Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 13.02.2023 12:25
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 7-1/632 Rahandusministeeriumi seisukoha küsimine
Manused: Rahandusministeeriumi seisukoha küsimine .asice; Rahandusministeeriumi
seisukoha küsimine .rtf
Kirja edastamine
Rahandusministeerium 13.02.2023 nr 7-1/632
[email protected]
Seisukoha küsimine
Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud ettepanek Kaberla küla Kassikäpa kinnistule
(35201:001:0292) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kassikäpa
kinnistule elamu ja abihoonete ehitusõiguse määramine. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule
asub kinnistu miljööväärtuslikul alal ning alvarite alal. Alvarite ala on määratud kehtiva
üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu kohustusega alaks. Kassikäpa kinnistu asub Harju
maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal. Alkranel OÜ poolt on teostatud analüüs ning
esitatud ettepanekud detailplaneeringu algatamiseks.
Käesolevaga palume Rahandusministeeriumi seisukohta detailplaneeringu algatamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Lisad: 1.Kaberla küla Kassikäpa kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus.
2. OÜ Alkranel teostatud analüüs.
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 606 6370 Arvelduskonto EE742200001120050586
74604 Harjumaa Faks +372 606 6371 Swedbank
Reg. Kood 75033496 E-post
[email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
Kadi Raudla
6066379
[email protected]
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneeringu
(DP) kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs
Töö tellija: eraisik
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
2023
1
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Publitseerimise üldised andmed:
Töö koostatud: 30.01.2023. a.
Koostajad:
o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.
o Ants Tull (OÜ Loodusekspert), zooloog ja ökoloog.
Tööd koordineeriv ettevõte - Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased
konsultatsioonid, aastast 1999.
2
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku taustandmete kohane lühikokkuvõte .................... 5
2. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku analüüsi aluspõhimõtete (sh välitööde)
koondvaade................................................................................................................................. 8
3. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku omavahelise sobivuse analüüs ............................ 10
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 13
Kasutatud teabeallikad ............................................................................................................. 14
Lisad ......................................................................................................................................... 15
Lisa 1. Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduva ala ning selle
ümbruskonna välivaatlused 2022. a (A. Tull) ...................................................................... 15
Lisa 2. DP kava maakasutuslahendus (eskiislahenduse teostaja Evox OÜ, 2022). ............. 18
3
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Sissejuhatus
Harju maakonnas Kuusalu vallas Kaberla külas paikneb Kassikäpa kinnistu
(35201:001:0292), kuhu soovitakse rajada elamut koos abihoonetega. Selleks on tegevusest
huvitatud osapoole poolt esitatud 2022. a omavalitsusse detailplaneeringu algatamise kava
(eskiislahenduse teostaja Evox OÜ). Vastav kava on ka käesoleva töö objektiks.
Kohalikust omavalitsusest esitati kava osas palve täpsustada kavandatava tegevuse sobivust
paikkonna rohevõrgustikuga, et ei oleks ohtu selle toimivusele. Piirkonnas eksisteerivaid
rohevõrgustiku struktuure on esmalt käsitletud 2003. a dokumendis Harju
maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused”, milles toodu on edasi kantud töösse Harju maakonnaplaneering
2030+ (MP; 2018), vastavat teavet üldisel tasandil ajakohastades. Omavalitsuse kehtivas
üldplaneeringus (ÜP; 2001) rohevõrgustike valdkonda ei analüüsitud, peamiselt toonase
õigusraamistiku tõttu. Hetkel koostatavas ÜP-s (omavalitsuse konsultant Hendrikson & KO
OÜ) on rohevõrgustike asetust, võrreldes 2003. a, täpsustatud. Kuigi ÜP menetlus,
määramaks reaalelu keskkonnaelementidega suhestuvat kestlikku maakasutust, veel kestab,
siis on asjakohane arvesse võtta juba praegu ÜP dokumentatsioonis sätestatud/fikseeritud
keskkonnaelementide (sh rohevõrgustiku kontekstis) raamistikku.
Kohaliku omavalitsuse poolt määratleti, et käesoleva DP kavaga seotud rohevõrgustiku
analüüs peab andma ülevaate rohevõrgustiku toimimisest, ja mida tuleks konkreetses kohas
silmas pidada, et hoonestamisel oleks rohevõrgustiku toimimine jätkuvalt võimalik.
Alkranel OÜ pakkus lähtuvalt kohaliku omavalitsuse poolsest probleemikirjeldusest DP kava
alal teostatavaid välitöid, et kaardistada ulukite radu ning hinnata elupaikade esindatust.
Seejärel toimuks välitöödega kogutud teabe vormistamine, hindamaks rohevõrgustiku
toimimist ning hoonestamise võimalikkust. Kohaliku omavalitsuse poolt tutvuti välja pakutud
tööülesandega ning nenditi selle sobivust. Lisaks rõhutati, et aruandes on vaja hinnangut, kas
ala praegu on kasutusel rohevõrgustikuna, kui edukalt toimib rohevõrgustik ning kui ei
kasutata, kas see omab perspektiivi. Eraldi hinnata hoonestamise mõju rohevõrgustikule ja
võimalikke leevendamismeetmeid mõju vähendamiseks.
Eelnevast johtuvalt teostasid käesoleva töö Alkranel OÜ töötaja Elar Põldvere ja Ants Tull
(TÜ, zooloog ja ökoloog (OÜ Loodusekspert)). Töö käigus toimunud välitööde vaatlusi
kirjeldav dokumentatsioon on koondatud käesoleva dokumendi lisasse 1.
4
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
1. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku taustandmete kohane
lühikokkuvõte
Käesoleva töö objektiks on 2022. a koostatud detailplaneeringu algatamise kava
(eskiislahenduse teostaja Evox OÜ) elamu (sh abihooned jms) rajamiseks. Kava hõlmab
Harjumaal Kuusalu vallas Kaberla külas paiknevat Kassikäpa kinnistut (35201:001:0292; vt
joonis 1.1). DP kava maakasutuslahendus on esitatud dokumendi lisas 2.
Joonis 1.1. DP kava ala (Kassikäpa kinnistu, osundab punakas nö õhupall) ning selle ümbruskond.
Alus: Maa-amet, 2023.
Piirkonnas eksisteerivaid rohevõrgustiku struktuure on esmalt käsitletud 2003. a dokumendis
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused”, milles toodu on edasi kantud töösse Harju MP 2030+ (2018 (vt ka
joonis 1.2)) vastavat teavet üldisel tasandil ajakohastades. Omavalitsuse kehtivas
üldplaneeringus (ÜP; 2001) rohevõrgustike valdkonda ei analüüsitud, peamiselt toonase
õigusraamistiku tõttu. Hetkel koostatavas ÜP-s (omavalitsuse konsultant Hendrikson & KO
OÜ) on rohevõrgustike asetust, võrreldes 2003. a, täpsustatud (vt joonis 1.3). Kuigi ÜP
menetlus, määramaks reaalelu keskkonnaelementidega suhestuvat kestlikku maakasutust (mh
kompaktse hoonestusega väikeelamumaa, vt joonis 1.3 kollane ala), veel kestab, siis on
käesolevas analüüsis asjakohane arvesse võtta juba praegu ÜP dokumentatsioonis
sätestatud/fikseeritud keskkonnaelementide (sh rohevõrgustiku kontekstis) raamistikku.
Siinkohal on asjakohane veel välja tuua, et koostamisel oleva ÜP rohevõrgustiku elementide
asetus arvestab mh Kassikäpa kinnistust kagu-lõuna suunda jääva Keika (35201:001:0519;
elamumaa) kinnistu hoonestuse ja õuemaa asetust (st rohevõrgustiku elemendid ei ristu
vastava hoonestuse ja selle ala õuemaaga).
5
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Joonis 1.2. DP kava ala (Kassikäpa kinnistu, osundab nimetus) ning selle ümbruskond, koos MP
2030+ (2018) põhise rohekoridoriga (baasalus määratletud 2003. a). Alus: Maa-amet, 2023.
Joonis 1.3. DP kava ala (Kassikäpa kinnistu, osundab punane joon) ning selle ümbruskond, koos ÜP
(eelnõu, 2022 seisuga) põhise rohekoridoriga (sh võrgustiku tugiala). Alus: ÜP kaardirakendus ning
Maa-amet (2023).
6
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Hetkel koostatavas ÜP-s (omavalitsuse konsultant Hendrikson & KO OÜ) on rohevõrgustike
osas antud alljärgnevaid suuniseid (põhimõtteliselt ja vajadusel kasutatavad ka enne ÜP
kehtestamist, kui üldine elukeskkonna kestlikku korraldust suunata aitav teave):
Piirdeaedu (läbipääsmatud lipp- ja võrkaiad jms) võib rajada rohevõrgustiku aladel
vaid elamu õuemaa ja sinna juurde kuuluva aia/viljapuuaia ümber (maksimaalselt on
aiaga piiratava ala suurus 0,4 ha). Ülejäänud osas peab katastriüksus jääma
tarastamata, et tagada ulukite vaba liikumine.
Rohelise võrgustiku alal on vajalik säilitada võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust
ning vältida võrgustiku killustumist. Eriti oluline on valla lääneosa rohelise võrgustiku
sidususe säilitamine ja parandamine, sidususe säilitamisel on keskne roll
rohekoridoridel.
Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda
alla 90%.
Rohelise võrgustiku aladele ei kavandata uusi tiheasustusega või kompaktse
hoonestusega alasid. Seni hoonestamata aladel on lubatud üksikute elamute ehitamine
hajaasustuse põhimõttel, kus õuealade või tootmiskomplekside omavaheline kaugus
on tugialas vähemalt 200 m. Hajaasustuse põhimõttel üksikute elamute kavandamisel
rohevõrgustiku koridoris peab säilima vähemalt 200 m laiune rohevõrgustiku koridor.
Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt
olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires.
Rohelise võrgustiku aladele on muu otstarbega ehitiste/rajatiste kavandamine
erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.
Tugialadele ja koridoridele on vastunäidustatud teatud taristute (nt kiirteed, prügilad,
jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute
taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste
asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada
leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid).
Rohelise võrgustiku alal on lubatud karjamaadel elektrikarjuste rajamine.
Tugialade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset
juhtotstarvet ei ole soovitatav muuta.
Kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed negatiivse
keskkonnamõju leevendamiseks ja kompenseerimiseks.
Rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitse alustel objektidel (kaitsealad, I ja II
kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus vastavalt
looduskaitseseadusele keelatud või piiratud.
Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja
loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel
välja leevendavad meetmed. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Tugialadel ja koridorides on valdavalt tegemist majandatava metsaga, kus metsa
majandamine toimub vastavalt õigusaktidele. Majanduspiirangutega metsa (nt
kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad samuti õigusaktidest.
Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult.
Rohelise võrgustiku tugevdamiseks on soovitatav säilitada põllumaade vahel
paiknevad metsaga kaetud alad.
7
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
2. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku analüüsi
aluspõhimõtete (sh välitööde) koondvaade
Tööde eesmärki ja korralduslikku poolt on kokkuvõtlikult tutvustatud ptk „Sissejuhatus“.
Analüüsitava ala ja sellega seonduva rohevõrgustiku lühikokkuvõtte leiab ptk 1. Alljärgnev
pakub ülevaadet analüüsi metodoloogiast, välitöödest ning ka piirkonna (mh laiemalt kui vaid
DP kavaga hõlmatud kinnistu) olulisematest looduskaitsealustest objektidest.
Nagu juba varasemast teabest nähtub, siis käesoleva töö raames toimusid DP kava ja seda
ümbritsevat ala hõlmavad välitööd (vt ka lisa 1). 29.12.2022. a kaardistati mh ulukite
elupaikade ja võimalike ulukite liikumisteede hetkeolukord ning hinnati nende seisukorda, et
hiljem nähtu viia kooskõlla kaardimaterjali (sh Maa-ameti geoportaal) ja vastavate
andmebaasidega (sh EELIS ja eElurikkus, vt ka ptk „Kasutatud teabeallikad“) jm
teabematerjaliga. Seega kasutati ka erialast kirjandust, mis koondavad uurimistulemusi ja
ülevaateid Eesti linnustiku levikust, kaitsest ja arvukusest. Erilist tähelepanu pöörati siiski
sihtliikidele (suurulukid), kes ka võimalikul planeeringualal sigivad ja toituvad ehk kasutavad
ala kodupiirkonnana.
29.12.2022. a välitööde (vt ka lisa 1) tulemusena selgus, et kinnistul ja selle lähikonnas
tegutsevad aktiivselt suurulukitest metskitsed ja põdrad ning väikeulukitest jänes, punarebane
ja kährikkoer. Suurulukitele mõjub peibutavalt kinnistul asuv toidubaas (lehtpuud ja põõsad),
mida tõestasid nii risti kui ka piki kinnistut fikseeritud värsked metskitse liikumisjäljed, aga
ka värsked ulukikahjustused puudel. Ka põdrad (kaks isendit; ilmselt emane põder mullikaga)
olid hiljuti kinnistul toitumas käinud. Metskitse puhul oli selgelt näha, et isendid liiguvad ka
üle sõidutee, kuid põdra puhul seda kehva jäljekvaliteedi põhjal järeldada ei saanud. Siiski on
tõenäoline, et põdrad liiguvad vajadusel üle tee.
Kuna kinnistu ise on suhteliselt väike (ca 1,6 ha) ning tegemist on alles kinnikasvava lageda
haljasalaga, pole ala suurulukitele oluline toitumispaik. Paikvaatluse käigus veenduti, et
tegemist on pigem aktiivsema ulukite poolt kasutatava piirkonnaga, mida võivad läbida
suurulukite liikumiskoridorid erinevate suuremate elupaiga tuumalade vahel (nt Rummu raba
lõunas ning põhjas Anija metskond 7) liikumiseks. Paikkonna aktiivsele ulukikasutusele
viitab ka asjaolu, et üks hukkunud metskits oli sõidukiga kokkupõrke tulemusena jäetud tee
äärde (naabermaaüksusele) raipetoidulistele toitumiseks (vt lisa 1, joonis L1.4.).
Piirkonna looduskaitselised objektid – DP kava läheduses (ca 700 m kaugusel) paikneb
Kaberla hoiuala (KLO2000130; vt joonis 2.1), mille kaitse-eesmärk on EÜ Nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide- alvarite (6280*), kadastike (5130) ja
vanade loodusmetsade (9010*) kaitse.
Kaitsealustest linnuliikidest on 27.09.2020. a kinnistu lõuna osas vaadeldud tetre (Lyrurus
tetrix, LK III kat, vt joonis 2.1). Teder eelistab toitumisaladena kasepuistuid, mistõttu
eelistavad linnud avamaastikega külgnevaid kase- või kasesegametsade servaalasid, kuid ka
madal- ja siirdesoid. Peamisteks ohuteguriteks on elupaikade hävimine või nende kvaliteedi
langus läbi poolavamaastike kinnikasvamise. Kinnistu väiksuse, kinnikasvamise ja tiheda
liiklusvoo tõttu on tegu pigem tedre juhuvaatlusega, mitte aga olulise tedre toitumisalaga.
Liigi esinemise tuumala jääb ca 750 m kaugusele, kus paiknevad siirdesoo- ja rabametsad
(91D0*) ja rabad (7110*) ning kus 11.04.2016. a on vaadeldud kolme tedrekukke
(KLO9123411).
8
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Lisaks on DP kava ümbruskonnas (vt joonis 2.1) vaadeldud välja-loorkulli (Circus cyaneus,
LK III kat), hiireviud (Buteo buteo, LK III) ning tuuletallajat (Falco tinnunculus, LK III kat).
Kõik kolm liiki eelistavad jahti pidada kultuur- ja/või avamaastikul (nt niidud, põllumaad,
raielangid). Seega ohustab neid linnuliike avamaastike kinnikasvamine (nt kuivendus, sööti
jätmine) või liigintensiivne põllumaade majandamine (pestitsiidide kasutamine, mis elustiku
organismis akumuleeruvad).
Joonis 2.1. Kaitsealused linnuliigid jt objektid käesolevas töös käsitletava ala läheduses (vt joonisel
Tedre vaatluspunkt eElurikkuse baasil) ja selle ümbruses (alus: EELIS, 2023). Kaardi alus: Maa-amet,
2023.
9
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
3. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku omavahelise sobivuse
analüüs
Analüüsi teostamisel on arvestatud eelnevates ptk kirjeldatud ehk koondatud teabega.
Siinkohal tuuakse välja, et 29.12.2022. a välivaatlused (ehk paikvaatlus) ning sellele
järgnenud kaardianalüüs viitab asjaolule, et rohevõrgustiku elementide tegelik asetus looduses
haakub koostatava ÜP-ga (st selles kujutatud olukorraga, vt ka ptk 1, joonis 1.3) ja mitte enam
MP (vt ptk 1, joonis 1.2) rohkem ajaloolisema kontseptsiooniga. Seega lähtub edasine analüüs
koostatavas ÜP-s sätestatud/fikseeritud keskkonnaelementide (sh rohevõrgustiku kontekstis,
vt joonis 3.1) raamistikust. DP kava alast lõunas oleva teelõigu puhul vaadati välivaatluste
käigus läbi vähemalt 1100 m lõik, millest teeületuse kontekstis mittesobivaks (otsesed
barjäärid) osutus ca 250 m lõik (vt joonis 3.1). Vaadeldud lõigust seega 81% on sihipäraselt
ulukite poolt kasutatav ning see ei muutuks ka olukorras kus DP kava järgne (vt ka lisa 2)
tegevus ellu viidaks (st erinevad kavandatud rajatised asetsevad rohevõrgustiku tugiala
(hõlmab Kassikäpa maaüksust ca 40% ulatuses) suhtes optimaalselt kaalutletud asupaikades
ehk väljapool rohevõrgustiku tugiala, vt ka joonis 3.2).
Joonis 3.1. ÜP (eelnõu) ja välitööde (DP kava analüüsi raames) kohaselt jääb Kassikäpa kinnistu (vt
ka joonis 3.2) ümbruskonnas ca 850 m-ne lõik sihtliikidele erinevate elupaikade vahel liikumiseks, st
rohevõrgustiku (RV) struktuuri kuuluv tugiala toimiks nii väike- kui ka suurulukitele sihipäraselt. Alus
sh: Maa-amet, 2023.
Kassikäpa kinnistust on rohevõrgustiku tugiala, mida elustiku mitmekesisuse ja vaba
liikumise tagamiseks säilitataks (vt joonised 3.1 – 3.2), enamuses looduslik rohumaa (ca 40%
maaüksusest, mille suurus ca 1,6 ha). Kui vaadelda vastavat rohumaad (tugiala) ulukite
elupaigalaiguna lähtuvalt toidubaasi olemasolust (lehtpuud ja põõsad), võib tõdeda, et
üksikute ulukiisendite seisukohast on see nende kodupaiga osaks. Kuid pelgalt elupaika
arvestades, on tegemist väheolulise ja väikese alaga. Teisisõnu ei takista väikese (kuni ca
6500 m2) servmise tugiala toimimine/mittetoimimine rohevõrgustiku terviklikku
funktsioneerimist, seda enam, et hoonete (elumaja ja abihooned) kompaktne koondumine on
plaanitud rohevõrgustiku tugialast väljapoole kinnistu põhja-kirde osasse. Kuivõrd aga järjest
enam on globaalses vaates liikide mitmekesisuse ohustamise minimeerimine esile tõusnud,
siis tuleks väärtustada ka liikide toidupaikade mitmekesisust, mistõttu antakse käesolevas töös
ka järgnev suunis DP kava edasisse menetlusse:
Rohevõrgustiku tugiala kanda DP menetluses (selle algatamisel)
joonistele/skeemidele. Tugialas välistada tarastamine või lubada tugialal tarastamist
vaid 10% ulatuses (arendatavale maaüksusele jäävast tugiala pindalast).
10
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Joonis 3.2. DP kava ala (nimetatud „kinnistu ala“) suhestumine rohevõrgustiku elementidega; a –
laiem ala; b – detailvaade (DP kava järgne elamu abihoonetega paikneb rohevõrgustiku tugialast
väljaspool). Alus mh: Maa-amet, 2023.
11
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Koondkokkuvõttena tuleb üle rõhutada, et ka 2022. a paikvaatlus ja sellele järgnev andis
kindluse veendumaks, et koostatava ÜP poolt väljapakutud rohevõrgustiku kontseptsioon (sh
tugiala) on piisavalt terviklik, et toimida sihtliikidele (kinnistul ja selle lähikonnas tegutsevad
aktiivselt suurulukitest metskitsed ja põdrad ning väikeulukitest jänes, punarebane ja
kährikkoer, vt ka ptk 2 ja lisa 1) läbipääsuna erinevatele toitumis- ja sigimisaladele ning
Kassikäpa kinnistu elamuarendus ei mõjuta oluliselt negatiivselt antud piirkonna ulukite
(eelkõige suurulukite) populatsioonide seisundit. Arenduse võimalike väheste häiringute
minimeerimiseks antakse töö raames järgnev suunis:
Rohevõrgustiku tugiala kanda DP menetluses (selle algatamisel)
joonistele/skeemidele. Tugialas välistada tarastamine või lubada tugialal tarastamist
vaid 10% ulatuses (arendatavale maaüksusele jäävast tugiala pindalast).
12
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Kokkuvõte
Käesolev analüüs kirjeldas Harju maakonnas Kuusalu vallas Kaberla külas paiknevat
Kassikäpa kinnistut (35201:001:0292), kuhu soovitakse rajada elamut koos abihoonetega.
Selleks on tegevusest huvitatud osapoole poolt esitatud 2022. a omavalitsusse
detailplaneeringu algatamise kava (eskiislahenduse teostaja Evox OÜ), vt ka ptk 1 ja
käesoleva töö lisa 2.
Kohalikust omavalitsusest esitati kava osas palve täpsustada kavandatava tegevuse sobivust
paikkonna rohevõrgustikuga, et ei oleks ohtu selle toimivusele. Piirkonnas eksisteerivaid
rohevõrgustiku struktuure on esmalt käsitletud 2003. a dokumendis Harju
maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused”, milles toodu on edasi kantud töösse Harju maakonnaplaneering
2030+ (MP; 2018), vastavat teavet üldisel tasandil ajakohastades. Omavalitsuse kehtivas
üldplaneeringus (ÜP; 2001) rohevõrgustike valdkonda ei analüüsitud, peamiselt toonase
õigusraamistiku tõttu. Hetkel koostatavas ÜP-s (omavalitsuse konsultant Hendrikson & KO
OÜ) on rohevõrgustike asetust, võrreldes 2003. a, täpsustatud. Kuigi ÜP menetlus,
määramaks reaalelu keskkonnaelementidega suhestuvat kestlikku maakasutust, veel kestab,
siis on asjakohane arvesse võtta juba praegu ÜP dokumentatsioonis sätestatud/fikseeritud
keskkonnaelementide (sh rohevõrgustiku kontekstis) raamistikku (vt ka ptk 1).
Kohaliku omavalitsuse poolt määratleti, et käesoleva DP kavaga seotud rohevõrgustiku
analüüs peab andma ülevaate rohevõrgustiku toimimisest, ja mida tuleks konkreetses kohas
silmas pidada, et hoonestamisel oleks rohevõrgustiku toimimine jätkuvalt võimalik.
Alkranel OÜ pakkus lähtuvalt kohaliku omavalitsuse poolsest probleemikirjeldusest DP kava
alal teostatavaid välitöid, et kaardistada ulukite radu ning hinnata elupaikade esindatust.
Seejärel toimuks välitöödega kogutud teabe vormistamine, hindamaks rohevõrgustiku
toimimist ning hoonestamise võimalikkust. Kohaliku omavalitsuse poolt tutvuti välja pakutud
tööülesandega ning nenditi selle sobivust. Lisaks rõhutati, et aruandes on vaja hinnangut, kas
ala praegu on kasutusel rohevõrgustikuna, kui edukalt toimib rohevõrgustik ning kui ei
kasutata, kas see omab perspektiivi. Eraldi hinnata hoonestamise mõju rohevõrgustikule ja
võimalikke leevendamismeetmeid mõju vähendamiseks.
Läbiviidud tööga koondunud taustandmed on esitatud ptk 2 ja lisas 1. Ptk 3 analüüsiti
piirkonna rohevõrgustiku toimimist DP kava võimalikul rakendumisel, lähtudes ptk 1 ja 2
koondunud teabest. Koondkokkuvõttena tuleb üle rõhutada, et ka 2022. a paikvaatlus ja
sellele järgnev andis kindluse veendumaks, et koostatava ÜP poolt väljapakutud
rohevõrgustiku kontseptsioon (sh tugiala) on piisavalt terviklik, et toimida sihtliikidele
(kinnistul ja selle lähikonnas tegutsevad aktiivselt suurulukitest metskitsed ja põdrad ning
väikeulukitest jänes, punarebane ja kährikkoer, vt ka ptk 2 ja lisa 1) läbipääsuna erinevatele
toitumis- ja sigimisaladele ning Kassikäpa kinnistu elamuarendus ei mõjuta oluliselt
negatiivselt antud piirkonna ulukite (eelkõige suurulukite) populatsioonide seisundit.
Arenduse võimalike väheste häiringute minimeerimiseks antakse töö raames järgnev suunis:
Rohevõrgustiku tugiala kanda DP menetluses (selle algatamisel)
joonistele/skeemidele. Tugialas välistada tarastamine või lubada tugialal tarastamist
vaid 10% ulatuses (arendatavale maaüksusele jäävast tugiala pindalast).
13
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Kasutatud teabeallikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) infosüsteem, 19.01.2023.
eElurikkuse (https://elurikkus.ee/) andmebaas, 2023.
Kuusalu valla üldplaneering (koostamisel). Hendrikson & KO OÜ, 2021 - … .
Kuusalu valla üldplaneering. Entec AS, 2001.
Maa-ameti geoportaal (https://maaamet.ee/), 2023.
Rohevõrgustiku looduslikkuse ja potentsiaalsete konfliktialade analüüs.
Keskkonnaagentuur, 2021.
Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R. jt, 2018.
14
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Lisad
Lisa 1. Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduva ala ning selle
ümbruskonna välivaatlused 2022. a (A. Tull)
Joonis L1.1. Vaade kinnikasvavale Kassikäpa kinnistule (A. Tull, 29.12.22. a).
Joonis L1.2. Suhteliselt värsked põdra poolt murtud lehtpuude ladvad (A. Tull, 29.12.22. a).
15
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Joonis L1.3. Metskitse toitumisjäljed (A. Tull, 29.12.22. a).
Joonis L1.4. Ulukiõnnetuses hukkunud metskitse korjus naaberkinnistul, mis omakorda meelitab ligi
väikeulukeid, nt punarebane ja kährikkoer (A. Tull, 29.12.22. a).
16
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Joonis L1.5. Loomade jäljed kinnistul – vasakul lumega kattunud põdra jäljed; paremal - suhteliselt
värske metskitse jälg (A. Tull, 29.12.22. a).
17
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
Lisa 2. DP kava maakasutuslahendus (eskiislahenduse teostaja Evox OÜ, 2022).
18
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023.
N
S
Planeeringuala
Objekt: Aadress:
Olemasolev tee Harju maakond
Joonis:
Olemasolev haljastus Olemasolev olukord EX1802-22
Tellija:
Koostas: Staadium: Formaat:
EP A3
Tel:5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076
Kontrollis:
1:500
Merlin Kark
Diplom MD 002914
11.03.2022
N
S
ka
ev
ur
aja
mi
se
ke
elu
ala
60
1 2 m
4 3
ala
us
old
ho
reove
e immutam
ise ke
eluala
60m
Planeeringuala Elamu nurkade koordinaadid:
Punktid X Y
1 6593257.70 573970.87
Kinnistu piir viimistlusmaterjalid (nt plastvooder) on keelatud.
2 6593257.70 573985.87
Katusekatte materjal: katusekivi, plekk, eterniit, rullmaterjal vm alaga
3 6593247.70 573985.87
4 6593247.70 573970.87
Plan hoonestusala
Tuleohutuskuja 8m
maa-alune korrus, abihoonetel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus.
Olemasolev tee
Olemasolev haljastus
Piirded
Projekteeritav hoone * kohustuslik.
Projekteeritav abihoone *
Projekteeritav parkimiskoht *
Projekteeritav puurkaev *
Projekteeritav veetrass *
Objekt: Aadress:
Projekteeritav madalpinge kaabel * Harju maakond
Joonis:
Projekteeritav biopuhasti, kuja 5m * EX1802-22
Tellija:
Projekteeritav kanal.trass * Staadium: Formaat:
Koostas:
EP A3
Tel:5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076
1:500
Projekteeritav elektri liitumiskilp * Kontrollis:
Merlin Kark
Diplom MD 002914
11.03.2022
Planeeringu algataja / korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus
Huvitatud isik:
Koostaja:
TÖÖ NR: EX1802-22
Evox OÜ
Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald
[email protected]
Mob 53739326
Planeeringu vastutav isik:
Merlin Kark
Maastikuarhitekt/planeerija, diplom MD 002914
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering
Staadium: eskiislahendus
Tartu
18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
TÖÖ KOOSTAJAD :
Planeerija: Aivar Lääne, loodusteadused magistrikraad (MSc) Maastikukaitse- ja
hooldus
• Projekti üldjuhtimine
• Planeerimislahendus
• Maakasutus
Evox OÜ
Maastikuarhitekt/planeerija: Merlin Kark
Diplom MD 002914
Evox OÜ
2 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
A- SELETUSKIRI
Sisukord
1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5
2. Detailplaneeringu lähtedokumendid ........................................................................................... 5
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ning planeeringuala mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud
seosed ja vastavus kõrgema taseme strateegilistele dokumentidele ....................................................... 5
3.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................................ 5
3.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ................................. 7
3.3. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule............................. 7
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ..................................................................................... 8
4.3 Ehitistevahelised kujad ................................................................................................................. 8
4.4 Arhitektuurinõuded ehitistele ja piirded ....................................................................................... 9
4.5. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus ......................................................................................... 9
4.6 Haljastus, piirded, vertikaalplaneering ........................................................................................ 9
5. Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 10
5.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 10
5.2 Reoveekanalisatsioon.................................................................................................................. 10
5.3 Sadeveekanalisatsioon ................................................................................................................ 10
5.4 Soojavarustus .............................................................................................................................. 10
5.5 Elektrivarustus ............................................................................................................................ 10
5.6 Telekommunikatsioonivõrk ........................................................................................................ 10
5.7 Müra ............................................................................................................................................ 10
5.8 Maaparandussüsteem .................................................................................................................. 10
5.9 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus ............................................................................................ 11
6. Ehituskeeluvööndi tehnovõrkude ja rajatiste kavandamine...................................................... 12
7. Keskkonnakaitse abinõud ......................................................................................................... 12
8. Servituudid, kitsendused ........................................................................................................... 13
9. Kuritegevuse riskide vähendamine ........................................................................................... 13
10. Planeeringu rakendumine ......................................................................................................... 13
11. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine .................................... 14
3 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
LISAD
OSA B – JOONISED
Osa B Joonis 1. Situatsiooniskeem
Osa B Joonis 2. Olemasolev olukord
Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused)
C – KOOSTÖÖ JA KAASAMINE PLANEERIMISEL NING KOOSKÕLASTUSED
4 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
1. Sissejuhatus
Käesoleva detailplaneeringu algatamise taotlejaks on . Planeeringualaks on Kuusalu vallas
Kaberla külas Kassikäpa (35201:001:0292) maaüksus, pindalaga 15480 m². Planeeringu
eesmärk on ehitusõiguse määramine, et kinnistule ehitada elumaja koos selle juurde
kuuluvate abihoonete ja kommunikatsioonidega. Lisaks määratakse kinnistu hoonestusala
paiknemine ja ehitusõigused, ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused,
liikluskorralduse (sh juurdepääs Jõelähtme-Kemba teelt), haljastuse (sh kõrghaljastuse
säilitamine) ja heakorrastus põhimõtted, servituutide seadmise vajadus. Kassikäpa
kinnistu on 100% maatulundusmaa. Juurdepääs kinnistule on tagatud avalikult Jõelähtme-
Kemba riigiteelt .
2. Detailplaneeringu lähtedokumendid
• Kuusalu valla üldplaneering kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a
•
otsusega nr 68;
• Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkiri nr 1.1-
4/78);
Kassikäpa kinnistu paikneb alvarite alal, mis on Kuusalu valla üldplaneeringus
määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada
tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti. Menetletav detailplaneering on
üldplaneeringule vastav.
Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud:
Kassikäpa katastriüksuse maa-ala plaan, koostatud Sõmeru Maamõõdu OÜ,
02.03.2022 töö nr 4-2022
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ning planeeringuala mõjuala
funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ja vastavus kõrgema taseme
strateegilistele dokumentidele
3.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus
Maakasutus: Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kassikäpa kinnistu 100
% maatulundusmaa (vt joonis 1). Kinnistu kogu suurus on 15480 m², millest 8702 m² on
haritav maa, 6519 m² looduslik rohumaa, 196 m² metsamaa ning 63 m² muu maa.
Kinnistu on hoonestamata. Planeeritav ala asub Kuusalu valla üldplaneeringuga määratud
miljööväärtuslikul ning alvarite alal. Planeeritava ala lõunaosa piirneb Jõelähtme-Kemba
riigiteega nr 11260. Kiiu alevik ning Kuusalu Vallavalitsus asuvad ca 5 km kaugusel
planeeringualast kagu suunas.
5 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
Olemasolev teedevõrk loob head võimalused planeeritavale alale ligipääsuks idast (Kiiu
alevik) ja läänest (Kaberla alevik).
Planeeritav krunt on põhja-lõuna suunaga ning ristküliku kujuline, umbes 240 m pikk ning
keskosas 70 m lai.
Planeeritavat ala ümbritsevad põhiliselt maatulundusmaa sihtotstarbega suhteliselt suured
krundid. Planeeringuala keskosa läbib Elektrilevi OÜ 1-20 kV elektri õhuliin.
Joonis 1. Planeeringuala aerofoto, planeeringuala märgitud sinise joonega ( aluskaart Maainfo hübriidkaart, Maa-amet,
18.02.2022)
Planeeritav ala piirneb
• Põhjast Põhjakaare tee 17a (35301:001:0137) 100% maatulundusmaa (pindala 10674
m²). Kinnistu on hoonestamata.
• Idast Kessu (35201:001:0066) 100% maatulundusmaa (pindala 10311 m²). Kinnistu
on hoonestamata.
• Lõunast 11260 Jõelähtme-Kemba tee (35201:001:0229) 100% transpordimaa (pindala
42,41 ha).
• Läänest Päikesepõllu (35201:001:0425) 100% maatulundusmaa (pindala 2,40 ha).
Kinnistu on hoonestamata.
Maaüksuse reljeef on suhteliselt tasane, kerge langus lõunast põhja suunas. Planeeritava krundi
keskmine kõrgus on EH2000 süsteemis 37,5 meetrit. Elamu ja abihoonete ehitamiseks pole
vaja muuta kinnistu üldist reljeefi.
6 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
KATASTRIÜKSUSE PIIRANGUD.
• Planeeringualal asub 1-20 kV keskpinge õhuliin, millel on 10 meetri laiune kaitsevöönd
kummalegi poole liini telge.
• Planeeringuala asub osaliselt T 11260 Jõelähtme-Kemba riigitee kaitsevööndis.
Ehitusseadustiku § 71 lg 2 kohaselt on riigitee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise
sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Planeeringuga kavandatav hoonestus jääb
väljapoole riigitee kaitsevööndit. Planeeringuga ei ole kavandatudtegevusi riigitee
kaitsevööndis.
3.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala naaberkinnistud on hoonestamata maatulundusmaad. Kontaktalas ei on
algatatud planeeringuid. Planeeringu maa-ala jääb üldplaneeringuga määratud alvarite
ning miljööväärtusliku ala tsooni. Looduskaitsealuseid objekte, kultuurimälestisi,
pärandkultuuriobjekte planeeringualal ega läheduses ei leidu. Olemasolev teedevõrk tagab
hea juurdepääsu planeeringualale.
3.3. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule
Kuusalu vallavolikogu 28. detsember 2001. a määrusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla
üldplaneeringu kohaselt asub Kassikäpa kinnistu detailplaneeringu koostamise
kohustusega alal, maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal miljööväärtuslik ala.
Piirkonnas on ette nähtud säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka
asustusstruktuur ja teedevõrk); ei ole lubatud ehitustegevuse laienemine maastikuliselt
esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades; uusehitised peavad kandma endas
piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Planeeringuga
kavandatavad elu- ja abihooned ja nende kasutamisest tulenevad tegevused ei tekita uusi
märkimisväärseid mõjusid lähiümbrusele. Küll aga mõjutab külamiljööd positiivselt ala
korrastamine ning uute, sobivate hoonete ehitamin. Detailplaneeringu rakendumisega ei
kaasne liiklusintensiivsuse olulist tõusu Jõelähtme-Kemba maanteel, millelt on lahendatud
juurdepääs. Detailplaneeringuga kavandatavad hoonemahud on proportsioonis ning ei
muutu dominandiks olemasoleva hoonestuse ega looduse suhtes.
Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirja nr 1.1-4/78 kehtestatud
Harju maakonnaplaneering 2030+. Detailplaneering on kooskõlas
maakonnaplaneeringuga.
Käesolev detailplaneering on koostatud Kuusalu valla üldplaneeringule vastavalt ning
sellega ei taotleta Kuusalu valla üldplaneeringu muutmist. Käesoleva detailplaneeringuga
7 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
tehakse ettepanek kinnistule üksikelamu ja kahe abihoone rajamiseks ning ehitusõiguse
määramiseks.
4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
4.1 Ehitusõigus
Krundi ehitusõigustega (vt Tabel 1) on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2)
hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala; 4)
hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast; 5) lubatud suurim katuseharja absoluutkõrgus
Tabel 1 Krundi ehitusõigus (vt Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused))
Nr Nimetus POS 1
Krundi kasutamise Üksikelamu maa (EP)
1
sihtotstarve
Elamu 1
2 Hoonete suurim lubatud arv krundil
Abihooned 2
Hoonete suurim lubatud
3 400 m²
ehitisalune pindala
Hoonete suurim lubatud kõrgus Elamu 8,5 m
4
maapinnast Abihooned 7,0 m
Lubatud suurim katuseharja
5 46.5m
absoluutkõrgus.
Abihooned projekteerida eluhoonega samas stiilis. Kõik ehitised, vaatamata ehitusloa
olemasolu kohustuslikkusest, peavad jääma ehitusala sisse, arvestades tuleohutuskujasid.
4.3 Ehitistevahelised kujad
Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Eesti Projekteerimisnormidele, kus on
kehtestatud tuld kartvate hoonete kauguseks krundi piirist vähemalt 4 m ning hoonete
omavaheliseks kauguseks vähemalt 8 m. Ka abihoonete asukohtade valiku puhul peab ka
järgima tuleohutusnõudeid. Ehitusõigusest tulenevalt on lubatud ehitada kuni 2-
korruselisi, I kasutusviisiga hooneid tulepüsivusklassiga TP3.
8 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
4.4 Arhitektuurinõuded ehitistele ja piirded
Uue hoonestuse kavandamisel tuleb silmas pidada piirkonnale omast väljakujunenud
hoonestusmiljööd, iseloomulike joonte säilimist hoonestusmahtude ja olemasolevate
katusekallete osas. Detailplaneeringuga on määratud kruntide planeeritud hoonestusala.
Hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid
suundumusi, arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline.
Arhitektuursed nõuded (vt Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja
kitsendused):
• Välisviimistluse materjal: puit, krohv, tellis. Imiteerivad viimistlusmaterjalid (nt
plastvooder) on keelatud.
• Katusekatte materjal: katusekivi, plekk, eterniit, rullmaterjal vm alaga ühtiv materjal.
• Katuseharja kulgemise suunda ei määrata
• Katusekalle 20⁰-45⁰
• Üksikelamu lubatud korruselisus on kuni 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus,
abihoonetel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus. Abihoonetel lubatud katusealune
väljaehitada.
• Hoonete tulepüsivusklass TP3
• Hoone ±0.00 sidumine 0,3-0,6 maapinnast
Piirded
• Piirdeaia materjaliks võib kasutada keevis- või punutud metallvõrku või piirkonnale
iseloomulikku horisontaal- või vertikaalsed puitlipid
• Piirde lubatud maksimaalne kõrgus 1,5m.
• Hekkide lubatud kasvukõrgust ei määrata.
4.5. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus
Juurdepääs planeeritavale elamualale on kavandatud mööda 11260 Jõelähtme-Kemba
riigiteed.
Parkimine arvutatud vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel nr 9.2.
Kinnistutele kavandada 3 parkimiskohta.
4.6 Haljastus, piirded, vertikaalplaneering
Võimalikult palju kõrghaljastust tuleb säilitada, võimalusel 50% krundi suurusest. Piirete
asukoht, kõrgus ja tüüp määrata ehitusprojektis. Planeeringualal ei ole ette nähtud
maapinna kõrguse olulist muutmist. Kuna maapinna keskmine absoluutkõrgus on ca 37,5
m, on lubatud hoonealust maapinda tõsta vastavalt vajadusele kuni 0,5 m. Samuti on
lubatud maapinna tasandamine. Krundi maapinna planeering peab olema selline, et
vihmavesi ei oleks juhitud naaberkruntidele.
9 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
5. Tehnovõrgud
5.1 Veevarustus
Planeeringualal on veevarustus lahendatud kinnistule rajatavast puurkaevust. Puurkaevu
ümber hooldusala 10 m ja hooldusala piirist lähemal kui 50 m kehtib reovee immutamise
keeluala.
5.2 Reoveekanalisatsioon
Reovesi on suunatud biopuhastisse. Biopuhasti ümber kaitsevöönd 5 m.
5.3 Sadeveekanalisatsioon
Looduslikult langevad sademeveed kogutakse hoonelt vihmaveesüsteemiga ja suunatakse
pinnasesse. Keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistutele.
5.4 Soojavarustus
Soojavarustus lahendatakse lokaalselt õhk-vesi soojuspumpadega. Kütteliigi täpne valik
täpsustatakse hoone(te) projektiga.
5.5 Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse uue kavandatava liitumise baasil, Elektrilevi OÜ poolt
väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Olemasolevast liitumispunktist nähakse ette eraldi
0,4 kV maakaabelliini fiider. Elektrivarustuseks planeeritakse detailplaneeringu kinnistu
piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni kavandatakse
maakaabliga.
5.6 Telekommunikatsioonivõrk
Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata telekommunikatsioonivõrkude rajamist.
5.7 Müra
Projekteeritavates hoonetes tuleks järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003
"Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest"
5.8 Maaparandussüsteem
Planeeringualal ning lähiümbruses puuduvad maaparandussüsteemid.
10 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
5.9 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus
Tuleohutuse käsitlemisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:
• Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“
• EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“
• EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
Tuleohutuse tagamise põhimõtted
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei või ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonete vaheline kuja
olema 8 meetrit. Ka abihoonete asukohtade valikul tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Kui
kuja on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike või muude abinõudega. Ettenähtud
ehitiste vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste
tulepüsivusklassid määrata ehitusprojekti käigus igale konkreetsele hoonele eraldi.
Planeeringualale on tagatud päästetehnika vaba juurdepääs.
Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala
Ehitise tuleohutusklass: TP-3
Ehitise kasutusviisi klass: I (elamud ja eluruumid, majapidamise abihooned).
Hoonete kõrgus elamul kuni 8,5 m. Krundil lubatud täisehitus 400 m2.
Hoonete korruselisus: elamul kuni 2 korrust ja abihoonel kuni 1 korrus.
Tulekustutusvesi
Planeeringuala asub hajaasustusega alal. Lähim tuletõrje veevõtukoht on 2 km kaugusel
asuv hüdrant ID 6657.
11 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
Joonis 2. Lähim tuletõrje veevõtukoht, hüdrant tähistatud punasega. (Allikas: Maa-Ameti Geoportaal)
6. Ehituskeeluvööndi tehnovõrkude ja rajatiste kavandamine
Planeeringus ei ole kavandatud rajatisi ega hoonestust ehituskeeluvööndi.
7. Keskkonnakaitse abinõud
Planeeringualale ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide
elupaiku. Samuti pole piirkonnas Natura 2000 võrgustiku ala. Planeeritav ala asub Kuusalu
valla üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul ning alvarite alal. Käesoleva
detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada negatiivset
keskkonnamõju ega objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Planeeringualal tehtava ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt planeeringuala
keskkonnatingimused eeldatavalt ei halvene. Käesolev detailplaneering tuleb ellu viia
võimalikult keskkonnasõbralikult ja kehtivatele normidele vastavalt. Võimaluse korral
tuleb kahjustatud haljastus taastada. Ehitustegevuse ajal on võimalik ajutiselt suuremas
koguses jäätmete teke. Planeeringualal tekkivate jäätmete sorteerimine ja kogumine toimub
vastavalt Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale.
12 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
8. Servituudid, kitsendused
Seoses uute tehnovõrkude rajamisega tehakse detailplaneeringuga ettepanek
reaalservituutide seadmiseks vastavalt planeeringu põhijoonisele (Osa B Joonis 3.
Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused)) elektri maakaabelliinile.
Põhijoonisel on võrkude näitlik asukoht, lõplik asukoht selgub projekteerimisel.
Planeeringualale ulatuvad kitsendused ja piirangud:
• Ala läbib 1-20 kV keskpinge õhuliin, millel on 10 meetri laiune kaitsevöönd
kummalegi poole liini telge.
• Planeeringuala asub osaliselt T 11260 Jõelähtme-Kemba riigitee kaitsevööndis.
(kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 25 meetrit).
9. Kuritegevuse riskide vähendamine
Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud
erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:
• teede ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;
• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud;
• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.
• jälgitavus (videovalve, naabrivalve);
• valdusele sissepääsu piiramine.
10. Planeeringu rakendumine
Krundile jäävate juurdepääsuteede, haljastuse jms väljaehitamise kohustus on vastava
krundi valdajal. Planeeringu elluviimise kava:
• katastriüksuse sihtotstarbe määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud
maakasutuse otstarbele;
• krundi hoonestuse ehitusprojekti(de) koostamine ja kooskõlastamine;
• vajalike tehnovõrkude ja kommunikatsioonide rajamine;
• hoone(te) püstitamiseks ehitusloa(lubade) taotlemine Kuusalu Vallavalitsuselt;
• hoone(te) püstitamine;
• hoone(te) kasutusloa(lubade) taotlemine Kuusalu Vallavalitsuselt;
• haljastustööd (projekteerimistööde ja ehitustööde käigus).
13 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus
11.Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine
Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele ega
eraomanikele hüvitamisele kuuluvaid kahjusid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele
osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks
naaberkruntide kasutamise võimalusi (k.a haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub
kahju hüvitama krundi igakordne omanik. Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt
tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude
väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub
igakordse krundiomaniku kulul. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks
maakorraldustöödele ja edaspidi teostatavatele ehitusprojektidele.
OSA B – JOONISED
Osa B Joonis 1. Situatsiooniskeem
Osa B Joonis 2. Olemasolev olukord
Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused)
C – KOOSTÖÖ JA KAASAMINE PLANEERIMISEL NING KOOSKÕLASTUSED
14 / 14
Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022