Priit Lomp Teie 20.01.2023 nr 6-1/1-203
Kastre Vallavalitsus
[email protected] Meie 13.02.2023 nr 6-3/20/7125-15
Kastre valla üldplaneering
Austatud Priit Lomp
Esitasite Maa-ametile 20.01.2023 kirjaga nr 6-1/1-203 kooskõlastamiseks Kastre valla
üldplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruandega. Kastre
valla üldplaneeringu koostamine ja KSH on algatatud Kastre Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega
nr 22. Kastre valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla haldusterritooriumi ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine kooskõlas Kastre valla arengukava visiooni,
strateegiliste eesmärkide ja eelarvestrateegiaga. Üldplaneeringu materjalidega oli võimalik
tutvuda Kastre valla veebilehel: https://www.kastre.ee/kastre-valla-uldplaneeringu-koostamine.
Maa-amet, tutvunud kättesaadaval olnud materjalidega, märgib järgmist.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja
planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt
esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse
(edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa,
kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna
eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras,
kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal.
MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või
ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku
alternatiivset asukohta.
Seisuga 02.02.2023 asuvad Kastre valla territooriumil osaliselt või täielikult seitse maavarade
registris olevat maardlat, kuus kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on kaks
kaevandamisloa taotlust. Kastre valla üldplaneeringu joonisel Taristu ja tehnovõrgud on märge, et
maardlate andmed on seisuga 20.09.2021, ent joonise viimasele versioonile maardlate piire
märgitud ei ole. Mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ruumikujud on korrektsed.
1. Märgime, et mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on osaliselt märgitud aladele, kus ei asu
mäeeraldise teenindusmaad. Ilmselt on juhtotstarbe määramisel lähtutud katastriüksuse
sihtotstarbest. Olete avaliku väljapaneku seisukohtade tabelis selgitanud, et Maa-ameti
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
varasema samasisulise seisukohaga arvestatakse. Palume jätkuvalt mäetööstuse maa-ala
juhtotstarbe määramisel lähtuda mäeeraldiste teenindusmaade piiridest või selgitada
seletuskirjas, et mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on lisaks mäeeraldiste teenindusmaadele
määratud ka aladele, kus katastriüksuse sihtotstarve on mäetööstusmaa. Ajakohaste
andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil
https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap
abilities.
2. Märgime, et joonisel Taristu ja tehnovõrgud ei ole kujutatud Kastre vallas asuvate
maardlate kontuure, legendis on vastavad leppemärgid esitatud. Palume korrigeerida.
3. Üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike
maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ning rohevõrgustikuga. Seletuskirja peatükis
2.5.16 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on toodud põhimõtted, mida kohalik omavalitsus
võtab arvesse, mille kohta teeb kaalutlusotsuse ning esitab omapoolse arvamusena
kaevandusloa taotlusele. Põhimõtete hulgas on märgitud (tsiteerin): „uute maardlate
kasutuselevõttu ei lubata, kui need asuvad tervikuna väärtuslikel põllumajandusmaadel,
väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku alal“. Palusime oma 26.11.2021 kirjas nr 6-
3/20/7125-4 üldplaneeringus mitte seada kaevandamisele tingimusi, mis ei tulene
seadustest. Eelnimetatud tingimus „ei lubata“ piirab olulisel määral juurdepääsu
maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. Avaliku väljapaneku seisukohtade tabelis
olete märkinud, et Maa-ameti ettepanekuga arvestatakse ning tingimus jäetakse seletuskirja
järgmiselt (tsiteerin): „Maardlate kasutusele võtmisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad
väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel.
Kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud
mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele
keskkonnamõju eelhindamise või keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada
maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid.“ Märgime, et seletuskirjas on jätkuvalt
tingimus, mis välistab uute maardlate kasutuselevõtu, kui see asub tervikuna väärtuslikul
põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul või rohevõrgustiku alal. Palume jätkuvalt
seletuskirjast eemaldada vastavasisuline tingimus, mille kohaselt uute maardlate
kasutuselevõttu ei lubata, kui need asuvad tervikuna väärtuslikel põllumajandusmaadel,
väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku alal.
4. Märgime, et seletuskirja eelnõu peatükis 2.5.16 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala toodud
põhimõtete hulgas, mida kohalik omavalitsus võtab arvesse, mille kohta teeb
kaalutlusotsuse ning esitab omapoolse arvamusena kaevandusloa taotlusele, on märgitud
(tsiteerin): „kui keskkonnaloa taotlusest lähtub, et kaevandamistegevuste käigus soovitakse
kaevandada allpool põhjaveekihti, tuleb läbi viia hüdrogeoloogilised uuringud. Selgitasime
oma 26.11.2021 kirjas nr 6-3/20/7125-4, et maavaravaru piiritlemiseks viiakse läbi
geoloogilised uuringud, mille raames hinnatakse MaaPS § 20 lõike 2 punkti 2 kohaselt
uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende
võimalikku muutumist kaevandamise käigus ning määratakse kaevandamise
mõjupiirkonna ulatus. Kui kaevandamisloa andja ei ole nõudnud, siis ei ole vajalik läbi viia
täiendavaid hüdrogeoloogilisi uuringuid, kui soovitakse hakata kaevandama maavaravaru,
mis asub allpool põhjaveekihti. Märkisime, et sama sisuga uuringu kordamine tooks kaasa
ebavajalikke lisakulutusi, mis halvendab juurdepääsu maavaravarule ning palusime
seletuskirjast eelnimetatud tingimus eemaldada.
Oma 03.03.2022 vastuskirjas nr 6-1/1-120 Maa-ameti ettepanekutele selgitasite, et senise
keskkonnalubade menetlemise praktika kestel on läbivaks küsimuseks ja probleemiks
kujunenud joogivee kättesaadavus ja võimalikud negatiivsed mõjud. Enamus juhtudel asub
maavara seal, kuhu on tekkinud ka majapidamised, mõnel pool hõredamalt, mõnes kohas
tihedamalt. Paljudes maapiirkondades on juba näha, et salvkaevud jäävad järjest tühjemaks
2
ja puurkaevusid ei jõua iga majapidamine endale ehitada. Lähedalasuv allpool põhjavee
kihti tegutsev kaevetegevus võib majapidamiste kaevudele omakorda negatiivset mõju
avaldada. Märgite, et kompromissi saavutamiseks olete nõus eemaldama põhimõtte
hüdrogeoloogiliste uuringute kohta, aga tulenevalt soovist kaitsta maavarade läheduses
paiknevaid majapidamisi soovite üldplaneeringusse lisada tingimuse: kui kaevandatakse
allpool põhjaveekihti, võib KOV paluda kaeveloa taotlejalt lisauuringuid (näiteks kaevude
veetasemete uuring). Geoloogiliste uuringute vältel teostada lähimate majapidamiste
kaevude veetaseme perioodilist seiret.
Selgitame jätkuvalt, et geoloogilise uuringu loa andja saadab uuringuloa taotluse arvamuse
saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab
oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Juhul kui
taotlusmaterjalidest nähtub ebapiisav hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamise kavatsus,
on kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuses võimalik teha ettepanek uuringuprogrammi
täiendamiseks, et geoloogiliste uuringute vältel teostada lähimate majapidamiste kaevude
veetaseme seire.
Ka maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse
menetluses kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab
kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks
kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab
hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel täiendavate hüdroloogiliste uuringute või
kaevude veetaseme seire otstarbekuse vajadust ja teha kaevandamisloa andjale
vastavasisulise ettepaneku. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus selgitatakse, kas
tegevus võib omada mõju kohalikule veevarustusele. Lõpliku otsuse kaevandamisloa
taotlemise etapis täiendavate hüdrogeoloogiliste uuringute või kaevude veetaseme seire
vajalikkuse suhtes langetab loa andja. Täiendavalt selgitame, et sageli toimub veealune
kaevandamine veetaset alandamata. Juhul kui põhjaveetaset kaevandamise käigus ei
alandata, on mõju põhjavee tasemele minimaalne ning ajutine. Maa-amet nõustub
seletuskirja täiendamisega selliselt, et kui kaevandatakse allpool põhjaveekihti seda
alandades, on soovitatav teostada lisauuringuid (näiteks kaevude veetasemete uuring), et
välistada olulise negatiivse mõju ilmnemine kohalikule veevarustusele. Maa-amet ei saa
anda kooskõlastust üldplaneeringule, millega kohalik omavalitsus soovib võtta omale
õiguse nõuda kaevandamisloa taotlejalt täiendavaid uuringuid ja analüüse, kuna see ei ole
seadusega määratud kohaliku omavalitsuse ülesanne. Lisauuringute teostamise vajalikkuse
üle langetab lõpliku otsuse loa andja.
5. Selgitame, et seletuskirja peatükis 2.5.16 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala toodud
põhimõtete hulgas, mida kohalik omavalitsus võtab arvesse, mille kohta teeb
kaalutlusotsuse ning esitab omapoolse arvamusena kaevandusloa taotlusele, on märgitud
järgmist (tsiteerin): „kaevandamisloa omanikul on kohustus tagada karjäärile
juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tolmutõrje, kui selle tee ääres asuva
majavalduse kaugus teest on vähem kui 100 meetrit“. Märkisime oma 26.11.2021 kirjas nr
6-3/20/7125-4, et kui tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks,
tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse
tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused. Seejuures tuleb kõiki
rasketranspordiga avalikus kasutuses oleval teel liiklejaid kohelda võrdselt.
Kaevandamisloaga ei reguleerita väljaspool mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire
kaevandamisega seotud tegevusi ja neist tulenevat keskkonnamõju. Tagamaks maavarale
juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist, ei nõustu Maa-amet piiranguga, et
karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tolmutõrje on eelduseks
kaevandamise alustamiseks ja jätkamiseks. Palusime eemaldada seletuskirjast
eelnimetatud tingimus või sõnastada see ümber soovituslikuks. Selgitasime, et Maa-amet
ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, milles seatakse kaevandamisele täiendavaid
3
piiranguid, mis ei tulene seadusest. Kaevandamisele üldplaneeringuga seadusest mitte
tulenevate tingimuste kehtestamine on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Avalikud teed on
avalikuks kasutamiseks. Üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatud nõuded võivad kujuneda
ebaproportsionaalseks ja seetõttu takistada juurdepääsu maavarale ning mõjutada
negatiivselt maavara kaevandamisväärsust.
Selgitasite oma 03.03.2022 kirjas nr 6-1/1-120, et olete nõus muutma tingimust järgmiselt:
teede puhul, mida hakatakse kasutama väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa
omanikul sõlmida kokkulepe kaevandamisloa menetluse käigus ning kokkulepe lisada
kaeveloa juurde. Alternatiivina olete nõus käsitlema põhimõtet kaeveloa menetluse
järgselt, mille järgi tuleb kokkulepped väljaveo teede osas sõlmida esimese aasta jooksul
alates kaevandamisloa välja andmise kuupäevast. Põhjendate, et antud põhimõte
üldplaneeringusse kirja panemine on vajalik, sest juhul kui ei ole reguleeritud väljaveo
teedega seonduvad tingimused, puudub kaevandamisloa omajal kohustus arvestada
ümberkaudsete majapidamistega (kui väljaveo tee ühtib majapidamiste poolt kasutatava
teega). Väljaveoks kasutatava tee koormus hakkab seoses kaevandamistegevustega
oluliselt suurenema eelkõige raskeveokite näol, mille tagajärjel võib tee vajada tihedamat
hoolt või parandustegevusi. Seetõttu on oluline juba kaevaloa menetluse käigus selgeks
teha kasutatavad teed, nende omanikud ning senine koormus, planeeritav koormus ja
sellega seonduvad hooldustööd. Antud juhul tuleb arvestada, et kaevandamisluba antakse
välja 15-30 aastaks, mis tähendab pikaajalist tegevust ja liikluskoormuse muutumist. Eriti
oluline on tingimus kui mäeeraldis asub majapidamiste läheduses ning väljaveo tee on
kasutusel mitme majapidamise poolt. Selgitate, et väljaveoteede osas kokkulepete
tegemine kaevandusloa menetluse ajal ei takista ega sea põhjendamatuid piiranguid
maavara kaevandamisele. Niivõrd olulised asjaolud nagu väljaveo teede planeerimine tuleb
lahendada esmajärjekorras, et vältida hilisemaid probleeme kohalike elanike, teeomanike
ja kaeveloa omaniku vahel. Kui üldplaneeringusse läheb sisse nõue kokkulepete
tegemiseks peale kaevandamisloa menetlust, siis ei ole kaevandusloa saamise üheks
tingimuseks kasutatava tee omanikuga kokkulepe sõlmimine tee kasutamise ning
hooldamise osas, vaid kohustus tekiks kaevandusloa saamisest alates. Vastasel juhul loa
omanikul, kes saab kaevandamisest tulu, ei teki kohustust parandada tema tegevuse tõttu
teistele (ka tee omanikule) tekitatud kahju ning tee parandamine ja hooldamine jääb
teeomaniku kanda, mis tekitab teeomanikule lisakulutusi, mis poleks tekkinud, kui
kaevandusloa omanik ei oleks alustanud oma äritegevust.
Maa-amet nõustus oma 29.03.2022 kirjas nr 6-3/20/7125-7, et väljaveoteede osas
kokkulepete tegemine kaevandamisloa menetluse ajal ei takista ega sea põhjendamatuid
piiranguid maavara kaevandamisele. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva
olukorra säilimist, ei nõustunud Maa-amet piiranguga, et kaevandamisloa omanikul on
kohustus tagada karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tolmutõrje,
kui selle tee ääres asuva majavalduse kaugus teest on vähem kui 100 meetrit.
Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgunud, kui kaugele ulatub karjäärile juurdepääsemiseks
vajalik avalikult kasutatav tee, millele on vajalik teha tolmutõrjet. Samuti ei selgunud,
millistes tingimustes on vajalik tolmutõrje teostamine. Näiteks võib väiksemate karjääride
korral esineda olukord, kus karjääri teenindav transport moodustab väikese osa avalikult
kasutatava tee liiklussagedusest ning sellisel juhul oleks kaevandamisloa omajale seatav
kohustus tee tolmutõrje tagamiseks ebaproportsionaalne. Maa-amet nõustus, et olukorras,
kui tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede
valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või
teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused, ent seda tuleb teha igakordse
kaalutlusotsuse tulemusena. Palume jätkuvalt eemaldada seletuskirjast tingimus, mille
kohaselt on karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee
kaalutlusotsuseta seatav tolmutõrje kaevandaja kohustus. Praeguses sõnastuses on
tolmutõrje teostamine kohustuslik isegi juhul, kui kaevandamistegevust parasjagu ei toimu.
4
Samuti jääb endiselt selgusetuks, kui kaugel karjäärist on tolmutõrje teostamine vajalik.
Hetkel oleva sõnastuse kohaselt võib eeldada, justkui oleks see vajalik kõvakattega teele
jõudmiseni, millel pole tolmutõrje teostamine vajalik. Selgitame, et karjäärist väljuvad
veokid ei kasuta kõvakattega teedele jõudmiseks alati ühte marsruuti, kuna maavara
veetakse vastavalt tellimustele erinevatesse kohtadesse. Sellest lähtuvalt sätestab
seletuskirja tingimus praeguses sõnastuses tolmutõrje teostamise kohustuse määratlemata
suurusega alal.
6. Märgime, et seletuskirja peatükis 2.5.16 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on põhimõtete
hulgas, mida kohalik omavalitsus võtab arvesse, mille kohta teeb kaalutlusotsuse ning
esitab omapoolse arvamusena kaevandusloa taotlusele, on märgitud järgmist (tsiteerin):
„uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 200 m. Elamu
asumisel lähemal kui 200 m tuleb rajada müratõkkevallid.“ Selgitasime oma 26.11.2021
kirjas nr 6-3/20/7125-4, et Maa-amet nõustub tingimusega, mille kohaselt kaalutakse, kas
uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 200 m. Palusime
sõnastada lõigu algus ühemõtteliselt kaalutlemisena järgnevalt: „Kaevandamisloa andmise
kohta kohaliku omavalitsuse poolt esitatava arvamuse kujundamisel kaalutakse järgmisi
põhimõtteid:“. Selgitasime, et lõigu alguses fraas „esitab omapoolse arvamusena
kaevandusloa taotlusele“ ja sellele järgnevad nõudena sõnastatud tingimused toovad
koosmõjuna kaasa, et tegelikult tingimuste vajalikkuse kaalumist ei toimu ja need nõuded
esitatakse igakordselt.
Oma vastuskirjas märkisite, et olete nõus vahemaade tingimust ümber sõnastama
järgmiselt: uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega on soovitatavalt 200 m. Juhul
kui elamud asuvad lähemal kui 200 m, võib kohalik omavalitsus nõuda müratõkkevalli
rajamist. Kompromissina olete nõus vähendama 150 m piiridesse. Müratõkkevalli rajamine
200/150 m raadiuses olevate majapidamiste kaitseks kohaliku omavalitsuse
kaalutlusotsusena (arvestatakse majapidamiste paiknemist planeeritava kaevandusala
suhtes, kaevandustegevuse iseloomu).
