dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sadama 4 detailplaneering

Rahandusministeerium · 16. veebruar 2023
Viit
15-3/1199-1
Registreeritud
16. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. märts 2023

Failid

  • 📎DD100_DP21-02_Sadama4.pdf10520 KB

Sisu (failidest)

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus huvitatud isik: Kati Urbala koostamise aeg: 08. veebruar 2023 töö number: DP21-02 koostamise algatamine: Hiiumaa Vallavolikogu 15. oktoober 2020 otsus nr 220 vastuvõtmine: Hiiumaa Vallavolikogu 15. september 2022 otsus nr 73 kehtestamine: ……... ……... Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Kärdla, 2022/2023 AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955 Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013 [email protected] Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu koosseis: I Seletuskiri 1. Planeeringu üldandmed.............................................................................................................4 2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused...................................................4 2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine.................................................................................5 2.2. Krundi hoonestusala määramine.......................................................................................5 2.3. Krundi ehitusõiguse määramine.........................................................................................6 2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve....................................................................................7 2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv.........................................................................................7 2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..................................................................8 2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus...................................................................................8 2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine..................................................................................................................................8 2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha määramine....................8 2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine.........................................................9 2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine............................................................9 2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine........................................9 2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine...................................................10 2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..........................................................................10 2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine............................................10 2.5.2. Energiakasutus...........................................................................................................11 2.5.3. Loodusvarade kasutamine.........................................................................................11 2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................11 2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine........................................................................12 2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.......................................................12 2.9. Kuja määramine...............................................................................................................13 2.10. Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine........................................................................13 2.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.................................................13 2.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine......................................................................14 2.13. Servituutide seadmise vajaduse märkimine...................................................................15 2.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.......................................................................................................................................15 2.15. Üldplaneeringu muutmise ettepanek.............................................................................15 3. Planeeringu elluviimine............................................................................................................17 3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused....................17 3.1.1. Maakorraldustoimingud..............................................................................................17 3.1.2. Juurdepääsutee ja parkimiskohtade rajamine...........................................................17 3.1.3. Hoone projekteerimistööde teostamine.....................................................................18 3.1.4. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine................................................18 3.1.5. Ehitustööde teostamine.............................................................................................18 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 2 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 seiremeetmed...........................................................................................................................19 II Joonised Joonis 1 – Tugiplaan ………………………………………………………………………………….. 20 Joonis 2 – Detailplaan ………………………………………………………………………………… 21 III Planeeringu juurde kuuluvad lisad Lisa 1 Planeeringu koostamise lähteandmed …………………………………………………. 22 Lisa 2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon ………………………………………… 27 Lisa 3 Üldplaneeringu muutmise ettepaneku joonis ………………………………………….. 30 Lisa 4 Hiiumaa Vallavolikogu 15. oktoober 2020 otsus nr 220 ………………………………. 32 Lisa 5 Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu koostamise algatamise lähteseisukohad .. 33 Lisa 6 Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu KSH vajalikkuse eelhinnang ………………37 Lisa 7 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 373463 ……………………………………….. 39 Lisa 8 Kärdla Veevärk AS tehnilised tingimused nr 2180 ……………………………………. 41 Lisa 9 Kärdla Veevärk AS ühisveevärgiga liitumise skeem ………………………………….. 42 Lisa 10 04.03.2022 detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu osavõtjate registreerimisleht …43 Lisa 11 04.03.2022 detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll ………………………. 44 Lisa 12 Päästeameti 05.07.2022 kooskõlastus nr 7.2-3.4/4003-3 ……………………………. 45 Lisa 13 Elektrilevi 23.06.2022 kooskõlastus 7490215789 …………………………………….. 46 Lisa 14 Rahandusministeeriumi 04.07.2022 arvamus 15-3/5214-2 ………………………….. 47 Lisa 15 Martin Kagadze 20.06.2022 arvamus …………………………………………………... 50 Lisa 16 Keskkonnaamet 02.08.2022 arvamus nr 6-2/22/13647-2 ……………………………. 51 Lisa 17 Hiiumaa Vallavolikogu 15. september 2022 otsus nr 73 ……………………………… 53 Lisa 18 Rahandusministeeriumi 02.02.2023 arvamus 15-3/9563-2 ………………………….. 56 Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 3 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 1. Planeeringu üldandmed Käesolev detailplaneering käsitleb planeeringualana Hiiu maakonna Hiiumaa valla Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksust (katastritunnus 37101:004:0070, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala 2741 m²). Detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Koostatud detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja ehitusprojektide koostamise aluseks. Planeeringu koostamise eesmärgid Planeerimisseaduse § 125 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohutusega alal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Planeeringu koostamise alus Hiiumaa Vallavolikogu 15. oktoober 2020 otsus nr 220 “Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” ning sama otsusega kinnitatud detailplaneeringu lähteseisukohad Planeeringu koostamise korraldaja Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringust huvitatud isik Kati Urbala Planeeringu koostaja AA Arhitektuuribüroo OÜ Vastutav arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7; Eesti Arhitektide Liit kutse nr 156251) Projektijuht: Arno Kuusk Alusmaterjalid OÜ Hadwest maamõõdubüroo töö nr T-20-564 (Sadama tn 4 kü. Topo-geodeetiline uuring) 2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on ärimaa otstarbega maaüksuse jagamine kaheks eraldiseisvaks krundiks, kruntidele ehitusõiguse määramine ning maaüksuse jagamise tulemusel moodustatavale hoonestamata krundile elamumaa sihtotstarbe määramine. Lisaks määratakse planeeringuga juurdepääsu-, liikluskorralduse ning tehnovõrkude rajamise põhimõtted. Aastaid kasutusest väljas olnud olemasolevale ärifunktsiooniga hoonestusele uue ja/või lisafunktsiooni planeerimine ei ole vastuolus piirkonna hoonestus- ja maakasutuslaadiga, sest planeeringuala paikneb asukohas, mille mõjualas on väga palju erineva funktsiooniga maa- alasid ja hooneid, mis on püstitatud väga erinevatel ajaperioodidel (vt detailplaneeringu lisa 1 “Planeeringu koostamise lähteandmed”). Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 4 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 Olemasoleva ärihoonega seotud tegevusteks ei ole suurt krunti vaja ja hoonest väljapoole jäävad tegevused mahuvad hoone lähiümbrusse. Planeeringuala lääneossa on võimalik uus elamukrunt rajada, sest seal on piisava suurusega kasutamata maad, olemasolev juurdepääs avaliku kasutusega tänavalt (Pargi tänav), puuduvad ehitamist välistavad asjaolud ning osaliselt on olemas tehnovõrgud. Planeeringu koostamise perioodil nähakse esimese valikuna planeeringualale jäävate olemasolevate hoonete kasutuselevõttu ning vajadusel nende renoveerimist või rekonstrueerimist. Kui lähtuvalt olemasoleva hoonestuse konstruktiivsest olukorrast, ebapiisavast seisukorrast energiatõhususe ja tuleohutuse nõuete täitmiseks või funktsionaalsusest on vajalik, võib hooned osaliselt või täielikult lammutada ning püstitada planeeringu ehitusõigusega määratud mahtude piires ning planeeringus toodud tingimustel uued hooned. Planeeringualale planeeritud hoonete näol ei ole tegu ehitistega, mida tuleks käsitleda olulise avaliku huviga ehitistena. Hoonestusala määramine ja hoonestusalale võimaldatud hoonete püstitamiseks vajalike tingimuste määramine on toimunud avaliku protsessina puudutatud ja huvitatud isikute, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutuste koostöös. 2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga jagatakse planeeritav maaüksus kaheks eraldiseisvaks krundiks. Kruntide soovituslikud lähiaadressid ning pindalad:  Krunt 1 – Sadama tn 4, pindala ca 1058 m²;  Krunt 2 – Pargi tn 1A, pindala ca 1682 m². 2.2. Krundi hoonestusala määramine Kruntidele on määratud piiritletud hoonestusalad, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi:  Krunt 1 – hoonestusala pindala on ca. 595 m². Hoonestusala hõlmab olemasoleva restoranihoone alust ja hoone ümbruse maa-ala. Hoonestusala Sadama tänava poolne piir lähtub olemasoleva hoone ehitusjoonest, krundi kagu- ja edelaosas paikneb hoonestusala 4 m kaugusel krundi piirist ning hoonestusala linnapargi poolne külg kulgeb mööda olemasoleva elektri maakaabelliini kaitsevööndi serva;  Krunt 2 – hoonestusala pindala on ca. 881 m². Hoonestusala hõlmab olemasoleva abihoone alust maa-ala ja hoonestamata maa-ala krundi kesk- ja idaosas. Valdavas osas paikneb hoonestusala 4 m krundi piirist, kuid hoonestusala linnapargi poolne külg kulgeb mööda olemasoleva elektri maakaabelliini kaitsevööndi serva ning Pargi tn 1 piirneval alal ulatub hoonestusala kuni 2 m kaugusele krundi piirist. Hoonestusalade piiritlemisel ning suuruse ja asukoha valikul on lähtutud järgnevatest põhimõtetest:  krundi hoonestusala on määratud suuremana kui krundile lubatud hoonete suurim ehitisealune pind, mis võimaldab planeeringut ellu viies hoone arhitektil valida planeeritud hoonele sobiliku asukoha, suuruse ja kuju lähtuvalt konkreetse asukoha geoloogilistest, geodeetilistest, looduslikest vm tingimustest; Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 5 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023  tulenevalt tuleohutusnõuetest on naaberkruntide hoonete minimaalne nõutud vahe 8 m, mis üldjuhul jagatakse krundi piiril pooleks. Krundi nr 2 kaguosas on hoonestusala osa, kuhu võib hooneid püstitada ka väiksema kui 8 m vahemaaga tingimusel, et püstitatava hoone naabripoolne välispiire vastab tuletõkkeseina nõuetele, või püstitatakse hoonete vahele eraldiseisev tuletõkkemüür.  Hoonestusala kulgeb osaliselt mööda olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndi piiri;  osaliselt jäävad hoonestusaladele olemasolevad tehnovõrgud ja nende kaitsevööndid – hooneid on võimalik planeerida olemasolevate tehnovõrkude ja nende kaitsevööndite asukohtadesse juhul kui nähakse ette tehnovõrkude ümbertõstmine või lepitakse tehnovõrkude valdajaga kokku konkreetses tehnovõrgu asukohas kehtivates tingimustes. Planeeringuala paikneb tiheasustusena määratletud linna territooriumil, millest lähtuvalt peab uue hoonestuse paigutamisel arvestama, et planeeringuala ning hooned on mitmest suunast vaadeldavad, vahemaad naabritega on väikesed ning hoonete asukohavalikust sõltub ka tervikuna tajutava õueala. Planeeritud hoonestusaladel ning nende ümbruses on piisavalt ruumi, et rajada haljastust, mis pakuks privaatsust ja täidaks kaitsehaljastuse rolli tuule, müra, tolmu jm eest. Planeeritud hoonete põhimahud jäävad krundi hoonestusala piiresse. Hoonestusalast väljapoole võivad vajadusel ulatuda hoonete räästad, varikatused ning hoone külge ehitatud terrassi katmata osad. 2.3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeeritud kruntidele määratakse ehitusõigus 1 mis võimaldab püstitada uusi ning laiendada või lammutada olemasolevaid hooneid. Krunt 1 ehitusõigusega nähakse ette äri- ja elamumaa segafunktsiooniga maakasutus. Planeering näeb esmase valikuna olemasoleva hoone säilitamise ning kuni ühe uue hoone püstitamise. Kui lähtuvalt olemasoleva hoonestuse konstruktiivsest olukorrast, ebapiisavast seisukorrast energiatõhususe ja tuleohutuse nõuete täitmiseks või funktsionaalsusest on vajalik, võib hoone osaliselt või täielikult lammutada ning püstitada planeeringu ehitusõigusega määratud mahtude piires ning planeeringus toodud tingimustel uue hoone. Krundil paiknev olemasolev vundament lammutatakse ja vundamendi alune maa-ala jääb hoonestusalast välja. Krunt 2 ehitusõigus võimaldab krundile püstitada uue elamu koos ühe uue abihoonega. Krundi lääneosas paiknev olemasolev abihoone tuleb esimene valikuna säilitada ja kasutusele võtta. Kui lähtuvalt olemasoleva hoonestuse konstruktiivsest olukorrast, ebapiisavast seisukorrast energiatõhususe ja tuleohutuse nõuete täitmiseks või funktsionaalsusest on vajalik, võib hoone osaliselt või täielikult lammutada ning püstitada planeeringu ehitusõigusega määratud mahtude piires ning planeeringus toodud tingimustel uue hoone. Kruntidele ei planeerita olulise avaliku huviga hooneid ega rajatisi, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis. 1 Krundi ehitusõigusega on määratud suurimad lubatud arvväärtused. Planeeritud hoonete lõplik arv, ehitisealused pinnad, kõrgus ja korruselisus selguvad planeeringu elluviimisel projekteerimistööde käigus ning need võivad jääda suurimatest väärtustest ka oluliselt väiksemateks Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 6 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve Krundi kasutamise sihtotstarve:  Krunt 1 - 50% elamumaa, 50% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (EP50 / BT50);  Krunt 2 - 100% elamumaa (EP100). Krundile 1 määratud krundi kasutamise sihtotstarve lähtub olemasoleva hoone varasemast ärilisest kasutusest, millele on lisatud elamumaa sihtotstarve. Hoonestuse kasutamise otstarbe osakaalu arvutamisel tuleb lähtuda krundi suurimast lubatud netopinnast – planeeringuga määratud 400 m² suurusest hoonete netopinnast võib kuni 50% olla elamumaa ja kuni 50% olla kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone kasutusotstarbega. Selgitav näide 1: kui olemasolev restoranihoone võetakse täies ulatuses kasutusele kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonena, siis lähtuvalt olemasoleva hoone netopinnast saab samale krundile lubatud uus hoone olla vaid elamu funktsiooniga. Selgitav näide 2: kui olemasolev hoone võetakse osaliselt kasutusele kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonena ning osaliselt eluruumidena (näiteks esimesel korrus äritegevus ja teisel korrusel eluruumid), siis on võimalik ka uue hoone esimesele korrusele luua äripinnad ning teisele korrusele eluruumid või vastupidi. Selgitav näide 3: kui olemasolev hoone rekonstrueeritakse ning võetakse täies ulatuses kasutusele eluruumidena, siis lähtuvalt olemasoleva hoone netopinnast saab samale krundile lubatud uus hoone olla vaid kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone kasutusfunktsiooniga. Krundile 2 määratud elamumaa sihtotstarve on sobilik, sest maa-ala on elamukrundi rajamiseks piisava suurusega, planeeritud krunt piirneb lõunast elamukrundi ning idast linnapargiga, uuel krundil on otse juurdepääs tänavale ning ala arendamisel saab ära kasutada olemasolevaid tehnovõrke. Kruntide kasutamise planeeritud sihtotstarbed ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil lähipiirkonna katastriüksuste sihtotstarvetega. 2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv Krundi hoonete suurim lubatud arv:  Krunt 1 – kuni kaks;  Krunt 2 – kuni kolm. NB! Krundi suurima lubatud hoonete arvu hulka arvestatakse ka hooned, mis püstitatud enne detailplaneeringu koostamist. Krundile 1 planeeritakse maksimaalselt kuni kaks hoonet – säilib olemasolev restoranihoone, mida võib rekonstrueerida või laiendada, ning püstitatakse kuni üks uus hoone. Krundil oleva ja planeeritud uue hoone kasutamise osakaalu arvutamisel tuleb lähtuda krundi hoonete suurimast lubatud netopinnast – planeeringuga määratud 400 m² suurusest hoonete netopinnast võib kuni 50% olla elamumaa ja kuni 50% olla kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone kasutusotstarbega. Krundile 2 planeeritakse kuni kolm hoonet – säilib olemasolev abihoone ning püstitatakse üks elamu ja üks abihoone. Planeeritud elamuna nähakse üksikelamut, mis on kasutatav aastaringselt, abihoonete peamised kasutusfunktsioonid on tehnoruum, kuur, garaaž, kelder, Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 7 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 saun jne. Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub põhimõttest, et oleks võimalik abihoonetesse paigutada majapidamises vajalikke seadmeid, masinaid, töövahendeid jne, kuid et samas ei oleks krundi hoonete arv ja tihedus liiga suur. 2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind:  Krunt 1 – 300 m²;  Krunt 2 – 300 m². Määratud ehitisealuse pinna maksimaalsel väljaehitamisel on krundi täisehituse osakaaluks Krundil 1 ca. 28% ning Krundil 2 ca. 18%. Määratud osakaalud on arvestades kruntide kasutusotstarbeid, paiknemist tiheasustuses ning lähipiirkonna hoonestusmahtusid sobilik ega ole keskkonnale liialt koormav. 2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus Hoonete suurim lubatud kõrgus:  Krunt 1 – kuni 9 m ja kuni kaks korrust;  Krunt 2 – kuni 9 m ja kuni kaks korrust, sh eraldiseisvate abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks kuni 6 m. Planeeritud hoonete suurimad lubatud kõrgused lähtuvad tuleohutusnõuetest ning piirkonna hoonestusmahtudest. Krundile 2 planeeritud eluhoone on võimalus ehitada kõrgemate korruste, kõrgema katuse ning üldiselt mahult suuremana. 2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeerimisseaduse järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Planeeritud tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga. Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks on vajalik liitumine tsentraalse elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. 2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha määramine Hoonestusaladele ei ole määratud kohustuslikku ehitusjoont ning detailplaneeringu kohustuslikku hoonet on võimalik püstitada kogu hoonestusala ulatuses ilma täiendavate kitsendavate tingimusteta. Hoonete ja rajatiste täpsed asukohad määratakse planeeringu kehtestamise järgselt ehitusprojekti või asukoha skeemi koostamise käigus. Uue hoone asukoha määramisel tuleb Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 8 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 lähtuda alljärgnevatest põhimõtetest:  elamu lõunapoolne fassaad võiks olla suunatud kas lõunasse või edelasse, et kõige efektiivsemalt kasutada päevasel ajal päikeseenergia ja loomuliku valguse võimalusi;  päästetehnika ja -varustusega peab takistamatult pääsema iga hoone sissepääsu vahetusse lähedusse. Iga hoone lähedus juurdepääsuteele ning juurdepääsude üldine lihtsus ja loogilisus on olulised olukorras, kui tuleb efektiivselt korraldada kustutus- või päästetöid;  hoone asukoha määramisel tuleb lähtuda nii olemasolevate kui planeeritavate tehnovõrkude paiknemisest ja kaugusest. Kui valitud asukohas ulatub hoone maht olemasoleva tehnovõrgu kaitsevööndisse, tuleb ette näha kas tehnovõrgu ümber paigutamine või leppida tehnovõrgu valdajaga kokku tingimused, mille täitmisel võib hoone kaitsevööndisse ulatuda. NB! Käesoleva detailplaneeringu juurde kuuluvate lisade koosseisus esitatud joonistel ning ruumilisel illustratsioonil on hoonete ja rajatiste asukohad esitatud soovituslikult kui ühe võimaliku lahendusena, millest ei pea projekteerimisel lähtuma. 2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine Krunt 1 hooned on liidetud elektrivõrku. Hoones paikneva peakilbi kaudu tuleb lahendada ka uue hoone elektriühendus. Kui püsiva tarbimise ja suurenevate elektritarbijate hulga tõttu ei taga olemasolev peakaitse piisavalt häireteta elektritarbimist, tuleb teenusepakkujalt tellida liitumiskilbi peakaitsme nimiväärtuse suurendamine. Krunt 2 elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 373463, mille kohaselt planeeritakse krundi varustamine madalpinge maakaabliga Sadama alajaamast (kaugus planeeringualast vähem kui 100 m). Krundi 2 liitumiskilp paigaldatakse krundi sissesõidutee juurde, Pargi tänava äärde. Täpne maakaabli kulgemise trass ja krundi liitumiskilbi asukoht määratakse peale liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist Elektrilevi OÜ poolt koostatava ehitusprojektiga. Planeeringu elluviimisel rajatakse krundi siseselt uus maakaabliga elektriühendus liitumiskilbist kuni elamu peakilbini ning sealt edasi abihooneteni. Olemasoleva abihoone elektriühendus Krundi 1 peahoonega likvideeritakse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine Krunt 1 hoone on liitunud tsentraalse veevõrguga. Krunt 2 veevarustuse tagamiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 22.03.2021 tehnilised tingimused nr 2180, mille osa I kohaselt planeeritakse olemasolevale PE110 veetrassile maakraaniga liitumispunkt. Liitumispunktist rajatakse hooneteni veetrass ja ehitatakse välja veemõõdusõlm. Maa-aluse veevärgi kaitsevööndi ulatus on 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole. 2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine Krunt 1 hoone on liitunud tsentraalse kanalisatsioonivõrguga. Hooneni veetud krundisisese Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 9 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 kanalisatsioonitorustiku võib ümber tõsta teise asukoht kui olemasolev asukoht jääb uue hoone püstitamisele ette. Krunt 2 kanalisatsioonivarustuse tagamiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 22.03.2021 tehnilised tingimused nr 2180, mille osa II kohaselt planeeritakse kanalisatsiooni liitumispunkt planeeringuala põhjaosas painevasse kanalisatsioonikaevu. Planeeritud hoonetest kuni liitumispunktini rajatakse isevoolne PVC160 kanalisatsioonitorustik, trassi eeldatav pikkus ca 60 m. Osaliselt kulgeb kanalisatsioonitrass läbi Krunt 1 ala, mille talumiseks määratakse isiklik kasutusõigus. Maa-aluse kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi ulatus on 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole. 2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Krunt 1 juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat juurdepääsu planeeringuala põhjaosas Sadama tänav L2 liikluspinnalt. Krunt 2 juurdepääsuks planeeritakse uus mahasõit Pargi tänava liikluspinnalt. Nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks peavad kõik juurdepääsuteed olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt lumetraktor, jäätmeveok, päästetehnika jne). 2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on keskkonnaga arvestavad ja konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele. Ehituslikult tuleb takistada hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse. 2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:  planeeritud hoone tuleohutusklass: TP3 (tuldkartev);  Krunt 1 hoonete kasutusviis tuleohutuse järgi: I (eluhooned) ja IV (kaubandus- ja teenindushooned);  Krunt 2 hoonete kasutusviis tuleohutuse järgi: I (eluhooned);  hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 9 m;  hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 2. 2  krundile projekteeritakse hooneid, mille summaarne ehitisealune pind jääb alla 400 m², millest tulenevalt krudisiseselt hoonetevahelist minimaalset tuleohutuskuja (8 m) ei pea arvestama;  kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga. 2 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2 - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf# Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 10 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 Kui hoones (sh nii elamu kui abihoone) on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Planeeritud hoonete päästetöödeks vajalik tuletõrje veevõtuhüdrant paikneb planeeringualast edelas, ca. 50 m kaugusel Pargi tn 2 maaüksusel. Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest 3 ning majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” 4. 2.5.2. Energiakasutus Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise. Hoone projekteerimisel lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest. Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele. 2.5.3. Loodusvarade kasutamine Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähim olemasolev kohalik loodusvara, mida saab ehitamisel kasutada, on kruus, mida kaevandatakse Partsi karjääris (kaugus ca 8 km) ja liiv, mida kaevandatakse Malvaste karjääris (ca 10 km). Kuna kõik materjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt, siis tuleb neid kasutada säästlikult. Planeeritud tegevusel puudub oluline mõju üleüldisele loodusvarade kasutamisele. 2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramise eesmärk on tagada, et planeeritavad hooned sobituksid lähipiirkonna olemasolevate ja planeeritavate hoonetega nii värvi-, vormi- kui materjalikäsitluses ning iseloomustaksid hajaasustuspiirkonnale omaseid võtteid. Hooneid projekteerides tuleb arvestada, et planeeringuala jääb Kärdla linna miljööväärtusliku hoonestusala koosseisu ning nii olemasoleva hoone renoveerimisel, rekonstrueerimisel ja juurdeehitamisel kui uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Kärdla linna üldplaneeringuga määratud miljööväärtusliku ala nõuetest (vt detailplaneeringu lisa 1 “Planeeringu koostamise lähteandmed” peatükk 3). Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused:  materjalid: peamisteks materjalideks puit ja kivi. Valitud materjalikasutus on kaasaegne, kvaliteetne, ilmastikukindel ja vastupidav. Viimistlusmaterjalina ei ole lubatud kasutada imiteerivaid materjale. Kõik ühel krundil paiknevad hooned on samase materjalikasutuse ning ühise arhitektuurse käekirjaga. Arhitektuurse lahenduse tulemuseks ei tohi olla 3 Tuleohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 4 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” - https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021007 Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 11 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 mõnele varasemale arhitektuuriajastule omaste detailide kopeerimine;  katused: uue hoone põhimahu katusena on lubatud kahepoolne kelp- või viilkatus, mille katusekalle jääb vahemikku 30°-45°. Hoonestuse katuseharja suund soovituslikult kas paralleelne või risti mõne krundi piiri suunaga. Katusekatte materjaliks eelistatult katusekivi;  kõik ehitised on kaasaegsed ning sobituvad nii vormilt kui materjalikasutuselt aedlinnalisse üldmiljöösse. Tonaalsuselt eelistatakse lahendusi, mis sulanduvad ümbritseva hoonestuse ja haljastusega ega ole silmatorkavalt erksad. 2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Krunt 1 ligipääsuks kasutatakse olemasolevat ligipääsu Sadama tänav L2 liikluspinnalt, Krunt 2 ligipääsuks kasutatakse olemasolevat ca 80 m pikkust Pargi tänava liikluspinda. Lähtuvalt asjaolust, et Krunt 1 hoonesse on ette nähtud ka ärilise iseloomuga tegevusi, nähakse hoonet külastavate klientide parklana ette olemasolemasolevat parklat planeeringualaga loodest piirnevas avaliku kasutusega parklas. Krunt 1 kinnisasja omanike, tööliste ja isiklike külaliste tarbeks nähakse ette vähemalt 2 tk krundisisest parkimiskohta. Krunt 2 parkimine lahendatakse rajatavate krundisiseste parkimiskohtadega (minimaalselt kaks parkimiskohta, ühe parkimiskoha mõõdud 2,5 m X 5 m). Kruntide sisesed teelõigud kaetakse kas kruusa, freesitud asfaldi, murukivi või kivisillutisega – asfalteerimist ette ei nähta. Tänavatele ulatuvad mahasõidud ja ristumisalad peavad olema piisavalt laiad ja sellise pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok, lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne. 2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ järgi paikneb Kärdla linn I klassi väärtuslike maastike koosseisus (vt maakonnaplaneeringuga kehtestatud väärtuslike maastike kasutustingimusi detailplaneeringu lisa 1 “Planeeringu koostamise lähteandmed” peatükk 3). Võimalikult palju olemasolevaid puid tuleb säilitada. Kuna detailplaneeringu koostamise käigus ei ole läbi viidud kõrghaljastuse dendroloogilist uurimust, tuleb puude säilitamise, kärpimise või raide otsus vastu võtta projekteerimise käigus arvestades konkreetse puu paiknemist, seisukorda, kõrgust ja ilmakaari (sh et säiliva puu võra tagaks hoones piisavalt looduslikku päikest ega tekitaks varjusid). Planeeringuala krunt haljastatakse ning heakorrastatakse peale ehitusperioodi lõppu. Kui olemasolevad puud võetakse maha, tuleks olemasolevast esialgu säilitada vähemalt see osa, mis pakub planeeritud hoonete kasutamise algusaastatel kaitset tuulte, müra ja tolmu eest. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m. Tsentraalne sademeveesüsteem puudub. Hoonete katustelt ning kõvakatetega aladelt kogutud sadeveed immutatakse krundi piires või juhitakse planeeringuala idaosas paiknevasse kraavi. Hoonete püstitamisel tõstetakse hoonealust maapinda, et sadeveed ei hakkaks valguma hoone suunas, täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse ehitusprojektis. Krundid piiratakse tiheda heki või kuni 1,2 m kõrguse statsionaarse piiredaiaga. Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 12 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 Linnakeskkonnas ei loeta sobilikuks piirdetüübiks võrkaeda. 2.9. Kuja määramine Kujade määramine:  minimaalne naaberkruntide hoonestuse tuleohutuskuja: 8 m. Krundi nr 2 lõunaosas on hoonestusala osa, kuhu võib hooneid püstitada ka väiksema kui 8 m vahemaaga tingimusel, et püstitatava hoone naabripoolne välispiire vastab tuletõkkeseina nõuetele, või püstitatakse hoonete vahele eraldiseisev tuletõkkemüür. 2.10.Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine Planeeringualal paiknevattele elektripaigaldistele 5 on määratud kaitsevöönd, mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks piiratud. Kaitsevööndiga ehitis tuleb ehitise vigastamise ennetamiseks tähistada. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on maakaablist mõlemal pool 1 meetri kaugusel paiknev mõtteline vertikaaltasandi ala, mis kulgeb piki kaablit. Kaitsevööndiga ehitise omanik peab kinnisasja omanikku teavitama hooldus- ja remonditöödest. 2.11.Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Kärdla linna on läbi aastate peetud (ja riiklikult tunnustatud) turvaliseks, kuid ka madalast kuritegude arvust hoolimata püsib siiski kuritegevuse risk. Hoone projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada võimaliku kuritegevuse ohuga - füüsiline keskkond peab olema selline, et potentsiaalsete kurjategijate motivatsioon kuriteo taoimepanekuks väheneks. Võimaliku kuritegevuse riski vähendamise üheks oluliseks ja samaks lihtsaimaks meetmeks on seisukord, kus ala on aktiivses kasutuses, haljastatud ja hooldatud ning suureneb pidevalt paikse töötajas- või elanikkonna kohalolu. Hoonete projekteerimisel, püstitamisel ning kasutamisel tuleb lähtuda põhimõtetest:  selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;  hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;  hoonele ei ole võimalik märkamatult ligi pääseda – hooneid, õueala või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;  krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;  hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;  hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest. 5 MKM määrus ehitise kaitsevööndi ulatuse ja vööndis tegutsemise nõuete kohta - https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004 Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 13 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 2.12.Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevesi immutatakse krundil või juhitakse kraavi, sadevete valgumist naaberkruntidele takistatakse vajadusel täiendavate ehituslike meetmetega. Krunt 1 juurdepääsuks kasutatav Sadama tänav on küll üks Kärdla linna põhitänavatest, kuid sealne liikluskoormus ei ole liialt suur ega suurenda oluliselt müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Krunt 2 juurdepääsuks kasutataval Pargi tänaval sisuliselt igapäevast liikluskoormust pole ning sellega kaasnevaid häiringuid ei ole. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ja tänavate vahele kõrghaljastatud puhveralad. Alates 2020. aastast kehtib Hiiumaa valla territooriumil kinnistupõhine jäätmete ära andmise süsteem, mille raames saavad kinnistute omanikud jäätmevedajale üle anda nii segaolmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, aia- ja haljastusjäätmed ning suurjäätmed. Kinnistul tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on vastavalt vajadusele võimalik täiendava tasu eest. Üldised jäätmekäitluspõhimõtted:  erinevad jäätmeliigid sorteeritakse krundil kohapeal;  kõik ehitusjäätmed viiakse Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald);  hoonetes tekkivad olmejäätmed sorteeritakse ja kiogutakse kinnistesse jäätmemahutitesse ning antakse üle omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;  biojäätmeid tohib tekkekohas komposteerida kui on tagatud, et loomadel puudub jäätmetele ligipääs ning järgitud komposteerimise nõudeid 6  pakendijäätmed (sh ehitusperioodil ehitusmaterjalide pakendid) sorteeritakse ning kogutakse kinnistesse jäätmemahutitesse, et anda üle omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale. Sorteeritud pakendijäätmeid on võimalik viia ka avalikku pakendipunkti (lähim punkt on ca 700 m kaugusel Kärdla turu platsil). Planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Müratase võib suurem olla ehitustegebuse perioodil, kuid elamu ja selle abihoonete ekspluateerimise perioodil müratase praegusest ei suurene. Ehitustegevuse perioodil ei tohi planeeringualal mürarikkaid töid teostada kella 21 ja 07 vahel. Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid. 6 Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri - https://www.riigiteataja.ee/akt/427102018012 Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 14 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 2.13.Servituutide seadmise vajaduse märkimine Planeeringuga määratakse isiklik kasutusõigus tehnovõrkude talumiseks: Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi Servituut või isik või isik 1. Krunt 1 AS Kärdla Veevärk Reaalservituut – veetrass 2. Krunt 2 AS Kärdla Veevärk Reaalservituut – veetrass 3. Krunt 1 Krunt 2 Reaalservituut – kanalisatsioonitrass 4. Krunt 2 Telia Eesti AS Reaalservituut – side maakaabel 2.14.Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke ehitisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks krundisisene sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse määramiseks või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur. Nimetatud ehitised saab vajadusel ette näha hoone ehitusprojekti koosseisus. Kõik hoonestuse kasutamise ja teenindamisega vajalikud ehitised peavad paiknema planeeritud krundi piires ega tohi paikneda naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas. 2.15.Üldplaneeringu muutmise ettepanek Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 on kehtestatud Kärdla linna üldplaneering, millega on planeeringualale täies ulatuses määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtotstarve. Detailplaneeringuga esitatakse ettepanek Kärdla linna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks:  Krunt 1 ulatuses määratakse maakasutuse juhtotstarbeks elamu- ja ärimaa;  Krunt 2 ulatuses määratakse maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa. Üldplaneeringu muutmine planeeringuala asukohas on vajalik, sest enam kui kümme aastat tagasi koostatud ja kehtestatud üldplaneeringu ei vasta antud asukohas enam linnaruumi vajadustele. Suur osa äri- ja kaubandustegevusest oma olumuselt muutunud (nt vaid ühe kasutusotstarbe asemel on ühes hoones samaaegselt eluruumid, kohvik, büroopinnad jne) ning ettevõtlus on killustunult erinevatesse asukohtadesse üle kogu Kärdla linna ning seetõttu puudub vajadus planeeringuala säilitamiseks vaid kaubandus-, teenindus- ja büroohoone juhtotstarbeks täies mahus. Krundile 1 planeeritud tegevus ei vaja hoone ümbruses suures mahus maad ning antud asukohas on võimalik ettevõtlusega tegeleda ja seda arendada ka väiksemal maa-alal kui kehtivas üldplaneeringus ette nähtud. Planeeringuala lõunaossa planeeritud elamukrundi rajamine võimaldab luua kompaktse, turvalise ja rahuliku elumuala piirkonda, kus naabruses juba on muuhulgas elamukrunt ning kaitsealune linnapark. Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 15 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 Detailplaneeringuga esitatud üldplaneeringusse muudatuse siseviimine ning planeeringu elluviimine ei too kaasa piirkonna liikluskoormuse, müra ega muude häiringute olulist kasvu. Elamukrundi rajamine võimaldab maa-ala efektiivsemat kasutamist ja loob võimalused uute elanike lisandumiseks Kärdla linna põhjaosas, kus elamuehitust võimaldavad tühjad krundid sisuliselt puuduvad. Kärdla linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt määratakse elamu- ja ärimaa segafunktsioon maa-alale kui ettevõtlusega seotud hoonesse on võimalik rajada korterid või muud elamispinnad. Selle juhtotstarbe määramine Krundile 1 on sobilik, sest vastab detailplaneeringus kirjeldatud tingimustele (olemasoleva ning planeeritud hoonestuse kasutamise võimalused on kirjeldatud detailplaneeringu peatükis 2.3.1). Planeeritud Krunt 2 elamukrunt sobitub piirkonda, sest krundi kasutusotstarve, suurus ja hoonestustihedus on võrreldav mõjuala territooriumil paiknevate elamukruntidega. Üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe osas ei too kaasa muudatusi üldplaneeringu seletuskirjas, ei kahjusta kaitstavaid loodusobjekte ega ole vastuolus õigusaktidega. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine kätkeb endas erandit, et kajastada adekvaatselt kohaliku omavalitsuse ruumilist arengut antud piirkonnas, seejuures ei muuda ühe üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamine üldplaneeringut oluliselt ning see säilitab oma eesmärgi, terviklikkuse ning on elluviidav. Vaata Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanekut joonisena detailplaneeringu lisas 3. Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 16 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 3. Planeeringu elluviimine Käesolevaga esitatakse põhilised etapid planeeringuga määratud tegevuste elluviimiseks. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. 3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused Planeeringuga ette nähtud ja määratud tegevusi saab ellu viia peale detailplaneeringu kehtestamist. Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks võib välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad. Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus. 3.1.1. Maakorraldustoimingud Planeeringu elluviimiseks teostab maamõõtja katastrimõõdistamise toimingud ning koostab vastavad toimikud kahe eraldiseisva katastriüksuse maakatastrisse kandmiseks. Osapoolte kohustused:  huvitatud isik või kinnisasja omanik tellib ja finantseerib maakorraldustoimingute teostamise tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt;  kohalik omavalitsus määrab loodavate katastriüksuste lähiaadressid. Omandisuhted: Pärast katastriüksuste registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse ning seejärel on võimalik teostada notaris omandiõigusi puudutavaid toiminguid eraldiseisvate katastriüksustega. 3.1.2. Juurdepääsutee ja parkimiskohtade rajamine Krunt 2 sõidukiga juurdepääsuks Pargi tänavalt tuleb rajada tänava pinnalt mahasõit, juurdepääsutee lõik krundile ning parkimiskohad. Tee peab olema vähemalt 3,5 ma laiune ning piisava kandevõimega ehitusmasinate, jäätmeveoki, lumetõrje-, pääste- või muu tehnika juurdepääsuks ning manööverdamiseks. Osapoolte kohustused: Planeeritud mahasõidu, juurdepääsutee ning parkimiskohtade rajamisel puudub avalik huvi ning Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 17 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Omandisuhted: Juurdepääsutee ja parkimiskohtade alune maa jääb planeeritava kinnistu koosseisu ja maa omand ei muutu. 3.1.3. Hoone projekteerimistööde teostamine Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos lisadega. Enne hoone ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu Päästeametilt. Osapoolte kohustused: Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Omandisuhted: Projekteerimistöö tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ning teostaja vaheline leping. 3.1.4. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine Krundisiseste tehnovõrkude ja -rajatiste (nt kanalisatsiooni- ja veetorustik, elektrimaakaabel, maaküte jne) vajaduse ning täpsemad parameetrid saab lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus või eraldiseisva projektiga. Osapoolte kohustused: Krundisiseste tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimisel puudub avalik huvi. Projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi. Omandisuhted: Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping. Krundisisene tehnovõrk ja -rajatis jääb igakordse kinnisasja omaniku omandisse. 3.1.5. Ehitustööde teostamine Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale, mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest. Osapoolte kohustused: Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 18 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 omanik. Omandisuhted: Ehitusprojektiga projekteeritud hoone ja rajatise omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu igakordne kinnisasja omanik. 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mahuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju. Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:  planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama vett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;  planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kõik materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee mahte ei ole võimalik planeeringu koostamise raames hinnata, kuid nendesse tuleks suhtuda säästvalt;  eeldatavalt ei ületa jäätmete poolt tekitatav mõju piirkonna keskkonnataluvust kui neid käideldakse nõuetekohaselt;  ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;  täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitusperioodil ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;  ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked). Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata. Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 19 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 20 LEPPEMÄRGID planeeringuala piir maaüksuse piir maaüksuse nimi katastriüksuse tunnus haljastus kraavi kallas madalpinge maakaabel veetorustik kanalisatsioonitorustik side maakaabel side kanalisatsioon maapinna kõrgusjoon maapinna kõrguspunkt tänav, liikluspinna piir hoone KITSENDUSED kraavi kaitsevöönd tehnovõrgu kaitsevöönd tuleohutuskuja Kärdla linnapargi kaitsevöönd Joonise koostamisel kasutatud OÜ Hadwest maamõõdubüroo poolt 25.11.2020 koostatud Kärdla linna Sadama tn 4 kinnistu topo-geodeetilist maa-ala plaani tehnovõrkudega (töö nr T-20-564) ja Maa-ameti avalike kaardirakenduste materjale. Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Töö nr: DP21-02 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavolikogu Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister M 1:500 Koostamise kuupäev: 08. veebruar 2023 21 Krundi ehitusõigused Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded Hoonete Hoonete Suurim Parkimiskohtade Hoone Krundi nr Krundi nr Krundi nr Krundi Krundi suurim suurim Hoonete lubatud Minimaalne Hoonete arv Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim Olemasolev katuse suletud Arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded Olemasolev Kehtivad Planeeritud kasutamise suurim lubatud tulepüsivus- piirangud piirangud maaüksus lubatud arv ehitisealune maksimaalne maaüksus tüüp ja netopind maaüksus Norma- Planee- sihtotstarve (m²) korruselisus klass pind (m²) kõrgus (m) kalle (m²) tiivne ritud BT50 / viilkatus Kaasaegne arhitektuur, hoonetel viilkatused, Tehnovõrgu Tehnovõrgu talumise 1 1058 2 300 9 2 1 400 välisfassaadis eelistada puitu, piirdeaedade tüüp 1 - ≥2 TP3 kaitsevöönd reaalservituut EP50 30°..45° Sadama tn 4 Sadama tn 4 Sadama tn 4 Tehnovõrgu Tehnovõrgu talumise viilkatus Kaasaegne arhitektuur, hoonetel viilkatused, 2 EP100 1682 3 300 9 2 2 400 välisfassaadis eelistada puitu, piirdeaedade tüüp 2 - ≥2 TP3 kaitsevöönd, reaalservituut, 30°..45° tuleohutuskuja tuleohutuskuja X= 6541150 Y= 428150 K1 V1 PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID Krundi piir K1 V1 Kärdla linnapark KRUNT 1 Krundi number K1 V1 KLO1200452 ALUSANDMED Servituudi seadmise vajadus K1 V1 p2 2 Planeeringuala piir LIIKLUS, PARKIMINE Katastriüksuse piir K1 V1 KRUNT 1 Juurdepääsutee Katastriüksuse nimi Juurdepääs krundile Katastriüksuse tunnus p2 Parkimiskohtade arv krundil Maapinna kõrguspunkt V1 K1 Maapinna kõrgusjoon HOONED, RAJATISED V1 Tänav K1 4 4 4 Planeeritud Kraav Krundi maapealne hoonestusala 4 maakaabel Sadama alajaamast Kõlviku piir Tulemüüri vajadusega hoonestusala lõik Elektri maakaabel Hoone E1 Ühisveevärk Abihoone 4 E1 Ühiskanalisatsioon E1 Sidekanalisatsioon KAITSEVÖÖNDID KRUNT 2 Kraavi kalda piiranguvööndi piir E1 lk p2 Olemasolev hoone Vundament Kaitsealuse Kärdla linnapargi piir 8 TEHNOVARUSTUS 2 V1 Ühisveevärgi torustik K1 Ühiskanalisatsiooni torustik E1 Madalpinge elektrikaabel lk Maapealne tehnoehitis (liitumuiskilp) Tehnovõrgu kaitsevööndi piir X= 6541050 Tuleohutuskuja Y= 428150 Joonise koostamisel kasutatud OÜ Hadwest maamõõdubüroo Sadama tn 4 kü topo-geodeetilise uuringu (töö nr T-20-564) ning AS Kärdla Veevärk andmeid. Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-02 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Joonis: Detailplaan Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Väljatrüki fail: DP21-02_Sadama4_Detailplaan.dwg Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM) 22 Lisa 1. Planeeringu koostamise lähteandmed Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on planeeritava maaüksuse jagamine kaheks krundiks, loodevatele kruntidele ehitusõiguse määramine ning üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaline muutmine. Planeerimislahenduse väljatöötamisel on aluseks võetud olemasolevad lähte- ja üldandmed. 1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksus paikneb Kärdla linna põhjaosas. Sadama tn 4 / Allikad: Google Maps, Maa-ameti ortofoto Planeeringuala maaüksus on hoonestatud – krundil paiknevad endine 2-kordne restoranihoone (ehitisregistri kood 115006739) ning 1-korruseline abihoone (115013622). Hooned paiknevad krundi edela- ja loodeosas, hoonetest väljapoole jääv osa on haljastatud ning osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Krunt piirneb idast kagu-loodesuunalise kraaviga. Hiiumaa muuseumi kodulehe artikkel “Vabrik pärast vabrikut” 1: “1994. aastal avati Vabrikuväljaku läheduses söögikoht, mis kandis nime Priiankru. See oli tuletatud Briancour´i nimest. Briancour olnud prantslasest kalevivabriku meister, kelle pere oli väidetavalt kohvi joomise tava Kärdlasse toonud.” 1 https://muuseum.hiiumaa.ee/WP/uncategorized/vabrik-parast-vabrikut/ Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise lähteandmed Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 23 Valdavalt kasutatakse planeeringualale juurdepääsuks krundist läänes paiknevat Sadama tänavat ja tänava koosseisu arvestatud parkimisplatsi. Parkimisplatsi kasutavad valdavalt Hiiumaa Arenduskeskuse administratiivhoone töötajad ja külastajad, kuid varasemalt on see olulist rolli mänginud ka endise restoranihoone teenindamisel. Juurdepääsuks on võimalik kasutada ka krundiga lõunast piirnevat Pargi tänava liikluspinda, mis suundub otse Sadama tänavale. Planeeringuala hooned on ühendatud tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning elektri- ja sidevõrguga. Maa-ala põhja-, kesk- ja lõunaosa läbivad elektri- ja siderajatised, mis teenindavad teisi piirkonna maaüksusi. Piirkond paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala maapind on tasane ja selle kõrgus jääb keskmiselt vahemikku +2,9..+3,2 m. Planeeringualaga kirdest ja idast piirnev Kärdla linnapark on määratud kaitsealaks, kuid sellega kaasnevad kitsendused planeeritavale maaüksusele ei ulatu. Planeeritava maaüksuse üldandmed:  maakond: Hiiu maakond  omavalitsus: Hiiumaa vald  asustusüksus: Kärdla linn  lähiaadress: Sadama tn 4  katastriüksuse tunnus: 37101:004:0070  registriosa tunnus: 160633  katastriüksuse registreerimise aeg: 10. august 1998  sihtotstarve: ärimaa 100%  pindala: 2741 m²  kõlvik muu maa: 2741 m²  hinnatsoon: H0371002 100% 2. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala mõjualana käsitletakse kontaktvööndit, mis jääb planeeritavast maaüksusest 300 m raadiusesse. Ala hõlmab Kärdla põhjaossa jäävate peamiste tänavate ristmike (Uus- Posti, Sadama-Kalda, Vabaduse-Kalda, Sadama-Väike-Sadama) ja nende vahelisi alasid, millel on planeeringualaga sarnased olud ning kus võivad kavandatud tegevused vastastiku mõjutada. Mõjualasse jääb väga erineva funktsiooniga maa-alasid ja hooneid – avaliku kasutusega Kärdla linnapark ning Vabrikuväljak, Kärdla kirik, Hiiumaa muuseumi Pikk maja, Hiiumaa arenduskeskuse administratiivhoone, Hiiumaa sotsiaalkeskus, Kärdla endise elektrijaama kompleks, äri- ja kontorifunktsiooniga hooned (Baabade kohvik, käsitöö meistrite maja, elektri- Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise lähteandmed Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 24 ja kanalisatsioonitarvete kauplused, autoremonditöökoda, Posti hostel, nn Hiiu Kaluri-maja), palju elamukrunte ning korterelamud. Elamukruntide pindalad jäävad keskmiselt suurusjärku 1500..2000 m². Elamukruntide hoonestuse moodustavad valdavalt elamu koos ühe-kahe abihoonega. Äri- ja avaliku funktsiooniga maaüksuste suurused varieeruvad väga suures ulatuses ning hoonete ümbruses on ka suured parkla-alad ning erinevas mahus haljastust ja puudega kaetud alasid. Samuti ei ole võimalik välja tuua hoonestuse ühiseid arhitektuurseid jooni, sest hoonestuse püstitamisperioodid jäävad perioodi 1830ndad kuni 2020ndad. Maa-ameti avaliku planeeringute rakenduse andmeil on piirkonnas palju kehtivaid detailplaneeringuid, kuid paljud nendest on koostatud maakorralduslikel põhjustel kunagiste maade erastamise/tagastamise võimaldamiseks ning nende sisu ei kätke ehitusõigust ja linnaruumi arenguid. Kõige värskemad ja asjakohasemad detailplaneeringud on Pargi tn äärse sotsiaalkeskuse ning Vabrikuväljaku ja selle kruntide ja hoonestusega seotud. Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (linnulennul):  Kärdla linna keskväljak: 650 m  Kärdla sadam: 600 m  Hiiumaa haigla: 500 m  Kärdla lennujaam: 4,3 km  Heltermaa sadam: 23 km. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile tuginedes saab järeldada, et piirkonna maakasutus, hoonestus ning kruntide suurused on väga erinevatest perioodidest ning eripalgeline. Domineerivat või olulise mõjuga ülekaalu ühelgi kasutusfunktsioonil või hoonetüübil ei ole. Kuna ühest küljest paikneb planeeringuala aktiivse liiklusega tänava ääres, teisalt aga piirneb linnapargi ja elamurajooniga, siis sobib planeeritavatesse hoonetesse nii äri- kui elamufunktsiooniga tegevused või nende sümbioos (nt hoone ühel korrusel äritegevus, teisel elamispinnad). 3. Ruumilise arengu eesmärgid Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65) eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohaliku omavalitsuse üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneeringus on Kärdlat puudutavad sätted peaasjalikult keskendunud Kärdla kui maakonnakeskusega seotud määrangute väljatoomisele seoses ühistranspordi, taristu, ettevõtluse jne. Kõige detailsemalt on maakonnaplaneeringus kajastatud Kärdla linna territooriumi kui I klassi väärtuslikku maastikku ning sellega seotud sätteid. Kärdla väärtusliku maastiku kasutustingimused: Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise lähteandmed Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 25  surveline põhjavesi on väärtuslik ressurss, millega peab ehitustegevuse planeerimisel tingimata arvestama;  Kärdla linna üldplaneeringus on määratletud miljööväärtuslikud alad ja täpsustatud ehitustingimusi nende alade piires. Kärdla linna üldplaneeringu (kehtestatud Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35) eesmärkideks on linna territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, territoriaalse arengu seisukohtade ja eesmärkide esitamine linna ning maakondlikesse ja riiklikesse arengukavadesse ja planeeringutesse, pikaajalise maakasutuse, ruumilise arengu suundade ja ehitustingimuste määramine perspektiivseid investeeringuid ja elanikkonna vajadusi silmas pidades, uute ühiskondlike objektide asukohtade piirkondlik paigutamine ning territoriaalmajandusliku arengu tagamine kooskõlas kestva ja säästva arenguga. Väljavõte Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonisest Kärdla linna üldplaneeringuga on planeeringuala maa-alale määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone juhtotstarve. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt paikneb taolise juhtotstarbega maal olemasolev või perspektiivne hoone, milles on võimalik tegeleda erinevat laadi ettevõtlusvormidega ning pakkuda tooteid ja teenuseid, mis ei eelda kohapealset suuremahulist tootmis- ega tööstustegevust, ja hoonet teenindav taristu. Üldplaneeringuga määratud sätted, mida on mõistlik või võimalik koostatud detailplaneeringu ning kavandatud tegevuste olemust silmas pidades järgida:  uutele maaüksustele, millel hooneid ei paikne, ei tohi püstitada rohkem kui 3 hoonet;  elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal on elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m²;  elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja kõrghaljastust; Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise lähteandmed Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 26  piirdeaedade soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga;  ehitusõiguse määramisel peab arvestama väärtusliku haljastusega;  üldjuhul lahendatakse kogu parkimine maaüksuse piires; Planeeringuala jääb Kärdla linna miljööväärtusliku hoonestusala koosseisu. Ala piiride määramisel on arvestatud, et alas oleks esindatud linna hoonestust ja arhitektuuri iseloomustavad erinevad ehitusperioodid. Miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks miljööala omapära, looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Miljööväärtuslikule alale uue hoone planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kinni pidada nõuetest, mille kohaselt:  detailplaneeringuga määrata hoone katuse tüüp, kalle ja kattematerjalid;  vältida omadustelt ja väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;  vältida hoonete püstitamisel tüüpprojekte;  säilitada väljakujunenud tänavajoon;  fassaad projekteerida traditsioonilisele ehitusjoonele;  hoone ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peab olema samane naaberkruntide ja muu lähipiirkonna olemasoleva hoonestusega;  arhitektuur-ehituslikud lahendused peavad tagama hoone sobitumise olemasolevasse miljöösse;  transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud. Olemasoleva hoone renoveerimise, rekonstrueerimise ja juurdeehituse korral tuleb järgida nõudeid, mille kohaselt:  hoonete ümberehitus, fassaadide ja välisviimistluse muutmine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega;  arvestada olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust;  olulised on fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid, räästalahendused, korstnapitsid, jne;  juurdeehituse kavandamisel lähtuda olemasoleva hoone või analoogsete naaberhoonete kujundusvõtetest; juurdeehitus peab olemasoleva hoone suhtes olema tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult;  kasutada valdavalt naturaalseid ehitusmaterjale – sünteetilised materjalid ja moodsad konstruktiivsed lahendused ei sobi kokku vana hoonestusega;  majade viimistlemisel kasutada naturaalseid värve, kivihoonete puhul lubikrohvi ja -värve;  piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga;  maapinna tõstmise vajadusel lahendada sajuvete äravool ja maapinna kuivendus naaberkrunte kahjustamata. Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise lähteandmed Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 27 Lisa 2. Ruumiline illustratsioon Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse planeeringu lisana kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 2 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Ruumiline illustratsioon Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 28 Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 2 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Ruumiline illustratsioon Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 29 Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 2 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Ruumiline illustratsioon Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 30 Lisa 3. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub PlanS § 142 lõike 7 kohaselt detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Joonis 1: Planeeringuala asukoht Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonisel Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 3 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Üldplaneeringu muutmise ettepanek Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 31 Joonis 2: Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek Sadama tn 4 maaüksuse ulatuses Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 3 Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Üldplaneeringu muutmise ettepanek Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 32 33 34 35 36 37 38 39 TEHNILISED TINGIMUSED 373463 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood Kuusk, Arno 38208210236 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond Telefon e-post 526 7075 [email protected] Kontaktisik Nimi Telefon e-post VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Sadama 4 Kärdla linn Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 37101:004:0070 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 25 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 40 TEHNILISED TINGIMUSED 373463 KLIENDI TEGEVUSED 1. Sadama 4 krundi elektriga varustamine planeerida Sadama alajaamast madalpingekaabliga. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Saarte piirkonna võrguplaneerija poole (Mati Kütt, tel. 5086289, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi Koostatud: 06.04.2021 Mati Kütt Kehtib kuni: 06.04.2023 2/2 41 Hr. Arno Kuusk 22.03.2021 nr 2180 [email protected] TEHNILISED TINGIMUSED Vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks Sadama tn.4 kinnistule (katastrinumber 37101:004:0070) Kärdla linnas, Hiiumaa vallas. I Veetorustik 1. Joonisel näidatud asukohta rajada PE 110 torule liitumispunkt, millele paigaldada maakraan Dn25. 2. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramise hõlbustamiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele - paigaldada märkelint. 3. Välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm, skeem leitav http://www.kvv.ee/pdf/Veemds.pdf ja veemõõdusõlme tehnilised tingimused http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc II Kanalisatsioonitorustikud 1. Joonisel näidatud asukohta on rajatud liitumispunkt, kuhu on rajatud isevoolne kanalisatsioonitorustik, PVC torustik läbimõõduga 160mm. 2. Võimalusel projekteerida isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC 160 mm. III Kaped, kaevud ja kaevuluugid 1. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid 2. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust. IV Kooskõlastamine 1. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eks ehitusprojektist anda üle Kärdla Veevärk AS-ile. V Ühendamine 1. Kinnistu ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks: - anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised; - esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile. Lisad: skeem 1. Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Kattel AS Kärdla Veevärk juhataja Veehaarde-Nõmme 9a, Kärdla-Nõmme küla tel.4631087 EE551010022043121008 92413 Hiiumaa vald, Hiiu maakond fax.4631087 SEB Pank Reg. nr 10064136 e-mail:[email protected] EE962200001120130312 KMKR EE100453874 www.kvv.ee Swedbank 42 43 44 Kärdla linnas asuva Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll Kärdla 04.märts 2022 Algus kell 13.00 Lõpp kell 13.20 Osavõtjad: Arno Kuusk, Kati Urbla, Erki Tint, Mai Julge Arno Kuusk andis ülevaate Sadama tn 4 maaüksuse eskiisist ja edaspidisest menetluse käigust. Avaliku väljapaneku ajal esitas Keskkonnaamet arvamuse detailplaneeringu eskiisi kohta. Selles juhiti tähelepanu asjaolule, et Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse kohaselt jääb planeeringuala suures osas naabermaaüksusel Sadama tänav L2 (katastritunnus 20501:001:0608) asuva puurkaevu (KKR kood PRK0008773) sanitaarkaitsealasse. Tegemist oli eksliku kaardikandega, Keskkonnaagentuurile on esitatud puurkaevu asukoha täpsustatud andmed ja kaardikanne on parandatud. Protokollis Mai Julge 45 Liisa Randmaa Teie 17.06.2022 nr 8-3/198 Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Meie 05.07.2022 nr 7.2-3.4/4003-3 Taotlus kooskõlastamiseks Austatud Liisa Randmaa Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse AA Arhitektid OÜ poolt Kärdla linnas Sadama tn 4 detailplaneeringu tuleohutuse osale. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2689-2022-2 Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lääne päästekeskus Galina Kiivit +372 4725105 [email protected] Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585 46 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 7490215789 Kooskõlastuse kuupäev 23.06.2022 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Isikukood 48409213718 Isiku nimi MARIA REINO Kontakisik MARIA REINO Objekti aadress Sadama tn 4, Kärdla linn (dp) Töö number 21-02 Töö sisu Detailplaneeringu asendiplaan Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 47 Teie 17.06.2022 nr 8-3/198-1 Hiiumaa vald Kärdla Osavalla Valitsus Meie 04.07.2022 nr 15-3/5214-2 Arvamus ning täiendavate koostöötegijate ja kaastavate määramine Sadama tn 4 kinnistu detailplaneeringule Hiiumaa valla Kärdla Osavalla Valitsus esitas 17.06.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks Kärdla linna, Sadama tn 4 kinnistu detailplaneeringu. Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 15.10.2020 otsusega nr 220. Nimetatud otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 05.10.2020 kirjas nr 6 5/20/15051 2. Planeeringuala, suurusega 0,27 ha, on ärimaa sihtotstarbega Sadama tn 4 kinnistu (37101:004:0070), kõlvikuliselt koosseisult õuemaa ja muu maa. Planeeringualal on ühekorruseline restoranihoone ja abihoone. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada planeeringuala kaheks, Sadama tn 4 ja Pargi tn 1a krundiks. Sadama tn 4 krundile määrata ehitusõigus ja hoonestusala kuni 9 m kõrguse restoranihoone ja abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 300 m2. Pargi tn 1a krundil määrata ehitusõigus ja hoonestusala kuni 9 m kõrguse elamu ning olemasoleva ja kuni 6 m kõrguse abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 300 m2. Samuti määrata tehnovõrkude paiknemine, liikluskorraldus, olulisemad arhitektuurinõuded, servituutide ja kitsenduste vajadus, haljastuse ja heakorra põhimõtted. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krunte varustatakse veega ühisveevõrgust, reoveed juhitakse ühiskanalisatsiooni. Planeeringuala piirneb kaitsealuse Kärdla linnapargiga (KLO1200452). Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala maakondliku tähtsusega I klassi Kärdla linna väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek see rahvusmaastikuks määrata. Väärtusteks on surveline arteesiavesi, tänavaid ääristav haljastus, linna läbivad ojad, kaitsealused pargid, hästi hooldatud aedlinnaosad. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 48 Planeeringuala paikneb 21.06.2012 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt ärimaa juhtotstarbega maa-alal, detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta see ärimaa ja elamumaa juhtotstarbeks. Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgin järgmist: 1. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. PlanS § 126 lõikes 1 on nimetatud detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded, kohustuslikud on planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, samuti ehitise ehituslike tingimuste määramine. 1.1.PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala ehk planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Detailplaneeringus ei ole planeeringuala nõuetekohaselt kirjeldatud. Palun detailplaneeringut täiendada. 1.2.Asjakohane ei ole väide, et ainsaks detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneks on Pargi tn 1a krundile planeeritud elamu. Tulenevalt PlsnS § 125 lõikest 1 on linnades detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on ehitusloakohustuslikud ka 6 m kõrgused abihooned. Palun viga parandada. 1.3.Põhijoonisel ei ole eristatud põhi- ja abihooneid, samuti olemasolevad ja rajatavad hooned. Hoonestusalad ei ole selgelt piiritletud. Joonis ei ole selge ja arusaadav, legend ei ole täielik. Palun detailplaneeringut täiendada. 1.4.Detailplaneeringu kohaselt võib Sadama tn 4 krundil olemasolevas hoones jätkata äritegevustega ja lisaks rajada eluruumid kas hoone teise korruse rekonstrueerimisel, hoone laiendamisel või uue kõrvalhoone püstitamisel. Pargi tn 1a krundil võib olemasoleva abihoone säilitada, rekonstrueerida, laiendada või lammutada. Juhin tähelepanu, et detailplaneeringu ehitusõigus on ebaselge ja umbmäärane ja ei ole üheselt mõistetavalt määratud. Palun detailplaneering planeerimisseadusega kooskõlla viia. 1.5.Suur osa planeeringualast jääb looduskaitsealuse üksikobjekti hariliku tamme (KLO4001106) piiranguvööndisse ja naaberkinnistul paikneva puurkaevu kaitsevööndisse. Detailplaneeringus ei ole arvestatud kaitsealuse tamme piiranguvööndi ja puurkaevu sanitaarkaitsealaga. Palun detailplaneeringut täiendada ja parandada. 1.6.Sadama tn 1 krundi abihoone kõrgus ei ole määratud. 2. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kohalik omavalitsus peab kaaluma, kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, peab kuuluma detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Detailplaneeringus ei ole üldplaneeringu 2 49 muutmise ettepanek arusaadavalt ja selgelt sõnastatud, palun muutmise vajadust igakülgselt põhjendada. Juhin tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks planeerimisseaduse nõuetele. Palun detailplaneering planeerimisseadusega kooskõlla viia. Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et Sadama tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja detailplaneering kooskõlastatakse Päästeametiga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Elektrilevi OÜ, Telia AS, Kärdla Veevärk AS ning Pargi tn 1, Pargi tn 2 kinnistute valdajad. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitusest, määran täiendavalt asutuseks Keskkonnaameti, kellega Sadama tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Lisaks eelpool nimetatutele kaasata detailplaneeringu koostamisse ka teisel pool Sadama tänavat paikneva Vabriku 1 kinnistu valdaja. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Juhin tähelepanu, et PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö, samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Palun hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis detailplaneeringu koostamisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3 50 Merilin Must Saatja: Merilin Must Saatmisaeg: teisipäev, 28. juuni 2022 11:34 Adressaat: Merilin Must Teema: FW: 8-3/198-1 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Sadama 4, piirinaabrid) From: Martin Kagadze <[email protected]> Sent: Monday, June 20, 2022 11:45 PM To: Triin Hanikat <[email protected]> Cc: Kärdla osavallakogu meililist <[email protected]> Subject: Re: 8-3/198-1 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Sadama 4, piirinaabrid) Tere, Antud kinnistut ei ole võimalik selliselt jagada, üldpindala ei võimalda, saab lahendada läbi asjaõiguse ja reaalosa. edu M Kontakt <[email protected]> kirjutas kuupäeval R, 17. juuni 2022 kell 11:19: Tere Edastan kirja. Heade soovidega Triin Hanikat sekretär 1 51 Hiiumaa valla Kärdla osavalla valitsus Teie 11.07.2022 nr 8-2/213 [email protected] Meie 02.08.2022 nr 6-2/22/13647-2 Arvamus Sadama tn 4 kinnistu detailplaneeringu kohta Esitasite1 Keskkonnaametile planeerimisseaduse § 133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks menetluses oleva Kärdla linnas asuva Sadama tn 4 kinnistu detailplaneeringu2. Planeeringuala (pindalaga ca 0,27 ha) asub Hiiumaal Kärdla linnas Sadama tn 4 kinnistul3. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ärimaa otstarbega maaüksuse jagamine kaheks eraldiseisvaks krundiks, kruntidele ehitusõiguse määramine ning maaüksuse jagamise tulemusel moodustatavale tühjale krundile elamumaa sihtotstarbe määramine. Lisaks juurdepääsu-, liikluskorralduse ning tehnovõrkude rajamise põhimõtete määramine. Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut (looduskaitseseadus, LKS, § 14 lg 1 p 5). Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt (seisuga 01.08.2022) ei jää planeeringualale LKS alusel kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu ei ole Keskkonnaameti nõusolek planeeringu kehtestamiseks nõutav ja vastavaks kooskõlastuseks puudub juriidiline alus. Siiski on Keskkonnaamet esitatud materjalidega tutvunud ning juhib tähelepanu järgnevale: 1. Tõite oma kaasamise kirjas4 välja, et Rahandusministeeriumi poolt teile saadetud kirjas5 on toodud: „suur osa planeeringualast jääb looduskaitsealuse üksikobjekti hariliku tamme (KLO4001106) piiranguvööndisse ja naaberkinnistul paikneva puurkaevu kaitsevööndisse.“. Lisaks tõite välja, et Keskkonnaamet on Rahandusministeeriumi poolt määratud täiendavalt asutuseks, kellega käesoleva detailplaneeringu osas tuleb koostööd teha ja kellega planeering kooskõlastada. Keskkonnaamet märgib, et vastavalt Maa-ameti kitsenduste kaardile ja seletuskirjas toodud asendiplaani planeeringuala piirile, ei asu detailplaneeringu ala hariliku tamme piiranguvööndis, vaid piirneb sellega. Samuti ei ulatu lähima puurkaevu6, mis asub Sadama tn 15 kinnistul7, sanitaarkaitseala (50 m) detailplaneeringu alale. Seega Keskkonnaameti nõusolek detailplaneeringu kehtestamiseks ei ole vajalik ning selleks puudub ka juriidiline alus. 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.07.2022 nr 6-2/22/13647 all. 2 koostaja AA Arhitektid OÜ, töö nr DP21-02 3 katastritunnus 37101:004:0070 4 11.07.2022 kiri nr 8-2/213 5 04.07.2022 kiri nr 15-3/5214-2 6 PRK0008757 7 katastritunnus: 37101:004:0006 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 52 2. Planeeringuala piirneb loodest kaitstava looduse üksikobjekti harilik tamm8 kaitsevööndiga. Kaitstavat looduse üksikobjekti harilik tamm ümbritseb 50 m raadiusega kaitsevöönd, kus kehtib LKS ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjaga9 kehtestatud kaitsekord. Arvestades, et planeeringuala ja kaitstava looduse üksikobjekti vahele jääb olemasolev Sadama tänav koos selle ääres oleva parklaga, on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta üksikobjekti seisundit, ilmet ega vaadeldavust. 3. Planeeringuala piirneb kirdest Kärdla linnapargiga, kus kehtib LKS ja parkide kaitse- eeskirjaga10 kehtestatud kaitsekord. Parkide, sealhulgas ka Kärdla linnapargi, kaitse- eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega (parkide kaitse-eeskirja § 1 lg 2). Planeeringuga ei ole kavandatud tegevusi Kärdla linnapargis ja sellega vahetult piirneval Sadama tn 4 kinnistu osal. Kavandatud hoonestusala jääb pargi piirist 5-10 m kaugusele. 4. Kärdla linnapargile on koostatud hoolduskava11, mis kirjeldab pargi ajaloolist kujunemist, olemasolevat olukorda ja väärtusi ning paneb paika pargi säilitamise ja hooldamise põhimõtted. Kärdla linnapargi hoolduskava kohaselt kasvavad Sadama tn 4 kinnistuga piirneval pargialal mitmed suured, ajaloolised, väärtuslikud ning säilitatavad pargipuud. Planeeringualale hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada pargi kaitseväärtuste (sh ajalooliste puude) säilitamise vajadusega ning sellest lähtuda võiva võimaliku ohuga hoonetele (puude kuivamine ja murdumine). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Karin Sisask 5193 1960 (keskkonnakorraldus) [email protected] Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected] 8 keskkonnaregistri kood KLO4001106 9 Keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse- eeskiri) 10 Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (edaspidi parkide kaitse-eeskiri) 11 Kooskõlastatud Keskkonnaameti 03.12.2015 kirjaga nr HLS 15-10/15/26044-2. 2 (2) 53 54 55 56 Hiiumaa Valla Kärdla osavalla Valitsus Teie 05.12.2022 nr 8-3/313 [email protected] Meie 02.02.2023 nr 15-3/9563-2 Sadama tn 4 kinnistu detailplaneering Hiiumaa Valla Kärdla Osavalla Valitsus esitas 05.12.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Kärdla linnas Sadama tn 4 kinnistu 21.06.2012 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering ja selle menetluse materjalid. Taotluses on vallavalitsus kinnitanud, et detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi ei esitatud. PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 3 punkt 1 alusel kohaselt on detailplaneeringu heakskiidu andmise otsustamisel Rahandusministeeriumi ülesandeks kontrollida detailplaneeringu vastavust õigusaktidele. Rahandusministeeriumi 04.07.2022 kirjas nr 15-3/5214-2 oleme juhtinud tähelepanu puudustele ja palunud detailplaneering PlanS-iga kooskõlla viia. Oleme selgitanud, et PlanS § 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus, seega kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks kehtivatele õigusaktidele, sh PlanS-s sätestatud nõuetele. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Kontrollimisel tuvastasime, et detailplaneering on jätkuvalt vastuolus PlanS-ga ja Rahandusministeeriumi märkustega arvestatud ei ole. Seega juhime Teie tähelepanu veelkord detailplaneeringu puudustele: 1. Detailplaneeringu kohaselt on krundil 1 määratud ehitusõigus 9 m kõrgustele kahekorruselistele olemasolevale restoranihoonele ja rajatavale hoonele, mida seletuskirjas on nimetatud kõrvalhooneks ja põhijoonisel hooneks. Seletuskirjas on märgitud: restoranihoones võib jätkuda äritegevus ja luuakse võimalus uue eluhoone püstitamiseks. Krundi 1 kasutamise sihtotstarve on 50% elamumaa ja 50% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa. Kuna kõrvalhoone mõiste on õiguslikult defineerimata ja hoone võib olla nii abihoone kui ka elamu, ei ole detailplaneeringus üheselt määratud, mida planeeritakse. Rahandusministeerium jääb seisukohale, et detailplaneeringus ei ole ehitusõigus arusaadavalt määratud ja seega ei Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 57 vasta see PlanS-i ega määruse nõuetele. Palume detailplaneeringus ehitusõigus üheselt määrata ning seletuskiri ja joonised kooskõlla viia. 2. Seletuskirjas on krundil 1 ehitusõigus määratud kahele ja põhijoonisel kolmele hoonele. Palume detailplaneeringut parandada ja seletuskiri ning joonis omavahel kooskõlla viia. 3. Krundil 2 on ehitusõigus määratud 9 m kõrgusele elamule ning olemasolevale ja rajatavale abihoonele kõrgusega kuni 6 m. Põhijoonisel ei ole elamu ja abihooned eristatavad. Palume põhijoonisel elamud ja abihooned erinevalt tähistada või kujutada. 4. Krundil 2 võib seletuskirja kohaselt olemasoleva abihoone säilitada, rekonstrueerida, laiendada või lammutada. Määratud ei ole, millises ulatuses ja millistel tingimustel võib abihoonet laiendada. Palume detailplaneeringut täiendada. 5. Detailplaneeringus on kasutatud mõistet ehitisealune pindala (seletuskirja lk 5, 10). Mõiste ehitisealune pind on määratletud ehitusseadustiku alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. Määruse § 19 lõike 1 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind. Palume detailplaneeringus mõisteid kasutada õiguslikus mõistes korrektselt lähtudes eeltoodud selgitusest. 6. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lõige 7 sätestab, et sellisel juhul peab detailplaneeringu koosseisu kuuluma üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringus ei ole üldplaneeringu muutmise ettepanek selgelt sõnastatud, arusaadav ei ole ka joonis. Palume lisada legend joonisele Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek Sadama tn 4 maaüksuse ulatuses (lk 15) ja seletuskirjas üldplaneeringu muutmise ettepanek selgelt sõnastada. Heakskiidu andmise otsustamiseks palume esitada Rahandusministeeriumile parandatud ja täiendatud detailplaneering. Pärast eelpool toodud puuduste kõrvaldamist saame jätkata menetlust detailplaneeringule heakskiidu andmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →