EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/23-0192 - Maaeluministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine seoses otsetoetustega” eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.02.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2cb5f32f-847e-4efb-8d21-7dedbf90a425
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2cb5f32f-847e-4efb-8d21-7dedbf90a425?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
SELETUSKIRI m aaeluministri määruse ,, Maaeluministri määruste muutmine seoses otsetoetustega “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2 ja § 16 lõike 3, § 42 lõike 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1 ja 5 ning artikli 13 lõigete 1 ja 2 alusel. Määrusega muudetakse järgmisi maaeluministri määruseid: 1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ (edaspidi ka määrus nr 68 ); 2) maaeluminist ri 21. detsembri 2022. a määrus nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ (edaspidi ka määrus nr 71 ) ; 3 ) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 80 „Perioodi 2023–2027 ökoalade toetus“ (edaspidi ka määrus nr 80 ); 4) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ (edaspidi ka määrus nr 73 ) ; 5 ) maaeluminist ri 21. detsembri 2022. a määrus nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ (edaspidi ka määrus nr 72 ) . Suurem osa eelnõus kavandatud muudatustest tehakse õigusselguse eesmärgil. Määruses nr 71 täiendatakse aktiivse tootja nõudeid, määruses nr 73 täpsustatakse piimalehma otsetoetuse ja ammlehma otsetoetuse puhul ühikumäärade diferentseerimise sätteid, ehk seda, kuidas peetavate loomade arv mõjutab toetuse ühikumäära suurust. Määruses nr 80 täpsustatakse toetusõigusliku maa sätteid. Kõigis määrustes tehakse ka tehnilist laadi muudatused, millega ühtlustatakse sätete sõnastust teiste asjaomaste maaeluministri määruste samasisuliste sätetega , eesmärgiga tagada nende ühetaoline rakendamine . Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeerium i maakasutuspoliitika osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich (625 6253 ,
[email protected] ), sama osakonna peaspetsialist id Birgit Pai (625 6146,
[email protected] ) ja Siim Suure (625 6118,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld (625 6283,
[email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb vii est paragrahvist . Eelnõu §-ga 1 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus e nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 5 lõiget 7 . Muudatusega tuuakse senisest täpsemalt välja, et olemasolev rohumaariba ei tohi külgneda mis tahes rohumaaga, sh püsirohumaaga , ning samuti ei tohi alles rajatavat rohumaariba rajada sellisele rohumaale, mis juba on olemas. Rajamise all peetakse silmas eelkõige rohumaa kultuuri külvamist. Olemasolevaks rohumaaribaks loetaks e varasematel aastatel nt heinataimed ega rajatud lühiajalist rohumaad, kui see vastab rohumaariba le kehtestatud tingimustele. Kuna rohumaaribad aitavad säilitada bioloogilist mitmekesisust, iseäranis just aktiivses kasutuses olevatel põldudel , on eesmärgiks soodustada nendele põldudele uute rohumaaribade rajamist. Seetõttu ei tohi rohumaariba külgneda taotleja põllumajandusliku s majapidamises olemasoleva (püsi)rohumaaga ega sööti jäetud maaga. S amuti ei tohi rohumaariba rajada olemasolevale (püsi)rohumaale või sööti jäetud maale . Eelnõu §-ga 2 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“. Eelnõu § 2 p unktiga 1 täiendatakse § 2 täiendava nõudega selle kohta, millistel tingimustel võib taotlejat, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta ei antud taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi, käsitleda aktiivse põllumajandustootjana. Muudatus on vajalik selleks, et aktiivse põllumajandustootja nõudeid saaksid täita ka sellised taotlejad , kes taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi ei taotlenud või ei saanud. Paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatakse, et aktiivseks põllumaj andustootjaks loetakse taotleja , kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud tingimused sellise taotleja aktiivse põllumajandustootjana käsitlemise kohta, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi rohkem kui 5000 eurot. Samas võivad toetusi taotleda ka sellised isikud, kellele varasematel aasta tel ei olegi otsetoetusi antud. Eelnõuga lisatava lõike 3 1 kohaselt loetakse ka selline taotleja aktiivseks tootjaks juhul, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad; 2) taotluse esitamise kalendriaastal on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere; 3) taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu vähemalt 60 eurot hektari kohta. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse § 11 lõiget 1 punktiga 20, mille kohaselt peab taotleja esitama põllu kohta andmed, kas ta kavatseb seal tegeleda asjakohaste tegevustega, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku. Paragrahv 4 lõike 5 kohaselt võib sellisel põllumajandusmaal, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, tegeleda asjakohaste tegevustega, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku , ka igal teisel aastal, ehk neid tegevusi ei pea tegema igal aastal . Andmed erandi kasutamise kavatsuse kohta on vajalikud nii kohapealse kontrolli tegemiseks kui ka pinnaseire läbiviimiseks , sest sellise maa puhul on tegemist erandliku olukorraga, kus asjakohase põllumajandusliku tegevusega ei pea tegelema igal aastal, vaid on võimalik võtta nö puhkeaasta . Eelnõu § 2 p unktiga 3 sõnastatakse ümber § 16 lõige 1. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega ühtlustatakse sätte sõnastust teiste asjaomaste maaeluministri määruste samasisuliste sätetega. Eelnõu §-ga 3 muudetakse maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 80 „Perioodi 2023–2027 ökoalade toetus“ ning täiendatakse määruse § 6 lõikega 5, et sellest oleks üheselt arusaadav, et ökoalana määratletu d rohumaariba ja maastikuelemend i aluse maa kohta antakse toetust kokku maksimaalselt sellise pindala ulatuses, mis moodustab taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide aluse maa pindalast kokku kuni kümme protsenti. Seega toetuse saamiseks arvestatakse kümne protsendi hulka nii rohumaariba alust maad kui ka maastikuelemendi alust maad ja seda ökoala tegevuse ellu viimise mõlema võimaliku nõude täitmise korral. Esmalt, juhul kui ökoladeks määratletakse rohumaariba alust maad kui ka maastikuelemendi alust maad ja teisalt kui ökoladeks määratletakse kas ainult rohumaariba alust maad või ka maastikuelemendi alust maad. Taotleja võib ökoalasid määratleda ka sellise pindala ulatuses, mis moodustab kokk u rohkem kui kümme protsenti taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide aluse maa pindalast , kuid toetust makstakse sellegipoolest ainult sellise pindala kohta, mis moodustab taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide aluse maa pindalast kokku kuni kümme protsenti , mis on määratletud ökoalade toetuse raames . Eelnõu §- ga 4 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“. Eelnõu § 4 p unktiga 1 sõnastatakse ümber § 10 lõige 3. Muudatusega tuuakse senisest täpsemalt välja, et piimalehma kasvatamise otsetoetuse saajale, kes peab rohkem kui 270 piimalehma, antakse toetust ainult esimese 270 looma kohta ning väiksema ühikumäära alusel kui sellisele toetuse saajale, kellel ei ole rohkem kui 270 piimalehma. Piimalehma kasvatamise otsetoetust antakse kahe erineva ühikumäära alusel. Toetuse saajale, kes peab kuni 270 piimalehma, antakse toetust 1. detsembriks kehtestatud ühikumäära alusel , ehk sisuliselt koefitsiendiga 1,0 . Toetuse saajale, kes peab üle 270 piimalehma, antakse toetust 270 piimalehma kohta koefitsiendiga 0,5, ehk ühikumäära alusel, mis saadakse 1. detsembriks kehtestatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 0,5. Eesti piimasektoris erineb väiksemate karjadega loomapidajate tootlikkus ning võimekus tulla toime kuludega oluliselt suuremate karjadega loomapidajate omast, mistõttu on kuni 270 piimalehma pidajaid kavas toetada kõrgema ühikumääraga kui üle 270 piimalehma pidajaid. Eelnõu § 4 p unktiga 2 muudetakse § 10 l õike 5 sõnastust selliselt, et sellest oleks üheselt arusaadav, et ka selline ammlehma toetuse saaja, kes peab kokku rohkem kui 1 00 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat, saab esimese 100 looma kohta toetust 1. detsembriks kehtestatud ühikumäära alusel ning 101. kuni 200. looma kohta madalama ühikumäära alusel, mis saadakse 1. detsembriks kehtestatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 0,46. Ammlehma kasvatamise otsetoetust antakse kolme erineva ühikumäära alusel: 1) isikule , kes peab kokku vähemalt viit ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat, antakse esimese 100 ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta toetust k oefitsiendiga 1,0 , ehk 1. detsembriks kehtestatud ühikumäära alusel; 2) 101. kuni 200. ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika kohta antakse toetust koefitsiendiga 0,46 , ehk 1. detsembriks kehtestatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 0,46 ning 3) isikule, kes peab kokku vähemalt viit jõudluskontrolli all olevat ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lehmmullikat, kes on vähemalt ühe § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75-protsendilise veresusega, antakse toetust koefitsiendiga 1,1, ehk 1. detsembriks kehtestatud ühikumäära korrutamisel kordajaga 1,1. Toetust antakse diferentseeritult kuni 200 . loomani, et proportsionaalselt oleks kõige enam võimalik toetada väikeste karjade pidajaid, välistada suuremate karjade puhul võimalikku ületoetamist ning suunata sektorit tootma turu nõudlusele vastava t kvaliteetsema t liha. Rohkem kui 200 looma eest on toetust võimalik saada ainult nende loomade puhul, kes on nii jõudluskontrolli all kui ka vähemalt ühe määruse nr 73 § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75-protsendilise veresusega. Seega nii jõudluskontrolli all kui ka vähemalt ühe määruse nr 73 § 3 lõikes 4 nimetatud lihatõu 75-protsendilise veresusega loomade puhul antakse toetust kõigi nõuetekohaste ammlehmade või vähemalt kaheksa kuu vanuste lehmmullikate kohta olenemata karja suurusest. Eelnõu § 4 p unktiga 3 sõnastatakse ümber § 11 lõige 1. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega ühtlustatakse sätte sõnastust teiste asjaomaste maaeluministri määruste samasisuliste sätetega. Eelnõu §- ga 5 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ § 9 lõike 1 sõnastatust. Tegemist on tehnilise muudatusega, millega ühtlustatakse sätte sõnastust teiste asjaomaste maaeluministri määruste samasisuliste sätetega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013. 4. Määruse mõjud Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus e nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ muudatusega täpsustakse, et olemasolev rohumaariba ei tohi külgneda lisaks lühiajalisele rohumaale ka püsirohumaaga, ning samuti ei tohi alles rajatavat rohumaariba rajada lisaks lühiajalisele rohumaale ka püsirohumaale, mis juba on olemas. Muudatuse mõju on keeruline hinnata, kuna rohumaariba läheb arvesse tingimuslikkuse süsteemi kuuluva maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise baasnõude HPK 8 mittetootlike alade ja elementide nõude täitmisel. Antud nõuet saab taotleja lisaks rohumaaribadele täita ka erinevat tüüpi kesade, maastikuelementide kui ka HPK 4 raames määratletud puhverribadega. Rohumaariba kuulub mittetootlike alade hulka, mida on võimalik määratleda ka perioodi 2023-2027 ökoalade toetuse raames ökoalana. Tuginedes 2022. aasta taotlusandmetele on nimetatud nõude täitmisega seotud ligikaudu 14 000 põllumajandustootjat. Maaeluminist ri 21. detsembri 2022. a määruse s nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ aktiivse põllumajandustootja nõude täiendus puudutab hinnanguliselt 2023. aastal kokku ca 1000 taotlejat , sealhulgas neid , kellele 2022. aastal otsetoetust ei antud või kes üldse otsetoetusi ei taotlenud või on 2023. aastal tegemist täiesti uute pindala- või loomatoetuste taotlejatega. M aaeluministri 23. detsembri 2022. a mää ruse nr 80 „Perioodi 2023–2027 ökoalade toetus“ puhul on tegemist peamiselt tehnilise täpsustustega , et oleks taotlejale selge, millises ulatuse s toetust makstakse ökolade na määratletud rohumaariba aluse maa kui ka maastikuelemendi aluse maa eest . Sekkumise „Ökoalad” kogueelarve on strateegiakava peatüki 6.2.1. kohaselt 29 245 000 eurot. Toetust rahastatakse 100% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ puhul on täpsustatud § 10 lõi keid 3 ja 5, mis reguleerivad piimalehma kasvatamise otsetoetuse ja ammlehma kasvatamise otsetoetuse ühikumäärade arvestamise põhimõtteid. Muudatusega sõnastatakse vastavad sätted ümber , et tagada selgus ühikumäärade arvestamisel Hinnanguliselt puudutab muudatus nii 100 piimalehma pidajat kui ka 100 ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lehmmullika pidajat. Sama määruse § 11 lõike 1 puhul on tegemist tehnilise täpsustusega. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ puhul on tegemist tehnilise täpsustusega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PRIAle.
-135649 -188153 0 0 EELNÕU 13.02.2023 Määrus xx.xx . 2023 nr xx Maaeluministri määruste muutmine seoses otsetoetustega Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspo liitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2 , § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2 ja § 16 lõike 3 , § 42 lõike 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1 –186), artikli 4 lõigete 1 ja 5 ning artikli 13 lõigete 1 ja 2 alusel. § 1. Maaeluministri 21 . detsembri 2022 . a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ muutmine Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ § 5 lõike 7 teisest ja kolmandast lausest jä etakse välja sõna „lühiajaline “ vastavas käändes . § 2. Maaeluministri 21 . detsembri 2022 . a määruse nr 71 „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus “ muutmine Maaeluminist ri 21. detsembri 2022. a määrust nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahv i 2 täiendatakse lõike ga 3 1 järgmises sõnastuses : „(3 1 ) T aotleja, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta ei antud taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi, loetakse aktiivseks tootjaks juhul, kui ta vastab vähemalt ühele lõike 3 punktides 1–3 sätestatud tingimusele . “; 2 ) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „ 20) andmed, kas taotleja kavatseb tegeleda asjakohaste tegevustega, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku. “; 3 ) paragrahv i 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut.“ . § 3 . Maaeluministri 23 . detsembri 2022 . a määruse nr 80 „Perioodi 2023–2027 ökoalade toetus “ muutmine Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 80 „Perioodi 2023–2027 ökoalade toetus “ § 6 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5 ) Ökoalana määratletu d rohumaariba ja maastikuelemend i aluse maa kohta antakse toetust kokku maksimaalselt sellise pindala ulatuses, mis moodustab taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide aluse maa pindalast kokku kuni kümme protsenti . “. § 4. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „ Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus “ muutmine Maaeluminist ri 21. detsembri 2022. a määrust nr 73 „ Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus “ muudetakse järgmiselt : 1) paragrahv i 10 l õige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Piimalehma kasvatamise otseto etuse saajale, kes peab üle 270 piimalehma, antakse esimese 270 piimalehma kohta toetust ühikum äära alusel, mis saadakse lõike 1 alusel otsustatud üh ikumäära korrutamisel kordajaga 0,5.“; 2) paragrahv i 10 l õikes 5 asendatakse tekstiosa „ kokku kuni 200 “ tekstiosa ga „ kokku üle 100 “; 3 ) paragrahv i 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. “. § 5 . Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „ Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus “ muutmine Maaeluminist ri 21. detsem bri 2022. a määruse nr 72 „ Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus “ § 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Euroopa Liidu ühise põllumajandus poliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut.“. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Meie: 14.02.2023 nr 1.4-3/165
Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri
määruste muutmine seoses otsetoetustega” eelnõu.
Palume teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. EN_OT_muutmine.doc
2. SK_OT_muutmine.doc
Veronika Vallner-Kranich
+372 625 6253
[email protected]
Mari-Liis Kivipõld
+372 625 6283
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734