Detailplaneeringu
koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
huvitatud isik: Kati Urbala
koostamise aeg: 08. veebruar 2023
töö number: DP21-02
koostamise algatamine: Hiiumaa Vallavolikogu
15. oktoober 2020 otsus nr 220
vastuvõtmine: Hiiumaa Vallavolikogu
15. september 2022 otsus nr 73
kehtestamine: ……...
……...
Kärdla linna
Sadama tn 4 maaüksuse
detailplaneering
Kärdla, 2022/2023
AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955
Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013
[email protected]
Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse
detailplaneeringu koosseis:
I Seletuskiri
1. Planeeringu üldandmed.............................................................................................................4
2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused...................................................4
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine.................................................................................5
2.2. Krundi hoonestusala määramine.......................................................................................5
2.3. Krundi ehitusõiguse määramine.........................................................................................6
2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve....................................................................................7
2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv.........................................................................................7
2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind..................................................................8
2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus...................................................................................8
2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine..................................................................................................................................8
2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha määramine....................8
2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine.........................................................9
2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine............................................................9
2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine........................................9
2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine...................................................10
2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..........................................................................10
2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine............................................10
2.5.2. Energiakasutus...........................................................................................................11
2.5.3. Loodusvarade kasutamine.........................................................................................11
2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................11
2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine........................................................................12
2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.......................................................12
2.9. Kuja määramine...............................................................................................................13
2.10. Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine........................................................................13
2.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.................................................13
2.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine......................................................................14
2.13. Servituutide seadmise vajaduse märkimine...................................................................15
2.14. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine
nõutav.......................................................................................................................................15
2.15. Üldplaneeringu muutmise ettepanek.............................................................................15
3. Planeeringu elluviimine............................................................................................................17
3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused....................17
3.1.1. Maakorraldustoimingud..............................................................................................17
3.1.2. Juurdepääsutee ja parkimiskohtade rajamine...........................................................17
3.1.3. Hoone projekteerimistööde teostamine.....................................................................18
3.1.4. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine................................................18
3.1.5. Ehitustööde teostamine.............................................................................................18
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 2
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
seiremeetmed...........................................................................................................................19
II Joonised
Joonis 1 – Tugiplaan ………………………………………………………………………………….. 20
Joonis 2 – Detailplaan ………………………………………………………………………………… 21
III Planeeringu juurde kuuluvad lisad
Lisa 1 Planeeringu koostamise lähteandmed …………………………………………………. 22
Lisa 2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon ………………………………………… 27
Lisa 3 Üldplaneeringu muutmise ettepaneku joonis ………………………………………….. 30
Lisa 4 Hiiumaa Vallavolikogu 15. oktoober 2020 otsus nr 220 ………………………………. 32
Lisa 5 Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu koostamise algatamise lähteseisukohad .. 33
Lisa 6 Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu KSH vajalikkuse eelhinnang ………………37
Lisa 7 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 373463 ……………………………………….. 39
Lisa 8 Kärdla Veevärk AS tehnilised tingimused nr 2180 ……………………………………. 41
Lisa 9 Kärdla Veevärk AS ühisveevärgiga liitumise skeem ………………………………….. 42
Lisa 10 04.03.2022 detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu osavõtjate registreerimisleht …43
Lisa 11 04.03.2022 detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll ………………………. 44
Lisa 12 Päästeameti 05.07.2022 kooskõlastus nr 7.2-3.4/4003-3 ……………………………. 45
Lisa 13 Elektrilevi 23.06.2022 kooskõlastus 7490215789 …………………………………….. 46
Lisa 14 Rahandusministeeriumi 04.07.2022 arvamus 15-3/5214-2 ………………………….. 47
Lisa 15 Martin Kagadze 20.06.2022 arvamus …………………………………………………... 50
Lisa 16 Keskkonnaamet 02.08.2022 arvamus nr 6-2/22/13647-2 ……………………………. 51
Lisa 17 Hiiumaa Vallavolikogu 15. september 2022 otsus nr 73 ……………………………… 53
Lisa 18 Rahandusministeeriumi 02.02.2023 arvamus 15-3/9563-2 ………………………….. 56
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 3
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
1. Planeeringu üldandmed
Käesolev detailplaneering käsitleb planeeringualana Hiiu maakonna Hiiumaa valla Kärdla linna
Sadama tn 4 maaüksust (katastritunnus 37101:004:0070, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala
2741 m²).
Detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Koostatud detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja
ehitusprojektide koostamise aluseks.
Planeeringu koostamise eesmärgid Planeerimisseaduse § 125 kohaselt on detailplaneeringu
koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohutusega alal
ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
Planeeringu koostamise alus Hiiumaa Vallavolikogu 15. oktoober 2020 otsus nr 220
“Detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine” ning sama otsusega kinnitatud detailplaneeringu
lähteseisukohad
Planeeringu koostamise korraldaja Hiiumaa Vallavalitsus
Planeeringust huvitatud isik Kati Urbala
Planeeringu koostaja AA Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud
arhitekt, EKR tase 7; Eesti Arhitektide Liit kutse nr 156251)
Projektijuht: Arno Kuusk
Alusmaterjalid OÜ Hadwest maamõõdubüroo töö nr T-20-564 (Sadama
tn 4 kü. Topo-geodeetiline uuring)
2. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja
põhjendused
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on ärimaa
otstarbega maaüksuse jagamine kaheks eraldiseisvaks krundiks, kruntidele ehitusõiguse
määramine ning maaüksuse jagamise tulemusel moodustatavale hoonestamata krundile
elamumaa sihtotstarbe määramine. Lisaks määratakse planeeringuga juurdepääsu-,
liikluskorralduse ning tehnovõrkude rajamise põhimõtted.
Aastaid kasutusest väljas olnud olemasolevale ärifunktsiooniga hoonestusele uue ja/või
lisafunktsiooni planeerimine ei ole vastuolus piirkonna hoonestus- ja maakasutuslaadiga, sest
planeeringuala paikneb asukohas, mille mõjualas on väga palju erineva funktsiooniga maa-
alasid ja hooneid, mis on püstitatud väga erinevatel ajaperioodidel (vt detailplaneeringu lisa 1
“Planeeringu koostamise lähteandmed”).
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 4
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
Olemasoleva ärihoonega seotud tegevusteks ei ole suurt krunti vaja ja hoonest väljapoole
jäävad tegevused mahuvad hoone lähiümbrusse. Planeeringuala lääneossa on võimalik uus
elamukrunt rajada, sest seal on piisava suurusega kasutamata maad, olemasolev juurdepääs
avaliku kasutusega tänavalt (Pargi tänav), puuduvad ehitamist välistavad asjaolud ning osaliselt
on olemas tehnovõrgud.
Planeeringu koostamise perioodil nähakse esimese valikuna planeeringualale jäävate
olemasolevate hoonete kasutuselevõttu ning vajadusel nende renoveerimist või
rekonstrueerimist. Kui lähtuvalt olemasoleva hoonestuse konstruktiivsest olukorrast,
ebapiisavast seisukorrast energiatõhususe ja tuleohutuse nõuete täitmiseks või
funktsionaalsusest on vajalik, võib hooned osaliselt või täielikult lammutada ning püstitada
planeeringu ehitusõigusega määratud mahtude piires ning planeeringus toodud tingimustel
uued hooned.
Planeeringualale planeeritud hoonete näol ei ole tegu ehitistega, mida tuleks käsitleda olulise
avaliku huviga ehitistena. Hoonestusala määramine ja hoonestusalale võimaldatud hoonete
püstitamiseks vajalike tingimuste määramine on toimunud avaliku protsessina puudutatud ja
huvitatud isikute, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutuste koostöös.
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga jagatakse planeeritav maaüksus kaheks eraldiseisvaks krundiks.
Kruntide soovituslikud lähiaadressid ning pindalad:
Krunt 1 – Sadama tn 4, pindala ca 1058 m²;
Krunt 2 – Pargi tn 1A, pindala ca 1682 m².
2.2. Krundi hoonestusala määramine
Kruntidele on määratud piiritletud hoonestusalad, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud
hooneid ja rajatisi:
Krunt 1 – hoonestusala pindala on ca. 595 m². Hoonestusala hõlmab olemasoleva
restoranihoone alust ja hoone ümbruse maa-ala. Hoonestusala Sadama tänava poolne
piir lähtub olemasoleva hoone ehitusjoonest, krundi kagu- ja edelaosas paikneb
hoonestusala 4 m kaugusel krundi piirist ning hoonestusala linnapargi poolne külg kulgeb
mööda olemasoleva elektri maakaabelliini kaitsevööndi serva;
Krunt 2 – hoonestusala pindala on ca. 881 m². Hoonestusala hõlmab olemasoleva
abihoone alust maa-ala ja hoonestamata maa-ala krundi kesk- ja idaosas. Valdavas osas
paikneb hoonestusala 4 m krundi piirist, kuid hoonestusala linnapargi poolne külg kulgeb
mööda olemasoleva elektri maakaabelliini kaitsevööndi serva ning Pargi tn 1 piirneval
alal ulatub hoonestusala kuni 2 m kaugusele krundi piirist.
Hoonestusalade piiritlemisel ning suuruse ja asukoha valikul on lähtutud järgnevatest
põhimõtetest:
krundi hoonestusala on määratud suuremana kui krundile lubatud hoonete suurim
ehitisealune pind, mis võimaldab planeeringut ellu viies hoone arhitektil valida
planeeritud hoonele sobiliku asukoha, suuruse ja kuju lähtuvalt konkreetse asukoha
geoloogilistest, geodeetilistest, looduslikest vm tingimustest;
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 5
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
tulenevalt tuleohutusnõuetest on naaberkruntide hoonete minimaalne nõutud vahe 8 m,
mis üldjuhul jagatakse krundi piiril pooleks. Krundi nr 2 kaguosas on hoonestusala osa,
kuhu võib hooneid püstitada ka väiksema kui 8 m vahemaaga tingimusel, et püstitatava
hoone naabripoolne välispiire vastab tuletõkkeseina nõuetele, või püstitatakse hoonete
vahele eraldiseisev tuletõkkemüür.
Hoonestusala kulgeb osaliselt mööda olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndi piiri;
osaliselt jäävad hoonestusaladele olemasolevad tehnovõrgud ja nende kaitsevööndid –
hooneid on võimalik planeerida olemasolevate tehnovõrkude ja nende kaitsevööndite
asukohtadesse juhul kui nähakse ette tehnovõrkude ümbertõstmine või lepitakse
tehnovõrkude valdajaga kokku konkreetses tehnovõrgu asukohas kehtivates tingimustes.
Planeeringuala paikneb tiheasustusena määratletud linna territooriumil, millest lähtuvalt peab
uue hoonestuse paigutamisel arvestama, et planeeringuala ning hooned on mitmest suunast
vaadeldavad, vahemaad naabritega on väikesed ning hoonete asukohavalikust sõltub ka
tervikuna tajutava õueala. Planeeritud hoonestusaladel ning nende ümbruses on piisavalt
ruumi, et rajada haljastust, mis pakuks privaatsust ja täidaks kaitsehaljastuse rolli tuule, müra,
tolmu jm eest.
Planeeritud hoonete põhimahud jäävad krundi hoonestusala piiresse. Hoonestusalast
väljapoole võivad vajadusel ulatuda hoonete räästad, varikatused ning hoone külge ehitatud
terrassi katmata osad.
2.3. Krundi ehitusõiguse määramine
Planeeritud kruntidele määratakse ehitusõigus 1 mis võimaldab püstitada uusi ning laiendada või
lammutada olemasolevaid hooneid.
Krunt 1 ehitusõigusega nähakse ette äri- ja elamumaa segafunktsiooniga maakasutus.
Planeering näeb esmase valikuna olemasoleva hoone säilitamise ning kuni ühe uue hoone
püstitamise. Kui lähtuvalt olemasoleva hoonestuse konstruktiivsest olukorrast, ebapiisavast
seisukorrast energiatõhususe ja tuleohutuse nõuete täitmiseks või funktsionaalsusest on vajalik,
võib hoone osaliselt või täielikult lammutada ning püstitada planeeringu ehitusõigusega
määratud mahtude piires ning planeeringus toodud tingimustel uue hoone. Krundil paiknev
olemasolev vundament lammutatakse ja vundamendi alune maa-ala jääb hoonestusalast välja.
Krunt 2 ehitusõigus võimaldab krundile püstitada uue elamu koos ühe uue abihoonega. Krundi
lääneosas paiknev olemasolev abihoone tuleb esimene valikuna säilitada ja kasutusele võtta.
Kui lähtuvalt olemasoleva hoonestuse konstruktiivsest olukorrast, ebapiisavast seisukorrast
energiatõhususe ja tuleohutuse nõuete täitmiseks või funktsionaalsusest on vajalik, võib hoone
osaliselt või täielikult lammutada ning püstitada planeeringu ehitusõigusega määratud mahtude
piires ning planeeringus toodud tingimustel uue hoone.
Kruntidele ei planeerita olulise avaliku huviga hooneid ega rajatisi, millest tulenev mõju ulatub
mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda
kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
1
Krundi ehitusõigusega on määratud suurimad lubatud arvväärtused. Planeeritud hoonete lõplik arv,
ehitisealused pinnad, kõrgus ja korruselisus selguvad planeeringu elluviimisel projekteerimistööde käigus ning
need võivad jääda suurimatest väärtustest ka oluliselt väiksemateks
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 6
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
2.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve
Krundi kasutamise sihtotstarve:
Krunt 1 - 50% elamumaa, 50% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa
(EP50 / BT50);
Krunt 2 - 100% elamumaa (EP100).
Krundile 1 määratud krundi kasutamise sihtotstarve lähtub olemasoleva hoone varasemast
ärilisest kasutusest, millele on lisatud elamumaa sihtotstarve. Hoonestuse kasutamise otstarbe
osakaalu arvutamisel tuleb lähtuda krundi suurimast lubatud netopinnast – planeeringuga
määratud 400 m² suurusest hoonete netopinnast võib kuni 50% olla elamumaa ja kuni 50% olla
kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone kasutusotstarbega.
Selgitav näide 1: kui olemasolev restoranihoone võetakse täies ulatuses kasutusele
kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonena, siis lähtuvalt olemasoleva hoone netopinnast saab
samale krundile lubatud uus hoone olla vaid elamu funktsiooniga.
Selgitav näide 2: kui olemasolev hoone võetakse osaliselt kasutusele kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoonena ning osaliselt eluruumidena (näiteks esimesel korrus äritegevus ja teisel
korrusel eluruumid), siis on võimalik ka uue hoone esimesele korrusele luua äripinnad ning
teisele korrusele eluruumid või vastupidi.
Selgitav näide 3: kui olemasolev hoone rekonstrueeritakse ning võetakse täies ulatuses
kasutusele eluruumidena, siis lähtuvalt olemasoleva hoone netopinnast saab samale krundile
lubatud uus hoone olla vaid kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone kasutusfunktsiooniga.
Krundile 2 määratud elamumaa sihtotstarve on sobilik, sest maa-ala on elamukrundi rajamiseks
piisava suurusega, planeeritud krunt piirneb lõunast elamukrundi ning idast linnapargiga, uuel
krundil on otse juurdepääs tänavale ning ala arendamisel saab ära kasutada olemasolevaid
tehnovõrke.
Kruntide kasutamise planeeritud sihtotstarbed ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil
lähipiirkonna katastriüksuste sihtotstarvetega.
2.3.2. Hoonete suurim lubatud arv
Krundi hoonete suurim lubatud arv:
Krunt 1 – kuni kaks;
Krunt 2 – kuni kolm.
NB! Krundi suurima lubatud hoonete arvu hulka arvestatakse ka hooned, mis püstitatud enne
detailplaneeringu koostamist.
Krundile 1 planeeritakse maksimaalselt kuni kaks hoonet – säilib olemasolev restoranihoone,
mida võib rekonstrueerida või laiendada, ning püstitatakse kuni üks uus hoone. Krundil oleva ja
planeeritud uue hoone kasutamise osakaalu arvutamisel tuleb lähtuda krundi hoonete suurimast
lubatud netopinnast – planeeringuga määratud 400 m² suurusest hoonete netopinnast võib kuni
50% olla elamumaa ja kuni 50% olla kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone
kasutusotstarbega.
Krundile 2 planeeritakse kuni kolm hoonet – säilib olemasolev abihoone ning püstitatakse üks
elamu ja üks abihoone. Planeeritud elamuna nähakse üksikelamut, mis on kasutatav
aastaringselt, abihoonete peamised kasutusfunktsioonid on tehnoruum, kuur, garaaž, kelder,
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 7
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
saun jne.
Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub põhimõttest, et oleks võimalik
abihoonetesse paigutada majapidamises vajalikke seadmeid, masinaid, töövahendeid jne, kuid
et samas ei oleks krundi hoonete arv ja tihedus liiga suur.
2.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind:
Krunt 1 – 300 m²;
Krunt 2 – 300 m².
Määratud ehitisealuse pinna maksimaalsel väljaehitamisel on krundi täisehituse osakaaluks
Krundil 1 ca. 28% ning Krundil 2 ca. 18%. Määratud osakaalud on arvestades kruntide
kasutusotstarbeid, paiknemist tiheasustuses ning lähipiirkonna hoonestusmahtusid sobilik ega
ole keskkonnale liialt koormav.
2.3.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus
Hoonete suurim lubatud kõrgus:
Krunt 1 – kuni 9 m ja kuni kaks korrust;
Krunt 2 – kuni 9 m ja kuni kaks korrust, sh eraldiseisvate abihoonete suurimaks
lubatud kõrguseks kuni 6 m.
Planeeritud hoonete suurimad lubatud kõrgused lähtuvad tuleohutusnõuetest ning piirkonna
hoonestusmahtudest. Krundile 2 planeeritud eluhoone on võimalus ehitada kõrgemate korruste,
kõrgema katuse ning üldiselt mahult suuremana.
2.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning
avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine
Planeerimisseaduse järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
Planeeritud tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti
koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga. Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks on vajalik
liitumine tsentraalse elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga.
2.4.1. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete võimaliku asukoha
määramine
Hoonestusaladele ei ole määratud kohustuslikku ehitusjoont ning detailplaneeringu
kohustuslikku hoonet on võimalik püstitada kogu hoonestusala ulatuses ilma täiendavate
kitsendavate tingimusteta.
Hoonete ja rajatiste täpsed asukohad määratakse planeeringu kehtestamise järgselt
ehitusprojekti või asukoha skeemi koostamise käigus. Uue hoone asukoha määramisel tuleb
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 8
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
lähtuda alljärgnevatest põhimõtetest:
elamu lõunapoolne fassaad võiks olla suunatud kas lõunasse või edelasse, et kõige
efektiivsemalt kasutada päevasel ajal päikeseenergia ja loomuliku valguse võimalusi;
päästetehnika ja -varustusega peab takistamatult pääsema iga hoone sissepääsu
vahetusse lähedusse. Iga hoone lähedus juurdepääsuteele ning juurdepääsude üldine
lihtsus ja loogilisus on olulised olukorras, kui tuleb efektiivselt korraldada kustutus- või
päästetöid;
hoone asukoha määramisel tuleb lähtuda nii olemasolevate kui planeeritavate
tehnovõrkude paiknemisest ja kaugusest. Kui valitud asukohas ulatub hoone maht
olemasoleva tehnovõrgu kaitsevööndisse, tuleb ette näha kas tehnovõrgu ümber
paigutamine või leppida tehnovõrgu valdajaga kokku tingimused, mille täitmisel võib
hoone kaitsevööndisse ulatuda.
NB! Käesoleva detailplaneeringu juurde kuuluvate lisade koosseisus esitatud joonistel ning
ruumilisel illustratsioonil on hoonete ja rajatiste asukohad esitatud soovituslikult kui ühe
võimaliku lahendusena, millest ei pea projekteerimisel lähtuma.
2.4.2. Elektrivarustuse võimaliku asukoha määramine
Krunt 1 hooned on liidetud elektrivõrku. Hoones paikneva peakilbi kaudu tuleb lahendada ka
uue hoone elektriühendus. Kui püsiva tarbimise ja suurenevate elektritarbijate hulga tõttu ei
taga olemasolev peakaitse piisavalt häireteta elektritarbimist, tuleb teenusepakkujalt tellida
liitumiskilbi peakaitsme nimiväärtuse suurendamine.
Krunt 2 elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr
373463, mille kohaselt planeeritakse krundi varustamine madalpinge maakaabliga Sadama
alajaamast (kaugus planeeringualast vähem kui 100 m). Krundi 2 liitumiskilp paigaldatakse
krundi sissesõidutee juurde, Pargi tänava äärde. Täpne maakaabli kulgemise trass ja krundi
liitumiskilbi asukoht määratakse peale liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist
Elektrilevi OÜ poolt koostatava ehitusprojektiga.
Planeeringu elluviimisel rajatakse krundi siseselt uus maakaabliga elektriühendus liitumiskilbist
kuni elamu peakilbini ning sealt edasi abihooneteni. Olemasoleva abihoone elektriühendus
Krundi 1 peahoonega likvideeritakse.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
2.4.3. Veevarustuse rajamise tingimuste määramine
Krunt 1 hoone on liitunud tsentraalse veevõrguga.
Krunt 2 veevarustuse tagamiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 22.03.2021 tehnilised
tingimused nr 2180, mille osa I kohaselt planeeritakse olemasolevale PE110 veetrassile
maakraaniga liitumispunkt. Liitumispunktist rajatakse hooneteni veetrass ja ehitatakse välja
veemõõdusõlm.
Maa-aluse veevärgi kaitsevööndi ulatus on 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole.
2.4.4. Kanalisatsioonivarustuse rajamise põhimõtete määramine
Krunt 1 hoone on liitunud tsentraalse kanalisatsioonivõrguga. Hooneni veetud krundisisese
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 9
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
kanalisatsioonitorustiku võib ümber tõsta teise asukoht kui olemasolev asukoht jääb uue hoone
püstitamisele ette.
Krunt 2 kanalisatsioonivarustuse tagamiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 22.03.2021
tehnilised tingimused nr 2180, mille osa II kohaselt planeeritakse kanalisatsiooni liitumispunkt
planeeringuala põhjaosas painevasse kanalisatsioonikaevu. Planeeritud hoonetest kuni
liitumispunktini rajatakse isevoolne PVC160 kanalisatsioonitorustik, trassi eeldatav pikkus ca 60
m. Osaliselt kulgeb kanalisatsioonitrass läbi Krunt 1 ala, mille talumiseks määratakse isiklik
kasutusõigus.
Maa-aluse kanalisatsioonitorustiku kaitsevööndi ulatus on 2 m torustiku telgjoonest mõlemale
poole.
2.4.5. Juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine
Krunt 1 juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat juurdepääsu planeeringuala põhjaosas
Sadama tänav L2 liikluspinnalt.
Krunt 2 juurdepääsuks planeeritakse uus mahasõit Pargi tänava liikluspinnalt.
Nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks peavad kõik juurdepääsuteed olema minimaalselt 3,5
m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning
muud rasketehnikat (nt lumetraktor, jäätmeveok, päästetehnika jne).
2.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine
Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse
loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on keskkonnaga arvestavad ja
konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud
kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele.
Ehituslikult tuleb takistada hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.
2.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine
Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:
planeeritud hoone tuleohutusklass: TP3 (tuldkartev);
Krunt 1 hoonete kasutusviis tuleohutuse järgi: I (eluhooned) ja IV (kaubandus- ja
teenindushooned);
Krunt 2 hoonete kasutusviis tuleohutuse järgi: I (eluhooned);
hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 9 m;
hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 2. 2
krundile projekteeritakse hooneid, mille summaarne ehitisealune pind jääb alla 400 m²,
millest tulenevalt krudisiseselt hoonetevahelist minimaalset tuleohutuskuja (8 m) ei pea
arvestama;
kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga.
2
Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2 -
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf#
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 10
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
Kui hoones (sh nii elamu kui abihoone) on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks
autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile paigaldada ka vähemalt üks autonoomne
vingugaasiandur.
Planeeritud hoonete päästetöödeks vajalik tuletõrje veevõtuhüdrant paikneb planeeringualast
edelas, ca. 50 m kaugusel Pargi tn 2 maaüksusel.
Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest 3 ning majandus- ja
taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” 4.
2.5.2. Energiakasutus
Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone
projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet,
päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
Hoone projekteerimisel lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe
miinimumnõuetest. Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata
energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele.
2.5.3. Loodusvarade kasutamine
Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse
tarvis kasutada. Lähim olemasolev kohalik loodusvara, mida saab ehitamisel kasutada, on
kruus, mida kaevandatakse Partsi karjääris (kaugus ca 8 km) ja liiv, mida kaevandatakse
Malvaste karjääris (ca 10 km).
Kuna kõik materjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt, siis tuleb neid
kasutada säästlikult. Planeeritud tegevusel puudub oluline mõju üleüldisele loodusvarade
kasutamisele.
2.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine
Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramise eesmärk on tagada, et planeeritavad
hooned sobituksid lähipiirkonna olemasolevate ja planeeritavate hoonetega nii värvi-, vormi- kui
materjalikäsitluses ning iseloomustaksid hajaasustuspiirkonnale omaseid võtteid.
Hooneid projekteerides tuleb arvestada, et planeeringuala jääb Kärdla linna miljööväärtusliku
hoonestusala koosseisu ning nii olemasoleva hoone renoveerimisel, rekonstrueerimisel ja
juurdeehitamisel kui uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Kärdla linna
üldplaneeringuga määratud miljööväärtusliku ala nõuetest (vt detailplaneeringu lisa 1
“Planeeringu koostamise lähteandmed” peatükk 3).
Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused:
materjalid: peamisteks materjalideks puit ja kivi. Valitud materjalikasutus on kaasaegne,
kvaliteetne, ilmastikukindel ja vastupidav. Viimistlusmaterjalina ei ole lubatud kasutada
imiteerivaid materjale. Kõik ühel krundil paiknevad hooned on samase materjalikasutuse
ning ühise arhitektuurse käekirjaga. Arhitektuurse lahenduse tulemuseks ei tohi olla
3
Tuleohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020
4
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” -
https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021007
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 11
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
mõnele varasemale arhitektuuriajastule omaste detailide kopeerimine;
katused: uue hoone põhimahu katusena on lubatud kahepoolne kelp- või viilkatus, mille
katusekalle jääb vahemikku 30°-45°. Hoonestuse katuseharja suund soovituslikult kas
paralleelne või risti mõne krundi piiri suunaga. Katusekatte materjaliks eelistatult
katusekivi;
kõik ehitised on kaasaegsed ning sobituvad nii vormilt kui materjalikasutuselt
aedlinnalisse üldmiljöösse. Tonaalsuselt eelistatakse lahendusi, mis sulanduvad
ümbritseva hoonestuse ja haljastusega ega ole silmatorkavalt erksad.
2.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine
Krunt 1 ligipääsuks kasutatakse olemasolevat ligipääsu Sadama tänav L2 liikluspinnalt, Krunt 2
ligipääsuks kasutatakse olemasolevat ca 80 m pikkust Pargi tänava liikluspinda.
Lähtuvalt asjaolust, et Krunt 1 hoonesse on ette nähtud ka ärilise iseloomuga tegevusi, nähakse
hoonet külastavate klientide parklana ette olemasolemasolevat parklat planeeringualaga
loodest piirnevas avaliku kasutusega parklas. Krunt 1 kinnisasja omanike, tööliste ja isiklike
külaliste tarbeks nähakse ette vähemalt 2 tk krundisisest parkimiskohta.
Krunt 2 parkimine lahendatakse rajatavate krundisiseste parkimiskohtadega (minimaalselt kaks
parkimiskohta, ühe parkimiskoha mõõdud 2,5 m X 5 m).
Kruntide sisesed teelõigud kaetakse kas kruusa, freesitud asfaldi, murukivi või kivisillutisega –
asfalteerimist ette ei nähta.
Tänavatele ulatuvad mahasõidud ja ristumisalad peavad olema piisavalt laiad ja sellise
pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok,
lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne.
2.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ järgi paikneb Kärdla linn I klassi väärtuslike maastike
koosseisus (vt maakonnaplaneeringuga kehtestatud väärtuslike maastike kasutustingimusi
detailplaneeringu lisa 1 “Planeeringu koostamise lähteandmed” peatükk 3).
Võimalikult palju olemasolevaid puid tuleb säilitada. Kuna detailplaneeringu koostamise käigus
ei ole läbi viidud kõrghaljastuse dendroloogilist uurimust, tuleb puude säilitamise, kärpimise või
raide otsus vastu võtta projekteerimise käigus arvestades konkreetse puu paiknemist,
seisukorda, kõrgust ja ilmakaari (sh et säiliva puu võra tagaks hoones piisavalt looduslikku
päikest ega tekitaks varjusid).
Planeeringuala krunt haljastatakse ning heakorrastatakse peale ehitusperioodi lõppu. Kui
olemasolevad puud võetakse maha, tuleks olemasolevast esialgu säilitada vähemalt see osa,
mis pakub planeeritud hoonete kasutamise algusaastatel kaitset tuulte, müra ja tolmu eest. Uut
kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m.
Tsentraalne sademeveesüsteem puudub. Hoonete katustelt ning kõvakatetega aladelt kogutud
sadeveed immutatakse krundi piires või juhitakse planeeringuala idaosas paiknevasse kraavi.
Hoonete püstitamisel tõstetakse hoonealust maapinda, et sadeveed ei hakkaks valguma hoone
suunas, täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse ehitusprojektis.
Krundid piiratakse tiheda heki või kuni 1,2 m kõrguse statsionaarse piiredaiaga.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 12
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
Linnakeskkonnas ei loeta sobilikuks piirdetüübiks võrkaeda.
2.9. Kuja määramine
Kujade määramine:
minimaalne naaberkruntide hoonestuse tuleohutuskuja: 8 m. Krundi nr 2 lõunaosas on
hoonestusala osa, kuhu võib hooneid püstitada ka väiksema kui 8 m vahemaaga
tingimusel, et püstitatava hoone naabripoolne välispiire vastab tuletõkkeseina nõuetele,
või püstitatakse hoonete vahele eraldiseisev tuletõkkemüür.
2.10.Ehitise kaitsevööndi ulatuse määramine
Planeeringualal paiknevattele elektripaigaldistele 5 on määratud kaitsevöönd, mille piires on
kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks piiratud.
Kaitsevööndiga ehitis tuleb ehitise vigastamise ennetamiseks tähistada.
Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on maakaablist mõlemal pool 1 meetri kaugusel paiknev
mõtteline vertikaaltasandi ala, mis kulgeb piki kaablit. Kaitsevööndiga ehitise omanik peab
kinnisasja omanikku teavitama hooldus- ja remonditöödest.
2.11.Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Kärdla linna on läbi aastate peetud (ja riiklikult tunnustatud) turvaliseks, kuid ka madalast
kuritegude arvust hoolimata püsib siiski kuritegevuse risk. Hoone projekteerimisel, ehitamisel ja
kasutamisel tuleb arvestada võimaliku kuritegevuse ohuga - füüsiline keskkond peab olema
selline, et potentsiaalsete kurjategijate motivatsioon kuriteo taoimepanekuks väheneks.
Võimaliku kuritegevuse riski vähendamise üheks oluliseks ja samaks lihtsaimaks meetmeks on
seisukord, kus ala on aktiivses kasutuses, haljastatud ja hooldatud ning suureneb pidevalt
paikse töötajas- või elanikkonna kohalolu.
Hoonete projekteerimisel, püstitamisel ning kasutamisel tuleb lähtuda põhimõtetest:
selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või
peidetud juurdepääsusid;
hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva
välisvalgustusega;
hoonele ei ole võimalik märkamatult ligi pääseda – hooneid, õueala või hoonestusala
piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete
vahel on hea vaadeldavus;
krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;
hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
5
MKM määrus ehitise kaitsevööndi ulatuse ja vööndis tegutsemise nõuete kohta -
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 13
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
2.12.Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi
ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevesi
immutatakse krundil või juhitakse kraavi, sadevete valgumist naaberkruntidele takistatakse
vajadusel täiendavate ehituslike meetmetega.
Krunt 1 juurdepääsuks kasutatav Sadama tänav on küll üks Kärdla linna põhitänavatest, kuid
sealne liikluskoormus ei ole liialt suur ega suurenda oluliselt müra-, vibratsiooni- ega saasteriski.
Krunt 2 juurdepääsuks kasutataval Pargi tänaval sisuliselt igapäevast liikluskoormust pole ning
sellega kaasnevaid häiringuid ei ole.
Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ja tänavate vahele
kõrghaljastatud puhveralad.
Alates 2020. aastast kehtib Hiiumaa valla territooriumil kinnistupõhine jäätmete ära andmise
süsteem, mille raames saavad kinnistute omanikud jäätmevedajale üle anda nii
segaolmejäätmed, pakendijäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, aia- ja
haljastusjäätmed ning suurjäätmed. Kinnistul tekkivate olmejäätmete äraandmine on
kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on vastavalt vajadusele võimalik täiendava tasu
eest.
Üldised jäätmekäitluspõhimõtted:
erinevad jäätmeliigid sorteeritakse krundil kohapeal;
kõik ehitusjäätmed viiakse Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald);
hoonetes tekkivad olmejäätmed sorteeritakse ja kiogutakse kinnistesse
jäätmemahutitesse ning antakse üle omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmeveoga
tegelevale jäätmevedajale;
biojäätmeid tohib tekkekohas komposteerida kui on tagatud, et loomadel puudub
jäätmetele ligipääs ning järgitud komposteerimise nõudeid 6
pakendijäätmed (sh ehitusperioodil ehitusmaterjalide pakendid) sorteeritakse ning
kogutakse kinnistesse jäätmemahutitesse, et anda üle omavalitsuse territooriumil
korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale. Sorteeritud pakendijäätmeid on
võimalik viia ka avalikku pakendipunkti (lähim punkt on ca 700 m kaugusel Kärdla turu
platsil).
Planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei
tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa
minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus.
Müratase võib suurem olla ehitustegebuse perioodil, kuid elamu ja selle abihoonete
ekspluateerimise perioodil müratase praegusest ei suurene. Ehitustegevuse perioodil ei tohi
planeeringualal mürarikkaid töid teostada kella 21 ja 07 vahel.
Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse
imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud
seadmeid.
6
Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri - https://www.riigiteataja.ee/akt/427102018012
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 14
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
2.13.Servituutide seadmise vajaduse märkimine
Planeeringuga määratakse isiklik kasutusõigus tehnovõrkude talumiseks:
Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi Servituut
või isik või isik
1. Krunt 1 AS Kärdla Veevärk Reaalservituut – veetrass
2. Krunt 2 AS Kärdla Veevärk Reaalservituut – veetrass
3. Krunt 1 Krunt 2 Reaalservituut – kanalisatsioonitrass
4. Krunt 2 Telia Eesti AS Reaalservituut – side maakaabel
2.14.Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav
Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks
vajalikke ehitisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või
ehitistena – näiteks krundisisene sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised
liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms.
Taoliste ehitiste vajaduse määramiseks või asukoha määramiseks on detailplaneeringu
üldistusaste liiga suur. Nimetatud ehitised saab vajadusel ette näha hoone ehitusprojekti
koosseisus.
Kõik hoonestuse kasutamise ja teenindamisega vajalikud ehitised peavad paiknema planeeritud
krundi piires ega tohi paikneda naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas.
2.15.Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 on kehtestatud Kärdla linna üldplaneering,
millega on planeeringualale täies ulatuses määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone
maa juhtotstarve.
Detailplaneeringuga esitatakse ettepanek Kärdla linna üldplaneeringuga määratud
maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks:
Krunt 1 ulatuses määratakse maakasutuse juhtotstarbeks elamu- ja ärimaa;
Krunt 2 ulatuses määratakse maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa.
Üldplaneeringu muutmine planeeringuala asukohas on vajalik, sest enam kui kümme aastat
tagasi koostatud ja kehtestatud üldplaneeringu ei vasta antud asukohas enam linnaruumi
vajadustele. Suur osa äri- ja kaubandustegevusest oma olumuselt muutunud (nt vaid ühe
kasutusotstarbe asemel on ühes hoones samaaegselt eluruumid, kohvik, büroopinnad jne) ning
ettevõtlus on killustunult erinevatesse asukohtadesse üle kogu Kärdla linna ning seetõttu
puudub vajadus planeeringuala säilitamiseks vaid kaubandus-, teenindus- ja büroohoone
juhtotstarbeks täies mahus. Krundile 1 planeeritud tegevus ei vaja hoone ümbruses suures
mahus maad ning antud asukohas on võimalik ettevõtlusega tegeleda ja seda arendada ka
väiksemal maa-alal kui kehtivas üldplaneeringus ette nähtud. Planeeringuala lõunaossa
planeeritud elamukrundi rajamine võimaldab luua kompaktse, turvalise ja rahuliku elumuala
piirkonda, kus naabruses juba on muuhulgas elamukrunt ning kaitsealune linnapark.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 15
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
Detailplaneeringuga esitatud üldplaneeringusse muudatuse siseviimine ning planeeringu
elluviimine ei too kaasa piirkonna liikluskoormuse, müra ega muude häiringute olulist kasvu.
Elamukrundi rajamine võimaldab maa-ala efektiivsemat kasutamist ja loob võimalused uute
elanike lisandumiseks Kärdla linna põhjaosas, kus elamuehitust võimaldavad tühjad krundid
sisuliselt puuduvad.
Kärdla linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt määratakse elamu- ja ärimaa segafunktsioon
maa-alale kui ettevõtlusega seotud hoonesse on võimalik rajada korterid või muud
elamispinnad. Selle juhtotstarbe määramine Krundile 1 on sobilik, sest vastab
detailplaneeringus kirjeldatud tingimustele (olemasoleva ning planeeritud hoonestuse
kasutamise võimalused on kirjeldatud detailplaneeringu peatükis 2.3.1).
Planeeritud Krunt 2 elamukrunt sobitub piirkonda, sest krundi kasutusotstarve, suurus ja
hoonestustihedus on võrreldav mõjuala territooriumil paiknevate elamukruntidega.
Üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe osas ei too kaasa muudatusi
üldplaneeringu seletuskirjas, ei kahjusta kaitstavaid loodusobjekte ega ole vastuolus
õigusaktidega. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine kätkeb endas erandit, et
kajastada adekvaatselt kohaliku omavalitsuse ruumilist arengut antud piirkonnas, seejuures ei
muuda ühe üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu kehtestamine
üldplaneeringut oluliselt ning see säilitab oma eesmärgi, terviklikkuse ning on elluviidav.
Vaata Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanekut joonisena
detailplaneeringu lisas 3.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 16
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
3. Planeeringu elluviimine
Käesolevaga esitatakse põhilised etapid planeeringuga määratud tegevuste elluviimiseks.
Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see ei ole detailplaneeringu põhilahendusega
vastuolus ning on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega
kooskõlastatud.
3.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte
kohustused
Planeeringuga ette nähtud ja määratud tegevusi saab ellu viia peale detailplaneeringu
kehtestamist.
Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks
võib välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus
projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta
olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on
kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide
kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju
hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus
toimus.
3.1.1. Maakorraldustoimingud
Planeeringu elluviimiseks teostab maamõõtja katastrimõõdistamise toimingud ning koostab
vastavad toimikud kahe eraldiseisva katastriüksuse maakatastrisse kandmiseks.
Osapoolte kohustused:
huvitatud isik või kinnisasja omanik tellib ja finantseerib maakorraldustoimingute
teostamise tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt;
kohalik omavalitsus määrab loodavate katastriüksuste lähiaadressid.
Omandisuhted:
Pärast katastriüksuste registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse ning
seejärel on võimalik teostada notaris omandiõigusi puudutavaid toiminguid eraldiseisvate
katastriüksustega.
3.1.2. Juurdepääsutee ja parkimiskohtade rajamine
Krunt 2 sõidukiga juurdepääsuks Pargi tänavalt tuleb rajada tänava pinnalt mahasõit,
juurdepääsutee lõik krundile ning parkimiskohad. Tee peab olema vähemalt 3,5 ma laiune ning
piisava kandevõimega ehitusmasinate, jäätmeveoki, lumetõrje-, pääste- või muu tehnika
juurdepääsuks ning manööverdamiseks.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud mahasõidu, juurdepääsutee ning parkimiskohtade rajamisel puudub avalik huvi ning
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 17
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
omanik.
Omandisuhted:
Juurdepääsutee ja parkimiskohtade alune maa jääb planeeritava kinnistu koosseisu ja maa
omand ei muutu.
3.1.3. Hoone projekteerimistööde teostamine
Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt
kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule
omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava
tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos
lisadega.
Enne hoone ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu
Päästeametilt.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja
finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Projekteerimistöö tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ning teostaja
vaheline leping.
3.1.4. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine
Krundisiseste tehnovõrkude ja -rajatiste (nt kanalisatsiooni- ja veetorustik, elektrimaakaabel,
maaküte jne) vajaduse ning täpsemad parameetrid saab lahendada hoone ehitusprojekti
koosseisus või eraldiseisva projektiga.
Osapoolte kohustused:
Krundisiseste tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimisel puudub avalik huvi. Projekteerimistööd
tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja
poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja
vaheline leping. Krundisisene tehnovõrk ja -rajatis jääb igakordse kinnisasja omaniku
omandisse.
3.1.5. Ehitustööde teostamine
Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale,
mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest.
Osapoolte kohustused:
Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone
ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 18
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
omanik.
Omandisuhted:
Ehitusprojektiga projekteeritud hoone ja rajatise omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu
igakordne kinnisasja omanik.
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale
avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed
Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa
planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil.
Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele,
loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele,
energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed,
minimaalse mahuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende
seiremeetmed:
planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Igakordne kinnistu
omanik peab kasutama vett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed
põhjavee kaitsmiseks;
planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kõik
materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide
ning vee mahte ei ole võimalik planeeringu koostamise raames hinnata, kuid nendesse
tuleks suhtuda säästvalt;
eeldatavalt ei ületa jäätmete poolt tekitatav mõju piirkonna keskkonnataluvust kui neid
käideldakse nõuetekohaselt;
ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid
eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel
negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitusperioodil ning
sellega kaasnevad mõjud on ajutised;
ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega
sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering 19
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
20
LEPPEMÄRGID
planeeringuala piir
maaüksuse piir
maaüksuse nimi
katastriüksuse tunnus
haljastus
kraavi kallas
madalpinge maakaabel
veetorustik
kanalisatsioonitorustik
side maakaabel
side kanalisatsioon
maapinna kõrgusjoon
maapinna kõrguspunkt
tänav, liikluspinna piir
hoone
KITSENDUSED
kraavi kaitsevöönd
tehnovõrgu kaitsevöönd
tuleohutuskuja
Kärdla linnapargi kaitsevöönd
Joonise koostamisel kasutatud OÜ Hadwest maamõõdubüroo poolt 25.11.2020 koostatud Kärdla linna
Sadama tn 4 kinnistu topo-geodeetilist maa-ala plaani tehnovõrkudega (töö nr T-20-564) ja Maa-ameti
avalike kaardirakenduste materjale.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Töö nr: DP21-02
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavolikogu Tugiplaan
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister M 1:500
Koostamise kuupäev: 08. veebruar 2023
21
Krundi ehitusõigused Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded
Hoonete Hoonete Suurim Parkimiskohtade
Hoone
Krundi nr
Krundi nr
Krundi nr
Krundi Krundi suurim suurim Hoonete lubatud Minimaalne
Hoonete arv
Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim Olemasolev katuse suletud Arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded
Olemasolev Kehtivad Planeeritud
kasutamise suurim
lubatud
tulepüsivus- piirangud piirangud
maaüksus lubatud arv ehitisealune maksimaalne maaüksus tüüp ja netopind maaüksus Norma- Planee-
sihtotstarve (m²) korruselisus klass
pind (m²) kõrgus (m) kalle (m²) tiivne ritud
BT50 / viilkatus Kaasaegne arhitektuur, hoonetel viilkatused, Tehnovõrgu Tehnovõrgu talumise
1 1058 2 300 9 2 1 400 välisfassaadis eelistada puitu, piirdeaedade tüüp 1 - ≥2 TP3 kaitsevöönd reaalservituut
EP50 30°..45°
Sadama tn 4 Sadama tn 4 Sadama tn 4 Tehnovõrgu Tehnovõrgu talumise
viilkatus Kaasaegne arhitektuur, hoonetel viilkatused,
2 EP100 1682 3 300 9 2 2 400 välisfassaadis eelistada puitu, piirdeaedade tüüp 2 - ≥2 TP3 kaitsevöönd, reaalservituut,
30°..45° tuleohutuskuja tuleohutuskuja
X= 6541150
Y= 428150
K1 V1
PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID
Krundi piir
K1 V1
Kärdla linnapark KRUNT 1 Krundi number
K1 V1
KLO1200452
ALUSANDMED Servituudi seadmise vajadus
K1 V1
p2
2 Planeeringuala piir
LIIKLUS, PARKIMINE
Katastriüksuse piir
K1 V1
KRUNT 1 Juurdepääsutee
Katastriüksuse nimi
Juurdepääs krundile
Katastriüksuse tunnus
p2 Parkimiskohtade arv krundil
Maapinna kõrguspunkt
V1
K1
Maapinna kõrgusjoon
HOONED, RAJATISED
V1
Tänav
K1
4
4
4
Planeeritud Kraav Krundi maapealne hoonestusala
4
maakaabel
Sadama
alajaamast
Kõlviku piir Tulemüüri vajadusega hoonestusala lõik
Elektri maakaabel Hoone
E1
Ühisveevärk Abihoone
4
E1
Ühiskanalisatsioon
E1 Sidekanalisatsioon KAITSEVÖÖNDID
KRUNT 2 Kraavi kalda piiranguvööndi piir
E1
lk p2
Olemasolev hoone
Vundament Kaitsealuse Kärdla linnapargi piir
8
TEHNOVARUSTUS
2
V1 Ühisveevärgi torustik
K1 Ühiskanalisatsiooni torustik
E1 Madalpinge elektrikaabel
lk Maapealne tehnoehitis (liitumuiskilp)
Tehnovõrgu kaitsevööndi piir
X= 6541050 Tuleohutuskuja
Y= 428150
Joonise koostamisel kasutatud OÜ Hadwest maamõõdubüroo Sadama tn 4 kü topo-geodeetilise
uuringu (töö nr T-20-564) ning AS Kärdla Veevärk andmeid.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-02
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Joonis: Detailplaan
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Väljatrüki fail: DP21-02_Sadama4_Detailplaan.dwg
Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)
22
Lisa 1. Planeeringu koostamise lähteandmed
Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on
planeeritava maaüksuse jagamine kaheks krundiks, loodevatele kruntidele ehitusõiguse
määramine ning üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaline muutmine.
Planeerimislahenduse väljatöötamisel on aluseks võetud olemasolevad lähte- ja üldandmed.
1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksus paikneb Kärdla linna põhjaosas.
Sadama tn 4 / Allikad: Google Maps, Maa-ameti ortofoto
Planeeringuala maaüksus on hoonestatud – krundil paiknevad endine 2-kordne restoranihoone
(ehitisregistri kood 115006739) ning 1-korruseline abihoone (115013622). Hooned paiknevad
krundi edela- ja loodeosas, hoonetest väljapoole jääv osa on haljastatud ning osaliselt kaetud
kõrghaljastusega. Krunt piirneb idast kagu-loodesuunalise kraaviga.
Hiiumaa muuseumi kodulehe artikkel “Vabrik pärast vabrikut” 1: “1994. aastal avati
Vabrikuväljaku läheduses söögikoht, mis kandis nime Priiankru. See oli tuletatud Briancour´i
nimest. Briancour olnud prantslasest kalevivabriku meister, kelle pere oli väidetavalt kohvi
joomise tava Kärdlasse toonud.”
1
https://muuseum.hiiumaa.ee/WP/uncategorized/vabrik-parast-vabrikut/
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise lähteandmed
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
23
Valdavalt kasutatakse planeeringualale juurdepääsuks krundist läänes paiknevat Sadama
tänavat ja tänava koosseisu arvestatud parkimisplatsi. Parkimisplatsi kasutavad valdavalt
Hiiumaa Arenduskeskuse administratiivhoone töötajad ja külastajad, kuid varasemalt on see
olulist rolli mänginud ka endise restoranihoone teenindamisel. Juurdepääsuks on võimalik
kasutada ka krundiga lõunast piirnevat Pargi tänava liikluspinda, mis suundub otse Sadama
tänavale.
Planeeringuala hooned on ühendatud tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ning
elektri- ja sidevõrguga. Maa-ala põhja-, kesk- ja lõunaosa läbivad elektri- ja siderajatised, mis
teenindavad teisi piirkonna maaüksusi.
Piirkond paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuala maapind on tasane ja selle
kõrgus jääb keskmiselt vahemikku +2,9..+3,2 m.
Planeeringualaga kirdest ja idast piirnev Kärdla linnapark on määratud kaitsealaks, kuid sellega
kaasnevad kitsendused planeeritavale maaüksusele ei ulatu.
Planeeritava maaüksuse üldandmed:
maakond: Hiiu maakond
omavalitsus: Hiiumaa vald
asustusüksus: Kärdla linn
lähiaadress: Sadama tn 4
katastriüksuse tunnus: 37101:004:0070
registriosa tunnus: 160633
katastriüksuse registreerimise aeg: 10. august 1998
sihtotstarve: ärimaa 100%
pindala: 2741 m²
kõlvik muu maa: 2741 m²
hinnatsoon: H0371002 100%
2. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused
Planeeringuala mõjualana käsitletakse kontaktvööndit, mis jääb planeeritavast maaüksusest
300 m raadiusesse. Ala hõlmab Kärdla põhjaossa jäävate peamiste tänavate ristmike (Uus-
Posti, Sadama-Kalda, Vabaduse-Kalda, Sadama-Väike-Sadama) ja nende vahelisi alasid, millel
on planeeringualaga sarnased olud ning kus võivad kavandatud tegevused vastastiku
mõjutada.
Mõjualasse jääb väga erineva funktsiooniga maa-alasid ja hooneid – avaliku kasutusega Kärdla
linnapark ning Vabrikuväljak, Kärdla kirik, Hiiumaa muuseumi Pikk maja, Hiiumaa
arenduskeskuse administratiivhoone, Hiiumaa sotsiaalkeskus, Kärdla endise elektrijaama
kompleks, äri- ja kontorifunktsiooniga hooned (Baabade kohvik, käsitöö meistrite maja, elektri-
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise lähteandmed
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
24
ja kanalisatsioonitarvete kauplused, autoremonditöökoda, Posti hostel, nn Hiiu Kaluri-maja),
palju elamukrunte ning korterelamud.
Elamukruntide pindalad jäävad keskmiselt suurusjärku 1500..2000 m². Elamukruntide
hoonestuse moodustavad valdavalt elamu koos ühe-kahe abihoonega.
Äri- ja avaliku funktsiooniga maaüksuste suurused varieeruvad väga suures ulatuses ning
hoonete ümbruses on ka suured parkla-alad ning erinevas mahus haljastust ja puudega kaetud
alasid. Samuti ei ole võimalik välja tuua hoonestuse ühiseid arhitektuurseid jooni, sest
hoonestuse püstitamisperioodid jäävad perioodi 1830ndad kuni 2020ndad.
Maa-ameti avaliku planeeringute rakenduse andmeil on piirkonnas palju kehtivaid
detailplaneeringuid, kuid paljud nendest on koostatud maakorralduslikel põhjustel kunagiste
maade erastamise/tagastamise võimaldamiseks ning nende sisu ei kätke ehitusõigust ja
linnaruumi arenguid. Kõige värskemad ja asjakohasemad detailplaneeringud on Pargi tn äärse
sotsiaalkeskuse ning Vabrikuväljaku ja selle kruntide ja hoonestusega seotud.
Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (linnulennul):
Kärdla linna keskväljak: 650 m
Kärdla sadam: 600 m
Hiiumaa haigla: 500 m
Kärdla lennujaam: 4,3 km
Heltermaa sadam: 23 km.
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile tuginedes saab järeldada, et piirkonna maakasutus,
hoonestus ning kruntide suurused on väga erinevatest perioodidest ning eripalgeline.
Domineerivat või olulise mõjuga ülekaalu ühelgi kasutusfunktsioonil või hoonetüübil ei ole. Kuna
ühest küljest paikneb planeeringuala aktiivse liiklusega tänava ääres, teisalt aga piirneb
linnapargi ja elamurajooniga, siis sobib planeeritavatesse hoonetesse nii äri- kui
elamufunktsiooniga tegevused või nende sümbioos (nt hoone ühel korrusel äritegevus, teisel
elamispinnad).
3. Ruumilise arengu eesmärgid
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/65) eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine, kohaliku omavalitsuse üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike
vajaduste ja huvide tasakaalustamine. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute
koostamisele.
Maakonnaplaneeringus on Kärdlat puudutavad sätted peaasjalikult keskendunud Kärdla kui
maakonnakeskusega seotud määrangute väljatoomisele seoses ühistranspordi, taristu,
ettevõtluse jne.
Kõige detailsemalt on maakonnaplaneeringus kajastatud Kärdla linna territooriumi kui I klassi
väärtuslikku maastikku ning sellega seotud sätteid.
Kärdla väärtusliku maastiku kasutustingimused:
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise lähteandmed
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
25
surveline põhjavesi on väärtuslik ressurss, millega peab ehitustegevuse planeerimisel
tingimata arvestama;
Kärdla linna üldplaneeringus on määratletud miljööväärtuslikud alad ja täpsustatud
ehitustingimusi nende alade piires.
Kärdla linna üldplaneeringu (kehtestatud Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35)
eesmärkideks on linna territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, territoriaalse arengu
seisukohtade ja eesmärkide esitamine linna ning maakondlikesse ja riiklikesse
arengukavadesse ja planeeringutesse, pikaajalise maakasutuse, ruumilise arengu suundade ja
ehitustingimuste määramine perspektiivseid investeeringuid ja elanikkonna vajadusi silmas
pidades, uute ühiskondlike objektide asukohtade piirkondlik paigutamine ning
territoriaalmajandusliku arengu tagamine kooskõlas kestva ja säästva arenguga.
Väljavõte Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonisest
Kärdla linna üldplaneeringuga on planeeringuala maa-alale määratud kaubandus-, teenindus- ja
büroohoone juhtotstarve. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt paikneb taolise juhtotstarbega
maal olemasolev või perspektiivne hoone, milles on võimalik tegeleda erinevat laadi
ettevõtlusvormidega ning pakkuda tooteid ja teenuseid, mis ei eelda kohapealset suuremahulist
tootmis- ega tööstustegevust, ja hoonet teenindav taristu.
Üldplaneeringuga määratud sätted, mida on mõistlik või võimalik koostatud detailplaneeringu
ning kavandatud tegevuste olemust silmas pidades järgida:
uutele maaüksustele, millel hooneid ei paikne, ei tohi püstitada rohkem kui 3 hoonet;
elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal on elamukrundi minimaalseks suuruseks 1500 m²;
elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja
kõrghaljastust;
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise lähteandmed
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
26
piirdeaedade soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada
võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga;
ehitusõiguse määramisel peab arvestama väärtusliku haljastusega;
üldjuhul lahendatakse kogu parkimine maaüksuse piires;
Planeeringuala jääb Kärdla linna miljööväärtusliku hoonestusala koosseisu. Ala piiride
määramisel on arvestatud, et alas oleks esindatud linna hoonestust ja arhitektuuri
iseloomustavad erinevad ehitusperioodid. Miljööväärtuslikul hoonestusalal tuleb tähelepanu
pöörata sellele, et säiliks miljööala omapära, looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide
väljakujunenud suhe. Miljööväärtuslikule alale uue hoone planeerimisel, projekteerimisel ja
ehitamisel tuleb kinni pidada nõuetest, mille kohaselt:
detailplaneeringuga määrata hoone katuse tüüp, kalle ja kattematerjalid;
vältida omadustelt ja väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;
vältida hoonete püstitamisel tüüpprojekte;
säilitada väljakujunenud tänavajoon;
fassaad projekteerida traditsioonilisele ehitusjoonele;
hoone ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peab olema samane naaberkruntide ja muu
lähipiirkonna olemasoleva hoonestusega;
arhitektuur-ehituslikud lahendused peavad tagama hoone sobitumise olemasolevasse
miljöösse;
transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine
miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud.
Olemasoleva hoone renoveerimise, rekonstrueerimise ja juurdeehituse korral tuleb järgida
nõudeid, mille kohaselt:
hoonete ümberehitus, fassaadide ja välisviimistluse muutmine tuleb kooskõlastada
kohaliku omavalitsusega;
arvestada olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust;
olulised on fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste
kujundus, trepid, räästalahendused, korstnapitsid, jne;
juurdeehituse kavandamisel lähtuda olemasoleva hoone või analoogsete naaberhoonete
kujundusvõtetest; juurdeehitus peab olemasoleva hoone suhtes olema tagasihoidlikuma
kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult;
kasutada valdavalt naturaalseid ehitusmaterjale – sünteetilised materjalid ja moodsad
konstruktiivsed lahendused ei sobi kokku vana hoonestusega;
majade viimistlemisel kasutada naturaalseid värve, kivihoonete puhul lubikrohvi ja -värve;
piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole
lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m
kõrguse hekiga;
maapinna tõstmise vajadusel lahendada sajuvete äravool ja maapinna kuivendus
naaberkrunte kahjustamata.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 1
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Planeeringu koostamise lähteandmed
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
27
Lisa 2. Ruumiline illustratsioon
Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse planeeringu lisana kavandatavast
keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks planeeringulahenduse ruumiline
illustratsioon.
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 2
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Ruumiline illustratsioon
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
28
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 2
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Ruumiline illustratsioon
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
29
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 2
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Ruumiline illustratsioon
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
30
Lisa 3. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut,
kuulub PlanS § 142 lõike 7 kohaselt detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu jooniste
vastava osa muudatuste ettepanek.
Joonis 1: Planeeringuala asukoht Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonisel
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 3
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
31
Joonis 2: Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek Sadama tn 4 maaüksuse
ulatuses
Kärdla linna Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneering Lisa 3
Koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 08. veebruar 2023
32
33
34
35
36
37
38
39
TEHNILISED TINGIMUSED 373463
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Kuusk, Arno 38208210236
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond
Telefon e-post
526 7075
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Telefon e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Sadama 4 Kärdla linn Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
37101:004:0070
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 25 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
40
TEHNILISED TINGIMUSED 373463
KLIENDI TEGEVUSED
1. Sadama 4 krundi elektriga varustamine planeerida Sadama alajaamast madalpingekaabliga.
Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati
vabalt teenindatavad.
2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Saarte piirkonna
võrguplaneerija poole (Mati Kütt, tel. 5086289,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada
läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/
teenused/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi Koostatud: 06.04.2021
Mati Kütt Kehtib kuni: 06.04.2023
2/2
41
Hr. Arno Kuusk 22.03.2021 nr 2180
[email protected]
TEHNILISED TINGIMUSED
Vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks Sadama tn.4 kinnistule (katastrinumber
37101:004:0070) Kärdla linnas, Hiiumaa vallas.
I Veetorustik
1. Joonisel näidatud asukohta rajada PE 110 torule liitumispunkt, millele paigaldada maakraan
Dn25.
2. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramise hõlbustamiseks
min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale
0,4 m kõrgusele - paigaldada märkelint.
3. Välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm, skeem leitav http://www.kvv.ee/pdf/Veemds.pdf
ja veemõõdusõlme tehnilised tingimused http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc
II Kanalisatsioonitorustikud
1. Joonisel näidatud asukohta on rajatud liitumispunkt, kuhu on rajatud isevoolne
kanalisatsioonitorustik, PVC torustik läbimõõduga 160mm.
2. Võimalusel projekteerida isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC 160 mm.
III Kaped, kaevud ja kaevuluugid
1. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid
2. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus
peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.
IV Kooskõlastamine
1. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eks ehitusprojektist anda üle Kärdla
Veevärk AS-ile.
V Ühendamine
1. Kinnistu ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu
sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks:
- anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised;
- esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile.
Lisad: skeem 1.
Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Toomas Kattel
AS Kärdla Veevärk
juhataja
Veehaarde-Nõmme 9a, Kärdla-Nõmme küla tel.4631087 EE551010022043121008
92413 Hiiumaa vald, Hiiu maakond fax.4631087 SEB Pank
Reg. nr 10064136 e-mail:
[email protected] EE962200001120130312
KMKR EE100453874 www.kvv.ee Swedbank
42
43
44
Kärdla linnas asuva Sadama tn 4 maaüksuse detailplaneeringu eskiisi
avaliku arutelu protokoll
Kärdla 04.märts 2022
Algus kell 13.00
Lõpp kell 13.20
Osavõtjad: Arno Kuusk, Kati Urbla, Erki Tint, Mai Julge
Arno Kuusk andis ülevaate Sadama tn 4 maaüksuse eskiisist ja edaspidisest menetluse
käigust.
Avaliku väljapaneku ajal esitas Keskkonnaamet arvamuse detailplaneeringu eskiisi kohta.
Selles juhiti tähelepanu asjaolule, et Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse
kohaselt jääb planeeringuala suures osas naabermaaüksusel Sadama tänav L2 (katastritunnus
20501:001:0608) asuva puurkaevu (KKR kood PRK0008773) sanitaarkaitsealasse. Tegemist
oli eksliku kaardikandega, Keskkonnaagentuurile on esitatud puurkaevu asukoha täpsustatud
andmed ja kaardikanne on parandatud.
Protokollis Mai Julge
45
Liisa Randmaa Teie 17.06.2022 nr 8-3/198
Hiiumaa Vallavalitsus
[email protected] Meie 05.07.2022 nr 7.2-3.4/4003-3
Taotlus kooskõlastamiseks
Austatud Liisa Randmaa
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse
AA Arhitektid OÜ poolt Kärdla linnas Sadama tn 4 detailplaneeringu tuleohutuse osale.
Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2689-2022-2
Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab
haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on
vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Hiiumaa Vallavalitsuse otsust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Galina Kiivit
Ohutusjärelevalve büroo
peainspektor
Lääne päästekeskus
Galina Kiivit
+372 4725105
[email protected]
Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 /
[email protected] / www.paasteamet.ee /
Registrikood 70000585
46
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS
Kooskõlastuse nr 7490215789
Kooskõlastuse kuupäev 23.06.2022
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA
Isikukood 48409213718
Isiku nimi MARIA REINO
Kontakisik MARIA REINO
Objekti aadress Sadama tn 4, Kärdla linn (dp)
Töö number 21-02
Töö sisu Detailplaneeringu asendiplaan
Etapp Detailplaneering
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS
Marge Kasenurm
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343
47
Teie 17.06.2022 nr 8-3/198-1
Hiiumaa vald Kärdla Osavalla Valitsus Meie 04.07.2022 nr 15-3/5214-2
Arvamus ning täiendavate
koostöötegijate ja kaastavate
määramine Sadama tn 4 kinnistu
detailplaneeringule
Hiiumaa valla Kärdla Osavalla Valitsus esitas 17.06.2022 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks Kärdla linna,
Sadama tn 4 kinnistu detailplaneeringu.
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 15.10.2020 otsusega nr 220. Nimetatud
otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise,
kuna eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne
keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 05.10.2020 kirjas nr 6
5/20/15051 2.
Planeeringuala, suurusega 0,27 ha, on ärimaa sihtotstarbega Sadama tn 4 kinnistu
(37101:004:0070), kõlvikuliselt koosseisult õuemaa ja muu maa. Planeeringualal on
ühekorruseline restoranihoone ja abihoone.
Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada planeeringuala kaheks, Sadama tn 4 ja Pargi tn 1a
krundiks. Sadama tn 4 krundile määrata ehitusõigus ja hoonestusala kuni 9 m kõrguse
restoranihoone ja abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 300 m2. Pargi tn 1a krundil
määrata ehitusõigus ja hoonestusala kuni 9 m kõrguse elamu ning olemasoleva ja kuni 6 m
kõrguse abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 300 m2. Samuti määrata
tehnovõrkude paiknemine, liikluskorraldus, olulisemad arhitektuurinõuded, servituutide ja
kitsenduste vajadus, haljastuse ja heakorra põhimõtted.
Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Krunte varustatakse veega
ühisveevõrgust, reoveed juhitakse ühiskanalisatsiooni.
Planeeringuala piirneb kaitsealuse Kärdla linnapargiga (KLO1200452).
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala maakondliku tähtsusega I
klassi Kärdla linna väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek see
rahvusmaastikuks määrata. Väärtusteks on surveline arteesiavesi, tänavaid ääristav haljastus,
linna läbivad ojad, kaitsealused pargid, hästi hooldatud aedlinnaosad.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
48
Planeeringuala paikneb 21.06.2012 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringu kohaselt ärimaa
juhtotstarbega maa-alal, detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta see ärimaa ja elamumaa
juhtotstarbeks.
Lähtudes esitatud planeeringumaterjalidest, märgin järgmist:
1. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
Haldusmenetluse seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt
mõistetav. PlanS § 126 lõikes 1 on nimetatud detailplaneeringuga lahendatavad
ülesanded, kohustuslikud on planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi
hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike
ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede
võimaliku asukoha määramine, samuti ehitise ehituslike tingimuste määramine.
1.1.PlanS § 3 lõike 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala ehk planeeringuala
kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud
juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Detailplaneeringus ei ole
planeeringuala nõuetekohaselt kirjeldatud. Palun detailplaneeringut täiendada.
1.2.Asjakohane ei ole väide, et ainsaks detailplaneeringu koostamise kohustusega
hooneks on Pargi tn 1a krundile planeeritud elamu. Tulenevalt PlsnS § 125 lõikest
1 on linnades detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusloakohustusliku hoone
püstitamiseks. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on ehitusloakohustuslikud ka 6 m
kõrgused abihooned. Palun viga parandada.
1.3.Põhijoonisel ei ole eristatud põhi- ja abihooneid, samuti olemasolevad ja rajatavad
hooned. Hoonestusalad ei ole selgelt piiritletud. Joonis ei ole selge ja arusaadav,
legend ei ole täielik. Palun detailplaneeringut täiendada.
1.4.Detailplaneeringu kohaselt võib Sadama tn 4 krundil olemasolevas hoones jätkata
äritegevustega ja lisaks rajada eluruumid kas hoone teise korruse
rekonstrueerimisel, hoone laiendamisel või uue kõrvalhoone püstitamisel. Pargi tn
1a krundil võib olemasoleva abihoone säilitada, rekonstrueerida, laiendada või
lammutada. Juhin tähelepanu, et detailplaneeringu ehitusõigus on ebaselge ja
umbmäärane ja ei ole üheselt mõistetavalt määratud. Palun detailplaneering
planeerimisseadusega kooskõlla viia.
1.5.Suur osa planeeringualast jääb looduskaitsealuse üksikobjekti hariliku tamme
(KLO4001106) piiranguvööndisse ja naaberkinnistul paikneva puurkaevu
kaitsevööndisse. Detailplaneeringus ei ole arvestatud kaitsealuse tamme
piiranguvööndi ja puurkaevu sanitaarkaitsealaga. Palun detailplaneeringut
täiendada ja parandada.
1.6.Sadama tn 1 krundi abihoone kõrgus ei ole määratud.
2. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kohalik omavalitsus
peab kaaluma, kas üldplaneeringu muutmine on vajalik ja põhjendatud. PlanS § 142 lõige
7 sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut, peab kuuluma detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja
jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Detailplaneeringus ei ole üldplaneeringu
2
49
muutmise ettepanek arusaadavalt ja selgelt sõnastatud, palun muutmise vajadust
igakülgselt põhjendada.
Juhin tähelepanu, et kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks
planeerimisseaduse nõuetele. Palun detailplaneering planeerimisseadusega kooskõlla viia.
Kohalik omavalitsus on kinnitanud, et Sadama tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamisel
tehakse koostööd ja detailplaneering kooskõlastatakse Päästeametiga. Detailplaneeringu
koostamisse on kaasatud Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Elektrilevi OÜ, Telia AS,
Kärdla Veevärk AS ning Pargi tn 1, Pargi tn 2 kinnistute valdajad.
Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ sätestatut ning lähtudes riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitusest, määran täiendavalt asutuseks
Keskkonnaameti, kellega Sadama tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamisel tuleb teha
koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Lisaks eelpool nimetatutele kaasata
detailplaneeringu koostamisse ka teisel pool Sadama tänavat paikneva Vabriku 1
kinnistu valdaja.
Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.
Juhin tähelepanu, et PlanS § 127 lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel
avalikustatakse see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja
muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS §
3 lõikele 4 kuuluvad lisad planeeringu koosseisu. Lisad sisaldavad teavet planeeringu
algatamise taotluse, planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö,
samuti planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta ning
muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Palun hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
detailplaneeringu koostamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3
50
Merilin Must
Saatja: Merilin Must
Saatmisaeg: teisipäev, 28. juuni 2022 11:34
Adressaat: Merilin Must
Teema: FW: 8-3/198-1 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Sadama 4,
piirinaabrid)
From: Martin Kagadze <
[email protected]>
Sent: Monday, June 20, 2022 11:45 PM
To: Triin Hanikat <
[email protected]>
Cc: Kärdla osavallakogu meililist <
[email protected]>
Subject: Re: 8-3/198-1 Detailplaneeringu kohta arvamuse avaldamine (Sadama 4, piirinaabrid)
Tere,
Antud kinnistut ei ole võimalik selliselt jagada, üldpindala ei võimalda, saab lahendada läbi asjaõiguse ja reaalosa.
edu
M
Kontakt <
[email protected]> kirjutas kuupäeval R, 17. juuni 2022 kell 11:19:
Tere
Edastan kirja.
Heade soovidega
Triin Hanikat
sekretär
1
51
Hiiumaa valla Kärdla osavalla valitsus Teie 11.07.2022 nr 8-2/213
[email protected]
Meie 02.08.2022 nr 6-2/22/13647-2
Arvamus Sadama tn 4 kinnistu
detailplaneeringu kohta
Esitasite1 Keskkonnaametile planeerimisseaduse § 133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks
menetluses oleva Kärdla linnas asuva Sadama tn 4 kinnistu detailplaneeringu2.
Planeeringuala (pindalaga ca 0,27 ha) asub Hiiumaal Kärdla linnas Sadama tn 4 kinnistul3.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ärimaa otstarbega maaüksuse jagamine kaheks
eraldiseisvaks krundiks, kruntidele ehitusõiguse määramine ning maaüksuse jagamise
tulemusel moodustatavale tühjale krundile elamumaa sihtotstarbe määramine. Lisaks
juurdepääsu-, liikluskorralduse ning tehnovõrkude rajamise põhimõtete määramine.
Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma
kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut
(looduskaitseseadus, LKS, § 14 lg 1 p 5). Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt
(seisuga 01.08.2022) ei jää planeeringualale LKS alusel kaitstavaid loodusobjekte,
mistõttu ei ole Keskkonnaameti nõusolek planeeringu kehtestamiseks nõutav ja vastavaks
kooskõlastuseks puudub juriidiline alus. Siiski on Keskkonnaamet esitatud materjalidega
tutvunud ning juhib tähelepanu järgnevale:
1. Tõite oma kaasamise kirjas4 välja, et Rahandusministeeriumi poolt teile saadetud kirjas5 on
toodud: „suur osa planeeringualast jääb looduskaitsealuse üksikobjekti hariliku tamme
(KLO4001106) piiranguvööndisse ja naaberkinnistul paikneva puurkaevu
kaitsevööndisse.“. Lisaks tõite välja, et Keskkonnaamet on Rahandusministeeriumi poolt
määratud täiendavalt asutuseks, kellega käesoleva detailplaneeringu osas tuleb koostööd
teha ja kellega planeering kooskõlastada. Keskkonnaamet märgib, et vastavalt Maa-ameti
kitsenduste kaardile ja seletuskirjas toodud asendiplaani planeeringuala piirile, ei asu
detailplaneeringu ala hariliku tamme piiranguvööndis, vaid piirneb sellega. Samuti ei ulatu
lähima puurkaevu6, mis asub Sadama tn 15 kinnistul7, sanitaarkaitseala (50 m)
detailplaneeringu alale. Seega Keskkonnaameti nõusolek detailplaneeringu kehtestamiseks
ei ole vajalik ning selleks puudub ka juriidiline alus.
1
Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.07.2022 nr 6-2/22/13647 all.
2
koostaja AA Arhitektid OÜ, töö nr DP21-02
3
katastritunnus 37101:004:0070
4
11.07.2022 kiri nr 8-2/213
5
04.07.2022 kiri nr 15-3/5214-2
6
PRK0008757
7
katastritunnus: 37101:004:0006
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
52
2. Planeeringuala piirneb loodest kaitstava looduse üksikobjekti harilik tamm8 kaitsevööndiga.
Kaitstavat looduse üksikobjekti harilik tamm ümbritseb 50 m raadiusega kaitsevöönd, kus
kehtib LKS ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjaga9 kehtestatud kaitsekord.
Arvestades, et planeeringuala ja kaitstava looduse üksikobjekti vahele jääb olemasolev
Sadama tänav koos selle ääres oleva parklaga, on Keskkonnaamet seisukohal, et
planeeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta üksikobjekti seisundit, ilmet ega vaadeldavust.
3. Planeeringuala piirneb kirdest Kärdla linnapargiga, kus kehtib LKS ja parkide kaitse-
eeskirjaga10 kehtestatud kaitsekord. Parkide, sealhulgas ka Kärdla linnapargi, kaitse-
eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt,
ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja
aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise
suunamisega (parkide kaitse-eeskirja § 1 lg 2). Planeeringuga ei ole kavandatud tegevusi
Kärdla linnapargis ja sellega vahetult piirneval Sadama tn 4 kinnistu osal. Kavandatud
hoonestusala jääb pargi piirist 5-10 m kaugusele.
4. Kärdla linnapargile on koostatud hoolduskava11, mis kirjeldab pargi ajaloolist kujunemist,
olemasolevat olukorda ja väärtusi ning paneb paika pargi säilitamise ja hooldamise
põhimõtted. Kärdla linnapargi hoolduskava kohaselt kasvavad Sadama tn 4 kinnistuga
piirneval pargialal mitmed suured, ajaloolised, väärtuslikud ning säilitatavad pargipuud.
Planeeringualale hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada pargi kaitseväärtuste (sh
ajalooliste puude) säilitamise vajadusega ning sellest lähtuda võiva võimaliku ohuga
hoonetele (puude kuivamine ja murdumine).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Karin Sisask 5193 1960 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)
[email protected]
8
keskkonnaregistri kood KLO4001106
9
Keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-
eeskiri)
10
Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“
(edaspidi parkide kaitse-eeskiri)
11
Kooskõlastatud Keskkonnaameti 03.12.2015 kirjaga nr HLS 15-10/15/26044-2.
2 (2)
53
54
55
56
Hiiumaa Valla Kärdla osavalla Valitsus Teie 05.12.2022 nr 8-3/313
[email protected] Meie 02.02.2023 nr 15-3/9563-2
Sadama tn 4 kinnistu
detailplaneering
Hiiumaa Valla Kärdla Osavalla Valitsus esitas 05.12.2022 Rahandusministeeriumile taotluse
Kärdla linnas Sadama tn 4 kinnistu 21.06.2012 kehtestatud Kärdla linna üldplaneeringut
(edaspidi üldplaneering) muutva detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) heakskiidu
saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele
on lisatud detailplaneering ja selle menetluse materjalid. Taotluses on vallavalitsus kinnitanud,
et detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi ei esitatud.
PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 3 punkt 1 alusel kohaselt on detailplaneeringu heakskiidu
andmise otsustamisel Rahandusministeeriumi ülesandeks kontrollida detailplaneeringu
vastavust õigusaktidele.
Rahandusministeeriumi 04.07.2022 kirjas nr 15-3/5214-2 oleme juhtinud tähelepanu
puudustele ja palunud detailplaneering PlanS-iga kooskõlla viia. Oleme selgitanud, et PlanS
§ 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus,
seega kohaliku omavalitsuse vastutus ja ülesanne on, et detailplaneering vastaks kehtivatele
õigusaktidele, sh PlanS-s sätestatud nõuetele. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering
planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt
peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised
peavad olema omavahel kooskõlas.
Kontrollimisel tuvastasime, et detailplaneering on jätkuvalt vastuolus PlanS-ga ja
Rahandusministeeriumi märkustega arvestatud ei ole. Seega juhime Teie tähelepanu veelkord
detailplaneeringu puudustele:
1. Detailplaneeringu kohaselt on krundil 1 määratud ehitusõigus 9 m kõrgustele
kahekorruselistele olemasolevale restoranihoonele ja rajatavale hoonele, mida
seletuskirjas on nimetatud kõrvalhooneks ja põhijoonisel hooneks. Seletuskirjas on
märgitud: restoranihoones võib jätkuda äritegevus ja luuakse võimalus uue eluhoone
püstitamiseks. Krundi 1 kasutamise sihtotstarve on 50% elamumaa ja 50%
kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa. Kuna kõrvalhoone mõiste on
õiguslikult defineerimata ja hoone võib olla nii abihoone kui ka elamu, ei ole
detailplaneeringus üheselt määratud, mida planeeritakse. Rahandusministeerium jääb
seisukohale, et detailplaneeringus ei ole ehitusõigus arusaadavalt määratud ja seega ei
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
57
vasta see PlanS-i ega määruse nõuetele. Palume detailplaneeringus ehitusõigus üheselt
määrata ning seletuskiri ja joonised kooskõlla viia.
2. Seletuskirjas on krundil 1 ehitusõigus määratud kahele ja põhijoonisel kolmele
hoonele. Palume detailplaneeringut parandada ja seletuskiri ning joonis omavahel
kooskõlla viia.
3. Krundil 2 on ehitusõigus määratud 9 m kõrgusele elamule ning olemasolevale ja
rajatavale abihoonele kõrgusega kuni 6 m. Põhijoonisel ei ole elamu ja abihooned
eristatavad. Palume põhijoonisel elamud ja abihooned erinevalt tähistada või kujutada.
4. Krundil 2 võib seletuskirja kohaselt olemasoleva abihoone säilitada, rekonstrueerida,
laiendada või lammutada. Määratud ei ole, millises ulatuses ja millistel tingimustel
võib abihoonet laiendada. Palume detailplaneeringut täiendada.
5. Detailplaneeringus on kasutatud mõistet ehitisealune pindala (seletuskirja lk 5, 10).
Mõiste ehitisealune pind on määratletud ehitusseadustiku alusel kehtestatud
majandus- ja taristuministri määruses nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“. Määruse § 19 lõike 1 kohaselt on ehitisealune pind hoonealune
pind või rajatisealune pind. Palume detailplaneeringus mõisteid kasutada õiguslikus
mõistes korrektselt lähtudes eeltoodud selgitusest.
6. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS
§ 142 lõige 7 sätestab, et sellisel juhul peab detailplaneeringu koosseisu kuuluma
üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Juhime
tähelepanu, et detailplaneeringus ei ole üldplaneeringu muutmise ettepanek selgelt
sõnastatud, arusaadav ei ole ka joonis. Palume lisada legend joonisele Kärdla linna
üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek Sadama tn 4 maaüksuse ulatuses (lk
15) ja seletuskirjas üldplaneeringu muutmise ettepanek selgelt sõnastada.
Heakskiidu andmise otsustamiseks palume esitada Rahandusministeeriumile parandatud ja
täiendatud detailplaneering. Pärast eelpool toodud puuduste kõrvaldamist saame jätkata
menetlust detailplaneeringule heakskiidu andmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
2