HARKU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Tabasalu 07. veebruar 2023 nr 103
Vääna-Jõesuu külas Lauri ja Väike-Lauri
maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu
kehtestamine
Harku Vallavalitsusele on esitatud kehtestamiseks Vääna-Jõesuu külas Lauri (katastritunnus
19801:011:1084) ja Väike-Lauri (katastritunnus 19801:011:1085) maaüksuste ning lähiala
detailplaneering vastavalt Hirundo OÜ (rg-kood 11220970) tööle nr HDP-04/2021.
A. Planeeritava ala kirjeldus
Planeeritav ala, uurusega u 5,39 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna
maantee ja Naage tee ristmikust loode suunas, piirnedes põhjas Muinasmaa (katastritunnus
19801:011:0210) ja Keila metskond 29 (katastritunnus 19801:011:0115) maatulundusmaadega,
idas ja lõunas 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee (katastritunnus 19801:001:2244)
transpordimaaga ning läänes Rehe tee 7 (katastritunnus 19801:011:1144) maatulundusmaaga.
Lauri maaüksus, suurusega 2,79 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab
0,19 ha, metsamaa 2,45 ha ja muu maa 0,15 ha. Maaüksus on hoonestamata ja valdavalt kaetud
kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt.
Väike-Lauri maaüksus, suurusega 2,60 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa
moodustab 0,11 ha, metsamaa 2,35 ha ja muu maa 0,14 ha. Maaüksus on hoonestamata ja valdavalt
kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt.
Lauri ja Väike-Lauri maaüksused on moodustatud Lauri maaüksuse jagamisel, maaüksuse omaniku
taotluse alusel, Harku Vallavalitsuse 25. juuli 2011 korraldusega nr 677.
Harku Vallavalitsus andis 14. detsember 2015 korraldusega nr 872 projekteerimistingimused Vääna-
Jõesuu külas Lauri maaüksuse hoonestamiseks ja korraldusega nr 873 projekteerimistingimused
Vääna-Jõesuu külas Väike-Lauri maaüksuse hoonestamiseks. Projekteerimistingimused kehtisid kuni
14. detsember 2018 (kaasa arvatud). Projekteerimistingimustega määratud aja jooksul ehitusloa
saamiseks taotlust ei esitatud.
Planeeritava ala kitsendusteks on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, sideehitiste ja
elektripaigaldiste kaitsevööndid.
B. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused kavandada hajaasustuse
põhimõttel kaks uut elamumaa sihtotstarbega krunti ning määrata moodustatavatele elamumaa
kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks
on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise
lahendamine.
C. Kehtestamisele esitatud detailplaneeringu sisu
Detailplaneeringuga kavandatakse kaks elamumaa sihtotstarbega krunti vastavalt detailplaneeringu
põhijoonisele krunt pos nr 2 suurusega 2513 m2 ja krunt pos nr 3 suurusega 2500 m2. Iga elamumaa
sihtotstarbega krundi juurde moodustatakse ehitusõiguseta maatulundusmaa sihtotstarbega krunt
vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 1 suurusega 23427 m2 ja krunt pos nr 4
suurusega 21561 m2. Lisaks moodustatakse üks transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 5 suurusega
3901 m2 perspektiivse kergliiklustee tarvis.
Detailplaneeringuga kavandatakse moodustatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus ühe
üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks, ehitisealuse pinnaga kuni 400 m². Elamu suurimaks
lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja kuni 2 maapealset korrust. Abihoonete
suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m ja 1 maapealne korrus. Üksikelamu
lubatud katuse kalle kahekordse hoonemahu puhul on määratud vahemikus 28-45 kraadi, ühekordse
hoonemahu puhul vahemikus 0-27 kraadi.
Juurdepääs planeeritavale alale on lahendatud Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt.
Planeeringuala veevarustus on kavandatud lahendada rajatava puurkaevu baasil. Peale ÜVK-kohase
veetrassi väljaehitamist piirkonda on maaüksuse igakordne omanik kohustatud 4 aasta jooksul
trassi väljaehitamisest arvates liituma trassiga vee-ettevõtja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma
liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel. Pärast tsentraalse veetrassiga liitumist tuleb
puurkaev lammutada. Ehitusseadustiku § 128 lg 1 alusel on puurkaevu või -augu omanik või
maaomanik kohustatud lammutama kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu. Ehitusseadustiku § 129
kohaselt puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe
aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku
omavalitsuse üksust.
Planeeringuala reovee kanaliseerimine on planeeritud kogumismahuti baasil. Peale ÜVK kohase
kanalisatsioonitrassi väljaehitamist piirkonda on igakordne maaüksuse omanik kohustatud 4 aasta
jooksul trassi väljaehitamisest arvates liituma trassiga trassi valdaja poolt seatavatel tingimustel, sh
tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel.
D. Vastavus kehtivale Harku valla üldplaneeringule
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning
Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljöö-väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala hajaasustusalal, Keila-Joa Türisalu väärtuslikul
maastikul ning tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud
leebe režiimiga looduslik haljasmaa.
Planeerimisseaduse § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
Üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus
on tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja
katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Tuumalades, rohekoridorides ja
väärtuslikel maastikel, kus ehitustegevus otseselt keelatud ei ole, on võimalik rajada eluasemekoht
kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 2.1.2 seatud tingimustele.
Kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke
määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering täpsustab Harku valla üldplaneeringut
muuhulgas väärtuslike maastike osas ning määrab Harku vallas väärtuslikuks kaheksa ala, millest
üks on Keila-Joa Türisalu väärtuslik maastik. Keila-Joa Türisalu väärtusliku maastiku puhul on
tegemist riikliku tähtsusega väärtusliku maastikuga. Väärtusliku maastiku alal on maakasutus-
ja ehitustingimused määratud kehtiva Harku valla üldplaneeringuga ning neid on täpsustatud ja
täiendatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määravas
ning tihehoonestusalasid täpsustavas teemaplaneeringus. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis
3.11.8 on määratud Keila-Joa Türisalu väärtusliku maastiku kaitse ja kasutustingimused, kus on
muuhulgas märgitud järgmist. Uute hoonete või rajatiste ehitamisel väärtusliku maastiku alale on
vallal õigus nõuda maastikuanalüüsi koostamist. Maastikuanalüüsi tulemusel selgitatakse hoonete
ja rajatiste sobivus keskkonda, arvestades väärtuslike maastikuelementide säilimise ja avanevate
vaadetega.
Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis
asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise
tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.
Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,
mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt
on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus,
s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid
niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine
hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel,
mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke
maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering)
seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega.
Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega
seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal
(sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul
haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist:
- hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde
kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete
paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas).
Hajaasustusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid;
- üldplaneeringu kohases hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25
% ulatuses ärimaa (see võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa).
Ärimaa kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei
häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud
asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest;
- leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava üldkasutatava
hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa, taluhoonete juurde kuuluv
tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või haljasala ja parkmetsa maa;
- leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa sihtotstarbega
maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil moodustatakse jagatavast maast üks
elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus;
- ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000 kuni
3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos
elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse
ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete
hajusalt paigutamiseks;
- hoonestuse rajamisele eelnevalt tuleb ehitamisest huvitatud isikul rajada juurdepääsud
avalikult kasutavatele teedele ning valmis ehitada kõik hoonestuse kasutuselevõtuks vajalikud
infrastruktuurirajatised (sh vee- ja kanalisatsioonitorustikud, elektrikaablid või -liinid sidekaablid,
sooja- ja gaasitorustikud v.a maakütte kollektorid ühe krundi sees).
Pärast maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse detailplaneeringu või jagamisplaani alusel elamu
püstitamise eesmärgil jagamise järgselt ei ole lubatud jagamisel moodustatud maatulundusmaa
maaüksuste sihtotstarvet hiljem elamumaaks muuta ja sinna elamuid planeerida või projekteerida.
Vastav piirang on seatud eesmärgiga tagada hajaasustuse ja looduslike alade säilimine.
Harku Vallavalitsuse hinnangul on Lauri ja Väike-Lauri maaüksustele detailplaneeringu koostamine
üksikelamute püstitamise eesmärgil võimalik, kuigi maaüksus paikneb tee perspektiivses
sanitaarkaitsevööndis. Mõlemad maaüksused on valdavalt kaetud kõrghaljastusega ning elamud
on võimalik püstitada maaüksusele selliselt, et perspektiivsete elamute ja maantee vahelisel alal
säilib metsaala Lauri maaüksusel u 40 m ulatuses ja Väike-Lauri maaüksusel u 100 m ulatuses.
Harku Vallavalitsuse hinnangul saab olemasoleva elamumaa ja maantee vahelisel alal paiknevat
kõrghaljastust käsitleda kaitsehaljastusena maanteelt tulenevate keskkonnahäiringute (maanteel
olevast liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastega kaasnev negatiivne mõju) leevendamiseks. Samuti
peab vallavalitsus maaüksuse hoonestamiseks loa andmisel oluliseks asjaolu, et puudub vajadus
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt täiendava mahasõidu rajamiseks.
Maaüksustele juurdepääsuna saab kastuda olemasolevat juurdepääsuteed, mis on vajalik Muinasmaa
(katastritunnus 19801:011:0210) maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse teenindamiseks.
Kokkuvõtvalt leiab Harku Vallavalitsus, et kavandatav tegevus ei avalda pikemas perspektiivis
isikute tervisele sedavõrd suurt ohtu, mis kaaluks üles kinnistuomaniku õiguse kinnistut vastavalt
kasutusotstarbele kasutada. Täiendavalt leiab vallavalitsus, et kavandatav tegevus ei avalda olulist
ruumilist mõju piirkonnale ning ei sea takistusi üldplaneeringu edasisel elluviimisel.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevusega ei kaasne keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,
pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist. Planeerimisseaduse §
8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna
ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning
esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Harku Vallavalitsuse hinnangul
arvestab kehtestamiseks esitatud detailplaneeringu lahendus eelnimetatud elukeskkonna parendamise
põhimõtetega.
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas üldplaneeringu ning Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.
E. Detailplaneeringu menetluse käik kuni vastuvõtmiseni
Detailplaneeringu koostamise algatas Harku Vallavolikogu 16. detsember 2021 otsusega nr 93.
Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustamine toimus Zoom e-keskkonnas 03.
veebruar 2022. Detailplaneering võeti vastu 25. august 2022 Harku Vallavolikogu otsusega nr 1-3/70.
F. Detailplaneeringu avalik väljapanek, avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 03. oktoobrist 2022 kuni 16. oktoobrini 2022.
Detailplaneeringu lahenduse kohta avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid
ei esitatud.
G. Kokkuvõte
Harku Vallavalitsus, tutvunud detailplaneeringu materjalidega ja menetlusdokumentidega, on
seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta avalikkuse või kellegi kolmanda osapoole
huve ega riivata neid määral, et need kaaluksid üles detailplaneeringust huvitatud isiku õiguse enda
kinnisasja vabaks kasutamiseks.
Vallavalitsuse hinnangul on kavandatud tegevus ja ehitusmaht sobiv antud piirkonda ning on
kooskõlas Harku Valla kehtiva üldplaneeringuga ning Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke
alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga.
Harku Vallavalitsus leiab, et detailplaneering on koostatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete
vajadusi ja huvisid silmas pidades, arvestades seejuures eraomanike soove ja õiguseid ning tagades
säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu.
Detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt on planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi ka Lauri ja
Väike-Lauri maaüksuste omanik, sõlminud Harku Vallavalitsusega 15.12.2022 notariaalse lepingu,
milles on fikseeritud osapoolte kohustused ning nende täitmise garantiid.
Kõike eelpool toodut arvestades ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike
2, planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 139 lõike 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017
määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 2 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 alusel:
1. Kehtestada Vääna-Jõesuu külas Lauri (katastritunnus 19801:011:1084) ja Väike-Lauri
(katastritunnus 19801:011:1085) maaüksuste ning lähiala detailplaneering vastavalt Hirundo OÜ
(rg-kood 11220970) tööle nr HDP-04/2021.
2. Otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused
on järgmised:
1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt
detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;
2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi
kandmine kinnistusraamatusse;
3) transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 5 suurusega 3901 m² tasuta võõrandamine vallale;
4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja
– rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi
kavandatud liitumispunktideni;
5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud
krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete
ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1;
6) kohustus liituda ÜVK kohase ühisvee ja -kanalisatsiooniga selle valmimisel kahe aasta
jooksul trassi valdaja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva
hinnakirja alusel.
3. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda
planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole täitnud
15.12.2022 sõlmitud lepingus võetud kohustusi.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Krause
vallavanem Maarja Lehemets-Tihhanov
vallasekretär
1. Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale
Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 13.02.2023 11:44
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 103 Vääna-Jõesuu külas Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala
detailplaneeringu kehtestamine
Manused: Vääna-Jõesuu külas Lauri ja Väike-Lauri maaüksuste ning lähiala .asice
Tere
Edastan Teile Harku Vallavalitsuse korralduse nr 103.
Lugupidamisega
Külliki Trepp
assistent