Rahandusministeerium · 18. veebruar 2023
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
18.02.2023 nr 46
Halduspoliitika programmi aastateks 2023-2026
kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Halduspoliitika programm aastateks 2023-
2026“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisa: Halduspoliitika programm aastateks 2023-2026
Riigihalduse ministri ja rahandusministri {regDateTime} käskkirja nr {regNumber}
„Halduspoliitika programmi aastateks 2023–2026
kinnitamine“
lisa
Tulemusvaldkond Tõhus riik
Tulemusvaldkonna Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine
eesmärk
Valdkonna arengukava/ -
Programmi nimi Halduspoliitika programm
Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika
muudab riigi toimimise läbipaistvaks
Programmi periood
4 aastat (2023-2026)
Peavastutaja Rahandusministeerium
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi
valitsemisala asutused) Infotehnoloogiakeskus, Riigihangete vaidlustuskomisjon
Sisukord
Sissejuhatus ......................................................................................................................................................... 2
1.Programmi mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................................................................... 3
2. Positiivsed arengud ......................................................................................................................................... 4
3. Olulised tegevused .......................................................................................................................................... 5
4. Programmi tegevused ..................................................................................................................................... 6
5. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................................ 23
1
Sissejuhatus
Joonis 1. Tulemusvaldkonna Tõhus riik programmid ja eesmärgid
Halduspoliitika programm hõlmab avaliku teenistuse arendamist ja riigi personalipoliitika, -osaluspoliitika, -
kinnisvara ja riigihangete poliitika kujundamist ja õigusloomet ning riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete
ja riigiabi alal. Halduspoliitika valdkond hõlmab ühtlasi riigireformi tegevuste koordineerimist, riikliku statistika
tegemist ning kesksete tugiteenuste pakkumist riigis. Programmiga mõjutatakse kõige enam keskvalitsuse
sektorit tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisel.
Programmi elluviimisega panustatakse otseselt riigi tulemusvaldkonna “Tõhus riik” eesmärgi ja „Eesti 2035“
sihi “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” täitmisse ning seotud mõõdikute
sihttasemete saavutamisse.
Eesmärkide saavutamiseks suurendatakse pidevalt valitsemise ühtsust ja riigi sujuvat toimimist ning
parandatakse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Fookuses on üha enam koostöö kasvatamine, et tegutseda
ühtsena eesmärkide täitmisel ning uuteks väljakutseteks valmistumisel, samuti valitsus- ja halduskorralduse
paindlikkus prioriteetsete teemadega tegelemisel, ametkondade ümberkorraldamisel ja ressursside
juhtimisel.
Suure osa programmi mahust moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad Riigi Tugiteenuste Keskus ja
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Statistika tagamise meetme eelarve on peamiselt
Statistikaameti juhtida.
2
Joonis 2. Halduspoliitika programmi struktuur
1. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava
2023 2024 2025 2026 2035
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Keskvalitsuse kulutuste osakaal SKPst, %, ≤ 34,3% 33,9% 39,1% 37,2% 33,3% 33,3% 33,3% 33,3% 33,3%
Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-64), %, ≤ 8,1% 8,2% 8,3 8,5% 9,0% 9,0% 9,0% 9,0% 9,0%
Statistika tarbija rahuloluindeks, ≥ 42 70,6 73 72,2 70 70 70 70 70
Programmi eelarve täitmine tegevuste lõikes, Muutus,
2021 RE 2022RE 2023 RE Muutus
tuh eurot % 2024 2025 2026
Halduspoliitika programm
-60 132 -59 079 -69 817 -10 738 18% -66 105 -62 401 -61 649
Tegevus: Avaliku sektori organisatsiooni ja
ressursside korraldamine
-4 123 -3 262 -3 287 -3 289
Tegevus: Tugiteenuste pakkumine ja toetuste
rakendamine RTK-s -18 454 -18 517 -19 865 -1 348 7% -19 053 -19 098 -19 432
Tegevus: IKT valdkonna arendamine ja
korraldamine RMITis -22 875 -23 718 -25 143 -1 425 6% -23 511 -19 796 -18 717
Tegevus: Ministeeriumite ühishoone kesksete
tugiteenuste korraldamine -6 685 -6 728 -7 121 -393 6% -7 824 -7 817 -7 817
Tegevus: Riiklik statistika ja vastava poliitika
kujundamine -12 118 -10 116 -13 565 -3 449 34% -12 456 -12 403 -12 394
3
2. Positiivsed arengud
Jätkunud on riigireformi tegevuskava elluviimine, mille raames on tehtud nii riigiasutuste struktuure
mõjutavaid muudatusi, aga ka mitmeid tugiteenuste uuendusi ja horisontaalseid protsessianalüüse.
Tegevust on alustanud Transpordiamet, Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Haridus- ja
Noorteamet, Rahapesu Andmebüroo (RAB), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), kus arvutitöökoha baasteenuste konsolideerimine
puudutab 110 asutust ja ligikaudu 25 000 töökohta.
Paindlike töökorralduse mudelite soodustamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivust,
mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu
regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada optimaalselt regioonides
asuvat kinnisvara ja tööpindu. Regioonidesse jagunes 2021. a üle 40% kõigist avalikku teenistusse
värvatutest.
Aastatel 2016─2018 töötati välja Rahandusministeeriumi juhtimisel ning Tartu Ülikooli ja konsultantide
kaasabil hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessid, mis
suunavad kinnisvaraotsuseid tegema tuginedes kogutavatele võtmenäitajatele ja nende
analüüsimisele. Lähiaastatel on kesksel kohal nimetatud juhtimissüsteemi rakendamine ning selleks
vajalike tehnoloogiliste arenduste väljatöötamine ja juurutamine: 2022 mais algas arendus, mis teeb
võimalikuks andmekorje automatiseerimise.
Loodud on riigimajad ehk ühtsed teeninduskeskused Rakveres, Jõhvis, Viljandis, Raplas ja Jõgeval.
Riigimajade rajamine puudutab otseselt 8 ministeeriumi valitsemisala ning majadesse on kaasatud
enam kui 29 riigiasutust oma piirkondlike üksustega. Riigimajades on loodud võimalused
asutustevaheliseks koostööks ja lahenduste otsimiseks tegevusvaldkondade üleselt, mh saavad
asutused kasutada ruumi efektiivsemalt (nt ühiseid nõupidamiste- ja puhkeruumid).
Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, kuid poliitika kujundamine toimub
keskselt koordineerituna Rahandusministeeriumi poolt. Osaluspoliitika paremaks rakendamiseks on
äriühingute nõukogude liikmete valimiseks moodustatud nimetamiskomitee (mis tegutseb 6 aastat)
ning Tartu Ülikooli kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada nõukogu liikmeid nende ülesannete
täitmisel.
Riigihangete valdkonnas on jätkuvalt kõrge e-riigihangete tase ning nii rahvusvaheliste kui ka ühiselt ja
keskselt korraldatavate hangete arv on kasvamas. Riigihangete 2021. aasta ülevaate põhjal korraldati
Eestis e-riigihankena 97% hangetest. Vaidlustatud riigihangete osakaal on jätkuvalt madal, ulatudes
2021. aastal 1,8% kõigist riigihangetest.
Riigiabi andmine võimaldab parimal moel arendada ettevõtlust ja toetada abi vajavaid sektoreid.
Vabariigi Valitsusele kord aastas esitatav riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruanne annab avalikkusele
ülevaate antud riigiabist valdkondade lõikes. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register toimib ning
kasutajate hinnang kasutusmugavusele ja funktsionaalsusele on 2020. aastal läbi viidud rahulolu-
uuringu järgi 10 palli skaalas üle 8.
Arvestusteenuste konsolideerimise tulemusel pakub Riigi Tugiteenuste Keskus arvestusteenuseid
seisuga 01.01.2022 201-le asutusele ehk 81% kogu keskvalitsusest. Konsolideerimine on toonud riigile
kokkuhoidu igal aastal üle 2 miljoni euro. Arvestusteenuste kliendid hindavad keskselt pakutavaid
4
arvestusteenuseid kõrgelt ─ 2021. aasta klientide rahulolu uuringu tulemustes kajastub, et personali-
ja palgaarvestuse keskmine rahulolu oli 10 palli skaalal 9,1 ja finantsarvestuses 8,7 palli.
Toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste Keskust
rakendusüksuste arv alates 2019. aastast 7-lt asutustelt 3 asutuse peale. Toetuste rakendamisel
toimub tegevuste kavandamine ja korraldamine rahastusallikast sõltumata, muutes süsteeme
vajadusel poliitikakujundaja nõuetele vastavaks.
Vabariigi Valitsuse korraldusega keskseks hankijaks määratuna korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus
üleriigilisi ühis- ja keskseid hankeid ning osutab valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele
riigihangete tugiteenust. Riigihangete korraldamise teenuse klientide regulaarse tagasiside
soovitusindeks skaalal 10 palli on 9,2 palli 2021. aastal.
Statistikaametis töötati viimastel aastatel rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistamise ja eduka
korraldamise nimel. Uuenduslik oli sellel korral asjaolu, et rahvaloendus toetus peamiselt registrite
andmetele ning see on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. Andmeid analüüsitakse pidevalt 2022.
aasta jooksul ning avaldatakse alates juunist kuni detsembri keskpaigani 2022. aastal. Rahvaloenduse
e-küsitluse käigus loendati ligi 600 tuhat inimest ehk ca 43% Eesti elanikest. Aasta teises pooles
muudeti mikroandmed kättesaadavaks teadlastele ja avaldati 6 kuu jooksul andmetabelid 11 teemal
koos andmelugudega.
Lisaks töötati statistikametis jätkuvalt kliendisõbralikumaks muutumise nimel, et nii statistika
visualiseerimise edasiarendused (väliskaubanduse rakendus, uued tööriistad andmete
visualiseerimiseks andmelugudes, digiriigi virtuaalne abiline Bürokratt), kui ka uue ja olulise
informatsiooni aja- ja asjakohase esitamine (näiteks rohepöörde trendide1 ja ukrainlased tööturul
kiirstatistika) jõuaksid uuele tasemele.
e lõikes, tuh
3. Olulised tegevused
Riigihalduse ja avaliku teenistuse valdkonna kaasajastamine, sh riigi institutsioonide optimaalne
korraldus, arendamine ja koostöö, avaliku teenistuse ajakohastamise võimaluste leidmine ja
rakendamine ning riigi strateegilise personalijuhtimise tegevuste elluviimine ja keskne personali
kompetentside arendamine.
Tühjenevate piirkondade probleemi lahendamiseks viiakse ellu elamumajanduse ümberkorraldamise
meedet (tühjenevad korterelamud). 2020–2022 läbiviidud pilootprojekti põhjal selgub meetmete
täiendamis- ning ka võimaliku lisarahastuse vajadus 2023. aastaks. Võetakse vastu vajalikud
seadusemuudatused - asjaõigusseadus ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus.
Riigihangete valdkonnas on fookuses väärtuspõhiste riigihangete (sh sotsiaalse, innovaatilise ja
keskkonnahoidliku hankimise) edendamine. Töötatakse välja juhendmaterjalid
kvaliteedikriteeriumide seadmise kohta, kogutakse kokku parima praktika näited erinevates
valdkondades, integreeritakse näidiskriteeriumid riigihangete registrisse ning viiakse läbi parima
praktika seminarid hankijatele.
Alanud on dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse keskse pakkumise väljaarendamine Riigi Tugiteenuste
Keskuses ja riigiasutuste sujuv teenusele üleminek alates 2023. aasta jaanuarist, et muuta valdkonna
korraldus tervikuna halduskoormuse vähendamiseks ja teenuse kvaliteedi ühtlustamiseks.
1
https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kiirstatistika/rohepoorde-trendid
5
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eesmärgiks on muuta arendus- ja haldusteenuste
korraldamine kiiremaks ja paindlikumaks (läbi DevSecOps toimemudeli kasutusele võtmise) ning
kasvatada majasisest arendusvõimekuse osakaalu sisseostetud teenuse kõrval. Väljakutseks on
muudatusvajadustele kiire reageerimine ning turvalised ja kvaliteetsed digilahendused, mille lausaline
sisseost on oluline riskitegur.
Kvaliteetse statistika õigeaegse tootmise ning Euroopa Liidu õigusaktidele ja regulatsioonidele
vastavuse tagamiseks toimuvad Statistikaametis 2028. aastani ettevõtlus-, põllumajandus-,
keskkonnavaldkonna-, rahandus- ning rahvastiku ja sotsiaalvaldkonna statistika tootmise mahukad
arendused ja uue statistika koostamine. Jätkub ka riikliku andmehalduse sisseviimine, sh riigi
põhiandmete määramine ja riigi käsutuses olevate andmete kirjeldamine.
4. Programmi tegevused
Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;
Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused
Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine
Tegevus 1.1. Haldusorganisatsiooni ja personalipoliitika kujundamine
Eesmärk: Tõhus haldusorganisatsioon ning ressursside korraldamine
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Riigi ametiasutuste teenistujate pühendumus
indeks (5 palli skaalal) 3,35 - - 3,7 3,5 3,3─3,5 - 0
Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang
riigihangete korraldusele roheline roheline roheline kollane roheline roheline roheline roheline
Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, %
70,0% 79,0% 83,0% 82,0% 85,0% 85,0% 85,0% 85,0%
Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik
voolavus, % 7,7% 7,7% 6,1% 8,3% 5─8% 5─8% 5─8% 5─8%
Keskvalitsuse keskmine palk võrdluses Eesti
keskmise palgaga 1,23 1,25 1,28 1,26 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25 1,21─1,25
Riigi ametiasutuste koolituskulude osakaal
tööjõukuludest, %, ≥ 1,5% 1,0% 0,68 0,8% 1,0% 1,0% 1,0% 1,0%
Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi otsuste arv 0 0 1 0 0 0 0 0
Riigihangete rahalise mahu osakaal riigieelarve
kuludest, % 28,0% 26,0% 32,0% 28,0% 28,0% 28,0% 28,0% 28,0%
Keskmine pakkujate arv hankes 3,7 4 4,6 3,64 3,8 3,8 3,8 3,8
Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatud hangete
osakaal, % 14,0% 13,0% 13,0% 13,0% 20,0% 20,0% 20,0% 20,0%
Kohtusse kaevatud ning kohtu poolt hankeasjana
sisuliselt läbi vaadatud vaidlustuskomisjoni 78,0% 74,0% 72,0% 78,0% 78,0% 78,0% 78,0% 78,0%
otsuste jõusse jätmise määr, %, >
Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal
kõigist riigi äriühingutest, % , 30,0% 22,0% 12,0% 50,0% 60,0% 60,0% 60,0%
Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste
osakaal, % 61,0% 26,0% 30,0% 46,0% 60,0% 65,0% 65,0% 70,0%
Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks
viidud m2 osakaal miinimumnõuetele 4,0% 3,0% 1,0% 2,0% 3,0% 3,0% 3,0% 3,0%
mittevastavast portfellist, %
6
Riigi personalipoliitika kujundamine
Vajab tähelepanu:
Personalipoliitikas on jätkuvaks probleemiks demograafiline trend elanike, sh tööealise elanike,
vähenemise ja vananemise suunas ning erinevad kriisiolukorrad. Rahvastikuprognoosi järgi väheneb
tööealine elanikkond aastaks 2040 ca 6%. Seetõttu on keskvalitsus võtnud eesmärgiks hoida valitsussektori
töötajate arvu alla 12% tööealisest elanikkonnast (15–74 aastased) ning valitsussektori kulude osakaal SKPst
alla 40%, et tagada sektorite vaheline mõistlik tasakaal. Valitsussektori töötajate arv on viimasel kümnendil
suurenenud ligi 1440 inimese võrra. Valitsussektor moodustas 2021. aastal tööealisest elanikkonnast 12,2%
ning tööhõivest 18,5%.
Väljakutseks on asutustevaheline koostöö maakondades ning riigi võimekus pakkuda võrdselt head
töökeskkonda üle Eesti, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi ühtlustumine kogu riigis.
Keskse koolituse ja arendustegevuse valdkonnas on peamine väljakutse üleminek ESF seniselt
rahastusmudelilt asutuste enda poolt, riigieelarvest või muudest rahastusallikatest finantseeritavatele
arendustegevustele alates 2024. aastast. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb kogu kriitiliste
arendustegevuste pakett läbi vaadata ning leida lahendused, mis aitavad arendustegevusi läbi viia
ressursitõhusalt, ühendades muuhulgas KOV ja keskvalitsuse sihtrühmi ja koolitusi, kus see on mõistlik ja
vajalik.
Tegevused:
Peamisteks ülesanneteks on riigi palgapoliitika, keskse koolituse ja arendustegevuse põhimõtete,
värbamispoliitika, personali hindamise, planeerimise ja arvestuse põhimõtete, avaliku teenistuse seaduse
rakenduspraktika kujundamine ning strateegilise personalijuhtimise, ametniku eetika ja avaliku teenistuse
arendamine. Riigi värbamispoliitikas jätkatakse paindliku töökorralduse soodustamisega ─ asutused
värbavad võimalusel Eesti erinevatesse regioonidesse ning toetatakse kaugtööd.
Igal aastal ülevaate koostamine Vabariigi Valitsusele riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus
olulisematest personalinäitajatest ja palkadest ning ettepanekute tegemine palgakorrektsioonideks.
Igal aastal ülevaate koostamine Riigikogule avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest,
teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ülevaate tegemine
ametiasutuste ja teenistusgruppide kaupa.
Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu kordusuuring (2024).
Riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring
(RM tellitav iga-aastane kordusuuring).
Analüüs ja ettepanekud avaliku teenistuse ajakohastamiseks. Analüüsi eesmärk on kirjeldada avaliku
teenistuse hetkeolukorda (sh vastavust avaliku teenistuse põhiväärtustele), väljakutseid ja vajadusel teha
7
ettepanekud muudatusteks. Analüüs hõlmab ka ülevaadet avaliku teenistuse seadusest tulenevate
võimaluste ja takistuste kohta, et avaliku teenistuse süsteem veel paremini toimiks (valmib 2023. a alguses).
Keskastmejuhtide arenguprogrammide (KESTA, KAJA), poliitikakujundamise oskuste
koolitusprogrammi, personalijuhtide arenguprogrammi, digioskuste koolituste jt kesksete koolituste kaudu
riigitöötajate kompetentside arendamine.
Riigihalduse korraldamine
Riigihalduse korraldamise tulemuseks on Eesti jaoks optimaalse keskvalitsuse organisatsioonilise struktuuri
ja juhtimiskvaliteedi loomine ja hoidmine.
Riigireformi tegevuste keskse vaate hoidmine ja koordineerimine.
Organisatsioonide arendamine (juhtimissüsteemid, sisekontrollisüsteemide rakendamise
koordineerimine) ja optimaalsete lahenduste leidmine kesksete tugiteenuste konsolideerimiseks.
Riigireformi tegevuste ja organisatsioonide arendusprojektide keskse rahastusmudeli muutmine alates
2024. aastast.
Riigireformi käimasoleva analüüsi tulemusena horisontaalsete halduspoliitiliste arenguprojektidee
ettevalmistamine ja elluviimine.
Riigi ühiste teenuskeskuste (riigimajade) valmimine järgmistes maakonnakeskustes Pärnu
(keskkonnamaja), Valga, Paide, Kärdla, Kuressaare, Jõhvi, Haapsalu, Viljandi (keskkonnamaja), Põlva.
Ministeeriumite IKT arendusvaldkonna toimimise ja IKT-teenuste osutamise mudeli analüüs (valmib
2023. a alguses) ning edasiste tegevuste plaanimine.
Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine
Vajab tähelepanu:
Riigihangete valdkonnas on eesmärgiks rahaliste vahendite parimal viisil kasutamine.
Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid hankeid viidi 2021. aastal läbi 13% kõigist hangetest. Euroopa
Liidu põhimõtetest lähtuvalt vajab Eestis edendamist hangete väärtuspõhisuse suurendamine, mille üheks
võimaluseks on muu hulgas riigihangetel kvaliteedikriteeriumite kasutamine.
Tegevused:
Õigusregulatsiooni stabiilsuse, direktiividele ja riigihankepoliitika eesmärkidele vastavuse tagamine läbi
riigihangete alase õigusloome. Riigihangete seaduse muudatused ja täiendused eesmärgiga tagada
õigusselgus, ühtne rakenduspraktika, võtta EL direktiivid korrektselt üle ja võimaldada hõlpsamini rakendada
rahvusvahelisi sanktsioone.
8
Riigihankepoliitika põhimõtete ja ootuste riigiülene kokkuleppimine ja kinnitamine Vabariigi Valitsuses
(2023)
Igal aastal Vabariigi Valitsusele ülevaate esitamine riigihangete statistika, riigihankepoliitika kujundamise,
nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku järelevalve ja riigihangete registri tegevuse kohta.
Nõustamine, juhiste koostamine ja koolitamine, et tagada õigusaktides kehtestatud nõuetest
kinnipidamine. Vajaduspõhiselt riigihankepoliitika elluviimist toetavate analüüside läbiviimine. Juhiste
andmine riigihankereeglite rakendamiseks muutlikus majanduskeskkonnas ja julgeolekuolukorras.
Riigihankeid puudutavate statistiliste andmete kogumine, töötlemine ja avaldamine ning koostöö tegemine
rahvusvaheliste organisatsioonidega.
Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise
üle.
Pakkumuste hindamiseks kvaliteedikriteeriumide kasutamise edendamine. Majandusliku mudeli
väljatöötamine, et aidata hinnata valitud kriteeriumi mõju (2022-2023).
Elektrooniliste riigihangete toetamine riigihangete registri vahendusel
Riigihangete registris avaldatakse andmed hankijate ja toetuse saajate hangete ja sõlmitud lepingute
ning riigihangete vaidlustuste kohta. Riigihangete register on iseteeninduskeskkond, mis võimaldab
hankijatel riigihankeid ühes keskkonnas tervikprotsessina korraldada ja ettevõtjatel neis osaleda.
Riigihangete register edastab e-Saatja veebiteenusega Eesti hankijate riigihangete teated avaldamiseks
Euroopa Liidu Teataja veebiväljaandesse TED ning pakub Euroopa Liidu ülese hankepassi vormi koostamise
ja täitmise teenust. Riigihangete registris on võimalik kasutada innovaatilisi e-hangete tööriistu, nagu e-
oksjon, e-kataloog ja dünaamiline hankesüsteem. Register pakub kasutajatuge, juhendeid ja
kasutajakoolitusi.
Elektroonilised riigihanked aitavad riigihankeid tõhustada, vähendades osapoolte kulusid, parandades
ligipääsu riigihangetele ning suurendades riigihangete läbipaistvust ja kontrollitavust.
Riigihangete registri arendus jätkub, et toetada reeglite järgimist, käimas on riigihanke teadete uute e-
vormide projekt (2023).
Riigihangete vaidlustuste lahendamine
Riigihangete vaidlustuskomisjon tagab riigihangetes esitatud vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste
läbivaatamise vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetluskorrale ja tähtaegadele.
Vaidlustusmenetluse kaudu on vaidlustuskomisjonil võimalik riigihankepraktikat kujundada ja suunata.
9
Riigiabi reeglite rakendamise koordineerimine
Vajab tähelepanu:
Riigiabi valdkonnas nõuab jätkuvat panustamist riigiabi reeglite selgitamine, arvestades nende keerukust
ja paljusust. Alates 2022. a kehtivad uued EL riigiabi õigusaktid viies valdkonnas, avaldatud on kolm uut
õigusaktide eelnõud. Samal ajal toimub mitmete uute fondide kasutuselevõtt: EL taaste- ja
vastupidavusrahastu (RRF), Ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetava taasteabi (REACT-EU), Õiglase
Ülemineku Fond, Moderniseerimise Fond. Seega tuleb uute toetusmeetmete tingimusi töötada välja
olukorras, kus korraga kehtib palju uusi reegleid.
Riigiabi õigusaktide tõlgendamise ainupädevus on Euroopa Komisjonil, samas otsuste ja seisukohtade
saamine nendelt on aeganõudev (keskmiselt 5–18 kuud). Väljakutseks on riigiabi ekspertide vähesus. Eriti
kriitiline on olukord siis, kui ühekorraga vajavad lahendust mitu suuremat teemat. Reeglite selgitamiseks
korraldatakse jätkuvalt koolitusi ja uuendatakse juhendeid. Olukorda parandaks eestikeelse akadeemilise
riigiabiõiguse käsiraamat.
Tegevused:
Õiglase konkurentsikeskkonna hoidmise eesmärgil aitab Rahandusministeerium tagada, et riigiabi andjate
antud riigiabi on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.
Igal aastal Euroopa Komisjonile ja Vabariigi Valitsusele ülevaate esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega
abi kohta.
Riigiabi andjate ja teiste huvitatud osapoolte nõustamine.
Riigiabi reeglite õigeks rakendamiseks koolituste korraldamine.
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamine andmete läbipaistvuse ja kontrollitavuse
eesmärgil, sealhulgas võimaldatakse vähese tähtsusega abi vaba jäägi kontrollimist.
Riigivara valitsemise poliitika väljatöötamine ja rakendamise nõustamine
Vajab tähelepanu:
Kinnisvara valdkonnas on väljakutseks toimemudeli, sh rahastamismudeli ülevaatamine. Täna
kasutusel olev süsteem tagab küll hoonete säilimise pikaajaliselt, kuid ei arvesta muutuvate vajadustega ning
on riigieelarvele osutunud üle jõu käivaks. Tähelepanu vajab ka riigi kinnisvararegistri arendamine, et tagada
juhtimissüsteemi täiemahuliseks rakendamiseks vajalik automatiseeritus ja tehniline tugi.
Kahaneva rahvastikuga piirkondades on väljakutseks elukeskkonna ja elamumajanduse
ümberkorraldamine, et tagada kvaliteetne elukeskkond.
Riigi kinnisvara juhtimine peab hakkama tuginema kesksetele võtmenäitajatele. Seda on võimalik
rakendada täies mahus peale riigi kinnisvararegistri arenduste juurutamist, eelduslikult 2023. aastal. Seni
toimub kinnisvara juhtimiskavade koostamine piiratud arvu võtmenäitajate põhjal.
10
Riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks kasutatava hoonestatud kinnisvara investeeringute tegemisel
optimeerimisreservi otsustusprotsessi edukas rakendamine ja parandamine Riigi Kinnisvara AS-i kaudu,
vähendamaks Valitsuses tehtavaid üksikobjektide otsuseid.
Tegevused:
Riigivara valitsemist puudutava õigusliku keskkonna arendamine, riigivaraseadust puudutavatele
päringutele vastamine ja juhendite koostamine.
Riigivaraseaduse täiendamine maapoliitika põhimõtete ja kohalikele omavalitsusüksustele maade
võõrandamise lihtsustamisettepanekutega 2023.
Elamumajanduse ümberkorraldamise meetme rakendamine ja täiustamine tühjenevate piirkondade
probleemi lahendamiseks. Väljatöötatud meetmete rakendamine ja seaduseelnõude väljatöötamine
(asjaõigusseadus ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus) eesmärgiga loobutud vara suunata riigi
asemel KOVidele.
Riigi kinnisvara strateegiline juhtimine
Riigi tegevuseks vajaliku kinnisvararessursi planeerimine ja eelarvestamine. Tööprotsesside
kirjeldamine ning nende rakendamist toetavate juhendmaterjalide ja õigusaktide väljatöötamine, samuti
valitsemisalade nõustamine ja koolitamine kinnisvaraotsuste tegemisel.
Riigi kinnisvara nõukoja tegevuse korraldamine valdkonna jaoks olulistele probleemidele optimaalseimate
lahenduste leidmiseks.
Kinnisvararegistri pidamine
Riigi kinnisvararegister võimaldab saada avaliku ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevast kinnisvarast.
Samuti on registris võimalik menetleda riigivaraseaduse alusel tehtavaid tehinguid ja toiminguid.
Registriandmete põhjal on võimalik koostada aruandeid. Lisaks kinnisvararegistris loodavatele andmetele
kajastab register olemasolevates registrites või andmekogudes olevaid kinnisvara puudutavaid andmeid x-
tee põhimõttel.
Riigi kinnisvara juhtimiseks keskse infosüsteemi arendamine. Riigi kinnisvararegistri arenduste I
etapiga viidi register uuele kaasaegsele platvormile 2022. aastal ning II etapiga luuakse 2023. aasta lõpuks
keskkond ning vajalikud liidesed erinevate andmebaasidega, et võimaldada kinnisvara juhtimissüsteemi
võtmenäitajate kogumist ja analüüsimist.
Riigi osaluspoliitika kujundamine ja korraldamine
Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise põhimõtete kaasajastatuna hoidmine (lähtuvalt
rahvusvahelistest parimatest praktikatest, sh OECD soovitustest).
Regulaarne aruandlus valdkonna tulemuslikkuse kohta iga-aastase koondaruande näol Vabariigi
Valitsusele, Riigikogule ja Riigikontrollile.
11
Börsileminekute (Tallinna Sadam, Enefit Green) tagasivaade.
Nimetamiskomitee tegevuse tulemuslikkuse hindamismetoodika väljatöötamine ja hindamise
läbiviimine.
Omakapitali hinna metoodika edasiarendus.
Sihtasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamismetoodika väljatöötamine.
Vabariigi Valitsusele oma hinnangute andmine riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes
tehtavate otsuste kohta, sealhulgas neid puudutavate finantsküsimuste kohta ning ettepanekute tegemine
äriühingute ja sihtasutuste konsolideerimiste ning neis jätkamise otstarbekuse kohta.
Jaotusvõrgu eraldamise analüüs Eesti Energia kontsernist ning jaotus- ja põhivõrgu varade ühendamise
võimaluste ja mõjude analüüs.
Osaluspoliitika põhimõtete uuendamine ja kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt hiljemalt 2024. a, sh
nimetamiskomitee rakendamine suuremate sihtasutuste nõukogu liikmete nimetamiseks.
Riigiasutuste nõustamine eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutavates küsimustes.
Riigi osalusega äriühingute nõukogudesse liikmete valimise ettepanekuid tegeva nimetamiskomitee
töö korraldamine.
Riigi esindajate nõustamine ja koolitamine eraõiguslike juriidiliste isikute nõukogudes, sh
koolitusprogrammi jätkamiseks aastatel 2022–2025 uue hanke korraldamine koolituspartneri leidmiseks.
Omandireformi lõpule viimine
Vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamine ja andmete analüüsimine,
kompensatsiooninõuete esitajate nõustamine ning nimetatud tegevustes koostöö tegemine Maa-ameti ja
kohalike omavalitsustega.
Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi taotluste ja neist tulenevate valitsuse korralduste
eelnõude menetlemine; raha kasutamise aruandluse koostamine; erastamisraha laekumise prognoosimine
ja jälgimine omandireformi reservfondi.
12
Meede 2. Keskne tugiteenus
Tegevus 2.1. Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTK-s
Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Personali- ja palgaarvestuse teenuse
8,7 8,7 8,9 9,1 8,5 8,5 8,5 8,5
kliendirahulolu, (10-palli skaalal), ≥
Finantsarvestuse teenuse kliendirahulolu, (10-palli
8,4 8,6 8,7 8,2 8,5 8,5 8,5 8,5
skaalal), ≥
Riigihangete korraldamise teenuse kliendirahulolu,
7,1 7,4 8,9 9,2 8,5 8,5 8,5 8,5
(10-palli skaalal), ≥
Rakendusasutuste ja rakendusüksuste rahulolu
- 6,2 7,1 7,9 8,2 8,5 8,5 8,5
RTK toetuste teenustega, (10-palli skaalal), ≥
Toetuse taotlejate rahulolu RTK kui
- 7,2 8 9,1 8,5 8,5 8,5 8,5
rakendusüksusega , (10-palli skaalal), ≥
Asutuste koolitusjuhtide rahulolu
- - 7,6 8,2 8,2 8,5 8,5 8,5
personaliarenduse teenusega , (10-palli skaalal), ≥
Tegevused:
RTK osutab keskseid teenuseid keskvalitsuse asutustele tugiteenuste kokkuleppes ja teenuste
kirjeldustes kokkulepitud mahus. Teenuste kasutajate arv kasvab igal aastal. Tugiteenuste osutamise
raames täidab RTK Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide korraldus- ja
makseasutuse funktsiooni, Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide kontaktasutuse
ning õigusaktides määratud juhul ka rakendusüksuse ülesandeid.
RTK järgmise nelja aasta fookuses on pakutavate teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamine ning
teenindatavate asutuste arvu kasvatamine. Kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks arendatakse teenuste
osutamisega seotud tööprotsesse ja infosüsteeme ning panustatakse töötajate erialasesse arengusse (nt
muutustega toimetulek, innovatsioon). Teenuste arendamise käigus soovitakse liikuda kliendile kõrgemat
lisandväärtust pakkuvate teenuste poole.
Lisaks olemasolevatele teenustele on alanud keskse dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse
väljaarendamine. Alates 2023. aasta jaanuarist hakkab RTK pakkuma uut teenust pilootprojekti raames
10-le riigiasutustele. Uue teenuse eesmärk on muuta valdkonna korraldus efektiivsemaks ja
koosvõimelisemaks.
Personali- ja palgaarvestuse teenus
RTK pakub personali- ja palgaarvestuse teenust jagatud teenusmudeli alusel. Pakutav teenus hõlmab
kliendi organisatsiooni struktuuride ja ametikohtade haldamist, asutuse töötajate ja muude isikute
personaliandmete haldamist, personaliarvestust, palgaarvestust ning nõustamist personali- ja
palgaarvestuse ning aruandluse alal. Kvaliteetse teenuse tagamiseks tehakse koostööd Riigikontrolli ning
teiste sise- ja välisaudiitoritega.
Teenuse osutamiseks kasutatakse riigi ühtset majandusarvestustarkvara SAP ning sellega seotud
toetavaid infosüsteeme (aruandluse infosüsteem SAP Business Object ja riigitöötaja iseteenindusportaal
RTIP). Vajadusel on majandustarkvaraga liidestatud ka klientide põhitegevuse infosüsteeme.
Arvestusteenuste osutamise laiendamine riigi asutatud sihtasutustele aastatel 2019-2023. Riigi
sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimise neljandal ehk viimasel etapil aastal 2023 liituvad
13
teenusega viimased 5 riigi asututatud sihtasutust. 2019-2022 aastate jooksul on RTK teenindamisele tulnud
42 sihtasutust.
Finantsarvestuse teenus
RTK pakub finantsarvestuse teenust jagatud teenusmudeli alusel. Pakutav teenus hõlmab ostu- ja
müügidokumentide arvestust, maksete ja laekumiste korraldamist, saadud ja antud toetuste arvestust,
varade arvestust, maksude arvestust ja deklareerimist, saldode inventeerimist, finantsaruandlust,
juhendite ja sise-eeskirjade koostamist ning klientide nõustamist finantsarvestuse ja aruandluse alal.
Teenuse kvaliteetsuse tagamiseks tehakse koostööd Riigikontrolli ning teiste sise- ja välisaudiitoritega.
Teenuse osutamiseks kasutatakse riigi ühtset majandusarvestustarkvara SAP ja sellega seotud
toetavaid infosüsteeme (aruandluse infosüsteem SAP Business Object, riigitöötaja iseteenindusportaal ja
e-arvete menetluskeskkond). Vajadusel on majandustarkvaraga liidestatud ka klientide põhitegevuse
infosüsteeme.
Arvestusteenuste osutamise laiendamine riigi asutatud sihtasutustele aastatel 2019-2023. Riigi
sihtasutuste arvestusteenuste konsolideerimise neljandal ehk viimasel etapil aastal 2023 liituvad
teenusega viimased 5 riigi asututatud sihtasutust. 2019-2022 aastate jooksul on RTK teenindamisele tulnud
42 sihtasutust.
Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus
Riigi raamatupidamise koondaruandluse teenuse eesmärk on korrektne ja õigeaegne avaliku sektori
finantsaruandlus.
Teenus hõlmab endas avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendite koostamist,
saldoandmike kogumist ja kontrollimist, konsolideeritud aruandlust saldoandmike baasil, avaliku sektori
nõustamist arvestusega seotud küsimustes ning riigieelarve limiitide õigsuse tagamist, lähtudes riigieelarve
seadusest ja teistest riigieelarvet reguleerivatest normidest. Teenuse raames koostatakse riigi
raamatupidamise aastaaruanne ja igakuine riigieelarve täitmise aruanne ning antakse ülevaateid avaliku
sektori ja selle alamsektorite finantspositsioonist, -tulemustest ja rahavoogudest. Riigi koondaruandluse
õigsust auditeerib Riigikontroll. Koostööd tehakse ka teiste avaliku sektori üksuste audiitoritega.
Teenuse osutamiseks kasutatakse saldoandmike infosüsteemi ja riigi ühtset majandusarvestuse
tarkvara SAP.
Valitsussektori üksuste senisest läbipaistvamaks finantsaruandluseks on loodud uus saldoandmike
infosüsteem, millega lisandus täiendav maksete andmiku funktsionaalsus, et koguda andmeid
valitsussektori maksete kohta senisest detailsemalt.
Riigihangete korraldamise teenus
Vabariigi Valitsuse korraldusega keskseks hankijaks määratuna korraldab RTK üleriigilisi ühishankeid ja
keskseid hankeid ning osutab valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele riigihangete
tugiteenust.
14
RTK pakub oma klientidele riigihangete korraldamise teenust jagatud teenusmudeli alusel,
eesmärgiga tagada klientide vajadustele vastavate riigihangete läbiviimine. Pakutav teenus hõlmab
riigihangete planeerimist, riigihangete korraldamist (menetlusdokumentide ettevalmistamist,
registritoimingute teostamist ja hankemenetluse läbiviimist) ja riigihangetega seonduvat nõustamist.
Sõlmitud hankelepingute täitmist jälgib klient ehk asutus.
Lisaks riigihangete registrile kasutatakse teenuse osutamiseks kesksete ja ühishangete portaali ning
lähteülesannete haldamise süsteemi OTRS.
Riigihangete teenuse kasutajate ringi laiendamine riigiasutustelt keskvalitsuse üksustele.
Personaliarenduse teenus
Teenuse eesmärk on parandada avaliku sektori teenistujate riigivalitsemise kompetentsust ning
personalijuhtimise, tugitegevuste ja üldise juhtimise kvaliteeti. Teenuse laiem eesmärk on avalikus
teenistuses töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste parandamine, koostöövõimekuse, sealhulgas
asutusteülese koostöövõimekuse suurendamine ja ühtse väärtusruumi kujunemise toetamine.
Personaliarenduse teenuse raames pakub RTK avaliku sektori asutustele keskset tuge arendus- ja
koolitusvaldkonnas, koostades muu hulgas vajalikke õppe- ja juhendmaterjale, ning korraldab keskseid
koolitusi.
Kesksete koolituste korraldamisel on peamiseks töövahendiks riigitöötaja iseteenindusportaali
(RTIPi) koolituste moodul. RTIPi koolitusmoodulis on avalik vaade, kust leiab hetkel keskse
koolitustegevuse kaudu korraldatavad koolitused ja mille kaudu saavad end koolitustele registreerida
avaliku sektori teenistujad nendest asutustest, kes ei ole veel RTIPiga liitunud.
Koolituste planeerimise (vajaduse) ja elluviimise parem ühildamine.
Teenusmudeli väljatöötamine koolitusteenuse pakkumiseks keskvalitsuse asutustele alates 2024.
aastast.
Toetuste kasutamise korraldamise teenus
Toetuste kasutamise korraldamisel täidetakse Euroopa Liidu struktuurivahendite, sealhulgas Euroopa
territoriaalse koostöö eesmärgi, ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi korraldusasutuste
(sealhulgas sertifitseeriv asutus), samuti Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Norra ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismide riikliku kontaktasutuse (sealhulgas sertifitseeriv asutus),
riigisiseste programmide ellu rakendamise ülesandeid ning erinevatest toetusmeetmetest toetust saanud
projektide järelevalve ja kontrolli teostamise ülesandeid.
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse prioriteetide ja poliitikakujundaja õigusraamistiku põhimõtetega
kujundatakse toetuste süsteem ja kehtestatakse vajadusel reeglid abikõlblikkusele, et tagada
kokkulepitud eesmärkide saavutamine ja toetuse vahendite mõistlik kasutamine. Toetuste rakendamisel
toimub tegevuste kavandamine ja korraldamine rahastusallikast sõltumata, muutes süsteeme vajadusel
poliitika kujundaja nõuetele vastavaks. Erandiks on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja Euroopa
15
naabruspoliitika rahastamisvahendi programmid, mille tegevuste kavandamisel, korraldamisel ja
rakendamisel tehakse koostööd kõigi programmides osalevate riikidega ning teenindatakse keskselt
projektipartnereid kõikidest programmides osalevatest riikidest.
Toetuse valdkonna eesmärk on kvaliteetne, ühetaoline, kliendisõbralik ja efektiivne toetuste
kasutamise korraldamine ja juhtimine ning järelevalve ja kontroll. Toetuste andmise korraldamisel,
juhtimisel ja rakendamisel tuleb juhinduda riskijuhtimise põhimõtetest. See tähendab seda, et kui riskid
toetuste rakendamisel ei ole suured, siis on võimalik toetuse saajatele luua vähem koormavamad toetuste
andmise tingimused. Erinevate allikate ja toetusskeemide rakendamisel on võimalik luua sünergia.
Valdkonna lihtsustamiseks on loodud üks „aken“ (IT-süsteem SFOS e-toetus) väliste- ja Eesti-siseste
ergutava mõjuga toetuste taotlemiseks, menetlemiseks, arendamiseks ja toetuse saajaga suhtlemiseks.
2014–2020 rahastusperioodi lõpetamine. Rahastusperioodi 2021-2027 ja Õiglase ülemineku fondi,
Solidaarsusfondi, Brexit Adjustment Reserv, Šveitsi toetuse, Taaste- ja taaskäivitusrahastu rakenduskavade
käivitamine ja rakendamine.
Lisaks luuakse ühetaoline rakendussüsteem ka riigisisestele toetusskeemidele ja kehtestatakse selged
aluspõhimõtted projektide menetlemiseks rakendusüksuses ning elluviimiseks. Selleks, et tagada väiksem
halduskoormus taotlejatele/toetuse saajatele, luuakse maksimaalselt automatiseeritud protsessid, mis
võimaldavad toetuse saajal keskenduda tulemuste saavutamisele. Poliitika kujundaja saab keskenduda
sellele, milliseid eesmärke ta oma meetmetega saavutada soovib ja RTK saab pakkuda rakendussüsteemi
ülesehitamisel lahendusi, kuidas oleks kõige sobivam eesmärgid saavutada.
Dokumendihaldus- ja arhiiviteenus
Teenuse eesmärk on pakkuda klientidele dokumenidhaldus- ja arhiiviteenust asutusega sõlmitud
teenusleppe ja toimemudeli alusel, eesmärgiga tagada klientide vajadustele vastav ning asutuse
põhitegevust toetav dokumendihaldus- arhiiviteenus. Teenuse laiem eesmärk on keskse
dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse väljaarendamine, mis võimaldab teenust ühtlustada, tõstab teenuse
kvaliteeti ning muudab protsessid ja dokumendihalduse valdkonna korralduse tervikuna efektiivsemaks ja
koosvõimelisemaks.
Dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse raames korraldab RTK asutuste dokumendihaldus- ja
arhiiviteenust vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning toimemudelile, sh dokumendiringluse
korraldamine, dokumendihaldussüsteemi sisuline haldamine (administreerimine) ja teenindatavate
asutuste arhiivide haldamine; selgitab välja dokumendihaldussüsteemi arendusvajadused ning esitab need
arendajale; nõustab asutusi dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse küsimustes ning
dokumendihaldussüsteemi kasutamisel; peab ametnike teenistuslehtede arhiivi.
Dokumendihaldus- ja arhiiviteenust korraldamisel on peamiseks töövahendiks asutuse
dokumendihalduldussüsteem. Riigis on väljatöötamisel uus dokumendihaldussüsteem, mis võimaldab
muuta teenuse kasutajamugavamaks, efektiivsemaks ja koosvõimelisemaks, sh vähendades andmete
dubleerimist nii asutusesiseselt kui ka asutuste vahel.
16
Keskselt korraldatud dokumendihaldus- ja arhiiviteenus võimaldab tänu tööprotsesside
ühtlustamisele, dubleerimise vähendamisele ja senisest ulatuslikumale automatiseerimisele muuta
teenust kasutajatele mugavamaks ning riigi jaoks efektiivsemaks.
Pilootprojekti edukas elluviimine ja teenuse väljatöötamine dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse
pakkumiseks riigiasutustele alates 2023. aastast.
Meede 2. Keskne tugiteenus
Tegevus 2.2 IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMIT-s
Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
RMITi poolt pakutavate teenuste kliendirahulolu
4,21 4,18 4,5 4,37 4,2 4,2 4,2 4,5
(5-palli skaalal)
Tegevused:
IKT teenuste keskselt pakkumine võimaldab ära hoida dubleerimist ning koondada kokku teenuste
pakkumiseks vajaliku kompetentsi, mis teenib riigi haldusvõimekuse tõstmise eesmärki mitmel moel – kliendid
saavad kvaliteetsed, turvalised ja kaasaegsed IT-teenused ning asutused saavad keskenduda oma
põhitegevustele.
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT) pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
valdkonnas arendus- ja majutusteenuseid Rahandusministeeriumi valitsemisala asutustele ning vastavalt
kokkuleppele teistele riigi- ja omavalitsusasutustele, et toetada asutuste äriprotsesse ning strateegiliste
eesmärkide saavutamist. IT-teenuseid pakutakse partnerluse põhimõttel ehk läbi tiheda koostöö ning
tuginedes selgelt kokku lepitud teenuslepetele. Teenuste pakkumisel lähtutakse Eesti riigis kehtestatud ja ka
rahvusvahelistest infoturbestandarditest. Tegevuse eesmärk on tagada ka võimalikult kulutõhus IKT korraldus.
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse eesmärgiks on muuta arendus- ja haldusteenuste
korraldamine kiiremaks ja paindlikumaks (läbi DevSecOps toimemudeli kasutusele võtmise) ning kasvatada
majasisest arendusvõimekuse osakaalu sisseostetud teenuse kõrval. Väljakutseks on muudatusvajadustele
kiire reageerimine ning turvalised ja kvaliteetsed digilahendused, mille lausaline sisseost on oluline riskitegur.
Oluline on RMIT-i pakutavate teenuste vastavus asjakohastele standarditele ja nõuetele ( KüTS, E-ITS,
ISO, GDPR jm), käideldavuse tõstmine, sealhulgas eelduste loomine teenuste suuremaks automatiseerituseks,
kiiremaks skaleeritavuseks ja lihtsamaks teenuste uuendamiseks läbi konteinertehnoloogiate.
17
Meede 2. Keskne tugiteenus
Tegevus 2.3 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine
Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine
Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2023 2024 2025 2026
Sihttase
Kliendirahulolu õigusteenusega, ≥ - 4,4 - 4,3 4,3 4,3 4,3 4,3
Kliendirahulolu haldusteenusega, ≥ - 4,6 - 4,4 4,5 4,5 4,5 4,5
Kliendirahulolu dokumendihaldusteenusega, ≥ - 4,6 - 4,6 4,5 4,5 4,5 4,5
Tegevused:
Ühisosakond täidab tugifunktsioone ühishoones asuva nelja ministeeriumi (Justiitsministeerium,
Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) jaoks.
Ülesandeid täidetakse põhimääruse ja ministeeriumitega sõlmitud tugifunktsioonide kokkuleppe alusel,
kulude katmiseks on keskne eelarve, millesse on oma panuse andnud kõik ühishoone ministeeriumid.
Osakonna tööd suunavad ministeeriumite kantslerid.
Dokumendihaldusteenus
Dokumendihalduse teenuse eesmärgiks on korraldada Justiitsministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile dokumendi- ja
arhiivihaldust ning tagada valdkondade arendamine.
Koostatakse ministeeriumitele valdkonda puudutavaid juhendeid, kordasid ja dokumentide
liigitusskeeme, osaletakse ministeeriumite teabehalduse põhimõtete rakendamisel, arendatakse ja
administreeritakse dokumendihaldussüsteemi ning osaletakse teiste infosüsteemide arendamises oma
pädevuse piires. Tagatakse ministeeriumitele perioodika ja raamatute tellimine.
Osalemine Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) dokumendihalduse konsolideerimise pilootprojektis.
Pilootprojekti raames liiguvad alates 01.01.2023 kesksele dokumendihaldus- ja arhiiviteenusele
Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. RTK osutab dokumendi- ja arhiivihaldusteenust ministeeriumiga sõlmitud
teenusleppe ja toimemudeli alusel ning lähtub teenuse osutamisel ministeeriumis kehtestatud kordadest ja
juhistest. Alates 01.01.2023 täidab RTK kantselei, arhiivi ja dokumendihaldussüsteemi haldamisega seotud
ülesandeid.
Nõustatakse ja koolitatakse ministeeriumite teenistujaid ja nõustatakse ministeeriumite valitsemisala
asutusi dokumendihalduse teemades.
Korraldatakse Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi juhiabide tööd ning täidetakse
Riigihangete Vaidlustuskomisjoni kantselei ülesandeid.
Töökeskkonna- ja riigivara teenus
Töökeskkonna- ja riigivara teenuse eesmärk on täita ministeeriumite riigivara valitsemisega seotud
tugifunktsioone ning nõustada nende valitsemisalade asutusi, samuti korraldada Suur-Ameerika 1 ühishoone
ja ministeeriumite eemal asuvate üksuste töökeskkonna tagamiseks vajalikke tegevusi.
18
Teenus hõlmab kolme valdkonda: kinnis ja -vallasvara valitsemisega seonduvad funktsioonid, ühishoones ja
regioonides paiknevate töökeskkondade tagamine ja ühishoone administraatorite/autojuhtide teenus.
Korraldatakse ühishoone ministeeriumite ja nende valitsemisalade asutuste riigivara valitsemist,
sealhulgas kasutusse andmine ja võtmine, koormamine, võõrandamine; tagatakse riigivara heaperemehelik
ja otstarbekohane kasutamine; korraldatakse, koordineeritakse ja kontrollitakse ministeeriumite
valitsemisalades projekteerimis- ja ehitustegevust ning vajadusel uuendatakse riigivara käsutamist
koordineerivaid haldusakte.
Korraldatakse 5 ministeeriumi ühistöökeskkonna ette valmistamist. Projekti eesmärgiks on mõistlik vara ja
eelarve kasutus ning parem koostöö ministeeriumide vahel (senine praktika on näidanud, et ühine töö- ja
infokeskkond võimaldab seda). Aastal 2021 alustati ettevalmistavate tegevustega ning 2022. a kujundati
ümber ühishoone olemasolevate kasutajate töökeskkond, tegeleti projekteerimise ning turvameetme
tõhustamise meetmetega. Kui algselt tehti eeltööd eesmärgiga liita ühishoonega Siseministeerium, siis VV
24.11.2022.a otsuse kohaselt Siseministeeriumiga ei jätkata, kuna see oleks osutunud tehniliselt keerukaks
ning kaasnevad turvameetmed oleksid märkimisväärselt kergitanud kogu projektile ettenähtud eelarvet.
Siseministeeriumi asemel on kaalumisel mõne teise, mitte julgeolekuga seotud ministeeriumi liitumine
ühishoonega ning vastav ettepanek tuleb viia VV-sse 2023.a jaanuaris. Paralleelselt on võimalik
ühistöökeskkonna ettevalmistamisega jätkata ning jooksvalt täpsustada uue ministeeriumi vajadused, mida
sisenditena projekti raames arvesse võtta.
Korraldatakse ühiste ruumide heaperemehelikku kasutamist ja teenindamist (sh riigimajades),
varustatakse teenistujaid vajalike töövahendite, inventari ja teenustega (välja arvatud IT-vahendid) ning
tagatakse kokku lepitud töökeskkond ja vallasvara õige kajastamine RTIPis, korraldatakse ühishoones
turvalisust.
Korraldatakse ühishoones administraatoriteenust ning keskset transpordivahendite kasutamist ja
hooldamist ning ühishoone mõistlikku ärakasutamist.
Õigusteenindus
Õigusteeninduse eesmärk on nõustada õigusalastes küsimustes Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi
ja Rahandusministeeriumi ning tagada sise- ja üksikaktide ning lepingute vastavus õigusaktidele.
Peamiselt nõustatakse struktuuriüksusi või juhtkonda riigi ja muude isikute vahelises koostöös, ühtlasi
riigihanke, riigivara, toetuse andmise, töö- ja teenistussuhete ja lepinguõiguse valdkonnas. Nõustatakse või
esindatakse õigusteenistuse valdkonda puudutavates vaidlustes, sh finantskorrektsioone (tagasinõuet)
puudutavas. Koostatakse ministeeriumi juhtkonnale õiguslikke arvamusi ja analüüse, vajadusel nõustatakse
ministeeriumite valitsemisala asutusi juriidilistes probleemides ja küsimustes. Koordineeritakse
ministeeriumite siseselt hankeplaani koostamist ja täitmist ning kontaktisikuna ministeeriumite ja Riigi
Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonna vahelist koostööd, vajadusel tehakse ettepanekuid
protseduuride muutmiseks. Korraldatakse ja suunatakse juriidilist tööd ministeeriumites ning töötatakse välja
protseduurid, juhendid ja õigusaktid (töökorrad), mis tagavad õigusaktides kehtestatud nõuetest
kinnipidamise või osaletakse nende väljatöötamisel. Korraldatakse valdkonda puudutavaid koolitusi.
19
Efektiivsuse suurendamiseks on plaanis jätkata protseduuride väljatöötamist standardsemates olukordades
õigusdokumentide mallide ja juhendite loomist ning majasisest koolitamist. Jälgitakse, et asutusesisesed
töökorrad, protseduurid ja juhendid oleksid ajakohased ning kooskõlas õigusaktidega, algatades vajadusel
nende muutmist.
Oluliseks fookuseks riigihangete valdkonnas on RTK ja asutusevahelise dubleerimise vähendamine, RTK
kui nõustaja roll suurendamine ja, olles nõudlik tellija, RTK poolt koostatavate hankedokumentide ja lepingute
õiguskvaliteedi tõstmine.
Meede 3. Statistika tagamine
Tegevus 3.1. Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika
Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid, aja- ja asjakohaseid valdkondi arusaadavalt, tagades järjepidevuse
Eesmärk:
ning tõhususe.
2023 2024 2025 2026
Mõõdik 2018 2019 2020 2021
Sihttase
Kliendi vajadustega arvestamine, rahuloluindeks, <
42 70,6 73 72,2 70 70 70 70
Statistikaameti usaldusväärsus, koht
17 17 20 15 5 5 5 5
Statistikaameti näitajate kasutamine meedia
poolt, kajastusete arv aastas, > 7454 8080 8252 8236 7000 7000 7000 7000
Andmeesitaja rahulolu, indeks, ≥
-39 -39 13 16,4 20 20 20 20
Rahvusvaheliste missioonide hinnangud Kõik
Kõik Kõik Kõik
positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed positiivse
positiivsed positiivsed positiivsed
d
Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk
aastaga vähendada ca 10000 tundi 290620 267964 251 744 247906 0 0 0 0
Statistika kasutamine, veebikülastuste arv, miljonit
1,2 1,3 1,52 1,66 1,5 1,5 1,5 1,5
Andmeesitajate halduskoormus, eesmärk aastaga
5% 5% 5%
vähendada ca 5% eelmise aasta tundide arvust 263 992 247 392 234951 252992 5% väiksem
väiksem väiksem väiksem
Statistikaalaste tellimustööde maksumus, € 757000 887000 1 389 773 962445 700000 700000 700000 700000
Tegevused:
Riiklik statistikaalane õigusloome
Vajab tähelepanu:
Tulenevalt Euroopa Komisjoni eesmärkidest 2019-2024 on algatatud mitmeid initsiatiive (Euroopa
roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa jne), mille tulemusena on muutunud vajadus riikliku statistika
järele ning algatatud EL tasemel kõikide statistikavaldkondade õigusraamide muutmine. Seega tuleb
kvaliteetse statistika tootmisega samal ajal leida piisavalt ressurssi Eesti seisukohtade väljatöötamiseks
asjaomaste poliitikavaldkondade kujundajatega ning hiljem vastuvõetud muudatuste rakendamisega
olukorras, kus need muudatused kohati eeldavad täiesti uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele
võtmist.
20
Tegevused:
Riikliku statistikaalase õigusloome peamine eesmärk on õigusruumi aja- ja asjakohasena hoidmine
(sealhulgas Euroopa Liidu nõuetega arvestamine). Riikliku statistika valdkonda reguleerib riikliku statistika
seadus ning andmehalduse ja andmejagamisteenuse kontekstis on alates 2019. aastast oluline roll avaliku
teabe seadusel. Igal aastal korraldab Rahandusministeerium riikliku statistika tellimuse menetlust, tellitavate
statistikatööde lõpliku loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud strateegiliste
eesmärkide (nt rohelepe) täitmise jälgimiseks on vaja välja arendada ja teha uut statistikat. Selleks töötatakse
Euroopa Liidu tasemel välja uusi statistika õigusakte ning nendest tuleneva täiendava statistika tegemiseks
on vaja leida valdkondade poliitikakujundajatega metoodilised lahendused ja piisav rahastus. Paralleelselt
statistikat reguleerivate õigusaktide muudatustega on muutmisel ning loomisel kogu andmehaldust
puudutav regulatsioon nii EL kui ka siseriiklikul tasandil, mille kujundamisel on vajalik kogu avalikku sektorit
puudutava arhitektuuri loomine ja ka statistikaameti rolli ning ülesannete täpne määratlemine.
Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine)
Vajab tähelepanu:
Üksikasjalikuma statistika tegemine muutuvas keskkonnas ilma andmesubjektide koormust oluliselt
suurendamata eeldab uute andmeallikate, meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogiliste vahendite
arendamist ning kasutamist. Selline kvalitatiivne muutus vajab piisavat ressurssi, kuna uue süsteemi
üleminekuni on vaja olemasolevaid käigus hoida. Suur vajadus on kvalifitseeritud ja Statistikaameti teenuste
arendamisele pühendunud IKT personali järele.
Tegevused:
Riiklik statistika on kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja üldistav teave, mis iseloomustab massnähtust
vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika programmi raames andmete statistilise töötlemise
tulemusena.
Kiiresti muutuvas maailmas eeldavad statistika tarbijad, et nad saavad statistikat neid huvitavate nähtuste
kohta võimalikult kiiresti, eelistatult reaalajas. Kiirus tähendab siin andmete ajakohasust ehk ajavahemikku
vaatlusperioodi lõpust kuni avaldamiseni. Kiirusega kaasneb statistika usaldusväärsuse vähenemise risk. Riski
maandamiseks peab andmetele kogu töötlusprotsessile ja andmete kvaliteedile lisama protsessi käigus
kvaliteetsed metaandmed. Statistikaamet jätkab metaandmetega tehtava töö standardiseerimist ja
automatiseerimist.
Statistikaameti kohustus on jälgida, et juhul, kui andmed on riigis mõnes allikas juba olemas, ei küsitaks
samu andmeid uuesti. Statistikaameti eesmärk on koguda andmeid üha väiksema halduskoormuse ja
kuludega. Üksikasjalikuma statistika tegemine ilma andmeobjektide koormust oluliselt suurendamata eeldab
uute andmeallikate, meetodite ja tööriistade kasutamist. Andmeesitamiseks ja –kogumiseks kuluva aja
vähendamiseks on oluline rakendada masin-masin liidestusel põhinevat andmevahetust nii riiklike
andmekogude (x-tee teenused) kui erasektoriga (andmepõhine aruandlus). Andmepõhise aruandluse tegevusi (sh
teekaarti) koordineerib Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium ning Statistikaamet osaleb aktiivselt teema
juhtrühmas ja töögruppides koos teiste seotud osapooltega.
21
Samuti on tähtis anda klientidele teavet senisest oluliselt enam personaliseerituna (kasutajale sobival
kujul). Statistikaameti eesmärk on pakkuda klientidele Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja
majanduse arengust ülevaate saamiseks töövahendeid, kus oluline riiklik statistika on esitatud visualiseerituna
ja mugavalt kättesaadav vaid paari klikiga.
Programmivälised statistikatööd, andmejagamisteenus ja muud tellimustööd
Klientide sooviga arvestamiseks pakub Statistikaamet võimalust tellida võimaluste piires uuringuid ja
analüüse riikliku, detailsemat infot, kui on andmebaasis ja statistikaväljaannetes.
Statistikaamet pakub klientidele mitmesuguseid teenuseid: teabenõue, tellimustöö (sh
uuringud, analüüsid, erinevad statistika visualiseerimise lahendused, andmekaeve jms), teaduslikul
eesmärgil andmete kasutamine, statistikaalased koolitused (sh andmekirjaoskus), andmejagamisteenus,
pressiteate ja väljaande teavituse tellimine, statistikaväljaande tellimine, konsultatsioon Euroopa Liidu
riikide statistika kättesaadavuse kohta, andmesubjektile tema andmetega tutvumise võimaldamine ning
klienditugi.
Statistikaamet täiustab andmejagamisteenust, mis on oma olemuselt infoühiskonna teenus, mille
kvaliteetne toimimine edendab infoühiskonda. Andmejagamisteenus on andmete töötlemine teaduse või
statistilisel eesmärgil, mille käigus andmete vastutav või volitatud töötleja edastab andmeid riikliku statistika
tegijale või riikliku statistika tegija edastab andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule
või eraõiguslikule juriidilisele isikule või avaldab neid, isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides.
Riigi andmehalduse juhtimine
Vajab tähelepanu:
Andmehalduse valdkonnas ülesannete edukas täitmine võimaldab edendada andmete ühekordse
küsimise (once-only) põhimõtet ning samuti andmete taaskasutust. Statistikaameti esmane andmehalduse
korraldamise fookus on sisulise ülevaate saamisel riigiasutuste andmekogudest – mis andmed riigil on.
Koostöös MKMi ja RIAga on välja arendamisel riigi infosüsteemis olevatest andmetes parema ülevaate
saamise töövahendid (asutuste andmekirjelduse haldamise vahend RIHAKE).
Tegevused:
Lähtudes riikliku statistika seadusest ja avaliku teabe seadusest on Statistikaameti kohustus korraldada
andmehaldust riigis. Andmehalduse kaudu kaardistatakse andmekirjelduse standardit, järgides riigi
andmekogudes olevad andmed, luuakse mõisteline selgus riigi käsutuses olevatest andmetest, juhised
andmekvaliteedi ja elukäigu järgimiseks ning tehnilise kättesaadavuse tagamiseks. Andmehalduse
korraldamine läbi asutustes olevate andmehaldurite ning nende töö järelevalve peab tagama senisest
suurema läbipaistvuse andmestike kasutusel ning halduskoormuse vähendamise riigis. Andmehalduse
eesmärgiks on nn. ühekordse andmekorje rakendamine kõigis riiklikes andmekogudes.
22
5. Programmi juhtimiskorraldus
Halduspoliitika programmi eesmärgi täitmise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle roll on peamiselt
koordineerimine ja suunamine: riigi kinnisvara, riigi haldusorganisatsiooni korralduse ja riigi personalipoliitika,
kesksete tugiteenuste, riigiabi, riigihangete ja statistika valdkonnas.
Halduspoliitika programmi teemad on jagunenud rahandus- ja riigihalduse ministri portfellide vahel.
Ministritel on ühine vastutus järgmiste teemade lõikes: riigivara osakonna teemad (rahandusministri
vastutusalas on osaluspoliitika, riigihalduse ministri vastutusalas on muu riigivarapoliitika, sealhulgas
kinnisvara ja omandireform), osaliselt palgapoliitika, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse (RMITi)
tegevused ja Rahandusministeeriumi kesksed tugiteenused. Riigihalduse ministri vastutusvaldkonnas on
riigihaldus ja personalipoliitika, riigihangete ja riigiabi teemad, riigihangete vaidlustuskomisjon, Riigi
Tugiteenuste Keskus ning Riigi Kinnisvara AS aktsionäri roll. Rahandusministri vastutusvaldkonnas on
statistikaga seotud õigusloome ja poliitika kujundamine, Statistikaamet ning Eesti Energia AS, AS Eesti Loto ja
AS Levira aktsionäri roll.
Halduspoliitika programmi juhib halduspoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi
koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutavad
ministrid kinnitavad programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Programm avalikustatakse
Rahandusministeeriumi veebilehel.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika olulisteks partneriteks on eelkõige keskvalitsuse asutused, kuid
personalipoliitika teemades (eelkõige keskse koolituse korraldus) on oluline puutumus ka laiema avaliku
sektoriga. Riigiabi valdkonnas on partneriteks avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi sihtasutused, kohaliku
omavalitsuse üksused jm (riigiabi valdkonnas käsitletavad riigiabi andjatena). Riigihangete valdkonnas on lisaks
avaliku sektori organisatsioonidele partneriteks ettevõtted ja neid esindavad organisatsioonid. Riigi
osaluspoliitikas on partneriteks teised osalusi valitsevad ministeeriumid, riigi äriühingud, sihtasutused ja
MTÜd. Riigi kinnisvara valdkonnas on olulisteks partneriteks lisaks teistele ministeeriumidele, Riigi Kinnisvara
AS (riigi hoonetega seotud kinnisvarateenused) ja Maa-amet (riigi maade haldamine). Halduspoliitika
valdkondadel on tugev seos eelarvepoliitikaga (näiteks kinnisvaraga seotud investeeringud ja keskne
palgapoliitika). Statistikaameti peamisteks koostööpartneriteks on riigiasutused, ettevõtted ning teadus- ja
akadeemilised ringkonnad statistika tarbijatena, rahvusvahelised organisatsioonid ning andmeesitajad. Riigi
Tugiteenuste Keskuse (RTK) peamisteks klientideks partneriks on RTK teenuseid kasutavad riigiasutused,
põhiseaduslikud institutsioonid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi asutatud sihtasutused, Euroopa
Komisjon ja RTK poolt rakendatavatest meetmetest toetuse taotlejad. Riigiasutused, riigi valitseva mõju all
olevad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kellele tugiteenuseid osutatakse.
Rahandusministeeriumi olulisteks partneriteks rahvusvahelisel tasandil on Euroopa Komisjon, OECD ja teised
organisatsioonid erinevate rahvusvaheliste strateegiadokumentide koostamisel ja riigivalitsemisele seatud
laiemate eesmärkide täitmisel. Koostööpartnerluseks on koostöövõrgustikel ja kohtumistel osalemine2,
rahvusvahelistes uuringutes osalemine, halduspoliitikaalase statistika andmine rahvusvaheliseks analüüsiks
ning OECD tegevuskavas (2011) seatud eesmärkidesse panustamine.
Riigivalitsemise tulemusvaldkond ja halduspoliitika programm on horisontaalselt seotud paljude
tulemusvaldkondadega. Kõige enam on halduspoliitika programm seotud infoühiskonna, õiguskorra,
regionaalarengu ja maaelu ning tööturu tulemusvaldkonnaga ja teiste riigivalitsemise programmidega.
Programmi tulemuste seire toimub vastavalt määrusele „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala
eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“. Iga lõppenud aasta kohta
koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks „Tõhusa riigi“ tulemusaruandesse.
2
OECD, Euroopa Komisjon jt rahvusvahelised organisatsioonid
23