dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 13. veebruar 2023
Viit
15-3/1082-1
Registreeritud
13. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. märts 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf128 KB
  • 📎Rahandusministeeriumi seisukoha küsimine .asice10232 KB
  • 📎Rahandusministeeriumi seisukoha küsimine .rtf

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.02.2023 12:25 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 7-1/632 Rahandusministeeriumi seisukoha küsimine Manused: Rahandusministeeriumi seisukoha küsimine .asice; Rahandusministeeriumi seisukoha küsimine .rtf Kirja edastamine Rahandusministeerium 13.02.2023 nr 7-1/632 [email protected] Seisukoha küsimine Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud ettepanek Kaberla küla Kassikäpa kinnistule (35201:001:0292) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kassikäpa kinnistule elamu ja abihoonete ehitusõiguse määramine. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule asub kinnistu miljööväärtuslikul alal ning alvarite alal. Alvarite ala on määratud kehtiva üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu kohustusega alaks. Kassikäpa kinnistu asub Harju maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal. Alkranel OÜ poolt on teostatud analüüs ning esitatud ettepanekud detailplaneeringu algatamiseks. Käesolevaga palume Rahandusministeeriumi seisukohta detailplaneeringu algatamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt vallavanem Lisad: 1.Kaberla küla Kassikäpa kinnistu detailplaneeringu eskiislahendus. 2. OÜ Alkranel teostatud analüüs. Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 606 6370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 606 6371 Swedbank Reg. Kood 75033496 E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee Kadi Raudla 6066379 [email protected] Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneeringu (DP) kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs Töö tellija: eraisik Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere 2023 1 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Publitseerimise üldised andmed:  Töö koostatud: 30.01.2023. a.  Koostajad: o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist. o Ants Tull (OÜ Loodusekspert), zooloog ja ökoloog.  Tööd koordineeriv ettevõte - Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku taustandmete kohane lühikokkuvõte .................... 5 2. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku analüüsi aluspõhimõtete (sh välitööde) koondvaade................................................................................................................................. 8 3. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku omavahelise sobivuse analüüs ............................ 10 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 13 Kasutatud teabeallikad ............................................................................................................. 14 Lisad ......................................................................................................................................... 15 Lisa 1. Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduva ala ning selle ümbruskonna välivaatlused 2022. a (A. Tull) ...................................................................... 15 Lisa 2. DP kava maakasutuslahendus (eskiislahenduse teostaja Evox OÜ, 2022). ............. 18 3 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Sissejuhatus Harju maakonnas Kuusalu vallas Kaberla külas paikneb Kassikäpa kinnistu (35201:001:0292), kuhu soovitakse rajada elamut koos abihoonetega. Selleks on tegevusest huvitatud osapoole poolt esitatud 2022. a omavalitsusse detailplaneeringu algatamise kava (eskiislahenduse teostaja Evox OÜ). Vastav kava on ka käesoleva töö objektiks. Kohalikust omavalitsusest esitati kava osas palve täpsustada kavandatava tegevuse sobivust paikkonna rohevõrgustikuga, et ei oleks ohtu selle toimivusele. Piirkonnas eksisteerivaid rohevõrgustiku struktuure on esmalt käsitletud 2003. a dokumendis Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, milles toodu on edasi kantud töösse Harju maakonnaplaneering 2030+ (MP; 2018), vastavat teavet üldisel tasandil ajakohastades. Omavalitsuse kehtivas üldplaneeringus (ÜP; 2001) rohevõrgustike valdkonda ei analüüsitud, peamiselt toonase õigusraamistiku tõttu. Hetkel koostatavas ÜP-s (omavalitsuse konsultant Hendrikson & KO OÜ) on rohevõrgustike asetust, võrreldes 2003. a, täpsustatud. Kuigi ÜP menetlus, määramaks reaalelu keskkonnaelementidega suhestuvat kestlikku maakasutust, veel kestab, siis on asjakohane arvesse võtta juba praegu ÜP dokumentatsioonis sätestatud/fikseeritud keskkonnaelementide (sh rohevõrgustiku kontekstis) raamistikku. Kohaliku omavalitsuse poolt määratleti, et käesoleva DP kavaga seotud rohevõrgustiku analüüs peab andma ülevaate rohevõrgustiku toimimisest, ja mida tuleks konkreetses kohas silmas pidada, et hoonestamisel oleks rohevõrgustiku toimimine jätkuvalt võimalik. Alkranel OÜ pakkus lähtuvalt kohaliku omavalitsuse poolsest probleemikirjeldusest DP kava alal teostatavaid välitöid, et kaardistada ulukite radu ning hinnata elupaikade esindatust. Seejärel toimuks välitöödega kogutud teabe vormistamine, hindamaks rohevõrgustiku toimimist ning hoonestamise võimalikkust. Kohaliku omavalitsuse poolt tutvuti välja pakutud tööülesandega ning nenditi selle sobivust. Lisaks rõhutati, et aruandes on vaja hinnangut, kas ala praegu on kasutusel rohevõrgustikuna, kui edukalt toimib rohevõrgustik ning kui ei kasutata, kas see omab perspektiivi. Eraldi hinnata hoonestamise mõju rohevõrgustikule ja võimalikke leevendamismeetmeid mõju vähendamiseks. Eelnevast johtuvalt teostasid käesoleva töö Alkranel OÜ töötaja Elar Põldvere ja Ants Tull (TÜ, zooloog ja ökoloog (OÜ Loodusekspert)). Töö käigus toimunud välitööde vaatlusi kirjeldav dokumentatsioon on koondatud käesoleva dokumendi lisasse 1. 4 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. 1. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku taustandmete kohane lühikokkuvõte Käesoleva töö objektiks on 2022. a koostatud detailplaneeringu algatamise kava (eskiislahenduse teostaja Evox OÜ) elamu (sh abihooned jms) rajamiseks. Kava hõlmab Harjumaal Kuusalu vallas Kaberla külas paiknevat Kassikäpa kinnistut (35201:001:0292; vt joonis 1.1). DP kava maakasutuslahendus on esitatud dokumendi lisas 2. Joonis 1.1. DP kava ala (Kassikäpa kinnistu, osundab punakas nö õhupall) ning selle ümbruskond. Alus: Maa-amet, 2023. Piirkonnas eksisteerivaid rohevõrgustiku struktuure on esmalt käsitletud 2003. a dokumendis Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, milles toodu on edasi kantud töösse Harju MP 2030+ (2018 (vt ka joonis 1.2)) vastavat teavet üldisel tasandil ajakohastades. Omavalitsuse kehtivas üldplaneeringus (ÜP; 2001) rohevõrgustike valdkonda ei analüüsitud, peamiselt toonase õigusraamistiku tõttu. Hetkel koostatavas ÜP-s (omavalitsuse konsultant Hendrikson & KO OÜ) on rohevõrgustike asetust, võrreldes 2003. a, täpsustatud (vt joonis 1.3). Kuigi ÜP menetlus, määramaks reaalelu keskkonnaelementidega suhestuvat kestlikku maakasutust (mh kompaktse hoonestusega väikeelamumaa, vt joonis 1.3 kollane ala), veel kestab, siis on käesolevas analüüsis asjakohane arvesse võtta juba praegu ÜP dokumentatsioonis sätestatud/fikseeritud keskkonnaelementide (sh rohevõrgustiku kontekstis) raamistikku. Siinkohal on asjakohane veel välja tuua, et koostamisel oleva ÜP rohevõrgustiku elementide asetus arvestab mh Kassikäpa kinnistust kagu-lõuna suunda jääva Keika (35201:001:0519; elamumaa) kinnistu hoonestuse ja õuemaa asetust (st rohevõrgustiku elemendid ei ristu vastava hoonestuse ja selle ala õuemaaga). 5 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Joonis 1.2. DP kava ala (Kassikäpa kinnistu, osundab nimetus) ning selle ümbruskond, koos MP 2030+ (2018) põhise rohekoridoriga (baasalus määratletud 2003. a). Alus: Maa-amet, 2023. Joonis 1.3. DP kava ala (Kassikäpa kinnistu, osundab punane joon) ning selle ümbruskond, koos ÜP (eelnõu, 2022 seisuga) põhise rohekoridoriga (sh võrgustiku tugiala). Alus: ÜP kaardirakendus ning Maa-amet (2023). 6 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Hetkel koostatavas ÜP-s (omavalitsuse konsultant Hendrikson & KO OÜ) on rohevõrgustike osas antud alljärgnevaid suuniseid (põhimõtteliselt ja vajadusel kasutatavad ka enne ÜP kehtestamist, kui üldine elukeskkonna kestlikku korraldust suunata aitav teave):  Piirdeaedu (läbipääsmatud lipp- ja võrkaiad jms) võib rajada rohevõrgustiku aladel vaid elamu õuemaa ja sinna juurde kuuluva aia/viljapuuaia ümber (maksimaalselt on aiaga piiratava ala suurus 0,4 ha). Ülejäänud osas peab katastriüksus jääma tarastamata, et tagada ulukite vaba liikumine.  Rohelise võrgustiku alal on vajalik säilitada võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust ning vältida võrgustiku killustumist. Eriti oluline on valla lääneosa rohelise võrgustiku sidususe säilitamine ja parandamine, sidususe säilitamisel on keskne roll rohekoridoridel.  Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90%.  Rohelise võrgustiku aladele ei kavandata uusi tiheasustusega või kompaktse hoonestusega alasid. Seni hoonestamata aladel on lubatud üksikute elamute ehitamine hajaasustuse põhimõttel, kus õuealade või tootmiskomplekside omavaheline kaugus on tugialas vähemalt 200 m. Hajaasustuse põhimõttel üksikute elamute kavandamisel rohevõrgustiku koridoris peab säilima vähemalt 200 m laiune rohevõrgustiku koridor.  Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires.  Rohelise võrgustiku aladele on muu otstarbega ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine.  Tugialadele ja koridoridele on vastunäidustatud teatud taristute (nt kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ökoduktid).  Rohelise võrgustiku alal on lubatud karjamaadel elektrikarjuste rajamine.  Tugialade ja koridoride maakasutamise sihtotstarvet ja üldplaneeringu järgset juhtotstarvet ei ole soovitatav muuta.  Kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ja kompenseerimiseks.  Rohelisse võrgustikku kuuluvatel looduskaitse alustel objektidel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus vastavalt looduskaitseseadusele keelatud või piiratud.  Kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetmed. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.  Tugialadel ja koridorides on valdavalt tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt õigusaktidele. Majanduspiirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel) kasutamise piirangud tulenevad samuti õigusaktidest. Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult.  Rohelise võrgustiku tugevdamiseks on soovitatav säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad. 7 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. 2. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku analüüsi aluspõhimõtete (sh välitööde) koondvaade Tööde eesmärki ja korralduslikku poolt on kokkuvõtlikult tutvustatud ptk „Sissejuhatus“. Analüüsitava ala ja sellega seonduva rohevõrgustiku lühikokkuvõtte leiab ptk 1. Alljärgnev pakub ülevaadet analüüsi metodoloogiast, välitöödest ning ka piirkonna (mh laiemalt kui vaid DP kavaga hõlmatud kinnistu) olulisematest looduskaitsealustest objektidest. Nagu juba varasemast teabest nähtub, siis käesoleva töö raames toimusid DP kava ja seda ümbritsevat ala hõlmavad välitööd (vt ka lisa 1). 29.12.2022. a kaardistati mh ulukite elupaikade ja võimalike ulukite liikumisteede hetkeolukord ning hinnati nende seisukorda, et hiljem nähtu viia kooskõlla kaardimaterjali (sh Maa-ameti geoportaal) ja vastavate andmebaasidega (sh EELIS ja eElurikkus, vt ka ptk „Kasutatud teabeallikad“) jm teabematerjaliga. Seega kasutati ka erialast kirjandust, mis koondavad uurimistulemusi ja ülevaateid Eesti linnustiku levikust, kaitsest ja arvukusest. Erilist tähelepanu pöörati siiski sihtliikidele (suurulukid), kes ka võimalikul planeeringualal sigivad ja toituvad ehk kasutavad ala kodupiirkonnana. 29.12.2022. a välitööde (vt ka lisa 1) tulemusena selgus, et kinnistul ja selle lähikonnas tegutsevad aktiivselt suurulukitest metskitsed ja põdrad ning väikeulukitest jänes, punarebane ja kährikkoer. Suurulukitele mõjub peibutavalt kinnistul asuv toidubaas (lehtpuud ja põõsad), mida tõestasid nii risti kui ka piki kinnistut fikseeritud värsked metskitse liikumisjäljed, aga ka värsked ulukikahjustused puudel. Ka põdrad (kaks isendit; ilmselt emane põder mullikaga) olid hiljuti kinnistul toitumas käinud. Metskitse puhul oli selgelt näha, et isendid liiguvad ka üle sõidutee, kuid põdra puhul seda kehva jäljekvaliteedi põhjal järeldada ei saanud. Siiski on tõenäoline, et põdrad liiguvad vajadusel üle tee. Kuna kinnistu ise on suhteliselt väike (ca 1,6 ha) ning tegemist on alles kinnikasvava lageda haljasalaga, pole ala suurulukitele oluline toitumispaik. Paikvaatluse käigus veenduti, et tegemist on pigem aktiivsema ulukite poolt kasutatava piirkonnaga, mida võivad läbida suurulukite liikumiskoridorid erinevate suuremate elupaiga tuumalade vahel (nt Rummu raba lõunas ning põhjas Anija metskond 7) liikumiseks. Paikkonna aktiivsele ulukikasutusele viitab ka asjaolu, et üks hukkunud metskits oli sõidukiga kokkupõrke tulemusena jäetud tee äärde (naabermaaüksusele) raipetoidulistele toitumiseks (vt lisa 1, joonis L1.4.). Piirkonna looduskaitselised objektid – DP kava läheduses (ca 700 m kaugusel) paikneb Kaberla hoiuala (KLO2000130; vt joonis 2.1), mille kaitse-eesmärk on EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide- alvarite (6280*), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Kaitsealustest linnuliikidest on 27.09.2020. a kinnistu lõuna osas vaadeldud tetre (Lyrurus tetrix, LK III kat, vt joonis 2.1). Teder eelistab toitumisaladena kasepuistuid, mistõttu eelistavad linnud avamaastikega külgnevaid kase- või kasesegametsade servaalasid, kuid ka madal- ja siirdesoid. Peamisteks ohuteguriteks on elupaikade hävimine või nende kvaliteedi langus läbi poolavamaastike kinnikasvamise. Kinnistu väiksuse, kinnikasvamise ja tiheda liiklusvoo tõttu on tegu pigem tedre juhuvaatlusega, mitte aga olulise tedre toitumisalaga. Liigi esinemise tuumala jääb ca 750 m kaugusele, kus paiknevad siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja rabad (7110*) ning kus 11.04.2016. a on vaadeldud kolme tedrekukke (KLO9123411). 8 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Lisaks on DP kava ümbruskonnas (vt joonis 2.1) vaadeldud välja-loorkulli (Circus cyaneus, LK III kat), hiireviud (Buteo buteo, LK III) ning tuuletallajat (Falco tinnunculus, LK III kat). Kõik kolm liiki eelistavad jahti pidada kultuur- ja/või avamaastikul (nt niidud, põllumaad, raielangid). Seega ohustab neid linnuliike avamaastike kinnikasvamine (nt kuivendus, sööti jätmine) või liigintensiivne põllumaade majandamine (pestitsiidide kasutamine, mis elustiku organismis akumuleeruvad). Joonis 2.1. Kaitsealused linnuliigid jt objektid käesolevas töös käsitletava ala läheduses (vt joonisel Tedre vaatluspunkt eElurikkuse baasil) ja selle ümbruses (alus: EELIS, 2023). Kaardi alus: Maa-amet, 2023. 9 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. 3. Kavandatava tegevuse ja rohevõrgustiku omavahelise sobivuse analüüs Analüüsi teostamisel on arvestatud eelnevates ptk kirjeldatud ehk koondatud teabega. Siinkohal tuuakse välja, et 29.12.2022. a välivaatlused (ehk paikvaatlus) ning sellele järgnenud kaardianalüüs viitab asjaolule, et rohevõrgustiku elementide tegelik asetus looduses haakub koostatava ÜP-ga (st selles kujutatud olukorraga, vt ka ptk 1, joonis 1.3) ja mitte enam MP (vt ptk 1, joonis 1.2) rohkem ajaloolisema kontseptsiooniga. Seega lähtub edasine analüüs koostatavas ÜP-s sätestatud/fikseeritud keskkonnaelementide (sh rohevõrgustiku kontekstis, vt joonis 3.1) raamistikust. DP kava alast lõunas oleva teelõigu puhul vaadati välivaatluste käigus läbi vähemalt 1100 m lõik, millest teeületuse kontekstis mittesobivaks (otsesed barjäärid) osutus ca 250 m lõik (vt joonis 3.1). Vaadeldud lõigust seega 81% on sihipäraselt ulukite poolt kasutatav ning see ei muutuks ka olukorras kus DP kava järgne (vt ka lisa 2) tegevus ellu viidaks (st erinevad kavandatud rajatised asetsevad rohevõrgustiku tugiala (hõlmab Kassikäpa maaüksust ca 40% ulatuses) suhtes optimaalselt kaalutletud asupaikades ehk väljapool rohevõrgustiku tugiala, vt ka joonis 3.2). Joonis 3.1. ÜP (eelnõu) ja välitööde (DP kava analüüsi raames) kohaselt jääb Kassikäpa kinnistu (vt ka joonis 3.2) ümbruskonnas ca 850 m-ne lõik sihtliikidele erinevate elupaikade vahel liikumiseks, st rohevõrgustiku (RV) struktuuri kuuluv tugiala toimiks nii väike- kui ka suurulukitele sihipäraselt. Alus sh: Maa-amet, 2023. Kassikäpa kinnistust on rohevõrgustiku tugiala, mida elustiku mitmekesisuse ja vaba liikumise tagamiseks säilitataks (vt joonised 3.1 – 3.2), enamuses looduslik rohumaa (ca 40% maaüksusest, mille suurus ca 1,6 ha). Kui vaadelda vastavat rohumaad (tugiala) ulukite elupaigalaiguna lähtuvalt toidubaasi olemasolust (lehtpuud ja põõsad), võib tõdeda, et üksikute ulukiisendite seisukohast on see nende kodupaiga osaks. Kuid pelgalt elupaika arvestades, on tegemist väheolulise ja väikese alaga. Teisisõnu ei takista väikese (kuni ca 6500 m2) servmise tugiala toimimine/mittetoimimine rohevõrgustiku terviklikku funktsioneerimist, seda enam, et hoonete (elumaja ja abihooned) kompaktne koondumine on plaanitud rohevõrgustiku tugialast väljapoole kinnistu põhja-kirde osasse. Kuivõrd aga järjest enam on globaalses vaates liikide mitmekesisuse ohustamise minimeerimine esile tõusnud, siis tuleks väärtustada ka liikide toidupaikade mitmekesisust, mistõttu antakse käesolevas töös ka järgnev suunis DP kava edasisse menetlusse:  Rohevõrgustiku tugiala kanda DP menetluses (selle algatamisel) joonistele/skeemidele. Tugialas välistada tarastamine või lubada tugialal tarastamist vaid 10% ulatuses (arendatavale maaüksusele jäävast tugiala pindalast). 10 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Joonis 3.2. DP kava ala (nimetatud „kinnistu ala“) suhestumine rohevõrgustiku elementidega; a – laiem ala; b – detailvaade (DP kava järgne elamu abihoonetega paikneb rohevõrgustiku tugialast väljaspool). Alus mh: Maa-amet, 2023. 11 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Koondkokkuvõttena tuleb üle rõhutada, et ka 2022. a paikvaatlus ja sellele järgnev andis kindluse veendumaks, et koostatava ÜP poolt väljapakutud rohevõrgustiku kontseptsioon (sh tugiala) on piisavalt terviklik, et toimida sihtliikidele (kinnistul ja selle lähikonnas tegutsevad aktiivselt suurulukitest metskitsed ja põdrad ning väikeulukitest jänes, punarebane ja kährikkoer, vt ka ptk 2 ja lisa 1) läbipääsuna erinevatele toitumis- ja sigimisaladele ning Kassikäpa kinnistu elamuarendus ei mõjuta oluliselt negatiivselt antud piirkonna ulukite (eelkõige suurulukite) populatsioonide seisundit. Arenduse võimalike väheste häiringute minimeerimiseks antakse töö raames järgnev suunis:  Rohevõrgustiku tugiala kanda DP menetluses (selle algatamisel) joonistele/skeemidele. Tugialas välistada tarastamine või lubada tugialal tarastamist vaid 10% ulatuses (arendatavale maaüksusele jäävast tugiala pindalast). 12 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Kokkuvõte Käesolev analüüs kirjeldas Harju maakonnas Kuusalu vallas Kaberla külas paiknevat Kassikäpa kinnistut (35201:001:0292), kuhu soovitakse rajada elamut koos abihoonetega. Selleks on tegevusest huvitatud osapoole poolt esitatud 2022. a omavalitsusse detailplaneeringu algatamise kava (eskiislahenduse teostaja Evox OÜ), vt ka ptk 1 ja käesoleva töö lisa 2. Kohalikust omavalitsusest esitati kava osas palve täpsustada kavandatava tegevuse sobivust paikkonna rohevõrgustikuga, et ei oleks ohtu selle toimivusele. Piirkonnas eksisteerivaid rohevõrgustiku struktuure on esmalt käsitletud 2003. a dokumendis Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, milles toodu on edasi kantud töösse Harju maakonnaplaneering 2030+ (MP; 2018), vastavat teavet üldisel tasandil ajakohastades. Omavalitsuse kehtivas üldplaneeringus (ÜP; 2001) rohevõrgustike valdkonda ei analüüsitud, peamiselt toonase õigusraamistiku tõttu. Hetkel koostatavas ÜP-s (omavalitsuse konsultant Hendrikson & KO OÜ) on rohevõrgustike asetust, võrreldes 2003. a, täpsustatud. Kuigi ÜP menetlus, määramaks reaalelu keskkonnaelementidega suhestuvat kestlikku maakasutust, veel kestab, siis on asjakohane arvesse võtta juba praegu ÜP dokumentatsioonis sätestatud/fikseeritud keskkonnaelementide (sh rohevõrgustiku kontekstis) raamistikku (vt ka ptk 1). Kohaliku omavalitsuse poolt määratleti, et käesoleva DP kavaga seotud rohevõrgustiku analüüs peab andma ülevaate rohevõrgustiku toimimisest, ja mida tuleks konkreetses kohas silmas pidada, et hoonestamisel oleks rohevõrgustiku toimimine jätkuvalt võimalik. Alkranel OÜ pakkus lähtuvalt kohaliku omavalitsuse poolsest probleemikirjeldusest DP kava alal teostatavaid välitöid, et kaardistada ulukite radu ning hinnata elupaikade esindatust. Seejärel toimuks välitöödega kogutud teabe vormistamine, hindamaks rohevõrgustiku toimimist ning hoonestamise võimalikkust. Kohaliku omavalitsuse poolt tutvuti välja pakutud tööülesandega ning nenditi selle sobivust. Lisaks rõhutati, et aruandes on vaja hinnangut, kas ala praegu on kasutusel rohevõrgustikuna, kui edukalt toimib rohevõrgustik ning kui ei kasutata, kas see omab perspektiivi. Eraldi hinnata hoonestamise mõju rohevõrgustikule ja võimalikke leevendamismeetmeid mõju vähendamiseks. Läbiviidud tööga koondunud taustandmed on esitatud ptk 2 ja lisas 1. Ptk 3 analüüsiti piirkonna rohevõrgustiku toimimist DP kava võimalikul rakendumisel, lähtudes ptk 1 ja 2 koondunud teabest. Koondkokkuvõttena tuleb üle rõhutada, et ka 2022. a paikvaatlus ja sellele järgnev andis kindluse veendumaks, et koostatava ÜP poolt väljapakutud rohevõrgustiku kontseptsioon (sh tugiala) on piisavalt terviklik, et toimida sihtliikidele (kinnistul ja selle lähikonnas tegutsevad aktiivselt suurulukitest metskitsed ja põdrad ning väikeulukitest jänes, punarebane ja kährikkoer, vt ka ptk 2 ja lisa 1) läbipääsuna erinevatele toitumis- ja sigimisaladele ning Kassikäpa kinnistu elamuarendus ei mõjuta oluliselt negatiivselt antud piirkonna ulukite (eelkõige suurulukite) populatsioonide seisundit. Arenduse võimalike väheste häiringute minimeerimiseks antakse töö raames järgnev suunis:  Rohevõrgustiku tugiala kanda DP menetluses (selle algatamisel) joonistele/skeemidele. Tugialas välistada tarastamine või lubada tugialal tarastamist vaid 10% ulatuses (arendatavale maaüksusele jäävast tugiala pindalast). 13 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Kasutatud teabeallikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):  EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) infosüsteem, 19.01.2023.  eElurikkuse (https://elurikkus.ee/) andmebaas, 2023.  Kuusalu valla üldplaneering (koostamisel). Hendrikson & KO OÜ, 2021 - … .  Kuusalu valla üldplaneering. Entec AS, 2001.  Maa-ameti geoportaal (https://maaamet.ee/), 2023.  Rohevõrgustiku looduslikkuse ja potentsiaalsete konfliktialade analüüs. Keskkonnaagentuur, 2021.  Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kutsar, R. jt, 2018. 14 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Lisad Lisa 1. Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduva ala ning selle ümbruskonna välivaatlused 2022. a (A. Tull) Joonis L1.1. Vaade kinnikasvavale Kassikäpa kinnistule (A. Tull, 29.12.22. a). Joonis L1.2. Suhteliselt värsked põdra poolt murtud lehtpuude ladvad (A. Tull, 29.12.22. a). 15 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Joonis L1.3. Metskitse toitumisjäljed (A. Tull, 29.12.22. a). Joonis L1.4. Ulukiõnnetuses hukkunud metskitse korjus naaberkinnistul, mis omakorda meelitab ligi väikeulukeid, nt punarebane ja kährikkoer (A. Tull, 29.12.22. a). 16 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Joonis L1.5. Loomade jäljed kinnistul – vasakul lumega kattunud põdra jäljed; paremal - suhteliselt värske metskitse jälg (A. Tull, 29.12.22. a). 17 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. Lisa 2. DP kava maakasutuslahendus (eskiislahenduse teostaja Evox OÜ, 2022). 18 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse DP kavaga seonduv rohevõrgustiku analüüs. Alkranel OÜ, 2023. N S Planeeringuala Objekt: Aadress: Olemasolev tee Harju maakond Joonis: Olemasolev haljastus Olemasolev olukord EX1802-22 Tellija: Koostas: Staadium: Formaat: EP A3 Tel:5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076 Kontrollis: 1:500 Merlin Kark Diplom MD 002914 11.03.2022 N S ka ev ur aja mi se ke elu ala 60 1 2 m 4 3 ala us old ho reove e immutam ise ke eluala 60m Planeeringuala Elamu nurkade koordinaadid: Punktid X Y 1 6593257.70 573970.87 Kinnistu piir viimistlusmaterjalid (nt plastvooder) on keelatud. 2 6593257.70 573985.87 Katusekatte materjal: katusekivi, plekk, eterniit, rullmaterjal vm alaga 3 6593247.70 573985.87 4 6593247.70 573970.87 Plan hoonestusala Tuleohutuskuja 8m maa-alune korrus, abihoonetel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus. Olemasolev tee Olemasolev haljastus Piirded Projekteeritav hoone * kohustuslik. Projekteeritav abihoone * Projekteeritav parkimiskoht * Projekteeritav puurkaev * Projekteeritav veetrass * Objekt: Aadress: Projekteeritav madalpinge kaabel * Harju maakond Joonis: Projekteeritav biopuhasti, kuja 5m * EX1802-22 Tellija: Projekteeritav kanal.trass * Staadium: Formaat: Koostas: EP A3 Tel:5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076 1:500 Projekteeritav elektri liitumiskilp * Kontrollis: Merlin Kark Diplom MD 002914 11.03.2022 Planeeringu algataja / korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus Huvitatud isik: Koostaja: TÖÖ NR: EX1802-22 Evox OÜ Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald [email protected] Mob 53739326 Planeeringu vastutav isik: Merlin Kark Maastikuarhitekt/planeerija, diplom MD 002914 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering Staadium: eskiislahendus Tartu 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus TÖÖ KOOSTAJAD : Planeerija: Aivar Lääne, loodusteadused magistrikraad (MSc) Maastikukaitse- ja hooldus • Projekti üldjuhtimine • Planeerimislahendus • Maakasutus Evox OÜ Maastikuarhitekt/planeerija: Merlin Kark Diplom MD 002914 Evox OÜ 2 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus A- SELETUSKIRI Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 5 2. Detailplaneeringu lähtedokumendid ........................................................................................... 5 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ning planeeringuala mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ja vastavus kõrgema taseme strateegilistele dokumentidele ....................................................... 5 3.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................................ 5 3.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ................................. 7 3.3. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule............................. 7 4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ..................................................................................... 8 4.3 Ehitistevahelised kujad ................................................................................................................. 8 4.4 Arhitektuurinõuded ehitistele ja piirded ....................................................................................... 9 4.5. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus ......................................................................................... 9 4.6 Haljastus, piirded, vertikaalplaneering ........................................................................................ 9 5. Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 10 5.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 10 5.2 Reoveekanalisatsioon.................................................................................................................. 10 5.3 Sadeveekanalisatsioon ................................................................................................................ 10 5.4 Soojavarustus .............................................................................................................................. 10 5.5 Elektrivarustus ............................................................................................................................ 10 5.6 Telekommunikatsioonivõrk ........................................................................................................ 10 5.7 Müra ............................................................................................................................................ 10 5.8 Maaparandussüsteem .................................................................................................................. 10 5.9 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus ............................................................................................ 11 6. Ehituskeeluvööndi tehnovõrkude ja rajatiste kavandamine...................................................... 12 7. Keskkonnakaitse abinõud ......................................................................................................... 12 8. Servituudid, kitsendused ........................................................................................................... 13 9. Kuritegevuse riskide vähendamine ........................................................................................... 13 10. Planeeringu rakendumine ......................................................................................................... 13 11. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine .................................... 14 3 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus LISAD OSA B – JOONISED Osa B Joonis 1. Situatsiooniskeem Osa B Joonis 2. Olemasolev olukord Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused) C – KOOSTÖÖ JA KAASAMINE PLANEERIMISEL NING KOOSKÕLASTUSED 4 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus 1. Sissejuhatus Käesoleva detailplaneeringu algatamise taotlejaks on . Planeeringualaks on Kuusalu vallas Kaberla külas Kassikäpa (35201:001:0292) maaüksus, pindalaga 15480 m². Planeeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine, et kinnistule ehitada elumaja koos selle juurde kuuluvate abihoonete ja kommunikatsioonidega. Lisaks määratakse kinnistu hoonestusala paiknemine ja ehitusõigused, ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, liikluskorralduse (sh juurdepääs Jõelähtme-Kemba teelt), haljastuse (sh kõrghaljastuse säilitamine) ja heakorrastus põhimõtted, servituutide seadmise vajadus. Kassikäpa kinnistu on 100% maatulundusmaa. Juurdepääs kinnistule on tagatud avalikult Jõelähtme- Kemba riigiteelt . 2. Detailplaneeringu lähtedokumendid • Kuusalu valla üldplaneering kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a • otsusega nr 68; • Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkiri nr 1.1- 4/78); Kassikäpa kinnistu paikneb alvarite alal, mis on Kuusalu valla üldplaneeringus määratud detailplaneeringu kohustusega aladeks, et kontrollida ja välistada tegevused, mis võiksid muuta põhjavee kvaliteeti. Menetletav detailplaneering on üldplaneeringule vastav. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud: Kassikäpa katastriüksuse maa-ala plaan, koostatud Sõmeru Maamõõdu OÜ, 02.03.2022 töö nr 4-2022 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ning planeeringuala mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed ja vastavus kõrgema taseme strateegilistele dokumentidele 3.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus Maakasutus: Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kassikäpa kinnistu 100 % maatulundusmaa (vt joonis 1). Kinnistu kogu suurus on 15480 m², millest 8702 m² on haritav maa, 6519 m² looduslik rohumaa, 196 m² metsamaa ning 63 m² muu maa. Kinnistu on hoonestamata. Planeeritav ala asub Kuusalu valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikul ning alvarite alal. Planeeritava ala lõunaosa piirneb Jõelähtme-Kemba riigiteega nr 11260. Kiiu alevik ning Kuusalu Vallavalitsus asuvad ca 5 km kaugusel planeeringualast kagu suunas. 5 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus Olemasolev teedevõrk loob head võimalused planeeritavale alale ligipääsuks idast (Kiiu alevik) ja läänest (Kaberla alevik). Planeeritav krunt on põhja-lõuna suunaga ning ristküliku kujuline, umbes 240 m pikk ning keskosas 70 m lai. Planeeritavat ala ümbritsevad põhiliselt maatulundusmaa sihtotstarbega suhteliselt suured krundid. Planeeringuala keskosa läbib Elektrilevi OÜ 1-20 kV elektri õhuliin. Joonis 1. Planeeringuala aerofoto, planeeringuala märgitud sinise joonega ( aluskaart Maainfo hübriidkaart, Maa-amet, 18.02.2022) Planeeritav ala piirneb • Põhjast Põhjakaare tee 17a (35301:001:0137) 100% maatulundusmaa (pindala 10674 m²). Kinnistu on hoonestamata. • Idast Kessu (35201:001:0066) 100% maatulundusmaa (pindala 10311 m²). Kinnistu on hoonestamata. • Lõunast 11260 Jõelähtme-Kemba tee (35201:001:0229) 100% transpordimaa (pindala 42,41 ha). • Läänest Päikesepõllu (35201:001:0425) 100% maatulundusmaa (pindala 2,40 ha). Kinnistu on hoonestamata. Maaüksuse reljeef on suhteliselt tasane, kerge langus lõunast põhja suunas. Planeeritava krundi keskmine kõrgus on EH2000 süsteemis 37,5 meetrit. Elamu ja abihoonete ehitamiseks pole vaja muuta kinnistu üldist reljeefi. 6 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus KATASTRIÜKSUSE PIIRANGUD. • Planeeringualal asub 1-20 kV keskpinge õhuliin, millel on 10 meetri laiune kaitsevöönd kummalegi poole liini telge. • Planeeringuala asub osaliselt T 11260 Jõelähtme-Kemba riigitee kaitsevööndis. Ehitusseadustiku § 71 lg 2 kohaselt on riigitee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Planeeringuga kavandatav hoonestus jääb väljapoole riigitee kaitsevööndit. Planeeringuga ei ole kavandatudtegevusi riigitee kaitsevööndis. 3.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Planeeringuala naaberkinnistud on hoonestamata maatulundusmaad. Kontaktalas ei on algatatud planeeringuid. Planeeringu maa-ala jääb üldplaneeringuga määratud alvarite ning miljööväärtusliku ala tsooni. Looduskaitsealuseid objekte, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte planeeringualal ega läheduses ei leidu. Olemasolev teedevõrk tagab hea juurdepääsu planeeringualale. 3.3. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule Kuusalu vallavolikogu 28. detsember 2001. a määrusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub Kassikäpa kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, maakasutuse juhtotstarbeks on planeeringualal miljööväärtuslik ala. Piirkonnas on ette nähtud säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka asustusstruktuur ja teedevõrk); ei ole lubatud ehitustegevuse laienemine maastikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades; uusehitised peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Planeeringuga kavandatavad elu- ja abihooned ja nende kasutamisest tulenevad tegevused ei tekita uusi märkimisväärseid mõjusid lähiümbrusele. Küll aga mõjutab külamiljööd positiivselt ala korrastamine ning uute, sobivate hoonete ehitamin. Detailplaneeringu rakendumisega ei kaasne liiklusintensiivsuse olulist tõusu Jõelähtme-Kemba maanteel, millelt on lahendatud juurdepääs. Detailplaneeringuga kavandatavad hoonemahud on proportsioonis ning ei muutu dominandiks olemasoleva hoonestuse ega looduse suhtes. Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirja nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+. Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Käesolev detailplaneering on koostatud Kuusalu valla üldplaneeringule vastavalt ning sellega ei taotleta Kuusalu valla üldplaneeringu muutmist. Käesoleva detailplaneeringuga 7 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus tehakse ettepanek kinnistule üksikelamu ja kahe abihoone rajamiseks ning ehitusõiguse määramiseks. 4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek 4.1 Ehitusõigus Krundi ehitusõigustega (vt Tabel 1) on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast; 5) lubatud suurim katuseharja absoluutkõrgus Tabel 1 Krundi ehitusõigus (vt Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused)) Nr Nimetus POS 1 Krundi kasutamise Üksikelamu maa (EP) 1 sihtotstarve Elamu 1 2 Hoonete suurim lubatud arv krundil Abihooned 2 Hoonete suurim lubatud 3 400 m² ehitisalune pindala Hoonete suurim lubatud kõrgus Elamu 8,5 m 4 maapinnast Abihooned 7,0 m Lubatud suurim katuseharja 5 46.5m absoluutkõrgus. Abihooned projekteerida eluhoonega samas stiilis. Kõik ehitised, vaatamata ehitusloa olemasolu kohustuslikkusest, peavad jääma ehitusala sisse, arvestades tuleohutuskujasid. 4.3 Ehitistevahelised kujad Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Eesti Projekteerimisnormidele, kus on kehtestatud tuld kartvate hoonete kauguseks krundi piirist vähemalt 4 m ning hoonete omavaheliseks kauguseks vähemalt 8 m. Ka abihoonete asukohtade valiku puhul peab ka järgima tuleohutusnõudeid. Ehitusõigusest tulenevalt on lubatud ehitada kuni 2- korruselisi, I kasutusviisiga hooneid tulepüsivusklassiga TP3. 8 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus 4.4 Arhitektuurinõuded ehitistele ja piirded Uue hoonestuse kavandamisel tuleb silmas pidada piirkonnale omast väljakujunenud hoonestusmiljööd, iseloomulike joonte säilimist hoonestusmahtude ja olemasolevate katusekallete osas. Detailplaneeringuga on määratud kruntide planeeritud hoonestusala. Hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi, arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Arhitektuursed nõuded (vt Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused): • Välisviimistluse materjal: puit, krohv, tellis. Imiteerivad viimistlusmaterjalid (nt plastvooder) on keelatud. • Katusekatte materjal: katusekivi, plekk, eterniit, rullmaterjal vm alaga ühtiv materjal. • Katuseharja kulgemise suunda ei määrata • Katusekalle 20⁰-45⁰ • Üksikelamu lubatud korruselisus on kuni 2 maapealset korrust ja 1 maa-alune korrus, abihoonetel 1 maapealne ja 1 maa-alune korrus. Abihoonetel lubatud katusealune väljaehitada. • Hoonete tulepüsivusklass TP3 • Hoone ±0.00 sidumine 0,3-0,6 maapinnast Piirded • Piirdeaia materjaliks võib kasutada keevis- või punutud metallvõrku või piirkonnale iseloomulikku horisontaal- või vertikaalsed puitlipid • Piirde lubatud maksimaalne kõrgus 1,5m. • Hekkide lubatud kasvukõrgust ei määrata. 4.5. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus Juurdepääs planeeritavale elamualale on kavandatud mööda 11260 Jõelähtme-Kemba riigiteed. Parkimine arvutatud vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabel nr 9.2. Kinnistutele kavandada 3 parkimiskohta. 4.6 Haljastus, piirded, vertikaalplaneering Võimalikult palju kõrghaljastust tuleb säilitada, võimalusel 50% krundi suurusest. Piirete asukoht, kõrgus ja tüüp määrata ehitusprojektis. Planeeringualal ei ole ette nähtud maapinna kõrguse olulist muutmist. Kuna maapinna keskmine absoluutkõrgus on ca 37,5 m, on lubatud hoonealust maapinda tõsta vastavalt vajadusele kuni 0,5 m. Samuti on lubatud maapinna tasandamine. Krundi maapinna planeering peab olema selline, et vihmavesi ei oleks juhitud naaberkruntidele. 9 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus 5. Tehnovõrgud 5.1 Veevarustus Planeeringualal on veevarustus lahendatud kinnistule rajatavast puurkaevust. Puurkaevu ümber hooldusala 10 m ja hooldusala piirist lähemal kui 50 m kehtib reovee immutamise keeluala. 5.2 Reoveekanalisatsioon Reovesi on suunatud biopuhastisse. Biopuhasti ümber kaitsevöönd 5 m. 5.3 Sadeveekanalisatsioon Looduslikult langevad sademeveed kogutakse hoonelt vihmaveesüsteemiga ja suunatakse pinnasesse. Keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistutele. 5.4 Soojavarustus Soojavarustus lahendatakse lokaalselt õhk-vesi soojuspumpadega. Kütteliigi täpne valik täpsustatakse hoone(te) projektiga. 5.5 Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse uue kavandatava liitumise baasil, Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Olemasolevast liitumispunktist nähakse ette eraldi 0,4 kV maakaabelliini fiider. Elektrivarustuseks planeeritakse detailplaneeringu kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni kavandatakse maakaabliga. 5.6 Telekommunikatsioonivõrk Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata telekommunikatsioonivõrkude rajamist. 5.7 Müra Projekteeritavates hoonetes tuleks järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" 5.8 Maaparandussüsteem Planeeringualal ning lähiümbruses puuduvad maaparandussüsteemid. 10 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus 5.9 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus Tuleohutuse käsitlemisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: • Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ • EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ • EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Tuleohutuse tagamise põhimõtted Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei või ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonete vaheline kuja olema 8 meetrit. Ka abihoonete asukohtade valikul tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Kui kuja on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike või muude abinõudega. Ettenähtud ehitiste vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste tulepüsivusklassid määrata ehitusprojekti käigus igale konkreetsele hoonele eraldi. Planeeringualale on tagatud päästetehnika vaba juurdepääs. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala Ehitise tuleohutusklass: TP-3 Ehitise kasutusviisi klass: I (elamud ja eluruumid, majapidamise abihooned). Hoonete kõrgus elamul kuni 8,5 m. Krundil lubatud täisehitus 400 m2. Hoonete korruselisus: elamul kuni 2 korrust ja abihoonel kuni 1 korrus. Tulekustutusvesi Planeeringuala asub hajaasustusega alal. Lähim tuletõrje veevõtukoht on 2 km kaugusel asuv hüdrant ID 6657. 11 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus Joonis 2. Lähim tuletõrje veevõtukoht, hüdrant tähistatud punasega. (Allikas: Maa-Ameti Geoportaal) 6. Ehituskeeluvööndi tehnovõrkude ja rajatiste kavandamine Planeeringus ei ole kavandatud rajatisi ega hoonestust ehituskeeluvööndi. 7. Keskkonnakaitse abinõud Planeeringualale ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti pole piirkonnas Natura 2000 võrgustiku ala. Planeeritav ala asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul ning alvarite alal. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada negatiivset keskkonnamõju ega objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Planeeringualal tehtava ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt planeeringuala keskkonnatingimused eeldatavalt ei halvene. Käesolev detailplaneering tuleb ellu viia võimalikult keskkonnasõbralikult ja kehtivatele normidele vastavalt. Võimaluse korral tuleb kahjustatud haljastus taastada. Ehitustegevuse ajal on võimalik ajutiselt suuremas koguses jäätmete teke. Planeeringualal tekkivate jäätmete sorteerimine ja kogumine toimub vastavalt Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale. 12 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus 8. Servituudid, kitsendused Seoses uute tehnovõrkude rajamisega tehakse detailplaneeringuga ettepanek reaalservituutide seadmiseks vastavalt planeeringu põhijoonisele (Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused)) elektri maakaabelliinile. Põhijoonisel on võrkude näitlik asukoht, lõplik asukoht selgub projekteerimisel. Planeeringualale ulatuvad kitsendused ja piirangud: • Ala läbib 1-20 kV keskpinge õhuliin, millel on 10 meetri laiune kaitsevöönd kummalegi poole liini telge. • Planeeringuala asub osaliselt T 11260 Jõelähtme-Kemba riigitee kaitsevööndis. (kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 25 meetrit). 9. Kuritegevuse riskide vähendamine Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: • teede ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus; • konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud; • erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. • jälgitavus (videovalve, naabrivalve); • valdusele sissepääsu piiramine. 10. Planeeringu rakendumine Krundile jäävate juurdepääsuteede, haljastuse jms väljaehitamise kohustus on vastava krundi valdajal. Planeeringu elluviimise kava: • katastriüksuse sihtotstarbe määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; • krundi hoonestuse ehitusprojekti(de) koostamine ja kooskõlastamine; • vajalike tehnovõrkude ja kommunikatsioonide rajamine; • hoone(te) püstitamiseks ehitusloa(lubade) taotlemine Kuusalu Vallavalitsuselt; • hoone(te) püstitamine; • hoone(te) kasutusloa(lubade) taotlemine Kuusalu Vallavalitsuselt; • haljastustööd (projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). 13 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022 Kaberla külas Kassikäpa maaüksuse detailplaneering. Staadium: eskiislahendus 11.Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele ega eraomanikele hüvitamisele kuuluvaid kahjusid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (k.a haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahju hüvitama krundi igakordne omanik. Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub igakordse krundiomaniku kulul. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorraldustöödele ja edaspidi teostatavatele ehitusprojektidele. OSA B – JOONISED Osa B Joonis 1. Situatsiooniskeem Osa B Joonis 2. Olemasolev olukord Osa B Joonis 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (sh maakasutus ja kitsendused) C – KOOSTÖÖ JA KAASAMINE PLANEERIMISEL NING KOOSKÕLASTUSED 14 / 14 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr EX1802-22, kuupäev 18.02.2022
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel