PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS
Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-2/405
Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine
Põhja-Pärnumaa vald on algatanud Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi detailplaneering) Põhja-Pärnumaa
Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi
kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine,
kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine.
Detailplaneeringu ala pindala kokku on ca 72 ha: osaliselt Sõõrike farmi
kinnistu(93002:002:0046, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega), kus asub praegune farm;
osaliselt Pärna-Raudtee (93002:002:0083,100% maatulundusmaa) Jänese (93002:002:0172,
100%maatulundusmaa), kus asuvad osaliselt farmihooned; Sõõrikemetsa
(93002:002:0267,100% maatulundusmaa), kus asub juurdepääsutee ja metsamaa; osaliselt
Murru(93002:002:0241, 100% maatulundusmaa).
Saadame teile koostatud lähteseisukohad ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise
programmi ettepanekute esitamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Mäe
vallavanem
Lisa. Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm koos lisadega
Reet Olev
[email protected]; 56224688
Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond
+372 443 0330 /
[email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank
EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764
PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Vändra alev 15. juuni 2022 nr 22
Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise
ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise
algatamine
03.veebruaril 2022 esitati taotlus algatada detailplaneering Vaki külas asuvatele
kinnistutele Sõõrike farm (93002:002:0046); Pärna-Raudtee (93002:002:0083); Murru
(93002:002:0241), Jänese (93002:002:0172), Sõõrikemetsa (93002:002:0267).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi
kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine,
kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine.
Planeeringualal asub aastakümneid töötanud farmikompleks, ehk piirkonnas on olemas
tootmiseks vajalik väljakujunenud taristu. Planeeringu koostamisel kavandatakse
olemasoleva kompleksi laiendamist, mis vastab üldplaneeringu tootmismaa kasutamise
tingimustele. Oluline aspekt on, et olemasolevate tootmismaade laienemisel on
keskkonnamõjud väiksemad, kuna aladel on juba olemasolev tootmiseks vajalik
infrastruktuur võrreldes uute alade kasutuselevõtuga. Asudes teisel pool 19247 Massu
teed, jääb ala kaugemale Vaki küla tihedamalt asustatud elamualast. Kompleksi laiendus
kavandatakse kompleksist läänesuunda ehk tootmise suunamisel lähtutakse asustuse
paiknemisest. Kuna küla jääb teisele poole teed, ei kulge tootmiseks vajalikud olemasolevad
ega planeeritavad transpordivood läbi küla. Samas asub ala logistiliselt heas kohas, mis on
tootmisettevõtte puhul oluline.
Detailplaneeringu ala pindala kokku on ca 72 ha: osaliselt Sõõrike farmi kinnistu
(93002:002:0046, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega), kus asub praegune farm; osaliselt
Pärna-Raudtee (93002:002:0083,100% maatulundusmaa) Jänese (93002:002:0172, 100%
maatulundusmaa), kus asuvad osaliselt farmihooned; Sõõrikemetsa (93002:002:0267,
100% maatulundusmaa), kus asub juurdepääsutee ja metsamaa; osaliselt Murru
(93002:002:0241, 100% maatulundusmaa).
Maa-aladele kehtib Vändra valla üldplaneering, kehtestatud 21.09.2010 määrusega nr 30.
Koostamisel on uus ühinenud valdade üldplaneering.
Kehtivas Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringus on toodud kasutamis-
ja ehitustingimused maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa nii olemasolevatel kui
planeeritavatel aladel.
Sõõrike farmi katastriüksusele (93002:002:0046) on olemasoleva laudakompleksi ulatuses
määratud tootmismaa juhtotstarve, ülejäänud osas väärtuslik põllumaa; Jänese katastriüksus
( 93002:002:0172) on samuti määratud tootmismaa juhtotstarbega. Sõõrike farm ei ole
üldplaneeringuga määratletud nimekirjas, kus on välja toodud tootmiskompleksid, kus
tootmistegevus ei jätku. Pärna-Raudtee (93002:002:0083) ja Murru ( 93002:002:0241)
katastriüksus on määratud väärtusliku põllumaana.
Vastavalt tootmismaa kasutamis - ja ehitustingimustele on tootmismaade arendamist
võimalik tagada olemasolevate alade ja nende osalise laiendamise baasil. Tootmise
suunamisel lähtutakse asustuse paiknemisest.
Üldplaneeringus on tootmisest lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamise tagamiseks
täpsustatud tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted detailplaneeringu
koostamiseks, kus on öeldud, et tootmishoonete laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel
peab arvestama, et planeeritav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos selle tegevusega
kaasnevate mõjudega. Tähelepanu tuleb pöörata, et ümbritsevatele kinnistutele ei tohi
ulatuda toomisettevõte poolt tekitatud piirangud, mis võiksid piirata kinnistute kasutamist,
ilma mõjutatavate kinnistuomanike nõusolekuta. Samuti kaaluda enne ehitus- või
kasutusloa väljastamist keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust ja vajadusel viia
läbi keskkonnamõju hindamine.
Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja välisilmelt
sobima olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju (müra,
heitgaasid jms) ei ületaks kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine planeeritakse
kohtadesse, kus tootmismaade vahetus läheduses asustus puudub ning tootmiseks vajalikud
transpordivood ei kulge läbi küla.
Tootmishoonete laiendamisel tuleb arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest
tulenev saaste ja müra, liikluse kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused).
Üldplaneeringu kohaselt kuuluvad üldjuhul väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on
mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Väärtusliku põllumaa säilimise üheks meetmeks
on, et põllumaa tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks.
Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse
lääneosa kuni 19247 Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu
koostamise kohustusega alana. Muuhulgas on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui
planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis- või laohooneid.
Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja
juhul detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa-alast saama
üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi
määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud
juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud
üldplaneeringuga.
Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et katastriüksuse
esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt 60%
üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale kavandatakse
põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse terviku.
Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad
põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale
väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele.
Sõõrike farmi rekonstrueerimine ja laiendamine järgib säästva arengu printsiipe ning
algatatavat detailplaneeringut saab lugeda üldplaneeringu kohaseks.
Detailplaneeringu menetlus koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega annab
nii detailplaneeringust huvitatud isikule, avalikusele, kohalikule omavalitsusele kui
ka asjaomastele asutustele objektiivset teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõjude
olulisuse kohta, nende tuvastamise ja alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning
ebasoodsate mõjude leevendavate meetmete leidmiseks ja rakendamiseks.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes on avalikkuse ja
asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning
ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi
võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse
nõuetekohane aruanne.
KeHJS § 33 lõike 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada,
kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS
§ 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktist 27 on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse
veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma
või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja pullid). Agrone OÜ kavandab
olemasoleva Sõõrikese farmi laudakompleksi kõrvale laiendust ca 3000-le piimalehmale,
ca 1000 kinnislehmale ja ca 1600-le alla 6 kuu vanusele loomale. Seega on tegemist olulise
keskkonnamõjuga tegevusega ning detailplaneeringuga koos tuleb läbi viia KSH menetlus
vastavalt KeHJS nõuetele. Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud biogaasijaam.
KeHJS § 35 lõikest 1 tuleneb, et kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse
KeHJS § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega.
Kuna keskkonnamõjude strateegiline hindamine on vajalik, siis lähtutakse
detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel üldplaneerigu menetlemisel ettenähtud
nõuetest ja algatamine on vallavolikogu pädevuses.
Lähtudes eeltoodust, võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 7, 9, 10, § 125 lõike
2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 27
ja § 33 lõike 1 punktid 1 ja 3.
1. Algatada Sõõrike farmi detailplaneering;
2. Algatada keskkonnamõjude strateegiline hindamine;
3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem (lisa 1), mis on käesoleva otsuse
lahutamatu lisa;
4. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele
kohustust avalikult kasutatava tee, üldkasutatva haljastuse, välisvalgustuse ja
tehnovõrkude väljaehitamiseks;
5. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust
ette näha;
6. Detailplaneeringu koostamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping (sh.koostamise
ajakava) asjast huvitatud isiku, vallavalitsuse ja planeerija vahel enne planeeringu
alustamist;
7. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu
koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus;
8. Vallavalitsusel avaldada käesolev otsus ajalehtedes, valla kodulehel ja Ametlikes
Teadaannetes;
9. Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet
esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades
vaide Põhja-Pärnumaa Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele
kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Vapper
volikogu esimees
Versioon 29.11.2022 /// TÖÖ NR 22004360
Sõõrike farmi detailplaneering
Keskkonnamõju strateegilise hindamise
programm
ETTEPANEKUTE ESITAMISEKS
Töö nr 22004360 Tartu 2022
Krista Lahtvee
Juhtekspert (KMH litsents KMH0158)
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5
1. KSH EESMÄRK JA ULATUS ................................................................................ 7
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE KIRJELDUS ......................................................................................... 9
3. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ...... 10
3.1. Pärnu maakonnaplaneering.......................................................................... 10
3.2. Pärnumaa arengustrateegia 2035+ ............................................................... 11
3.3. Vändra valla üldplaneering ........................................................................... 11
3.4. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (koostamisel) ....................................... 13
4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ................................ 14
4.1. Asustus ja maakasutus ................................................................................ 14
4.2. Geoloogia ja hüdrogeoloogia........................................................................ 14
4.3. Põhja- ja pinnavesi ...................................................................................... 14
4.4. Taimestik ja loomastik ................................................................................. 16
4.5. Ettevõtte ohtlikkus ....................................................................................... 16
4.6. Muud keskkonnatingimused ......................................................................... 16
5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT
KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................................................................................. 18
6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA .......................................... 20
7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED ........................................... 22
8. KSH EELDATAV AJAKAVA ............................................................................... 24
9. KSH PROGRAMMI JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI
KOOSTAJATE ANDMED ........................................................................................... 26
10. PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD 27
LISAD ....................................................................................................................... 29
Lisa 1. DP ja KSH algatamisotsus .......................................................................... 29
Lisa 2. DP ja KSH algatamisest teavitamine ........................................................... 29
Lisa 3. DP eskiislahendus seisuga 29.11.2022 ....................................................... 29
Lisa 4. KSH juhteksperdi vastavus seaduses toodud sätetele ................................. 29
Lisa 5. Ametite esitatud seisukohad DP ja KSH algatamisele .................................. 29
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 5
SISSEJUHATUS
Käesolev aruanne sisaldab Sõõrike farmi detailplaneeringu planeerimisseaduse kohaseid
lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ( edaspidi KSH) programmi.
Detailplaneering (edaspidi DP) ja KSH algatati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022
otsusega nr 22.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi
kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise ka vandamine, kinnistute jagamine,
kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Planeeringuala
kogupindala on ca 72 ha (vt Joonis 1).
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33
lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline
planeerimisdokumendiga kavandatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1
p 27 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus
saab kasvatada rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8
kuu vanused lehmmullikad ja pullid). AS Vändra kavandab vastavalt algatamisotsusele
olemasoleva Sõõrikese farmi laudakompleksi kõrvale laiendust ca 3000-le piimalehmale,
ca 1000 kinnislehmale ja ca 1600-le alla 6 kuu vanusele loomale. Seega on tegemist
olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning detailplaneeringuga koos tuleb läbi viia KSH
menetlus vastavalt KeHJS nõuetele. Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud
biogaasijaam.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala Vaki külas (Allikas: Maa-amet 2022)
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 6
DP ala moodustavad:
osaliselt Sõõrike farmi kinnistu ( KÜ 93002:002:0046, 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega), kus asub praegune farm;
osaliselt Pärna-Raudtee (KÜ 93002:002:0083,100% maatulundusmaa) ;
Jänese (KÜ 93002:002:0172, 100% maatulundusmaa), kus asuvad osaliselt
farmihooned;
Sõõrikemetsa (KÜ 93002:002:0267, 100% maatulundusmaa), kus asub
juurdepääsutee ja metsamaa;
osaliselt Murru (KÜ 93002:002:0241, 100% maatulundusmaa).
Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja
välisilmelt sobima olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju
(müra, heitgaasid jms) ei ületaks kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine
planeeritakse kohtadesse, kus tootmismaade vahetus läheduses asustus puudub ning
tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla. Tootmishoonete laiendamisel tuleb
arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev saaste ja müra, liikluse
kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused) .
Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et
katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt
vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale
kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse
terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad
põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale
väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele.
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 7
1. KSH EESMÄRK JA ULATUS
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 31 1 on KSH eesmärk:
arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide
koostamisel ning kehtestamisel;
tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
edendada säästvat arengut.
Vastavalt KeHJS § 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja
asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste
väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav
hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi
koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõj u strateegiline hindamine algatada, kui
strateegiline planeerimisdokument koostatakse põllumajanduse valdkonnas ja selle
alusel kavandatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 27 kohaselt on
olulise keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada
rohkem kui 600 piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused
lehmmullikad ja pullid).
KeHJS § 33 lg 2 1 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) mõistes
planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist PlanS sätestatud korras.
DP on üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohane ja teostatakse KSH, seega viiakse menetlus
läbi ÜP menetlusena, kuid koostöö ja kaasamine toimub DP koostamisele ettenähtud
nõuete alusel vastavalt PlanS § 124 lõigetele 7 ja 9.
KeHJS § 36 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ülesanded:
määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;
sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste
planeerimisdokumentidega;
selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat
olulist keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese
keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000
võrgustiku alale;
kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat
hindamismetoodikat;
nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel
kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud
huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu;
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 8
sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste
avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi
koostamise ajakavast;
sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning
programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi KeHJS § 34
lg 4 p 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades,
milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;
kirjeldab KeHJS § 36 1 kohaseid asjaomaste asutuste või PlanS § 127 lg 1 ja lg
2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud seisukohti.
Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi,
määratleti keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus KSH programmis alljärgnevalt:
detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju
otseselt avaldub;
detailplaneeringu kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatav tegevus mõju
avaldab;
arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega/tegevustega
ning võimalike koosmõjude avaldumisega 1.
Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv
mõju võib olla oluline, erinev.
Detailsemalt on mõju hindamise eesmärki ja ulatust täpsustatud peatükkides 5 ja 6 koos
eeldatavate mõjude kirjelduse ja hindamismetoodikaga.
1 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on
kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad.
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 9
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE
REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE
KIRJELDUS
Planeeringu koostamise eesmärgiks on laiendada olemasolevat Sõõrikese farmi
laudakompleksi.
Eskiislahendusega on planeeritud laiendatavasse kompleksi 3000 piimalehma kohta,
1542 erivajadusega lehma kohta ja 550 vasikakohta. Olemasolev laudakompleks
renoveeritakse ning rajatakse ca 1700 noorlooma kohta. Lisaks on laudakompleksi juurde
kavandatud biogaasijaam.
Eskiisiga on kavandatud 8 uut vedelsõnniku ringhoidlat. Lisaks on ette nähtud rajatava
puurkaevu võimalik asukoht.
Hoonete ja rajatiste täpne paigutus planeeritaval maa-alal selgub detailplaneeringu
koostamise käigus (vt eskiis Lisas 3).
Reaalsed alternatiivsed võimalused
KSH aruande etapis hinnatakse kavandatavat tegevust ja selle reaalseid tehnilisi või
planeeringu ala sees paiknevaid asukoha alternatiive võrdluses 0 -alternatiiviga
(kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0-alternatiiviks on detailplaneeringuga kavandatu
elluviimisest loobumine.
Juhul, kui detailplaneeringu või projekteerimise käigus erinevaid tehnilisi või asukoha
alternatiive lahendusi välja ei töötata ega kaaluta, ei ole KSH raames neid võimalik ning
mõistlik kunstlikult juurde tekitada.
Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid
projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkonna - ja sotsiaalmajanduslikke
tingimusi. Erinevate alternatiividena käsitletakse KSH -s järgmisi variante:
olemasoleva olukorra jätkumine ilma arendaja soovitud tegevuseta ( 0-
alternatiiv);
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu poolt 15.06.2022 otsusega nr 22 algatatud
detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine ( Alternatiiv 1).
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 10
3. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA
PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA
3.1. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING
Pärnu maakonna planeering 2 määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja
suundumused ajaraamis 2030+ ning see on loogiliseks jätkuks varasemale
maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele teemaplaneering utele.
Maakonnaplaneeringuga on DP alal väärtuslik põllumajandusmaa. DP ala ei jää
rohevõrgustiku alale.
Maaliste piirkondade arendamiseks on maakonnaplaneeringus ette nähtud järgmised
tingimused:
maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused
täpsustada üldplaneeringuga;
eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse
keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste
jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade
olemasolu;
uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus - ja
hoonestusstruktuuri;
säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja
väärtuslikke põllumajandusmaid;
planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi
lahendusi. Selleks võib üldplaneeringutes määrata hoonestatavate
kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete
lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud
vahekaugused, mahud jne.
Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks:
hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;
säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende
eesvoolud avatud;
mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on
väärtuslikku põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse
arendamiseks (ümbertöötlemine ja väärindamine);
Maakonnaplaneering toob välja, et kaalutlusotsusena on võimalik väärtuslikku
põllumajandusmaad kasutada ettevõtluse arendamiseks. Seega k avandatav
tegevus on Pärnu maakonnaplaneeringuga vastavuses.
2 Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste
vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna
valla osa (Lihula ja Hanila vallad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati
22.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringu koosseisus.
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 11
3.2. PÄRNUMAA ARENGUSTRATEEGIA 2035+
Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ 3 on varasema strateegia
„Pärnumaa 2030+“ ülevaatamise protsessi tulemusel valminud täiustatud, uue
tegevuskavaga ning pikema ajahorisondi kohta koostatud strateegia. Visioon aastaks
2035+ on: Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas – Läänemere ruumis
- paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja
elukvaliteeti väärtustavatel elanikel.
Maakonna konkurentsivõimet ning edukust suurendavaks ühe läbimurdesuunana on
arengustrateegias käsitletud teadmistepõhist majandust. Visiooni kohaselt on aastaks
2023 4 Pärnumaal välja kujunenud koostöövõimeline ja mitmekülgne ettevõtluskeskkond,
kus panustatakse piirkonnaspetsiifiliste kompetentsivaldkondade ja neile tugineva
kõrgema lisandväärtusega ettevõtluse arendamisele ja toetamisele. Oskuslikult ja
sidustatult on ära kasutatud kohalikud bioressursid, toimub nende väärindamine ja kestlik
majandamine.
Kavandatav tegevus vastab Pärnumaa arengustrateegiale.
3.3. VÄNDRA VALLA ÜLDPLANEERING
DP ala asub endise Vändra valla üldplaneeringuga 5 hõlmataval territooriumil. Kehtivas
Vändra valla Vändra piirkonna üldplaneeringus on toodud kasutamis -
ja ehitustingimused maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa nii olemasolevatel kui
planeeritavatel aladel.
Sõõrike farmi katastriüksusele (KÜ 93002:002:0046) on olemasoleva laudakompleksi
ulatuses määratud tootmismaa juhtotstarve, ülejäänud osas väärtuslik põllumaa . Jänese
katastriüksus (KÜ 93002:002:0172) on samuti määratud tootmismaa juhtotstarbega.
Sõõrike farm ei ole üldplaneeringuga määratletud nimekirjas, kus on välja toodud
tootmiskompleksid, kus tootmistegevus ei jätku. Pärna-Raudtee (93002:002:0083) ja
Murru (KÜ 93002:002:0241) katastriüksus on määratud väärtusliku põllumaana.
Vastavalt tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimustele on tootmismaade arendamist
võimalik tagada olemasolevate alade ja nende osalise laiendamise baasil. Tootmise
suunamisel lähtutakse asustuse paiknemisest.
Üldplaneeringus on tootmisest lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamise tagamiseks
täpsustatud tootmismaa kasutamis- ja ehitustingimused ning põhimõtted
detailplaneeringu koostamiseks, kus on öeldud, et tootmishoonete laiendamisel ning
taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et planeeritav ettevõte mahu tuks tootmisalale
koos selle tegevusega kaasnevate mõjudega. Tähelepanu tuleb pöörata, et
ümbritsevatele kinnistutele ei tohi ulatuda toomisettevõte poolt tekitatud piirangud, mis
võiksid piirata kinnistute kasutamist, ilma mõjutatavate kinnistuomanike nõusolekuta.
Samuti tuleb kaaluda enne ehitus- või kasutusloa väljastamist keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkust ja vajadusel viia läbi keskkonnamõju hindamine.
Tootmishooned, mis asuvad külades asustuse läheduses peavad oma mahult ja
välisilmelt sobima olemasolevasse keskkonda ning tootmisest tulenev negatiivne mõju
(müra, heitgaasid jms) ei ületaks kehtivaid normatiive. Tootmismaade laiendamine
3 http://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20arengustrateegia%2001.01.2019.pdf Kõik Pärnumaa seitse
kohaliku omavalitsuse volikogu on määrusega arengustrateegia "Pärnumaa 2035+" heaks kiitnud.
4 Arengustrateegias on tegevuskavad koostatud lühema ajaperspektiiviga kui dokumendi üldine ajaraam. Ettevõtluse puhul on
vaadeldud ajavahemikku kuni aastani 202 3.
5 Kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21. september 2010 määrusega nr 30
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 12
planeeritakse kohtadesse, kus tootmismaade vahetus läheduse s asustus puudub ning
tootmiseks vajalikud transpordivood ei kulge läbi küla. Tootmishoonete laiendamisel tuleb
arvestada mõjuga ümbritsevale keskkonnale (tootmisest tulenev saaste ja müra, liikluse
kasv ja heitgaasid, visuaalsed mõjutused).
Joonis 2. Üldplaneeringu põhikaart (täiendatud 13.02.2018) DP ala lähistel.
Üldplaneeringu kohaselt kuuluvad üldjuhul väärtuslikud põllumaad säilitamisele ning on
mõeldud sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Väärtusliku põllumaa säilimise üheks
meetmeks on, et põllumaa tuleb säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks.
Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse
lääneosa kuni 19247 Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu
koostamise kohustusega alana. Muuhulgas on detail planeeringu koostamise kohustus,
kui planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis - või laohooneid.
Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja
juhul detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa -alast saama
üldplaneeringuga määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi
määratud ala krundil peab pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus
toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse detailplaneering koostatuks v astavuses
kehtestatud üldplaneeringuga.
Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et
katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt
vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist . Väärtusliku põllumaa osale
kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse
terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad
põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kav andatakse võimalikult lähedale
väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele.
Kavandatav tegevus vastab kehtivale üldplaneeringule.
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 13
3.4. PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA ÜLDPLANEERING
(KOOSTAMISEL)
Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 9 “Halinga valla, Tootsi valla, Vändra alevi ja
Vändra valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a
määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine ” alusel
moodustus 21.10.2017 Põhja-Pärnumaa vald.
Ühinemise järel moodustunud Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu üldiseks
eesmärgiks on algatamisotsuses 6 märgitud kogu valla territooriumi ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa -aladele otstarbekaima ja
jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete
ressursside parima kasutusviisi.
Seisuga oktoober 2022 on koostatava üldplaneeringu eelnõu ja üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu läbinud avaliku väljapaneku
etapi.
Joonis 3. Koostamisel oleva üldplaneeringu idaosa põhijoonis (eelnõu seisuga 21.11.2021) DP ala
lähistel.
Koostatava üldplaneeringu kohaselt on osaliselt laiendatud Sõõrike farmikompleksi
tootmise maa-ala. Väärtusliku põllumajandusmaa ulatust on võrreldes kehtiva
üldplaneeringuga DP alal vähendatud ning planeeritav väärtuslik põllumajandusmaa
kattub planeeritud tootmise maa-alaga.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus koostatava üldplaneeringuga.
6 Algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 14
4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA
ÜLEVAADE
4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS
Planeeringualaga hõlmatud kinnistud asuvad Põhja-Pärnumaa vallas Vaki külas (vt
Joonis 1). Planeeringuala suurus kokku on ca 72 ha.
Planeeringualal paikneb olemasolev Sõõrike farmikompleks ning haritavad
põllumassiivid.
Juurdepääs farmikompleksile toimub praegu mööda Massu teed. DP lahendusega
planeeritakse ligipääs ka Raudteetammi teelt (reg istrikood 9300114).
Lähimad elamud paiknevad planeeringuala vahetus läheduses lääneküljel Kaldu kinnistul
(KÜ 93002:002:0266, 100% elamumaa), Tilga kinnistul (KÜ 93002:002:0170, 100%
maatulundusmaa), Nurmenuku kinnistul (KÜ 93002:002:0231, 100% maatulundus maa),
Vaki koolimaja kinnistul (KÜ 93002:002:0230, 100% maatulundusmaa). DP alast kirde
suunas on lähimad elamud Kaasiku (KÜ 93002:001:0152, 100% maatulundusmaa) ja
Mirme (KÜ 93002:002:0205, 100% maatulundusmaa) kinnistutel. Ida suunas asub lähim
elamu Nurmesalu kinnistul (KÜ 93002:002:0089, 100% maatulundusmaa).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste
ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks .
4.2. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA
Põhja-Pärnumaa vald paikneb valdavalt Lääne-Eesti madalikul, mis on Eesti
tasandikualadel kujunenutest kõige suurem ja mitmekesisemate loodusoludega
maastikurajoon. Põhja-Pärnumaa kuulub ala lõunaossa, mis on liustiku - ja mere ning
sootekkeline. Aluspõhi koosneb Ordoviitsiumi-Siluri lubjakividest.
Pinnakatte paksus planeeringualal on õhuke, ca 1 m. DP alal moodustavad pinnakatte
glatsiofluviaalsed ja jääjärvelised setted.
Planeeringuala on tasase reljeefiga (absoluutkõrgusega 31-35 m). Planeeringualal
teadaolevalt jääkreostust ei esine.
4.3. PÕHJA- JA PINNAVESI
Planeeringuala asub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonnas ning jääb Vändra jõe
(VEE1130700) valgalale. Vändra jõe lõigu Vändra_2 (Imsi ojast Massu jõeni)
vooluveekogumi ökoloogiline ja koondseisund on Lääne-Eesti vesikonna
veemajanduskava 7 alusel hea.
Planeeritaval alal on PARNA maaparandussüsteem (6113130010030 ja 6113070030210),
mille eesvoolude suublateks on Vaki oja (VEE1131300) ja Vändra jõgi (vt Joonis 4).
7 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud Keskkonnaministeerium i 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-
2/22/357 https://envir.ee/media/7664/download
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 15
DP ala lääneküljel kulgeb 14,7 km 2 valgalaga Vaki oja, mille veekaitsevöönd on 10
meetrit, ehituskeeluvöönd 25 meetrit ja piiranguvöönd 50 meetrit. Oja suubub Vändra
jõkke planeeringualast ca 500 m kaugusel lõunas.
Joonis 4. Veekaitselised piirangud planeeritava ala piirkonnas (Allikas: Maa-amet 2022)
Detailplaneeringuala jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Kavandatava tegevuse
alal levivad kaks aluspõhja veekompleksi:
Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Pärnu põhjaveekogum – S-O põhjaveekogum on
piirkonna veevarustuse seisukohast tähtis veekogum . Vaki küla veekogumi
veevaru ei ole tänase seisuga kinnitatud. Pärnu põhjaveekogumi koondseisund on
hea.
Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas –
põhjaveekogum O-Cm levib kogu Pärnu maakonna alal, kuid paikneb sügaval .
Vaki küla veekogumi veevaru ei ole tänase seisuga kinnitatud.
Planeeringualal paiknevad puurkaevud on toodud tabelis 1 ja Joonisel 4.
Tabel 1. Puurkaevud planeeringualal
Puurkaevud DP alal PRK0006355 PRK0056168
Puurkaevu tüüp Tarbepuurkaev olmevee saamiseks Tarbepuurkaev olmevee saamiseks
Põhjavee-kogum S-O Pärnu põhjaveekogum S-O Pärnu põhjaveekogum
X:6500720 X:6500563
Koordinaadid
Y:557440 Y:557588
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 16
Ehitusaasta 1969 2017
Sügavus, m 120 150
Sanitaarkaitseala ulatus, m 30 50
Liivsavi rähaga – 3 m;
Moreen – 1,2 m;
Puurkaevu läbilõige (paksus, lubjakivi – 4 m;
Lubja- ja dolokivi – 106,8 m;
m) dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi – 98 m;
savikas lubjakivi – 42 m.
savikas lubjakivi – 15 m.
4.4. TAIMESTIK JA LOOMASTIK
DP alal ja selle vahetus läheduses kaitsealuseid liike ei elutse . Planeeringuala
moodustab pea täies ulatuses intensiivselt haritav põllumaa ning ala on haljastamata.
Lähim Natura ala on Taarikõnnu-Kaisma linnuala ja Taarikõnnu loodusala ca 3,7 km
kaugusel loodes.
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses rohelise võrgustiku alasid ja koridore ei
paikne.
4.5. ETTEVÕTTE OHTLIKKUS
Biogaasi puhul on tegemist ohtliku kemikaaliga vastavalt majandus - ja taristuministri
02.02.2016 määruse nr 10 8 lisa tabeli 2 „Ohtlikud kemikaalid“ punktile 18.
Planeeritavas biogaasi tootmiskompleksis ei kavandata tootmist ega toodangu
ladustamist sellises mahus, et kinnistul hoitava biogaasi kogus saavutaks ohtliku
ettevõtte künniskoguse (5 t). Kuna kavandatavates seadmetes jääb biogaasi kogus alla
5 t, siis ei ole rajatava tootmiskompleksi puhul tegemist ohtliku ettevõttega.
4.6. MUUD KESKKONNATINGIMUSED
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases 9 on esitatud Eesti pinnase Rn-
sisalduste tasemed. Pinnaseõhu Rn-sisalduste tasemed on määratud lähtuvalt Eesti
standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ ning jaotuvad järgmiselt:
madal (< 10 kBq/m³);
normaalne (10‒50 kBq/m³);
kõrge (50–250 kBq/m³);
ülikõrge (> 250 kBq/m³).
8 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“
https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018
9 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiateenistus, 2017
https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 17
Planeeringuala jääb täies ulatuses normaalse radooniriskiga alale, kus radoonitase on
vahemikus 30-50 kBq/m 3 . WHO 10 poolt tunnustatud elu-, olme- ja tööruumide siseõhu Rn-
sisaldus aasta keskmisena on kuni 100 Bq/m³, mille ületamine on tungivalt ebasoovitav,
kuna sellest tasemest kõrgemad sisaldused avaldavad märkimisväärset negatiivset mõju
tervisele. Rn-sisaldust aasta keskmisena 300 Bq/m³ ei tohi EL liikmesriigid ületada BSS
(Basic Safety Standards) direktiivi kohaselt.
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase kohaselt soovitatakse aladel, kus Rn -
sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³ , teha eelnevalt elamute, olme- ja teiste sarnaste
hoonete projekteerimisel detailsemad uuringud.
10 WHO Handbook on Indoor Radon. A public health perspective. WHO, 20 09
https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/44149/9789241547673_eng.pdf;jsessionid=D190671494D193C2FD61C605 DD9
274B4?sequence=1
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 18
5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI
ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV
KESKKONNAMÕJU
Detailplaneeringu KSH on algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega
nr 22, otsuses on lisatud KSH algatamise põhjused ning nõuded KSH sisule.
Algatamisotsus on lisatud käesolevale programmile (Lisa 1). Käesolevas programmis
vajadusel täpsustatakse algatamise otsuses esitatud tingimusi. Kui algatamisotsuse ja
käesoleva KSH programmi vahel esinevad erinevused, kehtivad käesolevas
dokumendis esitatud tingimused ja täpsustused .
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse
elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju
vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi
valikuks.
Sõõrike farmi laiendamine asustatud piirkonnas toob endaga kaasa nii ehitusaegseid kui
ka kasutusaegseid mõjusid, mis võivad olla olulised.
Alljärgnevalt on tabelis 2 esitatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide
elluviimisega kaasneda võivad mõjud ning tegevuse poolt mõjutatavad
keskkonnaelemendid, mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulis e ebasoodsa mõju
avaldumist ning mida KSH aruande raames hinnatakse vastavalt ptk 6 kirjeldatud
hindamismetoodikale.
Tabel 2. KSH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad ja mõjuala suurus
Mõjuvaldkond / mõjutatav Mõju allikas / olulise keskkonnamõju
Mõjuala suurus
keskkonnaelement avaldumine
Peamiseks mõjuallikaks on võimalike
saasteainete sattumine pinnavette Mõjualaks on maaparandussüsteem,
Mõju pinnaveele
ehitusprotsessi ajal ja hilisemas Vaki oja ja Vändra jõgi.
kasutusetapis.
Nii ehitus- kui ka kasutusaegselt on
võimalikuks oluliseks mõjuks Pinnase puhul on mõjuala piiratud
Mõju pinnasele ja põhjavee õnnetusohuga seotud reostus ning farmikompleksi vahetu naabrusega (ca
kvaliteedile kasutusaegselt farmi alalt pärinevast 50 m), põhjavee puhul on võimalikuks
sademeveest või leketest (silo-, mõjualaks pealmised põhjaveekihid.
sõnnikuhoidla jm).
Ehitusaegselt võib oluline mõju
avalduda läbi ehitusmasinate
heitgaaside emissiooni ja tolmu leviku.
Mõju välisõhu seisundile, lõhn Õhusaaste ehitusaegne (nt tolmu levik)
Kasutusaegselt võib oluline mõju
mõjuala on ca 100 m. Kasutusaegne
avalduda biogaasijaamast,
mõjuala farmikompleksist on ca 550 m.
laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest
ning liiklusest tuleneva saasteainete
emissiooniga.
Eeldatav oluline mõju jääb
Ehitusaegselt võib ajutine mõju
planeeringuala piiridesse. Lähimad
avalduda ehitustöödest tingitud müra
eluhooned jäävad enam kui 300 m
tõttu. Kasutusaegselt võib teatud
Müra mõju kaugusele peamistest ehitusaladest
määral esineda liiklusest ning
(tootmishoonetest), mis on tõenäoliselt
tehnoseadmetest
piisav puhverala müra normtasemete
(ventilatsiooniseadmete) tulenev müra.
tagamiseks.
Valguse mõju Ehitusaegselt võib oluline mõju Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb
avalduda läbi ehitusmasinate ja reeglina valgusallika lähistele, kuid
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 19
projektiala valgustuse. Kasutusaegselt sõltub ka konkreetse valgusallika
on olulisim farmikompleksi valgustus. tugevusest ning ümbritsevast
keskkonnast.
Oluline mõju võib avalduda hõlmatava
Mõju maakasutusele maa-ala kasutusviisi muutumises ning Füüsiline maakasutuse muutumine
ka tuleviku kasutamisvõimaluste (maa põllumajanduslikust kasutusest
piiramises võrreldes olemasoleva väljaminek) toimub DP alal.
olukorraga.
Mõju vaadetele ja maastikuilmele Oluline mõju võib avalduda läbi vaadete Muutus maastikuilmes avaldab mõju
(visuaalne mõju) piiramise. lähipiirkonna elanikele.
Oluline mõju võib avalduda läbi müra-
Mõju inimese tervisele, heaolule ja Biogaasijaama riskidega seotud
või valgushäiringu, visuaalse mõju,
varale mõjuala jääb DP ala vahetusse
õhukvaliteedi, pinna- või põhjavee
lähedusse. Teiste võimalike mõjude
kvaliteedi halvenemise ja maakasutuse
mõjuala ulatus on kirjeldatud eespool.
muutumise tõttu.
Kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektide käsitlemine ei ole käesoleva KSH puhul
asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba programmi etapis
hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käs itlemine pole KSH-s
vajalik:
mõju kliimamuutusele – farmikompleksi tegevust ja mastaapi arvesse võttes ei ole
eeldatav oluline mõju kliimamuutusi põhjustatavatele teguritele, mistõttu ei ole
otstarbekas detailsemalt analüüsida kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele ;
mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura
2000 aladele – DP ala on intensiivselt haritud põllumaa, seega puudub oluline
mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Kavandatava tegevuse läheduses
kaitsealuseid liike ei elutse ning Natura 2000 alasid ei paikne;
mõju kultuuripärandile – planeeringualal ega selle läheduses ei asu kaitsealuseid
kultuurimälestisi;
hinnang jäätmetekke võimaluste kohta – kavandatava tegevusega ei kaasne
püsivalt olulises mahus jäätmete teket (suuremas mahus jäätmeid tekib vaid
ehitusperioodil). Eeldusel, et jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele normidele ,
ei ole vajalik teemat detailsemalt KSH aruandes käsitleda ;
piiriülene mõju – tegemist on väikesemahulise kavandatava tegevusega, mis ei
asu riigipiiri läheduses. Piiriülest mõju pole põhjust eeldada.
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 20
6. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse traditsioonilist KSH protsessi. KSH protsess
jaguneb kahte faasi:
KSH programmi koostamine. KSH programm (käesolev dokument) on lähtekava,
kuidas planeeritakse keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) läbi viia, sh
esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud
isikud, analüüsitakse seoseid asjakohaste ar engu- ja planeeringudokumentidega,
määratletakse vajalike uuringute maht, pannakse kokku eeldatav töörühm ning
pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava ;
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ja aruande koostamine.
KSH aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument.
KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning
kõigil huvitatud isikutel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti ning küsimusi. KSH
programmi eelnõu ja KSH aruande eelnõu osas küsitakse seisukohta asjaomastelt
asutustelt. Valminud KSH aruande tutvustamiseks ning seisukohtade saamiseks
korraldatakse avalik väljapanek ning avalik arutelu. Avalikustamise käigus kirjalikult
esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastuse d neile lisatakse KSH
aruande dokumendile.
Üldiselt on KSH-de (strateegilise hindamise) puhul sobivaimaks ja sisuliselt õigeimaks
metoodikaks vastavusanalüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse strateegilises
dokumendis käsitletud alternatiivsete arengusts enaariumite vastavust antud strateegilise
dokumendi puhul asjakohastele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele.
Vastavusanalüüs peab andma vastuse, kas erinevad arengustsenaariumid aitavad liikuda
strateegiliste eesmärkide suunas või pigem töötavad eesmärk idele vastu.
Kuna aga antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendiga (detailplaneeringuga)
kaasnevad mõjud eelkõige lokaalse (mitte strateegilise) iseloomuga, siis täismahus
vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga käsitletakse strateegilise planeerim isdokumendi
seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (vt ptk 3).
Käesoleva KSH puhul on sobivamaks meetodiks enam keskkonnamõju hindamisele
(KMH-le) iseloomulikud meetodid, eelkõige välismõjude analüüs. Käesolevas KSH
programmis on läbi viidud sõelumine, kus määratletud eeldatavalt olulised
keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saa käesolevas etapis välistada), mida
välismõjude analüüsis käsitletakse.
Mõjude prognoosimisel, kirjeldamisel ja hinda misel kasutatakse KMH üldlevinud
metoodikaid ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valitakse sobivad spetsiifilised
hindamismeetodid lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Eeldatavalt kasutatakse
primaarandmete vahetut analüüsi, sekundaarandme te analüüsi, kaardikihtide võrdlemise
meetodit, eksperthinnangut, eriuuringuid (vt ptk 7) ning mainitud meetodite omavahel
kombineerimist.
KSH protsessis avaliku arutelu läbi viimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni
meetodit.
KSH läbiviimiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks peetakse käesoleva KSH
programmi etapis vajalikuks järgnevate eksperthinnangute andmist:
kavandatava tegevusega kaasneva õhusaaste ja lõhna hinnang, modelleerimine;
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 21
puurkaevude põhjaveevarustuse eksperthinnang;
kavandatava tegevusega kaasneva võimaliku m üra mõju analüüs
(eksperthinnang).
Ülal mainimata valdkondlike eriuuringute ning välitööde vajadust KSH programmi etapis
ette ei nähta.
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 22
7. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED
Vastavalt PlanS § 127 11 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutusega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning d etailplaneeringu ja KSH
koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on
avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda
detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt
puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid
ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa -ala elanikke esindavad
mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus
võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise
planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga ( detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi huvitatud isikute seisukohavõtuks.
Tabel 3. Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatava d isikud või asutused
Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus DP ala asub Põhja-Pärnumaa valla Ettepanekuid küsitakse e-
territooriumil kirja teel.
DP koostamise korraldaja
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu DP ja KSH koostamise algataja ning Ettepanekuid küsitakse e-
DP kehtestaja kirja teel.
Keskkonnaamet DP elluviimisega võib kaasneda Ettepanekuid küsitakse e-
oluline keskkonnamõju. kirja teel.
Keskkonnakasutuse ja looduskaitse
poliitika elluviimine
Rahandusministeerium DP järelevalve. Tasakaalustatud Ettepanekuid küsitakse e-
arengu suunaja kirja teel.
Põllumajandus- ja Toiduamet DP alal asub maaparandussüsteem Ettepanekuid küsitakse e-
kirja teel.
Maa-amet Osaleb riigi maapoliitika arendamisel Ettepanekuid küsitakse e-
ja elluviimisel. kirja teel.
Maaeluministeerium DP alal asub Põhja-Pärnumaa valla Ettepanekuid küsitakse e-
kehtiva üldplaneeringu (Vändra valla kirja teel.
üldplaneeringu) kohane väärtuslik
põllumaa
Transpordiamet DP ala külgneb riigiteega nr 19247 Ettepanekuid küsitakse e-
Massu tee. kirja teel.
Vastutab teeliikluse ja -ohutuse eest
Päästeamet DP käsitleb tuleohutusnõudeid. Ettepanekuid küsitakse e-
kirja teel.
11 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud
nõuetest kui detailplaneeringu koostamisel on KSH nõutav. Üldplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja asutused on
nimetatud planeerimisseaduse § 76, mis aga sisuliselt ühtivad § 127 nimetatud (ja käesolevas peatükis välja toodud) isikute ja
asutustega.
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 23
Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine
Tuleohutuse tagamine
Terviseamet DP-ga käsitletakse Ettepanekuid küsitakse e-
tervisekaitsenõuete rakendamist. kirja teel.
Terviseameti huvi on kaitsta ja hoida
Eesti elanike tervist ja toetada
tervisliku elukeskkonna kujundamist
Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnakaitse edendamine Ettepanekuid küsitakse e-
kirja teel.
Olemasolevate või kavandatavate On vastutavad alal paiknevate Ettepanekuid küsitakse e-
tehnovõrkude omanikud või tehnovõrkude eest kirja teel.
valdajad (Elektrilevi OÜ, Elering
AS)
Naaberkinnisasjade omanikud ehk Isikute õigusi võib planeering Ettepanekuid küsitakse e-
piirinaabrid puudutada. kirja teel.
On huvitatud maa võimalikult
kasulikust kasutamisest ja oma
tervisest.
Planeeritava maa-ala elanikke Isikud ja asutused, keda eeldatavalt Ettepanekuid küsitakse e-
esindavad mittetulundusühingud ja kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt kirja teel.
sihtasutused puudutab või kellel võib olla
põhjendatud huvi eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju
vastu.
Laiem avalikkus Võimalikud asjast huvitatud või Teavitatakse üldiste
mõjutatud isikud. infokanalite kaudu (ajaleht,
veebileht jm)
KSH protsessi etappidest teavitatakse erinevaid osapooli valdavalt e -kirja teel ning
esitatud ettepanekutele antakse kokkuvõtlik tagasiside arvestamise/mittearvestamise
osas.
Kaasamise viisidena kasutatakse:
informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e -
kirjaga, teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud ;
konsulteerimine, seisukoha küsimine – konkreetsed küsimused või
töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike
täienduste osas;
osalus – avalik arutelu, koosolekud, töögrupid.
Kokkuvõte kaasamise etappidest lisatakse hilisemalt käesolevasse dokumenti.
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 24
8. KSH EELDATAV AJAKAVA
Detailplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada
võimalikult suures ulatuses detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid
keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumilin e areng.
Planeeringulahenduse kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad
paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse
üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert.
KSH programmi etapis prognoositud detailplaneeringu ja KSH protsessi orienteeruv
ajagraafik on esitatud tabelis 4.
Tabel 4. KSH orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus)
Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine
Detailplaneeringu ja KSH algatamine Põhja-Pärnumaa
Vallavolikogu 15.06.2022
otsus nr 22
KSH programmi koostamine Oktoober-november 2022
Vastavalt PlanS § 81 lg 1 DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta Detsember 2022
ettepanekute küsimine PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja
asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30
päeva)
KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine KOV-i Jaanuar-veebruar 2023
veebilehel vastavalt PlanS § 81 lg 6 ja eskiislahenduse tutvustamine ja
avalik väljapanek (mitte vähem kui 30 päeva)
Arvamuste ja täienduste sisseviimine detailplaneeringusse Veebruar 2023
KSH aruande eelnõu koostamine Veebruar 2023 – aprill
2023
Detailplaneeringu eelnõu koostamine Veebruar 2023 – aprill
2023
DP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva Mai-juuni 2023
vastavalt PlanS § 82 lg 1 ja 3 nõuetele); sellele eelneb avalikust
väljapanekust teatamine vastavalt PlanS § 82 lg 4 ja 5 nõuetele 14 päeva
enne avaliku väljapaneku algust KOV-i veebilehel ning ajalehtedes
Laekunud kirjalikele arvamustele vastamine (30 päeva jooksul peale avaliku Juuli 2023
väljapaneku lõppu vastavalt PlanS § 82 lg 8 nõuetele); KOV-ile põhjendatud
seisukohtade esitamine arvamuste osas
DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Juuli 2023
vastavalt PlanS § 83 nõuetele 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku
lõppu. Avalikust arutelust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne avalikku
arutelu vastavalt PlanS § 83 lg 2
30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku väljapaneku August 2023
ja avaliku arutelu tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 84 lg 1,
kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi.
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP -s ja KSH August 2023
aruande eelnõus vajalikud muudatused vast avalt PlanS § 84 lg 2
Vastavalt PlanS § 85 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja September 2023
arvamuse andmine 30 päeva jooksul (esitatakse kooskõlastamiseks PlanS §
127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 25
Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine
isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust)
Detailplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine Oktoober 2023
Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; avalikust November-detsember
väljapanekust teavitatakse PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja 2023
asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust)
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (avalikust Jaanuar 2024
arutelust teavitatakse PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi
hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) 45 päeva jooksul pärast
avaliku väljapaneku lõppu
30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku väljapaneku Jaanuar 2024
tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 89 lg 1, kui avaliku
väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi.
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teha kse DP-s Veebruar 2024
vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 89 lg 2
Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks. Märts 2024
Detailplaneeringu heakskiitmine. Minister kiidab DP heaks või jätab selle Aprill-mai 2024
heaks kiitmata 60 päeva jooksul vastavalt PlanS § 90 lg 2
Detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu poolt Juuni 2024
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 26
9. KSH PROGRAMMI JA STRATEEGILISE
PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJATE
ANDMED
Detailplaneeringu koostamise ja KSH korraldaja:
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Pärnu-Paide mnt 2
87701 Vändra alev
Tel: 443 0330
E-post:
[email protected]
Kontaktisik: Reet Olev, tel: +372 5622 4688, e-post:
[email protected]
Detailplaneeringu ja KSH koostaja:
Hendrikson & Ko OÜ
Raekoja plats 8
51004 Tartu
Maakri 29
10145 Tallinn
Tel: 617 7690; 740 9800
E-post:
[email protected]
DP kontaktisik: Merlin Kalle, tel: +372 502 5549, e-post:
[email protected]
KSH kontaktisik: Krista Lahtvee, tel: +372 5662 7084, e -post:
[email protected]
Töörühm
KSH juhtekspert (projektijuht, programmi ja aruande kvaliteedikontroll,
PVT, mõju maakasutusele, õhusaastele , valguse mõju) Krista Lahtvee
Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimis ega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või
hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhteksp ert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav
ekspert. Krista Lahtvee KMH litsents on esitatud programmi Lisas 4.
Looduskeskkonna spetsialist (vesi, pinnas) Ingrid Vinn
Looduskeskkonna spetsialist (müra ja õhusaaste) Veiko Kärbla
Kartograaf Jaanus Padrik
Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 27
10.PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA
ASUTUSTE ETTEPANEKUD
Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 ja 9 küsitakse DP lähteseisukohtade ja KSH
programmi kohta ettepanekuid planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
isikutelt ja asutustelt.
Peatükki täiendatakse pärast ettepanekute laekumist.
Sõõrike farmi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 29
LISAD
November 2022 seisuga on kõik lisad digitaalselt alla laetavad järgmiselt lingilt:
http://gofile.me/6tNNn/go2m6ESc0
LISA 1. DP JA KSH ALGATAMISOTSUS
LISA 2. DP JA KSH ALGATAMISEST TEAVITAMINE
LISA 3. DP ESKIISLAHENDUS SEISUGA 29.11.2022
LISA 4. KSH JUHTEKSPERDI VASTAVUS SEADUSES
TOODUD SÄTETELE
Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju
hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju
hindamise litsentsi omav ekspert.
Lisas 4 on esitatud Krista Lahtvee KMH litsents.
LISA 5. AMETITE ESITATUD SEISUKOHAD DP JA KSH
ALGATAMISELE
KMH0158 25.02. 20
Krista Lahtvee
48411226016
25.02. 25
Meelis Münt, kantsler
Teie 28.06.2022 nr 7-2/1539
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
[email protected] Meie 13.07.2022 nr 7.2-3.4/4633-2
Päästeameti Lääne päästekeskuse
ettepanekud Vaki külas Sõõrike farmi
detailplaneeringu koostamisele ja
keskkonnamõjude strateegilise
hindamisele (KSH).
Palume Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise
hindamisel (KSH) võtta arvesse "Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja
projekteerimine" Planeerijatele ja projekteerijatele juhendit, mis on leitav aadressilt
https://www.rescue.ee/et/juhendid. Lisaks on otstarbekas hinnata KSH käigus kas ettevõte
liigitub suurõnnetuse ohuga ohtlikuks ettevõtteks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margo Kubjas
Ohutusjärelevalve büroo
Nõunik
Lääne päästekeskus
Margo Kubjas
+372 4549762
[email protected]
Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 /
[email protected] / www.paasteamet.ee /
Registrikood 70000585
Tarvi Tasane Teie 29.06.2022 nr 7-2/1539
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
[email protected] Meie 13.07.2022 nr 6-3/22/11552-2
Teade Vaki külas Sõõrike farmi
detailplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõjude strateegilise
hindamise (KSH) algatamisest
Austatud Tarvi Tasane
Planeeringu alasse jäävad kohaliku võrgu märgid nr 9342 (GPA ID 36741), nr 608 (GPA ID 36715)
ja nr 4134 (GPA ID 36707), mille kaitsevöönd on 3 meetrit märgi tsentrist.
Planeeringu alasse jäävate kohalike võrkude geodeetiliste märkide osas tegutseda vastavalt
keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi
tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa
taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus.
Koostöös kohaliku omavalitsusega palume arvestada projekti koostamisel kohalike võrkude
geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamise või likvideerimise menetluse
osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karin Kollo
geodeesia osakonna juhataja
Liisi Kaleva
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 28.06.2022 nr 7-2/1539
[email protected]
Pärnu-Paide mnt 2
87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa Meie 25.07.2022 nr 7.2-2/22/14458-2
vald Pärnu maakond
Seisukohtade väljastamine Sõõrike farmi
detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 22.
Planeeringuala hõlmab osaliselt Sõõrike farm (katastritunnus 93002:002:0046), Pärna-Raudtee
(93002:002:0083) ja Murru (93002:002:0241) ning Jänese (93002:002:0172) ja Sõõrikemetsa
(93002:002:0267) kinnistuid. Planeeringu eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi
kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine,
kinnistute maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19247 Massu tee km 3,68-3,79.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks
järgnevalt.
1. Planeeringualale on juurdepääs riigitee km 3,689 asuva ristumiskoha ning kohaliku tee nr
9300114 Raudteetammi tee (ristumine riigiteega km 4,309) kaudu. Uusi ristumiskohti
riigiteega mitte kavandada.
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate teiste planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.
6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurki vastavalt juhisele „Ristmike
vahekauguse ja nähtavusala määramine“ ja külgnähtavust vastavalt normide tabelile 2.14.
Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,
heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil.
9. Tehnovõrkude kavandamisel tuleb arvestada, et veeseadusest tulenevalt ei tohi
kanalisatsiooniehitistest lähtuv keskkonnaoht ulatuda kujast kaugemale (VeeS § 136).
Välistada tuleb reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse, sh kraavidesse, millele on
riigitee kraav eelvooluks.
10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus.Lähtudes EhS-i § 70 lg 2 punktist 1 ja § 72 lg 1 punktist 5 on riigitee kaitsevööndis
keelatud ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist ning teha veerežiimi muutust
põhjustavat maaparandustööd. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi
sademevett üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse
teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu,
tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb
hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja
läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise kasutusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
14. Kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Vajadusel (kui riigitee lähedale kavandatakse müratundlikke ehitisi)
tuleb riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust hinnata vastavalt keskkonnaministri
03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada meetmed
häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud
müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel
kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale
kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marje-Ly Rebas
peaspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
2 (3)
Lisa: 1. asendiskeem_sõõrike_2022.pdf
58581095,
[email protected]
3 (3)
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade
Avaldamise algus: 28.06.2022
Avaldamise lõpp: tähtajatu
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõike 6 alusel.
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teatab, et on algatanud 15.juuni 2022 otsusega nr 22 Vaki külas Sõõrike
farmi detailplaneeringu koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
Planeeringu ala asub Vaki külas kinnistutel Sõõrike farm (93002:002:0046); Pärna-Raudtee
(93002:002:0083); Murru (93002:002:0241), Jänese (93002:002:0172), Sõõrikemetsa (93002:002:0267).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja
laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse
sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 72 ha.
Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse lääneosa kuni 19247
Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu koostamise kohustusega alana. Muuhulgas
on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis- või
laohooneid.
Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja juhul
detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa-alast saama üldplaneeringuga
määratud juhtfunktsiooni (st. katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil peab
pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse
detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga.
Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et katastriüksuse esimese
sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt 60% üldplaneeringus toodud
juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab
olemasoleva kompleksiga ühtse terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks
osadeks, vaid säilivad põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult
lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele. Sõõrike farmi rekonstrueerimine ja
laiendamine järgib säästva arengu printsiipe ning algatatavat detailplaneeringut saab lugeda
üldplaneeringu kohaseks.
Uues koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on antud alale määratud tootmismaa
juhtotstarve.
Detailplaneeringu menetlus koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega annab nii
detailplaneeringust huvitatud isikule, avalikkusele, kohalikule omavalitsusele kui ka asjaomastele
asutustele objektiivset teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõjude olulisuse kohta, nende
tuvastamise ja alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsate mõjude leevendavate
meetmete leidmiseks ja rakendamiseks.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete
võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav
hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille
kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lõike 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatada, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud
tegevust. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktist 27 on olulise
keskkonnamõjuga tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 600
piimalehma, 800 ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja pullid). Agrone OÜ
kavandab olemasoleva Sõõrikese farmi laudakompleksi kõrvale laiendust ca 3000-le piimalehmale, ca
1000 kinnislehmale ja ca 1600-le alla 6 kuu vanusele loomale. Seega on tegemist olulise
keskkonnamõjuga tegevusega ning detailplaneeringuga koos tuleb läbi viia KSH menetlus vastavalt
KeHJS nõuetele. Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud biogaasijaam. KeHJS § 35 lõikest 1
tuleneb, et kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS § 33 lõike 1 alusel,
otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine üheaegselt strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise algatamisega.
KSH algatati kuna keskkonnamõjude strateegiline hindamine on vajalik, siis lähtutakse detailplaneeringu
koostamisel ja menetlemisel üldplaneeringu menetlemisel ettenähtud nõuetest ja algatamine on
vallavolikogu pädevuses.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise algataja on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu.
Koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.
Koostaja Hendrikson ja Ko, Raekoja plats 8, 51004 Tartu.
Kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu.
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ja KSH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Põhja-
Pärnumaa valla veebilehel.
Planeeringu kontaktisikuks on planeerimis-ja arenguspetsialist Reet Olev,
[email protected], tel
56224688.
Dokumendid
1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsus
2. Asendiskeem
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, Pärnu-Paide mnt 2
Telefon: +372 4430330
E-post:
[email protected]
Teadaande avaldaja kontaktandmed:
sekretär-registripidaja Ulvi Schär
Telefon: +372 44 73 702
E-post:
[email protected]
Teadaande number 1941379
left 542925
Detailplaneeringu algatamise teade
Avaldamise algus: 28.06.2022
Avaldamise lõpp: tähtajatu
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus avaldab teadaande planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lõike 7 alusel.
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teatab , et Vallavolikogu on algatanud 15. juuni 2022 otsusega nr 22 Vaki
külas Sõõrike farmi detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH).
Planeeringu ala asub Vaki külas kinnistutel Sõõrike farm (93002:002:0046); Pärna-Raudtee
(93002:002:0083); Murru (93002:002:0241), Jänese (93002:002:0172), Sõõrikemetsa (93002:002:0267).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja
laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse
sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine.
Detailplaneeringu ala suurus on ca 72 ha.
Sõõrike farmi katastriüksus olemasoleva laudakompleksi ulatuses ja katastriüksuse lääneosa kuni 19247
Massu teeni on üldplaneeringus märgitud detailplaneeringu koostamise kohustusega alana. Muuhulgas
on detailplaneeringu koostamise kohustus, kui planeeritakse üle 500 m² ehitusaluse pinnaga tootmis- või
laohooneid.
Vastavalt üldplaneeringule peab detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ja juhul
detailplaneeringu koostamisel vähemalt 60% planeeritavast maa-alast saama üldplaneeringuga
määratud juhtfunktsiooni (st katastriüksuse esimese sihtotstarbe järgi määratud ala krundil peab
pindalaliselt moodustama vähemalt 60% üldplaneeringus toodud juhtfunktsioonist). Sel juhul loetakse
detailplaneering koostatuks vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga.
Planeeritav kompleksi laiendus kavandatakse katastriüksustele selliselt, et katastriüksuse esimese
sihtotstarbe järgi määratud ala krundil moodustab pindalaliselt vähemalt 60% üldplaneeringus toodud
juhtfunktsioonist. Väärtusliku põllumaa osale kavandatakse põllumajanduslik tootmine, mis moodustab
olemasoleva kompleksiga ühtse terviku. Väärtuslikku põllumaad ei tükeldata rohketeks väikesteks
osadeks, vaid säilivad põllumajandusmaa massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult
lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele. Sõõrike farmi rekonstrueerimine ja
laiendamine järgib säästva arengu printsiipe ning algatatavat detailplaneeringut saab lugeda
üldplaneeringu kohaseks.
Uues koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on antud alale määratud tootmismaa
juhtotstarve.
Detailplaneeringu menetlus koos keskkonnamõjude strateegilise hindamisega annab nii
detailplaneeringust huvitatud isikule, avalikkusele, kohalikule omavalitsusele kui ka asjaomastele
asutustele objektiivset teavet kavandatava tegevuse keskkonnamõjude olulisuse kohta, nende
tuvastamise ja alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsate mõjude leevendavate
meetmete leidmiseks ja rakendamiseks.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete
võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav
hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille
kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lõike 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatada, kui detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud
tegevust. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktist 27 on olulise keskkonnamõjuga
tegevus niisuguse veisefarmi püstitamine, kus saab kasvatada rohkem kui 600 piimalehma, 800
ammlehma või 1200 noorveist (üle 8 kuu vanused lehmmullikad ja pullid). Agrone OÜ kavandab
olemasoleva Sõõrikese farmi laudakompleksi kõrvale laiendust ca 3000-le piimalehmale, ca 1000
kinnislehmale ja ca 1600-le alla 6 kuu vanusele loomale. Seega on tegemist olulise keskkonnamõjuga
tegevusega ning detailplaneeringuga koos tuleb läbi viia KSH menetlus vastavalt KeHJS nõuetele.
Lisaks on laudakompleksi juurde kavandatud biogaasijaam. KeHJS § 35 lõikest 1 tuleneb, et kui
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi
koostamise algatamisega. Kuna keskkonnamõjude strateegiline hindamine on vajalik, siis lähtutakse
detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel üldplaneeringu menetlemisel ettenähtud nõuetest ja
algatamine on vallavolikogu pädevuses.
Uuringute vajadus määratakse lähtetingimuste koostamise käigus.
Planeeringu korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.
Algatamise otsusega saab tutvuda Põhja-Pärnumaa valla veebilehel.
Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu.
Koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostaja on Hendrikson ja Ko, Raekoja plats 8, 51004 Tartu.
Planeeringu kontaktisikuks on planeerimis-ja arenguspetsialist Reet Olev,
[email protected], tel
56224688.
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise
otsusega on võimalik tutvuda Põhja-Pärnumaa valla veebilehel ja lisas 1.
Dokumendid
1. Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsus
2. Asendiskeem
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, Pärnu-Paide mnt 2
Telefon: +372 4430330
E-post:
[email protected]
Teadaande avaldaja kontaktandmed:
sekretär-registripidaja Ulvi Schär
Telefon: +372 44 73 702
E-post:
[email protected]
Teadaande number 1941350
PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAS VAKI KÜLAS
SÕÕRIKE FARMI DETAILPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
Detailplaneeringu lähteseisukohad kirjeldavad planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja
ülesandeid ning nõudeid, millega tuleb planeeringu koostamisel arvestada ja millele peab koostatav
planeering vastama.
1. EESMÄRK
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus algatas 03.02.2022 laekunud avalduse alusel detailplaneeringu Põhja-
Pärnumaa vallas Vaki külas Sõõrike farmi detailplaneeringu (vt asukoha skeem) eesmärgiga Sõõrike
farmikompleksi kaasajastamine ja laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine ning kinnistute
jagamine, kinnistute sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgi vastavus kehtivale üldplaneeringule
Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas (endises Vändra vallas) Vaki külas asuvale Sõõrike farm
kinnisasjale on varem rajatud piimafarm, mida soovitakse laiendada. Eesti territooriumi haldusjaotuse
seaduse § 141 lõike 41 kohaselt kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid kuni
ühinemise teel moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kehtestamiseni selle ühinenud
kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kus need enne ühinemist kehtisid.
Vaki külas kehtib Vändra valla üldplaneering, kehtestatud 21.09.2010 Vändra Vallavolikogu
määrusega nr.30. Põhja-Pärnumaa ühinenud valdade üldplaneeringu eelnõu on läbinud
avalikustamise etapi, kuid vastuvõtmiseni ei ole veel jõudnud. Uues üldplaneeringus on
detailplaneeringu ala määratud tootmismaaks.
Vändra valla üldplaneeringus on kavandatud osale planeeringualast tootmismaa juhtfunktsioon ning
osale planeeringualast ei ole juhtfunktsiooni määratud. Maatulundusmaa osale kavandatakse
põllumajanduslik tootmine, mis moodustab olemasoleva kompleksiga ühtse terviku.
Maatulundusmaad ei tükeldata rohketeks väikesteks osadeks, vaid säilivad põllumajandusmaa
massiivid ning kompleksi laiendus kavandatakse võimalikult lähedale maid läbivale teele.
Planeeringu algatamise ettepaneku kohaselt soovitakse detailplaneeringuga laiendada tootmismaa
sihtotstarbega krunti, mis vastab Vändra valla üldplaneeringule.
Detailplaneering ei muuda üldplaneeringut.
2. LÄHTEMATERJAL
2.1. Planeeringuala suurus on ca 72 ha.
2.1.1. Planeeringuga otseselt seotud krundid on:
1. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Sõõrike farm (93002:002:0046);
2. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Pärna-Raudtee (93002:002:0083);
3. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Murru (93002:002:0241);
4. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Jänese (93002:002:0172);
5. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Sõõrikemetsa (93002:002:0267);
6. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Lauda alajaam (63801:001:0671).
2.1.2. Detailplaneering võib avaldada mõju planeeritava maa-ala vahetus naabruses asuvatele
kinnistutele:
Lk 1 / 5
1. Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu küla, Kaasiku (93002:001:0152)
2. Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu küla, Sõõriku (93002:001:0230)
3. Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu küla, Kaido (93002:002:0116)
4. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Tilga (93002:002:0170)
5. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Karumetsa (93002:002:0171)
6. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Nooreli (93002:002:0203)
7. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Vaki koolimaja (93002:002:0230)
8. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Nurmenuku (93002:002:0231)
9. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Murru (93002:002:0242)
10. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, Kaldu (93002:002:0266)
11. Põhja-Pärnumaa vald, Vaki küla, 19247 Massu tee (93002:002:0255)
12. Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu küla, 9300114 Raudteetammi tee L2 (92901:001:0122)
2.2. Geodeetiline alusplaan.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistus koos kõikide
tehnovõrkudega (kui neid on) M 1:500, L-EST koordinaatide süsteemis, EH2000 kõrgussüsteemis;
2.3. Geoloogiline alusmaterjal. Geoloogilisi uurimisi antud piirkonnas teadaolevalt tehtud ei ole.
2.4. Planeerimisalane alusmaterjal: Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015) ; Vändra valla
üldplaneering, mis on kehtestatud Vändra Vallavolikogu 21.09.2010.a. määrusega nr. 30; Koostatav
Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering, mis on läbinud juba eelnõu avaliku väljapaneku.
2.5. Vormistamine ja jooniste digitaalsete kihtide koostamine vastavalt Riigihalduse ministri poolt
17.10.2019 välja antud määrusele nr. 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“;
3. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED
Detailplaneeringuga lahendada või määrata:
3.1. Kruntide hoonestusala määramine (krundi hoonestusala on planeeringus määratud krundi
piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi);
3.2. Kruntide ehitusõiguste määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud
arv krundil, kõikide hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgused);
3.3. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh
hoonestamist mõjutavad tingimused;
3.4. Seada kruntidele tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav;
3.5. Määrata kruntidelt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse
põhimõtted;
3.6. Planeeringuga lahendada kinnistutele juurdepääsu tingimused;
3.7. Anda lahendus praegu farmisõidukite poolt kasutatava 9300003 Vaki-Kirikumõisa tee L1
(katastritunnus 92901:001:0121; valla tee) ühendamiseks 19247 Massu teega (katastritunnus
93002:002:0255) ning ettepanekud farmiveokite poolt tekitatud häiringute leevendamiseks
(tolm) - või muuta liiklemise tingimusi;
3.8. Määrata parkimise põhimõtted kruntidel koos parkimisnormatiivide ära näitamisega;
3.9. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teadaolevaid maa-aluseid trasse.
3.10. Tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine (sh avalikult kasutatavate tehnovõrkude
asukohad, kaitsevööndid, servituudid, sademetevete lahendamine) ja vajadusel ehitamise ja
ümberehitamise tingimused;
3.11. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine;
3.12. Haljastuse (sh kõrghaljastuse) ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
3.13. Kujade ja kaitsevööndite ulatuse määramine;
3.14. Servituutide vajaduse ja asukohtade määramine;
3.15. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine;
3.16. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded;
Lk 2 / 5
3.17. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse
määramine planeeritaval maa-alal.
4. ERINÕUDED, -TINGIMUSED JA PIIRANGUD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL
4.1. Planeeringualal asuvad 6825708 ja 6798341 PÄRNA maaparandushoiualad,
maaparandussüsteemi ehitis ja avatud eesvool RAND kuni 10km² koos eesvoolu
kaitsevööndiga, veehaarde 6866166 (puurkaev) sanitaarkaitseala, 7173998 veehaarde
sanitaarkaitseala (puurkaev) ning 2-4m lai vooluvee kraav;
4.1. Kruntide planeerimisel tuleb koostöös Põllumajandusametiga kavandada maaparandusehitiste
ümberehitamine nii, et planeeritavate ehitiste aluselt maalt maaparandusehitiste likvideerimise
korral jäävad ülejäänud maaparandusehitised nõuetekohaselt toimima ning määrata
maaparandussüsteemist tulenevad kitsendused;
4.2. Heitvee töötlemise ning sõnnikukäitluse kavandamisel arvestada asjaoluga, et planeeritavate
kruntide maa-ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal;
4.3. Planeeringualal asub Elektrilevi OÜ-le kuuluv 1-20 kV elektri õhuliin, 35-110kV
kõrgepingeliin, tundmatud elektri kaabelliinid ja nende kaitsevööndid, millega tuleb
detailplaneeringu koostamisel arvestada;
4.4. Elektrienergia tehniliste tingimuste saamiseks pöörduda OÜ Elektrilevi poole;
4.5. Määrata veega varustamise tingimused;
4.6. Sidevarustus: tehniliste tingimuste saamiseks pöörduda AS TELIA
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/ või muu sideteenuseid pakkuva ettevõtte poole.
5. UURINGUD
5.1. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse
väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb
need teha ning planeeringusse lisad
6. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED
6.1. SIHTOTSTARVE: määrata detailplaneeringu alale kõik võimalikud sihtotstarbed
6.2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata planeeringuga
6.3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, arvestades
väljakujunenud hoonestuslaadi.
6.4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks
ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi
piiridest).
6.5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata detailplaneeringuga
6.6. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust
6.7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 18 m olemasolevast maapinnast.
6.8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.
6.9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja
planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.
6.10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata vastavalt piirkonnas
väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, valtsplekk jm).
6.11. VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada
naturaalseid materjale (kivi, puid jm).
6.12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga vastavalt piirkonnas
väljakujunenud laadile.
6.13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.
6.14. LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga.
6.15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga.
Lk 3 / 5
6.16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata detailplaneeringuga.
6.17. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul vastavalt
parkimisnormatiividele.
6.18. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele, millele peab olema
tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee
jäätmeveokile.
6.19. Säilitada võimalikult suures ulatuses kõrghaljastus ja rajada seda lisaks elamute poolsetesse
külgedesse. Haljastuse osakaal krundist vähemalt 1/3 .
7. DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE.
Joonised vormistada digitaalselt ja esitluskujus loetavalt (detailides vajadusel M 1:500; 1:1000).
Detailplaneeringu koosseisus esitada:
7.1. Eskiislahendus
7.1.1 Eskiislahenduse tiitelleht;
7.1.2 eskiislahenduse seletuskiri (põhiliste tehnovõrkude asukoha kirjelduseta);
7.1.3 planeeritava maa-ala lähipiirkonna linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs;
7.1.4 eskiisi põhijoonis, mis sisaldab detailplaneeringu põhiideed: hoonestusala, krundi
ehitusõigust; põhimõttelist liikluslahenduse skeemi ja parkimise lahendust;
põhimõttelist haljastuse lahendust; olemasolevaid tehnovõrke;
Detailplaneeringu eskiis esitakse mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava ruumimuudatuse
sobivust ja mõju.
7.2. Planeeringulahendus
Planeeringu kaust peab sisaldama järgmiseid dokumente:
7.2.1. tiitelleht, millele kanda detailplaneeringu nimi vastavalt detailplaneeringu algatamise
korraldusele/otsusele, töö number, planeerija ja tellija või asjast huvitatud isiku nimi
(juriidilisest isikust projekteerija ja tellija nimi vastavalt äriregistri kandele), planeerija ja tellija
või asjast huvitatud isiku postiaadress, telefon ja elektronposti aadress;
7.2.2. sisukord, milles tuleb anda seletuskirja ja kõikide kausta koosseisus olevate muude materjalide
ning kaartide nimetused koos viitega lehekülje numbrile;
7.2.3. seletuskiri, mille mahus peab olema peatükk planeeringu elluviimiseks vajalike tegevustega ja
nende järjekord;
7.2.4. kooskõlastuste nimekiri eraldi lehel, sh kooskõlastuse andnud asutuste/omanike nimekiri ning
kooskõlastuse kuupäev;
7.2.5. joonised (asukoha skeem; olemasolev olukord e. tugiplaan; planeeringuala funktsionaalsed
seosed naaberkinnistutega, põhijoonis; tehnovõrkude joonis; planeeringulahendust illustreeriv
joonis, vajadusel haljastuse ja vertikaalplaneerimise joonis);
7.2.6. Planeeringuala piirifail .txt dokumendina x ja y koordinaatides registrisse kandmiseks;
7.2.7. vastavalt määrusele 50 ja Planeeringute andmekogu andmete vormistamise juhenditele
digikihid koos tärkandmetega.
8. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE
Detailplaneering esitada:
8.1. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele eskiisstaadiumis tutvumiseks ja eskiisi arutelu
korraldamiseks digitaalselt ja paberkandjal ühes eksemplaris ning kooskõlastamiseks ja
vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberil ja digitaalselt dgn või dwg ja pdf formaadis.
8.2. Detailplaneeringu kehtestab Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.
Lk 4 / 5
9. KOOSTÕÕ JA KAASAMINE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL NING
DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTAMINE
9.1. Detailplaneering tuleb koostada koostöös:
- Põllumajandusametiga maaparandussüsteemi ümberehitamise osas;
- Keskkonnaametiga;
- Transpordiametiga, kuna planeeringuala külgneb riigiteega ja planeering hõlmab tegevusi riigitee
kaitsevööndis (alus: Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel
koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lg 2 ja § 3 p 5);
- Päästeametiga tuleohutusnõuete osas;
- Rahandusministeeriumiga;
- muud valitsusasutused, kellega tuleb koostööd teha, selgitatakse välja detailplaneeringu
koostamise käigus vastavalt sellele, millised küsimused ja objektid detailplaneeringus
käsitlemisele tulevad.
9.2. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib
detailplaneering puudutada:
- Vastavalt punktile 2.1.2.
- Elektrilevi OÜ
- muud kaastavad isikud selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt
detailplaneeringus käsitletavatele küsimustele.
9.3. Detailplaneeringu lahendus tuleb enne kooskõlastamistele esitamist kooskõlastada Põhja-
Pärnumaa valla majandusosakonnaga.
9.4. Detailplaneering tuleb kooskõlastada valitsusasutustega, kellega on planeeringu koostamise
käigus tehtud koostööd.
10. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE AJAKAVA
PlanS § 139 lg 2 kohaselt DP kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse peab KOV tegema
hiljemalt kolme aasta möödumisel planeeringu algatamisest arvates.
Detailplaneeringu koostamise ajakava lepitakse kokku koostamise lepinguga, elluviimise ajakavas
tuua välja detailplaneeringu elluviimise etapid ja orienteeruv ajakulu nende läbiviimiseks.
Lähteülesanne on kehtiv kolme aasta jooksul selle kinnitamisest Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse poolt.
Lähteülesande koostas: Reet Olev
vallaarhitekt
Lk 5 / 5
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 15.02.2023 15:10
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 7-2/405 Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine
Manused: Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine .asice
Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Registreerimise kp: 15.02.2023
Registreerimise nr: 7-2/405
Saadetava dokumendi pealkiri: Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine.
Lugupidamisega
Maritta Sillandi
registripidaja
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
tel. 443 0330
[email protected]