Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 16.02.2023 08:27
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 7-6/2023/417 Koostöö detailplaneeringu koostamisel
Manused: Koostöö detailplaneeringu koostamisel.asice
Tere
Käesoleva kirja ja selle manuste kättesaamise kohta palun saata elektroonilisel teel kinnitus e-
posti aadressile
[email protected]
Lugupidamisega
Kairi Schumann
vallasekretäri abi
5348 0602
KEHTNA VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN 15.02.2023 nr 7-6/2023/417
Koostöö detailplaneeringu koostamisel
Kehtna Vallavolikogu algatas 3. märtsi 2021 otsusega nr 2021 Lelle aleviku Pärnu mnt 13 maaüksuse
(endine Aiamaa mü) detailplaneeringu.
Planeeringu koostamise ajal toimus Aiamaa maaüksuse jagamine kaheks, mille tulemusel tekkisid
eraldi katastriüksused Pärnu mnt 13 (katastritunnus 29301:001:0588) ja Aiamaa (katastritunnus
29301:001:0589). Planeeringulahenduse koostamine toimub katastriüksuse Pärnu mnt 13 ja selle
lähiala kohta, mistõttu muutus võrreldes algatamise otsusega planeeringu nimi.
Planeeringu koostamise eesmärk on kauplusehoone ehitamine.
Kehtna valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuga hõlmatav ala üldkasutataval maal.
Detailplaneeringuga kavandatakse planeeritavale katastriüksusele ärimaa sihtotstarvet, mistõttu
sisaldab detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kehtna Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostaja on
Hendrikson &amp;amp;amp; Ko, töö nr 21004040. Detailplaneeringu materjalid on lisatud
kirjale ning on kättesaadavad Kehtna valla veebilehel.
Kehtna Vallavalitsus esitas PlanS § 133 lg 1 alusel detailplaneeringu kooskõlastamiseks
Transpordiametile ja Päästeametile ning arvamuse andmiseks naaberkinnistute omanikele.
Detailplaneeringu on 08.02.2023 kooskõlastanud Elektrilevi OÜ, kooskõlastuse nr 6171830379.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Satsi
registri- ja ehitusspetsialist
Lisad:
1. DD100_P2rnu_mnt_13_DP_Lelle-pood.asice
2. Elektrilevi OÜ kooskõlastus
Pargi 2 Telefon 5348 0602 Registrikood 77000252
Kehtna Telefon 5333 5232 SEB Konto EE781010802000064001
79001 RAPLAMAA e-post:
[email protected]
l
Versioon 06.02.2023 /// Töö nr 21004040
Kehtna vallas Lelle alevikus
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21004040 Tartu 2023
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kehtna Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja ja tellija
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Sisukord
A - SELETUSKIRI .........................................................................................................5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ............................................5
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ..............................................................6
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ......................................... 6
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ...................................................................... 8
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ..........................................10
3.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek .............................................................................................. 10
3.2 Planeeringuala kirjeldus ja valiku põhjendused .............................................................................. 11
3.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 12
3.4 Krundi hoonestusala ....................................................................................................................... 12
3.5 Krundi ehitusõigus .......................................................................................................................... 12
3.6 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 13
3.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 14
3.8 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................ 15
3.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 15
3.9.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 16
3.9.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .................................................................................................... 16
3.9.3 Soojavarustus.............................................................................................................................. 17
3.9.4 Telekommunikatsioonivarustus ................................................................................................... 17
3.10 Tuleohutus.................................................................................................................................... 18
3.11 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ................................................................................. 18
3.12 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 19
3.12.1 Heitvee ärajuhtimine .................................................................................................................. 19
3.12.2 Jäätmed..................................................................................................................................... 19
3.12.3 Energiatõhusus ......................................................................................................................... 19
3.12.4 Radoon ...................................................................................................................................... 20
3.12.5 Insolatsioon ............................................................................................................................... 20
3.12.6 Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet .......................................................................................... 20
3.13 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 22
3.14 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................ 22
3.14.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 22
3.14.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ......................................................................................... 23
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ...........25
C - JOONISED ............................................................................................................27
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA
EESMÄRK
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Kehtna Vallavolikogu 03.03.2021 otsus nr 202
Lelle aleviku Aiamaa maaüksuse detailplaneeringu algatamine . Planeeringu koostamise ajal
toimus Aiamaa maaüksuse jagamine kaheks, mille tulemusel tekkisid eraldi katastriüksused
Pärnu mnt 13 (kt 29301:001:0588) ja Aiamaa (kt 29301:001:0589). Planeeringulahenduse
koostamine toimub katastriüksuse Pärnu mnt 13 ja selle lähiala kohta, mistõttu muutus
võrreldes algatamise otsusega planeeringu nimi.
Planeeringu koostamise eesmärk on kauplusehoone ehitamine.
Kehtna valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuga hõlmatav ala üldkasutataval
maal. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeritavale katastriüksusele ärimaa
sihtotstarvet, mistõttu sisaldab detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Rapla maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/80);
▪ Kehtna valla üldplaneeringut (kehtestatud Kehtna Vallavolikogu 16.06.2009 määrusega nr 73);
▪ Lelle alevikus Aiamaa mü ja Lelle tee L1 mü DP eelhinnangut (Hendrikson & Ko, töö nr
21003892, 2021);
▪ Liikluslahenduse ettepanekut (Liikluslahendus OÜ, töö nr 213406);
▪ Põhiprojekti Lelle aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustik (Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr
094/2022);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid;
▪ Geodeetilist alusplaani (Geodeesia24 OÜ, töö nr 5236 -21, juuli 2021). Geodeetilise
alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,
mõõtkava M 1:500.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat
teavet.
6 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala
kirjeldus ning analüüs
Planeeringuala hõlmab Pärnu mnt 13 katastriüksust (kt 29301:001:0588, pindala 3 537 m²,
sihtotstarve üldkasutatav maa 100 %) ja lähialana 20153 Lelle jaama tee L1
(kt 29301:001:0174, pindala 194 m², transpordimaa 100%) maaüksust ning osaliselt Roheluse
(kt 29201:001:0377, pindala 14 809 m², üldkasutatav maa 100%) ja 20153 Lelle Jaama tee
(kt 29202:006:1747, pindala 12 894 m², transpordimaa 100% ) maaüksuseid. Planeeringuala
suurus on kokku ca 4 500 m².
Pärnu mnt 13 maaüksus asub riigiteede tugimaantee nr 15 Tallinn - Rapla - Türi ja
kõrvalmaantee nr 20153 Lelle jaama tee (aleviku piires tänav Pärnu maantee) ristmiku kõrval
jäädes sellest idapoole. Põhjasuunda, kõrvalmaanteest planeeringualaga samal teepoolsel
küljel Pärnu mnt 9 maaüksusel (kt 29202:006:0780, elamumaa) asub üksikelamu koos
abihoonetega; teisele poole kõrvalmaanteed Lelle aleviku suunal jäävad korterelamud (Pärnu
mnt 6, 8, 10 on kahekorruselised ning Pärnu mnt 12 on kolmekorruseline).
Pärnu mnt 13 ja selle kõrval oleval Aiamaa maaüksusel (kt 29301:001:0589, pindala 3 017 m²,
sihtotstarve üldkasutatav maa 100 %) asuvad kohalike elanike aiamaad: peenrad,
marjapõõsad, viljapuud ja kasvuhooned, kagupoolne külg on võsastunud. Pärnu mnt 13 alale
jääb ka üks salvkaev, mille hooldusala on 10 m. Teine salvkaev jääb Aiamaa maaüksusele,
kuid 10 m hooldusala ulatub vähesel määral ka planeeringualale. Aiamaa maaüksusel asuva
salvkaevu säilimisel tuleb arvestada hooldusalast tulenevate kitsendustega.
Pärnu mnt 13 maaüksuse sisse (kõrvalmaantee poolsel alal) jääb Nassa:(Türi) alajaam (Pärnu
mnt 11, kt 29202:006:1740, pindala 39 m 2 , tootmismaa). Kõrvalmaantee ääres, vahetult
Pärnu mnt 13 maaüksuse kõrval asub bussipeatus. Lahenduse koostamisel tuleb tagada
alajaama töö ning vajadusel leida bussipeatusele lisanduvat liiklust ja mahasõidu
rekonstrueerimisvajadust arvestades uus asukoht.
Olemasolev mahasõit, mis teenindab ka Pärnu mnt 9 ja Aiamaa maaüksuseid, toimub
kõrvalamaanteelt läbi Pärnu mnt 13 maaüksuse, mistõttu tuleb planeeringulahenduse
koostamisel tagada naabermaaüksustele juurdepääsude säilimine.
Olemasolevaid kõnniteid arvestades puudub kergliiklejatel ohutu juurdepääs
planeeringualale, kuna kõrvalmaanteel puuduvad kõnniteed ning ülekäigurada. Kõnnitee on
rajatud Tallinn - Rapla - Türi tugimaantee nr 15 ääres asuvast bussipeatusest kuni
kõrvalmaantee alguseni. Planeeringulahendusega tuleb anda lahendus olemasoleva
kergliiklustee võrgustiku sidumiseks ja jätkuvuse tagamiseks kavandatava kaupluseni.
Liiklusskeemi ettepaneku tegemisel tuleb arvestada planeeritud tegevusest tulenevale
kaubatranspordi voogudega (juurdepääsude hulk, teede laiused).
Planeeringualal puuduvad tehnovõrkude ühendused. Ala läbivad läänekaares Nassa:(Türi)
alajaamast toite saavad elektri maakaabelliinid (kaitsevöönd 1 m äärmisest kaablist mõlemale
poole). Planeeringu koostamise ajal on töös Lelle aleviku vee - ja kanalisatsioonitorustike
projekteerimine (Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr 094/2022), millega kavandatakse uued
ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustikud, sh tuletõrje veevõtukohad. Nimetatud projekti
elluviimine annab võimaluse Pärnu mnt 13 maaüksusele kavandataval kauplusehoonel liituda
ühisvee ja -kanalisatsiooninga.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7
Planeeringuala lõunanurka ulatub vähesel määral Ilmsi oja (registrikood VEE1130900 , üle
10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga, avalik ja avalikult kasutatav veekogu) 100 m laiune
kalda piiranguvöönd. Planeeringuala jääb Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise alale.
Planeeringualale ulatuvad riigiteede kaitsevööndid 1: 30 m laiuselt Tallinn - Rapla - Türi
tugimaantee äärmise sõiduraja välimisest servast ja 10 m laiuselt Lelle jaama tee
kõrvalmaantee nr 20153 (aleviku piires tänav Pärnu maantee) äärmise sõiduraja välimisest
servast. Kiiruspiirang tugimaanteel on 70 km/h ja kõrvalmaanteel 50 km/h.
Planeeringuala maapind on tasane, keskmine kõrgus on u 66 m/abs.
Planeeringualale ega selle lähipiirkonda ei jää EELIS (Eesti looduse infosüsteem)
Keskkonnaagentuur andmetel registreeritud kaitstavaid loodusobjekte (kaitsealasid,
hoiualasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kaitsealuseid liike, püsielupaikasid). Lähim
kaitseala, Kõnnumaa maastikukaitseala, jääb planeeringualast umbes 1,5 km kaugusele kirde
suunda. Lähim hoiuala, Kõnnumaa hoiuala, jääb planeeringualast ligikaudu 400 m kaugusele
lääne suunda. Planeeringualale ja selle lähipiirkonda ei jää ka vääriselupaikasid.
Planeeringuala paiknemine on vaadeldav joonisel nr 1. Olemasolev olukord on kajastatud
joonisel nr 2.
Planeeringuala asub tihe- ja hajaasustuse kokkupuutealal Lelle aleviku edelaservas,
riigiteede Tallinn - Rapla - Türi, Lelle jaama tee (alevikus tänav Pärnu maantee) ja
Vändra - Lokuta - Lelle kõrvalmaantee nr 19246 ristmiku mõjualas. Lelle on väike alevik, kus
elab 01.08.2022 seisuga 303 elanikku 2. Lelle alevikus on olemas kultuurimaja, raamatukogu,
apteek, bussi- ja rongipeatus ning ka üks kauplus. Lähimad tiheasustusalad
(maakonnaplaneeringu kohased kohalikud keskused) on Käru alevik kagu- ja Kehtna alevik
loodesuunas, mõlemad ligikaudu 10 km laugusel. Tiheasutusalade vahepeale jäävad hajusad
külad, rabad (kattuvad Kõnnumaa hoiuala, Kõnnumaa maastikukaitseala, Kastna hoiuala ga)
ja põllumajandusmaad.
Planeeringuala asub küllaltki suure liiklussagedusega riigiteede ristmikust idas. Loode-
kagusuunaliselt kulgeb Tallinn - Rapla - Türi tugimaantee nr 15, edelasuunas Vändra - Lokuta
- Lelle kõrvalmaantee nr 19246 ja kirdesuunas alevikusisene Lelle jaama tee kõrvalmaantee
nr 20153 (aleviku siseselt tänav Pärnu maantee). Tallinn - Rapla - Türi riigitee 2021. aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus maanteede ristmikust Türi suunal oli 2651 ja Rapla
suunal 2562. Vändra - Lokuta - Lelle riigitee 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus
oli 604. Alevikusisese Lelle jaama tee (aleviku siseselt tänav Pärnu maantee) 2021. aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 375.
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad käesolevas peatükis toodud
planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele.
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid on:
Leida olemasolevat keskkonda arvestades (aleviku sissesõidu asukoht riigiteede
ristmikul, mõjupiirkonnas mõned korterelamud, piirneb aiamaaga) kinnistule sobiv
uushoonestus;
Arvestada riigiteedest tulenevate kitsendustega (kaitsevöönd, külgnähtavuse ala,
liikluskoormus jmt);
Leida liikluskorralduslikult turvaline lahendus (kavandada rii giteega ristumine
(mahasõit)), sh arvestades autotranspordi kõrval samaväärselt jalakäijate ja
ühistranspordiga ning naabermaaüksustele juurdepääsu tagamise vajadusega.
1 ehitusseadustiku § 71 lg 2 ning § 71 lg 3 ja § 92 lg 3
2 https://kehtna.ee/statistika
8 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Planeeringu ruumilise arengu analüüsil põhinevad järeldused on:
Kuna tegemist on riigiteede ristmiku alaga, ei ole võimalik kavandada müra, saaste ja
vibratsiooni suhtes tundlikke otstarbeid. Piirkonnas on puudu k aasaegsest
kauplusehoonest, mis on sobiv otstarve, kuna ei ole müratundlik ja teenindab nii
riigiteel liikujaid kui aleviku elanikke;
Kauplusehoone asukoha (hoonestusala) piiritlemisel lähtuda riigiteede
kaitsevöönditest ja rajatiste kavandamisel (parkla, haljastus jmt) külgnähtavuse
tagamisest;
Kauplusehoone mahasõidu, ristmiku võimaliku ümberehituse vajaduse
väljaselgitamiseks, kergliiklusteede ja bussipeatuse põhimõttelise lahenduse
koostamiseks teha koostööd teedeinseneri ja Transpordiametiga; tagada
juurdepääsud naabermaaüksustele.
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised
planeerimisdokumendid on Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja Kehtna valla üldplaneering.
Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt (vt skeem 1) on Lelle alevik määratud kui
lähikeskus, mis pakub suhteliselt väikest hulka teenuseid, kuid mille roll on oluline üksikute
kodulähedaste teenuste pakkumisel. Ette on nähtud kergliiklustee rajamine tugimaantee
äärde, mis tänaseks on välja ehitatud. Maakonnaplaneeringu tehnilise taristu kaa rdi kohaselt
(vt skeem 2) on alevikusisese kõrvalmaantee Lelle jaama tee ja üle ristmiku jätkuva
Vändra – Lokuta – Lelle riigitee kuni Lelle kalmistuni määratud kui kergliiklustee prioriteet I,
mis on vajalik elanike igapäevaseks liikumiseks peamistel suundade ning olulisemate
sihtpunktide (sh ühistranspordipeatus ja rongipeatus ning kauplus) ühendamiseks.
Maakonnaplaneeringu kohaselt ei kuulu planeeringuala rohelise võrgustiku toimimise
tagamise alade hulka. Planeeringuala jääb ka väljapoole väärtuslikuks maastikuks määratud
ala. Roheliseks võrgustikuks määratud alad jäävad planeeringualast umbes 500 m kaugusele
põhja suunda. Väärtuslikuks maastikuks määratud alad jäävad planeeringualast ligikaudu
200 m kaugusele lääne suunda ja 1 km kaugusele ida suunda. Maakonnaplaneeringuga
määratud ilus teelõik jääb planeeringualast üle ristmiku lääne suunas Vändra -Lokuta-Lelle
tee äärde.
Skeem 1. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringust 2030+ asustuse suunamise kaardilt. Kollase täpiga on
tähistatud lähikeskus. Planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud lillakassinise täpiga.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9
Skeem 2. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringust 2030+ tehnilise taristu kaardilt. Planeeringuala orienteeruv
asukoht on tähistatud lillakassinise täpiga. Kergliiklustee prioriteet I on joonisel näidatud punasega.
Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt (vt skeem 3) on planeeringualal planeeritavaks
maakasutuse juhtotstarbeks määratud planeeritav haljasala- ja parkmetsa maa.
Olemasolevad ning planeeritud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone juhtotstarbega maad
on ette nähtud olemasolevate maaüksuste piires aleviku kesk- ja lääneosas.
Skeem 3. Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringu põhikaardist. Planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud
musta joonega piiritletud valge ovaaliga. Olemasolev maakasutus on katva tooniga, planeeritud maakasutus
viirutusega (vt leppemärgid).
Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalal, detailplaneeringu koostamise
kohustusega alal ning reovee kogumisalal. Kuna planeeringuala asub ühisveevärgi- ja
reoveekanalisatsiooni piirialal, on võimalik veevarustus ja kanalisatsioon liita ühisveevärgi -
ja kanalisatsioonisüsteemiga.
10 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Üldplaneeringuga on sätestatud, et detailplaneering loetakse kehtestatud üldplaneeringuga
vastavuses koostatuks, kui detailplaneeringu koostamisel vähemalt 51% planeeritavast maa -
alast saab üldplaneeringuga määratud sihtotstarbe (st katastriüksuse esimese sihtotstarbe
järgi määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 51% üldplaneeringus
toodud sihtotstarbest). Planeeringualas olev Pärnu tn 13 katastriüksus kavandatakse 100%
ulatuses ärimaaks. Planeeringu koostamise algatamise eesmärk ei ole seega kooskõlas
Kehtna valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 3.1 .
3 DETAILPLANEERINGU
PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Planeeringuala jääb Kehtna valla üldplaneeringus määratud haljasala- ja parkmetsa maa
juhtotstarbega alale (vt skeem 3 eespool). Planeeringu koostamise eesmärk on
kauplusehoone ehitamine, mis eeldab katastriüksuse sihtotstarbe muutmist ärimaaks .
Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut 3. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine on:
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi
minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude
muutmine;
muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine.
Üldplaneeringu kohaselt peab üldplaneeringuga kooskõlas olemiseks vähemalt 51%
planeeritavast maa-alast saama üldplaneeringuga määratud sihtotstarbe. Kuna kavandatakse
100% ärimaad, tuleb üldplaneeringuga sätestatud nõuet seega lugeda maakasutuse
juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.
Üldplaneeringuga käsitletakse haljasala ja parkmetsa maana valdavalt linnalisele
asulale (alevik) iseloomulikku looduslikku või poollooduslikku metsaala või inimese poolt
rajatud haljasrajatise ala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks ning tootmis - ja
ettevõtlusalade läheduses kannab osaliselt kaitsehaljastuse rolli. Üldplaneeringuga on
kavandatud mitmete perspektiivsete haljasala ja parkmetsa maade
reserveerimine, et oleks tagatud piisavate roheliste puhveralade säilimine alevikes, mis on
vajalikud tootmisest tingitud müra ja haisu vähendamiseks ning toimiksid samuti
elukeskkonna parendajatena (jalutamine, värskes õhus viibimine, sportimine vms). Lelle
alevikus on muuhulgas haljasala ja parkmetsa maa ette nähtud tugimaantee nr 15
Tallinn - Rapla - Türi äärsetel aladel (sh käesoleval planeeringualal).
Planeeringuala asub küllaltki sagedase liiklusega riigiteede ristmiku ääres , mis ei ole otseselt
sobiv puhkealaks (jalutamiseks, sportimiseks vm vabas õhus viibimiseks). Küll on haljastuse
olemasolu oluline riigiteedelt võimaliku lähtuva müra ja saaste vähendamiseks, sh visuaalse
vaate piiramiseks riigitee suunas. Riigiteelt lähtuvat müra ja visuaalset vaadet maanteele on
võimalik piirata ka hoonestusega, st hoone täidab o saliselt teedelt kanduva negatiivse mõju
(müra, saaste) leevendavat rolli.
Kauplusehoone on müra suhtes vähetundlik, kuid asukoha mõttes üks väheseid teede
ristmikule sobivaid otstarbeid. Paiknedes mitme tee ristumisel, teenindaks kavandatav
3 Planeerimisseaduse § 142 lg 1
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11
kauplus nii Lelle alevikku kui ümbruskonnas elavaid ja töötavaid inimesi, kes liikumiseks
kasutavad piirnevaid riigiteid.
Üldplaneeringus määratud planeeritav haljasala - ja parkmetsa maa on u 5 ha suurune ala.
Planeeritava ärimaa krundi suurus moodustab ligikaudu 7% ü ldplaneeringus määratud
haljasala- ja parkmetsa maa-alast. Seega säilib valdav enamus üldplaneeringu kohasest
haljasala- ja parkmetsa maast.
Arvestades eeltoodut, ei mõjuta detailplaneeringuga kavandatu teadaolevalt ühtegi
asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti (sh kõrgemad strateegilised kavad)
negatiivselt. Puuduvad teadaolevad strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatava
tegevuse terviklahendus kui selline võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. Detailplaneeringuga
kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused
soodsad. Kavandatavat tegevust toetab suuresti tehniline taristu – riigiteede ristmik, riigitee
äärde rajatud ja perspektiivis kavandatud kergliiklusteed, mis võimaldavad head juurdepääsu
nii sõidukitele kui kergliiklejatele.
Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut skeemil 4 näidatud
ulatuses ja sisus.
Skeem 4. Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist koos muudatusettepanekuga.
Roosakaspunane viirutus tähistab planeeritavat kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaad. Planeeringuala on
tähistatud musta pideva joonega.
3.2 Planeeringuala kirjeldus ja valiku põhjendused
Planeeringuala asub riigiteede tugimaantee nr 15 Tallinn - Rapla - Türi ja kõrvalmaantee
nr 20153 Lelle jaama tee (aleviku piires tänav Pärnu maantee) ristmikul, juurdepääs Lelle
alevikku toimub tugimaanteelt Lelle jaama tee (Pärnu maantee) kaudu.
Planeeringulahenduse valikul on lähtutud ruumilise arengu eesmärkidest ja analüüsile
tuginevatest järeldustest, mis on toodud peatükis 2.1.
Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse Pärnu mnt 13 maaüksusele kauplusehoonet.
Juurdepääs katastriüksusele on ette nähtud Lelle jaame teelt, tagades samas juurdepääsu ka
12 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
naabermaaüksustele Pärnu mnt 9 ja Aiamaa. Hoonestusala määramisel on arvestatud
riigiteede kaitsevöönditega, rajatiste kavandamisel külgnähtavuse tagamisega. Planeeritava
ja olemasoleva teedevõrgu sidususe loomiseks kergliiklejatele on ette nähtud olemasoleva
kõnnitee jätkuna uute kõnniteede ehitamine Lelle aleviku suunal ja üle kõrvalmaantee
planeeritud kaupluseni. Kõrvalmaantee ületamiseks on planeeritud olemasoleva ohutussaare
ümberehitamine. Bussipeatuse ohutuks kasutamiseks on planeeritud kergliiklusteede
võrgustiku ühendamine koos hajumisala loomisega.
Tuginedes planeeringu koostamise eesmärgile (uue kauplusehoone rajamine), olemasolevale
olukorrale ning planeeringu mõjualale, on soovitud arendus piirkonda sobilik. Uus
kauplusehoone pakub kaasaegsemaid ostlemis- ja peatumisvõimalusi lisaks kohalikele
elanikele ka maanteel liiklejatele (ümbruskonnas elavad ja töötavad inimesed, kes liikumiseks
kasutavad piirnevaid riigiteid), toetades piirkonna elujõulisust.
3.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega Pärnu mnt 13 katastriüksuse piire ei muudeta. Säilib
katastrisse kantud pindala 3 537 m².
3.4 Krundi hoonestusala
Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel
on lähtutud tuleohutusnõuetest (naabri piirile mitte lähemale kui 4 m) ja planeeritud
liikluskorraldusest (Lelle jaama teelt mahasõidu piisavat kaugust, et tagada vajalik
manööverdusala).
Hoonestusala on antud suurem kui hoone suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab
projekteerimise käigus täpsustada hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni, st kaaluda
hoone erinevaid asetusi riigiteede suhtes. Sealhulgas on arvestatud, et hoonestusala jääks
piisavale kaugusele tugimaantee külgnähtavu se alast (võimaldaks soovi korral ka haljastuse
rajamist hoone kõrvale väljaspoole külgnähtavuse ala).
Eelnimetatud põhjustel määratud hoonestusala jääb tugimaantee 30 m kaitsevööndisse.
Planeeringuga taotletakse ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel Transpordiameti nõusolekut
kauplushoone võimalikuks ehitamiseks maantee kaitsevööndisse.
Hoonestusala mõõdud ja sidumine katastripiiridega on näidatud joonisel nr 3.
3.5 Krundi ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Ehitusõiguse kohaselt nähakse Pärnu mnt 13
katastriüksusel ette kauplusehoone ehitamine, milles võivad olla ka kontori-, büroo- jm
teeninduspinnad. Olemasolevad kasvuhooned jm endise aiamaa rajatised likvideeritakse.
Ehitusõiguses toodud hoonele lisaks on lubatud kuni kahe ehitusloakohustuseta väikehoone
ehitamine; lisaks on lubatud rajatised nagu nt jäätmemaja, jalgrataste varjualune,
teisaldatavad müügikioskid jmt.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13
Pärnu mnt 13 katastriüksuse planeeritud kasutamise sihtotstarbed 4 on: kaubandus-,
toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK); kontori- ja büroohoone maa (ÄB). Neile vastav
katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa 5.
Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Võimalikud
rajatised võivad jääda ka väljaspoole hoonestusala, kuid riigitee kaitsevööndisse paigutamise
soovi korral tuleb eelnevalt taotleda Transpordiameti nõusolek.
3.6 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse
võimaldamiseks on liikluslahenduse korralduse väljatöötamiseks kaasatud
Liikluslahendus OÜ (töö nr 213406).
Juurdepääs Pärnu mnt 13 maaüksusele on planeeritud kõrvalmaanteelt nr 20153 olemasoleva
mahasõidu asukohas nähes ette selle rekonstrueerimise koos juurdepääsude tagamisega nii
Pärnu mnt 9 kui Aiamaa maaüksustele.
Planeeritava ja olemasoleva teedevõrgu sidususe loomiseks kergliiklejatele on ette nähtud
olemasoleva kõnnitee jätkuna uute kõnniteede ehitamine Lelle aleviku suunal ja üle
kõrvalmaantee planeeritud kaupluseni. Kõrvalmaantee ületamiseks on planeeritud
olemasoleva ohutussaare ümberehitamine. Kõrvalmaantee ületused on planeeritud
ülekäigukohtadena. Projekteerimisel kaaluda aleviku poole jääva ülekäigukoha rajamist
künnisel. Künnise rajamise kaalumiseks tuleb eelnevalt teostada mõõtmised ning mõõtmise
tulemusel analüüsida künnise otstarbekust, kuna k ünnis tekitab teatud mürataseme tõusu.
Bussipeatuse asukoht säilib olemasolevas asukohas, kuid selle ohutuks kasutamiseks on
planeeritud kõnniteede ühendamine koos hajumisala loomisega.
Asendiplaanilise lahenduse väljatöötamisel, sh kauplusele juurdepääsu ja kauba laadimisala
asukoha projekteerimisel tuleb arvestada kauplust teenindava suuregabariidilise transpordiga
(kaubaautod, prügiauto), st tagada vajalikud pö örderaadiused, vajadusel manööverdusalad.
Kaupluse külastajate sõidukite parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada Pärnu mnt 13
maaüksuse siseselt, arvestades otstarbele vastavat normi (EVS 843:2016 Linnatänavad,
parkimiskohtade laiused, arvestus, paigutus jm) ja tegelikku vajadust. Jalgrattakohad on
soovitatav näha ette varjualusega (eraldi rattaparkla või kaupluse pikendatud räästa all) .
Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka, mitte näha ette tegelikust vajadusest suuremat
parkimisala. Võimalusel kavandada algselt minimaalne vajalik hulk kohti ja vajaduse
ilmnemisel parkimisala suurendada (parkimisplatsi projek teerimisel arvestada võimaliku
suurendamise võimaldamisega).
Prognoositav kaupluse külastajate arv päevas on ca 200, mis teeb keskmiseks arvuks
ligikaudu 20 külastust tunnis, kuid külastajate hulk on tavapäraselt siiski suurem õhtusel
tipptunnil, mil see võib moodustada ligi neljandiku kogukülastajate arvust . Asudes riigiteede
ristumispiirkonnas, on tipptunnil eeldada just autotransporti kasutavaid külastajaid. Seetõttu
on parkimisvajaduseks arvestatud ca 20 kohta. Kaupluse külastajatele peab olema piisav arv
parkimiskohti, et tipp-tunnil ei tekiks kohtade puudust ja parkimise vajadust riigiteede ääres.
Kõvakattega kaetavad pinnad (parkimis- ja manööverdusalad, juurdepääsuteed) peavad
olema minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad
4 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013
5 Maakatastriseaduse § 18 1 lg 2
14 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab
immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket.
Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada eristatavad, nt erinevad
pinnakatted (asfalt, sillutiskivi) ja/või katendi toonid. Parkimiskohtade ala lahendada
sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette
võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul
määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Teede ja parkla(te) projekteerimisel tagada
nõutud haljasala suurus (vt ptk 3.8).
Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis -, nägemis- ja
kuulmispuudega inimestele. Kaupluseni kavandatav(ad) kergliikluse juurdepääs(ud) tuleb
siduda avaliku kasutusega jalgteedega.
Mootorsõidukite parklas tuleb kavandada vähemalt üks laadimis punkt elektriautodele ning
projekteerimisel ette näha selleks vajalik taristu.
Joonisel nr 3 on näidatud tugimaanteele vajalik nähtavuskolmnurk ja külgnähtavuse ala
vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 Tee projekteerimise
normid lisa Maanteede projekteerimisnormid punktile 5.2.7 ja tabelitele 2.14 ja 2.17
lähtetasemel rahuldav.
Planeeritud ristmik (mahasõit kõrvalmaanteelt), liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtteline
lahendus ning bussipeatuse asukoht ja planeeritud kergliiklustee lahendus on graafiliselt
nähtav joonisel nr 3. Joonisel näidatud lahendus i on lubatud projekteerimise käigus
täpsustada. Projekteerimisel tuleb tagada bussipeatuse ja ristmiku ohutus.
3.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused
Kauplusehoone arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonda sobituv .
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
Korruselisus: kuni kaks korrust;
Katusetüüp, kalded ja kattematerjalid: vaba, hoone otstarbele sobivaim ja
ökonoomseim. Kasutada ajas püsivaid soliidseid materjale;
Välisviimistlusmaterjalid: krohv, kivi ja puit;
Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;
+/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades vajadusega pääseda
hoonetesse ka ratastooli ja lapsevankriga.
Maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada, kui teabevahendi
sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 m. Loa selleks peab andma tee
omanik.
Arvestades ptk-s 3.12.3 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia
kasutamise võimalusi. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks
arhitektuursetest elementidest või kavandada nee d hoone osade külge (katus, fassaad).
Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja
tingimused:
Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15
3.8 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Olemasolev senine aiamaa asendatakse võrdlemisi ulatuslikult hoone, teede ja parkimis-
alaga, mistõttu on oluline rõhku panna perspektiivsele haljastus- ja kujunduslahendusele.
Pärnu mnt 13 maaüksusel kasvav haljastus on lubatud likvideerida, kuid soovitatav on
maksimaalselt säilitada teede, parkimisala ja hoonestuse alt välja jäävad põõsad, mis
võrreldes istutatava haljastusega omab kohest roheefekti. Kasutades ära kas olemasolevat
haljastust ja/või istutades uushaljastust, tuleb kauplushoone ja teede/parkimisala ümbrus igal
juhul haljastada kasutades selleks piirkonnale omaseid kodumaiseid/looduslikke liike.
Haljaspinnad näha ette mitmerindelisena, kavandades sh nii heitlehiseid- kui okastaimi.
Asendiplaanilise lahenduse koostamisel tuleb tagada, et vähemalt 30% Pärnu mnt 13
maaüksuse pindalast peab jääma haljasalaks.
Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning
riigiteede külgnähtavuse ala ja nähtavuskolmnurkadega.
Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos
hoone ja teede/parkimisala ehitamisega.
Piirete rajamine on keelatud, v.a majandushoovi jms maaüksuse majandussuunitlusega osad,
mille piiramine on turvalisuse kaalutlustel vajalik.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletav ad kogumiskonteinerid
erinevatele jäätme liikidele. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning
vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 4 m kaugusel. Prügikonteinerid
võib paigutada ka jäätmemajja või varjualuse alla. Külastajatele tuleb ette näha prügikastid
enamkasutatavates kohtades (nt sissepääsu kõrval, võimalike müügikioskite juures jne).
Kuna Pärnu mnt 13 maaüksuse maapind on riigiteede ja Pärnu mnt 9 maapinna kõrgusega
võrreldes oluliselt madalam, on lubatud maapinna tõstmine. Vertikaalplaneerimine
lahendatakse kauplusehoone ja parkla projekteerimise käigus terviklikult ristmiku ja
juurdepääsuteedega. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada naabermaaüksuste reljeefiga ja
asjaoluga, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ning riigiteede alale.
3.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Pärnu mnt 13 maaüksusele on kavandatud kauplus, mis vajab elektri-, side- ja veeühendust
ning tagatud peab olema küte ja reovee ärajuhtimine ning sademevee kogumine ja eesvoolu
suunamine või immutamine kohapeal.
Olemasolev Pärnu mnt 13 maaüksusel asuv salvkaev tuleb nõuetekohaselt lammutada 6.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4 võrguettevõtete poolt väljastatud
tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtte line, mida täpsustatakse
projekteerimise käigus tulenevalt hoone asendiplaanist ja ruumiprogrammist . Projekteerimisel
on lubatud planeeritud liitumis-/ühenduspunkti asukohti muuta, kui need on põhjendatud ja
kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega.
Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil.
Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui maaüksusele) asukohtade ja
haljastusega.
6 Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 § 12
16 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
3.9.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringualal on võimalik liituda ühisvee ja -kanalisatsiooniga. Ühenduspunktid on näidatud
joonisel nr 4.
Ühenduspunkt kanalisatsiooniga sõltub sellest, kas Pärnu mnt 13 liitumise ajaks on uued
torustikud välja ehitatud või mitte. Kui mitte, tuleb ühendus rajada olemasolevalt torustikult;
kui uus torustik on rajatud, saab ühenduse luua juba uuelt torustikult.
Ühisveevärgiga liitumiseks tuleb paigaldada Pärnu mnt 13 maaüksuse piirile maakraan
(majaühenduse sulgseade).
Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks on vajalik rajada pumplaga survekanalisatsioon. Pumpla
asukoht määrata projeteerimisel. Survetorustiku kulgemin e on planeeritud mööda Roheluse
kinnistut (29201:001:0377).
Planeeringualal ja lähipiirkonnas puudub ühis-sademeveekanalisatsioon ja seda ei ole ka
lähiajal planeeritud. Planeeringuala sademeveekäitlus tuleb lahendada lokaalselt omal
maaüksusel. Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas eelkõige maastikukujundamise kaudu
(immutada kasutades nt imbkärgede süsteemi, kõvakattega aladelt kokku kogutud ja
puhastatud vesi suunata rohealadele, kujundatud vihmaaeda, viibetiiki, imbkraavi vm) .
Sõltumata sellest, mis tüüpi lahendused projekteerimisel on võimalikud ja valitakse, tuleb
arvestada ja kasutada järgnevaid nõudeid, mis on eelkõige vajalikud valingvihma aegse
ülekoormuse vähendamiseks:
Näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja juhtida
sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt kraavid, lohud jms, kus vesi
saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda);
Kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru - või
sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);
Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda
sademeveemahutisse ja taaskasutada.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning naabermaaüksustele
on keelatud.
3.9.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele
nr 431640 (väljastatud 16.11.2022, kehtivad kuni 16.11.2024).
Kauplusehoone toide on planeeritud olemasoleva alajaama Nassa:(Türi) baasil uue fiidriga
0,4 kV maakaabelliinina. Pärnu mnt 13 maaüksuse alajaama poolselel piirile on planeeritud
0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Projekteerimisel on lubatud joonisel nr 4 näidatud kilbi
asukohta täpsustada arvestusega, et see peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide
liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida
teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Pärnu mnt 13 maaüksust läbivad olemasolevad elektri maakaabelliinid. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17
Kui projekteerimise käigus kavandatakse parkla ja sõidukite liikumisteed Elektrilevi OÜle
kuuluvate olemasolevate maakaabelliinide peale, tuleb kaablid panna võimalusel
kaitsetorusse ja paigaldada sügavusele vähemalt 1 m või tõsta ringi uuele trassile. Elektrilevi
OÜle kuuluvate kaablite ümberehituse projekteerimiseks teha taotlus võrgu ümberehituseks
(võtta tingimused). Soovitatav on nimetatud kaitsemehhanismi kasutada ka tarbija enda
kaablite puhul.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Elektrienergia
saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu
sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Juhul, kui projekteerimisel nähakse ette olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus, toimub see
kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ -le kirjalik taotlus.
Planeeringualal tuleb välisvalgustus lahendada projekteerimise staadiumis. Projekteerimisel
lähtuda energiasäästlikest lahendustest. Välisvalgustus ei tohi pimestada riigiteel liikujaid
ega olla suunatud üle Pärnu mnt jäävate kortermajade akende poole. Soovitatav on kasutada
sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust. Öisel ajal valgustuse kasutamisel reguleerida see
minimaalsele võimsusele.
3.9.3 Soojavarustus
Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest
tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on
soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või
muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud
kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus .
3.9.4 Telekommunikatsioonivarustus
Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks AS Connecto Eesti tehnilised
tingimused TT2156RP (koostatud 05.12.2022, kehtivad kuni 05.12.2023).
Liitumispunktiks on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidekapp 034J02, milles
kaablimuhv 034M05.
Sideühenduse kavandamiseks tuleb valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja
kooskõlastada lahendus nendega. Sideühenduse rajamiseks rohkem kui ühele objektile tuleb
paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise erinevatele
objektidele.
Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELA SA sidekapini 034J02. Multitoru
ja kaabli toomine sidekappi 034J02 võib toimuda vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto
Eesti, juuresolekul. Sidekappi 034J02 jätta kaablivaru 15 m. Kaabli ühendamiseks muhvi
034M05 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt klienditellimus KLT. Kiudude
keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). ELA
SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELA SA’le
koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.
ELA SA elektroonilise sidevõrgu säilimiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada
tehnilistes tingimustes toodud tüüpnõuetega.
18 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
3.10 Tuleohutus
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega
nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10
Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrasho iu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord.
Planeeritud ehitise kasutamise otstarvete alusel jääb hoonestus määruse nr 17 lisa 1 alusel
IV kasutusviisi (kaubandus- ja teenindushoone) alla. Minimaalseks hoonestuse
tuleohutusklassiks on TP-3, kuid konkreetse hoone tuleohutusklass tuleb määrata
projekteerimise käigus arvestades kehtivaid nõudeid, kui on teada täpsed näitajad.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud
piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja
keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa
meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut
ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule
levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisserva st.
Planeeritud hoonestusala jääb naaberhoonestusest normikohasele kaugusele.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha
kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 094/2022 kohaselt on kavandatud (19.01.2023 seisuga)
Pärnu mnt 6 ette 108 m³ mahuga mahutid (vt joonis nr 1), kust saab vett kuivhüdrandist 10 l/s
3 h jooksul. Mahutite asukoht jääb planeeritavast kauplusehoonest ligikaudu 200 m
kaugusele. Väline tuletõrjevesi on võimalik tagada kõnesolevast tuletõrje veevõtukohast
peale selle välja ehitamist.
Operatiivsõidukite juurdepääs on tagatud olemasolevalt kõrvalmaanteelt (Lelle jaama tee,
aleviku piires tänav Pärnu maantee).
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja
nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel.
Kui kehtivate määruste, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest
kaldutakse kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tul eohutusnõuetele tõendada
analüütiliselt.
3.11 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Planeeringu koostamisel on arvestatud standardi 809 -1:2002 põhimõtteid. Kuritegevuse
riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste
linnakujunduse strateegiatega:
Kavandatud on hea nähtavus (territooriumi valgustatus).
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja
vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19
Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;
Hoida ala korras;
Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.12 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju , kui
järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja maaüksuse igakordne omanik peab rangelt kinni
seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb
peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.
3.12.1 Heitvee ärajuhtimine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal.
Kanalisatsioonilahendus on planeeritud ühiskanalisatsiooniga liitumise teel. Parkimisaladelt
lähtuva sademevee haljasaladel immutamisel peab sademevesi vastama Keskkonnaministri
08.11.2019 määrusele nr 61. Sademevee pinnasesse juhtimine Aiamaa maaüksusele jääva
salvkaevu hooldusalal on keelatud.
Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja-
ega pinnavee seisundit.
3.12.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kehtna valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad
kogumiskonteinerid erinevatele jäätmeliikidele, mis võib paigutada kas
jäätmemajja/varjualuse alla. Kauplusehoone lähedusse tuleb klientidele sobivatesse
asukohtadesse näha ette prügikastid.
Prügikastide ja pürgikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ning täpne asukoht tuleb anda
projekteerimise käigus.
3.12.3 Energiatõhusus
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Uute hoonete
projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele
tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamise ks ja alternatiivsete
energiaallikate kasutamiseks.
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone
mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone
fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust.
Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust
tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis
sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne).
20 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult
vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud
ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat
hoonesse sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia
allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka
vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja
elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooj a vee
tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk -s 3.7.
3.12.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 7 kohaselt on piirkonnas
pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 10-30 kBq/m 3 (normaalne tase).
Hoone siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Kuna radooniriski kaardi kohaselt
jääb radoonitase alla 30 kBq/m 3 , ei ole täiendava radooniuuringu tegemine eeldatavalt vajalik.
Vajaduse ilmnemisel on ehituslikke meetmeid võimalik rakendada vastavalt EVS 840:2017
Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
3.12.5 Insolatsioon
Arvestades planeeritud hoone otstarvet ja eeldatavat asetust maaüksusel, ei ole eeldada
probleeme insolatsiooni nõuetele vastavusega, st puudub vajadus meetmete seadmiseks.
Pärnu mnt 13 katastriüksuse hoonestamine ei muuda insolatsioonitingimusi hoonestatud
lähimaaüksuste hoonetes.
3.12.6 Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid nõuetest. Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema
planeeringu koostamisest huvitatud isik.
Planeeringuala (ja alale kavandatav kauplusehoonet) ei saa otseselt müratundlike alade
hulka lugeda, müra normtasemed on kehtestatud püsiva asustusega elamispiirkondi ning
hooneid silmas pidades. Informatiivselt saab siiski välja tuua müraolukorra hinnangu.
Planeeringuala asub küllaltki suure liiklussagedusega riigitee nr 15 Tallinn – Rapla – Türi tee
ääres. Planeeringualaga piirneva teelõigu liikluskoormus on Transpordiameti 2021. a
andmete kohaselt 2651 sõidukit ööpäevas (sh 7% raskeliiklust). Tee kiiruspiirang
vaadeldavas lõigus on 70 km/h. Teised teed (nt Lelle jaama tee liikluskoor musega 375
sõidukit ööpäevas 2021. a seisuga) on juba oluliselt väiksema liikluskoormusega ning
sisuliselt ei mõjuta piirkonna müraolukorda.
Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest (ümardatult ca 2700 sõidukit ööpäevas), võib
arvutuslikult 8 kavandatud hoonestusalani (ca 21 m kaugusel äärmise sõiduraja servast, hoone
indikatiivne asukoht jääb planeeringulahenduse kohaselt juba enam kui 30 m kaugusele teest )
ulatuda müra hinnatud tase ca 60 dB päeval (L d ) ning ca 51 dB öösel (L n ). Liiklusmüra tase
7
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd
8
Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades EL -i heakskiidetud ning Eestis siseriiklikult kasutatavat
arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21
kavandatud hoonestusaladel vastab nt III kategooria alade (keskusealad) liiklusmüra
piirväärtuse (65 dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt
70/60 dB) nõuetele.
Samaväärsed nõuded on täidetud (kuigi nõuete rakendamine ei ole antud juhul kohustuslik,
kuna planeeritav ala ja hoone ei ole otseselt müratundlikud objektid) ka perspektiivsete
liikluskoormuste (nt liikluskoormuste kasvu 50-100%, mis võib kaasa tuua müra hinnatud
taseme suurenemise 2…3 dB võrra) korral.
Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud. Hoonete rajamisel
on siseruumides heade tingimuste tagamiseks soovitatav (lähtudes muu hulgas ka
arhitektuursetest nõuetest) järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest (või samaväärset uuemat standardit), mille kohaselt bürooruumide ja nendega
võrdsustatud ruumide kavandamisel on antud juhul hoonete välispiirde (välissein koos akendega)
ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB.
Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise
aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine
lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtus ed
kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016. aasta määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid .
Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel
määral.
Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks on autoliiklus. Piirnormide ületamine ei ole antud
liikluskoormuste korral siiski tõenäoline. Õhukvaliteedi probleemid võivad tekkida teede
ääres, mille liikluskoormus jääb suurusjärku 10 000 sõidukit ööpäevas või suuremaks.
Mõningane autoliikluse kasv ning sellega seostuvad mürahäiringud võivad esineda seoses
ehitustegevusega (ehitustegevusega kaasneva müra, vibratsiooni ja lenduv ehitustolm).
Seetõttu tuleb ehitustegevused korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele:
Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel
ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik,
hilisõhtu, nädalavahetus);
Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
Piirkonda uue kauplusehoone rajamisega kaasneb mõningane liikluskoormuste ja sellest
tingitud müra kasv eelkõige Lelle jaama teel (Pärnu maantee tänaval) ja peamiselt vahetult
ristmiku piirkonnas. Müra piirväärtuste ületamist kaupluse külastajate liikumised tõenäoliselt
kaasa ei too. Kavandatavast kauplusest üle tee jääval alal (edelasuunas) hoonestust ei ole,
lähimad elamud (Pärnu mnt 8, 9 ja 10) asuvad kavandatava kaupluse krundi juurdepääsu
asukohast ligikaudu 30-65 m kaugusel põhjasuunas (kavandatavast kauplusehoonest jääb
lähim eluhoone ca 50 m kaugusele). Avaliku korra täitmise peab tagama kaupluse haldaja.
Kauplusele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vm masinad
ja vibratsiooniallikaid) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse
keskkonnaministri määruses nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
22 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (vastu võetud 16.12.2016) toodud
normatiividele. Samuti tuleb seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid paigaldada, hooldada
või kasutada sellisel viisil (sh ehitusest tulenevalt), et nende poolt tekitatud vibratsioon
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid kehtestatud piirväärtustele.
3.13 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on Pärnu mnt 13 maaüksusel tagamaks juurdepääs
naabermaaüksustele Pärnu mnt 9 ja Aiamaa.
Olemasolevatele planeeringuala läbivatele ja planeeritud uutele tehnovõrkudele kehtivad
isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Eramaad
läbivatele tehnovõrkude osas tuleb seada servituudid. Täpne lahendus tuleb anda ja
kokkulepped sõlmida projekteerimise käigus.
3.14 Planeeringu elluviimine
3.14.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringualale ega selle lähipiirkonda ei jää kultuurimälestiste registrisse kantud alasid ,
puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud. Lähim kultuurimälestis,
Lelle õigeusu kirik, jääb planeeringualast umbes 350 m ida suunas. Ligi 750 m kaugusele
edela suunda jääb Lelle kalmistu. Arvestades kavandatavate tegevuste iseloomu ja
planeeringuala kaugust kultuurimälestistest, ei ole olemasoleva informatsiooni valguses
põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele.
Sotsiaalselt võib planeeringu elluviimisel eeldada positiivset mõju nii kohalike kui piirkonna
elanikele paremate teenuste pakkumisel; uute töökohtade tekke ja valla majanduselu
arendamisel. Pärnu mnt 13 katastriüksus on pikemat aega olnud kasutuses elanike aiamaana .
Planeeringu koostamise korraldamiseks on 22.12.2020 sõlmitud koostöökokkulepe, mille
kohaselt leitakse Pärnu mnt 13 katastriüksusel olevatele aiamaadele nende omanike soovi
korral uued asukohad. Arendaja on võtnud kohustuse korraldada uues asukohas aiamaa
pinnase koorimise ja laotamise, samuti paiguta da ümber kasvuhooned.
Hinnanguliselt on maa kasutusväärtus antud piirkonnas ärimaana (kauplusena), arvestades
sellest soodsalt mõjutatud inimeste hulka ning ala lähiümbruse maakasutust, oluliselt suurem
kui aiandusmaana. Arvestades, et teede lähipiirkond ei ole sobilik elamiseks, ei ole see
välismõjudest lähtuvalt sobivaim ka aianduseks. O luline maakasutuse väärtuse muutusest
tulenev mõju aiamaade omanikele saab vastavalt sõlmitud kokkuleppele kompenseeritud
asendusmaade pakkumisega lähipiirkonnas.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale, kuna planeeringuala asub riigiteede ristmike ääres, kus puuduvad
loodusväärtusega alad. Kuigi kauplusehoone ja parkimisala rajamisega kaasneb haljasala
vähenemine piirkonnas (planeeringualale jäävad puud ja põõsad, mis pakuvad elu ja
varjepaika, võetakse maha), ei ole saa mõju elustikule lugeda oluliseks, kuna v aldav enamus
üldplaneeringuga ette nähtud planeeritavast haljasala - ja parkmetsa maast puhverhaljastuse
rajamise võimalusena säilib (rohelist puhverala ei ole seni rajatud) ning kaupluse
territooriumil on samuti ette nähtud haljastuse rajamine (soovitatavalt olemasoleva
maksimaalne säilitamine kui uusistutused).
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk -s 3.14.2 toodud
elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste ja n õuetega, st planeeringu elluviimine on
seotud planeeringust huvitatud isiku finantsiliste võimalustega . Mõjud majandusele on
eeldatavalt positiivsed luues uusi töökohti ja elavdades Lelle aleviku ning selle lähipiirkonna
majandust. Uus kaasaaegne lähikauplus suudab pakkuda oluliselt laiemat sortimenti
võrreldes tänase Lelle poega ja tõstab elanike elukvaliteeti ning võib olla üks faktor uute
elanike piirkonda meelitamiseks.
3.14.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et ehitatav hoone ja sellega kaasnevad rajatised ei kahjustaks naabermaaüksuste
kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus
tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus
lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus
realiseeritakse Pärnu mnt 13 katastriüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt.
Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja
teistele kehtivatele õigusaktidele.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:
1. Hoone ja rajatiste, sh teed riigitee alusel maal, projekteerimine.
2. Servituutide seadmine (tulenevalt projektlahendusest).
3. Kauplusehoone kasutusloa väljastamise eelduseks on, et välja peab olema ehitatud
detailplaneeringukohased avalikult kasutatavad rajatised (ristmiku ümberehitus, kõnniteed),
rajatistele peab olema väljastatud kasutusluba.
Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale ja Transpordiametile kohustust avalikult
kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse ning sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks/
rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks kui selles osas ei ole sõlmitud eraldi
kokkuleppeid. Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on vastavate kokkulepete
puudumisel kohustus oma kulul välja ehitada detailplaneeringukohane lah endus, sh avalikus
kasutuses jääval alal, ja sellega seonduvad (tehno)rajatised ning haljastuse;
planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik kannab ka ehitusõiguse realiseerimiseks
vajalike maaüksuste väliste taristute rajamise kulud, sh ühisvee ja -kanalisatsioonitorustikud
alates ühenduspunktidest, kui töös Lelle aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustik projekteeritud
torustikud on veel välja ehitamata.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (ehitusseadustik § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile
Transpordiametilt.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus ehitusseadustik § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoonete kasutusloa väljastamist .
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Elektrilevi OÜ kooskõlastus 14.12.2020, nr 2940550066, kooskõlastaja Yulia Kolnes.
Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega ning
kooskõlastuskiri. Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja kooskõlastuskirja väljavõte
asub lisade kaustas.
Tartu Veevärk AS, üle vaadatud 14.12.2020, nr 1005, arendusjuht Peeter Pindma.
Seletuskiri, situatsiooniskeem, tugijoonis ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega
digitaalselt allkirjastatud. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja
digitaalallkirja kinnitusleht lisade kaustas.
Telia Eesti AS kooskõlastus 21.12.2010, nr 34657254, kooskõlastaja Aleks Kask.
Kooskõlastatud digitaalselt põhijoonis tehnovõrkude lahendusega, seletuskiri,
situatsiooniskeem ja kooskõlastuskiri. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide
hulgas ja kooskõlastuskirja väljavõte lisade kaustas.
ELA SA, AS Connecto Eesti kooskõlastus 12.01.2021, nr KK2669TR, kooskõlastaja
Annika Matson. Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri, situatsiooniskeem, geoalus ja
põhijoonis tehnovõrkude lahendusega (.pdf ja .dgn) ning kooskõlast uskiri.
Sidelahenduse ehitusprojekt kooskõlastada ELA SA haldusega. ELA SA siderajatise
kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 30.04.2020 väljastatud Elektroonilise side alased
tehnilistest tingimustest nr TT1024TR. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalid e
hulgas ja kooskõlastuskirja väljavõte asub lisade kaustas.
Transpordiameti taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Marek Lind.
Kooskõlastatud 04.01.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/82-1 seletuskiri ja põhijoonis
tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja
väljavõte lisade kaustas.
Terviseameti Lõuna regionaalosakonna menetlusgrupi juht Mats Hansen.
Kooskõlastatud 07.01.2021 kirjaga nr 9.3-1/20/11217-2. Kooskõlastus paikneb
digitaalsete materjalide hulgas ja väljavõte lisa de kaustas.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu,
kooskõlastus nr K-ML/2. Kooskõlastatud digitaalselt 07.01.2021 situatsiooniskeem,
seletuskiri, tugijoonis ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastus paikneb
digitaalsete materjalide hulgas ja digitaalallkirja kinnituslehe väljavõte lisade kaustas.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27
C - JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude lahendus M 1 : 500
t
n
m
6
u
.0
70
n
3
.1
är
70
9
P
4
.2
.6
N
70
0
7
70
.00
A
6
9
.9
7
20153 Lelle Jaama tee
Pärnu mnt 10 S
0
2H 29202:006:1747
.9
29202:006:1250
9
2
Transpordimaa 100%
6
Elamumaa 100%
.0
E
6
70
.9
12 894 m²
5
3 018 m²
.1
9
6
70
69.87
10
A
7
.1
X= 6524950 x= 6524950
k
3
8
69
b
r 9
.6
k 8
. Pärnu mnt 9
3
6
69
.7
29202:006:0780
7
9
8
Y=
y=
0
i .1
9
.7
3
9
0
.6
.
6
Elamumaa 100% 7
iv 9
.6
.6
8
9
.5
9
6
k 6
6
9
9
6
7
2 380 m²
4
6
6
6
.0
7
.9
557700
9
557600
6
6
6 6
20 .56
2
6 8
.1
69.60 7 .6 H 3
3
.7 .4
9
9
5
15
4
9 6
2
6
6
1
.6
6
5
.6
.6
7
.9
9
69
6
5
0
69
8
.9
1 9
.4
.
6
4
e
aa A nr
. 8
8
6
68
7
9 6
67.4
69
.2
e
.2
6
6
t
0
66
7
26
1
.4
ee
0
69
6 5
a
8
.7
8
.
.2
5
.45
.
69
81 kr 8 6
t
.3
0
6
7 6
m
6
68
. 6 6
4
6
.
69.7
an
6
68 2
7
3
7
.
6
8
2
2
6
69
.5
.6
7
.8
.4
15 Tallinn-Rapla-Türi tee T1 67
j
.4 a
9
66
8
8
.
5
8 6
.2
68
6
5
69
TP .1
6
e
69 5 66
m
29202:006:0063 . .0
l
4
Roheluse
69al
78
.3
. 6
l
8
9
.44 . 6 97 7 6
6
68
Le
6
.06
66.63
3
Transpordimaa 100%
rv
29201:001:0377
4
4 6 vpa
.4
.0
66
81 4
Kõ
.
66
1 904 m² Üldkasutatav maa 100% . 7
6
8 .
68 33
69
6 6 tiik
.2
6
14 809 m²
6
6
32
68. 33 .0
6
69.11 .
85 vpa
kr 68
. 68 44 66.76
2
67. .
6 44 67
7 73
66
.2 67. 2
16
6 8 .0 69. 7 vpa
2
1
.1
6 7. .
.1
9
.16
7
15 Tallinn-Rapla-Türi tee 64 66.30 66
7 7 6 .
.0
8
68 9
8
.8 7 .5
r
6
8
69
9
29202:006:0001 8
k
6
67.43 kr 1 68.
99 6 66.76 .99
.0 7 65
4
Transpordimaa 100% .6 vpa
3
6 6 9
.9
.1
5
.9 7 6 7
6 9
6
.9
.2 10
.9
68
7
6
9
Võseriku 6,99 ha 69
A .
6 5
.
66.28
8
6
43
8
.
0
0
58 .
A 6 69
A 68
6
A 2 66.30
.6
2
29202:006:0070 9 .7
1 .3 vpa
.0
4
9
68
69
.1 7
5
22 6
.7
68. 1 68
66
Sihtotstarbeta maa 100% 7
69
B
.8
.3 .21 6 .19 Pärnu mnt 11 79
68
6
8 1 B 7. Aiamaa
8
.1
29
8
4 084 m² 6 . .5
6
29202:006:1740 6
.18
67
.4
8
8
68
6 d 29301:001:0589 66.33 2
8
2
6
4
.
.1
69 n
7
8
69
Tootmismaa 100% vu
6
3
6 .6
6 1
4
.5
8
.
.8
37 3 Üldkasutatav maa 100%
A
6
6 .9
8
18
.5
r
6
8
.0
.
8
8
8
k .
8
39 m² 66.34
.7 2
.4 7 6 65 5
6 6
68
9
6
3 017 m²
9
1
1 68. vpa 6 .93
6
26
.9
.67 20153 Lelle jaama tee L1 TP 66.40
7
68
5
66.19
6
6 kr
68 gr ki 29301:001:0174
.4
.
8
36 vi
A
6
6 .6 t
.4
8
7
vpa
68
5
.1
.1
9
6 b
0
68.
8
6
33 Transpordimaa 100%
66.53
2
.6
8 e
3
5
.5
.6
6
6
.8
0
7.
vpa
.2
6
6
.2
6
8
6
194 m²
68
1
8
7
6
6
A
6
68
.6
6
73 K
k
0
.
iv
66.88
68 .
68 .86
84 66.34
4
i
6
6
.7
6
68
6
6 82
8 k
6
19
6
68
66.56 .1 .
6
.1
.4 r
.3
65
9
7.
7
8
6
.1
6
2
6
6
.5
6
68
8
6
8 7
i
6
6
.5 7
.4
6
6
.
iv
8 6 .1
8 4
7
.26
6 8.
.6 9 6
3
k
8
65.87
67.59
.9
1
6
65.
8
t
.98
6
68 57
66.5
6
8
e
vpa
.3
6 6
67
1
6
b
6 .1
65
.4
0
.
8
.2
.4
.8 8
86
67
3
68
6
7.
0
1 LEPPEMÄRGID:
.97
68
5
6
A
90
6 65.
68
6 66.18
6
k .2
3
6
66
68
.1
68.53 66.22 u Planeeringuala piir
.10
.9
1
1
6
6 7
T
Lelle puhastusseadme u
6
.9
8
6
.9
.87
6 .8
.3
41
68.
6
6
6 r
.5
.
a
5
9
T
.0 5
8
4 2 Katastriüksuse piir
9
6
29301:001:0248 6
6
2
ll
u
. 7
T
67
8
6
g
6 vpa
a
in
8
35
6
i
Jäätmehoidla maa 100% b
l
m
.0
68.32
5
1
l
e
i
67.
8
.8
Aiamaa
n
t .
2 A
n
6
a
3 781 m² 5
8
n
.8
Pärnu mnt
p 13 6
7
6
a
-
.2
l 6 29201:001:0570 Katastriüksuse nimetus, tunnus
n
-
66
0
.1
4
6
6
6
te a -
R
29301:001:0588
.2
6 2
R
68.29
.7
6
6
7
67.59
6 .1 Üldkasutatav maa 100%
.4
6
e
a
68.09
a
.6 6 sihtotstarve ja pindala
6
9
6
Üldkasutatav maa 100% 5
7
6
p
3
6
n
p
13 6 594 m²
6
6 .7 0
l
6
.1 .
.8
r
7
6 7
la
6
2 3 537 m²
.9
K 6
1
5
6
.63
65
.8
vpa 6
8
8
1
5
65.70
-
T
66.41
.9
1
kr
.3
.9
ü
Ehitis
67
5
6
7
T
6
ri
6
8
4
68
6
.6
ü
66
.3
6
8
67.06 6
6
5
1
r
.
.18
.0
8
4
.4
67.96
kr
8
6
i
.1
.1 .0
15 4
8
15 Tallinn-Rapla-Türi tee .
2
2
6 6
6
66.
6
aa
6 5 Tiik
8
TP 6
te
.
9
29301:001:0249 6 7
6 5
.5
v
TP
8
.9
71
e
6
67
5 1
Transpordimaa 100% 6
8 .2
.3 6
8 6
19 m² .3 0 vpa
67
65 Asfaltkattega tee
8 14
5 93
kr
.
3
94
.
.
.7
TP
65
.2
68
8
6
0
67 5
.0
6
. .6
6
1 03 6
7
.2 5 Kruusakattega tee
7.
i 6 6
8 12 .18 65.86
iv
9
6 8. 66.07
A
k
6 .2
2
6
6
6
8
t
8
8
.3 6
e
.2
b
Pärnu mnt 7
5
65.91
9
A
4
Jalakäijate liikumistee
6
.0
8
29202:006:0790
.1
8
6
2
5
6
49
1
8
.
b
68 .
Maatulundusmaa 100%
.0
02
e
65.
6
t
0
68
6
47 308 m² Sõidusuunad
.7
k
94
67. 67. 66.34
iv
7
A
A 97
i
gr
6
6
7
ki
6
vi 67
.9
.0
r
87 k .
6
.
3
9
6
3
67 Riigiteelt mahasõidu asukoht
6
8
8
19246 Vändra-Lokuta-Lelle tee
8 5
4
8
.1
82
.1
.8
.0
.
0
65
7
29202:006:0002 6 5
6
5 6
7
.9
5
67.
71
A
.8
.9
Transpordimaa 100% 67 7
B
k
.68 Bussipeatuse asukoht
8
5
r
k
6
6
8 319 m²
r
57
7 k
.
.9 r
67
6
3
6
X= 6524850
.6
Rohumaa
9
6
6
91
7
7
. 65.90
66
.6
.0
TP
7
1
Y=
TP
Võsa
66
6
6 . 4
49
7
6 .7
557750
.7
.8 TP 5
8 6
2
TP
Üksikpuu/-põõsas
6
7
6
65.80
.7
Farmi
7
6
.8
6
6
5
6
.4
7
29301:001:0251
6
.3
K
8
Salvkaev 10 m hooldusalaga
7
8
.3
Tootmismaa 35%
6
8
6
.3
13.41 ha
9
4 0
7 .8
6 3
*2 67
5 Elektri madalpinge maakaabelliin
6
6
6
6
6
7
2
6
.1
.5
.4
Elektri keskpinge maakaabelliin
0
7
2
6
6
.3
6
Elektri madalpinge õhuliin
7
0
6
6
.5 k
7
7
TP
2 r
.7
Sidekanalisatsioon
.1
15 Tallinn-Rapla-Türi tee
6
k
TP
5
1
6A
r
6
.9
k
29301:001:0250 6
r 67
9
.1
7
6 67 6
Transpordimaa 100%
7
6
.5 .5 .5
Elektripaigaldise kaitsevöönd Pärnu mnt 13
.4
6
A
370 m²
1 8
.0 6
9
9 7
6 .0 kr 5 katastriüksusel (vt märkus 3)
B
7
6 2
.0 5 67.
1
6
2 kr
A
6
7
7
.6
.4
0
5
65
.91
6 Riigitee kaitsevöönd (vt märkus 4)
5
.9
2 Ilmsi oja piiranguvöönd 100 m
6 kr
65
7
.
.3
85
6
6
5
.6
8
65
.58
Koostamise korraldaja Koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Kehtna Vallavalitsus Kehtna Vallavalitsus Kehtna vald
Raekoja plats 8
Lelle alevik
Tartu 51004
Töö nimetus
Projektijuht/koostaja
Märkused:
Jaana Veskimeister
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala
1. Planeeringualaks on maaüksus Pärnu mnt 13 ja selle lähiala pindalaga ligikaudu 4 500 m². tel 740 9800 DETAILPLANEERING
[email protected] Kuupäev
2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Geodeesia24 OÜ juulis 2021 koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr 5236-21).
17.11.2022 Joonise nimetus
Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500. Katastriandmed joonisel on 01.11.2022 seisuga.
Tugijoonis
3. Elektri madal- ja keskpinge maakaabelliini kaitsevöönd on 1 m piki kaablit kulgeva alana mõlemal pool liini äärmistest kaablitest; madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2 m ulatuses mõlemal pool liini telge.
4. Tugimaantee kaitsevöönd on 30 m sõiduraja välimisest servast (ehitusseadustiku § 71 lg 2). Kõrvalmantee kaitsevöönd on 10 m sõiduraja välimisest servast (ehitusseadustiku § 71 lg 3 ja § 92 lg 3).
Töö nr 21004040 Mõõt 1:500 Joonise nr 2
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS
Kooskõlastuse nr 6171830379
Kooskõlastuse kuupäev 08.02.2023
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA
Registrikood 10269950
Ettevõtte nimi HENDRIKSON & KO OÜ
Kontakisik JAANA VESKIMEISTER
Objekti aadress Pärnu mnt 13, Lelle alevik, Kehtna vald (DP
Töö number 21004040
Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud
Etapp Detailplaneering
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS
Maie Erik
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343
l
Versioon 06.02.2023 /// Töö nr 21004040
Kehtna vallas Lelle alevikus
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21004040 Tartu 2023
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kehtna Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja ja tellija
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Sisukord
A - SELETUSKIRI .........................................................................................................5
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ............................................5
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ..............................................................6
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala kirjeldus ning analüüs ......................................... 6
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ...................................................................... 8
3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ..........................................10
3.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek .............................................................................................. 10
3.2 Planeeringuala kirjeldus ja valiku põhjendused .............................................................................. 11
3.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 12
3.4 Krundi hoonestusala ....................................................................................................................... 12
3.5 Krundi ehitusõigus .......................................................................................................................... 12
3.6 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................................................... 13
3.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........................................... 14
3.8 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ............................................................................ 15
3.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................... 15
3.9.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ..................................................................... 16
3.9.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .................................................................................................... 16
3.9.3 Soojavarustus.............................................................................................................................. 17
3.9.4 Telekommunikatsioonivarustus ................................................................................................... 17
3.10 Tuleohutus.................................................................................................................................... 18
3.11 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ................................................................................. 18
3.12 Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................................................... 19
3.12.1 Heitvee ärajuhtimine .................................................................................................................. 19
3.12.2 Jäätmed..................................................................................................................................... 19
3.12.3 Energiatõhusus ......................................................................................................................... 19
3.12.4 Radoon ...................................................................................................................................... 20
3.12.5 Insolatsioon ............................................................................................................................... 20
3.12.6 Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet .......................................................................................... 20
3.13 Servituudi seadmise vajadus ........................................................................................................ 22
3.14 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................ 22
3.14.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 22
3.14.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ......................................................................................... 23
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ...........25
C - JOONISED ............................................................................................................27
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5
A - SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA
EESMÄRK
Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Kehtna Vallavolikogu 03.03.2021 otsus nr 202
Lelle aleviku Aiamaa maaüksuse detailplaneeringu algatamine . Planeeringu koostamise ajal
toimus Aiamaa maaüksuse jagamine kaheks, mille tulemusel tekkisid eraldi katastriüksused
Pärnu mnt 13 (kt 29301:001:0588) ja Aiamaa (kt 29301:001:0589). Planeeringulahenduse
koostamine toimub katastriüksuse Pärnu mnt 13 ja selle lähiala kohta, mistõttu muutus
võrreldes algatamise otsusega planeeringu nimi.
Planeeringu koostamise eesmärk on kauplusehoone ehitamine.
Kehtna valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuga hõlmatav ala üldkasutataval
maal. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeritavale katastriüksusele ärimaa
sihtotstarvet, mistõttu sisaldab detailplaneering üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Rapla maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/80);
▪ Kehtna valla üldplaneeringut (kehtestatud Kehtna Vallavolikogu 16.06.2009 määrusega nr 73);
▪ Lelle alevikus Aiamaa mü ja Lelle tee L1 mü DP eelhinnangut (Hendrikson & Ko, töö nr
21003892, 2021);
▪ Liikluslahenduse ettepanekut (Liikluslahendus OÜ, töö nr 213406);
▪ Põhiprojekti Lelle aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustik (Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr
094/2022);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid;
▪ Geodeetilist alusplaani (Geodeesia24 OÜ, töö nr 5236 -21, juuli 2021). Geodeetilise
alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,
mõõtkava M 1:500.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat
teavet.
6 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
2 OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
2.1 Olemasoleva olukorra ja planeeringuala mõjuala
kirjeldus ning analüüs
Planeeringuala hõlmab Pärnu mnt 13 katastriüksust (kt 29301:001:0588, pindala 3 537 m²,
sihtotstarve üldkasutatav maa 100 %) ja lähialana 20153 Lelle jaama tee L1
(kt 29301:001:0174, pindala 194 m², transpordimaa 100%) maaüksust ning osaliselt Roheluse
(kt 29201:001:0377, pindala 14 809 m², üldkasutatav maa 100%) ja 20153 Lelle Jaama tee
(kt 29202:006:1747, pindala 12 894 m², transpordimaa 100% ) maaüksuseid. Planeeringuala
suurus on kokku ca 4 500 m².
Pärnu mnt 13 maaüksus asub riigiteede tugimaantee nr 15 Tallinn - Rapla - Türi ja
kõrvalmaantee nr 20153 Lelle jaama tee (aleviku piires tänav Pärnu maantee) ristmiku kõrval
jäädes sellest idapoole. Põhjasuunda, kõrvalmaanteest planeeringualaga samal teepoolsel
küljel Pärnu mnt 9 maaüksusel (kt 29202:006:0780, elamumaa) asub üksikelamu koos
abihoonetega; teisele poole kõrvalmaanteed Lelle aleviku suunal jäävad korterelamud (Pärnu
mnt 6, 8, 10 on kahekorruselised ning Pärnu mnt 12 on kolmekorruseline).
Pärnu mnt 13 ja selle kõrval oleval Aiamaa maaüksusel (kt 29301:001:0589, pindala 3 017 m²,
sihtotstarve üldkasutatav maa 100 %) asuvad kohalike elanike aiamaad: peenrad,
marjapõõsad, viljapuud ja kasvuhooned, kagupoolne külg on võsastunud. Pärnu mnt 13 alale
jääb ka üks salvkaev, mille hooldusala on 10 m. Teine salvkaev jääb Aiamaa maaüksusele,
kuid 10 m hooldusala ulatub vähesel määral ka planeeringualale. Aiamaa maaüksusel asuva
salvkaevu säilimisel tuleb arvestada hooldusalast tulenevate kitsendustega.
Pärnu mnt 13 maaüksuse sisse (kõrvalmaantee poolsel alal) jääb Nassa:(Türi) alajaam (Pärnu
mnt 11, kt 29202:006:1740, pindala 39 m 2 , tootmismaa). Kõrvalmaantee ääres, vahetult
Pärnu mnt 13 maaüksuse kõrval asub bussipeatus. Lahenduse koostamisel tuleb tagada
alajaama töö ning vajadusel leida bussipeatusele lisanduvat liiklust ja mahasõidu
rekonstrueerimisvajadust arvestades uus asukoht.
Olemasolev mahasõit, mis teenindab ka Pärnu mnt 9 ja Aiamaa maaüksuseid, toimub
kõrvalamaanteelt läbi Pärnu mnt 13 maaüksuse, mistõttu tuleb planeeringulahenduse
koostamisel tagada naabermaaüksustele juurdepääsude säilimine.
Olemasolevaid kõnniteid arvestades puudub kergliiklejatel ohutu juurdepääs
planeeringualale, kuna kõrvalmaanteel puuduvad kõnniteed ning ülekäigurada. Kõnnitee on
rajatud Tallinn - Rapla - Türi tugimaantee nr 15 ääres asuvast bussipeatusest kuni
kõrvalmaantee alguseni. Planeeringulahendusega tuleb anda lahendus olemasoleva
kergliiklustee võrgustiku sidumiseks ja jätkuvuse tagamiseks kavandatava kaupluseni.
Liiklusskeemi ettepaneku tegemisel tuleb arvestada planeeritud tegevusest tulenevale
kaubatranspordi voogudega (juurdepääsude hulk, teede laiused).
Planeeringualal puuduvad tehnovõrkude ühendused. Ala läbivad läänekaares Nassa:(Türi)
alajaamast toite saavad elektri maakaabelliinid (kaitsevöönd 1 m äärmisest kaablist mõlemale
poole). Planeeringu koostamise ajal on töös Lelle aleviku vee - ja kanalisatsioonitorustike
projekteerimine (Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr 094/2022), millega kavandatakse uued
ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustikud, sh tuletõrje veevõtukohad. Nimetatud projekti
elluviimine annab võimaluse Pärnu mnt 13 maaüksusele kavandataval kauplusehoonel liituda
ühisvee ja -kanalisatsiooninga.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7
Planeeringuala lõunanurka ulatub vähesel määral Ilmsi oja (registrikood VEE1130900 , üle
10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga, avalik ja avalikult kasutatav veekogu) 100 m laiune
kalda piiranguvöönd. Planeeringuala jääb Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise alale.
Planeeringualale ulatuvad riigiteede kaitsevööndid 1: 30 m laiuselt Tallinn - Rapla - Türi
tugimaantee äärmise sõiduraja välimisest servast ja 10 m laiuselt Lelle jaama tee
kõrvalmaantee nr 20153 (aleviku piires tänav Pärnu maantee) äärmise sõiduraja välimisest
servast. Kiiruspiirang tugimaanteel on 70 km/h ja kõrvalmaanteel 50 km/h.
Planeeringuala maapind on tasane, keskmine kõrgus on u 66 m/abs.
Planeeringualale ega selle lähipiirkonda ei jää EELIS (Eesti looduse infosüsteem)
Keskkonnaagentuur andmetel registreeritud kaitstavaid loodusobjekte (kaitsealasid,
hoiualasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kaitsealuseid liike, püsielupaikasid). Lähim
kaitseala, Kõnnumaa maastikukaitseala, jääb planeeringualast umbes 1,5 km kaugusele kirde
suunda. Lähim hoiuala, Kõnnumaa hoiuala, jääb planeeringualast ligikaudu 400 m kaugusele
lääne suunda. Planeeringualale ja selle lähipiirkonda ei jää ka vääriselupaikasid.
Planeeringuala paiknemine on vaadeldav joonisel nr 1. Olemasolev olukord on kajastatud
joonisel nr 2.
Planeeringuala asub tihe- ja hajaasustuse kokkupuutealal Lelle aleviku edelaservas,
riigiteede Tallinn - Rapla - Türi, Lelle jaama tee (alevikus tänav Pärnu maantee) ja
Vändra - Lokuta - Lelle kõrvalmaantee nr 19246 ristmiku mõjualas. Lelle on väike alevik, kus
elab 01.08.2022 seisuga 303 elanikku 2. Lelle alevikus on olemas kultuurimaja, raamatukogu,
apteek, bussi- ja rongipeatus ning ka üks kauplus. Lähimad tiheasustusalad
(maakonnaplaneeringu kohased kohalikud keskused) on Käru alevik kagu- ja Kehtna alevik
loodesuunas, mõlemad ligikaudu 10 km laugusel. Tiheasutusalade vahepeale jäävad hajusad
külad, rabad (kattuvad Kõnnumaa hoiuala, Kõnnumaa maastikukaitseala, Kastna hoiuala ga)
ja põllumajandusmaad.
Planeeringuala asub küllaltki suure liiklussagedusega riigiteede ristmikust idas. Loode-
kagusuunaliselt kulgeb Tallinn - Rapla - Türi tugimaantee nr 15, edelasuunas Vändra - Lokuta
- Lelle kõrvalmaantee nr 19246 ja kirdesuunas alevikusisene Lelle jaama tee kõrvalmaantee
nr 20153 (aleviku siseselt tänav Pärnu maantee). Tallinn - Rapla - Türi riigitee 2021. aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus maanteede ristmikust Türi suunal oli 2651 ja Rapla
suunal 2562. Vändra - Lokuta - Lelle riigitee 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus
oli 604. Alevikusisese Lelle jaama tee (aleviku siseselt tänav Pärnu maantee) 2021. aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 375.
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad käesolevas peatükis toodud
planeeringuala ja selle mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele.
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid on:
Leida olemasolevat keskkonda arvestades (aleviku sissesõidu asukoht riigiteede
ristmikul, mõjupiirkonnas mõned korterelamud, piirneb aiamaaga) kinnistule sobiv
uushoonestus;
Arvestada riigiteedest tulenevate kitsendustega (kaitsevöönd, külgnähtavuse ala,
liikluskoormus jmt);
Leida liikluskorralduslikult turvaline lahendus (kavandada rii giteega ristumine
(mahasõit)), sh arvestades autotranspordi kõrval samaväärselt jalakäijate ja
ühistranspordiga ning naabermaaüksustele juurdepääsu tagamise vajadusega.
1 ehitusseadustiku § 71 lg 2 ning § 71 lg 3 ja § 92 lg 3
2 https://kehtna.ee/statistika
8 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Planeeringu ruumilise arengu analüüsil põhinevad järeldused on:
Kuna tegemist on riigiteede ristmiku alaga, ei ole võimalik kavandada müra, saaste ja
vibratsiooni suhtes tundlikke otstarbeid. Piirkonnas on puudu k aasaegsest
kauplusehoonest, mis on sobiv otstarve, kuna ei ole müratundlik ja teenindab nii
riigiteel liikujaid kui aleviku elanikke;
Kauplusehoone asukoha (hoonestusala) piiritlemisel lähtuda riigiteede
kaitsevöönditest ja rajatiste kavandamisel (parkla, haljastus jmt) külgnähtavuse
tagamisest;
Kauplusehoone mahasõidu, ristmiku võimaliku ümberehituse vajaduse
väljaselgitamiseks, kergliiklusteede ja bussipeatuse põhimõttelise lahenduse
koostamiseks teha koostööd teedeinseneri ja Transpordiametiga; tagada
juurdepääsud naabermaaüksustele.
2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised
planeerimisdokumendid on Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja Kehtna valla üldplaneering.
Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt (vt skeem 1) on Lelle alevik määratud kui
lähikeskus, mis pakub suhteliselt väikest hulka teenuseid, kuid mille roll on oluline üksikute
kodulähedaste teenuste pakkumisel. Ette on nähtud kergliiklustee rajamine tugimaantee
äärde, mis tänaseks on välja ehitatud. Maakonnaplaneeringu tehnilise taristu kaa rdi kohaselt
(vt skeem 2) on alevikusisese kõrvalmaantee Lelle jaama tee ja üle ristmiku jätkuva
Vändra – Lokuta – Lelle riigitee kuni Lelle kalmistuni määratud kui kergliiklustee prioriteet I,
mis on vajalik elanike igapäevaseks liikumiseks peamistel suundade ning olulisemate
sihtpunktide (sh ühistranspordipeatus ja rongipeatus ning kauplus) ühendamiseks.
Maakonnaplaneeringu kohaselt ei kuulu planeeringuala rohelise võrgustiku toimimise
tagamise alade hulka. Planeeringuala jääb ka väljapoole väärtuslikuks maastikuks määratud
ala. Roheliseks võrgustikuks määratud alad jäävad planeeringualast umbes 500 m kaugusele
põhja suunda. Väärtuslikuks maastikuks määratud alad jäävad planeeringualast ligikaudu
200 m kaugusele lääne suunda ja 1 km kaugusele ida suunda. Maakonnaplaneeringuga
määratud ilus teelõik jääb planeeringualast üle ristmiku lääne suunas Vändra -Lokuta-Lelle
tee äärde.
Skeem 1. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringust 2030+ asustuse suunamise kaardilt. Kollase täpiga on
tähistatud lähikeskus. Planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud lillakassinise täpiga.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9
Skeem 2. Väljavõte Rapla maakonnaplaneeringust 2030+ tehnilise taristu kaardilt. Planeeringuala orienteeruv
asukoht on tähistatud lillakassinise täpiga. Kergliiklustee prioriteet I on joonisel näidatud punasega.
Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt (vt skeem 3) on planeeringualal planeeritavaks
maakasutuse juhtotstarbeks määratud planeeritav haljasala- ja parkmetsa maa.
Olemasolevad ning planeeritud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone juhtotstarbega maad
on ette nähtud olemasolevate maaüksuste piires aleviku kesk- ja lääneosas.
Skeem 3. Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringu põhikaardist. Planeeringuala orienteeruv asukoht on tähistatud
musta joonega piiritletud valge ovaaliga. Olemasolev maakasutus on katva tooniga, planeeritud maakasutus
viirutusega (vt leppemärgid).
Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tiheasustusalal, detailplaneeringu koostamise
kohustusega alal ning reovee kogumisalal. Kuna planeeringuala asub ühisveevärgi- ja
reoveekanalisatsiooni piirialal, on võimalik veevarustus ja kanalisatsioon liita ühisveevärgi -
ja kanalisatsioonisüsteemiga.
10 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Üldplaneeringuga on sätestatud, et detailplaneering loetakse kehtestatud üldplaneeringuga
vastavuses koostatuks, kui detailplaneeringu koostamisel vähemalt 51% planeeritavast maa -
alast saab üldplaneeringuga määratud sihtotstarbe (st katastriüksuse esimese sihtotstarbe
järgi määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 51% üldplaneeringus
toodud sihtotstarbest). Planeeringualas olev Pärnu tn 13 katastriüksus kavandatakse 100%
ulatuses ärimaaks. Planeeringu koostamise algatamise eesmärk ei ole seega kooskõlas
Kehtna valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on toodud peatükis 3.1 .
3 DETAILPLANEERINGU
PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanek
Planeeringuala jääb Kehtna valla üldplaneeringus määratud haljasala- ja parkmetsa maa
juhtotstarbega alale (vt skeem 3 eespool). Planeeringu koostamise eesmärk on
kauplusehoone ehitamine, mis eeldab katastriüksuse sihtotstarbe muutmist ärimaaks .
Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut 3. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine on:
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi
minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude
muutmine;
muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine.
Üldplaneeringu kohaselt peab üldplaneeringuga kooskõlas olemiseks vähemalt 51%
planeeritavast maa-alast saama üldplaneeringuga määratud sihtotstarbe. Kuna kavandatakse
100% ärimaad, tuleb üldplaneeringuga sätestatud nõuet seega lugeda maakasutuse
juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.
Üldplaneeringuga käsitletakse haljasala ja parkmetsa maana valdavalt linnalisele
asulale (alevik) iseloomulikku looduslikku või poollooduslikku metsaala või inimese poolt
rajatud haljasrajatise ala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks ning tootmis - ja
ettevõtlusalade läheduses kannab osaliselt kaitsehaljastuse rolli. Üldplaneeringuga on
kavandatud mitmete perspektiivsete haljasala ja parkmetsa maade
reserveerimine, et oleks tagatud piisavate roheliste puhveralade säilimine alevikes, mis on
vajalikud tootmisest tingitud müra ja haisu vähendamiseks ning toimiksid samuti
elukeskkonna parendajatena (jalutamine, värskes õhus viibimine, sportimine vms). Lelle
alevikus on muuhulgas haljasala ja parkmetsa maa ette nähtud tugimaantee nr 15
Tallinn - Rapla - Türi äärsetel aladel (sh käesoleval planeeringualal).
Planeeringuala asub küllaltki sagedase liiklusega riigiteede ristmiku ääres , mis ei ole otseselt
sobiv puhkealaks (jalutamiseks, sportimiseks vm vabas õhus viibimiseks). Küll on haljastuse
olemasolu oluline riigiteedelt võimaliku lähtuva müra ja saaste vähendamiseks, sh visuaalse
vaate piiramiseks riigitee suunas. Riigiteelt lähtuvat müra ja visuaalset vaadet maanteele on
võimalik piirata ka hoonestusega, st hoone täidab o saliselt teedelt kanduva negatiivse mõju
(müra, saaste) leevendavat rolli.
Kauplusehoone on müra suhtes vähetundlik, kuid asukoha mõttes üks väheseid teede
ristmikule sobivaid otstarbeid. Paiknedes mitme tee ristumisel, teenindaks kavandatav
3 Planeerimisseaduse § 142 lg 1
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11
kauplus nii Lelle alevikku kui ümbruskonnas elavaid ja töötavaid inimesi, kes liikumiseks
kasutavad piirnevaid riigiteid.
Üldplaneeringus määratud planeeritav haljasala - ja parkmetsa maa on u 5 ha suurune ala.
Planeeritava ärimaa krundi suurus moodustab ligikaudu 7% ü ldplaneeringus määratud
haljasala- ja parkmetsa maa-alast. Seega säilib valdav enamus üldplaneeringu kohasest
haljasala- ja parkmetsa maast.
Arvestades eeltoodut, ei mõjuta detailplaneeringuga kavandatu teadaolevalt ühtegi
asjakohast strateegilist planeerimisdokumenti (sh kõrgemad strateegilised kavad)
negatiivselt. Puuduvad teadaolevad strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatava
tegevuse terviklahendus kui selline võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. Detailplaneeringuga
kavandatav tegevus vastavas asukohas on perspektiivikas ja selle elluviimise tingimused
soodsad. Kavandatavat tegevust toetab suuresti tehniline taristu – riigiteede ristmik, riigitee
äärde rajatud ja perspektiivis kavandatud kergliiklusteed, mis võimaldavad head juurdepääsu
nii sõidukitele kui kergliiklejatele.
Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut skeemil 4 näidatud
ulatuses ja sisus.
Skeem 4. Väljavõte Kehtna valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist koos muudatusettepanekuga.
Roosakaspunane viirutus tähistab planeeritavat kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaad. Planeeringuala on
tähistatud musta pideva joonega.
3.2 Planeeringuala kirjeldus ja valiku põhjendused
Planeeringuala asub riigiteede tugimaantee nr 15 Tallinn - Rapla - Türi ja kõrvalmaantee
nr 20153 Lelle jaama tee (aleviku piires tänav Pärnu maantee) ristmikul, juurdepääs Lelle
alevikku toimub tugimaanteelt Lelle jaama tee (Pärnu maantee) kaudu.
Planeeringulahenduse valikul on lähtutud ruumilise arengu eesmärkidest ja analüüsile
tuginevatest järeldustest, mis on toodud peatükis 2.1.
Planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse Pärnu mnt 13 maaüksusele kauplusehoonet.
Juurdepääs katastriüksusele on ette nähtud Lelle jaame teelt, tagades samas juurdepääsu ka
12 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
naabermaaüksustele Pärnu mnt 9 ja Aiamaa. Hoonestusala määramisel on arvestatud
riigiteede kaitsevöönditega, rajatiste kavandamisel külgnähtavuse tagamisega. Planeeritava
ja olemasoleva teedevõrgu sidususe loomiseks kergliiklejatele on ette nähtud olemasoleva
kõnnitee jätkuna uute kõnniteede ehitamine Lelle aleviku suunal ja üle kõrvalmaantee
planeeritud kaupluseni. Kõrvalmaantee ületamiseks on planeeritud olemasoleva ohutussaare
ümberehitamine. Bussipeatuse ohutuks kasutamiseks on planeeritud kergliiklusteede
võrgustiku ühendamine koos hajumisala loomisega.
Tuginedes planeeringu koostamise eesmärgile (uue kauplusehoone rajamine), olemasolevale
olukorrale ning planeeringu mõjualale, on soovitud arendus piirkonda sobilik. Uus
kauplusehoone pakub kaasaegsemaid ostlemis- ja peatumisvõimalusi lisaks kohalikele
elanikele ka maanteel liiklejatele (ümbruskonnas elavad ja töötavad inimesed, kes liikumiseks
kasutavad piirnevaid riigiteid), toetades piirkonna elujõulisust.
3.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu lahendusega Pärnu mnt 13 katastriüksuse piire ei muudeta. Säilib
katastrisse kantud pindala 3 537 m².
3.4 Krundi hoonestusala
Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel
on lähtutud tuleohutusnõuetest (naabri piirile mitte lähemale kui 4 m) ja planeeritud
liikluskorraldusest (Lelle jaama teelt mahasõidu piisavat kaugust, et tagada vajalik
manööverdusala).
Hoonestusala on antud suurem kui hoone suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab
projekteerimise käigus täpsustada hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni, st kaaluda
hoone erinevaid asetusi riigiteede suhtes. Sealhulgas on arvestatud, et hoonestusala jääks
piisavale kaugusele tugimaantee külgnähtavu se alast (võimaldaks soovi korral ka haljastuse
rajamist hoone kõrvale väljaspoole külgnähtavuse ala).
Eelnimetatud põhjustel määratud hoonestusala jääb tugimaantee 30 m kaitsevööndisse.
Planeeringuga taotletakse ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel Transpordiameti nõusolekut
kauplushoone võimalikuks ehitamiseks maantee kaitsevööndisse.
Hoonestusala mõõdud ja sidumine katastripiiridega on näidatud joonisel nr 3.
3.5 Krundi ehitusõigus
Ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Ehitusõiguse kohaselt nähakse Pärnu mnt 13
katastriüksusel ette kauplusehoone ehitamine, milles võivad olla ka kontori-, büroo- jm
teeninduspinnad. Olemasolevad kasvuhooned jm endise aiamaa rajatised likvideeritakse.
Ehitusõiguses toodud hoonele lisaks on lubatud kuni kahe ehitusloakohustuseta väikehoone
ehitamine; lisaks on lubatud rajatised nagu nt jäätmemaja, jalgrataste varjualune,
teisaldatavad müügikioskid jmt.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13
Pärnu mnt 13 katastriüksuse planeeritud kasutamise sihtotstarbed 4 on: kaubandus-,
toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK); kontori- ja büroohoone maa (ÄB). Neile vastav
katastriüksuse sihtotstarve on ärimaa 5.
Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Võimalikud
rajatised võivad jääda ka väljaspoole hoonestusala, kuid riigitee kaitsevööndisse paigutamise
soovi korral tuleb eelnevalt taotleda Transpordiameti nõusolek.
3.6 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse
võimaldamiseks on liikluslahenduse korralduse väljatöötamiseks kaasatud
Liikluslahendus OÜ (töö nr 213406).
Juurdepääs Pärnu mnt 13 maaüksusele on planeeritud kõrvalmaanteelt nr 20153 olemasoleva
mahasõidu asukohas nähes ette selle rekonstrueerimise koos juurdepääsude tagamisega nii
Pärnu mnt 9 kui Aiamaa maaüksustele.
Planeeritava ja olemasoleva teedevõrgu sidususe loomiseks kergliiklejatele on ette nähtud
olemasoleva kõnnitee jätkuna uute kõnniteede ehitamine Lelle aleviku suunal ja üle
kõrvalmaantee planeeritud kaupluseni. Kõrvalmaantee ületamiseks on planeeritud
olemasoleva ohutussaare ümberehitamine. Kõrvalmaantee ületused on planeeritud
ülekäigukohtadena. Projekteerimisel kaaluda aleviku poole jääva ülekäigukoha rajamist
künnisel. Künnise rajamise kaalumiseks tuleb eelnevalt teostada mõõtmised ning mõõtmise
tulemusel analüüsida künnise otstarbekust, kuna k ünnis tekitab teatud mürataseme tõusu.
Bussipeatuse asukoht säilib olemasolevas asukohas, kuid selle ohutuks kasutamiseks on
planeeritud kõnniteede ühendamine koos hajumisala loomisega.
Asendiplaanilise lahenduse väljatöötamisel, sh kauplusele juurdepääsu ja kauba laadimisala
asukoha projekteerimisel tuleb arvestada kauplust teenindava suuregabariidilise transpordiga
(kaubaautod, prügiauto), st tagada vajalikud pö örderaadiused, vajadusel manööverdusalad.
Kaupluse külastajate sõidukite parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada Pärnu mnt 13
maaüksuse siseselt, arvestades otstarbele vastavat normi (EVS 843:2016 Linnatänavad,
parkimiskohtade laiused, arvestus, paigutus jm) ja tegelikku vajadust. Jalgrattakohad on
soovitatav näha ette varjualusega (eraldi rattaparkla või kaupluse pikendatud räästa all) .
Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka, mitte näha ette tegelikust vajadusest suuremat
parkimisala. Võimalusel kavandada algselt minimaalne vajalik hulk kohti ja vajaduse
ilmnemisel parkimisala suurendada (parkimisplatsi projek teerimisel arvestada võimaliku
suurendamise võimaldamisega).
Prognoositav kaupluse külastajate arv päevas on ca 200, mis teeb keskmiseks arvuks
ligikaudu 20 külastust tunnis, kuid külastajate hulk on tavapäraselt siiski suurem õhtusel
tipptunnil, mil see võib moodustada ligi neljandiku kogukülastajate arvust . Asudes riigiteede
ristumispiirkonnas, on tipptunnil eeldada just autotransporti kasutavaid külastajaid. Seetõttu
on parkimisvajaduseks arvestatud ca 20 kohta. Kaupluse külastajatele peab olema piisav arv
parkimiskohti, et tipp-tunnil ei tekiks kohtade puudust ja parkimise vajadust riigiteede ääres.
Kõvakattega kaetavad pinnad (parkimis- ja manööverdusalad, juurdepääsuteed) peavad
olema minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad
4 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013
5 Maakatastriseaduse § 18 1 lg 2
14 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab
immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket.
Sõiduteed, sh parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada eristatavad, nt erinevad
pinnakatted (asfalt, sillutiskivi) ja/või katendi toonid. Parkimiskohtade ala lahendada
sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette
võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks kasutades võimalikul
määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Teede ja parkla(te) projekteerimisel tagada
nõutud haljasala suurus (vt ptk 3.8).
Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis -, nägemis- ja
kuulmispuudega inimestele. Kaupluseni kavandatav(ad) kergliikluse juurdepääs(ud) tuleb
siduda avaliku kasutusega jalgteedega.
Mootorsõidukite parklas tuleb kavandada vähemalt üks laadimis punkt elektriautodele ning
projekteerimisel ette näha selleks vajalik taristu.
Joonisel nr 3 on näidatud tugimaanteele vajalik nähtavuskolmnurk ja külgnähtavuse ala
vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 Tee projekteerimise
normid lisa Maanteede projekteerimisnormid punktile 5.2.7 ja tabelitele 2.14 ja 2.17
lähtetasemel rahuldav.
Planeeritud ristmik (mahasõit kõrvalmaanteelt), liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtteline
lahendus ning bussipeatuse asukoht ja planeeritud kergliiklustee lahendus on graafiliselt
nähtav joonisel nr 3. Joonisel näidatud lahendus i on lubatud projekteerimise käigus
täpsustada. Projekteerimisel tuleb tagada bussipeatuse ja ristmiku ohutus.
3.7 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning
ehituslikud tingimused
Kauplusehoone arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja keskkonda sobituv .
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
Korruselisus: kuni kaks korrust;
Katusetüüp, kalded ja kattematerjalid: vaba, hoone otstarbele sobivaim ja
ökonoomseim. Kasutada ajas püsivaid soliidseid materjale;
Välisviimistlusmaterjalid: krohv, kivi ja puit;
Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata;
+/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestades vajadusega pääseda
hoonetesse ka ratastooli ja lapsevankriga.
Maantee kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada, kui teabevahendi
sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 m. Loa selleks peab andma tee
omanik.
Arvestades ptk-s 3.12.3 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia
kasutamise võimalusi. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks
arhitektuursetest elementidest või kavandada nee d hoone osade külge (katus, fassaad).
Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja
tingimused:
Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15
3.8 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Olemasolev senine aiamaa asendatakse võrdlemisi ulatuslikult hoone, teede ja parkimis-
alaga, mistõttu on oluline rõhku panna perspektiivsele haljastus- ja kujunduslahendusele.
Pärnu mnt 13 maaüksusel kasvav haljastus on lubatud likvideerida, kuid soovitatav on
maksimaalselt säilitada teede, parkimisala ja hoonestuse alt välja jäävad põõsad, mis
võrreldes istutatava haljastusega omab kohest roheefekti. Kasutades ära kas olemasolevat
haljastust ja/või istutades uushaljastust, tuleb kauplushoone ja teede/parkimisala ümbrus igal
juhul haljastada kasutades selleks piirkonnale omaseid kodumaiseid/looduslikke liike.
Haljaspinnad näha ette mitmerindelisena, kavandades sh nii heitlehiseid- kui okastaimi.
Asendiplaanilise lahenduse koostamisel tuleb tagada, et vähemalt 30% Pärnu mnt 13
maaüksuse pindalast peab jääma haljasalaks.
Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning
riigiteede külgnähtavuse ala ja nähtavuskolmnurkadega.
Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos
hoone ja teede/parkimisala ehitamisega.
Piirete rajamine on keelatud, v.a majandushoovi jms maaüksuse majandussuunitlusega osad,
mille piiramine on turvalisuse kaalutlustel vajalik.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletav ad kogumiskonteinerid
erinevatele jäätme liikidele. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning
vastupidaval alusel (nt betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 4 m kaugusel. Prügikonteinerid
võib paigutada ka jäätmemajja või varjualuse alla. Külastajatele tuleb ette näha prügikastid
enamkasutatavates kohtades (nt sissepääsu kõrval, võimalike müügikioskite juures jne).
Kuna Pärnu mnt 13 maaüksuse maapind on riigiteede ja Pärnu mnt 9 maapinna kõrgusega
võrreldes oluliselt madalam, on lubatud maapinna tõstmine. Vertikaalplaneerimine
lahendatakse kauplusehoone ja parkla projekteerimise käigus terviklikult ristmiku ja
juurdepääsuteedega. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada naabermaaüksuste reljeefiga ja
asjaoluga, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ning riigiteede alale.
3.9 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Pärnu mnt 13 maaüksusele on kavandatud kauplus, mis vajab elektri-, side- ja veeühendust
ning tagatud peab olema küte ja reovee ärajuhtimine ning sademevee kogumine ja eesvoolu
suunamine või immutamine kohapeal.
Olemasolev Pärnu mnt 13 maaüksusel asuv salvkaev tuleb nõuetekohaselt lammutada 6.
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4 võrguettevõtete poolt väljastatud
tehniliste tingimuste alusel. Planeeritud lahendus on põhimõtte line, mida täpsustatakse
projekteerimise käigus tulenevalt hoone asendiplaanist ja ruumiprogrammist . Projekteerimisel
on lubatud planeeritud liitumis-/ühenduspunkti asukohti muuta, kui need on põhjendatud ja
kooskõlastatud võrguvaldaja ning kohaliku omavalitsusega.
Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil.
Projekteerimisel arvestada juurdepääsude (nii hoonesse kui maaüksusele) asukohtade ja
haljastusega.
6 Keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 § 12
16 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
3.9.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringualal on võimalik liituda ühisvee ja -kanalisatsiooniga. Ühenduspunktid on näidatud
joonisel nr 4.
Ühenduspunkt kanalisatsiooniga sõltub sellest, kas Pärnu mnt 13 liitumise ajaks on uued
torustikud välja ehitatud või mitte. Kui mitte, tuleb ühendus rajada olemasolevalt torustikult;
kui uus torustik on rajatud, saab ühenduse luua juba uuelt torustikult.
Ühisveevärgiga liitumiseks tuleb paigaldada Pärnu mnt 13 maaüksuse piirile maakraan
(majaühenduse sulgseade).
Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks on vajalik rajada pumplaga survekanalisatsioon. Pumpla
asukoht määrata projeteerimisel. Survetorustiku kulgemin e on planeeritud mööda Roheluse
kinnistut (29201:001:0377).
Planeeringualal ja lähipiirkonnas puudub ühis-sademeveekanalisatsioon ja seda ei ole ka
lähiajal planeeritud. Planeeringuala sademeveekäitlus tuleb lahendada lokaalselt omal
maaüksusel. Sademeveest vabanemiseks tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas eelkõige maastikukujundamise kaudu
(immutada kasutades nt imbkärgede süsteemi, kõvakattega aladelt kokku kogutud ja
puhastatud vesi suunata rohealadele, kujundatud vihmaaeda, viibetiiki, imbkraavi vm) .
Sõltumata sellest, mis tüüpi lahendused projekteerimisel on võimalikud ja valitakse, tuleb
arvestada ja kasutada järgnevaid nõudeid, mis on eelkõige vajalikud valingvihma aegse
ülekoormuse vähendamiseks:
Näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja juhtida
sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt kraavid, lohud jms, kus vesi
saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab aurustuda);
Kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru - või
sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);
Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda
sademeveemahutisse ja taaskasutada.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ning naabermaaüksustele
on keelatud.
3.9.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele
nr 431640 (väljastatud 16.11.2022, kehtivad kuni 16.11.2024).
Kauplusehoone toide on planeeritud olemasoleva alajaama Nassa:(Türi) baasil uue fiidriga
0,4 kV maakaabelliinina. Pärnu mnt 13 maaüksuse alajaama poolselel piirile on planeeritud
0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Projekteerimisel on lubatud joonisel nr 4 näidatud kilbi
asukohta täpsustada arvestusega, et see peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide
liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida
teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Pärnu mnt 13 maaüksust läbivad olemasolevad elektri maakaabelliinid. Elektrilevi OÜ
tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17
Kui projekteerimise käigus kavandatakse parkla ja sõidukite liikumisteed Elektrilevi OÜle
kuuluvate olemasolevate maakaabelliinide peale, tuleb kaablid panna võimalusel
kaitsetorusse ja paigaldada sügavusele vähemalt 1 m või tõsta ringi uuele trassile. Elektrilevi
OÜle kuuluvate kaablite ümberehituse projekteerimiseks teha taotlus võrgu ümberehituseks
(võtta tingimused). Soovitatav on nimetatud kaitsemehhanismi kasutada ka tarbija enda
kaablite puhul.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Elektrienergia
saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu
sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Juhul, kui projekteerimisel nähakse ette olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus, toimub see
kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ -le kirjalik taotlus.
Planeeringualal tuleb välisvalgustus lahendada projekteerimise staadiumis. Projekteerimisel
lähtuda energiasäästlikest lahendustest. Välisvalgustus ei tohi pimestada riigiteel liikujaid
ega olla suunatud üle Pärnu mnt jäävate kortermajade akende poole. Soovitatav on kasutada
sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust. Öisel ajal valgustuse kasutamisel reguleerida see
minimaalsele võimsusele.
3.9.3 Soojavarustus
Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks. Sellest
tulenevalt peab hoonestuse soojavarustuse lahendama lokaalselt. Võimalikud on
soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) või
muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh võimalikud
kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus .
3.9.4 Telekommunikatsioonivarustus
Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks AS Connecto Eesti tehnilised
tingimused TT2156RP (koostatud 05.12.2022, kehtivad kuni 05.12.2023).
Liitumispunktiks on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidekapp 034J02, milles
kaablimuhv 034M05.
Sideühenduse kavandamiseks tuleb valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja
kooskõlastada lahendus nendega. Sideühenduse rajamiseks rohkem kui ühele objektile tuleb
paigaldada kliendikaev või kapp koos muhviga, kus saab teha hargnemise erinevatele
objektidele.
Rajada sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) ELA SA sidekapini 034J02. Multitoru
ja kaabli toomine sidekappi 034J02 võib toimuda vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto
Eesti, juuresolekul. Sidekappi 034J02 jätta kaablivaru 15 m. Kaabli ühendamiseks muhvi
034M05 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt klienditellimus KLT. Kiudude
keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga). ELA
SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem edastada ELA SA’le
koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.
ELA SA elektroonilise sidevõrgu säilimiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada
tehnilistes tingimustes toodud tüüpnõuetega.
18 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
3.10 Tuleohutus
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega
nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10
Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrasho iu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord.
Planeeritud ehitise kasutamise otstarvete alusel jääb hoonestus määruse nr 17 lisa 1 alusel
IV kasutusviisi (kaubandus- ja teenindushoone) alla. Minimaalseks hoonestuse
tuleohutusklassiks on TP-3, kuid konkreetse hoone tuleohutusklass tuleb määrata
projekteerimise käigus arvestades kehtivaid nõudeid, kui on teada täpsed näitajad.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud
piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja
keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa
meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut
ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule
levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisserva st.
Planeeritud hoonestusala jääb naaberhoonestusest normikohasele kaugusele.
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha
kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 094/2022 kohaselt on kavandatud (19.01.2023 seisuga)
Pärnu mnt 6 ette 108 m³ mahuga mahutid (vt joonis nr 1), kust saab vett kuivhüdrandist 10 l/s
3 h jooksul. Mahutite asukoht jääb planeeritavast kauplusehoonest ligikaudu 200 m
kaugusele. Väline tuletõrjevesi on võimalik tagada kõnesolevast tuletõrje veevõtukohast
peale selle välja ehitamist.
Operatiivsõidukite juurdepääs on tagatud olemasolevalt kõrvalmaanteelt (Lelle jaama tee,
aleviku piires tänav Pärnu maantee).
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja
nõuetega, sh ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel.
Kui kehtivate määruste, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest
kaldutakse kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tul eohutusnõuetele tõendada
analüütiliselt.
3.11 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Planeeringu koostamisel on arvestatud standardi 809 -1:2002 põhimõtteid. Kuritegevuse
riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste
linnakujunduse strateegiatega:
Kavandatud on hea nähtavus (territooriumi valgustatus).
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel tuleb arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja
vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19
Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;
Hoida ala korras;
Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.12 Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju , kui
järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja maaüksuse igakordne omanik peab rangelt kinni
seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb
peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.
3.12.1 Heitvee ärajuhtimine
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal.
Kanalisatsioonilahendus on planeeritud ühiskanalisatsiooniga liitumise teel. Parkimisaladelt
lähtuva sademevee haljasaladel immutamisel peab sademevesi vastama Keskkonnaministri
08.11.2019 määrusele nr 61. Sademevee pinnasesse juhtimine Aiamaa maaüksusele jääva
salvkaevu hooldusalal on keelatud.
Projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja-
ega pinnavee seisundit.
3.12.2 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kehtna valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad
kogumiskonteinerid erinevatele jäätmeliikidele, mis võib paigutada kas
jäätmemajja/varjualuse alla. Kauplusehoone lähedusse tuleb klientidele sobivatesse
asukohtadesse näha ette prügikastid.
Prügikastide ja pürgikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ning täpne asukoht tuleb anda
projekteerimise käigus.
3.12.3 Energiatõhusus
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 . Uute hoonete
projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele
tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamise ks ja alternatiivsete
energiaallikate kasutamiseks.
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone
mahuline lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone
fassaadide kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust.
Lisaks mahule, vormile ja piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust
tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid on seotud energiavarustuse lahendustega, mis
sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas, kaugküte, elekter jne).
20 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil. Võimalikult
vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud
ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat
hoonesse sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia
allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka
vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja
elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooj a vee
tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk -s 3.7.
3.12.4 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti
Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 7 kohaselt on piirkonnas
pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 10-30 kBq/m 3 (normaalne tase).
Hoone siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Kuna radooniriski kaardi kohaselt
jääb radoonitase alla 30 kBq/m 3 , ei ole täiendava radooniuuringu tegemine eeldatavalt vajalik.
Vajaduse ilmnemisel on ehituslikke meetmeid võimalik rakendada vastavalt EVS 840:2017
Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
3.12.5 Insolatsioon
Arvestades planeeritud hoone otstarvet ja eeldatavat asetust maaüksusel, ei ole eeldada
probleeme insolatsiooni nõuetele vastavusega, st puudub vajadus meetmete seadmiseks.
Pärnu mnt 13 katastriüksuse hoonestamine ei muuda insolatsioonitingimusi hoonestatud
lähimaaüksuste hoonetes.
3.12.6 Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet
Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid nõuetest. Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema
planeeringu koostamisest huvitatud isik.
Planeeringuala (ja alale kavandatav kauplusehoonet) ei saa otseselt müratundlike alade
hulka lugeda, müra normtasemed on kehtestatud püsiva asustusega elamispiirkondi ning
hooneid silmas pidades. Informatiivselt saab siiski välja tuua müraolukorra hinnangu.
Planeeringuala asub küllaltki suure liiklussagedusega riigitee nr 15 Tallinn – Rapla – Türi tee
ääres. Planeeringualaga piirneva teelõigu liikluskoormus on Transpordiameti 2021. a
andmete kohaselt 2651 sõidukit ööpäevas (sh 7% raskeliiklust). Tee kiiruspiirang
vaadeldavas lõigus on 70 km/h. Teised teed (nt Lelle jaama tee liikluskoor musega 375
sõidukit ööpäevas 2021. a seisuga) on juba oluliselt väiksema liikluskoormusega ning
sisuliselt ei mõjuta piirkonna müraolukorda.
Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest (ümardatult ca 2700 sõidukit ööpäevas), võib
arvutuslikult 8 kavandatud hoonestusalani (ca 21 m kaugusel äärmise sõiduraja servast, hoone
indikatiivne asukoht jääb planeeringulahenduse kohaselt juba enam kui 30 m kaugusele teest )
ulatuda müra hinnatud tase ca 60 dB päeval (L d ) ning ca 51 dB öösel (L n ). Liiklusmüra tase
7
https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd
8
Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades EL -i heakskiidetud ning Eestis siseriiklikult kasutatavat
arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21
kavandatud hoonestusaladel vastab nt III kategooria alade (keskusealad) liiklusmüra
piirväärtuse (65 dB päeval/55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt
70/60 dB) nõuetele.
Samaväärsed nõuded on täidetud (kuigi nõuete rakendamine ei ole antud juhul kohustuslik,
kuna planeeritav ala ja hoone ei ole otseselt müratundlikud objektid) ka perspektiivsete
liikluskoormuste (nt liikluskoormuste kasvu 50-100%, mis võib kaasa tuua müra hinnatud
taseme suurenemise 2…3 dB võrra) korral.
Seega ei ole liiklusmüra piiramise meetmed välisõhus otseselt vajalikud. Hoonete rajamisel
on siseruumides heade tingimuste tagamiseks soovitatav (lähtudes muu hulgas ka
arhitektuursetest nõuetest) järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest (või samaväärset uuemat standardit), mille kohaselt bürooruumide ja nendega
võrdsustatud ruumide kavandamisel on antud juhul hoonete välispiirde (välissein koos akendega)
ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 30 dB.
Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise
aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine
lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtus ed
kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016. aasta määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid .
Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel
määral.
Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks on autoliiklus. Piirnormide ületamine ei ole antud
liikluskoormuste korral siiski tõenäoline. Õhukvaliteedi probleemid võivad tekkida teede
ääres, mille liikluskoormus jääb suurusjärku 10 000 sõidukit ööpäevas või suuremaks.
Mõningane autoliikluse kasv ning sellega seostuvad mürahäiringud võivad esineda seoses
ehitustegevusega (ehitustegevusega kaasneva müra, vibratsiooni ja lenduv ehitustolm).
Seetõttu tuleb ehitustegevused korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele:
Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel
ajavahemikus kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik,
hilisõhtu, nädalavahetus);
Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
Piirkonda uue kauplusehoone rajamisega kaasneb mõningane liikluskoormuste ja sellest
tingitud müra kasv eelkõige Lelle jaama teel (Pärnu maantee tänaval) ja peamiselt vahetult
ristmiku piirkonnas. Müra piirväärtuste ületamist kaupluse külastajate liikumised tõenäoliselt
kaasa ei too. Kavandatavast kauplusest üle tee jääval alal (edelasuunas) hoonestust ei ole,
lähimad elamud (Pärnu mnt 8, 9 ja 10) asuvad kavandatava kaupluse krundi juurdepääsu
asukohast ligikaudu 30-65 m kaugusel põhjasuunas (kavandatavast kauplusehoonest jääb
lähim eluhoone ca 50 m kaugusele). Avaliku korra täitmise peab tagama kaupluse haldaja.
Kauplusele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vm masinad
ja vibratsiooniallikaid) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse
keskkonnaministri määruses nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
22 Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (vastu võetud 16.12.2016) toodud
normatiividele. Samuti tuleb seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid paigaldada, hooldada
või kasutada sellisel viisil (sh ehitusest tulenevalt), et nende poolt tekitatud vibratsioon
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78
Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid kehtestatud piirväärtustele.
3.13 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on Pärnu mnt 13 maaüksusel tagamaks juurdepääs
naabermaaüksustele Pärnu mnt 9 ja Aiamaa.
Olemasolevatele planeeringuala läbivatele ja planeeritud uutele tehnovõrkudele kehtivad
isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Eramaad
läbivatele tehnovõrkude osas tuleb seada servituudid. Täpne lahendus tuleb anda ja
kokkulepped sõlmida projekteerimise käigus.
3.14 Planeeringu elluviimine
3.14.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringualale ega selle lähipiirkonda ei jää kultuurimälestiste registrisse kantud alasid ,
puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud. Lähim kultuurimälestis,
Lelle õigeusu kirik, jääb planeeringualast umbes 350 m ida suunas. Ligi 750 m kaugusele
edela suunda jääb Lelle kalmistu. Arvestades kavandatavate tegevuste iseloomu ja
planeeringuala kaugust kultuurimälestistest, ei ole olemasoleva informatsiooni valguses
põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele.
Sotsiaalselt võib planeeringu elluviimisel eeldada positiivset mõju nii kohalike kui piirkonna
elanikele paremate teenuste pakkumisel; uute töökohtade tekke ja valla majanduselu
arendamisel. Pärnu mnt 13 katastriüksus on pikemat aega olnud kasutuses elanike aiamaana .
Planeeringu koostamise korraldamiseks on 22.12.2020 sõlmitud koostöökokkulepe, mille
kohaselt leitakse Pärnu mnt 13 katastriüksusel olevatele aiamaadele nende omanike soovi
korral uued asukohad. Arendaja on võtnud kohustuse korraldada uues asukohas aiamaa
pinnase koorimise ja laotamise, samuti paiguta da ümber kasvuhooned.
Hinnanguliselt on maa kasutusväärtus antud piirkonnas ärimaana (kauplusena), arvestades
sellest soodsalt mõjutatud inimeste hulka ning ala lähiümbruse maakasutust, oluliselt suurem
kui aiandusmaana. Arvestades, et teede lähipiirkond ei ole sobilik elamiseks, ei ole see
välismõjudest lähtuvalt sobivaim ka aianduseks. O luline maakasutuse väärtuse muutusest
tulenev mõju aiamaade omanikele saab vastavalt sõlmitud kokkuleppele kompenseeritud
asendusmaade pakkumisega lähipiirkonnas.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale, kuna planeeringuala asub riigiteede ristmike ääres, kus puuduvad
loodusväärtusega alad. Kuigi kauplusehoone ja parkimisala rajamisega kaasneb haljasala
vähenemine piirkonnas (planeeringualale jäävad puud ja põõsad, mis pakuvad elu ja
varjepaika, võetakse maha), ei ole saa mõju elustikule lugeda oluliseks, kuna v aldav enamus
üldplaneeringuga ette nähtud planeeritavast haljasala - ja parkmetsa maast puhverhaljastuse
rajamise võimalusena säilib (rohelist puhverala ei ole seni rajatud) ning kaupluse
territooriumil on samuti ette nähtud haljastuse rajamine (soovitatavalt olemasoleva
maksimaalne säilitamine kui uusistutused).
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk -s 3.14.2 toodud
elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste ja n õuetega, st planeeringu elluviimine on
seotud planeeringust huvitatud isiku finantsiliste võimalustega . Mõjud majandusele on
eeldatavalt positiivsed luues uusi töökohti ja elavdades Lelle aleviku ning selle lähipiirkonna
majandust. Uus kaasaaegne lähikauplus suudab pakkuda oluliselt laiemat sortimenti
võrreldes tänase Lelle poega ja tõstab elanike elukvaliteeti ning võib olla üks faktor uute
elanike piirkonda meelitamiseks.
3.14.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et ehitatav hoone ja sellega kaasnevad rajatised ei kahjustaks naabermaaüksuste
kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus
tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus
lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus
realiseeritakse Pärnu mnt 13 katastriüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt.
Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja
teistele kehtivatele õigusaktidele.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:
1. Hoone ja rajatiste, sh teed riigitee alusel maal, projekteerimine.
2. Servituutide seadmine (tulenevalt projektlahendusest).
3. Kauplusehoone kasutusloa väljastamise eelduseks on, et välja peab olema ehitatud
detailplaneeringukohased avalikult kasutatavad rajatised (ristmiku ümberehitus, kõnniteed),
rajatistele peab olema väljastatud kasutusluba.
Planeeringu koostamisega ei kaasne vallale ja Transpordiametile kohustust avalikult
kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse ning sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks/
rekonstrueerimiseks või vastavate kulude kandmiseks kui selles osas ei ole sõlmitud eraldi
kokkuleppeid. Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on vastavate kokkulepete
puudumisel kohustus oma kulul välja ehitada detailplaneeringukohane lah endus, sh avalikus
kasutuses jääval alal, ja sellega seonduvad (tehno)rajatised ning haljastuse;
planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik kannab ka ehitusõiguse realiseerimiseks
vajalike maaüksuste väliste taristute rajamise kulud, sh ühisvee ja -kanalisatsioonitorustikud
alates ühenduspunktidest, kui töös Lelle aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustik projekteeritud
torustikud on veel välja ehitamata.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral (ehitusseadustik § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile
Transpordiametilt.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus ehitusseadustik § 72 lg 2) enne
planeeringualale mistahes hoonete kasutusloa väljastamist .
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 25
B - KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Elektrilevi OÜ kooskõlastus 14.12.2020, nr 2940550066, kooskõlastaja Yulia Kolnes.
Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega ning
kooskõlastuskiri. Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja kooskõlastuskirja väljavõte
asub lisade kaustas.
Tartu Veevärk AS, üle vaadatud 14.12.2020, nr 1005, arendusjuht Peeter Pindma.
Seletuskiri, situatsiooniskeem, tugijoonis ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega
digitaalselt allkirjastatud. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja
digitaalallkirja kinnitusleht lisade kaustas.
Telia Eesti AS kooskõlastus 21.12.2010, nr 34657254, kooskõlastaja Aleks Kask.
Kooskõlastatud digitaalselt põhijoonis tehnovõrkude lahendusega, seletuskiri,
situatsiooniskeem ja kooskõlastuskiri. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide
hulgas ja kooskõlastuskirja väljavõte lisade kaustas.
ELA SA, AS Connecto Eesti kooskõlastus 12.01.2021, nr KK2669TR, kooskõlastaja
Annika Matson. Kooskõlastatud digitaalselt seletuskiri, situatsiooniskeem, geoalus ja
põhijoonis tehnovõrkude lahendusega (.pdf ja .dgn) ning kooskõlast uskiri.
Sidelahenduse ehitusprojekt kooskõlastada ELA SA haldusega. ELA SA siderajatise
kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 30.04.2020 väljastatud Elektroonilise side alased
tehnilistest tingimustest nr TT1024TR. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalid e
hulgas ja kooskõlastuskirja väljavõte asub lisade kaustas.
Transpordiameti taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Marek Lind.
Kooskõlastatud 04.01.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/82-1 seletuskiri ja põhijoonis
tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas ja
väljavõte lisade kaustas.
Terviseameti Lõuna regionaalosakonna menetlusgrupi juht Mats Hansen.
Kooskõlastatud 07.01.2021 kirjaga nr 9.3-1/20/11217-2. Kooskõlastus paikneb
digitaalsete materjalide hulgas ja väljavõte lisa de kaustas.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu,
kooskõlastus nr K-ML/2. Kooskõlastatud digitaalselt 07.01.2021 situatsiooniskeem,
seletuskiri, tugijoonis ja põhijoonis tehnovõrkude lahendusega. Kooskõlastus paikneb
digitaalsete materjalide hulgas ja digitaalallkirja kinnituslehe väljavõte lisade kaustas.
Pärnu mnt 13 maaüksuse ja lähiala detailplaneering 27
C - JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude lahendus M 1 : 500