleja
ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse
lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris
või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
14) esitama taotluse rahuldamise otsuses ette antud ajal ja viisil toetuse kasutamise aruanded;
15) viivitamata kirjalikult teavitama MARO-t asjaoludest, mis vältimatult või suure
tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist.
§ 21. MARO õigused ja kohustused
(1) MARO-l on õigus:
1) saada Rahandusministeeriumilt nõu küsimustes, mis puudutavad määruse rakendamist;
2) nõuda taotlejalt või toetuse saajalt täiendavat informatsiooni.
(2) MARO kohustub:
1) andma toetuse saajale informatsiooni ja nõu, mis on seotud § 20 lõikes 2 nimetatud
kohustuste täitmisega;
2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides ja
dokumentides tehtud muudatustest;
3) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse
saaja nime, projekti nimetuse ning toetuse ja projekti kogumahu;
4) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja
arvatud punktis 3 nimetatud informatsiooni, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides
sätestatud juhtudel;
5) esitama kord aastas Rahandusministeeriumile toetuse kasutamise aruande;
6) säilitama taotlustega seotud dokumente raamatupidamise seaduse §-s 13 sätestatud tähtaja
lõpuni;
7) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümne eelarveaasta jooksul
alates päevast, mil programmi alusel anti viimast korda vähese tähtsusega abi.