Selgitasime oma 29.03.2022 kirjas nr 6-3/20/7125-7, et Maa-amet nõustub seletuskirja
täiendamisega selliselt, et uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega on soovitatavalt
200 m ning müratõkkevalli rajamise vajalikkuse osas langetatakse põhjendatud
kaalutlusotsus. Selgitame jätkuvalt, et selline piirang, et uus või laiendatav karjäär peab
asuma elamutest vähemalt 200 m kaugusel, ei tulene mitte ühestki õigusaktist. Nimetatud
piirang halvendab juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume
jätkuvalt sõnastada eelnimetatud piirang soovitusena.
Täiendavalt informeerime, et Riigikogus on menetlemisel (kolmas lugemine täiskogu
korralisel istungil 15.02.2023 Eelnõu - Riigikogu) MaaPS muudatus, mille kohaselt
kaevandamisluba ei anta, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub elamule lähemal kui
100 meetrit, välja arvatud elamu omaniku nõusolekul. Seaduse muudatuse jõustumise
järgselt lähtub Maa-amet ka Kastre valla üldplaneeringu kooskõlastamisel uuendatud
seaduses sätestatust.
7. Üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud järgi kattuvad maardlad
arheoloogiatundlike aladega. Märgime, et seletuskirja peatükis 2.5.16 Mäe- ja
turbatööstuse maa-ala on selgitatud, et prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb
eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse kohta, kui karjääri pindala on suurem kui 500 m2. Seletuskirja peatükis 4.3
Kultuuriväärtuslikud objektid on märgitud, et suuremate maastikku muutvate rajatiste, sh
teede, karjääride vms kavandamiseks tuleb tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga
eesmärgiga tagada arheoloogiapärandi säilimine, kuna mälestiste kaitse alla võtmise
ettepanekute (teadete) kontrollimine ja kaitse alla võtmise menetlemine on aeganõudev
5
tegevus. Seletuskirja peatükis 4.3.1 Arheoloogiapärandirikkad alad on kirjeldatud, et
KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb
alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajadus (MuKS § 31 lg 3). Palume maardlate aladele üldplaneeringuga mitte kehtestada
kaevandamise eelduseks tingimusi, mis ei tulene seadusest. Selgitame, et kaevandamisloa
andmine ei eelda alati ja igakordselt KMH läbiviimist, mistõttu ei rakendu kaevandamisloa
andmisele automaatselt MuKS § 31 lg 3. Selgitasime, et Muinsuskaitseseaduse (MuKS) 2.
jagu „Arheoloogiline leid ja arheoloogiline leiukoht“ sätestab kõigile kohustuslikud
ettevaatusmeetmed, et vältida arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise leiu rikkumist ning
hävitamist.
Olete oma 03.03.2022 kirjale nr 6-1/1-120 lisanud Muinsuskaitseameti selgituse, mille
kohaselt on tegemist ennetava meetmega, et hoida ära leiuainesest tuleneda võivaid
viivitusi. Selgitatakse, et Muinsuskaitseamet tugineb siinkohal oma kogemustele ja
kahjuks seadusandlus ei jõua tõepoolest alati tavaelule nii kiiresti järgi. Kindlasti ei tähenda
Muinsuskaitseameti nõue seda, et kavandatavat ei ole võimalik ellu viia.
Muinsuskaitseseadus sätestab tõepoolest ettevaatusabinõud arheoloogilise leiukoha ja leiu
rikkumise ja hävitamise vältimiseks. Samas, arvestades seni mitte kaitse alla jõudnud
arheoloogiapärandit puudutava info hulka, oleks mitmetes piirkondades mõistlik infot
seniste leidude kohta jagada enne suuremahulisi planeeringuid või rajatisi, sest kui oht
arheoloogia avastamisele on suur, tasub sellest teada juba paiga aktiivsemasse kasutusse
võtmise algfaasis. Näiteks, tööde käigus välja tulnud asulakoha hästi säilinud kultuurkihi
(sisaldab nt hoonete põhjasid, jäätmeauke jms) uuringud võivad kesta nädalaid, siis seiskab
see juba alanud ehituse. Samuti, uuringute käigus paratamatult muistis projekti alal
hävineb. Kui aga Muinsuskaitseametil on senistele mitte kaitse alla jõudnud ja seetõttu ka
mitte avalikele leidudele ja tõenäolistele arheoloogiapärandirikastele aladele võimalik
rajatise plaanimise käigus tähelepanu juhtida, on mitmel juhul võimalik rajatist kas
sobilikumasse paika nihutada või läbi viia arheoloogilised eeluuringud enne reaalseid
pinnasetöid – niiviisi on võimalik säästa arheoloogiapärandit ja on võimalik minimeerida
arheoloogilistest uuringutest tingitud seisakuid pinnasetöödel. Seega, Muinsuskaitseamet
leiab, et nimetatud nõuded on vajalikud nii arheoloogiapärandi paremaks säilitamiseks kui
ka selleks, et informeerida maaomanikke võimalikust arheoloogiapärandist ja selle
paiknemisest juba uute suuremahuliste rajatiste planeerimise algusfaasis.
Maa-amet märkis oma 29.03.2022 kirjas nr 6-3/20/7125-7, et jääb oma varasemalt esitatud
seisukoha juurde. Palusime ja palume jätkuvalt üldplaneeringu seletuskirjast eemaldada
tingimus, mille kohaselt tuleb karjääride kavandamise korral olukorras, mil ei toimu
keskkonnamõjude hindamist, tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga või täpsustada
seletuskirja selliselt, et kaevandamisloa andmise menetlustes otsustab vajaduse seadusest
mittetuleneva arheoloogilise uuringu kooskõlastamise vajalikkuse ja uuringu läbiviimise
vajaduse kaevandamisloa andja. Karjääride rajamise korral ei näe arheoloogilise uuringu
kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga ette mitte ükski õigusakt. Igakordne kaalutlemata
arheoloogilise uuringu vajaduse kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga on täiendav
kohustus, mis võtab aega ja ressursse, piirates seeläbi juurdepääsu maavaravarule võrreldes
olemasoleva olukorraga ning on vastuolus MaaPS § 14. Maa-amet ei ole vastu, kui kohalik
omavalitsus soovib kokkuleppel Muinsuskaitseametiga võtta endale kohustuse teavitada
Muinsuskaitseametit kaevandamisloa taotlemisest, kuid Maa-amet ei saa kooskõlastada
üldplaneeringut, millega seatakse teavitamise või kooskõlastamise kohustus loa taotlejale
või loa andjale. Alternatiivina nõustub Maa-amet, kui eelnimetatud tingimused on
muudetud üldplaneeringu seletuskirjas soovituslikuks.
8. Üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud kohaselt kattub Vooremäe liivamaardla
(registrikart nr 0044) kõrgendatud avaliku huviga metsaga. Seletuskirja peatükis 2.1.5
Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade metsade majandamine on muuhulgas märgitud,
6
et enne raiesmiku uuenemist ei tehta uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel,
teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid või
säilikpuude suuremaid gruppe ning lageraie järgselt uuendatakse raiesmik raiele järgneval
uuendamisperioodil. Selgitame, et enne maavarade kaevandamist on vajalik eemaldada
maavara kohal asuv kattekiht, kus asuvad taimede juured. Seetõttu ei ole võimalik puid
säilitada, samuti ei ole võimalik alale istutada uusi puid enne, kui maavara on
ammendunud. Selleks, et tagada maavaravarule juurdepääsu osas olemasoleva olukorra
säilitamine, palume seletuskirja täpsustada selliselt, et KAH alade kohta nimetatud
tingimused ei kehti raadamise korral, mis eelneb maavarade kaevandamisele
9. Üldplaneeringu joonise Väärtused ja piirangud kohaselt Kattuvad Vooremäe liivamaardla
(registrikaart nr 0044) ning Paluküla-Möldripalu liivamaardla (registrikaart nr 0740)
planeeritava kohaliku tähtsusega kaitsealaga. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.2.4 Uus
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt on märgitud, et mõlemale alale, mida
soovitakse kaitse alla võtta, jäävad maardlad. KSH aruande eelnõus juhitakse tähelepanu,
et LKS § 9 lg 101 mis sätestab, et kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku
kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu
kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga. Maa-amet nõustub KSH aruande eelnõus
märgituga. Märgime, et üldplaneeringu dokumentidele ei olnud lisatud
Keskkonnaministeeriumi kooskõlastust loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise suhtes.
Maa-amet ei saa Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuse puudumisel nõustuda maardla
alale kohaliku kaitse all oleva loodusobjekti moodustamisega. Käesoleva kirjaga ei anta
kooskõlastust kohaliku kaitseala moodustamiseks maardlaga kattuvale alale.
Maa-amet ei kooskõlasta Kastre vallavalitsuse 20.01.2023 kirjaga nr 6-1/1-203 edastatud Kastre
valla üldplaneeringu lahendust. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud
märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev
olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist
piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada või kui kaevandamine
muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva
olukorraga.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering
peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium
Holger Ehrlich
675 0194
[email protected]
7