dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigihalduse ministri määruse "Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord" kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium · 14. veebruar 2023
Viit
1.1-10.1/1105-1
Registreeritud
14. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit, SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Võrumaa Arenduskeskus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Liis Palumets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)

Failid

  • 📎1.1-10.11105-1 14.02.2023 Väljaminev kiri.asice1075 KB

Sisu (failidest)

MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Meie 14.02.2023 nr 1.1-10.1/1105-1 Riigihalduse ministri määruse "Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord" kooskõlastamiseks esitamine Austatud maakondlikud arendusorganisatsioonid Esitame kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa(d): 1. Määruse „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu 2. Määruse „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ seletuskiri Lisaadressaadid: SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit SA Valgamaa Arenguagentuur SA Võrumaa Arenduskeskus Liis Palumets 611 3139 [email protected] 2 Riigihalduse ministri määruse „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ seletuskiri 1. EELNÕU SISSEJUHATUS Riigihalduse ministri määruse „Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib Kagu-Eesti programmist, Peipsiveere programmist ja Setomaa programmist taotlusvoorude korraldamist, sh toetuse taotlemist, andmist, kasutamist ja tagasinõudmist. Taotlusvoore rahastatakse riigieelarvest regionaalarengu programmide vahenditest. Regionaalarengu programme rahastatakse valdavalt kahest allikast – riigituludest ning struktuuritoetuse vahenditest. Struktuuritoetusest rahastatavate programmide elutsükkel on 7+3 aastat, misjärel antakse hinnang saavutatule ning seatakse eesmärgid järgmiseks perioodiks. Riigituludest rahastatavate programmide puhul selline regulaarne ülevaatamise kord seni puudus, mistõttu oli 2021. aastaks välja kujunenud toetuste süsteem killustunud ning vajas ajakohastamist lähtuvalt riigi uuenenud strateegilistest eesmärkidest. Toetussüsteemi asuti korrastama, seades ühtlasi eesmärgiks maakondliku tasandi vastutuse, KOV osaluse ja koostöö suurendamise piirkondade arendamise ning halduskoormuse vähendamise. 2023. aastast on kavandatud rakenduma ümberkorralduste esimene etapp, mis suurendab maakondade otsustust programmide vahelise ja programmisisese rahajaotuse üle ning vastutust toetusraha kasutamisel. Samuti ühtlustatakse sarnaste meetmete toetustingimusi ja rakendamissüsteemi. Eelnõuga kehtestataval kujul rakendatakse toetusmeetmeid 2027. aastani, misjärel hinnatakse regionaaltoetuste rakendamise regulaarse ülevaatamise käigus uuesti regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt vajadust toetusmeetmete sisu ja mahu osas. Peipsiveere ja Setomaa programmi on seni rakendatud vastavate riigihalduse ministri määrusega kehtestatud tingimuste alusel. Kummagi programmi maht on 256 000 eurot aastas. Kagu-Eesti programmi vahendeid on seni suunatud kahe riigihalduse ministri määruse alusel rakendatud toetusmeetme – „Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede“ ja „Kagu-Eesti ettevõtjate arengutoetus“ – ning Kagu-Eesti mainekava elluviimisse. Kagu-Eesti ettevõtjate arengutoetuse meedet rahastatakse alates 2023. aastast struktuuritoetuse vahenditest, misjärel on Kagu-Eesti programmi riigieelarvelise osa mahuks 300 000 eurot aastas. Alates 2023. aastast on maakondlikel arendusorganisatsioonidel (edaspidi MARO-d) Peipsiveere, Setomaa ja Kagu-Eesti programmide vahendeid võimalik suunata maakondliku arengu korraldamise omategevusteks või taotlusvoorudeks Setomaal, Peipsiveere piirkonnas või Kagu-Eesti maakondade üleselt; Kagu-Eesti programmi vahendeid ka „Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeetme“ ning Setomaa programmi vahendeid „Noored Setomaale“ elluviimiseks. Käesolev eelnõu reguleerib üksnes taotlusvoorude korraldamist. Programmide vahendite kasutamise otsustustasand liigub piirkondadele lähemale. Muuhulgas antakse taotlusvoorude korraldamise ülesanne eelnõuga MARO-dele, sh on MARO-de projektide hindamine, lähtudes sealjuures maakondade arengustrateegiates vastavatele piirkondadele seatud arengusuundadest ja -eesmärkidest. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Liis Palumets (tel 611 3139, e-post [email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 611 3097, e-post [email protected]) ja Rahandusministeeriumi Personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). Määruse eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected], tel: 611 3638). 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 21 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetuse andmise alused; 3) taotlusvooru korraldamine ja taotluste esitamine; 4) taotluste registreerimine, hindamine ja otsuste tegemine; 5) toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine; 6) toetuse saaja ja MARO õigused ning kohustused. Peatükk 1. Üldsätted Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgid. Eelnõuga antakse tingimused taotlusvoorude korraldamiseks, mille eesmärgiks on Setomaa ja Peipsiveere piirkonna arendamine ning Kagu-Eesti maakondade arengustrateegiates määratletud Kagu- Eesti üleste arengueesmärkide saavutamine. Setomaa ja Peipsiveere piirkond on määratletud kohaliku omavalitsuse täpsusega, kusjuures on oluline silmas pidada, et Peipsiveerena käsitletakse kitsamat piirkonda, kuid selle territoorium ei ole üheselt piiritletav. Mõju Peipsiveere piirkonnale võetakse arvesse taotluste hindamisel, kaalutledes, kuivõrd esitatud projektid just seda osa sihtpiirkonda kuuluvate kohalike omavalitsuste territooriumist arendada aitavad. Kagu-Eesti all peetakse silmas Põlva, Valga ja Võru maakonda. Eelnõu §-s 2 kehtestatakse toetuse rakendamise üldtingimused. Muuhulgas sätestatakse, et toetuse kasutamise kavandamise, taotluste menetlemise, hindamiste korraldamise, toetuse väljamaksmise ja toetuse kasutamise järelevalve eest vastutavad MARO-d. Täpsemalt vastutavad Peipsiveere piirkonna taotlusvoorude eest Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Põlva MARO, Setomaa taotlusvooru eest Võru MARO ning Kagu-Eesti ühiste taotlusvoorude eest Põlva, Valga ja Võru MARO. Kagu-Eesti taotlusvooru ja Peipsiveere maakondade ülest taotlusvooru korraldava MARO valik tehakse MARO-de vahelisel kokkuleppel ning vastutava MARO-ga sõlmib Rahandusministeerium halduslepingu. Programmide vahendid jaotatakse indikatiivselt MARO-de vahel järgmiselt: Peipsiveere programmi vahenditest 1/5 Ida-Virumaale, 1/5 Jõgevamaale, 2/5 Tartumaale ja 1/5 Põlvamaale; Setomaa programmi vahendid 100% Võrumaale; Kagu-Eesti programmi vahendid võrdselt Põlva-, Valga ja Võrumaa vahel. MARO-dele tegelikult eraldatav summa sõltub kavandatavatest taotlusvoorudest. Näiteks kui kavandatakse ühiseid taotlusvoore, eraldatakse taotlusvooru toetusvahendid ja rakenduskulu halduslepingu alusel sellele MARO-le, kes taotlusvooru korraldamise eest vastutab. Rakenduskulu ettepaneku teeb taotlusvooru eest vastutav MARO Rahandusministeeriumile halduslepingu sõlmimise läbirääkimiste käigus. Peatükk 2. Toetuse andmise alused Eelnõu §-s 3 kehtestatakse nõuded toetuse taotlejale. Eelnõu §-s 4 seatakse raamid toetuse suurusele ja määrale. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on vähemalt 3200 eurot ja maksimaalne suurus 32 000 eurot. Toetuse määr projektile saab olla kõige rohkem 85% ning projekti omafinantseering peab olema vähemalt 15%. Eelnõu § 5 defineerib projekti elluviimise perioodi ja seab piirid selle kestusele ning tingimused kestuse pikendamiseks. Projekti maksimaalne kestus on paindlik ja lähtub taotlusvooru väljakuulutamise ajast. Lähtuvalt asjaolust, et riigieelarvereeglite järgi tuleb toetusvahendid kasutusele võtta N+1 aasta jooksul, peab projekti maksimaalse kestuse seadmisel arvestama, et projekt peaks lõppema hiljemalt teise aasta oktoobri lõpuks. Info projekti maksimaalse võimaliku kestuse kohta edastab MARO taotlusvooru väljakuulutamisel. Eelnõu §-s 6 kehtestatakse toetatavate tegevuste loetelu. Lõikes 3 tuuakse välja tegevused, millele toetust taotleda ei saa. Eelnõu § 7 nimetab abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Lõikes 2 tuuakse välja, et enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist kannab taotleja projektiga seotud kulud omal vastutusel. Kuna vastavalt § 5 lõikele 3 võib varaseim projekti elluviimise algusaeg olla taotluse esitamise kuupäev, siis võib projekti tegevusi ja nendega seotud kulusid hakata tegema alates taotluse esitamise päevast. Taotluse esitamise hetkel pole taotlejal siiski veel kindlust, kas tema taotlus rahuldatakse. Kui taotlust ei rahuldata, siis juba tehtud kulusid taotlejale ei hüvitata. Eelnõu §-s 8 selgitatakse, kuidas toimida juhul, kui toetus osutub vähese tähtsusega abiks. Programmist antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L352, 24.12.2013, lk 1-8) ja konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka avaliku sektori vahenditest eraldatav oma- või kaasfinantseering. VTA andja peab abi saajat teavitama. Abi andmisel peab rakendusüksus otsuses märkima, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või 360/2012 tähenduses (täpsemalt vt konkurentsiseaduse § 33). Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Kui programmist antav toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, siis ka oma- või kaasfinantseering, mis antakse avaliku sektori asutuse poolt, kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks ja seda isegi juhul, kui toetuse saaja on kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus ise. MARO kontrollib, kas taotletav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks. Vastavad juhendmaterjalid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi. Juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, kontrollib MARO riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, kas taotletava toetuse andmise korral ei ületata vähese tähtsusega abi ülemäära, mida on võimalik toetuse saajale eraldada. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt ei tohi toetuse saajale antava vähese tähtsusega abi kogusumma mistahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. MARO kannab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta. Peatükk 3. Taotlusvooru korraldamine ja taotluste esitamine Eelnõu §-s 9 kirjeldatakse, kuidas toimub taotlusvoorude kinnitamine. Toetust antakse taotlusvoorudes, kusjuures Kagu-Eesti taotlusvoor peab olema maakondade ülene ning Peipsiveere taotlusvoor võib olla maakondade ülene või maakondlik. Lähtuvalt sellest, milline osa programmide vahenditest eraldatakse taotlusvoorudeks, rakenduskuludeks ning kas korraldatakse maakondlike või maakonnaüleseid taotlusvoore, kinnitab valdkonna eest vastutav minister taotlusvoorud ning nende toetus- ja rakenduseelarve, vastutava MARO ja sihtpiirkonna. Näiteks kui korraldatakse ühine taotlusvoor Peipsiveere piirkonnas, on taotlusvooru sihtpiirkond kõik § 1 lõikes 4 nimetatud haldus- ja asustusüksused. Kui Peipsiveere taotlusvoorud korraldatakse Ida-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlva maakonnas eraldi, on vastavate taotlusvoorude sihtpiirkond Peipsiveere piirkonna konkreetsesse maakonda jääv osa. Eelnõu §-s 10 reguleeritakse taotlusvooru väljakuulutamist. Taotlusvooru väljakuulutamise kohustus on MARO-l, kellele vastav ülesanne on riigihalduse ministri käskkirjaga pandud. Üks MARO võib olla vastutav mitme maakonna territooriumil rakendatava taotlusvooru eest, kui MARO-d on sellise ettepaneku teinud, riigihalduse minister selle oma käskkirjaga kinnitanud ning vastav haldusleping sõlmitud. Taotlusvoorust teavitamise viisid valib taotlusvooru korraldav MARO. See peab olema kõigile võimalikele taotlejatele kättesaadav, nt maakonnaleht, kohalik leht, millele võib lisanduda täiendav teavitusmeililistide jmt kaudu. Teade peab olema toodud ka kõigi taotlusvooru piirkonna MARO-de kodulehel koos taotlus- ja aruandevormiga. Eelnõu § 11 reguleerib taotluse esitamist ja taotlusele esitatavaid nõudeid. Lõike 2 punkti 6 alusel tuleb koos taotlusega esitada projekti tegevuse maksumuse põhjendatud kalkulatsioon. Toodete või teenuste sisse ostmisel loetakse maksumuse kalkulatsiooni põhjendatuks juhul, kui esitatud vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist ja nende aluseks olev lähteülesanne. Muude kulude (nt palgakulude) puhul on kalkulatsiooni võimalik põhjendada näiteks võrreldavate varasemate kulude alusel. Lõikes 3 nimetatud dokumendid on vaja esitada juhul, kui nõutav on riigihange või toetust taotletakse ehitustegevusele. Dokumentide esitamise eesmärgiks on veenduda, et toetust ei maksta välja projektidele, mille käigus on eiratud kohustust korraldada riigihange või tagada ehitustööde alustamisel ehitusprojekti, ehitusteatise või ehitusloa olemasolu. MARO ei teosta riigihankedokumentide ega ehitusliku projektdokumentatsiooni nõuetele vastavuse kontrolli. Lõike 4 kohaselt võib riigihanke ja ehitustegevusega seotud dokumente esitada hiljem, kui neid ei ole võimalik esitada taotlemise hetkel, kuid sellisel juhul on vajalik esitada nende dokumentide esitamise ajakava. Kui riigihanke ja ehitustegevusega seotud dokumente ei esitata koos taotlusega, saab taotluse rahastamise otsuse teha ainult koos kõrvaltingimustega, mis seab tähtaja nõutavate dokumentide esitamiseks. Vastavalt § 18 lõikele 6 ei saa projektile teha väljamakset enne kõrvaltingimuse täitmist. Peatükk 4. Taotluste registreerimine, hindamine ja otsuste tegemine Eelnõu § 12 sätestab taotluste registreerimise ning nõuetele vastavuse kontrolli korra. Eelnõu § 13 toob ära taotluste hindamise kriteeriumid ja nõude MARO-le koostada hindamismetoodika. Eelnõu § 14 kirjeldab taotluste hindamise protseduuri, kehtestab kriteeriumide hindamise skaala ja positiivse hinde lävendi. Hindamiskomisjonil on õigus teha MARO-le ettepanek jätta projektist välja tegevusi, mis on vähese mõjuga projekti ja taotlusvooru eesmärkidele, ning vähendada projekti tegevuse eelarvet, kui see ei ole põhjendatud. Selliste ettepanekute tegemine on erandlik ning on asjakohane juhul, kui hindamisel selgub, et vastav korrektsioon võimaldaks oluliselt tõsta projekti kvaliteeti ja tõsta projektile antavat hinnet ning projekti väljund- ja tulemusnäitajate saavutamine sellest ei kannata. Hindamiskomisjoni ettepanekus MARO-le peab sisalduma vastav argumentatsioon iga tegevuse kohta, mille välja jätmist või eelarve muutmist peetakse põhjendatuks. Tegevuse maksumuse vähendamise ettepanekut saab teha vaid juhul, kui tegevuse maksumus on ülepaisutatud, mitte projekti omafinantseeringu määra tõstmiseks või muudel konkreetse taotlusega mitteseotud põhjustel. MARO küsib muudatuste tegemiseks taotleja nõusolekut, mis peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning protokollitud. Kui taotleja muudatustega ei nõustu, hinnatakse taotlust esitatud kujul. Pärast taotluste hindamist koostab hindamiskomisjon protokolli, milles kajastuvad hindamistulemused, projektide pingerida ning projektide rahastamise, osalise rahastamise või kõrvaltingimusega rahastamise ettepanekud. Vastavalt lõikele 10 tehakse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse juhul, kui projekti rahastamise eelduseks on hindamiskomisjon seadnud kõrvaltingimused. Muu hulgas saab kõrvaltingimuseks olla § 11 lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamine, kui neid ei ole esitatud koos taotlusega. Eeelnõu § 15 kirjeldab taotluse rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuse tegemist ning nõudeid otsuses sätestatavale informatsioonile. Osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemiseks peab MARO küsima taotleja nõusolekut, mis peab olema antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnõu § 16 toob ära taotluse mitterahuldamise otsuse tegemise tingimused. Eelnõu § 17 sätestab, millistel juhtudel muudetakse taotluse rahuldamise otsust ning tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Peatükk 5. Toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine Eelnõu §-s 18 kirjeldatakse toetuse väljamaksmist. Toetus makstakse välja kindlasummalise ette- ja lõppmaksena. See tähendab, et väljamaksed ei toimu kuludokumentide alusel, vaid välja makstakse taotlusotsuses kehtestatud summa juhul, kui taotlusotsuses sätestatud projekti väljund- ja tulemusnäitajad on saavutatud. Eelnõu § 19 sätestab juhud, mil toetus tagasi nõutakse, ning kehtestab tagasinõudmise otsuse tegemise tingimused. Peatükk 6. Toetuse saaja ja MARO õigused ning kohustused Eelnõu §-s 20 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Eelnõu §-s 21 sätestatakse MARO õigused ja kohustused. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. MÄÄRUSE MÕJUD Kagu-Eesti, Setomaa ja Peipsiveere programmid on oma elluviimise aastate jooksul oluliselt panustanud vastavate piirkondade arengusse. Käesoleva eelnõu abil tugevdatakse MARO-de rolli ja vastutust nende piirkondade arengu kujundamisel. Samuti vähendatakse programmide üldist halduskoormust ja kiirendatakse programmide rakendamist, jättes taotluste menetlemise etappide seast ära eeltaotluste esitamise ja tegevuskavade koostamise ning võttes kasutusele lihtsustatud kulude hüvitamise viisi. 5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Kagu-Eesti, Peipsiveere ja Setomaa programme rahastatakse Rahandusministeeriumi regionaaltoetuste eelarvest. 2023. aastal on eraldis riigieelarvest programmidele järgmine: Setomaa ja Peipsiveere programmile kummalegi 256 000 eurot ning Kagu-Eesti programmile 300 000 eurot. Programmide vahenditest käesoleva eelnõu alusel taotlusvoorudeks ja rakenduskuludeks minev summa sõltub MARO-de poolt tehtud ettepanekute alusel riigihalduse ministri käskkirjaga tehtud otsusest. Taotlusvooru vahendid ja rakenduskulud kantakse taotlusvooru rakendamise eest vastutavale MARO-le üle lepinguga. Toetuse saajad katavad projekti elluviimisega seotud omafinantseeringuga enda eelarves või kaasfinantseerija ressurssidest. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Määruse eelnõu koostamisele eelnesid arutelud asjasse puutuvate MARO-dega. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru MARO-dele. EELNÕU 03.02.2023 MÄÄRUS Täiendava piirkondliku arendustoetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6¹ lõikega 3¹. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärgid (1) Määrus reguleerib täiendava piirkondliku arengutoetuse andmist ja kasutamist Kagu-Eestis ning Setomaa ja Peipsiveere piirkonnas. (2) Toetuse andmise eesmärk Kagu-Eestis on Kagu-Eesti maakondade arengustrateegiates nimetatud Kagu-Eesti üleste arengueesmärkide saavutamine. Kagu-Eestina käsitatakse määruses Põlva, Valga ja Võru maakonda. (3) Toetuse andmise eesmärk Setomaal on Setomaa elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele kaasaaitamine, arendades piirkonna ettevõtluskeskkonda, inimkapitali ja turundust ning rakendades Setomaa kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali. Setomaana käsitatakse Võru maakonna Setomaa valda. (4) Toetuse andmise eesmärk Peipsiveere piirkonnas on Peipsiveere piirkonna ja vanausuliste kogukonna elujõulisuse jätkusuutlikule säilimisele kaasaaitamine, arendades piirkonna ettevõtluskeskkonda, inimkapitali ja turundust, suurendades Peipsi järve atraktiivsust ja mitmekesist kasutamist ning rakendades piirkonna kultuurilis-looduslikku eripära kui spetsiifilist arengupotentsiaali. Peipsiveere piirkonnana käsitatakse määruses Ida-Viru maakonna Alutaguse valda, Jõgeva maakonna Mustvee valda, Tartu maakonna Peipsiääre, Luunja ja Kastre valda ning Tartu valla Piiri, Tooni ja Saare küla ning Põlva maakonna Räpina valda. § 2. Toetuse rakendamine (1) Toetuse andmise tingimuste väljatöötamise ja rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, hindamist korraldab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Peipsiveere piirkonnas Ida-Viru, Jõgeva, Põlva või Tartu, Setomaal Võru ning Kagu-Eestis Põlva, Valga või Võru maakonna maakondlik arendusorganisatsioon (edaspidi MARO) vastavalt omavahelisele kokkuleppele. MARO on kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet või -asutus, omavalitsusüksuste liit, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise. (3) MARO ülesannete täitmiseks sõlmitakse Rahandusministeeriumi ja MARO vahel haldusleping. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 3. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla: 1) mittetulundusühing või sihtasutus, kelle tegevuskoht on taotlusvooru piirkonnas; 2) taotlusvooru piirkonna kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja riikliku maksu võlg koos intressidega ei või olla suurem kui 100 eurot või see peab olema ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti; 3) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud nõutud summas; 4) taotlejal on nõutud vahendid toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks; 5) taotlejal, kes on saanud toetust eelnevates taotlusvoorudes, ei ole tähtajaks esitamata aruandeid taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 6) lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja puhul vastavad projektiga kavandatud tegevused põhikirjalistele eesmärkidele; 7) lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja puhul peab taotlus olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohase kehtiva valla arengukavaga. (3) Kui projekti kaasfinantseerija on projekti raames loodava, väärindatava või soetatava eseme üks omanikest või valdajatest, peab ta vastama lõikes 2 sätestatud nõuetele. § 4. Toetuse suurus (1) Toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus projekti kohta on vastavalt 3200 ja 32 000 eurot. Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud tegevustoetuse maksimaalne suurus on 20 000 eurot. (2) Toetuse osakaal on kuni 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (3) Oma- või kaasfinantseering peavad moodustama vähemalt 15 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. § 5. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille kestel peavad projekti tegevused algama ja lõppema. (2) Projekti maksimaalne kestus sätestatakse toetuse andmise otsuses, arvestades, et projekt peab olema lõpetatud hiljemalt taotlusvooru tähtpäevale järgneva kalendriaasta 31. oktoobriks. (3) Projekti elluviimise perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev ega hilisem kui kuus kuud taotluste esitamise tähtpäevast. (4) Lõikes 2 nimetatud tähtaega võib pikendada kuni kuue kuu võrra, kui taotlejast mitteoleneval põhjusel projekti käigus ilmnenud ootamatu takistuse, eriolukorra või muu erakorralise seisukorra tõttu ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada. § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetatavad tegevused on: 1) kohapealse ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamine; 2) piirkonna elanike täiend- ja ümberõppe ning muu vabahariduse korraldamine lähtuvalt ettevõtjate tööjõuvajadustest; 3) traditsiooniliste oskuste säilitamine ja edendamine ning kohalikul ressursil põhinevate ja traditsiooniliste või ökoloogiliste toodete valmistamise oskuste väljaarendamine; 4) piirkonna turunduse arendamine; 5) spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega seotud arengupotentsiaali väljaarendamine ja rakendamine majandustegevuses; 6) piirkonda elama asumise kampaania korraldamine ja maale elama asumise kampaania tegevustes osalemine. (2) Kuni 12 kalendrikuuks võib anda sihtotstarbelist tegevustoetust mittetulundusühingule või sihtasutusele, kes tegutseb taotlusvooru piirkonnas ja kelle tegevus on suunatud toetuse andmise eesmärgi saavutamisele. (3) Ei toetata: 1) investeeringut hoonesse, ruumi ja rajatisse, mida kasutatakse valdavalt avaliku teenuse pakkumiseks; 2) kinnisasja ostu. § 7. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud (1) Abikõlblikud on toetatava tegevuse kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. (2) Abikõlblikud on üksnes projekti elluviimise perioodi jooksul tehtud tegevuste kulud. Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist kannab taotleja projektiga seotud kulud omal vastutusel. (3) Abikõlbmatud kulud on: 1) ühingu või organisatsiooni liikmemaks; 2) käibevahendite kulu (näiteks materjalid ja tarbekaubad), välja arvatud projekti eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalik kulu; 3) trahv, kohtukulu ja viivis; 4) erisoodustusmaks; 5) esinduskulu; 6) kingituste kulu; 7) auhindade kulu, välja arvatud projekti eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalik kulu; 8) mitterahaline sissemakse; 9) sularahamaksed; 10) käibemaks, kui toetuse saajal on õigus vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda või kui temale hüvitatakse käibemaks muul moel; 11) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teistest meetmetest või riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest; 12) projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 13) muu toetatava tegevusega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu. § 8. Vähese tähtsusega abi (1) Kui programmi raames taotletav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, järgitakse Euroopa komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (4) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (5) MARO hindab, kas taotletav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses. (6) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka avaliku sektori vahenditest antav oma- või kaasfinantseering. (7) Kui taotluses märgitud toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kontrollib MARO riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos programmist eraldatava toetusega 200 000 eurot. (8) MARO kannab riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta. 3. peatükk Taotlusvooru korraldamine ja taotluste esitamine § 9. Taotlusvooru kinnitamine (1) Toetust antakse Kagu-Eestis ja Setomaal eraldi taotlusvoorudes ning Peipsiveere piirkonnas tervet piirkonda hõlmavates või maakondlikes taotlusvoorudes. (2) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga iga taotlusvooru kohta: 1) taotlusvooru rahalise mahu; 2) taotlusvooru piirkonna; 3) taotlusvooru rakendamise eest vastutava MARO; 4) taotlusvooru halduskulu. § 10. Taotlusvooru väljakuulutamine (1) Taotlusvooru väljakuulutamisest teatab MARO taotlusvooru piirkonnas avalikult kättesaadavate kanalite kaudu vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtaega. (2) Kõik taotlusvooru piirkonna MARO-d avaldavad taotlusvooru väljakuulutamise teate ka oma kodulehel, milles toovad ära vähemalt järgmise teabe ja dokumendid: 1) taotluste esitamise tähtpäev; 2) projekti maksimaalne kestus lähtuvalt § 5 lõikest 2; 3) taotlusvorm; 4) aruandevorm; 5) viide toetuse andmise tingimustele; 6) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress. § 11. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab digitaalselt allkirjastatud taotlusvormi selleks ette nähtud tähtajal MARO poolt § 10 lõikes 2 nimetatud teates avaldatud e-posti aadressile. (2) Taotluses esitatakse taotleja ja taotluse kohta järgmised andmed: 1) taotleja nimi, registrikood, taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) projekti nimi; 3) projekti eesmärgid; 4) projekti kavandatavad väljundid ja tulemused; 5) projekti kavandatavad tegevused; 6) projekti tegevuse maksumuse põhjendatud kalkulatsioon; 7) projekti kavandatav algus- ja lõppkuupäev; 8) taotleja ja projekti partneri organisatsiooni, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus, lühitutvustus; 9) projektijuhi eluloo lühikirjeldus; 10) tegevustoetuse puhul tegevustoetuse vajalikkus, taotleja üldised eesmärgid ning teave muude rahastamisallikate kohta; 11) taotleja kinnitus tema § 3 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud nõuetele vastavuse kohta; 12) kui projektiga seotud maa või ehitis ei kuulu taotlejale, taotleja kinnitus selle kohta, et esitab taotluse ehitise aluse maa omaniku või ehitise omaniku teadmisel ja nõusolekul; 13) muud asjakohased andmed tulenevalt projekti sisust. (3) Taotleja lisab olenevalt projekti iseloomust taotlusele järgmised dokumendid: 1) riigihanke alusdokumendid vastavalt riigihangete seaduse §-le 77, kui kavandatava tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab riigihanke piirmäära ja taotleja on riigihangete seaduse tähenduses hankija; 2) ehitusluba või -teatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt; 3) ehitusprojekt; 4) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et kavandatav ehitis, mida ehitatakse või kuhu inventar või seade paigaldatakse, kuulub taotleja omandisse või see on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks alates projekti lõppkuupäevast, välja arvatud juhul, kui omandiõigus on kantud kinnistusraamatusse; 5) muud asjakohased lisadokumendid tulenevalt projekti sisust. (4) Kui lõike 3 punktides 1–3 nimetatud dokumente ei ole võimalik taotlemisel esitada, tuuakse taotluses välja nende esitamise ajakava. 4. peatükk Taotluste registreerimine, hindamine ja otsuste tegemine § 12. Taotluste registreerimine (1) MARO registreerib laekunud taotluse ning kontrollib taotleja ja esitatud taotluse vastavust järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud taotlusvooru tähtpäevaks ja nõutud vormil; 2) taotleja vastab §-s 3 sätestatud nõuetele; 3) taotlus vastab § 11 lõigetes 2–4 sätestatud nõuetele; 4) toetuse suurus vastab § 4 lõikes 1 sätestatule; 5) toetuse osakaal vastab § 4 lõikes 2 sätestatule; 6) projekti abikõlblikkuse periood vastab § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimusele; 7) toetust taotletakse ainult §-s 6 nimetatud tegevusteks ja §-s 7 nimetatud abikõlblikeks kuludeks. (2) Kui taotluses on puudusi, nõuab MARO taotlejalt täiendavat informatsiooni või dokumente, andes nende esitamiseks tähtaja. § 13. Taotluste hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika (1) Taotlusvooru laekunud taotluste hindamiseks koostab MARO hindamismetoodika lähtudes lõigetes 2–5 nimetatud hindamise kriteeriumidest. Hindamismetoodikas sätestatakse hindamise kriteeriumide tasemete kirjeldus, hindamiskomisjoni töökord ja vajadusel hindamise kriteeriumide täpsem sisukirjeldus. (2) Taotluste hindamise kriteeriumid: 1) projekti mõju – 50 protsenti hindest; 2) projekti läbimõeldus ja kuluefektiivsus – 30 protsenti hindest; 3) taotleja võimekus – 20 protsenti hindest. (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti sisulist panust ja mõju ulatust toetuse andmise eesmärkidele, arvestades muuhulgas järgmisi aspekte: 1) kuivõrd haakub projekti eesmärk toetuse andmise eesmärgiga; 2) kui suur on projekti sihtgrupp ja territoriaalne ulatus; 3) kui kestev on projekti ajaline mõju; 4) kuivõrd vastavad projekti tegevused ja eesmärk maakonna arengustrateegia eesmärkidele. (4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti tegevuste valikut ja säästlikkust projekti kavandatavate tulemuste saavutamiseks, arvestades muu hulgas järgmisi aspekte: 1) kuivõrd selgelt ja konkreetselt on sõnastatud projekti eesmärk ja tulemused; 2) kuivõrd vajalikud ja otstarbekad on projekti tegevused projekti eesmärkide saavutamise seisukohalt; 3) kuivõrd arusaadav ja läbipaistev on projekti eelarve ning milline on projekti kavandatavate tulemuste ja maksumuse suhe. (5) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia ning tagada projekti tulemuste jätkusuutlikkus, arvestades muu hulgas järgmisi aspekte: 1) milline on taotleja ja projektijuhi varasem kogemus sarnaste projektide elluviimisel; 2) kuivõrd on läbi mõeldud ja ressurssidega tagatud projekti tulemuste jätkusuutlikkus. § 14. Taotluste hindamine (1) Taotluste hindamiseks moodustab MARO vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni. (2) MARO avaldab hindamiskomisjoni liikmete nimed ja hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt kümme tööpäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. (3) Taotluse või taotlejaga seotuse korral taandab hindamiskomisjoni liige end taotluse arutelust ja hindamisest. (4) Kui MARO korraldab hindamiskomisjonile taotluste tutvustamise taotlejate osavõtul, peavad taotlejad hindamise ajaks hindamiskoosoleku ruumist lahkuma. (5) Hindamiskomisjoni põhjendatud ettepanekul küsib MARO taotleja nõusolekut: 1) jätta projektist välja tegevusi, mis on vähese mõjuga projekti ja toetuse andmise eesmärkidele; 2) vähendada projekti tegevuse eelarvet, kui see ei ole esitatud kujul põhjendatud. (6) Taotlusi hinnatakse hindamise kriteeriumide alusel skaalal 0–4. (7) Positiivse hinde lävend on 2,5. Lävendi ületanud taotlustest moodustatakse pingerida. (8) Hindamiskomisjon teeb MARO-le taotluse rahuldamise ettepaneku pingereas eespool olevatele taotlustele kuni taotlusvooruks eraldatud vahendite lõppemiseni. (9) Hindamiskomisjon teeb MARO-le taotluse osalise rahuldamise ettepaneku lõikes 7 nimetatud lävendi ületanud taotluse puhul, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvoorus toetuseks eraldatud vahendite ebapiisavuse tõttu. (10) Hindamiskomisjon teeb MARO-le taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise ettepaneku, kui taotluse rahuldamise eelduseks on kõrvaltingimused, sealhulgas § 11 lõike 3 punktides 1– 3 nimetatud dokumentide esitamine. (11) Hindamistulemused, projektide pingerida, lõikes 5 nimetatud muudatused projektides ja lõigetes 8–10 nimetatud ettepanekud vormistatakse hindamiskomisjoni protokollis. § 15. Taotluse rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuse tegemine (1) MARO teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast alates. Taotluse osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemiseks küsib MARO taotleja nõusolekut. (2) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses tuleb ette näha, et põhjendatud juhul võib seda muuta, kui ilmnevad otsust mõjutada võivad asjaolud. (3) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus; 5) toetuse summa või selle osakaal abikõlblikest kuludest; 6) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende tegemise eeldatav ajakava; 7) projekti väljundid ja tulemused; 8) projekti abikõlblikkuse periood; 9) toetuse saaja kohustused; 10) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord ning toetuse maksmise tingimused; 11) viide toetuse maksmise peatamise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise alustele; 12) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta; 13) otsuse tegija andmed; 14) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega. § 16. Taotluse mitterahuldamise otsuse tegemine (1) MARO teeb mitterahuldamise otsuse 50 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast alates. (2) Taotluse mitterahuldamise otsus tehakse taotlustele, mis ei vasta § 12 lõikes 1 nimetatud nõuetele. (3) Taotluse mitterahuldamise otsus tehakse, kui: 1) projektile antud hinne ei ületa § 14 lõikes 7 nimetatud lävendit; 2) projekt asub § 14 lõikes 7 nimetatud pingereas tagapool ning sellele ei jätku taotlusvoorust eraldatud vahendeid; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist või 4) taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemisega. (4) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse mitterahuldamise otsuse tegemist, välja arvatud juhul, kui taotluse mitterahuldamise otsus põhineb taotluses või seletuses esitatud andmetel ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. § 17. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) MARO võib taotleja põhjendatud taotluse korral teha toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsuse. (2) MARO-l on õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja esitab sellekohase avalduse; 2) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 3) taotleja või toetuse saaja on esitanud valeandmeid või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata või taotleja on mõjutanud taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 4) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei ole võimalik täita; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel. 5. peatükk Toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine § 18. Toetuse väljamaksmine (1) Toetus makstakse välja kindlasummalise ette- ja lõppmaksena. (2) Ettemakse suurus on kuni 60 protsenti toetusest ja see makstakse toetuse saajale välja üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (3) Lõppmakse saamiseks esitab toetuse saaja maksetaotluse ja taotluse rahuldamise otsuses või projektis ette nähtud viisil tõendid tegevuste lõpetamise ning saavutatud tulemus- ja väljundnäitajate kohta. (4) Kui kõiki projektis kokku lepitud väljund- ja tulemusnäitajad ei ole saavutatud või osa tegevusi on tegemata, jäetakse toetus proportsionaalselt välja maksmata. (5) MARO võib peatada maksetaotluse menetlemise, kui: 1) maksetaotluses esineb puudus; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata. (6) Projektile, mille kohta on tehtud taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus, tehakse väljamakse pärast otsuses seatud tingimuse täitmist. § 19. Toetuse tagasinõudmine (1) MARO-l on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 4) toetuse saaja ei ole täitnud talle taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustusi. (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel. (3) Toetuse tagasimaksmise tähtaja määrab rakendusüksus. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus toetuse saaja kirjalikult esitatud põhjendatud taotluse alusel toetuse tagasimaksmise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada. 6. peatükk Toetuse saaja ja MARO õigused ning kohustused § 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada MARO-lt teavet, mis on seotud määruses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuste täitmisega. (2) Toetuse saaja kohustub: 1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu; 2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega; 3) saavutama projekti tulemused ja väljundid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks; 4) MARO toetuse tagasinõudmise otsuse korral tagastama toetuse; 5) esitama MARO poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 6) katma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 7) võimaldama MARO-l, auditi läbiviijal ja järelevalve teostajal teha kohapealset kontrolli soetatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab, ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse viia samasugune kontroll läbi partneri juures; 8) andma kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates; 9) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid; 10) näitama toetuse kasutamisel MARO ette antud viisil, et tegemist on regionaaltoetusega; 11) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi; 12) kooskõlastama MARO-ga toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist; 13) informeerima viivitamata kirjalikult MARO-t kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 14) esitama taotluse rahuldamise otsuses ette antud ajal ja viisil toetuse kasutamise aruanded; 15) viivitamata kirjalikult teavitama MARO-t asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist. § 21. MARO õigused ja kohustused (1) MARO-l on õigus: 1) saada Rahandusministeeriumilt nõu küsimustes, mis puudutavad määruse rakendamist; 2) nõuda taotlejalt või toetuse saajalt täiendavat informatsiooni. (2) MARO kohustub: 1) andma toetuse saajale informatsiooni ja nõu, mis on seotud § 20 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmisega; 2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides ja dokumentides tehtud muudatustest; 3) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nime, projekti nimetuse ning toetuse ja projekti kogumahu; 4) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja arvatud punktis 3 nimetatud informatsiooni, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel; 5) esitama kord aastas Rahandusministeeriumile toetuse kasutamise aruande; 6) säilitama taotlustega seotud dokumente raamatupidamise seaduse §-s 13 sätestatud tähtaja lõpuni; 7) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil programmi alusel anti viimast korda vähese tähtsusega abi.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →