Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 16.02.2023 14:15
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <"RAM Info">
Teema: 6-1/50/18-517 Haapsalu linna üldplaneering: vastuskiri
Manused: Vastuskiri Haapsalu linna üldplaneeringu mittekooskõlastamisele.asice
HAAPSALU LINNAVALITSUS
Maa-amet
Teie 27.01.2023 nr 6-3/21/11359-10
Meie 16.02.2023 nr 6-1/50/18-517
Vastuskiri Haapsalu linna üldplaneeringu mittekooskõlastamisele
Haapsalu linnavalitsus tänab Haapsalu linna üldplaneeringu eelnõule esitatud märkuste ja
ettepanekute eest.
Olete üldplaneeringu mittekooskõlastamisel viidanud mitmel juhul, et Haapsalu linna
üldplaneeringuga on kavandatud kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene Maapõueseadusest.
Siinjuures rõhutame, et Haapsalu Linnavalitsus ei ole teadlikult kavandanud piiranguid riiklikele
maardlatele, ega halvendanud maavarale juurdepääsu võrreldes olemasoleva olukorraga.
Järgnevalt edastame selgitused Maa-ameti kirjas olevate punktide kaupa:
1. Algatuseks jääb sellest punktist mulje, et vajab selgitamist üldplaneeringu juhtotstarvete ja
katastriüksuse sihtotstarvete vaheline seos.
Planeerimisseaduse § 8 lg (31) kohaselt on maakasutuse juhtotstarve (nt Tootmise maa-ala)
üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu
määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Haapsalu linna
üldplaneeringus on juhtotstarbega Tootmise maa-ala märgitud tootmisalad, kus asuvad ja kuhu
saab tulevikus kavandada igat liiki tööstusarude jaoks vajalikke ehitisi ja tegevusi. St et, kui
mäetööstusmaa katastriüksusele on kavandatud Tootmise maa-ala, siis annab üldplaneering
võimaluse sellel katastriüksusel pärast kaevandamise lõpetamist jätkata kas osaliselt või kogu
ulatuses ka muu tootmistegevusega.
Maakatastriseaduse § 2 p 9 kohaselt on katastriüksuse sihtotstarve (Mäetööstusmaa) –
õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve
või otstarbed. Olemasolevale mäetööstusmaa katastriüksusele üldplaneeringuga mäetööstusmaa
juhtotstarbe määramine pole põhjendatud:
• Kui olemasolevat maa-ala ei kavandata üldplaneeringuga laiendada või muul viisil
kasutusele võtta, siis puudub vajadus olemasolevale mäetööstusmaa katastriüksusele
üldplaneeringu kohast juhtotstarvet määrata.
• Kui ühele tööstusaru katastriüksustele määrata juhtotstarve, siis tuleks seda teha ka teiste
tööstusharude osas. Aga kuna tööstusharusid on erinevaid ja arvukalt ning linnavalitsus ei
Posti 34 Tel 472 5300
90504 HAAPSALU Faks 472 5 310
Registrikood 75012802 e-post:
[email protected]
www.haapsalu.ee
oska prognoosida, milliseid tööstuseid tootmisaladel edaspidi arendada soovitakse, siis
pole mõistlik juhtotstarvetega detailseks minna.
Üldplaneeringu lisa 1 tabelis on selgitatud, millised katastrisihtotstarbed ehk olemasolevad
katastriüksuste kasutamise sihtotstarbed on üldplaneeringu juhtotstarbega Tootmise maa-alal
lubatud. Kuna mäetööstusmaa katastrisihtotstarve on tootmise maa-alal lubatud, siis ei näe
Haapsalu Linnavalitsus selles küsimuses vastuolu Maapõueseadusega § 14.
Olles aga tutvunud Maa-ameti väidete ja põhjendustega on Haapsalu Linnavalitsus pigem
seisukohal, et mäetööstusmaa katastriüksustele ei ole üldse vaja üldplaneeringuga maakasutuse
juhtotstarvet määrata, kui katastriüksusel kavatsetakse mäetööstuse tegevusega jätkata kauem kui
on üldplaneeringu planeerimisperiood, mis on eeldatavalt 10 aastat.
Järgnevalt linnavalitsuse arvamus maardlate maakasutuse juhtotstarvete osas.
Maardla Mäeeraldis
Pusku Pusku lubjakivikarjäär
Valgevälja Valgevälja liivakarjäär
Ungru- Sepaküla Sepaküla
Haapsalu meremudamaardla Tagalaht
Randsalu savimaardla -
Pusku maardla – kuna Pusku lubjakivimaardla kaevandamisluba kehtib aastani 2051, maardlale
ei kavandata uut ega täiendavat funktsiooni ning ei kavandata ka laiendada, siis Pusku maardlale
puudub vajadus üldplaneeringuga juhtotstarvet määrata ja seda maardlalt kajastatakse
üldplaneeringu kaartidel ja seletuskirjas sarnaselt kehtivas Ridala valla üldplaneeringus1
kajastatule – maavarade ingfokihtidena.
Maavarad (infokihid):
Maardla (infokiht)
Mäeeraldis - aktiivne (infokiht)
Mäeeraldise teenindusmaa - aktiivne (infokiht)
Valgevälja maardla – 2000ndatel aastatel on Maanteeamet koostöös Ridala vallaga koostanud
karjääri korrastamise(rekultiveerimise) projekti, millega kavandati karjäär pärast kaevandamise
lõpetamist tehisveekoguga puhkealaks. Projektiga nähti ette korrastatud ala üle andmine
omavalitsusele avalikku kasutusse. Sellele teadmisele tuginedes, määrati Ridala valla
üldplaneeringuga (2010) Valgevälja maardla ja seda ümbritsev riigimetsa ala juhtotstarbega
Puhkeala P1 (hoonete ehitamise õiguseta puhkeala). Valgevälja liivakarjääri kaevandamisluba
kehtib aastani 2027. Eeldatav kavandamise lõpetamine võib jääda üldplaneeringu
planeerimisperioodi. Koostatavas üldplaneeringus on määratud alale Ridala üldplaneeringuga
samasisuline juhtotstarve pisut täpsustatud sõnastuses Puhke ja looduslik maa-ala (maa-ala on
ette nähtud säilitada looduslikuna ning keelatud on uushoonestus).
KSH hinnangus on rõhutatud, et maardlatele ning nende piirkonda ei kavandata
üldplaneeringuga selliseid muudatusi maakasutuses, infrastruktuuriobjekte või tegevusi, mis
1
https://www.haapsalu.ee/uldplaneering (Ridala valla kehtiv üldplaneering on leheküljel alt esimene dokument)
halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimist, maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda või avaldaks negatiivset mõju maardlates asuvate maavarade kvaliteedile. Valgevälja
liivakarjääri mäeeraldisele on üldplaneeringuga ette nähtud puhke- ja loodusliku maa-ala
juhtotstarve. Kuna mäeeraldisel on kehtiv kaevandamisluba, tuleb arvestada, et see saab
realiseeruda pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppu või pärast loa kehtetuks tunnistamist.
Olemasolevat maardlat kajastatakse üldplaneeringus maardlate infokihtidena.
Seega, koostatava üldplaneeringu juhtotstarve ei ole vastuolus Maapõueseadusega § 14.
Ungru-Sepaküla – kuna Ungru-Sepaküla lubjakivimaardla kaevandamisluba kehtib aastani
2040, maardlale ei kavandata uut ega täiendavat funktsiooni ning ei kavandata ka laiendada, siis
Ungru-Sepaküla maardlale puudub vajadus üldplaneeringuga juhtotstarvet määrata ja seda
maardlalt kajastatakse üldplaneeringu kaartidel ja seletuskirjas sarnaselt kehtivas Ridala valla
üldplaneeringus kajastatule – mäeeraldiste infokihtidena.
Haapsalu meremudamaardla – maardla ei asu Haapsalu linna haldusterritooriumil vaid riigile
kuuluval merealal, mistõttu ei saa kohalik omavalitsus sellele mäeeraldisele juhtotstarvet
üldplaneeringuga määrata. Olemasolevat maardlat kajastatakse üldplaneeringus maardlate
infokihtidena. Kajastamine on oluline, sest kaevandamist juhitakse ja teenindatakse Haapsalu
linnas asuvate sadamate kaudu.
Randsalu savimaardla – Selgitus KSH-st: „Randsalu savimaardla varu on hinnatud 2007. aastal
passiivseks2. Maardla asub ka tiheasustusalal, kuhu on ÜP-ga kavandatud segafunktsiooniga
maa-ala juhtotstarve, perspektiivis äri ja korterelamud ning võimalik transiittänav Uuemõisast
Lihula maanteeni. Piirkonna eripära arvestades ei ole otstarbekas ala kaevandamise eesmärgil
kasutusele võtta. Väljakujunenud ruumikasutust arvestades omab ala tulevikus tiheasustusele
omast iseloomu.“
Planeerimisseadus § 75 lg 1 p 15 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne maardlatest ja
kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Haapsalu linna
üldplaneeringu koosseisus on teostatud Keskkonnamüra hinnang (Lisa 9 ja 9.1.), mille
koosseisus on teostatud müramõõdistamine muuhulgas kõige enam kaevandamismüra tekitavas
Pusku karjääris.
Keskkonnamõju hinnangu tulemus: „Karjääri territooriumil fikseeritud mõõtmistulemused on
tüüpilised analoogsete objektidega. Peamiselt mõjutab müraolukorda see, kus paiknevad
karjääris müratekitavad seadmed (sorteerimissõlm). Mõõtmistulemuste alusel võib eeldada, et
lähimate elamu maa-alade (M04, ca 330 m kaugusel) juures tööstusmüra nõudeid ei ületata ja
need jäävad kehtestatud nõuetest päevasel ajavahemikul >20 dB madalamaks. Olukord võib
muutuda sõltuvalt müraallikate paiknemisest karjääri territooriumil.“
Müra vöönditega on maa-alade juhtotstarvete kavandamisel üldplaneeringus arvestatud ja
mürakaardid ise on nähtavad üldplaneeringu kaardirakenduses. Seega ei ole Haapsalu linna
üldplaneering vastuolus Planeerimisseaduse § 75 lg 1 punktiga 15.
2. Veelkord Valgevälja liivakarjäärist.
Haapsalu Linnavalitsus on nõus eemaldama KSH aruande peatükist 7.8 Mõjud maavaradele ja
maardlatele eksitava teksti, et puhkealana on võimalik karjääri ala kasutada viisil, kus see ei
ohusta maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale.
2
Maavaravarude koondbilanss 2007. Maa-amet, 2008
Vaatamata üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbele on üldplaneeringu kaardile kantud
infokihina ka olemasolev mäeeraldis – mäeeraldis - aktiivne (infokiht), mida kinnistu omanik
saab kehtivate õigusaktide kohaselt kasutada seni kuni vajalikuks peab. Alternatiivseid
juhtotstarbeid ei saa samale maa-alale üldplaneeringuga määrata.
3. Haapsalu Linnavalistus nõustub üldplaneeringu jaotises 3.2.8. Maavarad eemaldama
tingimuse, et korrastamisprojekt tuleb kooskõlastada omavalitsusega.
4. Pusku karjääris olev ilusa vaatega koht on kavandatud maakonnaplaneeringuga ja
üldplaneeringusse lihtsalt üle kantud. Vaatekoha mõte oli karjääri korrastamise järgselt säilitada
mõni karjääriastang maapõuekihtide vaatlemiseks. Kuna Pusku karjääris kestab kaevandamine
eeldatavalt vähemalt aastani 2051, siis ei ole ilmeka vaatekoha rajamine planeerimisperioodil
võimalik. Saab võtta vaid teadmiseks, et kunagi kellelgi selline soov oli. Eemaldame ilmeka
vaatekoha planeeringukaardilt.
Haapsalu Linnavalitsus nõustub lisama täiendava tingimuse jaotistesse 3.2.8. Maavarad.
5. Haapsalu Linnavalitsus nõustub eemaldama KSH aruande peatükis 9.8. Maardlate ja
maavarade kaitse tekstist sõna „põhimõtteliselt“ ja täiendama punkti sõnastuses, et püsiva
iseloomuga tegevus on lubatav siis, kui selle jaoks on saadud Maapõueseaduse kohane
kooskõlastus või luba.
6. Haapsalu Linnavalitsus nõustub üldplaneeringu seletuskirja jaotist 3.2.3. Rohevõrgustik
täpsustama sellises sõnastuses, et kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja
kujundada rohevõrgustikku sobivalt.
Eelpool käsitletud ettepanekuid ja muudatusi arvesse võttes esitab Haapsalu Linnavalitsus Maa-
ametile täiendavaks kooskõlastamiseks käesoleva kirja kohaselt täpsustatud Haapsalu linna
üldplaneeringu 2030+ eelnõu seletuskirja ja KSH eelnõu.
Dokumendid saab alla laadida lingilt: https://haapsalulv-
my.sharepoint.com/:f:/g/personal/peep_aedviir_haapsalulv_ee/Eg6aeycQG4FImaEL1PMwMOgBoOKVKL
Ni_weiRHkKI8j8SA
Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja on täpsustatud jaotistes 2.5.5. Tootmise maa-ala, 2.5.10.
Puhke ja looduslik maa-ala, 3.2.3. Rohevõrgustik ja 3.2.8. Maavarad.
KSH eelnõud on täpsustatud peatükkides 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele ja 9.8. Maardlate
ja maavarade kaitse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helen Rammu
Aselinnapea