EELNÕU
14.02.2023
KORRALDUS
Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2022. a korralduse nr 222
„Laenu andmine sihtasutusele Põhja-Eesti
Regionaalhaigla“ muutmine
Riigieelarve seaduse § 61 lõike 1 punkti 3 ja lõike 4¹ alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14.
aprilli 2014. a määrusega nr 50 “Laenu ja riigigarantii taotlemise ja andmise tingimused ja kord”
muuta Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2022. a korraldust nr 222 „Laenu andmine sihtasutusele Põhja-
Eesti Regionaalhaigla“ asendades tekstiosa „10 000 000 eurot kolmeks aastaks alates 1. septembrist
2022. a“ tekstiosaga „20 000 000 eurot tähtpäevaga 31. august 2025. a.“.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Hr Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 17.02.2023 nr 1.1-27/1252-1
[email protected]
Vabariigi Valitsuse 18. augusti
2022. a korralduse nr 222 „Laenu
andmine sihtasutusele Põhja-Eesti
Regionaalhaigla“ muutmise eelnõu
esitamine
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsusele arutamiseks ja heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse 18. augusti
2022. a korralduse nr 222 „Laenu andmine sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla"
muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annely Akkermann
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Katrin Luts 611 3028
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2022. a korralduse nr 222 “Laenu andmine
sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla” muutmise eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Vastavalt riigieelarve seaduse § 61 lõike 1 punktile 3 ja lõikele 4¹ võib Vabariigi Valitsus anda
laenu isikutele, kelle raha riik hoiab ja paigutab. Täpsem laenude väljastamise kord ja
põhimõtted on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 2014. a määrusega nr 50 „Laenu ja
riigigarantii taotlemise ja andmise tingimused ja kord”. Vabariigi Valitsuse poolt antavate
laenude ja garantiide suurim lubatud jääk määratakse iga-aastase riigieelarvega. Vastavalt
2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõike 9 punktile 1 on Vabariigi Valitsuse poolt antavate
laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 2023. aastal 1,294 miljardit eurot. Suurimast
lubatud jäägist on kasutusel ligi 78 miljonit eurot. Vabariigi Valitsusel on 2023. aastal võimalik
anda laenu ja riigigarantiisid veel kuni ligi 1,2 miljardit eurot (sh Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari
2023. a otsusega antud korduvkasutatav laen Tagatisfondile, mille leping on sõlmimata).
Laenulepingute sõlmimist ja täitmist korraldab Rahandusministeerium.
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotleb vastavalt 16. detsembri 2022. a nõukogu
otsusele Rahandusministeeriumilt laenu (arvelduskrediidi) suurendamist 10 000 000 euro võrra.
Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2022. a korralduse nr 222 „Laenu andmine sihtasutusele Põhja-
Eesti Regionaalhaigla” muutmise eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi
riigikassa osakonna peaspetsialist Katrin Luts (tel 611 3028, e-mail
[email protected]) ja
personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-mail
[email protected]). Eelnõule koostas finantsanalüüsi Rahandusministeeriumi riigivara
osakonna analüütik Kaupo Raag (tel 611 3538, e-mail
[email protected]).
II Eelnõu eesmärk
Korralduse eelnõu esitamisega teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku
suurendada Sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla antud laenu (arvelduskrediiti) 10 000
000 euro võrra tähtajaga 31.08.2025. a.
III Eelnõu sisu
Muudatusega suurendatakse sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla antud arvelduskrediidi
limiiti 20 000 000 euroni. Antud laenu lõpptähtaeg ei muutu. Rahandusministeerium sõlmis
Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2022. a korralduse nr 222 alusel 7. oktoobril 2022. a
sihtasutusega Põhja-Eesti Regionaalhaigla lepingu e-riigikassas 10 000 000 euro suuruse
arvelduskrediidi kasutamiseks kuni 31. august 2025. a. Riigivara seaduse § 79 lõike 1 punkti 1
kohaselt arveldavad riigi asutatud sihtasutused riigikassa kaudu ega oma kontosid
kommertspankades.
Arvelduskrediidi suurendamine on vajalik kõrgest inflatsioonist tingitud kulude kasvu tõttu
ning seoses suuremahuliste investeeringutega infrastruktuuri. Arvelduskrediiti planeeritakse
kasutada jooksva kuusisese rahavoo ning likviidsusriskide paremaks juhtimiseks.
Enamus sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla maksetest tuleb teha kuu esimeses pooles.
Vahendid Eesti Haigekassast laekuvad kuu teises pooles ning tagastatakse kasutatud
1
arvelduskrediit. Struktuuritoetuste abil elluviidavad ehitusinvesteeringud vajavad toetuste
laekumiseni finantseerimist sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla rahavoost.
Struktuuritoetuste abikõlblikkuse periood lõpeb ning projektid peavad olema lõpetatud 2023.
aastaga.
Arvelduskrediidi summa suurendamisega sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla
võlakohustuste suurus ja riskisus laenusaajana oluliselt ei muutu. Taotletav arvelduskrediit
aitab maandada rahavoo tsüklilisusest ja mahukate ehitusinvesteeringute elluviimisest
tulenevaid riske. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla peab suutma makseid teha igas
olukorras, nt makse Haigekassast hilineb või struktuuritoetuse laekumine võtab kauem aega.
Eesti Vabariik on 21. juuli 2011. a garanteerimislepinguga andnud sihtasutusele Põhja-Eesti
Regionaalhaigla garantii Euroopa Investeerimispangast võetud 43,5 miljoni euro suurusele
laenule. Garantiivastutuse maksimaalmäär on 52,2 miljonit eurot. Garantiilepinguga seoses
omab Rahandusministeerium põhjalikku ülevaadet sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla
majanduslikust seisust. Muuhulgas peab sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla pooleaastaste
intervallidega esitama auditeeritud majandusaasta tulemuste põhjal aruandluse
majandussuhtarvudest, mis peavad vastama lepingus fikseeritud tingimustele. Sihtasutus Põhja-
Eesti Regionaalhaigla on garanteerimislepingust tulenevaid tingimusi täitnud korrektselt.
Rahandusministeerium on sõlminud arvelduskrediidi lepingud 150 000 euro ulatuses
sihtasutusega Jõgeva Haigla ja 10 000 000 euro ulatuses sihtasutusega Põhja-Eesti
Regionaalhaigla .
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 2014. a määruse nr 50 „Laenu ja riigigarantii
taotlemise ja andmise tingimused ja kord“ § 5 lõikest 1 otsustab Vabariigi Valitsus laenu
andmise riigieelarve seaduse § 61 lõikes 5 nimetatud jäägi ulatuses riigieelarve seaduse § 61
lõikes 4¹ nimetatud isikule, st mh riigi asutatud sihtasutusele.
IV Korralduse mõjud, kulutused ja võimalikud tulud
Arvelduskrediidi suurendamine on vajalik, et maandada rahavoo tsüklilisusest tulenevaid riske
ja tagada struktuuritoetuste abil rahastatavate projektide elluviimine, sõltumata toetuste
laekumise kiirusest. Struktuuritoetuse abil rahastatavad projektid peavad olema lõpetatud 2023.
aastal. Toetuse tingimuste mittetäitmisel tuleb toetus tagasi maksta ja tõenäoliselt leida
puuduolev summa riigieelarvest.
Korralduse muudatusega antakse sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla arvelduskrediidi
vormis laenu kuni 20 000 000 eurot tähtpäevaga 31. august 2025. a. Kasutusele võtmata
arvelduskrediidi limiidi ulatuses teenib riik kohustistasu ja kasutusele võetud summalt intressi.
Kohustistasu ja intressimäär määratakse sihtasutusega Põhja-Eesti Regionaalhaigla sõlmitavas
lepingus lähtudes pankade poolt sarnastel tingimustel sihtasutusele Põhja-Eesti
Regionaalhaigla pakutavast intressitasemest, mis ei ole madalam intressimäärast, millega riigil
oleks laenulepingu sõlmimise ajal võimalik sarnastel tingimustel võlakohustusi võtta. See
vastab riigieelarve seaduse § 61 lõikele 6.
14.02.2023
2