dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kastre valla üldplaneering

Rahandusministeerium · 13. veebruar 2023
Viit
15-3/1099-1
Registreeritud
13. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. märts 2023

Failid

  • 📎Kastre valla üldplaneering.asice412 KB

Sisu (failidest)

Priit Lomp Teie 20.01.2023 nr 6-1/1-203 Kastre Vallavalitsus [email protected] Meie 13.02.2023 nr 6-3/20/7125-15 Kastre valla üldplaneering Austatud Priit Lomp Esitasite Maa-ametile 20.01.2023 kirjaga nr 6-1/1-203 kooskõlastamiseks Kastre valla üldplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruandega. Kastre valla üldplaneeringu koostamine ja KSH on algatatud Kastre Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 22. Kastre valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine kooskõlas Kastre valla arengukava visiooni, strateegiliste eesmärkide ja eelarvestrateegiaga. Üldplaneeringu materjalidega oli võimalik tutvuda Kastre valla veebilehel: https://www.kastre.ee/kastre-valla-uldplaneeringu-koostamine. Maa-amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega, märgib järgmist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seisuga 02.02.2023 asuvad Kastre valla territooriumil osaliselt või täielikult seitse maavarade registris olevat maardlat, kuus kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on kaks kaevandamisloa taotlust. Kastre valla üldplaneeringu joonisel Taristu ja tehnovõrgud on märge, et maardlate andmed on seisuga 20.09.2021, ent joonise viimasele versioonile maardlate piire märgitud ei ole. Mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ruumikujud on korrektsed. 1. Märgime, et mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on osaliselt märgitud aladele, kus ei asu mäeeraldise teenindusmaad. Ilmselt on juhtotstarbe määramisel lähtutud katastriüksuse sihtotstarbest. Olete avaliku väljapaneku seisukohtade tabelis selgitanud, et Maa-ameti Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 varasema samasisulise seisukohaga arvestatakse. Palume jätkuvalt mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramisel lähtuda mäeeraldiste teenindusmaade piiridest või selgitada seletuskirjas, et mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on lisaks mäeeraldiste teenindusmaadele määratud ka aladele, kus katastriüksuse sihtotstarve on mäetööstusmaa. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities. 2. Märgime, et joonisel Taristu ja tehnovõrgud ei ole kujutatud Kastre vallas asuvate maardlate kontuure, legendis on vastavad leppemärgid esitatud. Palume korrigeerida. 3. Üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ning rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis 2.5.16 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on toodud põhimõtted, mida kohalik omavalitsus võtab arvesse, mille kohta teeb kaalutlusotsuse ning esitab omapoolse arvamusena kaevandusloa taotlusele. Põhimõtete hulgas on märgitud (tsiteerin): „uute maardlate kasutuselevõttu ei lubata, kui need asuvad tervikuna väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku alal“. Palusime oma 26.11.2021 kirjas nr 6- 3/20/7125-4 üldplaneeringus mitte seada kaevandamisele tingimusi, mis ei tulene seadustest. Eelnimetatud tingimus „ei lubata“ piirab olulisel määral juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. Avaliku väljapaneku seisukohtade tabelis olete märkinud, et Maa-ameti ettepanekuga arvestatakse ning tingimus jäetakse seletuskirja järgmiselt (tsiteerin): „Maardlate kasutusele võtmisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele keskkonnamõju eelhindamise või keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid.“ Märgime, et seletuskirjas on jätkuvalt tingimus, mis välistab uute maardlate kasutuselevõtu, kui see asub tervikuna väärtuslikul põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul või rohevõrgustiku alal. Palume jätkuvalt seletuskirjast eemaldada vastavasisuline tingimus, mille kohaselt uute maardlate kasutuselevõttu ei lubata, kui need asuvad tervikuna väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku alal. 4. Märgime, et seletuskirja eelnõu peatükis 2.5.16 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala toodud põhimõtete hulgas, mida kohalik omavalitsus võtab arvesse, mille kohta teeb kaalutlusotsuse ning esitab omapoolse arvamusena kaevandusloa taotlusele, on märgitud (tsiteerin): „kui keskkonnaloa taotlusest lähtub, et kaevandamistegevuste käigus soovitakse kaevandada allpool põhjaveekihti, tuleb läbi viia hüdrogeoloogilised uuringud. Selgitasime oma 26.11.2021 kirjas nr 6-3/20/7125-4, et maavaravaru piiritlemiseks viiakse läbi geoloogilised uuringud, mille raames hinnatakse MaaPS § 20 lõike 2 punkti 2 kohaselt uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ning määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus. Kui kaevandamisloa andja ei ole nõudnud, siis ei ole vajalik läbi viia täiendavaid hüdrogeoloogilisi uuringuid, kui soovitakse hakata kaevandama maavaravaru, mis asub allpool põhjaveekihti. Märkisime, et sama sisuga uuringu kordamine tooks kaasa ebavajalikke lisakulutusi, mis halvendab juurdepääsu maavaravarule ning palusime seletuskirjast eelnimetatud tingimus eemaldada. Oma 03.03.2022 vastuskirjas nr 6-1/1-120 Maa-ameti ettepanekutele selgitasite, et senise keskkonnalubade menetlemise praktika kestel on läbivaks küsimuseks ja probleemiks kujunenud joogivee kättesaadavus ja võimalikud negatiivsed mõjud. Enamus juhtudel asub maavara seal, kuhu on tekkinud ka majapidamised, mõnel pool hõredamalt, mõnes kohas tihedamalt. Paljudes maapiirkondades on juba näha, et salvkaevud jäävad järjest tühjemaks 2 ja puurkaevusid ei jõua iga majapidamine endale ehitada. Lähedalasuv allpool põhjavee kihti tegutsev kaevetegevus võib majapidamiste kaevudele omakorda negatiivset mõju avaldada. Märgite, et kompromissi saavutamiseks olete nõus eemaldama põhimõtte hüdrogeoloogiliste uuringute kohta, aga tulenevalt soovist kaitsta maavarade läheduses paiknevaid majapidamisi soovite üldplaneeringusse lisada tingimuse: kui kaevandatakse allpool põhjaveekihti, võib KOV paluda kaeveloa taotlejalt lisauuringuid (näiteks kaevude veetasemete uuring). Geoloogiliste uuringute vältel teostada lähimate majapidamiste kaevude veetaseme perioodilist seiret. Selgitame jätkuvalt, et geoloogilise uuringu loa andja saadab uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Juhul kui taotlusmaterjalidest nähtub ebapiisav hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamise kavatsus, on kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses võimalik teha ettepanek uuringuprogrammi täiendamiseks, et geoloogiliste uuringute vältel teostada lähimate majapidamiste kaevude veetaseme seire. Ka maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetluses kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel täiendavate hüdroloogiliste uuringute või kaevude veetaseme seire otstarbekuse vajadust ja teha kaevandamisloa andjale vastavasisulise ettepaneku. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus selgitatakse, kas tegevus võib omada mõju kohalikule veevarustusele. Lõpliku otsuse kaevandamisloa taotlemise etapis täiendavate hüdrogeoloogiliste uuringute või kaevude veetaseme seire vajalikkuse suhtes langetab loa andja. Täiendavalt selgitame, et sageli toimub veealune kaevandamine veetaset alandamata. Juhul kui põhjaveetaset kaevandamise käigus ei alandata, on mõju põhjavee tasemele minimaalne ning ajutine. Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega selliselt, et kui kaevandatakse allpool põhjaveekihti seda alandades, on soovitatav teostada lisauuringuid (näiteks kaevude veetasemete uuring), et välistada olulise negatiivse mõju ilmnemine kohalikule veevarustusele. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kohalik omavalitsus soovib võtta omale õiguse nõuda kaevandamisloa taotlejalt täiendavaid uuringuid ja analüüse, kuna see ei ole seadusega määratud kohaliku omavalitsuse ülesanne. Lisauuringute teostamise vajalikkuse üle langetab lõpliku otsuse loa andja. 5. Selgitame, et seletuskirja peatükis 2.5.16 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala toodud põhimõtete hulgas, mida kohalik omavalitsus võtab arvesse, mille kohta teeb kaalutlusotsuse ning esitab omapoolse arvamusena kaevandusloa taotlusele, on märgitud järgmist (tsiteerin): „kaevandamisloa omanikul on kohustus tagada karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tolmutõrje, kui selle tee ääres asuva majavalduse kaugus teest on vähem kui 100 meetrit“. Märkisime oma 26.11.2021 kirjas nr 6-3/20/7125-4, et kui tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused. Seejuures tuleb kõiki rasketranspordiga avalikus kasutuses oleval teel liiklejaid kohelda võrdselt. Kaevandamisloaga ei reguleerita väljaspool mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire kaevandamisega seotud tegevusi ja neist tulenevat keskkonnamõju. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist, ei nõustu Maa-amet piiranguga, et karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tolmutõrje on eelduseks kaevandamise alustamiseks ja jätkamiseks. Palusime eemaldada seletuskirjast eelnimetatud tingimus või sõnastada see ümber soovituslikuks. Selgitasime, et Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, milles seatakse kaevandamisele täiendavaid 3 piiranguid, mis ei tulene seadusest. Kaevandamisele üldplaneeringuga seadusest mitte tulenevate tingimuste kehtestamine on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Avalikud teed on avalikuks kasutamiseks. Üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatud nõuded võivad kujuneda ebaproportsionaalseks ja seetõttu takistada juurdepääsu maavarale ning mõjutada negatiivselt maavara kaevandamisväärsust. Selgitasite oma 03.03.2022 kirjas nr 6-1/1-120, et olete nõus muutma tingimust järgmiselt: teede puhul, mida hakatakse kasutama väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omanikul sõlmida kokkulepe kaevandamisloa menetluse käigus ning kokkulepe lisada kaeveloa juurde. Alternatiivina olete nõus käsitlema põhimõtet kaeveloa menetluse järgselt, mille järgi tuleb kokkulepped väljaveo teede osas sõlmida esimese aasta jooksul alates kaevandamisloa välja andmise kuupäevast. Põhjendate, et antud põhimõte üldplaneeringusse kirja panemine on vajalik, sest juhul kui ei ole reguleeritud väljaveo teedega seonduvad tingimused, puudub kaevandamisloa omajal kohustus arvestada ümberkaudsete majapidamistega (kui väljaveo tee ühtib majapidamiste poolt kasutatava teega). Väljaveoks kasutatava tee koormus hakkab seoses kaevandamistegevustega oluliselt suurenema eelkõige raskeveokite näol, mille tagajärjel võib tee vajada tihedamat hoolt või parandustegevusi. Seetõttu on oluline juba kaevaloa menetluse käigus selgeks teha kasutatavad teed, nende omanikud ning senine koormus, planeeritav koormus ja sellega seonduvad hooldustööd. Antud juhul tuleb arvestada, et kaevandamisluba antakse välja 15-30 aastaks, mis tähendab pikaajalist tegevust ja liikluskoormuse muutumist. Eriti oluline on tingimus kui mäeeraldis asub majapidamiste läheduses ning väljaveo tee on kasutusel mitme majapidamise poolt. Selgitate, et väljaveoteede osas kokkulepete tegemine kaevandusloa menetluse ajal ei takista ega sea põhjendamatuid piiranguid maavara kaevandamisele. Niivõrd olulised asjaolud nagu väljaveo teede planeerimine tuleb lahendada esmajärjekorras, et vältida hilisemaid probleeme kohalike elanike, teeomanike ja kaeveloa omaniku vahel. Kui üldplaneeringusse läheb sisse nõue kokkulepete tegemiseks peale kaevandamisloa menetlust, siis ei ole kaevandusloa saamise üheks tingimuseks kasutatava tee omanikuga kokkulepe sõlmimine tee kasutamise ning hooldamise osas, vaid kohustus tekiks kaevandusloa saamisest alates. Vastasel juhul loa omanikul, kes saab kaevandamisest tulu, ei teki kohustust parandada tema tegevuse tõttu teistele (ka tee omanikule) tekitatud kahju ning tee parandamine ja hooldamine jääb teeomaniku kanda, mis tekitab teeomanikule lisakulutusi, mis poleks tekkinud, kui kaevandusloa omanik ei oleks alustanud oma äritegevust. Maa-amet nõustus oma 29.03.2022 kirjas nr 6-3/20/7125-7, et väljaveoteede osas kokkulepete tegemine kaevandamisloa menetluse ajal ei takista ega sea põhjendamatuid piiranguid maavara kaevandamisele. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist, ei nõustunud Maa-amet piiranguga, et kaevandamisloa omanikul on kohustus tagada karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tolmutõrje, kui selle tee ääres asuva majavalduse kaugus teest on vähem kui 100 meetrit. Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgunud, kui kaugele ulatub karjäärile juurdepääsemiseks vajalik avalikult kasutatav tee, millele on vajalik teha tolmutõrjet. Samuti ei selgunud, millistes tingimustes on vajalik tolmutõrje teostamine. Näiteks võib väiksemate karjääride korral esineda olukord, kus karjääri teenindav transport moodustab väikese osa avalikult kasutatava tee liiklussagedusest ning sellisel juhul oleks kaevandamisloa omajale seatav kohustus tee tolmutõrje tagamiseks ebaproportsionaalne. Maa-amet nõustus, et olukorras, kui tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused, ent seda tuleb teha igakordse kaalutlusotsuse tulemusena. Palume jätkuvalt eemaldada seletuskirjast tingimus, mille kohaselt on karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee kaalutlusotsuseta seatav tolmutõrje kaevandaja kohustus. Praeguses sõnastuses on tolmutõrje teostamine kohustuslik isegi juhul, kui kaevandamistegevust parasjagu ei toimu. 4 Samuti jääb endiselt selgusetuks, kui kaugel karjäärist on tolmutõrje teostamine vajalik. Hetkel oleva sõnastuse kohaselt võib eeldada, justkui oleks see vajalik kõvakattega teele jõudmiseni, millel pole tolmutõrje teostamine vajalik. Selgitame, et karjäärist väljuvad veokid ei kasuta kõvakattega teedele jõudmiseks alati ühte marsruuti, kuna maavara veetakse vastavalt tellimustele erinevatesse kohtadesse. Sellest lähtuvalt sätestab seletuskirja tingimus praeguses sõnastuses tolmutõrje teostamise kohustuse määratlemata suurusega alal. 6. Märgime, et seletuskirja peatükis 2.5.16 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on põhimõtete hulgas, mida kohalik omavalitsus võtab arvesse, mille kohta teeb kaalutlusotsuse ning esitab omapoolse arvamusena kaevandusloa taotlusele, on märgitud järgmist (tsiteerin): „uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 200 m. Elamu asumisel lähemal kui 200 m tuleb rajada müratõkkevallid.“ Selgitasime oma 26.11.2021 kirjas nr 6-3/20/7125-4, et Maa-amet nõustub tingimusega, mille kohaselt kaalutakse, kas uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 200 m. Palusime sõnastada lõigu algus ühemõtteliselt kaalutlemisena järgnevalt: „Kaevandamisloa andmise kohta kohaliku omavalitsuse poolt esitatava arvamuse kujundamisel kaalutakse järgmisi põhimõtteid:“. Selgitasime, et lõigu alguses fraas „esitab omapoolse arvamusena kaevandusloa taotlusele“ ja sellele järgnevad nõudena sõnastatud tingimused toovad koosmõjuna kaasa, et tegelikult tingimuste vajalikkuse kaalumist ei toimu ja need nõuded esitatakse igakordselt. Oma vastuskirjas märkisite, et olete nõus vahemaade tingimust ümber sõnastama järgmiselt: uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega on soovitatavalt 200 m. Juhul kui elamud asuvad lähemal kui 200 m, võib kohalik omavalitsus nõuda müratõkkevalli rajamist. Kompromissina olete nõus vähendama 150 m piiridesse. Müratõkkevalli rajamine 200/150 m raadiuses olevate majapidamiste kaitseks kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusena (arvestatakse majapidamiste paiknemist planeeritava kaevandusala suhtes, kaevandustegevuse iseloomu). Selgitasime oma 29.03.2022 kirjas nr 6-3/20/7125-7, et Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega selliselt, et uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega on soovitatavalt 200 m ning müratõkkevalli rajamise vajalikkuse osas langetatakse põhjendatud kaalutlusotsus. Selgitame jätkuvalt, et selline piirang, et uus või laiendatav karjäär peab asuma elamutest vähemalt 200 m kaugusel, ei tulene mitte ühestki õigusaktist. Nimetatud piirang halvendab juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume jätkuvalt sõnastada eelnimetatud piirang soovitusena. Täiendavalt informeerime, et Riigikogus on menetlemisel (kolmas lugemine täiskogu korralisel istungil 15.02.2023 Eelnõu - Riigikogu) MaaPS muudatus, mille kohaselt kaevandamisluba ei anta, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud elamu omaniku nõusolekul. Seaduse muudatuse jõustumise järgselt lähtub Maa-amet ka Kastre valla üldplaneeringu kooskõlastamisel uuendatud seaduses sätestatust. 7. Üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud järgi kattuvad maardlad arheoloogiatundlike aladega. Märgime, et seletuskirja peatükis 2.5.16 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on selgitatud, et prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui karjääri pindala on suurem kui 500 m2. Seletuskirja peatükis 4.3 Kultuuriväärtuslikud objektid on märgitud, et suuremate maastikku muutvate rajatiste, sh teede, karjääride vms kavandamiseks tuleb tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga eesmärgiga tagada arheoloogiapärandi säilimine, kuna mälestiste kaitse alla võtmise ettepanekute (teadete) kontrollimine ja kaitse alla võtmise menetlemine on aeganõudev 5 tegevus. Seletuskirja peatükis 4.3.1 Arheoloogiapärandirikkad alad on kirjeldatud, et KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKS § 31 lg 3). Palume maardlate aladele üldplaneeringuga mitte kehtestada kaevandamise eelduseks tingimusi, mis ei tulene seadusest. Selgitame, et kaevandamisloa andmine ei eelda alati ja igakordselt KMH läbiviimist, mistõttu ei rakendu kaevandamisloa andmisele automaatselt MuKS § 31 lg 3. Selgitasime, et Muinsuskaitseseaduse (MuKS) 2. jagu „Arheoloogiline leid ja arheoloogiline leiukoht“ sätestab kõigile kohustuslikud ettevaatusmeetmed, et vältida arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist. Olete oma 03.03.2022 kirjale nr 6-1/1-120 lisanud Muinsuskaitseameti selgituse, mille kohaselt on tegemist ennetava meetmega, et hoida ära leiuainesest tuleneda võivaid viivitusi. Selgitatakse, et Muinsuskaitseamet tugineb siinkohal oma kogemustele ja kahjuks seadusandlus ei jõua tõepoolest alati tavaelule nii kiiresti järgi. Kindlasti ei tähenda Muinsuskaitseameti nõue seda, et kavandatavat ei ole võimalik ellu viia. Muinsuskaitseseadus sätestab tõepoolest ettevaatusabinõud arheoloogilise leiukoha ja leiu rikkumise ja hävitamise vältimiseks. Samas, arvestades seni mitte kaitse alla jõudnud arheoloogiapärandit puudutava info hulka, oleks mitmetes piirkondades mõistlik infot seniste leidude kohta jagada enne suuremahulisi planeeringuid või rajatisi, sest kui oht arheoloogia avastamisele on suur, tasub sellest teada juba paiga aktiivsemasse kasutusse võtmise algfaasis. Näiteks, tööde käigus välja tulnud asulakoha hästi säilinud kultuurkihi (sisaldab nt hoonete põhjasid, jäätmeauke jms) uuringud võivad kesta nädalaid, siis seiskab see juba alanud ehituse. Samuti, uuringute käigus paratamatult muistis projekti alal hävineb. Kui aga Muinsuskaitseametil on senistele mitte kaitse alla jõudnud ja seetõttu ka mitte avalikele leidudele ja tõenäolistele arheoloogiapärandirikastele aladele võimalik rajatise plaanimise käigus tähelepanu juhtida, on mitmel juhul võimalik rajatist kas sobilikumasse paika nihutada või läbi viia arheoloogilised eeluuringud enne reaalseid pinnasetöid – niiviisi on võimalik säästa arheoloogiapärandit ja on võimalik minimeerida arheoloogilistest uuringutest tingitud seisakuid pinnasetöödel. Seega, Muinsuskaitseamet leiab, et nimetatud nõuded on vajalikud nii arheoloogiapärandi paremaks säilitamiseks kui ka selleks, et informeerida maaomanikke võimalikust arheoloogiapärandist ja selle paiknemisest juba uute suuremahuliste rajatiste planeerimise algusfaasis. Maa-amet märkis oma 29.03.2022 kirjas nr 6-3/20/7125-7, et jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde. Palusime ja palume jätkuvalt üldplaneeringu seletuskirjast eemaldada tingimus, mille kohaselt tuleb karjääride kavandamise korral olukorras, mil ei toimu keskkonnamõjude hindamist, tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga või täpsustada seletuskirja selliselt, et kaevandamisloa andmise menetlustes otsustab vajaduse seadusest mittetuleneva arheoloogilise uuringu kooskõlastamise vajalikkuse ja uuringu läbiviimise vajaduse kaevandamisloa andja. Karjääride rajamise korral ei näe arheoloogilise uuringu kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga ette mitte ükski õigusakt. Igakordne kaalutlemata arheoloogilise uuringu vajaduse kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga on täiendav kohustus, mis võtab aega ja ressursse, piirates seeläbi juurdepääsu maavaravarule võrreldes olemasoleva olukorraga ning on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei ole vastu, kui kohalik omavalitsus soovib kokkuleppel Muinsuskaitseametiga võtta endale kohustuse teavitada Muinsuskaitseametit kaevandamisloa taotlemisest, kuid Maa-amet ei saa kooskõlastada üldplaneeringut, millega seatakse teavitamise või kooskõlastamise kohustus loa taotlejale või loa andjale. Alternatiivina nõustub Maa-amet, kui eelnimetatud tingimused on muudetud üldplaneeringu seletuskirjas soovituslikuks. 8. Üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattub Vooremäe liivamaardla (registrikart nr 0044) kõrgendatud avaliku huviga metsaga. Seletuskirja peatükis 2.1.5 Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade metsade majandamine on muuhulgas märgitud, 6 et enne raiesmiku uuenemist ei tehta uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel, teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid või säilikpuude suuremaid gruppe ning lageraie järgselt uuendatakse raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil. Selgitame, et enne maavarade kaevandamist on vajalik eemaldada maavara kohal asuv kattekiht, kus asuvad taimede juured. Seetõttu ei ole võimalik puid säilitada, samuti ei ole võimalik alale istutada uusi puid enne, kui maavara on ammendunud. Selleks, et tagada maavaravarule juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilitamine, palume seletuskirja täpsustada selliselt, et KAH alade kohta nimetatud tingimused ei kehti raadamise korral, mis eelneb maavarade kaevandamisele 9. Üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud kohaselt Kattuvad Vooremäe liivamaardla (registrikaart nr 0044) ning Paluküla-Möldripalu liivamaardla (registrikaart nr 0740) planeeritava kohaliku tähtsusega kaitsealaga. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.2.4 Uus kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt on märgitud, et mõlemale alale, mida soovitakse kaitse alla võtta, jäävad maardlad. KSH aruande eelnõus juhitakse tähelepanu, et LKS § 9 lg 101 mis sätestab, et kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga. Maa-amet nõustub KSH aruande eelnõus märgituga. Märgime, et üldplaneeringu dokumentidele ei olnud lisatud Keskkonnaministeeriumi kooskõlastust loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise suhtes. Maa-amet ei saa Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuse puudumisel nõustuda maardla alale kohaliku kaitse all oleva loodusobjekti moodustamisega. Käesoleva kirjaga ei anta kooskõlastust kohaliku kaitseala moodustamiseks maardlaga kattuvale alale. Maa-amet ei kooskõlasta Kastre vallavalitsuse 20.01.2023 kirjaga nr 6-1/1-203 edastatud Kastre valla üldplaneeringu lahendust. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium Holger Ehrlich 675 0194 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel