Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 16.02.2023 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTUS PAKKUMUSE VASTAVAKS JA EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUSE PEALE Riigihange: Kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus „Paide linna korraldatud jäätmeveo teenuste hange“ Riigihanke viitenumber: viitenumber 258767 Hankija: Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus Registrikood: 80195414 Aadress: Pärnu tn 58, 72712 Paide e-post: [email protected] Vaidlustaja: RAGN-SELLS AS Registrikood: 10306958 Aadress: Suur-Sõjamäe tänav 50a, Tallinn 11415 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo COBALT Estonia pst 19/Tatari 1, 10141 Tallinn Tel: 665 1888 Menetlusdokumendid: [email protected] Kolmas isik: Eesti Keskkonnateenused AS Registrikood: 10277820 Aadress: Artelli 15, Tallinn 10621 e-post: [email protected] TAOTLUSED: 1 tunnistada kehtetuks Mittetulundusühingu Eesti Jäätmehoolduskeskus 07.02.2023 otsused Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta; 2 vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses; 3 mõista RAGN-SELLS AS kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. 1 VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 1.1 22.12.2022 avaldati riigihangete registris (edaspidi eRHR) kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihange „Paide linna korraldatud jäätmeveo teenuste hange“, viitenumber 258767 (edaspidi Riigihange). 1.2 Pakkumuste hindamise kriteeriumiks määras Mittetulundusühing Eesti Jäätmehoolduskeskus (edaspidi Hankija) madalaima hinna erinevate kategooriate lõikes: segaolmejäätmed, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, suurjäätmed ning tekstiilijäätmed. Eesti Läti Leedu +372 665 1888 +371 6720 1800 +370 5250 0800 [email protected] [email protected] [email protected]  Minimaalne suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hind pidi sealjuures olema 20% segaolmejäätmete kuupmeetri (m3) hinnast (vt dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p-d 3 ja 4). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, mis oli 06.02.2023, esitasid pakkumuse Eesti Keskkonnateenused AS (edaspidi Kolmas isik) ja RAGN-SELLS AS (edaspidi Vaidlustaja). 1.3 07.02.2023 tegi Hankija pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse, millega tunnistas mõlema pakkuja ehk Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumused vastavaks ning tunnistas 07.02.2023 otsusega edukaks Kolmanda isiku pakkumuse. Edukaks tunnistamise otsuse kohaselt omistati Vaidlustaja pakkumusele 87,83 punkti ning Kolmanda isiku pakkumusele 100 punkti. 1.4 Võttes arvesse, et Vaidlustaja sai oma õiguste riivest teada 07.02.2023, olles eRHRis tutvunud 07.02.2023 otsustega, on vaidlustus esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 1). 2 VAIDLUSTUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 2.1 Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise õigusvastasus 2.1.1 Hankija on riigihanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punktis 3 suurjäätmete hindamise kriteeriumi kirjelduses märkinud järgnevat: „Suurjäätmete kogumise, veo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta. Minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast“. Sama dokumendi punktis 4 on Hankija tekstiilijäätmete kirjelduse kohta märkinud järgnevat: „Tekstiilijäätmete kogumise, veo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta. Minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast“. Hankija on seega seadnud suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinna pakkumisel pakkujatele nõude, et nimetatud hinnad ei tohi ületada 20% segaolmejäätmete m3 hinnast. 2.1.2 Edukaks tunnistamise otsuse Lisa 1 kohaselt on Kolmas isik esitanud suurjäätmete hinnaks 0,01 eurot ning tekstiilijäätmete hinnaks 0,010 eurot, mis ei vasta Hankija poolt seatud tingimusele, et minimaalne suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast. 20% segaolmejäätmete m3 hinnast on Kolmanda isiku puhul 2,594 eurot, sest Kolmas isik esitas oma pakkumus segaolmejäätmete hinnaks 12,97 eurot. Kolmas isik oleks pidanud seega esitama eelpool viidatud nõudeid järgides suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinnaks vähemalt 2,594 eurot. Hind 0,01 on sellest selgelt madalam ning ei vasta riigihanke alusdokumentidele, mistõttu on Kolmanda isiku pakkumus mittevastav ja tuleb tagasi lükata. RHS § 141 lg 3 ja § 110 lg 2 koostoimes peab pakkumus vastama riigihankealusdokumentides seatud tingimustele. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. 2.1.3 Rõhutame, et ka Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2019 otsuses nr 3-19-1341 (p 21) leidnud, et kui hindamiskriteeriumite kohaselt peavad jäätmete veo ja käitluse hinnad moodustama 30-50% pakutava segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast ja kui see nõue pakkumuses täidetud ei ole, ei vasta pakkumus riigihanke alusdokumentide osaks olevatele hindamiskriteeriumitele. Sellisel juhul on tegemist sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumendis nimetatud tingimustest RHS § 114 lg 2 tähenduses, mis toob kaasa pakkumuse tagasilükkamise. Täpsemalt sedastas kohus viidatud otsuses järgnevat: „Vaidlus puudub selles, et hindamiskriteeriumite kohaselt pidi suurjäätmete, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ning haljastusjäätmete veo ja käitluse hind moodustama 30‒50% pakutava segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast. /…/ Ühispakkujate pakutud hind nimetatud jäätmete veo ja käitluse puhul oli 3,08 eurot, mis oli alla hindamiskriteeriumites märgitud piiri ning tähtsust ei omagi, mis põhjusel ühispakkujad sellise hinna kirja panid. /…/ Tegemist oli sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest RHS § 114 lg 2 tähenduses (pakkumus alla hindamiskriteeriumites märgitud piirmäära) ja selline kõrvalekalle toob RHS § 114 lg 2 kohaselt kaasa pakkumuse tagasilükkamise ning proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu.“ 2|5 2.1.4 Kokkuvõtvalt ei vasta Kolmanda isiku esitatud suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinnad riigihanke alusdokumentides seatud tingimustele. RHS § 141 lg 52 kohaselt, kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuse vastavuse kontrollimisel RHS §-st 114. Hankija on Riigihankes seadnud pakkumuse vastavuse tingimused, seega tuleb Riigihankes järgida ka RHS §-s 114 sätestatud nõudeid. RHS § 114 lg 2 ls 1 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. RHS § 114 lg 2 ls 2 järgi võib hankija pakkumuse vastavaks tunnistada üksnes juhul, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Antud juhul esineb Kolmanda isiku pakkumuses aga sisuline mittevastavus riigihanke alusdokumentides sätestatule (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2019 otsus nr 3-19-1341, p 21). 2.1.5 Lisaks sätestab RHS § 120 lg 1, et hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. RHS § 120 lg 1 järgi tuleb hankeleping sõlmida seega nii riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel kui ka vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega, st hankelepingu sõlmimisel tuleb järgida mõlemat tingimust. Kui Hankija sõlmiks antud juhul hankelepingu Kolmanda isikuga, eiraks Hankija RHS § 120 lg-s 1 sätestatud esimest kumulatiivset tingimust, sest hankelepingut ei sõlmitaks riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel. Hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides ettenähtust erinevatel tingimustel on RHS § 214 kohaselt väärteokorras karistatav. 2.1.6 Järelikult on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused õigusvastased, sest Hankijal oleks tulnud Kolmanda isiku pakkumus RHS § 114 lg 2 ls 1 alusel tagasi lükata. 2.1.7 Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-18-657 p-st 13, milles kohus leidis, et kuigi pakkumuse vastavuse ja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollid on põhimõtteliselt teineteisest lahutatavad ning võivad toimuda erinevatel aegadel ja erinevas järjekorras (vt RHS § 52 lg- d 2 ja 3), on õigusselguse huvides põhjendatud lähenemine, et kui kehtetuks tunnistatakse juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja või pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused vastava pakkuja või pakkumuse kohta. Hankijal tuleb seega tunnistada kehtetuks nii 07.02.2023 otsus Kolmanda isiku vastavaks kui ka edukaks tunnistamise kohta. 2.2 Hankelepingu sõlmimisele eelnev ooteaeg ei ole hakanud kulgema, sest hankija ei ole teavitanud pakkujaid RHS § 104 lg 8 kohasest otsusest 2.2.1 Täiendavalt juhime tähelepanu, et RHS § 120 lg-s 2 sätestatud ooteaeg ei ole käesoleval juhul hakanud kulgema, sest Hankija ei ole teinud RHS § 104 lg 8 kohast otsust ega teavitanud selles pakkujaid. RHS § 141 lg 7 kohaselt lähtub hankija kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS §-st 120. RHS § 120 lg 2 alusel ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. 2.2.2 Vaatamata sellele, et kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses ei ole hankija kohustatud hankepassi kasutama, st see on hankijale vabatahtlik (vt RHS 4. ptk), on Hankija Riigihankes nõudnud pakkujatelt hankepassi esitamist. Sellest tulenevalt on Hankija seotud ka RHS § 104 lg-s 8 sätestatud otsusega, sest hankepassis küsitakse üksnes kvalifitseerimise tingimustele vastamise ja kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnitusi, mille alusel teeb Hankija nö esmase kontrolli tingimustele vastavuse kohta. Hankija ei ole Riigihankes kvalifitseerimise tingimusi seadnud, kuid on seadnud kõrvaldamise alused. Hankijal oli seega kohustus kontrollida edukaks tunnistatud pakkuja suhtes riigihankes ettenähtud kõrvaldamise aluste puudumist sisuliselt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 otsus nr 3-19-2345, p 27). Hankija on Riigihankes teinud 07.02.2023 kõrvaldamise aluste otsuse (07.02.2023 kell 12.02) enne edukaks tunnistamise otsust (07.02.2023 kell 12.03). Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) on selgitanud, et RHS § 104 lg 8 kohane eduka pakkuja suhtes läbi viidav kõrvaldamise aluste puudumise kontroll tuleb teostada 3|5  pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Eduka pakkuja suhtes ei saa kõrvaldamise aluste puudumist loogiliselt võttes kontrollida enne, kui selle pakkuja pakkumus on edukaks tunnistatud (vt nt VAKO otsus asjas nr 57-19/204557, p 17; VAKO otsus asjas nr 80- 20/220133, p 20). 2.2.3 RHS § 120 lg 4 kohaselt on enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping tühine. Järelikult, kui hankija sõlmib hankelepingu Kolmanda isikuga ilma RHS § 104 lg 8 otsusest pakkujaid teavitamata, on selline hankeleping tühine. 3 KAEBEÕIGUS 3.1 RHS § 185 lg-st 1 tuleneb, et pakkujal on hankija otsuse vaidlustamise õigus juhul, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Kohtu- ja VAKO praktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega (vt Tallinna Halduskohtu 08.02.2012 otsus asjas nr 3-11- 2945; Tallinna Halduskohtu 14.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2947). 3.2 Vaidlustajal on võimalus hankelepingu sõlmimiseks, kui VAKO tunnistab kehtetuks Hankija 07.02.2023 õigusvastased otsused Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Arvestades, et pakkumuse hindamise kriteeriumide kohaselt esitas Vaidlustaja esimesele kohale jäänud pakkumuse (Hankija 07.02.2023 otsused pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning kõrvaldamata jätmise kohta – Lisa 1), on Vaidlustajal kaebeõigus olemas. 4 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1 Esindus. Vaidlustaja nimel esitab vaidlustuse Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kadri Matteus, kes kinnitab esindusõiguse olemasolu. Vastavalt RHS § 190 lg-le 11 advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile, sealhulgas vaidlustusele või vaidlustusele esitatud vastusele, on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile volikirja lisama, kuid vaidlustuskomisjonil on õigus selle esitamist nõuda. 4.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. 4.3 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindaja e- posti aadressile [email protected]. 4.4 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 640 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (vt Lisa 2). Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Matteus vandeadvokaat 4|5 Ragn-Sells AS volitatud esindaja LISAD: Hankija 07.02.2023 otsused pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ning kõrvaldamata jätmise kohta; maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. 5|5