dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine

Rahandusministeerium · 15. veebruar 2023
Viit
15-3/1171-1
Registreeritud
15. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. märts 2023

Failid

  • 📎Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine .asice5204 KB
  • 📎E-kiri.pdf109 KB

Sisu (failidest)

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-2/405 Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine Põhja-Pärnumaa vald on algatanud Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi detailplaneering) Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Detailplaneeringu ala pindala kokku on ca 72 ha: osaliselt Sõõrike farmi kinnistu(93002:002:0046, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega), kus asub praegune farm; osaliselt Pärna-Raudtee (93002:002:0083,100% maatulundusmaa) Jänese (93002:002:0172, 100%maatulundusmaa), kus asuvad osaliselt farmihooned; Sõõrikemetsa (93002:002:0267,100% maatulundusmaa), kus asub juurdepääsutee ja metsamaa; osaliselt Murru(93002:002:0241, 100% maatulundusmaa). Saadame teile koostatud lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi ettepanekute esitamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Mäe vallavanem Lisa. Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm koos lisadega Reet Olev [email protected]; 56224688 Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764 PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVOLIKOGU OTSUS Vändra alev 15. juuni 2022 nr 22 Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine 03.veebruaril 2022 esitati taotlus algatada detailplaneering Vaki külas asuvatele kinnistutele Sõõrike farm (93002:002:0046); Pärna-Raudtee (93002:002:0083); Murru (93002:002:0241), Jänese (93002:002:0172), Sõõrikemetsa (93002:002:0267). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Planeeringualal asub aastakümneid töötanud farmikompleks, ehk piirkonnas on olemas tootmiseks vajalik väljakujunenud taristu. Planeeringu koostamisel kavandatakse olemasoleva kompleksi laiendamist, mis vastab üldplaneeringu tootmismaa kasutamise tingimustele. Oluline aspekt on, et olemasolevate tootmismaade laienemisel on keskkonnamõjud väiksemad, kuna aladel on juba olemasolev tootmiseks vajalik infrastruktuur võrreldes uute alade kasutuselevõtuga. Asudes teisel pool 19247 Massu teed, jääb ala kaugemale Vaki küla tihedamalt asustatud elamualast. Kompleksi laiendus kavandatakse kompleksist läänesuunda ehk tootmise suunamisel lähtutakse asustuse paiknemisest. Kuna küla jääb teisele poole teed, ei kulge tootmiseks vajalikud olemasolevad ega planeeritavad transpordivood läbi küla. Samas asub ala logistiliselt heas kohas, mis on tootmisettevõtte puhul oluline. Detailplaneeringu ala pindala kokku on ca 72 ha: osaliselt Sõõrike farmi kinnistu (93002:002:0046, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega), kus asub praegune farm; osaliselt Pärna-Raudtee (93002:002:0083,100% maatulundusmaa) Jänese (93002:002:0172, 100% maatulundusmaa), kus asuvad osaliselt farmihooned; Sõõrikemetsa (93002:002:0267, 100% maatulundusmaa), kus asub juurdepääsutee ja metsamaa; osaliselt Murru (93002:002:0241, 100% maatulundusmaa). Maa-aladele kehtib Vändra valla üldplaneering, kehtestatud 21.09.2010 määrusega nr 30. Koostamisel on uus ühinenud valdade üldplaneering. Kehtivas Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringus on toodud kasutamis- ja ehitustingimused maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa nii olemasolevatel kui planeeritavatel aladel. Sõõrike farmi katastriüksusele (93002:002:0046) on olemasoleva laudakompleksi ulatuses määratud tootmismaa juhtotstarve, ülejäänud osas väärtuslik põllumaa; Jänese katastriüksus ( 93002:002:0172) on samuti määratud tootmismaa juhtotstarbega. Sõõrike farm ei ole üldplaneeringuga määratletud nimekirjas, kus on välja toodud tootmiskompleksid, kus tootmistegevus ei jätku. Pärna-Raudtee (93002:002:0083) ja Murru ( 93002:002:0241) katastriüksus on määratud väärtusliku põllumaana. Vastavalt tootmismaa kasutamis - ja ehitustingimustele on tootmismaade arendamist võimalik tagada olemasolevate alade ja nende osalise laiendamise baasil. Tootmise suunamisel lähtutakse asustuse paiknemisest. Üldplaneeringus on tootmisest lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamise tagamiseks täpsustatud tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks, kus on öeldud, et tootmishoonete laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et planeeritav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos selle tegevusega kaasnevate mõjudega. Tähelepanu tuleb pöörata, et ümbritsevatele kinnistutele ei tohi ulatuda toomisettevõte poolt tekitatud piirangud, mis võiksid piirata kinnistute kasutamist, ilma mõjutatavate kinnistuomanike nõusolekuta. Samuti kaaluda enne ehitus- või kasutusloa väljastamist keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust ja vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine. Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja välisilmelt sobima olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju (müra, heitgaasid jms) ei ületaks kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine planeeritakse kohtadesse, kus tootmismaade vahetus läheduses asustus puudub ning tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla. Tootmishoonete laiendamisel tuleb arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev saaste ja müra, liikluse kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused). Üldplaneeringu kohaselt kuuluvad üldjuhul väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Väärtusliku põllumaa säilimise üheks meetmeks on, et põllumaa tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks. Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse lääneosa kuni 19247 Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu koostamise kohustusega alana. Muuhulgas on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis- või laohooneid. Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja juhul detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa-alast saama üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele. Sõõrike farmi rekonstrueerimine ja laiendamine järgib säästva arengu printsiipe ning algatatavat detailplaneeringut saab lugeda üldplaneeringu kohaseks. Detailplaneeringu menetlus koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega annab nii detailplaneeringust huvitatud isikule, avalikusele, kohalikule omavalitsusele kui ka asjaomastele asutustele objektiivset teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõjude olulisuse kohta, nende tuvastamise ja alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsate mõjude leevendavate meetmete leidmiseks ja rakendamiseks. Keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lõike 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktist 27 on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja pullid). Agrone OÜ kavandab olemasoleva Sõõrikese farmi laudakompleksi kõrvale laiendust ca 3000-le piimalehmale, ca 1000 kinnislehmale ja ca 1600-le alla 6 kuu vanusele loomale. Seega on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning detailplaneeringuga koos tuleb läbi viia KSH menetlus vastavalt KeHJS nõuetele. Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud biogaasijaam. KeHJS § 35 lõikest 1 tuleneb, et kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kuna keskkonnamõjude strateegiline hindamine on vajalik, siis lähtutakse detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel üldplaneerigu menetlemisel ettenähtud nõuetest ja algatamine on vallavolikogu pädevuses. Lähtudes eeltoodust, võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 7, 9, 10, § 125 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 27 ja § 33 lõike 1 punktid 1 ja 3. 1. Algatada Sõõrike farmi detailplaneering; 2. Algatada keskkonnamõjude strateegiline hindamine; 3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem (lisa 1), mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa; 4. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee, üldkasutatva haljastuse, välisvalgustuse ja tehnovõrkude väljaehitamiseks; 5. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha; 6. Detailplaneeringu koostamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping (sh.koostamise ajakava) asjast huvitatud isiku, vallavalitsuse ja planeerija vahel enne planeeringu alustamist; 7. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus; 8. Vallavalitsusel avaldada käesolev otsus ajalehtedes, valla kodulehel ja Ametlikes Teadaannetes; 9. Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Vapper volikogu esimees Versioon 29.11.2022 /// TÖÖ NR 22004360 Sõõrike farmi detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ETTEPANEKUTE ESITAMISEKS Töö nr 22004360 Tartu 2022 Krista Lahtvee Juhtekspert (KMH litsents KMH0158) Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1. KSH EESMÄRK JA ULATUS ................................................................................ 7 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ......................................................................................... 9 3. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ...... 10 3.1. Pärnu maakonnaplaneering.......................................................................... 10 3.2. Pärnumaa arengustrateegia 2035+ ............................................................... 11 3.3. Vändra valla üldplaneering ........................................................................... 11 3.4. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (koostamisel) ....................................... 13 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ................................ 14 4.1. Asustus ja maakasutus ................................................................................ 14 4.2. Geoloogia ja hüdrogeoloogia........................................................................ 14 4.3. Põhja- ja pinnavesi ...................................................................................... 14 4.4. Taimestik ja loomastik ................................................................................. 16 4.5. Ettevõtte ohtlikkus ....................................................................................... 16 4.6. Muud keskkonnatingimused ......................................................................... 16 5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................................................................................. 18 6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA .......................................... 20 7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED ........................................... 22 8. KSH EELDATAV AJAKAVA ............................................................................... 24 9. KSH PROGRAMMI JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJATE ANDMED ........................................................................................... 26 10. PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD 27 LISAD ....................................................................................................................... 29 Lisa 1. DP ja KSH algatamisotsus .......................................................................... 29 Lisa 2. DP ja KSH algatamisest teavitamine ........................................................... 29 Lisa 3. DP eskiislahendus seisuga 29.11.2022 ....................................................... 29 Lisa 4. KSH juhteksperdi vastavus seaduses toodud sätetele ................................. 29 Lisa 5. Ametite esitatud seisukohad DP ja KSH algatamisele .................................. 29 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 5 SISSEJUHATUS Käesolev aruanne sisaldab Sõõrike farmi detailplaneeringu planeerimisseaduse kohaseid lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ( edaspidi KSH) programmi. Detailplaneering (edaspidi DP) ja KSH algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22. Planeeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise ka vandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Planeeringuala kogupindala on ca 72 ha (vt Joonis 1). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokumendiga kavandatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 27 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja pullid). AS Vändra kavandab vastavalt algatamisotsusele olemasoleva Sõõrikese farmi laudakompleksi kõrvale laiendust ca 3000-le piimalehmale, ca 1000 kinnislehmale ja ca 1600-le alla 6 kuu vanusele loomale. Seega on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning detailplaneeringuga koos tuleb läbi viia KSH menetlus vastavalt KeHJS nõuetele. Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud biogaasijaam. Joonis 1. Detailplaneeringu ala Vaki külas (Allikas: Maa-amet 2022) Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 6 DP ala moodustavad: osaliselt Sõõrike farmi kinnistu ( KÜ 93002:002:0046, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega), kus asub praegune farm; osaliselt Pärna-Raudtee (KÜ 93002:002:0083,100% maatulundusmaa) ; Jänese (KÜ 93002:002:0172, 100% maatulundusmaa), kus asuvad osaliselt farmihooned; Sõõrikemetsa (KÜ 93002:002:0267, 100% maatulundusmaa), kus asub juurdepääsutee ja metsamaa; osaliselt Murru (KÜ 93002:002:0241, 100% maatulundusmaa). Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja välisilmelt sobima olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju (müra, heitgaasid jms) ei ületaks kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine planeeritakse kohtadesse, kus tootmismaade vahetus läheduses asustus puudub ning tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla. Tootmishoonete laiendamisel tuleb arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev saaste ja müra, liikluse kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused) . Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele. Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 7 1. KSH EESMÄRK JA ULATUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31 1 on KSH eesmärk: arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. Vastavalt KeHJS § 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõj u strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse põllumajanduse valdkonnas ja selle alusel kavandatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 27 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja pullid). KeHJS § 33 lg 2 1 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) mõistes planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist PlanS sätestatud korras. DP on üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohane ja teostatakse KSH, seega viiakse menetlus läbi ÜP menetlusena, kuid koostöö ja kaasamine toimub DP koostamisele ettenähtud nõuete alusel vastavalt PlanS § 124 lõigetele 7 ja 9. KeHJS § 36 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ülesanded: määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust; sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega; selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale; kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat; nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu; Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 8 sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast; sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi KeHJS § 34 lg 4 p 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama; kirjeldab KeHJS § 36 1 kohaseid asjaomaste asutuste või PlanS § 127 lg 1 ja lg 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud seisukohti. Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi, määratleti keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus KSH programmis alljärgnevalt: detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju otseselt avaldub; detailplaneeringu kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatav tegevus mõju avaldab; arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega/tegevustega ning võimalike koosmõjude avaldumisega 1. Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv mõju võib olla oluline, erinev. Detailsemalt on mõju hindamise eesmärki ja ulatust täpsustatud peatükkides 5 ja 6 koos eeldatavate mõjude kirjelduse ja hindamismetoodikaga. 1 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad. Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 9 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS Planeeringu koostamise eesmärgiks on laiendada olemasolevat Sõõrikese farmi laudakompleksi. Eskiislahendusega on planeeritud laiendatavasse kompleksi 3000 piimalehma kohta, 1542 erivajadusega lehma kohta ja 550 vasikakohta. Olemasolev laudakompleks renoveeritakse ning rajatakse ca 1700 noorlooma kohta. Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud biogaasijaam. Eskiisiga on kavandatud 8 uut vedelsõnniku ringhoidlat. Lisaks on ette nähtud rajatava puurkaevu võimalik asukoht. Hoonete ja rajatiste täpne paigutus planeeritaval maa-alal selgub detailplaneeringu koostamise käigus (vt eskiis Lisas 3). Reaalsed alternatiivsed võimalused KSH aruande etapis hinnatakse kavandatavat tegevust ja selle reaalseid tehnilisi või planeeringu ala sees paiknevaid asukoha alternatiive võrdluses 0 -alternatiiviga (kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0-alternatiiviks on detailplaneeringuga kavandatu elluviimisest loobumine. Juhul, kui detailplaneeringu või projekteerimise käigus erinevaid tehnilisi või asukoha alternatiive lahendusi välja ei töötata ega kaaluta, ei ole KSH raames neid võimalik ning mõistlik kunstlikult juurde tekitada. Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkonna - ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Erinevate alternatiividena käsitletakse KSH -s järgmisi variante: olemasoleva olukorra jätkumine ilma arendaja soovitud tegevuseta ( 0- alternatiiv); Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu poolt 15.06.2022 otsusega nr 22 algatatud detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine ( Alternatiiv 1). Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 10 3. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA 3.1. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING Pärnu maakonna planeering 2 määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ajaraamis 2030+ ning see on loogiliseks jätkuks varasemale maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele teemaplaneering utele. Maakonnaplaneeringuga on DP alal väärtuslik põllumajandusmaa. DP ala ei jää rohevõrgustiku alale. Maaliste piirkondade arendamiseks on maakonnaplaneeringus ette nähtud järgmised tingimused: maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga; eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu; uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus - ja hoonestusstruktuuri; säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke põllumajandusmaid; planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne. Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks: hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna; säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud; mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks (ümbertöötlemine ja väärindamine); Maakonnaplaneering toob välja, et kaalutlusotsusena on võimalik väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada ettevõtluse arendamiseks. Seega k avandatav tegevus on Pärnu maakonnaplaneeringuga vastavuses. 2 Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna valla osa (Lihula ja Hanila vallad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati 22.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringu koosseisus. Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 11 3.2. PÄRNUMAA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ 3 on varasema strateegia „Pärnumaa 2030+“ ülevaatamise protsessi tulemusel valminud täiustatud, uue tegevuskavaga ning pikema ajahorisondi kohta koostatud strateegia. Visioon aastaks 2035+ on: Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas – Läänemere ruumis - paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel. Maakonna konkurentsivõimet ning edukust suurendavaks ühe läbimurdesuunana on arengustrateegias käsitletud teadmistepõhist majandust. Visiooni kohaselt on aastaks 2023 4 Pärnumaal välja kujunenud koostöövõimeline ja mitmekülgne ettevõtluskeskkond, kus panustatakse piirkonnaspetsiifiliste kompetentsivaldkondade ja neile tugineva kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse arendamisele ja toetamisele. Oskuslikult ja sidustatult on ära kasutatud kohalikud bioressursid, toimub nende väärindamine ja kestlik majandamine. Kavandatav tegevus vastab Pärnumaa arengustrateegiale. 3.3. VÄNDRA VALLA ÜLDPLANEERING DP ala asub endise Vändra valla üldplaneeringuga 5 hõlmataval territooriumil. Kehtivas Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringus on toodud kasutamis - ja ehitustingimused maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa nii olemasolevatel kui planeeritavatel aladel. Sõõrike farmi katastriüksusele (KÜ 93002:002:0046) on olemasoleva laudakompleksi ulatuses määratud tootmismaa juhtotstarve, ülejäänud osas väärtuslik põllumaa . Jänese katastriüksus (KÜ 93002:002:0172) on samuti määratud tootmismaa juhtotstarbega. Sõõrike farm ei ole üldplaneeringuga määratletud nimekirjas, kus on välja toodud tootmiskompleksid, kus tootmistegevus ei jätku. Pärna-Raudtee (93002:002:0083) ja Murru (KÜ 93002:002:0241) katastriüksus on määratud väärtusliku põllumaana. Vastavalt tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimustele on tootmismaade arendamist võimalik tagada olemasolevate alade ja nende osalise laiendamise baasil. Tootmise suunamisel lähtutakse asustuse paiknemisest. Üldplaneeringus on tootmisest lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamise tagamiseks täpsustatud tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu koostamiseks, kus on öeldud, et tootmishoonete laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et planeeritav ettevõte mahu tuks tootmisalale koos selle tegevusega kaasnevate mõjudega. Tähelepanu tuleb pöörata, et ümbritsevatele kinnistutele ei tohi ulatuda toomisettevõte poolt tekitatud piirangud, mis võiksid piirata kinnistute kasutamist, ilma mõjutatavate kinnistuomanike nõusolekuta. Samuti tuleb kaaluda enne ehitus- või kasutusloa väljastamist keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust ja vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine. Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja välisilmelt sobima olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju (müra, heitgaasid jms) ei ületaks kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine 3 http://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20arengustrateegia%2001.01.2019.pdf Kõik Pärnumaa seitse kohaliku omavalitsuse volikogu on määrusega arengustrateegia "Pärnumaa 2035+" heaks kiitnud. 4 Arengustrateegias on tegevuskavad koostatud lühema ajaperspektiiviga kui dokumendi üldine ajaraam. Ettevõtluse puhul on vaadeldud ajavahemikku kuni aastani 202 3. 5 Kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21. september 2010 määrusega nr 30 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 12 planeeritakse kohtadesse, kus tootmismaade vahetus läheduse s asustus puudub ning tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla. Tootmishoonete laiendamisel tuleb arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev saaste ja müra, liikluse kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused). Joonis 2. Üldplaneeringu põhikaart (täiendatud 13.02.2018) DP ala lähistel. Üldplaneeringu kohaselt kuuluvad üldjuhul väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Väärtusliku põllumaa säilimise üheks meetmeks on, et põllumaa tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks. Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse lääneosa kuni 19247 Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu koostamise kohustusega alana. Muuhulgas on detail planeeringu koostamise kohustus, kui planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis - või laohooneid. Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja juhul detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa -alast saama üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks v astavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist . Väärtusliku põllumaa osale kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kav andatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele. Kavandatav tegevus vastab kehtivale üldplaneeringule. Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 13 3.4. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA ÜLDPLANEERING (KOOSTAMISEL) Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 9 “Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine ” alusel moodustus 21.10.2017 Põhja-Pärnumaa vald. Ühinemise järel moodustunud Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu üldiseks eesmärgiks on algatamisotsuses 6 märgitud kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa -aladele otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Seisuga oktoober 2022 on koostatava üldplaneeringu eelnõu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu läbinud avaliku väljapaneku etapi. Joonis 3. Koostamisel oleva üldplaneeringu idaosa põhijoonis (eelnõu seisuga 21.11.2021) DP ala lähistel. Koostatava üldplaneeringu kohaselt on osaliselt laiendatud Sõõrike farmikompleksi tootmise maa-ala. Väärtusliku põllumajandusmaa ulatust on võrreldes kehtiva üldplaneeringuga DP alal vähendatud ning planeeritav väärtuslik põllumajandusmaa kattub planeeritud tootmise maa-alaga. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus koostatava üldplaneeringuga. 6 Algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 14 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE 4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Planeeringualaga hõlmatud kinnistud asuvad Põhja-Pärnumaa vallas Vaki külas (vt Joonis 1). Planeeringuala suurus kokku on ca 72 ha. Planeeringualal paikneb olemasolev Sõõrike farmikompleks ning haritavad põllumassiivid. Juurdepääs farmikompleksile toimub praegu mööda Massu teed. DP lahendusega planeeritakse ligipääs ka Raudteetammi teelt (reg istrikood 9300114). Lähimad elamud paiknevad planeeringuala vahetus läheduses lääneküljel Kaldu kinnistul (KÜ 93002:002:0266, 100% elamumaa), Tilga kinnistul (KÜ 93002:002:0170, 100% maatulundusmaa), Nurmenuku kinnistul (KÜ 93002:002:0231, 100% maatulundus maa), Vaki koolimaja kinnistul (KÜ 93002:002:0230, 100% maatulundusmaa). DP alast kirde suunas on lähimad elamud Kaasiku (KÜ 93002:001:0152, 100% maatulundusmaa) ja Mirme (KÜ 93002:002:0205, 100% maatulundusmaa) kinnistutel. Ida suunas asub lähim elamu Nurmesalu kinnistul (KÜ 93002:002:0089, 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks . 4.2. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA Põhja-Pärnumaa vald paikneb valdavalt Lääne-Eesti madalikul, mis on Eesti tasandikualadel kujunenutest kõige suurem ja mitmekesisemate loodusoludega maastikurajoon. Põhja-Pärnumaa kuulub ala lõunaossa, mis on liustiku - ja mere ning sootekkeline. Aluspõhi koosneb Ordoviitsiumi-Siluri lubjakividest. Pinnakatte paksus planeeringualal on õhuke, ca 1 m. DP alal moodustavad pinnakatte glatsiofluviaalsed ja jääjärvelised setted. Planeeringuala on tasase reljeefiga (absoluutkõrgusega 31-35 m). Planeeringualal teadaolevalt jääkreostust ei esine. 4.3. PÕHJA- JA PINNAVESI Planeeringuala asub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonnas ning jääb Vändra jõe (VEE1130700) valgalale. Vändra jõe lõigu Vändra_2 (Imsi ojast Massu jõeni) vooluveekogumi ökoloogiline ja koondseisund on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 7 alusel hea. Planeeritaval alal on PARNA maaparandussüsteem (6113130010030 ja 6113070030210), mille eesvoolude suublateks on Vaki oja (VEE1131300) ja Vändra jõgi (vt Joonis 4). 7 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud Keskkonnaministeerium i 07.10.2022 käskkirjaga nr 1- 2/22/357 https://envir.ee/media/7664/download Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 15 DP ala lääneküljel kulgeb 14,7 km 2 valgalaga Vaki oja, mille veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 25 meetrit ja piiranguvöönd 50 meetrit. Oja suubub Vändra jõkke planeeringualast ca 500 m kaugusel lõunas. Joonis 4. Veekaitselised piirangud planeeritava ala piirkonnas (Allikas: Maa-amet 2022) Detailplaneeringuala jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Kavandatava tegevuse alal levivad kaks aluspõhja veekompleksi: Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Pärnu põhjaveekogum – S-O põhjaveekogum on piirkonna veevarustuse seisukohast tähtis veekogum . Vaki küla veekogumi veevaru ei ole tänase seisuga kinnitatud. Pärnu põhjaveekogumi koondseisund on hea. Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas – põhjaveekogum O-Cm levib kogu Pärnu maakonna alal, kuid paikneb sügaval . Vaki küla veekogumi veevaru ei ole tänase seisuga kinnitatud. Planeeringualal paiknevad puurkaevud on toodud tabelis 1 ja Joonisel 4. Tabel 1. Puurkaevud planeeringualal Puurkaevud DP alal PRK0006355 PRK0056168 Puurkaevu tüüp Tarbepuurkaev olmevee saamiseks Tarbepuurkaev olmevee saamiseks Põhjavee-kogum S-O Pärnu põhjaveekogum S-O Pärnu põhjaveekogum X:6500720 X:6500563 Koordinaadid Y:557440 Y:557588 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 16 Ehitusaasta 1969 2017 Sügavus, m 120 150 Sanitaarkaitseala ulatus, m 30 50 Liivsavi rähaga – 3 m; Moreen – 1,2 m; Puurkaevu läbilõige (paksus, lubjakivi – 4 m; Lubja- ja dolokivi – 106,8 m; m) dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi – 98 m; savikas lubjakivi – 42 m. savikas lubjakivi – 15 m. 4.4. TAIMESTIK JA LOOMASTIK DP alal ja selle vahetus läheduses kaitsealuseid liike ei elutse . Planeeringuala moodustab pea täies ulatuses intensiivselt haritav põllumaa ning ala on haljastamata. Lähim Natura ala on Taarikõnnu-Kaisma linnuala ja Taarikõnnu loodusala ca 3,7 km kaugusel loodes. Planeeringualal ja selle vahetus läheduses rohelise võrgustiku alasid ja koridore ei paikne. 4.5. ETTEVÕTTE OHTLIKKUS Biogaasi puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga vastavalt majandus - ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 8 lisa tabeli 2 „Ohtlikud kemikaalid“ punktile 18. Planeeritavas biogaasi tootmiskompleksis ei kavandata tootmist ega toodangu ladustamist sellises mahus, et kinnistul hoitava biogaasi kogus saavutaks ohtliku ettevõtte künniskoguse (5 t). Kuna kavandatavates seadmetes jääb biogaasi kogus alla 5 t, siis ei ole rajatava tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku ettevõttega. 4.6. MUUD KESKKONNATINGIMUSED Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases 9 on esitatud Eesti pinnase Rn- sisalduste tasemed. Pinnaseõhu Rn-sisalduste tasemed on määratud lähtuvalt Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning jaotuvad järgmiselt: madal (< 10 kBq/m³); normaalne (10‒50 kBq/m³); kõrge (50–250 kBq/m³); ülikõrge (> 250 kBq/m³). 8 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018 9 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiateenistus, 2017 https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 17 Planeeringuala jääb täies ulatuses normaalse radooniriskiga alale, kus radoonitase on vahemikus 30-50 kBq/m 3 . WHO 10 poolt tunnustatud elu-, olme- ja tööruumide siseõhu Rn- sisaldus aasta keskmisena on kuni 100 Bq/m³, mille ületamine on tungivalt ebasoovitav, kuna sellest tasemest kõrgemad sisaldused avaldavad märkimisväärset negatiivset mõju tervisele. Rn-sisaldust aasta keskmisena 300 Bq/m³ ei tohi EL liikmesriigid ületada BSS (Basic Safety Standards) direktiivi kohaselt. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase kohaselt soovitatakse aladel, kus Rn - sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³ , teha eelnevalt elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel detailsemad uuringud. 10 WHO Handbook on Indoor Radon. A public health perspective. WHO, 20 09 https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/44149/9789241547673_eng.pdf;jsessionid=D190671494D193C2FD61C605 DD9 274B4?sequence=1 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 18 5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Detailplaneeringu KSH on algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22, otsuses on lisatud KSH algatamise põhjused ning nõuded KSH sisule. Algatamisotsus on lisatud käesolevale programmile (Lisa 1). Käesolevas programmis vajadusel täpsustatakse algatamise otsuses esitatud tingimusi. Kui algatamisotsuse ja käesoleva KSH programmi vahel esinevad erinevused, kehtivad käesolevas dokumendis esitatud tingimused ja täpsustused . Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Sõõrike farmi laiendamine asustatud piirkonnas toob endaga kaasa nii ehitusaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, mis võivad olla olulised. Alljärgnevalt on tabelis 2 esitatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisega kaasneda võivad mõjud ning tegevuse poolt mõjutatavad keskkonnaelemendid, mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulis e ebasoodsa mõju avaldumist ning mida KSH aruande raames hinnatakse vastavalt ptk 6 kirjeldatud hindamismetoodikale. Tabel 2. KSH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad ja mõjuala suurus Mõjuvaldkond / mõjutatav Mõju allikas / olulise keskkonnamõju Mõjuala suurus keskkonnaelement avaldumine Peamiseks mõjuallikaks on võimalike saasteainete sattumine pinnavette Mõjualaks on maaparandussüsteem, Mõju pinnaveele ehitusprotsessi ajal ja hilisemas Vaki oja ja Vändra jõgi. kasutusetapis. Nii ehitus- kui ka kasutusaegselt on võimalikuks oluliseks mõjuks Pinnase puhul on mõjuala piiratud Mõju pinnasele ja põhjavee õnnetusohuga seotud reostus ning farmikompleksi vahetu naabrusega (ca kvaliteedile kasutusaegselt farmi alalt pärinevast 50 m), põhjavee puhul on võimalikuks sademeveest või leketest (silo-, mõjualaks pealmised põhjaveekihid. sõnnikuhoidla jm). Ehitusaegselt võib oluline mõju avalduda läbi ehitusmasinate heitgaaside emissiooni ja tolmu leviku. Mõju välisõhu seisundile, lõhn Õhusaaste ehitusaegne (nt tolmu levik) Kasutusaegselt võib oluline mõju mõjuala on ca 100 m. Kasutusaegne avalduda biogaasijaamast, mõjuala farmikompleksist on ca 550 m. laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest ning liiklusest tuleneva saasteainete emissiooniga. Eeldatav oluline mõju jääb Ehitusaegselt võib ajutine mõju planeeringuala piiridesse. Lähimad avalduda ehitustöödest tingitud müra eluhooned jäävad enam kui 300 m tõttu. Kasutusaegselt võib teatud Müra mõju kaugusele peamistest ehitusaladest määral esineda liiklusest ning (tootmishoonetest), mis on tõenäoliselt tehnoseadmetest piisav puhverala müra normtasemete (ventilatsiooniseadmete) tulenev müra. tagamiseks. Valguse mõju Ehitusaegselt võib oluline mõju Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb avalduda läbi ehitusmasinate ja reeglina valgusallika lähistele, kuid Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 19 projektiala valgustuse. Kasutusaegselt sõltub ka konkreetse valgusallika on olulisim farmikompleksi valgustus. tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Oluline mõju võib avalduda hõlmatava Mõju maakasutusele maa-ala kasutusviisi muutumises ning Füüsiline maakasutuse muutumine ka tuleviku kasutamisvõimaluste (maa põllumajanduslikust kasutusest piiramises võrreldes olemasoleva väljaminek) toimub DP alal. olukorraga. Mõju vaadetele ja maastikuilmele Oluline mõju võib avalduda läbi vaadete Muutus maastikuilmes avaldab mõju (visuaalne mõju) piiramise. lähipiirkonna elanikele. Oluline mõju võib avalduda läbi müra- Mõju inimese tervisele, heaolule ja Biogaasijaama riskidega seotud või valgushäiringu, visuaalse mõju, varale mõjuala jääb DP ala vahetusse õhukvaliteedi, pinna- või põhjavee lähedusse. Teiste võimalike mõjude kvaliteedi halvenemise ja maakasutuse mõjuala ulatus on kirjeldatud eespool. muutumise tõttu. Kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba programmi etapis hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käs itlemine pole KSH-s vajalik: mõju kliimamuutusele – farmikompleksi tegevust ja mastaapi arvesse võttes ei ole eeldatav oluline mõju kliimamuutusi põhjustatavatele teguritele, mistõttu ei ole otstarbekas detailsemalt analüüsida kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele ; mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele – DP ala on intensiivselt haritud põllumaa, seega puudub oluline mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Kavandatava tegevuse läheduses kaitsealuseid liike ei elutse ning Natura 2000 alasid ei paikne; mõju kultuuripärandile – planeeringualal ega selle läheduses ei asu kaitsealuseid kultuurimälestisi; hinnang jäätmetekke võimaluste kohta – kavandatava tegevusega ei kaasne püsivalt olulises mahus jäätmete teket (suuremas mahus jäätmeid tekib vaid ehitusperioodil). Eeldusel, et jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele normidele , ei ole vajalik teemat detailsemalt KSH aruandes käsitleda ; piiriülene mõju – tegemist on väikesemahulise kavandatava tegevusega, mis ei asu riigipiiri läheduses. Piiriülest mõju pole põhjust eeldada. Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 20 6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse traditsioonilist KSH protsessi. KSH protsess jaguneb kahte faasi: KSH programmi koostamine. KSH programm (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) läbi viia, sh esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud, analüüsitakse seoseid asjakohaste ar engu- ja planeeringudokumentidega, määratletakse vajalike uuringute maht, pannakse kokku eeldatav töörühm ning pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava ; keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ja aruande koostamine. KSH aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning kõigil huvitatud isikutel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti ning küsimusi. KSH programmi eelnõu ja KSH aruande eelnõu osas küsitakse seisukohta asjaomastelt asutustelt. Valminud KSH aruande tutvustamiseks ning seisukohtade saamiseks korraldatakse avalik väljapanek ning avalik arutelu. Avalikustamise käigus kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastuse d neile lisatakse KSH aruande dokumendile. Üldiselt on KSH-de (strateegilise hindamise) puhul sobivaimaks ja sisuliselt õigeimaks metoodikaks vastavusanalüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse strateegilises dokumendis käsitletud alternatiivsete arengusts enaariumite vastavust antud strateegilise dokumendi puhul asjakohastele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele. Vastavusanalüüs peab andma vastuse, kas erinevad arengustsenaariumid aitavad liikuda strateegiliste eesmärkide suunas või pigem töötavad eesmärk idele vastu. Kuna aga antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendiga (detailplaneeringuga) kaasnevad mõjud eelkõige lokaalse (mitte strateegilise) iseloomuga, siis täismahus vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga käsitletakse strateegilise planeerim isdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (vt ptk 3). Käesoleva KSH puhul on sobivamaks meetodiks enam keskkonnamõju hindamisele (KMH-le) iseloomulikud meetodid, eelkõige välismõjude analüüs. Käesolevas KSH programmis on läbi viidud sõelumine, kus määratletud eeldatavalt olulised keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saa käesolevas etapis välistada), mida välismõjude analüüsis käsitletakse. Mõjude prognoosimisel, kirjeldamisel ja hinda misel kasutatakse KMH üldlevinud metoodikaid ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valitakse sobivad spetsiifilised hindamismeetodid lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Eeldatavalt kasutatakse primaarandmete vahetut analüüsi, sekundaarandme te analüüsi, kaardikihtide võrdlemise meetodit, eksperthinnangut, eriuuringuid (vt ptk 7) ning mainitud meetodite omavahel kombineerimist. KSH protsessis avaliku arutelu läbi viimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni meetodit. KSH läbiviimiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks peetakse käesoleva KSH programmi etapis vajalikuks järgnevate eksperthinnangute andmist: kavandatava tegevusega kaasneva õhusaaste ja lõhna hinnang, modelleerimine; Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 21 puurkaevude põhjaveevarustuse eksperthinnang; kavandatava tegevusega kaasneva võimaliku m üra mõju analüüs (eksperthinnang). Ülal mainimata valdkondlike eriuuringute ning välitööde vajadust KSH programmi etapis ette ei nähta. Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22 7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED Vastavalt PlanS § 127 11 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning d etailplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa -ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga ( detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis. Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi huvitatud isikute seisukohavõtuks. Tabel 3. Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatava d isikud või asutused Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus DP ala asub Põhja-Pärnumaa valla Ettepanekuid küsitakse e- territooriumil kirja teel. DP koostamise korraldaja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu DP ja KSH koostamise algataja ning Ettepanekuid küsitakse e- DP kehtestaja kirja teel. Keskkonnaamet DP elluviimisega võib kaasneda Ettepanekuid küsitakse e- oluline keskkonnamõju. kirja teel. Keskkonnakasutuse ja looduskaitse poliitika elluviimine Rahandusministeerium DP järelevalve. Tasakaalustatud Ettepanekuid küsitakse e- arengu suunaja kirja teel. Põllumajandus- ja Toiduamet DP alal asub maaparandussüsteem Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel. Maa-amet Osaleb riigi maapoliitika arendamisel Ettepanekuid küsitakse e- ja elluviimisel. kirja teel. Maaeluministeerium DP alal asub Põhja-Pärnumaa valla Ettepanekuid küsitakse e- kehtiva üldplaneeringu (Vändra valla kirja teel. üldplaneeringu) kohane väärtuslik põllumaa Transpordiamet DP ala külgneb riigiteega nr 19247 Ettepanekuid küsitakse e- Massu tee. kirja teel. Vastutab teeliikluse ja -ohutuse eest Päästeamet DP käsitleb tuleohutusnõudeid. Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel. 11 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest kui detailplaneeringu koostamisel on KSH nõutav. Üldplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja asutused on nimetatud planeerimisseaduse § 76, mis aga sisuliselt ühtivad § 127 nimetatud (ja käesolevas peatükis välja toodud) isikute ja asutustega. Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 23 Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine Tuleohutuse tagamine Terviseamet DP-ga käsitletakse Ettepanekuid küsitakse e- tervisekaitsenõuete rakendamist. kirja teel. Terviseameti huvi on kaitsta ja hoida Eesti elanike tervist ja toetada tervisliku elukeskkonna kujundamist Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnakaitse edendamine Ettepanekuid küsitakse e- kirja teel. Olemasolevate või kavandatavate On vastutavad alal paiknevate Ettepanekuid küsitakse e- tehnovõrkude omanikud või tehnovõrkude eest kirja teel. valdajad (Elektrilevi OÜ, Elering AS) Naaberkinnisasjade omanikud ehk Isikute õigusi võib planeering Ettepanekuid küsitakse e- piirinaabrid puudutada. kirja teel. On huvitatud maa võimalikult kasulikust kasutamisest ja oma tervisest. Planeeritava maa-ala elanikke Isikud ja asutused, keda eeldatavalt Ettepanekuid küsitakse e- esindavad mittetulundusühingud ja kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt kirja teel. sihtasutused puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu. Laiem avalikkus Võimalikud asjast huvitatud või Teavitatakse üldiste mõjutatud isikud. infokanalite kaudu (ajaleht, veebileht jm) KSH protsessi etappidest teavitatakse erinevaid osapooli valdavalt e -kirja teel ning esitatud ettepanekutele antakse kokkuvõtlik tagasiside arvestamise/mittearvestamise osas. Kaasamise viisidena kasutatakse: informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e - kirjaga, teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud ; konsulteerimine, seisukoha küsimine – konkreetsed küsimused või töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike täienduste osas; osalus – avalik arutelu, koosolekud, töögrupid. Kokkuvõte kaasamise etappidest lisatakse hilisemalt käesolevasse dokumenti. Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 24 8. KSH EELDATAV AJAKAVA Detailplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumilin e areng. Planeeringulahenduse kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert. KSH programmi etapis prognoositud detailplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik on esitatud tabelis 4. Tabel 4. KSH orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Detailplaneeringu ja KSH algatamine Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsus nr 22 KSH programmi koostamine Oktoober-november 2022 Vastavalt PlanS § 81 lg 1 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta Detsember 2022 ettepanekute küsimine PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine KOV-i Jaanuar-veebruar 2023 veebilehel vastavalt PlanS § 81 lg 6 ja eskiislahenduse tutvustamine ja avalik väljapanek (mitte vähem kui 30 päeva) Arvamuste ja täienduste sisseviimine detailplaneeringusse Veebruar 2023 KSH aruande eelnõu koostamine Veebruar 2023 – aprill 2023 Detailplaneeringu eelnõu koostamine Veebruar 2023 – aprill 2023 DP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva Mai-juuni 2023 vastavalt PlanS § 82 lg 1 ja 3 nõuetele); sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine vastavalt PlanS § 82 lg 4 ja 5 nõuetele 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust KOV-i veebilehel ning ajalehtedes Laekunud kirjalikele arvamustele vastamine (30 päeva jooksul peale avaliku Juuli 2023 väljapaneku lõppu vastavalt PlanS § 82 lg 8 nõuetele); KOV-ile põhjendatud seisukohtade esitamine arvamuste osas DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Juuli 2023 vastavalt PlanS § 83 nõuetele 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu. Avalikust arutelust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne avalikku arutelu vastavalt PlanS § 83 lg 2 30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku väljapaneku August 2023 ja avaliku arutelu tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 84 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP -s ja KSH August 2023 aruande eelnõus vajalikud muudatused vast avalt PlanS § 84 lg 2 Vastavalt PlanS § 85 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja September 2023 arvamuse andmine 30 päeva jooksul (esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 25 Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust) Detailplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine Oktoober 2023 Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; avalikust November-detsember väljapanekust teavitatakse PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja 2023 asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (avalikust Jaanuar 2024 arutelust teavitatakse PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu 30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku väljapaneku Jaanuar 2024 tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 89 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teha kse DP-s Veebruar 2024 vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 89 lg 2 Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks. Märts 2024 Detailplaneeringu heakskiitmine. Minister kiidab DP heaks või jätab selle Aprill-mai 2024 heaks kiitmata 60 päeva jooksul vastavalt PlanS § 90 lg 2 Detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu poolt Juuni 2024 Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 26 9. KSH PROGRAMMI JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJATE ANDMED Detailplaneeringu koostamise ja KSH korraldaja: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Pärnu-Paide mnt 2 87701 Vändra alev Tel: 443 0330 E-post: [email protected] Kontaktisik: Reet Olev, tel: +372 5622 4688, e-post: [email protected] Detailplaneeringu ja KSH koostaja: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Maakri 29 10145 Tallinn Tel: 617 7690; 740 9800 E-post: [email protected] DP kontaktisik: Merlin Kalle, tel: +372 502 5549, e-post: [email protected] KSH kontaktisik: Krista Lahtvee, tel: +372 5662 7084, e -post: [email protected] Töörühm KSH juhtekspert (projektijuht, programmi ja aruande kvaliteedikontroll, PVT, mõju maakasutusele, õhusaastele , valguse mõju) Krista Lahtvee Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimis ega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhteksp ert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. Krista Lahtvee KMH litsents on esitatud programmi Lisas 4. Looduskeskkonna spetsialist (vesi, pinnas) Ingrid Vinn Looduskeskkonna spetsialist (müra ja õhusaaste) Veiko Kärbla Kartograaf Jaanus Padrik Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada. Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 27 10.PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 ja 9 küsitakse DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekuid planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt. Peatükki täiendatakse pärast ettepanekute laekumist. Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 29 LISAD November 2022 seisuga on kõik lisad digitaalselt alla laetavad järgmiselt lingilt: http://gofile.me/6tNNn/go2m6ESc0 LISA 1. DP JA KSH ALGATAMISOTSUS LISA 2. DP JA KSH ALGATAMISEST TEAVITAMINE LISA 3. DP ESKIISLAHENDUS SEISUGA 29.11.2022 LISA 4. KSH JUHTEKSPERDI VASTAVUS SEADUSES TOODUD SÄTETELE Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. Lisas 4 on esitatud Krista Lahtvee KMH litsents. LISA 5. AMETITE ESITATUD SEISUKOHAD DP JA KSH ALGATAMISELE KMH0158 25.02. 20 Krista Lahtvee 48411226016 25.02. 25 Meelis Münt, kantsler Teie 28.06.2022 nr 7-2/1539 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected] Meie 13.07.2022 nr 7.2-3.4/4633-2 Päästeameti Lääne päästekeskuse ettepanekud Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamisele ja keskkonnamõjude strateegilise hindamisele (KSH). Palume Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamisel (KSH) võtta arvesse "Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine" Planeerijatele ja projekteerijatele juhendit, mis on leitav aadressilt https://www.rescue.ee/et/juhendid. Lisaks on otstarbekas hinnata KSH käigus kas ettevõte liigitub suurõnnetuse ohuga ohtlikuks ettevõtteks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margo Kubjas Ohutusjärelevalve büroo Nõunik Lääne päästekeskus Margo Kubjas +372 4549762 [email protected] Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585 Tarvi Tasane Teie 29.06.2022 nr 7-2/1539 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected] Meie 13.07.2022 nr 6-3/22/11552-2 Teade Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamisest Austatud Tarvi Tasane Planeeringu alasse jäävad kohaliku võrgu märgid nr 9342 (GPA ID 36741), nr 608 (GPA ID 36715) ja nr 4134 (GPA ID 36707), mille kaitsevöönd on 3 meetrit märgi tsentrist. Planeeringu alasse jäävate kohalike võrkude geodeetiliste märkide osas tegutseda vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Koostöös kohaliku omavalitsusega palume arvestada projekti koostamisel kohalike võrkude geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamise või likvideerimise menetluse osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Kollo geodeesia osakonna juhataja Liisi Kaleva [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 28.06.2022 nr 7-2/1539 [email protected] Pärnu-Paide mnt 2 87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa Meie 25.07.2022 nr 7.2-2/22/14458-2 vald Pärnu maakond Seisukohtade väljastamine Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamiseks Olete teavitanud Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22. Planeeringuala hõlmab osaliselt Sõõrike farm (katastritunnus 93002:002:0046), Pärna-Raudtee (93002:002:0083) ja Murru (93002:002:0241) ning Jänese (93002:002:0172) ja Sõõrikemetsa (93002:002:0267) kinnistuid. Planeeringu eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19247 Massu tee km 3,68-3,79. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Planeeringualale on juurdepääs riigitee km 3,689 asuva ristumiskoha ning kohaliku tee nr 9300114 Raudteetammi tee (ristumine riigiteega km 4,309) kaudu. Uusi ristumiskohti riigiteega mitte kavandada. 2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 4. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurki vastavalt juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ ja külgnähtavust vastavalt normide tabelile 2.14. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. 9. Tehnovõrkude kavandamisel tuleb arvestada, et veeseadusest tulenevalt ei tohi kanalisatsiooniehitistest lähtuv keskkonnaoht ulatuda kujast kaugemale (VeeS § 136). Välistada tuleb reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse, sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks. 10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.Lähtudes EhS-i § 70 lg 2 punktist 1 ja § 72 lg 1 punktist 5 on riigitee kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist ning teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused 11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise kasutusloa väljastamist. 12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 14. Kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Vajadusel (kui riigitee lähedale kavandatakse müratundlikke ehitisi) tuleb riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus 2 (3) Lisa: 1. asendiskeem_sõõrike_2022.pdf 58581095, [email protected] 3 (3) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade Avaldamise algus: 28.06.2022 Avaldamise lõpp: tähtajatu Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teatab, et on algatanud 15.juuni 2022 otsusega nr 22 Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Planeeringu ala asub Vaki külas kinnistutel Sõõrike farm (93002:002:0046); Pärna-Raudtee (93002:002:0083); Murru (93002:002:0241), Jänese (93002:002:0172), Sõõrikemetsa (93002:002:0267). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Detailplaneeringu ala suurus on ca 72 ha. Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse lääneosa kuni 19247 Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu koostamise kohustusega alana. Muuhulgas on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis- või laohooneid. Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja juhul detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa-alast saama üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele. Sõõrike farmi rekonstrueerimine ja laiendamine järgib säästva arengu printsiipe ning algatatavat detailplaneeringut saab lugeda üldplaneeringu kohaseks. Uues koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on antud alale määratud tootmismaa juhtotstarve. Detailplaneeringu menetlus koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega annab nii detailplaneeringust huvitatud isikule, avalikkusele, kohalikule omavalitsusele kui ka asjaomastele asutustele objektiivset teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõjude olulisuse kohta, nende tuvastamise ja alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsate mõjude leevendavate meetmete leidmiseks ja rakendamiseks. Keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lõike 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktist 27 on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja pullid). Agrone OÜ kavandab olemasoleva Sõõrikese farmi laudakompleksi kõrvale laiendust ca 3000-le piimalehmale, ca 1000 kinnislehmale ja ca 1600-le alla 6 kuu vanusele loomale. Seega on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning detailplaneeringuga koos tuleb läbi viia KSH menetlus vastavalt KeHJS nõuetele. Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud biogaasijaam. KeHJS § 35 lõikest 1 tuleneb, et kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. KSH algatati kuna keskkonnamõjude strateegiline hindamine on vajalik, siis lähtutakse detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel üldplaneeringu menetlemisel ettenähtud nõuetest ja algatamine on vallavolikogu pädevuses. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled: Koostamise algataja on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu. Koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. Koostaja Hendrikson ja Ko, Raekoja plats 8, 51004 Tartu. Kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Põhja- Pärnumaa valla veebilehel. Planeeringu kontaktisikuks on planeerimis-ja arenguspetsialist Reet Olev, [email protected], tel 56224688. Dokumendid 1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsus 2. Asendiskeem Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, Pärnu-Paide mnt 2 Telefon: +372 4430330 E-post: [email protected] Teadaande avaldaja kontaktandmed: sekretär-registripidaja Ulvi Schär Telefon: +372 44 73 702 E-post: [email protected] Teadaande number 1941379 left 542925 Detailplaneeringu algatamise teade Avaldamise algus: 28.06.2022 Avaldamise lõpp: tähtajatu Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus avaldab teadaande planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lõike 7 alusel. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teatab , et Vallavolikogu on algatanud 15. juuni 2022 otsusega nr 22 Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH). Planeeringu ala asub Vaki külas kinnistutel Sõõrike farm (93002:002:0046); Pärna-Raudtee (93002:002:0083); Murru (93002:002:0241), Jänese (93002:002:0172), Sõõrikemetsa (93002:002:0267). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Detailplaneeringu ala suurus on ca 72 ha. Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse lääneosa kuni 19247 Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu koostamise kohustusega alana. Muuhulgas on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis- või laohooneid. Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja juhul detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa-alast saama üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele. Sõõrike farmi rekonstrueerimine ja laiendamine järgib säästva arengu printsiipe ning algatatavat detailplaneeringut saab lugeda üldplaneeringu kohaseks. Uues koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on antud alale määratud tootmismaa juhtotstarve. Detailplaneeringu menetlus koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega annab nii detailplaneeringust huvitatud isikule, avalikkusele, kohalikule omavalitsusele kui ka asjaomastele asutustele objektiivset teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõjude olulisuse kohta, nende tuvastamise ja alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsate mõjude leevendavate meetmete leidmiseks ja rakendamiseks. Keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lõike 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktist 27 on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja pullid). Agrone OÜ kavandab olemasoleva Sõõrikese farmi laudakompleksi kõrvale laiendust ca 3000-le piimalehmale, ca 1000 kinnislehmale ja ca 1600-le alla 6 kuu vanusele loomale. Seega on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning detailplaneeringuga koos tuleb läbi viia KSH menetlus vastavalt KeHJS nõuetele. Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud biogaasijaam. KeHJS § 35 lõikest 1 tuleneb, et kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kuna keskkonnamõjude strateegiline hindamine on vajalik, siis lähtutakse detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel üldplaneeringu menetlemisel ettenähtud nõuetest ja algatamine on vallavolikogu pädevuses. Uuringute vajadus määratakse lähtetingimuste koostamise käigus. Planeeringu korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. Algatamise otsusega saab tutvuda Põhja-Pärnumaa valla veebilehel. Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu. Koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostaja on Hendrikson ja Ko, Raekoja plats 8, 51004 Tartu. Planeeringu kontaktisikuks on planeerimis-ja arenguspetsialist Reet Olev, [email protected], tel 56224688. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise otsusega on võimalik tutvuda Põhja-Pärnumaa valla veebilehel ja lisas 1. Dokumendid 1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsus 2. Asendiskeem Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, Pärnu-Paide mnt 2 Telefon: +372 4430330 E-post: [email protected] Teadaande avaldaja kontaktandmed: sekretär-registripidaja Ulvi Schär Telefon: +372 44 73 702 E-post: [email protected] Teadaande number 1941350 PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAS VAKI KÜLAS SÕÕRIKE FARMI DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD Detailplaneeringu lähteseisukohad kirjeldavad planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid ning nõudeid, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada ja millele peab koostatav planeering vastama. 1. EESMÄRK Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus algatas 03.02.2022 laekunud avalduse alusel detailplaneeringu Põhja- Pärnumaa vallas Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu (vt asukoha skeem) eesmärgiga Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine ning kinnistute jagamine, kinnistute sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Detailplaneeringu koostamise eesmärgi vastavus kehtivale üldplaneeringule Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas (endises Vändra vallas) Vaki külas asuvale Sõõrike farm kinnisasjale on varem rajatud piimafarm, mida soovitakse laiendada. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 41 kohaselt kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid kuni ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kehtestamiseni selle ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kus need enne ühinemist kehtisid. Vaki külas kehtib Vändra valla üldplaneering, kehtestatud 21.09.2010 Vändra Vallavolikogu määrusega nr.30. Põhja-Pärnumaa ühinenud valdade üldplaneeringu eelnõu on läbinud avalikustamise etapi, kuid vastuvõtmiseni ei ole veel jõudnud. Uues üldplaneeringus on detailplaneeringu ala määratud tootmismaaks. Vändra valla üldplaneeringus on kavandatud osale planeeringualast tootmismaa juhtfunktsioon ning osale planeeringualast ei ole juhtfunktsiooni määratud. Maatulundusmaa osale kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse terviku. Maatulundusmaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale maid läbivale teele. Planeeringu algatamise ettepaneku kohaselt soovitakse detailplaneeringuga laiendada tootmismaa sihtotstarbega krunti, mis vastab Vändra valla üldplaneeringule. Detailplaneering ei muuda üldplaneeringut. 2. LÄHTEMATERJAL 2.1. Planeeringuala suurus on ca 72 ha. 2.1.1. Planeeringuga otseselt seotud krundid on: 1. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Sõõrike farm (93002:002:0046); 2. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Pärna-Raudtee (93002:002:0083); 3. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Murru (93002:002:0241); 4. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Jänese (93002:002:0172); 5. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Sõõrikemetsa (93002:002:0267); 6. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Lauda alajaam (63801:001:0671). 2.1.2. Detailplaneering võib avaldada mõju planeeritava maa-ala vahetus naabruses asuvatele kinnistutele: Lk 1 / 5 1. Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu küla, Kaasiku (93002:001:0152) 2. Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu küla, Sõõriku (93002:001:0230) 3. Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu küla, Kaido (93002:002:0116) 4. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Tilga (93002:002:0170) 5. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Karumetsa (93002:002:0171) 6. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Nooreli (93002:002:0203) 7. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Vaki koolimaja (93002:002:0230) 8. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Nurmenuku (93002:002:0231) 9. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Murru (93002:002:0242) 10. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Kaldu (93002:002:0266) 11. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, 19247 Massu tee (93002:002:0255) 12. Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu küla, 9300114 Raudteetammi tee L2 (92901:001:0122) 2.2. Geodeetiline alusplaan. Detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistus koos kõikide tehnovõrkudega (kui neid on) M 1:500, L-EST koordinaatide süsteemis, EH2000 kõrgussüsteemis; 2.3. Geoloogiline alusmaterjal. Geoloogilisi uurimisi antud piirkonnas teadaolevalt tehtud ei ole. 2.4. Planeerimisalane alusmaterjal: Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015) ; Vändra valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21.09.2010.a. määrusega nr. 30; Koostatav Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering, mis on läbinud juba eelnõu avaliku väljapaneku. 2.5. Vormistamine ja jooniste digitaalsete kihtide koostamine vastavalt Riigihalduse ministri poolt 17.10.2019 välja antud määrusele nr. 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 3. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED Detailplaneeringuga lahendada või määrata: 3.1. Kruntide hoonestusala määramine (krundi hoonestusala on planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi); 3.2. Kruntide ehitusõiguste määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, kõikide hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgused); 3.3. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh hoonestamist mõjutavad tingimused; 3.4. Seada kruntidele tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav; 3.5. Määrata kruntidelt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted; 3.6. Planeeringuga lahendada kinnistutele juurdepääsu tingimused; 3.7. Anda lahendus praegu farmisõidukite poolt kasutatava 9300003 Vaki-Kirikumõisa tee L1 (katastritunnus 92901:001:0121; valla tee) ühendamiseks 19247 Massu teega (katastritunnus 93002:002:0255) ning ettepanekud farmiveokite poolt tekitatud häiringute leevendamiseks (tolm) - või muuta liiklemise tingimusi; 3.8. Määrata parkimise põhimõtted kruntidel koos parkimisnormatiivide ära näitamisega; 3.9. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teadaolevaid maa-aluseid trasse. 3.10. Tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine (sh avalikult kasutatavate tehnovõrkude asukohad, kaitsevööndid, servituudid, sademetevete lahendamine) ja vajadusel ehitamise ja ümberehitamise tingimused; 3.11. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; 3.12. Haljastuse (sh kõrghaljastuse) ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 3.13. Kujade ja kaitsevööndite ulatuse määramine; 3.14. Servituutide vajaduse ja asukohtade määramine; 3.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 3.16. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded; Lk 2 / 5 3.17. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. 4. ERINÕUDED, -TINGIMUSED JA PIIRANGUD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL 4.1. Planeeringualal asuvad 6825708 ja 6798341 PÄRNA maaparandushoiualad, maaparandussüsteemi ehitis ja avatud eesvool RAND kuni 10km² koos eesvoolu kaitsevööndiga, veehaarde 6866166 (puurkaev) sanitaarkaitseala, 7173998 veehaarde sanitaarkaitseala (puurkaev) ning 2-4m lai vooluvee kraav; 4.1. Kruntide planeerimisel tuleb koostöös Põllumajandusametiga kavandada maaparandusehitiste ümberehitamine nii, et planeeritavate ehitiste aluselt maalt maaparandusehitiste likvideerimise korral jäävad ülejäänud maaparandusehitised nõuetekohaselt toimima ning määrata maaparandussüsteemist tulenevad kitsendused; 4.2. Heitvee töötlemise ning sõnnikukäitluse kavandamisel arvestada asjaoluga, et planeeritavate kruntide maa-ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal; 4.3. Planeeringualal asub Elektrilevi OÜ-le kuuluv 1-20 kV elektri õhuliin, 35-110kV kõrgepingeliin, tundmatud elektri kaabelliinid ja nende kaitsevööndid, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada; 4.4. Elektrienergia tehniliste tingimuste saamiseks pöörduda OÜ Elektrilevi poole; 4.5. Määrata veega varustamise tingimused; 4.6. Sidevarustus: tehniliste tingimuste saamiseks pöörduda AS TELIA https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/ või muu sideteenuseid pakkuva ettevõtte poole. 5. UURINGUD 5.1. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisad 6. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED 6.1. SIHTOTSTARVE: määrata detailplaneeringu alale kõik võimalikud sihtotstarbed 6.2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata planeeringuga 6.3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, arvestades väljakujunenud hoonestuslaadi. 6.4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest). 6.5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata detailplaneeringuga 6.6. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust 6.7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 18 m olemasolevast maapinnast. 6.8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. 6.9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus. 6.10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, valtsplekk jm). 6.11. VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, puid jm). 6.12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud laadile. 6.13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. 6.14. LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga. 6.15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. Lk 3 / 5 6.16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata detailplaneeringuga. 6.17. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul vastavalt parkimisnormatiividele. 6.18. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile. 6.19. Säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus ja rajada seda lisaks elamute poolsetesse külgedesse. Haljastuse osakaal krundist vähemalt 1/3 . 7. DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE. Joonised vormistada digitaalselt ja esitluskujus loetavalt (detailides vajadusel M 1:500; 1:1000). Detailplaneeringu koosseisus esitada: 7.1. Eskiislahendus 7.1.1 Eskiislahenduse tiitelleht; 7.1.2 eskiislahenduse seletuskiri (põhiliste tehnovõrkude asukoha kirjelduseta); 7.1.3 planeeritava maa-ala lähipiirkonna linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs; 7.1.4 eskiisi põhijoonis, mis sisaldab detailplaneeringu põhiideed: hoonestusala, krundi ehitusõigust; põhimõttelist liikluslahenduse skeemi ja parkimise lahendust; põhimõttelist haljastuse lahendust; olemasolevaid tehnovõrke; Detailplaneeringu eskiis esitakse mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava ruumimuudatuse sobivust ja mõju. 7.2. Planeeringulahendus Planeeringu kaust peab sisaldama järgmiseid dokumente: 7.2.1. tiitelleht, millele kanda detailplaneeringu nimi vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele/otsusele, töö number, planeerija ja tellija või asjast huvitatud isiku nimi (juriidilisest isikust projekteerija ja tellija nimi vastavalt äriregistri kandele), planeerija ja tellija või asjast huvitatud isiku postiaadress, telefon ja elektronposti aadress; 7.2.2. sisukord, milles tuleb anda seletuskirja ja kõikide kausta koosseisus olevate muude materjalide ning kaartide nimetused koos viitega lehekülje numbrile; 7.2.3. seletuskiri, mille mahus peab olema peatükk planeeringu elluviimiseks vajalike tegevustega ja nende järjekord; 7.2.4. kooskõlastuste nimekiri eraldi lehel, sh kooskõlastuse andnud asutuste/omanike nimekiri ning kooskõlastuse kuupäev; 7.2.5. joonised (asukoha skeem; olemasolev olukord e. tugiplaan; planeeringuala funktsionaalsed seosed naaberkinnistutega, põhijoonis; tehnovõrkude joonis; planeeringulahendust illustreeriv joonis, vajadusel haljastuse ja vertikaalplaneerimise joonis); 7.2.6. Planeeringuala piirifail .txt dokumendina x ja y koordinaatides registrisse kandmiseks; 7.2.7. vastavalt määrusele 50 ja Planeeringute andmekogu andmete vormistamise juhenditele digikihid koos tärkandmetega. 8. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE Detailplaneering esitada: 8.1. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele eskiisstaadiumis tutvumiseks ja eskiisi arutelu korraldamiseks digitaalselt ja paberkandjal ühes eksemplaris ning kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberil ja digitaalselt dgn või dwg ja pdf formaadis. 8.2. Detailplaneeringu kehtestab Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. Lk 4 / 5 9. KOOSTÕÕ JA KAASAMINE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL NING DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTAMINE 9.1. Detailplaneering tuleb koostada koostöös: - Põllumajandusametiga maaparandussüsteemi ümberehitamise osas; - Keskkonnaametiga; - Transpordiametiga, kuna planeeringuala külgneb riigiteega ja planeering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis (alus: Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lg 2 ja § 3 p 5); - Päästeametiga tuleohutusnõuete osas; - Rahandusministeeriumiga; - muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus käsitlemisele tulevad. 9.2. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada: - Vastavalt punktile 2.1.2. - Elektrilevi OÜ - muud kaastavad isikud selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele. 9.3. Detailplaneeringu lahendus tuleb enne kooskõlastamistele esitamist kooskõlastada Põhja- Pärnumaa valla majandusosakonnaga. 9.4. Detailplaneering tuleb kooskõlastada valitsusasutustega, kellega on planeeringu koostamise käigus tehtud koostööd. 10. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE AJAKAVA PlanS § 139 lg 2 kohaselt DP kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse peab KOV tegema hiljemalt kolme aasta möödumisel planeeringu algatamisest arvates. Detailplaneeringu koostamise ajakava lepitakse kokku koostamise lepinguga, elluviimise ajakavas tuua välja detailplaneeringu elluviimise etapid ja orienteeruv ajakulu nende läbiviimiseks. Lähteülesanne on kehtiv kolme aasta jooksul selle kinnitamisest Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse poolt. Lähteülesande koostas: Reet Olev vallaarhitekt Lk 5 / 5 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 15.02.2023 15:10 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 7-2/405 Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine Manused: Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine .asice Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Registreerimise kp: 15.02.2023 Registreerimise nr: 7-2/405 Saadetava dokumendi pealkiri: Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine. Lugupidamisega Maritta Sillandi registripidaja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus tel. 443 0330 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel