dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute eskiisi avalik arutelu ja detailplaneeringu avalik väljapanek

Rahandusministeerium · 13. veebruar 2023
Viit
15-3/1051-1
Registreeritud
13. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Loksa Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. märts 2023

Failid

  • 📎Rahandusministeerium_teavitus_Mere31_33.asice1014 KB

Sisu (failidest)

LOKSA LINNAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] 08. veebruar 2023 nr 7-2/169/2023 Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute eskiisi avalik arutelu ja detailplaneeringu avalik väljapanek Loksa Linnavalitsus teatab, et Loksa linna Mere tänav 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu (koostaja A&T Arhitektid OÜ) eskiisi ja lähteseisukohtade avaliku väljapaneku ära jäänud avalik arutelu toimub 21. veebruaril 2023 kell 11.00 Loksa Linnavalitsuse saalis. Loksa Linnavolikogu on 02. veebruaril 2023 otsusega nr 2 vastu võtnud Loksa linna Mere tänav 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu (koostaja A&T Arhitektid OÜ). Vastu võetud detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 28. veebruarist 2023 – 27. märtsini 2023. Vastuvõetud detailplaneeringu avalik arutelu toimub 29. märtsil 2023 kell 11.00 Loksa Linnavalitsuse saalis. Planeeritav ala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 31, katastritunnusega 42401:001:0082, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 2905 m2 ja Mere tn 33, katastritunnusega 42401:001:0083, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 3186 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 31 ja Mere tn 33 maatulundusmaade sihtotstarbe muutmine elamumaadeks ja nendele ehitusõiguse määramine kummalegi neist elamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, juurdepääsude ja tehnovõrkude rajamiseks ja keskkonnatingimuste määramiseks planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringuga määratakse arhitektuursed ja ehituslikud tingimused elamute rajamiseks, töötatakse välja tehnorajatiste, haljastuse ja heakorra põhimõtted ning selgitatakse välja servituutide seadmise vajadused. Elamumaa krundid on ette nähtud hoonestada ühe 11,0 m kõrguse eluhoone ja kahe kuni 6,0 m kõrguse abihoonega, ehitisealusepinnaga kokku 250 m2. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Loksa linna kodulehel www.loksalinn.ee ja Loksa Linnavalitsuse I korruse teadete tahvlil aadressil Tallinna tänav 45. Loksa linnavalitsuses kohapeal materjalidega tutvumiseks võtke eelnevalt ühendust telefonil 603 1253 ja +372 517 3114. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Värner Lootsmann Loksa linnapea Aadress E-post Telefon Koduleht Registrikood Tallinna tn 45 [email protected] 603 1253 www.loksalinn.ee 75013457 74806 Loksa Harju maakond Lisad: 1. Loksa Linnavolikogu 02. veebruari 2023 otsus nr 2 2. DP seletuskiri 3. DP põhijoonis 4. DP tehnovõrgud Aleksander Skolimowski 565 2900 [email protected] LOKSA LINNAVOLIKOGU OTSUS Loksa linn 02.02.2023 nr 2 Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine Käesolev detailplaneering on algatatud kinnistute omaniku Triin Kepleri 26.04.2021 esitatud taotluse alusel, millega soovis algatada detailplaneeringu Loksa linnas kinnistutel Mere tn 31 ja Mere tn 33. Loksa Linnavolikogu 02.12.2021 otsusega nr 28 algatati detailplaneering, kinnitati lähteseisukohad ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala kinnistute sihtotstarbe muutmine, kinnistute hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnorajatiste ja -võrkude planeerimine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning servituutide vajaduse määramine. Planeeringuala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 31 (katastritunnusega 42401:001:0082, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 2905 m2) ja Mere tn 33 (katastritunnusega 42401:001:0083, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 3186 m2). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 31 ja Mere tn 33 maatulundusmaade sihtotstarbe muutmine elamumaadeks ja nendele ehitustingimuste määramine. Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud 14. mai 2009 Loksa Linnavolikogu otsusega nr 38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala parkmetsaga integreeritavate kuurordiehitiste arengualal. Üldplaneeringus on ala (juhtotstarbega AH) ette nähtud sanatooriumite, puhkekodude või tervisekeskuste ehitamiseks tingimusel, et krundi minimaalsuurus on 1 ha ja kõrghaljastuse osakaal 70 %. Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule on uute moodustatavate väikeelamu kruntide suuruseks lubatud minimaalselt 1500 m2, hooneid võib rajada maksimaalselt ehitisealuse pinnaga kokku 250 m2, maksimaalse lubatud kõrgusega kuni 11m. Kõrghaljastusega kruntidel tuleb säilitada selle osakaal 30% krundi pindalast. Loksa Linnavalitsus, huvitatud isik ja töövõtja sõlmisid 07.12.2021 halduslepingu detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja kokkuleppe detailplaneeringu koostamise rahastamiseks. Detailplaneeringu algatamisest teatati 03.01.2022 ilmunud ajalehes Harju Elu. Puudutatud isikuid ja ametkondi teavitati Loksa Linnavalitsuse 11.01.2022 kirjaga nr 7-2/31/2022-1. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 07.03.2022– 05.04.2022 ning avalikku arutelu ei viidud läbi, kuna vastuväiteid ei esitatud (viiakse läbi 14.02. 2023). Avalikust väljapanekust teavitati märtsis 2022 ilmunud ajalehes Loksa Elu. Puudutatud isikuid teavitati Loksa Linnavalitsuse 15.02.2022 kirjaga nr 7-2/287/2022 ja ametkondi 15.02.2022 kirjaga nr 7-2/285/2022. Detailplaneering on kooskõlastatud Transpordiametiga (03.08.2022 nr 7.2-2/22/669-8), Keskkonnaametiga (07.07.2021 nr 6-5/21/13113-2) ja Päästeametiga (13.09.2022 nr 7.2- 3.1/5486-2). Planeeringu koostamise käigus on tehtud koostööd tehnovõrkude valdajatega: Loksa haljastus osaühinguga (04.08.202), osaühinguga Elektrilevi (11.05.2022 nr 48432517412). Planeeringulahendusele on oma nõusoleku andnud planeeringust huvitatud isik (22.09.2022) ja Mere 18 kinnistu omanik Toomas Veltmann (07.03.2022). Loksa Linnavalitsus esitas detailplaneeringu 04.10.2022 kirjaga nr 7-2/1175/2022 Rahandusministeeriumile täiendavate kooskõlastuste määramiseks, kes oma 24.10.2022 kirjaga nr 15-3/7951-2 määras Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringule täiendava kooskõlastuse vajaduse Terviseametiga (kooskõlastatud 07.12.2022 nr 9.3-1/22/9079-2). Teadaolevalt ei ole alates üldplaneeringu kehtestamisest siiani nimetatud maa-ala üldplaneeringu juhtotstarbe kohaselt kasutusele võetud. Seega võib eeldada, et käesoleva detailplaneeringu algatamisega on Loksa Linnavolikogu veendunud, et kahe so kokku 6091 m2 suuruste kinnistute sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja neile üldplaneeringu kohase ehitusõiguse määramine elamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, ei muuda Loksa linna üldplaneeringut mahus ja viisil, et üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide realiseerimine selle tõttu ei oleks edaspidi võimalik. Pigem toob algatatava detailplaneeringu realiseerimine piirkonda elu ja turvalisust ja toetab üle Mere tänava varem kehtestatud Mere tänav 18 detailplaneeringuga (Loksa Linnavolikogu17. juuni 2021 kehtestamise otsus nr 15) moodustatud kolme elamumaa sihtotstarbega krundiga kavandatut. Avalikkuse huvides on, et koostöös Mere tn 18 detailplaneeringuga kavandatud taristuga on võimalik varustada tehnovõrkudega ka kavandatava detailplaneeringu ala ehitisi. Samas, teatud tingimustel, on vajaduse tekkimisel võimalik liita sama taristuga ka üldplaneeringukohaseid ehitisi so parkmetsaga integreeritavaid kuurordiehitisi. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb Mere tänavaga, (riigitee 11284, Mere tee), on detailplaneeringu koostamisel arvestatud, et olemasolev ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) kaitseks tuleb kavandada vajadusel leevendavad meetmed. Riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Samuti ei võta Transpordiamet endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja ristmike ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Eelhinnang võimaldab järeldada, et KSH läbiviimine DP koostamisel kinnistutele Mere tn 31 ja 33 ei ole vajalik. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää planeeringualale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Keskkonnaamet on 07.07.2021 oma kirjas nr 6-5/21/13113-2 seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu lähteseisukohtadele Keskkonnaametil ettepanekuid ei ole. Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule tuleb kõrghaljastusega kruntidel säilitada kõrghaljastuse osakaal 70% krundi pindalast. Tiheasustusalas on kohustus taotleda raieluba kohalikult omavalitsuselt ehk Loksa Linnavalitsuselt. Isetekkelist alusrinnet ei ole võimalik ja vajalik säilitada ja lugeda säilitamisele kuuluva haljastuse alla üldplaneeringust tuleneva nõude mõistes. Samas on teadaolevalt okaspuid kimbutamas erinevad haigustekitajad nt kooreürask. Selliste haigete puude säilitamine pole mitte lihtsalt otstarbetu vaid ka ohtlik inimeste varale ja tervisele. Planeeringuga saab lisada tingimuse, et 70% haljastuse säilitamise vajadus üldplaneeringu mõistes tähendab, et seda arvestatakse jõus oleva haljastuse ehk elujõus olevate puude osas. Vajadusel lisatakse juurde asendusistutus noorte (okaspuu) istikute näol. Loksa Linnavalitsuse kohustus on jälgida üldplaneeringu nõuetest kinni pidamist sh ka haljastuse osakaalu säilitamise ja sh ka taastamise koha pealt. Lähtudes ülaltoodust, vaadanud läbi Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneeringu (koostaja A&T Arhitektid OÜ, töö nr PL-03-19/DP) ning juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 7 lg 2 ja planeerimisseaduse § 134, Loksa Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Võtta vastu Loksa linna Mere tn 31 ja 33 kinnistute detailplaneering (koostaja A&T Arhitektid OÜ, töö nr PL-01-21/DP) ning suunata see avalikule väljapanekule.. 2. Detailplaneeringu originaaldokumentidega on võimalik tutvuda Loksa Linnavalitsuse kodulehel aadressil https://www.loksalinn.ee/detailplaneeringud. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisel. 4. Otsuse peale võib esitada Loksa Linnavolikogule 30 päeva jooksul vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada saama või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Heina volikogu esimees Mere tn 14 42401:001:0069 LEPPEMÄRGID Mere tn 18 PLANEERITAVA ALA PIIR 42401:004:0013 OLEMASOLEV KINNISTU PIIR VAREMPLANEERITUD MERE TN 18 MOODUSTATUD KRUNTIDE PIIRID EP PLANEERITAV ELAMUMAA KRUNT KAVANDATAV HOONESTUSALA KAVANDATAVATE HOONETE SOOVITSULIK ASUKOHT lp 2+1 PARKIMISE KORRALDAMISE SOOVITUSLIK ASUKOHT KRUNDIL 10,00 KAVANDATAVAD SOOVITUSLIKUD JUUREPÄÄSUD KRUNDILE /VAREMPLANEERITUD SISSEPÄÄSUD KRUNTIDELE NÄHTAVUSKOLMNURK RIIGITEELE VÄLJASÕIDUL (120M) 14 1 2905 1:002:00 lp 2+1 EP RIIGITEE KAITSEVÖÖND ASULAS (10M) 40 11,0/6,0 250 3 tänav 42 SERVITUUDI SEADAMISE ETTEPANEK JUURDEPÄÄSU TEELE KAHELE KRUNDILE ere SERVITUUDIALA TEHNOVÕRKUDELE, KAABLITELE 1+1 M JA TORUSTIKELE 2+2 M 11284 M lp 2+1 POS NR KRUNDI KRUNDI MAX MAX MAX MAA SIHT- MAA SIHT- KRUNTIDE PARKIMIS- KRUNTIDELE ULATUVAD KITSENDUSED AADRESS SUURUS EHITISE HOONE ERALDI- OTSTARVE OTSTARVE MOODUS- KOHTADE SERVITUUTIDE SEADMISE ETTEPANEKUD (m2) KÕRGUS SEISVATE VASTAVALT VASTAVALT TAMISEST ARV JA MUUD MÄRKUSED ALUNE (m) HOONETE DETAILP- KATASTR. KRUNDIL 10,00 PIND ELAMU/ ARV SIHTOTS- SIHTOTS- (m2) 2 3186 ABIHOONE KRUNDIL TARVELE TARVELE 1. Krundile ulatub riigitee, linnas tänava, kaitsevöönd 10 m EP 2. Servituudi seadmise ettepanek kaabelliinidele 1+1 m OÜ Elektrilevi ning krundi pos nr 3 kasuks 1 2905 250 11,0/6,0 3 EP EE100% Mere tn 31 2+1 3. Servituudi seadmise ettepanek torustikele 2+2 m OÜ Loksa Haljastus ja kruntide pos nr 2 kasuks 11,0/6,0 250 3 4. Sissesõidutee servituudi seadmise ettepanek krundi pos nr 2 kasuks 1. Krundile ulatub riigitee, linnas tänava, kaitsevöönd 10 m 2. Sissesõidutee servituudi seadmise ettepanek krundi pos nr 1 kasuks 2 3186 250 11,0/6,0 3 EP EE100% Mere tn 33 2+1 Tabelit vaadata koos joonisega Tehnovarustuse koondplaan, leht nr 5 A&T ARHITEKTID OÜ Männiku MÄNNI, PUDISOO KÜLA PL-01-21/DP 42401:001:0115 KUUSALU VALD, 74626 HARJUMAA REG. NR. 12788832, MTR EEP003477 EHITUSÕIGUSE TABEL MKA TEGEVUSLUBA EMU000138 +372 566 52 900 Krundi suurus m2 Krundi posits. nr. ARHITEKTID [email protected] Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Hoonete lubatud max kõrgus m Hoonete lubatud max Hoonete lubatud suurim arv krundil ehitisealune pind m2 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP KÖITE KOOSSEIS SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA..................................................................................................................................3 1.1. Eessõna............................................................................................................................3 1.2. Planeeringu koostamise eesmärk .....................................................................................3 1.3. Planeeringu koostamise alus ............................................................................................4 1.4. Vastavus kehtiva üldplaneeringuga...................................................................................4 Käesolev detailplaneering on kehtivat Loksa linna üldplaneeringut muutev üldplaneeringuga kehtestatud juhtotstarbe muutmiseks. ..........................................................4 1.5. Andmed maa kuuluvuse kohta .........................................................................................4 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG ................................................................................4 2.1. Üldist ................................................................................................................................4 2.2. Asend. Kontaktvööndi analüüs. .........................................................................................4 Planeeritavad Mere tänav 31 ja 33 kinnistud paiknevad Loksa linna edela-osas valdavalt segametsaga kaetud alal. ........................................................................................................4 2.3. Planeeritav kinnistu ...........................................................................................................5 2.4. Hooned ja rajatised ...........................................................................................................5 2.5. Juurdepääsuteed ..............................................................................................................5 2.6. Haljastus ...........................................................................................................................5 2.7. Tehnovarustus ..................................................................................................................6 3. PLANEERINGU ETTEPANEK .................................................................................................6 3.1. Üldist ................................................................................................................................6 3.2. Põhjendused üldplaneeringu muutmiseks .........................................................................6 3.3. Krundid .............................................................................................................................8 3.4. Hoonestuse ettepanek, arhitektuursed nõuded ehitistele ..................................................8 3.6. Teed, tänavad ja liikluskorralduse põhimõtted...................................................................9 3.7. Haljastus ja heakord .......................................................................................................11 3.8. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus ...................................................................................12 3.9. Tuleohutus ......................................................................................................................12 3.10. Kuritegevuse ennetamise põhimõtted ...........................................................................13 4. TEHNOVARUSTUS...............................................................................................................13 4.1. Üldist ..............................................................................................................................13 4.2. Veevarustus ....................................................................................................................14 4.3. Kanalisatsioon……………………………………………………………………………... 4.4. Sadevesi .........................................................................................................................15 4.5. Soojavarustus .................................................................................................................15 4.6. Elektrivarustus ................................................................................................................15 4.7. Sidevarustus ...................................................................................................................17 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ....................................................................................17 A&T Arhitektid OÜ Kuusalu 2022 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP GRAAFILINE OSA Asendiskeem leht 1 Mõõtkavata Kontaktvööndi plaan leht 2 Mõõtkavata Lähteplaan leht 3 M1:1000 Krundijaotuse ja ehitusõiguse plaan leht 4 M1:500 Tehnovarustuse koondplaan leht 5 M1:500 KOOSKÕLASTUSED JA KOOSTÖÖ MENETLUSDOKUMENDID LISAD PROJEKTI KOOSTAJAD Projektijuht – arh. Tiina Skolimowski Arhitektuurne osa – arh. Tiina Skolimowski Vee- ja kanalisatsioonivarustus – ins. Ene Pundi Elektri- ja sidevarustus – ins. Kaarel Roopalu 2 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. Eessõna Käesolev detailplaneering on algatatud kinnistu omaniku Triin Kepleri (end Viljasaar) 26.04.2021 esitatud taotluse alusel Loksa Linnavolikogu 02.12.2021 otsusega nr 28 ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamine. Planeeringuala hõlmab Loksa linna kinnistuid Mere tn 31 (katastritunnusega 42401:001:0082, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 2905 m2) ja Mere tn 33 (katastritunnusega 42401:001:0083, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, suurusega 3186 m2). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 31 ja Mere tn 33 maatulundusmaade sihtotstarbe muutmine elamumaadeks ja nendele ehitusõiguse määramine kummalegi neist elamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, juurdepääsude ja tehnovõrkude rajamiseks ja kekkonnatingimuste määramiseks planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja koostamiseks on 14.12.2021 sõlmitud kolmepoolne leping Loksa Linnavalitsuse, huvitatud isiku Triin Kepleri ja planeerija osaühingu A&T Arhitektid vahel. Loksa Linnavalitsus kaalus enne detailplaneeringu algatamist, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg 6, § 35 lg 6, kas detailplaneeringu koostamise käigus Mere tänava 31 ja 33 kinnistutel konkreetse kavandatava tegevuse korral kaasneb keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) vajadus. Keskkonnaamet väljendas 07.07.2021 oma kirjas nr 6-5/21/13113-2 seisukohta, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Detailplaneeringu algatajaks ning koostamise korraldajaks ja kehtestajaks on Loksa linn (registrikood 75013457, asukoht Tallinna tn 45, Loksa linn Harjumaa 74806). 1.2. Planeeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mere tn 31 ja 33 kinnistute kehtiva maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja ehitusõiguse määramine kummalegi kinnistule elamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, juurdepääsude ja tehnovõrkude kavandamiseks ja kekkonnatingimuste määramiseks planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja heakorra põhimõtete määramiseks. 3 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP 1.3. Planeeringu koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on alljärgnevad dokumendid, kehtivad planeeringud ja seadused: • Loksa Linnavolikogu 02. detsember 2021 nr 28, lisad 1 ja 2 • Loksa linna üldplaneering (kehtestatud 14. mai 2009 otsusega nr 38) • Geodeetiline alusplaan (PajupuuHolding OÜ, Töö nr 21NV21) • Loksa linna Mere tn 18 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Loksa Linnavolikogu 17.06.2021 otsusega nr 15) • Planeerimisseadus • Ehitusseadustik • Muu asjasse puutuv seadusandlus, määrused ja standardid 1.4. Vastavus kehtiva üldplaneeringuga Käesolev detailplaneering on kehtivat Loksa linna üldplaneeringut muutev üldplaneeringuga kehtestatud juhtotstarbe muutmiseks. 1.5. Andmed maa kuuluvuse kohta Planeeritavate kinnistute omanik on Triin Kepler. 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA HINNANG 2.1. Üldist Planeeritavale alale hinnangu andmiseks on lähtutud lähteülesandest, kehtivast Loksa linna üldplaneeringust, maa-ameti kaardirakenduses olevast informatsioonist, topograafilisest aluskaardist ja kohapealse vaatluse tulemustest ning sellele järgnenud analüüsist. Vastavalt Majandus- ja taristuministeeriumi määrusele Riigiteede liigid ja riigiteed nimekiri lisas on Mere tänava nimetus riigitee 111284, Mere tee. Samas on märkustes täpsustus, et teed, milles on linna, alevi või aleviku piirides riigitee lõigud, on ehitusseadustiku mõistes tänavad. Edaspidi on detailplaneeringus kasutatud riigitee 11284, Mere tee nimena Mere tänava nimetust, mis on lähiaadressina Loksa linnas kasutusel. 2.2. Asend. Kontaktvööndi analüüs. Planeeritavad Mere tänav 31 ja 33 kinnistud paiknevad Loksa linna edela-osas valdavalt segametsaga kaetud alal. 4 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP Planeeringuala piirneb põhjast Mere tn 23 (katastritunnus 42401:001:0103, sihtotstarbeta maa 100%, munitsipaalomand), idast Mere tänav L1 (katastritunnus 42401:001:0134, transpordimaa 100%, munitsipaalomand), lõunast Mere tn 35 (katastritunnus 42401:001:0108, sihtotstarbeta maa 100%, riigiomand), läänest Mere tn 22 (katastritunnus 42401:004:0031, maatulundusmaa 100%, riigiomand) ja varem planeeritud Mere tn 18 kinnistu (katastritunnus 42401:004:0013, elamumaa 100%, eraomand). Planeeringualast kirdes, ca 2 km kaugusel paikneb Loksa linna keskosa, kus omakorda on paiknevad kõik vajalikud teenust pakkuvad asutused: Loksa Linnavalitsuse hoone, kaubandusettevõtted, haridus- ja lasteasutused ning spordihoone koos ujulaga. Samas paikneb ka bussijaam koos kohaliku toitlustusasutusega. Planeeritavast kinnistust piki Mere tänavat põhja poole liikudes saab kasutada linna supelranna mõnusid. Kinnistust endast ca 220 m kaugusele jääb lähim ligipääs mereni. Lähimad hoonestatud kinnistud jäävad planeeringualast ca 400 m kaugusele. Loksa linnast jäävad ca 65 km kaugusele lähimad suuremad tõmbepunktid: Tallinn ja Rakvere linn. Lähipiirkonnas paikneb Mere tänav 18 maaüksus, mis on kehtestatud. 2.3. Planeeritav kinnistu Planeeringualale jäävad Mere tänav 31 (katastritunnusega 42401:001:0082, suurusega 2905 m2, 100 % maatulundusmaa sihtotstarbega) ja Mere tänav 33 (katastritunnusega 42401:001:0083, suurusega 3186 m², 100 % maatulundusmaa sihtotstarbega) kinnistud. Kinnistud on kaetud segametsaga, valdavaks liigiks on mänd ja kuusk. Metsaaluse rinde moodustavad lehtpuud ja -põõsad. Kinnistu reljeef on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad 4,5- 4,0 m vahemikku. Planeeritavat kinnistut Mere tänav 31 läbib osaliselt Mere tänav L1 kulgev pinnaskattega sõidutee. 2.4. Hooned ja rajatised Planeeritaval kinnistutel hooned ja rajatised puuduvad. 2.5. Juurdepääsuteed Planeeritavale kinnistule juurdepääs on tagatud Mere tänavalt (riigitee 11284, Mere tee). 2.6. Haljastus Planeeritavad Mere tänav 31 ja 33 kinnistud on maa-ameti kaardirakenduse andmetel kõlvikuliselt suures osas metsamaa. Kinnistu on kaetud segametsaga, valdavaks 5 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP kõrghaljastuse liigiks on mänd ja kuusk. Metsaaluse rinde moodustavad isetekkelised lehtpuud ja -põõsad. 2.7. Tehnovarustus Planeeritaval kinnistul olemasolevad tehnovõrgud puuduvad. Mere tänava idapoolsel küljel kulgeb sidekaabel. 2.8. Kehtivad piirangud ja seadustest tulenevad kitsendused Planeeritav kinnistu jääb Mere tänava (riigitee 11284, Mere tee) 10 m teekaitsevööndi alasse. 3. PLANEERINGU ETTEPANEK 3.1. Üldist Planeeringu lahenduste väljatöötamisel on arvestatud lisaks kinnistu asukohale Loksa Linnavalitsuse poolt väljastatud lähteülesande, kehtiva üldplaneeringu, väljastatud tehniliste tingimuste ja keskkonnatingimustega. Arvestatud on ka asjaoluga, et rajatavad hooned hakkavad paiknema linnakeskkonnas, riigitee vahetus naabruses, metsaga kaetud alal. 3.2. Põhjendused üldplaneeringu muutmiseks Kehtiva Loksa linna üldplaneeringu (kehtestatud 14. mai 2009 Loksa Linnavolikogu otsusega nr 38, edaspidi üldplaneering) kohaselt paikneb planeeritav maa-ala parkmetsaga integreeritavate kuurordiehitiste juhtotstarbega arengualal. Üldplaneeringus on ala (juhtotstarbega AH) ette nähtud sanatooriumite, puhkekodude või tervisekeskuste ehitamiseks tingimusel, et krundi minimaalsuurus on 1 ha ja kõrghaljastuse osakaal 70 %. Koostatav detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev kehtiva juhtotstarbe osas. Koostatava detailplaneeringuga on ette nähtud muuta üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet planeeringualale jäävate Mere tn 31 ja 33 jäävate kinnistute osas elamumaaks. Teadaolevalt ei ole alates üldplaneeringu kehtestamisest siiani nimetatud maa-ala üldplaneeringu juhtotstarbe kohaselt kasutusele võetud. Seega antud detailplaneeringu algatamisega on Loksa Linnavolikogu veendunud, et kahe (kokku 6091 m2 suuruste) kinnistut sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja neile üldplaneeringu kohase ehitusõiguse määramine elamu ja neid teenindavate abihoonete rajamiseks, ei muuda Loksa linna üldplaneeringut mahus ja viisil, et üldplaneeringuga kavandatud eesmärkide realiseerimine selle tõttu ei oleks edaspidi võimalik. Pigem toob algatatava detailplaneeringu realiseerimine 6 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP piirkonda elu ja turvalisust ja toetab üle Mere tänava varem kehtestatud Mere tänav 18 detailplaneeringuga (Loksa Linnavolikogu 17. juuni 2021 kehtestamise otsus nr 15) moodustatud kolme elamumaa sihtotstarbega krundiga kavandatut. Oluline on, et koostöös Mere tn 18 detailplaneeringust huvitatud isiku ja selle raames kavandatud taristuga on võimalik varustada tehnovõrkudega ka Mere tn 31 ja 33 kavandatavaid ehitisi. Samas on planeeringus arvestatud üldplaneeringus välja töötatud looduskeskkonda kaitstavate leevendusmeetotitega: • säilitada väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi ehitusaladel • uutel eramualadel säilitada osa metsast terviklike rohealadena • ehitamisel väärtusliku loodusega piirkonnas, eelkõige metsaga kaetud aladel, kasutada kergeid ehitusmasinaid • näha ette elamukruntidel kõrghaljastuse piisav osakaal Detailplaneeringuga on kavas rajada mõlemale planeeritavale krundile kolm eraldiseisvat hoonet: elamu ja kaks abihoonet, ehitisealusepinnaga kokku 250 m2. Hoonete rajamine on plaanis viisil, mis kahjustab võimalikult vähe olemasolevat looduskeskkonda. Detailplaneeringuga on määratud kõrghaljastuse säilitamise vajaduse osakaal kruntidel ja on seatud tingimused olemasoleva loodusliku keskkonna sh ka liigirikkuse, maastiku, pinnase säilitamise võimalused. Detailplaneeringuga kavandatava ehitustegevusega kaasnevad teatud ulatuses muutused pinnase- ja metsakoosluses ja lisandub tallamiskoormus. Ehitustegevusega kaasnevad eespool nimetatud muutused minimaalsel määral. Hoonete kavandamisel krundile on lähtutud põhimõttel, et krundile sõidukitega juurdepääs toimub lühimat teed mööda ja autod pargitakse krundil Mere tänava poolsesse külge. Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule tuleb kõrghaljastusega kruntidel säilitada kõrghaljastuse osakaal 70% krundi pindalast. Tiheasustusalas on kohustus taotleda raieluba kohalikult omavalitsuselt ehk Loksa Linnavalitsuselt. Isetekkelist alusrinnet ei ole võimalik ja vajalik säilitada ja lugeda säilitamisele kuuluva haljastuse alla üldplaneeringust tuleneva nõude mõistes. Samas on teadaolevalt okaspuid kimbutamas erinevad haigustekitajad nt koore-ürask. Selliste haigete puude säilitamine pole mitte lihtsalt otstarbetu vaid ka ohtlik inimeste varale ja tervisele. Planeeringuga saab lisada tingimuse, et 70% haljastuse 7 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP säilitamise vajadus üldplaneeringu mõistes tähendab, et seda arvestatakse jõus oleva haljastuse ehk elujõus olevate puude osas. Detailplaneeringuga on võimalik teha ettepanekuid asendusistutuse vajaduse osas noorte (okaspuu) istikute näol. Loksa Linnavalitsuse kohustus on jälgida üldplaneeringu nõuetest kinni pidamist sh ka haljastuse osakaalu säilitamise ja sh ka taastamise koha pealt. 3.3. Krundid Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule on võimalik moodustada uusi väikeelamu krunte suurusega min 1500 m2. Detailplaneeringuga uusi krunte ei ole moodustatud. Planeeringualale jäävad krundid Mere tänav 31 (krundi suurus: 2905 m2) ja Mere tänav 33 (krundi suurusega 3186 m2) sobituvad üldplaneeringu kohaste kruntide suurustega. 3.4. Hoonestuse ettepanek, arhitektuursed nõuded ehitistele Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule on lubatud rajada üksikelamu krundile kokku hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 250 m2. Mõlemale väikeelamu krundile pos nr 1 ja 2 on lubatud kummalegi rajada 1 väikeelamu ja 2 abihoonet. Elamute maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 11m, abihoonetel kuni 6m. Hoonete paigutamisel kruntidele on lähtutud põhimõttest, et krundile sõidukitega juurdepääs toimub lühimat teed kaudu ehk Mere tänavalt otse mõlemale krundile. Autod pargitakse Mere tänava poolsesse külge, selleks on sinna kavandatud abihooned koos autovarjualustega. Elamud on soovitatav paigutada Mere tänava poolt eemale, krundi sisemusse, vähendamaks sõiduteelt tulenevaid häiringuid. Hoonete arhitektuursed lahendused vabal valikul, kas traditsioonilised või moodsas võtmes. Välisviimistlusmaterjali valikul arvestada linna miljööga, kasutades välisviimistluses soovitatavalt heledaid, naturaalseid toone: nt valget, halli ja kontrastina teisi toone sh musta. Soovituslik viimistlusmaterjal on looduslik: laudis, kivi, krohv, avade täiteks klaas, metall ja puit. Hoonete katusekalle vaba. Oluline, et mõlema krundi hoonestus harmoneeruks omavahel, et piirkonda moodustuks kokku ühtne ansambel. Kruntidele kavandatud ehitusloakohustuslikud, teatise alusel ja kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga rajatised peavad jääma planeeringuga pakutud hoonestusala ja ehitisealuse pinna piiresse. Ehitisealuse pinna arvestuse aluseks on majandus- ja taristuministri 01.07.2015 jõustunud määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused paragrahv 19. 8 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP Moodustatavate kruntide andmed, määratud ehitusõigus: Krunt pos nr 1 krundi suurus: 2905 m2 krundi sihtotstarve: elamumaa 100% kavandatavad hooned: kokku kolm (3) eraldiseisvat hoonet, 1 elamu ja 2 abihoonet, kokku ehitisealuse pinnaga 250 m2 hoonete lubatud maksimaalsed kõrgused: elamul 11,0 m, abihoonetel 6,0 m Krunt pos nr 2 krundi suurus: 3186 m2 krundi sihtotstarve: elamumaa 100% kavandatavad hooned: kokku kolm (3) eraldiseisvat hoonet, 1 elamu ja 2 abihoonet, kokku ehitisealuse pinnaga 250 m2 hoonete lubatud maksimaalsed kõrgused: elamul 11,0 m, abihoonetel 6,0 m Mõlemale elamumaa krundile planeeritud abihoonete hulka arvestatakse ka alla 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrgused hooned. Väljapoole planeeringuga määratud hoonestusala hooneid ei kavandata. 3.5. Servituutide seadmise vajadus, muud seadustest tulenevad kitsendused Krundile pos nr 1 on tehtud servituudi seadmise ettepanekud elektrikaablitele (kaitsevööndiga 1+1 m) OÜ Elektrilevi ja krundi pos nr 2 kasuks ning vee- ja kanalisatsiooni torustikele (kaitsevööndiga 2+2 m) OÜ Loksa Haljastuse ning krundi pos nr 2 kasuks. Planeeritavat kinnistut Mere tänav 31 kitsendab Mere tänav L1 pinnaskattega sõidutee osa. 3.6. Teed, tänavad ja liikluskorralduse põhimõtted Detailplaneeringu liikluskorraldusliku osa koostamisel on arvestatud Transpordiameti poolt 27.01.2022 väljastatud nr 7.2-2/22/669-2 seisukohtadega Loksa linn Mere tn 31 ja Mere tn 33 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega (11284, Mere tee) ja paikneb Mere tänava 10 m kaitsevööndis. Transpordiameti andmete kohaselt on Mere tänaval keskmine ööpäevane liiklussagedus on 53 autot/ööpäevas, kiirusreziim 50 km/h. 9 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP Joonisele on kantud lisaks kaitsevööndile ka planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Vastavalt Transpordiameti seisukohtadele (27.01.2022 kiri 7.2-222669-29 ja 01.06.2022 kiri nr 7.2-2/22/669-6) on juurdepääsuks planeeritavatele kruntidele Mere tänavalt ette nähtud rajada üks ühine ristumiskoht. Planeeringus on käsitletud kruntidelt väljasõidul ristumiskoha nähtavuskolmnurki ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb Mere tänavaga (riigitee 11284, Mere tee) on detailplaneeringu koostamisel arvestatud, et olemasolev ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute (müra, vibratsioon, õhusaaste) kaitseks tuleb kavandada vajadusel leevendavad meetmed. Antud detailplaneeringu kohaselt on riigitee äärde kavandatud abihooned ja elamud on paigutatud krundi sügavusse. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Tehnovõrkude koondplaanil on näidatud planeeringualal paiknevad olemasolevad, varem planeeritud ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Planeeringus on arvestatud tingimusega, et riigitee maa-ala ja sõidutee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koostamisel on arvestatud Transpordiameti seisukohtades on esitatud nõudega, et riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada sõidutee alt kinnisel meetodil. Planeeringuala sademeveed on ette nähtud immutada kruntidel ja samas on arvestatud Transpordiameti nõudega, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet. 10 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP Kummalegi üksikelamumaa krundile on kavandatud rajada parkimiskohad kolmele sõiduautole: kaks autot kinnistu omaniku tarbeks ja üks külalisautole. Joonisel nr 4 on kajastatud ettepanek autode parkimiskorralduseks, mis on soovitusliku iseloomuga. Täpsem asukoht selgub koos hoonete projektidega. Seletuskirja punktis 5 on lahti kirjutatud planeeringu elluviimise kava sh soovituslikud ehitusjärjekorrad. Oluline on, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning sõiduteele väljasõidu nähtavust piiravad takistused tuleb kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoonetele ehitusloa väljastamist. Arendusega seotud teed tuleb rajada enne planeeringualale või selle väljaehitamise etapile hoone ehitusloa väljastamist sh tuleb väljasõitudelt kõrvaldada nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või muu liiklusele ohtlik rajatis; alus EhS § 72 lg 2). 3.7. Haljastus ja heakord Planeeritavale alel jäävad Mere tänav 31 ja 33 kinnistud on kõlvikuliselt maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurem osa metsamaa. Kinnistud on kaetud segametsaga, valdavaks liigiks on mänd ja kuusk. Metsaaluse rinde moodustavad lehtpuud ja -põõsad. Planeeritavate kruntide hoonestusala on määratud viisil, kus rajatavate hoonete paiknemist on võimalik sobitada looduskeskkonda ja metsaga kaetud alale viisil, mis võimaldab olemasolevaid elujõus puid säilitada maksimaalselt. Hoonetele ehitusprojektide koostamisele eelnevalt on otstarbekas puhastada metsaalune sinna isetekkeliselt kasvama hakanud alusrindest, hinnata väärtuslike puude olukorda ja vajadusel taotleda Loksa linnalt ohtlike ja ehitistele ettejäävate puude mahavõtmiseks raieload. Raieloa taotlemise aluseks on dokument (09.09.2010 nr 20) „Puude raieloa väljaandmise kord Loksa linnas“. Vastavalt kehtivale Loksa linna üldplaneeringule tuleb kõrghaljastusega kruntidel säilitada kõrghaljastuse osakaal 70% krundi pindalast. Tiheasustusalas on kohustus taotleda raieluba kohalikult omavalitsuselt ehk Loksa Linnavalitsuselt. Isetekkelist alusrinnet ei ole võimalik ja vajalik säilitada ja lugeda säilitamisele kuuluva haljastuse alla üldplaneeringust tuleneva nõude mõistes. Samas on teadaolevalt okaspuid kimbutamas erinevad haigustekitajad nt koore-ürask. Selliste haigete puude säilitamine pole mitte lihtsalt otstarbetu vaid ka ohtlik inimeste varale ja tervisele. Planeeringuga saab lisada tingimuse, et 70% haljastuse säilitamise vajadus üldplaneeringu mõistes tähendab, et seda arvestatakse elujõus olevate puude osas. Vajadusel lisatakse juurde asendusistutuse vajadus noorte (okaspuu) istikute näol. Loksa Linnavalitsuse kohustus on jälgida üldplaneeringu nõuetest kinni pidamist sh ka haljastuse osakaalu säilitamise ja sh ka taastamise koha pealt. 11 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP Piirded tuleb kavandada koos hoonete projektiga, arhitektuurselt samas võtmes ja kahele krundile sarnaselt. Kruntide omavahelised piirded rajatakse kooskõlastatult kõrvuti paiknevate kruntide omanike, hoonestajatega. Kõik heakorra elemendid kruntidel lahendada koos hoonete projektidega. 3.8. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus Planeeritava tegevusega Mere tn 31 ja 33 kinnistutel ei kaasne piirkonnas olulisi keskkonda mõjutavaid tagajärgi. Uute hoonete rajamise tulemusena võib lisanduda maksimaalselt kuni 6 väikeauto liiklus kahele väikeelamu krundile kokku. Samuti võib ehitustegevusega suurenev liiklussagedus ja sellest tekkiv müra võib olla häiriv. Aga see on ajutine. Tänapäevastele nõuetele vastavad uute hoonete konstruktsioonid võimaldavad siseruumides tagada vajalikul tasemel tingimused, kus teelt tulenev müra ja vibratsioon ei kahjusta elanike tervist. Elu- ja magamisruumid on soovitatav kavandada nii, et need paigutuks maantee liiklusest varjatud hooneosades. Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema ligi-nullenergia majad, millede piirdekonstruktsioonide paksused võimaldavad veelkord vähendada väljast tuleva müra mõju. Läbi koostatava detailplaneeringu on oluline teavitada tulevasi krundi omanikke võimalikest liiklusest põhjustatud häiringutest ning, et linn ja riigiteetee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi müra tõkestamise eesmärgil lisa leevendusmeetmete rakendamiseks. Planeeringuala elamukruntidelt olmejäätmete kogumisel, sorteerimisel ja käitlemisel tuleb lähtuda kehtivast Loksa linna jäätmehoolduseeskirjast ja Loksa linna jäätmekavast aastateks 2014-2020. Loksa linnale kuuluvas jäätmejaamas võetakse vastu peamiselt taaskasutatavaid ning suuregabariidilisi jäätmeid nagu mööbel, kodumasinad, olmemasinad, ohtlikke jäätmeid jms. 3.9. Tuleohutus Planeeringu koostamisel on arvestatud majandus-ja taristuministeeriumi 02.06.2015 määrusega nr 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded sh lisadega 1 ja 2; siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisile esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele; EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus; EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus: Ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. 12 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP Kavandatud hoonestusaladele juurdepääs on tagatud Mere tänavalt mahasõiduga. Hoonete projekteerimisel kaaluda võimalusi, et vähemalt kolmele hoone küljele on tagatud juurdepääs päästetehnikaga aastaringselt. Hoonete kasutusotstarbest ja arhitektuursest lahendist tulenevalt on need kavandatud tulepüsivusklassis TP3. Naaberkruntidele kavandatud hoonete omavahelised kaugused on min 8 m. Vastavalt Loksa linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavale aastateks 2020-2032, rajatakse Mere tänava äärde kavandatavale veetrassile perspektiivne tuletõrjehüdrant, teenindusraadiusega 150 m. Kahjutule puhkemise korral on vajalik kustutusvee vooluhulk on kuni 10 l/sek. Olemasolev hüdrant, mis paikneb planeeringualast põhja suunal ja tuletõrje veevõtukoht, mis paikneb kinnistust lõuna pool, jäävad vastavalt 380 ja 400 m kaugusele kavandatavatest hoonetest. 3.10. Kuritegevuse ennetamise põhimõtted Nimetatud peatüki koostamise aluseks on Eesti Standardikeskuse väljaanne EVS 809- 1:2002, Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Siit omakorda on lähtutud lisast nr. D.1, Elamupiirkond. Sellest järeldub, et kuritegevuse ennetamise aluseks on heakorrastatud keskkond, atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, hea valgustus jne. Vastavalt krundi ja hoone kasutamise funktsioonile on soovitav ette näha kas naabrivalve, valvesignalisatsiooni või videovalve süsteem. Hoonete vastupidavad ukse- ja aknaraamid, lukud jms vähendavad vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski. 4. TEHNOVARUSTUS 4.1. Üldist Tehnovarustuse välja töötamise aluseks on iga konkreetse tehnovõrkude valdaja poolt väljastatud tehnilised tingimused ja Loksa linna poolt välja töötatud ja kinnitatud vastavad õigusaktid. Vee- ja kanalisatsiooni lahendite väljatöötamise aluseks on Loksa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2020-2032 (Loksa Linnavolikogu määrus 05.12.2019 nr 13) ja OÜ Loksa Haljastuse poolt väljastatud tehnilised tingimused Mere tn 18 detailplaneeringu koostamiseks. Elektrivarustuse lahendus koostatakse vastavalt Elektrilevi OÜ tehniliste tingimustega 26.01.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 399894. Loksa linn nõustus varem planeeritud Mere tn 18 kinnistute tarbeks ühisveevärgi– ja kanalisatsiooni torustike koos reoveepumplaga ning elektrikaablite ja alajaama rajamisega munitsipaalomandis olevale üldkasutatavale maale aadressiga Mere tn 14 (vt Loksa Linnavalitsuse kiri 04.06.2020 nr 7-2/680/2020-1). 13 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP Mere tn 31 ja 33 tehnovarustuse lahendite väljatöötamisel on arvestatud varem planeerituga ja käesoleva planeeringu tehnovarustus on kavas ühendada varem kavandatud torustike ja kaablitega. Transpordiameti seisukohtades on esitatud nõue, et riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada sõidutee alt kinnisel meetodil. 4.2. Veevarustus Mere tn 31 ja 33 kinnistute veetorustike projektlahendus lähtub varasemalt Mere tn 18 kinnistute tarbeks planeeritust ning arvestab Loksa linna ÜVK-s ette nähtud veevõrgu ringistamisega (Ranna tn ja Rahu tn veetorustike ühendamine). Mere tn 31 ja 33 veetorustik rajada kinnistute Mere tn poolsesse serva ning tuua tänava alt läbi (risti Mere tänavaga, koos planeeritava isevoolse kanalisatsiooniga) kuni Mere 18 kinnistule planeeritud veetorustikuni. Juhul kui Mere tn 18 kinnistute veevarustus ei ole varem välja ehitatud, siis tuleb ehitada veetorustik alates Ranna tn olemasolevast veetorustikust, arvestades sealjuures Mere tn 18 detailplaneeringu lahendusega. Mere tn 31 ja 33 planeeringuala arvutuslik perspektiivne veetarbimine: - olmevesi Qkesk=1,2 m3/d, Qmax=1,5 m3/d; - välistulekustutusvesi 10 l/s Planeeringualal kahjutule puhkemise korral vajaliku kustutusvee, kuni 10 l/s, saab Mere tn 18 detailplaneeringus kavandatud tuletõrjehüdrandist. Planeeritud veetorustik rajada PE torudest De110 mm, surveklass PN10. Mere tn 31 ja 33 kinnistutele on ette nähtud veevarustuse liitumispunktid, milleks on kinnistu piirist 0.5…1.0 m kaugusele paigaldatavas veevarustuse maakraanid De32 mm (2 tk). Kinnistute veevarustuse liitumistorustikud rajada PE torudest De32mm, surveklass PN10. 4.3. Kanalisatsioon Mere tn 31 ja 33 kinnistute kanaliseerimisel on eesvooluks Mere 18 detailplaneeringu mahus kavandatud kanalisatsioonirajatised: isevoolne kanalisatsioonitorustik, reoveepumpla koos survetorustikuga. 14 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP Mere tn 31 ja 33 isevoolne kanalisatsioonitorustik rajada kinnistute Mere tn poolsesse serva ning tuua tänava alt läbi (risti Mere tänavaga) kuni Mere 18 kinnistule planeeritud isevoolse torustikuni. Juhul kui Mere tn 18 kinnistute kanalisatsioon ei ole varem välja ehitatud, siis tuleb ehitada isevoolne torustik ja pumpla koos survetorustikuga, arvestades Mere tn 18 detailplaneeringus esitatud lahendusega. Planeeritud kanalisatsioonitorustik rajada PVC või PP torudest De160 mm, ringjäikus SN8. Kanalisatsioonitorustikule paigaldada kinnistute liitumistorustike sissevoolukohtadesse ja torustiku käänupunktidesse teleskoopsed vaatluskaevud De400/315 mm. 4.4. Sadevesi Planeeritaval kinnistul kogunev sademevesi on ette nähtud koguda ja/või immutada krundil, maapinna planeerimisega suunates need krundi madalaimasse kohta, takistades nende valgumist riigitee maa-alale, seal paiknevatesse kraavidesse ja naaberkinnistutele. Ühe võimalusena saab sademeveed koguda krundisiselt, et taaskasutada seda hoonetes (nt WC pottide loputuskastides) ja õues kastmisveena. Selleks otstarbeks on välja töötatud süsteemid (kogumismahutid, majasisesed lisatorustikud jms). 4.5. Soojavarustus Hoonete kütmine lahendatakse vastavalt hoonestaja poolsele valikule. Elamute kütmiseks kasutatakse lokaalseid küttesüsteeme (ahjud) kombineerituna soojuspumpadega. Samas on otstarbekas kasutada ka tänapäevaseid ja ökoloogilisi küttesüsteeme sh päikesekütte- süsteemid ehk päikesepaneelid jms. Kinnistule on kavas rajada kas maakütte torustik, -kaev või õhk-vesi soojuspump. Lahendus selgub koos hoone projektiga. Hoonete projekteerimisel lähtuda lisaks küttesüsteemide rajamisele ka hoonete nõuetekohasele soojapidavuse tagamisele. Pärast 31. detsembrit 2020 peavad kõik uusehitised olema ligi-nullenergia majad. Nullenergia majal on puhas energiakulu null ning süsiniku emissioon aastas on samuti null. Need majad võivad olla sõltumatud energiavõrgustikust. 4.6. Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse aluseks on varem planeeritud Mere tänav 18 detailplaneeringuga kavandatu ja Elektrilevi OÜ 26.01.2022 poolt väljastatud tehniliste tingimustega nr 399894. Elektrivarustuse süsteem Planeeritava ala elektrivarustust tuleb käsitada koos kehtestatud Mere tn 18 detailplanee- ringu lahendusega. Mere tn 18 DP koostamiseks väljastati 20.02.2020 tehnilised tingimused 15 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP nr 343436. Mere tn 31 ja 33 kruntide elektrivarustuseks, tuleb ehitada trafoalajaam Mere tn 18 detailplaneeringuga kavandatud asukohta. Nimetatud trafoalajaama toiteks, ehitatakse 10 kV kaabelliin Ranna alajaamast, vastavalt tehnilistele tingimustele nr 343436 ja 10 kV kaabelliin Kulmu alajaama juurest, mastist nr 30, vastavalt Elektrilevi OÜ tehniliste tingimustega 26.01.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 399894. Ajutisena võidakse ehitada ka üks neist 10 kV kaabelliinidest. Tarbijate toiteks, ehitatakse 0,4 kV kaabelliinid koos jaotus-ja liitumiskilpidega. Kui Mere tn 18 kinnistute elektrivarustus on välja ehitatud, ehitatakse Mere tn 31 ja 33 kinnistute elektrivarustuseks 0,4 kV kaabelliin viimasest jaotuskilbist kuni Mere tn 31 ja 33 kruntide tarbeks paigaldatavate liitumiskilpideni. Kui Mere tn 18 kinnistute elektrivarustus pole välja ehitatud, ehitatakse 0,4 kV kaabelliin rajatavast alajaamast, arvestades sealjuures Mere tn 18 detailplaneeringu lahenditega Ehitusprojekti koostamisel, tuleb täpsustada elektrikoormust, ning taotleda uued tehnilised tingimused OÜ Elektrilevilt. Arvutuslik elektrikoormus Elektrienergia põhitarvititeks eramutes on: - elektripliit võimsusega kuni 8,5 kW - kuivatiga pesumasin võimsusega kuni 5 kW - õhk-vesi tüüpi soojuspump soojusvarustuseks võimsusega kuni 4,5 kW Teised elektrienergia tarvitid ei määra väikeelamu arvutuslikku elektrikoormust, ega liitumispunkti peakaitse suurust. Ühe väikeelamu arvutuslik elektrikoormus eeltoodud tingimustel, on 16 kW, arvutuslik vool 26 A ja liitumispunkti peakaitse 32 A. Kogu planeeritava ala arvutuslik elektrikoormus on 32 kW. Teevalgustus Mere tänav kuulub hetkel Maanteeameti hallatavate ehk riigiteede hulka. Käesoleval ajal Mere tänaval teevalgustus puudub. Peale Mere tänava Loksa linna omandisse saamist, tuleb tee muuta linnatänavaks, varustades selle kõnniteede, teevalgustuse jms, mida näevad ette linnateede projekteerimisnormid. Teevalgustus, tuleb rajada reeglina kõnnitee-, või kergliiklustee poolsele küljele. Antud planeeringus pole otstarbekas määrata Mere tänava põiklõiget, sest see haarab vaid väikese osa Mere tänavast. Seega pole võimalik ka reserveerida maa-ala teevalgustusmastide ja teevalgustusliinide paigaldamiseks. 16 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP 4.7. Sidevarustus Kokkuleppel kinnistu omanikuga pole sidevarustust nn füüsiliste liinide kaudu kavandatud, seega pole ka tehnilisi tingimusi sidevõrgu valdajalt (Telia Eesti AS) taotletud. Sidevarustuse osas on määratud planeeritava ala sidevajadus ning sidevarustuse põhimõtteline lahendus. Kuna sidevarustus on kavandatud läbi õhu kulgeva nn traadita ühendustena, pole sidealaseid tehnilisi tingimusi võrgu valdajalt taotletud. Hajaasustusalal, on sidevarustuse traadita ühendus tarbijale reeglina tunduvalt soodsam, kui nn traadiga (kaabliga) ühendus, kuid samas ka reeglina aeglasem (andmeside) ja vähem võimalusi pakkuv. Traadiga ühenduse all, on mõeldud ühendust kas fiiberoptilise-, või vaskkaabliga. Väikeelamul on reeglina vajalikud järgmised side(telekommunikatsiooni) liigid: • telefonside, mis toimub läbi mobiilsidevõrgu mobiiltelefonide kaudu • andmeside, mis antud juhul toimub nn traadita ühendusena mobiilis, tahvlis, või arvutis • TV programmide vastuvõtt, mis toimub läbi õhu kulgeva süsteemi abil Traadita andmesidet ja TV programmide vastuvõttu pakuvad mitmed telekommunikatsiooni firmad. Klient (abonent) peab tegema valiku nii telekommunikatsiooni firmade, kui ka nende pakutavate teenuste mahu ja kiiruse osas, lähtuvalt oma vajadustest ja võimalustest. Kõik need süsteemid eeldavad liitumist teenuse pakkujaga. Kui vajalikud andmeside mahud ja kiirused on suured, tuleb üle minna nn traadiga ühendusele-püsiühendusele. Selleks tulevad taotleda konkreetsed tehnilised tingimused sideliini valdajalt, kelleks antud alal, on AS Telia. AS Telia sidekaabel kulgeb piki Mere tänavat. 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Käesolev peatükk määrab üldise kava, mille alusel hakatakse kehtestatud detailplaneeringuga ette nähtud tegevusi ellu viima, määratakse osapoolte kohustused tegevuste elluviimisel ning omandisuhted tegevuste elluviimise järgselt. Käesoleva detailplaneeringu kohase taristu väljaehitamine kuni maaüksuseni on kinnistu omaniku/arendaja kohustus, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 5.1. Maakatastritoimingud ja sõlmitavad notariaalsed lepingud. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksute välja mõõtmisel. 5.2. Projekteerimine Hoonete ja rajatiste projektide koostamisel tuleb lähtuda Ehitusseadustiku Lisadest 1 ja 2. 17 LOKSA LINNA MERE TN 31 JA 33 KINNISTUTE DETAILPLANEERING PL-01-21/DP Tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimine toimub võrguvaldaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel kinnistu omaniku/arendaja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ehitusprojektide tellijaks ja finantseerijaks on kinnistu omanik/arendaja või võõrandatud kinnistute omanikud. Riigilõivud tasub kinnistu omanik/arendaja, muu huvitatud isik või võõrandatud kinnistu omanik. Hoonete projekteerimine toimub vastavalt detailplaneeringus konkreetsele krundile esitatud ehitusõigusele. Vajadusel väljastab kohalik omavalitsus lisa projekteerimistingimused. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja ristmike ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). 5.3. Ehitamine Hoonete ja rajatiste ehitamisel ja nende kasutusele võtul tuleb lähtuda Ehitusseadustiku Lisadest 1 ja 2. Krundisiseste tehnovõrkude ning juurdepääsu teede ehitamine toimub kinnistu omaniku initsiatiivil ja finantseerimisel. Ehitusloa kohustuslikele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on linnavalitsuse poolt heakskiidetud ehitusprojekti olemasolu, riigilõivu eelnev tasumine. Valminud hoonetele saab taotleda kasutusluba vastava taotluse ja dokumentatsiooni esitamisel kohalikule omavalitsusele. Oluline on, et arendusega seotud teed ja muu taristu tuleb rajada enne mistahes hoonetele ehitusloa väljastamist sh tuleb väljasõitudelt kõrvaldada nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või muu liiklusele ohtlik rajatis), alus EhS § 72 lg 2. 18 Aare: (Kotka) alajaama Mere tn 14 42401:001:0069 W2 RVP W2 W2 LEPPEMÄRGID W2 Mere tn 18 42401:004:0013 PLANEERITAVA ALA PIIR OLEMASOLEV KINNISTU PIIR EP ELAMUMAA KRUNT W2 KAVANDATAV HOONESTUSALA MK KAVANDATAVATE HOONETE SOOVITSULIK ASUKOHT KAVANDATAVA JUUREPÄÄSU TEE SOOVITUSLIK ASUKOHT KRUNDILE lp 2+1 PARKIMISE KORRALDAMISE SOOVITUSLIK ASUKOHT KRUNDIL SOOVITUSLIK SISSEPÄÄS KRUNDILE W2 LK, JK 1 2905 RIIGITEE KAITSEVÖÖND ASULAS (10M) lp 2+1 EP SERVITUUDIALA TEHNOVÕRKUDELE, KAABLITELE 1+1 M JA TORUSTIKELE 2+2 M tänav 11,0/6,0 250 3 LK re W2 11284 Me OLEMASOLEV SIDEKAABEL LK VAREMPLANEERITUD VEETORUSTIK MK VAREMPLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONI TORUSTIK lp 2+1 VAREMPLANEERITUD KANALISATSIOONI SURVETORUSTIK W2 H VAREMPLANEERITUD HÜDRANT JÄÄB PLANEERITAVAST ALAST CA 150 M KAUGUSELE Kulmu: (Kotka) alajaama RVP VAREMPLANEERITUD REOVEEPUMPLA SOOVITUSLIK ASUKOHT 10,00 MK KAVANDATAV VEETORUSTIK MAAKRAANIGA 2 3186 EP KAVANDATAV ISEVOOLNE KANALISATSIOONI TORUSTIK 11,0/6,0 250 3 VAREMPLANEERITUD ALAJAAMA SOOVITUSLIK ASUKOHT LK, JK VAREMPLANEERITUD LIITUMISKILBI SOOVITUSLIK ASUKOHT VAREMPLANEERITUD 0,4 kV KAABELLIIN W2 VAREMPLANEERITUD 10 kV KAABELLIIN Männiku LK KAVANDATAVA LIITUMISKILBI SOOVITUSLIK ASUKOHT 42401:001:0115 KAVANDATAV 0,4 kV KAABELLIIN EHITUSÕIGUSE TABEL RIIGITEEGA RISTUSMISEL KINNISEL MEETODIL RAJATAVATE KAABLITE JA TORUSTIKE ASUKOHT Krundi suurus m2 Krundi posits. nr. Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Hoonete lubatud max kõrgus m Hoonete lubatud max Hoonete lubatud suurim arv krundil ehitisealune pind m2 A&T ARHITEKTID OÜ MÄNNI, PUDISOO KÜLA PL-01-21/DP KUUSALU VALD, 74626 HARJUMAA REG. NR. 12788832, MTR EEP003477 MKA TEGEVUSLUBA EMU000138 +372 566 52 900 ARHITEKTID [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel