Rahandusministeerium · 13. veebruar 2023
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
13.02.2023 nr 40
Riigi rahanduse programmi aastateks 2023–2026
kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Riigi rahanduse programm aastateks 2023–
2026“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisa: Riigi rahanduse programm aastateks 2023–2026
Rahandusministri {regDateTime}
käskkiri nr {regNumber}
Lisa
Tulemusvaldkond Tõhus riik
Tulemusvaldkonna Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine
eesmärk
Valdkonna -
arengukava/
Programmi nimi Riigi rahanduse programm
Programmi eesmärk Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav
Programmi periood
4 aastat (2023–2026)
Peavastutaja Rahandusministeerium
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Maksu- ja Tolliamet
valitsemisala
asutused)
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2
1. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................................ 4
2. Positiivsed arengud valdkonnas ...................................................................................................... 4
3. Olulised tegevused .......................................................................................................................... 6
4. Programmi tegevused ..................................................................................................................... 6
Tegevus 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine ......................................... Error! Bookmark not defined.
Tegevus 1.2 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve .................. Error! Bookmark not defined.
Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine .............................. Error! Bookmark not defined.
Tegevus 2.2 Maksu- ja tollikorraldus ................................................... Error! Bookmark not defined.
5. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 13
1
Sissejuhatus
Joonis 1. Tulemusvaldkonna Tõhus riik programmid ja eesmärgid
Programmiga panustatakse riigi eelarvestrateegias seatud tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ eesmärgi
saavutamisse. Tõhusa riigi rahanduse süsteem on hea valitsemise võtmevaldkond, mis võimaldab
valitsusel prioriteetidele ressursse suunata parimal võimalikul moel, et parendada elanike
elukvaliteeti.
Riigi rahanduse programm panustab peamiselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
riigivalitsemise valdkonna vajalike muutuste saavutamisse läbi järgmise tegevuse:
1. Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja regionaalsel tasandil) ja riigieelarve korrastamine,
sh riigipikaajaliste sihtide ja aluspõhimõtete (nt kestlik areng, kultuur ja keel, regionaalareng,
kliimaeesmärgid, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused) tervikliku käsitluse tagamine
ning ruumilise arengu koordineeritud kavandamine.
Rahandusministeerium koos Maksu- ja Tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava
riigi rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida
majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse
eelarvepoliitikat ning maksu- ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist,
tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse.
Tulemuslik eelarvepoliitika peab tagama mõjusa ja tõhusa eelarvevahendite kasutamise.
Eelarvepoliitika hõlmab valitsuse makromajandus- ja fiskaalpoliitiliste otsuste ettevalmistamist, Eesti
osalemist Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise ja Euroopa Liidu eelarve
protsessis; riigi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise korraldamist ja koordineerimist ning riigi
ressursside, sealhulgas välistoetuste planeerimist, kasutamise seiret ja hindamist ning kohalike
omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise poliitikat ja selle rakendamist. Eelarvepoliitikat
viiakse ellu Rahandusministeeriumi eestvedamisel riigiasutustele avalike teenuste osutamiseks
2
vajalike ressursside planeerimise, nende kasutamise korraldamise ja järelevalvega. Selleks koostatakse
Rahandusministeeriumis igal aastal koostöös ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonidega:
riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia aluseks olev majandus- ja rahandusprognoos.
järgmise aasta riigieelarve ehk riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendid, mida
riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada;
järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ehk keskpikk vaade riigi ja valdkondade arengule;
stabiilsusprogramm ehk valitsuse poliitika vastavus stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevatele
nõuetele;
Rahandusministeerium korraldab riigi rahavoogude juhtimist.
Maksu- ja tollipoliitika lähtub õiglase maksustamise põhimõttest ning tagab soodsa keskkonna
majanduse arenguks ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi regioonis. Maksu- ja tollipoliitika hõlmab
otseste ja kaudsete maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning
maksukorralduse ja maksukeskkonna alast poliitikat ning selle rakendamist. Lisaks maksude kogumise
regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning
keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises ning tolliprotseduuride lihtsustamise kaudu
kaubavahetuse hõlbustamises.
Joonis 2. Riigi rahanduse programmi struktuur
3
1. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava
2023 2024 2025 2026
Riigi rahanduse programmi mõõdikud 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst -1,0% -0,2% -4,0% -4,0% -2,6% -2,6% -2,6% -2,6%
Maksude osakaal SKPst, %
32,9% 33,5 33,3% 33,5% 33,3% 33,4% 33,4% 33,4%
Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK
metoodikale võrreldes potentsiaalse 5,4 6,7 9,3 2,8% 3,1% 3,1 3,1 3,1%
majanduskasvuga, %, <
Võlakoormus (osakaal SKPst, %), < 8,2% 8,5% 18,6% 17,6% 19,8% 22,5% 24,6% 26,2%
Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, %, > 7,0% 8,1 12,0% 9,9% 6,9% 6,7% 6,6% 6,8%
m
Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK madala madala madala madala madala madala madala madala
a
hinnang) riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga riskiga
d
Programmi eelarve täitmine tegevuste lõikes, Muutus,
2021 RE 2022RE 2023 RE Muutus
tuh eurot % 2024 2025 2026
Riigi rahanduse programm -74 288 -69 981 -171839 -101 858 146% -208 410 -241 905 -277 011
Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine
-10 150 -11 862 -13 489 -1 627 14% -11 878 -10 730 -11 100
Tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine ja
järelevalve
-10 717 -5 253 -101 395 -96 142 1830% -140 136 -175 255 -209 988
Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika kujundamine
-1 453 -1 422 -1 469 -47 3% -1 439 -1 442 -1 444
Tegevus: Maksu- ja tollikorraldus
-51 968 -51 444 -55 486 -4 042 8% -54 957 -54 479 -54 479
Programmi panustavad Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeerium 2023. aasta põhjal vastavalt
48% ja 52%. Rahandusministeeriumi Eelarvepoliitika tegevuse kulud sisaldavad lisaks ametikoha
ressurssidele struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele ca 5,6 mln eurot ning Riigi
rahaasjade järelevalve sisaldab Eesti riigi poolt võetud laenudelt makstavaid intressikulusid.
Kulude mahtu suurendab intressikulude kasv ca 96 mln eurot. Rahandusministeeriumi finantskulud
sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa
arvelduskonto jäägilt makstavaid intresse. Intressikulude tõus on tingitud turuintressimäärade tõusust.
2. Positiivsed arengud valdkonnas
Kuni viimase ajani on Eesti majandusnäitajad olnud võrdlemisi head – keskmise palga ja hõive
kasv kiire, tarbimine ning tööstustoodang ja eksport tugev.
Maksu- ja tolliametile tasuti 2021. aastal kokku 8,96 miljardit eurot ehk aasta varasemast
16,7 protsenti enam makse. Eelarveprognoos täitus 117,6-protsendiliselt ja suvine
majandusprognoos 102,0 protsenti. Maksutulu hoogne suurenemine tulenes ühelt poolt
majanduse taastumisest COVID-19 pandeemiast ning enamikes tegevusalades ületati
kriisieelne tase juba 2021.a aasta esimeses pooles. Samuti vähenes 2021. aastal maksuvõlg 38
4
miljoni võrra. Oluliselt avaldasid mõju ka teise pensionisamba muudatused ning kiirenenud
inflatsioon, mis andsid maksutulu tõusule sügiskuudel tugeva impulsi.
2021. aasta lõppes 807 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis
moodustab aastasest SKPst 2,3 protsenti. Suveprognoosi ootus 2021. aasta valitsussektori
eelarvepositsiooniks oli -3,3% SKPst.
Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti
majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Eesti juhib jätkuvalt juba kaheksa aastat järjest USA
mõttekoja Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti
tugevustena tuuakse välja laia käibemaksubaasi ja maksude maksmisega seotud
halduskoormus on võrreldes teiste riikidega madal. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda,
et Eestis sõltub maamaksu suurus ainult maa hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate
ehitiste väärtust. Eesti nõrkusena tuuakse välja madal maksulepingute arv – Eestil on need
sõlmitud 61 riigiga, kui OECD keskmine on 75.
Eesti elanike maksutahe paranes kolmandat aastat järjest. 91% elanikest tunneb, et maksude
tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 93% elanikest tasub enda sõnul maksud
alati korrektselt ära.
Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu tingimustes Euroopa Liidu
institutsioonides (nõukogu ja komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti
aktiivset rolli. Eesti on osa maailma ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka
rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Eesti on valmis olema paljudest ülejäänud
liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aktiivselt, sealhulgas ka juhtrolle võttes,
uuenduslikes ettevõtmistes, näiteks Euroopa Liidu idapiiri riikide koostööprojekt Celbet ja IT-
arenduste tsentraliseerimine.
Vajab tähelepanu:
Kindlustunne nii Eestis kui ka kogu ELis on 2022. aasta sügisest alates stabiilselt nõrgenenud ja
langenud tasemele, kus mõningane majanduslangus selle aasta teises pooles on nii Eestis kui
paljudes teistes Euroopa riikides ilmselt vältimatu.
Venemaa poolt Lääne väärtuste vastu algatatud sõja mõjul on hinnatõus ülikiire ja ebakindlus
eelkõige energia (gaas, elekter) tarnekindluse ja hindade osas väga suur. Eesti majandus
kahaneb 2022. aasta teises pooles oluliselt ja mõne kvartali jooksul majanduse maht kahaneb.
2022. ja 2023. aasta keskmisena peaks SKP kasv jääma siiski kergelt positiivseks ning kiirenema
2024. aastal 3%ni.
Reitinguagentuur Fitch kinnitas Eesti pikaajalise riigireitingu senisel kõrgel tasemel AA-, kuid
alandas augustis 2022 reitingu väljavaate negatiivseks seoses sõjamõjude, kõrge inflatsiooni,
valitsuse võlakoormuse kasvu ning eelarvepoliitika lõdvenemisega. Eesti reitingut ennast
toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse.
Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel,
aga alandas aprillis 2022 Putini sõjaga seotud mõjude tõttu reitingu väljavaate positiivse pealt
taas stabiilseks ning detsembris 2022 alandas riigireitingu väljavaate negatiivseks. Agentuur
kinnitas samas, et meie riigirahandus ja institutsionaalne raamistik on endiselt tugevatel
5
alustel ning riigivõla tase madal. Eesti majandus on agentuuri hinnangul kriisis hästi vastu
pidanud ja piirangud on olnud väiksemad võrreldes teiste Euroopa riikidega.
3. Olulised tegevused
Riigieelarve seaduse muutmine, sh riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja
hindamise põhimõtete, protsessi ja rollijaotuse täpsustamiseks. Koos riigieelarve seaduse
muutmisega vaadatakse üle rakendusaktid ja juhised, mh eesmärgil, et igaüks neist reguleeriks
vajalikul tasemel vajalikku osa protsessist, need ei dubleeriks üksteist, samas oleksid kõik osad
kaetud.
Arendatakse pidevalt prognoosi- ja analüüsimetoodikaid, et anda võimalikult teadmuspõhine,
objektiivne ja täpne sisend valitsusele riigieelarve, riigieelarve strateegia ja stabiilsus-
programmi koostamiseks ning erinevate majanduspoliitiliste otsuste langetamiseks.
Luuakse keskne infotehnoloogiline lahendus, toetamaks riigieelarve protsesse, st viiakse läbi
põhjalik üleriigiline analüüs mõistmaks äriprotsesse ja -vajadusi ning arendatakse
infotehnoloogiline lahendus, mis toetab seda võimalikult suurel määral.
Edendatakse investorsuhteid, et aidata kaasa riigi võlakirjade õiglasemaks hinnastamiseks
ning vähendamaks riski, et kriisiolukorras ei ole riigil võimalik vajalikus mahus ja mõistliku
hinnaga võlga kaasata tagamaks riigi arvelduste kohase tegemise. Riigi arvelduste tõhusamaks
korraldamiseks kaasajastatakse e-riigikassa infosüsteemi tehnilist platvormi.
Kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tolliriskide analüüsi võimekust, mis toetab
andmetel, teabel ja nende analüüsil põhinevaid otsuseid. Kiirelt muutuv majanduskeskkond ja
Euroopa Liidu nõuded on kaasa toonud senisest kiirema analüüsivajaduse.
Võrdse majanduskeskkonna ja ühiskonna kaitsmiseks kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti
uurimisosakonna tehnilist ja IT-võimekust kriminaalmenetlusega seotud teabe töötlemiseks ja
keeruliste peitkuritegude (rahvusvahelise salakaubanduse ja maksukuritegude) varajaseks
avastamiseks ja tõkestamiseks. Samuti tõstetakse uute kriminaaltulu vormidega (krüptoraha)
tegelemise võimekust ja luuakse kõikide seadusandluses sätestatud jälitustoimingute
iseseisva teostamise võimalus.
4. Programmi tegevused
Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;
Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome
Meede 1. Eelarvepoliitika
Tegevus 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine
Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine
Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah
majandusprognoosi paranemisel eelarveaasta kestel
Valitussektori nominaalne eelarvepositsioon SKPst, %
-0,6% 0,1% -5,5% -2,4% -3,9% -3,3% -3,0% -3,0%
Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite kasutamine
(osakaal kogumahust), % 32% - 57% 78% 100% 100% 100% 100%
6
Tegevused:
Väljakutsed:
Käesoleva aasta eelarvepositsioon on tugevalt mõjutatud energia hindade kasvust ning
Venemaa poolt algatatud sõjast tingitud täiendavatest eelarve vajadustest. Eelarvepuudujääk
ulatub 2022 aasta suveprognoosi järgi käesoleval aastal ligi ühe miljardi euroni ehk 2,7%ni SKPst.
See number sisaldab nii Venemaa algatatud sõja tõttu vastu võetud lisaeelarvet kui ka kõrgest
inflatsioonist tingitud maksutulude nominaalkasvu nii sel kui ka järgmistel aastatel.
Kulude tase kasvab sõja mõjust tingituna kõikidel valitsussektori tasanditel. Suurim koormus
lisakulude kandmisel jääb riigieelarvele, kuhu lisandub julgeolekuga ning põgenikega seotud kulusid.
Hetkel kehtib endiselt stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud vabastusklausel, mis lubab Euroopa
Liidu liikmesriikidel kalduda kõrvale kesk-pikast eelarve eesmärgist (MTO) või selle suunas
liikumisest sel aastal. Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast eelarvedefitsiiti ehk
nominaalne eelarvepuudujääk ei tohiks ületada 3% SKPst. Käesoleval aastal struktuurne
eelarvepositsioon paraneb, kuid järgnevatel aastatel ei suuda Vabariigi Valitsus parandada
struktuurse eelarvepositsiooni eesmärki. Aastaks 2026 ootame -2,0% suurust struktuurset
eelarvepuudujääki.
Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel on hetkel kahe perioodi
rakendamise kokkulangemise aeg, mil tuleb ergutada lõppeva perioodi vahendite tulemuslikku
investeerimist ning kiiresti käivitada uue perioodi meetmed.
Eelarvestamise protsessi toetavaid infosüsteeme on arendatud eraldiseisvalt ja eri aegadel
ning puudub ühtne ning terviklik tehniline lahendus toetamaks valitsemisalasid tegevuspõhise
riigieelarve menetlemisel ja rakendamisel.
Tegevused:
Vastavalt riigieelarve seadusele koostatakse makromajandusprognoos ja rahandusprognoos
igal aastal jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja aasta kohta. Makromajandusprognoosi ja
rahandusprognoosi väliskeskkonna eeldustena kasutatavad andmed ei tohi prognoosi kavandatud
avaldamise ajaks olla vanemad kui kaks kuud.
Majandus-, eelarve- ja maksupoliitiliste muudatuste mõjuanalüüside koostamine (sealhulgas
eelnõude mõjuanalüüs), kehtivate poliitikate analüüs ja nendest tulenevad soovitused. Samuti
nendeks tegevusteks vajalik majanduse ja riigi rahanduse seire.
Teostatav uuring: „Maksukoormuse jaotuse analüüs ja maksuvaba tulu reformi analüüs“ (2022-
2023).
Teostatav uuring: „Suurte rahvusvaheliste ettevõtete miinimumtulumaksu analüüs“ (2022-
2023).
7
Analüüsime majanduse tsüklilise seisu alternatiivseid hindamismeetodeid ning võimalusi, et
täiendada SKP lõhe arvutusmetoodikat struktuurse eelarvepositsiooni informeeritumaks
hindamiseks (2022-23).
Valitsussektori eelarveriskide koondpildi metoodika rakendamine valitsusasutuste koostöös
(2022-23).
§ Riigieelarve baasseaduse muutmine, eesmärgiga luua võimalused avaliku sektori
finantsjuhtimise terviklikuks ja kvaliteetseks toimimiseks.
Jätkatakse valitsemisalade toetamist tegevuspõhise riigieelarve rakendamisel, kuivõrd seos
poliitika kujundamise, valitsemisalade juhtimise ja ressursside juhtimise vahel on osaliselt veel
ebaühtlane.
2024. aasta lõpuks viiakse läbi põhjalik riigi finantsjuhtimise infosüsteemide äriprotsesside
analüüs, mõistmaks kõikide riigieelarve protsessidega seotud osapoolte vajadusi, sh uuenenud
riigieelarve seadusest tulenevaid, ning luuakse infotehnoloogiline lahendus, mis toetab neid
võimalikult suurel määral. Lisaks arendatakse paralleelselt edasi eelarvestrateegia ja riigieelarve
ning nende koostamise protsesse, sealhulgas jätkatakse eelarveprotsessi automatiseerimisega ning
seostatakse omavahel paremini menetlusprotseduurid riigi tulemus- ja finantsjuhtimisega seotud
infosüsteemidega. Jätkatakse riigi arendus- ja finantstöötajate koolitusprogrammiga
infosüsteemide kasutusoskuse suurendamiseks ja metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks.
Riigi eelarvestrateegia, iga-aastase riigieelarve ja stabiilsusprogrammi koostamine ja
elluviimise korraldamine selliselt, et see on kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga ning
toetab riigi eesmärkide saavutamist.
Rahandusministri ja valitsuse toetamine analüüside ja eelarve otsuste ettepanekute
koostamisega, osaleme valitsemisalade horisontaalsete ja valdkondlike poliitikate kujundamises
ning koordineerime Euroopa Liidu ja teiste välisvahendite planeerimist ja rakendamist.
Tulemusaruandluse kaudu informatsiooni pakkumine viisil, mis tagab nii riigi tegevuste
läbipaistvuse kui ka alusinfo otsuste tegemiseks. Hindamiste ja tõhustamiskavade koordineerimise
kaudu otsustajatele ekspertiisi pakkumine paremate poliitikakujundamise otsuste tegemiseks ja
kokkuhoiuks. Riigi majandusaasta koondaruande, igakuiste seirearuannete, välistoetuste
seirearuannete koostamine ja hindamiste läbiviimine.
Koordineeritakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Taaste- ja
vastupidavusrahastu strateegiate tulemuslikku elluviimist, vajadusel ajakohastamist ning seeläbi
planeeritud vahendite maksimaalset kasutuselevõttu, et toetada erinevate poliitikavaldkondade
arengueesmärkide ja -hüpete elluviimist.
8
Meede 1. Eelarvepoliitika
Tegevus 1.2 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelelvalve
Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis
1% 1% 1% 2% 2% 2% 2% 2%
(hinnang auditeeritud valimi pinnalt), %,<
Vahendite olemasolu väljamaksete teostamiseks RM-i
- - - - JAH JAH JAH JAH
kontserni kuuluvatelt kontodelt (s.h toimiv raamistik)
E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt
- - - - 100% 100% 100% 100%
teostatud väljamaksed (tehniline), %-des
Tegevused:
Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel sel aastal 18,8%ni SKPst ja 2026. aastaks
26,2%ni SKPst.
Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude
juhtimine. Oluline väljakutse on selgitustöö ja avaliku debati kvaliteedi parandamine optimaalsete
reservide ning võla-reservide suhte teemal, kus levivad väärtõlgendused, mis võivad poliitika
kujundamist ebasoovitavas suunas kallutada.
Riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade
paigutamine, võlakohustuste kaasamine), mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema
kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt
ning arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks
tegemiseks planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat
likviidsusvaru (reservi) või võetakse vajadusel laenu.
Oluline on järgida nõudeid, mis valitsus on kehtestanud likviidsusreservi ja võlakohustuste võtmise
miinimumtasemele (arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi, laenulimiidi jmt lepingud).
Võlakohustuste võtmise valmiduseks luuakse ligipääs kõikides õigusaktides nimetatud
võlainstrumentide rakendamiseks (kehtestatakse vajalikud rakendamise aluseks olevad
Rahandusministeeriumi käskkirjad, antakse volitused, sõlmitakse lepingud).
E-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine. Eesmärk on kaasajastada e-riigikassa
tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel
koormustel.
Laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad
laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Laene ja riigigarantiisid antakse: 1) avalike
ülesannete täitmiseks; 2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada või
ennetada likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi
tõrkeid põhjustada võivat finantskriisi; 3) asutustele, kelle raha riik hoiab ja paigutab, või nende
kohustuste tagamiseks; 4) äriühingule või äriühingu kohustuste tagamiseks, kui riigil on äriühingus
9
enamusotsustusõigus ja kui see on vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel; 5)
välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks.
Välisvahendite auditeerimise eesmärk on anda kord aastas siseriiklikult ja doonoritele hinnang
süsteemide toimivuse ja vahendite kasutamise sihipärasuse ning korrektsuse kohta. Auditeerimine
koosneb kahest suunast: kulude auditeerimine statistilise valimi alusel ning toetuse andmise ja
kontrolli eest vastutavate asutuste tegevuste auditeerimine. Kokkuleppeliselt on aktsepteeritavaks
hinnanguliseks veamääraks aasta jooksul tehtud kulude kogumahust kuni 2%, mille ületamisel
loetakse kontrollisüsteemi liiga nõrgaks.
Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine
Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Tarbimise efektiivne maksumäär, % 22,8% 23,7% 22,8% 23,6% 24,2% 24,3% 24,1% 23,2%
Tööjõu efektiivne maksumäär, % 32,5% 32,2% 32,0% 33,2% 34,3% 34,3% 34,4% 34,2%
Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), % 0,7 -0,3% 0,1 0,1% 0,0% 0,0 0,0 0,0%
Maksusoodustuste mõju maksutuludele
(maksusoodustuste suhteline maht võrreldes riigieelarve 3,0 3,2 3,4 4% 5% 5% 5% 5%
maksutuludega), %
Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise
1 1 1 1 5 5 5 5
maksualase konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤
ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud
0 0 0 0 0 0 0 0
rikkumismenetluste arv
Tegevused:
Maksukoormus kriisieelse 2019. aastaga (33,5% SKPst) võrreldes on kasvanud, ulatudes 2021.
aastal 33,5%ni SKPst. Alates 2022. aastast hakkab maksukoormus alanema, jõudes 33,4%ni SKPst
2026. aastal.
Maksu- ja tollipoliitika kujundamine hõlmab maksude, riigilõivude ja tollialast analüüsi,
õigusloomet, nõustamist ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimist. Lisaks maksude
kogumise regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike
ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises. Õiguskuulekale kliendile antakse nõu
maksuasjades, hõlbustades tema maksu- ja tollialaseid protseduure ning kaitstes teda ebaausa
maksukonkurentsi eest.
Ausama konkurentsikeskkonna loomiseks seatakse e-kaubanduses tehingute vahendamisega
tegelevatele veebiplatvormidele kohustus esitada maksuhaldurile platvormil toimuvate tehingute
kohta andmeid, mis omakorda aitab kaasa maksukuulekuse suurendamisele.
Oluliseks tegevuseks on globaalse miinimummaksuga seonduvate küsimuste analüüs,
eesmärgiga aidata kaasa rahvusvahelise kahjuliku maksukonkurentsi vähendamisele, samal ajal
tagades Eesti tulumaksusüsteemi ettevõtlust ja investeeringuid soodustavate joonte säilimine.
10
Maksuvaidlustes Euroopa Liidu kohtu praktika jälgimine ning siseriiklikus õiguses vastavate
muudatuste tegemine vähendab rikkumismenetluste algatamise tõenäosust ja koos sellega riikliku
maine kahju tekkimise ja täiendavate rahaliste kulutuste tegemise riske. Vältimaks rikkumismenetlusi
analüüsime käibemaksusüsteemi ja vajadusel teeme ettepanekuid muudatusteks.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi määrade hoidmine praegusel tasemel koos
põhjendatud ning analüüsitud juhtudel nende tõstmisega mitte enam kui 5% korraga, võttes arvesse
ka tarbijahinnaindeksi muutust.
Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine energiatoodete ja
elektriaktsiisiga maksustamise süsteemis ning süsiniku piirimeetme rakendamine energiamahukate
toodete impordi suhtes.
Ringmajanduse osakaalu suurendamine ja jäätmekäitluse korrastamine seab pakendiringlusele
senisest ambitsioonikamad eesmärgid. Nende saavutamiseks tuleb pakendiaktsiisiga maksustamine
muuta efektiivseks, sihistatuks ja järelevalve seisukohast toimivaks või asendada pakendiaktsiis
pakendi keskkonnatasuga.
Soodsa majanduskeskkonna tagamiseks on vajalik hoida maksusüsteem enam stabiilsemana ja
maksukoormus optimaalsena, arvestades seejuures Eesti kui sotsiaalse riigi kohustustega.
Maksukoormuse jaotus peab olema majanduslikult mõistlik ja õiglane. Maksumäärade tõstmisele
peaks eelistama maksusoodustuste piiramist ja viimasele juba kehtestatud maksude tõhusamat kokku
kogumist.
Meede 2. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine
Tegevus 2.2 Maksu- ja tollikorraldus
Kogutud riigi maksutulud ja ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemine. Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus
Eesmärk:
majandustegevus väheneb.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku kogumine
100,4% 101,3% 100,0% 100% 100% 100% 100% 100%
(%),
Deklareerimata jäävate maksude osakaal laekunud
4,2% 4,6% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 5,0%
maksudest (%), <
Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal (%), > 98,8% 99,4% 98,92 98,0% 98,0% 98,0% 98,0% 98,0%
Maksutahte indeks, > 65 66,5 68,4 66 66 66 66 66
Tegevused:
Väljakutsed:
Väljakutseks on maksupoliitika ebastabiilsus ja salaturu vähendamine.
Ammendunud on võimalused nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele, kuna
tarbimismaksude osakaal maksulaekumistes on Euroopa Liidu kõrgemaid ja see on väikese
sissetulekuga inimestele liialt koormav. Probleemiks on varamaksude vähene osakaal
maksulaekumistes.
11
Eriti suuri väljakutseid pakub rahvusvaheline maksukeskkond ja piiriülene kaubandus.
Maksupettuste vähendamine ja maksuvõlgnike mõjutamine läbi kvaliteetse väärteo- ja
haldusmenetluse. Järelevalveliste eesmärkide saavutamisel tähelepanu pööramine
kriminaalmenetluse ja jälitusvõimekuse valdkonnale, et tagada senine püsiv tõendite leidmise,
fikseerimise ja vormistamise võimekus.
Tegevused:
Eesti inimeste maksutahte suurendamine. Kasvavate ootuste ja vähenevate ressursside
tingimustes ennetustöö tegemine maksuhoiakute ja -käitumise mõjutamiseks. See võimaldab riigi
tulude laekumist ja maksuaugu vähenemist ilma järelevalvelisi meetmeid kasutamata. 2022. aasta
sügisel viiakse läbi Eesti elanike maksutahte uuringu, mille tulemustele toetutakse edaspidistes
koolitus-, kommunikatsiooni- ja teavitustegevustes.
Lihtsad ja mugavad teenused. Kiire tehnoloogia ja e-teenuste areng, nende kõrval ambitsioon
pakkuda lihtsaid ja mugavaid teenuseid, seavad kõrged ootused teenuste kvaliteedile ja toimivusele.
Maksu- ja Tolliamet on viimastel aastatel ellu viinud mitmeid edukaid IT-arendusi, kuid need nõuavad
investeeringuid, jätkuarendusi ja kompetentside arendamist, mis toetaksid teenuste ajakohasena ja
kvaliteetsena hoidmist. Panustatakse nii riigiasutuste koostööprojektidesse (nt sündmusteenused,
reaalmajandus, bürokratt), kui viiakse läbi arendusi Maksu- ja Tolliametile strateegiliselt olulistes
teemades.
Võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse tagamine. Maksuauk näitab üldjoontes langevat
trendi ja varasemad järelevalve tegevused on avaldanud selget mõju. Ümbrikupalga vastu
võitlemisega tegelemine, mis on suuremaid väljakutseid, kuid liigub trendina paranevas suunas.
Järelevalveliste eesmärkide täitmiseks isikupõhise riskijuhtimise arendamine, mis võimaldab tegevusi
täpsemalt sihtida lähtuvalt isikute riskitasemest.
Ettevalmistuste tegemine, et minna üle andmepõhisele aruandlusele, mis lähtub andmete
ühekordse sisestamise põhimõttest.
Maade korralisest hindamisest tuleneva maamaksu tõusu kaitsemehhanismi, e-kalkulaatori ja
maamaksu infosüsteemi äriloogika muutusega seotud arenduse realiseerimine. Maamaks on sõltuv
uutest maksumääradest ja maksustamishindadest, mille aluseks on 2022. aastal toimunud maade
korraline hindamine (eelmine 2001).
Lõpujärgus on menetluskeskkonna ehk uue IT-süsteemi arendus, mis muudab ameti
järelevalvelised tegevused efektiivsemaks ja ühtlasemaks ning toetab üleminekut isikupõhisele
riskijuhtimisele.
Tegelemine EL ühtse käibemaksu süsteemi (OSS) jätkuvaks rakendamiseks vajalike parandustega,
et tagada üle-euroopaline e-kaubanduse ja teenuste käibemaksu erikorra (OSS/IOSS) infovahetus
liikmesriikide vahel. Selle eesmärk on rakendada uut lahendust käibemaksupettuse vastu võitlemisel
e-kaubanduses ning arendada välja Nõukogu direktiiviga reguleeritud lahendus.
Ettevalmistuste tegemine makseteenusepakkujate edastatud andmete analüüsiks (CESOP projekt),
e-kaubandusest tuleneva maksukahju vähendamiseks.
12
Tolliprotseduuride tõhusa järelevalve korraldamine ja tollipiiri kaitsmine, et tõkestada pettuseid
ja vähendada salaturu (sh salasigarettide) osakaalu ning tagada Venemaa agressiooni tõttu
kehtestatud sanktsioonide rakendamine. Selleks on oluline hoida kõikide piiripunktide tollikontrolli
töös kasutatav tehnika tänapäevasena (mh röntgenid), mis looks suutlikkuse üle vaadata üha
suurenevaid kaubavoogusid lühema ajakuluga ning seeläbi hoida piiril kontrollifooni vajalikul tasemel.
Venemaa agressioon Ukraina vastu on tõstnud kordades tolliformaalsuste ajalist kestvust, kuna
võrreldes varasemaga on oluliselt tähtsamaks muutunud just julgeolekuaspekt.
E-tolli infosüsteemide uuendamisega jätkamine ja alustamine, mis kestab 2025. aastani.
Tolliprotseduuride sh eTolli süsteemide (riskianalüüsid, import, eksport, transiit) täiendamine
panustab sanktsioonide edukasse rakendamisse ja heidutushoiakute tõhustamisse ning parandab
julgeoleku koosvõimet Eestis, Balti riikides ja EU üleselt.
Lisaks välja toodud valdkondadele korrastatakse MTA andmehaldust ja kasvatatakse
analüüsivõimekust (MTA andmeladu). MTA ülese analüüsi ning riski kriteeriumite (KM, FIDEK, eTOLL)
andmetöötlusvõimaluste (SAS) jätku tagamine.
Tehisintellekti strateegia väljatöötamine, mis toetaks asutuse võimekust tehisintellekti ja
digilahendustega seotud reforme kavandada, arendada ja rakendada.
5. Programmi juhtimiskorraldus
Riigi rahanduse programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle
peamisteks koostööpartneriteks programmi eesmärgi saavutamisel ja sekkumiste kavandamisel on
Eesti Pank, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsioon (OECD), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, mitmed eriala- ja
huviliidud ning teised valitsusasutused.
Riigi rahanduse programmi juhib eelarvepoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi
koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.
Eelarvepoliitika meetme rakendamist ja seiret koordineerib eelarvepoliitika asekantsler, maksu- ja
tollipoliitika meetme rakendamist ja seiret koordineerib finants- ja maksupoliitika asekantsler.
Programmi tulemuste seire toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele „Riigi
eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite
ülekandmise kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Iga lõppenud
aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Tõhus riik“
tulemusaruandesse.
13