VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVE STRATEEGIA 202 3 -202 6 JA RIIGIEELARVE 202 3 LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMADE AR U T ELUDE KOONDTABEL TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma ettepanekud PAGEREF _Toc92709312 \h 1 2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekud PAGEREF _Toc92709313 \h 8 3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma ettepanekud PAGEREF _Toc92709314 \h 17 4. Transpordi ja teede töörühma ettepanekud PAGEREF _Toc92709315 \h 43 5. IKT töörühma ettepanekud PAGEREF _Toc92709316 \h 56 7. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud PAGEREF _Toc92709317 \h 60 8. Keskkonna töörühma ettepanekud PAGEREF _Toc92709318 \h 67 9. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma ettepanekud PAGEREF _Toc92709319 \h 76 10. Lõimumise töörühma ettepanekud PAGEREF _Toc92709320 \h 82 R ahanduse- ja maksupoliitika töörühm a ettepanekud ( ettepaneku te ja kokkulep ete sõnastused on ELVLis täiendamisel ) nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumus est Kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine . Tulumaksust KOV üksustele laekuva osakaalu taastamine vähemalt majanduskriisi eelsele tasemele (lisaks varasemale määra tõstmisele maamaksuvabastuste kompenseerimiseks 0,2 protsendipunkti võrra ja lisandunud ülesannete täitmiseks). KOV üksustele laekuv füüsilise isiku tulumaksu osakaal võiks seega olla 12,19%. Kasu: suureneb KOVide finantsvõimekus, jätkusuutlikkus, pakutavate hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele seadusega pandud kohustusi. KOV üksused saavad edukamalt rahastada oma tegevusi tulude arvel, mille tulemusel jääb nende laenukoormus väiksemaks. Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega, suurendab avaliku sektori kulutuste ja objektiivsete vajaduste vastavust ning tugevdab demokraatiat. Selgitus: 2009. a vähendati KOV üksustele laekuvat osa füüsiliste isikute tulumaksust 0,53 protsendipunkti võrra 11,93%- lt 11,4%- le . 2012. a tõsteti seda 0,17 protsendipunkti võrra ja 2014. a veel 0,03 protsendipunkti võrra kompenseerimaks maamaksuvabastuse negatiivset mõju KOV üksustele. Alles 2018. a toimus esimene kärbitud tulumaksuosa taastamine 0,23 protsendipunkti ulatuses, millele 2019. a lisandus 0,04 protsendipunkti. 2018. a tõsteti KOV üksustele laekuvat määra ka 0,03 protsendipunkti seoses ujumise algõpetuse ja tugiteenuste rahastamisega ning 2019. a 0,03 protsendi punkti seoses jäätmehoolduse ja sotsiaalteenuste korraldamise toetuse tõstmisega tulubaasi. 2020. a tõsteti KOV osa 11,96%- le , mille järel sai taastatud 0,3 protsendipunkti ning taastada jääb veel 0,23 protsendipunkti. Tõstes tulumaksumäära 12,19 % võttes arvutuse aluseks tulumaksu laekumise 2023. a RaM prognoosi 1 554 mln, saame arvestuslikuks tulumaksu laekumise summaks 1 584 mln ehk + 30 mln eurot ELVL ettepanek 2023 12,19% 2024 12,19% 2025 12,20% 2026 12,21% Rahandusministeerium saab aru, et ELVL ettepanekud on suunatud raha juurde küsimisele erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taastamine, tulumaks pensionidelt ja dividendidelt. Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi suurendamise taotlust ühtse tervikuna, mille puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi suurendamine ning raha juurde andmisel lahendused, missugune rahastamise allikas või viis toetaks Eesti arengut kõige paremini. KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike teenuste parandamine on fookuses. Jätkatakse läbirääkimisi. Ukraina sõjapõgenikega seonduvate kulude hüvitamine. Selgitus: Kohalikele omavalitustele kaasnevad järgnevatel aastatel täiendavad kulud, mis on seotud sõjapõgenike vastuvõtmisega ja nendele teenuste pakkumisega. 2022. a lisaeelarves on ette nähtud KOVidele vahendid Ukraina sõjapõgenike kulude katteks. Kui isikud on ajutise kaitse saanud, on nad samasuguste õigustega kui ülejäänud Eesti inimesed. Pikaajaliselt tuleb kulud katta tulubaasi arvelt. Jätkatakse läbirääkimisi. Tasandusfondi valemi korrigeerimine. Tasandusfond peaks rohkem arvesse võtma regionaalseid erinevusi. 2023. a tõus + 2% 109,448 mln (+2,15 mln) ELVL ettepanek RE 2023 - 107,302 mln RE 2024 - 111,637 mln RE 2025 - 113,870 mln RE 2026 - 116,147 mln Tasandusfondis on arvestatud 2018. aastast tagamaalisuse koefitsiendiga, mis arvestab haja -asustuses hariduse suuremate kuludega. ELVL peaks täpsustama, kas sellega on ELVL taotlus täidetud või missuguseid regionaalseid erinevusi peaks veel arvesse võtma. Jätkatakse läbirääkimisi. Rahandusministeerium on 10.09.2020 kirjas nr 5-1/6165-1 asunud seisukohale, et käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 2 alusel kehtestatud määrus nr 41 ja selle volitus norm tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada, millega ei saa nõustuda (Tallinna Linnavalitsuse kiri 05.10.2020 nr Õ-1/2328 – 2). Kohalikule omavalitsusele ühis transporditeenuse toetuse käibe maksuga maksustamisel suureneb selle kulu käibemaksu võrra, s.o. 20%. Käibe maksu summa tuleks arvestada kas toetuse või piletite hüpoteetilise müügi hinna põhjal. Käibe maksu saaks riik, s.t. kohalikule oma valitsusele on see kulu. Kui samas olukorras oleks riik, siis peaks riik toetuse andjana küll suurendama toetus summat 20% võrra, kuid riik saaks selle oma ühingult käibe maksuna tagasi. Seega tähendaks käibemaksu lisamine riigile käibe maksuraha ühelt eelarverealt teisele kandmist, mis ei too kaasa vara vähenemist. Kohaliku omavalitsuse üksusele tooks analoogne olukord kaasa likviidsete varade vähenemise ja riigi rikastumise selle arvelt. Toetusel põhinevate avalike teenuste osutamise mudelite erineva maksu mõju korral ei saaks rääkida tasakaalust riigi ja kohaliku oma valitsuse vahel, kui negatiivne finantsmõju oleks kohalikule oma valitsusele suurem ja see mõju tooks kaasa positiivse finantsmõju riigile. Määruse kehtetuks tunnistamise mõjud tuleb kohalikele omavalitsustele hüvitada . ELVL ei ole seaduse muudatuse mõjuanalüüsi näinud. Arvestuslik vajadus kokku ca 30 mln € (sh KOV ühistransport ca 16 mln, huviharidus max 1 mln) 14 mln riigi poolt toetus ühistranspordi keskused. Hinnanguliselt on mõju üksnes Tallinnale 15 mln eurot täiendavat kulu Ühistranspordi dotatsioonide andmine on sisuliselt enamik juhtudel teenuse ostmine ning tuleb ka sedasi kajastada koos käibemaksuga. Umbes pooled KOVid on tehingut õigesti kajastanud ning oma eelarvest leidnud raha käibemaksu tasumiseks. Ühistranspordi dotatsioonide muutmisel teenuse ostmiseks kaasneb KOVidele täiendav käibemaksu kulu ning oleme valmis läbi arutama üleminekuaega leevendusmeetmega. Jätkatakse läbirääkimisi. Vähemalt osa (nt sama määr nagu füüsilise isiku tulumaksu puhul) juriidilise isiku poolt dividendidelt makstavast tulu maksust kohalikele omavalitsustele või eraldada 10% riigi eelarvesse laekuvast juriidiliste isikute tulumaksust kohalikele omavalitsustele. Kasu: suureneb KOVide finantsvõimekus, jätkusuutlikkus, pakutavate hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele seadusega pandud kohustusi. Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas subsidiaarsus põhimõttega, suurendab avaliku sektori kulutuste ja objektiivsete vajaduste vastavust ning tugevdab demokraatiat. KOV üksustele tekib täiendav stiimul ettevõtluse soodustamiseks. Täiendav meede: tasandusfondi valemi korrigeerimine võtmaks arvesse ettevõtete tulumaksu osalise KOV üksustele kandmisega kaasnevat KOV üksuste ebavõrdsuse kasvu, kuna suurem enamus dividendi saajaid elab Tallinnas ja Tallinna lähivaldades . Tulumaksu (sh dividendidelt makstavat tulumaksu) reguleerib tulumaksuseadus (edas pidi TuMS ), sh sätestab TuMS §5 maksu laekumise riigile või kohalikule omavalitsusele. Dividendidelt makstava tulumaksu osalise laekumise võimaldamiseks tuleb muuta TuMS §5. 2021.a RaM suvises majandusprognoosis on riigieelarvesse prognoositud arvestuslikult 462 mln 12,19 % korral 56,32 mln Rahandusministeerium saab aru, et ELVL ettepanekud on suunatud raha juurde küsimisele erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taasta-mine , tulumaks pensionidelt ja dividendidelt. Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi suurendamise taotlust ühtse tervikuna, mille puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi suurendamine ning raha juurde andmisel lahendused, missugune rahastamise allikas või viis toetaks Eesti arengut kõige paremini. KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike teenuste parandamine on fookuses. Valitsuskabinet arutas 11.11.20 2 1. a KOVidele juriidilise isiku tulumaksust osa andmist töökohtade arvu järgi KOVides . Eesti arengu seisukohalt on väga oluline, et Eesti väljaspool Harjumaad ei jääks arengus maha. Seega on prioriteediks motiveerida KOVide senisest enam panustama ettevõtluskeskkonna edendamisse, soosides uute töökohtade loomist. Riigihalduse minister on esitamas RES taotlust KOVide osa andmiseks juriidilise isiku tulumaksust töökohtade järgi. Jätkatakse läbirääkimisi. Vähemalt osa (nt sama määr kui füüsilise isiku tulumaksu puhul) juriidilise isiku poolt erisoodustuselt makstavast tulu maksust kohalikele omavalitsustele. Kasu: suureneb KOVide finantsvõimekus, jätkusuutlikkus, pakutavate hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele seadusega pandud kohustusi. Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas subsidiaarsus põhimõttega, suurendab avaliku sektori kulutuste ja objektiivsete vajaduste vastavust ning tugevdab demokraatiat. KOV üksustele tekib täiendav stiimul ettevõtluse soodustamiseks. 2021. aastal laekus MTA-le erisoodustustelt 36,2 mln ehk 7,5% kogu jur.isik tulumaksust 12,19% oleks 4,41 mln Tegemist on juriidilise isiku tulumaksuga. Vt eelmine punkt. Jätkatakse läbirääkimisi. Mitteresidendist füüsiliste isikute maksatav tulumaks. Muuta tulumaksuseaduse § 5 (1) lisades juurde sõna „mitte residendid“ § 5. Maksu laekumine(1) Residendist ja mitteresidendist füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub järgmiselt: 1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96% residendist ja mitteresidendist füüsilise isiku maksustatavast tulust; Mitteresidentide tulumaksu jaotamisel kohalike omavalitsuste vahel võtta aluseks RM määrus 19.12.2008 nr 54, (RTL 2008, 105, 1503) „Füüsilise isiku tulumaksu kohaliku omavalitsuse üksustele eraldamise kord“, kus § 6 (1) on öeldud „Kui tulumaksu eraldamise ajaks puuduvad registris andmed maksumaksja elukoha kohta, jaotatakse omavalitsusüksustele eraldatav maksusumma kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt nende arvestuslike osakaaludega." Eestis ajutiselt tööd tegeva inimese eest tulumaksu saamise eelduseks on KOVi kohustused avalikku teenust osutada ja isikul peab olema rahvastiku registri järgne elukoha aadress. Jätkatakse läbirääkimisi. Pensionidelt maksatav tulumaks. Muuta tulumaksuseadust ja näha ette tulu maksuosa eraldamine KOVidele ka pensionidelt makstud tulumaksust. Selgitus: eakate osakaal KOVide elanik konnast suureneb järk-järgult seoses demograafiliste muudatustega. Seoses sellega lasub KOVidel ka edaspidi suurem koormus eakatele suunatud teenuste ja taristu arendamisel, mistõttu peaks ka pensionidelt makstavast tulu maksust osa laekuma vastavale KOVile , kelle elanike registris on pensioni saaja. MTA info kohaselt 2021. a pensionidelt makstud tulumaks jagunes: residendid 109 404 104 eurot mitteresidendid 8 460 318 eurot Kokku 117 864 422 eurot Võttes aluseks tulu maksu arvutamise määra 12,19 % oleks summa 14,25 mln eurot Rahandusministeerium saab aru, et ELVL ettepanekud on suunatud raha juurde küsimisele erinevatest kanalitest – tulumaksuosa taasta-mine , tulumaks pensionidelt ja dividendidelt. Rahandusministeerium võtab KOVide tulubaasi suurendamise taotlust ühtse tervikuna, mille puhul on eraldi läbirääkimiste objektid tulubaasi suurendamine ning raha juurde andmisel lahendused, missugune rahastamise allikas või viis toetaks Eesti arengut kõige paremini. KOVide tulubaasi suurendamisega tuleks läbi rääkida ka see, missuguste omavalitsuslike teenuste parandamine on fookuses. Tulumaks pensionitelt arvutustabel esitati ELVL- ile 2018. a Rahandusministeerium on nõus teemat arutama. Jätkatakse läbirääkimisi. Muuta elukoha registreerimisega seotud põhimõtteid selliselt, et tudengi puhul käsitletakse tema põhielukohana seda oma valitsust, kus ta ajaliselt rohkem viibib ja/või näha ette täiendavad meetmed kulude kompenseerimaks riigieelarvest neile omavalitsustele, kus elab igapäevaselt rohkelt tudengeid, kes ei ole oma õpingute kohta (omavalitsust) rahvastiku registris oma elukohana määratlenud. Selgitus: Haridusandmete portaali Haridusilm andmetel omandas 2021/2022 sügisel Eestis kõrgharidust 44 611 üliõpilast, neist Tartu kõrgemates õppeasutustes 18 578. Üle kolmandiku õpib neist seega Tartus. Tartu on elukohana registreerinud vaid 2749 (14,7%). Teeme ettepaneku tasandusfondi arvutamisel võtta arvesse 19-64 aastate elanike üldarvu puhul koefitsiendiga ka üliõpilaste arv, kes ei ole Tartut oma elukohana määratlenud, st 15 829. Võiks rakendada koefitsienti 0,7 lähtudes asjaolust, et 5 päeva nädalas on tudeng Tartus ja 2 päeva koduvallas, linnas). Selgitus: kuigi oluline osa tudengitest elab õppetööga seoses esmas päevast reedeni (enamasti) Tartus ja tarbib linna poolt osutatavaid avalikke teenuseid, on nende elukohana registreeritud teised omavalitsusüksused ja linn nendega seotud tuludest osa ei saa. Ei toeta ettepanekut. Isiku rahvastikregistri järgse elukoha kaudu käib isiku põhiõiguste realiseerimine (valimisõigus ja teenused). Elukoha registreerimise põhimõtete muutmine väljub KOV rahastamissüsteemi kujundamise kontekstist. Rahvastikuregistri järgne elukoht näitab, millise KOViga isik tahab end seostada. Kui tudeng alustab iseseisvat elu, saab ta end Tartu elanikuks registreerida ning Tartu linna tasandusfondi arvestuses läheb isik Tartu elanikuna arvesse. Kui tudeng on endiselt seotud vanemate ülalpidamisega, on tõenäoliselt tema kodu ja huvide keskus lapsepõlvekodu ning raha laekub sellesse KOVi . Läbirääkimised lõpetatud. Korrastada kohalike maksude süsteemi, täiendada kohalike maksude seadust (täiendada loetelu). Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks) juriidiliselt korrektses maksu vaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada oma valitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohas tamist viimaks see vastavusse teiste õigus aktidega. Kohalike maksude osakaal omavalitsuste tuludest on madal, mis on osaliselt tingitud objektiivsetest asja oludest (näiteks administreerimis kulud), kuid teisalt on valitsuse sekkumise tulemusena vähendatud kohalike omavalitsuste võimalusi (paadi- ja müügi maksu kaotamine). Näha muudatused ette vähemalt 5 aastat enne nende tegelikku rakendamist, andes sellega turuosalistele piisava ajavaru sellega ennetavaks kohanemiseks. Valitsuskabineti 13.05.2021.a otsuse kohaselt esitab Rahandusministeerium 2022. a III kvartalis KOVide maksuautonoomia suurendamise ettepanekud. Jätkatakse läbirääkimisi. Tagada Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8-09 täitmine. Antud Riigikohtu otsusega tunnistati põhi seadusega vastuolus olevaks selliste õigust loovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised seadusega kohaliku oma valitsuse üksustele pandud kohustused on oma valitsuslikud ja millised riiklikud ja eristaksid kohaliku oma valitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korralda miseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest. Tegelikkuses on andmata õigusakt millega on määratud omavalitsuste tulud KOKS'iga sätestatud oma valitsuslike ja kohalikule oma valitsusele ainuomaste ülesannete täitmiseks. Riigieelarve seaduse § 51 määratleb riiklike ülesannete rahastamise põhimõtted. Riiklike ülesannetena on eristatud toimetulekutoetuse maksmine, rahvastiku ja perekonnaseisu toimingud. Riigikohtu lahendi otsus on valitsuse poolt loetud täidetuks. Uute ülesannete andmisel ning ülesannete muutmisel on ülesannete liigitamist ja vastavalt ülesande loomusele rahastuse tagamist järgitud. Riigikohtu otsus ei näe üheski vormis ette õigusakti andmist, mida ELVL on oma taotluses esitanud. KOVide tulubaas on kujundatud erinevate õigusaktide alusel. Jätkatakse läbirääkimisi. Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele. Eesti maismaa pindalast on 31.12.2018 seisuga kaetud kaitstavate loodusobjektidega 18,8% (816 556 ha). Kaitsealade kogupindalast on 71% riigiomandis, 27% eraomandis, 1% avalik-õiguslikus omandis ja 1% munitsipaalomandis. 01.01.2021 jõustub maamaksuseaduse muudatus, mille kohaselt veeseaduse § 118 alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast (sellest tulenevalt väheneb Tallinna linnas kogutav maamaks hinnanguliselt 300 000 eurot). Mõju KOV eelarvetele: Iga-aastaselt jääb KOV-idel loodus kaitse alade maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 mln eurot , millest 1,6 mln moodustavad maksuvabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% maksuvabastusega piiranguvööndi alad. Kõige suuremad „kaotajad“ on Tallinna linn (367 822), Kuusalu vald (175 969), Vihula vald (165 174) ja Suure-Jaani vald (120 917). Ca 80% KOV-ides on looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro. Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei kompenseerita. Tasandusfondi jaotamisel arvestatakse KOVi väiksema maamaksulaekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on tasandusfond suurem . Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline võimalus puudub. Ettepanek on, et raha laekuks KOV-ile eraldi reana. Iga-aastaselt jääb KOV-idel loodus kaitse alade maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 mln eurot, millest 1,6 mln moodus tavad maksu vabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% maksu vabastusega piiranguvööndid. Üks kõige suurem kaotaja on Tallinna linn, kus maa maksu vähenemine on 0,37 mln eurot. Seoses veeseaduse jõustumisega uuest aastast väheneb laekuv maamaks järgmisel aastal veel ca 0,3 mln eurot. Tallinn: 0,37 mln eurot +0,3 mln, kokku 670 000 eurot. Kuusalu vald 175 969 eurot, Vihula vald 165 174 eurot ja Suure-Jaani vald 120 917 eurot. Ca 80% KOV-ides on looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro. Toetame. Riigihalduse minister on kaalumas vastavasisulise ettepaneku esitamist. Jätkatakse läbirääkimisi. COVID-19 eriolukorrast tulenevalt tulubaasi stabiliseerimise toetus. COVID-19 põhjustatud olukorra halvenemisel võib taas tekkida vajadus tulubaasi stabiliseerimise toetuseks (täiendavaks meetmeks). Vähemalt 2021. aasta tase ca 3 0,0 mln Prognoosid ei näe hetkel ette, et KOV tulumaksu laekumine peaks muutuma negatiivseks, et oleks vajadus sellise meetme järele. Kui selline olukord peaks siiski saabuma, saab selle juurde tagasi tulla. Jätkatakse läbirääkimisi. nr ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus Märkus/ maksumus 1. Sihtotstarbeliste toetuste andmine KOVide tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. Eesmärk on suurendada KOVide finantsautonoomiat Jätkatakse läbirääkimisi. 2. KOV finantsjuhtimise seaduse põhjalik läbivaatamine Eesmärk on vähendada üleliigseid regulatsioone ning minna üle arvestus üksuselt konsolideerimis grupi põhisele arvestusele Jätkatakse läbirääkimisi. Haridus- ja n oorsoo töö valdkonna töörühm a ettepanekud Tabel 1. ELVL ettepanek toetusfondi vahendite osas: Hariduse- ja noorsootöö valdkond 2022 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (mln) sh: 380,718 393,580 432,938 476,231 523,860 Õpetajate tööjõukulu toetus 309,03 Direktorite, õppealajuh. tööjõukulu toetus 15,2 Koolilõuna toetus 24,16 Õppekirjanduse toetus 8,14 Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 1,96 Tõhustatud ja eritoe õpilaste tegevuskulu 21,3 Kultuuriranits 0,923 Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 10,25 14,25 14,96 15,71 15,71 Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulu toetus 15,0 16,5 16,5 18,15 18,15 Õpilaskodude kohatoetus toimetulekuraskustes perede lastele 2000 € per õ pilane aastas 2500 € per 3000 € per 3000 € per 3000 € per Maakondlike õpilasürituste ja aineühenduste, koolijuhtide ja õpetajate ühistegevuse ja täiendkoolituse toetus 1,6 1,6 1,68 1,76 1,85 Tabel 2. Osapoolte ettepanekud muudatusteks nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Taastada huvihariduse ja -tegevuse toetus vähemalt 2021. a tasemele (võttes täiendavalt arvesse ka aastatega toimunud elukalliduse tõusu). Kasu: nõudlus vastava teenuse järele on olemas. Toetuse vähenemise tingimustes on kohalikel omavalitsustel kolm halba valikut: kas jätta lapsed teenusest ilma, nõuda tasu lapse vanematelt või rahastada teenuse osutamist oma eelarvest. Viimase puhul kahaneb niigi madal kohalike omavalitsuste finantssuutlikkus. 2021. a oli kogu kohalikele omavalitsustele jaotatav toetus 14,25 miljonit eurot, käesolevaks aastaks on kavandatud 10,25 miljonit eurot . Tekkinud on teatav ebavõrdsus toetuse kasutamisega osade kohalike omavalitusüksuste poolt. Tartu LV (15.03.2022): Taastada huvihariduse ja -tegevuse toetus vähemalt 2021. a tasemele (võttes täiendavalt arvesse ka aastatega toimunud elukalliduse tõusu). Kasu: nõudlus vastava teenuse järele on olemas. Toetuse vähenemise tingimustes on KOVidel kolm halba valikut: kas jätta lapsed teenusest ilma, nõuda tasu lapsevanematelt või rahastada teenuse osutamist oma eelarvest. Viimase puhul kahaneb niigi madal KOVide finantssuutlikkus. 2021. a oli kogu kohalikele omavalitsustele jaotatav toetus 14,25 miljonit eurot, käesolevaks aastaks on kavandatud 10,25 miljonit eurot. Türi VV (16.03.22): huvihariduse pakkumise summade vähendamine riigi poolt, vald ei saa ju niisama lihtsalt seda teenust pakkumata jätta ja selleks peab olema KOVil tulu poolelt siis katet võtta või suunata muu teenuse kulu ümber, et pakkuda huvihariduse teenust. 2023. a 14,25 mln eurot ELVL ettepanek RE 2023 14,25 mln RE 2024 14,75 mln RE 2025 15,25 mln RE 2026 15,75 mln 1)Võrreldes KOV saldoandmikus 2021 ja 2022 I kvartali huvihariduse ja tegevuse kulusid, on KOVide rahaline panus kasvanud. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete põhjal on näha, et käesoleval (2021/2022) õppeaastal on huvikoolidesse registreeritud õppima rohkem 7-19 noori. Võrreldes eelmise õppeaastaga, on õpilaste arv tõusnud rohkem kui 4500 õpilase võrra, kokku enam kui 84 000 õpilaset. 2) Huviharidus-ja tegevus oli ja on ka jätkuvalt kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kulud kaetakse valdavalt KOVi tulubaasi vahenditest. RES 2023-2026 on kavandatud iga aasta täiendavalt 10,25 mln €. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi, sh (alustatud 2021) koostöös HARNO esindajatega alatöörühmas riikliku huvihariduse ja huvitegevuse toetuse jagamise põhimõtete muutmiseks. Haridustoetuse kasv ja õiglane jaotamine on KOVide jaoks oluline. Loobuda eraldi arvestuse pidamisest hariduskulude osas. Põhjendus : Riigieelarvelise haridustoetuse jagamine koefitsientide alusel on ebaõiglane ja ei rahulda KOVide ootusi. Haridustoetuse jaotuse aluseks võetud koefitsientidele põhinev arvestussüsteem ei ole kohalike omavalitsuste ja oma valitsus liitude poolt aktsepteeritud. Haridustoetuse lisamisel tulubaasi ei saa aluseks võtta seni kehtinud koefitsiente, sest ühinemistel on tunda ja näha kui ebavõrdne see jaotus on olnud. HTMi poolt käivitatud protsess on kaugenemine varasemalt (2007.a) kokkulepitud haridusmudelist, mille kohaselt toetuse maht peab olema välja arvutatud vastavalt kokku lepitud haridusmudelile. HTM on mitme poolselt kokku lepitud haridusmudeli kõrvale jätnud, millega ei saa nõustuda. Väljavõte Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöö kogu delegatsiooni läbirääkimiste lõpp-protokollist 2015.a riigieelarve osas: „Haridustoetuse kogumaht peab kujunema kuni 2012. aastani kehtinud valemi komponentide summast ja kindlustama õppekava täitmise kõigil kooliastmetel.“ KOVid taotlevad kas 2012. aastani haridustoetuse jaotamise aluseks olnud mudeli rakendamist või haridustoetuse lisamine tulubaasi. Narva LV (25.02.22): Üldhariduse osas antud toetuse arvestuseks tõhustatud toel ja eritoel rakendatavaid koefitsiente suurendada ca 30%: põhikooliastmel rakendada tõhustatud toel 2,6 (hetkel kehtiv 2) ja eritoel 5,2 (hetkel kehtiv 4); gümnaasiumi astmel rakendada tõhustatud toel 3,5 (hetkel kehtiv2,7) ja eritoel 5,2 (hetkel kehtiv 4) ning tegevus kulu toetuse arvestusel mittestatsionaarseks õppeks tõhustatud toel 0,9 (hetkel kehtiv 0,7) ja statsionaarseks õppeks tõhustatud toel 1,3 (hetkel kehtiv 1) ) ja eritoel 5,2 (hetkel kehtiv 4). KOVid ei peaks haridustoetuse kasutuse osas pidama eraldi arvestust põhikooli, gümnaasiumi ja juhtimis kulude osas. Tegelikult täistsükli koolides (1.-12.klass) õpetajad õpetavad paralleelselt nii põhikoolis kui gümnaasiumis. Selline arvestuse pidamine nõuab KOVilt täiendavat resurssi. (Antud ettepanek on seotud ka ettepanek p 3.-ga). 2022. a 357,8 mln eurot + 10% kasv 2023. a 393,58 mln eurot 2024.a 432,938 mln 2025.a 476,231 mln 2026.a 523,860 mln 1) Riigieelarvest antakse linnadele ja valdadele üldhariduskoolide pidamiseks toetust. 2022.aastal anti toetusfondi kaudu kohalikele omavalitsustele 380, 7 mln €. Haridusvõrgu kujundamine ja koolide eelarvete kulude katmine on koolipidaja vastutus. 2) Saldoandmikus kajastuv õpetajate keskmine palk 2021 näitab, et kehtiva mudeliga on võimalik nii suuremate kui väikemate õpilaste arvudega omavalitsustel tagada Eesti keskmisest palgast kõrgem töötasu. 3) Palume täiendavat selgitust ettepanekule suurendada suuremat tuge vajavate laste õpetaja tööjõukulude toetust 30%. Suuremat tuge vajavate laste õpetajate tööjõukulu toetuse aluseks on lisakoefitsiendid, mis loovad võimlause tuge vajavate laste õpetajatele tagada konkurentsivõimelise palga. 4) Lähtuvalt ELVLi ja VV eelnevast kokku leppest t oetame suunda, et pikema perspek tiiviga muudatused st põhihariduse, alus- ja huvihariduse sihtotstarbeline toetus tulubaasi ja keskhariduse vastutus riigile ja koostöö keskhariduse õppekohtade osas KOVide ja eraõiguslike juriidiliste isikutega toimuks samal ajal. Muudatuste eelduseks on, et õpeta jate töötasu läbirääkimiste protsessi arengud ja põhihariduse korralduseks riigi eelarvelise rahastuse jaotus tulubaasis on kokku lepitud. Tegevuskulude arvelduse arengute osas tuleb leida omavalitsuste vahelised kokkulepped. 5) Enne pikema perspektiiviga muudatusi teeme ettepaneku jätkata alatöörühmades arutelusid, kuidas kehtivad rahastamise alused oleks enam koolipidajatel abiks, et haridusvõrku korrastada. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi. Õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt prioriteet. 1) 2023. aastal taastada õpetajate tööjõukulu toetuse vähemalt 20%-ne lõtk (hetlkel on see 17%). 2) Õpetajate järelkasvu teemaga tuleb tegeleda komplekselt. 3) Koolide juhtimiskulu toetus peab kasvama samas proportsioonis õpetajate tööjõukulu kasvuga. Narva LV (25.02.22): Üldhariduskoolide direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuse arvestuseks rakendada protsent aineõpetajatele ja tugispetsialistidele arvestatud tööjõukuludest (näiteks 5%, mis ca on võrdne hetkel kehtivusega). Põhjendus: 1) Õpetajate töötasu kasvu ei tohi teha teiste haridustoetuste või tööjõukulude toetuse lõtku arvelt. Koolidel on kasvanud vajadus õpetajate täiendavateks lisatasudeks seoses suurenenud töökoormusega sh osalise distantsõppe ja/või hübriidõppe korraldamisega. 2) Õpetajate puudus on kasvamas, eriti loodus- ja täppis teaduste ning tehnoloogia (LTT) ainevaldkonnas, koostöös ülikoolidega tuleb leida lahendused. Soovime HTM ülevaadet õppeainete õpetajate kaupa, st milline on üldine olukord õpetajate puudusel ja analüüsi ning infot kuidas on plaanis olukorda parandada. 3) Arvestades koolijuhtide vastutust ja kompetentsimudelit vajab juhtimiskulu toetus tõstmist. Ettepanek loobuda eraldi arvestuse ( pidamisest hariduskulude osas) siis me ei peaks kauplema selle summaga. 1) HTM taotleb REs ja RESis vajalike lisa vahendite planeerimist, et aastaks 2025 tagada õpetaja keskmiseks palgaks 120% eesti keskmisest. 2023.aastaks on lisataotluse mahuks 62,3 mln 2) Valminud on õpetajate järelkasvu tegevus kava, koostamisel on RE 2023 ja RES taotlus õpetajate järelkasvu tegevuskava elluviimiseks sh täiendavad õppekohad õpetajakoolituses, õpetajate akadeemia käivitamine, diferentseeritava osa kasv 20% 3) Peame oluliseks koolijuhtimise kvaliteeti. Koolijuhtide kompetentsimudel koostati kaasates omavalitsuste ja koolide esindajaid juba aastal 2012, kuid juhtide regulaarse hindamisega valdav osa koolipidajaid veel ei tegele. 4) Peame oluliseks, et haridusjuhtide palk oleks konkurentsivõimeline. Koolidirektori töötasu kasvuks saab omavalitsus kasutada nii toetusfondi, kui ka tulubaasi vahendeid. Riigieelarvest on lisaks koolijuhtide palgatoetusele rahastatud ka nende arengprogrammid. 5) Toetusfondis on arvestatud 2022.aastal õpilasepõhist juhtimiskulu toetust 15,1 mln. Ettepanek arutada võimalust suurendada õpilasepõhist juhtimiskulu toetust(2 mln eurot), lõpetada juhtimiskulude tasandus toetus, mis kehtiv aastast 2014. Muudatus motiveerib koolipidajaid haridusvõrku ja juhtimisstruktuuri ümber kujundama. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi, sh toetada õpetajate palgatõusu vastavalt Hariduse arengukavas 2021-2035 püstitatud eesmärgile. Jätkata läbirääkimisi, et haridustöötajate - ,õpetajate ja direktorite, õppealajuhatajate tööjõukulude toetust saaks kasutada ühtsena. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse kasv. Lasteaiaõpetajate töötasud on proportsionaalselt seotud õpetajate töötasu kasvuga, selleks on vaja täiendavaid vahendeid lasteaia õpetajate töötasutoetuse tõstmiseks. 2023.a 16,5 mln 2024.a 16,5 mln 2025.a 18,15 mln 2026.a 18,15 mln Kohaliku omavalitsuse tulumaksu laekumise kasv loob omavalitsustele võimekuse suurendada lasteaiaõpetajate töötasu. RES 2023-2026 on kavandatud iga aasta 15 mln €. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi Tugevajavate laste ja õpilaste toetamine ning tugipersonal: Pöörame jätkuvalt tähelepanu tugispetsialistide üldisele puudusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui üldharidus koolides. Jätkata KOVide toetamist tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks tulubaasi kaudu samas mahus. Keskenduda tugevajavate laste ning õpilaste haridus- ja sotsiaalvaldkonna tugiteenuste lõimimisele ning rahastustele. Suurendada toimetuleku raskustes perede õppurite õpilaskodu kohatoetust. Täiendada HTMi määrus 21.08.2018 nr 5 „Õpetaja ja tugi spetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasi nõudmise kord“ paragrahvi 1 sõnastust ja sätestada „Kooli eelse lasteasutuse seaduses“ ka alustava tugispetsialisti lähtetoetus. Põhjendus: Jätkuvalt ei ole leidnud lahendust tugipersonali puudus paljudes üldhariduskoolides, võimaldada magistriõppes õppival tugispetsialistil töötada haridusasutuses assistendina. Peame vajalikuks õpetajate jätkuvat täiend koolitust kaasava hariduse põhi mõtete rakendamiseks ja ka tugispetsialistide ettevalmistust ülikoolides. Märgime, et kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel vajab õpetaja tuge klassiruumis statsionaarselt abiõpetaja näol esimesest klassist alates, sh varajase märkamise ja ennetustöö eesmärgil. Hetkel on olukord, kus rahastamine toimub läbi erinevate valdkondade ja põhi mõtete ning erinevad osapooled ei tee piisavalt koostööd, et seada laste huvid esikohale. Eesmärk peaks olema, et lapse abivajaduse hindamine ja teenuste osutamine võiks käia võimalikult läbi „ühe ukse poliitika“. Suurendada õpilaskodutoetust – vähemalt 2500 euroni. Õpilaskodu kohatoetus 2000 eurot on püsinud 2014. aastast. Kujundada koostöös HTMiga kriteeriumid, millisele siht rühmale oleks seda toetust kõige enam tarvis. Eraldatav toetus personali- ja majandamis kulude, tugi teenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks ei ole piisav, kooli pidaja katab enamuse kuludest KOVi eelarvest. Narva LV (25.02.22): Pakume õpilaskodutoetuse arvestuseks ühe õpilase kohta rakendatavaid määrasid suurendada ca 20% võrra: tavaklassis õppel 2 400 eurot (hetkel kehtiv 2 000 eurot), tõhustatud toel 3 240 eurot (hetkel kehtiv 2 700 eurot) ja eritoel 4 080 eurot (hetkel kehtiv 3 400 eurot). Varajane märkamine algab ennekõike koolieelsest laste asutusest kus samuti töötavad tugispetsialistid, kes väärivad võrdset kohtlemist koolis tööd alustavate tugispetsialistidega. 2023. a 2 500 eurot + 500 eurot per õpilane aastas 1) Tugiteenuste kättesaadavuseks on riigieelarveline tegevuskulutoetus igal aastal oluliselt kasvanud. Jätkame tugispetsialistide kättesaadavuse eesmärgil finantseerimist tulubaasi ja toetusfondi kaudu õigusaktides sätestatud alustel. 2) Tugiteenuste kättesaadavus on paranenud, kuid Riigikontrolli hinnangul on veel ca veerandis põhikoolides tugiteenuste kättesaadavus vähene või olematu. HTM viis läbi 2021. aastal seire üldhariduskoolide tugispetsialistide kvalifikatsiooni, koormuse, töölepingute teemal. Analüüsi järeldusi saavad omavalitsused kasutada tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks. 3) HTM ja SOM valmistavad ette 2022 juuniks suuremat tuge vajavate laste hindamise konsolideerimise ettepanekud Vabariigi Valitsusele. KOVid on kaasatud SOMi loodud töörühma tegevustesse. 4) Riigieelarvest on toetatud perioodil 2022-2024 7 omavalitsuste haridus-ja sotsiaalvaldkonna koostööprojekti kogumahus 1,7 mln €.( EMP ja Norra meede „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks“). 5) Õpilaskodu toetust on alates 2022.aastast suurendatud õppuri sihtgrupi vajadusest lähtuvalt: üldtoel oleva õpilane 2000 €, tõhustatud toe õppur 2700 €, eritoe õppur 3400 €. Täiendavat vajadust riigieelarves see kaasa ei too, sest õpilaskodu õppekohtade koguarv on aastast 2017 vähenenud. 6) Alushariduse seaduse eelnõus on laiendatud lähtetoetus ka koolieelsete lasteasutuste tugispetsialistidele. See eeldab riigieelarvest täiendavalt 0,4 mln eurot aastas. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi. Nõustume ettepaneku p 5.3. – õpilaskodu toetuse suurendamisega. Ettepaneku p 5.4. osas tunnustame, et Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõusse on vastav säte lisatud kuid märgime, et eelnõu menetlemine Riigikogus käib ja protsess võtab aega. Tagada riigipoolne toetus tervisliku koolilõuna pakkumiseks võrdsetel alustel ja ulatuses riigi üldhariduskoolidega, so 1,36 eurot õpilase kohta. Ministeerium katab riigikoolide kooli lõuna kulud kulu põhisena (1,36 eurot õpilase kohta). Teistele üldharidus koolidele eraldab riik koolilõuna toetust (1,00 euro õpilase kohta), arvestades seejuures ka üldist inflatsiooni (toidukaupade hinnatõusu). Märgime, et kõiki õpilasi tuleb kohelda võrdselt sõltumata kooli omandivormist. 1) Koolilõuna toetus riigieelarvest on 2022.aastal 30.44 mln eurot (KOV, era, riik). Maaeluministeerium eraldab mahetoidu pakkumiseks programmiga liitujatele laste aedadele ja koolidele täiendavat lisaraha: Esimese nelja aasta lisakulud on hinnanguliselt 5,8 mln €, sh 2022.aastal 0,8 mln €. 2 ) ELVLi ettepanek eeldab 12,6 mln lisaraha. 3) Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 loike 2 punkti 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks tagada oma haldus piir konna munitsipaalharidusasutuste majan duslik teenindamine ja finantseerimine ning punkti 8 kohaselt tagavad nad õpilastele õppetoo ajal toitlustamise. Koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja korra kehtestab valla- või linnavolikogu. Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioon võimaldab koolilõunat pakkuda riigilt antavat koolilõuna toetuse, koolipidaja ja lapsevanema panust arvestades. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi Koolitervishoiuteenuse süsteem vajab üle vaatamist, so vastutuse valdkonna ja vastutuse ulatuse osas. Põhjendus: Süsteemi analüüs koostöös Sotsiaalministeerimi ja ELVLi TST töörühmaga on vajalik. Koolitervishoiuteenuse olulisemad tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi. Covid kriisis ei ole koolitervishoiuteenuse osutaja kõikjal koolidele toeks ja partneriteks olnud (nt testimisel, vaktsineerimisel, info jagamisel, lähikontakstsete määramisel, nõustamisel jne.) vaid koolid pidid ise nende küsimustega tegelema. Teenust rahastab Eesti Haigekassa vastavalt õpilaste arvule koolis: ühe õpilase kohta 3,93 eurot, lisaks KOVid toetavad oma eelrvest. Palume tuua välja konkreetsed probleemid, mis vajaksid eraldi arutelu koostöös SOMi ja sotsiaalvaldkonna teemasid käsitleva eelarve töörühmaga. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi Koolivõrgu investeeringute toetamine finantsperioodil 2021-2027: Luua eraldi meede hariduslike erivajadusega õpilaste (HEV) haridusasutuste renoveerimiseks ja loomiseks kasvavatesse piirkondadesse; põhikoolivõrgu taristu korrastamiseks. Kujundada terviklikud regionaal poliitilised lahendused, sh toetusmeetmed koolivõrgu korrastamiseks. Keskharidust puudutava õigusruumi kaasajastamine, sh kelle vastutada on keskhariduse kättesaadavus ja rahastamine. Põhjendus: Taristu ja õpikeskkonna jätkuv edendamine on üheks osaks kvaliteetse hariduse tagamisel. Õppimiseks ja õppija arenguks toetava keskkonna loomisel on oluline kaasaegne õpikeskkond, mis toetab kaasavat haridust ja nüüdisaegset õpikäsitust. Koolivõrgu korrastamine on KOVide jaoks saamas oluliseks küsimuseks, nii kasvavates kui kahanevates piir kondades. Investeeringu toetuste meetmed peaksid arvestama erinevaid aspekte: nt koolihoone renoveerimine kasvavates piirkondades, vajadusel nii suurte kui ka väikekoolide jätkusuutlikkuse tagamine. Tartu LV (15.03.22): Võimaldada Tartu linnal osaleda põhikoolivõrgu korrastamise toetusmeetmes toetuse taotlejana. Selgitus: Rahandusministeerium korraldas 28. septembril 2021. a kohalikele omavalitsustele suunatud EL2021+ infopäeva, kus ühe osana tutvustati "Põhikoolivõrgu korrastamise" võimalusi. Tutvustatud kava kohaselt ei kvalifitseeru Tartu linn enam toetuse taotlejaks. Tartu koolides on kaasaegne mehaaniline ventilatsiooni süsteem klassiruumides täies mahus tagatud ainult 29% hoonetest. Linn kavandab järgmise dekaadi jooksul kõigi koolihoonete ulatuslikku parendamist, kuid investeeringute kava pikendab ainuüksi ehitus hindade kiire tõus. Linn ei suuda omavahenditest soovitud investee rin guid vajalikus tempos teostada, mistõttu on arvestatud riigi ja EL struktuurfondide toetusega koolihoonete rekonst ruee rimisel. Tartu linna haridus asutused teenindavad mitte ainult linna enda, vaid ka paljude lähivaldade lapsi. Suure mate kohalike omavalitsuse hoonete rekonst ruee rimine annab ka olulisema tulemuse avaliku sektoris olevate hoonete energia tõhusaks muutmisel ja kannab "Eesti riikliku energia-kliima kava aastani 2030" eesmärke. 2014.-2020. a perioodi toetus test sai Tartu Variku ja Raatuse kooli renoveerimiseks 7,9 miljonit eurot. 1) Uue programmeerimisperioodi 2021-2027 põhikoolitaristu toetusmeede on suunatud Ida-Virumaa omavalitsuste koolivõrgu optimeerimisele, sest õppurite arvu kahanemine 2035+ vaates on Ida-Virus kõige suurem. Kogumaht meetmel 50 mln + 15% RE kaasfinantseerimine. 2) Jätkub kaasava hariduse meede 10 mln € 3) Rahandusministeerium on ette valmistatud CO² meede, mille eesmärk ka haridushoonete energiatõhususe suurendamine ja ventilatsioonisüsteemide ehitamine. RESi arutelude käigus selgub , kas teha eraldi meede vaid haridusobjektidele. 4 ) ELVLi esindajad kaasatakse koolivõrgu korrastamise tegevuskava ja selle rakendamiseks vajalike meetmete kujundamisse. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi Võimaldada Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmetel osaleda põhikoolivõrgu korrastamise toetusmeetmes toetuse taotlejana. EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021+ rahastamiskava kohaselt „Põhikoolivõrgu korrastamine“ ettenähtud rahalisi vahendeid kokku 72 mln eurot, mis on oluliselt vähem perioodiga 2014+ võrreldes. Rahastamiskava projekti koostajate nägemuse kohaselt ei kvalifitseeru suuremad omavalitusüksused- Tallinn, Tartu toetuse taotlejateks. Näiteks Tartu koolides on kaasaegne mehaaniline ventilat siooni-süsteem klassiruumides täies mahus tagatud ainult 29% hoonetest. Linn kavandab järgmise dekaadi jooksul kõigi koolihoonete ulatuslikku parendamist, kuid investeeringute kava pikendab ainuüksi ehitus hindade kiire tõus. Linn ei suuda omavahenditest soovitud investeeringuid vajalikus tempos teostada, mistõttu on arvestatud riigi ja EL struktuurfondide toetusega koolihoonete rekonstrueerimisel. Tartu linna haridusasutused teenindavad mitte ainult linna enda, vaid ka paljude lähivaldade lapsi. Suuremate kohalike omavalitsuse hoonete rekonstrueerimine annab ka olulisema tulemuse avaliku sektoris olevate hoonete energiatõhusaks muutmisel ja kannab „Eesti riikliku energia-kliimakava aastani 2030“ eesmärke. Uue põhikoolitaristu programmiperioodi vahendite maht antud ettepanekuga arvestada ei võimalda. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi P iisava arvu gümnaasiumi õppekohtade tagamine. Põhjendus: 2015.a menetluses olnud haridusseaduse eelnõus on tulevikus keskhariduse andmine riiklik ülesanne. Samas aastaks 2023 on riigil plaanis tagada vaid 10 000 õppekohta gümnaasiumiastmes kuigi vajadus oleks 23 650 õppekoha tagamiseks. Järelikult üle 13 500 õppekoha pakkumiseks peab olema valmis keegi teine - tõenäoliselt KOVid , võimalik et mingil määral ka erakoolid. Vajadus on täpsemate kriteeriumide järele (õpilaste arv või kaugus lähimast riigigümnaasiumist või mingi õppesuund, mida riik peab strateegiliselt oluliseks), millistele koolidele riik plaanib delegeerida keskhariduse pakkumise ülesannet. Pika kohanemis- ja üleminekuajaga venitatakse teadmatuse perioodi ja vintsutatakse neid KOV koole, kes arendavad keskharidust lootuses, et tulevikus sõlmitakse HTM halduslepingud antud tasemeõppe pakkumiseks ning kulude katmiseks. Nt Tallinnas, Nõmme gümnaasium alates 2023. aastast jaguneb Nõmme gümnaasiumiks ja Hiiu Põhikooliks, siis vajab linn 12 miljonit eurot Hiiu Põhikooli hoone renoveerimiseks. 1) Koostöös haridusvaldkonna strateegiliste partneritega koostati haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, mida arutas ka Riigikogu ja mille Vabariigi Valitsuses kiitis heaks 11.novembril 2021. Otsese suunana on arengukavas kirjas, et vastutuse jagunemine keskhariduse tasemel tuleb muuta selgemaks, riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd keskhariduse konsolideerimisel ja korralda misel muuta tõhusamaks, andes põhjendatud vajaduse korral ja koostöiste lahenduste kaudu enam vastutust riigile. Kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös on tänaseks loodud 18 riigigümnaasiumi ja loomisel on veel 8. Täiskasvanute üldhariduse korralduse on otsustanud tänase seisuga riigi vastutusele anda 7 KOVi . 2) Haridus- ja Teadusministeerium on ette valmistamas keskhariduse vastutuse ja korraldusega seonduvaid seadusemuudatusi, et esitada need Vabariigi Valitsusega koos kõlastatult Riigikogule otsustamiseks hiljemalt 2024. aastal. Perioodil 2022-2023 toimub gümnaasiumivõrgu korrastamise plaani arutelu nii kohalike omavalitsuste kui ka teiste koostööpartneritega. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi Keeleõppe rahastamine. Koolide ja lasteaedade eesti keele õppe rahastamist on vaja jätkata vähemalt samal tasemel. Täiendava eesti keele õppe korraldamine (ja seda mitte ainult muukeelse õppega koolides vaid kõikides koolides, kus on muu keelseid õpilasi) vajab suuremat toetamist. Lisaks on eesti keele õpetajate puudus jätkuvalt aktuaalne. 2022. aastal anti 5 mln € lisaraha eesti keelse hariduse tegevuskava rakendamiseks (+1 õpetaja, eesti keelest erineva emakeelega laps eesti koolis). HTMil taotlus ettevalmistamisel RE 2023 ja RESi 2023-2026 , et saada see baasi ja suurendada mh keeleõppe toetuse mahtu keelekümbluse programmis ja uus immigran tidel, sest õpilaste arv, kes seda vajavad, on kasvanud (sh UA õppurid). Kaasame omavalitsused toetuse põhimõtete ülevaatamisse. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine. Luua digitaalse õppevara toetusfond, mis võimaldaks õppekava rakendamisel digi õppe uuele tasemele jõudmist. Jätkata õppematerjale koondavate e-teenuste (E-Koolikott, Opiq jms) arendamist ja toetamist. Samuti jätkata läbirääkimisi vastavate litsentside keskseks hankimiseks. Õppekava rikastamise eesmärgil võimaldada õpilastel külastada mäluasutusi tasuta. Digiõppevara kasutamine on oluliselt kasvanud COVID-19 kriisi ajal. Samas on vaja suuremat toetust, nt vastavat fondi, mille kaudu võimaldada digiõppe ja digivahendite arenguhüpe kõikides koolides. Oluline on keskselt (läbi riigihangete) kindlustada kõikidele koolidele võrdne ligipääs digitaalsetele õppematerjalidele. Koostöös Haridus- ja Teadus ministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga kultuuriranitsa põhimõtte rakendamine ja toetuse rahastamise suurendamine. 1) Keskseid riiklikke hankeid digiõppevara kasutamiseks ei ole HTMil plaanis. 2) HTM jätkab ka uuel perioodil 2021-2027 E-koolikoti arendamist ja sinna sisse kvaliteetsete õppematerjalide kogumist/koostamist. 3) Koolide digitaristu kaasajastamise programm algas 2016. aasta ja lõpeb 2022. aasta lõpus. Tänaseks on kaasajastatud kokku kohtvõrgud ca 270 üldhariduskoolis üle Eesti. 2022. aasta lõpuks kaasajastatakse täiendavalt vähemalt 20 üldhariduskooli andmesidevõrgud. 4) Jätkame Kultuuriranitsa toetusega vähemalt samas mahus mis 2022 (kokku KOV, era, riigi põhikoolide õppurid 1 mln €). Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi Kolmandatest riikides saabuvate laste ja õpilaste koolitamine ja õpetamine. Leida lahendus toetamaks KOVe sisserändajate ja sisse kirjutuseta laste koolieelse lasteasutuse koha ja selle maksumuse ja õpilaste õppekoha tegevuskulu arvlemise osas, sh vajadusel erinevate tugiteenuste osas. Paljude omavalitsuste jaoks on probleem sissekirjutuseta lastele lasteaia- ja koolikoha tagamine, sh erinevate teenuste tagamine (nt HEV-laps). Millised on lahendused ajutiste õppekohtade loomiseks ja kas selleks on kavandatud ka riigipoolne toetus? Tuginedes lapse õiguste konventsioonile, Eesti Vabariigi põhiseadusele ja võrdse kohtlemise seadusele, tuleb k ooli kohustuslikule lapsele (7-17) tagada õppekoht põhihariduse omandamiseks. KOVidele antakse tulubaasi rahvastikuregistri kandeta isikute tulumaksuosa. 2021. a oli aadressita isikute tulu alusel makstav 11,96% brutopalgast ehk ca 14 mln. D-viisaga töötajad on kõik olema Eesti maksuresidendid. D-viisaga riigis viibivatele isikutele ja nende pereliikmetele tuleb luua seadusandluse muudatustega võimalused lihtsustatud korras rahvastikuregistrisse kandmine. See tagab peredele nii sotsiaal-, tervishoiu valdkonna avalike teenuste kui ka hariduse kättesaadavuse. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi nr ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus Märkus/ maksumus Õpetaja palgakasv on prioriteet. RE 2023 ja RES 2023-2026 on vajalik planeerida riigieelarvest lisaraha, et õpetaja keskmine palk oleks aastaks 2025 vähemalt 120% Eesti keskmisest. Kohalike omavalitsuste ja riigi koostöös haridusvõrku korrastades ja selgus keskhariduse vastutuses ja rahastamises loob eeldused tagada õpetaja keskmiseks palgaks enam kui 120%. 2023.a 62,3 mln 2024.a 127 mln 2025.a 166,4 mln 2026.a 197,2 mln Toetada õpetajate palgatõusu vastavalt Hariduse arengukavas 2021-2035 püstitatud eesmärgile. Kokkulepe: jätkata läbirääkimisi Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma ettepanekud Tabel 1. ELVL ettepanek toetusfondi vahendite osas: Sotsiaalvaldkond (mln eurot) 2022 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES Toimetulekutoetuseks (sh admin.hüvitis ) 17,55 20,41 22,4 22,4 22,4 Raske ja sügavapuudega laste lapsehoiuteenus 2,65 2,92 2,92 3,21 3,21 Matusetoetus 4,0 4,0 4,4 4,4 4,4 Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 19,0 19,0 20,09 20,09 22,99 Tabel 2. Osapoolte ettepanekud muudatusteks nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Sotsiaalvaldkond Leida võimalused toimetulekupiiri suurendamiseks ja paindliku toimetulekupiiri arvestusvalemi väljatöötamiseks, mis tagaks adekvaatsuse ja suudaks aegkriitiliselt reageerida hindade tõusule (nt elektri, gaasi jne hinnatõusust tingitud toodete ja kaupade hinnatõusule). Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Hetkel kehtiva toimetulekupiiri suurus ei kata minimaalseid vajadusi. 2021. aastal on toimetulekupiir leibkonna esimesele liikmele 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele 120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. Toimetulekupiir on summa, mis pärast eluasemekulude katmist inimesele peab kätte jääma muude kulutuste jaoks. Töögrupi ja SoM läbirääkimised otsustati lõpetada, kuna jõuti ühtsele arusaamale, et toimetulekupiir peab tõusma ja SoM seisab toimetulekupiiri tõstmise eest. Kahjuks viimase 2 kuu arutelu ministeeriumiga ja 2022. aasta eelarve projekt ei näe ette, et SoM oleks arvestanud toimetulekupiiri tõstmisega. Asjaolu, et SoM on kujundamas laiemat abimeedet elanikkonnale energiakulu tõusu mõjude leevendamiseks ei tähenda, et ei peaks tõusma toimetulekupiir, mis peab katma kõige haavatavama sihtgrupi toidukulud ja muud esmatarbekaupade kulud, mida samuti kallinenud elektri-, gaasi- ja küttehind mõjutab. Praeguse olukorra valguses on adekvaatse toimetulekupiiri tagamine eriti kriitiline! Valitsus andis 19. aprilli 2022 kabinetinõupidamisel põhimõttelise heakskiidu toimetulekupiiri tõstmisele 150 eurolt 200 euroni. Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toime tulekupiir on edaspidi praeguse 120 euro asemel 160 eurot ning iga alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240 eurot. Prognoosi järgi suureneb toimetulekupiiri suurenemisel toimetulekutoetust saavate leibkondade arv umbes 1300 võrra. Riigikogu menetluses on ettepanek võtta eluasemekulu liigina arvesse ka eluasemelaenu tagasimakset nagu seni on toetatud peresid, kes elavad üüripinnal. See aitab raskustesse sattunud peredel eluaset alles hoida. Eeldatav jõustumistähtaeg on 1. juuli 2022. Muudatusettepanekud võetakse vastu koos lisaeelarve kinnitamisega Riigikogus. Toimetulekupiiri tõusu eeldatav jõustumisaeg on tagasiulatuvalt 1. mai 2022. Riigikokku esitatud eelnõus on menetluskulude määr 2022. aasta riigieelarve seadusega kehtestatud tasemel. Sotsiaalministeerium on taotlenud määrade muutust alates 2023. aastast ja sellega kaasnevalt on plaanis korrastada ka korralduskulude arvestuse metoodika. Lisaks toimetulekupiiri tõstmisele on parema toimetuleku tagamiseks võetud vastu järgmised meetmed: Elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete hüvitamine kuni keskmise sissetulekuga peredele (september 2021 – aprill 2022). Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu keskmine netosissetulek on alla meetmega määratud arvestus liku piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonna liikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3. Aprilli 2022 seisuga on alates detsembrist, mil oma valitsused hakkasid taotlusi vastu võtma, rahuldatud 77 670 taotlust ning toetusteks on välja makstud 10,5 miljonit eurot. Energiakulude edasist tõusu on võimalid edaspidi leevendada toimetulekutoetuse raames. Kuni märtsi lõpuni 2022 hüvitati automaatselt kõigile era tarbijatele osa kaugküttearve hinnatõusust, elektri- ja gaasi arvetele kehtestatud hinnapiirist ülejääv osa, elektri võrgutasu 50% ulatuses ja gaasi võrguteenuse tasu täies ulatuses. Täpsem teave: https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine SHSi on täiendatud kohaliku omavalitsuse kohustusega tagada toimetulekutoetuse taotlejale, kellel suhtes on algatatud täitemenetlus, võlanõustamisteenuse kättesaadavus ning pakkuda toimetulekutoetuse saajatele toimetuleku- ja majandamis oskusi parandavaid tugiteenuseid. Muudatuste eesmärk on parandada abivajajate terviklikku toimetulekut, pakkudes täiendavat abi ning toetada nende iseseisvat majanduslikku toimetulekut. Võlanõustamisteenus on üks 13-st SHSst tulenevast kohustuslikust kohaliku omavalitsuse teenusest, mida abivajajale tuleb vajaduse korral tagada. Jätkatakse dialoogi. Leida vahendid kohalikele omavalitsustele riigi rahastatavate erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldus teenuse tagamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks. Probleem on väga kriitiline, sest paljud inimesed, kes on ohtlikud endale ja teistele, on teenuseta järjekorras ootel või valel teenusel. Kui abivajaja ei saa talle vajalikku teenust, sest riigi eelarves ei ole selleks vahendeid või ei ole teenusel vaba kohta, siis langeb kohustus KOVile , et inimest ja perekonda aidata. Teenuse puudumine või vale teenus ( üldhooldekodu ) ei taga inimesele vajalikku ravi ja tervis halveneb. Kuna tegu on riiklikult rahastatava teenusega, kuid omavalitsused peavad teenuste eest ise tasuma, et inimesed ei jääks abita, siis tuleks KOVi kulu riigi poolt kompenseerida. Näiteks: 1) Tallinn maksab teenuste mahu ebapiisavuse tõttu täiendavalt ainuüksi oma hallatavates asutustes teenuse piisavas mahus tagamiseks juurde 2021. aastal ligi 2,7 miljonit eurot. 2) Rakvere linn maksab ühe kliendi teenuse eest igakuiselt üle 500 euro. 3) Viru-Nigula vald tasus 2020 aasta jooksul 16 452.-eurot klientide eest, kes vajavad erihoolekandeteenust, aga on paigutatud üldhooldusteenusele . 2021. aastal lepiti eelarveläbirääkimiste käigus kokku, et selgitatakse välja erihoolekandeteenuste kulude kompenseerimise vajadus kohalike omavalitsuste lõikes, sest riigil puudub terviklik ülevaade, mis summas kohalikud omavalitsused tasuvad nende inimeste eest, kes on üldhooldusteenusel erihoolekandeteenuste kohtade puudumise tõttu.. Palume omavalitsustel need andmed esitada. Andmeid saaksime kasutada näiteks teenusekohtade planeerimisel. Riik on toetanud erihoolekande teenuste pakkumise suurenemist järgmiste meetmetega: Alates 2017. aastast katsetab Sotsiaalkindlustusamet isiku keskse erihoolekande teenusmudeli rakendamist kohalikes omavalitsustes . Psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel katsetatakse tegevuskomponentide põhist lähenemist, milleks rakendatakse korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste abi ja teenuseid korraldab kohalik omavalitsus. Läbi on viidud kaks pilootprojekti (täpsem teave: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused/isikukeskse-erihoolekande-teenusmudeli-iste-rakendamine ). Aastatel 2019-2021 osales katseprojektis 20 omavalitsust ning loodi 578 teenuskohta. Alates 2022. aastast on käivitunud teenusmudeli arendusetapp, millega on liitunud 28 omavalitsust 12 maakonnast. Plaanis on luua 700 teenuskohta. Arendusetapi lepingute maht on ligikaudu 3,4 milj €. Aastatel 2023-2024 mudeli piloteerimine jätkub, teenus kohtade arvu on plaanis veidi suurendada ja mudelit katsetada ka praegu kogukonnas elamise teenuseid kasutavale sihtgrupile teenuste osutamisel. Mudel on plaanis üle-eestiliselt rakendada praeguste toetavate teenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus) asemel aastaks 2025. Muudatusplaanid kajastuvad sotsiaal hoolekandeseaduse muutmise väljatöötamise kavatsuses (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine), mis valmib 2022 juunis. Alates 2018. aastast rahastatakse lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks paindlikku igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenust , mida on inimesel võimalik kasutada 23 (öö)päeva kuus. 31.12.2021 seisuga kasutab teenust 178 suure hooldusvajadusega vaimupuudega inimest. Alates 2019. aastast on võimekus rahastada ka ööpäeva ringset erihooldusteenust äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektrihäirega inimestele , kuid paraku pole selle teenuse osutamine käesolevaks ajaks alanud, kuna sobivat teenuseosutajat ja teenuse osutamise keskkonda on keeruline leida. Jätkatakse dialoogi. Rahastada üldhooldusteenust osaliselt riigieelarvest, selleks kas KOV tulubaasi suurendamise või sihtotstarbeliste eraldistega. Eakate osakaal rahvastikus kasvab. Statistikaameti prognoosi kohaselt kasvab aastaks 2040 üle 65 aastaste elanike osakaal 26% ni rahvastikust ning koguarv 332 tuhandeni. Inimesed elavad kauem, aga kahjuks ei kasva sama kiiresti tervena elatud aastate hulk ja nõudlus hoolekandeteenuste järgi kasvab. Eakate hoole kanne on olnud küll KOV korraldada, aga järjest kasvab ka nt dementsuse diagnoosiga inimeste arv, kes vajavad erinevaid tingimusi, mida tavaline üldhooldusteenus ei taga. Kõik eeltoodu suurendab nõudlust ka väljaspool kodu osutatava üldhooldus teenuse järele. Üldhooldusteenuse koha maksumus käib klientidele üle jõu. Teenuse hinnad tõusevad järjest, eriti on seda mõjutanud COVID 19 kriis ja energiahindade kallinemine. Keskmisest pensionist ei piisa isegi poole teenuse maksumuse tasumiseks. Teenuse eest aitavad tasuda lähedased, samuti kasvab kohalike omavalitsuste panus. Näiteks: 1)Viimsi vald kompenseerib aastas 25 inimese teenuse maksumust, kulutades selleks 130 000.-€, 2) Tartu linn toetab 300 inimest, panustades 1 milj. eurot. 3) Viljandi linn toetab ca 60 inimest hooldekodu kulude tasumisel, tasudes paljudel kogu pensionist puudjääva osa. Eelarvekulu 2019 oli ca 426 000 eurot. 4) Rakvere linn maksab keskmiselt 65 eaka teenuse eest kogukulus kuni 320 000 eurot. 5) Viru-Nigula vald tasub 2020.aastal igakuiselt keskmiselt 25 isiku üldhooldusteenuse eest , suurusjärgus summas 109 000.- eurot aastas. Aprillis 2022 saatis sotsiaalministeerium kooskõlastamisele seadus eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK), kuidas muuta hoolde kodu kohatasu rahastamist. Soov on luua ööpäeva ringsele üldhooldusteenusele eraldi rahastamise skeem , mille kohaselt jaguneks teenuse rahastamine inimese ja senisest suuremas määras avaliku sektori vahel. Olukorra lahendamiseks oleks asjakohane muuta väljaspool kodu osutatava üldhooldus teenuse rahastamisega seonduvat. Selleks on pakutud välja kaks regulatiivset võimalust: komponendipõhine rahastus või teenuse saaja sissetulekust sõltuv omaosalus. Lahendused aitavad vähendada teenusesaajate maksekoormust ja suurendada avaliku sektori panust teenuse rahastamisel. Muudatused võivad aidata parandada ka teiste kodus elamist toetavate teenuste kätte saadavust. Samuti aitavad planeeritavad muudatused korrastada teenusepakkujate turgu (pannes paika hinna ja kvaliteedi suhte) ning parandada teenuseosutajate tööjõu palga- ja töötingimusi. VTK koostamisse kaasati ka kohalike omavalitsuste esindajad. VTKle järgnevalt on alustada koheselt seaduseelnõu välja töötamist. Eesmärk on seadusemuudatused liita 2023. a riigi eelarve menetluse protsessiga (algab 2022 a augustis). Kui valitsus eraldab muudatusteks vajalikud vahendid, oleks esmane võimalik jõustumine 2023. aasta teises pooles. Hoolekandepoliitika suund on jätkuvalt arendada eelkõige kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoole kandeasutuses. Riik on eelnevatel aastatel pakkunud tuge hoolekandeasutuste kaasajastamiseks, teenusekohtade kohanda miseks ja uute loomiseks (sh dementsusega inimestele). Hoole kandeasutusi on toetatud ka isikukatisevahenditega ning kaetud ü ld - ja erihooldekande asutustele täiendavate tööjõukulud seoses COVID-19 haigusjuhtumitega . Eraldiseisvalt on riik planeerinud ESF-st ja ERF-st REACT-EU vahendite toel tugimeetmeid COVID-19 mõjude leevendamiseks. Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil soovib Sotsiaal ministeerium välisvahendeid suunata eelkõige institutsionaalset hooldusvajadust ennetava infrastruktuuri arendamisse , pakkudes lahendusi nt eakate toetatud elamise kohtade tekkeks ja dementsussündroomiga inimeste ja nende lähedastele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Taust 2020. aastal oli teenusekoha hind hoolekandeasutuses vahemikus 500-1793 eurot, keskmiselt 824 eurot kuus. 2020. aastal oli üld hooldusteenuse kogukulu ligi 90 miljonit eurot, millest inimesed maksid ligi 78% ehk 70 miljonit eurot. Hooldekodu eest tasumisel on inimeste omapanus kümne aasta (2010–2020) jooksul kasvanud ligi 228% ehk pea 50 miljoni euro võrra ja omavalitsuste panus 75% ehk 8,4 miljoni euro võrra. Sageli on just kõrge omaosalus hooldekodus põhjuseks, miks püütakse ise peresiseselt hoolda mi sega toime tulla. Mittetöötamise tõttu jäävad inimesed ilma ka minimaalsetest sotsiaalsetest tagatistest ning elavad vaesuspiiril. Jätkatakse dialoogi. Jätkatakse üldhooldusteenuse rahastamise lahenduste väljatöötamisega. Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid Rahad teenuse osutamiseks on KOV-idele eraldatud tuginedes teenuse varasemate aastate hindadele. Käesoleval ajal on enamus teenuse osutajaid hindu oluliselt tõstnud. Asenduskoduteenuse üleandmisel omavalitsustele tekkis olukord, kus senine ministri kinnitatud teenuse hind asendus vabaturu tingimustes oluliselt kõrgema teenuse hinnaga. Asendus- ja järelhooldusteenuse kulud kasvavad seoses 1.juulist 2020 jõustunud seadusemuudatusega, mille kohaselt muutus minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suurenes hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta. KOVi kulusid tõstab ka üldine suundumus jätkata perepõhise asendushoolduse väärtustamist. Omavalitsustelt oodatakse suuremat panustamist, kui seaduses sätestatud miinimum. Näiteks : 1) Kui kuni 2017. aasta lõpuni oli asenduskoduteenuse hind vastavalt 1150 eurot (tavalaps) või 1450 eurot (alla 3-aastane või erivajadusega laps), siis 2020. aastal ostab Tartu linn teenust hinnavahemikus 1265-2250 eurot. Tartu linn on küsinud kõigilt teenuspakkujatelt 2021. aasta teenuse hindade info, mille põhjal teenuste hinnad tõusevad ca 12-31% ja on 2021. aastal vahemikus 1600-2260 eurot. Teenuse hind jääb 2020. aastal eelmise aasta tasemele ainult kahes asenduskodus. Järelhooldusteenuse hind tõuseb 2021 aastal kuni 47%, jäädes vahemikku 590-1920 eurot. Viljandi SA Perekodu kallim koht hakkab 2021 aastast olema 2550 eurot. Et osutada asendushooldusteenusel viibivatele lastele võimalikult kvaliteetset teenust, mille käigus tagatakse ka perevanematele ja teistele töötajatele vääriline töötasu, oleks vajalik suurendada riigi poolt asendushooldusteenuse pakkumise toetamiseks eraldatavaid vahendeid. Seejuures teeb omavalitsusele asendus- ja järelhoolduse rahastamise keerukaks ka asjaolu, et mõnda sihtrühma (vanema nõusolekul asendushooldusel viibiv laps; eestkostelt ellu astuv noor; mitteõppiv elluastuv noor) ei arvestata riigi poolt vahendite eraldamisel. Et need sihtrühmad vajavad teenust samavõrra kui teised asendus- ja järelhooldust saavad lapsed ja noored, ei piisa võimalusest, et toetusfondi vahendeid võib nende jaoks kasutada, vaid lisaks võiks toetusfondi eralduse suuruses arvestada ka nende sihtrühmadega. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastussüsteemi eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi paigutama lapsi eelkõige perepõhisele hooldusele , sh otsida pidevalt perepõhise elukorralduse võimalusi ka nende laste puhul, kes on varasemalt institutsionaalsele hooldusele suunatud. Asutuses kasvavate laste hulk väheneb vaevaliselt ning lisaks lapsi kahjustavatele mõjudele koormab see jätkuvalt KOV-e enam kulude osas. Oluline on, et KOV-d kasutaksid aktiivsemalt enda võimalusi ja vastutust perepõhise asendushoolduse soodustamise osas ning astuksid samme ka oma KOV-s enam perepõhiste võimaluste otsimiseks. Vastutuse võtmist toetab KOV-le ka rahastuse osas suurema autonoomsuse andmine. 2022. aasta augustis valmib väljatöötamiskavatsus, mis pakub täiendavaid lahendusi perepõhise asendushoolduse edendamiseks ning praeguste kitsaskohtade lahendamiseks. Samuti soovime alustada kohalike omavalitsustega 2022. aasta mais arutelusid toetusfondi vahendite tulubaasi andmiseks alates 2024. aastast, mis on nii rahaliselt kui sisuliselt vajalik ja kasulik. Samuti jätkame mitmete oluliste tegevustega ja nende kulude katmisega ka järgmise perioodi struktuurivahenditest. Asendushoolduse osa riigieelarves tõusis 2022. aastal ligi miljon euro võrra, lisataotlustega on plaan jätkata. Positiivne on, et KOV-d on toetusfondi vahendite kasutamisel julgemad ning panustavad ka omavahenditest järjest enam. See lubab eeldada, et järjest enam mõistetakse ühetaolise pearahapõhise rahastamise sobimatust ning tugi lastele ja noortele on vajaduspõhisem. Jätkatakse dialoogi. Sotsiaalministeerium on ette valmistamas ettepanekuid rahaliste vahendite toetusfondist tulubaasi üleandmise kohta. Esimene arutelu sellel teemal TSTs toimub mais 2022. Kohalike omavalitsuste soov on hinnata olemasolevaid ressursse ning leida võimalusi teenuse pandlikumaks muutmiseks. Leida vahendid KOVile eestkoste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Eestkoste korraldus vajab üle vaatamist, sest tänane olukord ei taga eestkostetava huvide maksimaalset kaitset. Kohalikel omavalitsustel on eestkostja ülesannete täitmisel probleemiks rollikonflikt, mis seisneb kohaliku omavalitsuse avalikus ülesandes pakkuda isikule kohaseid teenuseid ja eestkostja rollis valvata teenuste sobivuse ja kvaliteedi üle isiku esindajana. Probleemiks on ka see, et KOVid kannavad kulusid seoses eest kostega nii juhul, kui KOV on määratud eestkostjaks kui ka siis, kui eestkostjaks on määratud füüsiline isik. Eestkostega seotud ülesanded on olnud KOVil küll Eesti taasiseseisvumisest alates, kuid nende sisu on oluliselt muutunud. Ka Perekonna koodeksi järgi oli eestkostega seonduv teatud ulatuses kohalik ülesanne (eestkoste seadis rahvasaadikute nõukogu täitev komitee), kuid näiteks ei määratud eestkostjat nendele isikutele, kes asusid mõnes hoolekande- või kasvatusasutuses, seal lasusid vastavad kohustused nimetatud asutuste administratsioonil. Kuni 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse kohaselt oli KOV eestkosteorgan, kelle ülesandeks oli füüsilisest isikust eestkostja leidmine ja kohtule eestkoste seadmiseks avalduse esitamine. Vastavalt seadusele pidi eestkosteorgan korraldama ka järele valvet. Eestkostjaks määrati tavaliselt vanavanemad või selle asutuse töötaja, kus isik asus (nt hooldekodu töötaja). Juriidilist isikut või KOVi ei saanud eestkostjaks määrata. Seaduses sätestati ka eestkostja aruandekohustus, mida pidi eestkostja kord aastas eestkosteasutusele esitama, kuid sellest olid vabastatud vanemad. Alates uue perekonnaseaduse jõustumisest 2010.a. on olukord oluliselt muutunud. Eestkostjaks võib määrata ka juriidilise isiku, ka KOVi . Välistatud on nende juriidiliste isikute ja juriidiliste isikute töötajate määramine eestkostjaks, kus isik asub. Kui suure koormuse see KOVile tõi, võib näha Riigikontrolli auditist, mille kohaselt oli 2017. aasta alguses KOVi eestkostel kokku 1014 last ( Järelaudit : omavalitsuse eestkostel olevate laste elatisraha sissenõudmine 17.11.2017). Leiame, et seoses eestkoste korraldamisega seotud ülesannete täitmisega ja vaatamata kohustuste olulisele kasvamisele, ei ole riigi poolt KOVile kulude katteks raha eraldatud. Nt 1) Viljandi linnas on täna ühel spetsialistil üle 60 eest koste tava, kellest ca pooled elavad oma kodudes ja kellega seonduvalt on väga palju tööd. Optimaalne oleks ca 30-40 isikut ühel töötajal. Ühe töötaja töötasu on praegu ca 25 000 eurot aastas. Vajaksime juba teist töötajat ka. Seega oleks kulu ainult töötasudele ca 50 000 eurot aastas. 2) Rakvere linnas on KOV eestkostel olevate täisealiste arv kasvanud, 2017-2020 aastatel tõusnud 17 inimestelt 35 inimesele. Meie piikonna kohus eelistab täisealistele KOV eestkostet, sest lapsed ja lähedased loobuvad juba menetluse raames tihti oma lähedase abistamisest või tekivad probleemid eestkostet vajava inimese raha asjadega. Näiteks saadakse teada võlgade summa, kardetakse varadega seotud kohustusi jne. See kõik on toonud väga suure töömahu meie sotsiaaltöötajale, kes korraldab oma igapäeva töö kõrvalt ka täiskasvanute eestkoste korraldamist. 3) Viru-Nigula vallas on eestkostel 8 last ja 10 täiskasvanut, kohtus on otsuse ootel 1 ja kahe isiku puhul on eestkoste seadmise vajadus hetkel selgitamisel. Võrdluseks 2018.aastal oli valla eestkostel 3 täiskasvanut ja 6 last. Hetkel veel jõuab üks töötaja toime tulla muude kohustuste kõrvalt. Kuid KOV sotsiaal valdkonnale järjest lisanduvate kohustuste valguses jääb järjest vähemaks võimalus süveneda personaalselt iga eest kostetava vajadustesse. Kuna osa eestkostetavaid on laiali üle vabariigi asuvates hoolekandeasutustes, siis on ka eestkostetavate külastamine keeruline ja kulutusi nõudev. Mööname, et eestkoste korraldus vajab üle vaatamist . Sotsiaal ministeerium korraldas 2020 aasta lõpus kohalike omavalitsuste seas küsitluse, et selgitada välja kohalike omavalitsuste kohustused, kohustuste maht ja probleemkohad eestkostega seoses. Kahjuks laekus vastuseid vaid 28 omavalitsusest. Vastuste analüüs on sisendiks 2022. aasta III kvartalis läbiviidavale eestkoste uuringule, mille pinnalt otsustame edasised sammud. Sotsiaalministeeriumis kaalutavad lahendusvariandid on suunatud eelkõige eestkostet vajavate inimeste huvide kaitsele läbi neile vajaliku toe tagamise . Oleme kaalunud võimalusi, kuidas ees tkoste määramisi vähendada, tagades inimese huvide kaitse muul moel. Näiteks oleme põgusalt kaalunud toetatud otsustamise süsteemi loomist, kus tuge vajav inimene saaks vajalikku tuge otsuste tegemisel ja eestkoste määramine ei oleks vajalik või määrataks osaline eestkoste. Süsteemi võtmekoht on toetaja ette valmistus. Nimelt näeme praeguse eestkostesüsteemi ühe kitsas kohana füüsilisest isikust eestkostjate ettevalmistuse puudumist. Eestkoste korralduses muudatuste tegemise üks takistustest on see, et eestkoste määramiste kohta ei koguta sisulist statistikat (määramise põhjuste kategooriad, kas eestkoste ja osaline või täielik jms), millest tulenevalt on keeruline ka hetkeolukorra kaardistamine. Eelmainitud uuringuga kogutakse vajalik info. KOV eestkostel olevate laste asendushooldusteenuse tasumiseks eraldatakse igal aastal toetusfondi sihtotstarbelised vahendid (2021. aastal summas 18,03 miljonit eurot). Vahendeid võib kasutada nii asendus- kui järelhooldusteenuse osutamiseks, hooldusperede toetamiseks kui ka teenuste korraldamiseks. Korraldamiskuludena arvestatakse SHS § 45 9 lõikes 4 nimetatud tegevuste kulutuste katmist (KOV ülesanded asendushooldusteenuse korraldamisel), sh on võimalik katta nt täiendavaid tööjõukulutusi, mida KOVid nende ülesannete täitmiseks teevad. Seega on võimalik laste puhul osaliselt eestkoste teostamisega seotud kulutusi katta KOV toetusfondi eraldatud vahendite arvelt. Täpsem juhis ja selgitused KOV toetusfondi vahendite kasutamise kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Füüsilisest isikust eestkostja peres kasvava lapse ja eestkostja toetamist ja KOV rolli arutame KOVdega väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus. Jätkatakse dialoogi. Näha ette takistusteta liikumise ja ligipääsetavuse tagamise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2021+ vahenditest ning planeerida vajalikud vahendid EL finantsperioodi 2021-2027 raames. Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) ja fakultatiiv protokoll jõustusid 29. juunil 2012. Konventsiooni rakendamise eest vastutavad erinevad osapooled sh ka kohalikud oma valitsused oma vastutusala pädevuses. PIK-i vastu võtmisel juhtisid kohalikud omavalitsused tähelepanu tõsiasjale, et PIK-i jõustumine toob KOV-idele kohustusi, mille täitmiseks puuduvad rahalised vahendid. Nt nõuab PIK ligipääsu tagamist kõigile ehitistele, ka olemasolevatele, mitte ainult uutele, samuti transpordile, infole jne. Nimetatud kohustuse täitmiseks st ligipääsetavuse tagamiseks, ei ole KOV-idele rahalisi vahendeid eraldatud. On oluline, et läbi riiklike tegevuste panustataks ligipääsetavuse saavutamisse ning lisaks ERF vahenditele isikute eluruumide kohandamiseks (mida peaks laiendama ka kütte- ja elektri süsteemide parandamisele), leitaks täiendavaid võimalusi ka muudeks toetavateks meetmeteks, pidades eriti silmas ligi pääsetavust avalikke teenuseid pakkuvatele hoonetele. Silmas tuleb pidada ka seda, et toetataks nii füüsilise kui ka psüühilise erivajadusega inimesi nt lõppenud eluruumide kohandamise toetus oli mõeldud füüsilise ligipääsu tagamiseks. Nt Tallinn kohaliku omavalitsusena on välja töötanud Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022. Eelmainitud dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse disaini ja ligipääsetavuse infosüsteemi loomine (tinglik nimetus Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda hoonete, rajatiste jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja linna külalistele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligi pääseta vuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse arvestusega, et muuta see üleriigiliselt kättesaadavaks kõigi oma valitsuste jaoks. Infosüsteemi kasutamine on tulemuslik vaid regulaarse hooldamise, sh info uuendamisega ja süsteemi tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab riigi poolset rahastamist hinnanguliselt aastas 20 000-.€. Ligipääsetavuse tagamine on riigi ja KOV ühine vastutus väärikat ja iseseisvat toimetulekut võimaldava elu tagamisel kõigi inimeste jaoks. Ligipääsetavusest ja universaalsest disainist saab kasu kogu elanikkond, sh on suurteks sihtgruppideks eakad, lapsed, lastega pered jt.. Teenuste planeerimisel ja keskkonna kujundamisel peavad ligipääsetavuse parandamiseks tegema vajalikke investeeringuid ühtviisi nii riik kui kohalikud omavalitsused. Peame oluliseks rõhutada, et ligipääsetavaid lahendusi on võimalik luua ning kaasava disaini ja ligipääsetavuse põhimõttega arvestada jooksvalt ja pidevalt. Muuhulgas on ligipääsetavus üks horisontaalsetest põhimõtetest ning ligipääsetavuse nõuete järgimine kohustuslik struktuurivahendite kasutamisel nii uuel kui lõppeval perioodil. Kohalike omavalitsuste edasiseks toetamiseks on vaja teada KOVide tegelikku ligipääsetavuse vajadust, KOVide valmidust ise ligipääsetavusse investeerida ning seniseid häid kogemusi jagada. Näiteks võiksid kohalike omavalitsuste prioriteetide hulgas olla 2020. aastal avaldatud transpordisõlmede ligipääsetavuse uuringu objektid. Ligipääsetavuse parandamiseks riigis tervikuna moodustati septembris 2019 ligipääsetavuse rakkerühm , mis septembriks 2021 töötas välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Rakkerühma lõpparuandes tehakse muuhulgas ettepanekud viia ligipääsetavuse nõue sisse KOV planeeringutesse ning kajastada ligipääsetavust KOV arengukavas olulise investeeringute planeerimise alusinfona. Lisaks on aruandes arvukalt ettepanekuid, mis ühel või teisel viisil suunavad KOVe tulevikus suuremale ligipääsetavuse teadlikkusele ja valikutele. 2022. aastal seatakse rakkerühma ettepanekud prioriteetsuse järjekorda. Välisvahendite , sh perioodi 2021−2027 struktuurivahendite planeerimisel ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel peavad kõik ministeeriumid tagama välisvahenditest rahastatavate investeeringute ja tegevuste vastavuse kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele. Täiendavat teavet saab ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest. Jätkatakse dialoogi. Määrustes on vaja hinnata ligipääsetavuse rahalist mõju. Luua riiklik toetusprogramm noorte tugisüsteemi arendamiseks ja tõhustamiseks. Üha enam vajab tähelepanu noorte vaimse tervise toetamine ning noorte sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine. Rõhutame vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavatele noorte rühmadele (sh NEET-staatuses noored, erivajadustega noored, rände taustaga noored) hõlbustades ligipääsu hariduse, tööhõive ning tervise ja heaoluga seotud teabele ning nõustamisele. Sagenevad vaimse tervise mured nagu depressioon ja ärevus. Oluline on pakkuda noortele kvaliteetset ja kättesaadavat abi vaimse tervise küsimustes ning täiendada ka noorte endi teadmisi ja sotsiaalseid oskuseid selleks, et nad oleksid võimelised vaimse tervise probleeme ennetama, ära tundma ja õigeaegset abi otsima. Praegu pakutakse noortele tuge suures osas projektipõhiselt. Noorte tugisüsteemi arendamiseks ja tõhustamiseks tuleks luua riiklik toetusprogramm. Sotsiaalministeerium peab oluliseks noorte, eriti NEET-noorte ülesleidmiseks ja toetamiseks vajaliku koostöömudeli arendamist koostöös kohalike omavalitsustega . Noortegarantii tugisüsteemi piloteerimise käigus ning järelanalüüsi tulemustest selgus mitmeid kitsaskohti, mille parendamisse oleme valmis ka järgmistel aastatel panustama. Samuti on ellu kutsutud töörühm , mis toob kokku hariduse-, sotsiaal- ja töövaldkonna eksperdid eesmärgiga kaardistada täna NEET noorte toetamisel kitsaskohti ja töötada välja ning rahastada uuest struktuurivahendite perioodist täiendavaid sekkumisi. Sotsiaalministeerium koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumi, Haridus-ja Noorteameti ja Sotsiaalkindlustusametiga on ellu kutsunud koosloome protsessi, mille raames töötatakse välja olemasolevate praktikate põhjal ühtlane, efektiivne ja toimiv NEET-noorte toetamise mudel KOV-idele . Protsessi on kaasatud Tallinn, Pärnu, Viimsi, Viljandi vald ja Narva linn. 28.04.2022 kabinetinõupidamisel kiitis valitsus heaks noorte garantii tugevdamise tegevuskava aastani 2027. Tegevuskava laiendab abipakkumise võimalusi alla 30-aastastele mitteõppivatele ja -töötavatele noortele. Lisaks pannakse uues tegevuskavas oleme veelgi enam rõhku eri valdkondade koostööle ja ennetusele. Jätkatakse dialoogi. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme. Olukorra parandamiseks on vaja luua üleriigiline parkimiskaartide register, et saada üle-eestiline ülevaade kehtivatest parkimiskaartidest ning võimalus nende kehtivust kontrollida. Sotsiaalkindlustusamet on alustanud parkimiskaartide ühtse registri loomist. SKAs on loodud soodustingimustel parkimise võimaldamise teenuse disainimise töörühm, kuhu kuuluvad ka puudega inimesed, kes seda teenust ise kasutavad. Töörühma arutelude tulemusel on valminud teenuse prototüüp, mida testitakse lõppkasutajatega. Liiklusseaduse menetlust ja muudatuste jõustumist on korduvalt edasi lükatud ning eelnõu on jätkuvalt Riigikogus lugemisel. Kui seaduse muudatus jõustub enne uue teenuse valmimist, leiab SKA ajutise lahenduse parkimiskaartide väljastamiseks ja üleriigilise registri käivitamiseks. Jätkatakse dialoogi. Tervise valdkond Tagada Haigekassa poolse rahastusega statsionaarse õendus teenuse kättesaadavus üldhooldekodudes kõigil nädala päevadel, ja vastavalt vajadusele nt suuremates hoolde kodudes ka öötundidel Tunnustavalt märgime, et alates 2020. aastast rahastab Eesti Haige kassa eraldi teenusena õendusteenuse osutamist üldhoolde kodudes , et parandada teenuse kättesaadavust. Õendusteenust üldhooldekodus osutatakse koduõenduse tegevusloa alusel, mida võib omada või taotleda väljaspool kodu asuva üldhooldus teenuse pakkuja (ehk üldhooldekodu ) ise või sõlmib haigekassa lepingu vastava teenuseosutajaga, kellel on koostöölepe üld hoolde koduga . Kui üldhooldekodu tahab ise osutada õendus teenust, peab tal olema Terviseameti poolt väljastatud koduõenduse osutamise tegevusluba. Teenus on rahastatud pearaha põhimõttel, mille suurus on 49,77 eurot ühe üldhooldekodu elaniku kohta ühes kalendrikuus, kuhu kuulub ühe täis tööajaga õe ressurss 40 üldhooldekodu elaniku kohta. Tegemist on teenuse osutamisega tööpäevadel, puhkepäevadel ja riiklike pühade ajal teenust ei osutata, mis ei ole mõeldav suures 300-kliendilises hooldekodus (nt Iru Hooldekodu). Ambulatoorne õendusteenus vajab laiendamist kõikidele nädala päevadele, suuremates hooldekodudes ka öötundidel. Paljud üldhooldekodu kliendid vajavad pidevat meditsiinilist abi, milleks hooldustöötajad ei ole pädevad. Kaaluda tuleks võimalust statsionaarse õendusabi osutamiseks suuremates hoolekodudes vajalike tingimuste loomiseks ja välja töötada sellekohane teenuse rahastamise skeem läbi EHK. Alates 2020. aastast rahastab Eesti Haigekassa eraldi teenusena õen dusteenuse osutamist üldhooldekodudes , et parandada teenuse kättesaadavust (alates 31.03.2022 on piirhind 64,74 € ühe hooldekodu elaniku kohta ühes kalendrikuus). 2021. aastast võimaldatakse hooldekodudes õendusabi kättesaadavuse parandamiseks alla 20 voodikohaga hooldekodudel võtta tööle poole koormusega õde, tasutakse pearaha 20 inimese eest. Haige kassa on ette näinud teenuse osutamisel miinimumi, st et teenust osutatakse tööpäevadel ning päevasel ajal. Muudel aegadel õendusteenuse osutamine hooldekodu ning õendusteenuse osutaja vahel on kokkuleppeline. Iga teenuseosutaja peab hindama, millised on tema teenuse saajate vajadused ning sellest lähtuvalt kasutama olemasolevaid võimalusi. Kui hooldekodu kliendil on tervisest tulenevalt suurem tervishoiuteenuse vajadus, kui seda olemasolev teenus katab, siis on võimalik kaaluda iseseisva statsio naarse õendusabiteenuse osutamist (kui asutuse tingimused vastavad, on võimalik taotleda vastav tegevusluba, palgata personal jms). Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse raames osutatava õendusteenuse rakendumise analüüsimisel on võimalik esitatud ettepanekut kaaluda. Analüüsi viib läbi Eesti Haigekassa. Hooldekodu võib taotleda õendushaigla tegevusluba. Selleks on nõuded ja rahastusmudel olemas. Jätkatakse dialoogi. Leida lahendused, kuidas tagada õendusteenos hooldekodudes ööpäevaringselt igal päeval nädalas. Tagada esmatasandi arstiabi (perearstiteenus) kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti. Üle Eesti on suur probleem perearstide teenuse kätte saadavusega. Eesti Haigekassa andmetel on ligi 20 000 inimest ilma perearstita. Tervisekeskuste rajamise kõrval, kuhu on koondunud vähemalt 3 perearsti, tuleks toetada ka üksi töötavaid perearste. Rahalised toetusmeetmeid ei rakendata ainult tervisekeskustele. Väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdasid töötavatele perearstidele hakati alates 2020 maksma igakuist lisatasu 823,41 euro ulatuses. Lähimast haiglast enam kui 40 km kaugusel või saarel töötavale perearstile hakati sama muudatuse raames maksma igakuist lisatasu 1646,82 eurot. Eelmise aasta eelarveläbirääkimistel leppisime kokku, et Sotsiaal ministeeriumi eesmärk on tagada perearstiabi kõigile neile lastele, kellel ei ole perearsti. Lahendamisega tegelevad Terviseamet ja Eesti Haigekassa koostöös Sotsiaalkindlustusametiga jätkuvalt. Toetused esmatasandi tervisekeskuste loomiseks EL Regionaal arengufondi meetmest: jätkub alustanud projektide rahastamine. Lõpparuanne on esitatud 18 projektile 56st, ülejäänutega töö jätkub. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus on muutmisel ja eelnõu on läbinud parlamend is I lugemise . Muudatuste eesmärgiks on üld arstiabi kättesaadavuse parandamine läbi süsteemi paindli kumaks muutmise ning suurema rahalise l ähte toetuse võimaldamise perearstile või eriarstile, kes asub tööle väljaspool suuri keskuseid . Hiljuti valminud Praxise detsentraliseerimise analüüs hindas KOV võimalusi üldarstiabi kättesaadavuse parandamisel . Paremaid töötingimusi ja mitmekülgsemat teenust pakkuvate tervisekeskuste loomisel võivad takistused olla ka organisatoorset laadi ja see on üks näide, kus KOV võiks abiks olla. Jätkatakse dialoogi. Tagada koolitervishoiuteenuse rahastamine kõigile õpilastele. Koolitervishoid vajab täiendavat rahastamist. Tervisele luuakse vundament lapse- ja koolieas. Koolitervishoiu olulisemad tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi. Koolitervishoiuteenust rahastab Eesti Haigekassa vastavalt õpilaste arvule koolis 1 õpilane - 3,93 eurot Nõutud tööaeg on 6 tundi nädalas. Keeruline on leida õde nii väikesele koormusele ja suurele vastutusele. Praegu on KOV-id sunnitud teenuse toimimiseks juurde maksma. Eriti raskes olukorras on väiksemad koolid. Teema on oluline, sest laste puhul on varane märkamine eriti oluline. Täiskasvanueas ägenevad ja süvenevad terviseprobleemid saavad sageli alguse just koolieas. Probleemideks on vähene liikumine, ülekaalulisus, neti sõltuvus, rohke stress, vaimne tervis. Suures osas on kooliõe tegevus ennetustegevus. Nt 1) Nõo vald maksab põhikooli tervishoiutöötajale oma eel arvest töötasu 0,5 ametikoha eest kuus 270 eurot. Kulu aastas kokku 4 4 65 eurot. 2) Lääne- Virumaa vald – valla eelarvest makstakse perearstile 400 EUR täiendavat toetust 3) Elva - kohalik omavalitsus tagab tasuta ruumid ning maksab spetsiaalse arvutiprogrammi kuutasu (2018. aastal 1169 eurot) ning toetatud on koolitervishoiuteenuse pakkuja ruumide sisustamist (2018. aastal 1518 eurot). 4) Anija valla poolt on tagatud teenuse osutajale tasuta ruumid ja samuti nende sisustus. 5) Konguta Kool 80 õpilast, sissetulek 314 eurot kuus (summa sisse peab mahtuma kooliõe palk, nõutud koolitused, vahendid, alustades kabineti sisustamine, koolitervishoiu IT lahendus). Koolitervishoiu teenuse rahastamiseks kõigile lastele on valmis olek olemas. Seaduse kohaselt k ooli pidaja korraldab kooli tervis hoiuteenuse kättesaadavuse ning teeb järjepidevuse tagamiseks koolitervishoiuteenuse osutajaga koostööd, tagab ruumide ja mittemeditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud Koolitervishoiuteenuse peamine eesmärk on kooliealiste laste tervise ja arengu süsteemne jälgimine , võimalike problee mide korral lapsevanema teavitamine ning lapse suunamine täiendavateks uuringuteks ja abi saamiseks vajalike spetsialistide juurde. Koolitervishoiuteenuse hulka kuulub õpilaste ennetav tervisekontroll, mis hõlmab õendusanamneesi kogumist ja terviseseisundi hindamist. Alates 2020. aasta 1. aprillist hakkas kehtima kooliõdedele mõeldud nüüdisajastatud tegevusjuhend. Täpsustatud sisuga koolitervishoiuteenus on suunatud tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele, tervisliku kooli kesk konna kujundamisele, tervise järelevalvele ning vajaduse korral esmaabi osutamisele. Koolitervishoiu teenuse eest tasutakse partneritele püsitasu põhimõttel. Koolitervishoiuteenuse rahastamine kasvas 2021. aastal võrreldes 2020.aastaga 5%. Alates 2021 aasta sügisest vaktsineerivad kooliõed ka COVID-19 vastu . 2021. aastal kasutas koolitervishoiuteenust kokku 84 200 õpilast ehk ligi 51% õpilaste koguarvust. Kooli tervishoiuteenuseid kasutanud õpilaste arv kasvas 2020. aastaga võrreldes 17%. Teenust kasutanud õpilaste arvu suurenemine on seotud COVID-19 vaktsineerimisega ja COVID-19 testide tegemisega kooliõe poolt. Märgime, et vajaduse korral on võimalik vaadata koostöös osapooltega üle olemasolevate teenuste hinnad. Piirhinna arvutamine toimub vastavalt sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusele nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, sealjuures arvestatakse ka Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrusega nr 62 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervis hoiu teenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiu teenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord”. Lõpliku piirhinna kiidab heaks ja esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Eesti Haigekassa nõukogu arvestades ravikindlustuse seaduse kohaselt ravikindlustuse eelarve võimalusi. Mis puudutab koolitervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke ruume ja vahendeid , siis vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi seadusele (§ 43 lg 2) kooli pidaja tagab ruumide ja mitte meditsiinilise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud. Aparatuur, tarvikud, ravimid jm teenuse osutamise jaoks vajalik kulu on arvestatud teenuse hinna sisse. Seega on jätkuvalt koolitervishoiuteenuse hinna muutmine võimalik, kui teenuste osutajate ühendused esitavad haigekassale argumenteeritud ettepaneku hindade muutmiseks. KOVide osaluse kindlaks tegemiseks teeme ettepaneku, et ELVL koostaks konkreetse ülevaate, kes kui palju ja mille eest koolitervishoiuteenuse osutamisel juurde maksab. Jätkatakse dialoogi. Laiendada erisoodustuse vabastust töötaja vaimse tervisega seotud teemadele- eelkõige vaimse tervise tasakaalus hoidmise kulud, nt nõustamisteenused, supervisioon jms. Vaimse tervisega seotud teemad on kasvav probleem eriti koroona järgses- ja -aegses ühiskonnas. Oluliselt on kasvanud nõustamise, supervisiooni ja psühholoogilise toe vajadus. Mures inimesed pöörduvad sotsiaalvaldkonna spetsialistide poole tihti just nõustamisteenuse või psühholoogi teenuse leidmiseks, aga ka teenuse eest tasumiseks toetuse saamiseks. Ka KOV-i enda spetsialistid, eriti sotsiaal- ja haridusvaldkond, vajavad õigeaegset supervisiooni ja psühholoogilist tuge, et vältida läbipõlemist. Haigekassa kulul teenuse õigeaegne saamine on praktiliselt võimatu (pikad järjekorrad ulatuvad kuudesse). Tasuline teenus on psühholoogi puhul kallis. Siin kohal võiks olla võimalus tööandjal neid kulusid hüvitada vähemalt siis, kui teenuse vajadus on otseselt töö iseloomust või -keskkonnast tingitud. Tööandjal võiks olla erisoodustuse vabastus mitte ainult sportimise toetamisel vaid ka vaimse tervise hoidmisel. Töötervishoiu, sh vaimse tervisega tegelemise, kulud on maksu vabad, kui need tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. See tähendab seda, et: tööandja on hinnanud töökeskkonna riskianalüüsiga töökeskkonnas esinevaid ohutegureid (sh psühho sotsiaalseid ) ja nendega seotud riske töötajate tervisele; tööandja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi alusel tegevuskavas, milles on näinud ette meetmed riskide vältimiseks või vähendamiseks. Samuti ei kuulu maksustamisele töötervishoiuarsti otsuse alusel konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ennetus tegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud. Arsti soovitus peab olema arusaadav ja täidetav ning seotud konkreetse töötaja töö iseloomust tuleneva võimaliku tervisekahjustuse ennetamise või vähendamisega. Kui töötervishoiuarsti soovitus on üldsõnaline, siis on tegemist erisoodustusega. Seega, kui tegevus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja selle alusel väljaantud õigusaktidest, siis ei loeta seda tegevust erisoodustuseks. Oluline on, et kulutused, mis tööandja lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 teeb, on ka dokumentaalselt tõendatavad, et maksuhaldur ei käsitaks tema poolt tehtud kulutusi erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seoses ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 5 5 kohaselt ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastus arsti , füsioterapeudi , tegevusterapeudi , kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. Erisoodustuste kohta on täpsemalt kirjeldatud ka Maksu- ja Tolliameti kodulehel: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/tootervishoid Jätkatakse dialoogi. Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest, täna on ravikindlustuseta inimeste abistamine kohaliku omavalitsuse vastutada. Tagamaks Põhiseadusest tulenevat kõigi elanike õigust tervise kaitsele, tagada ravikindlustusega hõlmamata isikutele tasuta esmatasandi tervishoiuteenus ja katta nende statsionaarse raviteenuse kulud. Tunnustavalt tuleb märkida, et alates 2021. aastast toimub rinnavähi, emakakaela vähi ja jämesoolevähi skriining ka ravikindlustamatutele tasuta. Tagada tuleb tasuta esmatasandi statsionaarse ravi teenuse osutamine ravikindlustamatutele . Nt: 1) Tallinnas osutatakse ravikindlustamata isikutele statsionaarset abi Kallavare Haigla AS-is 120 ravikindlustusega hõlmamata isikule. Vastuvõtul AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Kopli Polikliinikus, lisaks öömajades õendusteenuse osutaja poolt. Linnaeelarveliste vahendite kulu 2020.a oli 138 000 eurot, kulu 2021.a on 138 000 eurot ja sama summa on planeeritud ka 2022. aastasse. 2) Tartu kulu ravikindlustuseta isikutele aastas on 6000.-. Sotsiaalministeerium ei poolda kindlustuspaketi kaheks jagamist . Sotsiaalministeerium analüüsis, kas luua eri sihtrühmadele erineva ulatusega paketid, nt katta ravikindlustamata isikutele ainult esma tasandi kulutused. See tekitaks aga olukorra, kus tuleks hakata sekkumiste kaupa määrama, mis peaks inimesele lisaks pere a rstiabile ja vältimatule abile olema veel kaetud ja mis mitte. Näiteks on perearstiabi kättesaadavusest vähe abi, kui perearstil ei ole võimalust väljastada soodustingimusel retsepti ja seetõttu ei suuda inimene kindlustuse puudumise tõttu soetada vajalikke ravimeid. Seega oleks teenusepaketi diferentseerimine poolik lahendus, mis paneks perearstidele ebaproportsionaalse vastutuse tegeleda nende pädevusse mittekuuluvate haigus seisunditega või leida patsiendile võimalus saada kindlustus, et patsienti edasi suunata või alustada vajalikku ravi. Seega ei saa ministeerium toetada teenuste paketi eristamist sõltuvalt kindlustuse olemasolust. Arenenud ühiskondades riiklike ravikindlustussüsteemide puhul on see ka õigustatult tava pärane lähenemine. Võttes arvesse teiste riikide kogemust ja vara semaid uuringuid ning arvestades Eesti tervishoiusüsteemi praegust korraldust, oleme pigem analüüsinud ja teinud ette panekuid ravi kindlustuse universaalseks laiendamiseks kogu elanikkonnale. Vastav eesmärk on püstitatud ka Rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030. Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätku suutlik kuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravi kindlus tamata isikutele esitati VV- le 2021 aasta aprillis. VV nõu pidamisel ei tehtud otsuseid kindlustuskaitse laiendamise osas. Sotsiaalministeerium jätkab osapooltega läbirääkimisi, et laiendada ravikindlustus kogu elanikkonnale. Jätkatakse dialoogi. Tallinna Haigla täiendav finantseerimine tasutud käibemaksu arvelt. Tallinna Linnavolikogu otsustanud rajada Narva mnt 129, 129b kinnistu tele uue meditsiinilinnaku – Lasnamäe meditsiinilinnaku, kuhu ehitatakse kaasaegne ca 550 kohaline aktiivravi haigla, mis koondaks endasse valdava osa tänaste Tallinna keskhaiglate ravitööst. Uue kavandatava Tallinna Haigla ravitöö maht moodustab ca 25% kogu Eesti eriarstiabi ravitöömahust ning sellest töömahust ca 50% pärineb väljastpoolt Tallinna ning Harjumaad. Läbitud on projekti määratlemise ja funktsionaalse arengukava koostamine ( SoM-i poolt heaks kiidetud 19.veebruar 2019.a), koostatud detailplaneering aadressil Narva mnt 129 ja 129b. DP on plaanis kehtestada märtsis 2021.a. Orienteeruv objekti rajamise ehitusmaksumus on 520 mln €, millest haigla seadmestamise ja sisustamise maksumus ca 70 mln €. Rahastamine lahendatakse linna ja sotsiaalministeeriumi ning rahandusministeeriumi ühistegevusena. 2021.a oktoobriks on tulnud rahastuse osas toetavad seisukohad EL taasterahastu fondi vahenditest Tallinna Haiga rajamise finantseerimiseks 280 mln euroga. Arvestades Tallinna Haigla rajamise kogu maksumust on möödapääsmatult vajalik ka riigi eelarveline panus, millest tulenevalt on ettepanek Vabariigi Valitsusel täiendavalt lisaks EL taasterahastu vahenditele toetada riigieelarvest Tallinna Haigla rajamist ca 100 mln euroga, mis oleks ligilähedaselt võrdväärne Tallinna Haigla projektilt saadava käibemaksu summaga. + ca 100 mln eurot Eelmisel aastal lepiti kokku, et Tallinna Haigla rahastamise läbirääkimised eelarveläbirääkimiste töörühmas on lõpetatud ja Sotsiaalministeerium jätkab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Euroopa Komisjon kiitis Eesti taastekava heaks septembris 2021. Tallinna Haigla rajamist toetatakse 280 milj euroga. Jätkatakse dialoogi. nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus Suurendada kohalike omavalitsuste omapanust sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist ning toetatud elamise võimalusi eakatele. Hoolekandelise abi pakkumine kohalikes omavalitsustes on ebaühtlane ja ei ole alati piisav. Kuna kohalike omavalitsuste omapanuse osakaal maksutuludest ja toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse vähenes oluliselt aastatel 2009-2018 ja on alles viimase kahe aasta jooksul kasvama hakanud ning sotsiaalhoolekanne on pikka aega olnud alarahastatud, on tulubaasi kasvu tingimustes asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust rohkemgi, eelisarendades teenuseid. Selle üheks eelduseks on, et oma valitsused pööraksid senisest enam tähelepanu abivajajate leidmisele ning nende nõustamisele ja toetamisele. Hoolekande suund on pakkuda hooldusvajadusega inimestele nende vajadustele vastavat kõrvalabi ja hooldust eeskätt tavapärases elukeskkonnas ehk kodus ja kogukonnas ning vaid äärmise vajaduse korral asutusepõhiselt. Eesmärk on suurendada iseseisvat elamist toetavate teenuste kasutajate arvu võrreldes ööpäevaringsel üldhooldusteenusel olevate inimeste arvuga. Täisealiste inimeste lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks peaksid kohalikud omavalitsused investeerima senisest enam kodus elamist toetavate teenuste (isiklik abistaja, tugiisik, kodu teenus, päevahoiuteenus) pakkumisse, sest vajadus teenuste järele on suurem kui tegelik pakkumine. Teenused peaksid olema kättesaadavad igas omavalitsuses. Hoolduskoormusega inimestele tuleks pakkuda hooldus koormusega toimetulekuks vajalikku tuge, näiteks psühholoogilist tuge, koolitusi, võimalust osaleda tugigruppides jne. Hooldus koormusega inimesed on ja jäävad ka edaspidi oluliseks abista vaks ressursiks kohalikele omavalitsustele, mistõttu kui neil puuduvad vajalikud oskused või nad on emotsionaalselt läbi põlenud, sest ei ole saanud piisavat või õigeaegset tuge, ei ole nad võimelised ka kvaliteetset abi pakkuma oma lähedastele. Pikemas perspektiivis võib see tähendada nii hooldusvajadusega kui hoolduskoormusega inimeste toimetulekuraskuste süvenemist ja omavalitsuse kulude suurenemist. Võimalikult pikalt iseseiva elu võimaldamiseks peaksid kohalikud omavalitsused looma ja arendama vanemaealistele mõeldud toetatud elamise teenuskohti teenusmajades. Toetatud elamise teenus on mõeldud vähest kõrvalabi vajavatele eakatele, kellel ei ole ööpäevaringset hooldusvajadust, kuid kes vajavad regulaarselt igapäevaelu toetavaid teenuseid. Teenusmajas asuvad inimeste kodud, ehk eakatele mõeldud väikesed korterid ning elanike suunatud ühised ajaveetmise ja toetavate teenuste pakkumise ruumid. Vanemate hoolduskoormuse vähendamiseks, erivajadustega lastele hariduses toe pakkumiseks ning huvitegevuse tagamiseks peaksid kohalikud omavalitsused tulemuslikumalt kasutama toetusfondist eraldatavat raske ja sügava puudega laste tugiteenuste toetust. Laste vajadustele tuleb läheneda terviklikult, mida toetab näiteks omavalitsuse haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide tihe koostöö ning eraldatud vahendite paindlik kasutamine. Kohalikud omavalitsused on valmis panustama sotsiaalsesse kaitsesse vastavalt elanike vajadusele ja omavalitsuse võimalustele. Kindlasti aitab sellele kaasa tulubaasi kasv. Oleme nõus, et kodus elamist toetavad teenused vajavad arendamist, kuid üheks takistuseks on teenuse osutajate puudus. Selleks ja lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks, on kindlasti vaja integreerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Suur osa isikutest, kes vajavad pikaajalist abi ja saaksid hakkama kodus, vajavad ka tervishoiuteenuseid nt koduõenduse teenust. Rahaliste vajaduste ja võimaluste hindamiseks on vajalik põhjali kum analüüs, kui hetkel ettepanekule lisatud selgitused. Sotsiaal kaitse kulude osakaalu tõstmine saab tulla ainult mingite teiste valdkondade osakaalude vähenemise arvelt. Oleks abiks, kui oleks võimalik välja tuua ka valdkondi või tegevusi, mis KOVide poolt on täna ülerahastatud või ebamõistlikult rahastatud? Kindlasti tuleb jätkata KOVide sotsiaal kaitseliste kulude analüüsi. Esialgsed tulemused näitavad, et KOVidelt kogutavate andmete alusel ei ole võimalik korrektseid järeldusi teha. KOVde panus sotsiaalkaitsesse on kahtlemata oluline. Siin juures tuleb siiski arvestada ka viimaste kriiside tagajärjel muutunud olukorda, kus ollakse üsna tugeva majandusliku surve olukorras. Teenusmajade rajamine vajab meedet, kus KOVide osalus on võimalikult madal (nt mitte kõrgem kui nt 10%). Lisaks on oluline, et meetme raames saaks teenusmajade rajamisel teha kootööd erasektoriga. Arvestades COVID-19 järelmõju, sh eeldatavat majanduslangust, ei teki KOVidel juurde vahendeid, mille arvelt investeeringuid ja uue taristu ehitamist realiseerida. Meetmes võiks olla taotlejaks või omaosaluse maksjaks erasektor, kes tulevikus võtaks teenusmaja opereerimise enda hallata, st et meetmes tekiks võimalus omaosalust jagada KOVdel erasektoriga. Tänuväärne on, et ESF meetmetest saab taotleda kodus elamist toetavate teenuste rahastamist. Meetmest võiks kaaluda lisaks teenuse loomisele ka olemasoleva teenuse laiendamist ehk uute teenuskohtade loomise rahastamist. Seoses elanikkonna vananemisega on üldhooldusteenuse teenus kohtadest juba praegu puudus ja seetõttu on teataval hulgal ööpäeva ringse üldhooldusteenuse kohti siiski vaja juhtu deks, kus kodus elamist toetavad teenused ei kata inimese teenusvajadust. Üldhoolde kodu teenusele suunamist saab mõjutada ka läbi riigi teenuste parema toimimise ja kättesaadavuse, nt taastusravi või statsionaarse õendus abi kättesaadavus ja teenuse mahu ebapiisavus, perearstiabi vastutus (kõrges eas inimene on perearsti nimistus, aga reaalseid kontakte ei ole olnud mitmel aastal), erihoolekande teenuste kättesaadavus jne Hoolduskoormusega inimestele toe pakkumine nõuab nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste panust, sest ka riigi rahastataval erihoolekandeteenusel olevate või teenust vajavate klientide hooldajad vajavad tuge. Jätkatakse dialoogi. Pakkuda sotsiaalteenuseid ja muud abi vastavalt inimese hinnatud abivajadusele. Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel on suund lihtsustada abi andmise korraldust. Abi andmise teekond peaks algama eelistatult kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse inimese abivajadust, koordineeritakse abi saamist ning suunatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse või riiklikele teenustele (nt rehabilitatsiooniteenusele, abivahendit taotlema). Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõikest 1 tulenevalt selgitab kohalik omavalitsus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Toetuste ja teenuste pakkumisel tuleb võtta arvesse inimese tegelikke vajadusi, hinnata individuaalset abivajadus ja seda, milline teenus vastab pöörduja abivajadusele. Abivajaduse hindamine ja teenuste osutamine peaksid toimuma inimesekeskselt, lähtuma konkreetse inimese tegelikest vajadustest ega tohiks olla seotud piiravate eeltingimustega. Oluline on jälgida, et omavalitsus ei tohi oma määrustes ega abi andmisel seada seaduses sätestatust kitsamaid tingimusi (nt puude raskusaste või puude liik). Eelkõige tuleb pakkuda abivajaduse tekkimist või süvenemist ennetavaid meetmeid ning vältida olukordi, kus inimene jääb abitult süsteemide vahele (nt lapseeast täiskasvanuikka jõudmisel, hariduselust tööellu üleminekul, tervisesüsteemist hoolekandesse üleminekul). Menetluses on sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu, millega seotakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamine puudest lahti8. Teiste riigiteenuste puudest lahti sidumist on planeeritud käsitleda pikaajalise hoolduse korraldust puudutavate seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsuses, mis esitatakse 2022. aastal. Sama aasta lõpuks valmib Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs, mille tulemusel on võimalik pakkuda omavalitsustele abivajaduse hindamise instrumenti. Seejärel luuakse abivajaduse hindamisele IT-lahenduse ja täiendatakse SHS-i selliselt, et KOV teenused oleksid selgelt seotud hinnatud abivajadusega. Kohalikud omavalitsused osutavad abi ja korraldavad teenuseid vastavalt inimese hinnatud abivajadusele. Tähelepanu vajab SHS sätete sõnastus, mis kohati vajab täpsustamist. Riigikohtu n.ö Narva lahendis on tõdetud: „Kolleegium möönab, et sotsiaal hoole kande seaduses on terminit puue ja selle raskus astmeid kasutatud ebajärjekindlalt, mis võib raskendada omavalitsusüksustel seaduse rakendamist.“ KOVe suunatakse juba kohe täna siduma abistamiskohustus puudest lahti ja kõik otsused peaksid sündima hindamise tulemusel, samas puudub täisealise inimese abivajaduse hindamise töövahend. Kohaliku omavalitsuse vaates on loomulik, et abivajadusega inimene peab vajaliku abi saama ja abistamine ei tohi takerduda vorminõuete tõttu. Samas on riigi teenuste puhul tavapärane, et need võivad olla seotud puude olemasolu või raskusastmega (soodustus retseptiravimitele, tasuta sõiduõigus jne). Teeme ettepaneku, et sama põhimõtet rakendataks ka riiklike teenuste ja toetuste puhul, mis seotaks puude määramisest lahti, et inimene ei peaks teenuse või toetuse saamiseks puuet taotlema, vaid ta saaks vajaduspõhiselt abi, nt rehabilitatsioon, abivahendid jne. Täielikult hindamispõhisele lähenemisele minek eeldab vajaliku hindamispädevuse ja töövahendite olemasolu. Vajalikud on ühtsete hindamisvahendite juurutamine, süsteemsed hindamispädevust ühtlustavad koolitused ja KOVide toetamine ühtse hindamis praktika kujundamisel KOVi jaoks tähendab olukord, kus senised erivajadusega inimeste kodus elamist toetavad teenused on lahti seotud puude olemas olust, selget kulude suurenemist nii teenuste kui tööjõukulu osas. Eeldatavalt kasvab abivajaduse hindamiste arv, lisaks tuleb hinnata ka seda osa abivajadusest, mida praegu võiks katta hindamine puude määramisel. KOV nõustamisele pöördub üha enam inimesi, kellel ei ole puuet pikendatud, mistõttu nad on ilma jäänud senisest riigi korraldatud abist. KOVle tähendab see nii suurenevat nõustamiste hulka kui otsest rahalist kulu (toetused abivahendite ostuks jne). Oluline on mõtestada ka seda, kas inimene vajab hoolekande teenust või on küsimus muude teenuste puudulikus korralduses (nt piisava liinivõrguga, madalapõhjaline ühistransport vs sotsiaaltransporditeenus). Jätkatakse dialoogi. Suunata enam tähelepanu inimeste konkurentsivõime ja tööhõive toetamisele kohalikul tasandil, eeskätt mitteõppivate ja mittetöötavate noorte tagasiaitamisel haridusse ja tööturule, et ennetada noorte suurenevat sotsiaalabivajadust tulevikus. Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal ja võimalus aidata kaasa mittetöötava ja mitteõppiva inimese suunamiseks haridusse või tööturule on suur. Tööhõive ja noorte konkurentsivõime edendamine peaks olema oluline ja süsteemne ka kohaliku omavalitsuse tasandil, mitte ainult Töötukassa vastutusel. Tihtipeale ei piisa ainult inimese Töötukassasse suunamisest toimetulekutoetuse saamise nõude täitmisel. Kohalikul oma valitsusel on rohkem potentsiaali ja võimalusi toetada inimeste tööhõives osalemist, kui seda tänaseni tehtud on. Oleme seadnud eesmärgiks, et noortegarantii tugisüsteemi seires osalevate kohalike omavalituste arv kasvaks järjepidevalt ning jõuaks 2020. aasta algtasemelt, mil seires osales 46 omavalitsust, 60 seires osaleva omavalitsuseni aastaks 2024. Näiteks on kohalikele omavalitsustele loodud kasutamiseks noortegarantii tugisüsteem (NGTS), mille eesmärk on võimaldada kohalikele omavalitsustele andmeid mitteõppivate ja mittetöötavate noorte kohta ja pakkuda potentsiaalselt abi vajavatele noortele proaktiivselt ja sihitatud juhtumi korraldus likku abi, et noor jõuaks võimalikult kiiresti vajalike toetuste ja teenusteni. NGTS on täna kohalike omavalitsuste kasutuses olnud alates 2018. aasta juunist. Aja jooksul on paranenud STARi NGTS IT-lahendus funktsionaalsus ja andmekvaliteet. Alates esimesest seirest on NGTS kasutanud 15 kohalikku omavalitsust, kelle seiretes osalemisest võrreldes on näha, et noorte abistamise efektiivsus ja tulemuslikkus sõltub sellest, kui järjepidevad on kohalikud omavalitsused noortele abi pakkumisel. Ettepanek kohalikele omavalitsustele on järgmisel aastal viia läbi NEET-olukorras noorte toetus-ja koostöömudeli rakendamise koolitused. Selleks on oluline, et kohalikud omavalitsused mõtestaksid oma konteksti raames, milline on täna nende piir konnas olukord ja millised on nende noorte vajadused. Selleks on oluline, vaadata üle kohalikus omavalitsuses kasutusel olev süsteem ja kaardistada olemasolevad ressursid, sh koostöö partnerid, kellele on võimalik inimeste abistamiseks koostööd teha. Samuti peame mõistlikuks kasutada töötukassa ja kohaliku omavalitsuse koostöö paremaks toimimiseks piloteeritud koostöömudelit. Kohalikud omavalitsused pööravad üha enam tähelepanu noortele, kes vajavad või võivad vajada abi. NEET noorte projekt on tänu väärne algatus, aga projekt vajaks oluliselt paremat andme kvaliteeti selleks, et KOV saaks sisuliselt kasutatava tööriista. Kohaliku oma valitsuse vaates tuleb enam luua selgust, millised on Töötukassa tegevused noorte tööle saamise toetamiseks Endiselt on probleemiks ressursipuudus ja välisabi rahastus ei ole lahendus, kuna see on ajutine, ka välisrahade taotlemine ja kasutamine (aruandlus jm reeglid) eeldab selleks ressursi olemasolu. Probleemiks on ka suhteliselt suur halduskoormus – selleks, et saavutada tulemusi, tuleb teha individuaalset juhtumitööd, mis eeldab vastavate teadmistega juhtumitöötajate olemasolu KOVi tasandil. Sihtrühma vanusest tulenevalt (16-26 ea) on keeruline juhtumikorralduslikku vastutust jagada lastekaitsetöötajate ja sotsiaaltöötajate vahel, st et tegelikult vajatakse KOVi tasandile eraldi sihtrühmapõhiseid juhtumikorraldajaid – selleks, aga ei ole ressursse. Samuti on küsimus teenuste ja toetuste pakkumises, paljud noored vajavad kompleks teenuseid, mis ei pruugi olla seotud karjääriga vaid hoopis nende erivajaduse või vaimse tervise seisundiga. Selliste teenuste kättesaadavus KOViti võib olla väga erinev. Probleemide ennetamiseks tuleks hakata noortega tegelema juba varem – põhikooli 7. või 8. klassis, siis on võimalik ennetada hilisemaid karjäärialaseid probleeme. Kui tööturuteenused loetakse KOVi jaoks tungivalt soovituslikuks teenuseks, siis vastavate teenuste korraldamiseks tuleb suurendada KOVide tulubaasi. Riigi tasandil on fookus koondunud noortele ja puuetega inimestele. Üks suur grupp, kelle tööle saamise ja abistamisega on suured probleemid, on alkoholi liigtarvitajad. Alkoholi sõltuvusest väljaaitamine ei ole KOV pädevuses ja KOVile jõukohane, aga alkoholi liigtarvitamine on üks olulisemaid sotsiaalprobleemide põhjustajaid. Nimetatud probleemi lahendamiseks oleks kindlasti vajalik suurendada riigi panust. Jätkatakse dialoogi. Toetada asendushooldust vajavate laste asutustesse paigutamise asemel peredesse jõudmist ja pakkuma vajaduspõhist tuge asendushoolduselt lahkuvatele noortele. Perepõhine hooldus on oodatust tagasihoidlikumalt arenenud. Institutsionaalsel hooldusel viibivate laste arv on loodetust suurem ning planeeritust vähem on erinevate laste jaoks sobivaid hooldusperesid. Oleme seadnud eesmärgiks, et mitteinstitutsionaalsele asendus hooldusele paigutatud laste osakaal kõigist asendushooldusele paigutatud lastest10 kasvaks 65%lt 2020. aastal 70%ni 2024. aastal. Kohalikud omavalitsused peaksid toetusfondi vahendeid senisest enam kasutama perepõhise hoolduse soodustamiseks, seejuures kaardistama oma piirkonna asendus hoolduse vajadused ning tagama piisaval hulgal perepõhiste või peresarnaste teenuste pakkumise. Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga peaksid kohalikud oma valitsused panustama rohkem hooldusperede leidmisse ning nende püsimisse, seejuures on perede toetamisel kohalikel omavalitsustel võtmeroll. Kohalik omavalitsus lapse eestkostja ja teenuse korraldajana peab lapse heaolu tagamiseks olema asendushooldusteenuse osutajale ka sisuliseks toeks kogu hoolduse vältel. 2022. aasta aprillis valmib Sotsiaalministeeriumis koostöös partneritega välja töötamis kavatsus perepõhise asendus hoolduse soodustamiseks. Väljatöötamis kavatsuses pakutakse välja õiguslikud lahendused nii hooldusperede leidmise, toetamise kui ka mitmekesisuse tagamiseks erinevate vajadustega lastele. Samuti esitatakse väljatöötamiskavatsuses ettepanekud asendus- ja järelhoolduse toetusfondi rahastamise korraldusega seoses. Samuti on kohalike omavalitsuste ülesanne planeerida noorte elluastumist ja järel hooldusteenust juba noore asendushooldusel viibimise ajal ning tagada järelhooldus teenuse osutamine noore vajadustest lähtuvalt ja teda kaasates. Seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatava TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ lõppemisega tuleb kohalikel omavalitsustel arvestada, et kohalike omavalitsuste panus tegevuste kulutuste katmisel järk-järgult järgnevatel aastatel suureneb Alates 2022. aastast lõpetab SKA tugiisikuteenuse pakkumise asendushoolduselt lahkuvatele noortele. Nii tugiisiku- kui järelhooldusteenus , mille raames saab pakkuda erinevaid toetavaid teenuseid, on kohaliku omavalitsuse teenused ja nende kulutused kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. Osaliselt ( järelhooldusteenust saavate noorte puhul) saab kulutusi katta riigi poolt toetusfondi eraldatud vahendite arvelt, mille jääk oli 2021. aasta alguses 2,9 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusameti kogemustele tuginedes on tugiisikuteenuse vajadus individuaalne, kuid kõige enam vajavad tugiisikut asutusepõhiselt hoolduselt lahkuvad noored11. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalikele omavalitsustele nõustamist ja tuge muutusega kohanemisel, samuti jätkab vähemalt esialgu tugiisikutele koolituste ja supervisioonide pakkumist. Kohalikud omavalitsused nõustuvad seisukohaga, et pere on lapsele kõige parem koht kasvamiseks ja arenemiseks. Hooldusperede leidmiseks ja püsimiseks ei piisa ainult KOVi toest. Vajalik on laste asendushooldusele jõudmise põhjuste jm laste tausta ning erivajaduste analüüs, millele tuginevalt saaks kaardistada vajalikud teenused. On vaja riigi panust, et laste abistamiseks vajalikud teenused oleksid peredele kättesaadavad, KOV seda oma võimalustega alati tagada ei saa. Perepõhisel asendushooldusteenusel on esitatud andmete alusel 2019. aastal olnud 65% asendushooldusteenust vajavatest lastest, vastav protsent on aasta-aastalt suure ne nud. Kas on andmeid, mis asjaoludel (nt asendushooldusel oleva lapse tervisest tulenevad põhjused, mis nõuavad ööpäevaringset hooldust, vanus, käitumis häired vm) ei ole leitud ülejäänud pisut vähem kui 35% juhtudest alternatiivi institut sionaalsele hooldusele? Kuivõrd praktikas on juhtumeid, kus asendus hooldus pere konnas on vormi liselt lõpetatud ja sama hooldus pere jätkab tegevust institutsio naalsena, siis millised on ette panekud vältimaks asendushooldust pakkuvate asutuste tegevust perepõhise asendushoolduse vastu töötamisel. KOV suunal on sõnastatud ootused kaardistada piirkonnas asendus hoolduse vajadus, tagada piisaval hulgal perepõhiste teenuste pakkumine, hooldusperede leidmine ja püsimisse panustamine jne. Täpsustamist vajab, et kuna töö hooldus peredega on olnud teadaolevalt SKA tegevuste loetelus, siis milline on edas pidi SKA roll asendushoolduse tagamisel või rollide jaotus SKA ja KOVde vahel? Selgitustes on välja toodud, et peale 2022.a tuleb KOVidel katta sinnani välisabist rahastatavaid teenuseid. Oluline oleks välja tuua üleantavate teenuste rahalised mahud. Katteallikana on näidatud toetusfondi jääki. Antud jääki ei saa kasutada uute kulude katte allikana, kuna eelneval aastal ülesse jääva jäägi võrra vähendatakse jooksva aasta rahastust, teenuste hinnad kallinevad ja neil omavalitsustel, kellel jääki ei ole, ei ole võimalust ka seda kasutada. Jätkatakse dialoogi. Vt ka asendushoolduse kokkulepet ja edasisi tegevusi ELVL ettepanekute juures punkt 4. Võtta suuremat vastutust rahvastiku tervise edendamise eest ning suurendama kohalike omavalitsuste panust kahjulike tervisemõjude ennetamisel ning ohjamisel. Tervist edendavad meetmed on tõhusamad kui neid rakendada kohalikul tasandil ning lähtuvalt konkreetse kohaliku omavalit suse olukorrast ning vajadusest, sealjuures seades pikaajalisi eesmärke. Riigi ootus on, et kohalikud omavalitsused analüü siksid oma rahvastiku tervise seisundit ning seda mõjutavaid tegureid, koostaksid parimale võimalikule teadmisele tuginedes tegevuskava riskitegurite ohjamiseks ja kaitsetegurite suurenda miseks, et rahvastiku tervise seisundit parandada, sh suurendaksid oma panust tõenduspõhiste ennetusprogrammide pakkumisesse. Tervise edendamine peab olema süsteemne ning kohaliku omavalitsuse arengu planeerimisel tuleb kõikides valdkondades arvestada otsuste ja tegevuste mõju paikkonna elanike tervisele ja heaolule. Elukeskkond kõigis oma aspektides on üks olulisemaid tervisemõjureid ning kohalikul omavalitsusel on oluline roll selle kujundamisel. Et elukeskkond oleks tervist toetav, tuleb süsteem selt hinnata paikkonnas esinevaid riskitegureid ning nende mõju ennetada ning ohjata. Selleks, et rahvastiku tervist mõjusalt parandada, tuleb panustada teadmistele ja tõendusele põhine vatele ennetustegevustele, mida viiakse läbi süsteemselt ja pika ajaliselt. Kahjuks on tänaseni omavalitsusi, kes ei ole võtnud piisavalt omaks rolli seista rahvastiku tervise arendamise eest ning seada elukeskkonna kujundamise keskmesse inimese tervis ja turvalisus. Kohalikud omavalitsused nõustuvad, et hea tervis on inimese suurim vara sõltumata vanusest. Rahvatervise edendamisele püüavad KOVid igati kaasa aidata vastavalt oma võimalustele. Selgituste järgi oodatakse KOVidelt süsteemsemat analüüsi ja panust ennetus programmidesse ja mõõdikuks on rahvatervise valdkonna käsitlemine arengukavas. KOVide panus rahva tervisesse on palju laiem, kui ennetus programmid. Ka juhul, kui arengukavades selgesõnaliselt pole rahvatervist välja toodud, siis KOVide arengukavades on ka täna tegevused, mis sellesse panustavad: vastavalt kohalike elanike soovidele ja ettepanekutele rajatakse spordirajatise, kergliiklusteid, puhkealasid, soodustatakse elanike ühistegevust, rajatakse rohe alasid jpm. Samuti pööratakse tähelepanu tervist soodustava elukeskkonna kujundamisse läbi planeerimis- ja ehitustegevuse. Laiem spetsiifiliste ennetusprogrammide rakendamine on uus tegevus, mida siiani on peamiselt rahastatud riigieelarvest, sh riigi poolt projektipõhiselt, juhtivat rolli selles on täitnud Tervise Arengu Instituut. KOVide rolli suurendamine eeldab selleks ka lisaressurssi, eriti kui pidada silmas tõenduspõhiseid ennetusprogramme. Kohalik omavalitsus vajab tervist edendavate tegevuste planeeri miseks riigi kogutud andmeid (tervisekäitumine, keskkond, tervis hoiuteenuste tarbimine, haigestumus, suremus jne) KOV lõikes. Vastasel juhul peab iga KOV tellima esmalt andmekorje ja andme analüüsi. Kui KOV tasandil oleks andmed kättesaadavad, tehtaks tõenäoliselt ka rohkem analüüse. Teine variant on pakkuda KOVidel senisest enam tuge tervise profiilide koostamisel. Olukorras, kus rahastus on korraldatud vaid maakondlike omavalitsusliitude kaudu, võivad olenevalt piir konnast suuremad linnad välja jääda, sest eeldatakse nende võimet ise tegevused rahastada. Jätkatakse dialoogi. Tagada traumaatilise sündmuse järgselt psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse kogukondadele ja organisatsioonide juhtidele. Sotsiaalhoolekande seadus nimetab kohaliku omavalitsuse kohustusena vältimatu sotsiaalabi andmise (§8). COVID-19 kriisi ajal tuli ilmekalt esile, et elanikkonda traumeerivates olukordades tuleb kohalikel omavalitsustel pakkuda sotsiaalabina ka psühho sotsiaalset kriisiabi. Kriisi toimumisel tuleb käivitada psühhosotsiaalne kriisiabi elanikkonna toimetuleku toetamiseks. Viimastel aastakümnetel on Eestis toimud mitmeid kriisi olukorrad ja suuremat hulka inimesi traumeerinud sündmused, mis on toonud välja vajaduse erinevate kohalike omavalitsuste ja asutuste koordineeritud tegevuseks olukorrast puudutatud inimeste abistamiseks. Ootus on, et omavalitsused tagavad traumaatilise sündmuse järgselt psühhosotsiaalse kriisiabi kätte saadavuse kohaliku omavalitsuse kogukondadele ja organisatsioo nide juhtidele, et neil oleks võimekus adekvaatselt tegutseda ja sündmustest taastuda. Seega, vajalik on nimetada ja kirjeldada kohaliku omavalitsuse vastutus ja läbi selle tugevdada kohalikul tasandi võimekust psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks ja teenuste osutamiseks kriisidest mõjutatud inimestele. Ohvriabi seaduse muutmise raames (eelnõu esitatakse valitsusele aprillis 2022) teeb Sotsiaalministeerium ettepaneku täiendada Sotsiaalhoolekande seadust ning sätestada psühhosotsiaalse kriisiabi kui vältimatu abi andmine kohaliku omavalitsuse ülesandena. Valmimas on psühhosotsiaalse kriisiabi juhendmaterjal KOVidele . Selleks, et psühhosotsiaalne kriisiabi oleks tulemuslik, peab igas kohalikus omavalitsuses olema välja töötatud ja praktikas läbimängitud kriisisekkumise plaan, milles on nimetatud ja kirjeldatud psühhosotsiaalse kriisiabi osutamine, sh nimetatud on psühhosotsiaalse kriisiabi võimekusega spetsialistid piirkonnas. Täiesti uus on lähenemine, et kohaliku omavalitsuse tagatav vältimatu abi on sisustatud muuhulgas ka psühhosotsiaalse kriisiabi tagamise kohustusega. Traumaatilise sündmuse psühhosotsiaalse kriisiabi tagamine on ennekõike valmisolekut tagav teenus, sest õnneks juhtub õnnetusi harva. Samas on see ülesanne, mille mahtu ei saa ette näha, kuna õnnetusi on perepõhistest kuni mitut KOVi hõlmavate suurõnnetusteni. Kohalikele omavalitsustele uue seadusest tuleneva ülesande andmisel peab olema selge, millises ulatuses KOV peab vastavat teenust tagama ja kust tuleb ressurss, sh nii raha kui ka pädevad inimesed. Seni on SKA-l keskne roll psühhosotsiaalse kriisiabi korralda misel. SKA ohvriabi süsteemis on olemas kompetentsid (töötajad, välja õpe jne), loodud on koostöö võrgustik, teenus on kättesaadav üle Eesti (sh üle KOV piiride) jne. Arvestada tuleb, et ükskõik milline kriis võib olla KOV piiride ülene, puudutada mitme omavalitsuse inimesi või asutusi. Omavalitsuste koostöö juhtumite lahendamisel on tavapraktika, aga ei saa välistada omavalitsuste pakutavate teenuste ebaühtlast taset. Jääb ebaselgeks eesmärk juba toimiva oma valitsuste ülese ohvriabi kaudu tagatud psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumise süsteemi asendamiseks KOV põhise teenuse pakkumisega. Teadaolevalt rahastab hetkel psühholoogilist abi Eesti Haige kassa lähtuvalt enda kehtes tatud hinnakirjast. Kuivõrd kriis on igaühe jaoks erinev ja kriisiolukorrad ei teki inimestel ainult suurte sündmuste (suured katastroofid), vaid ka isikliku elu sündmuste tagajärjel, on oluline tagada üldine arstiabi ning psühholoogilise abi pidev kättesaadavus. Uue süsteemi loomise ja KOVle kohustuse panemise asemel on oluline tagada piisav hulk pädevate psühholoogide olemasolu viisil, mis võimaldab inimesi teenusele suunata (sh väljaspool kriisiaega). Erialaspetsialistide vähesust ei saa leevendada teenuse osutamise ülesande andmisega teisele vastutajale. Täna on kohalikud omavalitsused olukorras, kus psühholoogide leidmine ka iga päevas teks vajadusteks (kooli tugiteenused) on raske, ühel teenuseosutajal on lepingud mitme KOViga . Traumadega tegelemine tahab ka psühholoogidelt kitsamat pädevust, kõik selleks kohe võimelised ei ole Lahendusena võiks kaaluda nt tervisekeskuste baasil töötavate kliiniliste psühho loo gide rahastuse ülevaatamist, leida võimalusi veebinõustamiseks, suurendada pere arstide teraapiafondi jne. Teraapiafondi kasutamine peaks olema paindlikum – arstid, kes fondi aktiivselt kasutavad, kulutavad ettenähtud summad kiiresti ära, saavad raha juurde, samas passiivsemate perearstide poolt kasutamata summad võiks ümber jaotada aktiivsetele perearstidele. Luua lisarahastus KOV baasil ei ole mõistlik ning suurendab potentsiaalselt teenuste ristkasutust, topeltarvete esitamist jne. Jätkatakse dialoogi. Võimestada kohalike omavalitsuse sotsiaalhoolekande töötajaid töös perevägivallast puudutatud inimestega. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab kohaliku omavalitsuse ülesannetena vältimatu sotsiaalabi (SHS §8), varjupaigateenuse (SHS §30) ning turvakoduteenuse (SHS §33) osutamise. See tähendab, et kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada vältimatu abi ja majutus, kui inimesed vajavad turvalist majutust või kui vägivallatsejal (sh nt Covid-19 haigustunnustega või diagnoosi saanud inimestel, kelle suhtes on politsei kehtestanud viibimiskeelu ja kellel koju jäämine ei ole võimalik) ei ole kuhugi minna. Turvakoduteenus peab tagama ka kriisiabi psüühilise tasakaalu ja tegutse mis võime taastamiseks. Vajalik majutus, kriisi abi ja kompetents perevägivallas kannatavatele peredele (sh mees soost perevägivallaohvritele, nt isadele koos lastega, kellel mingil põhjusel ei ole võimalik jääda enda koju) peavad omavalitsustes tagatud olema. Perevägivallas kannatanute abistamine ja probleemide lahenda mine vajab professionaalseid teadmisi, mis spetsialistide (sotsiaal töötajate ja lastekaitsetöötajate) erialaõppes pigem puudub. 2019. aastal läbi viidud infopäevade jätkuks näeme, et riik koostöös kohalike omavalitsustega peaks sõnastama ja praktiseerima parimaid praktikaid perevägivalla kannatanute abistamiseks, sh pakkuma vägivallatsejatele vajadusel öömaja kodust eemaldamise korral, aga tagama ka abi perevägivallas meessoost kannatanutele (nt psühholoogiline nõustamine jm). Selleks toetab riik kohalikke omavalitsusi teemaspetsiifiliste tööriistade, materjalide ja teadmistega. Nõustume, et perevägivalla probleemiga tuleb jätkuvalt tegeleda. Väga vajalik on parimate praktikate laiem tutvustamine. Selgituste järgi on konkreetne ootus KOVidele , et oleks olemas majutusvõimalus, mis üldjuhul on KOVidel tagatud. Muus osas vajaksid KOVid konkreetsemat infot, milliseid teemaspetsiifilisi tööriistu on ettepanekuga mõeldud ja mis oleks nende osas ootused KOVile . KOVidel on ootus, et seda tehakse koostöös riigiga ja arenduseks püstitatakse konkreetsed eesmärgid, suunad, tegevuste planeerimine ning ajakava. Vajalik on tagada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridustöötajate vastav koolitus. Jätkatakse dialoogi. Pöörata senisest rohkem tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning soolise võrdõigus likkuse edendamine on kõikide riigi- ja kohalike omavalitsus üksuste asutuste ühine ülesanne kõigis nende rollides, sh nii poliitikakujundaja, -rakendaja kui tööandjana tegutsedes. Poliitika kujundaja ja -rakendajana peavad kohalikud omavalitsused soolist võrdõiguslikkust soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Selleks on mitmeid võimalusi. Heaks näiteks on sooline eelarvestamine, kus eelarvet ette valmistades teevad kohalikud omavalitsused planeeritavatele tegevustele ja kuludele soolise mõju (eel)analüüsi, mille tulemustega nad eelarve tegemisel arvestavad. Poliitikate, teenuste ja tegevuskavade planeerimisel, ellu viimisel ja hindamisel tuleks lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärkide täitmiseks tööandjatena oleks kohalikel omavalitsustel soovitav viia oma asutustes läbi soolise võrdõiguslikkuse audit, et saada ülevaade meeste ja naiste olukorrast organisatsioonis, ja planeerida auditist ilmnenud sooga seotud ebavõrdsuse kaotamiseks meetmed võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Samuti on oluline vaadata üle ning vajaduse korral korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude soolist koosseisu. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond on vajaduse korral valmis omavalitsusi nõustama. Samuti julgustame konsulteerima asjakohaste huvigruppide ning mittetulundusühendustega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu, toetamaks võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Teema vajab jätkuvat tähelepanu ja ühiskonna kaasamist. Leiame, et see on oluliselt laiema ootusega teema kui sotsiaalvaldkond. Tegevuste/kulude sooline analüüs eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi ja oskust näha valikute seoseid soolise võrdõigus likkusega. Selgitustes toodud soolise eelarvestamise rakenda mine eeldab konkreetsete KOVspetsiifiliste tööriistade olemasolu. Näiteks kontrollküsimustikud KOV püsiülesanne teks olevate tegevuste kohta, mille juures erinevad valikud võivad võrdõiguslikkust mõjutada erinevalt vms. Täpsustamist vajaks, milline täpsemalt peaks olema kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidav „oma asutuste soolise võrdõigus likkuse audit“? Kas jälgima peaks ainult naiste piisavat kaasatust juhtorganites või ka meeste ja naiste tasakaalu haridus- ja hoolekandeasutustes? Millised kulud sellega kaasnevad? Mida tähendab ettepaneku selgituses toodud soovitus: „vajadusel korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude soolist koosseisu“ siin ootavad kohalikud omavalitsused riigi poolset eeskuju ja selgitamist. Jätkatakse dialoogi. Suunata senisest rohkem tähelepanu aktiivsena vanane mise toetamisele ja kaasama vanemaealisi kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse ja vabatahtlikusse tegevusse. Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus toob endaga kaasa mitmeid väljakutseid seoses nende elukvaliteedi ja võimalikult iseseiseva toimetulekuga. Kohalikud omavalitsused ei saa mööda vaadata, et lähiaastatel tuleb vanusest tingitud kõrvalabi vajavatele inimestele senisest enam ja oluliselt kvaliteetsemaid teenuseid ja tooteid pakkuda. Vanemaealiste iseseisvat toimetulekut on võimalik toetada läbi vanusesõbralike poliitikameetmete, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Vanema ealisi tuleb senisest enam kaasata poliitika kujundamisse ning anda neile võimalus sõna sekka öelda nende elu-olu puudutavates otsustes. Tuleb mõista, et vanemaealised on ressurss, mida kogukonna heaks on võimalik rakendada. Üheks eesmärgiks võiks olla eakate nõukogude tekkimise soodustamine kohalike omavalitsuste volikogude juurde. Aastaks 2024 võiks volikogude juures tegutseda 20 eakate nõukogu. Samuti on asjakohane mistahes kohaliku elu kujundamisel (nt hoonete ehitamisel, transpordi korraldamisel, linnaruumi planeerimisel, avalike teenuste pakkumisel jt) arvestada vanuse sõbraliku keskkonna põhimõtetega. Lisaks tuleb luua võimalusi aktiviseerivateks tegevusteks (nt huvitegevus, vabatahtliku tegevuse arendamine, soodustused ujulate kasutamiseks või treeningutel osalemiseks jt). Riik omaltpoolt pakub selleks oma valitsustele tuge – perioodil 2022-2024 rahastab Sotsiaal ministeerium vanemaealiste strateegilist partnerlust. Strateegilise partneri üheks ülesandeks on töötada välja vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil, samuti toetada uute vanemealiste nõukogude moodustamist. Vabatahtlike kaasamine panustab oluliselt nii kohalike oma valitsuse teenuste pakkumisse kui ka omavalitsuse elanike elukvaliteeti – seda nii abistaja kui ka vabatahtlike vaatest. Perioodil 2021-2023 viiakse koostöös MTÜ-ga Külaliikumine Kodukant ellu projekt, mille eesmärk on juurutada hoolekandes vabatahtliku tegevuse koostöömudelit kohalikul tasandil. Vaba tahtlike panus saab pakkuda näiteks lisatuge ametlikele sotsiaal teenustele. Julgustame omavalitsusi kasutama võimalust projektis kaasa lüüa ja projekti ellu viijatega koostööd teha. Kohaliku omavalitsuse ülesanneteks projektis on koostöös maakondliku koordinaatoriga ja omavalitsuse hoolekande asutus tega võimalike abivajajate kaardistamine, osalemine avalikkuse teavitamisel projekti tegevustest koostöös kogukondadega, koostöö tegemine maakondliku vabatahtlike koordinaatori ja vabatahtlikega, vabatahtliku tööga kaasnevate otseste sõidukulude kompensee rimine vabatahtlikule vastavalt omavalitsuses kehtivale korrale, samuti maakonnapõhistel kohtumistel osalemine. Projekti lõpuks aastaks 2023 loodame kaasata vähemalt 60 KOVi ning aastaks 2024 võiks vabatahtlike koostöömudeliga olla liitunud vähemalt 65 omavalitsust. Teema edenemisele aitaks kaasa, kui eelnevalt oleks selge, kus ja millised on senised probleemid. Leiame, et teema vajaks täpsustamist. Kas probleem on sotsiaalteenuste väheses kätte saadavuses, kõrvalabi ebapiisavuses vmt ? Selleks, et probleemi lahendada, peab seda tundma. KOV teenustele lisaks on oluline rakendada riiklikult meetmeid, mis suurendavad eaka iseseisvat toimetulekut võimalikult kaua. Näiteks, kuna kukkumisest tulenevad meditsiini- ja hooldus kulud on märkimisväärsed (vastavad analüüsid riigi tasandil on tehtud), siis on oluline rakendada ennetavaid meetmeid kukkumiste ära hoidmiseks, et vähendada kulusid, mis on seotud hilisema abi vajadusega. Kaaluda võiks riiklikul tasandil tegevus kava loomist eakate koduste kukkumiste ennetamiseks, toetada KOVe rahaliselt lähtuvalt nende elanikkonnast ja piirkondlikest eripäradest sobivate ennetusmeetmete rakendamiseks, muuta kukkumisriskide vähendamine ja kukkumiste ennetamine riiklikuks prioriteediks. Selgituste järgi on KOVidele konkreetsed ootused: eakate nõukogu loomine volikogude juurde – on kohalikule omavalitsusele üks võimalus kogukonna laiemaks kaasa miseks. Innustavalt mõjuks heade praktikate tutvustamine ja riigi positiivne eeskuju vanusest tuleneva diskrimineerimise vältimiseks. liitumine üle- Eestilise vabatahtlikke kaasava koostöö mudeliga. Selleks, et KOV saaks hinnata kas ja millal koostöömudeliga liituda, oleks vaja täpsealt aru saada nii kaasnevast töömahust kui rahalisest panusest. TAI kodulehe andmetel tähendab see: Koostöömudeli rakendamist rahastatakse kuni 2023. a teise poolaastani ESFi ja kohalike omavalitsuste eelarvest ning alates 2023. a teisest poolaastast omavalitsuste ja riigi eelarvest. Alates 2023. aasta teisest poolest hakkavad kohalikud oma valitsused transpordi kuludele lisaks katma ka piirkondliku tasandi tegevuste kulusid (koordinaatori palk, töökoha ja vabatahtlikke toetavate tegevuste kulud) oma eelarvest. Sujuvamaks üleminekuks plaanime toetada maapiirkonna oma valitsusi ja/või kogukondi vaba tahtliku tegevuse korraldamisel LEADER tegevusgruppide kaudu. Riigieelarvest kaetakse keskse koordinatsiooni kulud. Edaspidi võib lisanduda ka vabatahtlike kindlustamisega seotud kulu. Kahjuks ei ole selgitatud, millistest allikatest lisanduvad kulud kaetakse. Jätkatakse dialoogi. Transpordi ja teede töörühma ettepanekud nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2023. aastal vähemalt omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2021.a taotluse tasemeni, st 43,5 miljoni euroni. 2021 eraldus 2022 taotlus 2023 taotlus Eraldis kohalike teede hoiuks toetusfondi kaudu, € 29 313 000, sh Tallinn 3 407 274 45 494 900 Teehoiu rahastamise viimine vastavusse tegelike vajadustega Juhtumipõhine toetus, € - 7 000 000 10 200 000 Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6%. Kriisi-eelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 eurot, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt. Viimasetel aastatel eraldatud toetuse summa 29,3 mln eurot on olnud sisuliselt alates 2013. aastast (väljaarvatud COVID meede 2020.a) . Omavalitsususte läbirääkimiste delegatsioon, sh Tallinna linn Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmena, taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiu kavas kavandatud mahtude kasvule. Kriisijärgsel perioodil kuni aastani 2020 riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks. 2021. aastal juhtumipõhist toetust KOV-idele ei eraldatud, küll aga eraldati Vabariigi Valitsuse 15.1.2021 korraldusega nr 11 „ 2021. aasta riigieelarve täiendav liigendamine “ täiendavat investeeringutoetust transporti 34 779 067 € , sh Tallinna linnale Jõe ja Pronksi tn rekonstrueerimiseks 1 050 000 €. Juhtumipõhise toetuse eraldamisel edaspidi arvestada ka liiklusohutuse parandamise eesmärgil eraldatava toetusega teeületus kohtade ohutumaks muutmiseks vastavalt liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskavale. Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suure mahuliste tee-ehitus töödega, nagu Lennujaama laiendus, Rail Baltic ja bussiterminali ehitus, Tallinna väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi mnt rekonstrueerimine, suurenevad oluliselt Tallinna linna läbivad liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada teehoiukulusid teede seisundi tagamiseks. Tänavavalgustuse teenuse osutamine on riiklike õigusaktide alusel kohalikele omavalitsustele pandud kohustus, mis on tee seisundinõuete täitmiseks osutatav teenus. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „ Tee seisundi nõuded “ § 6 lg 1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede seisundile, hooldusele ja valgustamisele pannes eeltoodud kohustused tee omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate rajatiste ja tehno võrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. 2023. a 45,5 mln eurot + 16,2 mln eurot ELVL ettepanek RE 2023 45,5 mln RE 2024 45,5 mln RE 2025 45,5 mln RE 2026 45,5 mln Vastavalt RES 2022-2025 on kohalike teede hoiuks kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. 2020. aastal eraldati valemipõhist toetust kokku 59,3 mln eurot, sh 30 mln eurot eriolukorrast tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks ning juhtumipõhist toetust kokku 21,1 mln eurot, sh 14,1 mln eurot eriolukorrast tingitud majanduslanguse mõjude vähendamiseks kohalike teede hoiu täiendava toetusmeetmena. 2021. aastaks Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi valitsemisalale kohalike teede ja tänavate toetuseks riigieelarve seaduse § 50 alusel juhtumipõhist toetust ei eraldatud. Selle asemel eraldati kohalike omavalitsusüksutele täiendavat eraldist kogusummas 17,3 mln € tulenevalt riigieelarve seaduse § 53 lõikele 7. 2022. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 7 mln eurot. Kohalike teede remondi- ja hooldustööde mahajäämus 2021. aastal teostatud uuringu kohaselt moodustab 3,78 miljardit, mis tähendab, KOV teedevõrgu seisukorra parendamiseks optimaalse seisukorrani tuleks olemasolevat iga-aastast teede ja tänavate hooldus- ja remonditööde eelarvet kasvatada summani 314,1 miljonit eurot aastas. Seni on kohalikud omavalitsused investeerinud oma teedesse ca 60-100 miljonit aastas. Riik on toetanud ja toetab kohalike teede hoidu ka edaspidi vastavalt riigi eelarvelistele võimalustele (valemipõhine toetus vastavalt teede pikkusele, juhtumipõhine toetus transiit- ja ettevõtlusega seotud teedele ning välisabi) kokku ca 29-80 miljonit aastas. Kohalike teede rahastamise küsimust arutas Vabariigi Valitus oma 31.03.2022 kabinetinõupidamisel, mille järel otsustati, et Rahandusministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb korraldada uuringu soovituste elluviimise võimaluste arutelud Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni läbirääkimiste raames ning kohalike teede hoiu lisarahastamist arutada riigi eelarvestrateegia 2023–2026 koostamise käigus. Jätkatakse läbirääkimisi. Finantseerida riigieelarvest linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede teehoidu. Kohalike omavalitsuste haldusterritooriumi läbivate riigimaanteede korrashoiu tagamiseks eraldatavate vahendite mahu tõstmine. Määrata riigi seadusjärgseks kohustuseks kohalike omavalitsuste haldus territooriumi läbivate riigimaanteede korrashoiu tagamiseks vajaliku rahastuse planeerimine riigieelarvesse ja vastavate vahendite eraldamine omavalitsustele. KOV-e läbivad olemuslikult riigi tähtsusega ja TEN-T võrgustikku kuuluvad riigiteed, mistõttu peaksid need kuuluma majandus- ja taristu ministri 25.06.2015 määrusega nr 72 „ Riigi teede liigid ja riigiteede nime kiri “ kinnitatud riigiteede nimekirja riigiteedena, mitte linnade, alevite või alevike piirides olevate riigiteede lõikudena, mis on ehitusseadustiku mõistes tänavad. Kuigi kehtiva õigusakti „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kohaselt on põhi maantee ülesanne ühendada pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raud teesõlmede ja piiripunktidega, siis riigiteede nimekirja kantud põhimaantee algus või lõpp-punkt on määratud KOV haldus territoo riumi piiriga. See tähendab et KOV piiridesse jääva riigimaantee tunnustele vastava tee korrashoiu kohustus jääb KOV kanda, kuigi see peaks olema riigi ülesanne. Olemuslikult riigiteedena olevatena ja riigile strateegiliselt tähtsate transpordi objektide ühendusteedena (ligi 1,77 mln m 2 (106,163 km)), tuleb nende korrashoidu finantseerida riigi eelarvest summas 52,5 mln €/aastas, mis on arvestatud Tallinna tänavate PMS analüüsi 2015. hindade alusel nõutava seisundi taseme saavutamiseks vajalik teehoiu kulu aastas. Liiklusseaduse §-s 1 1 on muu hulgas reguleeritud riigitee ehitamise raames ka riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, millest lähtuvalt on lubatud teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, kui see on vajalik teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. Sellest lähtuvalt on ettepanek teedevõrgu arendamisel alustada läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, et leppida kokku ja seadustada linnu/valdu läbivate teede omandivorm ja teehoiu rahastamine. See võimaldab koos töös Maanteeametiga alustada alljärgnevate olemuslikult riigiteede, sh. TEN-T võrgustikku kuuluvate maanteede hoiu rahastamisega riigieelarvest: - Vabaduse pst Männiku tee ristmikust kuni linna piirini Pääsküla jõe sillal; - Peterburi tee Väo ristmikust kuni Tartu mnt (või Smuuli teeni); - Rannamõisa tee Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil; - Paldiski mnt Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul. Tallinna linn on seisukohal, et pealinna suubuvate riiklikult tähtsate põhi maan teede, mis viivad rahvusvahelise lennujaama, sadama ja/või ühistranspordi terminalini, riigiteede nimekirja kandmine (st kuni siht kohani) ning teehoiu korraldamise kokku leppimine peab toimuma riigi ja omavalitsuste vahel, andmata riigiteede nimekirja kantud teid riigi bilanssi. 2023. a 41,9 mln Vastavalt KOVidelt kogutud andmetele vajadus TENT-T teedele vaja keskelt läbi 18 milj aastas 2022 . a 48,9 mln 2023 . a 18.5 mln 2024 . a 5,8 mln 2025 . a 4,85 mln ELVL ettepanek RES 2023 41,9 mln RES 2024 18,5 mln RES 2025 5,8 mln RES 2026 4,85 mln Ühenduste arendamise ja erinevate liikumisviiside ühendamise meetmete raames toetatakse kohalike teede lõike, mis ühendavad erinevaid TEN-T võrgustikku kuuluvaid taristuid. Perioodil 2014-2020 eraldati toetust Tallinna, Narva ja Tartu linnale kokku 71,27 mln €. Perioodi 2021-2027 vahendite jaotus on veel otsustamata, kuid kuna EL on võtnud vastu kaalukad eesmärgid rohepöörde osas, siis suuremates linnades toetame perioodil 2021-2027 rattateede põhivõrgustike ja trammiteede rajamist ning multimodaalsete sõlmpunktide arendamist. Seda selleks, et propageerida linnades, kus õhusaaste ja CO2 kontsentratsioon suurim, säästvat ja puhast liikuvust. Lisaks eraldab riik vastavalt riigieelarvelistele võimalustele suurema transiitliiklusega kohalike teede lõikudele juhtumipõhist toetust. 2018. aastal eraldati kohalikele omavalitsustele juhtumipõhist toetust 9 mln €, millest transiitteid toetati 7 mln €. 2019. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 6 mln €, millest transiitteedele kulus üle 4 mln €. 2020. aastal eraldati kohalike teede toetuseks kokku 80,4 mln €, sellest valemipõhist toetust kokku 59,3 mln eurot ning juhtumipõhist toetust kokku 21,1 mln eurot. 2021. a riigieelarvest otsustas Vabariigi Valitsus eraldada kohalike teede investeeringutoetusi omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks täiendavaid eraldisi 17 279 067 euro suuruses summas. Kohalike teede lõikudel, mis viivad nt olulise tähtsusega sadamasse või lennujaama, võib esineda üksikuid funktsionaalseid riigitee tunnuseid, kuid liikluskoosseisu seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust teenindavate teedega ning seotud eelkõige kohaliku elu korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne. Jätkatakse läbirääkimisi. Teehoiuks mõeldud vahendite eraldamisel toetusfondi kaudu lähtuda kohalike teede pinnaarvestusele põhinevast registrist ja inventariseerimise käigus saadud liiklus sageduse andmetest ning eraldada raha ka muude kohalike teerajatiste hoolduseks. Tänased riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata tegelikku vajadust, mistõttu on järgnevatel aastatel vajadus tõsta teehoiuks mõeldud vahendeid iga-aastaselt vähemalt 5% kuni teede olemi kohase amortisatsiooni välba saavutamiseni. Teehoiuks mõeldud vahendite võrdsetel alustel eraldamisel toetusfondi kaudu tuleb lähtuda kohalike teede pinna arvestusel põhinevatest riikliku registri andmebaasidest. Hetkel kasutusel oleva teehoiu vahendite eraldamise metoodika muutmine saab toimuda kohalike teede inventeerimise tulemusel omavalitsusliidu ettepaneku alusel. Maanteeameti poolt korraldatud kohalike teede inventeerimine on lõppenud. Seisuga 22.08.2019 edastatud info kohaselt on loomisel kohalike teede panoraampiltide vaatamise rakendus ( EyeVi ). Teehoiu toetuse jaotuse arvestuse uue metoodika välja töötamise eelduseks on kohalike teede inventeerimise jätku tegevuste läbiviimine. MKM on teinud ELVL- ile ette paneku inventeerimise jätkutegevuste (kohalike teede liiklus sageduse analüüs, kohalike teede optimaalse seisukorra määratlemine ning kohalike teede teehoiuks vajaminevate vahendite suuruse analüüs) läbiviimiseks ja rahastamiseks. Inventeerimise jätku tegevuse rahastamiseks on kavas esitada taotlus Riigikantseleile toetuse eraldamiseks Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest. Kuivõrd toetusfondi osaks olev kohalike teede tee hoiu toetus võib tulevikus muutuda kohaliku omavalitsuse üksuste püsiva tulubaasi osaks, soovitab MKM kaasata metoodika muutmisesse ka Rahandusministeeriumi. Teede pinna arvestusel põhinev arvestus kajastab objektiivsemalt kohalike teede teehoiu vajadusi ning järgib võrdse kohtlemise põhimõtet. Arvestada tuleb ka jalgratta- ja/või jalgteid. Inventeerimise jätkutegevuste läbiviimine ei ole metoodika muutmise eelduseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab teha ettepaneku Vabariigi Valituse määruse muutmiseks kohe, kui metoodika muutmis ettepanek on ELVL poolt töörühmale esitatud. Kohalike teede remondi- ja hooldustööde mahajäämus 2021. aastal teostatud uuringu kohaselt moodustab 3,78 miljardit, mis tähendab, KOV teedevõrgu seisukorra parendamiseks optimaalse seisukorrani tuleks olemas olevat iga-aastast teede ja tänavate hooldus- ja remondi tööde eelarvet kasvatada summani 314,1 miljonit eurot aastas. Seni on kohalikud omavalitsused investeerinud oma teedesse ca 60-100 miljonit aastas. Riik on toetanud ja toetab kohalike teede hoidu ka edaspidi vastavalt riigi eelarvelistele võimalustele (valemipõhine toetus vastavalt teede pikkusele, juhtumipõhine toetus transiit- ja ette võtlusega seotud teedele ning välisabi) kokku ca 29-80 miljonit aastas. Kohalike teede rahastamise küsimust arutas Vabariigi Valitus oma 31.03.2022 kabinetinõupidamisel, mille järel otsustati, et Rahandusministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb korraldada uuringu soovituste elluviimise võimaluste arutelud Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja valitsuskomisjoni läbi rääkimiste raames ning kohalike teede hoiu lisa rahastamist arutada riigi eelarvestrateegia 2023–2026 koostamise käigus. Juhtumipõhist toetust ei ole antud kohalike teede hoiu toetuste arvelt. Toetusfondist eraldatav toetus kohalike teede hoiuks eraldatakse Rahandusministeeriumi eelarvest ning toetuse summat ei ole aastaid vähendatud. Juhtumipõhist toetust eraldatakse MKM eelarvest ning see on aastate lõikes olnud erinev küündides 21 mln euroni. Jätkatakse läbirääkimisi. Riigi poolse ühistranspordi doteerimise arvestuse alused peavad olema kõigile regioonidele ühesugused sõltumata, kas kehtestati tasuta ühistranspordile üleminek või mitte. Pärnu maakonnas (teenindab MTÜ Pärnumaa Ühistranspordi-keskus) ja Harjumaal, Rapla- ja Lääne maakonnas, Lääne-Viru maakonnas (teenindab MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus) ei ole mindud tasuta ühistranspordi teed ning maakonnaliinidel on kehtestatud piletihinnad. Piletitulu, mida ainsana kogutakse, laekub riigieelarvesse, mis kokkuvõttes viib maakonnast raha välja. Piletitulude arvelt saaks toetada nõudepõhist ühistransporti sh sotsiaaltransport (Pärnumaa Omavalitsuste Liidu kiri). MTÜ Pärnumaa Ühistranspordi-keskusel jääb riigieelarvest saamata piletitulu võrra vähem raha ehk 538,2 tuhat eurot Ühistranspordi toetused on sätestatud riigieelarve seaduses ning RES-s . Täiendavate toetuste kavanda mine ÜTK-de korraldatud ühistransporditeenuste rahastamiseks RES-st ja riigieelarvest eeldab ÜTK- lt vastava taotluse esitamist, kus on juhtumipõhiselt koos finantsarvestustega kirjeldatud lisavahendite kasutamise otstarve. MKM kavandab uude RES - i esitada lisataotluse nii maakondliku nõudetranspordi kui ka täiendava liini mahu finantseerimiseks. KOV-i põhise nõude transpordi ja sotsiaaltranspordi korraldamine ja finantseerimine ei ole seaduse kohaselt MKM-i valitsemis ala ülesanne, so KOV-i ülesanne, mistõttu riigieelarvest maakondliku ühistranspordi toetustest ega piletitulust neid teenuseid finantseerida ei saa. Piletitulu on seotud konkreetse avaliku teenindamise lepinguga riigile võetud kohustuste rahastamiseks ega ole ülekantav teiste lepinguliste teenuste rahastamiseks. Jätkatakse läbirääkimisi. Suunata ühistranspordis saadav piletitulu maakondlikele ÜTK tele. ÜTK peab jääma võimalus saadud piletitulu kasutamiseks kohapeal. Täpsustuseks: Pärnumaa avalike maakonna bussiliinide 2021.a. plaaniliste andmete näitel: 2.1. Veoteenuse maksumus kokku 6 538,3 tuh. eur . (käibemaksuta) 2.2. Veoteenuse maksumusest kaetakse riigieelarvest 6 000,1 tuh. eur (toetus, käibemaksuta) 2.3. Riigieelarvest jääb katmata veoteenuse maksumusest - 538,2 tuh. eur (6 000,1 - 6 538,3) 2.4. Riigieelarvest katmata osa kaetakse: maaliinidel laekuv piletitulu 494,5 tuh. eur (km-ta, kantakse vedajale veoteenuse maksumuse katteks) KOV-delt laekuv toetus maakonnaliinidele 43,7 tuh. eur (km-ta, kantakse vedajale veoteenuse maksumuse katteks) 3. Järeldused 3.1. Pärnumaal, nagu ka ülejäänud 3 maakonnas, maksavad osa riigi poolt tellitavate maakonnaliinide veoteenuse maksumusest riigi asemel kinni bussikasutajad. Selle võrra eraldab riik oma eelarvest neile maakondadele vähem raha. Ülejäänud 11 maakonnas, kus on kehtestatud tasuta bussisõit, maksab riik oma eelarvest kinni kogu maakonnaliinide veoteenuse maksumuse. Sel moel käitudes survestab riik kehtestama tasuta bussisõitu kõigis maa kondades. Selline käitumine rikub aga oluliselt Euroopa ühtse transpordi piirkonna tegevuskava („Valge raamat“) poolt kehtestatud „kasutaja maksab” põhimõtet. „Valge raamat“ näeb ette kõrvaldada moonutused, sealhulgas kahjulikud toetused, kasvatada tulusid ja tagada transpordisektorisse tehtavate investeeringute rahastamine. 3.2. Riigieelarvest samasuguse avaliku teenuse eest erinevatele maakondadele erinevate põhimõtete alusel raha eraldamine on asukohapõhine ebavõrdne kohtlemine. 3.3. Nimetatud neljas maakonnas laekub riigile käibemaks müüdud bussipiletitelt, mis loob ka maksustamise alase ebavõrdsuse erinevate maakondade elanike vahel avaliku veoteenuse kasutamisel. Neljas maakonnas Lääne-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Pärnumaal ei ole mindud tasuta ühistranspordi teed ning maakonnaliinidel on kehtestatud pileti hinnad. Piletitulu, mida kogutakse Pärnumaal, Harju maakond, Rapla maakond, Lääne-Viru maakond laekub aga riigi eelarvesse, mis kokkuvõttes viib maa konnast raha välja. Meie ettepanek on, et maakondadel peab jääma võimalus saadud piletitulu kasuta miseks kohapeal. Näiteks võib suunata maakonna avalikul liiniveol laekuva piletitulu nõudepõhise ühistranspordi (sh sotsiaal transport) toetuseks. Sel juhul tekib igas maakonnas kaalutlemise vajadus - kas jätkata tööealiste elanike tasuta bussisõiduga või kehtestada mõistlik piletihind. Piletitulude arvelt tuleks toetada nõudepõhist ühistransporti (sh sotsiaal transport). Sisuliselt oleks tegu omalaadse kindlustustootega, kus tööealine inimene sõidab bussis mõistliku piletihinnaga teades, et laekuv piletitulu tagab talle tulevikus, mil tema tervislik seisund seda iganes nõuab, nõudepõhise (sotsiaal-)transpordi kättesaadavuse. Lisaks võiks piletitulu eest panustada ühistranspordi taristu uuendamisse ja arendamisse. Lahendus 1. Riigipoolne ebavõrdne kohtlemine oleks ületatav, kui riigieelarvest rahastataks avalikku liinivedu kõigis Eesti maakondades samadel alustel. 2. Juhul, kui mõnes maakonnas otsustatakse vastava ühistranspordi keskuste liikmete poolt kehtestada tasuline bussisõit, tuleks näha ette laekuva piletitulu kasutamise võimalus, täiendavalt riigi poolt makstavale toetusele, selle maakonnas avaliku bussiveoteenuse ja taristu arendamiseks. Näiteks laekuvate piletitulude arvelt nõudepõhise ühistranspordi, sh sotsiaaltranspordi, toetamiseks, ühistranspordi taristu rajamiseks ja kaasajastamiseks jms.. 3. Eeltoodud juhul saaks piletiostja omalaadse kindlustustoote teades, et tema poolt ostetav pilet tagab talle tulevikus selles piirkonnas, mil olukord seda iganes nõuab, nõudepõhise- või sotsiaaltranspordi kättesaadavuse ning parema ligipääsetavuse taristule. Jätkatakse läbirääkimisi. Kavandada ühistranspordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele Kehtiva ÜTS-i kohaselt on riik kehtestanud rida sõidusoodustusi, mida ei hüvitata kohalikule omavalitusele. Juhime tähelepanu, et PS § 154 lg 2 teise lause kohaselt kaetakse seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud riigieelarvest. PS § 154 lg 2 teisest lausest tuleneb omavalitsusüksustele õigus seadusega pandud riiklike kohustuste täielikule finantseerimisele riigieelarvest. Riigi kohustus on rahastada omavalitsusüksustele pandud riiklikke kohustusi. Teeme ettepaneku muuta ÜTS-i selliselt, et riigi poolt nimetatud kategooriate sõitjate tasuta vedu hüvitatakse riigieelarvest. Ka Riigikohus on mitmetes oma lahendites asunud seisukohale ja üle korranud põhimõtte, et riigi poolt kohalikule omavalitusele pandud riiklikud kohustused tuleb katta riigi eelarvest. Riigikohus on käsitanud PS § 154 kohaliku omavalitsuse põhiseadusliku tagatisena. (p 46 ) Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 49. PS § 154 lg-st 2 järeldub, et kui kohalikule omavalitsusele on seadusega pandud riiklik kohustus, tuleb selle kohustusega seotud kulud katta riigieelarvest. (p 49) Seega peab riiklike kohustustega seotud kulude katmine olema õiguslikult sätestatud. Riigikohtu praktika kohaselt on PS § 154 lg 2 teises lauses riigieelarve all silmas peetud riigieelarvet PS § 115 lg 1 tähenduses, s.o Riigikogu iga aasta kohta vastu võetud seadust, mis sätestab riigi kõik tulud ja kulud. Riigieelarve peab kajastama ka riigi neid kulusid, mis PS § 154 lg 2 teise lause kohaselt tekivad kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulude katmisel ( kõikehaaravuse põhimõte) ning riigieelarves peab olema selgelt ja läbinähtavalt kindlaks määratud see, kui palju ühe või teise kohalikele omavalitsustele pandud riikliku kohustuse täitmiseks raha eraldatakse (läbipaistvuse põhimõte). (p 60) Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 76. Riigikohtu 08. juuni 2010 3-4-1-1-10 lahend : Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. MKM- ile ei ole teada, et Riigikohtu üldkogu või Riigikohtu muu kolleegium oleks teinud mõne ÜTS sõidusoodustuste regulatsiooni puutuva otsuse. Riik ei ole KOVile pannud riigi ülesannet, mida riik ei hüvitaks. Ühtlasi leiab MKM nimetatud asjas, et ÜTS- ga vedajale pandud kohustus tasuta vedada teatud isikuid (eelkooliealist last, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat) , on proportsionaalne, säärasel viisil tasuta sõitjate arv on väike (kommertsliinidel nt kuni 3% bussireisijate üldarvust). Tasuta sõidu õigus nimetatud sihtgrupile on kehtestatud mh suurendamaks nende isikute liikumisvõimalusi ning näitamaks ühiskondlikku hoolt nende gruppide suhtes. Rõhutame, et põhiseaduse järgi on puudega isikute ja laste suhtes erilise hoole näitamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse ülesanne (vt PS § 28 lg 4). Nii on ka näiteks Tallinna linn iseseisvalt kehtestanud kõikidele linna elanikele, sh nimetatud gruppidele tasuta sõidu õiguse. Jätkatakse läbirääkimisi. Finantseerida riigieelarvest linnade haldusterritooriumil asuvate ühistranspordi infrastruktuuri osaks olevate maakonna- ja kaugliinide bussipeatuste väljaehitamist ja sisustamist. Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet. Kuna Tallinnas elab ja töötab kõigi naabervaldade ja teiste maakondade elanikke, peaks riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringu toetusi selliste ühistranspordi tugisüsteemide arendamiseks ja infrastruktuuri kaas ajastamiseks (peatuste väljaehitamine, ümber istumisterminalide rajamine), mis ei ole seotud linnasisese ühis transpordi korraldamisega, kuid on oluline väljaspool linna elavate elanike liikumisvõimaluste tagamiseks. Kuna nimetatud taristu rajamist, korrashoidu ja puhastamist korraldatakse linna kulul, kuid rajatised teenindavad väljaspool linna elavate elanike huve, on linn seisukohal, et need kulud tuleb linnale hüvitada nt. Harju maakonnale eraldatava riigieelarvelise ühistranspordi toetuse kaudu. MKM-i vaates jätab seadus vajaliku paindlikkuse, mida on toetanud ka vastav halduspraktika, mille kohaselt on bussipeatuste rajamist riigiteedel finantseeritud nii riigieelarvest kui KOV-de eelarvetest, sõltuvalt peatuse rajamise asjaoludest. Kui on tegemist riigitee rekonstrueerimisega, siis on üldreeglina projektis kajastatud ka bussipeatused ning need ehitatakse Transpordiameti teehoiu eelarve vahenditest. Samuti on bussipeatustega seonduvaid kulutusi sihtfinantseeritud riigieelarves maakondliku ühis transpordi korraldamiseks ettenähtud toetustest, mis on eraldatud vastava piirkonna ühistranspordikeskusele. KOV-de poolset finantseerimist eeldaks eelkõige nende peatuste rajamisel, mida kasutavad ainult kohalikud ,st valla või linnaliinid, aga ka teiste liinide korral, kus näiteks kiiret lahendamist vajab vaid mõne üksiku kohalikus omavalitsuses elava inimese sõiduvajadus, aga riigi eelarvest vahendite taotlemise menetlus oleks liigselt aega nõudev, või ka Transpordiamet ei planeeri lähi aastatel teehoiu projektide raames vastavat bussipeatust rajada vms. Sobilikuim lahendus tuleks vajadusel leida juhtumi põhiselt eelkõige ühistranspordikeskuse tasandi koostöö formaadis, kuna selles osalevad ühistransporti korraldavad pädevad asutused, nii piirkonna omavalitsused kui maanteeamet riigi esindajana. Jätkatakse läbirääkimisi. Seoses suur- või raskeveoste lagundava mõjuga teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile (ühtlasi Tallinna linna tulubaasi vähenemisega suur- või raskeveose teostamise) muuta majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrust nr 114 „ Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ alljärgnevalt: 1. Kehtestada § 14 lg-s 2 sätestatud eriloa kiirendatud korras vormistamise menetlustasuks vähemalt 20 eurot. 2. Suurendada veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud tasumäärasid praegu kehtivatega võrreldes vähemalt 2,5 korda, sest kõnealuste veoste lagundav mõju teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile on suurim. Majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrusega nr 114 „ HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/akt/121072017003?leiaKehtiv" Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad “ § 14 lg 1 kohaselt on eriloa menetlus tasu 6 eurot. Määruse § 14 lg 2 sätestab, et menetlustasu kiirloa vormistamise (vormistatud kiiremini kui 8 töötunni jooksul) eest 10 eurot. Kuna tavalise loa ja kiirloa menetlustasu erinevus on vaid 4 eurot, ei motiveeri see taotlejaid õigeaegselt eriluba taotlema. Seetõttu kasutab valdav enamik taotlejaid nüüd kiirloa vormistamise võimalust. See põhjustab suurt haldus koormust, mistõttu pole võimalik kiirendatud korras lube vormistada määruses ettenähtud aja jooksul. Põhiosa ülegabariidilistele veostele väljastatavatest erilubadest on seotud Tallinna sadama kaudu liikuva transiidiga ning linnas toimuva ehitus tegevusega. Erilubade väljastamisest saadav tulu sõltub seega nii riigi poolt kehtestatud tariifidest kui Tallinnas toimuvast ehitustegevusest ning linna läbivatest transiitveostest. Samas on suur- või raskeveosed lagundava mõjuga teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile, tuues kaasa täiendavaid teede korrashoiu kulusid veoselubadel märgitud marsruutidel Menetluses on liiklusseaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette eriloa menetlustasu piirmäära 30 eurot iga tee omaniku poolt välja antud eriloa kohta ning seega võimaldab tõsta kiirloa menetlustasu. Teeomaniku tulubaasi vähenemine ei ole piisav alus eritasu määrade suurendamiseks. Eritasude kehtestamisel peab arvestama mitte ainult tee omaniku kulutusi teehoiule, vaid ka vedude tõhustamise võimalusi ning samuti ka regulatsiooni terviklikku mõju majandusele ja teistele valdkondadele. Veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud tasumäärad on küll juba aastaid olnud samad, kuid 2018. aastal on lisandunud vedajatele kohustus maksta ka teekasutustasu. Jätkatakse läbirääkimisi. Töötada välja meetmed linnalistes piirkondades lamellrehvide kasutamise soodustamiseks või maksustada naastrehvide kasutamist. Kuna tihedalt asustatud piirkondades avaldavad naastrehvid õhu kvaliteedile rohkem negatiivset mõju, kui hõredamalt asustatud piirkondades, on ettepanek välja töötada meetmed l innalistes piirkondades lamellrehvide kasutamise soodustamiseks ja propageerimiseks. Alternatiivina kaaluda kohaliku maksu kehtestamist naastrehvide soetamisel ja selle suunamist teede korrashoiuks. Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine kohalikul tasandil vajab enam KOVide poolset selgitamist, sh maksustamise viiside ja administreerimise osas. Arutelud kohalike maksude teemal toimuvad rahanduse töörühmas. Õigusaktidega sellist selektiivsus tekitada, et suuremates linnades sõidetakse peamiselt lamellrehvidega ei ole kahjuks võimalik. Kui on olemas konkreetsed ette panekud, millised need meetmed on, siis oleme valmis neid arutama, kuna õhusaaste ning teede kulumise vähendamine on kindlasti oluline küsimus. Naastrehvi ostumaksu on keeruline administreerida, kuna rehve saab lihtsalt tellida ka välisriikidest interneti kaudu, lisaks võib hoogustuda piirikaubandus, kuna ka Eesti naaberriikides on naastrehvid laialdaselt levinud. Seega võidavad sellest maksust pigem teiste riikide rehvimüüjad. Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine nõuab kulukaid infotehnoloogilisi arendusi ning suurendab järele valve halduskoormust, lisaks seab see ebavõrdsesse olukorda inimesed, kes ei ela linnades ning kelle iga päevased liikumised toimuvad eelkõige kõrvalteedel, kus ei tehta libedusetõrjet ning kus naastrehvide kasutamine on ohutum. Seega naastrehvide maksustamist me hetkel ei toeta. Jätkatakse läbirääkimisi. Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maapõuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule omavalitsusele. Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti ehitusturgu toorainekriis , kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud paekivivarud hakkavad lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta. Kõige paremad lubjakivivarud on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja Harju vallas. Samas on Jõelähtme valla valimisliidu lepingus kirjas, et kaevandusi seal ei avata. Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid materjali Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse ja muu taristu ehituse tunduva kallinemise. Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, kuid suure liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv. Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse otsusest kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pika ajalised kohtuvaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse tasu keskkonnahäiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja konkreetsele kogukonnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu praktiliselt reguleerimata. Eelmise aasta vastus: Harjumaa maakonna ehitusmaavarade teemaplaneering on algatatud, lähteülesanne koostatud ja toimub tegijate valik. Paralleelselt teostab Eesti Geoloogiateenistus uurimistöid maakondade kaupa selgitamaks uute taristu objektide rajamiseks vajalike maavarade võimalikku kasutuselevõttu erinevates piirkondades. Kaevandamisõiguse tasude jätkusuutlikuma kontsept siooni väljatöötamiseks on MKM teinud ettepaneku KeMile , et kaevandamisõiguse tasudest suunata KOVidele suurem osa. Hinnanguline lisavajadus analüüside ja uurimistööde teostamiseks on vähemalt 100-150 tuh eurot aastas. 2021. aastal viis Transpordiameti läbi ehitumaavarade vajaduspõhisest analüüsi tuginedes riigi suurimate taristuehituse tellijate - Rail Baltic Eesti OÜ, Transpordi ameti, Eesti Raudtee AS, Tallinna Kommunaalameti ja RMK – ehitusmaterjalivajadusele arvestades muuhulgas taristu ehitamiseks Riigi eelarvestrateegiaga 2022-2025 kavandatud vahendeid. Ehitusmaavarade aastane vajadus sõltub oluliselt tellijate projektide elluviimise erinevate etappide ajagraafikus püsimisega. Tõrked varasemates etappides toovad kaasa viivitusi ka ehituses ja ehitusmaterjali nõudluses aastate lõikes. Niisamuti muutub ka teede ehitusmaterjali nõudlus vastavalt riigi teehoiu rahastamise mahtudele aastate lõikes Lähtudes maapõue poliitika põhialustest aastani 2050 ajakohastatakse ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise mudel ja tekitatakse maavarade paikemise ja kasutamise ajalis -geograafiliste prognooside koostamise võimekus. Tulenevalt ehitusmaavarade varustuskindluse ja eel olevate aastate nõudluse analüüsist on oluline, et teemat käsitletaks MaaPS VTK väljatöötamise protsessis ning algatada keskkonnatasude seaduse muutmine, mis tagaks kvaliteetse kohaliku ehitusmaterjali kättesaadavuse ning väldiks taristuehituse maksumuste suurenemist imporditavate ehitusmaterjalide arvelt. Jätkatakse läbirääkimisi. Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimise ja CO2 kvootide müügist saadavate vahendite arvel näha ette toetus meetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks; vee- ja kanalisatsiooni süsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks, seal hulgas sademe vee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsiooni süsteemide lahkvoolseks viimiseks. Samuti kergliiklusteede rahastamine. Tallinna linnas on mitmete ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate ristmike rajamise eelduseks sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on ettepanek, et Keskkonnainvesteeringute Keskus näeks ette ehituse, energeetika ja transpordi valdkonnas rahastusmeetme sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. CO2 vahendeid planeeritakse jooksvalt, võttes arvesse saada olevaid vahendeid, mis sõltuvad nii meie kohustuste täitmise tublidusest kui ka CO2 kvoodi turuhinnast. CO2 vahenditest jt nn rohefondidest investeeringute tegemisel lähtume meetmete kulutõhususest ja nende marginaalkulust ehk püüame ühe euro eest võimalikult palju kasvuhoonegaaside või muude saasteainete heidet vähendada. Rattateede ja kergliiklusteede investeeringuteks oleme kavandamas toetusmeetmeid EL SF-st. Eelistame ratta teede lahendusi, mis on suunatud tervikliku rattateede võrgustiku loomisele või nende ühendamisele. Kliimamuutustega kohanemisega seotud investeeringute rahastamiseks soovitame pöörduda Keskkonna ministeeriumi poole. Jätkatakse läbirääkimisi. Riigieelarveliste vahendite, CO2 kvootide müügist saadavate vahendite või EL 2021+ vahendite arvelt finantseeritavad toetus meetmed liikuvuse parandamiseks, sh elektrisõidukite laadimis taristu rajamiseks, ühis transpordi veeremi soetamiseks, ühis transpordi jm aktiivsete liikumisviiside taristu rajamiseks. Elektritranspordi arendamiseks uute trammi liinide ehitus ja vastava veeremi soetus, jalg ratta teede ehitus, elektri ja vesiniksõidukite soetus ja laadimis taristu rajamine jms. Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat üleminekut heite- ja müra vabale autokasutusele, mis on oluline nii keskkonna hoiu kui ka kliimamuutuste mõju leevendamisel. Elektri sõidukite laadimistaristu ehitamine on eelduseks madalama müra tasemega sõidukite kasutusele võtuks. Lisaks autodele peaks taristu võimaldama laadida ka teisi elektrilisi sõidukeid (jalgrattad, tõukerattad jne). EL SF-st oleme kavandamas meetmeid trammiliinide rajamise, multimodaalsete sõlmpunktide arendamise ning jalgrattateede põhivõrgustike ehitamise toetamiseks. Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku kasutuselevõtu toetamiseks. Esimene vesiniku pilootvoor korraldatakse CO2 kauplemistulust ja on suunatud vesinikutehnoloogiate tervikahelatele. Laadimistaristu rajamise võimalike toetusmeetmete kujundamisel tuleb arvestada ka ülevõetava keskkonna sõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiivi (2019/1161), mis sätestavad kohustused avaliku sektori hankijatele, nt 2025. aastaks peab olema hangetes vähemalt 31% keskkonnahoidlikke busse, sh pool selles tuleb tagada nullheitmetega ehk kas elektri või vesinikubusside abil. Erasõidukite laadimistaristu arendamine on MKM-l erastatud ning selles toimib konkurents. Samas näeme võimalikku vajadust toetada nt eramute ja kortermajade juurde renoveerimistel laadimistaristu rajamist. Selles osas oleme asunud läbirääkimistesse KeM-iga vahendite leidmiseks. Moderniseerimisfondist kavandame investeeringuid energiatõhusasse ühistransporti, täpsemalt täiselektrilise parvlaeva ehitamiseks, 10. uueks elektriliselt reisirongiks ja linnaliseks ühistranspordiks. Jätkatakse läbirääkimisi. Arvestada CO 2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks. Riiklik või EL 2021+ vahenditest finantseeritav toetusmeede elektrisõidukite laadimistaristu rajamiseks kohalikele omavalitsustele Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO 2 kvootide müügitehingutest laekuvaid vahendeid: suunata tiheasustusaladel välisvalgustuse alaste kokku hoiumeetmete rakendamiseks, sealhulgas amortiseerunud valgustite koos kande- ja liinielementide uuendamisega, mitmeastmelist juhtimist võimaldavate juhtimissüsteemide ja selleks sobivate valgustussüsteemide soetamiseks; rakendada linnades jalgrataste laenutussüsteemide ning turvaliste parklate loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest ühistransporti. Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat üleminekut heite- ja müravabale autokasutusete, mis on oluline nii keskkonnahoiu kui ka kliimamuutuste mõju leevendamisel. Elektrisõidukite laadimistaristu ehitamine on eelduseks madalama müratasemega sõidukite kasutuselevõtuks. Lisaks autodele peaks taristu võimaldama laadida ka teisi elektrilisi sõidukeid ( jalgrattad, tõukerattad jne). Rataste laenutussüsteem: 10 mln eurot Vajalikud uuringud ja analüüsid: üle 140 000 euro. Jätkatakse läbirääkimisi. Riigipoolse toetuse tagamine Tallinna ühtse piletisüsteemi piiriüleste liinide teenindamise kulude. Vaja on üheselt mõistetava finantsmehhanismi väljatöötamine. Ühistranspordi finantseerimine peab olema läbipaistev ja kõiki omavalitsusi võrdselt kohtlev. Ülepiiri liinide finantseerimine puudutab mitte ainult Tallinnat , vaid ka Viimsi, Saue, Harku valda ja Maardu linna. Kui riigi toetust ei arvestata sarnaselt teiste avaliku liiniveo lepingute finantseerimisega, mõjutab see kõiki nimetatud omavalitususte finantskoormust, mitte ainult Tallinna oma. ATL lepinguid korrigeeritakse kaks korda aastas vastavalt ühistranspordi hinnaindeksile. Linna administratiivpiiri sõitvate liinikilomeetrite hind korrigeeritakse kord aastas vastavalt THI- le Kompromissina võib kokku leppida, et hinnaindeksit KOV-idega korrigeeritakse samuti kaks korda aastas. MKM on pealinnapiirkonna ühistranspordisüsteemi uurimiseks tellinud analüüsi (Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseerimis analüüs), mis annab ühelt poolt nägemuse sidusast ühis transpordi liinivõrgust, mis läheb üle omavalitsuste piiride ja transpordiliikide ning teisalt pakub välja stsenaariumid, kuidas erinevad tänased ÜT korraldajad, rahastajad ja muud huvitatud osapooled peaksid koos tööd tegema, et pakkuda inimestele mugavat ja sidusat ühistranspordi kasutust kogu regioonis. Analüüs valmis 2021 suvel ning selle rakendustegevused peaks olema esimene samm Tallinna, Harju- ja Põhja-Raplamaa ühistranspordi süsteemi ühildamise suunas. Eesmärk on koostöös KOV-dega leida ja rakendada põhjalik ja töötav lahendus, mida oleks tulevikus võimalik laiendada kogu Eestile. Jätkatakse läbirääkimisi. Andmete saamine riigi registritest. Vajadus liikumisnõudluse väljaselgitamiseks (anonüümsed andmed elu ja töökohtade vahelistest seostest). Täna kahjuks andmed KOVidele automaatpäringu kaudu andmetele ligipääsuks kättesaadavad ei ole. Samuti tuleks võimaldada avaandmetena kättesaadavus. Antud punkti sisu on planeerimistegevuse hõlbustamiseks saada andmed inimeste töö ja elukohtade vahelistest seostest. Andmed on vajalikud kõigile omavalitsustele. MKM huvi on samuti saada nimetatud andmeid automatiseeritult ning töö selles suunas käib ja suhtlus STATiga on avatud. Käesoleva seisuga oleme saanud käsitööna komplekteeritud andmed 2018. aasta seisuga. Vahepeal on ka riiklik Transpordiamet tellinud Statistikaametist värskemad, uuendatud töötamise registri andmetega maatriksid, mis on ka Transpordi ametile tehtava päringuna omavalitsustele kättesaadavad. Teostatud on Tallinna Transpordiametil 2020. aasta seisuga Tallinna piirkonna liikumismaatriksite koostamine Statistikaametilt, mis kasutavad ruumilisel skaalal detailsemaid andmeid. Statistikaamet on esitamas ka üleeestilise liikuvusuuringu regulaarset teostamist osana riiklikust statistikatööde tellimusest. Sellele järgnev samm on andmevahetuse automatiseerimine ning avaandmetena kättesaadavuse võimaldamine. Jätkatakse läbirääkimisi. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme Invakaartide väljastaja muutmine (omavalitsusüksuse asemel Sotsiaalkindlustusamet) ja asjaomaste muudatuste planeerimine liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis Õigusloome muudatus Invakaartide väljastaja muutmine (omavalitsusüksuse asemel Sotsiaalkindlustusamet) sisaldub liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, paketi menetlusprotsess on käimas. Asjaomased muudatused on planeeritud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, optimistliku stsenaariumi põhjal loodame, et jõuame selle ära menetleda 2021. aasta sügiseks. Jätkatakse läbirääkimisi. Täpsustada millised maksu-muudatused on kavandatud rakendada ja millised õigused ja kohustused sellega kaasnevad KOVidele . Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 räägitakse et tuleks kaaluda põhimõtte „Kasutaja maksab“ rakendamiseks ja kasvu hoone gaaside heitkoguse vähendamiseks nende põhimõtete väljendamist nii riigi aktsiisipoliitikas (võttes aluseks kütuste energiasisalduse ja nende kasvuhoonegaaside eriheitme5¹) kui ka teistes modaalset nihet soodustavates majandusmeetmetes ning seadma need eesmärgiks ka kohalikul tasandil (nt kohaliku liikluse rahustamine, ummikumaksud, ühistranspordi ja kergliikluse arendamine jms). Samas ei ole selge milliseid maksumuudatusi on kavas rakendada, millal ja millised kohustused ning õigused kaasnevad nendega KOVidele . Arengukavas on võimalike maksumuudatuste kehtestamine sätestatud selliselt, et neid kaalutakse koostöös Rahandusministeeriumiga, kuna maksupoliitika eest vastutaja on ikkagi Rahandusministeerium. Jätkatakse läbirääkimisi. IKT töörühma ettepanekud nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest 2021+ SF rahastusperioodil KOV IKT strateegias kinnitatud infosüsteemide arendustele ja ELVL IKT kompetentsikeskuse arendamiseks rahastusskeemi loomine 2021+ SF regionaalarengu toetamise meetmest Alternatiivina on ettepanek KOV infosüsteemide arendusi 2021+ toetada MKM digiriigi arendamise suunast, kui seda finantseeritakse siht otstarbeliselt RAM regionaalarengu suuna meetmest, eesmärgiga teha KOV-ide kesksete lahenduste ja kompetentsikeskuse arendamise programmiline meede. ELVL on suhelnud seoses selle ettepanekuga erinevate osa pooltega, kuid ühtset selgust selles, milline saaks olla lahendus, tänaseks ei ole. On reaalne oht, et KOV IKT SF allikatest finantseerimine võib selliselt jääda katmata, mis tõenäoliselt viib langusesse KOV kesksete infosüsteemide arendamise ning IKT alase koostöö. 2021. a strateegias näidatud projektitaotlused on esitatud MKM SF taotlusvooru, kaks taotlust on rahastatud ja kolmas on rahastuse ootel. Kinnitatud KOV IKT strateegia maht - 5,6 MEUR. Kui laiendada taotlusvooru kõikidele KOV-dele (st mitte vaid strateegia projektid, vaid ka selle põhised KOV ühisprojektid) – 20,1 MEUR. Arutelu ELVLiga 24.05. Arutelu ELVLiga 24.05. Jätkata ELVL IKT kompetentsikeskuse finantseerimist 2023. a senises mahus. Valmimas on ELVL KOV IKT haldus- ja teenusmudeli analüüs. Praegune leping IKT kompetentsikeskuse rahastamiseks lõpeb 2022. a. Kuna uue mudeli käivitamine ja KOVidega läbirääkimised võtavad aega ning uued infosüsteemid ei valmi enne 2023-2024, on ettepanek jätkata Rahandusministeeriumi poolt ELVL kompetentsikeskuse finantseerimist 2023. a vähemalt senises ulatuses. Järgnevate aastate finantseerimise maht leppida kokku lähtuvalt uue haldus- ja teenusmudeli rakendamise käigust. 2023. a pikendada RM ja ELVL KK finantseerimise lepingut. Lähtuvalt KOV IKT haldus- ja teenusmudeli analüüsist. Arutelu ELVLiga 24.05. Arutelu ELVLiga 24.05. Leppida kokku lahendus, kuidas teostatakse koostöös riigiga KOV IKT strateegias mainitud KOV IKT taristu infoturbe nõuetele vastavuse saavutamise projektid. Olukorras, kus omavalitsused kasutavad e-teenuste osutamisel erinevaid andmekogusid, tuleb vastavalt turvata ka KOV IKT taristud, mille kaudu erinevatesse andmekogudesse sisenetakse ning nendes olevaid andmeid töödeldakse. Linna- ja vallavalitsustes ning hallatavates asutustes tuleb liituda kiirete andmesideühendustega, luua optimaalsed, jätkusuutlikud ja turvalised IKT taristud. Omavalitsustele tekib võimalus saada IKT taristule kehtestatud etalonturbe nõuetele vastavat teenust ning teenusega seotud infosüsteemid majutatakse teenuse käigus Riigipilve või sellega võrreldava teenus- ja turbetasemega majutuskeskkonda. Vaata täpsemalt probleemistikku KOV IKT strateegiast ( https://www.elvl.ee/kov_ikt_arengustrateegia#03 ) ELVL esitas taotluse MKMi korraldatava IKT projektide RES taotluste raames märtsis 2021. Komisjon tegi ettepaneku toetada lisataotluse rahastamist RE-st, summad broneerida Rahandusministeeriumi sihtotstarbelisse reservi. Kui teostada riigieelarvest – 1,8 MEUR, kui teostada SF vahenditest – 3 MEUR. Maksumuste erinevus tuleneb sellest, et r iigi eelarve puhul kasutatakse toetus KOV-dele teenuse maksumuse 2 a hüvitamiseks, SF puhul aga tuleb nõuete järgi hankida seadmed ja tarkvara ELVL- le , millega hakatakse teenust osutama ja mis antakse SF projektiga kinnitatud teenuse pakkujale kasutusse. Arutelu ELVLiga 24.05. Arutelu ELVLiga 24.05. Ühtse kaevetööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise normdokumendi väljatöötamine Tallinna linna haldusterritooriumil on kasutuses toimuvate kaeve tööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteem (edaspidi Operatiivinfo ). Infosüsteem on koostatud AS Spin TEK poolt ning seda rahastati Riigi Infosüsteemi Ameti kaudu 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. Andmekogu/infosüsteem on kaevetöölubade ja tänava ajutiste sulgemiste lubade taotluste elektroonseks vastuvõtmiseks, menetlemiseks, lubade väljasta miseks, järelevalvetoimingute teostamiseks ning eelpoolnimetatud tegevuste käigus tekkinud andmete avalikustamiseks. Kasutajaid ja andmesisestajaid üheaegselt teenindav andme kogu muudab andmete haldamise tsentraalseks, tagades kasutajatele aktuaalsete andmete kättesaadavuse ja teha need masinloetaval kujul kättesaadavaks kõikidele soovijatele . Arvestades, et riik on toetanud Tallinna linnas hästi toimiva operatiivinfo andmekogu loomist, ning kaeve tööde teostajad on sageli samad teistes piirkondades, on vajadus teha sarnaseks omavalitsustes teetöödega seonduvad menetlused kogu vabariigis. Võimalusel tuleks analüüsida Tallinna operatiiv info süsteemi universaalselt omavalitsustele kättesaadavaks tegemist (sh vastavust riigi poolt kehtestatud avaliku sektori poolt arendatavate infosüsteemide nõuetele). Andmekogu eesmärk on tagada andmete kättesaadavus teistele infosüsteemidele, näiteks Maanteeameti „TARK TEE“. Maanteeamet on andmekogu „TARK TEE“ ühe arendamise suunana kavandanud koostööd linnade ja kohalike omavalitsuste teede andmete osas. Normdokumendi väljatöötamise eelanalüüsi (protsesside kaardistus, universaliseerimise analüüs ja eelnõu koostamine) eeldatav maksumus: 15 000 €. OPIS analüüsiks SF vahendeid kasutada ei saa. Teehoiutööde menetlusprotsesside kaardistus- ja normdokumendi väljatöötamiseks vajalikud vahendid palume leida ELVL- Rahandusministeeriumi koostöö lepingu vahenditest. Arutelu ELVLiga 24.05. Tulla ettepaneku juurde muuta v eterinaarseaduse § 32 lg 1 ja lg 4 sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile tagasi peale ELVL poolt KOV IKT strateegia alusel läbiviidava projekti lõpp-aruande kinnitamist. KOV IKT strateegia projekti „ KOV-ide poolt elanikele teenuste osutamiseks kasutatavate peamiste infosüsteemide analüüs“ täistaotlus on rahastatud ja töövõtja hanke tulemusena leitud. Töö valmimise tähtaeg on august 2022. Selle analüüsi skoobis on ka lemmikloomaregister LLR. Analüüsi järelduste põhjal võib olla võimalik uue (riikliku)registri loomise ettepaneku juurde tagasitulek. Õigusliku regulatsiooni küsimus – kas lemmikloomade registreerimise funktsioon peab olema kohalik või riiklik – on suunatud teise töörühma (keskkonna töörühm). Analüüs on töös. E i toeta veterinaarseaduse (VS) muutmist. VS § 32 lg 1 kohustab ka praegu loomapidajat oma looma identifitseerima ning juhul kui loom (koer, kass, valgetuhkur) on identifitseeritud mikrokiibiga, on sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohustus kanda sellekohased andmed andmekogusse (eeldatult elektroonilisse). VS § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist KOV. Täpsema korra kehtestab iga KOV volikogu koerte ja kasside pidamise eeskirjas KOKS § 22 punkti 362 alusel. Seaduses ei ole täpsemaid juhiseid selle ülesande täitmiseks, KOV on vaba valima meetodeid, kuidas ülesannet täidab ja milliseid registreid kasutab (KOV autonoomia ülesannet täites). Eestis on 79st KOVist 66 sõlminud lepingu kummagagi kahest peamisest lemmiklooma registri teenust pakkuvast ettevõtjast. Neist 64 Spin TEK ASga ja 6 EVSiga, nende hulgas on 4 KOVi , kellel on sõlmitud leping mõlema ette võtjaga. Arvestades, et üle 80% kõigist Eesti KOVidest on vabatahtlikult sõlminud lemmik loomade üle arvestuse pidamiseks lepingu elektroonilise veebi põhise andmekogu teenuse pakkujaga, võib järeldada, et KOVid on valmis neile pandud ülesannet täitma. Kuigi õiguslikult on igal KOVil oma register, on nad koondunud kahele üleriigiliselt toimivale platvormile ( Spin TEK ja EVS), ja saame rääkida kahest veebipõhisest infosüsteemist, kust loomi otsida. Leiame, et uue lemmikloomaregistri loomine ei ole eelnevalt nimetatud põhjusel otstarbekas ning asjakohane on jätkata olemasolevate süsteemide põhiselt, muutes neid vajadusel kasutajasõbrali k emateks Maaeluministeeriumis on valminud VS muutmise väljatöötamis kavatsus (VTK), milles analüüsitakse ühiskonna valmisolekut kohustuslikuks lemmikloomade kiipimiseks ning sellega kaasnevat mõju erinevatele osapooltele, sealhulgas andmete lemmik looma registrisse kandmisel ning andmekogude haldamisel. Lisaks on võrreldud ja analüüsitud lemmikloomade andmete andmekogude haldamisega seonduvat, sealhulgas erinevaid olemasolevaid lemmikloomaregistreid ning võimalikke uusi lahendusi. VTK esitatakse EIS kaudu arvamuse saamiseks seotud ministeeriumitele ja osapooltele. Lõplik Maaeluministeeriumi seisukoht võimalike muudatuste kohta VSis kohustusliku lemmikloomade kiipimise ning lemmikloomade registri koosseisu kohta antakse pärast VTK kooskõlastusringilt saadud tagasiside koondamist ja esitatud ettepanekute analüüsimist . Jätkatakse läbirääkimisi. Infragi normdokumendi väljatöötamine (projekteerimine, ehitamine, haldamine) Varasem praktika on näidanud, et digitaliseeritud lahenduste kasutuselevõtt on oluliselt lihtsustanud informatsiooni loomise ja jagamise võimalusi ning muutumas ehitussektori tööprotsesse üle maailma. Eesti ehitussektori võimalus on läbi digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu tõsta kohaliku turu teenuste kvaliteeti, tulemuslikkust ning luua atraktiivne keskkond tulevastele töö andjatele ja töötajatele. Uute tehnoloogiatega kohanemine ja modernsete töömetoodikatega harjumine on vältimatu suurendamaks Eestis nii teede- kui tsiviilehitussektori jätku suutlikku arengut kohalikul ja rahvusvahelisel turul. On oluline, et ehitussektoril oleks normdokument digitaalse ehitusinfo rakenda miseks, mis võimaldab ehitise elutsükli vältel protsessis kõigil osapooltel - arhitektil, konstruktoril, eriosade projekteerijatel, arendajal, ehitajal, omanikul, kasutajal, haldajal jne integreerida ühte mudelisse omale vajalik informatsioon ning kontrollida olemasolevat teavet. Õigusloome tegevus. Printsiibis nõus. Vajab täpsemat arutelu, millise normdokumendi suhtes ootus on. Ehitise infomudeli koostamise ja kasutamise loogika peaks läbivalt lõimuma kõigisse töölõikudesse ja olulisematesse normdokumentidesse. Kokkulepe ru umi, elamumajanduse ja maade töörühma st: MKM ja ELVL lepivad selle osas eraldi kohtumise kokku. Kultuu ri ja spordi valdkonna töörühm a ettepanekud Tabel 1. ELVL ettepanek toetusfondi vahendite osas: Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused (mln eurot) 2022 2023 RES 2024 RES 2025 RES 2026 RES Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1, 24 1,3 1,3 1,5 1,5 Raamatukogude teavikute toetus 1,88 1,88 1,88 1,98 1,98 Muuseumide, orkestrite, teatrite toetus 1,8 1,8 1,8 1,95 1,95 Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 Treenerite tööjõukulu toetus 7, 7,8 8,0 8,0 8,2 Laulu-ja tantsupeo kollekt iivi juh tide palgatoetus 2,7 2,7 2,9 2,9 2,9 Tabel 2. Osapoolte ettepanekud muudatusteks nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Kultuur Eraldada vahendeid kohalike omavalitsusüksuste ( KOVide ) omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega kultuuriobjektide arendamiseks (näiteks nagu Tallinna Lauluväljak, Tallinna Linnahall). Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on häda vajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. 50/50 finantseerimise põhimõte riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist ja 50/50 finantseerimise põhimõtte järgimist. Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja panustanud või panustab: alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse (ca 4 mln); 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna Lauluväljaku kaare rekonstrueerimisse; alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi arendamisse kokku 12,6 mln euroga (2021.aastasse eraldati täiendav 3 mln); Kokkulepe: mõlemad pooled toetavad 50/50 finantseerimise põhimõtte järgimist. Tallinna Linnateatri osas jätkab KUM omapoolsete kohustuste täitmist. Vajadus on kultuurispetsialistide koolitusprogrammi järgi, et tõsta omavalitsustes kultuuri- ja spordivaldkonna kompetentsi. Peale haldusreformi on omavalitsustes tööl kultuuri korraldajad ja/või spordispetsialistid, keda varasemalt ei olnud. Nüüd oleks vaja tegeleda süsteemse valdkondliku koolitamisega, et tõsta spetsialistide teadlikkust ja asjakohasust valdkondades. Vajab analüüsi ja koostööd. Kultuuriministeerium ( KuM ) on koos Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Rahandusministeeriumiga kokku pannud esialgse koolituskava ja hinnastanud selle maksumuse. Proovitakse leida vahendeid, et programmi elluviimisega 2023. aastal alustada. Kokkulepe: mõlemad pooled peavad teemat oluliseks. Edasine sõltub rahastusvõimalustest. Jätkata Kultuuriranitsa programmiga, mille kaudu saab iga õpilane käia igal õppeaastal kontserdil, teatrietendusel, kunstinäitusel, kinoseansil ja muuseumitunnis. 53 eurot põhi kooli õpilase kohta on praegu arvestuslik kesk mine summa, mis täpsustub, kui saab paika toetuse koefit sient haja asustusega piir kondade kohali kele oma valitsustele. Toetusmeetmega jätkatakse ja esitatakse lisataotlus meetme mahu suurendamiseks RES 2023-2026 protsessis. Kokkulepe: mõlema poole jaoks prioriteetne tegevus. K u M jätkab 2023. aastal meedet vähemalt samas mahus kui 2022. aastal (1 mln), kuid esitab ka lisataotluse 2023-2026 protsessis. Suurendada kahekordselt vahendeid muinsus kaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all. Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi. Tekkinud on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud omanikule. Vähemalt 2022. aasta tase. Leida rahalised vahendid valdkonna toetuste suuren damiseks. K u M toetab mõtet, et toetusi mälestiste omanikele on vaja järk-järgult suurendada. K u M on pidamas läbirääkimisi teiste ministeeriumitega, et kasutada uue perioodi EL vahendeid võimalikult palju muinsuskaitseliste hoonete korda tegemiseks. Samuti oleme analüüsimas võimalikke finantsmehhanisme, mis aitaksid valdkonda ressursse juurde tuua. Kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi. K u M jätkab toetamist samas mahus kui 2022. aastal. Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVidele laulu- ja tantsu peotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas , sh: eraldada täiendavad vahendid KOVidele rahvarõivaste soetamise toetuseks (nt luua võimalus KOVidele toetuse taotlemiseks). Autentsete rahvarõiva komplektide soetamine kollektiividele on osalejate jaoks kulukas tegevus. Vähemalt 2022. aasta tase. K u M toetab 2022. aastal laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiive 1 mln euroga (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kaudu) ning kollektiivijuhtide tööandjaid juhendajatele töötasu maksmisel ( tööjõukulu toetus Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) 2,7 mln euroga. Toetusmeetmed jätkuvad ka 2023. aastal. Rahvarõivaste osas on võimalus saada toetusi KULKA rahvakultuuri sihtkapitalilt ning maakondlikelt ekspert gruppidelt. Samuti on toetusi jaganud piirkondlikud LEADER grupid ning toetusi lastekollektiividele on jaganud rahvarõivaste soetamiseks kultuuriruumide toetusmeetmed. Lisaks toetatakse ka rahvarõivaste valmistamise õppimist. Eraldi toetusprogrammi rahvarõivaste ostmiseks ei ole, kuid MTÜ Rahvarõivas kaudu toetatakse kihelkondlike rahva rõivaste portaali haldamist, rahvarõivaste kandmise ja valmistamise teavitustööd, tuues s.h välja ka unustuse hõlma vajunud kihelkondade rahvarõivaid ( https://rahvaroivad.ee/ ). Kokkulepe: 2023. aastal jätkub laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivijuhtide palgatoetusmeede 2022. aasta tasemel (2,7 mln eurot). Laulu- ja tantsupeo juhendajate väärtustamise kampaania korraldamine eesmärgiga tuua noori senisest enam selle ameti juurde. Probleem on selles, et noored ei vali õppimiseks dirigendi, rahvatantsu ja pilliõppe juhendaja ametit, kuna selle ametiga käib kaasas suur ebakindlus. Olukorras, kus riik on astunud suure sammu juhendajate palkade tasumisel ja seadustamisel oleks hea mõelda, kuidas neid erialasid populariseerida. Vajab analüüsi ja koostööd. Kokkulepe 2022-2025 RES läbirääkimistelt, et tegu on pigem maine ja väärtustamise küsimusega, kui rahalise küsimusega. Lepiti kokku, et väärtus ta mise ja maine parandami sega saab kaasa aidata läbi koostöö erinevate katuse organisat sioonide ja erialaorgani satsioonide. Väärtustamisele ja maine parandamisele aitab kaasa ka 2021. aastal rakenduv kollektiivijuhtide palgatoetuse meede. Kokkulepe : Läbirääkimised lõpetatud 2021. a. O sapooled on üksmeelel, et tegu on pigem maine ja väärtustamise küsimusega, kui rahalise küsimusega. Lepiti kokku, et väärtustamise ja maine parandamisega saab kaasa aidata läbi koostöö erinevate katuseorganisatsioonide ja erialaorganisatsioonide. Väärtustamisele ja maine parandamisele aitab kaasa ka 2021. aastal rakendunud kollektiivijuhtide palgatoetuse meede. Raamatukogud Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogusüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute transpordiks. Transpordikulud teavikute transpordiks on senini KOVidele katmata. Tänased eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, need ei ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Samas on teavikute hinnatase märkimisväärselt tõusnud ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt pakutavate lisateenuste järele. Luua arengumeede rahvaraamatukogude tehnilise võimekuse suurendamiseks. V ajadus on muuta digiriigile (sh erinevatele avalikele teenustele) ligipääsu kvaliteeti läbi riistvara ja internetiühenduse parandamise. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata koostöös omavalitsustega raamatukogutöötajate koolitamisele ja järelkasvule. Rahvaraamatukogu seadus on muutmisel. 2022. aasta raamatukogude teavikute toetus 1,88 mln eurot. Leida rahalised vahendid toetuse suurenda miseks. Vajab analüüsi. K u M peab raamatukogude valdkonna arendamist (sh teavikute kättesaadavuse suurendamist) oluliseks. K u M on analüüsimas raamatute komplekteerimise ja transpordi ümberkorraldamise võimalusi, et KOV-ide koormust vähendada. Reformi vajadus ja eesmärgid: 1) Käivitada üle-eestiline raamatute e-laenutuse süsteem (et e-raamatud jõuaks kõigi lugejateni üle Eesti); 2) Parandada 521 rahvaraamatukogu tehnilist võimekust ning luua lugejale paremad tingimused raamatukogus töötamiseks (uued arvutid raamatukogus, avatud raamatukogu tehnika jm); 3) Suurendada teavikute toetust, mille tulemusel saavad raamatukogud laenutada mitmekülgsemat kirjandust ning koordineerida maakondades raamatukoguteenust (teavikute toetus on püsinud aastaid sama, samas raamatute hinnad kallinevad); 4) Toetada eestikeelsete väljaannete kirjastamist (sh autoreid, illustraatoreid, tõlkijad). Kui täpsed vajadused on selgunud, siis K u M on valmis esitama lisataotluse kas RES 2023-2026 või RES 2024-2027 raames. Kokkulepe: Kultuuriministeerium peab raamatukogude arendamist prioriteetseks, kuid lisataotlus on plaanis esitada RES 2024-2027 raames, sest hetkel käivad veel arutelud raamatukogude rolli üle tervikuna rahva raamatukogude seaduse muutmise seaduseelnõu koostamise raames. Sport Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõttel, et investeeringu maht jaguneks pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel. Ettepanek on tõsta 2023. a prioriteetseks objektiks Kadrioru Staadion. Seda põhjusel, et tegemist on üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajava objektiga. Kadrioru Staadion: renoveerimise hinnanguline kogu maksumus – 12 mln eurot. Eesmärgiks on jätkuvalt riikliku tähtsusega Eesti rahvusstaadioni täielik renoveerimine kaas aegseks võistlus- ja treeningkeskuseks. Hetkel käib erinevate mahtude kaardistamine ja projekteerimis tööde ettevalmistamine. Mälestisena (muinsus kaitseobjektina) arvel oleva peatribüüni seisukorra hindamiseks läbi viidud ekspertiisi kokkuvõtte on, et hoone remonti ei ole enam võimalik edasi lükata. Lisaks kande konstruktsioonidele on väga halvas olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi, küte). Kohene valmisolek on alustada staadioni peaareeni valgustuse kaasajastamisega. Järje korras ootavad: harjutusväljakute renoveerimis tööd ja neid teenindava juurdeehituse rajamine, laoruumide laiendamine. Teiseks oluliseks objektiks on Pirita Velodroom. Pirita Velodroom: multifunktsionaalse sisetreki projekteerimise ja ehituse hinnanguline kogumaksumus – 12 mln eurot. 1969. a valminud velodroom on amortiseerunud ning treki rada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks. Ette paneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on areeni keskel võimalus erinevaid. spordikatteid kasutades läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja muid üritusi. Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multi funktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detail planeering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu taristu. Hetkel on Tallinna linn ja riik tegemas koostööd Kalevi Staadioni rekonstrueerimisel, kus panustatakse 50:50 põhi mõttel 6 miljonit eurot. Projekt on lõpusirgel ja rohkem töös olevaid ning Tallinnas asuvaid riikliku tähtsusega spordi objekte prioriteetide seas ei ole. Tegemist oli esma kordse sedalaadi koostööga Tallinna ja riigi vahel. Kuigi investeerimis objektiks oli spordi rajatis, siis riigi poolne huvi panustada oli seotud esmajärjekorras laulu- ja tantsupeo traditsioonidega. Tallinnas on arvukalt üleriikliku tähtsusega spordiobjekte, millede parendamine võiks olla nii riigi kui linna ühine prioriteet. 50/50 finantseerimise põhimõte riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist ja 50/50 finantseerimise põhimõtte järgimist. Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja panustanud või panustab: alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse (ca 4 mln); alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 mln euroga; 2019 kuni 2022 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 5 mln euroga ; 2020 - 2022. a multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamine 18 mln eur Kadrioru Staadion – K u M info kohaselt on staadioni renoveerimine planeeritud Tallinna linna eelarvesse. Ministeeriumile taotlust ei ole esitatud. Pirita Velodroom – K u M peab objekti tähtsaks. Läbirääkimised linna ja ministeeriumi vahel võiksid jätkuda, et võimalusel tulevikus rakendada 50/50 finantseerimist. Kokkulepe: mõlemad pooled toetavad 50/50 finantseerimise põhimõtte järgimist. Tallinna linn peab esitama taotluse seoses Kadrioru staadioni rekonstrueerimise kallinemisega ja edasise ajakavaga. Pirita Velodroomi osas peab Tallinna linn esitama edasise sisulise plaani, rahastamiskava ja ajakava rekonstrueerimistööde osas. Liikumisaktiivsuse edendamiseks luua toetusfond, mille eesmärgiks on kooli ja lasteaedade keskkonna kujundamine liikuma kutsuvaks. Spordivaldkonnas on oluline suurenda liikumist koolidesse ja ka lasteaedadesse. Laste vähene liikumine on üks suuremaid probleeme. Samas aitab liikumise soodustamine kaasa nutisõltuvuse vähendamisele, mis on saamaks oluliseks vaimse tervise probleemiks. Seda probleemi on võimalik lahendada spordi- ja haridusvaldkonna koostöös. Vajab analüüsi. K u M vaatest oluline teema. K u M plaanides on käivitada liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mis nõustab, koolitab, toetab üleriigilist võrgustikku, kelle üheks ülesandeks on omakorda kohapealsete haridusasutuste nõustamine, koolitamine jne. Samuti teadmisvara levitamine, kampaaniad jms. Optimaalne võrgustik oleks maakonna tasand (maakonna spordiliidud ). Oluline, et KOV’id mõtestaksid arenguvajadused ja nö kohapealse tellimuse spordiorganisatsioonidelt läbi ja seoks need ka rahastusega. Riik võimendaks 50/50 põhimõttel ( spordiliitude tegevustoetused). Väikevahendite investeeringud jms võiks olla ka tulevikus üks tegevustest. Kokkulepe: mõlemad osapooled peavad teemat oluliseks. Leiti, et tegemist ei ole niivõrd rahalise küsimuse, vaid metoodika rakendamise küsimusega. Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimiseks ja korraldamiseks. Vaadata üle toetuse eraldamise põhimõtted arvestades muuhulgas transpordikulude ja töötasude kasvu. Vähemalt 2022. aasta tase. Meede jätkub vähemalt samas mahus Kokkulepe: enne vahendite suurendamise vajadust on vaja välja selgitada, et kas senine toetuse jagamise metoodika on seotud asjaoluga, et vaid pooled programmis osalenud lastest õpivad ujuma. Teemat käsitletakse edasi. Toetada jätkuvalt regionaalseid tervisespordikeskusi, mille kaudu paraneb tervisesporditeenuse kättesaadavus ja kvaliteet. Vähemalt 600 000 eurot aastas. K u M jätkab meetmega Kokkulepe: Regionaalsete tervisespordikeskuste toetusmeede jätkub 2023. aastal mahus 0,6 mln eurot aastas. Viia 5. kutsetasemega treenerite palk Eesti keskmisele tasemele. Oluline on laiendada ka treeneripalga maksmist treeneri kutse 4. taseme omanikele diferentseeritult treeneri palgast. Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline ees märk, et tõsta meie elanikkonna heaolu. Juhime tähele panu, et treenerite kvalifikatsiooni tõstmine on väga oluline ning seega soovime arutada võimalust laiendada diferentseeritult 4. kutsetasemega treeneritele palga toetuse võimalust, mille eesmärk on laiendada kvalifikat siooniga treenerite hulka ning innustada neid kõrgema kategoorika taotlemiseks. Täna annab riik treenerite palgatoetust alates 5. astme kutse kvalifikat siooni omavatele treeneritele. Eesti spordiseaduse alusel kvalifitseerub 4. astme treener noorem treenerina, kes võib samuti iseseisvalt juhendada huvitegevust. Eesti Spordi registri statistika põhjal lõpetab igal aastal treeneri töö (ei pikenda kutsekvalifikatsiooni) ligemale 300 treenerit (spordi registris kokku ~3300 treenerit). Väärtustamaks treeneri kutset ja anda paremad võimalused ka noortele algajatele treeneritele, tuleks lisada riigi poolsesse toetuse saajate hulka ka 4. kutse kvalifikatsiooni taset omavad treenerid. Antud toetus võib olla eraldi toetus n.ö „starditoetus“ treeneri kutsetöö alustamiseks ning võiks olla ka ajalise piiranguga toetus, näiteks kolme aastane toetus, eesmärgiga antud perioodi jooksul tõsta oma kutsekvalifikatsiooni vähemalt ühe astme võrra ja saada edaspidi hetkel riigi poolt kehtestatud treeneripalga toetust. Vajab analüüsi. K u M toetab ettepanekut ja on valmisolek esitada lisataotlus RES 2023-2026 protsessis Kokkulepe: Mõlemad osapooled peavad viienda ja kõrgema kutsetaseme treeneri töötasu tõusu oluliseks. K u M esitab sellesisulise lisataotluse RES 2023-2026 protsessis. Suunata vahendeid treeneri- ja juhendajakoolituse programmide välja töötamisse eesmärgiga tõsta laste ja noortega töötavate juhendajate teadlikkust erivajadustega lastega töötamisel ning ka laste abivajaduse märkamisel laiemalt. Täna on keerukad lapsed ja noored ka treeningutes ja huvi ringides, kuid treeneritel ja juhendajatel on vähene ette valmistus nende lastega tegelemisele (erinevate diagnooside eripärad ja käitumissoovitused). Vajab täiendavat analüüsi. Teema vajab täiendavat analüüsi. K u M „hoiab“ teemat Eesti Paraolümpiakomiteega . Kokkulepe: mõlemad osapooled peavad teemat oluliseks. Kahepoolselt kinnitati, et Teemat käsitletakse edasi. Keskkonna töörühm a ettepanekud nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Projektitoetused Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel näha ette toetusmeetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks. Nende ehitamisel vee- ja kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks, sealhulgas sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. Linnades on ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate ristmike rajamise eelduseks sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on ettepanek, et Keskkonnainvesteeringute Keskus näeks ette ehituse, energeetika ja transpordi valdkonnas rahastusmeetme sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. Maksumus vajab täpsustamist ja analüüsi. Esialgse analüüsi maksumus hinnanguliselt 20 000 eurot Toetame ettepanekut ühisvoolsete kanalisatsiooni süsteemide lahk voolseks ehitamise toetamist, sest sellega vähendatakse reovee puhastite hüdraulilist koormust ning reoveepuhastuse häiringuid sademeterikkal ajal. EL 2021+ vahenditest on planeeritud toetada kombineeritud sadeveesüsteemide sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist Ehitus- ja taristuobjektide sademevee eelvoolud on osa taristu objekti tervikust, mistõttu tuleks eelvool kavandada taristuobjekti projekteerimisel ning eelvoolu rajamise kulu arvestada taristu objekti maksumuse osaks. Võimalusel kaaluda ka muid sademevee lahendusi, sh säästvaid sademeveesüsteeme ( Sustainable Urban Drainage Systems – SUDS) Nende teemadega seotud voorud avatakse järgmise aasta alguses (sõltub rakenduskava heakskiitmisest). Sügisel toimuvad RaMi eestvedamisel regionaalsed infopäevad, kus tutvustame tegevusi. Käib meetme ettevalmistus, niikaua teema läbirääkimistel kui meede käivitub Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse või muinsuskaitse all olevate keskkonna objektide arendamiseks (näiteks nagu Kadrioru park, Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Toomemägi, mõisapargid). Siin toodud nimekiri on lahtine ja siia võib lisada meie rahvuse ja riigi seisukohalt olulisi objekte. Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng. Kadrioru parki, Tallinna Loomaaeda ja Tallinna ning Tartu Botaanikaaeda ei külasta pelgalt tallinlased. Tallinna Loomaaed on ainuke omataoline tegelik loomaaed Eestis ning seega olemuselt rahvuslik. Loomaaeda külastab Tallinna elanike kõrval märkimisväärne osa inimesi mujalt Eestist saades osa loomaaia poolt pakutavast sõltumata elukohast. Seetõttu on kallutatud (ning paraku ka mitte küllaldane) loomaaia finantseerimine ainult Tallinna vahenditest. See pärsib loomaaia terviklikku toimimist. Loomaaia põhilisteks ajalooliselt üle maailma väljakujunenud neljaks omavahel tugevalt läbipõimunud põhifunktsiooniks on haridus, loodus hoid, teaduslikud rakenduslikud uuringud ja hariv puhkus. Arvestades tänapäevast tempokalt hoogu saavat inimtekkelist keskkonna kriisi tema erinevates omavahel läbipõimunud ilmingutes (kliima soojene mine, loodusliku mitmekesisuse kiirenev häving, plastireostus, mulla kadu jne) muutub järjest kriitilisemaks just eelpool loetletud funktsioonide tulemuslik ühisrakendamine selleks, et säilitada meie elukeskkonda, täita seatud riiklike eesmärke ning rahvusvahelisi kohustusi. Looma aed on selles osas juba tõestanud oma võimekust sisult rahvusliku institutsioonina. Loodushoid ja uuringud pole seaduse järgi kohaliku omavalitsuse funktsioonid, vaid pigem riigi ülesanne, mida on raske täita vaid Tallinna rahastusega. Samuti on Tallinna Botaanikaaia (TBA) puhul esmatähtis loodus haridus ning selle kõrval liigikaitse – tegelemine nii Eesti kui rahvusvaheliselt ohustatud taimeliikidega ning uuringute läbiviimine, sealjuures kindlasti mitte ainult linna, vaid kogu riigi jaoks. Pirita jõeoru maastikukaitseala, kus TBA paikneb, on riiklik kaitseala, mille õppetaristu ja taimekooslused on kogu Eesti elanikkonna harimiseks ning vajavad sellest tulenevalt riigi toetust. Kadriorgu, sh parki kui Eesti esindusparki külastavad kõik riigi külalised kui Vabariigi presidendi residentsi. Aastas külastab Kadrioru parki üle 4,5 miljoni külalise nii Eestist kui välismaalt, mistõttu on riigipoolne toetamine pargi arenguks hädavajalik. Oluline on riigipoolne toetamine ka Tallinna kalmistutel olevate arhitektuurimälestiste säilitamised. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linna poolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Kadrioru park. Tallinna objektid: üle 38,6 mln euro Kõik nimetatud objektid on olulised ja vajalikud ka riigi jaoks, aitavad kaasa erinevate riiklike eesmärkide saavutamisele ning kohustuste täitmisele. O leme ka varasemalt nende osas investeeringuid teinud ja vahendite olemasolul toetame konkreetseid projekte ka edaspidi. Tuleb leida rahastusmudel Lemmikloomade pidamine Muuta veterinaarseaduse § 32 lg 1 ja lg 4, kohustades loomaomanikku oma looma identifitseerida ja pannes lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile. Veterinaarseaduse § 32 Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning nende kohta arvestuse pidamine lõige 1 sätestab: Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab oma looma identifitseerimise. Muuta Veterinaarseaduse § 32 lg 1, sätestades, et loomaomanikul peab olema kohustus tagada oma koduloomade identifitseerimine. Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse loomapidaja kulul. Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate loomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Veterinaarseaduse § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist kohalik omavalitsus. Vastav kohustus tuleb panna riigile mitte kohalikule omavalitsusele. Luua üleriiklik veebipõhine lemmikloomade register, mida haldaks riik ja kehtestada lemmiklooma omanikule kohustus mikrokiipimiseks ning üleriigilisse registrisse kasside-koerte kandmiseks. Riik on juba 2004. aastal investeerinud 30 000 krooni (üks kolmandik registri arenduse maksumusest) üle-eestilise lemmikloomade registri ( www.llr.ee ) infosüsteemi väljatöötamisse. LLR register töötab endiselt, seda kasutab lisaks Tallinna linnale veel 47 omavalitsust üle Eesti. LLR-i registrile on Tallinn juurde arendanud ka varjupaigaliidese, mõlemad andmebaasid kasutavad sama kiibinumbri otsingut ja omaniku andmete otsingut. See on oluliselt lihtsustanud nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kui ka varjupaigateenuseid pakkuvate mittetulundusühingute tööd. Seega ei ole otstarbekas uut infosüsteemi hankida, vaid jätkata olemasoleva ja toimiva infosüsteemi kasutamist. Antud hetkel on Eestis loomakaitsjate hinnangul ligi 100 erinevat lemmikloomaregistrit. Kolm suuremat on üle-eestilised: LLR lemmik loomaregister (registri hoolduse ja majutusteenused maksavad kinni kohalikud omavalitsused, loomaomanikule on looma registreerimine kui haldustoiming tasuta), väikeloomaarstide register (MTÜ Eesti Väikeloomaarstide Seltsi omandisse kuuluv register, kuhu loomade kandmise maksavad kinni loomaomanikud) ja Kennelliidu register (MTÜ Eesti Kennelliidu omandisse kuuluv register, mis on vaid tõutunnistusega koertele loodud andmekogu, kuhu ei kanta teistest liikidest loomi ega tõutunnistuseta koeri). Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja loomakliinikutel piirkonniti väikse mamahulised registrid, millest osade andmed on kirjutatud üksnes paberkandjale. Koerte ja kasside kiibistamine ning registrisse kandmine tuleb Eestis muuta kohustuslikuks ja luua tuleb üks üle-eestiline register, mis annaks adekvaateset informatsiooni viivitusteta, et loom saaks esimesel võimalusel tagastatud omanikule. Antud küsimus tuleb lahendada riigi tasandil, sest registreid on palju, segadus seetõttu suur ja erinevate registrite haldajad omavahelisest koostööst huvitatud ei ole. Üleriigilise registri loomise tulemusena muutuks kohalike omavalitsuste tegevus tulemuslikumaks ja kulud väheneksid ning langeks kadunud ja hukkunud lemmikloomade arv. Ei toeta veterinaarseaduse (VS) muutmist. VS § 32 lg 1 kohustab ka praegu loomapidajat oma looma identifitseerima ning juhul kui loom (koer, kass, valgetuhkur) on identifitseeritud mikrokiibiga, on sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohustus kanda sellekohased andmed andmekogusse (eeldatult elektroonilisse). VS § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist KOV. Täpsema korra kehtestab iga KOV volikogu koerte ja kasside pidamise eeskirjas KOKS § 22 punkti 362 alusel. Seaduses ei ole täpsemaid juhiseid selle ülesande täitmiseks, KOV on vaba valima meetodeid, kuidas ülesannet täidab ja milliseid registreid kasutab (KOV autonoomia ülesannet täites). Eestis on 79st KOVist 66 sõlminud lepingu kummagagi kahest peamisest lemmikloomaregistri teenust pakkuvast ettevõtjast. Neist 64 Spin TEK ASga ja 6 EVSiga, nende hulgas on 4 KOVi , kellel on sõlmitud leping mõlema ettevõtjaga. Arvestades, et üle 80% kõigist Eesti KOVidest on vabatahtlikult sõlminud lemmik loomade üle arvestuse pidamiseks lepingu elektroonilise veebi põhise andmekogu teenusepakkujaga, võib järeldada, et KOVid on valmis neile pandud ülesannet täitma. Kuigi õiguslikult on igal KOVil oma register, on nad koondunud kahele üleriigiliselt toimivale platvormile ( Spin TEK ja EVS), ja saame rääkida kahest veebipõhisest infosüsteemist, kust loomi otsida. Leiame, et uue lemmikloomaregistri loomine ei ole eelnevalt nimetatud põhjusel otstarbekas ning asjakohane on jätkata olemasolevate süsteemide põhiselt, muutes neid vajadusel kasutajasõbraliemateks Maaeluministeeriumis on valminud VS muutmise välja töötamis kavatsus (VTK), milles analüüsitakse ühiskonna valmisolekut kohustuslikuks lemmikloomade kiipimiseks ning sellega kaasnevat mõju erinevatele osapooltele, sealhulgas andmete lemmik-looma registrisse kandmisel ning andmekogude haldamisel. Lisaks on võrreldud ja analüüsitud lemmikloomade andmete andmekogude haldamisega seonduvat, sealhulgas erinevaid olemasolevaid lemmikloomaregistreid ning võimalikke uusi lahendusi. VTK esitatakse EIS kaudu arvamuse saamiseks seotud ministeeriumitele ja osapooltele. Lõplik Maaeluministeeriumi seisukoht võimalike muudatuste kohta VSis kohustusliku lemmikloomade kiipimise ning lemmikloomade registri koosseisu kohta antakse pärast VTK kooskõlastusringilt saadud tagasiside koondamist ja esitatud ettepanekute analüüsimist Lisada Veterinaarseadusesse punkt, mis käsitleb ennetava vaktsineerimise kohustust. Antud hetkel oleme olukorras, kus loomade ennetavat vaktsineerimist, sh kasside ja koerte marutaudi vastu vaktsineerimist ei reguleeri ükski seadus. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka kohalikul omavalitsusel põhjendada, miks oma territooriumil nõutakse loomade vaktsinee rimist ja miks varjupaigas seda tehakse omaniku kulul, kui hulkuma sattunud loom tagastatakse ja ta on vaktsineerimata. Tulenevalt praeguse aja olukorrast, kus meile satub loomi Ukrainast, kus marutaudi levik on laiaulatuslik, on antud kohustus väga oluline. Samuti tuuakse aasta-aastalt enam loomi riiki Venemaalt, kus on samuti marutaud äärmiselt kõrge levikuga. Sellest tulenevalt on nii marutaudi, kui loomakatku ennetav vaktsineerimine ainuvõimalik viis ennetamaks antud haiguste levikut ka meie riigis. Õigusloome-alane tegevus Ei toeta VS muutmist. 11.03.2022 on vastu võetud maaeluministri määrus nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“, mis on kehtestatud VS § 55 lõike 3 alusel. Nimetatud määruse §-s 3 on sätestatud nõuded kasside ja koerte marutaudivastase vaktsineerimise kohta. Ennetav vaktsineerimine põllumajandusloomadel on reguleeritud eriti ohtlike loomataudide puhul kas läbi otsekohalduvate EL määruste või VS § 59 lg 3 alusel. Muude taudide puhul annab VS § 55 lg 3 aluse maaeluministrile aluse täiendavate meetmete kehtestamiseks. Maavarad Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maa põuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule omavalitsusele. Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti ehitusturgu toorainekriis , kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud pae kivivarud hakkavad lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta. Kõige paremad lubjakivivarud on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja Harku vallas. Samas on Jõelähtme valla valimisliidu lepingus kirjas, et kaevandusi seal ei avata. Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid materjali Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse ja muu taristu ehituse tunduva kallinemise. Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, kuid suure liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv. Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse otsusest kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pika ajalised kohtu vaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse tasu keskkonna häiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja konkreetsele kogu konnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu praktiliselt reguleerimata. Esialgsed analüüsid üle 80 000 euro MKMi vastutusvaldkond. 2021. aasta detsembris algatas Vabariigi Valitsus Harju maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas ehitusmaavarade uuringualade ja kaevandamisalade paiknemine. Samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määramine. Alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsuste ning kogukondadega. 1. juuliks 2022. a esitab Keskkonnaministeerium Rahandusministeeriumile Rapla- ja Pärnu maakonna maavarade maakonnaplaneerinu teemaplaneeringu algatamise taotluse. Keskkonnaministeerium on koostamas maavarade memorandumit Vabariigi Valitsusele, milles teeme ettepaneku jaotada ümber maavara kaevandamisõiguse tasujagunemine selliselt, et kaevandamise kohalik häiring oleks õiglaselt hüvitatud, nii tasumäära ulatuse kui ka mõjutatud piirkonna võtmes. Alates 2026 võiks tulla suurem muutus kaevandus-tasudes Töötada välja seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal. KOV-idel (sh KOV-id tiheasustusaladel) puuduvad maavarade kaevanda mise tõkestamiseks õiguslikud alused. Kaevandamis lubasid pikendatakse olenemata kohaliku omavalitsuse vastu väidetest ja üldplaneeringutes määra tud piirangutest. Iga uue geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa puhul on kirjeldatud mõjusid ainult konkreetse taotluse raames. Kuna taotletavad alad jäävad oma suuruste tõttu kohustusliku keskkonnamõju hindamise piiridest enamasti välja (kaevandajad on erinevad ja iga luba taotletakse ning menetletakse eraldi), siis puudubki koosmõjusid hinda vate uuringute ning kaevandamise osas ühtne nägemus KOV-ide haldus terri tooriumitel. Üksikud kesk konnamõju hindamised, mis on tehtud, ei anna ühtset nägemust kogu maardla (sh maardlad tiheasustusalal) piirkonna olukorra kohta. Üldplaneeringute põhieesmärk KOV-ide haldusterritooriumitel on ruumi lise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Üldplaneeringutes käsitletakse: 1. Erinevaid keskkonnaaspekte (veevarud, rohevõrgustik, kaitsealused liigid ja üksikobjektid jne) ja Status Quo koormus keskkonnale. 2. Tegevusi, mis käsitlevad veevarude kadusid. 3. Piirkondade analüüsi, kus võib kaevandada ja millises ulatuses ning kus tuleb hoiduda 4. Tegevuste analüüse ja ettepanekuid, mis tagavad järgmiste eesmärkide üheaegse täitmise (ilma üksteist kompromiteerimata ehk arvestamata): o joogiveevarude kaitse; o toimimine rekreatsioonialana; o toimimine rohevõrgustiku tuumalana; o toimimine kaitsealustele kahepaiksetele, roomajatele, haudelindudele ja taimedele soodsa elupaigana ning toimimine soodsas seisundis liiviku- ja rabakooslusena; o riigikaitse. 5. Ruumiliste lahenduste analüüsi, mis aitavad tagada punktis 4 nimetatud eesmärkide täitmise. Kuna tegelikkuses pikendatakse olemasolevaid kaevandamis lubasid olene mata kohaliku omavalitsuse vastuväidetest ja üldplaneeringutes määratud piirangutest, ning ei analüüsita keskkonnamõjusid puhke- ja virgestusmaal (sh tiheasustus aladel) uute geoloogiliste uuringute läbiviimiseks ning karjää ride avamiseks, on vajalik välja töötada KOV-ide huvide kaitseks seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal. 60 000 eurot Arvestades kehtivat õigusruumi on kohalikel omavalitsustel olemas õigused ja võimalused reguleerida maavarade uurimist ning kaevandmist oma territooriumil, sh tihestusaladel. Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Lisaks keeldutakse maapõueseaduse § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Samad reeglid kehtivad ka kaevandamisloa muutmise ja pikendamise kohta. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus nimetatud lubade andmisega, muutmisega või pikendamisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsuse poole pöördumine on ainult erandkorras, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 30 aasta jooksul on selliseid otsuseid tehtud alla 10ne. Maavarade kaevandamine kuulub nende keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses loetletud kavandatavate tegevuste hulka, millega kaasnevat olulist keskkonnamõju tuleb hinnata. Kui KMH algatamine ei ole kohustuslik, siis asjakohasel juhul peab tegevusloa andja selgitama KMH algatamise või algatamata jätmise välja eelhinnangu andmise kaudu (sealjuures tuleb küsida ka asjaomastelt asutustelt seisukohti). Nii eelhinnangu andmisel kui KMH materjalide koostamisel tuleb arvestada ka kavandatava tegevuse koosmõju muude praeguste ja planeeritavate tegevustega. Näiteks kui maardlas on mitu karjääri, siis tuleb KMH käigus anda ka hinnangud kumulatiivse mõju kohta seoses olemasolevate karjääridega. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 näeb ette, et maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine peavad toimima kooskõlas. Vaadatakse läbi Maapõueseadus uuendamise käigus Jäätmemajandus Luua võimalus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi raken da miseks. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOV-id võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu. Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt: „(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ette võtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku oma valitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätme valdajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul.“ Alates 06.01.2015 on kehtetu jäätmeseaduse § 66 lg 1 1 , mis andis kohaliku omavalitsuse üksusele volituse osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust ja küsida neilt osutatud teenuse eest tasu. Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamine riivab kohaliku oma valitsuse üksuse enesekorraldusõigust ja õigust otsustada, kuidas oma haldus terri tooriumil jäätmehooldust korraldada. Tallinna linn osutab korraldatud jäätmevedu 9-s jäätme veopiirkonnas 13-st ja leiab, et tegemist on nii riigi jäätmepoliitika (nt jäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine) kui ka jäätmevaldajate jaoks parima võimaliku lahendusega, mis tuleb jäätmeseaduses taaskehtestada . Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt võimaldab omavalitsusel saada vahetut teavet korraldatud jäätme veoga liitunutest, mis omakorda võimaldab paremini järelevalvet teostada. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel sellisel juhul aktuaalsed andmed tekkivate jäätmevoogude kohta. Seni jäätmevedajate poolt edastatud andmed on olnud puudulikud. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teenuse osutamine tagab, et jäätmevedajal ei teki motivat siooni jäätme valdaja telt kogutud jäätmeid ebaseaduslikult ladestada, sest jäätme käitlus kohale maksab omavalitsus, mitte vedaja. Ettepaneku elluviimine võimal dab kohaliku omavalitsuse üksusel jäätmeveohinda jäätmeliikide lõikes ristsubsideerida ja kehtestada jäätmevaldajale liigiti kogutud jäätmete ära andmise eest odavam hind kui näiteks segaolmejäätmete äraandmise eest, edendades selle kaudu tekkekohal jäätmete liigiti kogumist. Õigusloome tegevus Koostatud on Maailmapanga poolt tehtud ja Euroopa Komisjoni poolt rahastatav analüüs Eesti jäätmevaldkonna reformiks. Oma analüüsis on Maailmapank teinud näiteks ettepaneku, et KOVid võiksid koguda maksu või tasu jäätmetekitajalt, et valdkonda finantseerida. Uuring on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Hetkel valmistatakse uuringu põhjal ette VTK-d, mis peaks valmima 2022.a jooksul. Tasub märkida, et jäätmeseadus reguleerib üksnes korraldatud jäätmeveo hanget ning jäätmekäitluskoha saab määrata eraldiseisvalt. Jäätmekäitluskoha kaudu saab KOV otsustada olulisel määral, mis saab tema territooriumil kokku korjatud jäätmetest ning kuidas kujuneb olmejäätmete ringlussevõtu tase. Jäätmekäitluskoha valikuga seotud hinnastamisel tuleb lähtuda, et see kataks vähemalt jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud . Seaduse muutmiseks puudub poliitiline konsensus, ministeerium toetab Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja sisetehingu keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5 Sätte kohaselt ei ole lubatud korraldatud jäätmeveo tellimine sisetehingu korras riigihanget korraldamata. Kui jäätmeseaduses vastavat keeldu ei oleks, oleks sisetehingu tegemine riigihangete seaduse § 12 alusel lubatud. Puudub mõistlik põhjendus võtta kohaliku omavalitsuse üksuselt ära riigihangete seaduse kohaselt lubatud õigus teha sisetehingut . Oma valitsustel peab olema võimalus valida sobivaim viis jäätmeveo korralda miseks. Nii Euroopa Liidus kui ka maailmas on nii veemajanduses kui ka jäätmemajanduses trend selline, et parema ja stabiilselt tulemuslikumaks muutuva teenuse tagab KOV-kesksetele lahendustele, sealhulgas in- house lahendustele tagasipöördumine. Õigusloome tegevus Vt eelmist vastust Läbirääkimised jätkuvad . Käsitleda jäätmeseadust puudutavate ettepanekute hulgas ka jäätmeregistri teemat: Täpsustada jäätmeseaduse §-s 71 1 sätestatud jäätmevaldajate registri regulatsiooni. Jäätmevaldajate register on sätestatud jäätmeseaduse §-s 71 1 järgmiselt: (1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. (2) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registri andmete kohta. Jäätmeseadusega sätestatud ülesannete täitmiseks peab igal KOV-il olema jäätme valdajate register. Seadusandja ei ole määratlenud andme kogu sisu ja sellesse kogutavate andmete koosseisu. Jäätme valdaja mõiste jäätme seaduses on nii lai, et jääb arusaamatuks, kelle andmeid tuleb registrisse kanda. Olemuslikult kogutakse registrisse jäätmetekkekohad – ehk maaüksused, mis on hoonestatud – st kinnistud, mille kasutusotstarbest tuleneb eeldus, et seal tekivad jäätmed. Objekti suhtes ei saa olla nõudeid, mistõttu on vaja objektiga seotud subjekti. Seetõttu peaks jäätmeseadus sõnaselgelt sätestama, kes korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud kinnis asjal jäät mete käitlemise eest vastutab. Korraldatud olmejäätme veos on subjektide ring, kes peaks tagama jäätme tekkekohalt olmejäätmete nõuetekohase äraveo , oluliselt kitsam. Seadusega ei ole jäätmevaldajale kehtestatud mh kohustust tagada jäätmeregistris jäätmevedaja jaoks vajalikud andmed. Õigusloome tegevus. Arvestatakse väljatöötamiskavatsuses. Lisaks on KEM algatanud jäätmevaldkonna digitaliseerimise projekti, mis samuti panustab andmevahetuse ja registrite info parandamisele. Aasta pärast ülevaade, mis seis on digitaliseeri misega . Veemajandus Peremehetute puurkaevude inventariseerimine Kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil puurkaevude inventariseerimine ning kaevude registri korrastamine koos asukoha täpsustamisega https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx ? Pilootprojekti maksumus 475 000 eurot. Üleriiklike tegevuste maksumus selgub peale pilootprojekti läbiviimist. Igas omavalitsuses on puurkaeve ja puurauke, mis puuduvad ehitusregistrist ja keskkonnaregistrist, mis muudab nende ümberehitamise või muud toimingud väga tülikaks ning on määratlemata kitsendused nende ümber. Kuna puurkaevude ja –aukude ehitamiseks annab ehitus loa KOV, siis peaks Keskkonnaministeeriumi hinnangul just KOV tegelema mahajäetud puurkaevude kaardista mi sega ja nende lammutamise või ümberehitamise vajaduse hindamisega. Mahajäetud ja peremeheta puurkaevud ja –augud on ohuks põhjaveele, nende kaardistamine on vajalik tegevus ja eeldus edaspidisteks ehitustöödeks. Omavalitsuse haldus territooriumil puurkaevude inventariseeri mine Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandus süsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub terviklik finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi parendamiseks on võimalik toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme linna terri tooriumil ei ole. Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised, millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks mõeldud toetused ei laiene. Linna territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine merre, mis on ainu võimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn õigeks linna territooriumil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende hoolduseks ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist. Esialgse analüüsi maksumus suurusjärgus ~ 20 000 eurot Linnapiirkondades asuvate kraavide hooldamiseks mõeldud rahalise katte saamiseks on menetluses oleva uue ÜVVKS eelnõu kohaselt võimaldatud lisada sademevee kraavid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hulka, mistõttu nende hooldamise kulu võib tulevikus samuti lisada sademevee teenuse hinda. Siiski tuleks eraldi arvestust pidada avalike teede ja tänavate puhastamiseks ja kraavide hoolduseks mõeldud kulutuste osas. Vooluveekogude korrastamiseks on SA KIK Keskkonna programmis loodud toetusmeede, mis lähtub veekogumi ökoloogilisest seisundist. Kui eesmärk on vähendada liigveest tingitud probleeme tiheasustusaladel, siis on sisuliselt tegemist üleujutusriskide maandamisega ning ka selleks on toetusmeetmed loodud (nii uuringuteks kui ehitustöödeks) Erinevad eesmärgid, erinevad rahastus võimalused . ÜVVKS lahendab osa probleeme Suvilapiirkondade välise tulekustutuse veevõtukohtade väljaarendamise toetamine, ligipääsetavuse tagamiseks tagada erisused muutes seaduse nõudeid. Aiandusühistu (AÜ) veesüsteem teenindab 50 elanikku, on tegemist ÜVVKS mõistes ühisveevärgiga ja AÜ on vee-ettevõtja. Ühisveevärgil asuvad tuletõrje-hüdrandid on ühisveevärgi osaks, mistõttu toimub nende rajamine koos ühisveevärgi rajamisega ning rahastamine toimub sama moodi nagu ühisveevärgi rahastamine. Ühisveevärgi, sealhulgal tuletõrje hüdrantide rajamine toimub nii liitumistasude kui ka veeteenuse hinna arvelt vastavalt ÜVVKS- le Tegemist on osaliselt munitsipaal-, osaliselt aiandusühistute omandis, osaliselt riigi omandis olevatele kinnitutele ,/ arendustustele tuleohutus nõuete tagamise võimekusega. Kui vaadata Narva aiandusühistute kinnistute omandit, on riik on üks kinnistuomanikest. Kui riik soovib müüa kinnistuid, siis on vajalik arvestada sellega, et linn ei saa väljastada ehituslubasid uute ehitiste rajamiseks kuna piirkonnas puuduvad normide kohased veevõtukohad ja tuleohutus seetõttu ei ole piirkonnas tagatud. Kuna aiandusühistud ei ole võimelised veevõtukohtade süsteeme oma kuludega välja ehitama, siis on vajalik leida lahendused toetusteks. Samuti tuleb arvestada seni kehtinud ehitusvõimaluste piiramisega (sh. riigi kinnistutel), põhjusel, et päästeamet ei anna kooskõlastusi ning linn ei või väljastada ehitus- ega kasutuslubasid ilma kooskõlastuseta. Keskkonnaministeeriumi pädevusse kuulub ÜVVKS alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine, mille käigus rajatakse ühisveevärgile ka tuletõrjehüdrandid. Ühisveevärgil asuvate tuletõrjehüdrantide rajamist toetatakse SA KIK kaudu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise käigus. Kui aiandusühistut teenindav vee-ettevõtja ei suuda tagada piirkonda ühisveevärgi kaudu nõuetekohaseid tuletõrje hüdrante, tuleb tõdeda, et vee-ettevõtja ei ole suuteline investeerimiskohustusi nõuetekohaselt täitma, mistõttu tuleb tegeleda vee-ettevõtja reorganiseerimise võimalus tega. Selleks tuleb aiandusühistu piirkond hõlmata mõne suurema või regionaalse vee-ettevõtja tegevuspiirkonda, sest investeerimisvõimekuse puudumine seab ohtu lisaks tulekustutusvee saamisele ka nõuetekohase joogivee teenuse. Keskkonnaministeeriumi pädevusse ei kuulu tuleohutuse tagamine väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piir konda. Veevõtukohtadeks võivad olla sobivad nii lokaal sed selleks otstarbeks kaevatud tiigid kui ka loodus likud veekogud vms, kuid nende sobivust tuleohutuseks ning nende rajamisega kaasnevat korraldab Siseministeerium koostöös Päästeametiga. ÜVVKS osas KeM toetab. Heakord Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, kinnistute, maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks. Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamise kulud ja Maa-ameti omandis olevate riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate kinnistute maaüksuste hooldamine ja jäätmetest koristamise kulud peaksid olema kaetud riigieelarvest. Hooldamine aitab ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja tagab kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimise. Heakorraprobleemidega maaüksuseid, mille suhtes KOV näeb, et need peaksid olema munitsipaalomandis, saavad KOV-id ka praegu taotleda munitsipaalomandisse. Riigi omandis ja reformimata maa hooldamiseks taotleme lisa rahastust riigieelarvest 154 tuh eurot/aastas. Maa-ameti eelarves on 2022.aastal riigimaade kõigiks hooldustöödeks kokku 500 000 eurot. Sellest on kavandanud riigimaadel erinevaid hooldustöid järgmiselt: ~100 000 riigimaadelt jäätmete (prügi) likvideerimiseks ~120 000 üldise hoolduse töödeks ( niitmine, lume ja libedusetõrje) ~20 000 ohtlike puude ja okste likvideerimiseks ~10 000 muudeks erakorralisteks töödeks (kaevude, aukude katmine- ohutustamine , reostusuuring jne) ~250 000 ohtlike jt lagunenud ehitiste likvideerimiseks Prügi likvideerimiseks on täna seisuga Maa-ametil lepinguid sõlmitud summas 78 014 eurot ja hanked hetkel töös veel eeldatavas summas 16 800 eurot. Seega on käesoleva aasta eelarves pürgi likvideerimiseks kavandatud summast võimalik kasutada veel ca 15 000. Prügi likvideerimise tööde ootel kinnistuid on aga hetke teadmise järgi ca 30 ja neid lisandub pidevalt, kuna lumi ju alles sulas ja prügi tuleb nähtavale. Seega oleks üsna tervitatav, kui ka KOV-d jäätmete likvi deerimisse saaks panustada, sest osalt on KOV-d selle eest vastutavad, et jäätmemajandus ei ole inimestele nii kättesaadavaks tehtud, et loodusesse prügi ei satuks. Maa-ametil ei ole kohustust ega ka võimekust koristada riigi omandis olevate avalike veekogude kaldaalasid, kuna nendele maa-aladele ei olegi määratud kindlat valitsejat-haldajat, st need alad on riigi omaks määratud seadusega ega ole üldjuhul riigivarana arvele võetud. Olemasolevate ressursside raames tegeleme probleemiga. KOV-l tuleks üle vaadata peremeheta krundid. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühm a ettepanekud nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Kaaluda infrastruktuuri tasu kehtestamist avalik-õigusliku tasuna ning laiendada planeerimis seaduse § 131 lõikes 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuste üleandmise õiguse kohaldamisala. Oluline on ühtse mudeli olemasolu, et juba äriplaane koostades oleks selge, millise kuluga tuleb arvestada. Ei saa pidada mõistlikuks ja ökonoomseks olukorda, kus kõik omavalitsused ise leiutavad finantsee rimise põhimõtteid, ühtlasi on läbi vaidlemata, milline on õiglane ja proportsionaalne kaas finantseeringu tasu. Nimetatud teema puudutab lisaks teedele ja tehno võrkudele ka sotsiaalse infrastruktuuri rajamist. Oma valitsusele jääb paindlikus alles, ei ole kohustus valida varianti, kus arendaja kaas finantseerib taristu rajamist vaid saab leppida kokku selles, et arendaja rajab arendusala teenindamiseks vajaliku taristu 100% ise. Ühtlustatud valikupõhimõtted on see, mida tegelikult ehitus ettevõtjad/ kinnisvaraarendajad avalikult sektorilt ootavad. Lisaks sellele selge piirilisemad valikupõhimõtted vähendavad kindlasti ka korruptsiooni ohtlikke olukordi. Võimalik regulatsioon reguleeriks vaid neid juhtumeid, kus omavalitsused soovivad leppida kokku selles, et taristu rajamise asemel tuleb mingis osas selle rajamist finantseerida. Nimetatud teema lahendamisega on sammhaaval tegeletud, alustades nendest aspektidest, mille osas on olnud võimalik saavutada sisuline ja poliitiline kokkulepe. 13.01.2022 jõustunud PlanS muudatustega anti KOVidele võimalus selges raamistikus välja töötada kohakeskseid vajadusi ning KOV eripära arvestav kord. See tähendab, et KOVidel on võimalus seisuga 01.11.22 välja töötada määrus tehnilise taristu välja ehitamise ja kompen seerimisega seonduvas. Oleme seisukohal, et tehnilise taristu osas tagab see ka arendajatele suurema õigusselguse ja võimaluse oma äriplaani enam ette nähtaval kujul koostada konkreetse KOVI lõikes. Küll aga ei õnnestunud mh Riigikogu menetluses ka KOVidel endil veenda seadusloomes sisse tooma sotsiaalse infrastruktuuri teemat. Selge suunis oli, et selles osas tuleb alustada ehitusettevõtjate ja kinnisvara arendajatega ühiste huvide selgitamiseks arutelusid. Õigusloome aspektist märgime järgmist: PlanS järelhindamise protsess käib aastatel 2022-23 ning käesoleval hetkel ei ole plaanis PlanS uuesti avada enne uue VTK ja eelnõu koostamist. Palume RaM kaasata ELVL ja arendajate esindajatega peetavatesse aruteludesse, et esmalt sisustada sotsiaalse taristu mõiste ning seejärel püüda leida osapooltele vastuvõetav lahendus, kas arendustasu vms näol. juhime tähelepanu ka asjaolule, et tänase seisuga Vabariigi Valitsus uute maksude ellu kutsumiseks meile teadaolevalt valmis ei ole. KOV finants poolelt on seisukoht ka see, et KOVile on tagatud oma ülesannete täitmiseks tulubaas (tulumaks, tasandus fond ja riigieelarve toetused) ning võimalus laenu võtta netovõlakoormuse piirmäära piires ning selle arvelt teostada avalikes taristu investeeringuid. Arendajatele avaliku taristu väljaehitamise kohustuse panemine või tasu võtmine on kohane kaaspanusena olukordades, kus arendustega seonduvalt kuhjub KOVi taristu suure mahuline investeeringute vajadus kitsale ajaperioodile. Seda ei saa pidada otstarbekaks lausaliselt ja mistahes juhtudel. RaM on valmis olema kaasatud arendajatega arutelude juurde. Läbirääkimised jätkuvad, aruteludesse tuleb kaasata ka teised seotud huvigrupid. Võõrandada KOV-dele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat ruumilist ettevõtlus-, tootmis- ja liikluskeskkonda, sealhulgas soodustada tööstusparkide ja KOV siseste liiklussõlmede rajamist. See eeldab selleks sobivate maa üksuste olemasolu ja kui KOV-il neid maa üksusi ei ole, siis taotlemist riigi maareservist. KOVide seisu kohast on oluline, et käsitletud teemad võetakse arutusele ja riigi pädevad asutused esitaksid oma põhjendatud seisukohad ning pakuksid vajadusel toimivad lahendused probleemile. KOV-id (nt Tallinn, Tartu, Kuressaare jt) on valmis arutelu käigus esitama täiendavaid selgitusi ja lahendamise ettepanekuid. Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOV-del võõrandada tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja liiklus keskkonna arendamiseks. Puudub § 74-1 lg (3) kohane Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel toiminguid teha. Muudel juhtudel riigivara tasuta võõrandamiseks pole määrust vaja. Jätaks selle siis ettevõtluskeskkonna puhul ka ära, sest selline bürokraatia ei soodusta kuidagi ettevõtluse arengut. Ettevõtluse valdkonnas tuleb, just vastupidi, teha otsuseid kiirendatud menetlusega, sest ettevõtjal pole aega oodata aastaid. 2021. aasta 21. oktoobril lepiti valitsuskabinetis kokku põhimõtted lihtsustamaks KOV-dele maade võõrandamis t: E namike seaduses sätestatud ülesanne täitmiseks vajalikku maad on võimalik võõrandada tausta v.a elamumaa ja arendusmaa . S amas vähendatakse tasumise osakaalu maa väärtusest 50%- le (seniselt 65% - lt ) , pikendatakse tasumise aega 7 aasta peale (seniselt 5-lt) ning sellest summast on omakorda õigus maha arvestada KOV i poolt tehtud kasulikud kulutused. Hetkel koostatakse otsustele vastavat riigivara seaduse ja maareformi seaduse muutmise e elnõud. Eelnõu koostamine on lõppfaasis ja plaanitakse saata maikuu lõpus EISi kooskõlastamiseks. Läbirääkimised jätkuvad, ELVL annab oma tagasiside eelnõule. Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada KOV kohustust tasuda munitsipaal omandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest. Kohaliku omavalitsuse kohustus tasuda munitsipaal omandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral riigile hüvitist 65% maa harilikust väärtusest, on ebaõiglaselt koormav ega arvesta ettevõtluse arengu tagamise vajadusega. KOV-de maksustamine munitsipaalomandisse antud maa kasutusvalduse või hoonestusõigusega koorma mise korral piirab oluliselt KOV võimalusi kohaliku elu ja ettevõtluse arendamiseks ega motiveeri efektiivsema maakasutuse eelduste loomiseks. Ettepanek on põhimõtteline, Tallinna linn ei ole sellist maad 2020 võõrandanud ja seetõttu ei pea riigile raha üle kandma. 2021. aasta 21. oktoobril lepiti valitsuskabinetis kokku põhimõtted lihtsustamaks KOV-dele maade võõrandamis t, mille ühe osana tunnistatakse MaarS § 25 lõiked 3, 4, 41 ja 42 kehtetuks. Hetkel koostatakse otsustele vastavat riigivara seaduse ja maareformi seaduse muutmise e elnõud. Eelnõu koostamine on lõppfaasis ja plaanitakse saata maikuu lõpus EISi kooskõlastamiseks. Läbirääkimised jätkuvad, ELVL annab oma tagasiside eelnõule. Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid elu aseme teenuse kättesaadavuse parandamiseks, arvestades summa määramisel elanike arvu/ toime tuleku toetuse saajate arvu kohalikus omavalitsuses. Sotsiaalhoolekande seaduse §41 sätestab eluruumi tagamise (s.o. eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaal majandus likust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat elu ruumi tagama) kui kohaliku omavalitsuse üksuse korral datava sotsiaalteenuse. Aina suurenev teenuse vajadus ületab kohalike omavalitsuste, eriti suuremate linnade võimalusi nõudlusele pakkumisega vastata. Tallinnas oli seisuga 01.10.2021 eluruumi üürimist taotlejana arvele võetud 1979 isikut. Üha kasvavad kinnisvara- ja üürihinnad muudavad eluaseme haavatavale sihtgrupile kättesaamatuks. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.07.2017 määrus nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arenda miseks juhtumipõhise investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ näeb muude ees märkide kõrval ette ka investeeringute soodustamist sotsiaalteenuse osutamise raames või tühjenevate haldamata korterelamute probleemi lahendamiseks vajalike eluruumide pakkumiseks sotsiaal majanduslikult vähekindlustatud sihtgrupile. Sama määruse § 8 lg 3 sätestab maksimaalseks toetussummaks kõigi taotlus voorude peale kokku kuni 2 500 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, olenemata selle elanike arvust. Mõistame investeeringutoetuse vajadust, kuid hetkel puuduvad riigieelarves selleks vajalikud vahendid. Läbirääkimised jätkuvad. Infragi normdokumendi väljatöötamine (projekteerimine, ehitamine, haldamine). Varasem praktika on näidanud, et digitaliseeritud lahenduste kasutusele võtt on oluliselt lihtsustanud informatsiooni loomise ja jagamise võimalusi ning muutumas ehitussektori tööprotsesse üle maailma. Eesti ehitus sektori võimalus on läbi digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu tõsta kohaliku turu teenuste kvaliteeti, tulemuslikkust ning luua atraktiivne keskkond tulevastele tööandjatele ja töötajatele. Uute tehnoloogiatega kohanemine ja modernsete töö metoodi ka tega harjumine on vältimatu suurendamaks Eestis nii teede- kui tsiviilehitussektori jätkusuutlikku arengut kohalikul ja rahvusvahelisel turul. On oluline, et ehitussektoril oleks normdokument digitaalse ehitusinfo rakendamiseks, mis võimaldab ehitise elutsükli vältel protsessis kõigil osapooltel - arhitektil, konstruktoril, eriosade projekteerijatel, arendajal, ehitajal, omanikul, kasutajal, haldajal jne integreerida ühte mudelisse omale vajalik informatsioon ning kontrollida olemasolevat teavet. Printsiibis nõus. Vajab täpsemat arutelu, millise normdokumendi suhtes ootus on. Ehitise infomudeli koostamise ja kasutamise loogika peaks läbivalt lõimuma kõigisse töölõikudesse ja olulisematesse normdokumentidesse. Läbirääkimised jätkuvad. MKM ja ELVL lepivad kokku eraldi koosoleku ajas teema detailides arutamiseks. Kaasata omavalitsuste esindajaid nii uue ehituseadustiku kui ka planeerimisseaduse muutmise aruteludesse ning viia läbi ehitisregistri (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste projektdokumentatsioonide menetlust, sh: arendada välja EHRis eskiiside, muudatusprojektide ja riikliku järelevalve menetluste osa; oluliselt tõhustada/ kiirendada käivitunud EHRi lubade menetlemise rakenduse töökindlamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmist. Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne teede regulatsioon, kohustused, vastutused ning piirangud, millel on oluline roll avalikus õiguses. Seetõttu vajab täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka kasutuslubade väljastamise kohustuslikkus. Tänavate ja teede osas on linn huvitatud eelkõige linnale ületulevate teede ja tänavate, sh tänavavalgustus ja sademeveekanalisatsioon, ehitusprojektidele EHR-is ehitus- ja kasutuslubade menetlemisest. EHR-i kaudu ei saa enam menetleda kasutusteatisi. Ehitusseadustiku alusel asutatud EHRi kasutamisel on praktikas ilmnenud mitmed kitsaskohad, mida oleks vaja üle vaadata/kohendada. EHR ei vasta suuremahuliste ehitusprojektide menetlusnõuete vajadustele, mistõttu on projektide menetlemine oluliselt viibinud võrreldes 2015. aastaga. Probleeme valmistab suurte andme mahtude üleslaadimine. Vajadus on EHR-i laadida dwg faile ja jagada ametite siseselt ülesandeid. Tähtaja märkimisel arvestada tööpäevadega, mitte nädalapäevadega. Õigusaktid näevad ette riikliku järelevalve andmete olemasolu EHRis , kuid täna seda võimalust ei ole. Ehitusseadustiku alusel teevad järelevalvet nii KOVid kui ka mitmed riigiasutused, kuid info objekti teise asutuse järelevalves oleku kohta puudub. EHRi töökindluse ja kasutajasõbralikkuse (õigemini nende puudumise) taga seisab hetkel suur hulk tööjõudlust. Lähiaastatesse planeeritud arendused suurendavad EHR-i jõudlust, kasutajamugavust, veakindlust ja protsesside läbi paistvust. Muuhulgas sisaldavad need arendused ka menetlus kesk konda ametisiseste ülesannete jagamise funktsionaalsuse loomist. Uus menetluskeskkond jõuab kasutajate ette 2022. aasta 1. pooles. Uus arhitektuur võimaldab olemuslikult paremat käideldavust, kuid reaalne jõudluse kasv sõltub ennekõike investeeringutest Riigipilve. Niisamuti on oluline kodanike/ettevõtete (taotlejate), oma valitsuste ja kooskõlastajate jaoks tagada ühtsed menetlused teede ja muude rajatiste jaoks. See eeldab muuhulgas EHR-i ja e-ehituse platvormi tihedat integratsiooni Teeregistriga. Koostame ehitusseadustiku tervikmuudatuse eelnõud, milles tuginetakse tekkinud praktikale ja lahendatakse kitsaskohad seoses ehitussektori digitaliseerimise vajadustega. Analüüsi tulemus võetakse aluseks seaduse muutmisel. Kehtiv ehitusseadustik ei reguleeri eskiiside ja ehitus projektide muudatuste esitamist pädevale asutusele menetlemiseks, seega ei ole mõistlik nende menetluste arendus EHRis . Järelevalvemenetluste läbiviimist EHRi keskkonnas toetame ja oleme planeerinud arendusega alustada selle aasta teisel poolel. Ilmselt on siin silmas peetud kasutusloa andmist riigiteedel asuvate sildadele ja viaduktidele KOV poolt. Ministeeriumi poolt on esitatud ettepanek see vastuolu muuta selliselt, et riigi sildadele ja viaduktidele väljastab kasutusload Transpordiamet. Ideaalis võiks olla teerajatiste kasutusloa andmete täielik ühildumine Teeregistris nõutud andme väljadega, et vältida samade andmete mitmekordset sisestamist. . dwg asemel võetakse kasutusele otse . ifc (3D) formaadi digitaalse ehitusinfo sisestamiseks. BIM-ehituslubade rakenduse projekt on läbi viidud, 2022. suvel alustatakse piloodiga ühes omavalitsuses. Samm-sammult viiakse see funktsionaalsus ka teistesse omavalitsustesse ja laiendatakse rajatistele. Varasematel kohtumistel lepiti kokku, et ELVL esitab täpsema probleemikirjelduse ning ettepaneku EHR lahtrite lisamiseks/ muutmiseks. PlanS kontekstis märgime, et ka VVTPs on seatud eesmärk tõhustada ruumilist planeerimist nii õiguslike kui digitaalsete instrumentidega. 13.01.22 jõustunud PlanS muudatustega juba toodi sisse mitmed menetluse efektiivsusele suunatud sätted. Nt laiendati elektroonse teavitamise võimalusi, arutelude hübriid sena korraldamist kui ka vähendati mõnel puhul planeeringu menetlusetappe. Käimasolevasse PlanS järelhindamise protsessi on KOVid olnud kaasatud ja see on jätkuvalt plaanis. Seaduse toimivuse hindamiseks koostatud põhjalik küsimustik saadeti järelhindamise protsessis välja kõigile KOVidele . Kirjalikud vastused saadi 31-st KOVist ja see info on analüüsitud ka läbi. Lisaks oli KOV mõõde esindatud 2022 kevadel küsimustike ja eelanalüüsi baasil läbi viidud fookusgruppide aruteludes (suure mad KOVd ka aktiivselt osalesid). Tegevus jätkub 2022 sügisel konkreetsemalt eelnõu tööversiooni üle mõtete vahetamisega, et leida tasakaalustatud lahendus VTKga edasi liikumiseks. RaM teeb koostööd ka MKM ehituse valdkonnaga ja kaasab KOVe asjakohasel viisil. Ruumilise planeerimise digipöörde raames on töös 3 peamist tegevussuunda, millest kõik on abiks ka KOVidele . planeeringute keskse andmekogu PLANK loomine, 01.11.22 alates tuleb sinna esitada kõik kehtivad planeeringud, mis tähendab, et mõne aja pärast on planeeringute andmed keskselt ka loamenetluste aluseks vm kättesaadavad. KOVid ei pea omama dubleerivaid süsteeme; 2022-23 minnakse RRF rahastuse toel RaM MKM koostöös appi ca 10-12 digiarenduste osas kehvemas seisus olevale KOVile , eesmärgiga tagada seal kehtivate planeeringute kandmine PLANKi ; eelanalüüsi faasis on planeeringute menetluse süsteemi loomiseks IT arendusega alustamine 2023, kui leitakse rahastus. See aitab KOVidel tulevikus hoida kokku ressursse ning tagada efektiivsemad, läbipaistvamad menetlused. Läbirääkimised jätkuvad (kuni seaduseelnõude VV- le esitamiseni). Lõimumise töörühma ettepanekud nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Toetusmeede erinevate programmide läbiviimiseks eesti keele õppe toetamisel kohalikes omavalitsustes. Keeleõpe on korraldatud tsentraalselt ja mõistlik oleks suures osas selliselt jätkata. Keeleõpet pakutakse Eesti Keele Majade kaudu, lisaks teiste ametkondade poolt erinevatele sihtrühmadele (nt haridustöötjad (HTM), sotsiaaltöötajad (INSA), kolmandate riikide kodanikud (INSA), uussisserändajad (Kultuuriministeerium) jne. Eesti Keele Maja kaardistab koostöös Tallinna linnaga täpse vajaduse ja uurib võimalust keeleõpet konkreetsele sihtrühmale pakkuda (muukeelsed MTÜde juhid). Küsime valitsuselt lisaeelarve raames täiendavat tuge, et laiendada keeleõpet regionaalselt, et toetada KOVide spetsiifilisi vajadusi keeleõppel. Toetada toetusmeetmete kaudu tegevusi, mille eesmärk on aidata kaasa erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaste kontaktide tekkele, suhtlusele ja kaasamisele. Tuleks käivitada uus meede omavaheliste kontaktide loomiseks, kuhu oleksid kaasatud raamatukogud, KOVid ja noortekeskused. Taotleda lisaressurssi 100 000 eurot toetus meetme käivitamiseks. Jäi lahtiseks, kas teha tsentraalselt või taotlus voorud kohalikul tasandil. Vajab veel arutelu. Edendada vähemusrahvuste kultuuriseltside loomist ja tegutsemist läbi projektikonkursside kaasates neid lõimumisprotsessi ja aidata neil säilitada oma kultuuriruumi. Leida võimalused kultuuriseltside tegevuseks kasutatavate üüripindade kulude katmiseks (vajab analüüsi ja koostööd). Ministeerium toetab ettepanekut. Tuleb kaardistada vajadus täpsustada eesmärki. Viia läbi kohalike omavalitsuste uussisserändajatega vahetult kokku puutuvatele ametnikele tsentraliseeritud koolitused, eesmärgiga tõsta ametnike võimekust uussisserändajate kohanemise toetamisel. Hetkel on toimumas maakondlikud infopäevad AMIFi toel, lisaks on kohalike omavalitsuste (sh ametnike) võimestamine ja koolitamine sees ESF21+ programmis. Tegevused on kaetud ESF vahenditest ning täiendavat ressurssi ei vaja. Rahvusvahelise kaitse saanud pagulaste toimetuleku edendamiseks on vaja tõsta tugiisiku rolli ja tähtsust ning suurendada teenuse mahtu, selle eesmärgi täitmisele aitaks kaasa ka pagulase tugiisiku ja omavalitsuste koostöö tihendamine. Tegemist on riigipoolse teenusega. Säilitada 2022.a. toetuste maht, lisaks ette näha täiendavad vahendid kavanda tavate muudatuste rakendamiseks süsteemi haldamises. 2020. aastal asuti tugiisikuteenust ümber kujundama eesmärgiga viia see kohalikule tasandile lähemale. Hetkel puudub info, kuhu teenuse arendamisega on jõutud, tuleb SKA-lt täpsustada. Tugiisikuteenus on uuel perioodil rahastatud AMIFist , täiendavat ressurssi ei vaja. Sotsiaalkindlustusamet kutsuda plaani tutvustama lõimumise töörühma järgmisele koosolekule. nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus Märkus/ maksumus 1. Analüüsida kohalike omavalitsuste valmisolekut pakkuda kohalike omavalitsuste tasandil lõimumise ja kohanemise teenuseid. Ettepanek on töös, analüüs valmib 2022. aasta lõpuks. 2. Luua kohalike omavalitsuste tasandil kontaktpunktid/kontaktvõrgustik, kes on kursis lõimumise ja kohanemise teenustega, et pakkuda lõimumisvaldkonnas koostööpartnerlust KOVi -siseselt ning riigiasutustele. Ettepanek on töös, võrgustik luuakse 2022. aasta jooksul. 3. Luua ELVLi rändekoordinaatori ametikoht, kelle eesmärk on koondada valdkondlikku infot, analüüsida teenuste pakkumise võimekust ja ametnike koolitusvajadusi ning teha koostööd erinevate valdkonna osapooltega ning koordineerida KOV tasandi koostööd. ELVL kujundab otsuse juunikuisel juhatuse koosolekul. Tegevus on rahastatud ESF vahenditest.
Pr Ülle Madise Teie
Õiguskantsler
[email protected] Meie 10.02.2023 nr 14-5/23/50
Pöördumine
Austatud õiguskantsler Ülle Madise
Haljala Vallavalitsus ja Kuusalu Vallavalitsus pöörduvad õiguskantsleri poole, et küsida Teie
hinnangut looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemise kompenseerimise senise
poliitika õiguspärasusele.
Maamaksuseaduse (MaaMS) § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt ei maksta maamaksu kaitsealade
loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt.
MaaMS § 4 lõike 2 sätestab, et looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndimaalt,
5. peatükis sätestatud hoiualade maalt, § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga
piiranguvööndi maalt ja § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt
ning veeseaduse § 118 alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt makstakse
maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast.
Haljala ja Kuusalu valdade territooriume katab vastavalt ligi 40 ja 60 protsendi ulatuses Eesti
vanim ning suurim rahvuspark Lahemaa rahvuspark. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-
Eesti rannikuala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse
säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-
, soo- ja rannikuökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi, geoloogiamälestisi ning
ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid ning
kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana.
(Keskkonnaamet 2022)
Mõlemad vallad piirnevad Läänemere rannikuga. Haljala valla merepiiri pikkuseks on u 70
kilomeetrit ning Kuusalu valla merepiiri pikkuseks on u 85 kilomeetrit. Mõlemad
omavalitsused on ühed pikema rannikualaga omavalitsused Põhja-Eestis.
Ühtlasi paikneb mõlema omavalitsuse territooriumil arvukalt kaitstavaid looduse
üksikobjekte, püsielupaiku, III kategooria kaitsealuste taimede, seente ja samblike ning
loomade, lindude ja kalade asupaiku ning Natura2000 linnu- ja loodusalad.
Haljala ja Kuusalu vallad ning mõlema omavalitsuse inimesed on uhked Lahemaa
rahvuspargi, oma rannajoone ning kõigi valla territooriumil asuvate looduslike ja
kultuuriväärtuslike paikade üle. Samas tuleneb kõikidest eelpool nimetatud väärtustest ka
omajagu kitsaskohti, millega omavalitsusel tegeleda tuleb.
Näiteks on mõlemas omavalitsuses ning eelkõige just merele lähemal asuvatel aladel tugev
ehitussurve, kuid tulenevalt kaitsealadest suurendab see arvestaval määral valla rolli ja
ülesandeid ehitus- ja planeerimistegevuse korraldamisel. Samuti on Lahemaa rahvuspark ja
Läänemere rannikuala atraktiivne suvitus- ja turismipiirkond, mille hinnanguliseks
külastajate arvuks on 2021. aastal hinnatud 169 100 külastajat aastas (RMK 2021).
Suvehooajal mitmekordistub mereäärsetel aladel elavate inimeste arv just suvitajate osas,
kuna rannikualal paikneb arvukalt suvilaid. Nii suvitajad kui ka turistid suurendavad
omavalitsuse halduskoormust näiteks nii avalike alade hooldamise kui ka jäätmemajanduse
korraldamise osas, kõige sellega kaasneb aga arvestatav koormus valla eelarvele. Samas
omavalitsuse tulubaasi vallas suvitavate inimeste ja turistide arv kuidagi ei mõjuta.
Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) riigieelarvestrateegia 2022-
2025 ja riigieelarve 2022 läbirääkimiste koondtabelis toodud ettepanekuga nr 16 (lisatud
käesolevale kirjale) ja Vabariigi Valitsuse ja ELVLi riigieelarvestrateegia 2023-2026 ja
riigieelarve 2023 läbirääkimiste koondtabelis (koondtabel seisuga 24.05.2022 lisatud
käesolevale kirjale) toodud ettepanekuga nr 19 on tehtud ettepanek näha riigieelarves ette
vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele.
Oluline on siinkohal välja tuua, et ettepanekus nr 16 (2022) ja nr 19 (2023) toodud arvutuste
kohaselt on "kõige suuremate“ kaotajate seas Vihula vald (2017. aastal ühinesid
haldusreformi raames Haljala ja Vihula vallad ning moodustati uus omavalitsusüksus Haljala
vald) ning Kuusalu vald. Sellise maamaksupoliitika tulemusel on hinnatud, et Haljala vallal
jääb oma tulubaasi saamata üle 165 000 euro. Kuusalu valla puhul on see summa aga veelgi
suurem, küündides üle 175 000 euro.
Haljala valla põhitegevuse tulud koos maksutuludega on 2023. aastal kokku üle 7,9 miljoni
euro, mistõttu oleksid tänasel hetkel Haljala valla põhitegevuse tulud 2,1 protsenti suuremad,
kui omavalitsustele saamata jäävat maamaksu riigieelarve kaudu kompenseeritaks. Samad
näitajad on Kuusalu valla puhul järgmised: põhitegevuse tulude suurus 2023. aastal – 13,4
miljonit eurot; põhitegevuse tulude suurenemine, kui saamata jäävat maamaksu
kompenseeritaks – 1,3 protsenti.
ELVL on selgitusena ettepaneku juures märkinud järgmist: „Looduskaitsealadest tingitud
maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei kompenseerita. Tasandusfondi jaotamisel
arvestatakse KOVi väiksema maamaksulaekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on
tasandusfond suurem. Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline võimalus puudub.“.
Haljala valla 2023. aastal kavandatud tegevustoetuste kogumahuks on eelarvestatud 1,83
miljonit eurot, millest 113 652 eurot moodustab tasandusfondist saadav toetus. Kuusalu
vallal on 2023. aastal kavandatud saadavaid toetusi tegevuskuludeks 4,08 miljonit eurot,
millest 617 229 eurot moodustab tasandusfondist saadav toetust. Käesoleval hetkel ei saa
seega kuidagi väita, et looduskaitsealadest tulenevat maamaksu vähenemist mõlemale
omavalitsusele läbi tasandusfondi kompenseeritakse.
Maamaksu vähenemise kompenseerimine omavalitsustele, kelle territooriumil paiknevad
looduskaitsealad, on oluline mitmest aspektist lähtuvalt. Esiteks looduskaitsealade tõttu
suurenev halduskoormus suurendab omavalitsuse põhitegevuse kulusid, mis tuleb täna
rakendatava maksupoliitika tõttu omavalitsustel endal kanda. Teiseks tuleb näiteks Haljala ja
Kuusalu valdadel teha ka Lahemaa rahvuspargi kuvandi ja atraktiivse turismisihtkoha tõttu
rohkem investeeringuid, et Lahemaa rahvusparki väärtustada, hoida ja edasi arendada.
Nii 2022. aasta kui ka 2023. aasta (arvestades koondtabelit seisuga 24.05.2022) Vabariigi
Valitsuse ja ELVLi riigieelarvestrateegia ja riigieelarve läbirääkimiste käigus on
Rahandusministeerium toetanud ettepanekut näha riigieelarves ette vahendid maamaksu
vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele ning plaaninud ka vastava
taotluse esitamist, samas pole selle ettepaneku läbirääkimiste ajal toetamine tulemuseni
viinud ning maamaksu vähenemist omavalitsustele jätkuvalt ei kompenseerita.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu
küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Looduskaitseseaduse § 9 lõike 2 kohaselt algatab ja viib loodusobjekti kohaliku kaitse alla
2
võtmise menetluse läbi kohalik omavalitsus. Lahemaa Rahvuspargi näol ei ole tegemist aga
kohalikul tasandil kaitstava loodusobjektiga, mistõttu ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses
otsustada ka käesoleva pöördumise teises lõikes viidatud maksusoodustuste rakendamise üle.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 sätestab, et kohalikule omavalitsusele võib panna
kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega ning et seadusega
kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 157 kohaselt on kohalikul omavalitsusel iseseisev eelarve,
mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Sama paragrahv sätestab, et kohalikul
omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
Haljala Vallavalitsuse ja Kuusalu Vallavalitsuse hinnangul ei ole senine looduskaitsealadest
tingitud maamaksu vähenemise kompenseerimine kohalike omavalitsuste suhtes õiglane ega
kooskõlas ka põhiseaduse mõttega.
Haljala Vallavalitsus pöördus selles küsimuses ka Rahandusministeeriumi poole. Vastuses
pöördumisele toob riigihalduse minister välja, et „Looduskaitsealade moodustamine on riigi
keskkonnakaitse alane huvi, kuid selle realiseerimine toimub KOVide tulubaasi arvelt.“
(Rahandusministeeriumi 04.10.2022 vastuskiri Haljala Vallavalitsusele on lisatud
käesolevale kirjale).
Leiame, et selle teema juures ei saa riik jääda ainult piirangute ja soodustuste määraja rolli,
vaid peab ka piiranguid ja soodustusi määrates arvestama mõjudega, mis nendega seoses
kohalikule omavalitsusele kaasnevad. Kohaliku omavalitsuse territooriumiga seotud
maksusoodustuste rakendamisel on kohalikel omavalitsustel põhjendatud ootus, et riik kui
maksusoodustuse rakendaja hüvitab soodustuste rakendamisega kaasnevad otsesed kahjud
(omavalitsusele laekuva maamaksu vähenemine ja seeläbi omavalitsuse tulubaasi
vähenemine).
Haljala Vallavalitsus ning Kuusalu Vallavalitsus paluvad looduskaitsealadest tingitud
maamaksu vähenemise kompenseerimise küsimuses õiguskantsleri seisukohta ja hinnangut
sellele, kas senine praktika on õiguspärane ning kooskõlas põhiseaduse mõttega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Anti Puusepp Terje Kraanvelt
Haljala vallavanem Kuusalu vallavanem
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kent Kerner +372 5194 7655
[email protected]
3
VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVE STRATEEGIA 2022-2025 JA RIIGIEELARVE 2022 LÄBIRÄÄKIMISTE KOONDTABEL TOC \o "1-3" \h \z \u Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma kokkuvõte PAGEREF _Toc63872638 \h 1 Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma kokkuvõte PAGEREF _Toc63872639 \h 9 Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma kokkuvõte PAGEREF _Toc63872640 \h 15 Transpordi ja teede töörühma kokkuvõte PAGEREF _Toc63872641 \h 28 IKT töörühma kokkuvõte PAGEREF _Toc63872642 \h 46 Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma kokkuvõte PAGEREF _Toc63872643 \h 50 Keskkonna- ja maaküsimuste töörühma kokkuvõte PAGEREF _Toc63872644 \h 59 Lõimumise töörühma kokkuvõte PAGEREF _Toc63872645 \h 74 Töörühmade välised ettepanekud PAGEREF _Toc63872646 \h 75 R ahanduse- ja maksupoliitika töörühm a kokkuvõte nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumus est Kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksumäära tõstmine aastaks 2022 tasemele 12,18% brutotulust. 2009. a vähendati KOV üksustele laekuvat osa füüsiliste isikute tulumaksust 0,53 protsendi punkti võrra 11,93%-lt 11,4%-le. Aastaks 2020 on KOVle laekuv füüsilise isiku tulumaksu osa 11,96%, millest 2009.a kärpe taastamine on vaid 0,3 protsendipunkti ning ülejäänu on määra muutus maamaksuvabastuse negatiivsete mõjude katteks (0,03 pp 2014.a), ujumise algõpetuse ja tugiteenuste rahastamiseks (0,03 pp 2018.a), jäätmehoolduse ja sotsiaal teenuste korralduse toetuseks (0,03 pp 2019.a). Seega 2009.a kärpest taastamata osa veel 0,23 protsendi-punkti. Tõstes tulumaksumäära 12,18% võttes arvutuse aluseks 2020. a prognoosi 1 223 mln, saame arvestuslikuks tulumaksu summaks 1 245 mln ehk + 22 mln eurot KOV-ide jaoks kujunes 2020. aasta COVID19-le vaatamata (või ka osaliselt selle tõttu) rahaliselt väga heaks aastaks. KOV sektor jäi 2020. aastal ülejääki. Ülejääki jäämist toetas nii riigi erakorraline lisatoetus mahus 130 mln eurot, maksutulude jätkuv kasv ca 40 mln euro võrra kui ka kulude tuludest aeglasem kasv. Eriolukorra tõttu on KOV-id piiranud osaliselt plaanitud kulude tegemist kui ka on sunnitult mitmedki kulud ära jäänud. Kui KOV-ide tööjõukulud kasvasid aastaga ca 5%, siis nt majandamiskulud vähenesid sama palju. Põhitegevustulud ületavad põhitegevuse kulusid 18%, kuigi heaks tulemuseks piisaks ka ca 10%-lisest varust. See näitab, et KOV-idel on tugev seesmine potentsiaal oma teenuste tasemete tõstmiseks. Kohalike omavalitsuste põhitegevuse tulem (mille arvelt saab finantseerida investeeringuid või maksta tagasi laene) kasvas aastaga 20% 338 mln eurole (võrdluseks, et 2014. aastal oli see 128 mln eurot). KOV-ide investeeringumaht jäi 2020. aastal eelmise aasta tasemele, netovõlakoormus langes ca 23%-le. Kõrge põhitegevuse tulem ja langenud netovõlakoormus võimaldab KOV-del tulevikus investeeringuid suurendada. Likviidsed varad kasvasid 232 mln eurolt 395 mln eurole, moodustades ca 18% põhitegevuse tuludest. See sisaldab 70 mln Tallinna laenu ja 60 mln COVID-19 investeeringutoetust. Jätkata läbirääkimisi COVID-19 eriolukorrast tulenevalt tulubaasi stabiliseerimise toetus. COVID-19 põhjustatud olukorra halvenemisel võib taas tekkida vajadus tulubaasi stabiliseerimise toetuseks (täiendavaks meetmeks). Vähemalt 2020. aasta tase 3 0,0 mln COVID-19 leviku tõttu ei ole kehtestatud eriolukorda. Majandus on suhteliselt avatud olnud. Seega ei ole tarvidust eraldi ühekordseks toetuseks. Vastavalt olukorrale tullakse teema juurde tagasi Rahandusministeerium on 10.09.2020 kirjas nr 5-1/6165-1 asunud seisukohale, et käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 2 alusel kehtestatud määrus nr 41 ja selle volitus norm tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada, millega ei saa nõustuda (Tallinna Linnavalitsuse kiri 05.10.2020 nr Õ-1/2328 – 2). Kohalikule omavalitsusele ühis transporditeenuse toetuse käibe maksuga maksustamisel suureneb selle kulu käibemaksu võrra, s.o. 20%. Käibe maksu summa tuleks arvestada kas toetuse või piletite hüpoteetilise müügi hinna põhjal. Käibe maksu saaks riik, s.t. kohalikule oma valitsusele on see kulu. Kui samas olukorras oleks riik, siis peaks riik toetuse andjana küll suurendama toetus summat 20% võrra, kuid riik saaks selle oma ühingult käibe maksuna tagasi. Seega tähendaks käibemaksu lisamine riigile käibe maksuraha ühelt eelarverealt teisele kandmist, mis ei too kaasa vara vähenemist. Kohaliku omavalitsuse üksusele tooks analoogne olukord kaasa likviidsete varade vähenemise ja riigi rikastumise selle arvelt. Toetusel põhinevate avalike teenuste osutamise mudelite erineva maksu mõju korral ei saaks rääkida tasakaalust riigi ja kohaliku oma valitsuse vahel, kui negatiivne finantsmõju oleks kohalikule oma valitsusele suurem ja see mõju tooks kaasa positiivse finantsmõju riigile. Määruse kehtetuks tunnistamise mõjud tuleb kohalikele omavalitsustele hüvitada . ELVL kiri 29.10.2020.a Riigikogu rahanduskomisjonile. ELVL ei ole seaduse muudatuse mõjuanalüüsi näinud. Arvestuslik vajadus kokku ca 30 mln € (sh KOV ühistransport ca 16 mln, huviharidus max 1 mln) 14 mln riigi poolt toetus ühistranspordi keskused. Hinnanguliselt on mõju üksnes Tallinnale 15 mln eurot täiendavat kulu KOVidel paluti esitada andmed hinnaga seotud toetuste kohta. Rahandusministeerium analüüsib esitatud andmeid ja tagasisidet ning selle alusel esitab konkreetsed ettepanekud. Jätkata läbirääkimisi Tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad sihtotstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2022 KOV tulu baasi. Jaotada vastavad vahendid tulumaksu ja tasandus fondi kaudu. Kavandada toetuste üleandmise tingimused ja vastav ajakava 2022-2025 riigi eelarvestrateegias lähtudes Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu 2021. aasta riigieelarve läbirääkimistel väljendatud seisukohtadest. Vabariigi Valitsus otsustas 21. septembri 2017 kabineti nõupidamisel tõsta toetusfondis kohalike ülesannete täitmiseks antavad siht otstarbelised toetused hiljemalt aastaks 2021 KOV tulubaasi jaotades vastavad vahendid tulumaksu ja tasandus fondi kaudu. 2021-2024 riigi eelarve strateegias ning 2021. aasta riigieelarve eelnõus vastavasisulisi muudatusi ei ole kavandatud. Rahandusministeerium toetab. Sihtotstarbeliste toetuste tulubaasi üleandmine sõltub ministeeriumite valmisolekust. Jätkata läbirääkimisi Dividendi tulumaks Jaotada vähemalt osa (nt sama määr kui füüsilise isiku tulu maksu puhul) juriidilise isiku poolt dividendidelt makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele. Fiskaalne detsentraliseerimine on kooskõlas subsidiaarsus põhimõttega, suurendab avaliku sektori kulutuste ja objektiivsete vajaduste vastavust ning tugevdab demokraatiat. Suureneb KOVide finants võimekus, jätkusuutlikkus, pakutavate hüvede kvaliteet, võime täita KOV üksustele seadusega pandud kohustusi. KOV üksustele tekib täiendav stiimul ettevõtluse soodustamiseks. Riigieelarve strateegias on 2022. aastakse prognoositud 381,0 mln eurot. Kui lähtuda, et KOVle arvestuse aluseks on 50%, siis TM 12,18% korral oleks tulumaksu suuruseks 23,2 mln eurot. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud Rahandusministeeriumile ülesanne analüüsida KOVidele ettevõtluskeskkonna arendamist ja võimalust eraldada osa juriidilise isiku tulumaksust töökohtade järgi. Jätkata läbirääkimisi Mitteresidendist füüsiliste isikute ja pensionidelt maksatav tulumaks. Muuta tulumaksuseadust ja näha ette tulu maksuosa eraldamine KOVidele ka mitte residendist füüsiliste isikute makstud tulu maksust ja pensionidelt makstud tulumaksust. Mitteresidendist füüsilised isikud elavad vastava KOVi territooriumil ja kasutavad selle KOVi taristut ning teenuseid. Seega tuleks ka nende makstavalt tulumaksult osa kanda KOVile, kus vastav isik on registreeritud. Mitteresidentide makstud tulumaks vajab siseministeeriumiga täpsustamist. Koostöös Siseministeeriumiga peab üle vaatama töötamise õiguslikuid alused ja Maksu- ja Tolliametiga maksuresidentsuse põhimõtted. Eestis ajutiselt tööd tegeva inimese eest tulumaksu saamise eelduseks on KOVi kohustused avalikku teenust osutada ja isikul peab olema rahvastikuregistri järgne elukoha aadress. Jätkata läbirääkimisi Pensionidelt maksatav tulumaks. Eakate osakaal KOVide elanik konnast suureneb järk-järgult seoses demograafiliste muudatustega. Seoses sellega lasub KOVidel ka edaspidi suurem koormus eakatele suunatud teenuste ja taristu arendamisel, mistõttu peaks ka pensionidelt makstavast tulu maksust osa laekuma vastavale KOVile, kelle elanike registris on pensioni saaja. Eeldab poliitilist valmisolekut. Jätkata läbirääkimisi Käibemaks Osa käibemaksust (nt 2% maksustatavalt käibelt) eraldada kohalikele omavalitsustele. KOV üksustele tekib täiendav stiimul ettevõtluse soodustamiseks. 2009. aasta majanduskriisi ajal rakendas riik täiendavat maksu koormust, et katta eelarve puudu jääki. Tõsteti käibe maksu, meede pidi olema kriisi leevendamiseks ja majandus olukorra normaali seerudes pidi endine maksu koormus taastatama. Samal ajal ei ole praegu maksude hulgas ühtegi sellist, mis otseselt motiveeriks oma valitsusi investeerima ette võtlus keskkonna loomisesse või selle parandamisse. Teatud osa käibemaksu laekumisel KOV-ile oleks kasu ette võtlus keskkonna arenda misest otseselt nähtav ja tuntav. Lisaks kaotati kohalike maksude seadusest ka võimalus kehtestada KOVi haldus territooriumil müügimaksu. Arvestuse aluseks on võetud 2019. a laekunud käibemaksu summa. Arvestuslikult on 2% käibelt 248 mln € Käibe tekkimist on üha keerukam seostada KOViga. Väga suur käive toimub interneti kaudu, mida ei saa KOVidega seostada. Ca 85% käibemaksust laekub Harjumaalt kui arvestada ettevõtete peakortereid. Sellisel alusega ei ole mõtet aga KOVidele raha eraldada. Jätkata läbirääkimisi Korrastada kohalike maksude süsteemi, täiendada kohalike maksude seadust (täiendada loetelu). Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks) juriidiliselt korrektses maksu vaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada oma valitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohas tamist viimaks see vastavusse teiste õigus aktidega. Kohalike maksude osakaal omavalitsuste tuludest on madal, mis on osaliselt tingitud objektiivsetest asja oludest (näiteks administreerimis kulud), kuid teisalt on valitsuse sekkumise tulemusena vähendatud kohalike omavalitsuste võimalusi (paadi- ja müügi maksu kaotamine). Näha muudatused ette vähemalt 5 aastat enne nende tegelikku rakendamist, andes sellega turuosalistele piisava ajavaru sellega ennetavaks kohanemiseks. Turistimaks oleks enne COVID-19 epideemia algust olnud üheks võimalikuks uue kohaliku maksu kanditaadiks. Turismisektor on epideemia leviku ja selle tõkestamisega seoses ilmselges languses ja turistimaksu kehtestamiseks ettevalmistumiseks on hetkel ebasoodne aeg. Jätkata läbirääkimisi Pikendada hetkel kaheks aastaks 80%-ni tõstetud netovõlakoormuse piiri veel vähemalt 5 aasta võrra 2026. aastani (kaasa arvatud). Majanduse ja KOV tulude taastumine võtab aega ning COVID kriisi kestvus ei ole etteaimatav. Arvestada tuleb ka 2020. aastal võetud laenu kohustuste tagasimakse tähtaegu, laenulepingud sõlmitakse tavaliselt 7-10 aastaks Seaduse muudatuse eelnõu Riigikogus Riigikogu võttis vastu KOFS muudatuse. Netovõlakoormuse ülempiiri (olenevalt kumb järgmisest on suurem) reegli rakendamine: 2020–2024. a 10 kordne põhitegevuse tulem või 80% põhitegevuse tuludest; 2025. a 9 kordne põhitegevuse tulem või 75% põhitegevuse tuludest; 2026. a 8 kordne põhitegevuse tulem või 70% põhitegevuse tuludest; 2027. a 7 kordne põhitegevuse tulem või 65% põhitegevuse tuludest; 2028. a 6 kordne põhitegevuse tulem või 60% põhitegevuse tuludest. Jätkata väiksemas töörühmas Kaaluda infrastruktuuri tasu kehtestamist avalik-õigusliku tasuna ning laiendada planeerimis seaduse § 131 lõikes 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuste üleandmise õiguse kohaldamisala. Oluline on ühtse mudeli olemasolu, et juba äriplaane koostades oleks selge, millise kuluga tuleb arvestada. Ei saa pidada mõistlikuks ja ökonoomseks olukorda, kus kõik omavalitsused ise leiutavad finantseerimise põhimõtteid, ühtlasi on läbi vaidlemata, milline on õiglane ja proportsionaalne kaas finantseeringu tasu. Nimetatud teema puudutab lisaks teedele ja tehno võrkudele ka sotsiaalse infrastruktuuri rajamist. Oma valitsusele jääb paindlikus alles, ei ole kohustus valida varianti, kus arendaja kaas finantseerib taristu rajamist vaid saab leppida kokku selles, et arendaja rajab arendusala teenindamiseks vajaliku taristu 100% ise. Ühtlustatud valikupõhimõtted on see, mida tegelikult ehitus ettevõtjad/ kinnisvaraarendajad avalikult sektorilt ootavad. Lisaks sellele selge piirilisemad valikupõhimõtted vähendavad kindlasti ka korruptsiooni ohtlikke olukordi. Võimalik regulatsioon reguleeriks vaid neid juhtumeid, kus omavalitsused soovivad leppida kokku selles, et taristu rajamise asemel tuleb mingis osas selle rajamist finantseerida. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud Rahandusministeeriumile ülesanne analüüsida kohaliku kasu teemasid laiapõhjaliselt. Jätkata läbirääkimisi Detailplaneeringute menetluses arendaja kohustusena detail planeeringualadega seotud avalikult kasutatavate teede- ja tehnovõrkude kaasfinantseerimise tasu määratlemiseks normdokumendi väljatöötamine Planeerimisseaduse § 131 alusel võiks töötada välja ühtsed põhi mõtted, kuidas toimub arendustest huvitatud koostöös detail planeeringu kohaste avalikuks kasutuseks määratud teede ja tehnovõrkude ehitamine ning haljastuse rajamine. Linna nägemuse kohaselt on võimalik lahendada detailplaneeringu kohaste rajatiste ehitamist neljal viisil: Kohalik omavalitsus projekteerib ja ehitab ise vajaliku infrastruktuuri, kaasamata arendaja finantseerimist; Kohalik omavalitsus projekteerib ja ehitab vajaliku infrastruktuuri, kaasab arendajad (osalisel) finantseerijana; Arendaja projekteerib ja ehitab ise vajaliku infrastruktuuri ja pärast valmimist annab kohalikule omavalitsusele üle või seatakse oma valitsuse kasuks isiklik kasutusõigus avaliku kasutuse tagamiseks; Kombinatsioon punktidest 2 ja 3. Suurte arenduste puhul võib olla vajalik mingis osas rakendada nii seda, et omavalitsus ise rajab midagi kui ka seda, et mingis osas jääb arendajate enda teha. Linna hinnangul on varianti 2 võimalik rakendada juhtudel, kui oma valitsusel on endal kavas rajada uut taristut või olemasolevat rekonst rueerida ning seeläbi kasvab ka arendaja arenguala väärtus. Suuremad kinnisvaraarendajad aktsepteerivad põhi mõtet, et kaasfinantseeritakse objektide projekteerimist ja ehitamist, kuid oluline on ühtse mudeli olemasolu, et juba äri plaane koostades oleks selge, millise kuluga tuleb arvestada. Ei saa pidada mõistlikuks ja ökonoomseks olukorda, kus kõik omavalitsused ise leiutavad finantseerimise põhimõtteid, ühtlasi on läbi vaidlemata, milline on õiglane ja proportsionaalne kaas finantseeringu tasu. Nimetatud teema puudutab lisaks teedele ja tehno võrkudele ka sotsiaalse infrastruktuuri rajamist. Oma valitsusele jääb paindlikus alles, ei ole kohustus valida varianti, kus arendaja kaas finantseerib taristu rajamist vaid saab leppida kokku selles, et arendaja rajab arendusala teenindamiseks vajaliku taristu 100% ise. Ühtlustatud valikupõhimõtted on see, mida tegelikult ehitusettevõtjad/kinnisvara arendajad avalikult sektorilt ootavad. Lisaks sellele selgepiirilisemad valiku põhimõtted vähendavad kindlasti ka korruptsiooniohtlikke olukordi. Võimalik regulatsioon reguleeriks vaid neid juhtumeid, kus oma valitsused soovivad leppida kokku selles, et taristu rajamise asemel tuleb mingis osas selle rajamist finantseerida. 1.juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse peamiseks eesmärgiks oli ehitus- ja planeerimisvaldkonna menetluste lihtsustamine. Seetõttu on võimalik paljudel juhtudel loobuda detail planeeringu koosta misest, kuivõrd tegemist on aeganõudvama protsessiga ning võimalik ehitusõigus anda projekteerimis tingimustega. Seda eeldusel, et üldplanee ringus on vajalikud tingimused määratud ning tegemist on planeerimis seaduses sätestatud juhtumiga, mil kohalik omavalitsus võib detailplanee ringukohustusega alal loobuda detail planeeringu koostamise nõudest. Kuna täna ei ole seaduses sätestatud võimalust, et planeerimisseaduse § 131 kohase lepingu võib projekteerimis tingimuste menetlemise käigus sõlmida, siis selles osas tuleks samuti seadusi täiendada. Lisaks tuleb planeerimis seaduses täpsustada objektide loetelu, mille ehitamist on võimalik delegeerida arendusest huvitatud isikule. Täna on antud võima lus delegeerida teede ja seda teenindavate rajatiste ehitamist, kuid loetelus peaksid kindlasti olema ka sotsiaal objektid (lasteaed vms sarnane), pargid, mängu väljakud. Selgema volitusnormi olemasolu annaks võimaluse sõlmida ka lihtsamalt kaasfinantseerimise kokkuleppeid. Tallinna linn on tellinud ASilt PricewaterhouseCoopers Advisors u uringu kaasfinantseerimise tasu arvutamise valemi välja töötamiseks , mille alusel korraldada omavalitsuste ja arendajate vahelises koostöös detail planeeringualadele juurdepääsuks piirkonna arengu seisukohalt oluliste teede ja tehnovõrkude rajamist. Kuid nimetatud valem vajab ühtlustamist riigi tasandil, et kõiki planeeringu alade arendajaid kohelda võrdsetel alustel ning anda piirkonnale see läbi olulist lisandväärtust ja korrastatud linnaruumi või avalikku keskkonda. Seadusandluse muutmine/täiendamine Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud Rahandusministeeriumile ülesanne analüüsida kohaliku kasu teemasid laiapõhjaliselt. Jätkata läbirääkimisi Jätkata läbirääkimisi tasandusfondi valemi täiustamiseks. Tasandusfond peaks rohkem arvesse võtma regionaalseid erinevusi. Rahandusministeerium ootab konkreetseid ettepanekuid. Jätkata läbirääkimisi Eraldada Tallinna linnale vahendid riiklike esindusülesannete täitmisega kaasnevate kulutuste katteks. Tallinna linn kui pealinn peab sageli täitma esindusfunktsioone. Erinevate riiklike sündmuste organiseerimisega kaasnevad kulutused. Võiks kokku leppida fikseeritud summas aasta kohta. Kui sarnaseid esindus funktsioone tuleb täita mõnel muul KOVil, siis tuleks ka vastavale KOVile ette näha toetus kulude vähemalt osaliseks katmiseks. Vajab analüüsi. Riigiasutused korraldavad ise enda üritused ja tasuvad vastavad arved. Kui Tallinna linn annab ürituseks loa, tuleks läbi rääkida ka kulude katmine. Üha levinum on skeem, et riigiasutused tellivad teistelt töid ja maksavad selle eest. Samuti peab KOV arvestama, et mitmed riiklikud üritused toovad piirkonnale lisaks kuludele ka tulu Jätkata läbirääkimisi Tagada Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8-09 täitmine. Antud Riigikohtu otsusega tunnistati põhi seadusega vastuolus olevaks selliste õigust loovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid, millised seadusega kohaliku oma valitsuse üksustele pandud kohustused on oma valitsuslikud ja millised riiklikud ja eristaksid kohaliku oma valitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korralda miseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest. Tegelikkuses on andmata õigusakt millega on määratud omavalitsuste tulud KOKS'iga sätestatud oma valitsuslike ja kohalikule oma valitsusele ainuomaste ülesannete täitmiseks. Riigieelarve seaduse § 51 määratleb riiklike ülesannete rahastamise põhimõtted. Riigikohtu lahendi otsus on valitsuse poolt loetud täidetuks. Uute ülesannete andmisel ning ülesannete muutmisel on ülesannete liigitamist ja vastavalt ülesande loomusele rahastuse tagamist järgitud. Riigikohtu otsus ei näe üheski vormis ette õigusakti andmist, mida ELVL on oma taotluses esitanud. Jätkata läbirääkimisi Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele. Eesti maismaa pindalast on 31.12.2018 seisuga kaetud kaitstavate loodusobjektidega 18,8% (816 556 ha). Kaitsealade kogupindalast on 71% riigiomandis, 27% eraomandis, 1% avalik-õiguslikus omandis ja 1% munitsipaalomandis. 01.01.2021 jõustub maamaksuseaduse muudatus, mille kohaselt veeseaduse § 118 alusel sätestatud kalda või ranna veekaitsevööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. Sellest tulenevalt väheneb Tallinna linnas kogutav maamaks hinnanguliselt 300 000 eurot. Mõju KOV eelarvetele: Iga-aastaselt jääb KOV-idel loodus kaitse alade maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 mln eurot , millest 1,6 mln moodustavad maksuvabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% maksuvabastusega piiranguvööndi alad. Kõige suuremad „kaotajad“ on Tallinna linn (367 822), Kuusalu vald (175 969), Vihula vald (165 174) ja Suure-Jaani vald (120 917). Ca 80% KOV-ides on looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro. Looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemist KOVidele otseselt ei kompenseerita. Tasandusfondi jaotamisel arvestatakse KOVi väiksema maamaksulaekumisega ning saamata jääva maamaksu tõttu on tasandusfond suurem . Tasandusfondi mitte saava KOVi jaoks selline võimalus puudub. Ettepanek on, et raha laekuks KOV-ile eraldi reana. Tallinn: 0,37 mln eurot +0,3 mln, kokku 670 000 eurot Kuusalu vald (175 969 eurot), Vihula vald (165 174 eurot) ja Suure-Jaani vald (120 917 eurot). Ca 80% KOV-ides on looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemine üle 1000 euro. Iga-aastaselt jääb KOV-idel loodus kaitse alade maksusoodustuste tõttu saamata ca 3,1 mln eurot , millest 1,6 mln moodustavad maksu vabad sihtkaitsevööndi alad ning 1,5 mln 50% maksuvabastusega piiranguvööndi Üks kõige suurem kaotaja on Tallinna linn, kus maa maksu vähenemine on 0,37 mln eurot. Seoses veeseaduse jõustumisega uuest aastast väheneb laekuv maamaks järgmisel aastal veel ca 0,3 mln eurot. Rahandusministeerium toetab. Plaanis on esitada RES taotlus. Jätkata läbirääkimisi Haridus- ja n oorsoo töö valdkonna töörühm a kokkuvõte nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Haridustoetuse kasv ja õiglane jaotamine on KOVide jaoks oluline: Kehtiv hariduse rahastamis mudel vajab muutmist. Töötada välja üldhariduse rahastamismudel, mis arvestab õppekava, õpetajate alampalga määrasid ning klassi täituvust, mitte ei lähtu riigieelarvelise haridustoetuse eraldamisel koefitsientidest. Jätkata läbirääkimisi haridustoetuse lisamisest KOV tulubaasi, sh millistel alustel. Põhjendus : Riigieelarvelise haridustoetuse eraldamine koefitsientide alusel tekitab ebavõrdsust ja ei rahulda KOVide ootusi. Ühtne pearaha eraldamise alus I-III kooliastmeni ei arvesta erinevate kooliastmete tegelikke kulutusi. Haridus toetuse maht peab kujunema kuni 2012. aastani kehtinud valemi komponentide summast ja jaotus KOVide vahel kindlustama õppekava täitmise kõigil kooliastmetel. KOVidele on oluline, et nende roll ning otsustusõigus kohaliku hariduselu korraldamisel kasvaks. Vähemalt 2021. aasta tase 353,75 + 30,25 mln 1) Riigieelarvest antakse linnadele ja valdadele üldhariduskoolide pidamiseks toetust. Koolivõrgu kujundamine ja koolide eelarvete kulude katmine on koolipidaja vastutus. 2) Omavalitsuse põhine õpetajate tööjõu kulude koefitsient tagab väiksemate õpilaste arvudega kohalikele omavalitsustele 2021.aastal lisaraha 27,9 mln € so 10% õpetajate tööjõukuludest. Ka suuremat tuge vajavate laste õpetajate tööjõukulu toetuse aluseks on lisakoefitsiendid, mis tagab lisaraha 36,8 mln € so 13% õpetajate tööjõukuludest. 3) ELVL ettepanek, et haridustoetuse maht peab kujunema 2012. aastani kehtinud valemi alusel on vastuolus ELVLi teise ettepanekuga lisada haridustoetus KOVi tulubaasi. 4) Riigieelarvelise toetuse andmiseks tuleb kokku leppida ajaraam ja läbi rääkida, millistel tingimustel see on võimalik. Muudatusega ei tohi kaasneda negatiivset mõju haridus- ja noortevaldkonnale, sh õpetaja palgale. Kokkulepe: Toetame suunda, et pikema perspektiiviga muudatused st põhihariduse, alus-ja huvihariduse sihtotstarbeline toetus tulubaasi ja keskhariduse vastutus riigile ja koostöö keskhariduse õppekohtade osas KOVide/eraõiguslike juriidiliste isikutega, toimuks samal ajal. Muudatuste eelduseks on, et õpetajate töötasu läbirääkimiste protsessi arengud ja põhihariduse korralduseks riigieelarvelise rahastuse jaotus tulubaasis, on kokku lepitud. Tegevuskulude arvelduse arengute osas tuleb leida omavalitsuste vahelised kokkulepped. Õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt prioriteet. Õpetajate töötasu alammäär peab kasvama ennaktempoga 2022.aastal. 2022. aastal taastada õpetajate tööjõukulu toetuse vähemalt 20%-ne lõtk (hetlkel on see 17%). Õpetajate järelkasvu teemaga tuleb tegeleda komplekselt. Koolide juhtimiskulu toetus peab kasvama samas proportsioonis õpetajate tööjõukulu kasvuga. Põhjendus : Õpetajate töötasu kasvu ei tohi teha teiste haridus toetuste või tööjõukulude toetuse lõtku arvelt. Koolidel on kasvanud vajadus õpetajate täiendavateks lisa tasudeks seoses suurene nud töökoormusega sh osalise distantsõppe ja/või hübriidõppe korraldamisega. Õpetajate puudus on kasvamas, eriti loodus- ja täppis teaduste ning tehnoloogia (LTT) aine valdkonnas, koostöös ülikoolidega tuleb leida lahendused. Arvestades koolijuhtide vastutust ja kompetentsi mudelit vajab juhtimiskulu toetus tõstmist. 1) Õpetajate töötasu kasv on prioriteet. 2) Seadus kohustab riigieelarvest tagama sihtotstarbelise õpetajate tööjõukulude toetuse õpetajate töötasu alammääradeks. 3) HTM on välja töötamas COVID kriisist väljumise meetmed 4) Õpetajate järelkasvu teema on haridusvaldkonna arengukava üks olulisemaid prioriteete. HTM on kokku kutsunud erinevaid partnereid hõlmava töörühma, kuhu on kaasatud ka ELVL esindaja. Tegevuse tulemusena valmib 2021. aastal järelkasvu tagamise tegevuskava. 5)Koolivõrgu, juhtimisstruktuuri ning koolijuhtide töötasude kokkulepped teeb koolipidaja. Koolidirektori töötasu kasvuks saab omavalitsus kasutada nii toetusfondi, kui ka tulubaasi vahendeid. Koolijuhtide kompetentsimudel koostati kaasates omavalitsuste ja koolide esindajaid juba aastal 2012, kuid juhtide regulaarse hindamisega valdav osa koolipidajaid veel ei tegele. Riigieelarvest on lisaks koolijuhtide palgatoetusele rahastatud ka nende arengprogrammid. Kokkulepe: 1) Õpetajate töötasu kasv on ühine priroteet. Eesmärgiks on väärtustada õpetajaametit, tagada õpetajate järel kasv ja üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk vähemalt 120% Eesti keskmisest. Jätkame läbirääkimisi peale Rahandus ministeeriumi kevadise majandus-prognoosi valmimist. 2) Toetame COVID kriisist väljumise meetmete väljatöötamist ja võimalikku rahastust. 3) Õpetajate järelkasvu tagamise tegevus kava koostamisse kaasatakse jätkuvalt ELVL esindaja. 4) 2021.a on läbi räägitud ELVL, HTM, HARNO vahel tegevused, et suurendada koostööd koolijuhtide ja koolipidajate vahel ning toetada pädevate ja motiveeritud koolijuhide ja haridusjuhtide arengut ja koolipidajate võimekuse kasvu. ELVLi eriarvamus: Arvestades koolijuhtide vastutust ja kompetentsi mudelit vajab koolide juhtimiskulu toetus tõstmist samas proportsioonis õpetajate tööjõukulu kasvuga. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuse kasv. Lasteaiaõpetajate töötasud on proportsionaalselt seotud õpetajate töötasu kasvuga, selleks on vaja täiendavaid vahendeid lasteaia õpetajate töötasutoetuse tõstmiseks. 1) Aastast 2017 on kavandatud täiendav riigieelarveline toetus lasteaiaõpetajate palgakasvu motiveerimiseks, millest on osa saanud kõik omavalitsused. 2) Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt lepivad l asteasutuse õpetaja palga alammääras kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. Kokkulepe: Riigieelarveline toetus on ka järgmistel aastatel vähemalt 15 mln € aastas. Jätkame läbirääkimisi. ELVLi eriarvamus: Kui nähakse ette kooliõpetaja töötasu kasv, peab samas proportsioonis kasvama ka lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus Tugevajavate laste ja õpilaste toetamine ning tugipersonal: Pöörame jätkuvalt tähelepanu tugispetsialistide üldisele puudusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui üldharidus koolides. Jätkata KOVide toetamist tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks tulubaasi kaudu samas mahus. Keskenduda tugevajavate laste ning õpilaste haridus- ja sotsiaalvaldkonna tugiteenuste lõimimisele ning rahastustele. Suurendada toimetuleku raskustes perede õppurite õpilaskodu kohatoetust. Täiendada HTMi määrus 21.08.2018 nr 5 “Õpetaja ja tugi spetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasi nõudmise kord“ paragrahvi 1 sõnastust ja sätestada „Kooli eelse lasteasutuse seaduses“ ka alustava tugispetsialisti lähtetoetus. Põhjendus: Jätkuvalt ei ole leidnud lahendust tugipersonali puudus paljudes üldhariduskoolides. Samas peame vajalikuks õpetajate jätkuvat täiend koolitust kaasava hariduse põhi mõtete rakendamiseks ja ka tugispetsialistide ettevalmistust ülikoolides. Märgime, et kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel vajab õpetaja tuge klassiruumis statsionaarselt abiõpetaja näol esimesest klassist alates, sh varajase märkamise ja ennetustöö eesmärgil. Hetkel on olukord, kus rahastamine toimub läbi erinevate valdkondade ja põhi mõtete ning erinevad osapooled ei tee piisavalt koostööd, et seada laste huvid esikohale. Eesmärk peaks olema, et lapse abivajaduse hindamine ja teenuste osutamine võiks käia võimalikult läbi „ühe ukse poliitika“. Õpilaskodutoetus – 2000 eurot õpilaskodu koha kohta on püsinud 2014. aastast. Kujundada koostöös HTMiga kriteeriumid, millisele siht rühmale oleks seda toetust kõige enam tarvis. Eraldatav toetus personali- ja majandamis kulude, tugi teenuste ning vaba aja tegevuste kulude katteks ei ole piisav, kooli pidaja katab enamuse kuludest KOVi eelarvest. Varajane märkamine algab ennekõike koolieelsest laste asutusest kus samuti töötavad tugispetsialistid, kes väärivad võrdset kohtlemist koolis tööd alustavate tugispetsialistidega 1) Tugiteenuste kättesaadavuseks on riigieelarveline tegevuskulutoetus igal aastal oluliselt kasvanud (KOV koolidele võrreldes 2017.aastaga +20,2 mln €). 2) Tugiteenuste kättesaadavus on paranenud, kuid Riigikontrolli hinnangul on veel ca veerandis põhikoolides tugiteenuste kättesaadavus vähene või olematu. Samas EHISe andmetel töötavad paljud tugispetsialid osakoormusega. 3) Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile on Sotsiaalministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ette valmistanud analüüsi ja ettepanekud erivajadusega laste tugisüsteemi korrastamiseks. Ettepanekuid on kavas valitsuskabinetile tutvustada 2021. aasta esimeses kvartalis. 4) Õpilaskodu meetme mõju on vajalik koos teiste toimetulekuraskustes peredele ja lastele suunatud tugiteenuste meetmetega analüüsida tervikuna. 5)Nõustume, et koolieelsetes lasteasutustes tugispetsialistide kättesaadavus on oluline ning neile lähtetoetuse laiendamine on vajalik. Kokkulepe: 1) Jätkame tugispetsialistide kätte saadavuse eesmärgil finantseerimist tulubaasi ja toetusfondi kaudu õigusaktides sätestatud alustel. 2) Analüüsime põhjuseid, miks paljud omavalitsuste haridusasutuste tugi spetsialistid töötavad osakoormusega olukorras, kus tugispetsialiste napib ja milline on tugispetsialistide järelkasvu vajadus omavalitsustes. 3) Arutame Sotsiaalministeeriumiga ettepanekuid erivajadusega laste tugis üsteemi korrastamiseks ja kujundame töörühma seisukoha. 4) Toetame suunda ja kavandame tegevused, et suurem haridus- ja sotsiaal valdkonna tugiteenuste lõimimine toimuks nii keskvalitsuse kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. 5) Analüüsime õpilaskodu meedet koos töös Sotsiaalministeeriumiga sh kujundame seisukoha, millisele siht rühmale on seda toetust kõige enam tarvis. 6) Toetame lähtetoetuse laiendamist ka koolieelsete lasteasutuste tugispetsialistidele ning selle sätestamist alushariduse seaduses. Riigieelarvest vajalik taotleda selleks täiendavalt 0,4 mln eurot aastas. Koolitervishoiuteenus vajab täiendavat rahastamist Koolitervishoiuteenuse olulisemad tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi. Teenust rahastab Eesti Haigekassa vastavalt õpilaste arvule koolis: ühe õpilase kohta 3,93 eurot, lisaks KOVid toetavad oma eelrvest. 2020. aastal muudeti VV määrusega kehtes ta tud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Muudatusega loodi uus pearahapõhine teenus, mida rakendatakse teenuse osutamisel statsio naarses õppes põhiharidust või üld kesk haridust omandavale õpilasele, kes vajab tõhustatud või erituge, ning kutseõppe tasemeõppe statsio naarses õppevormis õppivale kuni 19-aastasele (k.a) õpilasele, kes vajab mõõdukat või põhja likku pedagoogilist sekkumist. Alates 01.01.2021 kehtivad koolitervishoiuteenusele järgmised piirhinnad ühe õpilase kohta ühes kalendrikuus: koolitervishoiuteenus 4.18 eurot koolitervishoiuteenus, kui teenuse osutamise kohas moodustavad vähemalt 90% õpilastest haridusliku erivajadusega õpilased 18.59 eurot; koolitervishoiuteenus haridusliku erivajadusega õpilasele 5.69 eurot. Kokkulepe: 1) ELVL kaardistab koolitervishoiuteenuse osutamisega seonduvad probleemid, mis vajavad omavalitsuste arvates lahendamist. 2) Kaasame ELVLi kaardistatud probleemide arutellu ka Sotsiaalministeeriumi. Koolivõrgu investeeringute toetamine uuel finantsperioodil 2021-2027: Tagada jätkuvad investeeringu toetused (vähemalt samas mahus praeguse finants perioodiga) kohalike omavalitsuste pidamisel olevatele koolidele, sh: hariduslike erivajadusega õpilaste (HEV) haridusasutuste renoveerimiseks ja loomiseks kasvavatesse piirkondadesse; põhikoolivõrgu taristu korrastamiseks. Kujundada terviklikud regionaal poliitilised lahendused, sh toetusmeetmed koolivõrgu korrastamiseks. Kaaluda väikekoolide strateegia koostamist, toetada täiendavalt neid väikekoole, kes rakendavad personaliseeritud õpet. Keskharidust puudutava õigusruumi kaasajastamine. Põhjendus: Taristu ja õpikeskkonna jätkuv edendamine on üheks osaks ka kvaliteetse hariduse tagamisel. Õppimiseks ja õppija arenguks toetava keskkonna loomisel on oluline kaasaegne õpikeskkond, mis toetab kaasavat haridust ja nüüdisaegset õpikäsitust. Nt kasvavates piirkondades Harju maal on vajadus uue haridus asutuse rajamiseks HEV-õpilaste jaoks piirkonnas kus selleks oma võimalused puuduvad. Eelkõige on vaja luua uus kool või lasteaed-kool, kus saavad haridust omandada toimetuleku ja hooldusõppe õppekava alusel haridust omandavad õpilased, vajadusel ka lihtsustatud õppekava õpilased, kus neile on selleks loodud toetav ja arendav füüsiline keskkond koos õpilas koduga ning alushariduse saavad arendusrühma soovitustega lapsed. Koolivõrgu korrastamine on KOVide jaoks saamas oluliseks küsimuseks, nii kasvavates kui kahanevates piirkondades. Investeeringutoetuste meetmed peaksid arvestama erinevaid aspekte: nt koolihoone renoveerimine kasvavates piirkondades, vajadusel nii suurte kui ka väikekoolide jätkusuutlikkuse tagamine. Otsustada, kelle vastutada on tulevikus keskhariduse kätte saadavus ja rahastamine. Pika kohanemis- ja ülemineku ajaga vintsutatakse neid omavalitsusi ja koole, kes arendavad keskharidust lootuses, et tulevikus sõlmitakse HTMiga haldus lepingud tasemeõppe pakkumiseks ning kulude katmiseks. 1) Uue programmeerimisperioodi mahud ja prioriteedid täpsustatakse kohalike omavalitsustega 2021 aasta jooksul. Põhiliseks fookuseks on jätkuvalt kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuste koostööl- jätkusuutlikul koolivõrgul, kvaliteetsel ja kättesaadaval õppel. 2) Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 on riigikogus aruteluks. Suund on, et vastutus keskhariduse tasemel tuleb muuta selgemaks, andes enam vastutust riigile ja jätkates gümnaasiumivõrgu konsolideerimisega. Vastutuse täpsustamisega kaasneb rahastamise ning tulemus- ja kvaliteediraamistiku terviklik korrastamine alus-, põhi- ja keskhariduse tasemel. Koostatakse ettepanekud keskharidust puudutava õigusruumi kaasajastamiseks. Kokkulepe: 1) Rahastamise perioodil 2021-2027 jätkame koolivõrgu korrastamist toetavate investeeringutega põhikoolide taristutesse. Toetada põhimõtet, et integreerida uue programmiperioodi erinevate meetmete vahendeid, et kujundada terviklikud regionaalpoliitilised lahendused (n kohaliku tasandi haridus- ja kogukonnakeskuste kujunemine). 2) Määratleme haridusvaldkonna arengukavas selgelt, kelle vastutada on keskhariduse kättesaadavus ja rahastamine. Jätkame läbirääkimisi võimalike muudatuste osas. Toetame keskharidust puudutava õigusruumi kaasajastamist. Keeleõppe rahastamine. Koolide ja lasteaedade eesti keele õppe rahastamist on vaja jätkata vähemalt samal tasemel. Täiendava eesti keele õppe korraldamine (ja seda mitte ainult muukeelse õppega koolides vaid kõikides koolides, kus on muu keelseid õpilasi) vajab suuremat toetamist. Lisaks on eesti keele õpetajate puudus jätkuvalt aktuaalne. Riigieelarves on suurendatud haridusliku lõimumisega seotud tegevusi, 2021.a on see ca 8 mln € (keelekümblus, pilootprojektid, uuringud jne). Kokkulepe: Toetame programmide jätkamist ja rahastamise kasvu riigieelarvest, et õpe toimuks kõikides lasteaedades ja koolides eesti keeles. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine. Luua digitaalse õppevara toetusfond, mis võimaldaks õppekava rakendamisel digi õppe uuele tasemele jõudmist. Jätkata õppematerjale koondavate e-teenuste (E-Koolikott, Opiq jms) arendamist ja toetamist, samuti vastavate litsentside keskset hankimist. Õppekava rikastamise eesmärgil võimaldada õpilastel külastada mäluasutusi tasuta. Digiõppevara kasutamine on oluliselt kasvanud COVID-19 kriisi ajal. Samas on vaja suuremat toetust, nt vastavat fondi, mille kaudu võimaldada digiõppe ja digivahendite arenguhüpe kõikides koolides. Oluline on keskselt (läbi riigihangete) kindlustada kõikidele koolidele võrdne ligipääs digitaalsetele õppematerjalidele. Koostöös Haridus- ja Teadus ministeeriumi ja Kultuuri ministeeriumiga leida võimalusi õppekäikude suurendamiseks, eraldades selleks täiendav toetus nii üldhariduskoolidele kui mäluasutustele erinevate koolitusprogrammideks 1) 2018.aastal anti kohalikele omavalitsustele täiendavalt 8 mln €, omavalitsused sõlmisid Haridus-ja Teadusministeeriumiga kokkuleppe, et kooli pidajad tagavad kõik vajalikud tingimused õpilaste digipädevuste arendamiseks ja digitaalse õppematerjali kasutamiseks õppes. 2) Riigieelarves on perioodil 2019-2021 e-õpikute litsentsideks 3 mln €. Need on võimaldanud koolidel e-õpikuid tasuta kasutada vähendades kulusid paberõpikutele. 3) Haridus-ja Noorteameti eestvedamisel arendatakse uut digiõppevara, õppe personali seerimise programmi , piloteeritakse 8.-12. klasside õpilastele reaal- ja loodusainete e-kooli kursuseid ning toetatakse koolide IKT taristute kaasajastamist. 4) Omavalitsuste maakondlikele liitudele ja suurematele linnadele antakse iga-aastaselt riigieelarvest toetust 1,6 mln aastas maakonna ja piirkonna õpetajate ja koolijuhtide haridus asutuste koostööks sh seades üheks prioriteediks ka digiõppematerjalide kasutamise ja arendamise. 5) Koostöös Kultuuriministeeriumiga, HARNO ja õpetajate esindajatega on koostamisel ülevaade muuseumiõppe korraldusest ja rahastamisest. 6) Koalitsioonileppest lähtudes luuakse kultuuriranitsa rahastu, mis suurendab noorte võimalust kultuurist osa saada. Kokkulepe: 1) Läbirääkimistest e-õpikute pakkujatega 2021.a esimeses pooles sõltub, kas jätkatakse tsentraalse hankega 2022+. Jätkame läbirääkimisi. 2) Toetatakse HARNO eestvedamisel tegevusi, mis aitavad koolidel ellu rakendada muutunud õpikäsitust. 3) Koostatav ülevaade muuseumiõppe korraldusest ja rahastusest arutatakse läbi eelarve läbirääkimiste töörühmas 2021.aasta jooksul. 4) Teeme koostööd Kultuuriministeeriumiga kultuuriranitsa põhimõtte rakendamisel. Kolmandatest riikides saabuvate laste ja õpilaste koolitamine ja õpetamine. Leida lahendus toetamaks KOVe sisserändajate ja sissekirjutuseta laste koolieelse lasteasutuse koha ja selle maksumuse ja õpilaste õppekoha tegevuskulu arvlemise osas, sh vajadusel erinevate tugiteenuste osas. Paljude omavalitsuste jaoks on probleem sissekirjutuseta lastele lasteaia- ja koolikoha tagamine, sh erinevate teenuste tagamine (nt HEV-laps). Millised on lahendused ajutiste õppekohtade loomiseks ja kas selleks on kavandatud ka riigipoolne toetus? 1) Sisserändajate lastele on tagatud riigieelarves õpilasepõhised toetused sh toetusfondis olevale toetusele lisaks ka täiendav eesti keele õppe rahastus ja nõustamisteenus. 2) Riigieelarves on kavandatud tegevused koostöös Siseministeeriumi jt koostööpartneritega, et toetada uussisserändajate kohanemist . Kokkulepe: 1) D-viisaga riigis viibivatele isikutele ja nende pereliikmetele tuleb luua seadus andluse muudatustega võimalused lihtsustatud korras rahvastikuregistrisse kandmine. See tagab peredele nii sotsiaal-, tervishoiu valdkonna avalike teenuste kui ka hariduse kättesaadavuse. 2) Toetame uussisserändajate kohanemise programmide jätkamist. 3) Kaasata lahenduste leidmiseks ka riigieelarve läbirääkimiste rahanduse ja lõimumise valdkondlikud töörühmad Vaadata üle täiendava huvi hariduse ja huvitegevuse riikliku toetuse jagamise põhimõtted. Tekkinud on teatav ebavõrdsus toetuse kasutamisega osade kohalike omavalitusüksuste poolt. pöörduda Haridus- ja Noorsooameti poole vaadata üle vastav rahastamismudel. Toetame ettepanekut analüüsida rahastamise aluseid. Kokkulepe: ELVL koostöös Haridus-ja Noorteametiga teeb HTMile vastavad ettepanekud hiljemalt maiks 2021. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühm a kokkuvõte nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Leida riigil täiendavaid eelarvelisi võimalusi toetamaks kohalikke omavalitsusi ESF ja ERF vahenditest välja arendatud ja osutatud teenusmahtude hoidmiseks. EL struktuurfondide 2014-2020 periood hakkab lõppema ning sellega ühiselt ka toetusrahad KOV-idele sotsiaalteenuste arenduseks ja osutamiseks. EL struktuurfondide vahendid on olnud oluliseks abiks KOV-idele arendamaks välja teenuseid ja tõsta oluliselt ka osutatavate teenuste mahtu. Oluline on arendatud teenuseid juba saavutatud mahus osutamist jätkata, kuid EL vahenditest väljumine tekitab KOV-idele olemasolevate eelarveliste võimaluste piires suurt muret. On oht, et peale EL vahendite lõppemist võib väheneda oluliselt teenuste osutamise maht või sootuks katkeda. See oleks arvestades positiivset efekti, mis on saavutatud, väga kahetsusväärne ja inimeste toimetulekut halvendav. Kuigi mitmeid EL käesoleva rahastuse perioodi meetmeid on pikendatud, siis lahtine on jätkuvalt, kas riik kuidagi toetab täiendavalt ja näeb omavalitsustele ette lisavahendeid väljatöötatud teenuste jätkamiseks ja mahtude hoidmiseks. Nt Tallinna puudutavad väga suurte eelarvetega projektide lõppemine, mille rahastust on linna eelarves raske tagada: EL regionaalfondi vahenditest kodude kohandamine 2018 – 2021.a välisvahendite summa 1,34 miljonit. Meede „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“ välisvahendite rahastus 2020-2021.a ca 800 000 eurot. Raske ja sügava puudega lastele tugiisiku, lapsehoiu ja transporditeenuse osutamine. Nende projektidega on tõstetud üles oluline maht teenuste osutamiseks ning kui välisrahastuse tugi lõpeb, siis tekib omavalitsustele oluline eelarveline koormus. Tagada vähemalt eelmise perioodi 2014+ tase. SHSs nimetatud KOV sotsiaalteenuste korraldamine ja pakkumine on kohalike omavalitsuste ülesanne ning teenused peavad olema kättesaadavad kõigis kohalikes oma valitsustes . Põhimõtet kinnitab ka Riigikohtu 9.12.2019 lahend Narva linnas sotsiaalteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide kohta . Kohalikud omavalitsused peavad analüüsima oma kulude struktuuri ja investeeringute prioriteete selleks, et elanikkonna vajadustele paremini vastata. Näiteks toetab Sotsiaal ministeerium 2019-2021 Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi teenustedisaini- ja mentorlusprogrammiga. Sarnane toetus programm on alates 2023 kavas ka Kagu-Eesti omavalitsuste võimestamiseks. Rahandusministeeriumi andmed näitavad, et kohalike oma valitsuste omapanuse osakaal maksutuludest ja toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse on viimaste kümne aasta jooksul vähe nenud (vt ka SoM ettepanek 1 ELVL-le eelarve läbirääkimisteks) ning sotsiaalhoolekanne on olnud ala rahas tatud. Tulubaasi kasvu tingimustes on asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust rohkemgi, eelisarendades kodus iseseisvat elamist toetavaid teenuseid (nt isiklik abistaja, tugiisik, koduhooldus, päevahoid päevakeskustes). Sotsiaalministeerium toetab KOVe struktuurivahenditest eelkõige teenuste arendamisel, aga teatud määral ka teenuste pakkumisel. Näiteks on toimunud kolm avatud taotlusvooru töötamist toetavate hoolekandeteenuste arenda miseks ja pakkumiseks, mille raames kokku on rahastatud 33 projekti. Augustist 2020 on avatud neljas taotlusvoor COVID-19 tingitud kriisi mõjude leevendamiseks . Senisest lihtsamalt ja laiemale siht grupile on KOVidel võimalus taotleda rahastust koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päeva hoiu- ja intervall hooldusteenuse, integreeritud hooldus teenuse, nõustamisteenuse ja tugigruppide, psühholoogilise nõustamise, kogemusnõustamise, võlanõustamisteenuse jt teenuste pakkumiseks või eelpool nimetatud teenustest või teenuse kompo nentidest uute teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. Taotlusvoor maksumusega 5 milj € on avatud kuni vabade vahendite lõppemiseni (2021 jaanuari seisuga on toetust saanud 7 projekti eelarvega 1,6 milj €). 2021. aastal käivitub avatud taotlusvoor toetusega 1,5 milj € Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele. Järgmisel struktuurivahendite perioodil planeerib Sotsiaal minis teerium toetada KOVe teenuste arendamisel ja teenuste kätte saadavuse parandamisel, kuid ministeerium on seisukohal, et teenuste pakkumine on KOV ülesanne ning struktuuri vahenditest ei ole asjakohane teenuseid püsivalt rahastada. Soovime struktuuri vahendite 2021-2027 perioodi vahendeid kasutada hoolduse ja tervise infrastruktuuri investeeringuteks, pika ajalise hoolduse korralduse rahastamiseks, töövõime reformi jätkumiseks, laste ja noorte toetamiseks, toiduabi korralda miseks ning tööturu struktuursete probleemide lahenda miseks. Struktuurivahendite planeerimisel koostöö jätkub, see juures minnakse teemades detailsemaks ning arutatakse teenuste arendamise ja infrastruktuuri investeeringute vajadusi KOV põhiselt. 10.01.2020 toimunud töö- sotsiaal- ja tervise töörühmas lepiti kokku, et KOVid täpsustavad struktuurivahenditest väljumise rah alist koormust meetmete lõikes. Läbirääkimised lõpetatud. Sotsiaalministeerium jätkab kohalike omavalitsuste toetamist struktuuri vahenditest ka järgmisel struktuurivahendite perioodil. 2.1. Tagada erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse kättesaadavus ja piisav rahastamine. Olukord erihoolekandeteenuste kättesaadavuses on viimastel aastatel halvenenud. Riiklikule erihoolekandeteenusele on järjekorrad pikad ja teenuse rahastamine tihti ebapiisav. 30.09.2020 seisuga on SKA kodulehe andmetel teenuse järje korras 1838 inimest sh neist 841 inimest ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Et inimesi mitte abita jätta, on KOVid paigutanud riikliku teenuse ootel olevaid abivajajaid üld- või erihooldekodusse, tasudes teenuse eest oma eelarve vahenditest. Riiklike erihoolekandeteenuste ebapiisava mahu tõttu tekib rahaline koormus omavalitsustele. Seadusega ei ole kohaliku omavalitsuse ülesandeid erihoolekande teenuse kulude katteks sätestatud ega eelarvelisi vahendeid eraldatud. Lisaks ei kata erihoolekandeteenuse hind tegelikku teenuse kulu igapäevaelu toetamise teenuse (IET) ja ööpäevaringse erihooldusteenuse korral: IET teenuse maksimaalne maksumus isiku kohta 155 € kuus. Praegusel juhul IET teenus 1: 10 (personal ja kliendid) ei taga erinevate hooldus- ja järelevalve vajadusega inimestele kvaliteetset teenuse osutamist. Tegelikud kulud on ligi kolm korda suuremad, seda eelkõige juba personali kulude katteks. 2.1. Tegemist on riigi poolt rahastatava teenusega. Oleme nõus, et (eelkõige) ööpäevaringse erihoolekandeteenuse teenuskohti on puudu ja rahastus ei ole piisav. SKA on teenuste järjekordasid põhjalikult analüüsinud ja hinnanud, et piisava ööpäevaringsete teenuskohtade kaetuse üle Eesti tagaks 150 teenuskoha lisandumine. Kohtade lisandumisele on mitmeid takistusi. Kõige olulisem takistus on rahapuudus, nii uute kohtade ehitamiseks- kohandamiseks kui ka uute kohtadega lisanduvaks igakuiseks püsikuluks. Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on tõstetud regulaarselt . Üldjuhul on jäänud teenuse hindade kasv aastas 5–7% piiresse, v.a mõned erandid. Näide mõnedest hinnakasvudest: Teenus 01.01.2014 01.05.2020 Igapäevaelu toetamise teenus 97,24 155 Toetatud elamise teenus 151,4 224 Töötamise toetamise teenus 79,79 130 Kogukonnas elamise teenus 250,52 454 Teenuse hinna tõstmise juures on meie fookus olnud alati tegevusjuhendajate palga tõstmise võimaldamisel. Mitte vähem oluliseks peame piisaval arvul töötajate kohalolu, et tagada teenuste kvaliteet. 2018. aastal võeti sihiks tõsta erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu perioodil 2019-2022 järk-järgult nii, et töötasu jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. See tähendanuks näiteks 2020. aastal 20% palgatõusu, kuid plaan ei ole realiseerunud. 2020 2021 2022 Tegevusjuhendajate palgakasv (%) 20% 18% 11% Tegevusjuhendaja tööjõukulu kuus (eurot) 1302 1539 1701 Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Tegevusjuhendajate töötasu tegelikku tõusu näeb allolevast tabelist: 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Tegevusjuhendajate keskmine brutopalk 584 634 699 745 832 937 Erihoolekande eelarve on kasvanud viimase 10 aastaga enam kui kahekordseks, kuid seoses teenuse osutamise uute viisidega (väikesed teenuseüksused, perelaadne elu korraldus) on kasvanud ka reaalsed kulud ja teenuste hindade tõus ei ole jõudnud soovitud tasemeni. Sotsiaal kindlustusamet on välja töötanud erihoolekandeteenuste kulu mudeli, mille koostamise aluseks oli õigusaktides teenustele kehtestatud nõuded, teenuste/ toodete keskmised turuhinnad ja erihoolekandeteenust osutavate asutuste antud sisend. Teenuse hindade tõstmisel lähtutakse kulumu deli põhisest proportsioonist. Sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline parandada eri hoole kandeteenuste kättesaadavust ja selleks on iga-aastaselt riigieelarvest ka lisavahendeid taotletud. Viimase kümne aasta jooksul on erihoolekandeteenuste eelarve kasvanud 14,5 mln €-lt ca 38 mln €-ni. Lisavahendite taotlemisega jätkatakse ka edaspidi, sest järjekorra kaotamine ja hindade tõstmine nõuab lõppkokkuvõttes veelgi suuremaid summasid. Lisaks rahanappusele on uute kohtade tekkimisel takis tuseks teenusepakkujate leidmine. Näiteks on välja töötatud ja kulupõhiselt hinnastatud teenus äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele, kuid juba üle aasta ei ole reaalselt teenuse pakkumisega alustatud, kuna ei ole leitud sobivat teenuse pakkujat ja teenuse pakkumise ruume. Käeoleva, Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel uute kohtade loomise protsess tõi selgelt välja mõneti ootamatu takistuse- kogukondade tugeva vastuseisu psüühikahäirega inimeste lisandu misele kogukonda. AS Hoole kande teenused on selles osas teinud väga tublit selgitustööd. Ministeeriumi poolt kuulutasime äsja välja hanke leidmaks partneri, kes aitaks meil läbi viia kommunikatsioonitegevusi toetamaks psüühiliste erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist. Positiivsema poole pealt toome välja: Hästi on käivitunud päeva- ja nädalahoiuteenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele intellektihäirega isikutele . See teenus sai välja töötatud eesmärgil soodustada inimese võimalust võimalikult kaua elada oma kodus, kuid mitte vähem olulisena vähendab teenus lähedaste hoolduskoormust (annab võimaluse käia tööl ja osaleda ühiskonnaelus). Mainitud teenus pakub leevendust ka ööpäevaringse teenuse järjekorras ootajatele; Uued arendatud teenused – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenus, ööpäevaringne erihooldusteenus autistidele – on kulupõhise hinnaga . Samuti on saavutatud kulupõhine hind kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Aastatel 2021-2022 tekib turule juurde üle 30 sügava liitpuudega inimeste ööpäevaringse teenuskoha , mis vähendavad oluliselt selle teenuse järjekorda; SKA planeerib koostöös teenusepakkujatega 30 ööpäeva ringse teenuse kasutaja ette valmistamist kogukonnas elamise teenusele liikumiseks. Protsessi lõppedes saavad ööpäevaringsele teenusele liikuda järjekorrast selle teenuse vajajad; Lõppemas on ERF toel toimuv 10 institutsionaalse erihoolde kodu reorganiseerimise protsess , peagi sulgevad uksed ka Sõmera ja Võisiku hooldekodud. Kaalume võimalust uuest ERF perioodist reorganiseerimistega jätkata; Jaanuaris 2021 alustame koostöös tegevusjuhendajate koolitajatega tegevusjuhendajatele sissejuhatava e-õppe/hübriidõppe võimaluse väljatöötamist . Läbirääkimised lõpetatud. Sotsiaalministeerium jätkab erihoolekande teenustele täiendava rahastuse taotlemist riigieelarvest. 2.2. Leida vahendid kohalikele omavalitsustele vastavate teenuste (erihoolekandeteenuste sh igapäevaelu toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse) tagamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks. Kuna õöpäevaringse erihooldusteenuse hind ei kata teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi, siis see ei motiveeri KOV–e ja teenuseosutajaid uusi teenuskohti looma. Hetkel on ÖP teenuse maksimaalne maksumus 938 € kuus isiku kohta, juhul kui teenuse osutamise rühma kuulub kuni 12 isikut ja üks juhendaja. Tegelik personali vajadus võib sõltuvalt klientide eripärast olla kuni kaks korda suurem ja seega ka tegelikud kulud 1200-1400-1600, vastavalt hooldus- ja järelevalve vajadusele. Probleem on väga kriitiline, kuna teenuse alarahastuse tõttu (teenuse mahud + madal hind) on inimesed teenuseta või ei saa vajalikus mahus teenust. Tegu on riiklikult rahastatava teenusega, kuid omavalitsused peavad teenuste eest ise tasuma, et inimesed abita ei jääks. Näiteks: 1) Tallinn maksab teenuste mahu ebapiisavuse tõttu täiendavalt ainuüksi oma hallatavates asutustes teenuse piisavas mahus tagamiseks juurde 2020. aastal ligi 2,7 miljonit eurot. 2) Rakvere linn maksab ühe kliendi teenuse eest igakuiselt üle 500 euro. 3) Viru-Nigula vald tasus möödunud aasta jooksul 16 452.-eurot klientide eest, kes vajavad erihoolekandeteenust, aga on paigutatud üldhooldusteenusele. 2.2. SKA andmetel 2017. aastal eraldas KOV kokku 1 213 727 €. Alates 2017. aastast katsetab Sotsiaalkindlustusamet isiku keskse erihoolekande teenusmudeli rakendamist kohalikes oma valitsustes . Pilootprojekti raames on KOVidel võimalik taotleda rahastust psüühikahäire ja intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele vajaliku abi korraldamiseks. Esimeses pilootprojektis (2017) osales kaheksa kohalikku oma valitsust, teenust pakuti 41 inimesele. Teine, pikemaajalisem pilootprojekt käivitus septembris 2019, selle raames pakutakse teenust kokku kuni 700 inimesele. Tänaseks on läbi viidud kolm taotlusvooru (septembris 2019, jaanuaris 2020 ja septembris 2020) ja 20 kohalikku omavalitsust on alustanud uudse psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldus mudeli katsetamist. Isikukeskse erihoolekande piloot projekti raames toetatakse KOVe aastatel 2019-2021 kokku 7,4 milj euroga. Lisaks rahastatakse alates 2018. aastast lähedaste hooldus koormuse vähendamiseks paindlikku igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoiuteenust , mida on inimesel võimalik kasutada 23 (öö)päeva kuus. 01.12.2020 seisuga kasutab teenust 146 suure hooldusvajadusega vaimupuudega inimest. Alates 2019. aastast on võimekus rahastada ka ööpäevaringset erihooldusteenust autismispektrihäirega inimestele , kuid paraku pole selle teenuse osutamine käesolevaks ajaks alanud, kuna sobivat teenuse osutamise keskkonda on keeruline leida. ESF vahendite toel rahastab Sotsiaalkindlustusamet 2020-2021 erihoolekandeteenuste kvaliteedi parandamiseks tegevus juhendajatele järgmisi koolitusi : Raskesti mõistetava käitumise juhendamine - 48 tundi koolitust (140 tegevusjuhendajale) Toimetulek agressiivse käitumisega - 24 tundi koolitust (630 tegevusjuhendajale) Nõustamisoskuste koolitus tööks alkoholisõltuvusega inimestega“ - 52 tundi koolitust (560 tegevusjuhendajale) Jätkatakse dialoogi. Selgitatakse välja erihoolekandeteenuste kulude kompenseerimise vajadus kohalike omavalitsuste lõikes. Rahastada üldhooldusteenust osaliselt riigieelarvest, selleks kas KOV tulubaasi suurendamisel või sihtotstarbeliste eraldistena. Üldhooldusteenuse koha maksumus käib Eesti pensionärile üle jõu. Teenuse hinnad tõusevad igal aastal. Statistikaameti andmetel elas 2018.a. Eestis 43,7 % eakatest suhtelises vaesuses, vanadus pensionäridest 51% ja üksinda elavatest eakatest elas suhtelises vaesuses koguni 78,7%. Keskmisest pensionist ei piisa isegi poole teenuse maksumuse tasumiseks. Teenuse eest aitavad tasuda ülalpidamiskohustusega isikud või omavalitsus. Murekohaks on ka võlgades eakad. Kohtutäituritel on õigus kuni 50% pensionist võtta võlgade katteks. Kui inimene on hooldekodus ja vajab teenust, siis puudujääva osa tasub sageli omavalitsus. Seega omavalitsus tasub inimeste võlgu kohtutäiturite jaoks, mis ei ole omavalitsuste suhtes õiglane. Näiteks: 1)Viimsi vald kompenseerib aastas 25 inimese teenuse maksumust, kulutades selleks 130 000.-€, 2) Tartu linn toetab 300 inimest, panustades 1 milj. eurot. 3) Viljandi linn toetab ca 60 inimest hooldekodu kulude tasumisel, tasudes paljudel kogu pensionist puudjääva osa. Eelarvekulu 2019 oli ca 426 000 eurot. 4) Rakvere linn maksab keskmiselt 65 eaka teenuse eest kogukulus kuni 320 000 eurot. 5) Viru-Nigula vald tasub 2020.aastal igakuiselt keskmiselt 25 isiku üldhooldusteenuse eest , suurusjärgus summas 109 000.- eurot aastas. SKA 2019. a andmete põhjal eraldasid oma valitsused üldhooldus teenuse toetamiseks kokku 18 591 015 €. Ettepanek – jagada kulud: Klient ja KOV 50% Riik 50% Eakate hoolekande korraldamine on alati olnud KOV ülesanne ja see ei ole muutunud. KOVid tunnevad oma elanikkonda kõige paremini ning peavad oskama oma eelarves näha ette vajalikud investeeringud, et vastata oma inimeste vajadustele hoole kande lise abi järele. Põhimõtet, et kohalikud omavalitsused ei tohi kehtestada sotsiaalhoolekande seadust kitsendavaid nõudeid kinnitab ka Riigikohtu 9.12.2019 lahend Narva linnas sotsiaalteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide kohta . Hoolekande valdkonna eesmärk on olnud arendada eelkõige kodus elamist toetavaid teenuseid, et inimene saaks võimalikult kaua, iseseisvalt ja väärikalt elada oma enda kodus, kuid kvaliteetset teenust tuleb pakkuda ka hoole kande asutuses. Riik on otsinud võimalusi KOVe hoolekande asutuste kaasajastamisel ja teenusekohtade kujundamisel toetada. Sotsiaalministeerium on hoolekandeasutusi toetanud näiteks energiatõhususe meetmetest ning dementsusega inimestele kohtade loomisel ja kohandamisel. Sotsiaalministeeriumi andmetel olid 2019. aastal kulutused üld hooldusteenusele keskmiselt 746 eurot kuus. Statistika ameti andmetel oli keskmine pension 2019. aastal 459 eurot ja keskmine vanaduspension 476 eurot. Arvestuslikult kattis keskmine pension hooldekodu kulust kokku (746 eurot kuus) 61,5% ja keskmine vanaduspension 63,8%. Abivajaja ja tema pereliikmete kanda oli keskmiselt 78,3% asutusepõhise hooldusteenuse kulust, abivajaja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse panus oli ca 21,7% teenuse kulust . TMS § 131 lg 1 p 10 toob välja, et riiklikku pensionit ei saa arestida seaduses sätestatud ulatuses . Samuti sätestab §132 lg 1, et ei saa arestida sissetulekut, mis ei ulata ühe kuu eest ette nähtud töötasu alammäära (584 €). Sama paragrahvi lg 1 secunda sätestab erisuse, et kui kohtutäitur ikkagi ei saa võlgnevust kätte, tohib arestida ühes kuus kuni 20% inimese sissetulekust kui see on vähemalt töötasu alammäära suurune. Kui sissetuleku suurus jääb alla töötasu alammäära, tuleb elatusmiinimum sissetulekust maha arvestada ja seejärel tohib arestida 20% ülejäänust. Alla elatusmiinimumi (215 €) olevat sissetulekut ei arestita. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale. Näiteks, kui pensionäri ainsaks sissetulekuks on 500 eurot pensioni näol, siis sellele saab maksimaalselt pöörata sissenõude TMS § 132 1 secunda näol: (500-215)x20%=57 eurot mitte 50%. Paraku on kohtutäiturite praktika erinev, lähtutakse kohtutäituritele soodsamatest kohtulahenditest või tõlgendatakse seadusi erinevalt. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on vähendada inimeste osa kaalu üldhooldusteenuse kulude kandmisel. Selleks, et vähendada pereliikmete hoolduskoormust ja pakkuda vajadustele vastavaid teenuseid, tuleb suurendada teenuste mahtusid ja teenuste saajate ringi ning vähendada hooldus vajadusega inimeste ja nende perede omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Jaanuaris 2020 otsustas VV jätkata pikaajalise hoolduse korralduse arendamist kohaliku omavalitsuse ja riigi partner lusmudeliga , kus teenuste korraldus jääb sarnaseks praegusele, kuid etapi viisiliselt tehakse muudatusi ja arendusi, et teenused oleksid kätte saadavad ja nende eest tasumine inimestele jõukohane. Esialgselt oli planeeritud kirjutada välja töötamiskavatsus, kuid selle asemel koostab Sotsiaal ministeerium 2021. aastal pikaajalise hoolduse korraldust reguleeriva seadusemuudatuse eelnõu (jõustumisajaga al 2022. aastast), mis mh käsitleb: valdkonna oluliste mõistete (pika ajalise hoolduse teenus, omastehooldaja, hoolekandeasutus jne) reguleerimist, teise astme sugulaste ülalpidamiskohustusest vabastamist jne. Samuti on ettevalmistatud ja ootab valitsuse arutelu ning otsuseid omastehooldajate toetavaid meetmeid käsitlev memo randum (arutelu eeldatav aeg märtsis). Memorandumi üheks olulisemaks ettepanekuks on rakendada alates 2022. aastast väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel kompo nendi põhist rahastusmudelit. Mudelis jaguneb teenuse rahas tamine kolmeks: hooldusteenuse eest tasub kohalik omavalitsus ca 67% (tänase ca 22% asemel) teenuse kohamaksumusest , eeldusega, et riik panustab sellest 50% ning omavalitsus teise 50%, teenuse saaja kanda jääb majutuse, toitlustuse ja ravimite kulu ( ca 33% teenuse koha maksumusest tänase ca 78% asemel). Õendusteenuse komponendi eest üldhooldusteenusel tasub Eesti Haigekassa (2019. a ca 6% teenuse kogukulust). Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil soovib Sotsiaal ministeerium välisvahendeid suunata eelkõige institutsionaalset hooldus vajadust ennetava infrastruktuuri arendamisse , nt erinevaid lahendusi eakate teenusmajade tekkeks ning sotsiaal elupindade tagamiseks, aga ka dementsussündroomiga inimeste ja nende lähedastele mõeldud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Ettevalmistamisesse kaasatakse ministeeriumi jao ks olulised partnerid, sh ELVL. Jätkatakse dialoogi. Osapooled on leppinud kokku eesmärgi vähendada inimeste omaosalust hooldusteenuste eest tasumisel. Sotsiaalministeerium töötab 2021. aasta lõpuks välja alternatiivsed ettepanekud hoolduse rahastamiseks. Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) võimekus andmevahetuseks KOV-te andmekogudega. Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele. Ei ole mõistlik, et kohalikud omavalitsused loovad kõrvale oma infosüsteeme. Riik on aastaid tegelenud STAR-i arendustega eklektiliselt. Endiselt on välja arendamata teenuseosutajate ja kliendipäeviku moodulid, puudu on iseteeninduse moodul klientidele. Süsteem on üles ehitatud keeruliselt ja mitte kasutajasõbralikult, mis võtab kasutajalt palju väärtuslikku tööaega. Riik teostab suuri reforme, kuid ei ole võimeline STAR arendusi samas tempos ellu viima, nt hooldusperede registri arenduse viibimine pool aastat. Siiani on puudu liidestumised erinevate riiklike registritega, saamaks KOV sotsiaaltöötajatele ligipääsu Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemides olevalele detailsemale infole, et vältida kodanikelt info uuesti küsimist. Riik pani matusetoetuse maksmise alates 2018.aastast KOV ülesandeks, andes selleks rahalised vahendid üle omavalitsustele ja sätestades kohustuse andmete kandmiseks matusetoetuse saajate kohta STAR-i. Samas ei paku STAR endiselt ühtegi e-teenust kodanikele. Oluline on ka eesmärk vähendada KOVi koormust statistika kogumiseks vajalike erinevate aruannete täitmisel. Nt: 1) Peamiselt just eeltoodu tõttu loodi Tallinnas matusetoetuse lahendus Tallinna universaaltoetuste andmekogusse UNTO, mis võimaldab taotlejal lihtsalt ja mugavalt paari klikiga taotlust esitada. UNTO on üles ehitatud nii, et võimaldaks x-tee kaudu andme vahetust STAR-ga. Eelkõige matusetoetuse menetlemisel on otstarbekas andmete massiivse käsitsi sisestamise asemel kasutada andmeallikana juba olemasolevaid andmeid. Tallinna linn on valmis omaltpoolt rahastama liidestumist STARga, kuid asja ajamine SA-ga TEHIK on jäänud toppama, sest plaanitakse omaniku vahetust jmt. 2) Viljandi ja Saue kasutab toetuse taotlemise keskkonnana Spoku. Oleme samuti seisukohal, et KOVidel ei ole mõistlik luua oma teenuste pakkumiseks eraldi infosüsteeme. Inimene soovib leida teenused ühest kohast, olgu need siis kohalikud või riiklikud teenused ning omada ülevaadet, mis andmeid riik tema kohta kogunud ja kuidas andmeid kasutanud on. 2021. aastal on plaanis alustada STAR andmekogu tehnilise platvormi etapiviisilist uuendamist . Andmekogus hallatavad uued teenused või teenuseuuendused viiakse üle kaasaegsele mikroteenustepõhisele arhitektuurile. Esimene teenus, kus mikroteenustepõhine arhitektuur kasutusele võetakse on lapse abivajaduse eelhindamine . Samuti on plaanis alustada mitme teenuse analüüse teenuste kaasajastamiseks ning uuele tehnoloogilisele platvormile üleviimiseks sh STAR teenustele iseteeninduse loomist matusetoetuse näitel. Läbirääkimised lõpetatud. STAR arenduste ettevalmistamine jätkub STAR töörühmade raames. Tagada kohalike omavalitsustele õigus kasutada oma piirkonna isikute kohta riiklikesse infosüsteemidesse kantud infot, mis on vajalik kaalutletud otsuse tegemisel teenuste määramisel. 01. jaanuaril 2016 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 15 näeb ette hindamiskohustuse ja sellele järgneva otsuse tegemise teenuse/toetuse andmise kohta. Selleks, et teha teenuse või toetuse määramiseks vajalikku kaalutletud haldusotsust, on kohaliku omavalitsuse sotsiaal töötajal vaja saada ligipääs riiklikes andmekogudes sisalduvale delikaatsetele isikuandmetele, milles on hinnatud isiku toime tulekut ja määratletud isikule rakendatavad tugimeetmed. Nt: Tallinna linn (tõenäoliselt ka teised kohalikud omavalitsused) vajab sotsiaalteenuste- ja toetuste määramise paremaks korraldamiseks STAR-i kaudu ligipääsu või mõningatel juhtudel ka muude Riigi Infosüsteemide Ametis registreeritud andme kogude kaudu (nt Tallinna linn: Universaaltoetuste andmekogu) Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti poolt hallatavates andme kogudes sisalduvale isikustatud informatsioonile (delikaatsetele isikuandmetele), mis on vajalik kaalutletud haldusotsuse langetamiseks. Abivajaduse hindamise ja sellega seonduva juhtumi menetluse läbiviimise funktsionaalsuse arendamine on Sotsiaalkindlustusameti üks lähiaastate tegevusi . Esmalt on plaanis alustada lapse abivajaduse eelhindamise ja vastavat infovahetust toetava e-teenuse arendamisega . 2021.a II pa on plaanis alustada ka täisealise inimese abivajaduse hindamise teenuse analüüsiga . Nii lapse abivajaduse eel hindamise kui täiskasvanu abivajaduse hindamise analüüsi on plaanis kaasata KOVide esindajad, et teenus saaks KOVi spetsialisti vajadusi arvestav. Mõlema teenuse juures on arvestatud, et abivajaduse hindamise tulemus jm isikut puudutav info peab olema inimesele e-teenusena kättesaadav. Lisaks on käimas SKA, SoMi, TEHIKu ja KOVide esindajate osalusel toimetulekutoetuse teenuse ümberdisainimise protsess, mille eesmärgiks on lihtsustada ja ühtlustada KOVide üleselt toetuse menetlust nii kliendile kui ametnikule. Praeguste plaanide kohaselt peaks toimetulekutoetuse teenuse analüüs toimuma samuti 2021. aastal. 2021. a alguses korrastati SKAIS-STAR liidest puude andmestiku osas ja nüüdsest on puude raskusastme ja funktsiooni kõrvalekalde an dmed kvaliteetsemad kui varem. Läbirääkimised lõpetatud. Osapooled leppisid kokku, et riik täpsustab õigusruumi. Kohalikud omavalitsused vajavad tuge teenusmajade või -korterite st sotsiaalpindade rajamisel. Seoses elanikkonna vananemisega ja väärika vananemise toetamiseks, on vaja oluliselt suurendada teenusmajade ja -korterite rajamist. Sotsiaalpinnad, kus on tagatud esmane tugi iga päevastes toimingutes, võimaldab kliendil, kes ei tule eri vajaduse tõttu kodus (üksi) toime, vältida asumist üldhooldekodu teenusele. Siin võib abivajajatele osutada vastavalt vajadusel erinevaid tugiteenuseid nt koduteenus ja isikliku abistaja teenus jne. Vajalik kaardistus – milline on vajadus. Arvestuslikult vajadus ca 2,5 mln KOVle Kokku 85,0 mln (Elamu ehituse valdkonna TR ettepanek.nr 1) Sotsiaalministeerium on taotlemas Euroopa Liidu 2021–2027 struktuurivahendeid, et toetada pikaajalise hoolduse reformi läbiviimist. Välisvahendite abil on oluline luua riigi poolt struktuur ja võimekus pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks. Selleks oleme taotlemas ka infrastruktuuri investeeringuid järgmistes valdkondades: kodus elamist toetavate teenuste arendamise eesmärgil kodude kohandamine; kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealiste sihtrühmale; kogukonnapõhiste erihoolekande teenuste arendamine ja hoolekandeasutuste dementsussõbralikuks kohandamine. Vanemaealistele mõeldud toetatud elamise teenuse eesmärgiks on võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine selleks eraldi loodud keskkonnas (teenusmajas), kus tagatakse inimesele vajalik kõrvalabi ja võimalused olla kogukonda kaastatud. Toetatud elamise teenus on kombinatsioon eluruumi võimaldamisest ja teenusmaja elanikele pakutavatest toetavatest teenustest ning tegemist ei ole klassikalises mõttes ööpäevaringse hoolekandeasutusega. Toetatud elamise teenus on inimesele, kes vajab kõrvalabi või toetavaid teenuseid igapäevaelutoimingutes regulaarselt pikema aja jooksul, kuid kellel ei ole välja kujunenud ööpäevaringset hooldusvajadust, mille puhul on vajalik teenuse osutamine hoolekandeasutuses. Toetatud elamise teenust osutatakse hoones (teenusmajas), kus on 1- või 2-toalised korterid koos kööginurgaga, tualeti ja pesemisruumiga. Läbirääkimised lõpetatud. Sotsiaalministeerium jätkab struktuurivahendite järgmise perioodi planeerimist. Vanemaealistele mõeldud toetatud elamise teenuse investeeringud arutatakse läbi kohalike omavalitsustega. KOV põhiselt. Suurendada asendushoolduse korraldamise kulude katteks eraldatavaid vahendeid Rahad teenuse osutamiseks on KOV-idele eraldatud tuginedes teenuse varasemate aastate hindadele. Käesoleval ajal on enamus teenuse osutajaid hindu oluliselt tõstnud. Asenduskoduteenuse üleandmisel omavalitsustele tekkis olukord, kus senine ministri kinnitatud teenuse hind asendus vabaturu tingimustes oluliselt kõrgema teenuse hinnaga. Asendus- ja järelhooldusteenuse kulud kasvavad seoses 1.juulist 2020 jõustunud seadusemuudatusega, mille kohaselt muutus minimaalne summa, millega kohalik omavalitsus on kohustatud toetama hooldusperet lapse hooldamisel. Võrreldes varasemaga suurenes hooldusperede minimaalne toetamine kaks korda ehk hooldusperele makstava toetuse või tasu miinimum on edaspidi pool töötasu alammäärast lapse kohta. KOVi kulusid tõstab ka üldine suundumus jätkata perepõhise asendushoolduse väärtustamist. Omavalitsustelt oodatakse suuremat panustamist, kui seaduses sätestatud miinimum. Näiteks : 1) Kui kuni 2017. aasta lõpuni oli asenduskoduteenuse hind vastavalt 1150 eurot (tavalaps) või 1450 eurot (alla 3-aastane või erivajadusega laps), siis 2020. aastal ostab Tartu linn teenust hinnavahemikus 1265-2250 eurot. Tartu linn on küsinud kõigilt teenuspakkujatelt 2021. aasta teenuse hindade info, mille põhjal teenuste hinnad tõusevad ca 12-31% ja on 2021. aastal vahemikus 1600-2260 eurot. Teenuse hind jääb 2020. aastal eelmise aasta tasemele ainult kahes asenduskodus. Järelhooldusteenuse hind tõuseb 2021 aastal kuni 47%, jäädes vahemikku 590-1920 eurot. 2) Viljandi SA Perekodu kallim koht hakkab 2021 aastast olema 2550 eurot. Oma valitsustelt oodatakse suuremat panusta mist, kui seaduses sätestatud miinimum. Ettepanek suurendada tekkiva vahe võrra toetust. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastussüsteemi eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi paigutama lapsi eel kõige perepõhisele hooldusele , sh otsida pidevalt perepõhise elukorralduse võimalusi ka nende laste puhul, kes on varasemalt institutsionaalsele hooldusele suunatud. Kuigi hooldusperes elavate laste arv on alates 2019. aastast pöördunud vähesele tõusule (kui 2018. aasta lõpu seisuga elas hooldusperes 124 last, siis 2019. aasta lõpu seisuga oli selliseid lapsi 133. Ka 1.12.2020 esialgsetele rahastus andmetele tuginedes võib eeldada, et hooldus peres laste arv on kasvutrendis), on perepõhine hooldus oodatust tagasi hoidlikumalt kasutatud, mistõttu ootame KOV-delt aktiivset panust perepõhise hoolduse soodustamise osas. Sel eesmärgil suurendati ka alates 1.07.2020 hooldusperede toetamise miinimummäära. Arvestades, et 2020. aastal eraldati hooldus peres elava lapse kohta KOV toetusfondi ühe kuu kulude katteks ca 1653 eurot, jäi KOV-l peale kohustuslikke kulutusi (1653 – 240 (lapse isiklike kulude katteks) - 292 (hooldusperede toetamiseks)) alles ühes kuus 1121 eurot hooldusperes viibiva isiku kohta, mida kasutada kas lapse või pere täiendavaks toetamiseks või muul moel sihtotstarbeliselt. Seega oleme seisu kohal, et hooldusperede toetamise miinimummäära tõstmine ei toonud KOV-dele kaasa kulutusi, mida toetus fondi eraldatud vahendid ei kataks. Asutusepõhise hoolduse puhul eraldati 2020. aastal KOV toetusfondi perekodus viibiva lapse kohta ühes kuus 1983 eurot ning asenduskodus viibiva lapse kohta 1901 eurot kuus. Samal ajal STAR andmetel oli perekodu keskmine teenuse hind 2020. aasta septembrikuus 1716 eurot ning asenduskodus 1866 eurot. Seega katsid 2020. aastal toetusfondi eraldatud vahendid keskmise teenuse maksumuse . Alates 2018. aastast kuni 2020. aastani on isiku kohta eraldatud vahendite hulk suurenenud ligi 1,5 kordselt (47-48%). Keskmisest kulukamad on teenused spetsiifiliste vajadustega lastele (nt sügava puudega suure hooldusvajadusega lapsed, kompleksprobleemidega, sh tõsiste käitumishäiretega lapsed jne). Peale 2021. aasta lõpus valmiva 2018. aasta SHS asendus hoolduse muudatuste mõjuanalüüsi saab otsustada, kas nimetatud sihtrühmade rahastamise osas vajaks rahastus skeem täiendamist. Teenuse hinnas kajastuvad ka kasvatajate ja perevanemate töötasud, mis jäävad oluliselt alla Eesti keskmisele töötasule ega ole kooskõlas tööpanuse ja vastutusega ning mille tõstmisega tuleb pidevalt tegeleda. Samuti analüüsitakse 2022. aastal vahendite võimalikku üleminekut toetusfondist tulubaasi ning tehakse sihtgrupi huvidest lähtuvad ettepanekud. 2020. aasta vahendite kasutus ja jäägid selguvad 2021. aasta veebruari alguses. 2019. aastal jäi KOV-del kasutamata 3,9 miljonit eurot eraldatud vahendeid. Kuna jäägid mõjutavad isiku kohta eraldatavaid summasid ning sedavõrd suurte jääkide valguses ei ole põhjendatud lisavahendite taotlemine, otsustame lisataotluse tegemise peale 2020. aasta jääkide selgumist. Vahendite kasutamise osas ootame, et kohalikud oma valitsused kasutaksid asendus- ja järelhoolduse eraldist paindlikult ja vastavalt sihtgrupi hinnatud vajadusele , sh näiteks toetaksid senisest enam asendushooldusel viibivaid lapsi ja hooldusperesid. Suuremat tähelepanu soovitame pöörata kohalikul tasandil hooldusperede läbimõeldud ja järjepidevale toetamisele, mis tagab peredele toe ja kindluse aastaringselt (aasta lõpus jääkide vähendamise eesmärgil ühekordsete suurte toetuste maksmist ei saa pidada heaks praktikaks ning see ei pruugi olla kooskõlas ka SHS § 3 lõikes 1 sätestatud sotsiaal hoolekande põhimõtetega). Samuti on võimalik ülejääke kasutada nt asendus- ja järelhooldus teenuse osutamise korraldamiseks täiendava või osalise ametikoha rahastamiseks, et tagada ka tihedam kontakt KOV eestkostel olevate ja asendus hooludusel viibivate lastega. Juhime tähelepanu, et eelkõige tuleb siiski katta teenuse osutamise ja perede toetamisega seotud kulutused ning lubamatu on korraldamise kulude suure mahu tõttu jätta asendus- või järelhooldusteenus vajaduspõhiselt rahastamata. Selleks, et tekiks piisaval arvul erinevaid hooldusperesid, kes oleks valmis pakkuma nii lühi- kui pikaajalist hooldust, hooldust keerulisemate käitumisprobleemidega lastele või rohkematele lastele (õed-vennad) on kohalikel omavalitsustel oluline roll – KOV-d saavad aidata kaasa sellele, et suurendada kogu konnas teadlikkust asendushooldusel viibivate laste vajadustest, leida üles kogukonnas potentsiaalsed pered, motiveerida peresid hooldusperena oma KOV lastele teenust pakkuma, toetama peresid ja lapsi igakülgselt sh suhtluses lapse võrgustikuga (nt koolides jm). Juhime tähelepanu, et KOV kohustus on asendushooldus teenuse tagamine, st et ka kuni piisaval arvul hooldusperede tekkeni tuleb KOV-del tagada teenuse osutamine, lubamatu on jätta teenuse kohtade puudumise tõttu hädaohus olevad lapsed perest eraldamata või pikaks ajaks turvakoduteenusele. Valdkonna arendamiseks jätkame Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud tegevusi – koolituste ja tugiteenuste pakkumist kõigile asendushoolduse osutajatele, teavitus tegevusi hooldusperede leidmiseks, kriisi- ja kutselise erihooldus pere pilootprojekti ning 2021. aastal veel järel hooldus teenusel viibivate noorte tugiisikuteenuse osutmist ja rahastamist. Kuna tugiisikuteenuse näol on tegemist järelhooldus teenuse raames osutava teenusega, antakse teenuse korraldamine ja rahastamine KOV-dele üle alates 2022. aastast. Ettevalmistavate tegevustega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Hooldusperede leidmiseks Sotsiaalkindlustusameti poolt ellu viidud ESF vahenditest rahastatud teavitustegevused käivitusid 2020. aastal aktiivselt ning hoolduspereks soovijate arv kasvas (kui 2019. aastal esitati 51 sooviavaldust perede poolt, siis 2020. aastal oli sooviavaldusi 72). Koostöös perede ja spetsialistidega (sh KOV-dega) valmisid mitmed hoolduspereks saamise võimalusi tutvustavad lood ning muud asendushoolduse teema lised artiklid trüki- ja internetimeedias, podcastid, asendus hoolduse uudiskiri, vestlusringid jne. 2021. aasta I kvartalis käivitub üleriigiline teavitus kampaania (hankepartner leitud), mille fookuses on hoolduspereks saamise võimaluse esile toomine, perede juurdekasvu soodustamine ning teema normaliseerimine ühiskonnas. Esmane kokkuvõte edukatest tegevustest koos soovitustega koostöö ja toimivate praktikate osas valmib 2021. a I kvartalis. Oluline on koostöö kohalike omavalitsustega hooldusperede juurdekasvu soodustamiseks. Kriisihoolduspere ning kutselise erihoolduspere pilootprojekt käivitus 2020. aastal, mil toimus esimeste perede leidmine, hindamine, koolitamine ning teenuse pakkumisega alustamine. Hanke partnerlust tegevuse läbiviimiseks SOS Lastekülaga on pikendatud 2021. aastaks, et koguda pikema aja jooksul infot teenuse pakkumise praktika kohta, mille põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid teenuse edaspidiseks pakkumiseks. Kuigi perede arv pilootprojektis on hetkel piiratud, ootame kohalike omavalitsuste aktiivset osalemist projektis. Jätkatakse dialoogi. Asendushoolduse arutelud on lisatud SoM-ELVL 2021. aasta koostööplaani. Leida vahendid KOVile eestkoste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Eestkoste korraldus vajab üle vaatamist, sest tänane olukord ei taga eestkostetava huvide maksimaalset kaitset. Kohalikel omavalitsustel on eestkostja ülesannete täitmisel probleemiks rollikonflikt, mis seisneb kohaliku omavalitsuse avalikus ülesandes pakkuda isikule kohaseid teenuseid ja eestkostja rollis valvata teenuste sobivuse ja kvaliteedi üle isiku esindajana. Probleemiks on ka see, et KOVid kannavad kulusid seoses eest kostega nii juhul, kui KOV on määratud eestkostjaks kui ka siis, kui eestkostjaks on määratud füüsiline isik. Eestkostega seotud ülesanded on olnud KOVil küll Eesti taasiseseisvumisest alates, kuid nende sisu on oluliselt muutunud. Ka Perekonna koodeksi järgi oli eestkostega seonduv teatud ulatuses kohalik ülesanne (eestkoste seadis rahvasaadikute nõukogu täitev komitee), kuid näiteks ei määratud eestkostjat nendele isikutele, kes asusid mõnes hoolekande- või kasvatusasutuses, seal lasusid vastavad kohustused nimetatud asutuste administratsioonil. Kuni 2010.a. kehtinud perekonnaseaduse kohaselt oli KOV eestkosteorgan, kelle ülesandeks oli füüsilisest isikust eestkostja leidmine ja kohtule eestkoste seadmiseks avalduse esitamine. Vastavalt seadusele pidi eestkosteorgan korraldama ka järele valvet. Eestkostjaks määrati tavaliselt vanavanemad või selle asutuse töötaja, kus isik asus (nt hooldekodu töötaja). Juriidilist isikut või KOVi ei saanud eestkostjaks määrata. Seaduses sätestati ka eestkostja aruandekohustus, mida pidi eestkostja kord aastas eestkosteasutusele esitama, kuid sellest olid vabastatud vanemad. Alates uue perekonnaseaduse jõustumisest 2010.a. on olukord oluliselt muutunud. Eestkostjaks võib määrata ka juriidilise isiku, ka KOVi. Välistatud on nende juriidiliste isikute ja juriidiliste isikute töötajate määramine eestkostjaks, kus isik asub. Kui suure koormuse see KOVile tõi, võib näha Riigikontrolli auditist, mille kohaselt oli 2017. aasta alguses KOVi eestkostel kokku 1014 last (Järelaudit: omavalitsuse eestkostel olevate laste elatisraha sissenõudmine 17.11.2017). Leiame, et seoses eestkoste korraldamisega seotud ülesannete täitmisega ja vaatamata kohustuste olulisele kasvamisele, ei ole riigi poolt KOVile kulude katteks raha eraldatud. Täna ei saa KOV riigilt eestkoste korraldamiseks mingit toetust, kuid nt era isikud, kes määratakse kohtu poolt laste eestkostjaks, saavad SKA kaudu toetust. Leiame, et ka täiskasvanud isikute eestkostjad võiks saada toetust. Neid isikuid on päris palju, kes määratakse KOV-i eestkostele ja KOV ajab eestkostjana tegutsedes eraisiku asju. Samuti on eestkostja ülesannete täitmisel KOV-il päris suured kulud (töötaja palk, telefoni ja sõidukulud jne). Nt 1) Viljandi linnas on täna ühel spetsialistil üle 60 eest koste tava, kellest ca pooled elavad oma kodudes ja kellega seonduvalt on väga palju tööd. Optimaalne oleks ca 30-40 isikut ühel töötajal. Ühe töötaja töötasu on praegu ca 25 000 eurot aastas. Vajaksime juba teist töötajat ka. Seega oleks kulu ainult töötasudele ca 50 000 eurot aastas. 2) Rakvere linnas on KOV eestkostel olevate täisealiste arv kasvanud, 2017-2020 aastatel tõusnud 17 inimestelt 35 inimesele. Meie piikonna kohus eelistab täisealistele KOV eestkostet, sest lapsed ja lähedased loobuvad juba menetluse raames tihti oma lähedase abistamisest või tekivad probleemid eestkostet vajava inimese raha asjadega. Näiteks saadakse teada võlgade summa, kardetakse varadega seotud kohustusi jne. See kõik on toonud väga suure töömahu meie sotsiaaltöötajale, kes korraldab oma igapäeva töö kõrvalt ka täiskasvanute eestkoste korraldamist. 3) Viru-Nigula vallas on eestkostel 8 last ja 10 täiskasvanut, kohtus on otsuse ootel 1 ja kahe isiku puhul on eestkoste seadmise vajadus hetkel selgitamisel. Võrdluseks 2018.aastal oli valla eestkostel 3 täiskasvanut ja 6 last. Hetkel veel jõuab üks töötaja toime tulla muude kohustuste kõrvalt. Kuid KOV sotsiaal valdkonnale järjest lisanduvate kohustuste valguses jääb järjest vähemaks võimalus süveneda personaalselt iga eest kostetava vajadustesse. Kuna osa eestkostetavaid on laiali üle vabariigi asuvates hoolekandeasutustes, siis on ka eestkostetavate külastamine keeruline ja kulutusi nõudev. Vajab analüüsi. Oleme teadlikud, et eestkostetavate arv on viimastel aastatel suurenenud, eriti vanemaealiste seas. Mööname, et eestkoste korraldus vajab üle vaatamist . Sotsiaalministeerium korraldas 2020 aasta lõpus kohalike omavalitsuste seas küsitluse, et selgitada välja kohalike omavalitsuste kohustused, kohustuste maht ja probleemkohad eestkostega seoses. Kahjuks laekus vastuseid vaid 28 omavalitsusest. Vastuste analüüs on teostamisel, tulemuse pinnalt otsustame edasised sammud. Sotsiaalministeeriumis kaalutavad lahendusvariandid on suuna tud eelkõige eestkostet vajavate inimeste huvide kaitsele läbi neile vajaliku toe tagamise . Oleme kaalunud võimalusi, kuidas eestkoste määramisi vähendada, tagades inimese huvide kaitse muul moel. Näiteks oleme põgusalt kaalunud toetatud otsustamise süsteemi loomist, kus tuge vajav inimene saaks vajalikku tuge otsuste tegemisel ja eestkoste määramine ei oleks vajalik või määrataks osaline eestkoste. Süsteemi võtmekoht on toetaja ettevalmistus. Nimelt näeme praeguse eestkostesüsteemi ühe kitsaskohana füüsilisest isikust eestkostjate ettevalmistuse puudumist. Eestkoste korralduses muudatuste tegemise üks takistustest on see, et eestkoste määramiste kohta ei koguta sisulist statistikat (määramise põhjuste kategooriad, kas eestkoste ja osaline või täielik jms), millest tulenevalt on keeruline ka hetkeolukorra kaardistamine. KOV eestkostel olevate laste asendushooldusteenuse tasumiseks eraldatakse igal aastal toetusfondi siht ots tarbelised vahendid (2021. aastal summas 18,03 miljonit eurot). Vahendeid võib kasutada nii asendus- kui järelhooldus teenuse osutamiseks, hooldusperede toetamiseks kui ka teenuste korraldamiseks. Korraldamiskuludena arvestatakse SHS § 45 9 lõikes 4 nimetatud tegevuste kulutuste katmist (KOV ülesanded asendushooldusteenuse korraldamisel), sh on võimalik katta nt täiendavaid tööjõukulutusi, mida KOVid nende ülesannete täitmiseks teevad. Seega on võimalik laste puhul osaliselt eestkoste teostamisega seotud kulutusi katta KOV toetusfondi eraldatud vahendite arvelt. Täpsem juhis ja selgitused KOV toetusfondi vahendite kasutamise kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Täiendavalt selgitame, et väide nagu kaetaks füüsilisest isikust eestkostel olevate laste puhul eestkostjale eestkoste korraldamisega seotud kulutusi SKA poolt makstava eestkostetava lapse toetuse kaudu ei ole korrektne . Tegemist on peretoetusega, mille eesmärgiks on lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Toetusele õigustatud isikuks on laps ning sellest kaetakse kindlalt piiritletud summas lapsega seotud kulutusi, mitte eestkoste korraldamisega seotud kulutusi. Jätkatakse dialoogi. Näha ette takistusteta liikumise ja ligipääsetavuse tagamise projektide rahastamine riigi eelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu finantsperioodi 2021+ vahenditest ning planeerida vajalikud vahendid EL finantsperioodi 2021-2027 raames. Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) ja fakultatiiv protokoll jõustusid 29. juunil 2012. Konventsiooni rakendamise eest vastutavad erinevad osapooled sh ka kohalikud oma valitsused oma vastutusala pädevuses. PIK-i vastu võtmisel juhtisid kohalikud omavalitsused tähelepanu tõsiasjale, et PIK-i jõustumine toob KOV-idele kohustusi, mille täitmiseks puuduvad rahalised vahendid. Nt nõuab PIK ligipääsu tagamist kõigile ehitistele, ka olemasolevatele, mitte ainult uutele, samuti transpordile, infole jne. Nimetatud kohustuse täitmiseks st ligipääsetavuse tagamiseks, ei ole KOV-idele rahalisi vahendeid eraldatud. On oluline, et läbi riiklike tegevuste panustataks ligipääsetavuse saavutamisse ning lisaks ERF vahenditele isikute eluruumide kohandamiseks (mida peaks laiendama ka kütte- ja elektri süsteemide parandamisele), leitaks täiendavaid võimalusi ka läbi muudeks toetavateks meetmeteks, pidades eriti silmas ligi pääsetavust avalikke teenuseid pakkuvatele hoonetele. Nt Tallinn kohaliku omavalitsusena on välja töötanud Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad 2016-2022. Eelmainitud dokumendi oluliseks ja kandvaks elemendiks on universaalse disaini ja ligipääsetavuse infosüsteemi loomine (tinglik nimetus Accessible Tallinn), mis kajastaks ligipääsetavuse seisukorda hoonete, rajatiste jms linnaruumi osas, jagaks infot elanikele ja linna külalistele, aga oleks ka töövahendiks linna ametitele ligipääsetavuse tegevuste planeerimisel ja mõõdikuks ligi pääseta vuse hindamisel. Planeeritav infosüsteem kavandatakse arvestusega, et muuta see üleriigiliselt kättesaadavaks kõigi oma valitsuste jaoks. Infosüsteemi kasutamine on tulemuslik vaid regulaarse hooldamise, sh info uuendamisega ja süsteemi tsentraalse haldamisega. Üleriigilise portaali töös hoidmine vajab riigi poolset rahastamist hinnanguliselt aastas 20 000-.€. Tuleks välja töötada vastav meede, mis arvestaks vajadusi. Ligikaudne transporditaristu ligipääsetavuse kohandustööde maksumus 37 793 040.-€. https://www.sm.ee/sites/default/files/transpordi_ja_tehiskeskkonna_analyys.pdf Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs. Ligipääsetavuse Foorum. Ligipääsetavuse tagamine on riigi ja KOV ühine vastutus väärikat ja iseseisvat toimetulekut võimaldava elu tagamisel kõigi inimeste jaoks. Ligipääsetavusest ja universaalsest disainist saab kasu kogu elanikkond, sh on suurteks sihtgruppideks eakad, lapsed, lastega pered jt.. Teenuste planeerimisel ja kesk konna kujundamisel peavad ligipääsetavuse parandamiseks tegema vajalikke investeeringuid ühtviisi nii riik kui kohalikud omavalitsused. Peame oluliseks rõhutada, et ligipääsetavaid lahendusi on võimalik luua ning kaasava disaini ja ligipääsetavuse põhi mõttega arvestada jooksvalt ja pidevalt. Muuhulgas on ligi pääsetavus üks horisontaalsetest põhimõtetest ning ligipääse ta vuse nõuete järgimine kohustuslik struktuurivahendite kasutamisel nii uuel kui lõppeval perioodil. Riik toetab kohalikke omavalitsusi läbimõeldud ja põhjendatud tegevuste elluviimisel. Näiteks, aastatel 2017-2022 on kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda toetust erivajadusega inimeste eluruumide kohandamiseks (toetuse maht kokku 10 milj €). Esimeses taotlusvoorus (2018) rahastati 472 puudega inimese eluruumi kohandamist 56 KOVis, teises taotlusvoorus (2019) kohandati 1229 inimese eluruumid 74 KOVis, kolman das taotlus voorus (2020) kohandatakse 478 inimese eluruumid 74 KOVis. Detsembris 2020 avatud neljandast, jooksvast taotlus voorust kohandatakse veel 72 puudega inimese kodud 7 KOVis. Meetmeks ettenähtud rahastus on lõppenud ning uue vooru saab avada lisavahendite leidmisel. Kohalike omavalitsuste edasiseks toetamiseks on vaja teada KOVide tegelikku ligipääsetavuse vajadust, KOVide valmidust ise ligipääsetavusse investeerida ning seniseid häid kogemusi jagada. Ligipääsetavuse parandamiseks riigis tervikuna moodustati septembris 2019 ligipääsetavuse rakkerühm . Rakkerühma ülesanne on 2021. aasta suveks selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühis konna aspektides ning töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Rakkerühma esimese tööaasta jooksul on kaardis tatud kõikide olulisemate avaliku ruumi ja ühiskonna osade ligipääse tavuse olukord ja probleemistik ning koostatud vahearuanne . Aruanne toob välja, et ka KOV spetsialistide ja poliitika kujundajate tasandil on teadlikkus ligipääsetavusest madal kõikides olulistes valdkondades. See takistab ligipääsetavate lahenduste loomist KOVi poolt avaliku ruumi objektide tellimisel. Aruandes tehakse mh ettepanekud tuua ligipääseta vuse nõue sisse KOV planeeringu tesse ning kajastada ligipääse tavust KOV arengukavas olulise investeeringute planeerimise alusinfona. Lisaks on aruandes arvukalt esialgseid ette pane kuid, mis ühel või teisel viisil suunavad KOVe tulevikus suuremale ligipääsetavuse teadlikkusele ja valikutele. Kõigis ministeeriumites tuleb arvestada välisvahendite, sh perioodi 2021−2027 struktuurivahendite planeerimisel ja õigus aktide eelnõude ettevalmistamisel eesmärgiga tagada välisvahenditest rahastatavate investeeringute ja tegevuste vastavus kehtiv atele ligipääsetavuse nõuetele. Jätkatakse dialoogi. Edasiste tegevuste planeerimisel lähtutakse ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuandest (avaldatakse 2021. aasta II pooles). Tagada Haigekassa rahastusega statsionaarse õendus teenuse kättesaadavus üldhooldekodudes kõigil nädala päevadel, ja vastavalt vajadusele nt suuremates hoolde kodudes ka öötundidel Tunnustavalt märgime, et alates 2020. aastast rahastab Eesti Haige kassa eraldi teenusena õendusteenuse osutamist üldhoolde kodudes, et parandada teenuse kättesaadavust. Õendusteenust üldhooldekodus osutatakse koduõenduse tegevusloa alusel, mida võib omada või taotleda väljaspool kodu asuva üldhooldus teenuse pakkuja (ehk üldhooldekodu) ise või sõlmib haigekassa lepingu vastava teenuseosutajaga, kellel on koostöölepe üld hoolde koduga. Kui üldhooldekodu tahab ise osutada õendus teenust, peab tal olema Terviseameti poolt väljastatud koduõenduse osutamise tegevusluba. Teenus on rahastatud pearaha põhimõttel, kuhu kuulub ühe täis tööajaga õe ressurss 40 üldhooldekodu elaniku kohta. Tegemist on teenuse osutamisega tööpäevadel, puhkepäevadel ja riiklike pühade ajal teenust ei osutata, mis ei ole mõeldav suures 300-kliendilises hooldekodus (nt Iru Hooldekodu). Ambulatoorne õendusteenus vajab laiendamist kõikidele nädala päevadele, suuremates hooldekodudes ka öötundidel. Paljud üldhooldekodu kliendid vajavad pidevat meditsiinilist abi, milleks hooldustöötajad ei ole pädevad. Vajab analüüsi. Alates 2020. aastast rahastab Eesti Haigekassa eraldi teenusena õendusteenuse osutamist üldhooldekodudes , et parandada teenuse kättesaadavust. 2021. aastast tõusis teenuse hind 58.21 €ni ühe hooldatava kohta (enne oli 52,93 €). Muudatuste lisaeelarve maht on ca 537 000 €. Ühtlasi muutis haigekassa ka senist hooldekodus pakutava õendus teenuse kulumudelit. Kulumudelisse lisati uued hinna kompo nendid: õe puhkuse tasu (aitab kaasa asendaja leidmi seks), isiku kaitse vahendite kulu, õe tööriiete kulu, ohtlike jäätmete utilisee ri mise kulu ning kontaktivaba infrapuna termomeetri soetamise kulu. Haigekassa on ette näinud teenuse osutamisel miinimumi, st et teenust osutatakse tööpäevadel ning päevasel ajal. Muudel aegadel õendusteenuse osutamine hooldekodu ning õendus teenuse osutaja vahel on kokkuleppeline. Iga teenuseosutaja peab hindama, millised on tema teenuse saajate vajadused ning sellest lähtuvalt kasutama olemasolevaid võimalusi. Kui hoolde kodu kliendil on tervisest tulenevalt suurem tervis hoiu teenuse vajadus, kui seda olemasolev teenus katab, siis on võimalik kaaluda iseseisva statsio naarse õendusabiteenuse osutamist (kui asutuse tingimused vastavad, on võimalik taotleda vastav tege vusluba, palgata personal jms). Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse raames osutatava õendusteenuse rakendumise analüüsimisel on võimalik esitatud ettepanekut kaaluda. Analüüsi viib läbi Eesti Haigekassa. Jätkatakse dialoogi. Koostatakse ülevaade hoolde kodude õendusabi lepingutega kaetusest ning hinnatakse, kas teenuse laiendamine on põhjendatud. Õendusabi teenuse sisu muutmiseks teevad vastava vormikohase ettepaneku haige kassale teenuse osutajate ühendus (hooldekodud). Üldhoolduse arendamine on Sotsiaalministeeriumi prioriteet. Tagada esmatasandi arstiabi (perearstiteenus) kättesaadavus võrdsetel alustel üle Eesti. Üle Eesti on suur probleem perearstide teenuse kättesaadavusega. Eesti Haigekassa andmetel on ligi 20 000 inimest ilma perearstita. Toetused esmatasandi tervisekeskuste loomiseks EL Regionaal arengufondi meetmest: jätkub alustanud projektide rahastamine. Lõpparuanne on esitatud 18 projektile 56st, ülejäänutega töö jätkub. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus on muutmisel. Muudatuste eesmärgiks on üldarstiabi kättesaadavuse parandamine läbi süsteemi paindlikumaks muutmise ning suurema rahalise toetuse võimaldamise. Jätkub hoolduskoordinatsiooni projekt, mille eesmärk on leida häid viise koostöö korraldamiseks KOV, üldarstiabi osutaja ja kohaliku haigla vahel. Tihedam koostöö ja tugi on ka oluline osa heast töökeskkonnast. Peagi valmib raport Praxise detsentraliseerimise analüüsist, mis hindab KOV võimalusi üldarstiabi kättesaadavuse paranda misel. Paremaid töötingimusi ja mitmekülgsemat teenust pakkuvate tervisekeskuste loomisel võivad takistused olla ka organisatoorset laadi ja see on üks näide, kus KOV võiks abiks olla. Seni on perearstide ja asendajate leidmine olnud Terviseameti ülesanne. 2022. aastaks võtab selle järk-järgult üle seni vaid rahastaja rollis olnud Eesti Haigekassa. Ülesannete haigekassale üleviimine ja TTKS muutmine on aluseks mitmetele korralduslikele ja rahastust puudutavatele muutustele üldarstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Eesmärke toetab ka äsjane valitsuslepe, kus lahenduste otsimine esmatasandi tervishoiuteenuste piirkondliku kättesaadavuse parand amiseks on samuti välja toodud. Töörühma moodustamiseks on endiselt valmisolek olemas, kuid sellega võiks alustada siis, kui Covid-19 olukord seda paremini võimaldab. Jätkatakse dialoogi. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on tagada perearstiabi kõigile neile lastele, kellel ei ole perearsti. Lahendamisega tegelevad Terviseamet ja Eesti Haigekassa koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Tagada koolitervishoiuteenuse rahastamine kõigile õpilastele. Koolitervishoid vajab täiendavat rahastamist. Tervisele luuakse vundament lapse- ja koolieas. Koolitervishoiu olulisemad tegevused on tervise edendamine, haiguste ennetamine, tervise jälgimine ja esmaabi. Koolitervishoiuteenust rahastab Eesti Haigekassa vastavalt õpilaste arvule koolis 1 õpilane - 3,93 eurot Nõutud tööaeg on 6 tundi nädalas. Keeruline on leida õde nii väikesele koormusele ja suurele vastutusele. Praegu on KOV-id sunnitud teenuse toimimiseks juurde maksma. Eriti raskes olukorras on väiksemad koolid. Teema on oluline, sest laste puhul on varane märkamine eriti oluline. Täiskasvanueas ägenevad ja süvenevad terviseprobleemid saavad sageli alguse just koolieas. Probleemideks on vähene liikumine, ülekaalulisus, neti sõltuvus, rohke stress, vaimne tervis. Suures osas on kooliõe tegevus ennetustegevus. Nt 1) Nõo vald maksab põhikooli tervishoiutöötajale oma eel arvest töötasu 0,5 ametikoha eest kuus 270 eurot. Kulu aastas kokku 4 4 65 eurot. 2) Lääne- Virumaa vald – valla eelarvest makstakse perearstile 400 EUR täiendavat toetust 3) Elva - kohalik omavalitsus tagab tasuta ruumid ning maksab spetsiaalse arvutiprogrammi kuutasu (2018. aastal 1169 eurot) ning toetatud on koolitervishoiuteenuse pakkuja ruumide sisustamist (2018. aastal 1518 eurot). 4) Anija valla poolt on tagatud teenuse osutajale tasuta ruumid ja samuti nende sisustus. 5) Konguta Kool 80 õpilast, sissetulek 314 eurot kuus (summa sisse peab mahtuma kooliõe palk, nõutud koolitused, vahendid, alustades kabineti sisustamine, koolitervishoiu IT lahendus). Moodustatakse eraldi töörühm Sotsiaalministeeriumi juhtimisel. Selgitame, et kõikidele kooliõpilastele on juba täna õigus Eesti Haigekassa rahast atud koolitervishoiuteenusele. Eesti Haigekassas oli töörühm, kellega koostöös uuendati kooli õenduse tegevusjuhendit. Tulenevalt uuenenud juhendist täpsustati tervisekontrolliga seonduv ka määruses nr 54 „Kooli tervishoiu teenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohal“ Lisaks analüüsis Eesti Haigekassa koolitervishoiuteenuseid ja hindu. Kui varem oli kaks teenust: koolitervishoiuteenus (piir hinnaga 3,93€) ja erivajadustega õpilaste koolitervishoiuteenus (piirhinnaga 17,42€), siis nüüd on rahastatavaid teenuseid rohkem . Haigekassa võtab koolitervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle 12 kalendrikuul aastas. Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta ühes kalendrikuus on järgmine: Koolitervishoiuteenus (piirhind 4,18€) Koolitervishoiuteenus, kui teenuse osutamise kohas moodustavad vähemalt 90% õpilastest haridusliku erivajadusega õpilased (piirhind 18,59€) Koolitervishoiuteenus haridusliku erivajadusega õpilasele (piirhind 5,69€). Lisaks on uuena koolitervishoiuteenuse piirhind vähemalt 20-aastasele õpilasele, kes õpib kutseõppe tasemeõppe statsionaarses õppes: Koolitervishoiuteenus kutseõppeasutuses vähemalt 20-aastasele õpilasele (piirhind 6,76€). Eelpoolnimetatud määruses nr 54 on sätestatud ka õe töökoormus, mis on täiendavalt planeeritud Eesti Haigekassaga koostöös üle vaadata. Märgime, et vajaduse korral on võimalik vaadata koostöös osapooltega üle olemasolevate teenuste hinnad. Piirhinna arvutamine toimub vastavalt sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusele nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“, sealjuures arvestatakse ka Vabariigi Valitsuse 12. juuli 2018. a määrusega nr 62 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiu teenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiu teenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord”. Lõpliku piirhinna kiidab heaks ja esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Eesti Haigekassa nõukogu arvestades ravikindlustuse seaduse kohaselt ravikindlustuse eelarve võimalusi. Mis puudutab koolitervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke ruume ja vahendeid , siis vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi seadusele (§ 43 lg 2) kooli pidaja tagab ruumide ja mitte meditsiini lise sisseseade olemasolu koolis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 25 lõike 2 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ja katab sellega seotud kulud. Aparatuur, tarvikud, ravimid jm teenuse osutamise jaoks vajalik kulu on arvestatud teenuse hinna sisse. Seega on jätkuvalt koolitervishoiuteenuse hinna muutmine võimalik, kui teenuste osutajate ühendused esitavad haige kassale argumenteeritud ettepaneku hindade muutmiseks. KOVide osaluse kindlaks tegemiseks teeme ettepaneku, et ELVL koostaks konkreetse ülevaate, kes kui palju ja mille eest koolitervishoiuteenuse osutamisel juurde maksab. Samuti rõhutame, et tervislike eluviiside edendamiseks ei piisa ainult tervishoiuteenuste osutamisest, vaid siin tuleb appi ka RTA 2020-2030 tervislike valikute programmi elluviimine. Samuti on tervitatav KOVide panus ja senisest enama vastutuse võtmine oma piirkonna rahv astiku tervise edendamise eest. Jätkatakse dialoogi. Koolitervishoiu teenuse hinna muutmiseks saab teha vastava vormikohase ettepaneku haigekassale teenuseosutajate ühendus (koolitervishoiuteenuse osutajad). Luua riiklik toetusprogramm noorte tugisüsteemi arendamiseks ja tõhustamiseks. Üha enam vajab tähelepanu noorte vaimse tervise toetamine ning noorte sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine. Rõhutame vajadust pöörata erilist tähelepanu haavatavatele noorte rühmadele (sh NEET-staatuses noored, erivajadustega noored, rände taustaga noored) hõlbustades ligipääsu hariduse, tööhõive ning tervise ja heaoluga seotud teabele ning nõustamisele. Sagenevad vaimse tervise mured nagu depressioon ja ärevus. Oluline on pakkuda noortele kvaliteetset ja kättesaadavat abi vaimse tervise küsimustes ning täiendada ka noorte endi teadmisi ja sotsiaalseid oskuseid selleks, et nad oleksid võimelised vaimse tervise probleeme ennetama, ära tundma ja õigeaegset abi otsima. Praegu pakutakse noortele tuge suures osas projektipõhiselt. Noorte tugisüsteemi arendamiseks ja tõhustamiseks tuleks luua riiklik toetusprogramm. Sotsiaalministeerium peab oluliseks noorte, eriti NEET-noorte ülesleidmiseks ja toetamiseks vajaliku koostöömudeli arendamist koostöös kohalike omavalitsustega . Noortegarantii tugisüsteemi piloteerimise käigus ning järelanalüüsi tulemustest selgus mitmeid kitsaskohti, mille parendamisse oleme valmis ka järgmistel aastatel panustama. Samuti on ellu kutsutud töörühm , mis toob kokku hariduse-, sotsiaal- ja töövaldkonna eksperdid eesmärgiga kaardistada täna NEET noorte toetamisel kitsaskohti ja töötada välja ning rahastada uuest struktuurivahendite perioodist täiendavaid sekkumisi. Jätkatakse dialoogi. Sotsiaalministeerium jätkab läbirääkimisi Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et kohalikke omavalitsusi rohkem toetada, sh eelkõige NEET noorte osas. Laiendada erisoodustuse vabastust töötaja vaimse tervisega seotud teemadele- eelkõige vaimse tervise tasakaalus hoidmise kulud, nt nõustamisteenused, supervisioon jms. Vaimse tervisega seotud teemad on kasvav probleem eriti koroona järgses- ja -aegses ühiskonnas. Oluliselt on kasvanud nõustamise, supervisiooni ja psühholoogilise toe vajadus. Mures inimesed pöörduvad sotsiaalvaldkonna spetsialistide poole tihti just nõustamisteenuse või psühholoogi teenuse leidmiseks, aga ka teenuse eest tasumiseks toetuse saamiseks. Ka KOV-i enda spetsialistid, eriti sotsiaal- ja haridusvaldkond, vajavad õigeaegset supervisiooni ja psühholoogilist tuge, et vältida läbipõlemist. Haigekassa kulul teenuse õigeaegne saamine on praktiliselt võimatu (pikad järjekorrad ulatuvad kuudesse). Tasuline teenus on psühholoogi puhul 45. – 75. eurot kord. Siin kohal võiks olla võimalus tööandjal neid kulusid hüvitada vähemalt, siis kui teenuse vajadus on otseselt töö iseloomust või -keskkonnast tingitud. Näiteks pakutakse praegu individuaalset supervisiooni hinnaga 85.- eurot sessioon, mida saavad endale vähesed lubada. Tööandjal võiks olla erisoodustuse vabastus mitte ainult sportimise toetamisel vaid ka vaimse tervise hoidmisel. Töötervishoiu, sh vaimse tervisega tegelemise, kulud on maksu vabad, kui need tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. See tähendab seda, et: tööandja on hinnanud töökeskkonna riskianalüüsiga töökeskkonnas esinevaid ohutegureid (sh psühhosotsiaalseid) ja nendega seotud riske töötajate tervisele; tööandja on koostanud töökeskkonna riskianalüüsi alusel tegevuskavas, milles on näinud ette meetmed riskide vältimiseks või vähendamiseks. Samuti ei kuulu maksustamisele töötervishoiuarsti otsuse alusel konkreetsele isikule tulenevalt tema töö iseloomust ennetus tegevuseks või taastusraviks tehtavad kulud. Arsti soovitus peab olema arusaadav ja täidetav ning seotud konkreetse töötaja töö iseloomust tuleneva võimaliku tervisekahjustuse ennetamise või vähendamisega. Kui töötervishoiuarsti soovitus on üldsõnaline, siis on tegemist erisoodustusega. Seega, kui tegevus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja selle alusel väljaantud õigusaktidest, siis ei loeta seda tegevust erisoodustuseks. Oluline on, et kulutused, mis tööandja lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1 teeb, on ka dokumentaalselt tõendatavad, et maksuhaldur ei käsitaks tema poolt tehtud kulutusi erisoodustuse või ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Tulumaksuseaduse § 32 lõike 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seoses ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 5 5 kohaselt ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edenda miseks tehtavaid kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastus arsti , füsio terapeudi , tegevusterapeudi , kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele. Erisoodustuste kohta on täpsemalt kirjeldatud ka Maksu- ja Tolliameti kodulehel: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid . Jätkatakse dialoogi. Tallinna ja Eesti riigi koostöös rajada Tallinna Haigla. Eesmärgiga parandada eriarstiabi kättesaadavust on Tallinna Linnavolikogu otsustanud rajada Narva mnt 129, 129b kinnistu tele uue meditsiinilinnaku – Lasnamäe meditsiinilinnaku, kuhu ehitatakse kaasaegne ca 550 kohaline aktiivravi haigla, mis koondaks endasse valdava osa tänaste Tallinna keskhaiglate ravitööst. Uue kavandatava Tallinna Haigla ravitöö maht moodustab ca 25% kogu Eesti eriarstiabi ravitöömahust ning sellest töömahust ca 50% pärineb väljastpoolt Tallinna ning Harjumaad. Läbitud on projekti määratlemise ja funktsionaalse arengukava koostamine (SoM-i poolt heaks kiidetud 19.veebruar 2019.a), koostatud detailplaneering aadressil Narva mnt 129 ja 129b. DP on plaanis kehtestada märtsis 2021.a. Orienteeruv objekti rajamise ehitusmaksumus on 480 mln €, millele lisandub haigla seadmestamise ja sisustamise maksumus ca 70 mln €. Rahastamine lahendatakse linna ja Sotsiaal- ning Rahandusministeeriumi ühistegevusena. Tallinna selgitus: Kuigi vahepealsel ajal on riigi poolt tulnud rahastuse osas toetavad seisukohad ja on olnud jutuks EL vahenditest riigiosaluse katmine 380 miljoniga. Samas ei ole veel kindlust, et Euroopa Komisjon on seda toetamas. Seni kuni ei ole Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud partnerlus lepet uueks eelarve perioodiks, mille üheks osaks oleks ka Tallinna Haigla rahastus 380 miljoni euroga, peame jätkuvalt oluliseks teemat eelarve läbirääkimistel prioriteetsena hoida. Sotsiaalministeeriumi poolt on kinnitatud Tallinna Haigla funktsionaalne arengukava, mis paneb paika teenused erialade kaupa ja orienteeruvad prognoositavad mahud planeeritavas haiglas. Läbirääkimised Tallinna Haigla rahastamise üle Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastu (RRF ehk Recovery and Recilience Facility ) vahenditest jätkuvad. Läbirääkimised lõpetatud. Sotsiaalministeerium jätkab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Tagada ravikindlustuseta isikutele esmatasandi arstiabi kättesaadavuseks selle rahastamine riiklikest vahenditest, täna on ravikindlustuseta inimeste abistamine kohaliku omavalitsuse vastutada. Tagamaks Põhiseadusest tulenevat kõigi elanike õigust tervise kaitsele, tagada ravikindlustusega hõlmamata isikutele tasuta esmatasandi tervishoiuteenus ja katta nende statsionaarse raviteenuse kulud. Tagada nimetatud isikutele rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesooleskriiningu tasuta teostamine riiklikus ennetuskavas ettenähtud vanusrühmades. Nt: 1) Tallinnas osutatakse ravikindlustamata isikutele statsionaarset abi Kallavare Haigla AS-is 120 ravikindlustusega hõlmamata isikule. Vastuvõtul AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Kopli Polikliinikus, lisaks öömajades õendusteenuse osutaja poolt. Linnaeelarveliste vahendite kulu 2020.a on 138 000 eurot ja sama summa on planeeritud ka 2021. aastasse. 2) Tartu kulu ravikindlustuseta isikutele aastas on 6000.-. Eestis on hinnanguliselt kuni 120 000 töö ealist inimest, kellel puudub püsiv Haige kassa ravikindlustus ja kelle ligipääs riiklikele tervishoiu teenustele on seetõttu piiratud. Universaal se kindlustus kaitse pakkumine tooks Haige kassale esimestel aastatel ligi 80 miljoni suurust lisakulu, mis on hetkel 6% asutuse aasta kuludest. Kaugemas väljavaates tekiks riigile kindlusta mata inimestele ravi kindlustuse pakkumisel iga-aastaselt 4,4% suurune lisakulu. Praxise uuring http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2017/09/Ravikindlustus.pdf Sotsiaalministeerium ei poolda kindlustuspaketi kaheks jagamist sisuliselt ja sellel on väga palju põhjendusi. Sotsiaalministeerium analüüsis, kas luua eri sihtrühmadele erineva ulatusega paketid, nt katta ravikindlustamata isikutele ainult esma tasandi kulutused. See tekitaks aga olukorra, kus tuleks hakata sekkumiste kaupa määrama, mis peaks inimesele lisaks perearsti abile ja vältimatule abile olema veel kaetud ja mis mitte. Näiteks on perearstiabi kättesaadavusest vähe abi, kui perearstil ei ole võimalust väljastada soodustingimusel retsepti ja seetõttu ei suuda inimene kindlustuse puudumise tõttu soetada vajalikke ravimeid. Seega oleks teenusepaketi diferentseeri mine poolik lahendus, mis paneks perearstidele ebaproport sionaalse vastutuse tegeleda nende pädevusse mittekuuluvate haigusseisunditega või leida patsiendile võimalus saada kindlustus, et patsienti edasi suunata või alustada vajalikku ravi. Seega ei saa ministeerium toetada teenuste paketi eristamist sõltuvalt kindlustuse olemasolust. Arenenud ühiskondades riiklike ravikindlustussüsteemide puhul on see ka õigustatult tava pärane lähenemine. Võttes arvesse teiste riikide kogemust ja varasemaid uuringuid ning arvestades Eesti tervishoiusüsteemi praegust korraldust, oleme pigem analüüsi nud ja teinud ette panekuid ravikindlustuse universaal seks laiendamiseks kogu elanik konnale. Vastav eesmärk on meil püstitatud ka Rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030. Kas ja kui kiiresti uus valitsus selle küsimuse käsitlemisega plaanib edasi liikuda, me hetkel veel vastata ei osa. Alates 2021. hakati sõeluuringutes osalemist ravikindlustamata isikutele rahastama Eesti Haigekassa eelarvest. Jätkatakse dialoogi. Sotsiaalministeeriumi suund on universaalne ravikindlustus. Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata isikutele esitatakse VV-le 2021 aasta märtsi jooksul, misjärel otsustatakse selle rakendamine. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme. Olukorra parandamiseks on vaja luua üleriigiline parkimiskaartide register, et saada üle-eestiline ülevaade kehtivatest parkimiskaartidest ning võimalus nende kehtivust kontrollida. Sotsiaalkindlustusamet on alustanud parkimiskaartide ühtse registri loomist. SKAs on loodud soodustingimustel parkimise võimaldamise teenuse disainimise töörühm, kuhu kuuluvad ka puudega inimesed, kes seda teenust ise kasutavad. Töörühma arutelude tulemusel on valminud teenuse prototüüp, mida testitakse lõppkasutajatega. 2020. aasta SF rahastuse taotluste esimeste prioriteetide alla parkimiskaartide registri arendamine ei kuulunud. SKA saab uue taotluse arendusrahade saamiseks esitada 2021. a kevadel. Riigikogule ei ole liiklusseaduse muudatust veel menetlemiseks esitatud. Liiklusseaduse muudatuse jõustumine toimub eelduslikult 01.01.2022. Kui seaduse muudatus jõustub enne uue teenuse valmimist, leiab SKA ajutise lahenduse parkimiskaartide väljastamiseks ja üleri igilise registri käivitamiseks. Jätkatakse dialoogi. nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus Suurendada kohalike omavalitsuste omapanust sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist ning teenusmajade rajamist eakatele. Hoolekandelise abi korraldamisel on kohalike omavalitsuste lõikes erinevused. Olgugi, et viimastel aastatel on kasvanud nende omavalitsuste arv, kus korraldatakse kõiki kohustuslikke sotsiaalteenuseid, on jätkuvalt veel omavalitsusi, kes seda ei tee . Kuna kohalike omavalitsuste omapanuse osakaal maksutuludest ja toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse on viimase kümne aasta jooksul stabiilselt vähenenud (vt joonis 1 ja 2) ning sotsiaalhoolekanne on pikka aega olnud alarahastatud, on t ulubaasi kasvu tingimustes asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust rohkemgi, eelisarendades teenuseid. Selle üheks eelduseks on, et omavalitsused pööraksid senisest enam tähelepanu abivajajate leidmisele ning nende nõustamisele ja toetamisele. Lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks tuleks kohalikel omavalitsustel senisest enam investeerida kodus elamist toetavate teenuste (isiklik abistaja, tugiisik, koduteenus, päevahoiuteenus) pakkumisse, seejuures tagama teenuste kättesaadavuse igas omavalitsuses. Kohalikud omavalitsused on valmis panustama sotsiaalsesse kaitsesse vastavalt elanike vajadusele ja omavalitsuse võimalustele. Kindlasti aitab sellele kaasa tulubaasi kasv. Oleme nõus, et kodus elamist toetavad teenused vajavad arendamist, kuid üheks takistuseks on teenuse osutajate puudus. Selleks ja lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks, on kindlasti vaja integreerida sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Suur osa isikutest, kes vajavad pikaajalist abi ja saaksid hakkama kodus, vajavad ka tervishoiuteenuseid nt koduõenduse teenust. Rahaliste vajaduste ja võimaluste hindamiseks on vajalik põhjali kum analüüs, kui hetkel ettepanekule lisatud selgitused. Sotsiaal kaitse kulude osakaalu tõstmine saab tulla ainult mingite teiste valdkondade osakaalude vähenemise arvelt. Oleks abiks, kui oleks võimalik välja tuua ka valdkondi või tegevusi, mis KOVide poolt on täna ülerahastatud või ebamõistlikult rahastatud? Kindlasti tuleb jätkata möödunud aastal alustatud KOVide sotsiaal kaitseliste kulude analüüsi. Esialgsed tulemused näitavad, et KOVidelt kogutavate andmete alusel ei ole võimalik korrektseid järeldusi teha. KOVde panus sotsiaalkaitsesse on kahtlemata oluline. Siin juures tuleb siiski arvestada ka eelmisest aastast muutunud olukorda, kus ollakse üsna tugeva majandusliku surve olukorras. Teenusmajade rajamine vajab meedet, kus KOVide osalus on võimalikult madal (nt mitte kõrgem kui nt 10%). Lisaks on oluline, et meetme raames saaks teenusmajade rajamisel teha kootööd erasektoriga. Arvestades COVID-19 järelmõju, sh eeldatavat majanduslangust, ei teki KOVidel juurde vahendeid, mille arvelt investeeringuid ja uue taristu ehitamist realiseerida. Meetmes võiks olla taotlejaks või omaosaluse maksjaks erasektor, kes tulevikus võtaks teenusmaja opereerimise enda hallata, st et meetmes tekiks võimalus omaosalust jagada KOVdel erasektoriga. Tänuväärne on, et ESF meetmetest saab taotleda kodus elamist toetavate teenuste rahastamist. Meetmest võiks kaaluda lisaks teenuse loomisele ka olemasoleva teenuse laiendamist ehk uute teenuskohtade loomise rahastamist. KOVle on teada, et üldhooldusteenus asutuses on kallis ja teenus kohtadest on puudus, aga teataval hulgal on ööpäeva ringse üldhooldusteenuse kohti siiski vaja juhtudeks, kus kodus elamist toetavad teenused ei kata inimese teenusvajadust. Üldhooldekodu teenusele suunamist saab mõjutada ka läbi riigi teenuste parema toimimise ja kättesaadavuse, nt taastusravi või statsionaarse õendus abi kättesaadavus ja teenuse mahu ebapiisavus, perearstiabi vastutus (kõrges eas inimene on perearsti nimistus, aga reaalseid kontakte ei ole olnud mitmel aastal), erihoolekandeteenuste kättesaadavus jne. Jätkatakse dialoogi. Ettepanek lisatakse SoM-ELVL koostööplaani. Viia teenuste osutamise korrad kooskõlla sotsiaalhoolekande seadusega, siduma teenuste ja muu abi saamine lahti puude raskusastme tuvastamise nõudest ning asendama selle abivajaduse hindamisega. Mitmetes kohalikes omavalitustes kehtestatud nõue, et teenuste ja muu abi saamiseks peab inimesele olema tuvastatud puude raskusaste, ei ole kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega kooskõlas ega tohi olla teenuste ja muu vajaliku abi saamise tingimuseks. Toetuste ja teenuste pakkumisel tuleb võtta arvesse inimese tegelikke vajadusi. Eelkõige tuleb pakkuda abivajaduse tekkimist või süvenemist ennetavaid meetmeid ning vältida olukordi, kus inimene jääb abitult süsteemide vahele (nt lapseeast täiskasvanuikka jõudmisel, hariduselust tööellu üleminekul, tervisesüsteemist hoolekandesse üleminekul). Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel on suund lihtsustada abi andmise korraldust. Mõistlik on, et inimene pöördub abi saamiseks kõigepealt kohaliku omavalitsuse poole, kes viib läbi esmase abivajaduse hindamise, korraldab vastavalt teenuste ja muu abi osutamist ning vajadusel toetab inimest riigipoolse abi taotlemisel. Kohalikud omavalitsused on asunud oma teenuste osutamise kordasid üle vaatama, et likvideerida võimalikud vastuolud sotsiaalhoolekande seadusega. Tuleb pöörata tähelepanu vajadusele täpsustada SHS sätete sõnastust. Riigikohtu lahendis on tõdetud: „Kolleegium möönab, et sotsiaalhoolekande seaduses on terminit puue ja selle raskus astmeid kasutatud ebajärjekindlalt, mis võib raskendada omavalitsusüksustel seaduse rakendamist.“ KOVe suunatakse juba kohe täna siduma abistamiskohustus puudest lahti ja kõik otsused peaksid sündima hindamise tulemusel, samas selgitatakse, et riigil on 2021.a II poolaasta plaanis alustada ka täisealise inimese abivajaduse hindamise teenuse analüüsiga st töövahendi osas alles alustatakse analüüsiga. Kohaliku omavalitsuse vaates on loomulik, et abivajadusega inimene peab vajaliku abi saama ja abistamine ei tohi takerduda vorminõuete tõttu. Samas on riigi teenuste puhul tavapärane, et need võivad olla seotud puude olemasolu või raskusastmega (soodustus retseptiravimitele, tasuta sõiduõigus jne). Teeme ettepaneku, et sama põhimõtet rakendataks ka riiklike teenuste ja toetuste puhul, mis seotaks puude määramisest lahti, et inimene ei peaks teenuse või toetuse saamiseks puuet taotlema, vaid ta saaks vajaduspõhiselt abi, nt rehabilitatsioon, abivahendid jne. Täielikult hindamispõhisele lähenemisele minek eeldab vajaliku hindamispädevuse ja töövahendite olemasolu. Vajalikud on ühtsete hindamisvahendite juurutamine, süsteemsed hindamispädevust ühtlustavad koolitused ja KOVide toetamine ühtse hindamispraktika kujundamisel KOVi jaoks tähendab olukord, kus senised erivajadusega inimeste kodus elamist toetavad teenused on lahti seotud puude olemas olust, selget kulude suurenemist nii teenuste kui tööjõukulu osas. Eeldatavalt kasvab abivajaduse hindamiste arv, lisaks tuleb hinnata ka seda osa abivajadusest, mida praegu võiks katta hindamine puude määramisel. KOV nõustamisele pöördub üha enam inimesi, kellel ei ole puuet pikendatud, mistõttu nad on ilma jäänud senisest riigi korraldatud abist. KOVle tähendab see nii suurenevat nõustamiste hulka kui otsest rahalist kulu (toetused abivahendite ostuks jne). Oluline on mõtestada ka seda, kas inimene vajab hoolekande teenust või on küsimus muude teenuste korralduses (nt piisava liinivõrguga, madalapõhjaline ühistransport vs sotsiaaltransporditeenus). Jätkatakse dialoogi. Ettepanek lisatakse SoM-ELVL koostööplaani. Suunata enam tähelepanu inimeste tööhõive toetamisele kohalikul tasandil, eeskätt mitteõppivate ja mittetöötavate noorte tagasiaitamisel haridusse ja tööturule, et ennetada noorte suurenevat sotsiaalabivajadust tulevikus. Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal ja võimalus aidata kaasa mittetöötava ja mitteõppiva inimese suunamiseks haridusse või tööturule on suur. Tööhõive edendamine peaks olema oluline ja süsteemne ka kohaliku omavalitsuse tasandil, mitte ainult Töötukassa vastutusel. Kohalikul omavalitsusel on rohkem potentsiaali ja võimalusi toetada inimeste tööhõives osalemist, kui seda tänaseni tehtud on. Teeme ettepaneku vaadata üle kohalikus omavalitsuses kasutusel olev süsteem, kaardistada olemasolevad ressursid, vajadusel taotleda lisaressurssi avatud taotlusvoorust ning suunata enam tähelepanu inimeste tööhõive toetamisele kohalikul tasandil. Kohalikud omavalitsused pööravad üha enam tähelepanu noortele, kes vajavad või võivad vajada abi. NEET noorte projekt on tänu väärne algatus, aga projekt vajaks oluliselt paremat andme kvaliteeti selleks, et KOV saaks sisuliselt kasutatava tööriista. Kohaliku oma valitsuse vaates tuleb enam luua selgust, millised on Töötukassa tegevused noorte töölesaamise toetamiseks Endiselt on probleemiks ressursipuudus ja välisabi rahastus ei ole lahendus, kuna see on ajutine, ka välisrahade taotlemine ja kasutamine (aruandlus jm reeglid) eeldab selleks ressursi olemasolu. Probleemiks on ka suhteliselt suur halduskoormus – selleks, et saavutada tulemusi tuleb teha individuaalset juhtumitööd, mis eeldab vastavate teadmistega juhtumitöötajate olemasolu KOVi tasandil. Sihtrühma vanusest tulenevalt (16-26 ea) on keeruline juhtumikorralduslikku vastutust jagada lastekaitsetöötajate ja sotsiaaltöötajate vahel, st et tegelikult vajatakse KOVi tasandile eraldi sihtrühmapõhiseid juhtumikorraldajaid – selleks, aga ei ole ressursse. Samuti on küsimus teenuste ja toetuste pakkumises, paljud noored vajavad kompleksteenuseid, mis ei pruugi olla seotud karjääriga vaid hoopis nende erivajaduse või vaimse tervise seisundiga. Selliste teenuste kättesaadavus KOViti võib olla väga erinev. Probleemide ennetamiseks tuleks hakata noortega tegelema juba varem – põhikooli 7. või 8. klassis, siis on võimalik ennetada hilisemaid karjäärialaseid probleeme. Kui tööturuteenused loetakse KOVi jaoks tungivalt soovituslikuks teenuseks, siis vastavate teenuste korraldamiseks tuleb suurendada KOVide tulubaasi. Riigi tasandil on fookus koondunud noortele ja puuetega inimestele. Üks suur grupp, kelle tööle saamise ja abistamisega on suured probleemid, on alkoholi liigtarvitajad. Alkoholi sõltuvusest väljaaitamine ei ole KOV pädevuses ja KOVile jõukohane. Jätkatakse dialoogi. Ettepanek lisatakse SoM-ELVL koostööplaani. Sõlmida sotsiaalministeeriumi ja omavalitsuste esindusorganisatsioonide vahel lastekaitse valdkonna koostöökokkulepe. Peame asjakohaseks leppida kokku tegevused lastekaitsetöö kvaliteedi tõstmiseks ja töökorralduse parandamiseks ning lastekaitsetöötajate toetamiseks ja väärtustamiseks. Samuti tooksime kokkuleppesse ettepanekud ja hea praktika näited, mis puudutavad abivajaduse hindamist, võrgustikutööd, teenuste korraldust, rahastamist ja teisi lastekaitse tööd puudutavaid küsimusi. Kutsume kohalikke omavalitsusi ning Eesti Linnade ja Valdade Liitu kaasa mõtlema, kuidas lastekaitsetööd arendada ning looma võimalusi laste heaolu valdkonna eesmärkide täitmiseks, näiteks: koondama lapse heaoluga seotud hindamised, spetsialistid ja teenuste arendus nö ühtse katuse alla, et tagada lapse vajaduste terviklik hindamine ja abistamine nii sotsiaal- kui haridusvaldkonnas; seisma hea selle eest, et lastekaitse tööprotsessid oleks selged ja tulemuslikud ning tagaksid lastekaitsetöötajatele piisava toe ja vahendid; vajadusel toetama lastekaitsetöötajaid organisatoorsete meetmetega lastekaitseseaduse §19 lg 2 nõutud kutse omandamisel . Ebaselgeks jääb, milline on lastekaitse valdkonna koostöö kokku leppe sõlmimise eesmärk, millist kvalitatiivset muutust koostöö kokkuleppe sõlmimisega saavutada soovitakse ja kellega koostöö kokkulepe sõlmitakse. Ebaselge on KOVide esindus organisat siooni roll, ülesannete jaotus ja vastutus koostöö kokkuleppe sõnastamisel, KOVle tutvustamisel, elluviimisel. Millises rollis on edaspidi kohalikud omavalitsused, Sotsiaal kindlustusameti lastekaitseosakond, Sotsiaalministeerium ja omavalitsuste esindusorganisatsioon sõlmitava kokkuleppe rakendamisel? Sotsiaalkindlustusamet on varasemalt võtnud enda kanda samad põhimõtted (lastekaitsetöö kvaliteet, lastekaitsetöötajate toetamine ja parimate praktikate jagamine jne). Kas Sotsiaal kindlustusameti ülesanded selles osas muutuvad? Kokkuleppe sõlmimise eesmärgi kohta antud teave, et suunaks on kvaliteedi tõstmine, lastekaitsetöötajate toetamine ja väärtus tamine jms, on üldsõnalised. Ebaselgeks jääb, kuidas saab kaheksas oma valitsuses läbiviidav integreeritud tugi teenuste projekt olla eel kirjel datud koostöökokkuleppe aluseks. Kuivõrd SKA laste kaitse osa konnale on antud roll lastekaitse töötajate toetamisel, lastekaitsetöö kvaliteedi tõstmisel jms, siis millised muutused on selles osas kavandatud. Ettepaneku selgitustes on viidatud eelmise valitsuse tegevus programmile, mille järgi kokkuleppe sõlmimise tähtajaks on juuni 2021.a. Selgitustes on viidatud ka laste integreeritud tugi teenuste projektile, kui kokkuleppe alusele. Projekti lõppraport valmib samuti 2021.a esimesel poolel Samuti viidatakse kokkuleppe sisendina alustatud analüüsidele. Seega peaks kokkuleppe koostamine toimuma samal ajal, kui alles luuakse selle aluseks olevat sisendit. Tugiteenuste valdkondade ülene integreerimine KOV tasandil eeldab, et samad tegevused on integreeritud ka riigi tasandil. Sellest tulenevalt on ettepanek kaasata kokkuleppe koostamisse ja sõlmimisse ka haridus- ja teadusministeerium. Arvestades teema mahukust, vajadust kaasata ka hariduse pool ja alles koostamisel olevaid kokkuleppe sisendeid on ettepanek viia kokkuleppe sõlmimise tähtaeg hilisemaks. Jätkatakse dialoogi. Koostöökokkuleppe ettevalmistamisse kaasatakse ka Haridus- ja Teadusministeerium. Kokkuleppe sõlmimise tähtaeg viiakse hilisemaks. Toetada perepõhise asendushoolduse osakaalu suurenemist. Kohalikud omavalitsused peaksid toetusfondi vahendeid senisest enam kasutama perepõhise hoolduse soodustamiseks, seejuures kaardistama oma piirkonna asendushoolduse vajadused ning tagama piisaval hulgal perepõhiste või peresarnaste teenuste pakkumise. Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga peaksid kohalikud omavalitsused panustama rohkem hooldusperede leidmisse ning nende püsimisse, seejuures on perede toetamisel kohalikel omavalitsustel võtmeroll. Kohalik omavalitsus lapse eestkostja ja teenuse korraldajana peab lapse heaolu tagamiseks olema asendushooldusteenuse osutajale ka sisuliseks toeks kogu hoolduse vältel. Samuti on kohalike omavalitsuste ülesanne planeerida noorte elluastumist ja järelhooldusteenust juba noore asendushooldusel viibimise ajal ning tagada järelhooldusteenuse osutamine noore vajadustest lähtuvalt ja teda kaasates. Seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatava TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ lõppemisega 2022. aastal tuleb kohalikel omavalitsustel arvestada, et kohalike omavalitsuste panus tegevuste kulutuste katmisel järk-järgult järgnevatel aastatel suureneb. Kohalikud omavalitsused nõustuvad seisukohaga, et pere on lapsele kõige parem koht kasvamiseks ja arenemiseks. Hooldusperede leidmiseks ja püsimiseks ei piisa ainult KOVi toest. Vajalik on laste asendushooldusele jõudmise põhjuste jm laste tausta ning erivajaduste analüüs, millele tuginevalt saaks kaardistada vajalikud teenused. On vaja riigi panust, et laste abistamiseks vajalikud teenused oleksid peredele kättesaadavad, KOV seda oma võimalustega alati tagada ei saa. Perepõhisel asendushooldusteenusel on esitatud andmete alusel 2019. aastal olnud 65% asendushooldusteenust vajavatest lastest, vastav protsent on aasta-aastalt suurenenud. Kas on andmeid, mis asjaoludel (nt asendushooldusel oleva lapse tervisest tulenevad põhjused, mis nõuavad ööpäevaringset hooldust, vanus, käitumis häired vm) ei ole leitud ülejäänud pisut vähem kui 35% juhtudest alternatiivi institutsionaalsele hooldusele? Kuivõrd praktikas on juhtumeid, kus asendus hooldus perekonnas on vormiliselt lõpetatud ja sama hooldus pere jätkab tegevust institutsionaalsena, siis millised on ette panekud vältimaks asendushooldust pakkuvate asutuste tegevust perepõhise asendushoolduse vastu töötamisel. KOV suunal on sõnastatud ootused kaardistada piirkonnas asendus hoolduse vajadus, tagada piisaval hulgal perepõhiste teenuste pakkumine, hooldusperede leidmine ja püsimisse panustamine jne. Täpsustamist vajab, et kuna töö hooldus peredega on olnud teadaolevalt SKA tegevuste loetelus, siis milline on edas pidi SKA roll asendushoolduse tagamisel või rollide jaotus SKA ja KOVde vahel? Selgitustes on välja toodud, et peale 2022.a tuleb KOVidel katta sinnani välisabist rahastatavaid teenuseid. Oluline oleks välja tuua üleantavate teenuste rahalised mahud. Katteallikana on näidatud toetusfondi jääki. Antud jääki ei saa kasutada uute kulude katte allikana, kuna eelneval aastal ülesse jääva jäägi võrra vähendatakse jooksva aasta rahastust, teenuste hinnad kallinevad ja kõigil omavalitsustel jääki ei ole. Eraldi täpsustamist vajaks ettepanekute selgituste tabelis toodu, mille kohaselt loetakse eestkosteperedes elavad lapsed asendushooldusel olevateks. Jätkatakse dialoogi. Asendushoolduse arutelu on SoM-ELVL 2021. aasta tööplaanis. Täpsustamist vajab Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste rollide jaotus uute hooldusperede leidmisel. Võtta suuremat vastutust rahvastiku tervise edendamise eest ning suurendama kohalike omavalitsuste panust kahjulike tervisemõjude ennetamisel ning ohjamisel. Tervise edendamine peab olema süsteemne ning kohaliku omavalitsuse arengu planeerimisel tuleb kõikides valdkondades arvestada otsuste ja tegevuste mõju paikkonna elanike tervisele ja heaolule. Riigi ootus on, et kohalikud omavalitsused analüüsiksid oma rahvastiku tervise seisundit ning seda mõjutavaid tegureid, koostaksid parimale võimalikule teadmisele tuginedes tegevuskava riskitegurite ohjamiseks ja kaitsetegurite suurendamiseks, et rahvastiku tervise seisundit parandada, sh suurendaksid oma panust tõenduspõhiste ennetusprogrammide pakkumisse. Et elukeskkond oleks tervist toetav, tuleb süsteemselt hinnata paikkonnas esinevaid riskitegureid ning nende mõju ennetada ning ohjata. Selleks, et rahvastiku tervist mõjusalt parandada, tuleb panustada teadmistele ja tõendusele põhinevatele ennetustegevustele, mida viiakse läbi süsteemselt ja pikaajaliselt. Kohalikud omavalitsused nõustuvad, et hea tervis on inimese suurim vara sõltumata vanusest. Rahvatervise edendamisele püüavad KOVid igati kaasa aidata vastavalt oma võimalustele. Selgituste järgi oodatakse KOVidelt süsteemsemat analüüsi ja panust ennetusprogrammidesse ja mõõdikuks on rahvatervise valdkonna käsitlemine arengukavas. KOVide panus rahva tervisesse on palju laiem, kui ennetus programmid. Ka juhul, kui arengukavades selgesõnaliselt pole rahvatervist välja toodud, siis KOVide arengukavades on ka täna tegevused, mis sellesse panustavad: vastavalt kohalike elanike soovidele ja ettepanekutele rajatakse spordirajatisi, kergliiklusteid, puhkealasid, soodustatakse elanike ühistegevust jpm. Samuti pööratakse tähelepanu tervist soodustava elukeskkonna kujundamisse läbi planeerimis- ja ehitustegevuse. Laiem spetsiifiliste ennetusprogrammide rakendamine on uus tegevus, mida siiani on peamiselt rahastatud riigieelarvest, sh riigi poolt projektipõhiselt, juhtivat rolli selles on täitnud Tervise Arengu Instituut. KOVide rolli suurendamine eeldab selleks ka lisaressurssi. Kohalik omavalitsus vajab tervist edendavate tegevuste planeeri miseks riigi kogutud andmeid (tervisekäitumine, keskkond, tervis hoiuteenuste tarbimine, haigestumus, suremus jne) KOV lõikes. Vastasel juhul peab iga KOV tellima esmalt andmekorje ja andme analüüsi. Kui KOV tasandil (vähemalt suuremate linnade ning valdade kaupa) oleks andmed kättesaadavad, tehtaks tõenäoliselt ka rohkem analüüse. Teine variant on pakkuda KOVidel senisest enam tuge tervise profiilide koostamisel. Olukorras, kus rahastus on korraldatud vaid maakondlike omavalitsusliitude kaudu, võivad olenevalt piir konnast suuremad linnad välja jääda, sest eeldatakse nende võimet ise tegevused rahastada. Jätkatakse dialoogi. Ettepanek lisatakse SoM-ELVL koostööplaani. Kohalike omavalitsuste jaoks on oluline, et riigis kogutus andmed muutuksid paremini kättesaadavaks. Tagada traumaatilise sündmuse järgselt psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse kogukondadele ja organisatsioonide juhtidele, et neil oleks võimekus adekvaatselt tegutseda ja sündmustest taastuda . COVID-19 kriisi ajal tuli ilmekalt esile, et elanikkonda traumeerivates olukordades tuleb kohalikel omavalitsustel pakkuda sotsiaalabina ka psühhosotsiaalset kriisiabi. Seega, vajalik on nimetada ja kirjeldada kohaliku omavalitsuse vastutus ja läbi selle tugevdada kohalikul tasandi võimekust psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks ja teenuste osutamiseks kriisidest mõjutatud inimestele. Täiesti uus on lähenemine, et kohaliku omavalitsuse tagatav vältimatu abi on sisustatud muuhulgas ka psühhosotsiaalse kriisiabi tagamise kohustusega. Traumaatilise sündmuse psühhosotsiaalse kriisiabi tagamine on ennekõike valmisolekut tagav teenus, sest õnneks juhtub õnnetusi harva. Samas on see ülesanne, mille mahtu ei saa ette näha, kuna õnnetusi on perepõhistest kuni mitut KOVi hõlmavate suurõnnetusteni. Kohalikele omavalitsustele uue seadusest tuleneva ülesande andmisel peab olema selge, millises ulatuses KOV peab vastavat teenust tagama ja kust tuleb ressurss, sh nii raha kui ka pädevad inimesed. Seni on SKAl keskne roll psühhosotsiaalse kriisiabi korralda misel. SKA ohvriabi süsteemis on olemas kompetentsid (töötajad, välja õpe jne), loodud on koostöövõrgustik, teenus on kättesaadav üle Eesti (sh üle KOV piiride) jne. Arvestada tuleb, et ükskõik milline kriis võib olla KOV piiride ülene, puudutada mitme omavalitsuse inimesi või asutusi. Omavalitsuste koostöö juhtumite lahendamisel on tavapraktika, aga ei saa välistada omavalitsuste pakutavate teenuste ebaühtlast taset. Jääb ebaselgeks eesmärk juba toimiva oma valitsuste ülese ohvriabi kaudu tagatud psühhosotsiaalse kriisiabi pakkumise süsteemi asendamiseks KOV põhise teenuse pakkumisega. Teadaolevalt rahastab hetkel psühholoogilist abi Eesti Haige kassa lähtuvalt enda kehtestatud hinnakirjast. Kuivõrd kriis on igaühe jaoks erinev ja kriisiolukorrad ei teki inimestel ainult suurte sündmuste (suured katastroofid), vaid ka isikliku elu sündmuste tagajärjel, on oluline tagada üldine arstiabi ning psühholoogilise abi pidev kättesaadavus. Uue süsteemi loomise ja KOVle kohustuse panemise asemel on oluline tagada piisav hulk pädevate psühholoogide olemasolu viisil, mis võimaldab inimesi teenusele suunata (sh väljaspool kriisiaega). Erialaspetsialistide vähesust ei saa leevendada teenuse osutamise ülesande andmisega teisele vastutajale. Täna on kohalikud omavalitsused olukorras, kus psühholoogide leidmine ka igapäevasteks vajadusteks (kooli tugiteenused) on raske, ühel teenuseosutajal on lepingud mitme KOViga. Traumadega tegelemine tahab ka psühholoogidelt kitsamat pädevust, kõik selleks kohe võimelised ei ole Lahendusena võiks kaaluda nt tervisekeskuste baasil töötavate kliiniliste psühholoogide rahastuse ülevaatamist, leida võimalusi veebinõustamiseks, suurendada perearstide teraapiafondi jne. Teraapiafondi kasutamine peaks olema paindlikum – arstid, kes fondi aktiivselt kasutavad, kulutavad ettenähtud summad kiiresti ära, saavad raha juurde, samas passiivsemate perearstide poolt kasutamata summad võiks ümber jaotada aktiivsetele perearstidele. Luua lisarahastus KOV baasil ei ole mõistlik ning suurendab potentsiaalselt teenuste ristkasutust, topeltarvete esitamist jne. Jätkatakse dialoogi. Ettepanek lisatakse SoM-ELVL koostööplaani. Võimestada kohalike omavalitsuse sotsiaalhoolekande töötajaid töös perevägivallast puudutatud inimestega (st töös kannatanutega ja vägivalla toimepanijatega). Sotsiaalhoolekande seadus sätestab kohaliku omavalitsuse ülesanne tena vältimatu sotsiaalabi (SHS §8), varjupaigateenuse (SHS §30) ning turvakoduteenuse (SHS §33) osutamise. See tähendab, et kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada vältimatu abi ja majutus, kui inimesed vajavad turvalist majutust või kui vägivallatsejal (sh nt Covid-19 haigustunnustega või diagnoosi saanud inimestel, kelle suhtes on politsei kehtestanud viibimiskeelu ja kellel koju jäämine ei ole võimalik) ei ole kuhugi minna. 2019. aastal läbi viidud infopäevade jätkuks näeme, et riik koostöös kohalike omavalitsustega peaks sõnastama ja prakti seerima parimaid praktikaid perevägivalla kannatanute abista miseks, sh pakkuma vägivallatsejatele vajadusel öömaja kodust eemaldamise korral, aga tagama ka abi perevägivallas meessoost kannatanutele (nt psühholoogiline nõustamine jm). Selleks toetab riik kohalikke omavalitsusi teemaspetsiifiliste tööriistade, materjalide ja teadmistega. Nõustume, et perevägivalla probleemiga tuleb jätkuvalt tegeleda. Väga vajalik on parimate praktikate laiem tutvustamine. Selgituste järgi on konkreetne ootus KOVidele, et oleks olemas majutusvõimalus, mis üldjuhul on KOVidel tagatud. Muus osas vajaksid KOVid konkreetsemat infot, milliseid teemaspetsiifilisi tööriistu on ettepanekuga mõeldud ja mis oleks nende osas ootused KOVile. KOVidel on ootus, et seda tehakse koostöös riigiga ja arenduseks püstitatakse konkreetsed eesmärgid, suunad, tegevuste planeerimine ning ajakava. Vajalik on tagada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridustöötajate vastav koolitus. Jätkatakse dialoogi. Ettepanek lisatakse SoM-ELVL koostööplaani. Pöörata senisest rohkem tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Poliitikakujundaja ja -rakendajana peaksid kohalikud omavalitsused soolist võrdõiguslikkust soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Selleks on mitmeid võimalusi, näiteks: sooline eelarvestamine, kus eelarvet ette valmistades tehakse planeeritavatele tegevustele/kuludele soolise mõju (eel)analüüs. Poliitikate, teenuste ja tegevuskavade planeerimisel, ellu viimisel ja hindamisel tuleks lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas . viia läbi soolise võrdõiguslikkuse audit , et saada ülevaade meeste ja naiste olukorrast organisatsioonis, ja planeerida auditist ilmnenud sooga seotud ebavõrdsuse kaotamiseks meetmed võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. vaadata üle ning vajaduse korral korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude soolist koosseisu. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond on vajaduse korral valmis omavalitsusi nõustama. Samuti julgustame konsulteerima asjakohaste huvigruppide ning mittetulundusühendustega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu, toetamaks võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. Teema vajab jätkuvat tähelepanu ja ühiskonna kaasamist. Leiame, et see on oluliselt laiema ootusega teema kui sotsiaalvaldkond. Tegevuste/kulude sooline analüüs eeldab üsna spetsiifilisi teadmisi ja oskust näha valikute seoseid soolise võrdõigus likkusega. Selgitustes toodud soolise eelarvestamise rakenda mine eeldab konkreetsete KOVspetsiifiliste tööriistade olemasolu. Näiteks kontrollküsimustikud KOV püsiülesanne teks olevate tegevuste kohta, mille juures erinevad valikud võivad võrdõiguslikkust mõjutada erinevalt vms. Täpsustamist vajaks, milline täpsemalt peaks olema kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidav „oma asutuste soolise võrdõigus likkuse audit“? Kas jälgima peaks ainult naiste piisavat kaasatust juhtorganites või ka meeste ja naiste tasakaalu haridusasutustes? Millised kulud sellega kaasnevad? Mida tähendab ettepaneku selgituses toodud soovitus: „vajadusel korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude soolist koosseisu“ siin ootavad kohalikud omavalitsused riigi poolset eeskuju ja selgitamist. Jätkatakse dialoogi. Ettepanek lisatakse SoM-ELVL koostööplaani. Suunata senisest rohkem tähelepanu aktiivsena vananemise toetamisele ja kaasama vanemaealisi kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse ja vabatahtlikusse tegevusse. Lähiaastatel tuleb vanusest tingitud kõrvalabi vajavatele inimestele senisest enam ja oluliselt kvaliteetsemaid teenuseid (ja ka tooteid) pakkuda. Vanemaealiste iseseisvat toimetulekut on võimalik toetada läbi vanusesõbralike poliitikameetmete, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas, näiteks: senisest enam kaasata poliitika kujundamisse ning anda neile võimalus sõna sekka öelda nende elu-olu puudutavates otsustes. Üheks eesmärgiks võiks olla eakate nõukogude tekkimise soodustamine volikogude juurde. mistahes kohaliku elu kujundamisel arvestada vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega nt hoonete ehitamisel, transpordi korraldamisel, linnaruumi planeerimisel, avalike teenuste pakkumisel jms. luua võimalusi aktiviseerivateks tegevusteks, nt huvitegevus kui vabatahtliku tegevuse arendamine aga ka soodustused ujulate kasutamiseks, treeningutel osalemiseks jms. Vanemaealised on ressurss, mida kogukonna heaks on võimalik rakendada. Vabatahtlike kaasamine panustab oluliselt nii kohalike omavalitsuse teenuste pakkumisse kui ka omavalitsuse elanike elukvaliteeti – seda nii abistaja kui ka vabatahtlike vaatest. Teema edenemisele aitaks kaasa, kui eelnevalt oleks selge, kus ja millised on senised probleemid. Leiame, et teema vajaks täpsustamist. Kas probleem on sotsiaalteenuste väheses kätte saadavuses, kõrvalabi ebapiisavuses vmt? Selleks, et probleemi lahendada, peab seda tundma. KOV teenustele lisaks on oluline rakendada riiklikult meetmeid, mis suurendavad eaka iseseisvat toimetulekut võimalikult kaua. Näiteks, kuna kukkumisest tulenevad meditsiini- ja hooldus kulud on märkimisväärsed (vastavad analüüsid riigi tasandil on tehtud), siis on oluline rakendada ennetavaid meetmeid kukkumiste ära hoidmiseks, et vähendada kulusid, mis on seotud hilisema abi vajadusega. Kaaluda võiks riiklikul tasandil tegevus kava loomist eakate koduste kukkumiste ennetamiseks, toetada KOVe rahaliselt lähtuvalt nende elanikkonnast ja piirkondlikest eripäradest sobivate ennetusmeetmete rakendamiseks, muuta kukkumisriskide vähendamine ja kukkumiste ennetamine riiklikuks prioriteediks. Selgituste järgi on KOVidele konkreetsed ootused: eakate nõukogu loomine volikogude juurde – on kohalikule omavalitsusele üks võimalus kogukonna laiemaks kaasa miseks. Innustavalt mõjuks heade praktikate tutvustamine ja riigi positiivne eeskuju vanusest tuleneva diskrimineerimise vältimiseks. liitumine üle- Eestilise vabatahtlikke kaasava koostöö mudeliga- Selleks, et KOV saaks hinnata kas ja millal koostöömudeliga liituda, oleks vaja täpsealt aru saada nii kaasnevast töömahust kui rahalisest panusest. TAI kodulehe andmetel tähendab see: Koostöömudeli rakendamist rahastatakse kuni 2023. a teise poolaastani ESFi ja kohalike omavalitsuste eelarvest ning alates 2023. a teisest poolaastast omavalitsuste ja riigi eelarvest. Alates 2023. aasta teisest poolest hakkavad kohalikud oma valitsused transpordikuludele lisaks katma ka piirkondliku tasandi tegevuste kulusid (koordinaatori palk, töökoha ja vabatahtlikke toetavate tegevuste kulud) oma eelarvest. Sujuvamaks üleminekuks plaanime toetada maapiirkonna oma valitsusi ja/või kogukondi vabatahtliku tegevuse korraldamisel LEADER tegevusgruppide kaudu. Riigieelarvest kaetakse keskse koordinatsiooni kulud. Edaspidi võib lisanduda ka vabatahtlike kindlustamisega seotud kulu. Jätkatakse dialoogi. Ettepanek lisatakse SoM-ELVL koostööplaani. Transpordi ja teede töörühm a kokkuvõte nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Transport Investeeringud ühistransporti Alustada riigieelarveliste toetuste eraldamisega investeeringuteks ühistransporti. Lähtuvalt ühistranspordiseaduse § 24 võib riigieelarves ette näha ühistrans pordi sihtotstarbelise toetuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks. Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet. Kuna Tallinnas elab ja töötab üle kolmandiku Eesti rahvastikust, peaks riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringu toetusi ühistranspordile. Seda nii keskkonnasõbralikuma ja liikumisraskustega inimesi arvestava veeremi soetamisel kui ka tugisüsteemide arendamisel (infosüsteemid) ja infra struktuuri kaasajastamisel (peatuste väljaehitamine sh maakonnaliinidele, ümberistumisterminalide rajamine). AEL andmetel on Eestis kokku tasulise sõitjate veoloaga 4100 bussi (alates 9st istekohast), millest 700-l bussil puudub kehtiv tehnoülevaatus. Seega kokku aktiivses kasutuses 3400 bussi. Avaliku teeninduse lepingu alusel osutab Eestis teenust ca 630 bussi, millele lisanduksid Tallinna TLT ca 600 bussi. Tänaste busside asendamine uutel tehnoloogiatel põhinevate bussidega peaks toimuma järk järgult alustades avaliku ATL lepingu täitmisega seotud bussidest. Täna räägitakse elektriautode kompensat sioonimehhanismist, kuid tunduvalt mõistlikum on investeeringut kasutada bussipargi väljavahetamiseks. Siinkohal tasub meenutada, et kliimapoliitika Euroopa Liidu eesmärk on jõuda aastaks 2050 süsinikneutraalseks. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõus on välja toodud lk 23: „Viime üle kogu Eesti avalikult korraldatud bussi transpordi nullheitele läbi keskkonnasõbralike ühis transpordi hangete. Linnades toetame alternatiivkütuste kasutuselevõttu tervikuna aastani 2024 koos elektribusside laadimistaristuga.“ Kuna kavandatav periood on lühike ja summa 200 milj €, siis tuleb esmajoones teha kiired bjektilased valikud ja välja töötada kriteeriumid toetuste andmiseks. Lisaks on kavandamisel 120 milj € Tallinna ja selle lähiümbruse kergrööbastranspordi arenguteks, mis samuti eeldab selget arusaama edasistest tegevustest. 200 + 120 mln € aastas /4 aastal /Kokku 320,0 mln (neli aastat) 2021 eraldatakse riigieelarvest ühistranspordile 78 803 000 EURi sh. maanteetranspordi korral damiseks 50 174 000 EURi, vee transpordi korraldamiseks 23 663 000 EURi ja õhutranspordi korraldamiseks 4 966 000 EURi. 2021 aastal on olemas vahendid tasuta ühistranspordi jätkumiseks ning riik finantseerib piiriüleseid liine kokku lepitud põhimõtetest lähtuvalt Transpordiamet on andnud suunised ühistranspordi keskustele ja suursaarte vallavalitsustele uutes maan tee transpordi hangetes panna rõhk keskkonna sõbralikule madala põhjalisele veeremile ning vasta vatele tugisüsteemidele. Veeremi parameetrid on läbi räägitud ka Eesti Puuetega Inimeste Koja ning AEL. EL SF-st oleme kavandamas meedet trammiliinide rajamise ning multimodaalsete sõlm punktide arendamise toetamiseks. Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku kasutuselevõtu toetamiseks. Esimene vesiniku pilootvoor korraldatakse CO2 kauplemistulust ja on suunatus vesinikutehnoloogiate tervikahelatele. Laadimistaristu rajamise võimalike toetusmeetmete kujundamisel tuleb arvestada ka ülevõetava kesk konnasõbralike ja energia tõhusate maanteesõidukite direktiivi (2019/1161), mis sätes ta vad kohustused avaliku sektori hankijatele, nt 2025. aastaks peab olema hangetes vähemalt 31% kesk konnahoidlikke busse, sh pool selles tuleb tagada nullheitmetega ehk kas elektri või vesinikubusside abil. Osapoolte seisukohad esitatud 3 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõus räägitakse uute võimalike maksude kehtestamisest. Ette panek planeeritavad uued maksumuudatused rääkida eelnevalt läbi omavalitsuste ja valitsuse läbirääkimiste rahanduse kui ka teede ja transpordi töörühmas. Lähtuvalt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõus toodud saastaja/kasutaja maksab põhimõtetest. Samas ei ole selge milliseid maksumuudatusi on kavas rakendada, millal ja millised kohustused ning õigused kaasnevad nendega KOVidele. Selgituse saamine Arengukava eelnõu uues versioonis, kuhu integreerisime tagasiside kooskõlastusringilt on võimalike maksumuudatuste kehtestamine asendatud nende kehtestamise kaalumisega ning koostöös Rahandus ministeeriumiga põhimõtete väljatöötamisega. Kindlasti tuleb võimalikke muudatusi arutada kõigi asjaomaste osapooltega Osapoolte seisukohad esitatud Riigipoolse toetuse tagamine koostöös naaber KOVidega Tallinna ühtse piletisüsteemi piiriüleste liinide teenindamise kulude katmisel. Vaja on üheselt mõistetava finantsmehhanismi väljatöötamine. Välja töötada kriteeriumid kogu reisijate veoga seotud bussiliinide toetamiseks üle Eesti. Hetkel on endiselt lahtised linna lähipiirkonna teenindamise rahastamise põhimõtted kuna riigipoolse seisukoha osas selles küsimuses ei ole tulevikuks kindlust. Ca 4 aastat on riigi toetus üle linna administratiivpiiri sõitvate liinide km-le 0,56 senti (viimasel aastal 0,59 senti/km). Kuigi ÜTK korrigeerib ATL lepingute alusel toimuva liiniveo tariife 2 korda aastas maakonnaliinidel, siis linnaliinidele korrigeerimist ette ei nähta. Tegemist on ebavõrdse olukorraga ja täiendavad kulud tuleb katta Tallinnal ja naaber KOVil, mis on omavalitsustele täiendavaks finantskoormuseks. Tulenevalt Ühistranspordiseaduse §25 (1) 2) ja (5) alusel rahastada lisaks maakonnaliinidele ka kohalike omavalitsuste poolt korraldatavaid avaliku teeninduse lepingute alusel reisijate vedu teostatavaid bussiliine (vähemalt 50% ulatuses). Ei oska prognoosida, kuna puudub teadmine riigi rahastamisest tervikuna. ATL lepinguid korrigeeritakse kaks korda aastas vastavalt ühis transpordi hinnaindeksile. Linna administratiivpiiri sõitvate liini kilomeetrite hind korrigeeritakse kord aastas vastavalt THI-le Kompromissina võib kokku leppida, et hinnaindeksit KOV-idega korrigeeritakse samuti kaks korda aastas. I PA THI oleks 1,003 (+0,3%) II PA THI -1,0998 (-0,2%) Aasta THI 1,003 (+0,3%) MKM on pealinnapiirkonna ühis transpordisüsteemi uurimiseks tellinud analüüsi (Tallinna regiooni liiku vuse ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finant seerimis analüüs), mis annab ühelt poolt nägemuse sidusast ühis transpordi liini võrgust, mis läheb üle oma valitsuste piiride ja transpordi liikide ning teisalt pakub välja stsenaariumid, kuidas erinevad tänased ÜT korraldajad, rahastajad ja muud huvitatud osapooled peaksid koos tööd tegema, et pakkuda inimestele mugavat ja sidusat ühistranspordi kasutust kogu regioonis. Analüüs valmib 2021 suveks ning on esimene samm Tallinna, Harju- ja Põhja-Raplamaa ühistranspordisüsteemi ühildamise suunas. Täpsemad edasised tegevused ja ajakava selgub pärast analüüsi valmimist. Eesmärk on leida ja rakendada põhjalik ja töötav lahendus, mida oleks tulevikus võimalik laiendada kogu Eestile. Osapoolte seisukohad esitatud Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavandada ühis transpordiseaduse muutmine, pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele Tallinna linn on endiselt seisukohal, tänu mitmesugustele riigipoolsetele sõidusoodustustele jääb linnal igal aastal saamata suur hulk piletitulu. Hetkel valitseb ebanormaalne olukord, kus riik on kõigile KOV´dele, sh Tallinna linnale pannud peale hulgaliselt kohustusi sõidusoodustuste andmise osas, ise sealhulgas saamata jäävat tulu kompenseerimata ( ca 5 milj eurot). Teema läheks maha, kui riik otsustaks kõiki KOVe võrdselt kohelda ehk toetust anda võrdväärselt maakonnaliinide doteerimisega. Kokku 10 mln eurot Tallinn 5 mln. Teised s.h Pärnumaa, Harju, Lääne-Viru ja Rapla lisaks 5 mln MKM-ile ei ole teada, et Riigi kohtu üldkogu või Riigi kohtu muu kolleegium oleks teinud mõne ÜTS sõidu soodustuste regu latsioo ni puutuva otsuse. Riik ei ole KOVile pannud riigi ülesannet, mida riik ei hüvitaks. Ühtlasi leiab MKM nimetatud asjas, et ÜTS-ga vedajale pandud kohustus tasuta vedada teatud isikuid (eel kooli ealist last, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemis puudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat), on proportsionaalne, säärasel viisil tasuta sõitjate arv on väike (kommerts liinidel nt kuni 3% bussi reisijate üldarvust). Tasuta sõidu õigus nimetatud sihtgrupile on kehtestatud mh suurendamaks nende isikute liikumisvõimalusi ning näitamaks ühiskondlikku hoolt nende gruppide suhtes. Rõhu tame, et põhi seaduse järgi on puudega isikute ja laste suhtes erilise hoole näitamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse ülesanne (vt PS § 28 lg 4). Nii on ka näiteks Tallinna linn iseseisvalt kehtes tanud kõikidele linna elanikele, sh nimetatud gruppidele tasuta sõidu õiguse. Osapoolte seisukohad esitatud KOVidele suuremad õigused automaatse liiklusjärelevalve teostamisel Kavandada automaatse liiklusjärelevalve teostamise võimalus lisaks kiiruse ületamise ja punase fooritule eiramise üle ka ühis transpordiradade kasutamise ning mootorsõidukite keelu alasse sissesõitmisel, kuna mehitatud liiklusjärelevalve ressurss ei ole piisav ja anda selliste rikkumiste menetlemise õigus KOVidele. Sõiduautode arvu suurenemisest ja politseiressursi haldus suutlikkuse piiratusest tuleneva liiklusjärelevalve puudumisest on Tallinna linnas juba aastaid vajadus automaatsete liiklus järele valve seadmete järele. Paraku puudub riigil aga huvi taoliste seadmete järele, Tallinna linnal aga ei võimalda õiguslik raamistik teostada liiklusjärelevalvet. Seetõttu on Tallinna linn jätkuvalt huvitatud liiklusseaduse (LS) muutmisest moel, mis võimaldaks Tallinna linnal kõrvuti politseiga teostada liiklusjärelevalvet parandamaks liikluskorda Eesti tihedama liiklusega linnas. LS § 193 lg 1 kohaselt on liiklusjärelevalve teostamise pädevus kohalikul omavalitsusel (linna- või vallavalitsusel) üksnes peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Tallinna linn teeb ettepaneku muuta LS § 193 lg 1 ja sõnastada see selliselt, et valla- või linnavalitsus omab õigust teostada liiklusjärelevalvet lisaks peatumise ja parkimise nõuete üle ka muude liiklusseaduse nõuete täitmise üle LS § 199 lg 1 p-s 4 täheldatud liiklusjärelevalveseadmega. LS 199 lg 5 sätestab, et statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogus töödeldakse kohalikele teedele paigaldatud statsionaarsete ja teisaldatavate liiklusjärelevalve süsteemidega kogutud liiklusalaste õigus rikkumiste andmeid, et tagada tõhus liiklusjärelevalve. Majandus- ja taristu ministri 30.04.2015 määruse nr 35 „ Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andme kogu põhimäärus“ § 3 loetleb liiklusalased õigus rikkumised, millele reageerimine on andmekogu pidamise eesmärgil kohalikele teedele ja riigi maanteedele püsipaigaldatud liiklus järele valve süsteemiga kogutud andmete töötlemise abil tõhusa liiklusjärelevalve tagamiseks. Nendeks on mootor sõidukiga lubatud sõidukiiruse ületamine ja mootorsõidukiga punase keelava fooritule nõuete rikkumine. Ülaltoodud põhjendustel tuleks muuta nimetatud määruse §-i 3, lisades sinna kolmas ja neljas punkt, mille alusel peetakse andmekogus andmeid ka keelumärgi nõuete eiramise ja ühissõidukiraja väärkasutamise kohta. Statsionaarse automaatse liiklusjärelevalvesüsteemiga tuvastatud väärtegude menetlejaks on LS § 263 kohaselt jätkuvalt üksnes riik. LS § 263 lg 2 loetleb üles väärteod, mida saab menetleda kohalik omavalitsus – need on parkimine keelatud kohas (LS§ 241) ja mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohustuse rikkumine (LS § 261). Ettepanek anda omavalitsustele automaatse liiklusjärelevalve menetleja õigused kiiruse ületamise, punase fooritule eiramise, ühistranspordiradade väärkasutamise ning mootorsõidukite keelualasse sissesõitmise reguleerimiseks. Väärteomenetluse seadustiku §-le 212 1 kohaselt laekuvad väär teo karistustena mõistetud hoiatustrahvid riigieelarvesse ja linna või valla eelarvesse üksnes juhul, kui väärteo menetleja on kohalik omavalitsus. Seega tagaks rahatrahvidena kohaliku oma valitsuse eelarvesse laekuv raha ka Tallinna linnas asuvate automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide korrashoiu ja edasiarenduse võimalused. Seadusandlik muudatus Siseministeerium on algatanud eelnõu, millega on kavas suurendada KOV-i rolli automaatse liiklusjärelevalve teostamisel, eelnõu on läbinud ministeeriumide kooskõlastusringi. Osapoolte seisukohad esitatud Andmete saamine riigi registritest Vajadus liikumisnõudluse väljaselgitamiseks (anonüümsed andmed elu ja töökohtade vahelistest seostest). Täna kahjuks andmed KOVidele kättesaadavad ei ole. Antud punkti sisu on planeerimistegevuse hõlbustamiseks saada andmed inimeste töö ja elukohtade vahelistest seostest. Andmed on vajalikud kõigile omavalitsustele. Tänaseks on Statistikaamet avaldanud valmisolekut täpsustatud töökohaandmete avaldamiseks. Hetkel on teemaks, millal on võimalik automaat päringu kaudu andmetele ligipääsuks. Kuniks seda ei ole, ei saa ka küsimust maha võtta. Kui riik suunaks STATile ca 100 tuhat automaatpäringute väljatöötamiseks elu ja töökoha vahelistest seostest avaandmetena koos visualiseerimisega. MKM huvi on samuti saada nimetatud andmeid automatiseeritult ning töö selles suunas käib ja suhtlus STATiga on avatud. Käesoleva seisuga oleme saanud käsitööna komplekteeritud andmed 2018. aasta seisuga. Vahepeal on ka riiklik Transpordiamet tellinud Statistika ametist värskemad, uuendatud töötamise registri andmetega maatriksid, mis on ka Transpordi ametile tehtava päringuna omavalitsustele kättesaadavad. Hetkel on töös ka Tallinna Transpordiametil 2020. aasta seisuga Tallinna piirkonna liikumismaatriksite koostamise tellimine Statistikaametilt, mis kasutavad ruumilisel skaalal detailsemaid andmeid, kui need, mis MKMil ja riiklikul Transpordiametil kasutada on. Sellele järgnev samm on andmevahetuse automati seerimine ning avaandmetena kätte saadavuse võimaldamine. Viimastele kogemustele tuginedes on Statistikaamet tõenäoliselt oma sisemisi protsesse tõhustanud ehk osa automatiseeritust on juba teostatud. Osapoolte seisukohad esitatud Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme Kahjuks on liiklusseaduse muutmine viibinud, endiselt aktuaalne 1. Täiendada LS § 2 punktiga 331 järgmises sõnastuses: „33l) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht on juht, kelle sõidukil on käesoleva seaduse paragrahvi 167 alusel väljastatud parkimiskaart ja kes juhib sõidukit, milles viibib liikumispuudega või pime inimene, kelle veoks on parkimiskaart väljastatud. Sõiduki parkimisel laienevad eriõigused vaid siis, kui sõiduki parkimine on seotud liikumis- või nägemispuudega inimese vedamisega." 2. Täiendada LS § 174 lg 1 punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartide andmebaasist." 3. Täiendada LS § 174 lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimis kaartide andmebaasis peetakse arvestust liikumis puudega või pimedat inimest teenindavate sõidukite parkimiskaartide väljastamise ja tühistamise üle". 4. Tühistada LS § 68 lg-s 1 asendada sõnad „esi- või tagaklaasile" sõnadega „esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust". 5. Muuta LS § 167 lg 3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: (3) „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimis kaardi vormi, väljaandmise tingimused ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. 6. Täiendada LS § 2616 järgmises sõnastuses: „§ 2616 Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi ebaseaduslik kasutamine (1) Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi kasutamise eest isiku poolt, kellel puudub selleks õigus, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, - karistatakse rahatrahviga 100 kuni 300 trahviühikut." 6. Asendada liiklusseaduse § 263 lg 3 arv „2615" arvuga „2616". Võimalusel palume kaasata aruteludesse ka puuetega inimeste esindusorganisatsioonid. Seadusandlik muudatus Invakaartide väljastaja muutmine (omavalitsusüksuse asemel Sotsiaalkindlustusamet) sisaldub liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, paketi menetlusprotsess on käimas. Asjaomased muudatused on planeeritud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, optimistliku stsenaariumi põhjal loodame, et jõuame selle ära menetleda 2021. aasta sügiseks. Osapoolte seisukohad esitatud Teehoid Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist tuleb suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks e raldavate vahendite mahtu 2022. aastal vähemalt omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2021.a taotluse tasemeni. 2020 eraldus 2021 taotlus 2022 taotlus Eraldis kohalike teede hoiuks toetus fondi kaudu, € 29 313 000 sh Tallinn 3 400 042 43 498 400 45 494 900 Juhtumipõhine toetus, € 7 000 000 10 000 000 10 200 000 Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6 protsenti. Kriisi eelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigi eelarvest 40 456 074 €, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt. Omavalitsususte läbirääkimiste delegatsioon, sh Tallinna linn Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmena, taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiu kavas kavandatud mahtude kasvule. Kriisijärgsel perioodil kuni aastani 2020 riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks. Riigi eelarvestrateegias 2021–2024 (RES) pole avalikult kasutata vate kohalike teede hoiu vahendeid sõnaselgelt rahaliselt kavandatud, on vaid viidatud, et r iigieelarvest edasikantavate maksu tulude (tulumaks ja maa maks) ning tasandus- ja toetus fondi ühtne eesmärk on tagada KOV-idele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetus liikidest, võimaldades hooldada kohalikke teid. RES transpordi programmi kohaselt eraldatakse juhtumipõhist toetust kohalikele omavalitsustele, kelle tee lõikudel tekivad täiendavad kulutused seoses täiendava liiklus sagedu sega, lisaks kohalikule liiklusele ning ettevõtlusega seotud kohalike teede seisukorra parandamiseks, aga samuti ka liiklusohutuse parandamiseks, kokku summas 20 mln eurot (2021). Valitsusleppe kohaselt jätkab valitsusliit t ranspordi ja taristu valdkonnas kergliiklusteede rajamise toetamist. Edendatakse jalgratta kasutust läbi kergliiklustaristu arendamise. Toetatakse omavalitsusi jalgratta-strateegiate loomisel ja elluviimisel. Valitsus liit arendab üle Eesti kvaliteetset ühis transpordivõrku ning seisab kohalike inimeste reaalsetele vajadustele vastava ühistranspordi korralduse eest. Eesmärk on mõistlik, elanike vajadustele vastav transpordikorraldus, mis tagab transpordi teenuste kättesaadavuse ja piirkondlike erisustega arvestamise. Võrreldes eelmise VV tegevusprogrammiga, ei näe kehtiv valitsuslepe ette kohalike teede hoiuks eraldatavate vahendite mahu suurendamist. Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suure mahuliste tee-ehitustöödega , nagu Lennujaama laiendus, Rail Baltic ja bussiterminali ehitus, Tallinna väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi mnt rekonstrueerimine, suurenevad oluliselt Tallinna linna läbivad liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada teehoiukulusid teede seisundi tagamiseks. Tänavavalgustuse teenuse osutamine on riiklike õigusaktide alusel kohalikele omavalitsustele pandud kohustus, mis on tee seisundinõuete täitmiseks osutatav teenus. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „ Tee seisundi nõuded “ § 6 lg 1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede seisundile, hooldusele ja valgustamisele pannes eeltoodud kohustused tee omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate rajatiste ja tehno võrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Tegelik vajadus selgub pärast teede auditi valmimist 2021. a teisel poolel Vähemalt 2021. a tase 29,3 mln eurot Vastavalt RES 2021-2024 on kohalike teede hoiuks kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. 2020. aastal eraldati valemipõhist toetust kokku 59,3 mln eurot, sh 30 mln eurot eriolukorrast tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks ning juhtumi põhist toetust kokku 21,1 mln eurot, sh 14,1 mln eurot eriolukorrast tingitud majanduslanguse mõjude vähendamiseks kohalike teede hoiu täiendava toetusmeetmena. 2021. a riigieelarves on MKM valitsemisalale kavandatud täiendav eraldis 17 279 067 euro suuruses summas, mille arvelt otsustas Vabariigi Valitsus eraldada kohalike teede investeeringutoetusi omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks. RES 2022-2025 koostamise raames arvestatakse lisataotluste esitamisel ELVL ettepanekuga. Osapoolte seisukohad esitatud Finantseerida riigieelarvest linnu/valdu läbivate riigimaanteede, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede teehoidu Kohalike omavalitsuste haldusterritooriumi läbivate riigimaanteede korrashoiu tagamiseks eraldatavate vahendite mahu tõstmine Määrata riigi seadusjärgseks kohustuseks kohalike omavalitsuste haldus territooriumi läbivate riigimaanteede korrashoiu tagamiseks vajaliku rahastuse planeerimine riigieelarvesse ja vastavate vahendite eraldamine omavalitsustele. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 sätestab transpordi ja taristu valdkonnas valitsusliidu üheks alus põhi mõtteks punktis 14.1. valmistada ette suuremahulised taristu investeeringute projektid, et neid oleks võimalik jätkusuutlikult teostada sõltumata majanduskonjunktuurist. Tegevuse ellu viimiseks on MKM-ile tehtud ülesandeks koostada riigiteede teehoiukava 2021–2030. Koostöös MKM-iga tuleb teehoiu kavasse lülitada pealinna ja teisi suuri linnu läbivad olemuslikult riigitee tunnustega teed ja tänavad. Tallinna linna läbivad olemuslikult riigi tähtsusega ja TEN-T võrgustikku kuuluvad riigiteed, mistõttu peaksid need kuuluma majandus- ja taristu ministri 25.06.2015 määrusega nr 72 „ Riigi teede liigid ja riigiteede nime kiri “ kinnitatud riigiteede nimekirja riigiteedena, mitte linnade, alevite või alevike piirides olevate riigiteede lõikudena, mis on ehitusseadustiku mõistes tänavad. Kuigi kehtiva õigusakti „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kohaselt on põhimaantee ülesanne ühendada pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega, siis riigiteede nimekirja kantud põhimaantee algus või lõpp-punkt on määratud KOV haldus territoo riumi piiriga. See tähendab et KOV piiridesse jääva riigimaantee tunnustele vastava tee korrashoiu kohustus jääb KOV kanda, kuigi see peaks olema riigi ülesanne. Olemuslikult riigiteedena olevatena ja riigile strateegiliselt tähtsate transpordi objektide ühendusteedena (ligi 1,77 mln m 2 (106,163 km)), tuleb nende korrashoidu finantseerida riigi eelarvest summas 52,5 mln €/aastas, mis on arvestatud Tallinna tänavate PMS analüüsi 2015. hindade alusel nõutava seisundi taseme saavutamiseks vajalik teehoiu kulu aastas. Liiklusseaduse §-s 1 1 on muu hulgas reguleeritud riigitee ehitamise raames ka riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, millest lähtuvalt on lubatud teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames riigile mittekuuluva tee osaline ehitamine, kui see on vajalik teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides. Sellest lähtuvalt on ettepanek teedevõrgu arendamisel alustada läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, et leppida kokku ja seadustada linnu/valdu läbivate teede omandivorm ja teehoiu rahastamine. See võimaldab koos töös Maanteeametiga alustada alljärgnevate olemuslikult riigiteede , sh. TEN-T võrgustikku kuuluvate maanteede hoiu rahastamisega riigieelarvest: - Vabaduse pst Männiku tee ristmikust kuni linna piirini Pääsküla jõe sillal; - Peterburi tee Väo ristmikust kuni Tartu mnt (või Smuuli teeni); - Rannamõisa tee Lõuka ristmikust kuni linna piirini Tiskre oja truubil; - Paldiski mnt Haabersti ristmikust kuni linna piirini Tähetorni ristmikul. Tallinna linn on seisukohal, et pealinna suubuvate riiklikult tähtsate põhi maan teede, mis viivad rahvusvahelise lennujaama, sadama ja/või ühistranspordi terminalini, riigiteede nimekirja kandmine (st kuni siht kohani) ning teehoiu korraldamise kokku leppimine peab toimuma riigi ja omavalitsuste vahel, andmata riigiteede nimekirja kantud teid riigi bilanssi. Riigi eelarvestrateegias 2021-2024 planeeritud investeeringute 4-aastane kava sisaldab Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvus keskkonna arendamist 2021.a summas 4 354 000 €. Rail Baltica projekti Eesti osa 2021.a eelarve sisaldab Vanasadama trammiliini projekteerimistöid summas 260 000 €. Vastavalt KOVidelt kogutud andmetelevajadus TENT-T teedele vaja keskelt läbi 18 mln aastas 2022 aastal 48,9 mln. 2023 aastal 18.5 mln 2024 aastal 5,8 mln 2025aastal 4,85 mln Riigi eelarvestrateegias 2021-2024 planeeritud investeeringute 4-aastane kava sisaldab Vanasadama ja kesklinna vahelise liikuvus keskkonna arendamist 2021.a summas 4,35 mln €. Rail Baltica projekti Eesti osa 2021.a eelarve sisaldab Vanasadama trammiliini projekteerimistöid summas 260 000 €. Ühenduste arendamise ja erinevate liikumisviiside ühendamise meetmete raames toetatakse kohalike teede lõike, mis ühendavad erinevaid TEN-T võrgustikku kuuluvaid taristuid. Perioodil 2014-2020 eraldati toetust Tallinna, Narva ja Tartu linnale kokku 71,27 mln €. Perioodi 2021-2027 vahendite jaotus on veel otsustamata, kuid kuna EL on võtnud vastu kaalukad eesmärgid rohepöörde osas, siis suuremates linnades toetame perioodil 2021-2027 rattateede põhivõrgustike ja trammiteede rajamist ning multimodaalsete sõlmpunktide arendamist. Seda selleks, et propageerida linnades, kus õhusaaste ja CO2 kontsentratsioon suurim, säästvat ja puhast liikuvust. Lisaks eraldab riik vastavalt riigieelarvelistele võimalustele suurema transiitliiklusega kohalike teede lõikudele juhtumipõhist toetust. 2018. aastal eraldati kohalikele omavalitsustele juhtumipõhist toetust 9 mln €, millest transiitteid toetati 7 mln €. 2019. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 6 mln €, millest transiitteedele kulus üle 4 mln €. 2020. aastal eraldati kohalike teede toetuseks kokku 80,4 mln €, sellest valemipõhist toetust kokku 59,3 mln eurot ning juhtumipõhist toetust kokku 21,1 mln eurot. 2021. a riigieelarvest otsustas Vabariigi Valitsus eraldada kohalike teede investeeringutoetusi omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks täiendavaid eraldisi 17 279 067 euro suuruses summas. Kohalike teede lõikudel, mis viivad nt olulise tähtsusega sadamasse või lennujaama, võib esineda üksikuid funktsionaalseid riigitee tunnuseid, kuid liikluskoosseisu seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust teenindavate teedega ning seotud eelkõige kohaliku elu korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne. Osapoolte seisukohad esitatud Teehoiuks mõeldud vahendite eraldamisel toetusfondi kaudu lähtuda kohalike teede pinna-arvestusele põhinevast registrist ja inventariseerimise käigus saadud liiklus sageduse andmetest ning eraldada raha ka muude kohalike teerajatiste hoolduseks. Tänased riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata tegelikku vajadust, mistõttu on järgnevatel aastatel vajadus tõsta teehoiuks mõeldud vahendeid iga-aastaselt vähemalt 5% kuni teede olemi kohase amortisatsiooni välba saavutamiseni. Teehoiuks mõeldud vahendite võrdsetel alustel eraldamisel toetusfondi kaudu tuleb lähtuda kohalike teede pinna arvestusel põhinevatest riikliku registri andmebaasidest. Hetkel kasutusel oleva teehoiu vahendite eraldamise metoodika muutmine saab toimuda kohalike teede inventeerimise tulemusel omavalitsusliidu ettepaneku alusel. Maanteeameti poolt korraldatud kohalike teede inventeerimine on lõppenud. Seisuga 22.08.2019 edastatud info kohaselt on loomisel kohalike teede panoraampiltide vaatamise rakendus (EyeVi). Teehoiu toetuse jaotuse arvestuse uue metoodika välja töötamise eelduseks on kohalike teede inventeerimise jätku tegevuste läbiviimine. MKM on teinud ELVL-ile ette paneku inventeerimise jätkutegevuste (kohalike teede liiklus sageduse analüüs, kohalike teede optimaalse seisukorra määratlemine ning kohalike teede teehoiuks vajaminevate vahendite suuruse analüüs) läbiviimiseks ja rahastamiseks. Inventeerimise jätku tegevuse rahastamiseks on kavas esitada taotlus Riigikantseleile toetuse eraldamiseks Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest. Kuivõrd toetusfondi osaks olev kohalike teede tee hoiu toetus võib tulevikus muutuda kohaliku omavalitsuse üksuste püsiva tulubaasi osaks, soovitab MKM kaasata metoodika muutmisesse ka Rahandusministeeriumi. Teede pinna arvestusel põhinev arvestus kajastab objektiivsemalt kohalike teede teehoiu vajadusi ning järgib võrdse kohtlemise põhimõtet. Arvestada tuleb ka jalgratta- ja/või jalgteid. Kuna Tallinna linn ELLi liikmena ei ole nõustunud juhtumi põhise toetusega kohalike teede hoiu toetuse arvelt, on majandus- ja taristu ministri 19.10.2017 määrusega nr 53 " Kohaliku tee ehitamiseks juhtumi põhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted “ sätestatud tingimused täiendavate eelarveliste vahendite arvel. RES transpordi programmi kohaselt eraldatakse juhtumipõhist toetust kohalikele omavalitsustele kokku summas 20 mln € (2021). Selgub 2021 aasta teises pooles (vastavalt Riigihanke tulemusel) ERC Konsultatsiooni Osaühingu analüüsist. Teehoiu toetuse jaotuse uue metoodika väljatöötamine on kavas teostada kohalike teede inventeerimise jätkutegevuste läbiviimise järgselt. Samas inventeerimise jätkutegevuste läbiviimine ei ole metoodika muutmise eelduseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saab teha ettepaneku Vabariigi Valituse määruse muutmiseks kohe, kui metoodika muutmisettepanek on ELVL poolt töörühmale esitatud. Osapoolte seisukohad esitatud Finantseerida riigieelarvest linnade haldusterritooriumil asuvate ühistranspordi infrastruktuuri osaks olevate maakonnaliinide bussipeatuste väljaehitamist ja sisustamist marsruutidel, mida linnaliinibussid ei läbi Liikumisvõimaluste tagamine kõigile elanikele on üleriigiline prioriteet. Kuna Tallinnas elab ja töötab kõigi naabervaldade elanikke, peaks riigipoolne toetus hõlmama ka investeeringu toetusi selliste ühistranspordi tugisüsteemide arendamiseks ja infrastruktuuri kaasajastamiseks (peatuste väljaehitamine, ümber istumisterminalide rajamine), mis ei ole seotud linnasisese ühis transpordi korraldamisega, kuid on oluline väljaspool linna elavate elanike liikumisvõimaluste tagamiseks. Kuna nimetatud taristu korrashoidu ja puhastamist korraldatakse linna kulul, kuid rajatised teenindavad väljaspool linna elavate elanike huve, on linn seisukohal, et need kulud tuleb linnale hüvitada nt. Harju maakonnale eraldatava riigieelarvelise ühistranspordi toetuse kaudu. Bussipeatuse kohandamine, uuendamine liitmine üldteavitus süsteemidega ca 400 tuh € aastas MKM-i vaates jätab seadus vajaliku paindlikkuse, mida on toetanud ka vastav halduspraktika, mille kohaselt on bussipeatuste rajamist riigiteedel finantseeritud nii riigieelarvest kui KOV-de eelarvetest, sõltuvalt peatuse rajamise asjaoludest. Kui on tegemist riigitee rekonstrueerimisega, siis on üldreeglina projektis kajastatud ka bussipeatused ning need ehitatakse Transpordiameti teehoiu eelarve vahenditest. Samuti on bussipeatustega seonduvaid kulutusi sihtfinantseeritud riigieelarves maakondliku ühistranspordi korraldamiseks ette nähtud toetustest, mis on eraldatud vastava piirkonna ühistranspordikeskusele. KOV-de poolset finantseerimist eeldaks eelkõige nende peatuste rajamisel, mida kasutavad ainult kohalikud ,st valla või linnaliinid, aga ka teiste liinide korral, kus näiteks kiiret lahendamist vajab vaid mõne üksiku kohalikus omavalitsuses elava inimese sõiduvajadus, aga riigieelarvest vahendite taotlemise menetlus oleks liigselt aeganõudev, või ka Transpordi amet ei planeeri lähiaastatel teehoiu projektide raames vastavat bussipeatust rajada vms. Sobilikuim lahendus tuleks vajadusel leida juhtumi põhiselt eelkõige ühistranspordikeskuse tasandi koos töö formaadis, kuna selles osalevad ühis transporti korraldavad pädevad asutused, nii piir konna omavalitsused kui maanteeamet riigi esindajana. Osapoolte seisukohad esitatud Kaasata omavalitsuste esindajaid nii uue ehituseadustiku kui ka planeerimisseaduse muutmise aruteludesse ning viia läbi ehitisregistri (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste projektdokumentatsioonide menetlust, sh: arendada välja EHRis eskiiside, muudatusprojektide ja riikliku järelevalve menetluste osa; oluliselt tõhustada/ kiirendada käivitunud EHRi lubade menetlemise rakenduse töökindlamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmist . Ehitusseadustiku kehtestamisega on likvideeritud ühtne teede regulatsioon, kohustused, vastutused ning piirangud, millel on oluline roll avalikus õiguses. Seetõttu vajab täpsustamist teerajatiste osas nii ehitus- kui ka kasutuslubade väljastamise kohustuslikkus. Tänavate ja teede osas on linn huvitatud eelkõige linnale ületulevate teede ja tänavate, sh tänavavalgustus ja sademe vee kanalisatsioon, ehitusprojektidele EHR-is ehitus- ja kasutus lubade menetlemisest. EHR-i kaudu ei saa enam menetleda kasutusteatisi. Ehitusseadustiku alusel asutatud EHRi kasutamisel on praktikas ilmnenud mitmed kitsaskohad, mida oleks vaja üle vaadata/kohendada. EHR ei vasta suuremahuliste ehitusprojektide menetlusnõuete vajadustele, mistõttu on projektide menetlemine oluliselt viibinud võrreldes 2015. aastaga. Probleeme valmistab suurte andmemahtude üleslaadimine. Vajadus on EHR-i laadida dwg faile ja jagada ametite siseselt ülesandeid. Tähtaja märkimisel arvestada tööpäevadega, mitte nädalapäevadega. Õigusaktid näevad ette riikliku järelevalve andmete olemasolu EHRis, kuid täna seda võimalust ei ole. Ehitusseadustiku alusel teevad järelevalvet nii KOVid kui ka mitmed riigiasutused, kuid info objekti teise asutuse järelevalves oleku kohta puudub. EHRi töökindluse ja kasutajasõbralikkuse (õigemini nende puudumise) taga seisab hetkel suur hulk tööjõudlust. Ei vaja rahalist toetust Lähiaastatesse planeeritud arendused suurendavad EHR-i jõudlust, kasutajamugavust, veakindlust ja protsesside läbipaistvust, kuid otseselt suuremahulise projektdokumentatsiooni käitlemise hõlbustamiseks samme planeeritud ei ole. Need hõlmaks rohkem IT infrastruktuuri poolt. Oleme nõus, et sellised tegevused on vajalikud. Muuhulgas sisaldavad need arendused ka menetluskeskkonda ametisiseste ülesannete jagamise funktsionaalsuse loomist. Niisamuti on oluline kodanike/ettevõtete (taotlejate), omavalitsuste ja kooskõlastajate jaoks tagada ühtsed menetlused teede ja muude rajatiste jaoks. See eeldab muuhulgas EHR-i ja e-ehituse platvormi tihedat integratsiooni Teeregistriga. Käimas on ehitusseadustiku rakendumise analüüs, milles tuginetakse tekkinud praktikale ja tuvastatakse kitsaskohti seoses ehitussektori digitaliseerimise vajadustega. Analüüsi tulemus võetakse aluseks seaduse väljatöötamiskavatsuse ning muutmiseelnõu koostamisel. ELVL-i tõstatatud probleem on meile varasemast teada ja lahendame selle eelnimetatud töö käigus. Ehitussektori õigusliku poole pealt on ehitise elu kaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise projekt käimas. Uuringu eesmärk on luua kõigile lihtsasti mõistetav, praktikas jõukohaselt rakendatav ja uuendus tele suunatud ehitusvaldkonna digitali seerimiseks sobiv õigusruum. Uuringusse on kaasatud kõik asjakohased turuosapooled (KOV, erialaliidud, riigiasutused) intervjuude või küsimustiku kaudu. Kehtiv seadus andlus ei reguleeri eskiiside ja ehitusprojektide muudatuste esitamist pädevale asutusele menetle mi seks, seega vajaks selliste menetluste arendus EHRis eelnevalt seadustiku muudatust. Järelevalve menetluste läbiviimist EHRi keskkonnas toetame ja oleme planeerinud arendusega alustada selle aasta teisel poolel. Ilmselt on siin silmas peetud kasutusloa andmist riigi teedel asuvate sildadele ja viaduktidele KOV poolt. Ministeeriumi poolt on esitatud ettepanek see vastuolu muuta selliselt, et riigi sildadele ja viaduktidel väljastab kasutusload Transpordiamet. Ideaalis võiks olla teerajatiste kasutusloa andmete täielik ühildumine Teeregistris nõutud andme väljadega, et vältida samade andmete mitmekordset sisestamist. EHRi poolt ei ole takistusi täiendavate lahtrite ning vastava andmevahetusfunktsiooni lisamisega. Küll aga on EHRis problemaatiline järjest suure mahulisemate projektdokumentide vastuvõtt. Vastuvõtu mahu suurendamine eeldab investeeringuid Riigipilve riist varasse, kuhu EHR majutatakse, kuid vastavasisulisi otsuseid ei ole tehtud. .dwg asemel võetakse kasutusele otse .ifc (3D) formaadi digitaalse ehitusinfo sisestamiseks. Varasematel kohtumistel lepiti kokku, et ELVL esitab täpsema probleemikirjelduse ning ettepaneku EHR lahtrite lisamiseks/ muutmiseks. Osapoolte seisukohad esitatud Seoses suur- või raskeveoste lagundava mõjuga teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile ning ühtlasi Tallinna linna tulubaasi vähenemisega suur- või raskeveose teostamisel, muuta majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrust nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ alljärgnevalt: 1. Kehtestada § 14 lg-s 2 sätestatud eriloa kiirendatud korras vormistamise menetlustasuks vähemalt 20 eurot. 2. Suurendada veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud tasumäärasid praegu kehtivatega võrreldes vähemalt 2,5 korda, sest kõnealuste veoste lagundav mõju teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile on suurim . Majandus- ja taristuministri 4.09.2015 määrusega nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlus tasu ja eritasu määrad“ § 14 lg 1 kohaselt on eriloa menetlus tasu 6 eurot. Määruse § 14 lg 2 sätestab, et menetlustasu kiirloa vormistamise (vormistatud kiiremini kui 8 töötunni jooksul) eest 10 eurot. Kuna tavalise loa ja kiirloa menetlustasu erinevus on vaid 4 eurot, ei motiveeri see taotlejaid õigeaegselt eriluba taotlema. Seetõttu kasutab valdav enamik taotlejaid nüüd kiirloa vormistamise võimalust. See põhjustab suurt haldus koormust, mistõttu pole võimalik kiirendatud korras lube vormistada määruses ettenähtud aja jooksul. Põhiosa ülegabariidilistele veostele väljastatavatest erilubadest on seotud Tallinna sadama kaudu liikuva transiidiga ning linnas toimuva ehitus tegevusega. Erilubade väljastamisest saadav tulu sõltub seega nii riigi poolt kehtestatud tariifidest kui Tallinnas toimuvast ehitustegevusest ning linna läbivatest transiitveostest. Samas on suur- või raskeveosed lagundava mõjuga teekattele ning sildade-viaduktide konstruktsioonile, tuues kaasa täiendavaid teede korrashoiu kulusid veoselubadel märgitud marsruutidel Ei vaja rahalist toetust Menetluses on liiklusseaduse muutmise ettepanek, mis näeb ette kiirkorras antud eriloa menetlustasu kuni 30 eurot iga tee omaniku poolt välja antud eriloa kohta. Teeomaniku tulubaasi vähenemine ei ole piisav alus eritasu määrade suurendamiseks. Eritasude kehtes tamisel peab arvestama mitte ainult tee omaniku kulutusi teehoiule, vaid ka vedude tõhustamise võimalusi ning samuti ka regulatsiooni terviklikku mõju majandusele ja teistele valdkondadele. Veose kogukaalu ja teljekoormuse ületamise eest ette nähtud tasumäärad on küll juba aastaid olnud samad, kuid 2018. aastal on lisandunud vedajatele kohustus maksta ka teekasutustasu. Koostamisel on eriveo määruse muutmise eelnõu, mille raames kaalutakse uuesti ka esitatud ettepanekuid. Eelnõu ametliku kooskõlastamise käigus on võimalik tõstatatud teemadel täiendavalt konsulteerida, samuti ka esitada muid muudatusettepanekuid Osapoolte seisukohad esitatud Töötada välja meetmed linnalistes piirkondades lamell rehvide kasutamise soodustamiseks või maksustada naastrehvide kasutamist Kuna tihedalt asustatud piirkondades avaldavad naastrehvid õhukvaliteedile rohkem negatiivset mõju, kui hõredamalt asustatud piirkondades, on ettepanek välja töötada meetmed l innalistes piirkondades lamellrehvide kasutamise soodustamiseks ja propageerimiseks. Alternatiivina kaaluda kohaliku maksu kehtestamist naastrehvide soetamisel ja selle suunamist teede korrashoiuks. Ennetustegevuse kulud ca 50-100 tuh kolmel järgneval aastal. 2022. aastal arvestuslikult 30 000 eurot Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine kohalikul tasandil vajab enam KOVide poolset selgitamist, sh maksustamise viiside ja administreerimise osas. Arutelud kohalike maksude teemal toimuvad rahanduse töörühmas. Õigusaktidega sellist selektiivsus tekitada, et suuremates linnades sõidetakse peamiselt lamell rehvidega ei ole kahjuks võimalik. Kui on olemas konkreetsed ette panekud, millised need meetmed on, siis oleme valmis neid arutama, kuna õhusaaste ning teede kulumise vähendamine on kindlasti oluline küsimus. Naastrehvi ostumaksu on keeruline administreerida, kuna rehve saab lihtsalt tellida ka välisriikidest interneti kaudu, lisaks võib hoogustuda piiri kaubandus, kuna ka Eesti naaberriikides on naast rehvid laialdaselt levinud. Seega võidavad sellest maksust pigem teiste riikide rehvimüüjad. Naastrehvide kasutusmaksu kehtestamine nõuab kulukaid infotehnoloogilisi arendusi ning suurendab järelevalve halduskoormust, lisaks seab see eba võrdsesse olukorda inimesed, kes ei ela linnades ning kelle igapäevased liikumised toimuvad eelkõige kõrval teedel, kus ei tehta libedusetõrjet ning kus naast rehvide kasutamine on ohutum. Seega naastrehvide maksustamist me hetkel ei toeta. Osapoolte seisukohad esitatud Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maapõuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule omavalitsusele. Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti ehitusturgu toorainekriis , kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud paekivivarud hakkavad lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta. Kõige paremad lubjakivivarud on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja Harju vallas. Samas on Jõelähtme valla valimisliidu lepingus kirjas, et kaevandusi seal ei avata. Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid materjali Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse ja muu taristu ehituse tunduva kallinemise. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 sätestab transpordi ja taristu valdkonnas suuremahuliste taristu investeeringute projektide ettevalmistamise, mis kasvatab järsult vajadust ehitusmaavarasid ammutada, kuid riik ei ole analüüsinud, kui palju uued taristuobjektid lisanduvaid maapõue varasid nõuavad ja kui palju selleks tuleb lisakarjääre avada. Analüüsitud on seda vaid Rail Balticu puhul ning Eesti geoloogia teenistus on uurinud ehitusmaavarade olukorda ja vajadust Harju maakonnas. Tulemus näitas, et ehitusmaavara ei jätku. Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, kuid suure liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv. Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse otsusest kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pika ajalised kohtuvaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamis õiguse tasu keskkonnahäiringute vähendamiseks, on kohalikule oma valitsusele ja konkreetsele kogukonnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu praktiliselt reguleerimata. Pigem riigipoolsed kulud, analüüsi läbiviimiseks ning ehitusmaavarade olukorda ja vajaduste väljaselgitamine Harjumaa maakonna ehitusmaavarade teemaplaneering, mille lähteülesande valmistab ette KeM, on pidurdunud seni vahendite puudumise tõttu. Paralleelselt teostab Eesti Geoloogiateenistus uurimistöid maakondade kaupa selgitamaks uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maavarade võimalikku kasutuselevõttu erinevates piirkondades. Kaevandamisõiguse tasude jätkusuutlikuma kontseptsiooni väljatöötamiseks on MKM moodustamas RAMi, MKMi, KeMi spetsialistidest koosnevat töörühma, et tulla välja põhjendatud uute tasudega ettepanekutega 2021 aasta lõpuks. Hinnanguline lisavajadus analüüside ja uurimistööde teostamiseks on vähemalt 100-150 tuh eurot aastas. Osapoolte seisukohad esitatud Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimise ja CO2 kvootide müügist saadavate vahendite arvel näha ette toetusmeetmed teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks, seal hulgas sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsiooni süsteemide lahkvoolseks viimiseks. Samuti kergliiklusteede rahastamine. Tallinna linnas on mitmete ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate ristmike rajamise eelduseks sademevee eelvoolu rajamine, mistõttu on ettepanek, et Keskkonnainvesteeringute Keskus näeks ette ehituse, energeetika ja transpordi valdkonnas rahastusmeetme sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks viimiseks. CO 2 kvoodi müügist tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveerimiseks samuti vee- ja kanalisatsioonisüsteemide EL nõuetega vastavusse viimiseks 70 mln eurot aastas. Kergliiklusteede kavandamiseks (1000 km maksumusega 138,6 mln € ) ca 35 mln € aastas CO2 vahendeid planeeritakse jooksvalt, võttes arvesse saada olevaid vahendeid, mis sõltuvad nii meie kohustuste täitmise tublidusest kui ka CO2 kvoodi turuhinnast. CO2 vahenditest jt nn rohefondidest investeeringute tegemisel lähtume meetmete kulutõhususest ja nende marginaalkulust ehk püüame ühe euro eest võimalikult palju kasvuhoonegaaside või muude saasteainete heidet vähendada. Rattateede ja kergliiklusteede investeeringuteks oleme kavandamas toetusmeetmeid EL SF-st. Eelistame ratta teede lahendusi, mis on suunatud tervikliku rattateede võrgustiku loomisele või nende ühendamisele. Kliimamuutustega kohanemisega seisukohad on esitatud keskkonna- ja maaküsimuste töörühma all punkt 2. Osapoolte seisukohad esitatud Riigieelarveliste vahendite, CO2 kvootide müügist saadavate vahendite või EL 2021+ vahendite arvel finantseeritav toetus meetmed liikuvuse parandamiseks, sh elektrisõidukite laadimis taristu rajamiseks, ühis transpordi veeremi soetamiseks, ühis transpordi jm aktiivsete liikumisviiside taristu rajamiseks. Elektritranspordi arendamiseks uute trammi liinide ehitus ja vastava veeremi soetus, jalg ratta teede ehitus, elektri ja vesiniksõidukite laadimis taristu rajamine jms. Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat üleminekut heite- ja müra vabale autokasutusete, mis on oluline nii keskkonna hoiu kui ka kliimamuutuste mõju leevendamisel. Elektrisõidukite laadimistaristu ehitamine on eelduseks madalama müra tasemega sõidukite kasutusele võtuks. Lisaks autodele peaks taristu võimaldama laadida ka teisi elektrilisi sõidukeid (jalgrattad, tõukerattad jne). EL SF-st oleme kavandamas meetmeid trammiliinide rajamise, multimodaalsete sõlmpunktide arendamise ning jalgrattateede põhivõrgustike ehitamise toetamiseks. Samuti on RRF-st planeeritud vahendid vesiniku kasutuselevõtu toetamiseks. Esimene vesiniku piloot voor korraldatakse CO2 kauplemistulust ja on suunatud vesinikutehnoloogiate tervikahelatele. Laadimistaristu rajamise võimalike toetusmeetmete kujundamisel tuleb arvestada ka ülevõetava kesk konna sõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite direktiivi (2019/1161), mis sätestavad kohustused avaliku sektori hankijatele, nt 2025. aastaks peab olema hangetes vähemalt 31% keskkonnahoidlikke busse, sh pool selles tuleb tagada nullheitmetega ehk kas elektri või vesinikubusside abil. Erasõidukite laadimistaristu arendamine on MKM-l erastatud ning selles toimib konkurents. Samas näeme võimalikku vajadust toetada nt eramute ja kortermajade juurde renoveerimistel laadimistaristu rajamist. Osapoolte seisukohad esitatud IKT töörühma kokkuvõte nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Ühtse kaevetööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise normdokumendi väljatöötamine Tallinna linna haldusterritooriumil on kasutuses toimuvate kaeve tööde, tänavate ajutiste sulgemiste ja teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteem (edaspidi Operatiivinfo ). Infosüsteem on koostatud AS Spin TEK poolt ning seda rahastati Riigi Infosüsteemi Ameti kaudu 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. Andmekogu/infosüsteem on kaevetöölubade ja tänava ajutiste sulgemiste lubade taotluste elektroonseks vastuvõtmiseks, menetlemiseks, lubade väljasta miseks, järelevalvetoimingute teostamiseks ning eelpoolnimetatud tegevuste käigus tekkinud andmete avalikustamiseks. Kasutajaid ja andmesisestajaid üheaegselt teenindav andme kogu muudab andmete haldamise tsentraalseks, tagades kasutajatele aktuaalsete andmete kättesaadavuse ja teha need masinloetaval kujul kättesaadavaks kõikidele soovijatele . Arvestades, et riik on toetanud Tallinna linnas hästi toimiva operatiivinfo andmekogu loomist, ning kaeve tööde teostajad on sageli samad teistes piirkondades, on vajadus teha sarnaseks omavalitsustes teetöödega seonduvad menetlused kogu vabariigis. Võimalusel tuleks analüüsida Tallinna operatiiv info süsteemi universaalselt omavalitsustele kättesaadavaks tegemist (sh vastavust riigi poolt kehtestatud avaliku sektori poolt arendatavate infosüsteemide nõuetele). Andmekogu eesmärk on tagada andmete kättesaadavus teistele infosüsteemidele, näiteks Maanteeameti „TARK TEE“. Maanteeamet on andmekogu „TARK TEE“ ühe arendamise suunana kavandanud koostööd linnade ja kohalike omavalitsuste teede andmete osas. Normdokumendi väljatöötamise eelanalüüsi (protsesside kaardistus, universaliseerimise analüüs ja eelnõu koostamine) eeldatav maksumus: 15 000 € Tallinna OPIS universaliseerimise analüüs: planeeritud vastavasse, IKT strateegias kinnitatud eeltaotlusesse (esitatakse 2021 IKv, maksumus kokku 20-le infosüsteemile 50 000 €) Teehoiutööde menetlusprotsesside kaardistus- ja normdokumendi väljatöötamiseks vajalikud vahendid palume leida ELVL- Rahandusministeeriumi koostöö lepingu vahenditest. Vahendid infosüsteemi OPIS (SpinTEK) analüüsiks (kasutamine teistes omavalitsustes) palume taotleda MKM infosüsteemide analüüsideks ettenähtud taotlusvoorust. Juhime tähelepanu, et meile teadaolevalt on infosüsteem OPIS eraettevõtte omandis ning Tallinn ostab infosüsteemi teenust platvormi teenusena (SaaS). Eraettevõtte omandis oleva tarkvara arendamine sh tarkvara analüüs avalikest vahenditest ei ole lubatud. Seega vastava taotluse rahuldamine eeldab täiendavaid tingimusi, mis tuleb läbi rääkida eeltaotluse kaitsmise käigus. Osapoolte seisukohad esitatud Tulla ettepaneku juurde muuta loomatauditõrje seaduse § 11 sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile tagasi peale ELVL poolt KOV IKT strateegia alusel läbiviidava projekti lõpp-aruande kinnitamist. Planeeritud on KOV IKT strateegias elanikkonnale teenuseid e-kujul osutatavate infosüsteemide analüüs, mis pakub mh välja tegevused ja vajalikud lahendused teha need elanikele ühest kohast ja võimalikult universaalselt kättesaadavaks (vajadusel rakendades sh ka asutuste-üleseid menetlusi ning infosüsteemide-vahelist andme vahetust). Analüüsi teiseks tulemiks on arendus vajaduse ettepanekud seoses ISKE, eIDAS, DHX, X-Tee6, GDPR ning Ligipääsetavuse direktiivi juurutamisega. Tekkivale andmestikule leitakse tööriist andmete up to date hoidmiseks. Selle analüüsi valimisse võetakse ka LLR ja lemmiklooma register.ee infosüsteemid. Analüüsi järelduste tulemustel võib olla võimalik uue (riikliku)registri loomise ettepaneku juurde tagasitulek. Õigusliku regulatsiooni küsimus – kas lemmikloomade registreerimise funktsioon peab olema kohalik või riiklik – on suunatud teise töörühma (keskkonna- ja maa töörühm). LLR ja lemmikloomaregister.ee universaliseerimise analüüs: planeeritud vastavasse, IKT strateegias kinnitatud eeltaotlusesse (esitatakse 2021 IKv, sama, mis ep 2) Praegu kasutusel olevad registrid on era õigusliku isiku omandis. Riik ei saa kohustada ostma teenust eraturult ilma konkursita. Üleriigilise registri kasutusele võtmiseks peaks see olema riiklik register, kuid sellise loomiseks puuduvad rahalised vahendid ja ka otsene vajadus. Loomatauditõrje seisukohast ei ole üleriigilise registri järele vajadust, sest lemmikloomade puhul ei ole jälgitavus nii oluline kui põllu majandus loomade puhul, keda kasvatatakse toidu saamise eesmärgil ja nende registri andmed on olulised selleks, et tagada toidu ahela jälgitavus tootjast tarbijani. Lemmik loomade registreerimine on eeskätt vajalik kohaliku omavalitsuse üksustele selleks, et paremini korraldada oma territooriumil lemmik loomade pidamist, sealhulgas hulkuvate loomadega seonduvaid tegevusi. Vt ka keskkonna- ja maaküsimuste töörühma ettepanekute punkt 5 . Osapoolte seisukohad esitatud Tagada Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) võimekus andmevahetuseks KOV-ide andmekogudega. Tagada STAR järjepidev arendamine vastavalt kohalike oma valitsuste vajadustele ja seaduste muudatustega lisandunud ülesannetele Analüüsida STAR-i iseteeninduskeskkonnale ligipääsu loomist universaalse KOV teenusteportaali (KOVTP) baasil (seostatult teiste valdkonna KOV teenuste ja riigi sündmusteenustega). Riik pani matusetoetuse maksmise alates 2018. aastast KOV ülesandeks, andes selleks rahalised vahendid üle omavalitsustele ja sätestades kohustuse andmete kandmiseks matusetoetuse saajate kohta STAR-i. Samas ei paku STAR endiselt ühtegi e-teenust kodanikele. Peamiselt just seetõttu loodi Tallinnas matusetoetuse lahendus Tallinna universaaltoetuste andme kogusse UNTO, mis võimaldab taotlejal lihtsalt ja mugavalt paari klikiga taotlust esitada. UNTO on üles ehitatud nii, et võimaldaks x-tee kaudu andme vahetust STAR-ga. Eelkõige matusetoetuse menetlemisel on ots tarbekas andmete massiivse käsitsi sisestamise asemel kasutada andmeallikana juba olemas olevaid andmeid. Tallinna linn on valmis omaltpoolt rahastama liidestumist STARga, kuid asja ajamine SA-ga TEHIK on jäänud toppama, sest plaanitakse omaniku vahetust jmt. Endiselt on välja arendamata teenuseosutajate ja kliendi päeviku moodulid, puudu on iseteeninduse moodul klientidele. Süsteem on üles ehitatud keeruliselt ja mitte kasutajasõbralikult, mis võtab kasutajalt palju väärtuslikku tööaega. Riik teostab suuri reforme, kuid ei ole võimeline STAR arendusi samas tempos ellu viima, nt hooldus perede registri arenduse viibimine pool aastat. Siiani on puudu liidestu mised erinevate riiklike registritega, saamaks KOV sotsiaal töötajatele ligipääsu Töötukassa, Sotsiaal kindlustusameti info süsteemides olevalele detailsemale infole, et vältida kodanikelt info uuesti esitamist. ELVL ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös on alanud on üleriigilise universaalse KOV teenusteportaali (KOVTP) uue versiooni analüüs, mis koondab tervikuks kõik KOV kaudu esitatavate teenuste e-kujul taotlemise ning liidab need menetlustes riigi info süsteemidega tervikuks ja sündmus põhiseks. Seetõttu on mõistlik analüüsi liituda ka Sotsiaal ministeeriumi poolt, sidudes menetlused e-teenuste taotlemisel tervikuks ka seoses STAR-iga. Taotletakse vastavate rahade planeerimist SKA eelarvesse (mis seotud STAR-i poolsete arendustega). KOVTP poole menetluskeskkonna loomise projekt (SF, universaalne kõikidele infosüsteemidele, analüüsis) katab ELVL kulude poole ja seda läbirääkimistel eraldi ei taotleta. SKA-l on plaanis alustada 2021.a analüüsi SKAISis ja STARis hallatavatele teenustele ühise ise teeninduse loomiseks. Ühise ise teeninduse loomine nõuab ka õiguslikku analüüsi, sest inimene hakkaks oma üldandmeid (nt kontaktandmed, panga konto, volitused jne) uuendama mõlema andmekogu jaoks ühest kohast. Plaanis on alustada ka analüüsi teenuse osutaja funktsionaalsuse välja arendamiseks nii, et see vastaks suurte ja väikeste teenuseosutajate vajadustele ja võimalustele. Eesmärk on standardi seerida teenuseosutaja ja SKA/KOV andmevahetus. Võimalusel palume ELVLil kaasata SKA ja TEHIKu esindajad KOVTP menetlus keskkonna loomise analüüsi, et vältida dubleerivaid arendusi. MKM sündmusteenuste analüüsidesse on kaasatud nii SOM, SKA kui TEHIK. Esimene sotsiaalvaldkonna sündmus teenus, mille analüüs algab peale hanke võitjaga lepingu sõlmimist, on lapse sünni sündmusteenus. Lisaks riiklikele teenustele peaks analüüs katma ka KOVi teenused, mis on lapse sünniga seotud. Lapse sünni sündmusteenuse analüüsi on MKM kaasanud ka KOVide esindajad. Kõik SKA poolt hallatavad lapse sünni sündmusteenuse osa teenused valmivad hiljemalt aprill 2022. MKM on ettevalmistamas ka lähedase surmaga seotud sündmusteenuse analüüsi, kuhu on samuti planeeritud kaasata nii SOM, TEHIK, SKA kui KOVide esindajad. Läbirääkimised lõpetatud. STAR arenduste ettevalmistamine jätkub STAR töörühmade raames. 2021+ SF rahastusperioodil KOV IKT strateegias kinnitatud info süs tee mi de arendustele ja ELVL IKT kompetentsi keskuse arendamiseks rahastusskeemi loomine 2021+ SF regionaalarengu toetamise meet mest, kus eesmärgiks on regionaalse ettevõtluse lisandväärtuse kasva ta mi ne, KOV võimekuse ning avalike teenuste kvaliteedi ja inves teeringute toetamine. Alternatiivina on ettepanek KOV infosüsteemide arendusi 2021+ toetada MKM digiriigi arendamise suunast, kui seda finantseeritakse siht otstarbe liselt RAM regionaal arengu suuna meet mest, eesmärgiga teha KOV-ide kesksete lahenduste ja kompetentsi keskuse arendamise programmiline meede. ELVL on tänaseks suhelnud seoses selle ettepanekuga erinevate osapooltega, kuid ühtset selgust selles, milline saaks olla lahendus, tänaseks ei ole. On reaalne oht, et KOV IKT SF allikatest finantseerimine võib selliselt jääda katmata, mis tõenäoliselt viib langusesse KOV kesksete info süs teemide arendamise ning IKT alase koostöö. Kinnitatud KOV IKT strateegia maht - 5,6 milj€ (sellest IKT kompetentsikeskus 2022-24 600 000€ ehk 200 000/a) Kui laiendada taotlusvooru kõikidele KOV-dele (st mitte vaid strateegia projektid, vaid ka selle põhised KOV ühisprojektid) – 20,1 milj € (sellest personal 2 839 000€) Vahendeid taotletakse kas RAM või MKM SF eelravesse. Tõenäoline KOV-de poolne 15% omaosalus (vo ka enam, sõltub kehtestavatest SF üldfinantseerimise tingimustest) Ettepanek räägitakse läbi 12.veebr KOV IKT strateegia arutelul Ettepanek räägitakse läbi 12.veebr KOV IKT strateegia arutelul Esimesel võimalusel kokku leppida lahendus, kuidas teostatakse koostöös riigiga KOV IKT strateegias mainitud KOV IKT taristu infoturbe nõuetele vastavuse saavutamise projektid. Olukorras, kus omavalitsused kasutavad e-teenuste osutamisel erinevaid andmekogusid, tuleb vastavalt turvata ka KOV IKT taristud, mille kaudu erinevatesse andme kogudesse sisenetakse ning nendes olevaid andmeid töödeldakse. Linna- ja vallavalitsustes ning hallatavates asutustes tuleb liituda kiirete andmesideühendustega, luua optimaalsed, jätkusuutlikud ja turvalised IKT taristud. Omavalitsustele tekib võimalus saada IKT taristule kehtestatud etalonturbe nõuetele vastavat teenust ning teenusega seotud infosüsteemid majutatakse teenuse käigus Riigipilve või sellega võrreldava teenus- ja turbe tasemega majutuskeskkonda. Vaata täpsemalt probleemistikku KOV IKT strateegiast ( https://www.elvl.ee/kov_ikt_arengustrateegia#03 ) Kui teostada riigieelarvest – 1 851 500€ Kui teostada SF vahenditest – 3 000 000 € Maksumuste erinevus, kui IKT taristu projekti taotleda riigieelarve või SF finantseerimise kaudu, tuleneb sellest, et Riigieelarve puhul kasutatakse toetus KOV-dele teenuse maksumuse 2a hüvitamiseks, SF puhul aga tuleb nõuete järgi hankida seadmed ja tarkvara ELVL-le, millega hakatakse teenust osutama ja mis antakse SF projektiga kinnitatud teenusepakkujale kasutusse. Ettepanek räägitakse läbi 12.veebr KOV IKT strateegia arutelul Ettepanek räägitakse läbi 12.veebr KOV IKT strateegia arutelul Kultuu ri ja spordi valdkonna töörühm a kokkuvõte nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Eesmärk: Loodud on mitmekesised kultuuritarbimise võimalused Eraldada vahendeid kohalike omavalitsusüksuste (KOVde) omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega kultuuriobjektide arendamiseks (näiteks nagu Tallinna Lauluväljak; Tallinna Linnateater; Tallinna Linnahall) Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on häda vajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. - Vähemalt 2020. aasta tase Eraldada tegevustoetust kohalike oma valitsus üksuste (KOVde) omanduses olevate, kuid üleriigilise tähtsusega etendusasutustele ja professionaalsetele muusika kollektiividele (näiteks Tallinna Kammerorkester, Tallinna Filharmoonia). - 2020. aasta tegevtoetus 1,76 mln Vähemalt 2020. aasta tase 2020. aasta tegevtoetus 1,76 mln Koroonakriisiga seonduvalt on täiendavaid toetusi antud ka KOV omanduses olevatele asutustele Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist. Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja panustanud või panustab: alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse (ca 4 mln); 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna Lauluväljaku kaare rekonstrueerimisse; alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi arendamisse kokku 12,6 mln euroga (2021.aastasse eraldati täiendav 3 mln); alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 mln euroga; 2019 kuni 2022 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 5 mln euroga 2020.a ja 2021. a multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamine 12 mln Tallinna Kunstihoone renoveerimine 2021. a ja 2022. a kokku 6,5 mln eurot. kohalikud spordiobjektide toetamine 2021. aastal: Kohtla-Järve spordikeskus (2,8 mln), Sillamäe spordikeskus (0,4 mln), Loksa spordikeskus (0,4 mln) Ajakeskus Wittensteini toetamine 2021. aastal (0,3 mln) Kokkulepe: L äbi Kultuuri ministeeriumi täidab riik omapoolse kohustuse Tallinna Linna teatri ehituse finantseeri mises (ka kallinemise osa). Kultuuri ministeerium peab prioriteediks ka Tallinna Lauluväljaku arendamist. Kui lauluväljaku puhul selguvad täpsed vajadused, saab läbi rääkida Tallinna linnaga finantseerimise osas ja Kultuuriministeerium riigieelarve strateegia ja riigi eelarve protsessis esitada lisataotluse. Tallinna Linnahalli kasutus funktsioon vajab täpsemat analüüsimist, et kas tegu oleks kasutusotstarbelt kultuuriobjektiga. Etendusasutuste ja muusika kollektiivide tegevuse toetamise osas jätkab Kultuuri ministeerium seniste kokkulepete täitmist. Eesmärk: Loodud on mitmekesised liikumisvõimalused ning noortesport on toetatud Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõttel, et investeeringu maht jaguneks pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel. Ettepanek on tõsta prioriteetseks objektiks Kadrioru Staadion. Seda põhjusel, et tegemist on üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajava objektiga. Teiseks oluliseks objektiks on Pirita Velodroom Hetkel on Tallinna linn ja riik tegemas koostööd Kalevi Staadioni rekonstrueerimisel, kus panustatakse 50:50 põhi mõttel 6 miljonit eurot. Projekt on lõpusirgel ja rohkem töös olevaid ning Tallinnas asuvaid riikliku tähtsusega spordi objekte prioriteetide seas ei ole. Tegemist oli esma kordse sedalaadi koostööga Tallinna ja riigi vahel. Kuigi investeeri mis objektiks oli spordi rajatis, siis riigi poolne huvi panustada oli seotud esmajärjekorras laulu- ja tantsupeo traditsiooni dega. Tallinnas on arvukalt üleriikliku tähtsusega spordi objekte, millede parendamine võiks olla nii riigi kui linna ühine prioriteet. Kadrioru Staadion: renoveerimise hinnanguline kogu maksumus – 12 mln eurot. Eesmärgiks on jätkuvalt riikliku tähtsusega Eesti rahvusstaadioni täielik renoveerimine kaas aegseks võistlus- ja treeningkeskuseks. Hetkel käib erinevate mahtude kaardistamine ja projek teerimis tööde ettevalmistamine. Mälestisena (muinsus kaitse objektina) arvel oleva peatribüüni seisukorra hindamiseks läbi viidud ekspertiisi kokkuvõtte on, et hoone remonti ei ole enam võimalik edasi lükata. Lisaks kande konstrukt sioo nidele on väga halvas olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi, küte). Kohene valmisolek on alustada staadioni peaareeni valgustuse kaasajastamisega. Järje korras ootavad: harjutusväljakute renoveerimis tööd ja neid teenindava juurdeehituse rajamine, laoruumide laiendamine. Pirita Velodroom: multifunktsionaalse sisetreki projekteeri mise ja ehituse hinnanguline kogumaksumus – 12 mln eurot. 1969. a valminud velodroom on amortiseerunud ning treki rada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks. Ette paneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on areeni keskel võimalus erinevaid. spordikatteid kasutades läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja muid üritusi. Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multi funktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detail planeering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu taristu. KUM toetab 50/50 finantseerimise põhimõtet riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, kuid tegelikud otsused saavad toimuda juhtumipõhiselt tulenevalt rahaliste vahendite olemasolust ja objekti sisulisest tähtsusest. Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja panustanud või panustab: alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse (ca 4 mln); alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 mln euroga; 2019 kuni 2022 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 5 mln euroga 2020.a ja 2021. a multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamine 12 mln kohalikud spordiobjektide toetamine 2021. aastal: Kohtla-Järve spordikeskus (2,8 mln), Sillamäe spordikeskus (0,4 mln), Loksa spordikeskus (0,4 mln) Kokkulepe: Tallinna linna esindajad ja Kultuuriministeeriumi esindajad kohtuvad lähiajal, et leppida kokku üleriigilise tähtsusega Tallinna linnale kuuluvate spordiobjektide prioriteetsus, et milliste objektidega mis järjekorras ühisel finantseerimisel edasi liikuda. Eesmärk : Rahvakultuur on hoitud ja edasi kantud Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVdele laulu- ja tantsu peotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas, sh: lahendamist vajab laulu- ja tantsupeo protsessi korraldavate regionaalsete koordinaatorite töötasu ja -korralduslikud küsimused. eraldada täiendavad vahendid KOVdele rahvarõivaste soetamise toetuseks (nt luua võimalus KOVdele toetuse taotlemiseks) Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevus toetus programm on hooajapõhine ning toetuse suurus on madal ning igal hooajal lähtub riigieelarve eraldisest. Autentsete rahvarõiva komplektide soetamine kollektiividele on osalejate jaoks kulukas tegevus. LTP protsessis osalevate kollektiivide toe tus programmi toetus 1,8 mln eurot. (2020. aasta tegevtoetus 1,2 mln eurot) LTP protsessis osalevate kollektiivide toe tus programmi toetus on 1,2 mln eurot. Laulu- ja Tantsupeo SA tegevustoetus 675 tuh eurot aastas. Laulu- ja tantsupeo kollektivijuhtide palgatoetus alates 2021. aasta 2,7 mln eurot. Eraldi toetab KUM meeste ja naiste tantsupeo läbiviimist (2021. aastal 22 500 eurot per pidu) Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Riigi mõistes see tähendab laulu- ja tantsu pidude korralduste jätkusuutlikkust. Sellega riik ka regulaarselt tegeleb. Riik toetab üleriigiliste pidude korraldust ja toetab korraldavat organisatsiooni Eesti Laulu- ja Tantsupeo Siht asutust. Lisaks saab riigilt tegevustoetust Eesti Kooriühing ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi. Kollektiivi juhtide oskuste ja tasemete tõstmiseks on loodud võimalus toetust saada mentortoetust, mida jagavad vastavalt oma valdkonda dele Eesti Kooriühing ning ERRS. LTP protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi maht tõusis 2020. aastal 1 mln euro pealt 1,2 mln euroni (toetatavate kollektiivide arv 1900-2000). KOV tasandil koori ja tantsujuhtide olemasolu saaksid KOVid kindlustada vähemalt laste ja noorte kollektiivide osas Huvi tegevuse ja huvihariduse toetusprogrammi kaudu (14,25 mln eurot aastas). 1) Laulu- ja tantsupeo maakondliku kuraatori valivad LTP maakondlikud komisjonid. Nende töö on ajutine ja on seotud maakonna kollektiivide ülevaatuste korraldamisega ja kollek tiivide peole viimisega. Kuna kuraatori töö on üldjuhul lisatöö, siis seda kompenseerib ELT SA. 2) Rahvarõivaste osas on võimalus saada toetusi KULKA rahvakultuuri sihtkapitalilt ning maakondlikelt ekspert gruppidelt. Samuti on toetusi jaganud piirkondlikud LEADER grupid ning toetusi on jaganud lastekollektiividele rahvarõivaste soetamiseks kultuuriruumide toetusmeetmed. Lisaks toetatakse ka rahvarõivaste valmistamise õppimist. Eraldi toetus programmi rahvarõivaste ostmiseks ei ole, kuid toetatakse MTÜ Rahvarõivas kaudu kihelkondlike rahvarõivaste portaali haldamist, rahvarõivaste kandmise ja valmistamise teavitustööd, tuues s.h välja ka unustuse hõlma vajunud kihelkondade rahvarõivaid. Oluline: 2022 aasta on noorte laulu- tantsupeo aasta. Peo produktsioon vajab lisaraha ca 2,2 mln eurot (KUM esitab lisataotluse) Kokkulepe: 1. mõlemad osapooled on üksmeelel, et koordinaatorite töötasu ja korralduslikud küsimused vajavad edasist analüüsi ja teemat tuleb edasi käsitleda. Hea võimalus on selleks laulu- ja tantsupeo seaduse väljatöötamise protsess. 2. rahvarõivad – Kultuuriministeerium näeb ennast hetkel rahvarõivaste küsimuses pärandi hoidja rollis ehk on loonud võimalused, et säiliksid oskused rahvarõivaid valmistada ja mälu kihelkondade rahvarõivaste kohta (läbi kihelkondlike rahvarõivaste portaali haldamise toetamise). Kultuuriministeerium hetkel rahvariiete soetamise toetamist keskselt riigi tasandilt prioriteediks ei pea. Jätkatakse läbirääkimisi. Laulu- ja tantsupeo juhendajate väärtustamise kampaania korraldamine eesmärgiga tuua noori senisest enam selle ameti juurde. Probleem on selles, et noored ei vali õppimiseks dirigendi, rahvatantsu ja pilliõppe juhendaja ametit, kuna selle ametiga käib kaasas suur ebakindlus. Olukorras, kus riik on astunud suure sammu juhendajate palkade tasumisel ja seadustamisel oleks hea mõelda, kuidas neid erialasid populariseerida. Vajab analüüsimist. Aastast 2021 rakendub laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetuse meede ( 2,7 mln eurot.aastas), mis peaks ka kaasa aitama ameti väärtustamisele. Kokkulepe : osapooled on üksmeelel, et tegu on pigem maine ja väärtustamise küsimusega, kui rahalise küsimusega. Lepiti kokku, et väärtus ta mise ja maine parandami sega saab kaasa aidata läbi koostöö erinevate katuse organisat sioonide ja erialaorgani satsioonide. Väärtustamisele ja maine parandamisele aitab kaasa ka 2021. aastal rakenduv kollekt iivijuhtide palgatoetuse meede. Muukeelsete kooride toetamine laulu- ja tantsupeol osalemiseks. Leida võimalus täiendavaks toetuseks muukeelsete kollektiivide laulu- ja tantsupeol osalemiseks. LTP protsessis osalevate kollektiivide toe tus programmi toetus 1,8 mln eurot. (2020. aasta tegevtoetus 1,2 mln eurot) LTP protsessis osalevate kollektiivide toe tus programmi toetus 1,2 mln eurot. Laulu- ja Tantsupeo SA tegevustoetus 675 tuh eurot aastas. Laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgatoetus alates 2021. aasta 2,7 mln eurot. Lisaks kollektiivijuhtide palgatoetuse rakendumisele on vaja siin eraldi tegevusplaani, mis oleks pigem mitte rahaline vaid selgitav/kaasav. Kokkulepe: osapooled leidsid, et teemat tuleb käsitleda laulu- ja tantsupeo seaduse väljatöötamise käigus. Eesmärk: Raamatukogud on kaasaegsed ja sisukad kultuuri- ja kogukonnakeskused Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogusüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute transpordiks. Vajadus on tekkinud laenutusautomaatide ja muude digivahendite järele. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata koostöös omavalitsustega raamatukogutöötajate koolitamisele ja järelkasvule. Tänased eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, need ei ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Samas on teavikute hinnatase märkimisväärselt tõusnud ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt pakutavate lisateenuste järele. Transpordikulud teavikute transpordiks on senini KOVdele katmata. Vajab analüüsimist. Vähemalt 2020. aasta tase. Rahvaraamatukogu seadus on muutmisel. 2020. aasta raamatukogude teavikute toetus 1,88 mln eurot. KUM peab raamatukogude valdkonna arendamist (sh teavikute kättesaadavuse suurendamist) oluliseks. Ette on valmistatud lisataotlus Raamatukogude digipööre ja kirjanduse kättesaadavuse parandamine (1,2 mln eurot aastas). Reformi vajadus ja eesmärgid: 1) Käivitada üle-eestiline raamatute e-laenutuse süsteem (et e-raamatud jõuaks kõigi lugejateni üle Eesti); 2) Parandada 521 rahvaraamatukogu tehnilist võimekust ning luua lugejale paremad tingimused raamatukogus töötamiseks (uued arvutid raamatukogus, avatud raamatukogu tehnika jm); 3) Suurendada teavikute toetust, mille tulemusel saavad raamatukogud laenutada mitmekülgsemat kirjandust ning koordineerida maakondades raamatukoguteenust (teavikute toetus on püsinud aastaid sama, samas raamatute hinnad kallinevad); 4) Toetada eestikeelsete väljaannete kirjastamist (sh autoreid, illustraatoreid, tõlkijad). Kokkulepe: Kultuuriministeerium peab raamtukogude arendamist RES 2022-2025 raames prioriteetseks teemaks ja esitab sellesisulise lisataotluse. KOV-de vaatest on oluline eelkõige teavikute soetamise toetuse suurenemine ja ühtse laenutuskeskkonna loomine. Eesmärk: Loodud on mitmekesised liikumisvõimalused ning noortesport on toetatud Ettepanek on algatada programm täiendavate liikumis pauside ja -tegevuste projektide rahastamiseks koolides ja ka lasteaedades (Liikuma Kutsuv Kool) Spordivaldkonnas on oluline suurenda liikumist koolidesse. Laste vähene liikumine on üks suuremaid probleeme. Samas aitab liikumise soodustamine kaasa nutisõltuvuse vähendamisele, mis on saamaks oluliseks vaimse tervise probleemiks. Seda probleemi on võimalik lahendada spordi- ja haridusvaldkonna koostöös. Vajab analüüsimist. Praegu rakenduv programm Liikuva Kutsuv Kool on rahastatud välisvahenditest läbi Sotsiaalministeeriumi. Kultuuriministeerium on seisukohal, et Liikuma Kutsuva Kooli ideid, alusmetoodikat saab iga kool juba täna rakendada ja kõik ei vaja täiendavaid rahalisi vahendeid. Täiendavaid rahalisi vahendeid on vaja, kui tekib vajadus näiteks kooli hoove ümber kujundada, linnaplaneeringuid muuta jne. Liikumisaktiivsuse edendamine on KUM prioriteet, sealhulgas Liikuma Kutsuva Kooli idee. Edasine rakendamine sõltub riigieelarvevõimalustest. Kokkulepe: Vabariigi Valitsuse 100 päeva plaani kohaselt töötatakse välja liikumisaktiivsuse kontseptsioon ja sinna kaasatakse ka kohalike omavalitsuste esindajad. Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimiseks ja korraldamiseks. Vaadata üle toetuse eraldamise põhimõtted arvestades muuhulgas KOVde transpordikulude kasvu. Seejuures peaks arvestama rohkem vahendeid hajaasustuse piirkondadele ning arvestades kaugust ujumisvõimalustele. Vähemalt 2021. aasta tase. (2020. aasta toetus 1,2 mln eurot ) 2021. aastal ja 2022. aastal jääb toetus tasemele 1,2 mln eurot aastas. KUM jääb seisukoha juurde, et praegune süsteem arvestab hajaasustusega. Tulumaksu kaudu antav raha ühe ujumise algõpetust saava lapse kohta on keskmiselt ca 62 € aastas. Tasandusfondis suurendatakse 7–15. a laste parameetri arvväärtust ja arvesse võetakse tagamaalisuse koefitsient täies ulatuses. Tulumaks ja tasandusfondi kokku tagab ujumise algõppe raha keskmiselt 60–135 € aastas lapse kohta. Tagamaalisuse koefitsient võimaldab arvestada hajaasustuse piirkondades transpordist tingitud täiendava kuluvajadusega laste ujualasse sõidutamiseks. Kokkulepe: ujumise algõppe programmi läbiviimist peetakse kahepoolselt jätkuvalt oluliseks. Jätkata maakondade spordikeskuste programmist regionaalsete tervisespordikeskuste toetamist riigieelarvest Toetada jätkuvalt regionaalseid tervisespordikeskusi, mille kaudu paraneb tervisesporditeenuse kättesaadavus ja kvaliteet. 600 000 eurot aastas Riigieelarvestrateegia 2019-2022 koostamisel otsustustati regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetamine neljaks aastaks kokku 2,4 miljonit eurot (600 tuh eurot aastas). Aastatel 2021 – 2022 pole mingit kavatsust seda programmi lõpetada. Kokkulepe: Kultuuriministeerium jätkab kokkuleppe täitmist. Regionaalsete tervise spordi keskuste toetusmeede jätkub aastani 2022. Liita Tartu Maraton rada riigi poolt toetust saavate tervisekeskuste (-radade) nimistusse. Tartu Maratoni rajast on kujunenud riiklikult prioriteetne terviserada. Lisaks rahvusvaheliselt tuntud Tartu Maratonile, Tartu Rattamaratonile ja Maastikumaratonile, on see rada huvilistele tasuta terves pikkuses (~60 km) aastaringselt hooldatuna aktiivses kasutuses (tervise)spordi ja puhke paigana. Sellest on kujunenud populaarne koht tuhandetele inimestele üle vabariigi, kui ka rahvusvaheliselt (eelkõige lätlased). Antud rada ületab oma mastaapsuselt KOV ja maakondlike piire ja ei ole enam ammugi pelgalt ühe MTÜ, ega ühe omavalitsuse huvides tegutsev keskus. Riikliku stabiilse toetuse eraldamine looks võimaluse, et lume perioo dil on Tartu Maratoni rada suusarajana kvaliteetselt hoolda tud täies pikkuses, kõikidel nädalavahetustel ja riiklikel pühadel kus raja kasutustihedus on kõige suurem. Koostöös Eesti terviseradadega paigaldati Tartu Maratoni raja algusesse Tehvandil (alates 18.03.2020) ja lõpp-punkti Tartu maa Tervisespordikeskuses (alates 11.12.2019) liikumis loendurid, mis loevad kokku andurist mööduvad inimesed. Alates töösse rakendumisest näitavad andurid, et iga päev liigub Tartu Maratoni rajale liikumisharrastusega tegelema keskmiselt 600 inimest. Neist ca 300 inimest Maratoni stardist Tehvandilt ja teine 300 lõpp-peatuses Elvas. Statistika kajastab maratoniraja kasutust ainult lume vabal perioodil (2020 talvel lund ei olnud). Selleks, et kaardistada veelgi täpsemalt maratoniraja terviklik kasutus plaanitakse koostöös Terviseradadega alates novembrist 2020 paigaldada rajale veel täiendavalt 6 andurit kasutajate loendamiseks. Kokkuvõtlikult saab käesoleva aasta kasutus statistika alusel kinnitada, et Tartu Maratoni raja algust ja lõppu külastab iga päeva ca 600 inimest. Kui lisada juurde digitaalselt monitoorimata raja keskosa külastatavus (mini maalselt 100 inimest päevas),teeb aastaseks kasutuseks vähemalt 255 000 kasutuskorda. Kui arvestada, et lumega talvedel maratoniraja kasutus mitmekordistub (2011. a veebruaris loendatud Elvas minimaalselt 2000 külastust/ päevas) siis saab kindlalt väita, et juba täna ulatub Tartu Maratoni raja, kui Eesti suurima välispordi rajatise kasutuskordade arv 500 000 kasutajani aastas . KUM jääb hetkel eelmistel aastatel esitatud seisukoha juurde. KUM toetab ürituse korraldamist. Terviseradade toetamine käib läbi avatud taotlusvooru, kuhu rada haldav MTÜ saab oma taotluse esitada. Kokkulepe: Lumerohketel talvedel on oluline täispikkuses Tartu Maratoni rada lahti ja korras hoida. Kultuuriministeeriumil on siinkohal valmisolek leida lisavahendeid. Täpsed kokkulepped sõlmitakse ministeeriumi ja raja hooldaja vahel. Laiendada täiendavate vahenditega treeneripalga maksmise võimalusi vähemalt õpetaja töötasu alammäära tasemele. Oluline on laiendada ka treeneripalga maksmist treeneri kutse 4. taseme omanikele diferentseeritult treeneripalgast. Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline eesmärk, et tõsta meie elanikkonna heaolu. Treeneri töö on samaväärne õpetaja tööga ning seega peaks treeneritele eraldatud palga toetus olema vähemalt õpetaja töötasu alammääraga samal tasemele. Juhime tähelepanu, et treenerite kvalifikatsiooni tõstmine on väga oluline ning seega soovime arutada võimalust laiendada diferentseeritult 4. kutsetasemega treeneritele palgatoetuse võimalust, mille eesmärk on laiendada kvalifikatsiooniga treenerite hulka ning innustada neid kõrgema kategoorika taotlemiseks. Täna annab riik treenerite palgatoetust alates 5. astme kutsekvalifikatsiooni omavatele treeneritele. Eesti spordiseaduse alusel kvalifit seerub 4. astme treener nooremtreenerina, kes võib samuti iseseisvalt juhendada huvitegevust. Eesti Spordi registri statistika põhjal lõpetab igal aastal treeneritöö (ei pikenda kutsekvalifikatsiooni) ligemale 300 treenerit (spordi registris kokku ~3300 treenerit). Väärtustamaks treeneri kutset ja anda paremad võimalused ka noortele algajatele treeneritele, tuleks lisada riigi poolsesse toetuse saajate hulka ka 4. kutse kvalifikatsiooni taset omavad treenerid. Antud toetus võib olla eraldi toetus n.ö „starditoetus“ treeneri kutsetöö alustamiseks ning võiks olla ka ajalise piiranguga toetus, näiteks kolme aastane toetus, eesmärgiga antud perioodi jooksul tõsta oma kutsekvalifikatsiooni vähemalt ühe astme võrra ja saada edaspidi hetkel riigi poolt kehtestatud treeneripalga toetust. Vajab analüüsimist. 2021.a toetusfond treenerite tööjõukulude katmiseks on 7,3 mln eurot. KUM spordiprogrammi esmane eesmärk on viia 5. kutsetasemega treenerite palk Eesti keskmisele tasemele. Kui antud eesmärk on täidetud, siis saab kaaluda ka madalamate kutsetasemega treenerite toetamist. Kokkulepe: osapooled on üksmeelel, et 4. astme kutsekvalifikatsiooniga treenerite liitmine treenerite tööjõukulude katmise toetusfondi on perspektiivis mõistlik, aga enne tuleb saavutada 5+ kutsetasemega treenerite puhul eesti keskmine brutotöötasu või selle lähedane tase ja stabiilne treeningtundide tase. Eesmärk: Valdkonnas töötavad spetsialistid on kompetentsed Suunata vahendeid treeneri- ja juhendajakoolituse programmide välja töötamisse eesmärgiga tõsta laste ja noortega töötavate juhendajate teadlikkust erivajadustega lastega töötamisel ning ka laste abivajaduse märkamisel laiemalt. Täna on keerukad lapsed ja noored ka treeningutes ja huvi ringides, kuid treeneritel ja juhendajatel on vähene ette valmistus nende lastega tegelemisele (erinevate diagnooside eripärad ja käitumissoovitused). Vajab analüüsimist. Vajab kahepoolset koostööd. Kokkulepe: teema vajab täiendavat analüüsi ja koostööd lisaks ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga, aga ka valdkondlike katusorganisatsioonidega nagu Eesti Paraolümpia komitee MTÜ ja Spordikoolituse –ja Teabe Sihtasutus. Vajadus on kultuurispetsialistide koolitusprogrammi järgi, et tõsta omavalitsustes kultuuri- ja spordivaldkonna kompetentsi Peale haldusreformi on omavalitsustes tööl kultuuri korraldajad ja/või spordispetsialistid, keda varasemalt ei olnud. Nüüd oleks vaja tegeleda süsteemse valdkondliku koolitamisega, et tõsta spetsialistide teadlikkust ja asjakohasust valdkondades. Vajab analüüsimist. Vajab kahepoolset koostööd. Kokkulepe: Eesti Rahvakultuuri Keskusel on plaanis korraldada täiendõppe kursused KOV kultuurispetsialistidele. Eesmärk: Laste ja noorte huvi ja teadmised kultuuripärandist ja rahvakultuurist on paranenud Õpilastel on võimalus külastada mäluasutusi tasuta. Koostöös Haridus- ja Teaduministeeriumiga tuleks leida võimalusi õppekäikude suurendamiseks. Üheks võimaluseks on toetada koole täiendavate õppekäikude vahenditega ning teiseks võimaluseks on toetada mäluasutusi täiendavate vahenditega, et nad saaksid vastu võtta õpilasi erinevatesse koolitusprogrammidesse. Üheks võimaluseks on suurendada Vabariigi Valitsuse 02.02.2015.a. määrusega nr. 16 „Riigi eelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetus fondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord „ § 1 lg 7 sätestatud toetuse mahtu ühe õpilase kohta ning võimaldada toetusest katta õppekäikude kulusid. K ultuuriministeerium: K UM toetab niinimetatud kultuuriranitsa rakendamise ideed, mille kaudu toetada laste kultuurist osasaamist. Lisaks mäluasutustele hõlmaks „kultuuriranits“ ka teisi valdkondi: teater, kino, kontserdid KUM töötab välja lisataotlust. Haridus- ja Teadusministeerium : 1) Koostöös Kultuuriministeeriumiga, HARNO ja õpetajate esindajatega on koostamisel ülevaade muuseumiõppe korraldusest ja rahastamisest. 2) Koalitsioonileppest lähtudes luuakse kultuuriranitsa rahastu, mis suurendab noorte võimalust kultuurist osa saada. Kultuuri- ja spordi valdkonna töörühma k okkulepe: Kultuuriministeerium peab „kultuuriranitsa“ ideed RES 2022-2025 raames prioriteetseks teemaks ja esitab sellesisulise lisataotluse. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma kokkulepe: 1) Koostatav ülevaade muuseumiõppe korraldusest ja rahastusest arutatakse läbi eelarve läbirääkimiste töörühmas 2021.aasta jooksul. 2) Teeme koostööd Kultuuriministeeriumiga kultuuriranitsa põhimõtte rakendamisel. Eesmärk: Kultuuripärand on hoitud ja korrastatud Suurendada kahekordselt vahendeid muinsuskaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all. Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi. Tekkinud on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud omanikule. Toetused ja hüvitised mälestiste omanikele 2,8 mln eurot. (2020.a 1,4 mln €) 2021. aastal on toetused mälestiste omanikele kokku ca 4,5 mln eurot. KUM toetab mõtet, et toetusi mälestiste omanikele on vaja järk-järgult suurendada. KUM plaanib esitada lisataotlust, et toetuste baasrahastus tõuseks esialgu 1 mln eurot aastas. Kokkulepe: Kultuuriministeerium peab mälestiste omanike toetamist jätkuvalt prioriteetseks teemaks ja esitab sellesisulise lisataotluse. Eesmärk: Loodud on mitmekesised kultuuritarbimise võimalused Lahendada Tallinna Linnavolikogu 05.10.2006 otsusega nr 300 tehtud ettepanek Mustpeade maja kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks Tallinna Linnavolikogu tegi Vabariigi Valitsusele ette paneku Mustpeade maja hoonetekompleksi kui olulise kultuuri objekti tagastamata jätmiseks 05.10.2006 otsusega nr 300 ehk enam kui 10 aastat tagasi. Valitsus on kahel korral, aastatel 2008 ja 2012, selle taotluse negatiivselt lahendanud, kuid neist otsustest võrsunud kohtuvaidlused kaotanud. Neli aastat on möödunud neist vaidlustest viimases kohtuotsuse jõustumisest, kuid selle aja vältel ei ole valitsus suutnud ette panekut uuesti lahendada. Kõne alune hoone vajab säilimi seks ja senise kasutus funktsiooni tagamiseks suure mahulisi investeeringuid, mida linn lahendamata omandi küsimuse tõttu teha ei söanda. Selliselt ohustab valitsuse otsustamatus selle küsimuse lahendamisel hoone säilivust ja avalikke huve. Kohus osundas, et asja uuel läbivaatamisel peab valitsus Mustpeade maja vajalikkust kultuurialase tegevuse korralda miseks sisuliselt analüüsima, arvestades seejuures vastava kultuuriobjekti olulisust ja ajaloolist tausta kultuuri asutusena, selle kasutamise intensiivsust ning asjaolu, kui perspektiivne on vastava objekti jätkuv kultuurialane kasutamine. Kohtud on tuvastanud, et Mustpeade maja funktsiooni olulise kultuuri- ning riikliku kaitse all oleva objektina ei ole vaidlus tatud korralduses kahtluse alla seadnud ka Vabariigi Valitsus ise ning seega ei saa kahtlust olla, et tegemist on ORAS § 12 lg 3 p 5 toodud funktsioonile vastava ning kohaliku oma valitsuse seisu kohast tagastamiseks mitteotstarbeka hoonega. Kohtud otsustasid, et sellise vara võib tagastada ainult juhul kui selgelt ilmneb, et hoone tagastamine ei saa halvendada kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist. Kohtud rõhutasid, et ei saa ORAS § 12 lg 3 p 5 kohase kaalutlus otsuse tegemisel asjakohaseks pidada küsimust, kas Tallinna linn saaks oma kultuurilist tegevust korraldada ja teostada ka muudes hoonetes, kui Mustpeade majas. Mustpeade maja on linna kultuurialaste ülesannete täitmiseks vajalik ka täna ning tulevikus ja hoone tuleks seega jätta tagastamata. Uut täiendavat infot ei ole. Kokkulepe: Ettepanekut töörühmas pikemalt ei käsitletud, teemat peaksid edaspidi arutatakse seotud osapoolte vahel. Keskkonna- ja maa küsimuste töörühm a kokkuvõte nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021+ planeerimisel näha ette nn „Rohepöörde“ meetmed omavalitsustele, mis toetaksid elukeskkonna „rohelisemaks“ muutmist. Kohalikel omavalitsustel oleks võimalus kesk konna valdkonda (so lokaalne taastuv/rohe energia tootmine ja võrkudesse ühendamine, energiasäästu projektid, ringmajandus ja loodus hoid) kavandatavaid investeeringuid katta osaliselt EL struktuurivahenditest. 2021 plaanime avada KOV jäätmete liigiti kogumise taristu II vooru (1,4 mln €), https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/jaatmete-liigiti-kogumise-lahenduste-toetamine-kohalikes-omavalitsustes . EL 2021+ vahenditest jätkame taristu toetamist. Hetkel avatud biojäätmete ringlussevõtuks toetus (eelarve 3 mln €) https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/jaatmete-ringlussevott-ja-ettevalmistamine . EL 2021+ vahenditest plaanime jätkata ringmajanduse toetustega (sh korduskasutus, jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt). Jätkatakse läbirääkimisi Euroopa Liidu struktuuri vahendite 2021+ planeerimisel ja CO2 kvootide müügist saadavate vahendite arvel näha ette toetus meet med teede, tänavate, sildade, viaduktide, raudtee peatuste taristu jms. ehitamiseks ja renoveeri miseks; vee- ja kanalisatsiooni süstee mide EL nõuetega vastavusse viimiseks, seal hulgas sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsiooni süsteemide lahkvoolseks viimiseks. Linnades on ehitus- ja taristuobjektide, eriti suuremate ristmike rajamise eelduseks sademe vee eelvoolu rajamine, mistõttu on ettepanek, et Keskkonnainvesteeringute Keskus näeks ette ehituse, energeetika ja transpordi valdkonnas rahastusmeetme sademevee eelvoolude rajamiseks ja ühisvoolsete kanalisatsiooni süsteemide lahkvoolseks viimiseks. Toetame ettepanekut ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahk voolseks ehitamise toetamist, sest sellega vähendatakse reovee puhastite hüdraulilist koormust ning reoveepuhastuse häiringuid sademeterikkal ajal. Võimalusel plaanime EL ST21+ vahenditeks ka vastava meetme luua. Ehitus- ja taristuobjektide sademevee eelvoolud on osa taristu objekti tervikust, mistõttu tuleks eelvool kavandada taristuobjekti projekteerimisel ning eelvoolu rajamise kulu arvestada taristu objekti maksumuse osaks. Võimalusel kaaluda ka muid sademevee lahendusi, sh säästvaid sademeveesüsteeme ( Sustainable Urban Drainage Systems – SUDS) Tõsta kokku keskkonna- ja maaküsimuste ettepanekuga 2. Jätkatakse läbirääkimisi Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandus süsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub terviklik finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi parendamiseks on võimalik toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme linna terri tooriumil ei ole . Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised, millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks mõeldud toetused ei laiene. Linna territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine merre, mis on ainu võimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn õigeks linna territooriumil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende hoolduseks ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist. Esialgse analüüsi maksumus suurusjärgus ~ 20 000 eurot Linnapiirkondades asuvate kraavide hooldamiseks mõeldud rahalise katte saamiseks on menetluses oleva uue ÜVVKS eelnõu kohaselt võimaldatud lisada sademevee kraav id ühisveevärgi ja –kanalisatsi ooni hulka, mistõttu nende hooldamise kulu võib tulevikus samuti lisada sademevee teenuse hinda. Siiski tuleks eraldi arvestust pidada avalike teede ja tänavate puhastamiseks ja kraavide hoolduseks mõeldud kulutuste osas. Vooluveekogude korrastamiseks on SA KIK Keskkonnaprogrammis loodud toetusmeede, mis lähtub veekogumi ökoloogilisest seisundist. Kui eesmärk on vähendada liigveest tingitud probleeme tiheasustusaladel, siis on sisuliselt tegemist üleujutusriskide maandamisega ning ka selleks on toetusmeetmed loodud (nii uuringuteks kui ehitustöödeks) Jätkatakse läbirääkimisi Arvestada CO 2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega linna heakorra tagamiseks. Riiklik või EL 2021+ vahenditest finantseeritav toetusmeede elektrisõidukite laadimistaristu rajamiseks kohalikele omavalitsustele Ettepanek on kaaluda võimalusi tulevaste perioodide CO 2 kvootide müügitehingutest laekuvaid vahendeid: suunata tiheasustusaladel välisvalgustuse alaste kokku hoiumeetmete rakendamiseks, sealhulgas amortiseerunud valgustite koos kande- ja liinielementide uuendamisega, mitmeastmelist juhtimist võimaldavate juhtimissüsteemide ja selleks sobivate valgustussüsteemide soetamiseks; rakendada linnades jalgrataste laenutussüsteemide ning turvaliste parklate loomiseks, integreerimaks rongiliine, maaliine ja linnasisest ühistransporti. Laadimistaristu loomine aitab tagada kiiremat üleminekut heite- ja müravabale autokasutusete, mis on oluline nii keskkonnahoiu kui ka kliimamuutuste mõju leevendamisel. Elektrisõidukite laadimistaristu ehitamine on eelduseks madalama müratasemega sõidukite kasutuselevõtuks. Lisaks autodele peaks taristu võimaldama laadida ka teisi elektrilisi sõidukeid ( jalgrattad, tõukerattad jne). Alapunkt 1) riiki hõlmava tervik liku analüüsi teostamine. Hinnanguline maksumus 80 000 eurot Alapunkt 2) jalgrataste laenutus süsteemide eeldatav maksumus: 10 000 000 eurot (Hinnang mis põhineb sarnase infrastruktuuri loomisel ) Alapunkt 3) Laadimistaristu analüüs terve riigi jaoks suurus järgus 50-60 000 eurot Erinevad stan dardid erinevate autode jaoks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 03.12.2020 otsusest (p3), mille kohaselt eraldatakse 2021. aastal vahendid vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks, on Keskkonnaministeerium alustamas vastava meetme kujundamist koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Kaardistamisel on seotud analüüsi- ja uuringuvajadused. Lisaks kvoodirahadele on veel mitmeid rahastusallikaid, millest nt jalgrattavõrgustiku arengut toetada. Näiteks ERF all planeeritud tegevus - suuremate linnade säästev liikuvus - Tallinna trammiliikluse arendamine - linnades ohutuse tagamiseks jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine, sh hoiukohtade ja läbipääsutunnelite rajamine -sõlmpunktide arendus, sh Pargi&Reisi parklate rajamine, reaalajatabloode paigaldus jne Tõsta kokku rahandus- ja maapoliitika ettepanekuga 2. Jätkatakse läbirääkimisi Muuta loomatauditõrje seaduse § 11 sõnastust ning panna lemmikloomade registreerimise korraldamise kohustus riigile § 11 Koduloomade identifitseerimine ja põllumajandusloomade register lõige 1 sätestab: Loomaomanik on kohustatud tagama oma koduloomade identifitseeritavuse vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse loomapidaja kulul. Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate põllumajandus loomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Kohalik omavalitsus korraldab koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist. Teha ettepanek sõnastada § 11 Koduloomade identifitseerimine ja põllumajandusloomade register lõige 1 järgmiselt: Loomaomanik on kohustatud tagama oma koduloomade identifitseeritavuse vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse loomapidaja kulul. Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate põllumajandus loomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Riik korraldab koerte, kasside ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist. Luua üleriiklik veebipõhine lemmikloomade register, mida haldaks riik ja kehtestada lemmiklooma omanikule kohustus mikro kiipimiseks ning üleriigilisse registrisse kasside-koerte kandmiseks. Riik on juba 2004. aastal investeerinud 30 000 krooni (üks kolmandik registri arenduse maksu mu sest) üle-eestilise lemmik loomade registri ( www.llr.ee ) infosüsteemi välja töötamisse. LLR register töötab endiselt, seda kasutab lisaks Tallinna linnale veel 47 omavalitsust üle Eesti. LLR-i registrile on Tallinn juurde arendanud ka varjupaigaliidese, mõlemad andmebaasid kasutavad sama kiibi numbri otsingut ja omaniku andmete otsingut. See on oluliselt lihtsustanud nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Munitsi paalpolitsei Ameti kui ka varjupaigateenuseid pakkuvate mitte tulun dus ühingute tööd. Seega ei ole otstarbekas uut info süsteemi hankida, vaid jätkata olemasoleva ja toimiva infosüsteemi kasutamist. Antud hetkel on Eestis loomakaitsjate hinnangul ligi 100 erinevat lemmik loomaregistrit. Kolm suuremat on üle-eestilised: LLR lemmik looma regis ter (registri hoolduse ja majutusteenused maksavad kinni kohalikud oma valitsused, loomaomanikule on looma registreerimine kui haldus toiming tasuta), väikelooma arstide register (MTÜ Eesti Väikeloomaarstide Seltsi omandisse kuuluv register, kuhu loomade kandmise maksavad kinni looma omanikud) ja Kennelliidu register (MTÜ Eesti Kennel liidu oman disse kuuluv register, mis on vaid tõu tunnistusega koertele loodud andme kogu, kuhu ei kanta teistest liikidest loomi ega tõutunnistuseta koeri). Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja loomakliinikutel piirkonniti väikse ma mahulised registrid, millest osade andmed on kirjutatud üksnes paber kandjale. Koerte ja kasside kiibistamine ning registrisse kandmine tuleb Eestis muuta kohustuslikuks ja luua tuleb üks üle-eestiline register, mis annaks adekvaateset informatsiooni viivitusteta, et loom saaks esimesel võimalusel tagastatud omanikule. Antud küsimus tuleb lähen dada riigi tasandil, sest registreid on palju, segadus seetõttu suur ja erine vate regist rite haldajad omavahelisest koostööst huvitatud ei ole. Üleriigilise registri loomise tulemusena muutuks kohalike omavalitsuste tegevus tulemusliku maks ja kulud väheneksid ning langeks kadunud ja hukkunud lemmikloomade arv. Esialgse turu-uuringu maksumus hinnanguliselt 15 000 eurot . Uuringule järgneks IT-süsteemi arendamine. Ei toeta loomatauditõrje seaduse muutmist. Kehtiva loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on looma omaniku kohustus tagada oma looma identifitseeritavus ning kohaliku oma valitsuse üksuse ülesanne on korraldada arvestuse pidamist koerte ja vajaduse korral teiste lemmik loomade üle. Täpsema korra kehtestab iga kohaliku oma valitsuse volikogu koerte ja kasside pidamise eeskirjas KOKS § 22 punkti 36 2 alusel. Seaduses ei ole täpsemaid juhiseid selle ülesande täitmiseks, KOV on vaba valima meetodeid, kuidas ülesannet täidab ja milliseid registreid kasutab (KOV autonoomia ülesannet täites). Kui seadusandja asub ette kirjutama meetodeid ülesande täitmisele (kohustuslik liikmelisus üleriigilisele registrile), siis peab selleks olema üle kaalukas põhjus, sest vastasel juhul muutub see ülesanne selles osas riikli kuks koos ülesande täitmiseks vajalike vahendite eraldamisega KOVidele. Praegu kasutusel olevad registrid on era õigusliku isiku omandis. Riik ei saa kohustada ostma teenust era turult ilma konkursita. Üleriigilise registri kasutusele võtmiseks peaks see olema riiklik register, kuid sellise loomiseks puuduvad rahalised vahendid ja ka otsene vajadus. Loomatauditõrje seisukohast ei ole üleriigilise registri järele vajadust, sest lemmikloomade puhul ei ole jälgitavus nii oluline kui põllu majandus loomade puhul, keda kasvatatakse toidu saamise eesmärgil ja nende registri andmed on olulised selleks, et tagada toidu ahela jälgitavus tootjast tarbijani. Lemmik loomade registreerimine on eeskätt vajalik kohaliku omavalitsuse üksustele selleks, et paremini korraldada oma territooriumil lemmikloomade pidamist, sealhulgas hulkuvate loomadega seonduvaid tegevusi. Jätkatakse läbirääkimisi Lisada Loomatauditõrje seaduse §-le 11 lõige, mis volitab vald konna eest vastutavat ministrit kehtestama lemmik loomade märgistamist ja Riiklikku Lemmikloomaregistrit ning selle tööd reguleerivat määrust. Vabariigi Valitsuse 16.04.2002 määruse nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlaks tegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“ § 6 kohaselt tuleb hukatud looma korjus käidelda loomatauditõrje seaduse § 19 lg 4 alusel. Sarnaselt põllumajandusloomade märgistamise ja registreerimisega tuleks reguleerida ka lemmikloomade märgistamine ja registreerimine. Vastasel korral ei taga seaduse muudatus, et lemmikloomade märgistamisel kasutataks ainult mikrokiipi, mitte looma küljest eemaldatavaid kaela rihma numbreid või ajaga tuhmuvaid tätoveeringuid. Samuti tuleks kehtestada Riikliku Lemmikloomaregistri andmekoosseis. Teha ettepanek lisada §-le 11 järgmine lõige: Koerte, kasside ja vajadusel teise lemmikloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja korra, registreerimistunnistuse väljastamise korra ning lemmikloomade üle arvestuse pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muuta Vabariigi Valitsuse 16.04.2002 määruse nr 130, jätta välja viide kehtetule seaduse punktile ja kehtestada regulatsioon, kuidas tuleb hukatud looma korjus käidelda. Seotud põhjuslikult eelmise ettepanekuga, tegevusega saab edasi minna peale seda. Loomatauditõrje seadus muutub kehtetuks 2021. aastal seoses uue veteri naarseaduse jõustumisega (EIS toimiku nr 20-1243), ning seoses uue seaduse jõustumisega vaadatakse üle kõik seadusega seotud rakendusaktid (sh ka Vabariigi Valitsuse määrused). Maaeluministeerium algatas lemmik loomade märgistamise ja registreerimisega seotud küsimuste analüüsiks seaduseelnõu välja töötamis kavatsuse (edaspidi VTK) koostamist. VTK valmib 2021. aasta jooksul ning vajadusel järgneb sellele veterinaar seaduse muutmine 2022. aastal. VTK-s nähakse vajadust analüüsida ühiskonna valmisolekut kohustus likuks lemmikloomade kiipimiseks ning sellega kaasnevat mõju erinevatele osapooltele, sealhulgas andmete lemmik looma registrisse kandmisel ning andmekogude haldamisel. Lisaks on plaanis võrrelda ja analüüsida lemmik loomade andmete andmekogude haldamisega seonduvat, sealhulgas erinevaid olemasolevaid lemmik loomaregistreid ning võimalikke uusi lahendusi. Seega lõplik Maaeluministeeriumi seisu koht, kohustusliku lemmik loomade kiipimise ning lemmik loomade registri koosseisu kohta, antakse pärast VTK valmimist, sest ilma põhjaliku analüüsi ning mõjude hindamiseta ei ole seaduse muutmine nii olulises küsimuses põhjendatud. Liita ettepane kuga 3 ja ELVL täpsustab ettepaneku sisu. Jätkatakse läbirääkimisi Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste (KOVde) omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse või muinsuskaitse all olevate keskkonna objektide arendamiseks (näiteks nagu Kadrioru park; Tallinna Loomaaed; Tallinna Botaanikaaed) Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng. Kadrioru parki, Tallinna Loomaaeda ja Tallinna ning Tartu Botaanikaaeda ei külasta pelgalt tallinlased. Tallinna Loomaaed on ainuke omataoline tegelik loomaaed Eestis ning seega olemuselt rahvuslik. Loomaaeda külastab Tallinna elanike kõrval märkimisväärne osa inimesi mujalt Eestist saades osa loomaaia poolt pakutavast sõltumata elukohast. Seetõttu on kallutatud (ning paraku ka mitte küllaldane) loomaaia finantseerimine ainult Tallinna vahenditest. See pärsib loomaaia terviklikku toimimist. Loomaaia põhilisteks ajalooliselt üle maailma väljakujunenud neljaks omavahel tugevalt läbipõimunud põhifunktsiooniks on haridus, loodus hoid, teaduslikud rakenduslikud uuringud ja hariv puhkus. Arvestades tänapäevast tempokalt hoogu saavat inimtekkelist keskkonna kriisi tema erinevates omavahel läbipõimunud ilmingutes (kliima soojene mine, loodusliku mitmekesisuse kiirenev häving, plastireostus, mulla kadu jne) muutub järjest kriitilisemaks just eelpool loetletud funktsioonide tulemuslik ühisrakendamine selleks, et säilitada meie elukeskkonda, täita seatud riiklike eesmärke ning rahvusvahelisi kohustusi. Looma aed on selles osas juba tõestanud oma võimekust sisult rahvusliku institutsioonina. Loodushoid ja uuringud pole seaduse järgi kohaliku omavalitsuse funktsioo nid, vaid pigem riigi ülesanne, mida on raske täita vaid Tallinna rahastusega. Samuti on Tallinna Botaanikaaia (TBA) puhul esmatähtis loodus haridus ning selle kõrval liigikaitse – tegelemine nii Eesti kui rahvusvaheliselt ohustatud taimeliikidega ning uuringute läbiviimine, sealjuures kindlasti mitte ainult linna, vaid kogu riigi jaoks. Pirita jõeoru maastikukaitseala, kus TBA paikneb, on riiklik kaitseala, mille õppetaristu ja taimekooslused on kogu Eesti elanikkonna harimiseks ning vajavad sellest tulenevalt riigi toetust. Kadriorgu, sh parki kui Eesti esindusparki külastavad kõik riigi külalised kui Vabariigi presidendi residentsi. Aastas külastab Kadrioru parki üle 4,5 miljoni külalise nii Eestist kui välismaalt, mistõttu on riigi poolne toetamine pargi arenguks hädavajalik. Oluline on riigipoolne toetamine ka Tallinna kalmistutel olevate arhitektuurimälestiste säilitamised. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linna poolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid. Tallinna Loomaaed 14,57 mln eurot Tallinna Botaanikaaed 10 mln eurot Kadrioru park 14 mln eurot (maksumused pärinevad Tallinna linna 4 aasta strateegiast) Riigi poolt oleme jätkuvalt valmis toetama konkreetseid tegevusi. Rahaliste vahendite olemasolul on seda tehtud ka seni. Eelkõige on loetletud objektid saanud finantseeringut erinevate EL toel tehtavate investeeringute näol. Järgmise perioodi vahendite planeerimine ja sellega seotud läbirääkimised on praegu pooleli, aga sõltuvalt tegevuste olemusest ja abikõlblikkusest oleme jätkuvalt valmis toetuste eraldamiseks. Selle eelduseks on laiem kokkulepe rahaliste vahendite jaotuse osas. Jätkatakse läbirääkimisi Riigil analüüsida uute taristuobjektide rajamiseks vajalike maa põuevarade mahtusid ja sobilike karjääride asukohti ning sätestada kord, mille alusel suunatakse kaevandamise keskkonnatasudest suurem osa kohalikule omavalitsusele. Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu (EMTEL) hinnangul ohustab Eesti ehitusturgu toorainekriis , kuna teede ja hoonete rajamiseks vajalikud pae kivivarud hakkavad lõppema ning lube uute karjääride avamiseks ei anta. Kõige paremad lubjakivivarud on Tallinna lähiümbruses Jõelähtme ja Harku vallas. Samas on Jõelähtme valla valimisliidu lepingus kirjas, et kaevandusi seal ei avata. Suurte ehitusobjektide rajamiseks ei piisa kodumaisest materjalist, kuid materjali Soomest, Norrast või Rootsist toomine toob kaasa teedeehituse ja muu taristu ehituse tunduva kallinemise. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 sätestab transpordi ja taristu valdkonnas suuremahuliste taristu investeeringute projektide ette valmistamise, mis kasvatab järsult vajadust ehitusmaavarasid ammutada, kuid riik ei ole analüüsinud, kui palju uued taristuobjektid lisanduvaid maapõue varasid nõuavad ja kui palju selleks tuleb lisakarjääre avada. Analüüsitud on seda vaid Rail Balticu puhul ning Eesti geoloogiateenistus on uurinud ehitusmaavarade olukorda ja vajadust Harju maakonnas. Tulemus näitas, et ehitusmaavara ei jätku. Teemaks on olnud teenindusteede alusmaterjalina aheraine kasutamine, kuid suure liikluskoormusega teede jaoks pole see materjal sobiv. Seadus on andnud valitsusele võimaluse sõltumata kohaliku omavalitsuse otsusest kaevandamisluba välja anda, kuid sellega võivad kaasneda pika ajalised kohtuvaidlused. Kuigi kaevandajad maksavad kaevandamisõiguse tasu keskkonnahäiringute vähendamiseks, on kohalikule omavalitsusele ja konkreetsele kogukonnale, keda kaevandamine häirib, laekuv tulu praktiliselt reguleerimata. 80 000 eurot (eksperthinnang vajalike analüüside hinna kohta) Riigi maavarade majanduspoliitika elluviimine, maavarade kasutamise analüüsimine ning maavarade varustuskindluse hindamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas ning pädevuses. Suured infrastruktuuri arendused on pikaajalised ja keerulised protsessid, mistõttu on täpseid vajadusi raske hinnata, kuid tänaseks on seda teinud mitmed uuringud ning kavad. Tooksime välja Eesti Geoloogiateenistuse koostatud ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise uurimistööd Harju, Rapla ning Pärnu maakonnas. Rail Baltica vajaduste analüüsid ja eelprojektid. Mis puudutab sobivate karjääride asukohtade analüüsimist, siis selleks on esimesed sammud juba astutud. Algatamisel on Harju maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneering määramaks ruumiliselt perspektiivsete uuringualade ja kaevandamisalade paiknemine. 2021 aastal plaanitakse algust teha keskkonnatasude süsteemi tervikliku uuendamise protsessiga, mille käigus vaadatakse mh üle ka keskkonnatasu jaotamise põhimõtted kohalike omavalitsuste ja riigieelarve vahel. Samuti on eesmärgiks soodustada teisese toorme laialdasemat kasutust avaliku sektori ehitusprojektides. Jätkatakse läbirääkimisi Töötada välja seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal KOV-idel (sh KOV-id tiheasustusaladel) puuduvad maavarade kaevan da mise tõkestamiseks õiguslikud alused. Kaevandamis lubasid pikendatakse olenemata kohaliku omavalitsuse vastu väidetest ja üldplaneeringutes määra tud piirangutest. Iga uue geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa puhul on kirjeldatud mõjusid ainult konkreetse taotluse raames. Kuna taotletavad alad jäävad oma suuruste tõttu kohustusliku keskkonnamõju hindamise piiridest enamasti välja (kaevandajad on erinevad ja iga luba taotletakse ning menetletakse eraldi), siis puudubki koosmõjusid hinda vate uuringute ning kaevandamise osas ühtne nägemus KOV-ide haldus terri tooriumitel. Üksikud kesk konnamõju hindamised, mis on tehtud, ei anna ühtset nägemust kogu maardla (sh maardlad tiheasustusalal) piirkonna olukorra kohta. Üldplaneeringute põhieesmärk KOV-ide haldusterritooriumitel on ruumi lise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Üldplaneeringutes käsitletakse: 1. Erinevaid keskkonnaaspekte (veevarud, rohevõrgustik, kaitsealused liigid ja üksikobjektid jne) ja Status Quo koormus keskkonnale. 2. Tegevusi, mis käsitlevad veevarude kadusid. 3. Piirkondade analüüsi, kus võib kaevandada ja millises ulatuses ning kus tuleb hoiduda 4. Tegevuste analüüse ja ettepanekuid, mis tagavad järgmiste eesmärkide üheaegse täitmise (ilma üksteist kompromiteerimata ehk arvestamata): o joogiveevarude kaitse; o toimimine rekreatsioonialana; o toimimine rohevõrgustiku tuumalana; o toimimine kaitsealustele kahepaiksetele, roomajatele, haudelindudele ja taimedele soodsa elupaigana ning toimimine soodsas seisundis liiviku- ja rabakooslusena; o riigikaitse. 5. Ruumiliste lahenduste analüüsi, mis aitavad tagada punktis 4 nimetatud eesmärkide täitmise. Kuna tegelikkuses pikendatakse olemasolevaid kaevandamis lubasid olene mata kohaliku omavalitsuse vastuväidetest ja üldplaneeringutes määratud piirangutest, ning ei analüüsita keskkonnamõjusid puhke- ja virgestusmaal (sh tiheasustus aladel) uute geoloogiliste uuringute läbiviimiseks ning karjää ride avamiseks, on vajalik välja töötada KOV-ide huvide kaitseks seadusandlikud aktid, mis reguleeriksid maavarade kaevandamist KOV-i territooriumil, sh tiheasustusalal. 60 000 eurot Esitatud probleemi püstitus on ekslik või arusaamatu. Maapõueseaduse § 35 lõike 1 punkti 1 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Lisaks keeldutakse maapõueseaduse § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Samad reeglid kehtivad ka kaevandamisloa muutmise ja pikendamise kohta. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus nimetatud lubade andmisega, muutmisega või pikendamisega, võib kaevandamisloa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsuse poole pöördumine on ainult erandkorras, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 30 aasta jooksul on selliseid otsuseid tehtud alla 10ne. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteem i seadusele on maavara kaevanda mine keskkonnamõjuga tegevus mille juures tuleb alati hinnata millist mõju taotletav tegevus võib avaldab. Seda tehakse keskkonnamõju hindamisega ja eelhinnangu andmisega. Kui maardlas on mitu karjääri hinnatakse alati keskkonnamõju terviklikult. Ei saa vaadata ainult ühe tegevuse või taotluse raames. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 näeb ette, et maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine peavad toimima kooskõlas. Seda on võimalik teha läbi eelmises punktis mainitud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute. Tooksime välja tuua, et üldplaneeringutes on kohustus tuua välja maardlad. Kahetsusväärne on, et vallad ei kanna planeeringutele perspektiivalasid, mille kohta on Eesti Geoloogiateenistuse poolt pädev informatsioon olemas. Lisaks tooks välja, et aastal 2021 alustatakse uue maapõueseaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisega. Jätkatakse läbirääkimisi Luua võimalus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi raken da miseks. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOV-id võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu. Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt: „(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ette võtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku oma valitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul.“ Alates 06.01.2015 on kehtetu jäätmeseaduse § 66 lg 1 1 , mis andis kohaliku omavalitsuse üksusele volituse osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust ja küsida neilt osutatud teenuse eest tasu. Nimetatud sätte kehtetuks tunnistamine riivab kohaliku oma valitsuse üksuse enesekorraldusõigust ja õigust otsustada, kuidas oma haldus terri tooriumil jäätmehooldust korraldada. Tallinna linn osutab korraldatud jäätmevedu 9-s jäätme veopiirkonnas 13-st ja leiab, et tegemist on nii riigi jäätmepoliitika (nt jäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamine) kui ka jäätmevaldajate jaoks parima võimaliku lahendusega, mis tuleb jäätmeseaduses taaskehtestada. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt võimaldab omavalitsusel saada vahetut teavet korraldatud jäätme veoga liitunutest, mis omakorda võimaldab paremini järelevalvet teostada. Samuti on kohaliku omavalitsuse üksusel sellisel juhul aktuaalsed andmed tekkivate jäätmevoogude kohta. Seni jäätmevedajate poolt edastatud andmed on olnud puudulikud. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teenuse osutamine tagab, et jäätmevedajal ei teki motivatsiooni jäätme valdaja telt kogutud jäätmeid ebaseaduslikult ladestada, sest jäätme käitlus kohale maksab omavalitsus, mitte vedaja. Ettepaneku elluviimine võimal dab kohaliku omavalitsuse üksusel jäätmeveohinda jäätmeliikide lõikes ristsubsideerida ja kehtestada jäätmevaldajale liigiti kogutud jäätmete ära andmise eest odavam hind kui näiteks segaolmejäätmete äraandmise eest, edendades selle kaudu tekkekohal jäätmete liigiti kogumist. Õigusloome tegevus Ettepanek ei ole otseselt seotud jäätmevaldkonna direktiivide ülevõtmisega, mistõttu ei ole KEM pidanud selle käsitlemist Riigikogus menetluses oleva jäätme- ja pakendiseaduse eelnõu (SE190) raames asjakohaseks. Eelnõu menetluse jätkamine on ajakriitiline, kuna Eesti on saanud Euroopa Komisjonilt märgukirja direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise kohta. Otsuse eelnõu ja selle lõpliku sisu osas teeb Riigikogu. Lisaks on hetkel käimas Maailmapanga poolt tehtav ja Euroopa Komisjoni poolt rahastatav analüüs Eesti jäätmevaldkonna reformiks. Töö valmib 2021 jooksul ning seal on fookuses ka osapoolte õigused ja kohustused. Jätkatakse läbirääkimisi Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja sisetehingu keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5 Sätte kohaselt ei ole lubatud korraldatud jäätmeveo tellimine sisetehingu korras riigihanget korraldamata. Kui jäätmeseaduses vastavat keeldu ei oleks, oleks sisetehingu tegemine riigihangete seaduse § 12 alusel lubatud. Puudub mõistlik põhjendus võtta kohaliku omavalitsuse üksuselt ära riigihangete seaduse kohaselt lubatud õigus teha sisetehingut. Oma valitsustel peab olema võimalus valida sobivaim viis jäätmeveo korralda miseks. Nii Euroopa Liidus kui ka maailmas on nii veemajanduses kui ka jäätmemajanduses trend selline, et parema ja stabiilselt tulemuslikumaks muutuva teenuse tagab KOV-kesksetele lahendustele, sealhulgas in-house lahendustele tagasipöördumine. Õigusloome tegevus Ettepanek ei ole otseselt seotud jäätmevaldkonna direktiivide ülevõtmisega, mistõttu ei ole KEM pidanud selle käsitlemist Riigikogus menetluses oleva jäätme- ja pakendiseaduse eelnõu (SE190) raames asjakohaseks. Eelnõu menetluse jätkamine on ajakriitiline, kuna Eesti on saanud Euroopa Komisjonilt märgukirja direktiivide mitteõigeaegse ülevõtmise kohta. Otsuse eelnõu ja selle lõpliku sisu osas teeb Riigikogu. Lisaks on hetkel käimas Maailmapanga poolt tehtav ja Euroopa Komisjoni poolt rahastatav analüüs Eesti jäätmevaldkonna reformiks. Töö valmib 2021 jooksul ning seal on fookuses ka osapoolte õigused ja kohustused. Jätkatakse läbirääkimisi Muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „Jäätmeloa taotluse koopia esitab loa andja pärast taotluse nõuetele vastavuse kindlakstegemist kooskõlastamiseks taotleja tegevus kohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või valla valitsusele. Linna- või vallavalitsuse kooskõlastus või kooskõlastamata jätmine on loa andjale siduv.“ Ning muuta jäätmeseaduse § 79 ja sõnastada see järgmiselt: „Käes oleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus koos kõlastab või jätab jäätmeloa taotluse kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.“ Muuta jäätmeseadust sel viisil, et see sisaldaks kohaliku omavalitsuse poolset kooskõlastust (mitte arvamuse avaldamist) jäätmelubade väljastamisel. Kuni 21.12.2019. kehtinud formuleeringu võimaldas Keskkonna ametil jäätmelubasid väljastada ilma kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta. Praegu puudub riigi Keskkonna ametil kohustus arvestada linna- või vallavalitsuse arvamusega jäätmeloa väljastamisel. § 77 lg 2 on kehtetu, seega selle muutmist ei saa nõuda. § 79 samuti. Ettepanek sõnastatud ümber niimoodi et kehtetud paragrahvide numbrid on välja jäetud. Õigusloome tegevus Ettepaneku vajadust oleks vaja sisulisemalt põhjendada, hetkel ei ole selge ettepanekuga saavutatav eesmärk, kuna kaasarääkimise võimalus on KOVidel olemas ja seda sarnaselt kõikide keskkonnaloa liikide puhul (erisused vaid kaevandamislubade puhul). Jätkatakse läbirääkimisi Pakendiseaduses reguleerida taaskasutus organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendipunktide korrashoiu korraldamisel (finantseerimine). Pakendiseaduse § 15 sätestab kohaliku omavalitsuse organi kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel ja § 16 pakendiettevõtja kohustused. Seadus lubab pakendiettevõtja kohustused osaliselt üle anda ka taaskasutusorganisatsioonile. Pakendiseadus ei reguleeri aga pakendipunktide juures heakorra tagamist (finantseerimist). Täna on olukord, kus kohalik omavalitsus annab taas kasutusorganisatsioonile tasuta kasutada maa ja saab sellega endale kaasa pakendipunktide ümbruse korrashoiu kohustuse. Taaskasutusorganisatsioon saab tulu ja heakorraga tagamisega seonduvad kulud (otsesed kulud jäätmete koristamisel ja jäätmekäitlejale üleandmisel, kaudsed kulud kaebuste lahendamisel, järelevalve teostamisel, pidev suhtle mine/teadete edastamine taaskasutusorganisatsioonidele kaebustest (nii heakord kui ületäitumine), koristusteenuse tellimiseks hanke korralda mine, koristusteenuse osutajale info edastamine, vastava dokumentat siooni vormistamine (leping, akt, arve menetlus)) jäävad omavalitsuse kanda. Kõikide probleemide vältimiseks tuleb seaduses selgelt reguleerida taas kasutusorganisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused pakendipunktide korrashoiu korraldamisel (finantseerimine). Vajaliku koristusteenuse võib ju korraldada omavalitsus, kuid finantseerimise kohustus peab olema taaskasutusorganisatsioonil. Tallinna linna eelarves planeeritud aastane kulu 50 000 eurot . Hinnanguline kulu suurusjärk üleriiklikult ~ 300 000 eurot Keskkonnaministeerium plaanib 2021.a jooksul välja töötada nö näidislepingu TKO-de ja KOVide omavaheliste küsimuste reguleerimise lihtsustamiseks. Kehtib põhimõte, mida on kommunikeeritud nii TKO-dele kui KOV-idele: TKO-d on kohustatud koguma ainult pakendijäätmeid. Kui pakendijäätmed on asetatud konteineri kõrvale, siis need võetakse koos konteineri tühjendamisega ära. Kõikide teiste jäätmete koristamise eest peavad vastutama KOV-id, kelle järelevalveline ülesanne see on. See tähendab, et kõik jäätmevaldajad peavad olema liidetud korraldatud jäätmeveoga. KOVidel tuleb rohkem tähelepanu pöörata järelevalvele – nt lisada valvekaameraid ja võtta prügistajad vastutusele. Parandada tuleb üldist liigiti kogumise süsteemi ja luua kõigile oma territooriumi elanikele võrdsed tingimused. Samuti tuleb tõhustada järelevalvet ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üle. Lisaks on hetkel käimas Maailmapanga poolt tehtav ja Euroopa Komisjoni poolt rahastatav analüüs Eesti jäätmevaldkonna reformiks. Töö valmib 2021 jooksul ning seal on fookuses ka osapoolte õigused ja kohustused. Jätkatakse läbirääkimisi Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, kinnistute, maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks. Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamise kulud ja Maa-ameti omandis olevate riigi omandis ja jätkuvalt riigi omandis olevate kinnistute maaüksuste hooldamine ja jäätmetest koristamise kulud peaksid olema kaetud riigieelarvest. Hooldamine aitab ära hoida bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ja tagab kaitstavatel aladel ohustatud liikide säilimise. Riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade korista mi seks on Maa-amet näiteks 2020 aasta eel arve läbirääkimis tel andnud info, et taotleti eelarvest 0,2 mln eurot. 200 000 eurot Riigi omandis ja reformimata maa hooldamiseks taotleme l isarahastust riigieelarvest 154 tuh eurot/aastas. Eelarveotsuseid ei ole veel. Heakorraprobleemidega maaüksuseid, mille suhtes KOV näeb, et need peaksid olema munitsipaalomandis, saavad KOV-id ka praegu taotleda munitsipaalomandisse. Jätkatakse läbirääkimisi Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid. Ettepanekus märgitud kompensatsioonimehhanism on vajalik omavalitus üksuse ülesannete täitmiseks. Eelkõige planeerimis seaduse § 131 kohaselt on sätestatud KOV kohustus tagada detailplaneeringu kohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning muude tehnorajatiste rajamine. Maareformi käigus riigi omandisse jäetavad maatükid paisatakse tsiviilkäibesse arvestamata KOV kohustusi seonduvalt avalikuks kasutuseks määratud maa tagami sega. Reformi läbiviimisel riigi poolt arvestamata jäetud KOV arengu vajadused on loonud olukorra, kus KOV-il on vajalik omandada avalikuks kasutamiseks maad eraomanikelt. Mõistlik kompenseerimis mehhanism on riigi poolt tulu saamise eesmärgil võõrandatavalt maalt laekunud rahast osa eraldada KOV-idele.KAHOS jõustumine ei ole lahendanud KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompenseerimist. Kompenseeri tav summa kujuneb konk reet sel aastal kavan datud objekti dest. Näiteks Vana sadama trammi tee rajamiseks on eraomanikelt vajalik osta kinnistuid või nende osi ca 4 mln euro eest. 4 mln eurot Maa-amet, KeM ja RaM on ette valmistanud maa hindamise läbiviimist ja maamaksuseaduse muutmise eelnõu. Hetkel toimub kooskõlastusringil esitatud märkuste läbivaatamine. Jätkatakse läbirääkimisi Võõrandada KOV-dele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat ruumilist ettevõtlus-, tootmis- ja liikluskeskkonda, sealhulgas soodustada tööstusparkide ja KOV siseste liiklussõlmede rajamist. See eeldab selleks sobivate maa üksuste olemasolu ja kui KOV-il neid maa üksusi ei ole, siis taotlemist riigi maareservist. KOVide seisu kohast on oluline, et käsitletud teemad võetakse arutusele ja riigi pädevad asutused esitaksid oma põhjendatud seisukohad ning pakuksid vajadusel toimivad lahendused probleemile. KOV-id (nt Tallinn, Tartu, Kuressaare jt) on valmis arutelu käigus esitama täiendavaid selgitusi ja lahendamise ettepanekuid. Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOV-del võõrandada tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja liiklus keskkonna arendamiseks. Puudub § 74-1 lg (3) kohane Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel toiminguid teha. Muudel juhtudel riigivara tasuta võõrandamiseks pole määrust vaja. Jätaks selle siis ettevõtluskeskkonna puhul ka ära, sest selline bürokraatia ei soodusta kuidagi ettevõtluse arengut. Ettevõtluse valdkonnas tuleb, just vastupidi, teha otsuseid kiirendatud menetlusega, sest ettevõtjal pole aega oodata aastaid. Otsest rahalist kulu riigile ei kaasne, küsimus on maaomandi muutumises. Kõik riigimaa võõrandamise kulud kannab KOV. Riigivaraseadus võimaldab anda KOV-le tema seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks tasuta maad. Samuti võimaldab kehtiv õigus KOV-le anda maad alla hariliku vääruse ettevõtluskeskkonna arendamiseks või elamumaaks. Tagamaks seda, et nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel oleks seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik maa ja et seda ei võõrandataks eraomandisse, on ette nähtud riigivaraseaduses kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine. See tähendab, et kui riik kavandab maaüksuse müüki, siis saab KOV oma huvi kinnisasja vastu teatada. KOV huvi korral üldjuhul maaüksust ei võõrandata ja see võõrandatakse KOV-le riigivaraseaduse alusel kas tasuta või alla hariliku väärtuse. Praktikas on KOV vaid üksikutel juhtudel näidanud oma huvi ja siis on ka müügimenetlus peatatud. Riigivaraseaduse § 74-1 alusel kehtestatava määruse eelnõud valmistas ette MKM ning selle menetlus on peatatud. Jätkatakse läbirääkimisi Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada KOV kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest. Kohaliku omavalitsuse kohustus tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral riigile hüvitist 65% maa harilikust väärtusest, on ebaõiglaselt koormav ega arvesta ettevõtluse arengu tagamise vajadusega. KOV-de maksustamine munitsipaalomandisse antud maa kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormamise korral piirab oluliselt KOV võimalusi kohaliku elu ja ettevõtluse arendamiseks ega motiveeri efektiivsema maakasutuse eelduste loomiseks. Ettepanek on põhimõtteline, Tallinna linn ei ole sellist maad 2020 võõrandanud ja seetõttu ei pea riigile raha üle kandma. RaM, KeM ja Maa-amet on tegemas praegu analüüsi KOV-le maa üleandmise lihtsustamiseks (see tegevus on seotud nii eelmise kui praeguse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga Jätkatakse läbirääkimisi Salv- ja puurkaevude kaardistamine ja keskkonnaregistrisse kandmine, veeproovide võtmine Kaevude registris on koordinaadid valed, riik peaks selle registri korrastama https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx ? Nitraaditundlikul alal peaks analüüsima näidispiirkonna põhjal kaevude mõju põhjavee kvaliteedile. Pilootprojekti maksumus 475 000 eurot (ca 200 nõelkaevu, ca 3000 salvkaevu ja ca 50 puurkaevu). Peale pilootprojekti läbiviimist saab hinnata üleriiklikult tegevuste maksumust. Keskkonnaregistri täpsustamine ja ebaõigete andmete parandamine on Keskkonnaregistri igapäevane töö, selleks on tööl eraldi põhjavee spetsialist. Olemasolevate (seadustamata) puurkaevude keskkonnaregistrisse kandmiseks peaks kaevu omanik taotlema ehitusluba või esitama ehitisteatise ja tellima ümberehitamise projekti. Keskkonna registrisse kandmiseks täpsustatakse koordinaadid, kaevu konstrukt sioon, võetakse veeproovid ja määratakse hüdrogeoloogilised parameetrid. Kui on vaja ainult keskkonnaregistris oleva puurkaevu või salv kaevu asukohta täpsustada (koordinaate täpsustada,) siis seda saab teha ebaõigete andmete täpsustamisega keskkonnaregistri seaduse alusel. Kaevu omanik peab teavitama Keskkonnaagentuuri ja see järel kaevu ebaõige asukoht täpsustatakse. Salvkaeve saab keskkonnaregistrisse kanda ehitisteatisega kaevu omaniku poolt. ELVLi poolt pakutud pilootprojekti sisu tuleks rohkem avada, et oleks võimalik hinnata selle otstarbekust. Põhimõtteliselt oleks sellisele pilootprojektile võimalik toetust küsida KIK-st. NTA tegevuskava 2021-2024 eelnõus on planeeritud läbi viia hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee mudel põllumassiivide läheduses paiknevatele puurkaevude piirkonnas, kus on nitraatide ja pestitsiidide kasvusuundumused. Uuringu käigus tehakse hüdrogeoloogilise modelleerimise teel kindlaks veehaarete (puurkaevude) toitealad, et näha, millisest piir konnast põhjavesi veehaaretesse (puurkaevudesse) tuleb, milliseid põllumajanduslikke ja muid tegevusi seal tehakse ning kuidas aval dab see tegevus mõju konkreetsete puurkaevude lähiümbruses. Kogutakse vajalikud lähteandmed mudeli koostamiseks, sh veeproovide võtmine. Tulemus: valmib uuringuaruanne mille tulemusena selgitatakse välja, kas nitraatide sisaldus põhjavees näitab kasvusuundumust või langustrendi ja kuidas see on seotud põllumajandustegevuse kui koormusallikaga. Antakse praktilisi nõuandeid meetmete rakenda miseks ja kuidas olukorda parandada, kui nitraatide sisaldus näitab kasvusuundumust. Tuuakse välja positiivsed tegevused, mis on aidanud olukorda parandada juhul, kui sisaldus näitab langustrendi. Uuringu tulemused planeeritud 2024 aastasse, vastutaja KeA. Eelarve 70 000€ Jätkatakse läbirääkimisi Veekulgu kanalite puhastamine Kanalite omand on erinev sõltuvalt asukohast- kanaleid on nii riigi, munitsipaal kui ka eraomandis. Esialgne eeldus on, et saaks puhastatud riigi ja munitsipaalomandis olevad kanalid või kanalite osad, see võimaldaks rajada teede äärde ka tuletõrje veevõtukohad. ca 1,5 mln eurot Ettepanekust ei selgu, mis probleemi lahendatakse Kas vaja on tuletõrje vett, või liigvett ära juhtida? Kui piirkond vastab üleujutusohu kriteeriumitele, siis saab toetust taotleda üleujutusohu riskide maandamiseks. https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/uleujutusohu-riskide-maandamine Jätkatakse läbirääkimisi Kudruküla oja puhastamine ja eelvoolu tagamine Kuivendussüsteemidega seotud teema. Kudruküla oja (Pruuka oja) registrinumbriga VEE1065900 kuulub Eesti avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kus on kokku 501 veekogu, seega kuulub ta kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu, ja riigil on puhastamise kohustus niikuinii. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=4;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=veekogu&obj_id=-171029244 ELVL saaks läbi rääkida kõigi riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu kuuluvate veekogude puhastamise üle. 2,34 mln eurot (54 100 m) Kui piirkond vastab üleujutusohu kriteeriumitele, siis saab toetust taotleda üleujutusohu riskide maandamiseks. https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/uleujutusohu-riskide-maandamine Kui soovitakse et oja ja eesvool puhastatakse ja eesvoolu toimimine tagatakse, siis tuleks selle küsimusega pöörduda Põllumajandus- ja Toiduameti poole. Jätkatakse läbirääkimisi Radooniuuringu koostamine kogu Narva linna territooriumil Tehtud radooniuuringud on tehtud väga üldised ja annavad teada, et Narva on kõrge radooniohuga piirkond, mis tekitabki eelduse, et Narva kohta on hädavajalik saada täpsemaid andmeid ning vajalik on teha linna piires täpsem uuring (analoog Tallinna radooniriski kaardile 2015 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/Kiirgus/1.1-maksimaalne-radooni-sisaldus-pinnaseohus.pdf ). Lasteaedade uuringust on ka selgunud, et mitu lasteaeda on olnud vajalik sulgeda kõrge radoonitaseme tõttu. Et planeerida täpsemalt Narva nii uusi elamualasid kui ühiskondlike ehitiste alasid (sh. uusi lasteaedu), on vajali kud täpsustatud andmed terve linna kohta (selle jaoks ei ole võimalik aluseks võtta üldisemaid uuringuid ebatäpsuse tõttu). 2020 augustis alga tati uus Narva linna üldplaneering, kuhu on hädavajalik saada täpsus tatud infot linna kõrge radooniohuga piirkondade ja erinevate tasemete kohta, et teha õigeid otsuseid linna arenguks. 30 000 eurot Põhimõtteliselt on ju väga hea, kui linn kaardistab juba enne radooniriski oma territooriumil ära ja kasutavadki seda just üldiselt planeerimisel. Samas ei saa olla väga kindel, et nt olukorras kus nt eraisik tahab maja ehitada, vaatab Narva radooniriski kaarti ja näeb, et seal riski ei ole, siis Narva linn eraldi mõõtmist ei nõua. See muidugi oleneb mõõtepunktide tihedusest ja Narva geoloogiast. Samas on seda kõike võimalik uuringuga paika panna ning säästab kindlasti ametnike töötunde ning võimalik siis ka, et ehitajate raha. Seega oleme päri, et radoonikaardi võiks Narva linnale teostada ning väga tervitatav, et sellised ettepanekud tulevad ja radooni peale mõeldakse. Kaarti koostamist saaksime rahastada läbi KIKi järgmisel aastal. Jätkatakse läbirääkimisi Suvilapiirkondade teedevõrgu ja välise tulekustutuse veevõtukohtade väljaarendamine Teede omandivorm on erinev. Osaliselt munitsipaal-, osaliselt aiandusühistute omandis, osaliselt riigi omandis. Kui vaadata Narva aiandusühistute kinnistute omandit, on riik on üks kinnistuomanikest. Kui riik soovib müüa kinnistuid, siis on vajalik arvestada sellega, et linn ei saa väljastada ehituslubasid uute ehitiste rajamiseks kuna piirkonnas puuduvad normidekohased veevõtukohad ja tuleohutus seetõttu ei ole piirkonnas tagatud. Kuna aiandusühistud ei ole võimelised veevõtukohtade süsteeme oma kuludega välja ehitama, siis on vajalik leida lahendused toetusteks. Juhul kui ei leita võimalusi toetamiseks, tuleb arvestada ka seni kehtinud ehitusvõimaluste piiramisega (sh. riigi kinnistutel) kuna päästeamet ei anna kooskõlastusi ning linn ei või väljastada ehitus- ega kasutuslubasid ilma kooskõlastuseta. Hiljuti müüs riik enampakkumisel Kurdukülas Tüve tn 18 kinnistu, kus ostjad pöördusid linna poole ja taotlesid elamukruntide moodustamiseks tingimusi kuid andsime neile teada, et kuna piirkonnas ei ole tagatud elukeskkonnaks vajalik siis elamuid alale rajada ei saa. Narva linna haldus terri tooriumil on vajalikud summad: 10 000 000 eurot (20 km teed) 500 000 (50 veevõtukohta). Üleriikliku vajaduse maksu mus on täpsus tamisel. P laneeringutel saab veevõtu kohti näidata eraldi ting märkidega või kaardikihina. Kui AÜ veesüsteem teenindab 50 elanikku, on tegemist ÜVVKS mõistes ühisveevärgiga ja AÜ on vee-ettevõtja. Ühisveevärgil asuvad tuletõrje- hüdrandid on ühisveevärgi osaks, mistõttu toimub nende rajamine koos ühisveevärgi rajamisega ning rahastamine toimub samamoodi nagu ühisveevärgi rahastamine. Ühisveevärgi, sealhulgal tuletõrjehüdrantide rajamine toimub nii liitumistasude kui ka veeteenuse hinna arvelt vastavalt ÜVVKS-le Jätkatakse läbirääkimisi Ettepanek käsitleda jäätmeseadust puudutavate ettepanekute hulgas ka jäätmeregistri teemat: Täpsustada jäätmeseaduse §-s 711 sätestatud jäätmevaldajate registri regulatsiooni. Jäätmevaldajate register on sätestatud jäätmeseaduse §-s 711 järgmiselt: (1) Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. (2) Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registri andmete kohta. Jäätmeseadusega sätestatud ülesannete täitmiseks peab igal KOV-il olema jäätmevaldajate register. Seadusandja ei ole määratlenud andme kogu sisu ja sellesse kogutavate andmete koosseisu. Jäätme valdaja mõiste jäätme seaduses on nii lai, et jääb arusaamatuks, kelle andmeid tuleb registrisse kanda. Olemuslikult kogutakse registrisse jäätmetekkekohad – ehk maaüksused, mis on hoonestatud – st kinnistud, mille kasutusotstarbest tuleneb eeldus, et seal tekivad jäätmed. Objekti suhtes ei saa olla nõudeid, mistõttu on vaja objektiga seotud subjekti. Seetõttu peaks jäätmeseadus sõnaselgelt sätestama, kes korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud kinnis asjal jäät mete käitlemise eest vastutab. Korraldatud olmejäätme veos on subjektide ring, kes peaks tagama jäätme tekkekohalt olmejäätmete nõuetekohase äraveo, oluliselt kitsam. Seadusega ei ole jäätmevaldajale kehtestatud mh kohustust tagada jäätmeregistris jäätmevedaja jaoks vajalikud andmed. IT-arenduse küsimus. Luua keskne register kõigi KOV-de jaoks. Maksumus (Tallinna näitel) täpsustub. See on KEM hinnangul kohaliku elu küsimus, kuivõrd jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine on vastavalt JäätS § 71 1 KOVi ülesanne. Jätkatakse läbirääkimisi nr ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus Märkus/ maksumus 1. KOV-id oma ÜVVK arengukavades peaks lähtuma reaalsetest võimalus test torustiku välja ehitamiseks. Piirkondadesse, kuhu ÜVVK arengu kavad näevad ette ÜVVK arendamist ei anta hajaasustusprogrammi kaudu toetust puurkaevude ja reovee lahenduste rajamiseks. Seega KOV-i reaalseid võimalusi mittearvestav ÜVVK planeerimine vähendab kohalike elanike võimalusi saada lahendust joogivee ja heitvee probleemidele. ELVL koondab enda seisukoha ELVL koondab enda seisukoha Lõimumise töörühm a kokkuvõte nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumusest Toetusmeede erinevate programmide läbiviimiseks eesti keele õppe toetamisel kohalikes omavalitsustes. Vähemalt 2021. a tase Kultuuriministeerium : INSA eesti keele majad pakuvad eesti keele õpet Narvas, Tallinnas, Sillamäel, Kohtla-Järvel jm. Eesmärk on eesti keele õppes säilitada RES-protsessis vähemalt 2021. a tase. 2021.a. on planeeritud eesti keele õppeks 1,7 M eurot, mis tagab 3700 õppekoha olemasolu aastas. Vajalik täiendav maht 2022.a on (2 M eurot), et tagada keeleppeks 5500 õppekohta. Keeleõpet pakutakse ka teiste ametkondade poolt erinevatele sihtrühmadele (nt haridustöötjad (HTM), sotsiaaltöötajad (INSA), kolmandate riikide kodanikud (INSA), uussisserändajad (Siseministeerium) jne. Keeleõppevõimalusi Ida-Virumaal ja Tallinnas on laiendatud eesti keele majade avamisega Tallinnas ja Narvas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka teistes kohalikes omavalitsustes, sh Sillamäel ja Kohtla-Järvel riigieelarveliste vahendite ja EL struktuurfondide toel. Keeleõpet pakuvad Töötukassa teenused, Integratsiooni Sihtasutus, Siseministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium : Riigieelarves on suurendatud haridusliku lõimumisega seotud tegevusi, 2021.a on see ca 8 mln € (keelekümblus, pilootprojektid, uuringud jne). Lõimumise töörühma kokkulepe: Leida täiendav rahaline ressurss lisaks olemasolevale Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade eelarvele 2022.a. eesti keele õppeks summas 2 miljonit eurot RES-ist, et pakkuda keeleõpet aastas 5500 inimesele. Haridus- ja noor sootöö valdkonna töörühma kokkulepe: Toetame programmide jätkamist ja rahastamise kasvu riigieelarvest, et õpe toimuks kõikides lasteaedades ja koolides eesti keeles. „Kahe kogukonna sulandamise programmi“ rahastamine KOV-dele. „Kahe kogukonna sulandamise programmi“ rahastamine riigi poolt. Kahe kogukonna sulandamise programmi eesmärk on tuua venekeelsed inimesed eesti-keelsesse kultuuriruumi. Vajab analüüsi Erineva emakeelega kogukondade koostöötegevusteks on planeeritud 2021.a. kaks INSA taotlusvooru mahus 250 000 eurot: koostöötegevuste taotlusvoor summas 80 000 eurot ja kultuuri- ja spordi suursündmuste taotlusvoor summas 170 000 eurot. Koostöötegevusi toetav meede kajastub Rahvastiku ja sidusa ühis konna arengukavas 2021-2030 ning lõimumisprogrammis. Täiendavat finantstuge tegevuseks pakuvad 2021-2030 Rahandus ministeeriumi Ida-Virumaa toetusmeede ja Kultuuriministeeriumi erikeelsetele kogukondadele suunatud koostöötegevuste toetus meetmed, mida hakkab rakendama Integratsiooni Sihtasutus. Perioodil 2021-2027 on EL struktuurifondide toel plaanis ellu viia tegevusi, mis on suunatud kogukondade vaheliste kontaktide suurendamisele. Jätkata erikeelsete kogukondade koostöötegevuste meetme elluviimist. Tegevuste täiendav rahastamine planeerida ESF 2021+ lõimumismeetmetesse. Soodustada vähemusrahvuste kultuuriseltside loomist ja tegutsemist, läbi projektikonkursside kaasates neid lõimumis protsessi ja aidata neil säilitada oma kultuuriruumi (rahastamine riigieelarvest). 2020. aasta toetus vähemus rahvaste kultuuri autonoomia, kultuuriühingute ja katus organisatsioonide toetamiseks kokku 642 085 eurot 2021. aastal on toetus vähemus-rahvaste kultuuriautonoomia, kultuuriühingute ja katus-organisatsioonide tegevustoetuseks ja INSA rahvuskultuuriseltside projektitaotlusvoor kokku 648 600 eurot. HTM toetab rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpet lastele rahvusvähemuste pühapäevakoolide toetuse kaudu. 2020. aastal tegutses 33 rahvusvähemuse pühapäevakoolide toetuseks summas 219 840 eurot. Tegevus on kaetud eelarveliste vahenditega, kuid vajalik on lisa ressurss kultuuriseltside tegevustoetuse suurendamiseks. Vähemus rahvuste kultuuriseltside tegevust toetab Kultuuriministeerium Integratsiooni Sihtasutuse projektikonkursside ja tegevustoetuste kaudu eesmärgiga aidata kaasa rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamisele ja tutvustamisele Eestis. Suurendada vähemusrahvuste kultuuriseltside rahastust mahus 200 000 eurot lisaks 2021. a. mahule. Viia läbi kohalike omavalitsuste uussisserändajatega vahetult kokku puutuvatele ametnikele tsentraliseeritud koolitused, eesmärgiga tõsta ametnike võimekust uussisserändajate kohanemise toetamisel (rahastamine riigieelarvest). Vähemalt 2021. aasta tase. Vähemalt 2021. aasta tase mahus 113 529 eurot (Integratsiooni Sihtasutuse tegevused KuM haldusalas). Integratsiooni Sihtasutus viib kohalike omavalitsuste uussisserändajatega vahetult kokkupuutuvate ametnike koolitused ja infopäevad läbi 2021.aastal. Tegevus on kaetud eelarveliste vahenditega Euroopa Sotsiaalfondist kuni 2023.aastani. Siseministeerium on loonud kohalikes omavalitsustes tugivõrgustiku mudeli ja pakub ametnikele koolitusi ning on toetanud 2020.a. Tallinna Kesklinna Valitsust ja Tartu Linnavalitsus valdkondliku koordinaatori palkamisel ja kohaliku tasandi kohanemise valdkonna arendamisel. Kohalike omavalitsuste uussisserändajatega vahetult kokkupuutuvate ametnike koolitused viib Integratsiooni Sihtasutus läbi koos hankelepingu partneriga 2021.a. igas Eesti maakonnas. Sise ministeerium viib läbi vastavad seminarid 2022.a. Tegevus on kaetud EL fondide eelarvelise ressursiga ja täiendavat rahastamist ei vaja. Rahvusvahelise kaitse saanud pagulaste toimetuleku edendamiseks on vaja tõsta tugiisiku rolli ja tähtsust ning suurendada teenuse mahtu, selle eesmärgi täitmisele aitaks kaasa ka pagulase tugiisiku ja omavalitsuste koostöö tihendamine. Tegemist on riigipoolse teenusega (rahastamine riigieelarve vahenditest). Tegevus on kaetud AMIF-i eelarvelistest vahenditest, mille mahud lepitakse kokku vastavas töörühmas, kus on esindatud ka ELVL. Rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuteenust rahastamist jätkatakse EL Varjupaiga-, rände ja integratsioonifondist (AMIF). Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet tõhustavad koostööd kohalike omavalitsustega rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuteenuse pakkumisel. Tugiteenuste väljaarendamise teenus on kaetud EL Solidaarsusfondide (AMIF) rahalise ressursiga. Tegevus täiendavat rahastamist ei vaja. nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus Märkus/ maksumus 1. Analüüsida kohalike omavalitsuste valmisolekut pakkuda kohalike omavalitsuste tasandil lõimumise ja kohanemise teenuseid. Teha ettepanek analüüsida pärast INSA lõimumisvaldkonna teenuste tutvustamist maakondades 2021.a., milliseid teenuseid on kohalikud omavalitsused valmis KOV-tasandil rakendama. Teha ettepanek kajastada KOV arengukavades kohanemist ja lõimumist ja rahvuskaaslaste tagasipöördumist toetavaid meetmeid ja tegevussuundi. Toetada lõimumise ja kohanemise kajastamist kohalike omavalitsuste arengukavades. Tõsta kohalike omavalitsuste teadlikkust kohanemis- ja lõimumisvaldkonna väljakutsetest koolituste ja teabepäevade abil, sh INSA ja Kultuuri minis teeriumi maakonna tuuride raames. Tegevus on kaetud 2021.a ja 2022. a. eelarveliste ressurssidega. 2. Luua kohalike omavalitsuste tasandil kontaktpunktid/kontaktvõrgustik, kes on kursis lõimumise ja kohanemise teenustega, et pakkuda lõimumisvaldkonnas koostööpartnerlust KOVi-siseselt ning riigiasutustele. Kohanemist ja lõimumist toetava kontaktvõrgustiku olemasolu KOV- ides aitab kaasa kiirele ja efektiivsele infovahetusele. Arendada välja kõikides KOV-ides kontaktvõrgustik ja määrata kontaktisik, kes tegeleb kohanemise ja lõimumise küsimustega. Lõimumist toetava kontaktvõrgustiku tegevuse koordineerimise ettepanek teha ELVL-ile. Kiita ettepanek heaks. Käsitleda lõimumis valdkonna kontakt võrgustiku väljaarendamist ja sellega seotud eelarvelisi küsimusi RES töörühma kohtumisel märtsis 2021. Töörühmade välised ettepanekud nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused Ettepanek ja põhjendus ELVLi ettepanek maksumus est Elamumajandus Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid eluaseme teenuse kättesaadavuse parandamiseks, arvestades summa määramisel elanike arvu/toimetuleku toetuse saajate arvu kohalikus omavalitsuses Sotsiaalhoolekande seaduse §41 sätestab eluruumi tagamise (s.o. eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaal majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama ) kui kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse. Aina suurenev teenuse vajadus ületab kohalike oma valitsuste, eriti suuremate linnade võimalusi nõudlusele pakkumisega vastata. Tallinnas oli seisuga 01.10.2020 eluruumi üürimise taotlejana arvele võetud 2285 isikut, sh 477 isikut sotsiaaleluruumi taotlejana (üksinda elavad vanurid ja vanuritest paarid, puudega isikud, kellel ei ole seadus järgseid ülalpidajaid või kes vajavad kõrvalist abi või kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada; vähe kindlus tatud lastega pered, kes vajavad sotsiaal teenuseid; teistel mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel). Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13.07.2017 määrus nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimu sed ja kord“ näeb muude eesmärkide kõrval ette ka investeeringute soodustamist sotsiaalteenuse osutamise raames või tühjenevate haldamata korterelamute probleemi lahendamiseks vajalike eluruumide pakkumiseks sotsiaalmajanduslikult vähekindlustatud sihtgrupile. Sama määruse § 8 lg 3 sätestab maksimaalseks toetus summaks kõigi taotlus voorude peale kokku kuni 2 500 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, olenemata selle elanike arvust taotlusvoorude peale kokku kuni 2 500 000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, olenemata selle elanike arvust. ca 2,5 mln € KOVi kohta ehk kokku 81 mln eurot Tegemist oli ajutise toetusmeetmega, hetkel puuduvad RESis meetmega jätkamiseks eelarvelised vahendid. Osapoolte seisukohad esitatud
Haljala Vallavalitsus nr 14-5/22/386
[email protected]
Meie 04.10.2022 nr 4-1/7969-1
Looduskaitse alade tõttu laekumata
jääv maamaks
Austatud härra vallavanem
Oleme Teiega nõus, et riigi poolt kehtestatud looduskaitsealadest tingitud kohalike
omavalitsuste (edaspidi KOV) maamaksu laekumine vähenemine tuleb kompenseerida.
Looduskaitsealade moodustamine on riigi keskkonnakaitse alane huvi, kuid selle
realiseerimine toimub KOVide tulubaasi arvelt. Riigihalduse minister esitas riigi
eelarvestrateegia 2023 – 2026. a protsessis taotluse KOVidele 1,5 mln eraldamiseks
maamaksu tulude vähenemise kompenseerimiseks. Riigikogule esitatud 2023. a riigieelarve
eelnõus sellist rahaeraldust kahjuks ette nähtud ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Sulev Liivik 6113417
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272