Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja
kontrollisüsteemide audit – arendusprotsessi
tõhusus
Audit nr JKS-46/2021
Lõpparuanne
15.02.2023
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Auditi lõpparuanne edastatakse:
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus, korraldusasutus
Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus, rakendusüksus
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus, korraldusasutus
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus, sertifitseerimisasutus
LÜHIÜLEVAADE
Auditi eesmärk oli hinnata struktuuritoetuste registri (edaspidi SFOS) rakendamisega seotud juhtimis- ja
kontrollisüsteemide (edaspidi JKS) tõhusust struktuuritoetuse rakendamisperioodil 2014-2020.
Hinnangu andmisel JKS-ile tuginesid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna audiitorid toimingute
käigus kogutud tõendusmaterjalidele.
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
struktuuritoetuste registri JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud (II kategooria1).
Auditi eesmärgid:
1. Põhifookuses oli tarkvara muudatuste (uuenduste ja arenduste) protsessi tõhusus, mille
hindamiseks kasutati ISACA Software Audit Assurance Program metoodikat (aruandes väljend -
Tarkvara arenduse elutsükkel (edaspidi SDLC)). Järeldus: JKS toimib, kuid mõningad parandused on
vajalikud.
2. Hindasime SFOS’i vastavust põhinõude 6 „Usaldusväärne seire, hindamise, finantsaruandluse,
kontrolli ja auditi IT-süsteem andmete kogumiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks.“
hindamiskriteeriumile 6.1 „Välja on töötatud IT-süsteem, mis võimaldab saada EK määruse
480/2014 lisas III nõutud usaldusväärset ja asjakohast informatsiooni.“ Järeldus: JKS toimib hästi,
kuid tulenevalt SDLC ploki leidudest on vajalik strateegiliste eesmärkide seadmine.
Seega olid auditi ulatuses SDLC ning vastavus EK määruse 480/2014 lisale III.
JKS auditi käigus tehti 4 olulist tähelepanekut, mis puudutavat arendusprotsessi tõhusust (auditi eesmärk 1).
Auditi teise eesmärgi osas audiitoritel tähelepanekuid ei olnud ning auditi hinnangul JKS toimib hästi.
Tähelepanekud on toodud aruande B-osas. Auditi käigus tehti järgmised olulised2 tähelepanekud, mis on
kategoriseeritud ISACA Software Audit Assurance Program metoodika järgi (SDLC).:
Oluline tähelepanek nr 1.2.1 – SFOS projektil on kirjeldamata pikaajalise arendusplaani vaade, strateegia ja
visioon. Tehnilise võlaga tegelemine ei ole piisavalt detailselt dokumenteeritud.
1 I kategooria – JKS toimib hästi;
II kategooria – JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud;
III kategooria – JKS toimib osaliselt, mistõttu on olulised parandused vajalikud;
IV kategooria – JKS olulises osas ei toimi.
2 Olulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt sisaldavad
süsteemset viga), mis mõjutavad oluliselt RÜ ülesannete täitmist. Olulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt kiiret reageerimist ja
tähelepanekutes viidatud puuduste lahendamist.
Väheolulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt sisaldavad
juhuslikku viga), mis ei mõjuta oluliselt RÜ ülesannete täitmist. Väheolulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt reageerimist.
2
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Oluline tähelepanek nr 1.2.3 – SFOS’i projektile ei ole defineeritud piisavalt eesmärke ja mõõdikuid ning neid
ei jälgita juhtkomitee tasemel.
Oluline tähelepanek nr 1.2.4 – Puudub kvaliteedikriteeriumitele tuginev projekti kvaliteedijuhtimine.
Oluline tähelepanek nr 2.1.1 – Suuremate arendustööde korral ei teostata mõjuanalüüsi ja puudub riskiplaan.
Lisaks on aruande B-osas toodud auditi tulemusena tehtud väheolulised tähelepanekud ning täiendavad
soovitused.
Auditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Auditi töörühm tänab kõiki töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel.
Kinnitame lõpparuande projekti 29 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
(allkirjastatud digitaalselt) (kuni 06.05.2022)
Anu Alber Marek Suurniit
Finantskontrolli osakonna Finantskontrolli osakonna
I auditi talituse juht I auditi talituse juhtivaudiitor
3
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
SISUKORD
LÜHIÜLEVAADE ..................................................................................................................................................... 2
SISUKORD ............................................................................................................................................................. 4
A - OSA .................................................................................................................................................................. 5
1. KOKKUVÕTE AUDITI LÄBIVIIMISEST ............................................................................................................ 5
2. TAUSTINFO ........................................................................................................................................... 6
B-OSA. TÄHELEPANEKUD ...................................................................................................................................... 7
1 VALITSEMINE (GOVERNANCE) ...................................................................................................................... 7
Väheoluline tähelepanek nr 1.1.1 –SFOS projekti tarkvara projektdokumentatsioon ei ole terviklikult kirjeldatud. 8
Oluline tähelepanek nr 1.2.1 – SFOS projektil on kirjeldamata pikaajalise arendusplaani vaade, strateegia ja
visioon. Tehnilise võlaga tegelemine ei ole piisavalt detailselt dokumenteeritud. ............................................... 10
Väheoluline tähelepanek nr 1.2.2 – Tooteomaniku roll ja muud projekti meeskonna rollide kirjeldused vajavad
täpsustamist. Vastutuste kirjeldamiseks ei kasutata vastutusmaatriksit, nt RACI. ............................................. 12
Oluline tähelepanek nr 1.2.3 – SFOS’i projektile ei ole defineeritud piisavalt eesmärke ja mõõdikuid ning neid ei
jälgita juhtkomitee tasemel. ................................................................................................................................ 14
Oluline tähelepanek nr 1.2.4 – Puudub kvaliteedikriteeriumitele tuginev projekti kvaliteedijuhtimine.................. 15
2 TARKVARAARENDUSE ELUTSÜKKEL (SDLC).................................................................................................. 17
Oluline tähelepanek nr 2.1.1 – Suuremate arendustööde korral ei teostata mõjuanalüüsi ja puudub riskiplaan. 17
Väheoluline tähelepanek nr 2.2.1 – Uue arendusettepaneku tegemise barjäär on tavakasutaja jaoks liiga kõrge.
Protsessi saaks lihtsustada ja automatiseerida. ................................................................................................. 19
Väheoluline tähelepanek nr 2.2.2 – JIRA’s ei ole täielikku ülevaadet tööde staatusest. ...................................... 20
Väheoluline tähelepanek nr 2.2.3 – Arendusprotsessis esineb töövahendite dubleerimist. ................................ 23
3 VERIFITSEERIMINE JA LÄBIVAATUS (VERIFICATION AND REVIEW) ...................................................................... 24
Väheoluline tähelepanek nr 3.1.1 – Puuduvad automaattestid. RMIT’i kaasamine ei ole protsessis piisavalt
detailselt formuleeritud. ...................................................................................................................................... 24
TÄIENDAVAD TÄHELEPANEKUD .......................................................................................................................... 27
Soovitus nr 4 – Koostada asjakohane aruandlus ja asuda monitoorima läbi kasutajatoe andmebaasis tehtud
muudatusi. Vajadusel teostada riskipõhist testimist. .......................................................................................... 27
LISA 1: PROJEKTDOKUMENTATSIOONI NÄIDISSTRUKTUUR .................................................................................. 28
LISA 2: EESMÄRKIDE JA MÕÕDIKUTE NÄITED .................................................................................................... 29
4
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
A - OSA
1. Kokkuvõte auditi läbiviimisest
Auditi läbiviimise - Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (STS) § 11 lõige 3;
alus
- Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna 2021. aasta tööplaan.
Auditi läbiviija(d) Auditi töörühma kuulusid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna I auditi talituse
juhtivaudiitor Marek Suurniit (auditi juht) ja välisekspert Merle Randlepp. Auditi eest
vastutav isik on Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna I auditi talituse juht Anu
Alber.
Auditi toimingute
Auditi toimingud viidi läbi ajavahemikul 7.05.2021. a kuni 28.10.2022. a.
läbiviimise aeg
Auditi ulatus Auditi tulemusena annab Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond hinnangu SFOS-
i JKS-i tõhususele struktuuritoetuse rakendamisel perioodil 2014-2020.
Hindasime tarkvara muudatuste (uuenduste ja arenduste) protsessi tõhusust. Selle
hindamiseks kasutasime ISACA Software Audit Assurance Program metoodikat (aruandes
väljend - Tarkvara arenduse elutsükkel (edaspidi SDLC)).
Hindasime SFOS’i vastavust põhinõude3 6 „Usaldusväärne seire, hindamise,
finantsaruandluse, kontrolli ja auditi IT-süsteem andmete kogumiseks, salvestamiseks ja
säilitamiseks.“:
- hindamiskriteeriumile 6.1 „Välja on töötatud IT-süsteem, mis võimaldab saada EK
määruse 480/2014 lisas III nõutud usaldusväärset ja asjakohast informatsiooni.“
Läbiviidud auditi Auditi eesmärgi saavutamiseks viisid audiitorid läbi järgmised auditi toimingud:
toimingud
- intervjuude läbiviimine RTK ning struktuurivahendite administratsiooni töötajatega
eesmärgiga täpsustada SDLC toimimist;
- vabakuulajana osalemine erinevatel töökoosolekutel;
- täiendavate materjalide analüüsimine ja hindamine.
- Auditi läbiviimisel lähtuti põhiliselt Software Audit/Assurance Program - ISACA 2017
(ISACA Software Audit Assurance Program spreadsheet) metoodikast ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna väljatöötatud „Perioodi 2014-2020
JKS auditi käsiraamatus“ sätestatud metoodikast.
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013;
Õiguslik raamistik
ja olulisemad - EK määruse 480/2014 lisa III;
dokumendid,
- Erinevad RTK ja Rahandusministeeriumi regulatsioonid, juhendid.
millele tugineti
3 EK määrusele 480/2014 ning EK poolt välja töötatud juhendmaterjalile „Guidance for the Commission And Member States on a common methodology for the
assessment of management and control systems in the Member States“ (EGESIF_14-0010 18/12/2014).
5
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Auditeerimise
Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse (IIA) standardid
standardid
Piirangud STS § 11 lõike 3 alusel on auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks auditeerival asutusel
(edaspidi AA) õigus auditeerida RTK-d. Auditeeritav peab võimaldama auditi tegemist ning
osutama selleks igakülgset abi. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi
käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad RTK JKS-i korrektselt
ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad auditi eesmärgis toodud hinnangu andmiseks.
Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid
audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
Järeltoimingud Auditeeritaval tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja
soovitustega. Soovituste rakendamise osas annab KA tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele annab auditeeriv asutus. Vajadusel viiakse läbi
järelaudit.
2. Taustinfo
SFOS määratlus Struktuuritoetuse register (SFOS) on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud
andmekogu. Registrit kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktides d ja e nimetatud ülesannete täitmiseks ja
statistiliste ülevaadete tegemiseks (STS § 37 lg 1). Registri vastutav töötleja on Riigi
Tugiteenuste Keskus4.
Varasemad auditid Perioodil 2014-2020 on SFOS osas läbi viidud üks JKS audit - Struktuuritoetuste registri
audit (audit nr JKS-8/2016 lõpparuanne 22.12.2016).
4 Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128082018009
6
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
B-OSA. TÄHELEPANEKUD
Üldiselt SDLC toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud: põhiliselt esines puuduseid dokumenteerimise
piisavuses aga ka kvaliteedijuhtimises läbi erinevate eesmärkide ja mõõdikute.
SFOS’i vastavus põhinõude 6 „Usaldusväärne seire, hindamise, finantsaruandluse, kontrolli ja auditi IT-süsteem
andmete kogumiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks.“ hindamiskriteeriumile 6.1 „Välja on töötatud IT-süsteem,
mis võimaldab saada EK määruse 480/2014 lisas III nõutud usaldusväärset ja asjakohast informatsiooni.“
Järeldus: JKS toimib hästi, kuid tulenevalt SDLC ploki leidudest on vajalik strateegiliste eesmärkide seadmine.
1 Valitsemine (Governance)
1.1 Valdkond: Poliitikad ja protsessid
Eesmärk: Tarkvara arenduse elutsükkel (edaspidi SDLC) on kirjeldatud ja kasutuses kõigi tarkvaraarenduste
teostamiseks organisatsioonis.
Meetmed: SDLC poliitikad on dokumenteeritud ja kinnitatud (kasutame väljendit sätestatud). Asjakohased poliitikad
katavad SDLC toimimiseks olulised võtmekohad.
Üldine SDLC poliitika on dokumenteeritud ja kinnitatud, kuid see vajab täpsustamist ja parendamist. SFOS’i
arendamisel kasutatakse efektiivseid ja moodsaid tööriistu: dokumentatsiooni säilitatakse Confluence keskkonnas
ning projekti halduseks on kasutusel JIRA keskkond. Selliste keskkondade kasutamisega on järgitud turu head
praktikat. Koosolekud arendajaga on tihedad ja regulaarsed ning memod on hästi ja põhjalikult dokumenteeritud.
Auditeeritava üldine kommentaar:
Auditi aruandes on märgitud, mida tähendavad olulised ja väheolulised tähelepanekud:
Olulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides
esinevatele puudustele (nt sisaldavad süsteemset viga), mis mõjutavad oluliselt RÜ ülesannete täitmist. Olulised
tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt kiiret reageerimist ja tähelepanekutes viidatud puuduste
lahendamist.
Väheolulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides
esinevatele puudustele (nt sisaldavad juhuslikku viga), mis ei mõjuta oluliselt RÜ ülesannete täitmist. Väheolulised
tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt reageerimist.
Auditeeritava hinnangul on kõik käesolevas auditis esitatud tähelepanekud soovituslikku laadi, kuna ei nõua
asutuses selliseid muudatusi, mis oleks vajalik teha kiirelt või juhtkonna tasandil reageerimist. Kõikides RTK SFOS
arendust puudutavates protsessides on sisuline oluline info, materjalid, kooskõlastus- ja otsustusprotsessid
olemas, kuid need asuvad organisatsiooni sisulisi tegevusi arvestades erinevates asukohtades või on vormistatud
kujul, mis on asutuses hinnatud sobivaks, kuid ei ole üks ühele samad audiitorite poolt viidatud soovituslikele
juhenditele. Olemasolevad materjalid katavad RTK hinnangul SFOS arenduse protsesside sisulise vajaduse. Samuti
on audiitorite hinnang juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimivusele, et süsteem toimib (vt lk 2, „…Järeldus: JKS toimib.“
ja „…Järeldus: JKS toimib hästi, kuid tulenevalt SDLC ploki leidudest on vajalik strateegiliste eesmärkide
seadmine.“).
Kõikides senistes protsessides on RTK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, 17.
detsember 2013 (edaspidi ÜSM) mõistes korraldusasutus (edaspidi KA) hinnanud süsteemi arendamise ja
7
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
haldamise ning andmekvaliteedi riske lähtudes KA vaatest. Auditi aruandes (vt. lk 2) on samuti välja toodud SFOS
loomise, halduse ja arendamise kohustus, mis lähtub ÜSM Korraldusasutusele pandud ülesannete loetelust (Art
125 lõike 2 punktides d ja e nimetatud ülesannete täitmiseks ja statistiliste ülevaadete tegemiseks). Eraldi loetelu,
milliste andmete osas tuleb RTK-l kui Korraldusasutusel EK-le aruandlust esitada on toodud EK määruse 480/2014
lisas III.
Auditeeritav juhib tähelepanu, et RTK täidab Korraldusasutuse ülesandeid lähtudes EK juhistest liikmesriikidele
juhtimiskontrollide kohta. Enne iga-aastast EK-le esitatavat juhtkonna kinnitavat avaldust (ingl k. Management
declaration, ÜSM artikli 125 lõike 4 punktis e) analüüsitakse juhtimis- ja kontrollisüsteemi (sh SFOS-i)
toimivusanalüüsis. Toimivusanalüüsi koostavad KA valdkondlikud eksperdid. Nimetatud analüüs hõlmab endas ka
SFOSi toimivuse ja andmekvaliteedi riskide hindamist ning edasiste plaanide tegemist (st EK juhiste liikmesriikide
juhtimiskontrollide juhendi punkt 1.2 ja täpsemalt punkt 2.11 andmete kontrolli lk 39).
Auditeeritav on nõus, et SFOSi strateegiliste eesmärkide seadmine on asjakohane ning selle protsessiga on
alustatud juba 2022. a jaanuaris. Samas leiab auditeeritav, et SFOS süsteemi ja RTK hallatavate teiste IT
süsteemide arendusprotsessid (ja haldus- ning andmekvaliteedi protsessid) on seni toiminud piisava põhjalikkuse
ja dokumenteerimisega.
Auditeeritava hinnangul tuleks auditi lõpparuandes vormistada tähelepanekud lähtudes nende sisust soovitustena.
Väheoluline tähelepanek nr 1.1.1 –SFOS projekti tarkvara projektdokumentatsioon ei ole terviklikult kirjeldatud.
Üldine SFOS’i arenduse protsess on sätestatud Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) toetuste valdkonna töökorras5.
Lisaks mainitud korrale on RTK peadirektori asetäitja moodustanud6 isikuliselt projekti juhtrühma, tehnilise
projektirühma ja projekti rühma ning määranud neile vastavad ülesanded.
Rahandusministeerium (RM) on kehtestanud7 oma valitsemisala IT arendustööde läbiviimise korra, sh asjakohased
vormid, töövood ja RACI maatriks (arendustöö läbiviimisel osalevate rollide ja vastutuse jaotus). RM töökord
rõhutab, et asutustel on õigus välja töötada ja rakendada korraga kooskõlas olevaid muid asutuse arendustööde
läbiviimist reguleerivaid dokumente. RM on kehtestanud ka põhimõtted8, kuidas peaks toimuma asutuse ja RMIT’i
(Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus) vaheline IT teenuste arendamine.
SFOS’i arendusprotsess erineb mõnevõrra tavapärasest arendusprotsessist, sest kogu eelarve on fikseeritud
raamlepingu maksumusega, mille piires on võimalik töid tellida. SFOS’i arendustööd konkureerivad vaid omavahel,
nad ei konkureeri asutuse teiste IT arendustega. Seetõttu mööname, et SFOS’i arendusprotsess (edaspidi SFOS
projekt) võiks erineda RM haldusalas kehtestatud tööprotsessist, kuid ülalpool viidatud RM kord ja põhimõtted on
AA hinnangul arendusprotsessi hea tava näited, mille elemendid peaks kindlasti olema üle võetud, samas kui
erinevused protsessis võivad esineda.
Hoolimata asutuse tööprotsessi võimalikest erisustest, on hea tava, et igal tarkvaraprojektil on olemas terviklik
kodukord. SFOS projektil täna sellisel kujul kodukorda ei ole.
SFOS projekti töökorraldus paikneb killustatult erinevates dokumentides:
● RTK toetuste valdkonna töökord;
● arendustegevus ja testimisprotsess raamlepingu lisas ;
5 Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste valdkonna töökord programmperioodiks 2014-2020/2021
6 10.09.2020 käskkiri nr 1.1-2/0068 „Riigihanke ( viitenumber 215902 ) tulemusena tellitava arendusprojekti Struktuuritoetuse registri arendus ja
hooldusteenus projekti juhtrühma tehnilise projektirühma ja projekti rühma moodustamine“
7 Rahandusministeeriumi valitsemisala IT arendustööde läbiviimise kord. Kinnitamise kuupäev: 21.11.2014. a.
8 Asutuse ja RMITi vaheline IT teenuste arendamise põhimõtted. Kinnitatud IT komisjonis versioon 130, 16.06.2021. a.
8
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
● erinevad juhised (SFOS’i mittefunktsionaalsuse testimise juhend, lõppkasutajate testimisse kaasamise
protsess);
● lepingus sätestatud tööprotsessi kokkulepped;
● muud kokkulepped arendajaga, mis on fikseeritud memodes Confluence-s;
● RTK peadirektori asetäitja poolt moodustatud töörühmade käskkiri.
Osad dokumendid on Confluence`s, samas intervjuudest ilmnes, et kõik arendusprotsessi kaastatud TAO
ärianalüütikud ei kasutagi Confluence keskkonda, piirdudes nt JIRA kasutamisega.
Confluence’s asub SFOS projekti tarkvara tehniline spetsifikatsioon, mis sisaldab tarkvara süsteemidisaini,
funktsionaalseid ja mittefunktsionaalseid nõudeid. Tehniline spetsifikatsioon on hästi hallatud ja asjakohane.
Confluence-s puudub aga terviklik projektdokumentatsioon, mis sisaldaks kogu vajalikku informatsiooni SFOS
projekti kohta. Puuduvad olulised infoplokid tarkvaraprojekti kui terviku kohta, näiteks:
● visioon, eesmärgid ja mõõdikud;
● kasutajate huvigrupid, kasutajate teekonnad ja teenuskaart.
Risk:
Juhul kui SDLC ei ole terviklikult dokumenteeritud ja kinnitatud ning ei ole kaetud SDLC toimimiseks olulisi
võtmekohti, siis ei ole tagatud kvaliteetne ja efektiivne arendusprotsess. Kokkuvõttes võib see organisatsioonile
kaasa tuua täiendavaid kulutusi.
Soovitus:
Luua terviklik projektdokumentatsioon, milles sisaldub kogu projektiga seotud vajalik informatsioon, vt Lisa 1:
Projektdokumentatsiooni näidisstruktuur. Tagada, et projektdokumentatsioonile saavad ligi kõik projekti
arendusega seotud isikud.
RTK kommentaar: Auditeeritava hinnangul ei ole tegemist väheolulise tähelepanekuga vaid olemasolevate
protsesside ja dokumentide täiendamise ja optimeerimise soovitusega. Audiitor on samuti seisukohal, et SFOS
arendusprotsess ei pea üks ühele vastama RM haldusalas kehtestatud tööprotsessile ning viitab tarkvaraprojektide
heale tavale.
RTK SFOS arendusprotsessi kodukord on täna olemas. RTK töötajate protsess (TAO ärianalüütiku, MTO SFOS
projektijuht, kasutajatugi ning andmeanalüütik) asub RTK töökorras. Jira töövoogude kirjeldused on loodud 25.09
2020 ja asuvad Confluence lehel. Samuti on RACI asemel kasutusel info jagamiseks ja kaasamiseks erinevate
osapoolte kaardistus, mis asub RTK TAO Confluence lehel ning on jagatud äripoole esindajatega. Suhtlemine ja
rollid arenduspartneri ning RMIT-ga on vastavates omavahelistes lepingutes. Arendus- ja haldusprotsessid
toimivad ning info liigub. Seni on olnud see piisav ning ei ole peetud vajalikuks majasiseseid ja väliseid osapooli
tööprotseduurides neile igapäevaselt mitteolulise infoga koormata.
Soovitus on osaliselt plaanis arvesse võtta, tekitada tervikpilt (nt koondfail viidetega kõigile asjakohastele
dokumentidele või nende asukohtadele) SFOS Confluence asutusesisese projekti lehele. Tavapärase iga-aastase
protsesside ülevaatamise raames hinnatakse võimalusi pakutud näiteid arvesse võtta. Kõiki soovitusi vaadatakse
RTK üleselt, et sobiks ka teiste RTK juhendite ja töökordade sekka ning ei tekiks dubleerimist ning võimalusel
kasutatakse keskse viidete lehe lahendust.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
TAO Teenuse disaini talituse (edaspidi TDT) juhataja Kadi Raudsepp koostöös MTO SFOS projektijuhi Indrek
Mägiga.
9
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Auditeeriva asutuse täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale. Kvaliteetse ja efektiivse arendusprotsessi tagamiseks on
vajalik, et tarkvara projektdokumentatsioon oleks terviklikult kirjeldatud. Soovituse rakendamist hinnatakse auditi
järeltegevuste käigus.
1.2 Valdkond: Strateegiline kooskõla
Eesmärk: SDLC protsessid on kooskõlas organisatsiooni nõuete ja algatustega.
Meetmed: Tarkvara arendusele planeeritud investeeringud ja kulud on teada, kate olemas ja kinnitatud sobiliku
juhtorgani poolt. See võimaldab kinnitada arenduste prioriteedid ja eelarve kasutamise.
Tarkvaraarenduse juhtorgan on asjakohaselt juhitud ja on olemas ülevaade projektidest.
Tarkvara arenduseks vajalikud kategooriad on paigas ja ka nende käsitlemise strateegiad (nt häälestatav tarkvara,
arendatav tarkvara, taristu toimimiseks vajalikud tarkvarad jms).
SFOS projekti juhtimiseks on sätestatud isikuline ning asjakohane juhtorgan ja töörühmad, mis peaks saama
ülevaadet, kuidas toimub arendusplaani täitmine, sh eelarve juhtimine. Tarkvara arendusele planeeritud
investeeringud ja kulud on teada, kate on olemas ja kinnitatud sobiliku juhtorgani poolt. RACI maatriksi terminites
võib öelda, et kindlasti toimib juhtorgani ja juhtkonna informeerimine (I-informed), konsulteerimine (C-consulted).
Teisalt ei ole sätestatud täpset töövoogu ehk vastavaid tegevuse teostajaid (R-responsible) ning ka
aruandekohuslased (A-accountable) ei ole sätesatud.
Olemasolevat tööprotsessi on järgitud, kuid tööprotsessi annaks optimeerida ja täiendada. Eksperdi hinnangul
toimib olemasolev protsess hästi väiksemate arenduste elluviimisel.
Oluline tähelepanek nr 1.2.1 – SFOS projektil on kirjeldamata pikaajalise arendusplaani vaade, strateegia ja visioon.
Tehnilise võlaga tegelemine ei ole piisavalt detailselt dokumenteeritud.
SFOS’ile ei ole määratletud strateegiat ja visiooni ega ka pikaajalise arendusplaani vaadet. Organisatsiooni
strateegiast tulenev eesmärk, millest SFOS’i arendamisel juhindutakse, on kasutajate rahuolu. Tegevuste ja
eesmärkide pikaajaliseks planeerimiseks ja teadlikuks suunamiseks on vaja teatud juhendit. Strateegia on vajalik,
et teha põhjendatud ja kooskõlastatud otsuseid. Strateegia peab olema kinnitatud asjakohase juhtorgani poolt.
RM’i IT teenuste arendamise põhimõtete9 dokumendi punktis 5 „Arendusvajaduste kogumine” on reguleeritud
pikaajalise arendusplaani koostamine. Kaasatud peaks olema ka RMIT. SFOS’i arenduste juhtimiseks on küll
olemas juhtkomitee(d), kes omavad arendustest ülevaadet, hindavad ja prioritiseerivad arenduste töösse võtmist
ning juhivad eelarvet, kuid selliselt ei ole tagatud, et töösse võetud arendused vastavad tegelikult SFOS’i ja KA
strateegiliste eesmärkidega, sest strateegilisi eesmärke ei ole seatud.
Pikaajaline planeerimine eeldab, et on ette teada suuremad arendustööd, mis tuleks teha lähema paari aasta
vaates. RMIT ei anna omapoolset sisendit SFOS’i pikaajalise arendusplaani koostamisse (eelkõige arendused, mis
on oma eluaja lõpul, nende tehnoloogia või platvorm on vananenud ning seetõttu suurenenud risk turvalisusele või
käideldavusele). RMIT on küll kaasatud jooksvalt esitatud arendusettepanekute protsessi, kus vastavalt vajadusele
lisatakse tellitud arendustööle ka tehnilisest võlast tingitud töid, kuid selline protsess ei ole läbipaistev ning ei taga,
et tehnilisest võlast tingitud tööd saaksid õigeaegselt planeeritud.
Tehnilisest võlast tulenevad arendused peaksid saama asutuse arendusplaanis kõrgeima prioriteedi.
Hindamiskomisjon ei hinda ja arendusvajaduse prioriseerimise metoodikas puudub kriteerium vastavus
strateegiale. Tehnoloogiline risk on vaid üks hindamiskriteerium viiest. Kui ettepanekud saavad samaväärsed
9 Asutuse ja RMITi vaheline IT teenuste arendamise põhimõtted. Kinnitatud IT komisjonis versioon 130, 16.06.2021. a.
10
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
hindepunktid, järjestatakse prioriteetsus lähtuvalt tehnoloogilisest riskist. Selline metoodika ei taga, et tehnilisest
võlast tulenevad arendused saaksid arendusplaanis kõrgeima prioriteedi. Nii eelpool viidatud RMIT’i kaasamise kui
ka ettepanekute hindamise protsessi oluliseks puuduseks on, et tehnilise võlaga arendused ei ole (pikaajalises)
plaanis selgelt välja toodud ja planeeritud.
Strateegia tasemel ei ole fikseeritud, millised funktsionaalsused (menetlusetapid ehk töövoog; läbiviidud kontrollide
kontroll-jälje salvestamine, mis praegu toimub reeglina Excelis jne.) võiks SFOS’il olla, mis moodulid peaks olema.
Selliselt ei ole tagatud, et arendusega tellitavad tööd vastaks täies ulatuses strateegilistele eesmärkidele, nt
luuakse arendatavas moodulis töövoo võimekus, kuid ei ole seatud strateegilist eesmärki, et kõik töövood peavad
toimuma SFOSis.
Pikaajaline arendusplaan peaks tagama, et ollakse aegsasti valmis tehnoloogilisteks muudatusteks, jälgitakse
platvormi aegumist, tehnilist võlga, ollakse aegsasti valmis migratsiooniks, tagatakse automaattestide olemasolu
jne. Arendusplaani olemasolu on vajalik arendustööde prioritiseerimisel ja jooksvate arendusotsuste tegemisel.
Risk:
Juhul kui SDLC protsessid ei ole kooskõlas organisatsiooni nõuete ja algatustega, siis ei ole tagatud kvaliteetne ja
efektiivne arendusprotsess. Kokkuvõttes võib see organisatsioonile kaasa tuua täiendavaid kulutusi.
Soovitused:
1. Võtta aluseks RM’i IT teenuste arendamise põhimõtete10 dokument ja koostada SFOS’i pikaajaline
arendusplaan, kinnitada see asjakohase juhtorgani poolt ning lisada info projektdokumentatsiooni
Confluence’s. Koostada protsess, mis tagab pikaajalise plaani kaasajastamise.
2. Tagada, et asjakohane hindamiskomisjon arvestab hindamisotsuste tegemisel kooskõla strateegiaga.
3. Tagada (pikaajalises) plaanis tehnilise võlaga arenduste selge eristamine ja planeerimine.
RTK kommentaar:
Täna on SFOS strateegiline eesmärk peamiselt RTK kui KA õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise tagamine
(vt ka auditeeritava üldine kommentaar lk 8-9). SFOS on nimetatud kohustuste täitmise vahend koos muude
töövahenditega (dokumendihaldussüsteemid, tehnilised töövahendid nagu Confluence, Jira, sharepoint
(https://rtkportaal.intra.rmv/) ja teised keskkonnad. Kasutajamugavus on sellele täienduseks üks mõõdik.
Auditeeritava hinnangul on esitatud tähelepanek soovituslikku laadi, kuna ei nõua asutuses selliseid muudatusi,
mis oleks vajalik teha kiirelt või juhtkonna tasandil reageerimist.
RTK hinnangul on SFOSi arenduse põhisuund olemas ning asub erinevates dokumentides (nt EK õigusaktid ja
juhendid, KA toimivusanalüüs, arendusettepanekute hindamiskriteeriumid, lähteülesannete vormil olevad suunised
ja tähelepanekud ning ärianalüütikute ja projektijuhi tööalased sisemised kokkulepped). Kõigi RTK infosüsteemide
kriitilised edutegurid on fikseeritud arengukavas ning need vaadatakse igal aastal üle. Tänane praktika toimib RTK
vajadustele vastavalt.
Auditeeritav on nõus, et strateegilised pikaajalised eesmärgid võiksid olla täpsemalt ja üheselt arusaadavamalt
kirja pandud ning sellega tegeletakse juba 2022. aasta algusest. SFOS pikaajaline eesmärk on ülevaatamisel.
Samuti vaadatakse üle arendusprotsesside töökord ja materjalid ning analüüsitakse võimalust koondada need
keskselt Confluence SFOS arenduse lehele, kuid arvestatakse RTK üleselt tööprotseduuride kajastamiste
põhimõtteid, et välistada materjalide dubleerimist. Samuti tegeletakse RTK-s andmehalduse projektiga vastavalt
MKM andmehalduse tegevuskavale. RTK ei pea vajalikuks audiitori poolt soovitatud juhendit eraldi kasutusele
võtta vaid lähtuda MKM andmehalduse tegevuskavast, mis on ajakohasem.
10 Asutuse ja RMITi vaheline IT teenuste arendamise põhimõtted. Kinnitatud IT komisjonis versioon 130, 16.06.2021. a.
11
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Arendusettepanekute hindamiskomisjon on olemas ning hindamisel lähtutakse etteantud kriteeriumitest. Lisaks
hinnatakse ja valideeritakse suuremad strateegilisemad arendused toetuste valdkonna juhtide kohtumistel.
Tehnilise võla teema olulisust teadvustatakse ning mõeldakse teema keskselt läbi. Hindamiskriteeriumid on juba
ülevaatamisel ning lisaks kaasatakse erinevad osapooled parimate lahenduste leidmisse. Selle tulemusel
fikseeritakse vajalikud kokkulepped ja tööprotseduurid.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
1. Koostöös vaadatakse üle arendusprotsessid, hindamiskriteeriumid, SFOS arenduse strateegia ja
eesmärgid. TDT juhataja Kadi Raudsepp koostöös MTO juhataja Marek Ilvesega.
2. Koostöös vaadatakse üle arendusprotsessid, hindamiskriteeriumid, SFOS arenduse strateegia ja
eesmärgid. TDT juhataja Kadi Raudsepp koostöös MTO juhataja Marek Ilvesega
3. SFOS projektijuht Indrek Mägi.
Auditeeriva asutuse täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale. Audiitorite hinnangul on selgete strateegiliste eesmärkide
seadmine oluline, et tagada arenduste kooskõla pikaajaliste eesmärkidega, s.h valmisolek tehnoloogilisteks
muutusteks ning arenduste kuluefektiivsus. SFOS arendusprotsessi tõhususele hinnangu andmise kontekstis on
SFOSi pikaajaliste eesmärkide puudumine oluline teema, mistõttu on vastavalt kategoriseeritud ka antud
tähelepanek. Soovituse rakendamist hinnatakse auditi järeltegevuste käigus.
Väheoluline tähelepanek nr 1.2.2 – Tooteomaniku roll ja muud projekti meeskonna rollide kirjeldused vajavad
täpsustamist. Vastutuste kirjeldamiseks ei kasutata vastutusmaatriksit, nt RACI.
Tarkvaraarenduses on kõige tähtsam roll tooteomanik (ka teenuseomanik), kes suhtleb tihedalt kasutajate
huvigruppidega ja vastutab nende vajadustele vastava toote/teenuse ehitamise eest. Tooteomanik teeb kõige
olulisemaid otsuseid, mida tootes arendatakse ja mida mitte. Tooteomanik tunneb oma toodet täies ulatuses väga
hästi. RM valitsemisala IT arendustööde läbiviimise korras11 on asjakohased rollid kehtestatud, mh teenuse
omanik, kuid RTK ei ole mainitud korda järginud ja SFOS’i arendusprotsessis ei ole vastavaid rolle defineeritud.
Hea arendusprotsessi tava näites – RM IT teenuste arendamise põhimõtete12 dokumendi järgi peab olemas olema
isik, kes vastutab konkreetse teenuse või toote osutamisega seotud äriprotsesside arendamise eest ning selle
eest, et teenuse sisu ja funktsionaalsus oleksid õiged, asjakohased ja aktuaalsed. Tooteomanikke võib olla ka
valdkonnapõhiselt mitu, tähtis on sellise rolli defineerimine ja vastutuse kirjeldus.
Toimiva tööprotsessi jaoks tuleb defineerida kõik projektis osalejate rollid. Rollide arv sõltub projekti suurusest
ning valitud tarkvara loomise mudelist. Tavapäraselt on meeskonnas kaetud nt järgmised rollid: tooteomanik (ka
teenuseomanik), visuaalne disainer, teenusdisainer, ärianalüütik, UX/UI spetsialist (ka kasutusmugavuse
spetsialist), tehniline arhitekt, tehniline analüütik, arendaja, testija (ka QA spetsialist), süsteemi administraator (ka
DevOps), kasutajatoe spetsialist, jt. Seejuures võib üks isik kanda mitut rolli, aga rollide jaotus inimeste vahel peab
olema fikseeritud.
RTK töörühmade moodustamise dokumendist ei selgu nende vastavus RM haldusala rollidele ja vastutusaladele
(Asutuse arenduste otsustusüksus, Arendusi koordineeriv üksus, RMIT IT töörühm) ning kui on erinevusi, siis
puudub põhjendus, miks erinevused on vajalikud.
11 Rahandusministeeriumi valitsemisala IT arendustööde läbiviimise kord. Kinnitamise kuupäev: 21.11.2014. a.
12 Asutuse ja RMITi vaheline IT teenuste arendamise põhimõtted. Kinnitatud IT komisjonis versioon 130, 16.06.2021. a.
12
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
RTK ei kasuta vastutuste kirjeldamiseks vastutusmaatriksit, nt RACI. RTK selgitas, et RACI maatriksi kasutamine ei
ole kohustuslik.
Audiitori hinnangul on vastutusmaatriksi, nt RACI kasutamine vastutuste kirjeldamiseks vajalik:
• IT standardi (COBIT) tool kit’i on lisatud RACI maatriks ning COBIT tava „Establish roles and
responsibilities“ nõuab selgeid rolle ja vastutusalasid.
• Auditi metoodikana kasutatud ISACA Software Audit Assurance Program plokis valitsemine (governance)
on nõutud kontroll – SDLC juhtkomitee on asjakohaselt juhitud ning projektidest on ülevaade (SDLC
steering committee is appropriately managed and oversight exists for major and minor SDLC projects).
Kontrolli toimimiseks on vajalik:
o RACI maatriks, mis katab kõik SDLC protsessi võtmerollid (Obtain the responsible, accountable,
consulted, informed (RACI) matrix defining key roles in each area of the SDLC process).
o RACI maatriksis peavad olema kaetud loetletud rollid 9tk (Verify that the RACI provides for the
following roles).
• Erinevad RM valitsemisala IT arenduste korrad ja juhised kasutavad RACI maatriksit.
Risk:
Juhul kui SDLC protsessid ei ole kooskõlas organisatsiooni nõuete ja algatustega, siis ei ole tagatud kvaliteetne ja
efektiivne arendusprotsess. Kokkuvõttes võib see organisatsioonile kaasa tuua täiendavaid kulutusi.
Soovitused:
1. Viia läbi kõigi projektiga seotud inimestega koolitus/töötuba, kus seletatakse lahti ja kaardistatakse SFOS’i
arendusprojekti kõik rollid ja nende vastutusalad. Defineerida tooteomaniku roll ja vastutus ning kes
nimeliselt seda vastutust kannavad. Lisada info projektdokumentatsiooni Confluence’s.
2. Koostada asjakohased RACI maatriksid.
RTK kommentaar: Auditeeritava hinnangul ei ole tegemist väheolulise tähelepanekuga vaid pigem soovitusega. RM
valitsemisala IT arendustööde läbiviimise kord on MTO-s läbi töötatud ning selle tulemusel tehti RM-ile ettepanek
muuta korda vastavalt RTK praktikale. Muudatused viidi dokumenti sisse. RTK protsess suurte arenduste puhul on
igal juhul kooskõlas vastava korraga. Kuna SFOS teiste süsteemidega ei konkureeri, siis on otsustamise koht, kas
teha eraldi RACI maatriks, mis kopeeriks korraldusasutuse käsiraamatus ja Conflences kirja pandut: erinevate
osapoolte kaardistust info jagamiseks ja kaasamiseks.
Arvestusteenuse IT süsteemide arendamiseks on MTO töökord, kus pole ka RACI maatriksit kasutusel kuid
tööprotsess on kirjeldatud samaväärselt nagu korraldusasutuse käsiraamatus.
Samuti on erinevate lepingupartneritega (RMIT, Helmes) kaasatus ja kokkulepped kajastatud lepingutes.
Samas on auditeeritav nõus, et projektiga seotud isikutega töötoa läbiviimine RTK ja RMIT poole koostöö ja rollide
täpsustamiseks toetab projektmeeskonna igapäevatöö läbipaistvust ja omavahelist kommunikatsiooni.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
Arendusprotsesside ülevaatamisel vaadatakse üle ka osapoolte kaardistus ja nende infovajadus. Vajadusel viiakse
läbi RTK ja RMIT SFOS projektmeeskonna töötuba. TDT juhataja Kadi Raudsepp koostöös SFOS projektijuht Indrek
Mägiga.
13
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Auditeeriva asutuse täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale, et efektiivse arendusprotsessi tagamiseks on vajalik, et kõik
rollid oleksid selgelt ja üheselt mõistetavalt defineeritud. Soovituse rakendamist hinnatakse auditi järeltegevuste
käigus.
Oluline tähelepanek nr 1.2.3 – SFOS’i projektile ei ole defineeritud piisavalt eesmärke ja mõõdikuid ning neid ei
jälgita juhtkomitee tasemel.
SFOS projektil puuduvad korrektselt defineeritud projekti eesmärgid ja mõõdikud. Organisatsiooni strateegiast
tulenev eesmärk on kasutajate rahulolu tõstmine. Hinnatakse rahuolu e-toetuskeskkonnaga, toetusega seotud
reeglite arusaadavust ning koostöökogemust toetuse andjaga. Kolmest küsimusest vaid üks teatud mööndustega
seostub väga üldisel tasemel arendusprotsessi kvaliteedi mõõtmisega. Rahulolu indeksit mõõdetakse kord aastas,
lisaks tehakse regulaarselt kord kuus rahulolu uuringuid. Rahulolu küll mõõdetakse, aga puudub konkreetsem
eesmärk (nt x% rahulolu kasv aasta jooksul). Tarkvaraprojekti edukuse mõõtmiseks ainult ühest eesmärgist ei
piisa. Positiivse tähelepanekuna oli kasutajatoe haldusalas olemas SLA edukuse määra mõõtvad mõõdikud.
Sätestatud mõõdikuid peaks regulaarselt (nt kord kuus või kord kvartalis) monitoorima juhtkomitee, kes saaks
selliselt ülevaate, kuidas mõõdikud liiguvad, milline on arenduse edukus, milline on tehniline võlg. RM’i IT teenuste
arendamise põhimõtete13 dokumendi punktis 10 „Lõpetamine” on edukriteeriumitele pööratud olulist tähelepanu.
Projekti lõpetamise etapis (p 10 “Lõpetamine”) on RACI maatriksis eraldi tegevus “Projekti retrospektiivi
korraldamine (sh projekti edukriteeriumitele vastavuse hindamine)”. Edukriteeriume saaks seada ja monitoorida nii
projektipõhiselt kui ka projektiüleselt (vt Lisa 2: Eesmärkide ja mõõdikute näited).
Risk:
Juhul kui SDLC protsessid ei ole kooskõlas organisatsiooni nõuete ja algatustega, siis ei ole tagatud kvaliteetne ja
efektiivne arendusprotsess. Kokkuvõttes võib see organisatsioonile kaasa tuua täiendavaid kulutusi.
Soovitused:
1. Defineerida projekti eesmärgid (edukuskriteeriumid) ja neile vastavad mõõdikud (3 kuni 5 tk), mis aitaksid
regulaarselt hinnata ja mõõta projekti edukust. Kasutada eesmärkide loomisel S.M.A.R.T formaati (Specific,
Measurable, Achievable, Relevant, Time-bound). Alustada eesmärkide mõõtmist ja sätestada mõõdikute
monitoorimine juhtkomitee tasemel. Lisada eesmärkide ja mõõdikute info projektdokumentatsiooni
Confluence’s (vt tähelepanek 1.1.1). Eesmärkides võiksid sisalduda ka innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse (sh
tehnilise võla) aspektid (vt Lisa 2: Eesmärkide ja mõõdikute näited).
RTK kommentaar:
Auditeeritava hinnangul ei ole tegemist olulise tähelepanekuga vaid olemasoleva olukorra teatud osas
täiendamisega kuna ei nõua asutuses selliseid muudatusi, mis oleks vajalik teha kiirelt või juhtkonna tasandil
reageerimist.
Täna on SFOS strateegiline eesmärk peamiselt RTK kui korraldusasutuse õigusaktidest tulenevate kohustuste
täitmise tagamine (vt ka auditeeritava üldine kommentaar lk 8-9). SFOS on nimetatud kohustuste täitmise vahend
koos muude töövahenditega (dokumendihaldussüsteemid, tehnilised töövahendid nagu Confluence, Jira,
sharepoint (https://rtkportaal.intra.rmv/) ja teised keskkonnad. Kasutajamugavus on arengukavas lisaks märgitud
mõõdik.
13 Asutuse ja RMITi vaheline IT teenuste arendamise põhimõtted. Kinnitatud IT komisjonis versioon 130, 16.06.2021. a.
14
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
RTK kui KA peab hindama oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimist (sh SFOS) ning seda tehakse enne
igakordset EK-le esitatavat kuluaruannet KA ekspertide toimivusanalüüsis.
SFOS projekti sisesed väiksemad arendused lähtuvad täna KA-le esitatud EK nõuetest ning lähte ülesande vormil
on eraldi kohad, kus tulebki välja tuua, mis on just selle arenduse eesmärk – kas viia kooskõlla teatud õigusakti
muudatusega või muuta teatud sihtgrupi kasutusmugavus või muu asjaolu.
RTK on teadvustanud, et kriitiliste vigade hulk on oluline teema ning kaalutakse SFOS eelarves kriitiliste vigade
jaoks eraldi reservi loomist.
Rahulolu-uuringuid tehakse RTK-s juba täna eraldi huvigruppidele: administratsioonile ja e-toetuse kasutajale.
Lisaks on võimalik tagasisidet võtta välja huvigruppide siseselt veelgi detailsemalt: nt KIK ja EAS eraldi RÜna.
Soovitus ei ole arvestanud olemasolevaid võimalusi.
Seega ei ole RTK hinnangul tegemist olulise tähelepanekuga vaid olemasoleva olukorra teatud osas
täiendamisega.
Auditeeritav arvestab soovitustega iga-aastases protseduuride ja operatiivsete mõõdikute ülevaatuses ning juba
jaanuaris 2022 alustati SFOS strateegilise suuna ülevaatamisega. Selleks on eraldi tegevused käsil.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
1. Arengukava ja operatiivmõõdikud vaadatakse TDT ja MTO koostöös üle. RTK sisene tähtaeg nende
dokumentide täiendamiseks on 2022.a novembris. Vastutav isik: Marek Ilves.
Auditeeriva asutuse täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale, et selgete eesmärkide ja mõõdikute seadmine ja nende
regulaarne monitoorimine on oluline, et mõõta arendusprotsessi kvaliteeti ja tagada efektiivne kulude juhtimine.
Soovituse rakendamist hinnatakse auditi järeltegevuste käigus.
Oluline tähelepanek nr 1.2.4 – Puudub kvaliteedikriteeriumitele tuginev projekti kvaliteedijuhtimine.
SFOS projektis ei ole määratletud kvaliteedikriteeriumeid, neid ei jälgita. Ei koguta ja ei analüüsita ka
projektiüleseid näitajaid (ärianalüütika), näiteks ei mõõdeta:
● kui palju arendusettepanekutest teostatakse;
● kui kiiresti neid keskmiselt teostatakse;
● kui palju ettepanekuid hindamiskomisjonist tagasi lükatakse;
● kui pikk on keskmine aeg ettepaneku tegemisest kuni tootesse jõudmiseni;
● kui suur on kriitiliste vigade tekkimise arv;
● kui kiiresti kriitilised vead parandatakse;
● kui palju töödest on uute featuuride loomine (nn innovatsiooni indeks);
● kui palju on tehnilist võlga;
● kui palju on hooldusele ja kasutajatoele kuluvaid töid, jne.
Puudub kvaliteedikriteeriumitele tuginev kvaliteedijuhtimine, mis tagaks arenduse pideva kvaliteeditaseme.
Suuremate projektide valmimisel ei teostata ülevaatust, kas plaanitud kulude kokkuhoid vastab algsele eesmärgile,
projekti algatamiseks esitatud ärilised põhjendused on olnud asjakohased ning kas ärieesmärk ja/või
funktsionaalsus nõuded on saavutatud.
15
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Risk:
Juhul kui SDLC protsessid ei ole kooskõlas organisatsiooni nõuete ja algatustega, siis ei ole tagatud kvaliteetne ja
efektiivne arendusprotsess. Kokkuvõttes võib see organisatsioonile kaasa tuua täiendavaid kulutusi.
Soovitused:
1. Alustada regulaarset kvaliteedikontrolli protsessi. Koostada kvaliteedikava, mis sisaldab
kvaliteedikriteeriumeid, eeldatavaid riske ja riskijuhtimist. Suuremate projektide valmimisel teostada
ülevaatust, kas plaanitud kulude kokkuhoid vastab algsele eesmärgile, projekti algatamiseks esitatud ärilised
põhjendused on olnud asjakohased ning kas ärieesmärk ja/või funktsionaalsus nõuded on saavutatud.
2. Defineerida kvaliteedikriteeriumid ja protsessid kuidas neid regulaarselt kontrollida. Lisada Jira töödele külge
vajalikud väljad ja koostada vastavad päringud, mille alusel saab kvaliteedikriteeriumeid monitoorida ja
ärianalüütikat teostada. Lisada info teostatud analüütikast projektdokumentatsiooni Confluence’s.
Kvaliteedikriteeriumite näited:
● Kriitiliste vigade esinemiste arv toodangus.
● Kriitiliste vigade parandamise keskmine kiirus tundides.
● Innovatsioon: uute arenduste toodangusse jõudmise kiirus (päevades).
● Uute arenduste loomise osakaalu % kõigist arendustöödest.
● Tehnilise võla osakaal % või suurus inimtundides.
RTK kommentaar:
Auditeeritava hinnangul ei ole tegemist olulise tähelepanekuga vaid olemasoleva olukorra teatud osas
täiendamisega kuna ei nõua asutuses selliseid muudatusi, mis oleks vajalik teha kiirelt või juhtkonna tasandil
reageerimist.
Nimetatud kvaliteedi kriteeriumid on mõeldud pigem IT arendusfirmadele. RTK kui organisatsiooni peamine
ülesanne ei ole IT arendus vaid toetuste vahendamise korraldamine ja haldus, seega ei pea vajalikuks teha eraldi
kvaliteediprotsessi arendusele.
Juba praegu on võimalik soovituses välja toodud mõõdikuid süsteemist välja võtta. Näiteks on RTK mõõtnud kui
palju arendusettepanekutest teostatakse ning kui kiiresti neid keskmiselt teostatakse. Mõõtmis tulemusi on
kaalutud ja analüüsitud, kuid on hinnatud, et nende mõõtmine ja jälgimine ei aita RTK siseseid arendus ja haldus
protsesse paremini juhtida. Arenduspartneri arenduskiirus ei ole RTK teha. Seda näitab hästi 24. veebruarist 2022.
a maailmas tekkinud muudatuste tõttu arenduspartneri töötajate lahkumine üleöö.
RTK kaalub toimivusanalüüsis SFOSi osa suurendamist ning asjakohaste mõõdikute lisamist ja SFOS strateegiliste
eesmärkide mõõdikute täiendamist ja ülevaatamist, kuid soovituses pakutud mõõdikute lisamine ei ole SFOSi kui
arendusprojekti mõistes RTK hinnangul oluliseks kasuks.
RTK lähtub oma tegevuste ja vahendite puhul EK poolt KA-le esitatud kvaliteedi ja kontrollide nõuetest
toimivusanalüüsis (vt ka vastus tp-le 1.2.3).
Seega ei ole RTK hinnangul tegemist olulise tähelepanekuga vaid olemasoleva olukorra teatud osas
täiendamisega.
Auditeeritav arvestab soovitustega iga-aastases protseduuride, strateegiliste ja operatiivsete mõõdikute
ülevaatuses ning juba jaanuaris 2022 alustati SFOS ülese strateegilise suuna ülevaatamisega. Selleks on eraldi
tegevused käsil.
16
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
Vaadatakse üle arendusprotsessid, hindamiskriteeriumid, SFOS arenduse strateegia ja eesmärgid ning ka
operatiivsed eesmärgid. TDT juhataja Kadi Raudsepp.
Auditeeriva asutuse täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale. Audiitorite hinnangul on arendusprotsessi kvaliteedi
tagamiseks oluline, et projektile on määratud selged kvaliteedikriteeriumid. Soovituse rakendamist hinnatakse
auditi järeltegevuste käigus.
1.3 Valdkond: Koolitus ja teadlikkus
Eesmärk: SDLC koolitusmaterjalid on olemas, töötjad on koolitatud ja teadlikkus võimaldab protsessis
orienteeruda.
Meetmed: On olemas toimiv koolitusplaan organisatsiooni võtmeisikute koolitamiseks. Toimiv ohtude ja nõrkuste
infokogumine avalikest jt allikatest. Koolitusi tehakse, õigetele sihtrühmadele, nende kasu ja väärtus on mõõdetav
ja seda sisendit kasutatakse. Teadlikkuse tõstmisega tegeletakse, selle kasu ja väärtus on mõõdetav ja seda
sisendit kasutatakse.
On olemas uue töötaja pakett ja töötajaid koolitatakse.
2 Tarkvaraarenduse elutsükkel (SDLC)
2.1 Valdkond: Tarkvara arendusega seotud muudatuse planeerimine
Eesmärk: Tarkvaraarenduse planeerimine on selgelt ja arusaadavalt defineeritud, sh rakendatud kõigile
projektidele, mis hõlmavad endas tarkvara koodi loomist.
Meetmed:
Projektiplaan on loodud ja see sisaldab rolle, kes vastutab mille eest ja määratleb huvipooled (stakeholders).
On tehtud mõjuanalüüs muudatusest puudutatud süsteemidele, protsessidele ja inimestele, et tuvastada
asjakohased riskid.
Projektiplaan hõlmab taganemisteid, kui muudatusel peaks ilmne kahjulikud mõjud (adverse effects).
Positiivsena võib välja tuua, et väikearendusi planeeritakse väikestes interatiivsetes tsüklites, mis tagab ajaliste ja
rahaliste ressursside optimaalse kasutuse lühikeses ajahorisondis. Teadlikult pannakse rõhku
kasutajamugavusele.
Oluline tähelepanek nr 2.1.1 – Suuremate arendustööde korral ei teostata mõjuanalüüsi ja puudub riskiplaan.
Suurema arendustöö (SFOS projektis ei liigitata arendustöid nende maksumuse järgi) planeerimisfaasis tuleks
koostada mõjuanalüüs muudatusest puudutatud süsteemidele, protsessidele ja inimestele, et tuvastada
asjakohased riskid. Arendustöös peab olema riskiplaan. Seda nõuab ka RM valitsemisala IT arendustööde korra
lisa 1 (arendusvajaduse vorm)14, plokk “Riskid”, kus on riskimaatriks - tõenäosus, mõju, leevendamistegevused,
vastutaja. Sellise analüüsi koostamine oleks juhtkonnale aluseks arendustööde rahastuse kinnitamisel.
14 Rahandusministeeriumi valitsemisala IT arendustööde läbiviimise kord. Kinnitamise kuupäev: 21.11.2014. a.
17
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
SFOS’i arendusprotsessis sellist mõjuanalüüsi ei koostata. Ei tooda välja piiranguid, mis ei allu tellija kontrollile ja
võivad mõjutada arendustöö läbiviimise edukust. Ei hinnata riske, mis võivad häirida või olulisel määral mõjutada
püstitatud eesmärkide saavutamist. Igale riskile tuleks määrata riski realiseerumise tõenäosus ning näha ette
leevendamistegevused, mida tehakse riski ilmnemise ärahoidmiseks ja/või ilmnemisel, samuti määratakse
vastutaja.
Risk:
Juhul kui tarkvaraarenduse planeerimine ei ole selgelt ja arusaadavalt defineeritud, rakendatud kõigile projektidele,
mis hõlmavad endas tarkvara koodi loomist, siis ei ole tagatud kvaliteetne ja efektiivne arendusprotsess.
Kokkuvõttes võib see organisatsioonile kaasa tuua täiendavaid kulutusi.
Soovitused:
1. Kehtestada arenduste maksumuse lävend, millest alates kehtiks alltoodud soovitus.
2. Koostada suuremate arenduste korral alati riskimaatriks ja teostada mõjuanalüüs. Järgida riske ja seda
jälgitakse juhtrühma tasandil - kas mingi riski tõenäosus on suurenenud või juba realiseerunud, otsustada, kas
on vaja algatada leevendamistegevusi.
RTK kommentaar: Auditeeritava hinnangul ei ole tegemist olulise tähelepanekuga vaid olemasoleva olukorra teatud
osas täiendamisega kuna ei nõua asutuses selliseid muudatusi, mis oleks vajalik teha kiirelt või juhtkonna tasandil
reageerimist. Kõik arendusettepanekud läbivad hindamise, mille käigus hinnatakse ka arenduse riske.
Lähteülesande vormil on eraldi lahter arendusega kaasnevate riskide läbi mõtlemiseks, sh riskid, kui seda arendust
ei tehtaks.
Lisaks on MTO töökorras plaanis teha RTK üleselt täiendus ja kehtestada seal arendustele teatud lävendid
(maksumus või maht). Samuti vaadatakse üle SFOS arendusprotsessid ning vajadusel täiendatakse.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
MTO Marek Ilves.
Auditeeriva asutuse täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale. Audiitoritele aruande kommenteerimise käigus esitatud
täiendavatest tõendusmaterjalidest ei nähtu, et tähelepanekus kirjeldatud riskihindamine (s.h määratletud riskid,
mis mõjutavad eesmärkide saavutamist, koos maandamistegevuste ja vastutajatega) oleks suuremate arenduste
puhul läbi viidud. Soovituse rakendamist hinnatakse auditi järeltegevuste käigus.
Täiendav soovitus kasutajate huvigruppide kaardistamiseks ja kaasamiseks:
1. SFOS infosüsteemi kui terviku kasutajagrupid, teekonnad ja teenuse kaart ei ole dokumenteeritud. Kaasates
TAO teenuse disaini talituse ärianalüütikuid viia läbi teenusdisaini protsess ja koostada kasutajate
huvigruppide terviklik kaardistus, kasutaja teekonnad süsteemi olulisemate tegevuste kohta. Lisada info
projektdokumentatsiooni Confluence-s.
2. Kehtestada arenduste maksumuse lävend, millest alates kehtiks alltoodud soovitused 3 ja 4.
3. Kaasata enne uue arenduse analüüsifaasi teadlikult kõik mõjutatud huvigruppide esindajad ja fikseerida selgelt
nende ootused. Kehtestada selge töövoog ja RACI maatriks, kuidas suhtlus huvigruppidega toimuks. Teavitada
enne kaasamist huvigruppe töövoost.
18
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
4. Suurematel ja uutel arendustel kehtestada nõue enne analüüsi kaasata vastav SF ekspert. Tagada, et arutatud
teemad on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kehtestada selge töövoog ja RACI maatriks, kuidas suhtlus
toimuks. Teavitada eksperti enne kaasamist töövoost.
RTK kommentaar: Auditeeritava hinnangul ei ole tegemist olulise tähelepanekuga vaid pigem protsessi
optimeerimise küsimusega ning praktilise tööprotsessi täiendamisega tänapäevasemate vahenditega.
RTK-s ei ole olukord, et arenduse projektmeeskond ei tunne oma klienti – iga arenduse juures vaadatakse
mõjutatud sihtgrupid ja kasutajad üle ning hinnatakse nende vajadusi just konkreetse arenduse vaates.
Auditeeritav nõustub, et kui on keskselt olemas klienditeekonnad, võib arenduse analüüsi protsess olla mõnevõrra
kiirem. Kuid ka siis tuleks klienditeekonnad arenduse analüüsi hetkes üle vaadata, et need poleks aegunud.
RTK on alustanud jaanuaris 2022 SFOS kliendi persoonade loomise protsessiga ning käimas on kliendiintervjuud.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
Vaadatakse üle analüüsiprotsessid. TDT juhataja Kadi Raudsepp.
2.2 Valdkond: Kavandamine (design) ja tarkvara arendus
Eesmärk: Võtmekohad tarkvara kavandamisel ja arendusel on paigas ja kasutusel, et tagada töökindla lõpptoote
tarne.
Meetmed:
Kasutajate nõuded ja vajaduste kirjeldused on täielikult ja terviklikult dokumenteeritud; Nõuete kogumine ja
dokumenteerimine on süsteemselt korraldatud.
Arendatava tarkvara funktsionaalsete nõuete kirjeldused ja vajaduste analüüs on asjakohaselt dokumenteeritud.
Tarkvara kavandamist (design) puudutavad spetsifikatsioonid ja dokumentatsioon on olemas ja mh on kirjeldatud
ka liideste ja andmebaasi integratsioon.
SFOS’i tehniline dokumentatsioon oli olemas, lingitud JIRA’ga ning ajakohane. Arendajaga toimub tihe
kommunikatsioon, iganädalased reeglipärased koosolekud. IT projektijuhil on väga hea arusaam SFOS’i
funktsionaalsusest. Auditi käigus ei testitud vigade haldamist, kuid kriitiliste vigade haldamise tase tundus hea,
sest nende arv toodangus on vähene.
Väheoluline tähelepanek nr 2.2.1 – Uue arendusettepaneku tegemise barjäär on tavakasutaja jaoks liiga kõrge.
Protsessi saaks lihtsustada ja automatiseerida.
Hetkel kehtiva tööprotsessi järgi on uue arendusettepaneku tegemiseks kasutusel eraldi vorm, mille ettepaneku
tegija peab alla laadima, ära täitma ja e-mailile saatma. Sellisel moel on uue ettepaneku tegemine kasutajale väga
ebamugav, samuti küsitakse tema käest liiga palju andmeid. Arendusettepaneku küsimisel tuleks keskenduda
ainult kasutaja vajaduse kaardistamisele ja jätta ära väljad, mis on ärianalüüsi osa ja tuleb teostada ärianalüütikute
poolt: “3. Arendusvajaduse õiguslik alus”, “4. Väärtus kasutajale” (selle asemel küsida olulisust kasutaja jaoks
skaalal 1..5), “5. Aja ja raha kokkuhoid”.
19
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Rahandusministeeriumi (RM) valitsemisala IT arendustööde läbiviimise korra15 järgi esitab idee autor idee
kirjelduse tellijale (projektijuhile), kes koostab vastaval arendusvajaduse vormil arendusvajaduse algatamiseks.
SFOS’i arendustöö algamiseks peab aga idee autor ise koostama sellise arendusvajaduse vormi (vorm ei ole siiski
üks ühele identne RM’i poolt kehtestatud vormiga). Selliselt peab idee autor olema võimeline täitma tellija
(projektijuhi) rolli (vt ka tähelepanek 2.1.2).
Uue ettepaneku esitamise barjääri saab teha oluliselt madalamaks ja muuta automaatsemaks kui lisada veebisaiti
veebivorm, mille täitmisel saadetakse ettepanek automaatselt JIRA’sse ja luuakse automaatselt uus JIRA ticket.
Seejuures ei pea veebivormi täitja olema kuskile sisselogitud. Sellise vormi nimi on JIRA Issue Collector, vt rohkem
https://confluence.atlassian.com/adminjiraserver071/using-the-issue-collector-802592637.html
Risk:
Juhul kui tarkvara kavandamisel ja arendusel ei ole võtmekohad paigas ja kasutusel, et tagada töökindla lõpptoote
tarne, siis ei ole tagatud kvaliteetne ja efektiivne arendusprotsess. Kokkuvõttes võib see organisatsioonile kaasa
tuua täiendavaid kulutusi.
Soovitus:
Digitaliseerida arendusettepanekute protsess näiteks käesolevas tähelepanekus väljatoodud võimalustele ning
muuta arendusettepaneku vormi vastavalt käesolevas tähelepanekus väljatoodule.
RTK kommentaar: Auditeeritava hinnangul ei ole tegemist väheolulise tähelepanekuga, mis vajaks juhtkonna
reageerimist vaid soovitusega optimeerida olemasolevat vormi. RTK tarkvara kavandamise ja arenduse
võtmekohad on paigas ja kasutusel ning kirjeldatud olukorra puhul ei ole organisatsioonile täiendavaid kulutusi.
Audiitoritele selgitati, et enamasti on ettepaneku esitaja äripoole esindaja või administratsiooni kasutaja. SFOS ja
e-toetuse kasutajatele arendusettepanekute vormi lihtsustamisega on auditeeritav nõus. Samas ei ole
auditeeritava hinnangul otsest vajadust arendusettepanekute digitaliseerimist teha kõigi auditi aruandes toodud
näidete ulatuses.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
Protsesside ja vormide ülevaatamisel hinnatakse soovituse kasutatavust ja vajalikkust. Vastutaja Kadi Raudsepp.
Auditeeriva asutuse täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale. Soovituse rakendamist hinnatakse auditi järeltegevuste
käigus.
Väheoluline tähelepanek nr 2.2.2 – JIRA’s ei ole täielikku ülevaadet tööde staatusest.
RTK toetuste valdkonna töökorra16 järgi jälgib TAO ärianalüütik jooksvalt esitatud arendusettepanekuid ja
valmistab tehniliselt ette arendusettepaneku hindamise koosoleku. Kui hindamisel selgub vajadus
arendusettepaneku täpsustamiseks, määratakse ettepaneku esitajaga kontakteerumiseks vastav isik, kes küsib
ettepaneku algatajalt täpsustusi.
15 Rahandusministeeriumi valitsemisala IT arendustööde läbiviimise kord. Kinnitamise kuupäev: 21.11.2014. a.
16 Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste valdkonna töökord programmperioodiks 2014-2020/2021
20
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Analüüsisime seisuga 2.09.2021. a. TAO ärianalüütikute (edaspidi TAO) JIRA projekti RA0004, mis võeti TAO poolt
kasutusele alates juunist 2020. a. Juuni 2020 kuni september 2021 on salvestatud 99 töövoogu. Analüütika nende
töövoogude kohta on järgmine:
● 25 töövoogu oli väljavõtte tegemisel TAO töölaual (Awaiting implementation), st ärianalüütik
täpsustab lähteülesande autorilt lähteülesannet. Neist 17 on TAO töölauale jõudnud enne detsembrit
2020. a. Ühe töö puhul ei ole peale töövoo algatamist rohkem toiminguid tehtud. Kahe töö puhul oli
viimane toiming märtsis ja aprillis 2020.
● 63 töövoogu on staatusega suletud, neist 29 on märkega tehtud, 2 lahenes ise, 29 on märkega ei
teostata ning 3 on märkega infot oleks juurde vaja.
● 11 töövoogu on tähistatud nelja erineva staatusega, mille sisu on, et töö on arenduses või arendusse
jõudmas, st MTO töölaual.
54 töövoogu 99-st on ilma skoorita, neist 41 on staatusega suletud, neist on:
● 18 märkega ei teostata
● 20 märkega tehtud, lahenes ise
● 3 märkega infot oleks juurde vaja
Ilma skoorita töödest on praeguseni TAO töölaual 11 töövoogu. Nendest 8 on töölauale jõudnud juba 2020. aastal.
Kuna asjakohaseid juhtimiskontrolle ei teostata, siis puudub ka juhtkomitee hinnang TAO teenuse disaini talituse
arendusprotsessi efektiivsusele.
Kui lähtuda KA tööprotsessist, siis täpsustuste küsimine ei tohiks võtta aega pool aastat kuni aasta. Hetkel kehtiva
KA töökorra järgi peaks täpsustused olema küsitud enne järgmist hindamiskoosolekut, mis toimub kord kahe
nädala jooksul. Ka töökorra varasemates versioonides oli selleks tähtajaks kaks nädalat, mis suuremate arenduste
korral võis olla pikem. Arvestades, et auditi ajal hindamisel (st hindamiskomisjon on küsinud vastuseta küsimusi,
võib-olla isegi korduvalt) olevatest töödest 17 ehk 68% on analüütiku poolt algatatud juba 2020. aastal, siis selline
protsess ei ole efektiivne. Leidub mitmeid ettepanekuid, mis on töös, kuid ilma skoorita. Sellised tööd ei ole
järelikult isegi jõudnud hindamiskomisjoni, kuigi analüütiku ülesanne on ettepanek vaid tehniliselt (st mitte
sisuliselt) ette valmistada. Teisalt võib olla järeldus, et JIRA dokumenteerimine ei ole täpne (skoorid puudu,
staatused valed):
● TAO töös on juba pikaajaliselt projektid, milledel puudub hindamisskoor. JIRA väljavõttest on näha,
et juba pikka aega on TAO menetlemises projektid, milledel puudub hindamisskoor: RA0004-11762,
töös alates 02.11.2020. a. ning RA0004-11780, töös alates 19.11.2020. a.
● TAO töös oli pikaajaliselt projekte, milledel puudus hindamisskoor ja mida otsustati mitte teostada.
JIRA väljavõttest on näha, et TAO menetlemises oli mitmeid projekte, milledel puudus
hindamisskoor: RA0004-11792 JIRA töövoog algatatud 24.11.2020. a., RA0004-11752 JIRA töövoog
algatatud 14.10.2020. a, RA0004-11735 JIRA töövoog algatatud 16.09.2020. a. Kõik need töövood
suleti 2.02.2021. a. märkega, et neid ei teostata.
MTO töösse on võetud tööd, milledel puudub hindamisskoor. Tõenäoliselt on tegu väikearendustega. Esitatud JIRA
väljavõtetest ja Exceli hindamistabelist ilmnes, et MTO on arendustöösse võtnud tööd RTK0023-970 (RA0004-
11807) ja RTK0023-244 (RA0004-11670). Töö RTK0023-244 lõpuks ka telliti maksumusega 4765,39 eurot.
Mõlemal tööl puudus skoor. Tõenäoliselt otsustati tellimused töösse võtta, sest tegu oli väikearendustega.
Kuna tegu oli arendusettepanekutega, siis oleks tulnud töid enne töösse võtmist nõuetekohaselt hinnata. Kui
soovitakse erandeid teha, siis tuleks see nõuetekohaselt protseduuris formuleerida ja sätestada asjakohane
töövoog. Praegu jääb mulje, et tööga nr RTK0023-970 (RA0004-11807) on asjatult tegeldud. Tagantjärgi ei ole
võimalik hinnata kui palju sinna panustati.
21
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Intervjuudest ilmnes, et JIRA’s ei teostata ärianalüütikute tööde ülevaate juhtimiskontrolle. Ülaltoodud analüütika
kinnitab vajadust juhtimiskontrollide järele. Projektihalduskeskkonnas JIRA (projekt RA0004) ei ole ülevaatlikult
näha, kui palju töid on arvuliselt eri staatuses, millised töötajad tegelevad milliste töödega, kui kaua on kestnud
konkreetse tööga tegelemine, jne. Eesmärgiks peaks olema täielik ülevaade kõigi tööde staatustest ja venima
jäänud töödest.
Risk:
Juhul kui tarkvara kavandamisel ja arendusel ei ole võtmekohad paigas ja kasutusel, et tagada töökindla lõpptoote
tarne, siis ei ole tagatud kvaliteetne ja efektiivne arendusprotsess. Kokkuvõttes võib see organisatsioonile kaasa
tuua täiendavaid kulutusi.
Soovitused:
1. Teostada JIRA tööde (projekt RA0004) inventuur, korrastada ja ühtlustada: saatused, resolutsioonid, skoorid,
vajadusel ka muu info. Veenduda, et Jira tööd vastaksid tegelikule hetkeseisule.
2. Koostada protseduur ja töövoog, mis tagab, et info on edaspidi asjakohane (vt tähelepanek 1.1.1). Kehtestada
asjakohased juhtimiskontrollid vastava JIRA aruande või väljavõtte vormis. Luua Jira’s (projekt RA0004)
meeskonnale ühine projektiülene tahvel, kus veergudeks on staatused, töö juures on koheselt näha kelle nimel
töö on ja on näha päevade number, mis on möödunud töö loomisest. Muuta Jira’s staatuse nimed selgeks
(“ootab hindamist”, jne), mõelda läbi ja optimeerida välja “Resolution” kasutamist. Eesmärgiks on täielik
ülevaade kõigi tööde staatustest ja venima jäänud töödest.
Asuda vastaval juhtimistasemel TAO tegevust monitoorima.
3. Kehtestada protsessis mõistlikud tähtajad (arendusvajaduse valmimisele, lähteülesande valmimisele),
kajastada tähtajad projekti kodukorras ja jälgida nendest kinnipidamist.
RTK kommentaar:
Auditeeritava hinnangul ei ole tegemist väheolulise tähelepanekuga, mis vajaks juhtkonna reageerimist vaid
soovitusega optimeerida olemasolevat protsessi ning võtta kasutusele teatud tehniliste vahendite seadistused.
RTK tarkvara kavandamise ja arenduse võtmekohad on paigas ja kasutusel ning kirjeldatud olukorra puhul ei ole
organisatsioonile täiendavaid kulutusi.
Soovitus 1, Jira tööde inventuur on läbi viidud juba nimetatud projekti kasutusele võtmisest alates: tööde staatused
fikseeritud, filtrid üles ehitatud, skoorid lisatud. Auditis tuvastatud puudused on auditi aruande kommenteerimise
hetkeks parandatud.
Jira projekti RA0004 varasem info peab olema ja jääma alles ajaloo säilimiseks. Jira projektis on eraldi selle
protsessi jaoks loodud protsessivoo seisundid. Auditeeritav teeb ettepaneku antud arendusettepaneku liikumise
protsessivoogu veel kord tutvustada ja selgitada, miks ja millal erinevad seisundid pannakse ning mida
võimaldavad olemasolevad filtrid kuvada.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
Soovituste 2 ja 3 kasutatavust hinnatakse protsesside ja vormide ülevaatamisel ning vajadusel täiendatakse
olemasolevaid tehniliste lahenduste seadistusi. Ärianalüütikute protsesse hakatakse korralistel ärianalüütikute
kohtumistel üle vaatama. Vastutaja Kadi Raudsepp.
22
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Auditeeriva asutuse täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale. Soovituse rakendamist hinnatakse auditi järeltegevuste
käigus.
Väheoluline tähelepanek nr 2.2.3 – Arendusprotsessis esineb töövahendite dubleerimist.
1. Arendusettepanekud säilitatakse eraldi Exceli tabelis, kuhu kantakse hindamiskoosolekul antud hinded,
seejärel lisatakse lõppskoor JIRA’sse. Selliselt tekib kaks registrit JIRA ja Excel. JIRA’l on aga olemas kõik
hindamisprotsessi läbiviimiseks ja dokumenteerimiseks vajalikud funktsionaalsused. JIRA’sse saaks luua
vajalikud andmeväljad eri hindamiskategooriate jaoks. Isegi lõpliku hindamisskoori välja saab Jiras muuta
automaatselt kalkuleeritavaks. Lisaks on JIRA’s olemas võimalused ühe hindamiskategooria piires
hääletamiseks hindamiskomisjonis (nim dot voting). Hetkel toimuv dubleerimine on tarbetu, lisab ajakulu ja
käsitöö suurendab veavõimalusi.
2. Projekti tööde nimekiri (JIRA Backlog) on täis teise projekti töid ja ei anna ülevaadet projektist. JIRA projektis
RA0004 on ka ühe teise vana projekti andmed ehk prügi. Selliselt ei ole võimalik teha tavapäraseid tööde
väljavõtteid/aruandeid ja koheselt näha, mis projektis toimub, sest vanad andmed segavad ja moonutavad
pilti. Eesmärgiks on alustada ärianalüütika tegemist õigete andmete pealt (vt tähelepanek 1.2.3).
3. Analüüsi dokumenteeritakse dubleeritud töövahendiga. Kasutusel on JIRA/Confluence-i väline Wordi
dokumendivorm (LÜ vorm). Vorm lisatakse JIRA’sse manusena analüüsi ticketi külge, kus selle lugemiseks
peab selle enne alla laadima. See on ebamugav, vähendab läbipaistvust ja tekitab lisatööd. Analoogne
protsess on arendusettepaneku vormi lisamisel (vt tähelepanek 2.2.1). Eesmärgiks on saada ühe klikiga
ülevaade analüüsi sisust ja vähendada ebavajalikku tööd.
Risk:
Juhul kui tarkvara kavandamisel ja arendusel ei ole võtmekohad paigas ja kasutusel, et tagada töökindla lõpptoote
tarne, siis ei ole tagatud kvaliteetne ja efektiivne arendusprotsess. Kokkuvõttes võib see organisatsioonile kaasa
tuua täiendavaid kulutusi.
Soovitused:
1. Korrastada kogu Jira Backlog, eemaldada vanade andmete prügi.
2. Luua vajalikud vormid (nt LÜ vorm) kas JIRA ticketi sisse või Confluence keskkonda ja mitte kasutada
eraldiseisvaid dokumente.
3. Luua JIRA (projekt RA0004) töö detailvaatesse (user story template) juurde viis uut andmevälja eri
hindamiskategooriate jaoks. Lõpliku hindamisskoori välja saab muuta automaatselt kalkuleeritavaks, nii et
süsteem arvutab ise viie eri kategooria pealt keskmise ja salvestab selle hindamisskoori välja.
RTK kommentaar: Auditeeritava hinnangul ei ole tegemist väheolulise tähelepanekuga, mis vajaks juhtkonna
reageerimist vaid soovitusega optimeerida olemasolevat protsessi ning võtta kasutusele teatud tehniliste
vahendite seadistused. RTK tarkvara kavandamise ja arenduse võtmekohad on paigas ja kasutusel ning kirjeldatud
olukorra puhul ei ole organisatsioonile täiendavaid kulutusi.
Soovitus 1, Jira tööde inventuur on läbi viidud juba nimetatud projekti kasutusele võtmisest alates: tööde staatused
fikseeritud, filtrid üles ehitatud, skoorid lisatud. Auditis tuvastatud puudused on auditi aruande kommenteerimise
hetkeks parandatud.
Jira projekti RA0004 varasem info peab olema ja jääma alles ajaloo säilimiseks. Jira projektis on eraldi selle
protsessi jaoks loodud protsessivoo seisundid. Auditeeritav teeb ettepaneku antud arendusettepaneku liikumise
23
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
protsessivoogu veel kord tutvustada ja selgitada, miks ja millal erinevad seisundid pannakse ning mida
võimaldavad olemasolevad filtrid kuvada.
Auditeeritav nõustub soovitusega, et Jira seadistustes on palju võimalusi, mida võiks kasutusele võtta. TDT on
plaanis täiendada olemasolevaid vorme ning tutvuda ka teiste riiklike asutuste arendusprotsesside hea praktikaga.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik: Soovituste 2 ja 3 kasutatavust hinnatakse protsesside ja vormide
ülevaatamisel ning vajadusel täiendatakse olemasolevaid tehniliste lahenduste seadistusi. Ärianalüütikute
protsesse hakatakse korralistel ärianalüütikute kohtumistel üle vaatama. Vastutaja Kadi Raudsepp.
Auditeeriva asutuse täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale. Soovituse rakendamist hinnatakse auditi järeltegevuste
käigus.
Täiendav soovitus hindamise koosolekuks piisava sisendi saamiseks:
1. Kehtestada tööde piirmäärad (nt väikearendus, suur arendusprojekt, vm) või leida muu alus tööde liigitamiseks
kategooriatesse. Vastavalt kategooriale kehtestada asjakohane protsess ja vajalikud vormid, võtta üle RM-i
vormide loogiline sisu ja järjekord, mis eristab selgelt ettepanekut/arendusvajadust, ärianalüüsi ja tehnilist
detailanalüüsi.
2. Juurutada JIRA arendusettepaneku ticketi sisus nõutav formaat, kus on kirjas kohustuslik minimaalne sisend,
mis on vajalik ettepanekust kiirelt arusaamiseks ja selle hindamiseks. Eesmärgiks on hoida kokku aega ja
mitte tegeleda hindamiskoosolekul analüüsitööga, vaid tagada alati nõutud sisendi eelnev olemasolu.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
1. MTO töökorda täpsustatakse arendusprotsessi piirmääradega. Vastutaja Marek Ilves. TDT töökorra ja
analüütikute tööprotsessivoo ja vormide ülevaatus. Vastutaja Kadi Raudsepp.
2. TDT töökorra ja analüütikute tööprotsessivoo ja vormide ülevaatus. Vastutaja Kadi Raudsepp.
3 Verifitseerimine ja läbivaatus (Verification and Review)
3.1 Valdkond: Testimine
Eesmärk: Tarkvara on testitud, tagamaks toimiv funktsionaalsus ja töökindlus.
Meetmed:
Uue projektiga kaasnevad arendused on piisavalt testitud. Testimise strateegia on asjakohaselt kavandatud ja
korraldatud, et tuvastada vead ja puudused.
Testimise protsessi auditi käigus ei testitud. Hindasime, kas protsess on selgelt dokumenteeritud ja sätestatud.
Väheoluline tähelepanek nr 3.1.1 – Puuduvad automaattestid. RMIT’i kaasamine ei ole protsessis piisavalt
detailselt formuleeritud.
SFOS projektis automaatteste seni kasutusel ei ole. Uues SIS-projektis on automaattestide loomine pandud tööde
osaks ja hakatakse neid tegema.
24
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Automaattestide puudumine on suur tehniline võlg ja tõsine puudujääk projekti arendusprotsessis. Nende
puudumine tähendab väga suurt käsitsi testimise töö hulka ehk suurt inimressurssi kasutamist.
RM’i IT teenuste arendamise põhimõtete17 dokumendi punkti 5 „Arendusvajaduste kogumine” järgi peaksid
tehnilisest võlast tulenevad arendused saama asutuse arendusplaanis kõrgeima prioriteedi.
RM haldusala arenduste töökorra järgi on oluline roll täita IT-töörühmal. Sellist töörühma ei ole SFOS’i
arendusprotsessis sätestatud. IT-töörühma juht vastutab, kaasvastutajad on süsteemiarhitektid, süsteemi- ja
rakenduse administraatorid, RMIT infoturbe juht, et on korraldatud teenuse, sh rakenduse turvatestide,
koormustestide, jt automaattestide, koodiauditi ja vajadusel arhitektuuriauditi teostamine. MTO peaks teostama
funktsionaalsuse testimise, aga mittefunktsionaalse testimise (turvalisus, koormus) võiks teostada RMIT.
Risk:
Juhul kui tarkvara testimine ei ole piisav, ei ole tagatud toimiv funktsionaalsus ja töökindlus. Kokkuvõttes võib see
organisatsioonile kaasa tuua täiendavaid kulutusi.
Soovitused:
1. Lisada kõigile suuremate (esmalt defineerida suurema protsessi maksumus) arendusprojektide
lähteülesannetele automaattestide nõue ja alustada süstemaatiliselt selles valdkonnas tehnilise võla
vähendamist.
2. Tagada, et tehnilisest võlast tulenevad arendused saaksid arendusplaanis kõrgeima prioriteedi.
3. Viia RMIT’i kaasamine arendusprotsessis vastavuse RM töökorraga, dokumenteerida ja põhjendada
erisused.
RTK kommentaar:
Auditeeritava hinnangul ei ole tegemist olulise tähelepanekuga, mis vajaks juhtkonna reageerimist vaid
soovitusega optimeerida olemasolevat protsessi.
Auditi käigus selgitati, et RMIT on SFOS arendusprotsessidesse kaasatud. SFOS hanke lepingu lisas on RMIT
kodukord, mille punktis 3.3.1 on kirjeldatud projektrühma koosolekute formaat, osapooled ja protokollimise
kohustus. Suuremate arendusprojektide korral käitutakse vastavalt RM töökorrale (nt SIS arendus). Väiksemate
arenduste puhul räägitakse RMIT hallatavad teemad läbi muuhulgas iganädalases SFOS projektrühma koosolekul,
mis protokollitakse. Sinna on kaasatud RTK, RMIT ja arenduspartner. SFOS projektrühm on loodud RTK
peadirektori käskkirja alusel, kuhu on määratud RMIT esindaja.
RTK kaalub automaattestide nõude lisamist suuremate arenduste juurde.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
1. Teatud arenduste puhul kaalutakse automaattestide kasutuselevõttu. Vastutaja: MTO Indrek Mägi.
2. Arendusettepanekute hindamisprotsess ja -kriteeriumid vaadatakse üle ning vajadusel täiendatakse
tehnilise võla teemas. Täna on hindamiskriteeriumeid 5 ning üks neist on tehnilised arendused ning see on
juba hetkel kõrgema osakaaluga kui teised kriteeriumid. Vastutaja: TDT Kadi Raudsepp.
3. RMIT on hetkel juba kaasatud iganädalastel SFOS projektrühma, kuid protsesside ja vormide
ülevaatamisel vaadatakse ka RMIT osaluse kirjeldused uuesti üle. Vastutaja: TDT Kadi Raudsepp.
17 Asutuse ja RMITi vaheline IT teenuste arendamise põhimõtted. Kinnitatud IT komisjonis versioon 130, 16.06.2021. a.
25
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Auditeeriva asutuse täiendav kommentaar:
Audiitorid jäävad tähelepanekus toodud seisukohale. Soovituse rakendamist hinnatakse auditi järeltegevuste
käigus.
26
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
TÄIENDAVAD TÄHELEPANEKUD
Soovitus nr 4 – Koostada asjakohane aruandlus ja asuda monitoorima läbi kasutajatoe andmebaasis tehtud
muudatusi. Vajadusel teostada riskipõhist testimist.
AA tegi auditiaruandes nr JKS-44/2021 tähelepanek nr 4.4 – RÜ on lõppenuks kuulutatud projektile SFOS nr 2014-
2020.7.01.18-0531 teinud peale projekti lõppu TRO muudatuse, mille tegemiseks puudus õiguslik alus ja mis
muutis esialgses TRO-s olnud abikõlbliku perioodi kehtetuks. Tuvastati mitteabikõlblikud kulud summas 1 716
eurot, sh toetus summas 1 132 eurot.
SFOS-is on projekt märgitud lõppenuks, st projekt sai suletud staatuses, 6.02.2019. a. 8 kuud pärast projekti lõppu,
16.10.2019. a. esitas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) palve SFOS kasutajatoele palve projekt uuesti avada,
et saaks projekti SFOS-is edasi menetleda. Palve sai lahendatud 17.10.2019.
SFOS projekt nr 2014-2020.6.02.18-0361 projektiauditis nr CF-188/2021 ilmnes, et läbi SFOS kasutajatoe
asendati/muudeti projekti toetuse saaja. Toetuse saaja andmed kirjutati kesksüsteemis üle. Viidatud auditi ajal
tõstatus risk, kas selline toetuse saaja asendamine on abikõlblik.
Ülapool mainitud muutuste jaoks on kehtestatud kasutajatoe tööprotseduur Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste
valdkonna töökorras programmiperioodiks 2014-2020/2021 (K21),punkt 2.3.16. SFOS kasutajakontode, kasutajate
palvete halduse, SFOS kasutajatoe poolt registri andmete sisestamise ja parandamise ning andmekvaliteedi
kontrolli protsess. Täpsemalt alapunkt 4. RTK lisas, et andmebaasis tehtavate paranduste valideerija on alati
valdkonna ekspert, kes hindab tehtava paranduse vajadust ja põhjendatust.
Palusime käesoleva auditi ajal esitada meile aruandlus sellistest projektidest, kus on tehtud muudatusi otse
andmebaasis. RTK eraldi aruandlust ei koosta, sest selliste andmete täiendavaks kontrolliks puudub vajadus.
AA ei nõustu, et otse andmebaasis tehtud muudatusi: andmete ülekirjutamist, projektide avamist jne., ei peaks läbi
aruandluse monitoorima. Sellised muudatused peavad olema väga erakordsed ning nende arv võib indikeerida
puudusi protsessis, mida tuleks muuta, vms.
Soovitus:
Tuvastada tagantjärgi kõik läbi kasutajatoe otse andmebaasis tehtud muudatused ning seada sisse vastav
regulaarne aruandlus ning asuda muudatusi monitoorima. Vajadusel teostada riskipõhist testimist.
RTK kommentaar:
Baasimuudatustele lisatakse juba täna kasutajatoe rakenduses spetsiaalne tunnus ja tööprotseduurides on
kirjeldatud, et iga muudatus peab saama kooskõlastuse valdkonna sisueksperdilt.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik:
Kasutajatoe rakenduses saab lisatunnusega eristada baasis tehtud muudatusi. Vaadatakse üle selle kasutamise
protsess. Kaalutakse edaspidi baasis tehtud muudatusi monitoorida iga-aastaselt. Vastutaja: MTO Marek Ilves.
27
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
Lisa 1: Projektdokumentatsiooni näidisstruktuur
Visioon, eesmärgid ja mõõdikud
Projekti strateegia, visioon ja pikaajaline arendusplaan
Projekti eesmärgid/edukuskriteeriumid ja nendega seotud mõõdikud
Regulaarsed (nt 1x kvartalis) eesmärkide mõõtmiste tulemused, analüüs ja statistika
Projekti eelarve ja projektiplaan
Kasutajate huvigrupid
Lõppkasutajate huvigrupid: kui suured, mis on nende huvid ja vajadused, millised rollid vastavad neile
infosüsteemis, persoonad
Kasutajate teekonnad ja rahulolu teekonnal
Huvigruppidega seotud jooksev analüütika (nt huvigrupi rahulolu indeks, esitatud/täidetud ettepanekute arv
perioodis, külastusstatistika, jms)
Projekti meeskonna rollid
Loetelu kõigist rollidest, nende vastutusaladest ja nimeliselt inimestest, kes hetkel neis rollides on. Milline on rolli
nõutav kompetents.
Loetelu kõigist töörühmadest (sh juhtrühmast), nende vastusaladest ja nimeliselt inimestest, kes neisse kuuluvad.
Info kõigist organisatsioonidest, kes on aktiivselt projektis tegevad, kus on täidetud millised rollid
Tööprotsess ehk projekti kodukord
Asutuste töökorrad ja katusjuhendid
Projektispetsiifiline tööprotsess läbi kõigi rollide, sh kommunikatsioonikanalid:
- regulaarsed koosolekud, osalejad ja nende eesmärgid
- konkreetne arendusmetoodika
- muudatuste halduse metoodika
- vigade halduse metoodika
- dokumentatsiooni halduse reeglid
- tööde üleandmine-vastuvõtmine
Kvaliteedijuhtimine ja ärianalüütika: kuidas analüüsitakse projekti kvaliteeti ja projekti nö tervislikku seisundit
Detailsed tööprotsesside kirjeldused (soovitavalt ka visuaalsed), kaasnevad dokumendid ja juhendid :
- ärianalüüs
- arenduse teostamine
- testimine
- tarne
28
Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit – lõpparuanne
- hooldus, SLA
- tagasiside kogumine
Projektihaldustarkvara (Jira) töövoo kirjeldus
Töökesskonnad: test, prelive, toodang, nende kasutamise ja ligipääsemise reeglid
Tehniline spetsifikatsioon (olemas)
- Arhitektuur
- Kasutajarollid ja äriprotsessid
- Funktsionaalsed nõuded
- Mittefunktsionaalsed nõuded
Lisa 2: Eesmärkide ja mõõdikute näited
● Seadusandlus: jõuda vastavusse määruses X olevate nõuetega Y aja jooksul
● Automatiseerimine: Tõsta protsesside automatiseerimist X% võrra Y aja jooksul
● Kasutajate rahulolu: Saavutada Y aja jooksul kasutajate veebiga rahulolu soovitusindeksi (NPS) skooriks X
● Kasutajatoe ressurss: Vähendada kasutajatoele kulunud tundide arvu X% võrra Y aja jooksul
● Kasutajatoe ressurss: Vähendada kasutajatoe pöördumiste arvu X% võrra Y aja jooksul
● E-teenus: Saavutada e-taotluste osakaaluks X% kõigist esitatud taotlustest
● Tehniline võlg: Vähendada tehnilise võla osakaalu X% võrra Y aja jooksul
29
Hr Martin Karro
Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 16.02.2023 nr 10-5/1181-1
[email protected]
Juhtimis- ja kontrollisüsteemi
auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra Karro
Edastame Teile „Struktuuritoetuste registri juhtimis- ja kontrollsüsteemide audit –
arendusprotsessi tõhusus“ lõpparuande nr JKS-46/2021.
Täname Teid meeldiva koostöö ja abi eest auditi läbiviimisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
osakonnajuhataja
Lisa: Auditi lõpparuanne 29 leheküljel
Sama:
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Anu Alber 611 3181
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272