KORRALDUS
15.02.2023 nr 148
2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga nõustumine ja volituse
andmine linnakantslerile
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 ja § 35 lg 5 alusel ning kooskõlas 2023.
aasta riigieelarve seadusega
1. Nõustuda 2023. aasta riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepinguga ning toetusega
alljärgnevalt:
1.1 Haabersti Linnaosa Valitsus, noorteprojekt „Linnaruumi objektide supergraafika“
korraldamiseks 20 000 eurot;
1.2 Tallinna Õismäe Vene Lütseum, huvihariduse tegevustoetuseks 5 000 eurot;
1.3 Tallinna Meelespea Lasteaed, esmaabi projekti läbiviimiseks 5 000 eurot;
1.4 Tallinna Linnamuuseum, Kalamaja muuseumile asumi ajalugu tutvustava näituse
korraldamiseks ja Kalamaja kogukonda ühendavateks tegevusteks 10 000 eurot;
1.5 Kalamaja Põhikool, rattaparkla rajamiseks 7 500 eurot;
1.6 Ehte Humanitaargümnaasium, puuteekraanide soetamiseks 7 500 eurot;
1.7 Nõmme Kultuurikeskus, välisfassaadi renoveerimistöödeks 20 000 eurot.
2. Volitada linnakantslerit Tallinna linna nimel allkirjastama nõustumust lepingu sõlmimiseks ja
kinnitust toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kohta (lisa 1).
3. Ametiasutustel tagada oma haldusalas tööde tegemine ja inventari soetamine eraldatud
toetuse ulatuses ning toetuse kasutamise tegevusaruande esitamine (lisa 2).
4. Tallinna Linnakantseleil teha korraldus teatavaks Tallinna Haridusametile, Tallinna Kultuuri-
ja Spordiametile, Haabersti Linnaosa Valitsusele, Nõmme Linnaosa Valitsusele ja
Rahandusministeeriumile.
5. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30
päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mihhail Kõlvart (allkirjastatud digitaalselt)
Linnapea Priit Lello
Linnasekretär
Seletuskiri
Tallinna Linnavalitsus
Korralduse eelnõu
„2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga nõustumine ja volituse andmine
linnakantslerile” juurde
Korraldusega nõustutakse 2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga ja
riigieelarvest eraldatavate summadega. Lepingule, nõustumusele ja toetuse
sihtotstarbekohase kasutamise kinnitusele volitatakse alla kirjutama linnakantslerit.
Ametiasutusi kohustatakse tagama nende haldusalas tööde tegemine ja inventari
soetamine eraldatud toetuse ulatuses. Samuti jääb asutuste kohustuseks esitada
tegevusaruanded. Lisas 1 ja 2 toodud dokumentide esitamise nõue ja dokumendid on
kehtestatud riigihalduse ministri 8. veebruari 2023 käskkirjaga nr 31.
Korralduse eelnõu koostamise aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille § 10
lõike 1 kohaselt on nii vald kui ka linn avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja
omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu,
volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud
esindajad. Paragrahv 35 lõike 5 kohaselt on vallal või linnal õigus oma ülesannete täitmiseks
sõlmida lepinguid.
Riigihalduse ministri 8. veebruari 2023 käskkirjaga nr 31 on kinnitatud 2023. aasta
riigieelarvelise toetuse kasutamise leping, mille järgi on Tallinna Linnavalitsus toetuse saajaks
eraldistele kogusummas 75 000 €, millega linn nõustub.
Nõmme Kultuurikeskuse välisfassaadi renoveerimistöödeks, sh kultuurikeskuse välisilme
esialgsel (1924.a.) kujul taastamiseks on ette nähtud 20 000 €, Kalamaja Põhikooli juurde
rattaparkla rajamiseks 7 500 € ja Ehte Humanitaargümnaasiumile puuteekraanide ostmiseks 7
500 €. Lisaks nähakse ette tegevustoetused a`5 000 € Tallinna Õismäe Vene Lütseumile ja
Tallinna Meelespea Lasteaiale, 10 000 € Tallinna Linnamuuseumile Kalamaja muuseumi poolt
asumi ajalugu tutvustava näituse korraldamiseks ja Kalamaja kogukonda ühendavateks
tegevusteks ja 20 000 € Haabersti Linnaosa Valitsusele noorteprojekti „Linnaruumi objektide
supergraafika“ korraldamiseks.
Tallinna linnal tekib õigus toetust saada pärast riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu
sõlmimist Rahandusministeeriumiga. Riigihalduse ministri käskkirjas on ette nähtud, et leping
loetakse iga konkreetse juriidilise isiku suhtes sõlmituks käskkirjas nimetatud juriidilise isiku
allkirjaõigusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud nõustumuse esitamisega
Rahandusministeeriumile. Linnavalitsus volitab nõustumust ning toetuse sihtotstarbekohase
kasutamise kinnitust linna nimel allkirjastama linnakantsler Kairi Vaherit.
Lepingu kohaselt kohustub linn kasutama toetust sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule, esitama
toetuse andjale toetuse kasutamise kohta tegevusaruandeid üks kord aastas eelnenud
eelarveaasta kohta peale eelarveaasta lõppu kuni toetuse täieliku kasutamiseni, esitama
toetuse andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad
toetuse arvelt tehtud ostude kohta, võimaldama toetuse andjal või tema poolt määratud
isiku(te)l kontrollida lepingu tingimuste täitmist, tagama kontrolli teostamiseks juurdepääsu oma
asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse, pidama toetuse kohta eraldi
raamatupidamisarvestust, kasutama toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste
tähenduses ning kandma omal riisikol ja oma vahendite arvel toetust ületavad kulud, mis
seonduvad toetuse kasutamise eesmärgi saavutamisega.
Ametiasutuste juhtidel tuleb oma haldusalas korraldada korralduses nimetatud tööde
teostamine eraldatud toetuse ulatuses ning toetuse kasutamise tegevusaruande esitamine.
Leping jõustub riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud tingimuste täitmisel ja kehtib kuni
lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ning kohustuste täitmiseni.
Tallinna Linnavalitsuse korralduse „2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga
nõustumine ja volituse andmine linnakantslerile“
LISA 1
Riigieelarvelise tegevustoetuse
kasutamise lepingu tingimused
1. Üldsätted
1.1. Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) eesmärk on
reguleerida Rahandusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku
(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.
1.2. Toetuse andja ja toetuse saaja (edaspidi koos nimetatult pooled) on oma tegevuses
iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud
kohustuste täitmise eest.
1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle
juurde kuuluvate dokumentidega.
1.4. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda
suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud
lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.
1.5. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:
1.5.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)
lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste
realiseerimiseks;
1.5.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad
volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste
dokumentidega.
1.6. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik poolte vahelised varasemad lepingud ja
muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.
2. Lepingu objekt
2.1. Lepingu objektiks on riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud eesmärgi toetamiseks
rahaliste vahendite toetuse saajale eraldamine põhimäärusest või põhikirjast tulenevate
ülesannete ja arengudokumentides määratud eesmärkide täitmiseks (edaspidi toetus) ning
selle toetuse saaja poolt kasutamine lepingus ja selle juurde kuuluvates dokumentides
sätestatud viisil ja tingimustel.
2.2. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse toetuse lepingule vastavat ning
säästlikku ja majanduslikult põhjendatud kasutamist toetuse kasutamise eesmärgi
saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimisel.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Toetuse saaja:
3.1.1. kasutab toetust sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule ja hoidub toetuse arvelt lepingus
sätestamata kulude katmisest, sealhulgas lepingu sõlmimisega seonduvate kulude katmisest;
3.1.2. tagab oma- või kaasfinantseeringu nõude täitmise, juhul kui see on nõutav;
3.1.3. esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni,
esitades toetuse andjale toetuse kasutamise kohta tegevusaruandeid üks kord aastas eelnenud
eelarveaasta kohta. Toetuse kasutamise aruandeid esitatakse 14 tööpäeva jooksul peale
eelarveaasta lõppu kuni toetuse täieliku kasutamiseni. Tegevusaruandes tuleb kirjeldada,
milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ja kõrvalekalded
algselt planeeritust;
3.1.4. esitab toetuse andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide
kinnitatud koopiad toetuse arvelt tehtud ostude kohta. Samuti tuleb toetuse saajal toetuse
andja nõudmisel esitada toetuse andjale raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide
kinnitatud koopiad omafinantseeringu ja/või kaasfinantseeringu arvelt teostatud ostude kohta;
3.1.5. võimaldab toetuse andjal või tema poolt määratud isiku(te)l kontrollida toetuse
kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust
ja toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingu tingimuste täitmist;
3.1.6. tagab lepingu punktis 3.1.5 nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu oma
asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse;
3.1.7. vastab toetuse andja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järelepärimistele
lepingu täitmise kohta samas vormis 10 (kümne) tööpäeva jooksul;
3.1.8. peab toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust vastavalt raamatupidamise
seadusele, v.a juhul, kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane. Juhul kui toetuse
saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane, siis on ta kohustatud toetusena saadud toetuse kohta
pidama eraldi kuluarvestust, sealhulgas säilitama tehtud kulutusi tõendavad
maksedokumendid raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul;
3.1.9. rakendab toetuse arvel kaupade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel
riigihangete seaduses sätestatud korda juhul, kui toetuse saaja on riigihangete seaduse mõistes
hankija;
3.1.10. kasutab toetust mitte-riigiabina, sh on teadlik, et ebaseaduslik riigiabi või
väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, sh koos intressidega vastavalt
konkurentsiseaduse § 42 lg 6;
3.1.11. kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel toetust ületavad kulud, mis seonduvad
toetuse kasutamise eesmärgi saavutamisega;
3.1.12. teavitab toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis
võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;
3.1.13. teavitab viivitamata toetuse andjat toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui
toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingust ja teha toetuse andjale ettepanek lepingu
muutmiseks.
3.2. Toetuse andja:
3.2.1. kannab toetuse vastavalt riigihalduse ministri käskkirjas toodud tingimustele toetuse
saaja arvelduskontole;
3.2.2. võib teostada järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;
3.2.3. võib hinnata toetuse sihipärast kasutamist.
4. Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitus
4.1. Toetuse saaja on kohustatud viivitamatult pärast toetuse kasutamist, kuid mitte hiljem kui
toetuse saamisele järgneva kalendriaasta 1. detsembril, esitama toetuse andjale toetuse
sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse ning vajadusel teisi andmeid toetuse kasutamise
kohta. Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitusega kinnitab toetuse saaja toetuse
sihtotstarbekohast kasutamist.
4.2. Tegevust, mis on teostatud lepingus sätestatud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole
vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.
4.3. Toetuse saaja esitatud toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse õigsust on igal ajal
õigus kontrollida toetuse andjal või tema poolt määratud isikul.
5. Vastutus lepingu rikkumise eest
5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju
täies ulatuses.
5.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on
toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes toetuse
saajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Juhul kui tegemist on olulise
rikkumisega, ei pea toetuse andja toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat
tähtaega andma.
5.3. Lepingu olulise rikkumise esinemisel, sh kui toetuse saaja ei kõrvalda rikkumist selleks
antud tähtaja jooksul või ei teata sama tähtaja jooksul rikkumist objektiivselt vabandavatest
asjaoludest, on toetuse andjal õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada, teatades sellest
vastava kirjaliku avaldusega toetuse saajale.
5.4. Toetuse saaja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või
mittenõuetekohasel täitmisel on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi tasumist
kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt toetuse andja äranägemisele
kogu toetuse või selle osa tagastamist.
5.5. Toetuse saaja tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne)
tööpäeva jooksul arvates toetuse andja vastavasisulise nõude kättesaamisest.
5.6. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on toetuse andjal õigus esitada
toetuse saajale viivisenõue 0,15% (null koma viisteist protsenti) päevas tähtaegselt tasumata
summast iga viivitatud päeva eest.
5.7. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks.
Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
5.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad
pooled võlaõigusseaduse § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus
lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on
kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele
poolele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud
asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut
täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste
täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool
lepingu lõpetada.
6. Teadete esitamine ja volitatud esindajad
6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema
edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti
poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga
on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
6.2. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul
kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist
poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt
kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.
6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud
kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
6.4. Toetuse andja volitatud esindajal on õigus esindada toetuse andjat kõikides lepingu
täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu
objekti või tähtaja muutmine), lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
7. Lõppsätted
7.1. Leping jõustub riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud tingimuste täitmisel ja kehtib
kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ning kohustuste täitmiseni.
7.2. Lepingu tingimusi võib muuta ainult poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega.
7.3. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu
ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud
dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu kokkuleppelise lõpetamisega, siis
vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.
7.4. Poolel on õigus lepingust taganeda sellest teisele poolele kirjalikult 14 (neliteist)
kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:
7.4.1. teine pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;
7.4.2. lepinguliste kohustuste täitmise võimatuse korral vastavalt punktis 5.8 sätestatule.
7.5. Toetuse andjal on õigus lisaks eeltoodule leping ilma etteteatamise tähtaega järgimata
erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või
pankrotimenetlus, samuti seaduses sätestatud alustel.
7.6. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttukehtivad
ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms).
7.7. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega
seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste
loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole toetuse andja poolt lepingust tulenevate ja
sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele.
7.8. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus
olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud
juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse
seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla.
7.9. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
7.10. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel,
välja arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks
kasutamiseks.
2
Nõustumus riigieelarvelise toetuse
kasutamise lepingu sõlmimiseks
Käesolevaga annan ……[toetuse saaja nimi] nimel riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu
pakkumusele nõustumuse.
Olen teadlik, et nõustumuse avaldamisega loetakse riigieelarvelise toetuse kasutamise leping
sõlmituks. Ühtlasi kinnitan, et olen teadlik asjaolust, mille kohaselt loetakse riigieelarvelise
toetuse kasutamise leping sõlmituks ……[viide käskkirjale] ja selle lisas 2 toodud tingimustel
ning toetuse saaja on kohustatud neid täitma.
Kinnitan, et kasutan toetust mitte-riigiabina (mittemajanduslikuks tegevuseks või tegevustel
puudub potentsiaalne mõju liikmesriikide kaubandusele ehk meetmel on vaid kohalik mõju -
[asjakohane alla kriipsutada]). Olen teadlik, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi
tuleb riigiabi saajal tagastada, sh koos intressidega vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lg 6.
[Toetuse saaja nimi]… kontaktisiku nimi ja kontaktandmed lepingu täitmisel on: …[kontaktisiku
nimi ja kontaktandmed].
[Toetuse liik]toetus summas ……………... [summa eurodes] palun üle kanda järgnevale
arveldusarvele [panga nimi ja arveldusarve number, vajadusel ka viitenumber].
(allkirjastatud digitaalselt)
[Allkirjastaja nimi]
3
Toetuse sihtotstarbe kohase kasutamise
kinnitus
Mina, [toetuse saaja nimi ning ametikoht] kui toetuse saaja allkirjaõiguslik isik, kinnitan, et
oleme [kuupäev] seisuga kasutanud Rahandusministeeriumilt saadud toetuse (objekt) [summa]
eurot lepingus ette nähtud sihtotstarbe kohaselt ja üksnes mittemajanduslikus tegevuses riigiabi
mõiste tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
[Allkirjastaja nimi]
(allkirjastatud digitaalselt)
Tallinna Linnavalitsuse korralduse „2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga
nõustumine ja volituse andmine linnakantslerile“
LISA 2
Toetuse kasutamise tegevusaruande vorm
Lepingu nr:
Aruande esitaja:
Toetuse kasutamise periood:
1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):
2. Tegevuste olulisemad tulemused:
3. Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga
(millest tulenevalt)?
Aruande koostamise kuupäev:
Aruande koostanud:
(allkirjastatud digitaalselt)
Saatja: "Tallinna õigusaktide infosüsteem TEELE" <
[email protected]>
Saaja: "RAM Info"
Teema: Õigusakti teatavaks tegemine
Kuupäev: 2023-02-15 09:47
Tere
Edastan Teile teadmiseks õigusakti, mille on vastu võtnud Tallinna
Linnavalitsus.
Õigusakti „2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga
nõustumine ja volituse andmine linnakantslerile“ vaatamiseks klõpsake palun
linki: Teele infosüsteem <https://teele.tallinn.ee/documents/121986/view> .
Lugupidamisega
Jaanika Veermets
Peaspetsialist
Asjaajamissektor
6404752
[email protected]