dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Haapsalu linna üldplaneeringu mittekooskõlastamisele

Rahandusministeerium · 16. veebruar 2023
Viit
15-3/1200-1
Registreeritud
16. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haapsalu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. märts 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf136 KB
  • 📎Vastuskiri Haapsalu linna üldplaneeringu mittekooskõlastamisele.asice266 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 16.02.2023 14:15 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <"RAM Info"> Teema: 6-1/50/18-517 Haapsalu linna üldplaneering: vastuskiri Manused: Vastuskiri Haapsalu linna üldplaneeringu mittekooskõlastamisele.asice HAAPSALU LINNAVALITSUS Maa-amet Teie 27.01.2023 nr 6-3/21/11359-10 Meie 16.02.2023 nr 6-1/50/18-517 Vastuskiri Haapsalu linna üldplaneeringu mittekooskõlastamisele Haapsalu linnavalitsus tänab Haapsalu linna üldplaneeringu eelnõule esitatud märkuste ja ettepanekute eest. Olete üldplaneeringu mittekooskõlastamisel viidanud mitmel juhul, et Haapsalu linna üldplaneeringuga on kavandatud kaevandamisele piiranguid, mis ei tulene Maapõueseadusest. Siinjuures rõhutame, et Haapsalu Linnavalitsus ei ole teadlikult kavandanud piiranguid riiklikele maardlatele, ega halvendanud maavarale juurdepääsu võrreldes olemasoleva olukorraga. Järgnevalt edastame selgitused Maa-ameti kirjas olevate punktide kaupa: 1. Algatuseks jääb sellest punktist mulje, et vajab selgitamist üldplaneeringu juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete vaheline seos. Planeerimisseaduse § 8 lg (31) kohaselt on maakasutuse juhtotstarve (nt Tootmise maa-ala) üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Haapsalu linna üldplaneeringus on juhtotstarbega Tootmise maa-ala märgitud tootmisalad, kus asuvad ja kuhu saab tulevikus kavandada igat liiki tööstusarude jaoks vajalikke ehitisi ja tegevusi. St et, kui mäetööstusmaa katastriüksusele on kavandatud Tootmise maa-ala, siis annab üldplaneering võimaluse sellel katastriüksusel pärast kaevandamise lõpetamist jätkata kas osaliselt või kogu ulatuses ka muu tootmistegevusega. Maakatastriseaduse § 2 p 9 kohaselt on katastriüksuse sihtotstarve (Mäetööstusmaa) – õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Olemasolevale mäetööstusmaa katastriüksusele üldplaneeringuga mäetööstusmaa juhtotstarbe määramine pole põhjendatud: • Kui olemasolevat maa-ala ei kavandata üldplaneeringuga laiendada või muul viisil kasutusele võtta, siis puudub vajadus olemasolevale mäetööstusmaa katastriüksusele üldplaneeringu kohast juhtotstarvet määrata. • Kui ühele tööstusaru katastriüksustele määrata juhtotstarve, siis tuleks seda teha ka teiste tööstusharude osas. Aga kuna tööstusharusid on erinevaid ja arvukalt ning linnavalitsus ei Posti 34 Tel 472 5300 90504 HAAPSALU Faks 472 5 310 Registrikood 75012802 e-post: [email protected] www.haapsalu.ee oska prognoosida, milliseid tööstuseid tootmisaladel edaspidi arendada soovitakse, siis pole mõistlik juhtotstarvetega detailseks minna. Üldplaneeringu lisa 1 tabelis on selgitatud, millised katastrisihtotstarbed ehk olemasolevad katastriüksuste kasutamise sihtotstarbed on üldplaneeringu juhtotstarbega Tootmise maa-alal lubatud. Kuna mäetööstusmaa katastrisihtotstarve on tootmise maa-alal lubatud, siis ei näe Haapsalu Linnavalitsus selles küsimuses vastuolu Maapõueseadusega § 14. Olles aga tutvunud Maa-ameti väidete ja põhjendustega on Haapsalu Linnavalitsus pigem seisukohal, et mäetööstusmaa katastriüksustele ei ole üldse vaja üldplaneeringuga maakasutuse juhtotstarvet määrata, kui katastriüksusel kavatsetakse mäetööstuse tegevusega jätkata kauem kui on üldplaneeringu planeerimisperiood, mis on eeldatavalt 10 aastat. Järgnevalt linnavalitsuse arvamus maardlate maakasutuse juhtotstarvete osas. Maardla Mäeeraldis Pusku Pusku lubjakivikarjäär Valgevälja Valgevälja liivakarjäär Ungru- Sepaküla Sepaküla Haapsalu meremudamaardla Tagalaht Randsalu savimaardla - Pusku maardla – kuna Pusku lubjakivimaardla kaevandamisluba kehtib aastani 2051, maardlale ei kavandata uut ega täiendavat funktsiooni ning ei kavandata ka laiendada, siis Pusku maardlale puudub vajadus üldplaneeringuga juhtotstarvet määrata ja seda maardlalt kajastatakse üldplaneeringu kaartidel ja seletuskirjas sarnaselt kehtivas Ridala valla üldplaneeringus1 kajastatule – maavarade ingfokihtidena. Maavarad (infokihid): Maardla (infokiht) Mäeeraldis - aktiivne (infokiht) Mäeeraldise teenindusmaa - aktiivne (infokiht) Valgevälja maardla – 2000ndatel aastatel on Maanteeamet koostöös Ridala vallaga koostanud karjääri korrastamise(rekultiveerimise) projekti, millega kavandati karjäär pärast kaevandamise lõpetamist tehisveekoguga puhkealaks. Projektiga nähti ette korrastatud ala üle andmine omavalitsusele avalikku kasutusse. Sellele teadmisele tuginedes, määrati Ridala valla üldplaneeringuga (2010) Valgevälja maardla ja seda ümbritsev riigimetsa ala juhtotstarbega Puhkeala P1 (hoonete ehitamise õiguseta puhkeala). Valgevälja liivakarjääri kaevandamisluba kehtib aastani 2027. Eeldatav kavandamise lõpetamine võib jääda üldplaneeringu planeerimisperioodi. Koostatavas üldplaneeringus on määratud alale Ridala üldplaneeringuga samasisuline juhtotstarve pisut täpsustatud sõnastuses Puhke ja looduslik maa-ala (maa-ala on ette nähtud säilitada looduslikuna ning keelatud on uushoonestus). KSH hinnangus on rõhutatud, et maardlatele ning nende piirkonda ei kavandata üldplaneeringuga selliseid muudatusi maakasutuses, infrastruktuuriobjekte või tegevusi, mis 1 https://www.haapsalu.ee/uldplaneering (Ridala valla kehtiv üldplaneering on leheküljel alt esimene dokument) halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimist, maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või avaldaks negatiivset mõju maardlates asuvate maavarade kvaliteedile. Valgevälja liivakarjääri mäeeraldisele on üldplaneeringuga ette nähtud puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarve. Kuna mäeeraldisel on kehtiv kaevandamisluba, tuleb arvestada, et see saab realiseeruda pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppu või pärast loa kehtetuks tunnistamist. Olemasolevat maardlat kajastatakse üldplaneeringus maardlate infokihtidena. Seega, koostatava üldplaneeringu juhtotstarve ei ole vastuolus Maapõueseadusega § 14. Ungru-Sepaküla – kuna Ungru-Sepaküla lubjakivimaardla kaevandamisluba kehtib aastani 2040, maardlale ei kavandata uut ega täiendavat funktsiooni ning ei kavandata ka laiendada, siis Ungru-Sepaküla maardlale puudub vajadus üldplaneeringuga juhtotstarvet määrata ja seda maardlalt kajastatakse üldplaneeringu kaartidel ja seletuskirjas sarnaselt kehtivas Ridala valla üldplaneeringus kajastatule – mäeeraldiste infokihtidena. Haapsalu meremudamaardla – maardla ei asu Haapsalu linna haldusterritooriumil vaid riigile kuuluval merealal, mistõttu ei saa kohalik omavalitsus sellele mäeeraldisele juhtotstarvet üldplaneeringuga määrata. Olemasolevat maardlat kajastatakse üldplaneeringus maardlate infokihtidena. Kajastamine on oluline, sest kaevandamist juhitakse ja teenindatakse Haapsalu linnas asuvate sadamate kaudu. Randsalu savimaardla – Selgitus KSH-st: „Randsalu savimaardla varu on hinnatud 2007. aastal passiivseks2. Maardla asub ka tiheasustusalal, kuhu on ÜP-ga kavandatud segafunktsiooniga maa-ala juhtotstarve, perspektiivis äri ja korterelamud ning võimalik transiittänav Uuemõisast Lihula maanteeni. Piirkonna eripära arvestades ei ole otstarbekas ala kaevandamise eesmärgil kasutusele võtta. Väljakujunenud ruumikasutust arvestades omab ala tulevikus tiheasustusele omast iseloomu.“ Planeerimisseadus § 75 lg 1 p 15 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Haapsalu linna üldplaneeringu koosseisus on teostatud Keskkonnamüra hinnang (Lisa 9 ja 9.1.), mille koosseisus on teostatud müramõõdistamine muuhulgas kõige enam kaevandamismüra tekitavas Pusku karjääris. Keskkonnamõju hinnangu tulemus: „Karjääri territooriumil fikseeritud mõõtmistulemused on tüüpilised analoogsete objektidega. Peamiselt mõjutab müraolukorda see, kus paiknevad karjääris müratekitavad seadmed (sorteerimissõlm). Mõõtmistulemuste alusel võib eeldada, et lähimate elamu maa-alade (M04, ca 330 m kaugusel) juures tööstusmüra nõudeid ei ületata ja need jäävad kehtestatud nõuetest päevasel ajavahemikul >20 dB madalamaks. Olukord võib muutuda sõltuvalt müraallikate paiknemisest karjääri territooriumil.“ Müra vöönditega on maa-alade juhtotstarvete kavandamisel üldplaneeringus arvestatud ja mürakaardid ise on nähtavad üldplaneeringu kaardirakenduses. Seega ei ole Haapsalu linna üldplaneering vastuolus Planeerimisseaduse § 75 lg 1 punktiga 15. 2. Veelkord Valgevälja liivakarjäärist. Haapsalu Linnavalitsus on nõus eemaldama KSH aruande peatükist 7.8 Mõjud maavaradele ja maardlatele eksitava teksti, et puhkealana on võimalik karjääri ala kasutada viisil, kus see ei ohusta maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale. 2 Maavaravarude koondbilanss 2007. Maa-amet, 2008 Vaatamata üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbele on üldplaneeringu kaardile kantud infokihina ka olemasolev mäeeraldis – mäeeraldis - aktiivne (infokiht), mida kinnistu omanik saab kehtivate õigusaktide kohaselt kasutada seni kuni vajalikuks peab. Alternatiivseid juhtotstarbeid ei saa samale maa-alale üldplaneeringuga määrata. 3. Haapsalu Linnavalistus nõustub üldplaneeringu jaotises 3.2.8. Maavarad eemaldama tingimuse, et korrastamisprojekt tuleb kooskõlastada omavalitsusega. 4. Pusku karjääris olev ilusa vaatega koht on kavandatud maakonnaplaneeringuga ja üldplaneeringusse lihtsalt üle kantud. Vaatekoha mõte oli karjääri korrastamise järgselt säilitada mõni karjääriastang maapõuekihtide vaatlemiseks. Kuna Pusku karjääris kestab kaevandamine eeldatavalt vähemalt aastani 2051, siis ei ole ilmeka vaatekoha rajamine planeerimisperioodil võimalik. Saab võtta vaid teadmiseks, et kunagi kellelgi selline soov oli. Eemaldame ilmeka vaatekoha planeeringukaardilt. Haapsalu Linnavalitsus nõustub lisama täiendava tingimuse jaotistesse 3.2.8. Maavarad. 5. Haapsalu Linnavalitsus nõustub eemaldama KSH aruande peatükis 9.8. Maardlate ja maavarade kaitse tekstist sõna „põhimõtteliselt“ ja täiendama punkti sõnastuses, et püsiva iseloomuga tegevus on lubatav siis, kui selle jaoks on saadud Maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba. 6. Haapsalu Linnavalitsus nõustub üldplaneeringu seletuskirja jaotist 3.2.3. Rohevõrgustik täpsustama sellises sõnastuses, et kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohevõrgustikku sobivalt. Eelpool käsitletud ettepanekuid ja muudatusi arvesse võttes esitab Haapsalu Linnavalitsus Maa- ametile täiendavaks kooskõlastamiseks käesoleva kirja kohaselt täpsustatud Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ eelnõu seletuskirja ja KSH eelnõu. Dokumendid saab alla laadida lingilt: https://haapsalulv- my.sharepoint.com/:f:/g/personal/peep_aedviir_haapsalulv_ee/Eg6aeycQG4FImaEL1PMwMOgBoOKVKL Ni_weiRHkKI8j8SA Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja on täpsustatud jaotistes 2.5.5. Tootmise maa-ala, 2.5.10. Puhke ja looduslik maa-ala, 3.2.3. Rohevõrgustik ja 3.2.8. Maavarad. KSH eelnõud on täpsustatud peatükkides 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele ja 9.8. Maardlate ja maavarade kaitse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Helen Rammu Aselinnapea
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel