dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga nõustumine ja volituse andmine linnakantslerile

Rahandusministeerium · 15. veebruar 2023
Viit
1.9-8/122-1
Registreeritud
15. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS
Sari
1.9-8 Riigieelarvelise toetuse lepingud ja aruanded
Toimik
1.9-8/2023
Vastutaja
Margit Mitt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. märts 2023

Failid

  • 📎148_lisa.pdf65 KB
  • 📎148.pdf223 KB
  • 📎E-kiri.eml5 KB
  • 📎Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu tingimused.pdf164 KB
  • 📎Toetuse kasutamise tegevusaruande vorm.pdf73 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 15.02.2023 nr 148 2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga nõustumine ja volituse andmine linnakantslerile Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 ja § 35 lg 5 alusel ning kooskõlas 2023. aasta riigieelarve seadusega 1. Nõustuda 2023. aasta riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepinguga ning toetusega alljärgnevalt: 1.1 Haabersti Linnaosa Valitsus, noorteprojekt „Linnaruumi objektide supergraafika“ korraldamiseks 20 000 eurot; 1.2 Tallinna Õismäe Vene Lütseum, huvihariduse tegevustoetuseks 5 000 eurot; 1.3 Tallinna Meelespea Lasteaed, esmaabi projekti läbiviimiseks 5 000 eurot; 1.4 Tallinna Linnamuuseum, Kalamaja muuseumile asumi ajalugu tutvustava näituse korraldamiseks ja Kalamaja kogukonda ühendavateks tegevusteks 10 000 eurot; 1.5 Kalamaja Põhikool, rattaparkla rajamiseks 7 500 eurot; 1.6 Ehte Humanitaargümnaasium, puuteekraanide soetamiseks 7 500 eurot; 1.7 Nõmme Kultuurikeskus, välisfassaadi renoveerimistöödeks 20 000 eurot. 2. Volitada linnakantslerit Tallinna linna nimel allkirjastama nõustumust lepingu sõlmimiseks ja kinnitust toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kohta (lisa 1). 3. Ametiasutustel tagada oma haldusalas tööde tegemine ja inventari soetamine eraldatud toetuse ulatuses ning toetuse kasutamise tegevusaruande esitamine (lisa 2). 4. Tallinna Linnakantseleil teha korraldus teatavaks Tallinna Haridusametile, Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile, Haabersti Linnaosa Valitsusele, Nõmme Linnaosa Valitsusele ja Rahandusministeeriumile. 5. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Kõlvart (allkirjastatud digitaalselt) Linnapea Priit Lello Linnasekretär Seletuskiri Tallinna Linnavalitsus Korralduse eelnõu „2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga nõustumine ja volituse andmine linnakantslerile” juurde Korraldusega nõustutakse 2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga ja riigieelarvest eraldatavate summadega. Lepingule, nõustumusele ja toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitusele volitatakse alla kirjutama linnakantslerit. Ametiasutusi kohustatakse tagama nende haldusalas tööde tegemine ja inventari soetamine eraldatud toetuse ulatuses. Samuti jääb asutuste kohustuseks esitada tegevusaruanded. Lisas 1 ja 2 toodud dokumentide esitamise nõue ja dokumendid on kehtestatud riigihalduse ministri 8. veebruari 2023 käskkirjaga nr 31. Korralduse eelnõu koostamise aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille § 10 lõike 1 kohaselt on nii vald kui ka linn avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Paragrahv 35 lõike 5 kohaselt on vallal või linnal õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Riigihalduse ministri 8. veebruari 2023 käskkirjaga nr 31 on kinnitatud 2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise leping, mille järgi on Tallinna Linnavalitsus toetuse saajaks eraldistele kogusummas 75 000 €, millega linn nõustub. Nõmme Kultuurikeskuse välisfassaadi renoveerimistöödeks, sh kultuurikeskuse välisilme esialgsel (1924.a.) kujul taastamiseks on ette nähtud 20 000 €, Kalamaja Põhikooli juurde rattaparkla rajamiseks 7 500 € ja Ehte Humanitaargümnaasiumile puuteekraanide ostmiseks 7 500 €. Lisaks nähakse ette tegevustoetused a`5 000 € Tallinna Õismäe Vene Lütseumile ja Tallinna Meelespea Lasteaiale, 10 000 € Tallinna Linnamuuseumile Kalamaja muuseumi poolt asumi ajalugu tutvustava näituse korraldamiseks ja Kalamaja kogukonda ühendavateks tegevusteks ja 20 000 € Haabersti Linnaosa Valitsusele noorteprojekti „Linnaruumi objektide supergraafika“ korraldamiseks. Tallinna linnal tekib õigus toetust saada pärast riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimist Rahandusministeeriumiga. Riigihalduse ministri käskkirjas on ette nähtud, et leping loetakse iga konkreetse juriidilise isiku suhtes sõlmituks käskkirjas nimetatud juriidilise isiku allkirjaõigusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud nõustumuse esitamisega Rahandusministeeriumile. Linnavalitsus volitab nõustumust ning toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitust linna nimel allkirjastama linnakantsler Kairi Vaherit. Lepingu kohaselt kohustub linn kasutama toetust sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule, esitama toetuse andjale toetuse kasutamise kohta tegevusaruandeid üks kord aastas eelnenud eelarveaasta kohta peale eelarveaasta lõppu kuni toetuse täieliku kasutamiseni, esitama toetuse andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad toetuse arvelt tehtud ostude kohta, võimaldama toetuse andjal või tema poolt määratud isiku(te)l kontrollida lepingu tingimuste täitmist, tagama kontrolli teostamiseks juurdepääsu oma asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse, pidama toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust, kasutama toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses ning kandma omal riisikol ja oma vahendite arvel toetust ületavad kulud, mis seonduvad toetuse kasutamise eesmärgi saavutamisega. Ametiasutuste juhtidel tuleb oma haldusalas korraldada korralduses nimetatud tööde teostamine eraldatud toetuse ulatuses ning toetuse kasutamise tegevusaruande esitamine. Leping jõustub riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud tingimuste täitmisel ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ning kohustuste täitmiseni. Tallinna Linnavalitsuse korralduse „2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga nõustumine ja volituse andmine linnakantslerile“ LISA 1 Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu tingimused 1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) eesmärk on reguleerida Rahandusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Toetuse andja ja toetuse saaja (edaspidi koos nimetatult pooled) on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest. 1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid ja leping koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. 1.4. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.5. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.5.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul) lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; 1.5.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude asjakohaste dokumentidega. 1.6. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik poolte vahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud eesmärgi toetamiseks rahaliste vahendite toetuse saajale eraldamine põhimäärusest või põhikirjast tulenevate ülesannete ja arengudokumentides määratud eesmärkide täitmiseks (edaspidi toetus) ning selle toetuse saaja poolt kasutamine lepingus ja selle juurde kuuluvates dokumentides sätestatud viisil ja tingimustel. 2.2. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse toetuse lepingule vastavat ning säästlikku ja majanduslikult põhjendatud kasutamist toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimisel. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Toetuse saaja: 3.1.1. kasutab toetust sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule ja hoidub toetuse arvelt lepingus sätestamata kulude katmisest, sealhulgas lepingu sõlmimisega seonduvate kulude katmisest; 3.1.2. tagab oma- või kaasfinantseeringu nõude täitmise, juhul kui see on nõutav; 3.1.3. esitab toetuse andjale toetuse kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni, esitades toetuse andjale toetuse kasutamise kohta tegevusaruandeid üks kord aastas eelnenud eelarveaasta kohta. Toetuse kasutamise aruandeid esitatakse 14 tööpäeva jooksul peale eelarveaasta lõppu kuni toetuse täieliku kasutamiseni. Tegevusaruandes tuleb kirjeldada, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ja kõrvalekalded algselt planeeritust; 3.1.4. esitab toetuse andja nõudmisel raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad toetuse arvelt tehtud ostude kohta. Samuti tuleb toetuse saajal toetuse andja nõudmisel esitada toetuse andjale raamatupidamise kulu- ja maksedokumentide kinnitatud koopiad omafinantseeringu ja/või kaasfinantseeringu arvelt teostatud ostude kohta; 3.1.5. võimaldab toetuse andjal või tema poolt määratud isiku(te)l kontrollida toetuse kasutamise aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust ning muude lepingu tingimuste täitmist; 3.1.6. tagab lepingu punktis 3.1.5 nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu oma asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse; 3.1.7. vastab toetuse andja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järelepärimistele lepingu täitmise kohta samas vormis 10 (kümne) tööpäeva jooksul; 3.1.8. peab toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust vastavalt raamatupidamise seadusele, v.a juhul, kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane. Juhul kui toetuse saaja ei ole raamatupidamiskohustuslane, siis on ta kohustatud toetusena saadud toetuse kohta pidama eraldi kuluarvestust, sealhulgas säilitama tehtud kulutusi tõendavad maksedokumendid raamatupidamise seaduses sätestatud tähtaja jooksul; 3.1.9. rakendab toetuse arvel kaupade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel riigihangete seaduses sätestatud korda juhul, kui toetuse saaja on riigihangete seaduse mõistes hankija; 3.1.10. kasutab toetust mitte-riigiabina, sh on teadlik, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, sh koos intressidega vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lg 6; 3.1.11. kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel toetust ületavad kulud, mis seonduvad toetuse kasutamise eesmärgi saavutamisega; 3.1.12. teavitab toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.1.13. teavitab viivitamata toetuse andjat toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingust ja teha toetuse andjale ettepanek lepingu muutmiseks. 3.2. Toetuse andja: 3.2.1. kannab toetuse vastavalt riigihalduse ministri käskkirjas toodud tingimustele toetuse saaja arvelduskontole; 3.2.2. võib teostada järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.2.3. võib hinnata toetuse sihipärast kasutamist. 4. Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitus 4.1. Toetuse saaja on kohustatud viivitamatult pärast toetuse kasutamist, kuid mitte hiljem kui toetuse saamisele järgneva kalendriaasta 1. detsembril, esitama toetuse andjale toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse ning vajadusel teisi andmeid toetuse kasutamise kohta. Toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnitusega kinnitab toetuse saaja toetuse sihtotstarbekohast kasutamist. 4.2. Tegevust, mis on teostatud lepingus sätestatud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt. 4.3. Toetuse saaja esitatud toetuse sihtotstarbekohase kasutamise kinnituse õigsust on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema poolt määratud isikul. 5. Vastutus lepingu rikkumise eest 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses. 5.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea toetuse andja toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma. 5.3. Lepingu olulise rikkumise esinemisel, sh kui toetuse saaja ei kõrvalda rikkumist selleks antud tähtaja jooksul või ei teata sama tähtaja jooksul rikkumist objektiivselt vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada, teatades sellest vastava kirjaliku avaldusega toetuse saajale. 5.4. Toetuse saaja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi tasumist kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt toetuse andja äranägemisele kogu toetuse või selle osa tagastamist. 5.5. Toetuse saaja tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates toetuse andja vastavasisulise nõude kättesaamisest. 5.6. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale viivisenõue 0,15% (null koma viisteist protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 5.7. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 5.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 (kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 6. Teadete esitamine ja volitatud esindajad 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 6.4. Toetuse andja volitatud esindajal on õigus esindada toetuse andjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu objekti või tähtaja muutmine), lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 7. Lõppsätted 7.1. Leping jõustub riigihalduse ministri käskkirjas nimetatud tingimuste täitmisel ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ning kohustuste täitmiseni. 7.2. Lepingu tingimusi võib muuta ainult poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega. 7.3. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu kokkuleppelise lõpetamisega, siis vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult. 7.4. Poolel on õigus lepingust taganeda sellest teisele poolele kirjalikult 14 (neliteist) kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 7.4.1. teine pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi; 7.4.2. lepinguliste kohustuste täitmise võimatuse korral vastavalt punktis 5.8 sätestatule. 7.5. Toetuse andjal on õigus lisaks eeltoodule leping ilma etteteatamise tähtaega järgimata erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus, samuti seaduses sätestatud alustel. 7.6. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttukehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms). 7.7. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole toetuse andja poolt lepingust tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine teisele riigiasutusele. 7.8. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 7.9. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 7.10. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel, välja arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks kasutamiseks. 2 Nõustumus riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu sõlmimiseks Käesolevaga annan ……[toetuse saaja nimi] nimel riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu pakkumusele nõustumuse. Olen teadlik, et nõustumuse avaldamisega loetakse riigieelarvelise toetuse kasutamise leping sõlmituks. Ühtlasi kinnitan, et olen teadlik asjaolust, mille kohaselt loetakse riigieelarvelise toetuse kasutamise leping sõlmituks ……[viide käskkirjale] ja selle lisas 2 toodud tingimustel ning toetuse saaja on kohustatud neid täitma. Kinnitan, et kasutan toetust mitte-riigiabina (mittemajanduslikuks tegevuseks või tegevustel puudub potentsiaalne mõju liikmesriikide kaubandusele ehk meetmel on vaid kohalik mõju - [asjakohane alla kriipsutada]). Olen teadlik, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, sh koos intressidega vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lg 6. [Toetuse saaja nimi]… kontaktisiku nimi ja kontaktandmed lepingu täitmisel on: …[kontaktisiku nimi ja kontaktandmed]. [Toetuse liik]toetus summas ……………... [summa eurodes] palun üle kanda järgnevale arveldusarvele [panga nimi ja arveldusarve number, vajadusel ka viitenumber]. (allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja nimi] 3 Toetuse sihtotstarbe kohase kasutamise kinnitus Mina, [toetuse saaja nimi ning ametikoht] kui toetuse saaja allkirjaõiguslik isik, kinnitan, et oleme [kuupäev] seisuga kasutanud Rahandusministeeriumilt saadud toetuse (objekt) [summa] eurot lepingus ette nähtud sihtotstarbe kohaselt ja üksnes mittemajanduslikus tegevuses riigiabi mõiste tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja nimi] (allkirjastatud digitaalselt) Tallinna Linnavalitsuse korralduse „2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga nõustumine ja volituse andmine linnakantslerile“ LISA 2 Toetuse kasutamise tegevusaruande vorm Lepingu nr: Aruande esitaja: Toetuse kasutamise periood: 1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms): 2. Tegevuste olulisemad tulemused: 3. Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt)? Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud: (allkirjastatud digitaalselt) Saatja: "Tallinna õigusaktide infosüsteem TEELE" <[email protected]> Saaja: "RAM Info" Teema: Õigusakti teatavaks tegemine Kuupäev: 2023-02-15 09:47 Tere Edastan Teile teadmiseks õigusakti, mille on vastu võtnud Tallinna Linnavalitsus. Õigusakti „2023. aasta riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga nõustumine ja volituse andmine linnakantslerile“ vaatamiseks klõpsake palun linki: Teele infosüsteem <https://teele.tallinn.ee/documents/121986/view> . Lugupidamisega Jaanika Veermets Peaspetsialist Asjaajamissektor 6404752 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →